Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kas riik<br />
võtab hoiukodude<br />
rahastamise<br />
üle?<br />
Mida<br />
tähendab<br />
sotsiaaltöös<br />
iseseisva elu<br />
põhimõte?<br />
Kuidas<br />
toetada<br />
puuetega<br />
noorte<br />
töölesaamist?<br />
Kes võitis<br />
Puutepunkti<br />
tänavuse<br />
medali?<br />
Veebruar 2015<br />
Sõltumatu ajakiri, mis võitleb erivajadustega inimeste õiguste eest<br />
Kõik Eesti puuetega inimesed, nende lähedased ja<br />
nendega tegelevad spetsialistid – ühinege!<br />
Nr 35<br />
Bulls<br />
Vaadata saab<br />
ka südamega<br />
Põletavaid teemasid järgmises numbris:<br />
Mida plaanitakse arutada Eesti Hooldajate Liidu konverentsil?<br />
Kuidas tulla toime kahe eaka vanema hooldamisega?<br />
Millist abi vajavad koolid kaasava hariduse korraldamisel?
2 Idee<br />
3<br />
Jah, mõtlen<br />
seda tõsiselt<br />
„Teie võite ju küll parlamenti<br />
minna, teil ju<br />
käed-jalad küljes ja silmad-kõrvad<br />
peas ja teid me valiks<br />
küll. Aga no need teised kolm koos<br />
teiega – see peab ikka mingi nali<br />
olema.” Selliste sõnadega kostitasid<br />
meid igati haritud ja hea positsiooniga<br />
inimesed ühel hiljutisel<br />
üritusel, kus enda koostatud sotsiaalprogrammi<br />
tutvustasime.<br />
„Tohoh, meie küll nalja ei tee,<br />
mõtleme seda ikka täiesti tõsiselt,”<br />
vastasin. Ja uurisin, kas küsija ikka<br />
kuulis meie sissejuhatusest, et meil<br />
on nelja peale kokku seitse ja pool<br />
kõrgemat haridust, kümme last,<br />
ligi sada aastat sotsiaalteemadega<br />
tegelemise staaži jne. „Jah-jah,<br />
seda küll. Aga no ikkagi ... pime<br />
inimene riigikogus! Või kuhu ta<br />
siis selle ratastooliga seal sõidab?<br />
Kuidas see kurt seal üldse kuuleb,<br />
mida räägitakse?” uurisid daamid<br />
edasi. Vaatasid siis viipekeele tõlki,<br />
kes parasjagu kellelegi Eesti Kurtide<br />
Liidu juhi Tiit Papi juttu vahendas,<br />
ja kahtlustasid edasi: „Ning<br />
kes selle kõik kinni maksab? Riigikogu<br />
läheb ju sedasi suure pauguga<br />
lõhki!”<br />
„Aga kas Eesti riik ei lähe varsti<br />
pauguga lõhki, kui me nii palju<br />
tublisid inimesi mängust välja viskame<br />
ainuüksi sellepärast, et me<br />
arvame, et nad pole küllalt head ja<br />
et nende koht on kodus istuda?”<br />
uurisin nüüd mina edasi. „Noh<br />
jah. Aga teie ise minge kindlasti ja<br />
lööge seal kord majja,” leidsid targad<br />
daamid nutika väljapääsu ja<br />
lahkusid kohvilauda.<br />
Mina aga mõtlesin, et just selleks<br />
ongi vaja, et puuetega inimesed<br />
järelejätmatult edasi rühiksid<br />
ja nähtaval oleksid. Siis loksuvad<br />
õige pea asjad ka meie ühiskonnas<br />
normaalsesse paika.<br />
Tiina Kangro<br />
peatoimetaja<br />
Haruldased<br />
haigused väärivad<br />
tähelepanu<br />
Euroopas algatatud haruldaste haiguste päeva tähistatakse juba<br />
kaheksandat korda ja kampaaniast võtab osa sadakond riiki. Haruldaseks<br />
loetakse haigusi, mida põeb nii vähe inimesi, et meditsiinija<br />
sotsiaalsüsteemil pole rutiini, kogemusi ja teadmisi patsientide ja nende<br />
perede abistamiseks. Sellised haigused on näiteks ihtüoos, seljaajusong,<br />
mitmesugused geenirikked ja vähivormid. Haruldased haigused<br />
avalduvad sageli lapseeas.<br />
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on aastaid toetanud haruldaste<br />
haigustega lapsi ja nende peresid. Veebruaris kogutakse selleks annetusi.<br />
Lastefondi vabatahtlikud helistavad veebruari viimasel tööpäeval<br />
kõikide maakondade sotsiaaltöötajatele ning teavitavad neid<br />
haruldaste haigustega laste võimalusest taotleda haiguse tõttu tehtud väljaminekute<br />
katmiseks toetust lastefondilt.<br />
Veebruari pühapäevadel koguvad fondi vabatahtlikud koos Mõmmikuga<br />
Tartus Lõunakeskuses ja Tallinnas Ülemiste keskuses<br />
annetusi haruldaste haigustega laste toetuseks. Samas jagatakse flaiereid<br />
ja kutsutakse kõiki 28. veebruaril toimuvatele annetuslikule mündiladumisele<br />
Eesti kaardi katmiseks mõlemas linnas.<br />
27. veebruaril kell 20 algab Kanal 2-s haruldaste haiguste teemaline<br />
„Kuldvillaku” saade, kus võistlevad tunnustatud arstid. Saate<br />
võidusummad annetatakse lastefondile haruldaste haigustega laste abistamiseks.<br />
Lehelt www.rarediseaseday.org leiab infot haruldaste haiguste päeva<br />
ürituste kohta üle kogu maailma.<br />
Ilmub alates oktoobrist 2011<br />
Väljaandja<br />
MTÜ Puutepunktid<br />
Faehlmanni 12,<br />
10125 Tallinn<br />
Tel 628 4405<br />
E-post info@vedur.ee<br />
© OÜ Haridusmeedia 2015<br />
Peatoimetaja Tiina Kangro<br />
Toimetajad Anne Lill,<br />
Kaidor Kahar<br />
Keeletoimetaja Kaja Türk<br />
Trükiarv 10 000<br />
Tellimine www.vedur.ee<br />
Puutepunkti<br />
medal läheb<br />
Eesti Raudteele<br />
ja MKM-ile<br />
Septembris juhtus väike ime. Ministeeriumile<br />
murekirja saatnud ratastoolis inimesed said<br />
toreda üllatuse osaliseks: päringu tegemisest<br />
probleemi lahenduseni kulus vaid kolm päeva!<br />
Tallinna tehnikaülikooli tudengid<br />
Sven Kõllamets ja Jüri Lehtmets<br />
pöördusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi<br />
(MKM)<br />
poole küsimusega, miks Tallinna–<br />
Narva raudtee ääres Narvas asuv<br />
ajutine ooteplatvorm on ehitatud<br />
nõnda, et ratastoolis liikujad ei saa<br />
turvaliselt ja abistajata rongi siseneda.<br />
Platvorm oli nimelt rongi ukselävest<br />
jupp maad madalamal.<br />
Noormeeste üllatus oli suur, kui<br />
ministeeriumist saabus vastus juba<br />
järgmisel päeval, mitte 30 päeva<br />
pärast, nagu kodanikele vastamise<br />
reglement lubab. Ministeeriumi<br />
osakonnajuhataja Toomas Haidak<br />
teatas, et normi järgi ei tohi perrooni<br />
ja rongiukse kõrguste vahe olla<br />
suurem kui 3,5 sentimeetrit ja nende<br />
teada pidi ajutine perroon olema<br />
ehitatud nõuete järgi. Pärast seda,<br />
kus nad olid saadetud videolt näinud,<br />
et vahe on märksa suurem, olid<br />
nad viivitamatult algatanud järelevalvemenetluse<br />
ja palunud tehnilise<br />
järelevalve ametil probleem kiiresti<br />
kõrvaldada.<br />
Vaid päev hiljem saabus Haidakilt<br />
järgmine kiri. „Annan teada,<br />
et tehnilise järelevalve ameti sõnul<br />
peaks probleem kiiresti lahendatama.<br />
Probleem oli selles, et pärast<br />
ajutise platvormi paigaldamist oli<br />
tehtud ka raudteetöid, mille käigus<br />
rööpad natuke tõusid. Kahtlemata<br />
oleks Eesti Raudtee pidanud sellega<br />
arvestama või sellele tähelepanu<br />
Kolme päevaga<br />
sai platvorm<br />
uksega samale<br />
tasapinnale.<br />
Keegi ei hädaldanud,<br />
solvunud<br />
ega pahandanud.<br />
See<br />
on tõestus, et<br />
inimeste võimuses<br />
on asju<br />
paremaks teha.<br />
MKM<br />
pöörama, aga eks inimesed eksivad<br />
ning ei tule kõige peale. Kuna ajutise<br />
platvormi konstruktsioon on lihtne,<br />
siis saab seda moodulite kaupa<br />
tõsta. See on päevade küsimus, mil<br />
Eesti Raudtee jõuab selle ära teha,”<br />
seisis Haidaki kirjas.<br />
Veel päev hiljem potsatasid Sven<br />
Kõllametsa meilikasti värsked fotod<br />
korda tehtud ooteplatvormist. Tema<br />
omakorda edastas hea uudise viivitamatult<br />
meediale, et see annaks<br />
eeskuju ka teistele riigiasutustele ja<br />
avalike teenuste osutajatele. „Loodan,<br />
et teil on võimalik riiki sellise<br />
kiire ja tõhusa tegutsemise eest kiita,<br />
et innustada haldusasutusi ka mujal<br />
selle eeskuju varal samamoodi reageerima<br />
ja inimestele liigselt ebamugavuste<br />
tekitamist vältima,” pakkus<br />
ta oma kirjas, mida ka väljaanded<br />
kajastasid.<br />
Seega tunnustame Puutepunkti<br />
medaliga seekord kõiki kolme osapoolt:<br />
• kodanikke, kes juhtisid murele<br />
tähelepanu,<br />
• riigiametnikku, kes reageeris<br />
kohe,<br />
• ja ettevõtet, kes kiiresti vea<br />
parandas.<br />
Kui selliseid edulugusid jaguks<br />
igasse päeva, elaksime juba palju<br />
paremas maailmas. Jõudu, ärksust<br />
ja vastutustunnet kõikidele!<br />
Tiina Kangro<br />
Veebruar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Alanud aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 312 252 inimest.<br />
Veebruar 2015
4 Elu lugu<br />
5<br />
Viktoria Reiman (Eliise Puhkusepesa)<br />
Eliise ja Margiti kogemus<br />
võib aidata tuhandeid peresid<br />
On 27. jaanuar 2015. See<br />
on Eliise 10. sünnipäev.<br />
Te teate ju Eliiset? Nüüd<br />
ongi käes tema ja ema<br />
Margiti suurpäev, vist<br />
küll sama mõõtu saavutus,<br />
kui ühe tavalise inimese<br />
jaoks oleks 100-aastaseks<br />
saamine.<br />
Sügavalt enneaegsena, vaid<br />
490-grammisena erakordse keisrilõikega<br />
ilmale aidatud ja esimestel<br />
elunädalatel korduvalt elustatud<br />
Eliise sööb siiani perfuuseri abil,<br />
mis tilgutab ööpäev läbi tema vaid<br />
15-milliliitrise mahuga makku toidusegu.<br />
Kasvu järgi ei anna tüdruk<br />
aga aastasegi lapse mõõtu välja. Ta ei<br />
liigu ega räägi ning alailma kimbutavad<br />
teda rängad haigused. Möödunud<br />
sügisel, ühe raske haigestumise<br />
järel Eliiset Tallinna lastehaiglast<br />
järjekordselt välja kirjutades hindas<br />
arst tüdruku tulevikuväljavaateid<br />
kiretu sõnaga: prognoosita.<br />
Eliise aga naudib täiel rinnal oma<br />
sünnipäevapidu. Värvilise roosiga<br />
kaunistatud pikk valge kleit seljas,<br />
jalg kelmikalt üle põlve tõstetud,<br />
istub ta oma eritoolis justkui<br />
printsess. Žestikuleerib innukalt ja<br />
aina lõõritab nagu lõoke varasuvisel<br />
hommikul. Eliise ees laual on uhkemast<br />
uhkem sünnipäevatort – roosa<br />
sefiiriga ja numbriga 10. Tort on<br />
enam-vähem sama mõõtu kui juubilar<br />
ise. Aga teisiti ju ei saakski, sest<br />
Eliiset on sünnipäeva puhul saabunud<br />
tervitama sugulased, hoidjatädid<br />
ja paljud teised inimesed, kes on<br />
aastate jooksul ta emale Margitile<br />
Eliise kasvatamisel toeks olnud.<br />
Omast kogemusest<br />
Pikem lugu väikese Pöial-Liisi<br />
keerulisest elust ilmus Puutepunktide<br />
ajakirjas detsembris 2013. Oma<br />
emakogemustest rääkimise kõrval<br />
avaldas Margit siis oma suure unistuse<br />
– luua lastehoiukeskus, kuhu<br />
sügava ja raske puudega laste vanemad<br />
saaksid oma lapse kas või aegajalt<br />
kodust hooldusele tuua. Et ise<br />
veidigi puhata või siis ajada hädavajalikke<br />
asjatoimetusi, mida nii raskete<br />
laste hooldamise kõrvalt enamasti<br />
teha ei õnnestu.<br />
“Senimaani<br />
tulebki meie<br />
põhiline rahastus<br />
lastefondi<br />
kogutud<br />
annetustest, mida<br />
on teinud paljud<br />
Eesti inimesed.<br />
„Tavaline ja terve laps vajab intensiivset<br />
hoolt vaid mõne aasta ning<br />
hakkab juba koolieas tasapisi iseseisvuma.<br />
Aga puudega lapsega võib<br />
hoolduskoormus jääda kestma kogu<br />
eluks. Ükski vanem ei suuda hooldada<br />
imikut aastakümneid, kuid just<br />
seda teevad sageli sügava puudega<br />
pereliikme hooldajad,” ütles Margit<br />
siis taoliste lastehoiukeskuste vajaduse<br />
põhjenduseks.<br />
Praeguseks on Margiti rajatud<br />
Eliise puhkusepesas pakutud sügava<br />
ja raske puudega lastele hoiuteenust<br />
juba veidi üle poole aasta.<br />
Esimesed kuud tegutseti Pärnu<br />
toimetulekukooli ruumides. Septembrist<br />
on puhkusepesa käsutuses<br />
aga üks Pärnu lasteküla jaoks ehitatud<br />
peremajadest. „Mul vedas enneolematult<br />
sellega, et just samal ajal,<br />
kui minus oli puhkusepesa loomise<br />
mõte küpseks saanud, algatas SA<br />
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond<br />
puuetega laste hoiukodude rajamise<br />
kampaania. Pakkusin kohe ennast<br />
üheks hoiukodu rajajaks ja koostöös<br />
lastefondiga ongi minu mõte<br />
nüüd tegelikkuseks saanud. Senimaani<br />
tulebki meie põhiline rahastus<br />
just lastefondi kogutud annetustest,<br />
mida on teinud paljud Eesti inimesed,”<br />
kõneleb Margit.<br />
Palju abistajaid<br />
Ta lisab, et muidugi pole lastefond<br />
puhkusepesa ainus partner ja toetaja.<br />
Neid asutusi, organisatsioone<br />
ja inimesi, kes Eliise puhkusepesa<br />
ilmale aitasid ning seda senimaani<br />
nõu ja jõuga toetavad, on tegelikult<br />
palju. Näiteks Pärnu linna- ja maavalitsus,<br />
CV-Online, Pärnu Postimees,<br />
Pärnu toimetulekukool, Pärnu<br />
lasteküla. Endla teater ja mitu<br />
spaad on puhkusepessa hoiule toodud<br />
laste vanematele välja pannud<br />
tasuta pileteid ja kinkekaarte. Et<br />
(võib-olla) elu esimesest unistuste<br />
puhkusest – nagu kampaanias öeldi<br />
– vanematele tõepoolest meeldejääv<br />
sündmus kujuneks.<br />
„Ja see, et me eelmise aasta 27.<br />
juunil lastele oma uksed avasime,<br />
sai ikkagi teoks tänu Pärnu toimetulekukooli<br />
direktori Marje Trumsi<br />
vastutulelikkusele, sest tema andis<br />
meile oma koolis ruumid. Paraku<br />
olid sealsed ruumid pisikesed ja<br />
kuna meil käivad hoius ka autistlike<br />
joontega lapsed, kellele on väga<br />
raske selgeks teha, et sinnamaani on<br />
meie valdused ja sealtmaalt algab<br />
juba teine asutus, kuhu ei tohi minna<br />
ega midagi puudutada, siis võtsime<br />
ikkagi ette kolimise. Oma praeguse<br />
pesaga omaette hoones oleme<br />
maa ja taevani rahul. Nüüd saame<br />
hoidu pakkuda korraga kaheksale<br />
lapsele. Meil on nägusad ja avarad<br />
ruumid, moodsa ja mugava sisustusega<br />
köök, õueala ja terrass, nii et<br />
Veebruar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Tallinna elanike arv oli 1. jaanuari seisuga 409 713 inimest.<br />
Veebruar 2015
6<br />
Elu lugu<br />
7<br />
Vaid 490-grammisena sündinud Eliise sai äsja 10-aastaseks.<br />
Esimesed neli-viis aastat nii keerulise lapse hooldamist pidid<br />
Margiti peaaegu murdma. Erakogu<br />
saame ka kehvema ilmaga lapsi õue<br />
viia,” rõõmustab Margit.<br />
Praegu töötab Eliise puhkusepesa<br />
ainult nädalavahetustel – reede<br />
õhtust pühapäeva õhtuni. Varem<br />
tegutses see ka tööpäevadel. Teenuse<br />
tunnihind on 5 eurot. Lastefond<br />
rahastab ühe lapse hoidmist aastas<br />
1500 euro ulatuses. Riigi eraldatud<br />
lapsehoiuraha on 402 eurot aastas.<br />
Kui need summad kokku liita, siis<br />
selle rahaga saab üks laps olla puhkusepesas<br />
aasta jooksul 380 tundi.<br />
See on 15 ööpäeva. Või 40 tööpäeva.<br />
Või 8 nädalavahetust reede õhtust<br />
pühapäevani.<br />
Margit räägib, et Pärnu ja ka<br />
mõned kohalikud omavalitsused on<br />
erandkorras aidanud oma piirkonna<br />
puuetega laste hoiuteenust veel<br />
lisaks rahastada, kui perel on selle<br />
järele ikkagi väga suur vajadus ning<br />
lastefondi limiit ja riigi ette nähtud<br />
raha on juba ära kasutatud.<br />
Lisaks lapsehoiu hinnale maksavad<br />
pered kinni lapse toiduraha, mis<br />
on 2,85 eurot päeva kohta. Selle eest<br />
ostetakse toiduained ja söögi teevad<br />
kohapeal valmis kasvatajad ise.<br />
Kus need pered on?<br />
Seitsme kuuga on Eliise puhkusepesast<br />
hoiuteenust saanud 24 Pärnu<br />
linna ja lähiümbruse last, kelle<br />
vanus on ulatunud beebieast 17 aastani.<br />
Kooliealised lapsed on argipäeviti<br />
hommikust pärastlõunani koolis,<br />
aga väiksemate laste hulgas leidub ka<br />
selliseid, kes on siiani olnud täiesti<br />
kodused ja üksnes ema hoole all.<br />
Kui palju aga võiks tegelikult<br />
Pärnu kandis olla lapsi, kes võiksid<br />
hoiukodu teenust saada, seda ei<br />
oska Margit öelda ka nüüd.<br />
„Lõpetasin kevadel Tartu ülikooli<br />
Pärnu kolledži ja minu lõputöö<br />
teema puudutas raske ja sügava<br />
puudega lapsi maakonnas. Sain<br />
maavalitsusest andmed, et Pärnus<br />
ja Pärnumaal on selliseid lapsi kokku<br />
363. Need on lapsed, kes saavad<br />
sotsiaalkindlustusameti kaudu puudega<br />
lapse toetust. Kes nad on, kus<br />
nad täpselt on, missugused on nende<br />
erivajadused ja perede probleemid<br />
– see on meie riigis kõik üks<br />
suur saladus, delikaatsed isikuandmed,<br />
nagu öeldakse, mida andmekaitseseadusega<br />
kaitstakse,” räägib<br />
Margit. „Kahjuks jäävad selle kiiva<br />
privaatsuse kaitsmise tõttu paljud<br />
pered ilma ka neile vajalikust infost<br />
ja abist,” ütleb ta, hääles nõutus.<br />
„Arstid meile perede kontakte<br />
anda ei tohi, sotsiaaltöötajad samuti<br />
mitte, kusjuures ega nemadki ju puudega<br />
lapse olemasolust enne teada ei<br />
saa, kui emad-isad ise nende vastuvõtule<br />
tulevad ning asjast teada annavad.<br />
Nii et meie ainus viis peredele<br />
puhkusepesast ja siinsest võimalusest<br />
teada anda on teha seda ajakirjanduse<br />
vahendusel, sotsiaalmeedia kaudu<br />
jne. Aga väike kuulutus ajalehes võib<br />
silmist mööda libiseda. Kas perel<br />
üldse ajaleht käibki? Ning kas info ka<br />
Facebooki kaudu alati õige inimeseni<br />
jõuab? Pealegi on see sihtgrupp, enamasti<br />
ööpäev läbi koduseinte vahel<br />
oma puudega last hooldavad vanemad,<br />
kõige lapsesse puutuva suhtes<br />
väga tundlik. Usalduse võitmiseks<br />
vajavad vanemad sageli väga pikka<br />
ja põhjalikku selgitustööd,” kirjeldab<br />
Margit oma kogemusi lapsehoidu<br />
vajavate perede leidmisel.<br />
Oleks vaja kindlust<br />
Eliise puhkusepesa tulevikust rääkides<br />
nimetab Margit esimesena<br />
lootust, et hoiukoduteenus muutuks<br />
heategevusprojektist kindla ja suuremas<br />
mahus rahastamisega päris teenuseks<br />
puuetega laste peredele.<br />
Kui praegu on puhkusepesa hoiuteenus<br />
vanematele sõna otseses<br />
mõttes väike puhkus, et seadusega<br />
pandud hoolduskohustuse all last<br />
kasvatades mitte kokku kukkuda,<br />
siis edaspidi peaks kõikjal Eestis kättesaadava<br />
ja hästi korraldatud lapsehoiu<br />
tulemusena tekkima ka seni<br />
kodustele emadele tööleminekuvõimalus.<br />
Ideaalis võiks puhkusepesa<br />
olla avatud iga päev, esmaspäevast<br />
esmaspäevani, lähtudes laste ja<br />
vanemate vajadusest.<br />
„Lastefondist kuulsin, et sotsiaalministeeriumis<br />
töötatakse praegu<br />
välja hoiukoduteenuse rahastamise<br />
skeemi riigi ja Euroopa sotsiaalfondi<br />
rahadega ning et kui kõik hästi<br />
läheb, võime ehk juba sel aastal<br />
hakata nädalaringselt lapsi hoidma,”<br />
ütleb Margit lootusrikkalt.<br />
Kui need lootused täituvad, muutub<br />
küllap inimväärsemaks paljude<br />
Pärnu kandi puuetega laste perede<br />
elu. Ja ilmselt ootavad siis muutused<br />
ees ka Margitit ennast. Praegu on ju<br />
“Sain maavalitsusest<br />
andmed, et Pärnus ja<br />
Pärnumaal on selliseid lapsi<br />
kokku 363. Hoiul on käinud<br />
neist 24. Kus on ülejäänud?<br />
Minu jaoks on vaba<br />
aeg nagu õnnistus<br />
Mina pabistasin algul ikka päris kõvasti ja kaalusin mitu kuud,<br />
enne kui söandasin Hegle-Riinu Eliise puhkusepesasse hoiule<br />
tuua.<br />
Hegle-Riin on lamaja laps, ta ei suuda omal jõul sõna otseses<br />
mõttes sõrmegi liigutada. Aga ta on hästi sotsiaalne, ta elab kaasa,<br />
kui temaga rääkida, ja talle meeldib väga teiste inimeste keskel<br />
olla. Hegle-Riinul on kaks vanemat venda, nende sõbrad käivad<br />
alailma meil, nii et tüdruk on koduski harjunud sellega, et tema<br />
ümber käib vilgas elu. Öösel on Hegle-Riin kodust ära olnud ainult<br />
kord elus, siis, kui ta käis kooliga üheks ööpäevaks laagris.<br />
Sel sügisel oli Hegle-Riin kolm kuud järjest haige, muidu läheb<br />
ta argipäeviti hommikul Pärnu toimetulekukooli ja veerand<br />
viieks tuleb koju tagasi. Minu jaoks on see vajalik aeg, mil saan<br />
kodused toimetused ära teha, et siis tema saabumise järel jälle<br />
talle pühenduda. Aga see sügis oli tõesti ränk, sest olin sõna<br />
otseses mõttes ööpäev läbi tütre hooldusega seotud ning pealegi<br />
ei maganud ta kaks kuud öösiti minutitki.<br />
Hegle-Riin on nüüd käinud kolmel nädalavahetusel puhkusepesas<br />
ja minu jaoks on need nädalalõpud olnud nagu õnnistus.<br />
Muidugi kippusin esimesel korral iga natukese aja tagant sinna<br />
helistama, et uurida, kas tüdrukuga on ikka kõik korras. Tegelikult<br />
ei ole vaja nii palju helistada, sest kasvatajad on professionaalsed<br />
ja saavad lastega väga hästi hakkama.<br />
Oma üle pikkade aastate esimesel vabal nädalavahetusel, võin<br />
öelda, ei teinud ma mitte midagi. Lihtsalt olin üksi kodus ja tundsin<br />
rõõmu sellest, et ei pea mitte midagi tegema. See on võrratu<br />
tunne, kui pole sundi taga. Et see kell peab asuma süüa tegema,<br />
see kell peab lapsega arsti juurde minema, teda pöörama,<br />
temaga võimlema... Järgmisel korral käisime juba abikaasaga<br />
väljas. See on meie jaoks ainulaadne kogemus, et saame midagi<br />
iseendi jaoks plaanida, olgu see kas või päevakruiis Soome või<br />
spaasse minek, ning me ei pea Hegle-Riinu hooldamist pereringis<br />
omavahel jagama. Heidi Kullasepp, 13-aastase Hegle-Riinu ema<br />
Oleme selle<br />
võimaluse eest<br />
väga tänulikud<br />
Meie olime Eliise puhkusepesa üks esimesi kliente, tulime kohale<br />
niipea, kui olime sellest võimalusest teada saanud.<br />
Oleme väga rahul, sest puhkusepesa on andnud meile võimaluse<br />
tegeleda hobidega, olla perega sõprade ringis, käia teatris<br />
ja kontserdil. Olla kas või niisama omaette kodus. See on olnud<br />
kvaliteetaeg perele. Oleme elanud mõne aasta perega Soomes<br />
ja seal oli see kõik samuti nii, see oli normaalne. Sest argipäevad<br />
mööduvad meil ju nii, et päeval käime tööl ja õhtul jätkub samamoodi<br />
töö kodus.<br />
Simona käib Pärnu toimetulekukoolis ja kella kolme paiku toob<br />
koolibuss ta koju. Siis sätimegi abikaasaga oma hooldusgraafiku<br />
nii, et kord võtan Simona kodus vastu mina, kord abikaasa. Simonal<br />
on diagnoositud Aicardi sündroom ja ravile halvasti alluv epilepsia,<br />
ta vajab pidevat järelevalvet ning abi kõigis igapäevatoiminguis.<br />
Ka öösiti tuleb teda aeg-ajalt keerata ja pöörata, et hoida<br />
ära lamatiste teket ning luude ja lihaste deformeerumist.<br />
Nii suure hooldusvajadusega lapse hooldamine on pereliikmetele<br />
paratamatult kurnav ja vaba nädalalõpp on tõeline kosutus.<br />
Oleme selle eest Tartu ülikooli kliinikumi lastefondile ja Eliise<br />
puhkusepesale kõigest südamest tänulikud.<br />
Sünne Raavik, 8-aastase Simona ema<br />
Veebruar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Tallinnas elab seega 31,2 protsenti Eesti elanikest. Veebruar 2015
8<br />
Elu lugu<br />
9<br />
“Kahjuks<br />
jäävad kiiva<br />
privaatsuse<br />
kaitsmise tõttu<br />
paljud pered ilma<br />
ka neile vajalikust<br />
infost ja abist.<br />
see kõik Margiti jaoks vabatahtlik<br />
lisatöö – Eliise puhkusepesa asutaja<br />
ja eestvedaja teeb esmaspäevast<br />
reedeni kella kaheksast viieni<br />
palgatööd ühes hoopis teise alaga<br />
tegelevas ettevõttes, ning sageli<br />
veel õhtul viiest järgmise hommikuni<br />
hooldajatööd kodus oma<br />
tillukest Pöial-Liisit hooldades.<br />
Reedel, mil tavaline inimene<br />
tunneb rõõmu ees ootavatest<br />
vabadest päevadest, muretseb<br />
Margit aga puhkusepesa vabatahtliku<br />
juhatajana selle eest, et<br />
vajalik toidukraam oleks varutud<br />
ning et tööle võetud kasvatajate<br />
vahetused ja laste tulekud-minekud<br />
oleksid paigas.<br />
Lisaks alustas Margit sügisel<br />
õpinguid sotsiaaltöö korralduse<br />
magistriõppes Tallinna ülikoolis.<br />
Eks see koorem on muidugi<br />
kokku liiga suur küll ja kipub<br />
väsitama, ei pelga Margit tunnistada.<br />
„Kindlasti on ka puhkusepesa<br />
väljaarendamisel jäänud<br />
seepärast palju tegemata. Heidan<br />
endale vahel ette, et pole suutnud<br />
uute perede ülesotsimisel olla piisavalt<br />
jõuline, just seepärast, et<br />
mul pole jagunud jaksu teha rohkem,<br />
kui olen teinud,” ütleb ta.<br />
Margit loodab, et võib-olla<br />
asjaolud muutuvad ja kunagi<br />
saab puhkusepesast tema päris<br />
töökoht, millega ta ka leiva lauale<br />
teenib. „Vaatamata praegusele<br />
ülekoormatusele on Eliise puhkusepesa<br />
käimasaamine ikkagi<br />
minu jaoks üksainus suur rõõm.<br />
Aga ma annan endale aru, et see<br />
on alles algus. Ja mul on tahtmist<br />
sellega edasi minna,” ütleb ta naeratades.<br />
Anne Lill<br />
Üks osa meie tööst on<br />
vanemate julgustamine<br />
Margit räägib, et enne<br />
puhkusepesa avamist<br />
korraldas ta infopäevi<br />
ja just tänu silmast silma<br />
rääkimisele on paljud<br />
pered söandanud oma<br />
lapsed puhkusepesasse<br />
tuua.<br />
Kahelnute jaoks on eriti veenev<br />
argument olnud Margiti enda emakogemus.<br />
See, et ta mõistab, kui raske<br />
on esimest korda elus oma suurt<br />
hoolt vajav ja õrnukese tervisega<br />
laps kellegi järelevalve alla jätta. Et ta<br />
on ise Eliise hoiule jätmisega läbi elanud<br />
nii halba kui ka head ning teab<br />
seetõttu peensusteni, missugused<br />
on selliste laste vajadused ja vanemate<br />
ootused lapsehoiuteenusele.<br />
Seni pole veel kordagi juhtunud,<br />
et mõni vanem oleks pärast esimest<br />
nädalavahetust Eliise puhkusepesa<br />
teenusest loobunud. Küll aga on<br />
tulnud mõne emaga enne esimest<br />
tulekut teha kuid veenmistööd, et<br />
teda last hoiule tooma julgustada.<br />
Ja kui suur rõõm on siis oma silmaga<br />
näha, kuidas ema lõpuks pingest<br />
vabaneb, kui ta pühapäeva õhtul<br />
oma kõigiti õnneliku ja eluga rahul<br />
lapse puhkusepesast kätte saab ja<br />
kohe sealsamas järgmise hoiuvõimaluse<br />
kokku lepib.<br />
Hirm tuleb ületada<br />
„Vanematega suheldes rõhutan<br />
alati, et nad räägiksid julgelt kõigist<br />
oma hirmudest, soovidest ja tähelepanekutest.<br />
Helistagu ja küsigu!<br />
Ärgu jätku ühtki hirmu või kahtlust<br />
enda sisse. Ainult üheskoos saame<br />
hoiuteenust veel paremaks muuta.<br />
Ja kui süda rahu ei anna, tulgu kas<br />
või öösel kell 1 või kell 4 kohale ja<br />
veendugu oma silmaga, et lapsega<br />
on kõik korras ning midagi hullu ei<br />
toimu – meie uksed on neile ööpäev<br />
läbi avatud. Tulgu ja veendugu, et ta<br />
magab magusasti oma voodis kasvataja<br />
silma all. Ka töötajatele olen<br />
südamele pannud, et kui tekib mingi<br />
probleem või küsimus, ärgu hakaku<br />
nuputama, vaid helistagu vanemale<br />
ja pidagu nõu, üheskoos leiab<br />
kindlasti parima lahenduse,” kõneleb<br />
Margit.<br />
Ta lisab siiski, et liigsest vanemaga<br />
ühenduse pidamisest püüavad<br />
puhkusepesa töötajad hoiduda. Sest<br />
lapse hoiul oleku aeg peaks jääma<br />
perele täielikuks puhkuseks ja liiga<br />
palju kõnesid puhkusepesast võiksid<br />
niigi mures vanema ärevusse ajada.<br />
Margit toob näite Simona emast,<br />
kelle telefonile tuli ilmsesti numbriga<br />
eksinud inimese kõne just tütre<br />
esimesel puhkusepesas oleku ööl.<br />
Muidugi oli südaöisest telefonihelinast<br />
üles aetud ema esimene mõte:<br />
puhkusepesast helistatakse, nüüd<br />
on midagi juhtunud! Ning läks ikka<br />
jupp aega, enne kui ta ehmatusest<br />
kloppima hakanud süda õige löögisageduse<br />
tagasi sai ja pere öörahu<br />
taastus.<br />
Vaatamata sellele, et ühekorraga<br />
on puhkusepesas hoiul väga erinevate<br />
puuetega lapsed – lamajatest ja<br />
aspireeritavatest kuni vaimse mahajäämuse,<br />
hüperaktiivsuse ja epilepsiaga<br />
lasteni välja, on personal kõigi<br />
siiani tekkinud eriolukordadega<br />
suurepäraselt hakkama saanud.<br />
Seda nüüd juba ka siis, kui Margitit<br />
ennast parasjagu kohal pole. „Täiesti<br />
haruldased inimesed oleme siia<br />
tööle saanud!” ütleb Margit rahulolevalt.<br />
“Teavet jagame<br />
meedias. Väike<br />
kuulutus ajalehes<br />
võib aga silmist<br />
mööda libiseda.<br />
Ja kas perel üldse<br />
ajaleht käibki?<br />
Tartu ülikooli kliinikumi<br />
lastefondi hoiukodude<br />
loomise kogemus<br />
on ligi aastane ja see on<br />
positiivne. Suur samm on<br />
astutud, kuid nüüd on<br />
vaja lahendada küsimus,<br />
kuidas edasi minna.<br />
Alustasime 2014. aasta märtsis<br />
pilootnädalaga Tartus Käopesa<br />
asenduskodus. See oli väga õpetlik.<br />
Näiteks pakkusime sel katsenädalal<br />
iga päev lastele mõnd erilist tegevust<br />
või teraapiat: koerateraapiat, kunstija<br />
muusikateraapiat jne. Mõistsime<br />
aga küllalt kiiresti, et nii luksuslikku<br />
teenust me endale lubada ei saa, sest<br />
see oleks lihtsalt liiga kallis.<br />
Ja tegelikult oligi hoiukodu loomise<br />
mõte pakkuda siiski lastele<br />
eelkõige hooldust ning turvalisust.<br />
Sama mõnusat keskkonda, kui neil<br />
on oma kodus. Loomulikult hoiukodus<br />
kasvatajad tegelevad lastega<br />
– mängivad arendavaid mänge, laulavad,<br />
joonistavad jne. Aga mõtte<br />
kaasata hoiukodude töösse ka terapeudid<br />
matsime kiiresti maha.<br />
Tartu nädalast saime palju mõtteainet,<br />
kuidas hoiuteenusega edasi<br />
minna. Aktiivselt läksid hoiukodud<br />
käiku Tartus ja Pärnus alles juulis,<br />
Võrus ja Jõhvis septembris.<br />
Poole aastaga oleme pakkunud<br />
abi 61 lapsele ja kuna mõnest perest<br />
on hoiukodus käinud mitu last, siis<br />
on projektist abi saanud nii 50–55<br />
peret. Nende hulgas on olnud selliseid,<br />
kus puudega laps on kogu elu<br />
olnud ainult kodus ja ema hooldada.<br />
Meil on väga hea meel, et poole<br />
aastaga on pered hoiukodud omaks<br />
võtnud ja vajadus sellise teenuse<br />
järele on tõestatud. Nüüd on vaja<br />
edasi minna.<br />
50 000 eurot annetusi<br />
Hoiukodude rajamine oli lastefondi<br />
eelmise aasta põhikampaania<br />
ja esimese hoiukodude aasta jooksul<br />
oleme ära kulutanud umbes 50 000<br />
eurot annetusi. Praegu seisamegi<br />
väljakutse ees, kuidas hoida hoiukodusid<br />
töös juba tänavuse uue põhikampaania<br />
kõrvalt. Raha ei tule fondile<br />
lihtsalt ja kindlasti peame kõvasti<br />
pingutama, et selleks piisavas<br />
mahus annetusi koguda. Meie suur<br />
soov on muidugi see, et võimalikult<br />
paljud inimesed mõistaksid: ka igast<br />
pisikesest annetusest on abi ja ainult<br />
üheskoos saame teha suuri tegusid.<br />
Hea uudis on see, et riik on lubanud<br />
juba sügisel hoiukodude rahastamise<br />
Euroopa sotsiaalfondi rahade<br />
kaasabil enda kanda võtta.<br />
Minu teada on sotsiaalministee-<br />
Lastefondi plaan oli tõestada,<br />
et hoiukodud on peredele suur<br />
kergendus. Keskuste rahastamine<br />
ei saa aga jääda annetustest<br />
sõltuma. Eliise puhkusepesa<br />
Suurim mure: kas riik<br />
võtab rahastamise üle?<br />
riumil plaanis avada hoiukodusid ka<br />
teistes maakondades, sest ilmselgelt<br />
ei kata meie asutatud neli hoiukodu<br />
kogu Eesti vajadusi. Kuidas asjad täpselt<br />
toimima hakkavad, me praegu<br />
veel ei tea. Aga tundub, et hoiukodu<br />
teenus jõuab juba õige pea palju suuremas<br />
mahus peredeni kui seni.<br />
Kui veel muredest rääkida, siis<br />
üks valus küsimus perede jaoks on<br />
see, et pärast lapse täisikka jõudmist<br />
kaovad paljud hädavajalikud teenused<br />
ära. Praegu käib ka hoiukodudes<br />
mitu last, kes on juba 18-aastased,<br />
ning meie saame neid toetada<br />
ainult selle päevani, mil nad saavad<br />
19, kuna meie sihtgrupp on lapsed.<br />
Ka riiklik lapsehoiuraha on kuni<br />
18-aastaste raske ja sügava puudega<br />
laste peredele. Hoidmist vajab<br />
aga väga sageli ka 19- või 20-aastane<br />
puudega laps.<br />
Väga kurb on vanematele öelda,<br />
et nüüd nende puhkusevõimalus<br />
lõpeb ja nad peavad hakkama mõtlema,<br />
kuidas nad edaspidi ise hakkama<br />
saavad. Kindlasti peavad siinkohal<br />
riik ja omavalitsused rohkem<br />
mõtlema täiskasvanud puuetega<br />
inimeste päevakeskuste ja intervallhoiu<br />
võimaluste loomise peale.<br />
Sandra Liiv<br />
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi<br />
Lastefondi tegevjuht<br />
Veebruar 2015<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
Harjumaal elab Eesti elanikest 43,6 protsenti ehk ligi pool rahvast.<br />
Veebruar 2015
10<br />
Elu lugu<br />
Sellises asutuses võikski<br />
rohkem mehi töötada<br />
Marten Aluste<br />
Eliise puhkusepesa kasvataja<br />
Õpin Tartu ülikooli Pärnu kolledžis<br />
sotsiaaltöö korralduse<br />
2. kursusel ja tükk aega keerles<br />
mul peas mõte, et tahaks töökogemuse<br />
saada juba õppimise ajal.<br />
Äkitselt sain meilile kutse tulla<br />
Eliise puhkusepesasse tööle. Aga<br />
tunnistan, et väga kergesti mu otsus<br />
ei sündinud. Arutasin asja kursuseõdedega,<br />
aga ka neist ei julgenud<br />
keegi sellist väljakutset vastu võtta.<br />
Ja siis mõtlesingi, et mis ma ikka<br />
põnnan. Lähen ja proovin. Mõtlesin<br />
veel, kas mind üldse vastugi võetakse:<br />
et mingi poiss tuleb ennast sellisele<br />
tööle pakkuma.<br />
Läks aga vastupidi ja Margit võttis<br />
mu hea meelega tööle. Nüüd ütlen,<br />
et tegelikult võikski taolistes asutustes<br />
palju rohkem mehi töötada. Sest<br />
lamajaid lapsi tõstes ja nii mõndagi<br />
liiga aktiivset tegutsejat ohjeldades<br />
kulub vahel mehejõud vägagi ära.<br />
Enne esimest tööpäeva olin üsna<br />
suures ärevuses. Mõtlesin päris tõsiselt,<br />
kuidas ma nende lastega hakkama<br />
saan, kui pean neid hooldama,<br />
neile veel ka süüa tegema jne. Seni<br />
olin endale heal juhul ainult makarone<br />
keetnud. See esimene kord<br />
tuligi mul olla põhiliselt terve nädalavahetus<br />
üksinda ühe lapsega. No<br />
Margiti tugi muidugi oli kogu aeg.<br />
Sain hakkama! Ja tavaliselt oleme ju<br />
siiski teiste kasvatajatega koos, tasapisi<br />
olengi nüüd juba kõik vajalikud<br />
oskused omandanud ja ka siin käivaid<br />
lapsi tundma õppinud.<br />
Ega see töö kerge ei ole. Raudsed<br />
närvid peavad olema ja kannatust<br />
peab olema. Eriti kui korraga tuleb<br />
hoiule mitu üliaktiivset last, keda ei<br />
saa sekundikski tähelepanuta jätta.<br />
Aga nende kõrvalt tuleb ka teistega<br />
tegeleda, sest nemadki vajavad tähelepanu<br />
ja hoolt. Kuid ma olen rahuliku<br />
loomuga, teiste kasvatajate meelest<br />
isegi liiga leebe, nii et võiksin võib-olla<br />
edaspidi distsipliinile rohkem rõhku<br />
panna. Enesekehtestamine on minu<br />
jaoks üks koht, mida peaksin kindlasti<br />
arendama, ja seda ma teengi.<br />
Meil on siin päris pikad töövahetused,<br />
enamasti 12 tundi, ning kui<br />
õhtul koju lähen, siis on tavaliselt nii,<br />
et korraks istun arvuti taha või teleri<br />
ette ... aga üle veerand tunni see lõbu<br />
enamasti ei kesta. Uni lööb nagu<br />
mütsiga ja seegi on minu jaoks päris<br />
huvitav kogemus, sest tavaliselt olen<br />
üsna öise eluviisiga. Aga vahel on ka<br />
lühemaid päevi. Ja pärast seda on<br />
tegelikult päris hea esmaspäeval uut<br />
koolinädalat alustada.<br />
Kasvataja peab nägema korraga<br />
ette, taha ja külje peale<br />
Karolin Tamm<br />
Eliise puhkusepesa kasvataja<br />
Kasvataja jaoks on kõige raskemad<br />
sellised olukorrad, kus<br />
ühekorraga on kohal hästi<br />
erinevad lapsed, näiteks autistlikud<br />
lapsed ja hüperaktiivsed lapsed.<br />
Neid on ikka parasjagu keeruline<br />
ühes ruumis ja ühise tegevuse juures<br />
hoida, eriti kui kellelgi lastest juhtub<br />
samal ajal tulema epilepsiahoog. Paljudel<br />
meie juures hoius käivatel lastel<br />
ongi epilepsia, ka väga tõsine epilepsia,<br />
nii et oleme kursis ohumärkidega,<br />
mida igal lapsel peab hoolega<br />
silmas pidama. Aga üldiselt on neil<br />
kõigil ravimid peal ja suure krambihoo<br />
oleme siin vaid ühe korra üle<br />
elanud. Siis tuli ka kiirabi välja kutsuda.<br />
Õnneks asume nüüd lastekülas ja<br />
Pärnu haigla on siit otse üle tee, kiirabi<br />
jõuab kohale pea hetkega.<br />
Sellistes kriitilistes olukordades<br />
on kasvataja jaoks kõige keerulisem<br />
küsimus, kuidas tagada kõigi kohal<br />
olevate laste ohutus. Näiteks et keegi<br />
ei jookseks majast välja, kui mõnd<br />
hüperaktiivset last vaigistatakse. Või<br />
ei lipsaks selja tagant vargsi kööki, kus<br />
võiks üritada kätte saada mõne keelatud<br />
eseme. Õnneks on tööl alati mitu<br />
kasvatajat ja üldiselt kujuneb selliste<br />
lastega töötades kiiresti välja oskus<br />
näha korraga ette, taha ja külje peale.<br />
Kõige parem aeg siin puhkusepesas<br />
on see, kui lapsed on rahul ja<br />
huviga tegevuste juures. Ja muidugi<br />
on südantsoojendav näha, missugune<br />
kergendus valdab alles esimesi<br />
kordi lapse meie juurde hoiule<br />
toonud ema, kui ta saab pühapäeva<br />
õhtul oma lapse õnnelikuna ja hästi<br />
puhanuna kätte. Kuna olen varem<br />
töötanud Tartus Maarja tugikeskuses<br />
üsna samasuguste lastega, siis oli<br />
mul enne siia tööle tulekut ees ootavast<br />
juba üsna selge pilt. Olen siinse<br />
tööga väga rahul.<br />
Veebruar 2015<br />
www.vedur.ee/puutepunkt
Kogemus<br />
15<br />
Tõhusama sotsiaalsüsteemiga riikides on puuetega laste peredele kättesaadav päevane, õhtune ning nädalalõpu-<br />
ja intervallhoid. Nii säästetakse peresid lagunemast ja vanemaid läbi kulumast. TÜK Lastefond<br />
Hoiukodud peavad<br />
muutuma kättesaadavaks<br />
Puuetega lastele<br />
pakuvad hoidu mitu<br />
erivajadustega laste<br />
kooli, eraalgatusel<br />
tegutsevat mittetulundusühingut<br />
ja siin-seal ka omavalitsuste<br />
rahastatud<br />
päeva- või intervallhoiu<br />
keskust. Sageli<br />
takerdutakse aga raha<br />
taha.<br />
Annetuste toel on nüüd puhutud<br />
hing sisse neljale hoiukodule. Ometi<br />
on nende kaudu saanud SA Tartu<br />
Ülikooli Kliinikumi Lastefondi projekti<br />
raames ajutist kergendust vaid<br />
61 lapse pered. Suure hooldus- ja<br />
järelevalvevajadusega puuetega lapsi<br />
on aga Eestis üle nelja tuhande. Kuidas<br />
jõutaks sinnani, et sobivas vormis<br />
hoiuvõimalused oleksid pidevalt<br />
kättesaadavad kõikidele puudega<br />
last kasvatavatele peredele?<br />
Jõhvi hoiukodu<br />
tugikeskuses Päikesekiir<br />
Jõhvi puuetega laste tugikodu Päikesekiir<br />
hakkas puuetega lastele hoidu<br />
pakkuma juba mitu aastat tagasi.<br />
Tookord aitasid mõtte teoks teha<br />
Eesti Kirikute Nõukogu ja Kodanikuühiskonna<br />
sihtkapitali toetus.<br />
„Taolise teenuse järele oli nii suur<br />
vajadus, et see sundis lihtsalt otsima<br />
võimalusi,” ütleb tugikeskuse juhataja<br />
Ursula Randlaine. Ta toob näiteks<br />
kas või lasteaiaealised erivajadustega<br />
lapsed, kellele on igapäevaselt<br />
suures rühmas viibimine liiga väsitav<br />
või kes seal käia ei suudagi. Aga<br />
emal on ju tarvis tööl käia, sealt ei<br />
saa pidevalt puududa.<br />
Lastefondi annetusraha on võimaldanud<br />
hoiuteenust pakkuda<br />
enamatele lastele. Oma kätega<br />
remonditud majas on ruumi kuni<br />
10-le puudega lapsele. Praegu töötab<br />
Jõhvi hoiukodu tööpäeviti kella<br />
8–18. Teenusetund maksab 4 eurot.<br />
Mõned pered kasutavad hoiuvõimalust<br />
üksnes koolivaheajal. Lapsed<br />
on vanuses 3–18 aastat ning väga<br />
erinevate puuetega. Aparaatide abil<br />
elavat hoolealust praegu Jõhvi hoiukodus<br />
ei käi.<br />
Ursula Randlaine sõnul on põhiline<br />
tulevikumure see, et hoiukodude<br />
teenus saaks püsiva rahastuse, hoiu-<br />
Aasta jooksul vähenes Eesti elanikkond 3567 inimese võrra.<br />
Veebruar 2015
16 Kogemus<br />
17<br />
kodusid tekiks juurde ning inimesed<br />
leiaksid selle kohta teabe üles. Puuetega<br />
laste pered tuleb tuua tagasi<br />
normaalsesse igapäevaellu.<br />
Sotsiaalministeerium<br />
lubab, et asi paraneb<br />
Võru hoiukodu<br />
Järve koolis<br />
Võru Järve kool asus oma kooli<br />
kõige suurema hooldusvajadusega<br />
lastele lapsehoiuteenust pakkuma<br />
möödunud kevadel. „Me ei osanud<br />
siis mõeldagi, et see on hoiukodu,<br />
aga kui lastefond tuli ettepanekuga<br />
meid rahastamisel abistada, saime<br />
kohe aru, et see on just see, mida<br />
meil vaja on,” tunnistas kooli direktor<br />
Reet Kangro.<br />
Praegu kasutab hoiukoduteenust<br />
kolm Järve kooli õpilast. Hoiukodu<br />
töötab esmaspäevast reedeni, tunnihind<br />
on 5,50 eurot. Osa kuludest<br />
katavad laste elukohajärgsed omavalitsused.<br />
Reet Kangro sõnul on<br />
uus võimalus eelkõige andnud peredele<br />
positiivse signaali: mind on<br />
märgatud! Ühe väga mahukat hooldust,<br />
pidevat aspireerimist ja sonditoitmist<br />
vajava poisi ema on nüüd<br />
saanud võimaluse asuda välja arendama<br />
täiskasvanud intellektipuudega<br />
noortele vajalikke teenuseid Võru<br />
linnas. „Ta tegutseb küll esialgu<br />
vabatahtlikuna, aga peagi kindlasti<br />
juba palgatöö tegijana, sest vähemalt<br />
viis tööpäeva nädalas on ta ju<br />
nüüd tänu hoiukodule poja hooldamisest<br />
vaba,” lisas koolidirektor.<br />
„Tulevikus tahame hoiukodu<br />
kindlasti laiendada ja koos Võru linnavalitsusega<br />
on meil plaanis teha<br />
koolile selleks väike juurdeehitus.<br />
Vajadus hoiukodu järele on palju<br />
suurem, kui me seda praegu pakkuda<br />
suudame ning kui peredel on<br />
vaja,” lausus ta.<br />
Tartu hoiukodu<br />
Maarja tugikeskuses<br />
Tartu Maarja tugikeskus on pakkunud<br />
Maarja kooli õpilastele hoiuteenust,<br />
öömaja ja lapsehoidu nädalavahetusel<br />
ja koolivaheajal juba aastast<br />
2006, mil renoveeriti praegune<br />
tugikeskuse hoone Maarja kooli<br />
kõrval. Seni on raha saadud kohalikelt<br />
omavalitsustelt ja riikliku lapsehoiuteenuse<br />
arvelt. Hoiukodu<br />
Tartu hoiukodu<br />
tegutses<br />
esiotsa Käopesa<br />
perekodu<br />
katuse all, kuid<br />
kolis juba suvel<br />
Maarja tugikeskusse.<br />
Aldo Luud<br />
teenuse tunnihind on 5,50 eurot ja<br />
seda pakutakse neil kellaaegadel ja<br />
nädalapäevadel, kui perel on teenuse<br />
järele vajadus tekkinud. Valdavalt<br />
kasutavad hoiukodu teenust siiski<br />
Maarja kooli õpilased.<br />
„Oleme püüdnud peredele ikka<br />
vastu tulla, kui neil on lapsehoiuteenuse<br />
järele vajadus tekkinud,” ütles<br />
tugikeskuse psühholoog Julia Pavlova,<br />
„aga teenuse rahastamine on alati<br />
olnud ebastabiilne. Kui nüüd on<br />
lastefondi poolt selline lisarahastuse<br />
võimalus, on see väga hea. Püüame<br />
ju ikka tegutseda selle nimel, et puudega<br />
lapse vanem saaks tööl käia,<br />
puhata. Et pere jääks pereks ja et<br />
vanematel oleks jaksu puudega lapse<br />
kasvatamise kõrvalt tegeleda ka<br />
teiste lastega jne.”<br />
Neli hoiukodu, mida<br />
toetab lastefond<br />
Eliise puhkusepesa<br />
Pärnu lastekülas<br />
Tel 5350 7497<br />
www.puhkusepesa.ee<br />
5 €/tund<br />
Puuetega laste tugikodu Päikesekiir<br />
Jõhvis Sompa 5a<br />
Tel 524 6584<br />
www.sunbeam.ee<br />
4 €/tund<br />
Tartu Maarja tugikodu<br />
Tartus Puiestee 126b<br />
Tel 740 5630<br />
www.maarjatugikeskus.ee<br />
5,50 €/tund<br />
Võru Järve kool<br />
Võrus Liiva 12b<br />
Tel 782 1473<br />
www.jarvekool.ee<br />
5,50 €/tund<br />
Uurisime ministeeriumilt, kas riik plaanib lastefondi käivitatud hoiukodude<br />
rahastamise üle võtta. Ministeeriumi pressiosakonnast saime sellise vastuse.<br />
Alates 2007. aastast on riik<br />
finantseerinud raske ja sügava<br />
puudega laste lapsehoiuteenust.<br />
Eelmisest aastast toetab riik<br />
seda teenust aastas 402 euroga lapse<br />
kohta, mis eraldatakse maavalitsuste<br />
kaudu kohalikele omavalitsustele<br />
raske ja sügava puudega laste arvu<br />
alusel. 2014. aastal eraldati selleks<br />
1 650 000 eurot. Eraldatud vahendid<br />
ei ole piisavad, et rahuldada lapse ja<br />
ta pere vajadusi, ning vanemate hoolduskoormus<br />
on jätkuvalt liiga suur.<br />
Tagamaks võrdsed võimalused<br />
tööelus osalemiseks raske ja sügava<br />
puudega laste vanematele on sotsiaalministeerium<br />
seadnud eesmärgiks<br />
Euroopa sotsiaalfondi vahendite<br />
toel arendada ja pakkuda suure hooldusvajadusega<br />
raske ja sügava puudega<br />
lastele transpordi-, tugiisiku- ja<br />
hoiuteenust. Programm kestab 2020.<br />
aastani ja tegevuste elluviimiseks on<br />
Puutepunktide kommentaar<br />
Mida saab teha<br />
38 miljoni euroga?<br />
Loodame siiralt, et Euroopast saabuva<br />
raha abil hakkavad puuetega<br />
laste pered saama praegusest rohkem<br />
tugiteenuseid, mis võimaldaksid<br />
vanematel omaksehooldaja tööst<br />
puhata ja ka palgatööl käia.<br />
Ent vaatame natuke lähemalt<br />
ministeeriumi esitatud arve.<br />
• Mullu eraldas riik omavalitsustele<br />
puuetega laste hoiuteenuseks 1,65<br />
miljonit eurot. Kui jagada see 402<br />
euroga (ühele lapsele ette nähtud<br />
aastane summa), saame tulemuseks,<br />
et lapsehoidu on riik valmis pakkuma<br />
4100 puudega lapsele.<br />
• Tänavuseks aastaks, muide, eraldas<br />
riik kohalikele omavalitsustele<br />
puuetega laste hoiuteenuse jaoks<br />
planeeritud 38 miljonit eurot.<br />
Sotsiaalfondi programmi eesmärk<br />
on praegune tugisüsteem ümber<br />
korraldada selliselt, et paraneks teenuste<br />
kättesaadavus ja väheneks<br />
puudega laste vanemate hoolduskoormus.<br />
Ühtse tugisüsteemi loomine<br />
tagab suure hooldusvajadusega<br />
raske ja sügava puudega laste<br />
vanematele paremad võimalused<br />
tööturul osalemiseks.<br />
Programmi elluviimiseks planeeritud<br />
tegevused:<br />
• Sotsiaalkindlustusametisse võeti<br />
juba jaanuaris tööle projektijuht,<br />
kelle tööülesannete hulka kuulub<br />
puudega lastele mõeldud tugiteenuste<br />
pakkumise edendamine ja<br />
mahtude väljatöötamine.<br />
• 10. veebruaril toimus kohalikele<br />
omavalitsustele ja teenuse osutajatele<br />
suunatud infopäev.<br />
• Läbi viiakse eeluuring, et kaardistada<br />
tugiteenuste keskmised maksumused<br />
ja selle põhjal töötatakse<br />
välja ühtne rahastusmudel.<br />
• Teenuse osutajate leidmiseks viib<br />
sotsiaalkindlustusamet läbi hanke.<br />
Kõikidel praegustel hoiukodudel on<br />
võimalik hankes osaleda.<br />
• Suvel võetakse sotsiaalkindlustusametisse<br />
tööle neli regionaalset<br />
koordinaatorit, kes teevad koostööd<br />
kohalike omavalitsustega ning teenuse<br />
osutajatega.<br />
• Selle aasta neljandas kvartalis<br />
hakatakse lapsehoiuteenust raske ja<br />
sügava puudega lastele sotsiaalkindlustusameti<br />
kaudu osutama suuremas<br />
mahus.<br />
• 2016. aastast on plaanis hakata<br />
toetama ka tugiisiku- ja transporditeenuse<br />
arendamist ning suuremas<br />
mahus pakkumist.<br />
Oskar Lepik<br />
sotsiaalministeeriumi pressiesindaja<br />
50 000 eurot vähem. Riigieelarve<br />
tegijad tõid selle põhjuseks asjaolu,<br />
et omavalitsused pole eelmistel<br />
aastatel suutnud kogu lastehoiuks<br />
antud raha ära kulutada.<br />
• Euroopast saabub puuetega laste<br />
perede elu kergendamiseks (lapsehoid,<br />
transpordi- ja tugiisikuteenus)<br />
2016.–2020. aastaks 38 miljonit<br />
eurot. See on silmipimestavalt suur<br />
summa. Aga kui jagada see kuue<br />
aasta peale, jääb ühe aasta jaoks 6,3<br />
miljonit eurot. Seegi on suur raha.<br />
Kui 6,3 miljonit aga jagada 4100 lapse<br />
vahel (kes ministeeriumi andmeil<br />
teenust vajavad), jagub igale lapsele<br />
1500 eurot aastas – see teeb 125<br />
eurot kuus. 5-eurose lapsehoiuteenuse<br />
tunnihinnaga saaks siis iga laps<br />
25 tundi lapsehoidu kuus ehk igal<br />
tööpäeval tunnikese.<br />
• Ent osa raha kulub ka administreerimisele,<br />
regionaalsetele koordinaatoritele<br />
jne. Ning lapsehoiu kõrval<br />
tuleb sellest eurorahast arendada<br />
ja pakkuda tugiisiku- ja transporditeenust.<br />
Järelikult jääb lapsehoiuks<br />
järele vaid pool tunnikest päeva<br />
kohta. Või siis tuleb midagi ümber<br />
mängida. Vähendada uuesti teenust<br />
saavate perede hulka? Muuta<br />
lapsehoiuteenus odavamaks? Leida<br />
kuskilt veel lisaraha? Või siis mõelda<br />
välja, kuidas teha asju paindlikult<br />
nii, et maksimaalne kasu just peredeni<br />
jõuaks?<br />
• Ja kindlasti on vaja mõelda ka sellele,<br />
mis saab pärast aastat 2020, kui<br />
euromiljonid on läbi ja tuleb ise edasi<br />
elada. On teil mõtteid? Kirjutage<br />
meile aadressile info@vedur.ee.<br />
Veebruar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 2020. aastaks prognoositakse Eesti rahvaarvuks 1 300 000 inimest. Veebruar 2015
18 Sotsiaaltöö<br />
19<br />
Zero Project<br />
Iseseisev elu:<br />
kas see on<br />
puuetega<br />
inimestele<br />
jõukohane?<br />
Paljud riigid on<br />
hakanud puuetega<br />
inimestele sotsiaalset<br />
tuge pakkudes<br />
rakendama iseseisva elu<br />
põhimõtet ja isiklike<br />
eelarvete süsteemi. See<br />
tähendab, et inimesel<br />
(või ta perel) lastakse<br />
rohkem ise otsustada,<br />
kuidas ta oma elu juhib<br />
ja millist abi või tuge ta<br />
selleks vajab.<br />
Seni on läänes sotsiaalhoolekande<br />
süsteemides panustatud arusaamisele,<br />
et sotsiaaltöö korraldajad<br />
teavad paremini, mida puuetega<br />
inimesed (ja nende pered) vajavad,<br />
ning pakkunud välja teenused, mida<br />
puuetega inimesed riigi või omavalitsuste<br />
võimekusest lähtudes saavad.<br />
Vaikselt on aga hakatud aduma,<br />
et sellised süsteemid on väga<br />
kohmakad ja bürokraatiarikkad.<br />
See tähendab, et ka kulukad, sest iga<br />
inimesteni jõudva euro kohta läheb<br />
teine süsteemi ülalpidamiseks. Nii<br />
hakatigi eriti pärast viimast majan-<br />
Traditsiooniline<br />
hoolekanne<br />
Hooldusasutused<br />
Sotsiaaltoetustest<br />
sõltumine<br />
Puuded kui<br />
haigused,<br />
probleemid<br />
duslangust otsima võimalusi, kuidas<br />
muuta sotsiaalsüsteeme kulutulusamaks<br />
ja inimeste jaoks tõhusamaks.<br />
Iseseisva elu kontseptsioon põhineb<br />
arusaamal, et kui puuetega inimestele<br />
anda võimalus ja luua tingimused,<br />
siis nad polegi enam nii<br />
saamatud ega vaja seda, et spetsialistid<br />
nende eluolu üle otsustaksid.<br />
Sotsiaaltöö rolliks jääb siis toetada<br />
nende iseseisvust ja luua neile eluga<br />
toimetulekuks tingimused. Pakkuda<br />
tuge just nii palju ja sellisel viisil<br />
kui iseseisvaks toimetulekuks tarvis.<br />
Kui puudega inimene vajab tõesti<br />
suuremahulist hooldust ja elab pere<br />
hoole all, siis tuleb toetada peret, aga<br />
jällegi mitte etteantud teenustega<br />
süsteemile sobivas rütmis, vaid nõnda,<br />
nagu pere ise kõige õigemaks<br />
peab. Sageli selgub, et nii kasutatakse<br />
ressurssi palju targemalt.<br />
Ent see kõik ei sünni üleöö. Selleks,<br />
et puuetega inimesed ja nende<br />
pered saaksid oma elu ise juhtida<br />
ja teha vastutustundlikke otsuseid,<br />
tuleb välja arendada selle jaoks<br />
vajalikud uut moodi teenused ja sotsiaalse<br />
toe skeemid.<br />
Tiina Kangro<br />
Hoolekande muutumine inimesekeskseks<br />
Muutuste soodustajad<br />
Aktiviseeruvad sihtgruppide<br />
ühingud<br />
Riiklik kaasamispoliitika<br />
ÜRO puuetega inimeste<br />
õiguste konventsiooni vastuvõtmine<br />
Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse<br />
alased regulatsioonid<br />
Euroopa Liidu tõukefondide<br />
rahaline tugi<br />
Muutuste elluviimine<br />
Ligipääsetavuse ja universaaldisaini<br />
arendamine<br />
Teenuste turu tekkimine<br />
Uued sotsiaalteenused<br />
Teenuste otsemaksed<br />
Isiklikud hoolduseelarved<br />
Isiklikud abistajad<br />
Kohandatud eluaseme teenused<br />
Iseseisev<br />
elamine<br />
Vali ja vastuta<br />
Inimkesksed<br />
sotsiaalteenused<br />
Elamine ja hooldus<br />
kogukonnas<br />
Teenuste vormimine<br />
koos kliendiga<br />
Allikas: European Social Network<br />
Austrias on isikliku<br />
toe süsteem andnud<br />
häid tulemusi<br />
Puuetega inimeste tervise-,<br />
tööhõive- ja ühiskonnaellu<br />
kaasatuse<br />
näitajad hakkasid Austrias<br />
tõusma juba paar<br />
aastat pärast isiklikele<br />
eelarvetele ja abistajate<br />
teenindusjaamade skeemile<br />
üleminekut.<br />
Austrias hakati puuetega inimeste<br />
iseseisva elu kontseptsiooni jõulisemalt<br />
rakendama pärast ÜRO puuetega<br />
inimeste konventsiooni vastuvõtmist<br />
2008. aastal. Suur roll oli ka<br />
puuetega inimeste ühingute survel.<br />
Selle mõjul kiirenes vajalike sätete<br />
viimine üleriigilistesse seadustesse.<br />
Puuetega inimestel on nüüd õigus<br />
saada oma kasutusse nn hooldusraha,<br />
mille ulatuses nad võivad osta<br />
vajalikku abi või teenuseid. Teovõimetu<br />
inimese hooldusraha kasutamise<br />
üle otsustab eestkostja, näiteks<br />
pereliige või hooldaja.<br />
Peale hooldusraha loodi seadusega<br />
isiklike abistajate võrgustik,<br />
mille eest vastutab samuti keskvalitsus<br />
(mitte omavalitsused) ja millega<br />
tagatakse tööl käivatele erivajadustega<br />
inimestele abistajad töökohal,<br />
aga ka töö ja kodu vahel liikumiseks.<br />
Abistaja töötundide hulga määrab<br />
komisjon abistatava tegelikust abivajadusest<br />
lähtudes. Inimese jaoks<br />
pannakse paika tundide limiit ja ta<br />
võib tellida abistaja oma elukohale<br />
lähimast isikliku abi teeninduskeskusest.<br />
Töövälisel ajal isikliku abistaja<br />
kasutamiseks on Austrias teine<br />
skeem, mille eest vastutavad liidumaad<br />
(omavalitsused) – neid on<br />
ligi üheksa miljoni elanikuga Austrias<br />
üheksa. Tegelikult aga toimivad<br />
need kaks skeemi kenasti käsikäes<br />
ning inimene ei pea nende vahel end<br />
piltlikult öeldes lõhki tõmbama.<br />
Tugevad MTÜ-d<br />
Liidumaade tasandil osutatakse<br />
puuetega inimestele ka eluaseme- ja<br />
muid sotsiaalteenuseid. Teenuseid<br />
pakuvad peamiselt mittetulundusühingud.<br />
Ühingud on aga tugevad<br />
ja professionaalsed, sest nad on saa-<br />
Veebruar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Ainsana kasvab Harjumaa, Tallinna ja Tartumaa elanikkond.<br />
Veebruar 2015
20 Sotsiaaltöö<br />
21<br />
va silla, mida mööda täiskasvanuellu<br />
siirduda.<br />
Kuigi kutseõppes olid tollal juba<br />
programmid puuetega noortele, ei<br />
sobinud need tihtipeale psüühiliste<br />
erivajadustega õppijatele. Lastevanemate<br />
1999. aastal algatatud projekt<br />
sai rahastuse, et uurida, kuidas<br />
saaksid sellised noored hakkama<br />
väikefirmade juures, kus neile<br />
lähenetakse väga individuaalselt.<br />
Õpipoisiõppes olijad võisid valida,<br />
kas tahavad omandada mõne eriala<br />
ettevõttes praktikal olles endale<br />
sobivas tempos, kas või mitu korda<br />
aeglasemalt, kui nõuaks kutseõppekava,<br />
või siis täita ameti omandaminud<br />
omavalitsuste partneritena aastate<br />
vältel oma kompetentsi ja teenused<br />
välja arendada.<br />
Paljud neist, kuigi mitte veel kõik,<br />
on viimastel aastatel võtnud otsustava<br />
suuna arendada välja nüüdisaegsed,<br />
inimkesksed ja kogukonnapõhised<br />
teenused. Murrang toimus<br />
just seetõttu, et puuetega inimesed<br />
ja nende eestkõnelejad seda ise<br />
nõudsid. Puuetega inimesed osalevad<br />
ka ise oma sihtgrupile mõeldud<br />
teenuste kujundamises ja vastavate<br />
mittetulundusühingute pidamises.<br />
Kolmel liidumaal üheksast on juba<br />
välja arendatud iseseisva elu keskuste<br />
süsteem, mille kaudu koordineeritakse<br />
grupikodude ja toetatud elamise<br />
üksuste pidamist. Samuti valmistatakse<br />
ette iseseisvaks eluks või<br />
ümberasumiseks toetatud elamispinnale<br />
neid, kes senini on elanud<br />
oma lapsepõlvekodus või asutuses.<br />
Iseseisva elu juures ongi kõige<br />
tähtsam tegur isikliku abi(staja) kättesaadavus.<br />
See ei tähenda alati abistaja<br />
füüsilist kohalolekut – kui suhe<br />
on loodud, saab erivajadustega inimest<br />
toetada ja juhendada ka muul<br />
moel. Lisaks pannakse suurt rõhku<br />
elukeskkonna ligipääsetavuse arendamisele.<br />
Klienti kuulatakse<br />
Siin on näide Austria pealinnast<br />
Viinist, kus elab 1,7 miljonit inimest,<br />
nende hulgas arusaadavalt ka puuetega<br />
inimesi. Kõikidele tööeas puuetega<br />
inimestele eraldab linn igas<br />
kuus isikliku hoolduseelarve raha,<br />
et nad saaksid osta vajalikke tugiteenuseid<br />
ja isikliku abistaja töötunde.<br />
Süsteemi aluseks on veendumus, et<br />
inimesed ise teavad kõige paremini,<br />
mida ja millal nad vajavad, ning et<br />
nad ise oskavad ka kõige paremini<br />
hinnata, kui palju on õige selle eest<br />
maksta (kui nad saavad kogu raha<br />
üle ise otsustada).<br />
Ent kuidas otsustatakse, kui palju<br />
raha tuleb kellelegi teenuste soetamiseks<br />
eraldada? Ka sellesse kaasatakse<br />
erivajadustega inimesed algusest<br />
peale. Kõigepealt koostab inimene<br />
ise plaani, milles ta teeb ettepaneku,<br />
missugust abi ja kui suures<br />
mahus ta tahaks kasutada. Seejärel<br />
koguneb väike kolleegium, millesse<br />
kuulub ka sotsiaaltöö spetsialiste.<br />
Määravaks ei ole inimese haigus<br />
ega diagnoos, vaid lähtutakse konkreetsest<br />
olukorrast, inimese elustiilist<br />
ja vajadustest (kas ta käib tööl,<br />
kus elab, kas käib sportimas või harrastustega<br />
tegelemas jne).<br />
Peale selle saab inimene valida,<br />
kas tahab otsida talle eraldatava raha<br />
eest teenuseosutajad ise (näiteks<br />
võtab abistajaks naabri või mõne<br />
sõbra või ostab teenused omale<br />
tuttavast mittetulundusühingust)<br />
või avaldab soovi, et sotsiaaltöötaja<br />
teeks seda tema eest. Praktika on<br />
näidanud, et üle poole inimestest<br />
eelistab otsustada raha kasutamise<br />
üle ise või oma pere abiga.<br />
Iseseisvus suureneb<br />
Viinis on põhjalikult tegeletud ka<br />
isikliku abistamise teenuse kujundamisega.<br />
Selles on aktiivselt kaasa<br />
löönud teenusekasutajad ja nende<br />
esindusühingud. Välja on kujunenud<br />
kolm tugevat mittetulundusühingut,<br />
kelle tegevuse alustalaks<br />
on kogemusnõustajate kaasamine.<br />
Sarnase probleemiga maadelnud<br />
inimene oskab alati anda parimat<br />
nõu ja soovitada ka seda, mil viisil<br />
ja millise abiga oma elu korraldada,<br />
et kulud oleksid optimaalsed ja tulemus<br />
parim.<br />
Hiljuti lasi Viin viia läbi sõltumatu<br />
uuringu tuvastamaks, kas uuele<br />
süsteemile üleminek on mõjutanud<br />
puuetega inimeste olukorda. Ilmnes,<br />
et mõne aastaga olid inimeste<br />
tervisenäitajad, iseseisvus ja tööga<br />
hõivatus varasemaga võrreldes tõusnud.<br />
Inimesed olid isiklike eelarvete<br />
süsteemiga kohanenud ja tunnetasid,<br />
et on saanud kaasa aidata oma<br />
elu edenemisele.<br />
Uuringu tulemustest selgus ka<br />
see, et varem lapsepõlvekodus elanud<br />
puuetega inimesed olid muutunud<br />
iseseisvamaks ja kogunud enesekindlust<br />
ega vajanud enam nii palju<br />
pere tuge. Uues tugisüsteemis olid<br />
nad muutunud aktiivsemaks, mille<br />
tulemusena osalesid varasemast<br />
enam kogukonna- ja kultuurielus.<br />
Zsolt Bugarszki<br />
TLÜ sotsiaalpoliitika õppejõud<br />
Lastevanemad käivitasid<br />
puuetega noorte õpipoisiõppe<br />
Lastevanemate<br />
organisatsiooni<br />
katseprojektist<br />
kasvas Austrias välja<br />
seadusmuudatus,<br />
mille kaudu tagatakse<br />
suhtlemisprobleemi ja<br />
toimetulekuraskustega<br />
noortele õigus käia<br />
ettevõtetes pikaajalisel<br />
õpipoisipraktikal.<br />
Austria ühe provintsi lastevanemate<br />
ühing otsustas katsetada uusi<br />
võimalusi, et ka need noored, kes<br />
tavalises kutsehariduses sammu ei<br />
pea või toime ei tule, saaksid sobi-<br />
sel eesmärgid ainult osaliselt, keskenduda<br />
lihtsalt mõne sobiva töö<br />
või töölõigu tegemisele, mille kõrvalt<br />
harjutada kollektiivis olemist,<br />
suhtlemist ja igapäevaelu probleemide<br />
lahendamist.<br />
Ettevõtmine andis häid tulemusi.<br />
Neli aastat hiljem, aastal 2003 viidi<br />
kutseõppeseadusse sisse täiendus,<br />
mille järgi tekkis kõigil erivajadustega<br />
noortel, kelle jaoks kutseõppesüsteemis<br />
ei leidunud sobivat programmi,<br />
võimalus minna pikemaks<br />
ajaks (mitmeks aastaks) õpipoisipraktikale<br />
individuaalse kava alusel.<br />
Seaduse järgi rahastati seda õpet<br />
kutsehariduse süsteemist. Tööprak-<br />
Püsivad<br />
hästi tööl<br />
Viimaste aastate andmeil<br />
osaleb Austrias nn kaasavas<br />
õpipoisiõppes juba üle 7000 noore,<br />
neist iga viies on puudega ning<br />
ülejäänud kergemate käitumis- või<br />
toimetulekuhäiretega.<br />
Kaasavast õpipoisiõppest<br />
tööturule suundujate ja seal<br />
püsijate osakaal on suur. 2011. aastal<br />
tehtud uuringu tulemused näitasid,<br />
et 70 protsenti töötas ka nelja<br />
aasta pärast. Tavalise kutseõppe<br />
läbinutest või kooli pooleli jätnutest<br />
töötas samas sihtgrupis nelja<br />
aasta pärast vaid 44 protsenti.<br />
Esimesest projektist alates<br />
on kahe aastakümnega<br />
jõutud selleni, et enamikul väikestel<br />
ja keskmise suurusega ettevõtetel,<br />
kes pakuvad õpipoisiprogramme,<br />
on ka puuetega noortega töötamise<br />
kogemus.<br />
Uuri lisa: www.zeroproject.org.<br />
Erivajadustega inimestele on kõige<br />
ohtlikum see, kui nad tunnetavad,<br />
et ei kuulu kuhugi ega ole kellelegi<br />
vajalikud. Zero Project<br />
tikal põhinevat õpipoisiõpet võis<br />
kombineerida ka õppetundides osalemisega<br />
kutsekoolis, näiteks koos<br />
tugiisiku või abiõpetajaga.<br />
Muudatus viidi seadusse esmalt<br />
viieks aastaks, et seda vahepealse<br />
tulemuste analüüsi põhjal vajadusel<br />
kohendada. 2008. aastal kinnitati<br />
aga nn kaasav õpipoisiõpe lõplikult<br />
seadusse, sest tulemused olid väga<br />
head. Hiljuti suurendati väike- ja<br />
keskmise suurusega ettevõtete riiklikke<br />
toetusi, et nood saaksid probleemsete<br />
noortega, näiteks haridussüsteemist<br />
väljalangenutega, veel<br />
rohkem töötada ja vajadusel kaasata<br />
tugispetsialiste. Tiina Kangro<br />
Veebruar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Kõige kiiremini väheneb Hiiumaa, Valga ja Võru elanikkond.<br />
Veebruar 2015
22<br />
Valimised<br />
Hooldajate liit<br />
23<br />
Korduma kippuvad<br />
küsimused riigikokku<br />
kandideerimise kohta<br />
Omastehooldajate ja puuetega inimeste liikumine jõudis loomulikku arengut<br />
pidi selleni, et eestkõnelejad otsustasid kandideerida riigikokku. Paljusid meie<br />
sõpru ja saatusekaaslasi ehmatas aga see ootamatu käik ära. Siin on mõned selgitused<br />
küsimustele, mida meilt pea igapäevaselt küsitakse.<br />
Eestis on poliitikal ja poliitikutel<br />
kehvake maine. Seepärast kahtlustatakse,<br />
kas meiegi ei lähe valimistele<br />
seepärast, et saada soe istumisealune.<br />
Arvatakse isegi, et meie mälu on<br />
hävinud ning me ei tea puuetega inimestest<br />
enam midagi. Õnneks saavad<br />
siiski paljud aru, et meie eesmärk<br />
on üks: proovida järele, kas seadusandjate<br />
hulgas on võimalik teha ära<br />
midagi enamat puuetega inimeste ja<br />
neid hooldavate perede heaks.<br />
Kodanikena oleme pikkade aastate<br />
jooksul proovinud ära kõik seaduslikud<br />
hoovad. Oleme ajakirjanduse<br />
kaudu juhtinud järjekindlalt<br />
tähelepanu probleemidele. Oleme<br />
kodanikuaktiivsuse korras katsetanud<br />
lahendusteid ja tõestanud, et<br />
ette nähtud lahendused sageli ei tööta.<br />
Oleme kirjutanud ettepanekuid ja<br />
märgukirju ning osalenud lõpututel<br />
koosolekutel ja ümarlaudadel. Oleme<br />
analüüsinud seaduseelnõusid ja teinud<br />
parandusettepanekuid. Oleme<br />
korraldanud meeleavaldusi. Meid on<br />
kuulatud, aga ainult natuke. See on<br />
parandanud maailma liiga vähe.<br />
Nüüd tahamegi viia puuetega inimeste<br />
ja omastehooldajate hääle<br />
Toompea-esiselt platsilt majja sisse<br />
– sinna, kus tehakse seadusi, mille<br />
järgi Eesti inimesed elama peavad.<br />
Mida tähendab, et kandideerite<br />
parteitutena, aga Isamaa ja Res<br />
Publica Liidu (IRL) nimekirjas?<br />
Kuna meil oma erakonda ei olnud,<br />
siis oli meil kaks võimalust: kas kandideerida<br />
üksikkandidaatidena või<br />
mõne erakonna valimisnimekirjas.<br />
Kuna seaduse järgi peavad üksikkandidaadid<br />
saama riigikokku pääsemiseks<br />
mitu korda rohkem hääli<br />
kui erakonna nimekirjas olevad kandidaadid,<br />
valisime realistlikuma tee.<br />
Üksikkandidaatidest, muide, pole<br />
kogu iseseisva Eesti ajaloos veel ükski<br />
inimene riigikokku pääsenud – nad<br />
on jäänudki protestijateks. Meie eesmärk<br />
aga oli transportida enda koostatud<br />
põhjalik sotsiaalprogramm<br />
reaalsesse poliitikasse.<br />
Selleks otsustasime valida koostööpartneriks<br />
erakonna, kes igal<br />
juhul on juba riigikogus. Et meie<br />
sotsiaalprogramm ei jääks kogemata<br />
veel neljaks aastaks maa ja taeva<br />
vahele hõljuma. Isamaa ja Res Publica<br />
Liit oli huvitatud lülitama meie<br />
programmi oma programmi ja nüüd<br />
see ongi seal. Programm on see, millest<br />
poliitilises tegevuses lähtutakse.<br />
Seega on IRL võtnud avaliku vastutuse<br />
viia ellu meie pakutud ideed.<br />
Kui rahvas valib meid riigikokku,<br />
saame igapäevaselt olla oma kompetentsiga<br />
abiks plaani elluviimisel.<br />
Mis saab siis, kui nad tõmbavad<br />
teile „mütsi” pähe?<br />
Kuna me ei ole erakonna liikmed,<br />
siis on meil võimalik jääda oma<br />
arvamuse juurde. Muide, Isamaa ja<br />
Res Publica Liit on kuuldavasti ka<br />
erakond, kus eriarvamusi sallitakse<br />
kõige enam (vaadake kas või riigikogu<br />
hääletusprotokolle). Sõltumatutena<br />
on meil õigus ja võimalus teha<br />
koostööd teiste jõududega, kes sotsiaalpoliitika<br />
vastu tõsisemat huvi<br />
tunnevad. Ka võimu- ja opositsioonierakonnad<br />
peaksid tegema koostööd,<br />
sest vaidlustes sünnib tõde.<br />
Loodame, et ka Eesti hakkab jõudma<br />
lähemale normaalsele parlamentaarsele<br />
asjaajamisele.<br />
Meie teine tugevus on, et meie<br />
võrgustik on meie tagatuba. Needsamad<br />
mitukümmend organisatsiooni<br />
ja nende ligi 100 000 liiget,<br />
kellega koos arendasime kodanikuliikumist<br />
ja kellega hiljuti otsustasime<br />
luua sotsiaalfoorumi, mis hakkab<br />
kandma lobigrupi ülesannet<br />
valitsuse ja riigikogu suunal.<br />
Mis saab, kui te ei osutu valituks?<br />
Kodanikuliikumine jääb tegutsema<br />
niikuinii. Olgu meie esindajad<br />
Toompeal või mitte, võrgustik on<br />
jätkuvalt valmis panustama koostöösse<br />
riigiasutuste ja seadusandjaga<br />
sihtgruppe tundva partnerina. Ja<br />
tulema vajadusel ka tänavatele.<br />
Kuna vabatahtlikul, enamasti<br />
tasustamata tööl on aga piirid, siis<br />
oleks hea, kui mõned meist saaksid<br />
pühenduda sotsiaalsfääri arendamisele<br />
ja toetavale seadusloomele<br />
juba ametliku tööna, mitte üksnes<br />
vabal ajal, nagu see on meist enamiku<br />
jaoks senini käinud.<br />
Kui meid aga ei valita, siis tegutseme<br />
edasi jõudumööda. Meil on kõigil<br />
oma erivajadused või hooldatavad.<br />
Nüüd ongi hea saada teada, kas<br />
rahvas hindab meie tegevust või usaldab<br />
sotsiaalsfääri juhtima siiski teised.<br />
Sellest saab väike vahearuanne,<br />
et hinnata oma tegevuse vajalikkust.<br />
Tiia Sihver, Tiit Papp,<br />
Sülvi Sarapuu, Tiina Kangro<br />
Eesti Hooldajate Liit kutsub<br />
20. märtsil konverentsile<br />
Poolteist aastat tagasi<br />
asutasid „Puutepunkti”<br />
telesaate meeskonna<br />
ümber kogunenud<br />
aktiivsed omastehooldajad<br />
ja puuetega inimesed<br />
Eesti Hooldajate<br />
Liidu (EHOL). Tagasi vaadates<br />
oleme teinud kõike<br />
seda, mida asutamisel<br />
välja lubasime.<br />
EHOL-i asutamiskonverents toimus<br />
riigikogu konverentsisaalis ja<br />
sellest võttis osa ligi sada inimest.<br />
Tahtsime seda pidada just seal, kus<br />
on poliitikud, sest siis on kõige rohkem<br />
lootust, et nad tulevad samuti<br />
kuulama ja saavad meie plaanidest<br />
teada. Liidu põhikirja panime kirja<br />
järgmised eesmärgid:<br />
kaitsta erivajadustega inimeste<br />
ja nende perekondade<br />
õigust väärikale kohtlemisele ja võrdsetele<br />
võimalustele ühiskonnaelus;<br />
toetada nende sihtgruppidega<br />
töötavaid spetsialiste nende<br />
püüdlustes teha oma tööd professionaalselt<br />
ja tulemuslikult;<br />
olla riigile sõltumatuks ja<br />
sihtgruppi tundvaks partneriks<br />
sotsiaalpoliitika kujundamisel<br />
ning vastava valdkonna avalike teenuste<br />
arendamisel.<br />
Eesmärkide saavutamiseks plaanisime<br />
järgmist:<br />
analüüsitakse hätta sattunud<br />
inimeste probleeme, probleemide<br />
tekkemehhanisme ja abistruktuuride<br />
võimekust probleemide<br />
teket ennetada ja abi anda;<br />
antakse sotsiaalsüsteemi eest<br />
vastutavatele organitele tagasisidet<br />
nende töö tulemuslikkuse<br />
kohta ja tehakse ettepanekuid tugistruktuuride<br />
paremaks korraldamiseks<br />
ning vajadusel seadusandluse<br />
täiendamiseks või muutmiseks;<br />
Eesti Hooldajate<br />
Liidu asutamiskonverentsil<br />
9. oktoobril<br />
2013 oli teiste<br />
poliitikute kõrval<br />
kohal tollane<br />
sotsiaalminister<br />
Taavi Rõivas.<br />
Teet Malsroos<br />
tehakse võrgustikutööd<br />
samadel eesmärkidel tegutsevate<br />
ühingute ja organisatsioonidega<br />
nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel<br />
tasandil, koostatakse ühisavaldusi<br />
ja märgukirju;<br />
teavitatakse sihtgruppi ja<br />
avalikkust valdkonna probleemidest<br />
ja võimalikest lahenduskäikudest,<br />
levitatakse infot ja hariduslikke<br />
materjale.<br />
Seda kõike olemegi teinud. Meie<br />
eesmärk on olnud koondada sotsiaalvaldkonda<br />
tundvaid inimesi<br />
ja kaasata nende teadmisi riigi sotsiaalpoliitika<br />
kujundamisse. Organisatsiooni<br />
loomisega tahtsime saada<br />
tugevamaks. Olime tolleks hetkeks<br />
juba aru saanud, et ilma surumata<br />
meie teadmisi ei kasutata.<br />
Töövõimereformi segadustes ühinesid<br />
meiega paljud puuetega inimeste<br />
organisatsioonid, haavatavate<br />
sihtgruppide eestkõnelejad, meid<br />
asusid toetama meedikute organisatsioonid,<br />
pensionäride ühendused ja<br />
ametiühingud. Meile olite toeks kõik<br />
teie, kes te ühinesite hooldajate liiduga<br />
toetajaliikmete ja partneritena.<br />
16 kuud on olnud väga sündmusterohked<br />
ja kiired. Jõulude ajal saatsime<br />
teile tervituskaardi, kus lubasime<br />
korraldada veebruaris konverentsi,<br />
et edasisi puuetega inimeste<br />
ja omastehooldajate kaitsmise plaane<br />
arutada. Kuna aga meie kodanikuliikumisest<br />
on välja kasvanud<br />
tuumik, kelle esindajad kandideerivad<br />
riigikogu valimistel, langetasime<br />
otsuse lükata kokkusaamine märtsikuusse.<br />
Sel lihtsal põhjusel, et enne valimisi<br />
on kõigel poliitiline maik, aga<br />
meie tahame hoida omastehooldajate<br />
ja puuetega inimeste teema<br />
poliitikaülese. Oleme valmis kasutama<br />
poliitikat vaid selleks, et olla<br />
meie sihtgruppide jaoks vajalike<br />
otsustuste tegemisele lähemal.<br />
Eesti Hooldajate Liidu nimel Tiina Kangro<br />
Kallid omastehooldajad,<br />
hooldajate<br />
liidu toetajad ja<br />
muud huvilised!<br />
• Kutsume teid Eesti Hooldajate Liidu<br />
konverentsile 20. märtsil.<br />
• Info registreerimise kohta saadame<br />
toetajaliikmetele e-kirjaga. Teistel<br />
palume jälgida sotsiaalmeediat ja liidu<br />
kodulehte.<br />
• Liidu toetajaliikmeks saab tulla lehel<br />
www.ehol.ee.<br />
Veebruar 2015<br />
www.vedur.ee/puutepunkt<br />
1992. aastast on Eesti rahvaarv vähenenud 242 626 inimese võrra.<br />
Veebruar 2015
ISSN 2228-1312<br />
SAAJA AADRESS:<br />
Leia meid ka Facebookis: NÄOGA INIMESTE POOLE<br />
Ajakirja väljaandmist<br />
toetavad ka<br />
Vali omastehooldajate<br />
ja puuetega inimeste<br />
esindajad riigikokku!<br />
Kandideerime parteitutena Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas:<br />
425 Tiina Kangro Harju- ja Raplamaal<br />
393 Tiia Sihver Põhja-Tallinnas, Kristiines ja Haaberstis<br />
410 Sülvi Sarapuu Tallinna kesklinnas, Pirital ja Lasnamäel<br />
420 Tiit Papp Tallinnas Nõmmel ja Mustamäel<br />
Pöörame riigi näo inimeste poole. Loome parema sotsiaalpoliitika, mis toetab<br />
võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust kõikide jaoks. Puuded, haigused, kõrge iga või<br />
muud erivajadused ei tohi võtta inimestelt võimalust toime tulla ning elada väärikalt.<br />
Valimised on 1. märtsil. Osale kindlasti!<br />
Kui saad aidata.<br />
Või kui tead<br />
kedagi, kes saab:<br />
MTÜ Puutepunktid<br />
arveldusarve<br />
EE452200221053907379<br />
MTÜ Puutepunktid on<br />
riiklikus tulumaksusoodustusega<br />
mittetulundusühingute<br />
ja sihtasutuste<br />
nimekirjas.<br />
Seda ajakirja<br />
toetasite teie!<br />
Maria Praats, Sander Saat, Kalev Märtens, Kristina Alunurm, Larissa Nikiforova, Piret Tõruke, Karolina<br />
Antons, Monika Miller, Janika Siim, Silja ja Liina Aavik, Reet Jepisova, Heldi Käär, Ulvi Mellis,<br />
Chris-Helin Loik, Kristi-Isabella Kaldoja, Agnes Pihlak, Aino Trull, Virve Kaasik, Kreet Ojamets, Anne<br />
Reva, Aiki Priimägi, Epp Saarepuu, Riina Jõgi, Piibe Lõhmus, Ave Kongi, Ursi Joost, Ande Etti, Imbi<br />
Suun, Elo Saue, Ellen Niine, Kalev Selberg, Kairi Tiikmann, Merle Lints, Marget Moppel, Signe<br />
Falkenberg, Maris Luik, Tarmo Leheste, Evelin Peda, Renee Kukk, Sigrid Kristin, Eerika Õun, Kaja<br />
Linder, Küllike Lain, Triin Pärnpuu, Ave Tooming, Kaja Kingo, Ere Tött, Helle Borissov, Kajar Lember,<br />
Liisa-Ly Pakosta ja Helmen Kütt. Lisaks neile toetasid ajakirja seekord Raplamaa Diabeetikute Seltsi<br />
liikmed. Teie annetustest kogunes ajakirja trükikulude katmiseks 755 eurot. Sellest on suur abi,<br />
sest alates jaanuarist oleme pidanud toime tulema hasartmängumaksu nõukogu kaasrahastuseta.<br />
Püüame hoida ajakirja elus uute projektirahastuste leidmiseni.
Change language