PP39
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Millega<br />
tegeleb<br />
vaimse tervise<br />
kogemusnõustaja?<br />
Kuidas<br />
ohjeldatakse<br />
vaimupuudega<br />
autiste<br />
Hollandis?<br />
Kas<br />
ministeerium<br />
plaanib<br />
taastusravi<br />
laiendada?<br />
Mis saab edasi<br />
„Puutepunkti”<br />
saatest ja<br />
ajakirjast?<br />
Juuni 2015<br />
Sõltumatu ajakiri, mis võitleb erivajadustega inimeste õiguste eest<br />
Kõik Eesti puuetega inimesed, nende lähedased ja<br />
nendega tegelevad spetsialistid – ühinege!<br />
Nr 39<br />
Bulls<br />
Lase päike, tuul ja<br />
lilled oma hinge!<br />
Ilusat suve ja kohtumiseni sügisel!<br />
Puutepunktide ajakirja järgmine number ilmub septembris!<br />
Ärge unustage teatada meile oma uut aadressi, kui kolite!<br />
Ootame häid mõtteid, kuidas „Puutepunktiga” edasi minna!
2<br />
Idee<br />
3<br />
Noored<br />
luubi alla<br />
Hiljutisel töötukassa<br />
pressihommikul anti<br />
ülevaade ettevalmistustest<br />
töövõimereformiks ning<br />
muu enam-vähem etteaimatava<br />
jutu kõrval tuli ilmsiks ka üks<br />
hea uudis. Nimelt on lõpuks võetud<br />
tõsiselt teemat, mis puudutab<br />
puuetega noorte väljavaateid<br />
pärast kooliaja lõppu. Poliitikauuringute<br />
keskuselt Praxis on tellitud<br />
uuring, mis peaks andma ülevaate<br />
puuetega noorte võimalustest<br />
ja takistustest liikuda hariduse<br />
omandamisel sujuvalt üle tööturule<br />
ja iseseisvasse ellu. See uuring<br />
peaks valmima aasta lõpuks.<br />
Kui uuringust tõesti asja saab<br />
ja kui reformijad sellest ka vajalikud<br />
järeldused teevad, peaks<br />
puuetega noortel, aga sellega<br />
koos ka nende peredel hakkama<br />
tulevikus paremini minema.<br />
Praegu on ju kooliaja lõpuni<br />
enamikul erivajadustega noortel<br />
enam-vähem mõistlik elu garanteeritud,<br />
kuid sõltuvalt elukohast<br />
ja pere võitlusvõimest ei pruugi<br />
sellele järgneda mitte midagi.<br />
Kui aga puudega noor, olgu siis<br />
toimetuleku- või ka ülikooliharidusega,<br />
jääb aastateks kodunurka,<br />
võib ta kiiresti kaotada nii<br />
õpitud oskused, teotahte kui ka<br />
elamisjulguse. Kahju on mitmekordne,<br />
kui sundseisus jääb tema<br />
kõrvale koju mõni pereliige.<br />
Sestap olekski vaja, et puuetega<br />
noortega töötataks nende tulevase<br />
rakenduse nimel juba kooliajal.<br />
Ja seda mitte „linnukese” pärast,<br />
vaid päris elu nimel. Õpetajad,<br />
omavalitsuse teenusekorraldajad,<br />
tööturunõustajad ja tööandjad<br />
peavad siin ületama kõik ametkondlikud<br />
piirid ning poliitikutel<br />
tuleb seadustega see võimalikuks<br />
teha. Loodame, et Praxise uuring<br />
joonistab selleks välja teetähised.<br />
Tiina Kangro, peatoimetaja<br />
Suvi on kevadest soojem<br />
Sügis on suvest targem<br />
Talv on sügisest töisem<br />
Kevad on talvest rõõmsam<br />
Kosutavat suve teile<br />
kõikidele, kallid sõbrad!<br />
Ilmub alates oktoobrist 2011<br />
Väljaandja<br />
MTÜ Puutepunktid<br />
Faehlmanni 12,<br />
10125 Tallinn<br />
Tel 628 4405<br />
E-post info@vedur.ee<br />
© OÜ Haridusmeedia 2015<br />
Peatoimetaja Tiina Kangro<br />
Toimetaja Anne Lill<br />
Kujundaja Heiko Kruusi<br />
Keeletoimetaja Kaja Türk<br />
Trükiarv 10 000<br />
Tellimine www.vedur.ee<br />
„Puutepunkt” seisab<br />
valikute lävepakul<br />
„Puutepunkt” on nüüd<br />
10-aastane ja selle ajaga<br />
on meedias palju muutunud.<br />
Televisioon, raadio<br />
ja ajalehed on suuresti<br />
kolinud arvutisse ning<br />
ka telefoni. Meilgi tuleb<br />
nüüd otsustada, kuidas<br />
edasi minna.<br />
Võib-olla oleksime seda otsustamist<br />
ka vanast harjumusest edasi<br />
lükanud, kuid meie koostööpartner<br />
Eesti Rahvusringhääling (ERR)<br />
heitis meie ette umbsõlme, mis<br />
nüüd tuleb uute valikutega lahti<br />
harutada.<br />
Nimelt teatasid rahvusringhäälingu<br />
juhid meile juba mõnda aega<br />
tagasi, et rahapuudusel ei saa nad<br />
sügisel jätkata „Puutepunkti” tellimist<br />
ETV eetrisse. Meile kinnitati,<br />
et kui me ise rahastuse leiame,<br />
on ruum saate jaoks jätkuvalt<br />
olemas. Õhtulehest aga lugesime,<br />
et ERR-i juhtkond on siiski otsustanud<br />
„Puutepunkti” kui spetsialiseeritud<br />
saate lõpetada. Lünga täidavad<br />
nende sõnul teised saated,<br />
näiteks töötukassa rahastuse toel<br />
valmiv „Meie inimesed”.<br />
Nende meelest ongi Eesti reaalsus<br />
see, et aeg-ajalt tõmmatakse<br />
midagi kokku või maha ja tehakse<br />
midagi uut. Kuuldavasti tuleb<br />
ka üks uus ja kergem puuetega inimeste<br />
meelelahutussaade sügisel<br />
eetrisse.<br />
Tõtt-öelda olime juba mõnda<br />
aega tunnetanud, et ERR-il<br />
on „Puutepunktist” isu täis. Meile<br />
oli läbi lillede mõista antud, et<br />
teemad on liiga tõsised ja lood liiga<br />
karmid – see peletavat publikut.<br />
Meilt paluti isegi, kas saaksime<br />
hoida kaamerat pisut kaugemal,<br />
kui saates esinevad puuetega<br />
inimesed pole teinekord just ilusad<br />
vaadata. Meie otsus oli, et me<br />
siiski jätkame oma põhimõtete ja<br />
sihtide alusel, milleks pole „Puutepunkti”<br />
puhul kunagi olnudki<br />
laiatarbe meelelahutuse pakkumine,<br />
vaid peidus olevate probleemide<br />
tõstatamine, sotsiaalpoliitiline<br />
analüüs ja inimõiguste kaitse.<br />
Kuidas edasi?<br />
Päris selge on see, et „Puutepunkti”<br />
missioon Eesti ühiskonnas<br />
ei ole veel täidetud. Peagi algavad<br />
suured reformid ja meil on vaja<br />
soovitavalt veel kuus-seitse aastat<br />
hoida kätt ühiskonna pulsil. Näidata<br />
seda, mida tavainimese silm<br />
ei näe, teavitada inimesi ja hingata<br />
kuklasse poliitikutele. Puuetega<br />
inimestest kõnelevad (nüüd juba<br />
üsna sagedased) lood ajalehtedes<br />
või teistes tele- ja raadiosaadetes<br />
on kindlasti samuti vajalikud, kuid<br />
need ei asenda süsteemset tööd<br />
sotsiaalpoliitikaga, mida on teinud<br />
„Puutepunkt”. Isegi kui see kellelegi<br />
on tundunud tülikas või tülgastav.<br />
Ja isegi, kui oleme saadetes<br />
tõstatanud probleeme, millega<br />
võitleb Eestis vaid sada, tuhat või<br />
kümme tuhat inimest.<br />
Alar Truu (Õhtuleht) / fotomontaaž<br />
Seega on vaja nüüd otsustada,<br />
kuidas me oma missiooniga edasi<br />
läheme. Kas kolime saadetega<br />
internetti? Kuidas teile tunduks,<br />
kui „Puutepunkti” näitaks hoopis<br />
Delfi, Postimees või Õhtuleht? Või<br />
püüame käivitada raadiosaate? Või<br />
üritame panna kaks kokku ja lisame<br />
inimeste juures filmitud dokumentaalsaadetele<br />
veebis ülekantavad<br />
arutelusaated (ehk pildiraadio), kus<br />
kõik teemad korralikult läbi arutada?<br />
Äkki hoopis võidaksime selle<br />
vangerdusega ja saaksime muutuda<br />
operatiivsemaks? Televisioonis<br />
pidime saated eetrisse andmiseks<br />
tegema alati nii palju varem valmis,<br />
et päevakajalisi teemasid oligi raske<br />
käsitleda. Ja mis seal salata – ega<br />
meile pakutud eetriajadki just parimate<br />
killast ei olnud.<br />
Muidugi on jätkuvalt üleval<br />
rahastuse teema. Kes saaks, peaks<br />
või tahaks „Puutepunkti” eest<br />
maksta? Kas see on puuetega inimeste<br />
ja nende hooldajate erahuvi?<br />
Või avalik asi?<br />
Nüüd tahamegi uurida, mida<br />
teie sellest kõigest arvate. Andke<br />
meile oma mõtetest teada aadressile<br />
info@vedur.ee. Tiina Kangro<br />
Juuni 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Töövõimereform käivitub uue otsuse alusel 2016. aasta 1. juulil.<br />
Juuni 2015
4 Elu lugu<br />
5<br />
Läbi kristallisaju<br />
uue ameti<br />
teerajajaks<br />
Küllap on „Puutepunkti”<br />
jälgijail Eve ja Triinu<br />
lugu hästi meeles. Nende<br />
näitel sai selgeks, kui<br />
nõrk on meie sotsiaalsüsteem<br />
eriti keeruliste<br />
juhtumite korral. Ka Eve<br />
langes aastateks kui musta<br />
auku. Seda enam teab<br />
ta nüüd, millist tuge<br />
vajavad saatusekaaslased.<br />
Eve Mällo<br />
Minu kogemus -<br />
nõustajaks saamise lugu<br />
Puutepunktide veebruarinumber aastal 2012.<br />
Triinu lahkumisest on möödas pisut üle kolme<br />
aasta. Selle ajaga on Evest saanud Eesti esimesi<br />
koolitatud vaimse tervise kogemusnõustajaid.<br />
Peatselt hakkab ta pakkuma tuge Pärnu ja Pärnumaa<br />
abivajajatele, kes alles otsivad oma teed psüühiliste<br />
probleemide labürindist välja, tagasi normaalsesse<br />
igapäevaellu pääsemiseks.<br />
Nagu paljud teisedki vanemad, kellel on ülirasket<br />
puudega last hooldades tekkinud elukäiku must auk,<br />
ei üritanudki Eve pöörduda tagasi oma kunagise eriala<br />
või töö juurde. See rong oli vahepeal lihtsalt teise<br />
kohta sõitnud ja maailm oli pööranud täiesti uue<br />
külje. Nüüd võib Eve kinnitada, et on täis entusiasmi<br />
ja usku, et saab oma uues rollis olla maailmale väga<br />
vajalik. Ta saab olla teerajaja ametile, mida on Eestis<br />
väga vaja.<br />
Ent anname nüüd sõna Evele endale. Ta jutustab<br />
oma loo ja kutsub teisigi huvilisi kaasa!<br />
Minu kogemusnõustajaks saamise<br />
loo alguseks on kindlasti mu<br />
varalahkunud tütreke Triinu, kes<br />
sai 2007. aastal sünnitusel hapnikuvaeguse<br />
tagajärjel raske sünnikahjustuse.<br />
Triinu oli perekonda<br />
väga oodatud, eelnevalt käisin<br />
kontrollis ja tegin kõik vajaliku, et<br />
lapsekesel oleks võimalikult terve<br />
arengukeskkond … kuid läks teisiti.<br />
Minu emakas ei pidanud sünnituse<br />
esile kutsumisele vastu ja<br />
rebenes, verekaotuse tõttu ei saanud<br />
laps piisavalt hapnikku ning<br />
tagajärjeks oli üliraske ajukahjustus.<br />
Võimalik, et kiire ja õigeaegne<br />
keisrilõige oleks lapse päästnud,<br />
kuid juhtunut see enam olematuks<br />
ei muuda.<br />
Sünnitusjärgsel päeval ei osanud<br />
ma midagi muud teha, kui ainult<br />
nutta – see ei olnud see, mida me<br />
olime oodanud, oli meil ju lootus<br />
saada terve laps, sest rasedusaegsed<br />
näitajad olid korras. See oli<br />
olukord, milleks ei saa mitte keegi<br />
kunagi valmis olla, unistused tervest<br />
lapsest ja idüllilisest pereelust<br />
purunesid üleöö.<br />
Kuigi ma olin teadlik, et sünnitusel<br />
võib nii mõndagi valesti minna,<br />
ei olnud ma selleks valmis. Ei<br />
lohutanud mind ka see, et sellel<br />
päeval valves olnud sünnitusarst<br />
mõisteti 2013. aastal süüdi selles,<br />
et ta ei teinud keisrilõiget kohe,<br />
kui probleem oli avastatud, vaid<br />
ootas veel lapsele eluliselt olulised<br />
20 minutit. Pigem oli sellega veel<br />
raskem leppida, kui sain teada, et<br />
emakas ei saanudki ülestimulatsioonile<br />
vastu pidada ning minu<br />
võimuses ei olnudki oma sünnituse<br />
kulgu suunata. Selle aja sees,<br />
kui laps oli Tallinnas koomas, viibisin<br />
ise Pärnu haiglas taastumas<br />
ja kogu lapsele ette nähtud rinnapiim<br />
voolas lihtsalt kraanikausist<br />
alla. Süda ja hing tahtsid samal ajal<br />
valust lõhkeda.<br />
Võitlus üksinduses<br />
Edasised aastad võitlesin sisetundega,<br />
et ma pole enam täisväärtuslik<br />
naine oma mehele. Ma<br />
ei suutnud sünnitada tervet last<br />
ning ka edaspidi ei saa ma enam<br />
lapsi – see oli valus löök minu naiselikkusele.<br />
Vaatamata sellele on<br />
abikaasa jäänud minu kõrvale.<br />
Alguses oli meil raske omavahel<br />
sellest rääkida, me mõlemad tõrjusime<br />
seda teemat, aga tegelikult<br />
– kuidas oleks tahtnud kellegagi<br />
rääkida! Vanem tütar õppis sellel<br />
ajal kolledžis ning ka teda ei tahtnud<br />
ma oma murega koormata.<br />
Järgnesid viis aastat ööpäev<br />
läbi üliraskete näidustustega lapse<br />
hooldust. Pidevad krambihood,<br />
pidev võimlemine, õppisin ära<br />
nasogastraalsondi paigaldamise,<br />
aspireerimise. Otsisin kogu aeg<br />
infot, kuidas lapse olukorda kergendada<br />
ja mil moel teda arendada.<br />
Spetsiaalsete tehnikate abil<br />
saime Triinu neelama ja esimese<br />
aasta lõpus suutis ta suu kaudu<br />
süüa – olukord näis paranevat.<br />
Võimlemiste ja ise õpitud massaažitehnikate<br />
kasutamise tulemusena<br />
tundus ka füüsiline seisund<br />
paranevat.<br />
Lapse seisund aga halvenes neljandal<br />
eluaastal, krambivastaste<br />
rohtude doose tuli maksimumini<br />
tõsta, puusad hakkasid plõksuma<br />
ja nihkusid paigast, lihaste spastika<br />
süvenes, tekkisid kontraktuurid,<br />
suu kaudu söömisele tuli<br />
lõpp ja paigaldasime maosondi.<br />
Tundsin, et kogu mu kolme aasta<br />
töö on nurjunud. Lapse pidev<br />
nutt ajas hulluks. Mitmeid kordi<br />
istusin pea käte vahel ja soovisin,<br />
et see olukord ükskord lõpeks.<br />
Ei teadnud ma tollal midagi lapse<br />
olukorda kergendavatest füsioloogilistest<br />
asenditest, asendiravist<br />
ega ergonoomikast, et hoiduda<br />
lapse hooldamisel ebaloomulikest<br />
keha- ja sundasenditest, oma<br />
selja säästmisest. Alles nüüd Pärnu<br />
kutsehariduskeskuses hooldustööd<br />
(hooldus eri haiguste korral)<br />
õppides näen võimalusi, kuidas<br />
kergendada lamava ja raske haige<br />
olukorda, kuidas hoida ära lama-<br />
Juuni 2015<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
Tööandjate nõustamine ja teenused käivituvad pool aastat varem.<br />
Juuni 2015
6<br />
Elu lugu<br />
7<br />
tisi, mil moel leida asendeid, mis<br />
kergendavad hingamist jms. Oleks<br />
ma seda siis teadnud või oleks keegi<br />
sellest rääkinud!<br />
Sügav depressioon<br />
Pidev magamatus, kurnatus, lootusetuse<br />
tunne, alaseljavalud, unerohud,<br />
antidepressandid, rahustid<br />
– see oli minu igapäevane elu. Kui<br />
ma suutsingi magama jääda, piinasid<br />
mind unenäod, kus laps oli terve<br />
ja rõõmus, ning ärgates reaalsusse,<br />
kus tundsin, et olen võimetu<br />
lapse heaks midagi ära tegema,<br />
tundus kogu ümbritsev elu õudusunenäona.<br />
Tulevik oli teadmata ja<br />
tume ja tundus, et mingit tulevikku<br />
ei saagi enam olema.<br />
Pärast lapse surma langesin ma<br />
sügavasse depressiooni, ma ei tahtnud<br />
kellegagi suhelda või kui tahtsin,<br />
siis pigem rääkida, rääkida sellest<br />
segadusest, mis mu hinges toimub.<br />
Saada leevendust süütundele,<br />
kas tegin ikka õigesti otsustades,<br />
et kui loodus kutsub, siis laseme<br />
lapsel minna, ei kasuta elus hoidvat<br />
aparatuuri ega mingeid elustamistehnikaid.<br />
Ja nii juhtus – Triinu<br />
suri 3. aprillil 2012. Läbisegi olid<br />
tunded, et surm oli küll lapsele kergendus,<br />
kuid ma ei näe teda enam<br />
kunagi, iial ei saa enam ta pead silitada<br />
ega kätt hoida. Raske on leppida<br />
selliste pöördumatute otsustega.<br />
Ma sain väga head ja professionaalset<br />
psühhiaatrilist ja psühholoogilist<br />
abi, kuid midagi jäi siiski<br />
puudu. Ma tahtsin rääkida oma<br />
unenägudest, mis painasid, lapse<br />
surmaga seotud süümepiinadest,<br />
sellest leinast, millest ma mõistusega<br />
sain aru, aga millega hing ei<br />
tahtnud leppida. Loomulikult teeb<br />
psühholoog oma professionaalset<br />
tööd, teab kõiki leinastaadiume<br />
ning kriisietappe, kuid tal ei pruugi<br />
ega saagi olla millegi sarnase läbi<br />
elamise kogemust. Saatusekaaslaste<br />
tugigruppides kohtuvad aga<br />
grupiliikmed kui võrdsed ja seal<br />
toimub kogemuste vahetus, mille<br />
käigus pakutakse üksteisele emotsionaalset,<br />
aga sageli ka praktilist<br />
tuge, mis annab edasi elamiseks<br />
lootust ja võimaluse õppida sarnase<br />
kogemusega inimestelt. Neid<br />
tugigruppe ei pruugi aga teele juhtuda.<br />
Eve taastumise teekond algas siis, kui ta sai hakata<br />
Triinu pikemateks perioodideks ööpäevaringsele<br />
hooldusele andma. Nagu paljudele keerulises<br />
seisus peredele tuli ka Evele appi Viljandi lasteabikeskus<br />
(nüüdne Viljandi perekodu). Signe Vaabel<br />
lisadu. See oli minu jaoks kui Triinu<br />
läkitatud sõnum: ema, aitab, sul<br />
tuleb nüüd hakata taas elama!<br />
See oli umbes aasta pärast Triinu<br />
surma. Sellest hetkest algas<br />
minu leppimine maailma ja iseendaga<br />
ning minu taastumise protsess.<br />
Taastumine aga ei tähenda,<br />
et keegi on justkui „terveks” saanud,<br />
vaid sellest saab justkui uus<br />
eluviis, oma piirangutega leppimine<br />
ja uute võimaluste avastamine.<br />
Siis varsti lugesingi infot kogemusnõustajate<br />
koolituste kohta ja<br />
sain aru, et see oligi see miski, mis<br />
mul oli endal puudu, mida ma olin<br />
oma hingehädas otsinud, aga polnud<br />
leidnud.<br />
2014. aasta mais sain võimaluse<br />
osaleda SA Tartu Ülikooli Kliinikumi<br />
Lastefondi eestvedamisel<br />
toimunud kogemusnõustamise<br />
baaskoolitusel. Nende kursuste<br />
ülesandeks on ette valmistada<br />
spetsialiste, kes oma kogemustele<br />
tuginedes suudaksid pakkuda<br />
professionaalset tuge sarnasesse<br />
kriisiolukorda sattunud inimestele.<br />
Lihtsamalt öeldes on kogemusnõustaja<br />
inimene, kes on kõik<br />
need mässavad tunded läbi teinud<br />
ja kogenud, et elu läheb edasi. Ta<br />
on läbinud juba taastumisprotsessi<br />
ning jõudnud oma isiklikus krii-<br />
Sõnum oma lapselt<br />
Veel pikka aega pärast lapse surma<br />
kimbutasid mind üha uuesti<br />
unenäod, kus laps on elus ja terve,<br />
ning hommikul ärgates tundus<br />
kogu olukord jälle masendav – ju<br />
polnud alateadvus olukorraga veel<br />
leppinud.<br />
Pöördepunktiks sai aga öö, kus<br />
laps oleks saatnud mulle justkui<br />
hüvastijätu sõnumi. Me vaatasime<br />
Triinuga aknast välja ja siis sain ma<br />
esimest korda aru, et hoian süles<br />
oma surnud last, taevast aga langes<br />
selsamal hetkel tohutu kristal-<br />
Kogemusnõustamise<br />
A ja B<br />
Kogemusnõustaja roll on olla toetaja, kes<br />
pakub oma kogemuste kaudu mõistmist, tuge<br />
ja teavet, et olla abiks pinna jalge alt kaotanud inimese<br />
tagasipöördumisele täisväärtuslikku ellu. Ta<br />
suurendab nõustatava arusaamist tema olukorrast<br />
ja võimalustest, kuid vastutus on alati mõlemapoolne:<br />
nõustamine saab toimuda vaid abivajajaga koos<br />
ja otsused elus edasiminekuks teeb aidatav ikkagi ise.<br />
Nõustajal peavad olema kontaktid, kuhu abi saamiseks<br />
pöörduda, kui ta ise seda anda ei saa.<br />
Vajadusel aitab kogemusnõustaja nõustataval<br />
jõuda kontakti meditsiinisüsteemiga. Lisaks<br />
aitab ta kaasa tema ravitöö ja sotsiaalvõrgustiku ülesehitamisele.<br />
See eeldab head koostööd meedikute,<br />
sotsiaaltöötajate, nõustajate ja teiste professionaalidega,<br />
kuid selle juures tuleb silmas pidada, et kogemusnõustaja<br />
ei anna ise meditsiinilist nõu, toetab<br />
alati spetsialistide soovitusi ja raviskeeme ega vaidlusta<br />
neid.<br />
Iga kogemusnõustaja tegutseb oma valdkonnas<br />
– pime ei saa nõustada kurti ja neeruhaige<br />
ei jaga nõuandeid, kuidas liikuda ratastooliga. Samuti<br />
on erinev füüsiliste puuete valdkonnas ja vaimse tervise<br />
vallas toimuv toetamine. Viimane eeldab kindlasti<br />
põhjalikumat väljaõpet.<br />
Kogemusnõustajal tuleb läbida vastavad koolitused.<br />
Ta peab olema saanud ettevalmistuse,<br />
mis võimaldab tal oma kogemuslugu objektiivselt<br />
analüüsida ja kasutada seda kui ressurssi nii enda<br />
jaoks kui ka nõustatava aitamisel. Lisaks peab nõustaja<br />
õppima kasutama taastumismudeleid, aitamise<br />
põhitõdesid, teadma oma töö võimalusi ja piire. Ka<br />
peab kogemusnõustaja olema teadlik minakaitsetest,<br />
et aitaja rollis mitte läbi põleda ja osata vajadusel abi<br />
küsida, sest me kõik oleme inimesed.<br />
Kogemusnõustaja töös on väga olulised tugev<br />
väärtussüsteem, enda positiivne taastumiskogemus<br />
ning hästi toimivad suhtlus- ja toimetulekustrateegiad.<br />
Kogemusnõustaja ei tohi olla destruktiivne,<br />
kibestunud, skeptiline või küüniline inimene, sest<br />
sellise suhtumisega ei suuda ta teisi aidata. Ka ise veel<br />
katkisena ei tohi teist inimest nõustama asuda. Kogemusnõustajaks<br />
saab hakata välja õppima alles siis, kui<br />
ollakse ise jõudnud rahu ja taastumiseni ning suudetakse<br />
seda võtta kui positiivset kogemust, mille põhjalt<br />
aidata teisi. Eve Mällo<br />
Juuni 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Töötukassasse võetakse reformi jaoks tööle 389 uut spetsialisti.<br />
Juuni 2015
8<br />
Elu lugu<br />
9<br />
siprotsessis tasakaalustunud faasi.<br />
Seejärel on ta läbinud baaskoolituse,<br />
kus õpetatakse tehnikaid, mille<br />
abil aidata segaduses või masendunud<br />
inimesel taastada oma sisemine<br />
hingerahu ja koos leida võimalusi,<br />
kuidas elus edasi minna.<br />
Eve Mällost sai 2012. aasta sügisel ka üks kaasalööjaid „Puutepunkti”<br />
algatatud Eesti Hooldajate Liidu asutamisel. Pildil on Eve presiidiumilaua<br />
taga keskel. Teet Malsroos<br />
Abi endale ja teistele<br />
Oleme ju kõik tundnud, et oma<br />
murest, leinast on parem rääkida<br />
inimesega, kes on samalaadse olukorra<br />
läbi elanud, sest siis leitakse<br />
õiged sõnad ja üksteist mõistetakse<br />
juba poolelt mõttelt. Mõnikord<br />
me vajame kedagi, kes lihtsalt<br />
kuulaks, kuid mitmesugustel<br />
põhjustel me ei soovi või ei saa<br />
jagada neid mõtteid lähedastega.<br />
Kogemusnõustaja ei ole inimene,<br />
kes ütleb, et ah, mis sa põed, võta<br />
ennast kokku, mis sa virised, või<br />
muud sellist. Kogemusnõustamine<br />
on võimalus arutada muutmist<br />
vajavaid olukordi niisuguse inimesega,<br />
kellel on olemas isiklik kogemus<br />
samas valdkonnas. Näiteks<br />
kuna mina ise olen olnud sügavas<br />
depressioonis, siis tean, et selles<br />
seisundis ei olegi ei vaimset ega<br />
füüsilist ressurssi olla tubli, sest<br />
lihtsalt ei jõua ega jaksa ega suuda.<br />
Praegu on isegi veidi kummaline<br />
mõelda, et veel mõni aasta tagasi<br />
oli mu enda jaoks tohutu eneseületamine<br />
minna kodust 500<br />
meetri kaugusele poodi või apteeki,<br />
sest hirm, et ma poole tee peal<br />
minestan või lihtsalt tänaval kokku<br />
kukun, oli nii suur. Nüüd aga<br />
jõuan juba õppida mitmes koolis,<br />
teha praktikaid, sõita Tallinna<br />
ja Pärnu vahet, sest olen leidnud<br />
uuesti elu mõtte, tulevikuvisiooni<br />
ja motivatsiooni.<br />
Niisiis läbisin ma 2014. aasta<br />
maist oktoobrini Tartus kogemusnõustaja<br />
baaskoolituse. Tunnistus<br />
käes, suundusin Pärnumaa kutsehariduskeskusse<br />
kaheaastasele<br />
hooldustöö erialale, kus praegu<br />
lõpetan esimest kursust. Eesmärk<br />
on õppida selgeks raske, lamava<br />
haige hooldus, et nende teadmistega<br />
aidata edaspidi omastehooldajaid<br />
kodus – teema, millega ma<br />
ise hädas olin. Kui ma vaid osanuks<br />
noil aastail tervist säästa ja<br />
professionaalsete hooldusvõtetega<br />
elu kergendada!<br />
Vaimse tervise nimel<br />
2015. aasta märtsis alustas aga<br />
– justkui minu jaoks! – Tallinna<br />
vaimse tervise arengukeskus Avitus<br />
kursusega, mille eesmärk oli<br />
esimeste vaimse tervise kogemusnõustajate<br />
väljaõpetamine.<br />
Gruppi valiti inimesed, kes on<br />
olnud kimpus meeleoluhäiretega,<br />
mille alla kuuluvad ärevushäired,<br />
unetus, depressioon jms, mis<br />
kaasnevad sellega, kui inimene on<br />
sattunud väga keerulisse olukorda<br />
(traumeeriv sündmus, raskelt haige<br />
lähedase hooldamine, lähedase<br />
kaotus ja lein, krooniline füüsiline<br />
või vaimuhaigus, koduvägivald,<br />
seksuaalne kuritarvitamine vms).<br />
Vaimne tervis on heas seisus siis,<br />
kui inimene on suuteline igapäevaelus<br />
toime tulema kõigi ettetulevate<br />
pingete ja stressiolukordadega:<br />
kohaneda muudatustega,<br />
suhelda inimestega, olla empaa-<br />
tiline, õppida, töötada ja olla sotsiaalses<br />
elus aktiivne.<br />
Kõike sellega seonduvat õpetataksegi<br />
mõistma tulevasi kogemusnõustajaid.<br />
Üheks koolituse eesmärgiks<br />
on ka oma elukaare läbitöötamine.<br />
Igasse inimesse on kogu<br />
eelnev elu jätnud oma jälje ja seetõttu<br />
olemegi need, kes me oleme.<br />
Töötades läbi oma valusaid minevikusündmusi,<br />
saame aga mineviku<br />
ressurssi ära kasutada, et alustada<br />
oma elu positiivses võtmes<br />
ja aidata ka teisi, kes alles keerulises<br />
elurägastikus ekslevad. Vahest<br />
aitab see mõnel inimesel hingevalust<br />
või isegi elamise valust kiiremini<br />
üle saada ja ehk hoiab ära sügavasse<br />
masendusse langemise.<br />
Kui jääme minevikku kinni, ei loo<br />
see just kõige paremaid eeldusi hingerahu<br />
leidmisele. Ka pidev süüdlaste<br />
otsimine või ohvrirollis elamine<br />
kurnab seesmiselt ega anna<br />
ruumi uuele elukäsitlusele. Sellistes<br />
olukordades ei pruugigi näha<br />
võimalusi, mida elul pakkuda on ja<br />
mis tahaksid meie ellu tulla … me<br />
lihtsalt blokeerime need. Samas aga<br />
– kui mõnele inimesele meeldibki<br />
olla õnnetu, siis ei saa ka seda keelata.<br />
See on igaühe enda vaba valik.<br />
Kutsume meeskonda!<br />
Nüüd ongi meil plaan arendada<br />
vaimse tervise kogemusnõustamise<br />
teenus välja kõigi Pärnu ja Pärnumaa<br />
abivajajate jaoks. Selleks<br />
oleme koostöös Pärnu psühhiaatriakliiniku<br />
päevakeskusega asutanud<br />
MTÜ Hingerahu. Oleme kirjutanud<br />
projekte ja saanud ka stardirahastuse<br />
teenuse käivitamiseks.<br />
Oleme alustanud info kogumist, et<br />
selgitada välja, kui suur on teenuse<br />
ligikaudne vajadus ja kuidas abivajajateni<br />
jõuda. Ennekõike aga vajame<br />
Pärnumaalt juurde neid, kes<br />
sooviksid vaimse tervise kogemusnõustajaks<br />
õppida.<br />
Projekti raames koostab ekspertnõukogu<br />
koolituskava, mis vastab<br />
nii sotsiaalministeeriumi kehtestatud<br />
tingimustele kui ka koolitatavate<br />
vajadustele, et tagada nende valmisolek<br />
teenust pakkuda.<br />
Teame ka seda, et nõustajate<br />
leidmine võib osutuda keeruliseks,<br />
sest nõustajaks sobivad need,<br />
kes on juba õppinud oma haigusega<br />
elama, ei häbene sellest rääkida<br />
ja kelle haigus on stabiilselt kontrolli<br />
all. Vaja on ka head suhtlemisoskust,<br />
positiivsust, empaatiavõimet<br />
ning suutlikkust taluda emotsionaalset<br />
pinget ennast ja teisi<br />
kahjustamata. Samas ma ei kahtle,<br />
et niisuguseid inimesi on olemas,<br />
ning ma loodan, et nad loevad<br />
seda artiklit!<br />
Kogemusnõustamise kui uue<br />
teenuse ja kogemusnõustaja kui<br />
uue ameti tutvustamiseks on suvepuhkuste<br />
järel tulekul kolm seminari<br />
ning valmivad infomaterjalid<br />
nii paberil kui ka veebis. Seminaride<br />
ajakava ja hulga huvitavat lugemist<br />
leiab MTÜ Hingerahu kodulehelt<br />
www.hingerahu.org, mis<br />
pidevalt täieneb.<br />
Eve Mällo<br />
MTÜ Hingerahu vaimse tervise<br />
kogemusnõustaja<br />
Keerulised<br />
juhtumid vajavad<br />
erilahendusi<br />
Eve ja Triinu lugu on<br />
olnud „Puutepunkti”<br />
vaateväljas juba aastaid.<br />
Lisaks laiema publikuni<br />
jõudnud kajastustele<br />
saadetes ja ajakirjas<br />
oleme püüdnud<br />
olla Evele toeks tema<br />
võitlustes. Nüüd elame<br />
kaasa ta edasiminekutele<br />
ja edusammudele.<br />
Triinu oli nelja-aastane, kui<br />
me Evega esimest korda kohtusime.<br />
Eve oli siis juba äärmuseni<br />
kurnatud. Südameprobleemid,<br />
süvenev depressioon, ärevushäired,<br />
ravimite kõrvaltoimest<br />
põhjustatud mitmekümnekilone<br />
kaalutõus. Magamatus, lootusetus<br />
ja riburada üksteisele<br />
järgnevad kriisid olid oma töö<br />
teinud. Lisaks väga raskes seisus<br />
ja pidevat päästmist vajava lapse<br />
hooldusele käis Eve kohtuteed.<br />
Selle nimel, et hooletu sünnitusabi<br />
tõttu rikutud elusid oleks<br />
vähemalt tulevikus vähem.<br />
Eve ja Triinu olukorra tegi keeruliseks<br />
see, et kumbki neist ei<br />
sobitunud olemasolevatesse abisüsteemidesse.<br />
Triinule oli tehtud<br />
mitu rehabilitatsiooniplaani,<br />
aga plaanides ette nähtud teenustele<br />
ta enamasti ei jõudnudki,<br />
sest ikka tuli mõni tõbi või hädaolukord<br />
vahele. Ja ilmselt oli nii<br />
raskete sünnikahjustustega lapse<br />
taastusravi ka Triinut hinnanud-konsulteerinud<br />
spetsialistidele<br />
üsna tume maa. Sest varem<br />
ei jäänud sellised lapsed lihtsalt<br />
ellu ega sattunudki meedikuteterapeutide<br />
vaatevälja.<br />
Ka oma tervisehädade ravimiseks<br />
ei olnud Evel kui ööpäev läbi<br />
rakkes omaksehooldajal võima-<br />
lusi. Ühtki patsienti ei võeta haiglasse,<br />
kui tal on kaasas aspireeritav,<br />
sondi kaudu toidetav ja valude tõttu<br />
lakkamatult röökiv laps. Eve kurtis,<br />
et pidevast valvelolekust läks<br />
ta magamis- ja ärkvelolekurütm<br />
sedavõrd sassi, et isegi neil harvadel<br />
kordadel, kui nappide töötundidega<br />
tugiisik (omavalitsuse määratavas<br />
maksimummääras 40 tundi<br />
kuus) Triinu ööseks enda juurde<br />
viis, ei suutnud ta enam magama<br />
jääda. Kõige tugevamaid uinuteid<br />
arst talle aga välja kirjutada ei saanud,<br />
sest nende mõju all poleks Eve<br />
enam suutnud last hooldada.<br />
„Puutepunkti” poolelt hoidsime<br />
Evega ühendust, vahetasime e-kirju,<br />
rääkisime telefoni teel. Kui oli<br />
filmimistega Pärnusse asja, astusime<br />
alati ka Eve juurest läbi. Pärast<br />
Eve-Triinu saadet võttis mitu inimest<br />
meiega ühendust ning tänu<br />
nende abile sai Triinu väikesi kingitusi,<br />
aga ka näiteks väga vajaliku<br />
eriistmelise käru.<br />
Eve sai esimest korda Triinu<br />
emaks olemise ajal puhata umbes<br />
pool aastat enne lapse surma. See<br />
oli siis, kui Pärnu haigla hooldusraviosakond<br />
sisustas palati just selliste<br />
ülisuure hooldusvajadusega laste<br />
jaoks. Siis sai Eve jätta Triinu sinna<br />
kaheks kuuks ööpäevaringsele<br />
hooldusele. Just sellesama kahe kuu<br />
lõpunädalaist meenub üks rabavamaid<br />
hetki „Puutepunkti” kümnes<br />
aastas – kuulda tavapäraselt rusutud<br />
hääletoonil kõnelevat naist ühtäkki<br />
telefonis rõõmsalt hõiskamas:<br />
„Mul läheb väga hästi, olen psühhiaatriakliinikus!”<br />
Hoiame Evele pöialt tema uues<br />
ametis. Just niisuguse kogemustepagasiga<br />
inimesed suudavad olla<br />
toeks teistele.<br />
Anne Lill, „Puutepunkti” autor-toimetaja<br />
Juuni 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Praegu töötab töötukassas 556 inimest, aastal 2020 aga 945 inimest. Juuni 2015
10 Autism<br />
11<br />
Selle asemel et meile arusaamatult käituv inimene ravimeid täis toppida, tuleks aidata tal maailmast ja selles<br />
valitsevast korrapärast aru saada. Igaühega tuleb rääkida keeles, mis on talle mõistetav. Kaader saatest „Puutepunkt”<br />
Monika Salumaa:<br />
autistide „ravim”<br />
on juhendamine<br />
Mai Puutepunktides kirjutasime uudsest Autistika keskusest, kus pakutakse päevahoiuteenust<br />
mahuka järelevalvevajadusega autistidele, kellega riikliku erihoolekandeteenuse<br />
osutajad veel toime tulla ei oska. Seekord uurime lähemalt,<br />
milliste teadmiste põhjal see keskus töötab.<br />
Autistika keskuse eestvedaja<br />
ja tegevusjuhendaja Sirje Norden<br />
tunnistab, et ta poleks ealeski<br />
söandanud uue erihoolekandeteenuse<br />
loomist oma õlgadele<br />
võtta, kui ta selja taga poleks seisnud<br />
MTÜ Hoolekande Ekspertiisi-<br />
ja Nõustamiskeskuse eksperdid<br />
Monika Salumaa ja Ain Klaassen,<br />
kes on juba aastaid tegelenud<br />
probleemse käitumise juhtumite<br />
lahendamisega ning on selleks<br />
välismaa ekspertide juhendamisel<br />
välja õppinud.<br />
„Kõik meil päevahoius käivad<br />
noored on ju riiklikelt erihoolekandeteenustelt<br />
korduvalt välja<br />
visatud, seda just probleemse ehk<br />
raskesti mõistetava ja teinekord<br />
äärmusliku käitumise tõttu. Siinses<br />
hoolekandesüsteemis on seni<br />
olnud tavaks, et kui ilmnevad äärmuslikud<br />
käitumiskriisid, saadetakse<br />
hoolealune psühhiaatriahaiglasse<br />
või siis palutakse vanematel<br />
ta teenuselt minema, koju<br />
viia. Monika ja Aini abiga püüame<br />
oma plahvatusohtlike hoolealustega<br />
nüüd siiski kohapeal hakkama<br />
saada. Mujal maailmas ju saadakse,”<br />
kõneles Sirje Norden.<br />
Tegevusterapeut Monika Salumaa<br />
sõnul ei tulda hoolealuste<br />
probleemse käitumisega toime<br />
sageli just seepärast, et kiputakse<br />
tegelema pigem tagajärgede kui<br />
põhjustega. „Ja sellisel juhul üksnes<br />
kustutatakse tulekahju. Kui<br />
vaimupuudega autist lõhub, siis<br />
mõeldakse sellele, kuidas lõhkumine<br />
lõpetada. Kui ta end vigastab,<br />
püütakse välja mõelda viise,<br />
kuidas ta endale viga teha ei saaks<br />
jne. Aga kui tegeletakse ainult<br />
tagajärgede likvideerimisega ega<br />
otsita probleemse käitumise põhjuseid,<br />
võib sekkumine ühel hetkel<br />
minna väga julmaks. Hea näide<br />
on näiteks see, kui inimene peksab<br />
oma pead. Selle vältimiseks võib<br />
tal käed kinni siduda või ta voodi<br />
külge aheldada. Aga ühel hetkel<br />
ta hakkab siis oma keelt närima ja<br />
mis siis teha? Mis siis kinni siduda?”<br />
toob Monika Salumaa näite.<br />
„Eelmise põlvkonna” hoolekandeasutustes<br />
on käitumiskriiside<br />
ilmnemise korral tavaks kutsuda<br />
välja kiirabi ja politsei (selleks on<br />
asutustel isegi eeskiri) ning toimetada<br />
hoolealune psühhiaatriahaiglasse.<br />
Seal üritatakse ta ravimite<br />
abil lihtsalt tuimaks teha, et<br />
märatsemishoog vaibuks. Uurime<br />
nüüd, kuidas töötatakse selliste<br />
inimestega arenenud maailma<br />
hoolekandesüsteemides.<br />
Kuidas mujal autistide ja nende<br />
käitumisprobleemidega hakkama<br />
saadakse?<br />
Monika Salumaa: Alustame sellest,<br />
et nüüdisaja normaalses maailmas<br />
üldiselt ei ravita seda, mida<br />
ei ole võimalik ravida. Pervasiivne<br />
arenguhäire teatavasti ei ole ravitav.<br />
Ja järjest enam on suund selle<br />
poole, et vältida autistlike häiretega<br />
inimestele ravimite manustamist,<br />
kui see on vähegi võimalik.<br />
Näiteks Hollandis, kus ka meie<br />
õppinud oleme, on isegi meie arusaamade<br />
järgi tõeliselt ohtliku käitumisega<br />
hoolekande kliendid<br />
peaaegu ravimiteta.<br />
Kõige tähtsam on mõista, et<br />
probleemne käitumine ei vaibu<br />
iseenesest ja sellel on pigem tendents<br />
ajas kasvada. Ning ainus viis<br />
asjaga hakkama saada on tegeleda<br />
sellise käitumise põhjustega. Võib<br />
öelda ka nii, et autismi „ravi” on<br />
autistlik juhendamine. Teisisõnu<br />
öeldes juhendamine, milles arvestatakse<br />
autismi olemusega. Lähtekoht<br />
on see, et tuleb püüda aru<br />
saada, mida autism tähendab ja<br />
kuidas autistlik inimene maailma<br />
Monika Salumaa on õppinud käitumishäiretega autistidega ümberkäimist<br />
Hollandis ja püüab nüüd koos kolleeg Ain Klaasseniga oma teadmisi<br />
Eestis jagada. Kaader saatest „Puutepunkt”<br />
hoomab. Me ei saa autisti kunagi<br />
mõõta omaenda mõõdupuuga.<br />
Mida autism tähendab? Ja kuidas<br />
autist ümbritsevat näeb?<br />
Eestis valitseb selles vallas ilmselt<br />
üsna suur segadus.<br />
Meid on nii õpetatud, et autism<br />
on seisund, mida saab kirjeldada<br />
kolme häire kaudu.<br />
Esimene neist on, et autismi tõttu<br />
ei ole inimene sageli võimeline<br />
planeerima ja teostama tegevusi<br />
algusest lõpuni. Võtame näiteks<br />
sellised tavalised tegevused nagu<br />
hambapesu, rehvivahetus vms.<br />
Nende tegemine eeldab, et meil<br />
on peas plaan, kuidas neid ellu<br />
viia. Autistile võib selline planeerimine<br />
käia üle jõu. Me võime teda<br />
küll õpetada, aga niipea, kui mingi<br />
detail asja juures muutub, hajub<br />
kogu õpetus hetkega.<br />
Teine häire on nn kontekstipimedus.<br />
Autist ei taju situatsioone ja<br />
olukordi nii nagu meie. Kui läheme<br />
näiteks apteeki või teatrisse, teame<br />
iseenesest, kuidas seal käituda<br />
ja mis olukord meid ees ootab, me<br />
tunneme selle olukorra ära. Autistile<br />
ei pruugi see olukord midagi öelda.<br />
Tema ei hooma maailma tervikuna,<br />
vaid tajub kõike detailidena.<br />
Ja kolmas on see, millega meie<br />
oma töös väga palju kokku puutume:<br />
autistlikul inimesel ei ole<br />
empaatiavõimet, ei ole ja ei tule.<br />
See ei tähenda, et tal ei ole emotsioone<br />
– on küll. Aga ta ei suuda<br />
tihtipeale oma emotsioonidest aru<br />
saada ja võib-olla neid eristada.<br />
Ammugi ei saa ta aru teise inimese<br />
tunnetest.<br />
Mis on kõige tähtsam Autistika<br />
päevakeskuses käivate noorte<br />
ja teiste nendetaoliste – vaimupuudega<br />
autistide juhendamise<br />
juures?<br />
Esimene asi, mida meeles pidada,<br />
on see, et autism käib lainetena.<br />
Meie hoolealune ei pruugi täna<br />
suuta seda, mida ta suutis eile ja<br />
üleeile. Ja see, et ta midagi parasjagu<br />
teha ei suuda, ei tähenda, et ta<br />
jonnib või protestib. Ta tõepoolest<br />
ei suudagi.<br />
Teine asi on see, et nende verbaalset<br />
sõnaosavust kiputakse üle<br />
hindama. See puudutab muidugi<br />
Juuni 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Puuetega tööotsijate osakaal kasvab töötukassas 61 protsendini. Juuni 2015
12 Autism<br />
13<br />
neid inimesi, kes kõnelevad. Nad<br />
kõnelevad tihtipeale väga hästi<br />
ja väga palju ning seetõttu tekib<br />
kujutelm, et kuna nad on nii targad,<br />
siis nad saavad ka kõigest<br />
vajalikust aru. Ent kui palju on selles<br />
kõnes nende endi juttu? Enamasti<br />
kipub see olema kajakõne,<br />
mida nad on aastate jooksul õppinud<br />
kasutama. Kui aga hakata<br />
vaimupuudega autisti tema näilise<br />
kõneosavuse ajel omakorda<br />
rohkete sõnade ja keeruliste lausetega<br />
juhendama, tekitatakse<br />
temas üksnes segadust. Kui tahame<br />
autisti hästi juhendada, peame<br />
meeles pidama reeglit: räägi<br />
vähem, mõtle ja planeeri rohkem.<br />
Vaimupuudega autistile ülesandeid<br />
jagades peame suutma ise üliloogiliselt<br />
mõelda, sest autist vajab<br />
konkreetsust ja selgust. Väga paljud<br />
igapäevategevused on abstraktsed<br />
ja meid see ei sega. Aga meil tuleb<br />
mõista, kuidas hoomab meie korraldusi<br />
autist. Näiteks tolmuimejaga<br />
põranda puhastamine. Mis hetkest<br />
on põrand puhas ja töö tehtud?<br />
Autistlikul inimesel on aga tarvis<br />
selget kriteeriumi, mille järgi ta<br />
saab aru: nüüd on töö lõpuni tehtud.<br />
Igal tegevusel peab olema loogiline<br />
algus ja lõpp, see on autistile<br />
oluline. Nad on väga osavad sorteerijad,<br />
esemete jaotajad, see on<br />
nende tugev külg. Need tegevused<br />
on selge alguse ja lõpuga: kotitäis<br />
detaile on kindlate tunnuse järgi<br />
karpidesse jagatud – töö on lõpule<br />
viidud. Siis nad saavad hakkama.<br />
Peame meeles pidama ka seda,<br />
et me ise ei ajaks oma tegutsemisega<br />
autisti segadusse. Sest sageli<br />
paraku olemegi just ise ühed<br />
suured segaduse tekitajad. Näiteks<br />
on vaja hoolealuse juhendamise<br />
kõrvalt minna võtit tooma,<br />
külmkappi avada, telefonile vastata<br />
jne. Aga sellised kõrvalepõiked<br />
ei sobi autistile. Muidugi ei saa me<br />
väita, et isegi ideaalse juhendamise<br />
korral kaob probleemne käitumine<br />
100 protsenti. Kui on mingi<br />
uus olukord, ootamatus, väljast<br />
tulev ärritaja, võib ka kõige pare-<br />
“Parim<br />
lähteasend kriisi<br />
lahendamiseks on<br />
tunnistada, et me<br />
ei saa aru, miks see<br />
inimene praegu nii<br />
käitub.<br />
mini stabiliseeritud autist ikkagi<br />
segadusse sattuda ja probleemne<br />
käitumine vallandub uuesti.<br />
Need nn käitumiskriisid ongi<br />
põhjuseks, miks vaimupuudega<br />
autiste kardetakse ja miks selliste<br />
häiretega inimesi hooldusasutustest<br />
minema saadetakse.<br />
Kuidas selliste kriisidega hakkama<br />
saada?<br />
Esimene eeldus on, et kõik kriisis<br />
osalejad võtavad omaks, et on<br />
vaja teha midagi muud, kui saata<br />
see inimene kiirabiga psühhiaatriahaiglasse.<br />
Teisisõnu, hooldusasutuse<br />
töötajad peavad vastu võtma<br />
otsuse, et nad tõepoolest tahavad<br />
seda inimest aidata ning püüavad<br />
aru saada, miks ta teeb seda,<br />
mida ta parasjagu teeb.<br />
Käitumine on teatavasti kommunikatsiooni<br />
vorm. Ükskõik,<br />
mida inimene ka ei tee, ta alati<br />
ütleb sellega midagi. Parim lähteasend<br />
käitumiskriisi lahendamiseks<br />
on endale tunnistada, et me<br />
ei saa aru, miks see inimene praegu<br />
nii käitub. Ning seadma endile<br />
ülesandeks sellest aru saada.<br />
Niipea kui pookida talle külge<br />
oma tõlgendusi tema halvast iseloomust<br />
või pista tegelike probleemide<br />
eest pea liiva alla ning öelda,<br />
et see ongi üks osa tema diagnoosist,<br />
ei jõua me kuhugi. Kui meil on<br />
aga valmisolek seda inimest uurida<br />
ja tundma õppida ning olukordi<br />
analüüsida, siis küllap leiame ka<br />
põhjused ja lahendused.<br />
Miks siiski on meil valdav teistpidi<br />
praktika, et just nimelt öeldaksegi,<br />
et sellise diagnoosiga<br />
inimesega polegi midagi teha, ja<br />
püütakse teda eemale tõrjuda?<br />
See ongi raske töö ega sobi kõigile<br />
inimestele. See on pikaajaline<br />
töö. Meil on vaja väga palju mõelda,<br />
analüüsida. Tunnistada endale,<br />
et me ei tea, ei oska, aga püüame<br />
leida lahendust ja kogume pidevalt<br />
teadmisi.<br />
Teine asi on see, et mitte midagi<br />
ei sünni üleöö. Kui meil on 25-aastane<br />
vaimupuudega autist ja ta on<br />
juba 15 aastat probleemselt käitunud,<br />
ei saa me loota, et me ta kahe<br />
tunniga n-ö korda teeme.<br />
Töö autistidega eeldab ka suuremat<br />
personali hulka ja see omakorda<br />
maksab rohkem, teistsugust<br />
varianti aga lihtsalt ei eksisteeri. Ei<br />
saa loota, et ühel tegevusjuhendajal<br />
on 10 või, veel hullem, 30 klienti<br />
ning kõik läheb kui lepase reega.<br />
See pole mõeldav.<br />
Autistidega töötades peab märkama<br />
silmavaateid, kehaasendeid,<br />
liigutusi, eristama helisid ja kõike<br />
seda tõlgendama, sest probleemne<br />
käitumine ei tule kunagi eikuskilt.<br />
Sellele eelneb alati midagi ja paljusid<br />
intsidente on võimalik ennetada.<br />
Ennetamise eeldus on aga see,<br />
et märgatakse kriise vallandavaid<br />
tegureid ja on võimalik nendega<br />
kohe töötada. Kui tuleb aga korraga<br />
silma peal hoida kümnel kliendil<br />
ja töötatakse 12 tundi jutti, siis<br />
tähelepanu paratamatult hajub.<br />
Meeskond peab töötama ühtsena<br />
– ka see on üks võtmeküsimusi.<br />
See on jutt, mida me siin<br />
Eestis oleme rääkinud juba kakskümmend<br />
aastat. Tore on rääkida,<br />
kuid väga keeruline on seda ellu<br />
viia. Aga autistidega töötades saame<br />
loota tulemusi vaid siis, kui me<br />
kõik juhendame teda ühtemoodi.<br />
Kui üks lubab, teine keelab ning<br />
siis tuleb tööle kolmas, kes üldse<br />
ignoreerib, ja neljas sekkub, külvatakse<br />
juba enda juhendamisega<br />
segadust. Mõtleme nüüd oma<br />
hoolealuse peale: mis sõnum talle<br />
sellest kakofooniast kohale jõuab?<br />
Ja siis ei ole ju imestada, et tulevad<br />
kriisid. Anne Lill<br />
Minema saatmine<br />
pole lahendus<br />
Üks tähtsamaid asju nii<br />
Autistika päevakeskuses<br />
kui ka igas teises asutuses,<br />
kus tegeletakse vaimupuudega<br />
autistidega, on juhendamise<br />
selgus. Tegevusjuhendajal<br />
on vaja kogu aeg mõelda sellele,<br />
kas ja kuidas hoolealustele öeldu<br />
kohale jõuab. Sageli ei piisagi vaid<br />
otseselt kõnest ning tuleb kasutada<br />
ettenäitamist või esemete ja<br />
piltide abil selgeks teha, mida on<br />
vaja teha või mille tegemine tuleks<br />
ära lõpetada. Väga hästi toimiv<br />
variant on piktogrammid.<br />
On vaja teada, missugusel kognitiivsel<br />
tasemel on hoolealune võimeline<br />
ümbritsevast aru saama.<br />
Üks ilmekas näide elust. Inimene<br />
istus laua taga ja oli oma töö lõpuni<br />
teinud. Ta läks oma päevaplaani<br />
stendi juurde, aga seal polnud ühtki<br />
piktogrammi järgnevate tegevuste<br />
kohta. Sellest tekkis äge reaktsioon,<br />
mille vallandaski see, et selgus oli<br />
kadunud. Puudus talle arusaadavas<br />
vormis teave, mida ta peab tegema.<br />
Kui äge reaktsioon on juba tekkinud,<br />
tuleb vastu võtta otsus, mis<br />
tasemel sekkuda. Kust olukorra<br />
lahendamisega peale hakata? Kas<br />
ärevus on juba nii suur, et peab sekkuma<br />
viiendal astmel, või piisab esimesest<br />
astmest, milleks tuleb lihtsalt<br />
tema juurde minna, panna talle<br />
käsi õlale ja öelda ta nimi. Sekkumise<br />
astmeid on mitu ja need on tugevuse<br />
järgi reastatud. Mis tasemel<br />
sekkuda, sõltub ärevuse tasemest.<br />
See ongi üks valdkond, millega me<br />
Autistikas oleme väga palju töötanud.<br />
Seda tööd hõlbustab videomaterjali<br />
olemasolu – Autistikas<br />
on võimalik salvestada kaameraga<br />
kogu toimuv ning nii hiljem täpselt<br />
näha, mis toimus, mida tegid juhendajad,<br />
kuidas käitus hoolealune jne.<br />
Ja sellest siis õppida.<br />
Vaimupuudega autistid on paratamatult<br />
keeruline sihtrühm ning<br />
me ei saa võtta nendega töötades<br />
eesmärgiks, et käitumiskriisid<br />
kaovad. Saame tegutseda selle<br />
nimel, et selline käitumine väheneb.<br />
Aga kriiside korral peame<br />
oskama käituda.<br />
Autistika päevakeskusel on selge<br />
eesmärk: autistlik inimene käib<br />
igapäevaselt siin, ta on siin eakaaslaste<br />
hulgas, talle pakutakse arendavat<br />
tegevust, tal on siin turvaline<br />
ning see kõik aitab tal võimalikult<br />
kaua püsida oma kodus<br />
lähedaste juures. Teda ei pea siis<br />
saatma hooldekodusse. Järgmine<br />
samm võiks olla juba see, et ta<br />
Ain Klaasseni ja Monika Salumaa<br />
oskused tuleks Eesti sotsiaaltöös<br />
süsteemselt ellu rakendada. Muidu<br />
jäävad ka nemad üksnes tulekustutajateks.<br />
Kaader saatest „Puutepunkt”<br />
elab eraldi „kodus”, näiteks grupikodus,<br />
toetatud elamisel, mis on<br />
tema päriskodu lähedal, ning käib<br />
päevasel ajal Autistikas tööl. Täisealine<br />
inimene ei peaks ju igavesti<br />
vanematekodus elama – see on<br />
samuti asi, mille peale on meil tarvis<br />
Eestis mõtlema hakata.<br />
Küsimus, miks taoliste inimestega<br />
hooldusasutustes hakkama ei saada,<br />
on mitmetahuline. Üks aspekt on<br />
töötajate ebapiisav koolitus. Teine<br />
aga kindlasti suhtumine. Võib-olla<br />
pole hoolekandesüsteemis siiski aru<br />
saadud, et kui inimene on juba asutusse<br />
teenusele saadetud, siis lasub<br />
töötajatel kohustus temaga hakkama<br />
saada. Ükski inimene ei saabu<br />
teenusele n-ö metsast. Rehabilitatsioonimeeskond<br />
on ju siiski inimest<br />
ja ta teenusevajadust hinnanud,<br />
spetsialistid on teadlikult teinud<br />
otsuse, et ta vajab just seda teenust.<br />
Järelikult peaks asutuses, kuhu ta<br />
saabub, temaga hakkama saadama.<br />
Võib-olla ikkagi valitakse liiga<br />
kergekäeliselt iseenda, mitte hoolealuse<br />
vajadustest lähtudes kergem<br />
tee: saadan ta minema, siis on mul<br />
elu kergem. Seda ei tohiks olla.<br />
Ain Klaassen<br />
tegevusterapeut, MTÜ Hoolekande<br />
Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskuse ekspert<br />
Juuni 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Praegu on puuetega tööotsijate osakaal töötukassas vaid 12 protsenti. Juuni 2015
14<br />
Seadus<br />
Kas töövõimereform mõjutab<br />
taastusravi kättesaadavust?<br />
Koos töövõimereformiga<br />
muudetakse ka rehabilitatsioonisüsteemi.<br />
Kuuldavasti kaob nii<br />
tööealiste kui ka eakate<br />
jaoks võimalus võidelda<br />
endale rehateenuse<br />
alt välja füsioteraapiat,<br />
kui meditsiinisüsteemist<br />
sedasama teenust taastusravi<br />
nimetuse alt saada<br />
ei õnnestu.<br />
Sotsiaalhoolekande seaduse<br />
muudatuste seletuskirjas selgitatakse,<br />
et rehateenus on edaspidi<br />
näidustatud vaid neile, kes vajavad<br />
kompleksset sekkumist oma igapäevaoskuste<br />
või toimetuleku toetamiseks.<br />
Kui inimene vajab füsioteraapiat,<br />
tuleb tal seda küsida arstilt.<br />
Iga eakas ja puudega inimene<br />
aga teab, kui napid on võimalused<br />
saada taastusravi meditsiinisüsteemist.<br />
Suure tõenäosusega vastab<br />
arst, et patsient võib seda saada<br />
vaid oma kulul. Ometi võib just<br />
õigeaegne ja piisav taastusravi olla<br />
imerohi, mis hoiab tervisega kimpus<br />
inimese töövõimelisena või<br />
pensionäri abivajajate sekka langemast.<br />
Kas sotsiaalministeeriumil on<br />
plaanis koos reformiga suurendada<br />
ka taastusravi mahte, et see<br />
vajalik teenus muutuks inimestele<br />
kättesaadavaks? Esitasime selle<br />
küsimuse töö- ja terviseministrile<br />
Rannar Vassiljevile. Vastus oli<br />
pehmelt öeldes „diplomaatiline”,<br />
aga lugege seda palun ise.<br />
Kas oleme õigesti aru saanud, et<br />
seniste plaanide kohaselt ei ole<br />
töövõimereformiga koos plaanis<br />
suurendada meditsiinilise<br />
taastusravi osutamise mahte?<br />
Taastusravi mahud kasvavad igal<br />
aastal ning kasv on olnud kiirem<br />
Juuni 2015<br />
kui eriarstiabi rahastamise üldised<br />
mahud summaarselt. Perioodil<br />
2012–2014 on taastusravi kulud<br />
suurenenud 36 protsenti (2012.<br />
aastal 10,12 miljonit eurot ja 2014.<br />
aastal 13,77 miljonit eurot), sama<br />
perioodi eriarstiabi kulud aga vaid<br />
17 protsenti (vastavalt 450 miljonit<br />
eurot ja 529 miljonit eurot).<br />
Seega on taastusravi kulude kasv<br />
olnud suurem.<br />
Kas on mingi seletus, mil moel<br />
hakkab rehateenuseta jäävatele<br />
inimestele olema kättesaadav<br />
meditsiiniline taastusravi meie<br />
teadaolevas taastusravivõimaluste<br />
puuduses?<br />
Muudatuse tulemusena inimese<br />
jaoks olukord halvemaks muutuda<br />
ei tohi ning nii rehabilitatsiooniteenus<br />
kui ka taastusravi saavad<br />
võimalikuks, kui inimesel on<br />
põhjendatud ühe või teise teenuse<br />
vajadus.<br />
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust<br />
osutatakse juhul, kui inimene<br />
vajab mitme valdkonna spetsialistide<br />
sekkumist samaaegselt,<br />
näiteks sotsiaalsete oskuste ja enese<br />
eest hoolitsemise õpetamist<br />
tegevusterapeudi ja sotsiaaltöötaja<br />
juhendamisel ning paralleelselt<br />
psühholoogilist nõustamist puudest<br />
tingitud toimetulekupiiranguga<br />
kohanemisel. Kui samal ajal<br />
on inimesel füsioteraapia vajadus,<br />
saab seda pakkuda rehabilitatsiooniprotsessi<br />
toetava teenusena.<br />
Taastusravi kasutada rehabilitatsiooniteenuse<br />
alt ei ole kunagi<br />
olnud eesmärk. Need teenused<br />
küll osaliselt kattuvad (füsioteraapia,<br />
tegevusteraapia jne), aga olemuselt<br />
on tegemist erinevate teenustega,<br />
mida osutatakse erineval<br />
eesmärgil. Kui inimene vajab<br />
ainult füsioteraapiat näiteks mõne<br />
püsiva haiguse või traumaga seoses,<br />
saab ta selle taastusravisüsteemi<br />
kaudu ning tal ei ole selleks<br />
vaja rehabilitatsiooniplaani (edaspidi<br />
teenuse vajaduse otsust ja/või<br />
plaani).<br />
See, et sotsiaalkindlustusameti<br />
eelhindaja selgitab välja, kas inimesel<br />
on vaja rehabilitatsiooni kui<br />
kompleksteenust või on tal vajadus<br />
taastusravi järele, ei ole veel<br />
taastusravi saamise eelduseks.<br />
Taastusravi on samuti kompleksne<br />
tervishoiuteenus (meeskonnas<br />
on taastusarst, õde, füsioterapeut,<br />
tegevusterapeut, logopeed, psühholoog<br />
jt), mille üksikud komponendid<br />
tõepoolest osaliselt kattuvad<br />
teenustega, mida osutatakse<br />
rehabilitatsiooniteenuste (mis on<br />
juriidiliselt sotsiaalteenus) raames.<br />
Kuid taastusravi vajadust hindab ja<br />
ravile suunab saatekirjaga raviarst,<br />
seda kas otse teisest aktiivravi osakonnast<br />
või koduselt ravilt. Taastusravi<br />
eelduseks on meditsiiniline<br />
näidustus lähtuvalt ravijuhenditest.<br />
Kas nüüd, kus on otsustatud<br />
reformikava muuta, on plaanis<br />
ka taastusraviga seonduvat<br />
muuta?<br />
Taastusravi arengu sisulisi<br />
suundi kirjeldab eriala arengukava.<br />
Õigusruumi ja rahastuse vallas<br />
teevad sotsiaalministeerium ja<br />
haigekassa koostööd erialaühendusega,<br />
kelle abiga on analüüsitud<br />
töövõimereformi senist kulgu ning<br />
sellest lähtuvalt tehakse täpsustusi<br />
ja parandusi kogu protsessi tervikuna.<br />
Põhisuund on see, et füsioteraapia<br />
viiakse inimesele lähemale<br />
tervisekeskustesse või isegi<br />
otse koju – nimelt on kaalumisel<br />
ja juurutamisel ka kodus osutatava<br />
füsioteraapia teenuse rahastamine<br />
ravikindlustuse eelarvest.<br />
Tiina Kangro<br />
www.vedur.ee/puutepunkt
ISSN 2228-1312<br />
SAAJA AADRESS:<br />
Teet Malsroos<br />
Ajakirja väljaandmist<br />
toetavad ka<br />
Koos<br />
oleme<br />
tugevad!<br />
Viimased 12 kuud on olnud suurte tegude<br />
aeg nii puuetega inimeste, sotsiaalsüsteemi<br />
kui ka kogu Eesti ühiskonna jaoks. Täname ja<br />
tunnustame kõiki, kes on panustanud ja kaasa<br />
löönud. Nüüd tuleb meil minna üksnes edasi!<br />
Kui saad aidata.<br />
Või kui tead<br />
kedagi, kes saab:<br />
MTÜ Puutepunktid<br />
arveldusarve<br />
EE452200221053907379<br />
MTÜ Puutepunktid on<br />
riiklikus tulumaksusoodustusega<br />
mittetulundusühingute<br />
ja sihtasutuste<br />
nimekirjas.<br />
Selle ajakirja valmimist<br />
toetasite teie!<br />
Kristel Krischka, Maria Praats, Raili Veskilt, Anneli Trepp, Kalev Märtens, Karolina Antons, Monika<br />
Miller, Janika Soots, Siivi Hansen, Maret Kivisaar, Rika Joala, Heldi Käär, Larissa Jarada Svjatoslava<br />
Legitševa, Alo Suursild, Külli Taremaa, Eerika Õun, Tiina Miilpalu, Kardi Kiis, Chris-Helin Loik, Lea<br />
Kallas, Ulvi Mellis, Anneli Seepter, Kristi-Isabella Kaldoja, Ly Mäemurd, Katrin Tenner, Tiina Kotke,<br />
Eve Keskküla, Virve Kaasik, Merle Aas, Minia Pääslane, Piibe Lõhmus, Ursi Joost, Ene Eigo, Katrin<br />
Kuusik, Ande Etti, Imbi Suun, Merle Lints, Ülle Väina, Siiri Klasberg, Maris Luik, Tarmo Leheste,<br />
Evelin Peda, Sigrid Kristin, Ere Tött, Leila Lahtvee, Küllike Lain, Evi Johanson, Triin Pärnpuu, Reet<br />
Jepisova, Merike Vahtre, Kreet Ojamets, Kaia Kingo, Helmen Kütt ja MTÜ Spordiklubi Meduus. Teie<br />
annetustest kogunes 574,72 eurot. Eraldi täname seekord abivahendifirmat OÜ Invaru sünnipäevakingituse<br />
eest, mis kattis kogu juunikuu ajakirja trükikulu. Suur tänu kõikidele!<br />
Selle ajakirja trükkimise eest<br />
tasus abivahendikeskus Invaru
Change language