PP42
06.12.2015 • Views
Share Embed Flag

PP42

ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
puutepunkt

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

START NOW

Kui palju<br />

õpivad<br />

sotsiaaltöötajad<br />

suhtlemist?<br />

Kellele on<br />

mõeldud<br />

kaitstud töö<br />

teenus?<br />

Kas<br />

lihtsustatud<br />

õppelt saab<br />

tulla tagasi?<br />

Miks tõrjub<br />

riik hoolekandes<br />

eraalgatust?<br />

November 2015<br />

Sõltumatu ajakiri, mis võitleb erivajadustega inimeste õiguste eest<br />

Kõik Eesti puuetega inimesed, nende lähedased ja<br />

nendega tegelevad spetsialistid – ühinege!<br />

Nr 42<br />

Heiko Kruusi<br />

Elu võimalikkusest<br />

kogukonnas<br />

Põletavaid teemasid järgmises numbris:<br />

Mis muutub uuel aastal abivahendite saamise süsteemis?<br />

Kui palju erihoolekande raha plaanib riik anda erakätesse?<br />

Kas riik tunnistab kurtide õpetamisel viipekeelt emakeelena?

2 Idee<br />

3<br />

Õppekava<br />

ja eeskuju<br />

Selles ajakirjas uurime<br />

muude teemade hulgas<br />

seda, kui palju õpetatakse<br />

Eesti ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides<br />

tulevastele sotsiaal-<br />

ja tervishoiutöötajatele<br />

eetikat ja suhtlemist, sealhulgas<br />

oskust mõista kõnetuid, ebatavaliselt<br />

käituvaid, vaimupuude või<br />

psüühikahäirega inimesi ning ka<br />

ennast neile mõistetavaks teha.<br />

Võrreldes Põhjamaadega paistab<br />

Eesti õppekavadest üsna suur<br />

erinevus. Eestis püütakse anda<br />

tudengitele võimalikult laiad ja<br />

ülevaatlikud üldteadmised paljudest<br />

distsipliinidest, suunates<br />

neid analüüsima ühiskonnas<br />

toimuvat kõrvaltvaatajana. Isegi<br />

eetika- ja suhtlemisainete kirjeldustes<br />

on fookus mitmesuguste<br />

suhtlemisteooriate tutvustamisel<br />

ja analüüsil. Norras seevastu<br />

(vt lk 16–21) läbivad sotsiaaltöötajad,<br />

terapeudid ja isegi hambatehnikud<br />

põhjaliku ja praktilise<br />

suhtlemisõppe, kus nad saavad<br />

vajalikud hoiakud ja teadmised,<br />

et tulla tööpostil toime väga erinevate<br />

klientidega väga erinevates<br />

olukordades. Ka erialapraktika<br />

ajal on suur tähelepanu tudengi<br />

oskusel ja soovil suhelda.<br />

Muidugi ei õpi tudengid üksnes<br />

õppekavast, vaid ka eeskujust.<br />

Palju sõltub õppejõududest<br />

ja sellest, kuidas nad ainet edasi<br />

annavad. Eestis on kahtlemata<br />

palju pühendunud pedagooge,<br />

kes teevad head tööd. Paraku on<br />

mitmed neist tunnistanud, et kui<br />

õppurid tulevad tagasi esimeselt<br />

praktikalt omavalitsustest või ka<br />

mõnedest sotsiaal- või meditsiiniasutustest,<br />

on paljud neist kui<br />

„ära tehtud”. Nad on saanud teada,<br />

et raha ei ole, hädalised on<br />

tüütud ning personal väärkoheldud.<br />

Kuidas see lõhe ületada?<br />

Tiina Kangro, peatoimetaja<br />

Puuetega laste<br />

vanemad,<br />

ärge unustage<br />

kasutamast<br />

lisapuhkust!<br />

Tööl käivatel puuetega laste vanematel (või hooldajatel) on õigus saada<br />

igas kalendrikuus üks täistasuga lisapuhkepäev, mille maksab tööandjale<br />

välja sotsiaalkindlustusamet. Vaba päev on ette nähtud selleks,<br />

et vanem saaks lapsega tegeleda, temaga arsti juures käia, rehabiliteerivatel<br />

tegevustel osaleda jne. Vaba päeva õigus on vanemal kuni<br />

lapse 19-aastaseks saamiseni.<br />

Ometi ei kasuta paljud pered seda võimalust. Võib-olla sellest võimalusest<br />

ei teata? Või ehk arvatakse, et vabad päevad on üksnes emade<br />

jaoks ning juhul kui lapse ema on kodune, siis tööl käiv isa oma tööandja<br />

juurde lisapuhkust küsima ei lähegi. Ometi on õigus lisapuhkust võtta<br />

emmal-kummal vanemal. Kui mõlemad vanemad töötavad, siis kas<br />

või nii, et poole puhkusepäevadest võtab välja lapse ema ja poole isa.<br />

Kuigi kümne aastaga on lisapuhkuse võtjate hulk pidevalt kasvanud,<br />

kasutas mullu seda võimalust vaid 3009 vanemat. Puuetega kuni<br />

18-aastaseid lapsi on aga Eestis ligi 10 000. Kas tõesti ülejäänud ei<br />

soovi ega vaja riigi tasustatud vaba aega oma lapsega tegelemiseks?<br />

Puhkusepäevade saamiseks tuleb tööl käival puudega lapse vanemal<br />

kirjutada oma tööandjale avaldus, too saadab siis selle info vastaval<br />

blanketil sotsiaalkindlustusametisse ja saab riigilt puhkusetasuks kulunud<br />

raha tagasi. Puhkusepäevi saab jooksval aastal võtta välja ka tagasiulatuvalt,<br />

kui tööprotsess võimaldab ja tööandja on sellega nõus.<br />

Ärge siis jätke võimalust kasutamata!<br />

Puutepunktide toimetus<br />

Lisapuhkuse kasutajaid<br />

tuleb juurde<br />

Allikas: statistikaamet<br />

831 983 1010 1150 1246 1425 1783 2131 2549 3009<br />

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014<br />

Ilmub alates oktoobrist 2011<br />

Väljaandja<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

Faehlmanni 12,<br />

10125 Tallinn<br />

Tel 628 4405<br />

E-post info@vedur.ee<br />

© OÜ Haridusmeedia 2015<br />

Peatoimetaja Tiina Kangro<br />

Toimetaja Anne Lill<br />

Kujundaja Heiko Kruusi<br />

Keeletoimetaja Kaja Türk<br />

Trükiarv 10 000<br />

Tellimine www.vedur.ee<br />

Kas vähk või inimene?<br />

Arstidelt ootame, et nad meid targalt ja innukalt raviksid. Mu lähedane<br />

sugulane lahkus hiljuti siit ilmast raskete haiguste tagajärjel ja nüüd on mul<br />

mõned mõtted selle kohta, et vahel võiks arstid oma innukust ka vaos hoida.<br />

Muidugi mõistan, et seda soovitust on kerge anda, kuid raske täita.<br />

On palju juhtumeid, kus inimesel<br />

on akuutne põhihaigus, aga<br />

kogu ta keha on pikaajalisest kroonilisest<br />

haigusest ja sellega seoses<br />

tekkinud uutest haigustest nii räsitud,<br />

et ta seisab üsna ilmselgelt silmitsi<br />

paratamatusega.<br />

Sel sügisel olime oma perega tunnistajaks<br />

just ühele sellisele lahkumisele.<br />

Vanuse poolest võinuks<br />

mees veel aastaid elada – 67 pole ju<br />

teab mis vanus. Aga tubli töömees<br />

Tõnis oli elu jooksul palju põdenud<br />

ja juba mitukümmend viimast aastat<br />

kroonikuna ka apteekide „kuldklient”<br />

olnud. Kilpnäärmeprobleemid,<br />

kõrgvererõhktõbi, ülekaal,<br />

südamepuudulikkus, suhkurtõbi,<br />

krooniline kõhunäärmepõletik,<br />

sapikivitõbi – see on vaid põgus loetelu<br />

tõbedest, mis teda kimbutasid.<br />

Kaks aastat tagasi avastati Tõnisel<br />

ka vähk. Lohutasime siis, et<br />

ega algjärgus vähk veel tapa, on<br />

ju sõralise ravimiseks juba küllalt<br />

oskusi ja mõjusaid ravimeid.<br />

Loomulikult tõi kiiritusravi kaasa<br />

tüsistusi, kuid ülejoontes ta<br />

paranes ja sai elada enam-vähem<br />

mõistlikku elu.<br />

Sel suvel andis vähk uuesti märku.<br />

Taas vähiravile minnes olid<br />

kallil sugulasel aga kaasas vahepeal<br />

veelgi süvenenud südameprobleemid<br />

ja ilmselt mitme tervisehäda<br />

kuhjumisest tingitud liigne<br />

kaalutõus. Juba esimene keemiaravikuur<br />

lõi ta täiesti rivist: tekkis<br />

kopsupõletik, verepildi muutusest<br />

tromboosioht jne. Siis võeti<br />

ette vähilõikus, mis halvendas ta<br />

seisundit veelgi, ja mõned nädalad<br />

hiljem Tõnis suri.<br />

Vastamata küsimused<br />

Meie, leinavad sugulased, pole<br />

küll arstid, aga peielauas kippus<br />

Inimene peaks<br />

olema kaasatud<br />

oma elu<br />

viimaste tähtsate<br />

otsuste<br />

tegemisse.<br />

Ka meditsiinis<br />

tuleks leida<br />

aega rääkimiseks.<br />

Heiko Kruusi<br />

me kõigi jutt sinnapoole, et äkki<br />

oleks Tõnis selle viimase innuka<br />

vähiravita veel meie seas. Vähk<br />

polnud sugugi hilisstaadiumis ja<br />

ehk saanuks ta mõned kuudki veel<br />

sellega elada. Jäänud meie hulka<br />

jõuludeni või isegi kevade ära näinud.<br />

Viimase keemiaravi hommikul<br />

tegi ju armas sugulane jalgrattaga<br />

linna peal veel poetiirugi ära.<br />

Saan aru, et tohtritele kõlab jutt<br />

naiivselt. Arst on andnud vande<br />

ravida ning kui patsient sureb,<br />

tuleb tõestada, et raviti õigesti ja<br />

vastavalt juhenditele. Aga raske<br />

haiguse raviks kasutatavatel ravimitel<br />

ja ravimeetoditel on kõrvalmõjud,<br />

hapras seisus kroonikule<br />

võivad need saada saatuslikuks.<br />

Ehk oleks aeg mõelda patsiendi<br />

enda otsustusõiguse suurendamise<br />

peale? Mees oli ju kuni viimase<br />

elunädalani selge mõistuse juures<br />

ning kui talle oleks rahulikult ära<br />

seletatud plaanitava vähiravi riskid<br />

ja selle tõenäolised mõjud ta teistele<br />

haigustele, oleks ta ehk loobunud<br />

sellest viimasest vähiravist.<br />

Leppinud sellega, et elab senikaua,<br />

kuni ta vaevatud keha kestab. Me<br />

ei tea, et keegi oleks temaga neil<br />

teemadel üldse rääkinudki.<br />

Ega lihtne inimene ise ja laest selliseid<br />

otsuseid vastu võtta ei oska.<br />

Ja selge, et ka arstid pole selgeltnägijad<br />

ega saa nii keerulistel hetkedel<br />

anda garantiisid. Aga rääkida võiks<br />

ja inimene peaks olema kaasatud<br />

oma elu viimaste tähtsate otsuste<br />

tegemisse.<br />

Helle, pensionär Lõuna-Eestist<br />

Kirja autor on kasutanud muudetud<br />

nimesid, sest ei taha kritiseerida<br />

ravinud arste, vaid pakkuda<br />

välja mõtte kui sellise.<br />

November 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Töövõimereformi uus hindamissüsteem käivitub 1. juulil 2016.<br />

November 2015

4<br />

Probleem<br />

5<br />

Kas lihtsustatud õppekavalt<br />

pääseb tagasi tavaharidusse?<br />

Mis saab siis, kui algkoolis<br />

või keskastme klassides<br />

lihtsustatud õppekavale<br />

suunatud laps „küpseb”<br />

järele ja oleks võimeline<br />

jätkama õppimist<br />

tavaprogrammi alusel?<br />

Kas Eesti haridussüsteemis<br />

on tema jaoks õppekavade<br />

vahel uks avatud?<br />

Õige õppekava määramine on<br />

väga vastutusrikas otsus. Alati ei<br />

näe ka parim spetsialist lapse sisse<br />

ega suuda prognoosida, milliseks<br />

tema edasine areng väga paljude<br />

tegurite koosmõjus kujuneb.<br />

Eestis pakutakse lihtsustatud<br />

õpet tavaliselt eraldi koolides, kus<br />

kogu õpetajaskond on spetsialiseerunud<br />

selle õppekava järgi töötama.<br />

Kui mõni laps osutub teistest<br />

taibukamaks, vajab tema võimetega<br />

katsetades ülespoole pürgimine<br />

eraldi tööd. Otsus vahetada<br />

õppekava ja saata õpilane edasi<br />

tavakooli nõuab paljudelt osapooltelt<br />

(mõlemad koolid, perekond<br />

ja laps ise) lisatööd ning suurt<br />

pühendumist.<br />

Tallinna Ristiku põhikooli õppemetoodika<br />

juht ja HEV-koordinaator<br />

Ruuda Lind meenutab viimasest<br />

kümnest aastast kolme<br />

õpilast, kes on sellesse kooli tulnud<br />

eesmärgiga hüpata lihtsustatud<br />

õppelt tavalisele riiklikule<br />

õppekavale. Ristiku põhikool on<br />

pika ajalooga tunnustatud õpiabikool,<br />

kus õppetöö toimub tavaprogrammi<br />

alusel, aga kus õpiraskuste<br />

või muude erivajadustega<br />

laste jaoks on olemas tõhus tugisüsteem<br />

ja kooli töötajatel muljetavaldav<br />

kogemus.<br />

Ruuda Lind ütleb, et ka praegu on<br />

Ristiku kooli ületuleku asjus nõustamisel<br />

üks pisike tüdruk, kes alustas<br />

kooliteed lihtsustatud õppega<br />

erikoolis, aga praegu tundub, et ta<br />

võiks tulla toime tavaprogrammiga.<br />

„Ta sattus erikooli nõustamiskomisjoni<br />

otsusel lastekaitse soovitusega,<br />

kuid tundub, et temal määrasid<br />

olukorra eelkõige sotsiaalsed<br />

probleemid. Psühhiaater, kes teda<br />

jälgis, leidis siiski mõne aja pärast,<br />

et ta intellekt peaks võimaldama<br />

tavaprogrammi järgi õppida.<br />

Nüüd püüamegi luua talle vajalikku<br />

tuge sellega toimetulekuks.<br />

Oleme rääkinud ka sellest, et võibolla<br />

hakkab hoopis senine kool ise<br />

rakendama riiklikku õppekava.<br />

Tavaliselt lihtsustatud õppekavale<br />

spetsialiseerunud koolid seda<br />

ei tee, aga see oleks hea ja õige<br />

areng,” räägib Ruuda Lind.<br />

Keerulised autistid<br />

Mõned aastad tagasi tuli samast<br />

koolist Ristiku kooli üle autistlik<br />

poiss, kes oli läbinud lihtsustatud<br />

õppes kuus klassi. „Tema tegelik<br />

võimekus selgus väga ootamatul<br />

teel – solfedžo kaudu. Tal avaldus<br />

algklassides erakordne musikaalsus<br />

ja koos pillimänguga hakkas<br />

ta ka solfedžot õppima, millega<br />

tuli hiilgavalt toime. Siis tekkiski<br />

emal mõte, et pole ju võimalik, et<br />

tal ei jagu sama head taipu muude<br />

õppeainete jaoks. Lisaks oli ta<br />

ise õppinud selgeks inglise keele<br />

ja mitu aastat suhtleski koolis teistega<br />

vaid inglise keelt kasutades.<br />

Ema tõi ta siis meile ja me saimegi<br />

ta õppima. Ta pidanuks minema<br />

7. klassi, aga meil läks ta 4. klassi<br />

ja lõpetas lihtsalt mõne aasta hiljem.<br />

Ta võinuks edukalt minna ka<br />

gümnaasiumi ja võib-olla isegi ülikooli,<br />

kuid ta otsustas minna ametit<br />

õppima, ja seda just autistidele<br />

omase pingetalumatuse tõttu,” kirjeldab<br />

Lind.<br />

Ta meenutab veel üht noormeest,<br />

kes tuli Ristiku kooli ühest<br />

Harjumaa lihtsustatud õppekava<br />

alusel õpetavast koolist alles 8.<br />

klassi järel: „Tema tuli täitsa ise ja<br />

ütleski, et tahab rohkem õppida.<br />

Tunnistusel olid tal kõik viied. Ta<br />

lõpetas meil siis mõned aastad hiljem,<br />

aga täiesti tubli tasemega.”<br />

Sotsiaalne taust<br />

Ruuda Lind ütleb, et kõige rohkem<br />

selliseid „hüppeid” tekibki<br />

just sotsiaalse tausta tõttu lihtsustatud<br />

õppele sattunud õpilastega,<br />

samuti autistidega, kelle võimekust<br />

on väga raske „lahti muukida”.<br />

„Samas võib lapsele väga palju<br />

halba teha ka asjatult kõrgete<br />

nõudmistega,” jätkab ta. „Meil oli<br />

hiljuti juhtum, kus üks ema keelas<br />

järelejätmatult oma lapsele rakendamast<br />

individuaalset õppekava –<br />

nõudis, et õpiraskustega last tuleb<br />

hinnata tavakorras ja mingeid erisusi<br />

ei tohi teha. Tagajärjeks oli,<br />

et niigi stressis laps peitis end<br />

koolis ära ning nuttis iga päev<br />

hirmust ja meeleheitest. Selle<br />

peale võttis ema talle veel rohkem<br />

koduõpetajaid jne. Lõpuks<br />

ei jäänud üle muud, kui kutsuda<br />

appi lastekaitse, mille järel siis<br />

saime teha tüdrukule kohandatud<br />

õppekava. Selleks ajaks oli<br />

aga lapsel juba välja kujunenud<br />

koolineuroos. Vanematel tuleks<br />

mõista, et eluga toimetulek on<br />

hoopis laiem mõiste kui akadeemiline<br />

toimetulek.”<br />

Ruuda Lind pakub välja mõtte,<br />

et ehk peakski koolis olema<br />

kõigile lastele üks õppekava,<br />

ainult et kõigile lähenetaks individuaalselt,<br />

vastavalt lapse erivajadustele.<br />

Siis oleks vähem piire,<br />

mille taha komistada, ning<br />

samas rohkem vastutust jälgida<br />

laste arengut ja kohendada pidevalt<br />

õppetööd. Tiina Kangro<br />

Õppekava<br />

rakendamine<br />

peaks olema nii<br />

paindlik, et ei<br />

takistaks lapse<br />

liikumist haridussüsteemis.<br />

Tairo Lutter<br />

(Õhtuleht)<br />

Ülespoole<br />

liikumine on erand<br />

Palusime haridus- ja teadusministeeriumilt ülevaadet,<br />

kui sageli tuleb Eesti koolides ette olukordi, kus<br />

lapsed „hüppavad” lihtsustatud õppekavalt tagasi<br />

tavalisele õppekavale. Meile vastas ministeeriumi<br />

üldhariduse osakonna nõunik Tiina Kivirand.<br />

Mis vanuses tavaliselt lihtsustatud õppele minnakse?<br />

Enamasti toimub lihtsustatud õppekavale määramine<br />

vanuses 8–11 eluaastat ehk siis algklassides ja<br />

pisut pärast seda. Selleks ajaks on last põhjalikult jälgitud<br />

ja uuritud ning on selgunud jõukohase arendava<br />

õppe vajadus.<br />

Kui palju on koolides juhtumeid, kus õpilane<br />

vahetab õppekava n-ö ülespoole?<br />

Juhtumeid, kus õpilane liigub õpingute vältel lihtsustatud<br />

õppekavalt põhikooli riiklikule õppekavale,<br />

või ka toimetuleku õppekavalt lihtsustatud õppekavale,<br />

tuleb ette väga harva. Samuti esineb vähe juhtumeid,<br />

kus lihtsustatud õppekava alusel põhikooli<br />

lõpetanu jätkab õpinguid täiskasvanute gümnaasiumis,<br />

et läbida seal täiendavalt põhikooli tavaline riiklik<br />

õppekava. Samas pole see võimatu. Kui kool leiab,<br />

et õpilasele on rakendatud liiga lihtsat õppekava, siis<br />

lapsevanema nõusolekul võib õppekava n-ö ülespoole<br />

muuta ning selleks ei ole tarvis isegi nõustamiskomisjoni<br />

otsust.<br />

Kui palju põhikooli lihtsustatud õppe lõpetanud<br />

õpilastest suudab kutsekoolis asuda õppima koos<br />

tavaprogrammi järgi õppinud noortega?<br />

Siin on jutt siis õppima asumisest kutsekeskhariduse<br />

õppekavadel, mida põhikooli lihtsustatud õppes<br />

lõpetanud noored üldjuhul valida ei saa, sest kutsekeskharidusõpe<br />

(mis toimub ainult kvalifikatsiooniraamistiku<br />

neljandal tasemel) sisaldab ka teatud<br />

mahus n-ö tavalisi üldaineid, mille jaoks lihtsustatud<br />

õppest tulijal puudub ettevalmistus.<br />

Meile on teada, et eelmisel õppeaastal õppis kutsekeskharidusõppes<br />

kaheksa lihtsustatud õppekava<br />

taustaga õpilast.* Seega saab öelda, et pole palju õpilasi,<br />

kellele lihtsustatud õppest tulnuna on olnud jõukohane<br />

astuda kutsekeskharidusõppesse koos noortega,<br />

kes on lõpetanud põhikooli hariliku õppekava<br />

alusel.<br />

* Siin on silmas peetud vaid uutel (väljundipõhistel)<br />

õppekavadel õppijaid. Arvestusest on välja jäetud<br />

need, kel veel kestab õppeaeg seadusmuudatuse-eelsetel<br />

vanadel õppekavadel, mille sisu on uue õppekavasüsteemiga<br />

raske võrrelda.<br />

November 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

Töövõimereformiga seotud teenused käivituvad 2016. aasta alguses.<br />

November 2015

6<br />

Elu lugu<br />

7<br />

Annela Pällo on üks neist üsna paljudest puuetega<br />

laste vanematest, kel on plaan luua kogukonnas<br />

tegutsev hoolekandeasutus koolieast välja kasvavatele<br />

erivajadustega noortele. Tal on selleks<br />

pakkuda isegi lapike eramaad koos abihoonega.<br />

Paraku ei soosi erihoolekande rahastamise mudel<br />

eraalgatust ning Annela plaanidele pole riik ega<br />

omavalitsus õlga alla pannud.<br />

Erategijate panus<br />

teeb erihoolekannet<br />

vaid paremaks<br />

Heiko Kruusi<br />

Elupõline tallinlanna Annela<br />

Pällo vahetas kümme aastat<br />

tagasi oma Mustamäe korteri<br />

Läänemaal Risti läheduses<br />

asuva maakodu vastu. Endisaegset<br />

metskonnahoonet elamiskõlbulikuks<br />

kohendama asudes polnud<br />

tal ainsatki ideed, mida hakata<br />

peale maja taga metsa serval<br />

laiutava kõrvalhoonega. Nüüd on<br />

aga juba mitu aastat just see lagunenud<br />

ehitis olnud tema lennukate<br />

ideede keskpunkt. Annelal on<br />

nimelt plaanis renoveerida vana<br />

hoonemürakas ja avada seal puuetega<br />

noorte jaoks töökodu.<br />

Töökodu loomise mõte hakkas<br />

Annela peas idanema ühel aastatetagusel<br />

jutuajamisel tegevusterapeut<br />

Monika Salumaaga. Annela<br />

liitpuudega tütar Maria-Helene oli<br />

siis 13-aastane ja käis Monika juures<br />

ratsutamisteraapias.<br />

„Ühel päeval küsis hea inimene<br />

Monika minu käest, kas ma<br />

olen mõelnud ka selle peale, mis<br />

mu tütrest pärast kooli lõpetamist<br />

saab,” meenutab Annela.<br />

„Jäin talle ammuli sui otsa vaatama<br />

ja küsisin, mis tal mõttes on.<br />

Kool tuleb ju kõigepealt läbi käia,<br />

lõpetamiseni on veel niiii palju<br />

aega!” ütleb Annela ning tunnistab<br />

nüüd oma siirast sinisilmsust. Selle<br />

peale vangutas Monika pead ja<br />

ütles, et tegelikult on käes viimane<br />

aeg hakata mõtlema ka ajale pärast<br />

kooli lõppu. „Eks ma siis hakkasingi.<br />

Algatuseks leidsin ühe Hollandi<br />

hoolekandemudeli, mida nüüd<br />

püüangi koos vanema poja Arneli<br />

ja paljude koostööpartneritega<br />

Eesti oludes sobivas vormis üles<br />

ehitada,” selgitab Annela.<br />

Põhjalik plaan olemas<br />

Annela tunnistab, et tegelikult<br />

tulnuks asja kallale asuda tublisti<br />

varem. Viis aastat on läinud ja<br />

Maria-Helenel täitus suvel juba<br />

18 aastat. Tuleval kevadel saab tal<br />

kooliaeg läbi ja oleks suurepärane,<br />

kui piiga saaks edaspidi päevi<br />

sisustada kodu lähedal asuvas<br />

noortekeskuses. Kahjuks on uud-<br />

November 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

Reformi raames pakutakse 142,5 miljoni euro eest tööturuteenuseid.<br />

November 2015

8 Elu lugu<br />

9<br />

sest hoolekandeasutusest praeguseks<br />

olemas vaid ideelahendus<br />

ja eskiisprojekt, vabatahtlike abiga<br />

on räämas hoonet kraamitud ja<br />

krunti korrastatud. Aga see, kust<br />

leida asutuse väljaehitamiseks<br />

ja käivitamiseks raha, on Annela<br />

jaoks siiani suur küsimärk.<br />

Annela selgitab, et tema kavandatavas<br />

töökodus saaksid erivajadustega<br />

noored teha jõukohast<br />

tööd ja omavahel suhelda, neile<br />

oleks kindlustatud päevahoid ja<br />

järelevalve ning igaühe puudele<br />

vastav tugi ja juhendamine. Kõige<br />

tähtsam aga – koolieas sisse harjutatud<br />

aktiivne eluviis jätkuks ka<br />

pärast kooli lõpetamist. Tegevusetuses<br />

mandub ju isegi terve ja<br />

täies elujõus inimene, rääkimata<br />

siis vaimupuudega inimesest, kes<br />

teadlikke tulevikuplaane teha ei<br />

oska. „Ja mis mõte on siis kogu sel<br />

suurel tööl ja vaeval, mida vanemad,<br />

õpetajad ja kõik muud spetsialistid<br />

on seda last jalule aidates<br />

ligi paarkümmend aastat näinud,<br />

kui ta pärast kooli lihtsalt koju jõudeelu<br />

elama jääb, nagu meil paraku<br />

sageli juhtub,” märgib Annela.<br />

Pällo noorte töökodu erineb<br />

tavalisest päevakeskusest selle<br />

poolest, et seal on kesksel kohal<br />

just töised või siis, hoolealuste<br />

suutlikkusest lähtudes, töölaadsed<br />

tegevused.<br />

Noored hakkavad hoolitsema<br />

koduloomade – hobuste, lammaste<br />

ja kanade eest. Tubastest tegevustest<br />

on mõeldud eri käsitööliikide<br />

peale. „Plaanime teha koostööd<br />

ümberkaudsete ettevõtjatega<br />

ja loodetavasti oleme mõningase<br />

harjutamise järel valmis ka juba tellimustöid<br />

tegema,” räägib Annela.<br />

Välismaised eeskujud<br />

„Meie keskuse üks omapära on<br />

aga kindlasti see, et me ei hakka<br />

tegutsema vaid ühes majas, siin<br />

minu krundil. Juba praegu on meil<br />

olemas teine tegevusüksus, mis<br />

asub Lihulast natuke edasi mere<br />

ääres. Tulevikus võiks eri paikades<br />

asuvaid ja eri suurusega üksusi olla<br />

veel rohkem. Tahame olla paindlikud<br />

nii tegevuste kui ka asukoha<br />

See ongi elu kogukonnas<br />

Annela Pällo koduõue rajatav puuetega noorte töökodu hakkab<br />

pakkuma päevategevust paarikümnele noorele. Sama suures<br />

mahus suudab teenust pakkuda ka töökodu Lihula maja. Võib-olla<br />

täieneb kodu ajapikku veel mõne üksusega, lisaks on plaanis hakata<br />

pakkuma ööpäevaringse elamise võimalust.<br />

Arvutuste järgi on erivajadustega noortele vajaliku toe pakkumine<br />

Pällo noorte töökodus hulga odavam kui hooldusteenus riiklikus<br />

erihooldekodus. Asutuse jooksvale rahastamisele peaks aga<br />

riik Annela arvates pearahadega õla alla panema.<br />

Vanemate loodavate asutuste rajamist oleks mõistlik toetada ka<br />

Euroopast tulevatest deinstitutsionaliseerimise abirahadest, sest<br />

kõikide niisuguste algatustega luuakse puuetega inimestele võimalusi<br />

eluks kogukonnas.<br />

„Kui need lapsed on siin meie juures, siis pole ju vanematel tarvidust<br />

saata neid erihooldekodusse. Hooldekodu ei olegi õige koht<br />

hoole ja armastuse ning suure töö ja vaevaga kodus suureks ja võimalikult<br />

iseseisvaks kasvatatud puudega noore jaoks,” ütleb Annela.<br />

Annela Pälloga saab ühendust võtta meiliaadressil<br />

annela.pallo@gmail.com.<br />

Annela unistus<br />

on, et tema<br />

koduõuest<br />

saab tulevikus<br />

armastatud<br />

paik paarikümnele<br />

puudega<br />

inimesele.<br />

Heiko Kruusi, repro<br />

mõttes. Alustame päevategevuste<br />

pakkumisega, aga ajapikku võiksid<br />

meie noortekodud üle kasvada<br />

juba ööpäevaringseteks elupaikadeks.<br />

See üleminek peaks jällegi<br />

sündima paindlikult, koos noorte<br />

valmisolekuga vanematekodust<br />

lahkuda ja kooskõlas perede vajadustega.”<br />

MTÜ Pällo Noorte Töökodu<br />

asutas Annela koos oma poja<br />

Arneliga, kes praegu on juba<br />

30-aastane. „Oleme koos temaga<br />

mitu viimast suvepuhkust kulutanud<br />

mööda Euroopa maid käimisele<br />

ja uurimisele, kuidas mujal<br />

taolised kodud on korraldatud,”<br />

jutustab Annela.<br />

„Kui rääkida mitte just kõige<br />

jõukamatest riikidest, siis märksõnad<br />

ongi variantide paljusus ja<br />

paindlikkus. Väga paljud asutused<br />

tegutsevad eraalgatuslikult.<br />

Ning investeeringud sellise keskuse<br />

avamiseks ja seal tegevuse korraldamiseks<br />

ei olegi nii üle mõistuse<br />

suured. Kõige suurem investeering<br />

on hoone, aga kõik ülejäänu<br />

– pedagoogid on ju ajast aega<br />

olnud nii nutikad, et teevad mitte<br />

millestki midagi. Näiteks Kreetal<br />

käisime ühes sellises asutuses.<br />

Seal olidki põhiliseks tegevuse<br />

vormiks töötoad ja eri puuetega<br />

noored said väga sõbralikult ühes<br />

ruumis ja ühiste tegevuste juures<br />

hakkama. Käsitööks kasutati palju<br />

looduslikke materjale.” Annela<br />

leiab, et selline oma silmaga vaatamas<br />

käimine on väga oluline. See<br />

pole sama kui ainult internetist<br />

lugeda või telerist näha.<br />

Suur soov aidata<br />

Noorte töökodu rajamine pole<br />

aga sugugi mitte esimene Annela<br />

ja Arneli ühine ettevõtmine erivajadustega<br />

laste ja noorte jaoks.<br />

Annela on omal ajal lõpetanud<br />

Tallinna pedagoogilise instituudi<br />

(nüüdse Tallinna ülikooli) psühholoogia<br />

ja koolieelse kasvatuse erialal.<br />

„Meie õppekavasse kuulus ka<br />

eripedagoogika, nii et puuetega laste<br />

probleemidega puutusin kokku<br />

juba tudengina ja palju aega enne<br />

mu oma tütre sündi. Kui üheksakümnendatel<br />

tuli Rootsist meile<br />

„Kevadlille” kampaania, ühinesime<br />

toona teist elukümmet käiva<br />

Arneliga sellega pikemalt mõtlemata.<br />

See tundus kuidagi iseenesest<br />

mõistetav – tajusin väga teravalt,<br />

et on suur õnn ja vedamine,<br />

kui oled saanud terve lapse, ja juba<br />

üksnes see oli põhjus toetada neid,<br />

kelle saatus on keerulisem. Lisaks<br />

oli kampaania hea võimalus varases<br />

teismeeas pojale olulisi maailma<br />

asju selgitada,” kõneleb Annela.<br />

Arnel oli kevadlillede müümisel<br />

üliedukas. Ühel aastal omistati<br />

talle koguni parima lillemüüja<br />

tiitel. Lillede müügist kogunesid<br />

hiiglaslikud summad – kümned<br />

“Oleksin nagu<br />

revolutsionäär,<br />

kes peab oma<br />

asjaajamisteks<br />

salavõrgustikke<br />

kasutama.<br />

tuhanded kroonid, mille eest osteti<br />

nägemispuudega laste koolile ja<br />

lasteaiale õppevahendeid, raamatuid,<br />

aidati kaasa ruumide kohandamisel<br />

jne. Tõhusa abi sai Arneli<br />

kogutud rahaga ka Tallinna lastehaigla<br />

füsioteraapiakabinet.<br />

„Eks esialgu vaadati lastehaiglas<br />

meie peale küll umbusuga –<br />

mingisugune ema tuleb lapsega<br />

uksest sisse ja pakub raha! Et<br />

hakake aga kataloogidest haiglale<br />

vajalikke vahendeid tellima,” naerab<br />

Annela. „Aga kui mitu kuud<br />

hiljem tagasi läksime ja uurisime,<br />

kas inventar on tellitud, meil mitukümmend<br />

tuhat krooni juba koos,<br />

hakati meid ikka tõsiselt võtma. Ja<br />

eredalt on meelde jäänud üks lastehaigla<br />

tänuüritus, kuhu ka meid<br />

kutsuti. Dr Adik Levin palus Arneli<br />

publiku ette, võttis tal õlgade<br />

ümbert kinni – Arnel oli siis kolmteist,<br />

kleenuke ja väikest kasvu –<br />

ning ütles: vaadake, see väike poiss<br />

siin on sponsoreerinud meie haiglat<br />

rohkem kui terve Hansapank!”<br />

Topelt koorem<br />

Annela räägib, et kui temast<br />

endast ühel päeval varsti pärast<br />

November 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Kaitstud töö teenust pakutakse viie aastaga 28,8 miljoni euro eest. November 2015

10 Elu lugu<br />

11<br />

seda sai samuti puudega lapse ema,<br />

ei olnud see tema jaoks midagi seesugust,<br />

mis ta jalust maha oleks<br />

niitnud.<br />

Lapse seisu adudes oli tema<br />

kõige esimene küsimus, mida ta<br />

nüüd ise oma lapse heaks ära saab<br />

teha. Ju olid tihedad kokkupuuted<br />

erivajadustega laste lasteaedade,<br />

koolide ja raviasutustega, aga<br />

samuti nende laste endi ja nende<br />

vanematega kujundanud Annelas<br />

veendumuse, et väljapääsmatuid<br />

olukordi pole olemas. Ja et mida<br />

aktiivsem tegutseja sa ise oled,<br />

seda paremad väljavaated on ka su<br />

sünnikahjustustega lapsel.<br />

„Uurisin kirjandust ja hakkasin<br />

Maria-Helenega väga intensiivselt<br />

tegelema, kuigi ... arstid andsid<br />

mulle ettevaatlikult mõista, et selle<br />

lapse saatus on olla tulevikus lamaja,<br />

pime ja kõnetu. Võib-olla ta jäänukski<br />

selliseks, kui ma ei oleks ise<br />

hakanud nii suure veendumusega<br />

tegutsema,” nendib Annela.<br />

„Usun, et „Kevadlille” kampaania<br />

kogemus ja küllap ka kõik see,<br />

mida ta kodus oma õe Maria-<br />

Helene kõrval läbi elas, olid Arnelile<br />

abiks, kui ta ise gümnaasiumi<br />

lõpuklassis raskelt haigestus,”<br />

jätkab Annela. „Jällegi, diagnoos<br />

polnud roosiline, aga Arnel ei sattunud<br />

paanikasse, karmid ravid<br />

tegi ta läbi, samaaegselt meie kõigi<br />

imeks ka lõpueksamid ja juba<br />

sügisest sai temast Tartu ülikooli<br />

tudeng,” meenutab ta.<br />

Neist nüüd juba tosina aasta<br />

taha jäänud sündmustest Annela<br />

kodus palju ei räägita. Mis olnud,<br />

see olnud. Aga mõnikord, kui mõte<br />

kogemata neisse aegadesse tagasi<br />

rändab, hämmastab Annelat veel<br />

senimaani, kui sageli teda siis püüti<br />

lohutada sõnadega: sul on nii raske,<br />

kuidas sa küll kõigega hakkama<br />

saad! Annela ütleb, et iga kord,<br />

kui keegi talle nii ütles, küsis ta vastu,<br />

mis mõttes raske ja mis mõttes<br />

saan hakkama. „Pingeline, seda<br />

muidugi. Aga raskuste kohta ma<br />

ei osanud toona ega oska ka nüüd<br />

öelda muud, kui et kui üks või teine<br />

asi tuleb ära teha, siis sa lihtsalt<br />

teed selle ära ja nii ongi! Päevad olid<br />

“Töövõimereformiga<br />

peaks ju<br />

meie noortekodu<br />

sobima nagu<br />

rusikas silmaauku.<br />

muidugi pikad, hommikul tütar lasteaeda,<br />

ise tööle, õhtul haiglasse,<br />

hilisõhtul kõik muu, mida päeval ei<br />

jõudnud,” räägib Annela.<br />

Ta meenutab, et õnneks oldi lasteaias<br />

vastutulelikud. „Seal oli ka<br />

ööpäevarühm ja mulle öeldi alati,<br />

et ükskõik kui hilja ma ka ei jõua,<br />

ärgu ma muretsegu, Maria-Helene<br />

on seni ööpäevarühma kasvatajate<br />

hoole all. Hilisõhtul pidin kiiruga<br />

veel lehed läbi lappama, sest<br />

järgmisel päeval haiglas oli poja ja<br />

ta palatikaaslaste esimene küsimus:<br />

mis maailmas uudist on? Kusjuures<br />

nad ootasid tavaliselt häid uudiseid,<br />

veel parem, kui sain edastada mõne<br />

humoorika loo. Tegingi teinekord<br />

nii, et pöörasin lehest loetud uudise<br />

pahupidi ja sain preemiaks ühe raskelt<br />

haigete palati seltskonna müriseva<br />

naeru. Õpetlik lugu, kas pole?<br />

Raskesse seisu sattunud inimene ei<br />

oota meilt kaastunnet ega haletsemist,<br />

ta ootab kas või killukest täisverelist<br />

elu,” edastab Annela tarkusetera,<br />

mille ta õppis oma elu väga<br />

keerulisest perioodist.<br />

Hädavajalik eraalgatus<br />

Annela jätkab, et tihtipeale näevad<br />

kaaskondsed ka tema pöörangulistes<br />

otsustes, näiteks pealinnast<br />

äratulek või töökodu rajamise<br />

idee, erilist julgustükki või isegi<br />

hulljulgust.<br />

Tema meelest on needki asjad<br />

tegelikkuses palju lihtsamad. Kui<br />

pikalt tallatud tee käändub silme<br />

ees püsti, tuleb paratamatult ring<br />

sisse teha ja püstisest teeotsast<br />

mööda kõndida. Või siis hoopis<br />

mujale pöörata.<br />

Läänemaale kolis Annela seetõttu,<br />

et just sealt leidis ta Maria-Helenele<br />

sobivaimad koolid. Esmalt<br />

õppis tüdruk Vidrukal ja nüüd<br />

Haapsalus Viigi koolis. Lisapluss on<br />

see, et maakeskkond on autistlikule<br />

ja vaimupuudega neiule, kes ka<br />

väga tugevate prillidega näeb vaid<br />

kolme meetri ulatuses, turvalisem.<br />

Noorte töökodu rajamise taga pole<br />

Annela sõnul samuti midagi muud<br />

kui lihtne hädavajadus.<br />

„Leian, et see on täiesti normaalne<br />

ja igati toetavat suhtumist vääriv<br />

olukord, kui puuetega laste vanemad<br />

ka ise oma lastele võimaluste<br />

loomisse panustavad. Eriti just uute<br />

tegevusvormide ja teenuste loomisse,<br />

sest meie tunneme ju oma laste<br />

vajadusi kõige paremini ning teame,<br />

kuidas teha asju nii, et need ka<br />

toimiksid ja head tulemust annaksid.<br />

Samas võiks riik olla koostööle<br />

palju avatum ja toetada eraalgatuslikke<br />

tegijaid palju rohkem, sest<br />

meie praegu väga riigikeskne erihoolekanne<br />

vajab ju hädasti muutusi.<br />

Kindlasti on vaja praegusse<br />

süsteemi rohkem paindlikkust ja<br />

mitmekesisust,” leiab Annela.<br />

Paraku on Annela ise kogenud,<br />

kui sageli takerdub teotahet täis<br />

inimese algatus ülikeeruliste ja jäikade<br />

regulatsioonide taha. Ta toob<br />

näite ajast, mil Maria-Helene veel<br />

lasteaeda ei pääsenud ning Annelal<br />

tuli mõte, et võiks naabrilast<br />

hoides väikest lisaraha teenida. Selgus<br />

aga, et ametlikult lapsehoidjaks<br />

saamiseks tulnuks Annelal läbi teha<br />

paari sajatunnine lapsehoidja koolitus,<br />

sest selleks tööks oli tarvis hankida<br />

kutsetunnistus. „Helistasin siis<br />

sotsiaalministeeriumi ja haridusministeeriumi<br />

ja küsisin, kas see on<br />

normaalne – olen kõrgharidusega<br />

pedagoog, pika lasteaias töötamise<br />

kogemusega, ka puudega lapse<br />

hooldamise kogemust oli mul selleks<br />

ajaks juba mitme aasta jagu, –<br />

ma võiksin neile kursustele, kuhu<br />

pääsemise eeltingimus on põhihariduse<br />

olemasolu, ise lektoriks<br />

tulla?! Aga vastus oli: midagi pole<br />

teha, kord on selline,” meenutab<br />

Annela oma tollast suurt nõutust.<br />

„Veel üks takistusriba igale uue<br />

algatusega välja tulevale inimesele<br />

on muidugi andmekaitse,” jätkab<br />

Annela.<br />

„Kui tütrele veel Tallinna pidi<br />

koole otsisin, pidasin nõu ka pikka<br />

aega pimekurtide õpetamisega<br />

tegelenud eripedagoogi Olga Ilginaga.<br />

Tema ütles mulle, et eriklassi<br />

avamine pole mingi küsimus, otsigu<br />

ma vaid Maria-Helenele lisaks<br />

kaks sarnase liitpuudega last. No<br />

aga kust mina emana oleksin pidanud<br />

neid samasuguseid lapsi otsima<br />

minema?!” toob Annela veel<br />

ühe näite.<br />

Takistuste ületamine<br />

Sama kogeb Annela nüüd töökoduga.<br />

„Mitte ükski ametnik ei tohi<br />

jagada mulle infot sellist teenust<br />

vajavate noorte ega nende perede<br />

kohta. Sest need on delikaatsed<br />

isikuandmed. Nii otsingi tulevasse<br />

töökodusse tulijaid ja nende vanemaid<br />

taga kõikvõimalikel üritustel<br />

infolehti jagades, tuttavaid küsitledes,<br />

et äkki keegi teab kedagi, kes<br />

teaks kedagi jne. Puhuti on tunne,<br />

nagu oleksin revolutsionäär,<br />

kes peab oma asjaajamiseks salavõrgustikke<br />

kasutama. Ja keda või<br />

mida ja kelle eest me siis sel moel<br />

kaitseme? Hoides kiivalt peidus<br />

hädasolijale lahendusi ja väljapääse<br />

pakkuvat infot?”<br />

Annela räägib, et uue hoolekandeasutuse<br />

avamise jaoks tegevusloa<br />

saamiseks peab tal olema läbitud<br />

nõuetele vastav erialakoolitus.<br />

Tegevusjuhendajate koolitusele<br />

registreerimiseks tervise arengu<br />

instituudis (TAI) on aga tarvis, et<br />

inimene juba töötaks erihoolekandeasutuses.<br />

See on taas üks nõiaring.<br />

Annela lahendas küsimuse<br />

nii, et pakkus end tööle Koluvere<br />

kodusse. Ega see lõpuks ju halb<br />

variant polegi – suuremad kogemused<br />

töös psüühilise erivajadusega<br />

inimestega kuluvad hiljem<br />

ka enda loodud asutuses töötades<br />

kindlasti ära. Ja kuni seda olemas<br />

pole, tuleb ju end paratamatult<br />

mujal töötades ülal pidada. „Selle<br />

koolitusega aga,” nendib Annela,<br />

„läheb uute erihoolekandeteenuste<br />

loojatel edaspidi vist veel keerulisemaks,<br />

sest kursustel käies<br />

kuulsin, et plaanis on tegevusjuhendajate<br />

koolitus TAI alt üle viia<br />

riikliku AS-i Hoolekandeteenused<br />

alla.” Annela arvab, et sellise käiguga<br />

muutub erihoolekandesüsteem<br />

veel suletumaks.<br />

Millal Pällo noorte töökodu<br />

võiks puuetega noortele uksed<br />

avada, seda Annela praegu veel<br />

öelda ei oska.<br />

“Mõistuse<br />

hääl peab ju<br />

ükskord võitma ja<br />

ka riik peab õppima<br />

raha lugema.<br />

“Vallast<br />

soovitatakse<br />

Annelal aga tütar<br />

erihooldekodusse<br />

saamiseks järjekorda<br />

panna.<br />

Riigi huvi puudub<br />

Kogu senine tegevus, kaasa<br />

arvatud eskiisprojekti tegemine,<br />

on käinud Annela ja Arneli enda<br />

rahast või siis vabatahtlike abil ja<br />

talgute korras. Möödunud talvel,<br />

enne valimisi tekkisid korraks suuremad<br />

lootused, et äkki ikka muutub<br />

sotsiaalpoliitika ja riikliku aktsiaseltsi<br />

kõrval saavad senisest<br />

suurema võimaluse erihoolekannet<br />

korraldada ka erategijad.<br />

„Meil käis siin külas poliitik Tõnis<br />

Palts. Näitasin talle juba paberil<br />

olevaid tegevuskavasid, käisime<br />

ja vaatasime üle ka hoone ja<br />

õueala, kuhu noortekodu peaks<br />

tulema. Palts on majandusmees,<br />

võttis kohe taskust kalkulaatori<br />

ja süvenes arvutustesse, mis sellise<br />

noortekodu ülesehitamine ja<br />

majandamine maksma võiks minna.<br />

Arvutasime siis üheskoos läbi<br />

sellegi, kui palju taolisi tegevusüksusi<br />

läheks üle Eesti tarvis, et kõigil<br />

puuetega noortel oleks kodulähedane<br />

koht tegutsemiseks olemas.<br />

Tõnis Palts leidis, et asi tuleb<br />

igal juhul ära teha! Ja leidis ka, et<br />

see ei tohiks käia riigile üle jõu. Sest<br />

esiteks – kui vaatame üksnes meie<br />

noortekodu ehituslikku külge –<br />

neist eurorahadega tehtud peremajadest,<br />

kuhu AS Hoolekandeteenused<br />

oma kliente kolib ja mille ehitamine<br />

ühe maja kohta on umbes<br />

pool miljonit eurot, läheb meie<br />

noortekodu maksma mitu korda<br />

vähem. Kui oleme juba töös, võimaldab<br />

aga meie plaan ökonoomsemalt<br />

tegutseda just tänu paindlikkusele.<br />

Saame kiirelt reageerida<br />

muutunud vajadustele ja teha koostööd<br />

juba olemasolevate asutustega,<br />

näiteks kutsehariduskeskustega,<br />

ettevõtjatega jne. Aga nojah ...<br />

valimised on nüüd selleks korraks<br />

jälle läbi ja tegelikus elus üks ema,<br />

kes püüab mõelda, kuidas inimestele<br />

ja ka riigile oleks parem, ju riigiaparaati<br />

väga ei huvita,” nendib<br />

Annela ohates. „Kuigi peaks, eriti<br />

nüüd, kus söögi alla ja söögi peale<br />

räägitakse töövõimereformist, ning<br />

sellesse reformi peaksime ju meie<br />

oma noortekoduga sobituma nagu<br />

rusikas silmaauku,” lisab ta.<br />

Alla anda visa naine siiski ei<br />

kavatse. Veelgi enam, ta püüab säilitada<br />

optimismi ja usub, et küllap<br />

asjad varem või hiljem ikkagi liikuma<br />

hakkavad. „Mingi mõistuse hääl<br />

peab ju ükskord ikkagi võitma ja ka<br />

riik peab õppima raha lugema ning<br />

tegema erihoolekande kättesaadavaks<br />

kõikidele puuetega inimestele,<br />

kes seda vajavad,” usub ta.<br />

Annela on oma elus korduvalt<br />

olnud silmitsi olukordadega, mis<br />

näivad lahendamatud. Ometi on<br />

need ühel päeval lahenenud. Ja<br />

ega tal Maria-Helene emana oma<br />

ettevõtmisest kuhugi taganeda ju<br />

polegi. „Nii lihtne see ongi! Nagu<br />

kõik keerulised maailma asjad.<br />

Mul ei ole valikut,” naerab Annela.<br />

Omavalitsusest on talle soovitatud<br />

tütar siiski erihooldekodusse<br />

saamiseks järjekorda panna, sest<br />

vallal paremat lahendust pakkuda<br />

ei ole. Anne Lill<br />

November 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Tööga seotud abivahendite soetamiseks on eelarves 16 miljonit eurot. November 2015

12 Töövõimereform<br />

13<br />

Uuest aastast<br />

saab alguse<br />

kaitstud töö teenus<br />

Töövõimereformi raames<br />

käivitavad töötukassa ja<br />

sotsiaalkindlustusamet<br />

kaks erinevat kaitstud<br />

töö teenust neile tööealistele,<br />

kes pole (veel)<br />

suutelised avatud tööturul<br />

konkureerima,<br />

kuid soovivad oma<br />

tööoskusi ja töövõimet<br />

arendada.<br />

Kaitstud töö teenuse jaoks on<br />

töövõimereformi eelarvesse planeeritud<br />

üsna suured summad.<br />

Sotsiaalkindlustusamet, kes hakkab<br />

sotsiaalse rehabilitatsiooni<br />

raames pakkuma kaitstud töö teenust<br />

nn puuduva töövõimega inimestele,<br />

saab teenuse osutamiseks<br />

järgmisel viiel aastal kasutada 28,8<br />

miljonit eurot. Uue teenuse pakkumine<br />

algab vähehaaval ja jõuab<br />

paari aastaga 7–8 miljoni euroni<br />

aasta kohta.<br />

Kui tuua võrdluseks, et seni on<br />

riik kulutanud täisealiste rehabilitatsiooniks<br />

aastas vaid ligi 3,5 miljonit<br />

eurot, on see summa vägagi<br />

suur. Praegu pole veel täpselt teada,<br />

kui kalliks kaitstud töö teenus<br />

ühe kasutaja kohta kujuneb, sest<br />

hanked pikaajalise kaitstud töö<br />

teenuse osutajate leidmiseks kuulutatakse<br />

alles lähiajal välja.<br />

Kaitstud töö võib toimuda selleks loodud töökeskuses või ka ettevõttes,<br />

kui seal on tehtud puuetega inimeste jaoks kohandused. Bulls<br />

Lühike ja pikk teenus<br />

Töötukassa ülesandeks jääb<br />

kaitstud töö teenuse pakkumine<br />

nn osalise töövõimega inimestele,<br />

kes vajavad ettevalmistust avatud<br />

tööturule sisenemiseks. Töötukassa<br />

plaanib järgmisel aastal kaitstud<br />

töö teenust pakkuda ligi 200<br />

inimesele, ülejärgmisel juba ligi<br />

400‐le.<br />

Kus täpselt hakkavad asuma<br />

kaitstud töö keskused ja kui suureks<br />

kujuneb teenuse hind ühe<br />

töötaja kohta, pole samuti veel<br />

teada, sest ka töötukassa alles valmistub<br />

välja kuulutama hankeid,<br />

mille põhjal teenuse maksumus<br />

täpsema vormi saab. Tööturuteenuste<br />

osutamiseks puudega või<br />

vähenenud töövõimega inimestele<br />

on töötukassa kasutada järgmisel<br />

viiel aastal 142 miljonit eurot, mis<br />

tuleb Euroopa sotsiaalfondist.<br />

Kaitstud tööl osalemise eest<br />

saavad töötajad, kes oma tööga<br />

veel ise ei teeni, stipendiumi 3,84<br />

eurot päevas. Samuti võivad teenusel<br />

olijad saada teenuse esimesel<br />

perioodil, mil nad veel reaalselt<br />

tööl ei ole, sõidu- ja majutustoetust.<br />

Nii töötukassa kui ka sotsiaalkindlustusameti<br />

kaitstud töö teenuse<br />

eesmärk on siiski inimese<br />

ettevalmistamine reaalse töö tegemiseks<br />

ja pikemas plaanis tavalisele<br />

tööturule jõudmiseks, olgu siis<br />

iseseisvalt või tugiisiku abiga.<br />

Tiina Kangro<br />

Töötukassa kaitstud töö<br />

Sihtrühm<br />

Töötuna arvel olevad vähenenud<br />

töövõimega (välja arvatud<br />

puuduva töövõimega) inimesed:<br />

- kes ei ole kohe valmis avatud<br />

tööturul tööle asuma,<br />

- kes ei ole varem töötanud või<br />

kellel puudub tööharjumus,<br />

- kellel eelkõige on raske, sügava<br />

või püsiva kuluga psüühikahäire,<br />

intellektipuue või kellel on nägemis-<br />

või liitpuue.<br />

Eesmärk<br />

Teenuse eesmärk on teenuse<br />

läbimise abil jõuda avatud tööturule.<br />

Teenuse pikkus ja etapid<br />

Teenus jaotatakse kolme etappi,<br />

mis võivad kesta kokku kuni 24<br />

kuud:<br />

- I etapp (kuni 4 kuud) tähendab<br />

töötuna arvele võetud kliendile<br />

sobiva töö leidmist, töö õppimist<br />

ja harjutamist.<br />

3D-värvilehed erivajadustega lastele<br />

Loe lisaks ja vaata videot, kuidas lapsed neid värvilehti<br />

kasutavad: marield.universaalnedisain.ee.<br />

- II etapp (8 kuud, erandkorras<br />

12 kuud) tähendab kaitstud tingimustes<br />

töötamist. Nüüd on kliendil<br />

juba tööleping (või muu võlaõiguslik<br />

leping) ja ta pole enam töötu.<br />

Töölepinguga töötades peab ta<br />

saama kaitstud töö teenusel olemisest<br />

hoolimata vähemalt riiklikku<br />

miinimumtunnitasu. Kui inimene<br />

seda oma reaalse tööga välja ei teeni,<br />

on selles etapis teenuse korraldajal<br />

võimalik maksta teenuse eelarvest<br />

puudu jääv osa lisaks, pannes<br />

samal ajal rõhku töötaja tööoskuste<br />

ja töövõime arendamisele.<br />

- III etapp (kuni 12 kuud)<br />

tähendab avatud tööturul kaitstud<br />

töö teenuse osutaja toel töötamist.<br />

Vajadusel saab avatud tööturul<br />

inimesele tööd pakkuv ettevõte<br />

taotleda töötukassalt palgatoetust<br />

(töölepingu korral). Selles etapis ei<br />

maksta inimesele stipendiumi ega<br />

sõidu- ja majutustoetust, samuti<br />

ei saa kasutada teenuse vahendeid<br />

talle töötasu maksmiseks.<br />

Taktiilsed värvilehed aitavad lapsel paremini<br />

pilti värvida ning arendavad tema oskusi!<br />

• Üle 20 joonise igapäevastest esemetest<br />

• Ühte värvilehte saab kasutada kolm korda:<br />

esmalt pliiatsitega, siis värvidega ja lõpuks saab<br />

piirjoonte vahele voolida plastiliini<br />

• Värvilehed on heaks kiitnud eripedagoogid<br />

• Lehed on valminud puuetega<br />

inimeste käsitööna<br />

3D-värvilehed on müügil Haapsalu<br />

neuroloogilise rehabilitatsiooni<br />

keskuse abivahendikeskuses<br />

ning e-poes aadressil<br />

pood.universaalnedisain.ee<br />

NB! Kui teenusel olev klient suudab<br />

liikuda järgmisse etappi ja avatud<br />

tööturule kiiremini, siis see on<br />

igati soositud.<br />

Mis saab sellisel juhul,<br />

kui klient pärast teenuse<br />

lõppu ikkagi avatud tööturul<br />

tööd ei leia?<br />

Kaitstud töö teenust üle 24 kuu<br />

pikendada ei saa ning sel juhul<br />

püüab töötukassa toetada inimest<br />

teiste tööturuteenustega (näiteks<br />

tööalase rehabilitatsiooniga jms).<br />

Teenus käivitub<br />

1. jaanuaril 2016.<br />

Praegu tegeleb töötukassa teenuse<br />

hankimisega Tallinna, Tartusse,<br />

Pärnusse ja Rakverre. Neid hangitavaid<br />

teenuseid saavad soovijad<br />

kasutama asuda märtsist. Edaspidi<br />

hangib töötukassa teenust jooksvalt,<br />

vajaduse tekkimise korral eri<br />

piirkondadesse.<br />

Lisainfo: www.tootukassa.ee<br />

November 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 5 miljoni euro eest plaanitakse koolitada ja toetada tööandjaid. November 2015

14<br />

Töövõimereform<br />

Pikaajaline kaitstud töö<br />

Pikaajalise kaitstud<br />

töö teenust korraldab<br />

ja rahastab sotsiaalkindlustusamet.<br />

sihtrühm<br />

Selle teenuse sihtrühm on<br />

80–100-protsendise töövõimekaoga,<br />

edaspidi nn puuduva töövõimega<br />

tööealised inimesed, kel on täidetud<br />

kõik järgmised tingimused:<br />

- neil on diagnoosi tõendav dokument,<br />

mis kinnitab rasket, sügavat<br />

või püsiva kuluga psüühikahäiret,<br />

liitpuuet, nägemispuuet või on neil<br />

läbi elatud peaajutrauma või ajukahjustust<br />

tekitav haigus;<br />

- nad ei saa samal ajal töötukassast<br />

lühiajalist kaitstud töö teenust<br />

ega töötamise toetamise teenust;<br />

- nad on võimelised teenuse I<br />

etapi lõpuks (vt kõrval) tegema<br />

tööd vähemalt 10 tundi nädalas.<br />

Seega sobib teenus kliendile,<br />

kes liigub taastumismudeli järgi<br />

ümberorienteerumise faasist<br />

taasintegreerumise faasi, kes püstitab<br />

ise oma elus tulevikku suunatud<br />

eesmärke ja tegutseb nende<br />

nimel, kes tuleb toime igapäevaelu<br />

toimingute ja sotsiaalsete<br />

suhetega, kelle terviseseisund on<br />

püsinud stabiilsena vähemalt pool<br />

aastat ja kes on motiveeritud tööle<br />

minema. Teenust ei saa kasutada<br />

kliendid, kes on endale või<br />

teistele ohtlikud, on viimase aasta<br />

jooksul vajanud üle kolme korra<br />

psühhiaatrilist haiglaravi või kellel<br />

puudub haiguskriitika ja võime<br />

teha koostööd teenuseosutaja ning<br />

oma ravimeeskonnaga.<br />

eesmärk<br />

Teenuse ülesanneteks on juhendamine<br />

ja psühhosotsiaalse toe<br />

pakkumine inimestele, kes erivajaduse<br />

tõttu ei ole võimelised töötama<br />

tavalistes töötingimustes avatud<br />

tööturul. Kaitstud töö koht<br />

võib asuda nii teenusepakkuja loodud<br />

töötubades, ettevõtete juures<br />

spetsiaalselt loodud töötubades<br />

või ka tööandja poolt inimese<br />

jaoks kohandatud töökohal.<br />

Teenuse pikkus ja etapid<br />

- I etapp (6 kuud) on mõeldud<br />

teenuse kasutaja töösuutlikkuse<br />

hindamiseks ja tööoskuste kujundamiseks.<br />

Ta saab proovida erinevaid<br />

töid, talle pakutakse juhendamist<br />

ja motiveerimist, millesse<br />

kaasatakse ka ta sotsiaalne võrgustik<br />

ja pere. Klient saab tegevusplaani<br />

ja oma võimekuse analüüsi,<br />

kogu etapi vältel makstakse talle<br />

stipendiumi ning vajadusel sõiduja<br />

majutustoetust. Kui kuue kuu<br />

jooksul on leidnud tõestust tema<br />

võimekus teha tööd vähemalt 10<br />

tundi nädalas, suunatakse ta teenuse<br />

II etappi. Vastasel korral teenus<br />

tema jaoks lõpeb.<br />

- II etapp (tähtajatu) tähendab<br />

reaalse töö tegemist kaitstud<br />

tingimustes, soovitavalt töö- või<br />

käsunduslepingu alusel. Selles etapis<br />

teenib inimene juba palka, kuid<br />

samal ajal jätkub ta pidev toetamine,<br />

juhendamine ja motiveerimine,<br />

mille juures peetakse silmas<br />

võimalust liikuda avatud tööturule.<br />

Kui kaitstud töötamine toimub<br />

ettevõttes, nõustatakse ka tööandjat.<br />

Teenuseosutaja peab esitama<br />

igal aastal aruande sotsiaalkindlustusametile,<br />

kus näidatakse<br />

ära kliendi areng ja teenuse jätkamise<br />

põhjendatus. Vajadusel võib<br />

inimene jäädagi tööle kaitstud töö<br />

keskusse. (Praeguse katseprojekti<br />

raames kestab teenus aastani<br />

2020.)<br />

- III etapp on mõeldud inimestele,<br />

kes on kaitstud tööl osalemise<br />

abil leidnud sobiva töö avatud tööturul,<br />

kuid vajavad jätkuvalt abi ja<br />

tuge tööl püsimiseks.<br />

Teenus käivitub<br />

15. jaanuaril 2016.<br />

Teenuse kasutamise avalduse<br />

saab klient / tema eestkostja esitada<br />

sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajale<br />

alates 1. jaanuarist.<br />

Lähiajal kuulutab amet välja hanke<br />

pikaajalise kaitstud töö teenuse<br />

osutajate leidmiseks.<br />

Lisainfo: www.sotsiaalkindlustusamet.ee<br />

Üks küsimus<br />

Kust läheb piir töötukassa ja sotsiaalkindlustusameti teenuse<br />

vahel? Kas 80- või 90-protsendise töövõimekaoga<br />

inimene ja edaspidi nn puuduva töövõimega inimene, kui<br />

ta tuleb omal soovil töötukassasse, võib saada kaitstud<br />

töö teenust ka töötukassast?<br />

Sotsiaalkindlustusamet pakub kaitstud töö teenust<br />

80–100-protsendise töövõimekaotusega inimestele ja töövõimereformi<br />

käivitumise järel uues hindamissüsteemis nn puuduva<br />

töövõimega inimestele.<br />

Töötukassal aga ei ole kaitstud töö teenuse osutamisel täpset<br />

töövõimekao protsendivahemiku piirangut. Seega töötuna<br />

arvel olev inimene, kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks<br />

80–100 protsendi vahemikus, võib saada kaitstud töö teenust<br />

nii sotsiaalkindlustusametist kui ka töötukassast.<br />

Kuid tuleb meeles pidada, et töötukassasse pöördumise korral<br />

peab inimene olema valmis otsima aktiivselt tööd (olema<br />

registreeritud töötuna ja täitma sellega kaasnevaid kohustusi:<br />

täitma individuaalset tööotsimiskava, käima regulaarselt<br />

töötukassas nõustamisel jne) ning liikuma edasi tööle avatud<br />

tööturul.<br />

Sotsiaalkindlustusameti kaitstud töö teenuse korral on<br />

inimesel võimalik viibida teenusel kauem ja avatud tööturule<br />

liikumine võib toimuda pikema aja jooksul. Ka on võimalus, et<br />

inimene jääbki töötama kaitstud tingimustesse.<br />

Seega 80–100-protsendise töövõimetusega inimene saab<br />

ise oma soove ja tugevusi arvestades valida, kumma asutuse<br />

kaitstud töö teenust ta kasutab.<br />

Sirlis Sõmer-Kull<br />

töötukassa töövõime hindamise ja töövõimet<br />

toetavate teenuste osakonna juhataja<br />

November 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt

16 Kogemus<br />

17<br />

Bulls<br />

Kõige tähtsam<br />

on oskus hoolealuseid<br />

mõista<br />

Septembri Puutepunktides tutvustas pikka aega Norra sotsiaalsüsteemis töötanud<br />

Kairi Kuur sealset plahvatusohtlike klientidega töötamise kogemust.<br />

Tema arvates on Eestis vaja teha pikk samm suhtumises arenguhäiretega inimestesse.<br />

Selleks on aga vaja neid mõista ning osata ja tahta nendega suhelda.<br />

Me kõik tahame, et teised<br />

inimesed meiega kenad<br />

oleksid, aga enda väljaütlemisi<br />

me paraku alati ei kontrolli.<br />

Me lubame endal öelda teistele<br />

halvasti, aga kui teised meile<br />

samamoodi ütlevad, tunneme end<br />

solvatuna. Me lubame öelda endale<br />

ka hästi ja tunneme end suurepäraselt,<br />

kui meile hästi öeldakse.<br />

Üks mu kolleeg Norras tuli iga<br />

päev tööle ja ütles igale töötajale<br />

komplimendi stiilis „kui ilus soeng<br />

sul täna on”, „nii tore on sinuga<br />

koos töötada” jne. Küsisin huvi<br />

pärast, miks ta nii järjekindlalt selliselt<br />

käitub. Vastus oli lühike: inimestele<br />

millegi hea ütlemine ei<br />

maksa midagi, kui see teeb nende<br />

päeva paremaks.<br />

Nii otsustasingi kirjutada pisut<br />

suhtumisest ja suhtlemisest, mis<br />

minu arvates on väga tihedalt seotud.<br />

Järgnevalt toon palju näiteid,<br />

millega välismaal töötades igapäevaselt<br />

kokku puutusin. Kuigi need<br />

on Norrast, ei usu ma, et ka mujal<br />

maailmas suhtlemise tähtsuse ja<br />

vajalikkuse osakaal väiksem oleks.<br />

Igast olukorrast on midagi õppida,<br />

ükskõik mis keeles rääkida või mis<br />

riigis elada.<br />

Mida ta tahab öelda?<br />

Suhtlemine on inimese eksistentsi<br />

üks olulisemaid alustalasid.<br />

Sellest, mil moel inimene end väljendab<br />

ja kuidas temast aru saadakse,<br />

sõltub tihti see, kui vastuvõetuna<br />

või hästi-halvasti ta end<br />

ümbritsevas keskkonnas tunneb.<br />

Suhtlemist saab kindlasti ka raamatust<br />

õppida, aga parima tulemuse<br />

annab siiski kogemus. Järgnevalt<br />

käsitlen suhtlemist vaimse<br />

arengu häirega (vaimupuudega)<br />

inimestega.<br />

Norras koondatakse vaimse<br />

arengu häire alla (diagnoositakse<br />

enne 18. eluaastat) paljud seisundid<br />

ja diagnoosid, nagu Downi<br />

sündroom, Angelmani sündroom,<br />

autism jpm, mida iseloomustavad<br />

tavaliselt õppimis- ja kohanemisraskused<br />

kokkupuutes ümbritseva<br />

keskkonnaga.<br />

Vaimse arengu häirega inimestega<br />

suheldes peab tihti kasutama<br />

väga erinevaid suhtlemisvorme.<br />

Sageli ei piisa kõnest või kehakeelest,<br />

et oma tundeid, mõtteid<br />

ja vajadusi üksteisele selgeks teha.<br />

Appi tuleb võtta piktogrammid,<br />

pildiraamatud, mälutahvlid ja ajapulgad.<br />

Nende inimestega suheldes ei<br />

jõuta peaaegu kunagi eesmärgini<br />

teiste eest otsustamise, oma tahte<br />

pealesurumise või kamandamise<br />

teel. Viimati öeldu kulmineerub<br />

varem või hiljem kliendi probleemse<br />

käitumisena, mis väljendub<br />

vara lõhkumises või enda või<br />

kellegi teise vigastamises. Vaimupuudega<br />

inimestega töötajal tuleb<br />

eelkõige varuda aega mõistmaks,<br />

mida kliendid püüavad talle selgeks<br />

teha.<br />

Leo ja muusikatund<br />

Töötades terapeudina arenguhäirega<br />

noorte kollektiivelamus<br />

oli üheks mu tööülesandeks uute<br />

töötajate nõustamine ja väljaõpetamine<br />

põhiliselt kahe kliendi –<br />

Leo ja Eriku juures. Leo oli minuga<br />

harjunud, meil oli välja kujunenud<br />

oma suhtlemisstiil ja see toimis<br />

hästi.<br />

Leo on 20. aastates noor mees,<br />

tal on selge kõne, ta saab ümbritsevast<br />

aru. Leo intellektuaalne tase<br />

vastab vanusele kolm aastat. Siinkohal<br />

pean muidugi rõhutama, et<br />

isegi kui täiskasvanu vaimne tase<br />

vastab kolmeaastase omale, ei saa<br />

teda samastada kolmeaastase lapsega,<br />

sest suurt rolli mängivad ka<br />

elukogemus ja kehaline areng.<br />

Esimeses näites toimubki tegevus<br />

Leo korteris.<br />

Leo nädalaplaanis seisab, et täna<br />

õhtul on tal muusikatund kohalikus<br />

koolis, kus ta käib koos teistega<br />

laulmas. Hommikul on parandusest<br />

tagasi tulnud ta tahvelarvuti<br />

ja kogu noormehe tähelepanu<br />

on koondunud sellele. Tema juurde<br />

tuleb teist päeva tööl olev töötaja.<br />

Ta avab Leo toa ukse, seisab<br />

käed puusas ja ütleb Leole, et too<br />

peab nüüd hakkama end riidesse<br />

panema, et muusikatundi minna.<br />

Leo tõstab pilgu ja on aru saada, et<br />

ta kuulis, mis talle öeldi. Ta ei vasta<br />

aga midagi ja jätkab oma arvuti<br />

vaatamist. Töötaja kordab öeldut<br />

ja tõstab pärast teist korda häält.<br />

Leo ei pööra talle aga mingit tähelepanu.<br />

Töötaja ei saa oma tahtmist<br />

ning vahendab mulle, et Leo<br />

ei taha muusikatundi minna.<br />

Tunnen Leod nii hästi ja tean,<br />

et muusikatund pakub talle palju<br />

rõõmu. Läheme uuesti koos Leo<br />

juurde, koputan ja küsin luba sisse<br />

tulla. Istun Leo kõrvale ja palun<br />

tal näidata mulle oma tahvelarvutit.<br />

Palun tal hetkeks paus teha. Ta<br />

lülitab arvuti välja. Räägin selgelt<br />

ja lühikeste lausetega, esitan küsimusi<br />

kontrollimaks, kas Leo sai<br />

“Leo lööb<br />

rõõmust käsi<br />

kokku ja kallistab<br />

mind, kui näeb<br />

muusikatunni pilti.<br />

Edasi läheb kõik<br />

juba libedalt.<br />

aru. Vaatame koos üle tema piltidega<br />

päevaplaani. Leo lööb rõõmust<br />

käsi kokku ja kallistab mind,<br />

kui näeb plaanis muusikatunni pilti.<br />

Edasi läheb kõik juba libedalt.<br />

Erik ja kummikud<br />

Uue töötaja oskamatus ja vähesed<br />

suhtlemiskogemused lõppenuks<br />

sellega, et Leo jäänuks ilma<br />

muusikatunnist, mis on tema<br />

jaoks nädala kõrgpunkt.<br />

Selles olukorras oli tähtis olla<br />

kannatlik, võtta aega enda väljendamiseks,<br />

rääkida lühidalt ja selgelt<br />

ning tajuda, et info on kliendini<br />

jõudnud ja ta on sõnumist<br />

aru saanud. Kliendiga suheldes<br />

pole vähem tähtis mõelda, kus<br />

või kuidas sa seisad või istud, millist<br />

hääletooni kasutad ja milline<br />

on suhtlemise ajal tegelikult sinu<br />

huvi. Vajadusel tuleb kasutada abivahendeid,<br />

siinsel juhul siis Leole<br />

tuttavat piltidega nädalaplaani.<br />

Sageli tekib aga olukordi, kus<br />

suhtlemine muutub keeruliseks,<br />

sest üks inimene ei mõista teist.<br />

Selle lahtiseletamiseks kasutan<br />

Eriku näidet.<br />

Väljas sajab paduvihma ja raske<br />

on tööle tulles kuiva kohta leida.<br />

Ühiskoridoris istub tooli peal<br />

Erik, kes valmistub päevakeskusse<br />

minema. Erik on 25-aastane,<br />

tal on diagnoositud vaimse arengu<br />

häire ja autism. Tal puudub<br />

kõne, suhtlemiseks kasutab ta žeste<br />

ja viipeid, mille abil ta end edukalt<br />

arusaadavaks teeb. Ta on alles<br />

kuu aega tagasi kollektiivelamusse<br />

kolinud. Töötaja seisab Eriku<br />

kõrval, kummikud käes, ja püüab<br />

Erikule selgeks teha, et ta need jalga<br />

paneks, muidu saavad tal õues<br />

jalad märjaks. Esimese käsu peale<br />

ei tee Erik väljagi. Töötaja paneb<br />

jalatsid Eriku ette maha, et Erik<br />

need jalga paneks. Erik peidab<br />

kummikud tooli alla ja on aru saada,<br />

et ta ei taha neid jalga panna.<br />

Töötaja võtab kummikud tooli<br />

alt välja ja tõstab uuesti Eriku ette.<br />

Erik võtab ühe kummiku, läheb<br />

lähima kraanikausi juurde ja laseb<br />

selle vett täis. Töötaja on segaduses<br />

ega saa aru, kas Erik ei taha<br />

November 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Töötukassa töötajate palkadeks kulub reformi vältel 40 miljonit eurot. November 2015

18 Kogemus<br />

19<br />

päevakeskusse minna või on kummikutega<br />

midagi lahti. Erik paneb<br />

oma jalatsid ühisriiulile tagasi ja<br />

võtab sealt teise elaniku – Martini<br />

suured mustad kummikud. Tõmbab<br />

need endale jalga ja teeb töötajale<br />

selgeks, et on aeg päevakeskusse<br />

minna. Martin annab Erikule<br />

loa täna oma kummikuid kasutada<br />

ja olukord on lahendatud.<br />

Ka arenguhäirega inimestel toetatakse isiklikke valikuid, eelistusi ja<br />

soove oma elu kujundada. Bulls<br />

Tõde selgub analüüsis<br />

Tekkinud olukord tuli kohe personali<br />

seas arutamisele. Selgus,<br />

et juba mitu korda on Erik vihmase<br />

ilmaga jätnud päevakeskusse<br />

minemata, sest keeldub oma<br />

kummikuid jalga panemast. Personal<br />

ongi seda seni tõlgendanud<br />

nii, et Erik ei taha keskusse minna.<br />

Samas ilusa ja kuiva ilmaga ei<br />

ole kunagi sarnast probleemi tekkinud.<br />

Analüüsides hommikust vahejuhtumit,<br />

jõudsime järeldusele, et<br />

äkki on kummikud Erikule väikesed,<br />

sest miks tal tekkis mõte<br />

panna jalga Martini suured kummikud,<br />

milles ta pealegi end hästi<br />

tundis. See osutuski tõeks, Erikule<br />

osteti suuremad kummikud ning<br />

edaspidi sellist olukorda ei tekkinud.<br />

Selles näites tuleb ilmsiks, kui<br />

tähtis roll on eneseväljendusel ja<br />

veel tähtsam on, et ümbritsevad<br />

sellest aru saaksid. Tihti ei suuda<br />

me selle peale tullagi, et väike asi<br />

võib muutuda suureks probleemiks,<br />

kui me üksteisest aru ei saa.<br />

Selle juhtumi juures oli väga tähtis,<br />

et töötaja tõstatas teema oma<br />

kolleegide ringis ja ühiselt jõuti<br />

lahenduseni. Tahan öelda, et kõikidele<br />

küsimustele ei olegi võimalik<br />

ise vastust leida ning seepärast<br />

on tähtis suhelda oma kolleegidega,<br />

aga ka klientide lähedastega,<br />

arutades läbi keerulisi, aga ka lihtsaid<br />

teemasid ja olukordi.<br />

Vahel arvavad töötajad, et parem<br />

on mitte võtta keerulisi teemasid<br />

jutuks, sest äkki siis keegi arvab,<br />

et nad ei saa ise oma tööga hakkama.<br />

Minu nõuanne on, et suhelda<br />

tuleb omavahel julgelt, sest see<br />

mõjub hästi nii meile endile, kollektiivile<br />

kui ka meie klientidele.<br />

Suhtlemise kaudu muutume ise<br />

kogenumaks, tunneme end kindlamana<br />

ja rahulolevana ning suudame<br />

mõelda laiemalt.<br />

Marius ja tema sõbrad<br />

Minu töökohas oli töötajaid igas<br />

vanuses. Algul tundus mulle kummaline,<br />

et vaimupuudega noortega<br />

töötab palju 18–25-aastaseid<br />

mehi. Paljud neist suurte musklitega,<br />

välimuse järgi igati „kihvtid<br />

kutid”. Ei võtnud kaua aega, kui<br />

sain aru, miks see nii oli.<br />

Marius oli üks meie klientidest,<br />

just saanud 20-aastaseks. Tal oli<br />

kerge vaimupuue ning tema jaoks<br />

oli kõige raskem suhtlemine ümbritseva<br />

maailmaga. Ta ei julgenud<br />

üksi maja peauksest välja minna,<br />

hüppas üle oma rõdu ja hiilis<br />

nurgataguseid mööda. Kui mõni<br />

võõras teda tänaval kõnetas, pistis<br />

ta jooksu. Töötajatest lubas ta<br />

oma korterisse ainult valitud noori<br />

meestöötajaid, keda ta pidas oma<br />

sõpradeks. Teistel polnud mõtet<br />

Mariuse juurde minnagi, sest need<br />

saadeti sealt otsejoones tagasi. Kui<br />

Marius läks kontserdile või mujale<br />

välja, siis ei lubanud ta ennast<br />

saatval personalil kunagi öelda, et<br />

nad on tööl, nad pidid ütlema, et<br />

on tema sõbrad.<br />

Need noored meestöötajad olidki<br />

Mariuse ainukesed nn sõbrad.<br />

Mariusele oli tähtis olla koos nendega<br />

ja suhelda kui omavanustega,<br />

teha samu asju, mida temavanused<br />

teevad, riietuda sarnaselt<br />

ja rääkida sarnaselt. Noored töötajad<br />

olid talle eeskujuks, ta tahtis<br />

olla samasugune nagu nemad.<br />

Nendega koos oli ta nõus ka treeningusaali<br />

minema ja pidudel käima.<br />

Mariuse jaoks oli see ainus<br />

moodus välismaailmaga suhelda,<br />

sest omavanuseid pärissõpru tal ei<br />

olnud. Omavanustega suhtlemine<br />

antud juhul siis noorte töötajate<br />

kaudu andis talle võimaluse tunda<br />

end hästi ja teada, et teda võetakse<br />

nii, nagu ta on, et ta on teistega<br />

võrdne.<br />

Samas teadsid töötajad, mis on<br />

nende tööülesanded, ja tundsid<br />

tööeetikat. Pidevalt käis kollektiivis<br />

nende nõustamine, mis on<br />

tähtis Mariusega suhtlemisel, kuidas<br />

suhtlemise kaudu tema hirme<br />

kontrolli all hoida jne.<br />

Kaasatud tavalisse ellu<br />

Need näited tõestavad, kui oluline<br />

on leida usalduse võitmiseks<br />

ja heaks koostööks kliendile sobiv<br />

suhtlemisstiil või -vorm, mis klapib<br />

just tema eripära ja vajadustega.<br />

Need töötajad, kes suudavad leida<br />

õige võtme, kohanevad kiiremini,<br />

töötavad paremini ja tunnevad ka<br />

oma tööst suuremat rõõmu.<br />

Suhtlemisega on tihedalt seotud<br />

aga ka suhtumine. Tihti on nii, et<br />

nii nagu me kellessegi suhtume, nii<br />

me temaga ka suhtleme. Erinevad<br />

“Algul tundus<br />

mulle kummaline,<br />

et vaimupuudega<br />

noortega<br />

töötab palju<br />

18–25-aastaseid<br />

noori mehi.<br />

suhtlemisvormid (näiteks kehakeel)<br />

väljendavad meie suhtumist.<br />

Kui meile keegi ei meeldi, siis näitame<br />

seda välja pilguga, võib-olla<br />

lausa ninakrimpsutamisega.<br />

Ka Norras on olnud suhtumine<br />

vaimse arengu häiretega inimestesse<br />

aegade jooksul erinev.<br />

Kuni 1990. aastani elasid Norraski<br />

vaimupuudega inimesed institutsioonides,<br />

mitmekesi ühes<br />

toas vähese privaatelu võimalusega.<br />

Nendesse suhtumine oli pigem<br />

negatiivne. 1991. aastal viidi läbi<br />

reform, mille sisuks oli, et vaimupuudega<br />

inimestel peavad olema<br />

samasugused õigused isiklikule elamisele<br />

ja koduvälisele elule, ka töökohale,<br />

nagu teistel inimestel. Institutsioonid<br />

saadeti laiali ja nende<br />

asemele ehitati kollektiivelamud.<br />

Koos sellega hakati rohkem tähelepanu<br />

pöörama vaimupuudega<br />

inimeste ühiskonda integreerumisele<br />

ja nende õiguste eest seismisele.<br />

Hakati tähtsustama seda, et iga<br />

inimese üheks esmavajaduseks on<br />

olla aktsepteeritud sellisena, nagu<br />

ta on. Igal inimesel on õigus teha<br />

ise valikuid ja otsuseid, mis määravad<br />

ära ta elukvaliteedi.<br />

Tänapäeval on Norra tänavapildis<br />

täiesti tavaline, et vaimupuudega<br />

inimesi kohtab ühe või kahe<br />

töötajaga kinos, kontserdil, riide-<br />

või toidupoes jne. Nad saavad<br />

kohvikus lubada endale kohvi ja<br />

koogikest või aeg-ajalt õhtusöögiks<br />

restoranis pitsat või lasanjet<br />

süüa. Suvekuudel võib neid näha<br />

koos töötajatega lennujaamades,<br />

sest sõidetakse puhkusele Türki,<br />

Hispaaniasse või mujale.<br />

Võta Kairiga<br />

ühendust<br />

Pärast kümmet aastat ülikooliõpinguid<br />

ja töötamist vaimupuudega<br />

inimestega Norras on Kairi<br />

Kuur nüüd Eestis tagasi ning plaanib<br />

oma oskusi rakendada Eesti sotsiaalsüsteemis.<br />

Kairi on asutanud koolitusfirma<br />

ja on avatud koostöösoovidele.<br />

Temaga saab ühendust meiliaadressil<br />

kairi.kuur@hotmail.com.<br />

Miks Eestis tõrjutakse?<br />

Nüüd, kus ma olen Eestisse tagasi<br />

kolinud, olen tihti kuulnud enda<br />

ümber negatiivseid väljaütlemisi<br />

vaimupuudega inimeste kohta:<br />

vaata hullu, seda haiget on nii kurb<br />

vaadata, tule ära – muidu ta tuleb<br />

sulle kallale jne. Ka lapsed naeravad<br />

ja ütlevad solvanguid. Kuidas<br />

ja miks oskavad väikesed lapsed<br />

solvata vaimupuudega inimest?<br />

Tõenäoliselt on nad seda õppinud<br />

täiskasvanutelt ja nii seda suhtumist<br />

põlvest põlve edasi pärandatakse.<br />

Olen näinud mitut vaimupuudega<br />

inimest päev otsa mööda linna<br />

loivamas ning prügikastist pudeleid<br />

otsimas. Ma ei taha hetkel<br />

anda Eesti kohta mingeid hinnanguid,<br />

aga midagi on ikkagi valesti.<br />

Tean ka, et nii mõnigi arvab, et<br />

mis neil seal Norras viga seda kõike<br />

teha, see ju nii rikas riik. Kindlasti<br />

ongi nii mõnigi erinevus ja<br />

võimalus rahast tingitud, aga inimestevaheline<br />

suhtlemine ja suhtumine<br />

ei sõltu ju rahast. Kas me<br />

muutume ise paremaks, kui me<br />

teisi halvustame? Kui me neid isegi<br />

ei tunne, siis miks peame nende<br />

kohta arvamust avaldama? Äkki<br />

jätaks nad rahule ja laseks inimestel<br />

olla sellised, nagu nad on?<br />

Suvel sain Rakveres kokku oma<br />

vana tuttava Antsuga, kellel on<br />

kerge vaimupuue. Ta hakkas mulle<br />

õhinaga jutustama, et ta ei suitseta<br />

enam jne. Kiitsin teda ja kut-<br />

November 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 18 miljoni euro eest plaanib töötukassa osta sisse hindamisteenust. November 2015

20 Kogemus<br />

21<br />

susin teda treeningule (tegutsen ka<br />

sumotreenerina), aga ta ütles, et ta<br />

ei tule, sest lapsed hakkavad teda<br />

narrima, sest ta on teistsugune. Ja ta<br />

ei tulnudki. Suhtumine, et vaimupuudega<br />

inimene ei ole nagu teised,<br />

on esimeseks barjääriks nende inimeste<br />

ühiskonda sulandumisel.<br />

Ümbrus teeb inimese<br />

Igasugune suhtumine jätab inimesse<br />

jälje, olgu see siis positiivne<br />

või negatiivne. Ainult et positiivne<br />

viib edasi, negatiivne tavaliselt<br />

tagasi. Lõpetuseks tahan tuua ühe<br />

näite ka nn ülesuhtumisest, kus<br />

pealtnäha positiivsel suhtumisel,<br />

kui seda valesti teha, on negatiivne<br />

mõju.<br />

Tegemist on Norra väikelinnas<br />

elava neljaliikmelise perekonnaga,<br />

peategelaseks on neiu nimega<br />

Lena. Lena elas 18-aastaseks saamiseni<br />

kodus koos oma vanema-<br />

Oskus suhelda saadakse<br />

juba eriala õppides<br />

Kairi Kuur meenutab, et<br />

Oslo ülikoolis tegevusterapeudiks<br />

õppimise ajal<br />

sai ta väga põhjalikud<br />

teadmised oma tulevaste<br />

hoolealustega suhtlemise<br />

kohta.<br />

„Meie õppejõud rõhutasid igal<br />

võimalusel, kui tähtis on suhtlemine<br />

ja austav suhtumine kõikidesse<br />

inimestesse. Meile tehti selgeks, et<br />

vaimupuue ei tähenda seda, et inimesel<br />

ei ole oma arvamust, eelistusi<br />

ja soove oma elu kohta. Spetsialist<br />

peab just neist lähtuma ja koostöös<br />

kliendiga jõudma soovitud tulemuseni,”<br />

meenutab Kairi õpinguaastaid<br />

Norras. Ta oli enne Norrasse<br />

suundumist juba Eestis omandanud<br />

ühe kõrghariduse, kuid kolmeaastase<br />

tegevusterapeudi rakendusõppe<br />

kestel Oslo ülikoolis mõistis<br />

ta, kui inimesekeskne ja austav<br />

on põhjamaine ühiskond.<br />

“Norras<br />

on tavaline, et<br />

vaimupuudega<br />

inimesi kohtab<br />

ühe või kahe<br />

töötajaga kinos,<br />

kontserdil, riidevõi<br />

toidupoes.<br />

te ja noorema õega. Tal oli diagnoositud<br />

vaimse arengu häire juba<br />

varajases lapseeas, aga vanemad ei<br />

aktsepteerinud seda ja kohtlesid<br />

tütart põikpäiselt tavaliste normide<br />

järgi.<br />

Kuigi Lenal olid õpiraskused,<br />

süüdistasid vanemad pigem kooli,<br />

et seal ei osata teda õpetada. Lena<br />

noorem õde ei tohtinud kunagi<br />

„Mul jäi üle vaid üllatuda, kui suure<br />

osa õppekavast hõlmasid eetika<br />

ja suhtlemisõpe. Lõpetamiseks oli<br />

vaja läbida 180 ainepunkti ja neist<br />

27 ehk kuuendiku moodustasid<br />

suhtlemisained,” räägib Kairi. See<br />

tähendab, et tulevane tegevusterapeut<br />

veedab kokku terve semestri<br />

jagu õppeaega – 4,5 kuud – suhtlemisteemade<br />

keskel. Füsioterapeudid<br />

ja meditsiiniõed õpivad suhtlemisaineid<br />

15 ainepunkti, hambatehnikud<br />

12 ainepunkti mahus jne.<br />

Pidev eneseanalüüs<br />

„Loengusarjadest ja praktikumidest<br />

koosneva õppeaine koondnimetus<br />

oli „Kommunikatsioon,<br />

eetika, koostöö ja konfliktilahendused”.<br />

Õppetöö toimus grupitööde,<br />

videoanalüüside, eneseanalüüside,<br />

rollimängude ja praktikate<br />

vormis. Pidevalt rõhutati austust<br />

kliendi vastu, õpetati tema iseseisvuse,<br />

soovide ja sõnaõiguse arvestamist.<br />

Tudeng pidi omandama<br />

oskuse erinevate inimestega väga<br />

erinevates olukordades suhelda ja<br />

koostööni jõuda,” räägib Kairi.<br />

„Kõige suurem eetika ja suhtlemisõppe<br />

maht oli just esimesel aastal.<br />

Teise aasta lõpuks peab tudeng<br />

oskama analüüsida ja järeldusi teha<br />

oma suhtlemisstiilist, näitama valmidust<br />

koostööks klientide, nende<br />

lähedaste ja meeskonnakaaslastega.<br />

Iga praktika järel andis juhendaja<br />

põhjaliku hinnangu tudengi<br />

suhtlemisoskusest ning soovituse,<br />

kuidas seda vajadusel parandada ja<br />

edasi arendada. Õpingutega edasi<br />

minnes seda siis ka järgiti. Ülikooli<br />

lõpetaja peab olema eetiline,<br />

koostöövalmis, oskama kriitiliselt<br />

analüüsida oma kommunikatsiooni<br />

ning kohtlema kliente austuse ja<br />

empaatiaga,” võtab ta Norras õpitu<br />

sisu kokku.<br />

„Samasugune analüüsiv vaim<br />

võeti pärast ülikooli kaasa töökoh-<br />

rääkida, et õde tuleb talle kodus<br />

vahel kallale. Lena loopis asju ka<br />

koolis ja ründas klassikaaslasi.<br />

Arstid soovitasid rahustavaid tablette,<br />

et agressiivsust maha suruda,<br />

aga vanemad keeldusid, sest nende<br />

tütrel polevat viga midagi. Iga<br />

kord, kui Lena oma telefoni vastu<br />

seina puruks visanud oli, oli kohe<br />

järgmisel päeval uus olemas. Lenal<br />

pidid olema kõik samasugused<br />

asjad nagu ta nooremal õel.<br />

Kui Lena sai 18-aastaseks, kolis<br />

ta perest lahku kollektiivelamusse,<br />

nagu see Norras käib. Tema käitumine<br />

oli aga jätkuvalt sama: ta läks<br />

ärritudes personalile kallale, viskas<br />

vastu seina puruks kalleid asju, mille<br />

siis vanemad kohe uutega asendasid.<br />

Vanemad käisid tal iga päev<br />

külas ja süüdistasid personali kõiges,<br />

mis neile ei meeldinud.<br />

Lõpuks kutsuti kohale ekspertiisikomisjon,<br />

kes nõustas nii vanemaid<br />

kui ka kollektiivelamu personali.<br />

Lenale määrati rahustavad<br />

tabletid, vanematega lepiti kokku<br />

külastuspäevad ja Lenale töötati<br />

välja tema võimetest lähtuv tegevusplaan.<br />

Olukord stabiliseerus<br />

üsna kiiresti, sest Lenale esitatud<br />

nõudmised muutusid esimest korda<br />

elus talle jõukohaseks.<br />

Antsu ja Lena näite varal, sõltumata<br />

nende taustast, võime öelda,<br />

et ümbritsev keskkond oma suhtumisega<br />

mõjutab tugevalt inimese<br />

otsustusvõimet, enesehinnangut,<br />

väärtusi, soove, võimeid<br />

ja eelkõige seda, kes see inimene<br />

tegelikult on.<br />

Loodan, et iga lugeja, kes mu<br />

hoolega kirja pandud artikli läbi<br />

luges, leidis endale mõtteainet ning<br />

saab teha ise järelduse, kui tähtis või<br />

tähtsusetu on tema ja ta hoolealuste<br />

ning kaaskondsete jaoks suhtlemine<br />

ja suhtumine. Kairi Kuur<br />

Intellektipuudega inimese elukvaliteet<br />

sõltub väga palju<br />

ümbritsevast suhtumisest. Bulls<br />

ta. Personal analüüsib omavahel<br />

tekkivaid olukordi, koos püütakse<br />

leida parimad lahendused klientide<br />

jaoks. Vabadel hetkedel oli meil<br />

isegi suhtlemisteemaline kaardimäng,<br />

kus tuli leida lahendusi erinevatele<br />

olukordadele, mis võivad<br />

hoolealustega töötades ette tulla.”<br />

Tiina Kangro<br />

Eesti spetsialistid<br />

saavad rohkem<br />

üld teadmisi<br />

Ka Eesti sotsiaal- ja<br />

tervishoiutöötajate<br />

õppekavades on eetika-<br />

ja suhtlemisained<br />

täiesti olemas, kuid<br />

mahuliselt on neid<br />

palju vähem ja need on<br />

ülevaatlikumad.<br />

Näiteks Tallinna ja Tartu ülikooli<br />

sotsiaaltöö/sotsiaalpoliitika<br />

kolmeaastases bakalaureuseõppes,<br />

mille maht on nagu<br />

Norras 180 ainepunkti, puuduvad<br />

eraldi suhtlemisõppele suunatud<br />

ained.<br />

Tallinna ülikoolis läbivad<br />

tudengid 3-ainepunktise (AP)<br />

sotsiaaltöö väärtuste ja eetika<br />

kursuse, kus antakse tulevastele<br />

sotsiaaltöötajatele pädevus „sotsiaalse<br />

tegelikkuse sotsiaaleetiliseks<br />

analüüsiks”. Lisaks õpivad<br />

nad psühhosotsiaalse töö ja<br />

nõustamise aluseid (3 AP), kus<br />

neile tutvustatakse aitamisstrateegiaid<br />

ning õpetatakse end<br />

läbipõlemise eest kaitsma. Nad<br />

läbivad ka kursuse „Sotsiaaltöö<br />

erivajadustega inimestega”<br />

(4 AP), kus saavad ülevaate<br />

puuete tekkimise põhjustest ja<br />

ennetamisest, Eesti sotsiaalpoliitilistest<br />

suundumustest ning<br />

puuetega inimestega töötamise<br />

meetoditest. Soovi korral on<br />

võimalik võtta valikainena juurde<br />

kursus „Erivajadustega laps<br />

ja hälbiv käitumine” (4 AP), kus<br />

õpetatakse ära tundma erivajaduste<br />

alaliike, identifitseerima<br />

hälbiva käitumise põhjusetagajärje<br />

seoseid ning arutlema<br />

teema üle laiemas ühiskondlikpoliitilises<br />

kontekstis. Valikainena<br />

saab läbida ka psühhiaatrilise<br />

sotsiaaltöö kursuse (3 AP), kus<br />

õpetatakse tundma psühhiaatria<br />

termineid ja seadusandlust<br />

ning analüüsima rehabilitatsiooni<br />

ja hoolekande võimalusi vaimse<br />

tervise häiretega inimestega töötamise<br />

juures.<br />

Tartu ülikoolis läbivad kõik sotsiaaltöö<br />

ja sotsiaalpoliitika bakalaureuseõppurid<br />

suhtlemispsühholoogia<br />

kursuse (3 AP), kus õpitakse<br />

tundma tunnustatud suhtlemispsühholoogia<br />

teooriaid ning neid<br />

igapäevaelus aset leidvate suhtlusolukordadega<br />

suhestama. Samuti<br />

on kohustuslik aine arengupsühholoogia<br />

kursus (3 AP), kus õpitakse<br />

eristama normaalset ja probleemset<br />

arengut, ning üldine sotsiaalnõustamise<br />

kursus (3 AP). Valikainena<br />

saavad tudengid juurde võtta<br />

sissejuhatuse hälbiva käitumise<br />

sotsioloogiasse (3 AP), kus antakse<br />

oskus valida „hälbiva käitumise<br />

nähtuse uurimiseks sobiv teooria”<br />

ning suhtuda „hälbiva käitumise<br />

nähtusesse professionaalse mõistmise<br />

ja vastutustundega”.<br />

Rakendusõpe<br />

Tartu ülikooli Pärnu kolledžis<br />

õpetatava sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni<br />

korralduse bakalaureuseõppes<br />

keskendutakse juba<br />

pisut rohkem praktilistele oskustele.<br />

Sealne kõigile kohustuslik suhtlemispsühholoogia<br />

kursus (4 AP)<br />

sisaldab põhiosas praktilist suhtlemisõpet.<br />

Valikainetena saab selle<br />

juurde võtta sotsiaaltöö eetika<br />

(3 AP), grupitöö oskuste (3 AP),<br />

klienditöö meetodite (3 AP), laste<br />

ja noorte psüühika- ja käitumishäirete<br />

(3 AP) või viha valitsemise<br />

kursuse (3 AP). Läbida saab ka<br />

meeskonna- ja koostööoskuste<br />

treeningu (3 AP) ning õppida viipekeelt<br />

(3 või 6 AP).<br />

Tallinna tervishoiu kõrgkoolis<br />

tegevusterapeudi rakendusõppes<br />

(kolmeaastase kursuse maht<br />

180 AP) on samuti suhtlemisõpe<br />

November 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Töötukassa IT-kulud ulatuvad reformiga seoses 8,2 miljoni euroni. November 2015

22<br />

Kogemus<br />

23<br />

Nõuded tegevusjuhendaja ametile<br />

Erihoolekandes töötav tegevusjuhendaja<br />

peab olema<br />

saanud vähemalt ühe nende<br />

õppekavade lõpetamise<br />

tunnistuse:<br />

sotsiaaltööalane<br />

keskeri- või kõrgharidus<br />

/ sotsiaaltöötaja kutsetunnistus;<br />

eripedagoogika või<br />

sotsiaalpedagoogika<br />

alane kõrgharidus;<br />

tegevusteraapia<br />

alane kõrgharidus /<br />

olemas. Õppekava professionaalse<br />

arengu moodulisse kuuluval<br />

suhtlemisõpetuse kursusel (3 AP)<br />

antakse oskused eri klienditüüpide<br />

ja konfliktidega toimetulekuks,<br />

arendatakse kuulamisoskust, asjakohase<br />

sõnavara kasutamist ja<br />

klientide individuaalsete erinevustega<br />

arvestamist. Samuti läbivad<br />

tudengid suhtlemisest kõneleva<br />

klienditeeninduse kursuse (3<br />

AP) ja kommunikatsioonivahendite<br />

kursuse (2 AP), kus õpitakse<br />

suhtlema kõneprobleemide või<br />

puuduva kõnega klientidega.<br />

Lääne-Viru rakenduskõrgkooli<br />

kolmeaastane ja samuti 180-ainepunktise<br />

mahuga sotsiaaltöö õpe<br />

sisaldab eetika kursust (2 AP) ja<br />

juba mahukamat, täielikult praktiliste<br />

oskuste arendamisele suunatud<br />

suhtlemisõpet (3 + 2 AP). Valikainetena<br />

saab õppija juurde võtta<br />

sotsialiseerumise (3 AP) ja lastega<br />

efektiivse suhtlemise kursuse<br />

(3 AP). Sama kõrgkooli kaheaastasesse<br />

hooldustöötaja õppekavasse<br />

kuulub otseselt tööeetika- ja suhtlemisaineid<br />

kokku 6 AP ulatuses.<br />

Rakenduskoolide sotsiaaltöö<br />

õppejõud ise rõhutavad, et suhtlemisõpetust<br />

jagavad nad õppijaile<br />

hommikust õhtuni ja igas aines.<br />

Siinkohal tulebki lisada, et päris<br />

kindlasti räägivad suhtlemisest ja<br />

eetikast kõikide kõrg- ja ülikoolide<br />

õpetajad ja õppejõud oma ainete<br />

raames. Samas on siiski oht, et<br />

tegevusterapeudi kutsetunnistus;<br />

vaimse tervise õenduse<br />

alane keskeri- või<br />

kõrgharidus;<br />

tegevusjuhendamise<br />

alane kutsekeskharidus<br />

/ tegevusjuhendaja<br />

kutsetunnistus;<br />

vähemalt keskharidus,<br />

kui lisaks on<br />

läbitud 260-tunnine tegevusjuhendajate<br />

riiklik koolitusprogramm.<br />

1 AP = 26 loengu- või praktikumitundi ehk päevaõppes 1,5 koolinädalat.<br />

Kui tegevusjuhendaja<br />

pakub töötamise<br />

toetamise teenust, peab ta<br />

olema läbinud lisaks 40-tunnise<br />

töötamise toetamise<br />

teenuse täienduskoolituse<br />

riikliku kava.<br />

Erihooldekodus<br />

kohtumääruse alusel<br />

hooldusele suunatud klientidega<br />

töötades peab tegevusjuhendaja<br />

olema läbinud<br />

lisaks 60-tunnise täienduskoolituse<br />

riikliku kava tööks<br />

Eesti õppekavadest jääb mulje,<br />

et koolitatakse kõrvaltvaatajaid,<br />

mitte sekkujaid. Bulls<br />

kui otsest ja läbiplaneeritud suhtlemisõpet<br />

on õppekavas vähe, võib<br />

halbade asjaolude kokkulangemise<br />

korral juhtuda ka vastupidine ja<br />

noor spetsialist, kes puuetega inimestega<br />

tööle asub, ei pruugi olla<br />

piisavalt hästi ette valmistatud väljakutsete<br />

jaoks, mida see töö eeldab.<br />

suurema ohtlikkusastmega<br />

isikutega. Liitpuudega või<br />

ebastabiilse remissiooniga<br />

psüühikahäirega isikutega<br />

töötamise korral peab olema<br />

läbitud 40-tunnine lisakursus.<br />

Ööpäevaringsel teenusel<br />

võib meeskonda<br />

kaasata ka hooldustöötaja,<br />

kellel on sotsiaalhooldaja kutsetunnistus<br />

või läbitud hooldustöötaja<br />

riiklik kutseõpe.<br />

Allikas: sotsiaalhoolekande<br />

seadus<br />

Täienduskoolitus<br />

Vaatame ka seda, mida pakub<br />

riiklik tegevusjuhendajate täienduskoolituse<br />

kava, mis on kohustuslik<br />

neile, kes asuvad erihoolekandesse<br />

tööle erialast kõrgharidust<br />

omamata.<br />

Seaduse järgi tuleb neil läbida<br />

260-tunnine koolitus (ainepunktides<br />

võrduks see 10 AP-ga), milles<br />

keskendutakse tööle psüühilise<br />

erivajadusega inimeste asutuses.<br />

Õppekava üldainete moodulis<br />

(1 AP) tutvub õppur tegevusjuhendaja<br />

tööeetika ja erivajadustega<br />

inimeste õigustega, õpib neisse<br />

hästi suhtuma ja tegema meeskonnatööd.<br />

Erihoolekande sihtrühmade<br />

moodulis (2 AP) omandab<br />

täiendusõppija oskuse mõista<br />

oma kliente, nendega suhelda (ka<br />

suhtlemispiirangute korral) ja luua<br />

toetavat keskkonda. Klienditöö<br />

moodulis (2 AP) õpitakse igapäevategevuste<br />

planeerimist, läbiviimist,<br />

dokumenteerimist ja saadakse<br />

kriisiolukordades tegutsemise<br />

oskus. Spetsiifiliste oskuste moodulis<br />

(1,5 AP) lisandub probleemse<br />

käitumisega toimetulek ja rühmatöö<br />

tegemise oskus. Lõputööks<br />

(1,5 AP) tuleb kava läbijal koostada<br />

ühele kliendile tegevusplaan.<br />

Erihooldekodu kinnises osakonnas<br />

töötav personal peab läbima<br />

lisakoolituse (2,5 AP), kus antakse<br />

kriisiolukorras käitumise, riskijuhtimise<br />

ja enesekaitseoskused. Sügava<br />

liitpuudega klientidega töötava<br />

tegevusjuhendaja lisakursus (1,5<br />

AP) lisab oskuse kasutada abivahendeid<br />

ja alternatiivse kommunikatsiooni<br />

võimalusi. Tiina Kangro<br />

Puuetega laste suur sõber<br />

peab 15. sünnipäeva!<br />

SA Tartu Ülikooli<br />

Kliinikumi Lastefond on<br />

haigetele lastele toeks<br />

olnud juba 15 aastat.<br />

Selle ajaga on fond<br />

kogunud üle 3,5 miljoni<br />

euro annetusi, millest<br />

on toetatud enam<br />

kui tuhande lapse<br />

ravi ja hooldust,<br />

samuti soetatud<br />

lastehaiglatele vajalikke<br />

meditsiiniseadmeid.<br />

Lastefond sündis 2000. aasta<br />

14. novembril esialgu eesmärgiga<br />

koguda lisaraha laste ravitingimuste<br />

parandamiseks Tartu ülikooli<br />

kliinikumi lastehaiglas. Praeguseks<br />

on aga fondi haare määratult<br />

laienenud ning heategevuse<br />

põhisuunaks on saanud haigete<br />

laste koduse ravi toetamine.<br />

15 aasta jooksul on fond heade<br />

inimeste abiga kogunud ligi 2,6<br />

miljonit eurot annetusi, mille eest<br />

on aidatud otse või ka asutuste ja<br />

organisatsioonide tegevust toetades<br />

kokku 1010 last üle Eesti. Rohkem<br />

kui miljoni euro eest on fond<br />

soetanud meditsiiniseadmeid ja<br />

-vahendeid Tartu ülikooli kliinikumi<br />

lastekliinikule, aga ka Eesti<br />

väikehaiglate lasteosakondadele,<br />

ning aidanud tänu sellele veel<br />

tuhandeid lapsi üle Eesti.<br />

„Nende aastate jooksul oleme<br />

näidanud kogu Eestile eeskuju<br />

vabatahtlike kaasamisega oma<br />

töösse. Oleme tegelenud ka seadusandlusega<br />

ja suutnud veenda<br />

riiki muutma mitut seadust, seda<br />

kõike ikka selleks, et parandada<br />

haigete laste elukvaliteeti meie<br />

väikeses Eestis,” rõhutab Lastefondi<br />

noore ja tegusa meeskonna juht<br />

Sandra Liiv.<br />

TÜK Lastefond on ka Puutepunktide<br />

ajakirja püsitoetaja<br />

Ilusat sünnipäeva ja<br />

suur-suur tänu sulle, Lastefond!<br />

Aldo Luud (Õhtuleht)<br />

Puutepunkti toimetus ja kõik lugejad<br />

Tähtsa sündmuse tähistamiseks<br />

korraldab Lastefond sünnipäevakuul<br />

mitmesuguseid üritusi<br />

Juba novembri algusest on müügil juubeli puhul välja antud heategevuslikud<br />

Mõmmiku õnnitluskaardid, mille soetamise kaudu saavad<br />

kõik toetada Lastefondi tööd.<br />

13. novembril kutsub Lastefond oma suurtoetajad ja koostööpartnerid<br />

Atlantise restorani pidulikule tuluõhtusöögile, et neid tänada ja üheskoos<br />

veel üks heategu korda saata.<br />

14. novembril on kõik head inimesed oodatud Lastefondi avalikule sünnipäevapeole<br />

Tartu Jazzklubis (Ülikooli 20), kus heategevuskontserdil<br />

„Lastefondiga laste heaks” astuvad üles Margus Vaher, „Eesti otsib superstaari”<br />

6. hooaja finalist Annabel Guitar ja DJ Liisi Voolaid.<br />

Kõigil sünnipäevapeo külalistel on võimalus anda oma panus Lastefondi<br />

toetuseks ka ettevõtete kaudu, kes on otsustanud annetada oma<br />

toodete või teenuste müügilt kindla osa Lastefondile.<br />

November 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Kokku kulub töötukassal reformi administreerimiseks 85 miljonit eurot. November 2015

ISSN 2228-1312<br />

SAAJA AADRESS:<br />

Kui saad aidata.<br />

Või kui tead<br />

kedagi, kes saab:<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

arveldusarve<br />

EE452200221053907379<br />

MTÜ Puutepunktid on riiklikus tulumaksusoodustusega<br />

mittetulundusühingute<br />

ja siht asutuste nimekirjas.<br />

Seda ajakirja toetasite teie!<br />

Sander Saat, Ene Sepp, Kaia Veltmann, Helina Tamberg, Raili Veskilt, Maria Praats,<br />

Kalev Märtens, Kristina Alunurm, Rika Joala, Ulvi Mellis, Siiri Klasberg, Karolina Antons,<br />

Monika Miller, Alic Aaso, Evelin Peda, Kodi ja Renee Logberg, Heldi Käär, Kreet Ojamets,<br />

Reyle Kappinen, Alo Suursild, Külli Taremaa, Sirje Lonn, Chris-Helin Loik, Triin Mägi,<br />

Anne Reva, Silvia Kalam, Katrin Helandi, Ly Mäemurd, Ande Etti, Imbi Suun, Ursi Joost,<br />

Merle Aas, Anu Mölder, Saimi Teppan, Merle Lints, Ülle Väina, Maris Luik, Tarmo Leheste,<br />

Riho Leppoja, Sigrid Kristin, Leili Savisaar, Saimi Teppan, Ere Tött, Küllike Lain, Evi Johanson,<br />

Kaja Linder, Janne Mänd, Triin Pärnpuu, Reet Jepisova, Larissa Jarada Svjatoslava Legitševa,<br />

riigikogu liige Helmen Kütt, MTÜ Spordiklubi Meduus ning perearstid Milvi Sild, Minija<br />

Pääslane ja Mall Lepiksoo. Teie annetustest kogunes ajakirja trükikulude katteks 735 eurot<br />

ja 50 senti. Suur tänu teile!<br />

Ajakirja<br />

väljaandmist<br />

toetavad ka

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!