06.12.2015 Views

PP35

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Kas riik<br />

võtab hoiukodude<br />

rahastamise<br />

üle?<br />

Mida<br />

tähendab<br />

sotsiaaltöös<br />

iseseisva elu<br />

põhimõte?<br />

Kuidas<br />

toetada<br />

puuetega<br />

noorte<br />

töölesaamist?<br />

Kes võitis<br />

Puutepunkti<br />

tänavuse<br />

medali?<br />

Veebruar 2015<br />

Sõltumatu ajakiri, mis võitleb erivajadustega inimeste õiguste eest<br />

Kõik Eesti puuetega inimesed, nende lähedased ja<br />

nendega tegelevad spetsialistid – ühinege!<br />

Nr 35<br />

Bulls<br />

Vaadata saab<br />

ka südamega<br />

Põletavaid teemasid järgmises numbris:<br />

Mida plaanitakse arutada Eesti Hooldajate Liidu konverentsil?<br />

Kuidas tulla toime kahe eaka vanema hooldamisega?<br />

Millist abi vajavad koolid kaasava hariduse korraldamisel?


2 Idee<br />

3<br />

Jah, mõtlen<br />

seda tõsiselt<br />

„Teie võite ju küll parlamenti<br />

minna, teil ju<br />

käed-jalad küljes ja silmad-kõrvad<br />

peas ja teid me valiks<br />

küll. Aga no need teised kolm koos<br />

teiega – see peab ikka mingi nali<br />

olema.” Selliste sõnadega kostitasid<br />

meid igati haritud ja hea positsiooniga<br />

inimesed ühel hiljutisel<br />

üritusel, kus enda koostatud sotsiaalprogrammi<br />

tutvustasime.<br />

„Tohoh, meie küll nalja ei tee,<br />

mõtleme seda ikka täiesti tõsiselt,”<br />

vastasin. Ja uurisin, kas küsija ikka<br />

kuulis meie sissejuhatusest, et meil<br />

on nelja peale kokku seitse ja pool<br />

kõrgemat haridust, kümme last,<br />

ligi sada aastat sotsiaalteemadega<br />

tegelemise staaži jne. „Jah-jah,<br />

seda küll. Aga no ikkagi ... pime<br />

inimene riigikogus! Või kuhu ta<br />

siis selle ratastooliga seal sõidab?<br />

Kuidas see kurt seal üldse kuuleb,<br />

mida räägitakse?” uurisid daamid<br />

edasi. Vaatasid siis viipekeele tõlki,<br />

kes parasjagu kellelegi Eesti Kurtide<br />

Liidu juhi Tiit Papi juttu vahendas,<br />

ja kahtlustasid edasi: „Ning<br />

kes selle kõik kinni maksab? Riigikogu<br />

läheb ju sedasi suure pauguga<br />

lõhki!”<br />

„Aga kas Eesti riik ei lähe varsti<br />

pauguga lõhki, kui me nii palju<br />

tublisid inimesi mängust välja viskame<br />

ainuüksi sellepärast, et me<br />

arvame, et nad pole küllalt head ja<br />

et nende koht on kodus istuda?”<br />

uurisin nüüd mina edasi. „Noh<br />

jah. Aga teie ise minge kindlasti ja<br />

lööge seal kord majja,” leidsid targad<br />

daamid nutika väljapääsu ja<br />

lahkusid kohvilauda.<br />

Mina aga mõtlesin, et just selleks<br />

ongi vaja, et puuetega inimesed<br />

järelejätmatult edasi rühiksid<br />

ja nähtaval oleksid. Siis loksuvad<br />

õige pea asjad ka meie ühiskonnas<br />

normaalsesse paika.<br />

Tiina Kangro<br />

peatoimetaja<br />

Haruldased<br />

haigused väärivad<br />

tähelepanu<br />

Euroopas algatatud haruldaste haiguste päeva tähistatakse juba<br />

kaheksandat korda ja kampaaniast võtab osa sadakond riiki. Haruldaseks<br />

loetakse haigusi, mida põeb nii vähe inimesi, et meditsiinija<br />

sotsiaalsüsteemil pole rutiini, kogemusi ja teadmisi patsientide ja nende<br />

perede abistamiseks. Sellised haigused on näiteks ihtüoos, seljaajusong,<br />

mitmesugused geenirikked ja vähivormid. Haruldased haigused<br />

avalduvad sageli lapseeas.<br />

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on aastaid toetanud haruldaste<br />

haigustega lapsi ja nende peresid. Veebruaris kogutakse selleks annetusi.<br />

Lastefondi vabatahtlikud helistavad veebruari viimasel tööpäeval<br />

kõikide maakondade sotsiaaltöötajatele ning teavitavad neid<br />

haruldaste haigustega laste võimalusest taotleda haiguse tõttu tehtud väljaminekute<br />

katmiseks toetust lastefondilt.<br />

Veebruari pühapäevadel koguvad fondi vabatahtlikud koos Mõmmikuga<br />

Tartus Lõunakeskuses ja Tallinnas Ülemiste keskuses<br />

annetusi haruldaste haigustega laste toetuseks. Samas jagatakse flaiereid<br />

ja kutsutakse kõiki 28. veebruaril toimuvatele annetuslikule mündiladumisele<br />

Eesti kaardi katmiseks mõlemas linnas.<br />

27. veebruaril kell 20 algab Kanal 2-s haruldaste haiguste teemaline<br />

„Kuldvillaku” saade, kus võistlevad tunnustatud arstid. Saate<br />

võidusummad annetatakse lastefondile haruldaste haigustega laste abistamiseks.<br />

Lehelt www.rarediseaseday.org leiab infot haruldaste haiguste päeva<br />

ürituste kohta üle kogu maailma.<br />

Ilmub alates oktoobrist 2011<br />

Väljaandja<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

Faehlmanni 12,<br />

10125 Tallinn<br />

Tel 628 4405<br />

E-post info@vedur.ee<br />

© OÜ Haridusmeedia 2015<br />

Peatoimetaja Tiina Kangro<br />

Toimetajad Anne Lill,<br />

Kaidor Kahar<br />

Keeletoimetaja Kaja Türk<br />

Trükiarv 10 000<br />

Tellimine www.vedur.ee<br />

Puutepunkti<br />

medal läheb<br />

Eesti Raudteele<br />

ja MKM-ile<br />

Septembris juhtus väike ime. Ministeeriumile<br />

murekirja saatnud ratastoolis inimesed said<br />

toreda üllatuse osaliseks: päringu tegemisest<br />

probleemi lahenduseni kulus vaid kolm päeva!<br />

Tallinna tehnikaülikooli tudengid<br />

Sven Kõllamets ja Jüri Lehtmets<br />

pöördusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi<br />

(MKM)<br />

poole küsimusega, miks Tallinna–<br />

Narva raudtee ääres Narvas asuv<br />

ajutine ooteplatvorm on ehitatud<br />

nõnda, et ratastoolis liikujad ei saa<br />

turvaliselt ja abistajata rongi siseneda.<br />

Platvorm oli nimelt rongi ukselävest<br />

jupp maad madalamal.<br />

Noormeeste üllatus oli suur, kui<br />

ministeeriumist saabus vastus juba<br />

järgmisel päeval, mitte 30 päeva<br />

pärast, nagu kodanikele vastamise<br />

reglement lubab. Ministeeriumi<br />

osakonnajuhataja Toomas Haidak<br />

teatas, et normi järgi ei tohi perrooni<br />

ja rongiukse kõrguste vahe olla<br />

suurem kui 3,5 sentimeetrit ja nende<br />

teada pidi ajutine perroon olema<br />

ehitatud nõuete järgi. Pärast seda,<br />

kus nad olid saadetud videolt näinud,<br />

et vahe on märksa suurem, olid<br />

nad viivitamatult algatanud järelevalvemenetluse<br />

ja palunud tehnilise<br />

järelevalve ametil probleem kiiresti<br />

kõrvaldada.<br />

Vaid päev hiljem saabus Haidakilt<br />

järgmine kiri. „Annan teada,<br />

et tehnilise järelevalve ameti sõnul<br />

peaks probleem kiiresti lahendatama.<br />

Probleem oli selles, et pärast<br />

ajutise platvormi paigaldamist oli<br />

tehtud ka raudteetöid, mille käigus<br />

rööpad natuke tõusid. Kahtlemata<br />

oleks Eesti Raudtee pidanud sellega<br />

arvestama või sellele tähelepanu<br />

Kolme päevaga<br />

sai platvorm<br />

uksega samale<br />

tasapinnale.<br />

Keegi ei hädaldanud,<br />

solvunud<br />

ega pahandanud.<br />

See<br />

on tõestus, et<br />

inimeste võimuses<br />

on asju<br />

paremaks teha.<br />

MKM<br />

pöörama, aga eks inimesed eksivad<br />

ning ei tule kõige peale. Kuna ajutise<br />

platvormi konstruktsioon on lihtne,<br />

siis saab seda moodulite kaupa<br />

tõsta. See on päevade küsimus, mil<br />

Eesti Raudtee jõuab selle ära teha,”<br />

seisis Haidaki kirjas.<br />

Veel päev hiljem potsatasid Sven<br />

Kõllametsa meilikasti värsked fotod<br />

korda tehtud ooteplatvormist. Tema<br />

omakorda edastas hea uudise viivitamatult<br />

meediale, et see annaks<br />

eeskuju ka teistele riigiasutustele ja<br />

avalike teenuste osutajatele. „Loodan,<br />

et teil on võimalik riiki sellise<br />

kiire ja tõhusa tegutsemise eest kiita,<br />

et innustada haldusasutusi ka mujal<br />

selle eeskuju varal samamoodi reageerima<br />

ja inimestele liigselt ebamugavuste<br />

tekitamist vältima,” pakkus<br />

ta oma kirjas, mida ka väljaanded<br />

kajastasid.<br />

Seega tunnustame Puutepunkti<br />

medaliga seekord kõiki kolme osapoolt:<br />

• kodanikke, kes juhtisid murele<br />

tähelepanu,<br />

• riigiametnikku, kes reageeris<br />

kohe,<br />

• ja ettevõtet, kes kiiresti vea<br />

parandas.<br />

Kui selliseid edulugusid jaguks<br />

igasse päeva, elaksime juba palju<br />

paremas maailmas. Jõudu, ärksust<br />

ja vastutustunnet kõikidele!<br />

Tiina Kangro<br />

Veebruar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Alanud aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 1 312 252 inimest.<br />

Veebruar 2015


4 Elu lugu<br />

5<br />

Viktoria Reiman (Eliise Puhkusepesa)<br />

Eliise ja Margiti kogemus<br />

võib aidata tuhandeid peresid<br />

On 27. jaanuar 2015. See<br />

on Eliise 10. sünnipäev.<br />

Te teate ju Eliiset? Nüüd<br />

ongi käes tema ja ema<br />

Margiti suurpäev, vist<br />

küll sama mõõtu saavutus,<br />

kui ühe tavalise inimese<br />

jaoks oleks 100-aastaseks<br />

saamine.<br />

Sügavalt enneaegsena, vaid<br />

490-grammisena erakordse keisrilõikega<br />

ilmale aidatud ja esimestel<br />

elunädalatel korduvalt elustatud<br />

Eliise sööb siiani perfuuseri abil,<br />

mis tilgutab ööpäev läbi tema vaid<br />

15-milliliitrise mahuga makku toidusegu.<br />

Kasvu järgi ei anna tüdruk<br />

aga aastasegi lapse mõõtu välja. Ta ei<br />

liigu ega räägi ning alailma kimbutavad<br />

teda rängad haigused. Möödunud<br />

sügisel, ühe raske haigestumise<br />

järel Eliiset Tallinna lastehaiglast<br />

järjekordselt välja kirjutades hindas<br />

arst tüdruku tulevikuväljavaateid<br />

kiretu sõnaga: prognoosita.<br />

Eliise aga naudib täiel rinnal oma<br />

sünnipäevapidu. Värvilise roosiga<br />

kaunistatud pikk valge kleit seljas,<br />

jalg kelmikalt üle põlve tõstetud,<br />

istub ta oma eritoolis justkui<br />

printsess. Žestikuleerib innukalt ja<br />

aina lõõritab nagu lõoke varasuvisel<br />

hommikul. Eliise ees laual on uhkemast<br />

uhkem sünnipäevatort – roosa<br />

sefiiriga ja numbriga 10. Tort on<br />

enam-vähem sama mõõtu kui juubilar<br />

ise. Aga teisiti ju ei saakski, sest<br />

Eliiset on sünnipäeva puhul saabunud<br />

tervitama sugulased, hoidjatädid<br />

ja paljud teised inimesed, kes on<br />

aastate jooksul ta emale Margitile<br />

Eliise kasvatamisel toeks olnud.<br />

Omast kogemusest<br />

Pikem lugu väikese Pöial-Liisi<br />

keerulisest elust ilmus Puutepunktide<br />

ajakirjas detsembris 2013. Oma<br />

emakogemustest rääkimise kõrval<br />

avaldas Margit siis oma suure unistuse<br />

– luua lastehoiukeskus, kuhu<br />

sügava ja raske puudega laste vanemad<br />

saaksid oma lapse kas või aegajalt<br />

kodust hooldusele tuua. Et ise<br />

veidigi puhata või siis ajada hädavajalikke<br />

asjatoimetusi, mida nii raskete<br />

laste hooldamise kõrvalt enamasti<br />

teha ei õnnestu.<br />

“Senimaani<br />

tulebki meie<br />

põhiline rahastus<br />

lastefondi<br />

kogutud<br />

annetustest, mida<br />

on teinud paljud<br />

Eesti inimesed.<br />

„Tavaline ja terve laps vajab intensiivset<br />

hoolt vaid mõne aasta ning<br />

hakkab juba koolieas tasapisi iseseisvuma.<br />

Aga puudega lapsega võib<br />

hoolduskoormus jääda kestma kogu<br />

eluks. Ükski vanem ei suuda hooldada<br />

imikut aastakümneid, kuid just<br />

seda teevad sageli sügava puudega<br />

pereliikme hooldajad,” ütles Margit<br />

siis taoliste lastehoiukeskuste vajaduse<br />

põhjenduseks.<br />

Praeguseks on Margiti rajatud<br />

Eliise puhkusepesas pakutud sügava<br />

ja raske puudega lastele hoiuteenust<br />

juba veidi üle poole aasta.<br />

Esimesed kuud tegutseti Pärnu<br />

toimetulekukooli ruumides. Septembrist<br />

on puhkusepesa käsutuses<br />

aga üks Pärnu lasteküla jaoks ehitatud<br />

peremajadest. „Mul vedas enneolematult<br />

sellega, et just samal ajal,<br />

kui minus oli puhkusepesa loomise<br />

mõte küpseks saanud, algatas SA<br />

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond<br />

puuetega laste hoiukodude rajamise<br />

kampaania. Pakkusin kohe ennast<br />

üheks hoiukodu rajajaks ja koostöös<br />

lastefondiga ongi minu mõte<br />

nüüd tegelikkuseks saanud. Senimaani<br />

tulebki meie põhiline rahastus<br />

just lastefondi kogutud annetustest,<br />

mida on teinud paljud Eesti inimesed,”<br />

kõneleb Margit.<br />

Palju abistajaid<br />

Ta lisab, et muidugi pole lastefond<br />

puhkusepesa ainus partner ja toetaja.<br />

Neid asutusi, organisatsioone<br />

ja inimesi, kes Eliise puhkusepesa<br />

ilmale aitasid ning seda senimaani<br />

nõu ja jõuga toetavad, on tegelikult<br />

palju. Näiteks Pärnu linna- ja maavalitsus,<br />

CV-Online, Pärnu Postimees,<br />

Pärnu toimetulekukool, Pärnu<br />

lasteküla. Endla teater ja mitu<br />

spaad on puhkusepessa hoiule toodud<br />

laste vanematele välja pannud<br />

tasuta pileteid ja kinkekaarte. Et<br />

(võib-olla) elu esimesest unistuste<br />

puhkusest – nagu kampaanias öeldi<br />

– vanematele tõepoolest meeldejääv<br />

sündmus kujuneks.<br />

„Ja see, et me eelmise aasta 27.<br />

juunil lastele oma uksed avasime,<br />

sai ikkagi teoks tänu Pärnu toimetulekukooli<br />

direktori Marje Trumsi<br />

vastutulelikkusele, sest tema andis<br />

meile oma koolis ruumid. Paraku<br />

olid sealsed ruumid pisikesed ja<br />

kuna meil käivad hoius ka autistlike<br />

joontega lapsed, kellele on väga<br />

raske selgeks teha, et sinnamaani on<br />

meie valdused ja sealtmaalt algab<br />

juba teine asutus, kuhu ei tohi minna<br />

ega midagi puudutada, siis võtsime<br />

ikkagi ette kolimise. Oma praeguse<br />

pesaga omaette hoones oleme<br />

maa ja taevani rahul. Nüüd saame<br />

hoidu pakkuda korraga kaheksale<br />

lapsele. Meil on nägusad ja avarad<br />

ruumid, moodsa ja mugava sisustusega<br />

köök, õueala ja terrass, nii et<br />

Veebruar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Tallinna elanike arv oli 1. jaanuari seisuga 409 713 inimest.<br />

Veebruar 2015


6<br />

Elu lugu<br />

7<br />

Vaid 490-grammisena sündinud Eliise sai äsja 10-aastaseks.<br />

Esimesed neli-viis aastat nii keerulise lapse hooldamist pidid<br />

Margiti peaaegu murdma. Erakogu<br />

saame ka kehvema ilmaga lapsi õue<br />

viia,” rõõmustab Margit.<br />

Praegu töötab Eliise puhkusepesa<br />

ainult nädalavahetustel – reede<br />

õhtust pühapäeva õhtuni. Varem<br />

tegutses see ka tööpäevadel. Teenuse<br />

tunnihind on 5 eurot. Lastefond<br />

rahastab ühe lapse hoidmist aastas<br />

1500 euro ulatuses. Riigi eraldatud<br />

lapsehoiuraha on 402 eurot aastas.<br />

Kui need summad kokku liita, siis<br />

selle rahaga saab üks laps olla puhkusepesas<br />

aasta jooksul 380 tundi.<br />

See on 15 ööpäeva. Või 40 tööpäeva.<br />

Või 8 nädalavahetust reede õhtust<br />

pühapäevani.<br />

Margit räägib, et Pärnu ja ka<br />

mõned kohalikud omavalitsused on<br />

erandkorras aidanud oma piirkonna<br />

puuetega laste hoiuteenust veel<br />

lisaks rahastada, kui perel on selle<br />

järele ikkagi väga suur vajadus ning<br />

lastefondi limiit ja riigi ette nähtud<br />

raha on juba ära kasutatud.<br />

Lisaks lapsehoiu hinnale maksavad<br />

pered kinni lapse toiduraha, mis<br />

on 2,85 eurot päeva kohta. Selle eest<br />

ostetakse toiduained ja söögi teevad<br />

kohapeal valmis kasvatajad ise.<br />

Kus need pered on?<br />

Seitsme kuuga on Eliise puhkusepesast<br />

hoiuteenust saanud 24 Pärnu<br />

linna ja lähiümbruse last, kelle<br />

vanus on ulatunud beebieast 17 aastani.<br />

Kooliealised lapsed on argipäeviti<br />

hommikust pärastlõunani koolis,<br />

aga väiksemate laste hulgas leidub ka<br />

selliseid, kes on siiani olnud täiesti<br />

kodused ja üksnes ema hoole all.<br />

Kui palju aga võiks tegelikult<br />

Pärnu kandis olla lapsi, kes võiksid<br />

hoiukodu teenust saada, seda ei<br />

oska Margit öelda ka nüüd.<br />

„Lõpetasin kevadel Tartu ülikooli<br />

Pärnu kolledži ja minu lõputöö<br />

teema puudutas raske ja sügava<br />

puudega lapsi maakonnas. Sain<br />

maavalitsusest andmed, et Pärnus<br />

ja Pärnumaal on selliseid lapsi kokku<br />

363. Need on lapsed, kes saavad<br />

sotsiaalkindlustusameti kaudu puudega<br />

lapse toetust. Kes nad on, kus<br />

nad täpselt on, missugused on nende<br />

erivajadused ja perede probleemid<br />

– see on meie riigis kõik üks<br />

suur saladus, delikaatsed isikuandmed,<br />

nagu öeldakse, mida andmekaitseseadusega<br />

kaitstakse,” räägib<br />

Margit. „Kahjuks jäävad selle kiiva<br />

privaatsuse kaitsmise tõttu paljud<br />

pered ilma ka neile vajalikust infost<br />

ja abist,” ütleb ta, hääles nõutus.<br />

„Arstid meile perede kontakte<br />

anda ei tohi, sotsiaaltöötajad samuti<br />

mitte, kusjuures ega nemadki ju puudega<br />

lapse olemasolust enne teada ei<br />

saa, kui emad-isad ise nende vastuvõtule<br />

tulevad ning asjast teada annavad.<br />

Nii et meie ainus viis peredele<br />

puhkusepesast ja siinsest võimalusest<br />

teada anda on teha seda ajakirjanduse<br />

vahendusel, sotsiaalmeedia kaudu<br />

jne. Aga väike kuulutus ajalehes võib<br />

silmist mööda libiseda. Kas perel<br />

üldse ajaleht käibki? Ning kas info ka<br />

Facebooki kaudu alati õige inimeseni<br />

jõuab? Pealegi on see sihtgrupp, enamasti<br />

ööpäev läbi koduseinte vahel<br />

oma puudega last hooldavad vanemad,<br />

kõige lapsesse puutuva suhtes<br />

väga tundlik. Usalduse võitmiseks<br />

vajavad vanemad sageli väga pikka<br />

ja põhjalikku selgitustööd,” kirjeldab<br />

Margit oma kogemusi lapsehoidu<br />

vajavate perede leidmisel.<br />

Oleks vaja kindlust<br />

Eliise puhkusepesa tulevikust rääkides<br />

nimetab Margit esimesena<br />

lootust, et hoiukoduteenus muutuks<br />

heategevusprojektist kindla ja suuremas<br />

mahus rahastamisega päris teenuseks<br />

puuetega laste peredele.<br />

Kui praegu on puhkusepesa hoiuteenus<br />

vanematele sõna otseses<br />

mõttes väike puhkus, et seadusega<br />

pandud hoolduskohustuse all last<br />

kasvatades mitte kokku kukkuda,<br />

siis edaspidi peaks kõikjal Eestis kättesaadava<br />

ja hästi korraldatud lapsehoiu<br />

tulemusena tekkima ka seni<br />

kodustele emadele tööleminekuvõimalus.<br />

Ideaalis võiks puhkusepesa<br />

olla avatud iga päev, esmaspäevast<br />

esmaspäevani, lähtudes laste ja<br />

vanemate vajadusest.<br />

„Lastefondist kuulsin, et sotsiaalministeeriumis<br />

töötatakse praegu<br />

välja hoiukoduteenuse rahastamise<br />

skeemi riigi ja Euroopa sotsiaalfondi<br />

rahadega ning et kui kõik hästi<br />

läheb, võime ehk juba sel aastal<br />

hakata nädalaringselt lapsi hoidma,”<br />

ütleb Margit lootusrikkalt.<br />

Kui need lootused täituvad, muutub<br />

küllap inimväärsemaks paljude<br />

Pärnu kandi puuetega laste perede<br />

elu. Ja ilmselt ootavad siis muutused<br />

ees ka Margitit ennast. Praegu on ju<br />

“Sain maavalitsusest<br />

andmed, et Pärnus ja<br />

Pärnumaal on selliseid lapsi<br />

kokku 363. Hoiul on käinud<br />

neist 24. Kus on ülejäänud?<br />

Minu jaoks on vaba<br />

aeg nagu õnnistus<br />

Mina pabistasin algul ikka päris kõvasti ja kaalusin mitu kuud,<br />

enne kui söandasin Hegle-Riinu Eliise puhkusepesasse hoiule<br />

tuua.<br />

Hegle-Riin on lamaja laps, ta ei suuda omal jõul sõna otseses<br />

mõttes sõrmegi liigutada. Aga ta on hästi sotsiaalne, ta elab kaasa,<br />

kui temaga rääkida, ja talle meeldib väga teiste inimeste keskel<br />

olla. Hegle-Riinul on kaks vanemat venda, nende sõbrad käivad<br />

alailma meil, nii et tüdruk on koduski harjunud sellega, et tema<br />

ümber käib vilgas elu. Öösel on Hegle-Riin kodust ära olnud ainult<br />

kord elus, siis, kui ta käis kooliga üheks ööpäevaks laagris.<br />

Sel sügisel oli Hegle-Riin kolm kuud järjest haige, muidu läheb<br />

ta argipäeviti hommikul Pärnu toimetulekukooli ja veerand<br />

viieks tuleb koju tagasi. Minu jaoks on see vajalik aeg, mil saan<br />

kodused toimetused ära teha, et siis tema saabumise järel jälle<br />

talle pühenduda. Aga see sügis oli tõesti ränk, sest olin sõna<br />

otseses mõttes ööpäev läbi tütre hooldusega seotud ning pealegi<br />

ei maganud ta kaks kuud öösiti minutitki.<br />

Hegle-Riin on nüüd käinud kolmel nädalavahetusel puhkusepesas<br />

ja minu jaoks on need nädalalõpud olnud nagu õnnistus.<br />

Muidugi kippusin esimesel korral iga natukese aja tagant sinna<br />

helistama, et uurida, kas tüdrukuga on ikka kõik korras. Tegelikult<br />

ei ole vaja nii palju helistada, sest kasvatajad on professionaalsed<br />

ja saavad lastega väga hästi hakkama.<br />

Oma üle pikkade aastate esimesel vabal nädalavahetusel, võin<br />

öelda, ei teinud ma mitte midagi. Lihtsalt olin üksi kodus ja tundsin<br />

rõõmu sellest, et ei pea mitte midagi tegema. See on võrratu<br />

tunne, kui pole sundi taga. Et see kell peab asuma süüa tegema,<br />

see kell peab lapsega arsti juurde minema, teda pöörama,<br />

temaga võimlema... Järgmisel korral käisime juba abikaasaga<br />

väljas. See on meie jaoks ainulaadne kogemus, et saame midagi<br />

iseendi jaoks plaanida, olgu see kas või päevakruiis Soome või<br />

spaasse minek, ning me ei pea Hegle-Riinu hooldamist pereringis<br />

omavahel jagama. Heidi Kullasepp, 13-aastase Hegle-Riinu ema<br />

Oleme selle<br />

võimaluse eest<br />

väga tänulikud<br />

Meie olime Eliise puhkusepesa üks esimesi kliente, tulime kohale<br />

niipea, kui olime sellest võimalusest teada saanud.<br />

Oleme väga rahul, sest puhkusepesa on andnud meile võimaluse<br />

tegeleda hobidega, olla perega sõprade ringis, käia teatris<br />

ja kontserdil. Olla kas või niisama omaette kodus. See on olnud<br />

kvaliteetaeg perele. Oleme elanud mõne aasta perega Soomes<br />

ja seal oli see kõik samuti nii, see oli normaalne. Sest argipäevad<br />

mööduvad meil ju nii, et päeval käime tööl ja õhtul jätkub samamoodi<br />

töö kodus.<br />

Simona käib Pärnu toimetulekukoolis ja kella kolme paiku toob<br />

koolibuss ta koju. Siis sätimegi abikaasaga oma hooldusgraafiku<br />

nii, et kord võtan Simona kodus vastu mina, kord abikaasa. Simonal<br />

on diagnoositud Aicardi sündroom ja ravile halvasti alluv epilepsia,<br />

ta vajab pidevat järelevalvet ning abi kõigis igapäevatoiminguis.<br />

Ka öösiti tuleb teda aeg-ajalt keerata ja pöörata, et hoida<br />

ära lamatiste teket ning luude ja lihaste deformeerumist.<br />

Nii suure hooldusvajadusega lapse hooldamine on pereliikmetele<br />

paratamatult kurnav ja vaba nädalalõpp on tõeline kosutus.<br />

Oleme selle eest Tartu ülikooli kliinikumi lastefondile ja Eliise<br />

puhkusepesale kõigest südamest tänulikud.<br />

Sünne Raavik, 8-aastase Simona ema<br />

Veebruar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Tallinnas elab seega 31,2 protsenti Eesti elanikest. Veebruar 2015


8<br />

Elu lugu<br />

9<br />

“Kahjuks<br />

jäävad kiiva<br />

privaatsuse<br />

kaitsmise tõttu<br />

paljud pered ilma<br />

ka neile vajalikust<br />

infost ja abist.<br />

see kõik Margiti jaoks vabatahtlik<br />

lisatöö – Eliise puhkusepesa asutaja<br />

ja eestvedaja teeb esmaspäevast<br />

reedeni kella kaheksast viieni<br />

palgatööd ühes hoopis teise alaga<br />

tegelevas ettevõttes, ning sageli<br />

veel õhtul viiest järgmise hommikuni<br />

hooldajatööd kodus oma<br />

tillukest Pöial-Liisit hooldades.<br />

Reedel, mil tavaline inimene<br />

tunneb rõõmu ees ootavatest<br />

vabadest päevadest, muretseb<br />

Margit aga puhkusepesa vabatahtliku<br />

juhatajana selle eest, et<br />

vajalik toidukraam oleks varutud<br />

ning et tööle võetud kasvatajate<br />

vahetused ja laste tulekud-minekud<br />

oleksid paigas.<br />

Lisaks alustas Margit sügisel<br />

õpinguid sotsiaaltöö korralduse<br />

magistriõppes Tallinna ülikoolis.<br />

Eks see koorem on muidugi<br />

kokku liiga suur küll ja kipub<br />

väsitama, ei pelga Margit tunnistada.<br />

„Kindlasti on ka puhkusepesa<br />

väljaarendamisel jäänud<br />

seepärast palju tegemata. Heidan<br />

endale vahel ette, et pole suutnud<br />

uute perede ülesotsimisel olla piisavalt<br />

jõuline, just seepärast, et<br />

mul pole jagunud jaksu teha rohkem,<br />

kui olen teinud,” ütleb ta.<br />

Margit loodab, et võib-olla<br />

asjaolud muutuvad ja kunagi<br />

saab puhkusepesast tema päris<br />

töökoht, millega ta ka leiva lauale<br />

teenib. „Vaatamata praegusele<br />

ülekoormatusele on Eliise puhkusepesa<br />

käimasaamine ikkagi<br />

minu jaoks üksainus suur rõõm.<br />

Aga ma annan endale aru, et see<br />

on alles algus. Ja mul on tahtmist<br />

sellega edasi minna,” ütleb ta naeratades.<br />

Anne Lill<br />

Üks osa meie tööst on<br />

vanemate julgustamine<br />

Margit räägib, et enne<br />

puhkusepesa avamist<br />

korraldas ta infopäevi<br />

ja just tänu silmast silma<br />

rääkimisele on paljud<br />

pered söandanud oma<br />

lapsed puhkusepesasse<br />

tuua.<br />

Kahelnute jaoks on eriti veenev<br />

argument olnud Margiti enda emakogemus.<br />

See, et ta mõistab, kui raske<br />

on esimest korda elus oma suurt<br />

hoolt vajav ja õrnukese tervisega<br />

laps kellegi järelevalve alla jätta. Et ta<br />

on ise Eliise hoiule jätmisega läbi elanud<br />

nii halba kui ka head ning teab<br />

seetõttu peensusteni, missugused<br />

on selliste laste vajadused ja vanemate<br />

ootused lapsehoiuteenusele.<br />

Seni pole veel kordagi juhtunud,<br />

et mõni vanem oleks pärast esimest<br />

nädalavahetust Eliise puhkusepesa<br />

teenusest loobunud. Küll aga on<br />

tulnud mõne emaga enne esimest<br />

tulekut teha kuid veenmistööd, et<br />

teda last hoiule tooma julgustada.<br />

Ja kui suur rõõm on siis oma silmaga<br />

näha, kuidas ema lõpuks pingest<br />

vabaneb, kui ta pühapäeva õhtul<br />

oma kõigiti õnneliku ja eluga rahul<br />

lapse puhkusepesast kätte saab ja<br />

kohe sealsamas järgmise hoiuvõimaluse<br />

kokku lepib.<br />

Hirm tuleb ületada<br />

„Vanematega suheldes rõhutan<br />

alati, et nad räägiksid julgelt kõigist<br />

oma hirmudest, soovidest ja tähelepanekutest.<br />

Helistagu ja küsigu!<br />

Ärgu jätku ühtki hirmu või kahtlust<br />

enda sisse. Ainult üheskoos saame<br />

hoiuteenust veel paremaks muuta.<br />

Ja kui süda rahu ei anna, tulgu kas<br />

või öösel kell 1 või kell 4 kohale ja<br />

veendugu oma silmaga, et lapsega<br />

on kõik korras ning midagi hullu ei<br />

toimu – meie uksed on neile ööpäev<br />

läbi avatud. Tulgu ja veendugu, et ta<br />

magab magusasti oma voodis kasvataja<br />

silma all. Ka töötajatele olen<br />

südamele pannud, et kui tekib mingi<br />

probleem või küsimus, ärgu hakaku<br />

nuputama, vaid helistagu vanemale<br />

ja pidagu nõu, üheskoos leiab<br />

kindlasti parima lahenduse,” kõneleb<br />

Margit.<br />

Ta lisab siiski, et liigsest vanemaga<br />

ühenduse pidamisest püüavad<br />

puhkusepesa töötajad hoiduda. Sest<br />

lapse hoiul oleku aeg peaks jääma<br />

perele täielikuks puhkuseks ja liiga<br />

palju kõnesid puhkusepesast võiksid<br />

niigi mures vanema ärevusse ajada.<br />

Margit toob näite Simona emast,<br />

kelle telefonile tuli ilmsesti numbriga<br />

eksinud inimese kõne just tütre<br />

esimesel puhkusepesas oleku ööl.<br />

Muidugi oli südaöisest telefonihelinast<br />

üles aetud ema esimene mõte:<br />

puhkusepesast helistatakse, nüüd<br />

on midagi juhtunud! Ning läks ikka<br />

jupp aega, enne kui ta ehmatusest<br />

kloppima hakanud süda õige löögisageduse<br />

tagasi sai ja pere öörahu<br />

taastus.<br />

Vaatamata sellele, et ühekorraga<br />

on puhkusepesas hoiul väga erinevate<br />

puuetega lapsed – lamajatest ja<br />

aspireeritavatest kuni vaimse mahajäämuse,<br />

hüperaktiivsuse ja epilepsiaga<br />

lasteni välja, on personal kõigi<br />

siiani tekkinud eriolukordadega<br />

suurepäraselt hakkama saanud.<br />

Seda nüüd juba ka siis, kui Margitit<br />

ennast parasjagu kohal pole. „Täiesti<br />

haruldased inimesed oleme siia<br />

tööle saanud!” ütleb Margit rahulolevalt.<br />

“Teavet jagame<br />

meedias. Väike<br />

kuulutus ajalehes<br />

võib aga silmist<br />

mööda libiseda.<br />

Ja kas perel üldse<br />

ajaleht käibki?<br />

Tartu ülikooli kliinikumi<br />

lastefondi hoiukodude<br />

loomise kogemus<br />

on ligi aastane ja see on<br />

positiivne. Suur samm on<br />

astutud, kuid nüüd on<br />

vaja lahendada küsimus,<br />

kuidas edasi minna.<br />

Alustasime 2014. aasta märtsis<br />

pilootnädalaga Tartus Käopesa<br />

asenduskodus. See oli väga õpetlik.<br />

Näiteks pakkusime sel katsenädalal<br />

iga päev lastele mõnd erilist tegevust<br />

või teraapiat: koerateraapiat, kunstija<br />

muusikateraapiat jne. Mõistsime<br />

aga küllalt kiiresti, et nii luksuslikku<br />

teenust me endale lubada ei saa, sest<br />

see oleks lihtsalt liiga kallis.<br />

Ja tegelikult oligi hoiukodu loomise<br />

mõte pakkuda siiski lastele<br />

eelkõige hooldust ning turvalisust.<br />

Sama mõnusat keskkonda, kui neil<br />

on oma kodus. Loomulikult hoiukodus<br />

kasvatajad tegelevad lastega<br />

– mängivad arendavaid mänge, laulavad,<br />

joonistavad jne. Aga mõtte<br />

kaasata hoiukodude töösse ka terapeudid<br />

matsime kiiresti maha.<br />

Tartu nädalast saime palju mõtteainet,<br />

kuidas hoiuteenusega edasi<br />

minna. Aktiivselt läksid hoiukodud<br />

käiku Tartus ja Pärnus alles juulis,<br />

Võrus ja Jõhvis septembris.<br />

Poole aastaga oleme pakkunud<br />

abi 61 lapsele ja kuna mõnest perest<br />

on hoiukodus käinud mitu last, siis<br />

on projektist abi saanud nii 50–55<br />

peret. Nende hulgas on olnud selliseid,<br />

kus puudega laps on kogu elu<br />

olnud ainult kodus ja ema hooldada.<br />

Meil on väga hea meel, et poole<br />

aastaga on pered hoiukodud omaks<br />

võtnud ja vajadus sellise teenuse<br />

järele on tõestatud. Nüüd on vaja<br />

edasi minna.<br />

50 000 eurot annetusi<br />

Hoiukodude rajamine oli lastefondi<br />

eelmise aasta põhikampaania<br />

ja esimese hoiukodude aasta jooksul<br />

oleme ära kulutanud umbes 50 000<br />

eurot annetusi. Praegu seisamegi<br />

väljakutse ees, kuidas hoida hoiukodusid<br />

töös juba tänavuse uue põhikampaania<br />

kõrvalt. Raha ei tule fondile<br />

lihtsalt ja kindlasti peame kõvasti<br />

pingutama, et selleks piisavas<br />

mahus annetusi koguda. Meie suur<br />

soov on muidugi see, et võimalikult<br />

paljud inimesed mõistaksid: ka igast<br />

pisikesest annetusest on abi ja ainult<br />

üheskoos saame teha suuri tegusid.<br />

Hea uudis on see, et riik on lubanud<br />

juba sügisel hoiukodude rahastamise<br />

Euroopa sotsiaalfondi rahade<br />

kaasabil enda kanda võtta.<br />

Minu teada on sotsiaalministee-<br />

Lastefondi plaan oli tõestada,<br />

et hoiukodud on peredele suur<br />

kergendus. Keskuste rahastamine<br />

ei saa aga jääda annetustest<br />

sõltuma. Eliise puhkusepesa<br />

Suurim mure: kas riik<br />

võtab rahastamise üle?<br />

riumil plaanis avada hoiukodusid ka<br />

teistes maakondades, sest ilmselgelt<br />

ei kata meie asutatud neli hoiukodu<br />

kogu Eesti vajadusi. Kuidas asjad täpselt<br />

toimima hakkavad, me praegu<br />

veel ei tea. Aga tundub, et hoiukodu<br />

teenus jõuab juba õige pea palju suuremas<br />

mahus peredeni kui seni.<br />

Kui veel muredest rääkida, siis<br />

üks valus küsimus perede jaoks on<br />

see, et pärast lapse täisikka jõudmist<br />

kaovad paljud hädavajalikud teenused<br />

ära. Praegu käib ka hoiukodudes<br />

mitu last, kes on juba 18-aastased,<br />

ning meie saame neid toetada<br />

ainult selle päevani, mil nad saavad<br />

19, kuna meie sihtgrupp on lapsed.<br />

Ka riiklik lapsehoiuraha on kuni<br />

18-aastaste raske ja sügava puudega<br />

laste peredele. Hoidmist vajab<br />

aga väga sageli ka 19- või 20-aastane<br />

puudega laps.<br />

Väga kurb on vanematele öelda,<br />

et nüüd nende puhkusevõimalus<br />

lõpeb ja nad peavad hakkama mõtlema,<br />

kuidas nad edaspidi ise hakkama<br />

saavad. Kindlasti peavad siinkohal<br />

riik ja omavalitsused rohkem<br />

mõtlema täiskasvanud puuetega<br />

inimeste päevakeskuste ja intervallhoiu<br />

võimaluste loomise peale.<br />

Sandra Liiv<br />

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi<br />

Lastefondi tegevjuht<br />

Veebruar 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

Harjumaal elab Eesti elanikest 43,6 protsenti ehk ligi pool rahvast.<br />

Veebruar 2015


10<br />

Elu lugu<br />

Sellises asutuses võikski<br />

rohkem mehi töötada<br />

Marten Aluste<br />

Eliise puhkusepesa kasvataja<br />

Õpin Tartu ülikooli Pärnu kolledžis<br />

sotsiaaltöö korralduse<br />

2. kursusel ja tükk aega keerles<br />

mul peas mõte, et tahaks töökogemuse<br />

saada juba õppimise ajal.<br />

Äkitselt sain meilile kutse tulla<br />

Eliise puhkusepesasse tööle. Aga<br />

tunnistan, et väga kergesti mu otsus<br />

ei sündinud. Arutasin asja kursuseõdedega,<br />

aga ka neist ei julgenud<br />

keegi sellist väljakutset vastu võtta.<br />

Ja siis mõtlesingi, et mis ma ikka<br />

põnnan. Lähen ja proovin. Mõtlesin<br />

veel, kas mind üldse vastugi võetakse:<br />

et mingi poiss tuleb ennast sellisele<br />

tööle pakkuma.<br />

Läks aga vastupidi ja Margit võttis<br />

mu hea meelega tööle. Nüüd ütlen,<br />

et tegelikult võikski taolistes asutustes<br />

palju rohkem mehi töötada. Sest<br />

lamajaid lapsi tõstes ja nii mõndagi<br />

liiga aktiivset tegutsejat ohjeldades<br />

kulub vahel mehejõud vägagi ära.<br />

Enne esimest tööpäeva olin üsna<br />

suures ärevuses. Mõtlesin päris tõsiselt,<br />

kuidas ma nende lastega hakkama<br />

saan, kui pean neid hooldama,<br />

neile veel ka süüa tegema jne. Seni<br />

olin endale heal juhul ainult makarone<br />

keetnud. See esimene kord<br />

tuligi mul olla põhiliselt terve nädalavahetus<br />

üksinda ühe lapsega. No<br />

Margiti tugi muidugi oli kogu aeg.<br />

Sain hakkama! Ja tavaliselt oleme ju<br />

siiski teiste kasvatajatega koos, tasapisi<br />

olengi nüüd juba kõik vajalikud<br />

oskused omandanud ja ka siin käivaid<br />

lapsi tundma õppinud.<br />

Ega see töö kerge ei ole. Raudsed<br />

närvid peavad olema ja kannatust<br />

peab olema. Eriti kui korraga tuleb<br />

hoiule mitu üliaktiivset last, keda ei<br />

saa sekundikski tähelepanuta jätta.<br />

Aga nende kõrvalt tuleb ka teistega<br />

tegeleda, sest nemadki vajavad tähelepanu<br />

ja hoolt. Kuid ma olen rahuliku<br />

loomuga, teiste kasvatajate meelest<br />

isegi liiga leebe, nii et võiksin võib-olla<br />

edaspidi distsipliinile rohkem rõhku<br />

panna. Enesekehtestamine on minu<br />

jaoks üks koht, mida peaksin kindlasti<br />

arendama, ja seda ma teengi.<br />

Meil on siin päris pikad töövahetused,<br />

enamasti 12 tundi, ning kui<br />

õhtul koju lähen, siis on tavaliselt nii,<br />

et korraks istun arvuti taha või teleri<br />

ette ... aga üle veerand tunni see lõbu<br />

enamasti ei kesta. Uni lööb nagu<br />

mütsiga ja seegi on minu jaoks päris<br />

huvitav kogemus, sest tavaliselt olen<br />

üsna öise eluviisiga. Aga vahel on ka<br />

lühemaid päevi. Ja pärast seda on<br />

tegelikult päris hea esmaspäeval uut<br />

koolinädalat alustada.<br />

Kasvataja peab nägema korraga<br />

ette, taha ja külje peale<br />

Karolin Tamm<br />

Eliise puhkusepesa kasvataja<br />

Kasvataja jaoks on kõige raskemad<br />

sellised olukorrad, kus<br />

ühekorraga on kohal hästi<br />

erinevad lapsed, näiteks autistlikud<br />

lapsed ja hüperaktiivsed lapsed.<br />

Neid on ikka parasjagu keeruline<br />

ühes ruumis ja ühise tegevuse juures<br />

hoida, eriti kui kellelgi lastest juhtub<br />

samal ajal tulema epilepsiahoog. Paljudel<br />

meie juures hoius käivatel lastel<br />

ongi epilepsia, ka väga tõsine epilepsia,<br />

nii et oleme kursis ohumärkidega,<br />

mida igal lapsel peab hoolega<br />

silmas pidama. Aga üldiselt on neil<br />

kõigil ravimid peal ja suure krambihoo<br />

oleme siin vaid ühe korra üle<br />

elanud. Siis tuli ka kiirabi välja kutsuda.<br />

Õnneks asume nüüd lastekülas ja<br />

Pärnu haigla on siit otse üle tee, kiirabi<br />

jõuab kohale pea hetkega.<br />

Sellistes kriitilistes olukordades<br />

on kasvataja jaoks kõige keerulisem<br />

küsimus, kuidas tagada kõigi kohal<br />

olevate laste ohutus. Näiteks et keegi<br />

ei jookseks majast välja, kui mõnd<br />

hüperaktiivset last vaigistatakse. Või<br />

ei lipsaks selja tagant vargsi kööki, kus<br />

võiks üritada kätte saada mõne keelatud<br />

eseme. Õnneks on tööl alati mitu<br />

kasvatajat ja üldiselt kujuneb selliste<br />

lastega töötades kiiresti välja oskus<br />

näha korraga ette, taha ja külje peale.<br />

Kõige parem aeg siin puhkusepesas<br />

on see, kui lapsed on rahul ja<br />

huviga tegevuste juures. Ja muidugi<br />

on südantsoojendav näha, missugune<br />

kergendus valdab alles esimesi<br />

kordi lapse meie juurde hoiule<br />

toonud ema, kui ta saab pühapäeva<br />

õhtul oma lapse õnnelikuna ja hästi<br />

puhanuna kätte. Kuna olen varem<br />

töötanud Tartus Maarja tugikeskuses<br />

üsna samasuguste lastega, siis oli<br />

mul enne siia tööle tulekut ees ootavast<br />

juba üsna selge pilt. Olen siinse<br />

tööga väga rahul.<br />

Veebruar 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt


Kogemus<br />

15<br />

Tõhusama sotsiaalsüsteemiga riikides on puuetega laste peredele kättesaadav päevane, õhtune ning nädalalõpu-<br />

ja intervallhoid. Nii säästetakse peresid lagunemast ja vanemaid läbi kulumast. TÜK Lastefond<br />

Hoiukodud peavad<br />

muutuma kättesaadavaks<br />

Puuetega lastele<br />

pakuvad hoidu mitu<br />

erivajadustega laste<br />

kooli, eraalgatusel<br />

tegutsevat mittetulundusühingut<br />

ja siin-seal ka omavalitsuste<br />

rahastatud<br />

päeva- või intervallhoiu<br />

keskust. Sageli<br />

takerdutakse aga raha<br />

taha.<br />

Annetuste toel on nüüd puhutud<br />

hing sisse neljale hoiukodule. Ometi<br />

on nende kaudu saanud SA Tartu<br />

Ülikooli Kliinikumi Lastefondi projekti<br />

raames ajutist kergendust vaid<br />

61 lapse pered. Suure hooldus- ja<br />

järelevalvevajadusega puuetega lapsi<br />

on aga Eestis üle nelja tuhande. Kuidas<br />

jõutaks sinnani, et sobivas vormis<br />

hoiuvõimalused oleksid pidevalt<br />

kättesaadavad kõikidele puudega<br />

last kasvatavatele peredele?<br />

Jõhvi hoiukodu<br />

tugikeskuses Päikesekiir<br />

Jõhvi puuetega laste tugikodu Päikesekiir<br />

hakkas puuetega lastele hoidu<br />

pakkuma juba mitu aastat tagasi.<br />

Tookord aitasid mõtte teoks teha<br />

Eesti Kirikute Nõukogu ja Kodanikuühiskonna<br />

sihtkapitali toetus.<br />

„Taolise teenuse järele oli nii suur<br />

vajadus, et see sundis lihtsalt otsima<br />

võimalusi,” ütleb tugikeskuse juhataja<br />

Ursula Randlaine. Ta toob näiteks<br />

kas või lasteaiaealised erivajadustega<br />

lapsed, kellele on igapäevaselt<br />

suures rühmas viibimine liiga väsitav<br />

või kes seal käia ei suudagi. Aga<br />

emal on ju tarvis tööl käia, sealt ei<br />

saa pidevalt puududa.<br />

Lastefondi annetusraha on võimaldanud<br />

hoiuteenust pakkuda<br />

enamatele lastele. Oma kätega<br />

remonditud majas on ruumi kuni<br />

10-le puudega lapsele. Praegu töötab<br />

Jõhvi hoiukodu tööpäeviti kella<br />

8–18. Teenusetund maksab 4 eurot.<br />

Mõned pered kasutavad hoiuvõimalust<br />

üksnes koolivaheajal. Lapsed<br />

on vanuses 3–18 aastat ning väga<br />

erinevate puuetega. Aparaatide abil<br />

elavat hoolealust praegu Jõhvi hoiukodus<br />

ei käi.<br />

Ursula Randlaine sõnul on põhiline<br />

tulevikumure see, et hoiukodude<br />

teenus saaks püsiva rahastuse, hoiu-<br />

Aasta jooksul vähenes Eesti elanikkond 3567 inimese võrra.<br />

Veebruar 2015


16 Kogemus<br />

17<br />

kodusid tekiks juurde ning inimesed<br />

leiaksid selle kohta teabe üles. Puuetega<br />

laste pered tuleb tuua tagasi<br />

normaalsesse igapäevaellu.<br />

Sotsiaalministeerium<br />

lubab, et asi paraneb<br />

Võru hoiukodu<br />

Järve koolis<br />

Võru Järve kool asus oma kooli<br />

kõige suurema hooldusvajadusega<br />

lastele lapsehoiuteenust pakkuma<br />

möödunud kevadel. „Me ei osanud<br />

siis mõeldagi, et see on hoiukodu,<br />

aga kui lastefond tuli ettepanekuga<br />

meid rahastamisel abistada, saime<br />

kohe aru, et see on just see, mida<br />

meil vaja on,” tunnistas kooli direktor<br />

Reet Kangro.<br />

Praegu kasutab hoiukoduteenust<br />

kolm Järve kooli õpilast. Hoiukodu<br />

töötab esmaspäevast reedeni, tunnihind<br />

on 5,50 eurot. Osa kuludest<br />

katavad laste elukohajärgsed omavalitsused.<br />

Reet Kangro sõnul on<br />

uus võimalus eelkõige andnud peredele<br />

positiivse signaali: mind on<br />

märgatud! Ühe väga mahukat hooldust,<br />

pidevat aspireerimist ja sonditoitmist<br />

vajava poisi ema on nüüd<br />

saanud võimaluse asuda välja arendama<br />

täiskasvanud intellektipuudega<br />

noortele vajalikke teenuseid Võru<br />

linnas. „Ta tegutseb küll esialgu<br />

vabatahtlikuna, aga peagi kindlasti<br />

juba palgatöö tegijana, sest vähemalt<br />

viis tööpäeva nädalas on ta ju<br />

nüüd tänu hoiukodule poja hooldamisest<br />

vaba,” lisas koolidirektor.<br />

„Tulevikus tahame hoiukodu<br />

kindlasti laiendada ja koos Võru linnavalitsusega<br />

on meil plaanis teha<br />

koolile selleks väike juurdeehitus.<br />

Vajadus hoiukodu järele on palju<br />

suurem, kui me seda praegu pakkuda<br />

suudame ning kui peredel on<br />

vaja,” lausus ta.<br />

Tartu hoiukodu<br />

Maarja tugikeskuses<br />

Tartu Maarja tugikeskus on pakkunud<br />

Maarja kooli õpilastele hoiuteenust,<br />

öömaja ja lapsehoidu nädalavahetusel<br />

ja koolivaheajal juba aastast<br />

2006, mil renoveeriti praegune<br />

tugikeskuse hoone Maarja kooli<br />

kõrval. Seni on raha saadud kohalikelt<br />

omavalitsustelt ja riikliku lapsehoiuteenuse<br />

arvelt. Hoiukodu<br />

Tartu hoiukodu<br />

tegutses<br />

esiotsa Käopesa<br />

perekodu<br />

katuse all, kuid<br />

kolis juba suvel<br />

Maarja tugikeskusse.<br />

Aldo Luud<br />

teenuse tunnihind on 5,50 eurot ja<br />

seda pakutakse neil kellaaegadel ja<br />

nädalapäevadel, kui perel on teenuse<br />

järele vajadus tekkinud. Valdavalt<br />

kasutavad hoiukodu teenust siiski<br />

Maarja kooli õpilased.<br />

„Oleme püüdnud peredele ikka<br />

vastu tulla, kui neil on lapsehoiuteenuse<br />

järele vajadus tekkinud,” ütles<br />

tugikeskuse psühholoog Julia Pavlova,<br />

„aga teenuse rahastamine on alati<br />

olnud ebastabiilne. Kui nüüd on<br />

lastefondi poolt selline lisarahastuse<br />

võimalus, on see väga hea. Püüame<br />

ju ikka tegutseda selle nimel, et puudega<br />

lapse vanem saaks tööl käia,<br />

puhata. Et pere jääks pereks ja et<br />

vanematel oleks jaksu puudega lapse<br />

kasvatamise kõrvalt tegeleda ka<br />

teiste lastega jne.”<br />

Neli hoiukodu, mida<br />

toetab lastefond<br />

Eliise puhkusepesa<br />

Pärnu lastekülas<br />

Tel 5350 7497<br />

www.puhkusepesa.ee<br />

5 €/tund<br />

Puuetega laste tugikodu Päikesekiir<br />

Jõhvis Sompa 5a<br />

Tel 524 6584<br />

www.sunbeam.ee<br />

4 €/tund<br />

Tartu Maarja tugikodu<br />

Tartus Puiestee 126b<br />

Tel 740 5630<br />

www.maarjatugikeskus.ee<br />

5,50 €/tund<br />

Võru Järve kool<br />

Võrus Liiva 12b<br />

Tel 782 1473<br />

www.jarvekool.ee<br />

5,50 €/tund<br />

Uurisime ministeeriumilt, kas riik plaanib lastefondi käivitatud hoiukodude<br />

rahastamise üle võtta. Ministeeriumi pressiosakonnast saime sellise vastuse.<br />

Alates 2007. aastast on riik<br />

finantseerinud raske ja sügava<br />

puudega laste lapsehoiuteenust.<br />

Eelmisest aastast toetab riik<br />

seda teenust aastas 402 euroga lapse<br />

kohta, mis eraldatakse maavalitsuste<br />

kaudu kohalikele omavalitsustele<br />

raske ja sügava puudega laste arvu<br />

alusel. 2014. aastal eraldati selleks<br />

1 650 000 eurot. Eraldatud vahendid<br />

ei ole piisavad, et rahuldada lapse ja<br />

ta pere vajadusi, ning vanemate hoolduskoormus<br />

on jätkuvalt liiga suur.<br />

Tagamaks võrdsed võimalused<br />

tööelus osalemiseks raske ja sügava<br />

puudega laste vanematele on sotsiaalministeerium<br />

seadnud eesmärgiks<br />

Euroopa sotsiaalfondi vahendite<br />

toel arendada ja pakkuda suure hooldusvajadusega<br />

raske ja sügava puudega<br />

lastele transpordi-, tugiisiku- ja<br />

hoiuteenust. Programm kestab 2020.<br />

aastani ja tegevuste elluviimiseks on<br />

Puutepunktide kommentaar<br />

Mida saab teha<br />

38 miljoni euroga?<br />

Loodame siiralt, et Euroopast saabuva<br />

raha abil hakkavad puuetega<br />

laste pered saama praegusest rohkem<br />

tugiteenuseid, mis võimaldaksid<br />

vanematel omaksehooldaja tööst<br />

puhata ja ka palgatööl käia.<br />

Ent vaatame natuke lähemalt<br />

ministeeriumi esitatud arve.<br />

• Mullu eraldas riik omavalitsustele<br />

puuetega laste hoiuteenuseks 1,65<br />

miljonit eurot. Kui jagada see 402<br />

euroga (ühele lapsele ette nähtud<br />

aastane summa), saame tulemuseks,<br />

et lapsehoidu on riik valmis pakkuma<br />

4100 puudega lapsele.<br />

• Tänavuseks aastaks, muide, eraldas<br />

riik kohalikele omavalitsustele<br />

puuetega laste hoiuteenuse jaoks<br />

planeeritud 38 miljonit eurot.<br />

Sotsiaalfondi programmi eesmärk<br />

on praegune tugisüsteem ümber<br />

korraldada selliselt, et paraneks teenuste<br />

kättesaadavus ja väheneks<br />

puudega laste vanemate hoolduskoormus.<br />

Ühtse tugisüsteemi loomine<br />

tagab suure hooldusvajadusega<br />

raske ja sügava puudega laste<br />

vanematele paremad võimalused<br />

tööturul osalemiseks.<br />

Programmi elluviimiseks planeeritud<br />

tegevused:<br />

• Sotsiaalkindlustusametisse võeti<br />

juba jaanuaris tööle projektijuht,<br />

kelle tööülesannete hulka kuulub<br />

puudega lastele mõeldud tugiteenuste<br />

pakkumise edendamine ja<br />

mahtude väljatöötamine.<br />

• 10. veebruaril toimus kohalikele<br />

omavalitsustele ja teenuse osutajatele<br />

suunatud infopäev.<br />

• Läbi viiakse eeluuring, et kaardistada<br />

tugiteenuste keskmised maksumused<br />

ja selle põhjal töötatakse<br />

välja ühtne rahastusmudel.<br />

• Teenuse osutajate leidmiseks viib<br />

sotsiaalkindlustusamet läbi hanke.<br />

Kõikidel praegustel hoiukodudel on<br />

võimalik hankes osaleda.<br />

• Suvel võetakse sotsiaalkindlustusametisse<br />

tööle neli regionaalset<br />

koordinaatorit, kes teevad koostööd<br />

kohalike omavalitsustega ning teenuse<br />

osutajatega.<br />

• Selle aasta neljandas kvartalis<br />

hakatakse lapsehoiuteenust raske ja<br />

sügava puudega lastele sotsiaalkindlustusameti<br />

kaudu osutama suuremas<br />

mahus.<br />

• 2016. aastast on plaanis hakata<br />

toetama ka tugiisiku- ja transporditeenuse<br />

arendamist ning suuremas<br />

mahus pakkumist.<br />

Oskar Lepik<br />

sotsiaalministeeriumi pressiesindaja<br />

50 000 eurot vähem. Riigieelarve<br />

tegijad tõid selle põhjuseks asjaolu,<br />

et omavalitsused pole eelmistel<br />

aastatel suutnud kogu lastehoiuks<br />

antud raha ära kulutada.<br />

• Euroopast saabub puuetega laste<br />

perede elu kergendamiseks (lapsehoid,<br />

transpordi- ja tugiisikuteenus)<br />

2016.–2020. aastaks 38 miljonit<br />

eurot. See on silmipimestavalt suur<br />

summa. Aga kui jagada see kuue<br />

aasta peale, jääb ühe aasta jaoks 6,3<br />

miljonit eurot. Seegi on suur raha.<br />

Kui 6,3 miljonit aga jagada 4100 lapse<br />

vahel (kes ministeeriumi andmeil<br />

teenust vajavad), jagub igale lapsele<br />

1500 eurot aastas – see teeb 125<br />

eurot kuus. 5-eurose lapsehoiuteenuse<br />

tunnihinnaga saaks siis iga laps<br />

25 tundi lapsehoidu kuus ehk igal<br />

tööpäeval tunnikese.<br />

• Ent osa raha kulub ka administreerimisele,<br />

regionaalsetele koordinaatoritele<br />

jne. Ning lapsehoiu kõrval<br />

tuleb sellest eurorahast arendada<br />

ja pakkuda tugiisiku- ja transporditeenust.<br />

Järelikult jääb lapsehoiuks<br />

järele vaid pool tunnikest päeva<br />

kohta. Või siis tuleb midagi ümber<br />

mängida. Vähendada uuesti teenust<br />

saavate perede hulka? Muuta<br />

lapsehoiuteenus odavamaks? Leida<br />

kuskilt veel lisaraha? Või siis mõelda<br />

välja, kuidas teha asju paindlikult<br />

nii, et maksimaalne kasu just peredeni<br />

jõuaks?<br />

• Ja kindlasti on vaja mõelda ka sellele,<br />

mis saab pärast aastat 2020, kui<br />

euromiljonid on läbi ja tuleb ise edasi<br />

elada. On teil mõtteid? Kirjutage<br />

meile aadressile info@vedur.ee.<br />

Veebruar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 2020. aastaks prognoositakse Eesti rahvaarvuks 1 300 000 inimest. Veebruar 2015


18 Sotsiaaltöö<br />

19<br />

Zero Project<br />

Iseseisev elu:<br />

kas see on<br />

puuetega<br />

inimestele<br />

jõukohane?<br />

Paljud riigid on<br />

hakanud puuetega<br />

inimestele sotsiaalset<br />

tuge pakkudes<br />

rakendama iseseisva elu<br />

põhimõtet ja isiklike<br />

eelarvete süsteemi. See<br />

tähendab, et inimesel<br />

(või ta perel) lastakse<br />

rohkem ise otsustada,<br />

kuidas ta oma elu juhib<br />

ja millist abi või tuge ta<br />

selleks vajab.<br />

Seni on läänes sotsiaalhoolekande<br />

süsteemides panustatud arusaamisele,<br />

et sotsiaaltöö korraldajad<br />

teavad paremini, mida puuetega<br />

inimesed (ja nende pered) vajavad,<br />

ning pakkunud välja teenused, mida<br />

puuetega inimesed riigi või omavalitsuste<br />

võimekusest lähtudes saavad.<br />

Vaikselt on aga hakatud aduma,<br />

et sellised süsteemid on väga<br />

kohmakad ja bürokraatiarikkad.<br />

See tähendab, et ka kulukad, sest iga<br />

inimesteni jõudva euro kohta läheb<br />

teine süsteemi ülalpidamiseks. Nii<br />

hakatigi eriti pärast viimast majan-<br />

Traditsiooniline<br />

hoolekanne<br />

Hooldusasutused<br />

Sotsiaaltoetustest<br />

sõltumine<br />

Puuded kui<br />

haigused,<br />

probleemid<br />

duslangust otsima võimalusi, kuidas<br />

muuta sotsiaalsüsteeme kulutulusamaks<br />

ja inimeste jaoks tõhusamaks.<br />

Iseseisva elu kontseptsioon põhineb<br />

arusaamal, et kui puuetega inimestele<br />

anda võimalus ja luua tingimused,<br />

siis nad polegi enam nii<br />

saamatud ega vaja seda, et spetsialistid<br />

nende eluolu üle otsustaksid.<br />

Sotsiaaltöö rolliks jääb siis toetada<br />

nende iseseisvust ja luua neile eluga<br />

toimetulekuks tingimused. Pakkuda<br />

tuge just nii palju ja sellisel viisil<br />

kui iseseisvaks toimetulekuks tarvis.<br />

Kui puudega inimene vajab tõesti<br />

suuremahulist hooldust ja elab pere<br />

hoole all, siis tuleb toetada peret, aga<br />

jällegi mitte etteantud teenustega<br />

süsteemile sobivas rütmis, vaid nõnda,<br />

nagu pere ise kõige õigemaks<br />

peab. Sageli selgub, et nii kasutatakse<br />

ressurssi palju targemalt.<br />

Ent see kõik ei sünni üleöö. Selleks,<br />

et puuetega inimesed ja nende<br />

pered saaksid oma elu ise juhtida<br />

ja teha vastutustundlikke otsuseid,<br />

tuleb välja arendada selle jaoks<br />

vajalikud uut moodi teenused ja sotsiaalse<br />

toe skeemid.<br />

Tiina Kangro<br />

Hoolekande muutumine inimesekeskseks<br />

Muutuste soodustajad<br />

Aktiviseeruvad sihtgruppide<br />

ühingud<br />

Riiklik kaasamispoliitika<br />

ÜRO puuetega inimeste<br />

õiguste konventsiooni vastuvõtmine<br />

Euroopa Liidu võrdõiguslikkuse<br />

alased regulatsioonid<br />

Euroopa Liidu tõukefondide<br />

rahaline tugi<br />

Muutuste elluviimine<br />

Ligipääsetavuse ja universaaldisaini<br />

arendamine<br />

Teenuste turu tekkimine<br />

Uued sotsiaalteenused<br />

Teenuste otsemaksed<br />

Isiklikud hoolduseelarved<br />

Isiklikud abistajad<br />

Kohandatud eluaseme teenused<br />

Iseseisev<br />

elamine<br />

Vali ja vastuta<br />

Inimkesksed<br />

sotsiaalteenused<br />

Elamine ja hooldus<br />

kogukonnas<br />

Teenuste vormimine<br />

koos kliendiga<br />

Allikas: European Social Network<br />

Austrias on isikliku<br />

toe süsteem andnud<br />

häid tulemusi<br />

Puuetega inimeste tervise-,<br />

tööhõive- ja ühiskonnaellu<br />

kaasatuse<br />

näitajad hakkasid Austrias<br />

tõusma juba paar<br />

aastat pärast isiklikele<br />

eelarvetele ja abistajate<br />

teenindusjaamade skeemile<br />

üleminekut.<br />

Austrias hakati puuetega inimeste<br />

iseseisva elu kontseptsiooni jõulisemalt<br />

rakendama pärast ÜRO puuetega<br />

inimeste konventsiooni vastuvõtmist<br />

2008. aastal. Suur roll oli ka<br />

puuetega inimeste ühingute survel.<br />

Selle mõjul kiirenes vajalike sätete<br />

viimine üleriigilistesse seadustesse.<br />

Puuetega inimestel on nüüd õigus<br />

saada oma kasutusse nn hooldusraha,<br />

mille ulatuses nad võivad osta<br />

vajalikku abi või teenuseid. Teovõimetu<br />

inimese hooldusraha kasutamise<br />

üle otsustab eestkostja, näiteks<br />

pereliige või hooldaja.<br />

Peale hooldusraha loodi seadusega<br />

isiklike abistajate võrgustik,<br />

mille eest vastutab samuti keskvalitsus<br />

(mitte omavalitsused) ja millega<br />

tagatakse tööl käivatele erivajadustega<br />

inimestele abistajad töökohal,<br />

aga ka töö ja kodu vahel liikumiseks.<br />

Abistaja töötundide hulga määrab<br />

komisjon abistatava tegelikust abivajadusest<br />

lähtudes. Inimese jaoks<br />

pannakse paika tundide limiit ja ta<br />

võib tellida abistaja oma elukohale<br />

lähimast isikliku abi teeninduskeskusest.<br />

Töövälisel ajal isikliku abistaja<br />

kasutamiseks on Austrias teine<br />

skeem, mille eest vastutavad liidumaad<br />

(omavalitsused) – neid on<br />

ligi üheksa miljoni elanikuga Austrias<br />

üheksa. Tegelikult aga toimivad<br />

need kaks skeemi kenasti käsikäes<br />

ning inimene ei pea nende vahel end<br />

piltlikult öeldes lõhki tõmbama.<br />

Tugevad MTÜ-d<br />

Liidumaade tasandil osutatakse<br />

puuetega inimestele ka eluaseme- ja<br />

muid sotsiaalteenuseid. Teenuseid<br />

pakuvad peamiselt mittetulundusühingud.<br />

Ühingud on aga tugevad<br />

ja professionaalsed, sest nad on saa-<br />

Veebruar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Ainsana kasvab Harjumaa, Tallinna ja Tartumaa elanikkond.<br />

Veebruar 2015


20 Sotsiaaltöö<br />

21<br />

va silla, mida mööda täiskasvanuellu<br />

siirduda.<br />

Kuigi kutseõppes olid tollal juba<br />

programmid puuetega noortele, ei<br />

sobinud need tihtipeale psüühiliste<br />

erivajadustega õppijatele. Lastevanemate<br />

1999. aastal algatatud projekt<br />

sai rahastuse, et uurida, kuidas<br />

saaksid sellised noored hakkama<br />

väikefirmade juures, kus neile<br />

lähenetakse väga individuaalselt.<br />

Õpipoisiõppes olijad võisid valida,<br />

kas tahavad omandada mõne eriala<br />

ettevõttes praktikal olles endale<br />

sobivas tempos, kas või mitu korda<br />

aeglasemalt, kui nõuaks kutseõppekava,<br />

või siis täita ameti omandaminud<br />

omavalitsuste partneritena aastate<br />

vältel oma kompetentsi ja teenused<br />

välja arendada.<br />

Paljud neist, kuigi mitte veel kõik,<br />

on viimastel aastatel võtnud otsustava<br />

suuna arendada välja nüüdisaegsed,<br />

inimkesksed ja kogukonnapõhised<br />

teenused. Murrang toimus<br />

just seetõttu, et puuetega inimesed<br />

ja nende eestkõnelejad seda ise<br />

nõudsid. Puuetega inimesed osalevad<br />

ka ise oma sihtgrupile mõeldud<br />

teenuste kujundamises ja vastavate<br />

mittetulundusühingute pidamises.<br />

Kolmel liidumaal üheksast on juba<br />

välja arendatud iseseisva elu keskuste<br />

süsteem, mille kaudu koordineeritakse<br />

grupikodude ja toetatud elamise<br />

üksuste pidamist. Samuti valmistatakse<br />

ette iseseisvaks eluks või<br />

ümberasumiseks toetatud elamispinnale<br />

neid, kes senini on elanud<br />

oma lapsepõlvekodus või asutuses.<br />

Iseseisva elu juures ongi kõige<br />

tähtsam tegur isikliku abi(staja) kättesaadavus.<br />

See ei tähenda alati abistaja<br />

füüsilist kohalolekut – kui suhe<br />

on loodud, saab erivajadustega inimest<br />

toetada ja juhendada ka muul<br />

moel. Lisaks pannakse suurt rõhku<br />

elukeskkonna ligipääsetavuse arendamisele.<br />

Klienti kuulatakse<br />

Siin on näide Austria pealinnast<br />

Viinist, kus elab 1,7 miljonit inimest,<br />

nende hulgas arusaadavalt ka puuetega<br />

inimesi. Kõikidele tööeas puuetega<br />

inimestele eraldab linn igas<br />

kuus isikliku hoolduseelarve raha,<br />

et nad saaksid osta vajalikke tugiteenuseid<br />

ja isikliku abistaja töötunde.<br />

Süsteemi aluseks on veendumus, et<br />

inimesed ise teavad kõige paremini,<br />

mida ja millal nad vajavad, ning et<br />

nad ise oskavad ka kõige paremini<br />

hinnata, kui palju on õige selle eest<br />

maksta (kui nad saavad kogu raha<br />

üle ise otsustada).<br />

Ent kuidas otsustatakse, kui palju<br />

raha tuleb kellelegi teenuste soetamiseks<br />

eraldada? Ka sellesse kaasatakse<br />

erivajadustega inimesed algusest<br />

peale. Kõigepealt koostab inimene<br />

ise plaani, milles ta teeb ettepaneku,<br />

missugust abi ja kui suures<br />

mahus ta tahaks kasutada. Seejärel<br />

koguneb väike kolleegium, millesse<br />

kuulub ka sotsiaaltöö spetsialiste.<br />

Määravaks ei ole inimese haigus<br />

ega diagnoos, vaid lähtutakse konkreetsest<br />

olukorrast, inimese elustiilist<br />

ja vajadustest (kas ta käib tööl,<br />

kus elab, kas käib sportimas või harrastustega<br />

tegelemas jne).<br />

Peale selle saab inimene valida,<br />

kas tahab otsida talle eraldatava raha<br />

eest teenuseosutajad ise (näiteks<br />

võtab abistajaks naabri või mõne<br />

sõbra või ostab teenused omale<br />

tuttavast mittetulundusühingust)<br />

või avaldab soovi, et sotsiaaltöötaja<br />

teeks seda tema eest. Praktika on<br />

näidanud, et üle poole inimestest<br />

eelistab otsustada raha kasutamise<br />

üle ise või oma pere abiga.<br />

Iseseisvus suureneb<br />

Viinis on põhjalikult tegeletud ka<br />

isikliku abistamise teenuse kujundamisega.<br />

Selles on aktiivselt kaasa<br />

löönud teenusekasutajad ja nende<br />

esindusühingud. Välja on kujunenud<br />

kolm tugevat mittetulundusühingut,<br />

kelle tegevuse alustalaks<br />

on kogemusnõustajate kaasamine.<br />

Sarnase probleemiga maadelnud<br />

inimene oskab alati anda parimat<br />

nõu ja soovitada ka seda, mil viisil<br />

ja millise abiga oma elu korraldada,<br />

et kulud oleksid optimaalsed ja tulemus<br />

parim.<br />

Hiljuti lasi Viin viia läbi sõltumatu<br />

uuringu tuvastamaks, kas uuele<br />

süsteemile üleminek on mõjutanud<br />

puuetega inimeste olukorda. Ilmnes,<br />

et mõne aastaga olid inimeste<br />

tervisenäitajad, iseseisvus ja tööga<br />

hõivatus varasemaga võrreldes tõusnud.<br />

Inimesed olid isiklike eelarvete<br />

süsteemiga kohanenud ja tunnetasid,<br />

et on saanud kaasa aidata oma<br />

elu edenemisele.<br />

Uuringu tulemustest selgus ka<br />

see, et varem lapsepõlvekodus elanud<br />

puuetega inimesed olid muutunud<br />

iseseisvamaks ja kogunud enesekindlust<br />

ega vajanud enam nii palju<br />

pere tuge. Uues tugisüsteemis olid<br />

nad muutunud aktiivsemaks, mille<br />

tulemusena osalesid varasemast<br />

enam kogukonna- ja kultuurielus.<br />

Zsolt Bugarszki<br />

TLÜ sotsiaalpoliitika õppejõud<br />

Lastevanemad käivitasid<br />

puuetega noorte õpipoisiõppe<br />

Lastevanemate<br />

organisatsiooni<br />

katseprojektist<br />

kasvas Austrias välja<br />

seadusmuudatus,<br />

mille kaudu tagatakse<br />

suhtlemisprobleemi ja<br />

toimetulekuraskustega<br />

noortele õigus käia<br />

ettevõtetes pikaajalisel<br />

õpipoisipraktikal.<br />

Austria ühe provintsi lastevanemate<br />

ühing otsustas katsetada uusi<br />

võimalusi, et ka need noored, kes<br />

tavalises kutsehariduses sammu ei<br />

pea või toime ei tule, saaksid sobi-<br />

sel eesmärgid ainult osaliselt, keskenduda<br />

lihtsalt mõne sobiva töö<br />

või töölõigu tegemisele, mille kõrvalt<br />

harjutada kollektiivis olemist,<br />

suhtlemist ja igapäevaelu probleemide<br />

lahendamist.<br />

Ettevõtmine andis häid tulemusi.<br />

Neli aastat hiljem, aastal 2003 viidi<br />

kutseõppeseadusse sisse täiendus,<br />

mille järgi tekkis kõigil erivajadustega<br />

noortel, kelle jaoks kutseõppesüsteemis<br />

ei leidunud sobivat programmi,<br />

võimalus minna pikemaks<br />

ajaks (mitmeks aastaks) õpipoisipraktikale<br />

individuaalse kava alusel.<br />

Seaduse järgi rahastati seda õpet<br />

kutsehariduse süsteemist. Tööprak-<br />

Püsivad<br />

hästi tööl<br />

Viimaste aastate andmeil<br />

osaleb Austrias nn kaasavas<br />

õpipoisiõppes juba üle 7000 noore,<br />

neist iga viies on puudega ning<br />

ülejäänud kergemate käitumis- või<br />

toimetulekuhäiretega.<br />

Kaasavast õpipoisiõppest<br />

tööturule suundujate ja seal<br />

püsijate osakaal on suur. 2011. aastal<br />

tehtud uuringu tulemused näitasid,<br />

et 70 protsenti töötas ka nelja<br />

aasta pärast. Tavalise kutseõppe<br />

läbinutest või kooli pooleli jätnutest<br />

töötas samas sihtgrupis nelja<br />

aasta pärast vaid 44 protsenti.<br />

Esimesest projektist alates<br />

on kahe aastakümnega<br />

jõutud selleni, et enamikul väikestel<br />

ja keskmise suurusega ettevõtetel,<br />

kes pakuvad õpipoisiprogramme,<br />

on ka puuetega noortega töötamise<br />

kogemus.<br />

Uuri lisa: www.zeroproject.org.<br />

Erivajadustega inimestele on kõige<br />

ohtlikum see, kui nad tunnetavad,<br />

et ei kuulu kuhugi ega ole kellelegi<br />

vajalikud. Zero Project<br />

tikal põhinevat õpipoisiõpet võis<br />

kombineerida ka õppetundides osalemisega<br />

kutsekoolis, näiteks koos<br />

tugiisiku või abiõpetajaga.<br />

Muudatus viidi seadusse esmalt<br />

viieks aastaks, et seda vahepealse<br />

tulemuste analüüsi põhjal vajadusel<br />

kohendada. 2008. aastal kinnitati<br />

aga nn kaasav õpipoisiõpe lõplikult<br />

seadusse, sest tulemused olid väga<br />

head. Hiljuti suurendati väike- ja<br />

keskmise suurusega ettevõtete riiklikke<br />

toetusi, et nood saaksid probleemsete<br />

noortega, näiteks haridussüsteemist<br />

väljalangenutega, veel<br />

rohkem töötada ja vajadusel kaasata<br />

tugispetsialiste. Tiina Kangro<br />

Veebruar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Kõige kiiremini väheneb Hiiumaa, Valga ja Võru elanikkond.<br />

Veebruar 2015


22<br />

Valimised<br />

Hooldajate liit<br />

23<br />

Korduma kippuvad<br />

küsimused riigikokku<br />

kandideerimise kohta<br />

Omastehooldajate ja puuetega inimeste liikumine jõudis loomulikku arengut<br />

pidi selleni, et eestkõnelejad otsustasid kandideerida riigikokku. Paljusid meie<br />

sõpru ja saatusekaaslasi ehmatas aga see ootamatu käik ära. Siin on mõned selgitused<br />

küsimustele, mida meilt pea igapäevaselt küsitakse.<br />

Eestis on poliitikal ja poliitikutel<br />

kehvake maine. Seepärast kahtlustatakse,<br />

kas meiegi ei lähe valimistele<br />

seepärast, et saada soe istumisealune.<br />

Arvatakse isegi, et meie mälu on<br />

hävinud ning me ei tea puuetega inimestest<br />

enam midagi. Õnneks saavad<br />

siiski paljud aru, et meie eesmärk<br />

on üks: proovida järele, kas seadusandjate<br />

hulgas on võimalik teha ära<br />

midagi enamat puuetega inimeste ja<br />

neid hooldavate perede heaks.<br />

Kodanikena oleme pikkade aastate<br />

jooksul proovinud ära kõik seaduslikud<br />

hoovad. Oleme ajakirjanduse<br />

kaudu juhtinud järjekindlalt<br />

tähelepanu probleemidele. Oleme<br />

kodanikuaktiivsuse korras katsetanud<br />

lahendusteid ja tõestanud, et<br />

ette nähtud lahendused sageli ei tööta.<br />

Oleme kirjutanud ettepanekuid ja<br />

märgukirju ning osalenud lõpututel<br />

koosolekutel ja ümarlaudadel. Oleme<br />

analüüsinud seaduseelnõusid ja teinud<br />

parandusettepanekuid. Oleme<br />

korraldanud meeleavaldusi. Meid on<br />

kuulatud, aga ainult natuke. See on<br />

parandanud maailma liiga vähe.<br />

Nüüd tahamegi viia puuetega inimeste<br />

ja omastehooldajate hääle<br />

Toompea-esiselt platsilt majja sisse<br />

– sinna, kus tehakse seadusi, mille<br />

järgi Eesti inimesed elama peavad.<br />

Mida tähendab, et kandideerite<br />

parteitutena, aga Isamaa ja Res<br />

Publica Liidu (IRL) nimekirjas?<br />

Kuna meil oma erakonda ei olnud,<br />

siis oli meil kaks võimalust: kas kandideerida<br />

üksikkandidaatidena või<br />

mõne erakonna valimisnimekirjas.<br />

Kuna seaduse järgi peavad üksikkandidaadid<br />

saama riigikokku pääsemiseks<br />

mitu korda rohkem hääli<br />

kui erakonna nimekirjas olevad kandidaadid,<br />

valisime realistlikuma tee.<br />

Üksikkandidaatidest, muide, pole<br />

kogu iseseisva Eesti ajaloos veel ükski<br />

inimene riigikokku pääsenud – nad<br />

on jäänudki protestijateks. Meie eesmärk<br />

aga oli transportida enda koostatud<br />

põhjalik sotsiaalprogramm<br />

reaalsesse poliitikasse.<br />

Selleks otsustasime valida koostööpartneriks<br />

erakonna, kes igal<br />

juhul on juba riigikogus. Et meie<br />

sotsiaalprogramm ei jääks kogemata<br />

veel neljaks aastaks maa ja taeva<br />

vahele hõljuma. Isamaa ja Res Publica<br />

Liit oli huvitatud lülitama meie<br />

programmi oma programmi ja nüüd<br />

see ongi seal. Programm on see, millest<br />

poliitilises tegevuses lähtutakse.<br />

Seega on IRL võtnud avaliku vastutuse<br />

viia ellu meie pakutud ideed.<br />

Kui rahvas valib meid riigikokku,<br />

saame igapäevaselt olla oma kompetentsiga<br />

abiks plaani elluviimisel.<br />

Mis saab siis, kui nad tõmbavad<br />

teile „mütsi” pähe?<br />

Kuna me ei ole erakonna liikmed,<br />

siis on meil võimalik jääda oma<br />

arvamuse juurde. Muide, Isamaa ja<br />

Res Publica Liit on kuuldavasti ka<br />

erakond, kus eriarvamusi sallitakse<br />

kõige enam (vaadake kas või riigikogu<br />

hääletusprotokolle). Sõltumatutena<br />

on meil õigus ja võimalus teha<br />

koostööd teiste jõududega, kes sotsiaalpoliitika<br />

vastu tõsisemat huvi<br />

tunnevad. Ka võimu- ja opositsioonierakonnad<br />

peaksid tegema koostööd,<br />

sest vaidlustes sünnib tõde.<br />

Loodame, et ka Eesti hakkab jõudma<br />

lähemale normaalsele parlamentaarsele<br />

asjaajamisele.<br />

Meie teine tugevus on, et meie<br />

võrgustik on meie tagatuba. Needsamad<br />

mitukümmend organisatsiooni<br />

ja nende ligi 100 000 liiget,<br />

kellega koos arendasime kodanikuliikumist<br />

ja kellega hiljuti otsustasime<br />

luua sotsiaalfoorumi, mis hakkab<br />

kandma lobigrupi ülesannet<br />

valitsuse ja riigikogu suunal.<br />

Mis saab, kui te ei osutu valituks?<br />

Kodanikuliikumine jääb tegutsema<br />

niikuinii. Olgu meie esindajad<br />

Toompeal või mitte, võrgustik on<br />

jätkuvalt valmis panustama koostöösse<br />

riigiasutuste ja seadusandjaga<br />

sihtgruppe tundva partnerina. Ja<br />

tulema vajadusel ka tänavatele.<br />

Kuna vabatahtlikul, enamasti<br />

tasustamata tööl on aga piirid, siis<br />

oleks hea, kui mõned meist saaksid<br />

pühenduda sotsiaalsfääri arendamisele<br />

ja toetavale seadusloomele<br />

juba ametliku tööna, mitte üksnes<br />

vabal ajal, nagu see on meist enamiku<br />

jaoks senini käinud.<br />

Kui meid aga ei valita, siis tegutseme<br />

edasi jõudumööda. Meil on kõigil<br />

oma erivajadused või hooldatavad.<br />

Nüüd ongi hea saada teada, kas<br />

rahvas hindab meie tegevust või usaldab<br />

sotsiaalsfääri juhtima siiski teised.<br />

Sellest saab väike vahearuanne,<br />

et hinnata oma tegevuse vajalikkust.<br />

Tiia Sihver, Tiit Papp,<br />

Sülvi Sarapuu, Tiina Kangro<br />

Eesti Hooldajate Liit kutsub<br />

20. märtsil konverentsile<br />

Poolteist aastat tagasi<br />

asutasid „Puutepunkti”<br />

telesaate meeskonna<br />

ümber kogunenud<br />

aktiivsed omastehooldajad<br />

ja puuetega inimesed<br />

Eesti Hooldajate<br />

Liidu (EHOL). Tagasi vaadates<br />

oleme teinud kõike<br />

seda, mida asutamisel<br />

välja lubasime.<br />

EHOL-i asutamiskonverents toimus<br />

riigikogu konverentsisaalis ja<br />

sellest võttis osa ligi sada inimest.<br />

Tahtsime seda pidada just seal, kus<br />

on poliitikud, sest siis on kõige rohkem<br />

lootust, et nad tulevad samuti<br />

kuulama ja saavad meie plaanidest<br />

teada. Liidu põhikirja panime kirja<br />

järgmised eesmärgid:<br />

kaitsta erivajadustega inimeste<br />

ja nende perekondade<br />

õigust väärikale kohtlemisele ja võrdsetele<br />

võimalustele ühiskonnaelus;<br />

toetada nende sihtgruppidega<br />

töötavaid spetsialiste nende<br />

püüdlustes teha oma tööd professionaalselt<br />

ja tulemuslikult;<br />

olla riigile sõltumatuks ja<br />

sihtgruppi tundvaks partneriks<br />

sotsiaalpoliitika kujundamisel<br />

ning vastava valdkonna avalike teenuste<br />

arendamisel.<br />

Eesmärkide saavutamiseks plaanisime<br />

järgmist:<br />

analüüsitakse hätta sattunud<br />

inimeste probleeme, probleemide<br />

tekkemehhanisme ja abistruktuuride<br />

võimekust probleemide<br />

teket ennetada ja abi anda;<br />

antakse sotsiaalsüsteemi eest<br />

vastutavatele organitele tagasisidet<br />

nende töö tulemuslikkuse<br />

kohta ja tehakse ettepanekuid tugistruktuuride<br />

paremaks korraldamiseks<br />

ning vajadusel seadusandluse<br />

täiendamiseks või muutmiseks;<br />

Eesti Hooldajate<br />

Liidu asutamiskonverentsil<br />

9. oktoobril<br />

2013 oli teiste<br />

poliitikute kõrval<br />

kohal tollane<br />

sotsiaalminister<br />

Taavi Rõivas.<br />

Teet Malsroos<br />

tehakse võrgustikutööd<br />

samadel eesmärkidel tegutsevate<br />

ühingute ja organisatsioonidega<br />

nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel<br />

tasandil, koostatakse ühisavaldusi<br />

ja märgukirju;<br />

teavitatakse sihtgruppi ja<br />

avalikkust valdkonna probleemidest<br />

ja võimalikest lahenduskäikudest,<br />

levitatakse infot ja hariduslikke<br />

materjale.<br />

Seda kõike olemegi teinud. Meie<br />

eesmärk on olnud koondada sotsiaalvaldkonda<br />

tundvaid inimesi<br />

ja kaasata nende teadmisi riigi sotsiaalpoliitika<br />

kujundamisse. Organisatsiooni<br />

loomisega tahtsime saada<br />

tugevamaks. Olime tolleks hetkeks<br />

juba aru saanud, et ilma surumata<br />

meie teadmisi ei kasutata.<br />

Töövõimereformi segadustes ühinesid<br />

meiega paljud puuetega inimeste<br />

organisatsioonid, haavatavate<br />

sihtgruppide eestkõnelejad, meid<br />

asusid toetama meedikute organisatsioonid,<br />

pensionäride ühendused ja<br />

ametiühingud. Meile olite toeks kõik<br />

teie, kes te ühinesite hooldajate liiduga<br />

toetajaliikmete ja partneritena.<br />

16 kuud on olnud väga sündmusterohked<br />

ja kiired. Jõulude ajal saatsime<br />

teile tervituskaardi, kus lubasime<br />

korraldada veebruaris konverentsi,<br />

et edasisi puuetega inimeste<br />

ja omastehooldajate kaitsmise plaane<br />

arutada. Kuna aga meie kodanikuliikumisest<br />

on välja kasvanud<br />

tuumik, kelle esindajad kandideerivad<br />

riigikogu valimistel, langetasime<br />

otsuse lükata kokkusaamine märtsikuusse.<br />

Sel lihtsal põhjusel, et enne valimisi<br />

on kõigel poliitiline maik, aga<br />

meie tahame hoida omastehooldajate<br />

ja puuetega inimeste teema<br />

poliitikaülese. Oleme valmis kasutama<br />

poliitikat vaid selleks, et olla<br />

meie sihtgruppide jaoks vajalike<br />

otsustuste tegemisele lähemal.<br />

Eesti Hooldajate Liidu nimel Tiina Kangro<br />

Kallid omastehooldajad,<br />

hooldajate<br />

liidu toetajad ja<br />

muud huvilised!<br />

• Kutsume teid Eesti Hooldajate Liidu<br />

konverentsile 20. märtsil.<br />

• Info registreerimise kohta saadame<br />

toetajaliikmetele e-kirjaga. Teistel<br />

palume jälgida sotsiaalmeediat ja liidu<br />

kodulehte.<br />

• Liidu toetajaliikmeks saab tulla lehel<br />

www.ehol.ee.<br />

Veebruar 2015<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

1992. aastast on Eesti rahvaarv vähenenud 242 626 inimese võrra.<br />

Veebruar 2015


ISSN 2228-1312<br />

SAAJA AADRESS:<br />

Leia meid ka Facebookis: NÄOGA INIMESTE POOLE<br />

Ajakirja väljaandmist<br />

toetavad ka<br />

Vali omastehooldajate<br />

ja puuetega inimeste<br />

esindajad riigikokku!<br />

Kandideerime parteitutena Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas:<br />

425 Tiina Kangro Harju- ja Raplamaal<br />

393 Tiia Sihver Põhja-Tallinnas, Kristiines ja Haaberstis<br />

410 Sülvi Sarapuu Tallinna kesklinnas, Pirital ja Lasnamäel<br />

420 Tiit Papp Tallinnas Nõmmel ja Mustamäel<br />

Pöörame riigi näo inimeste poole. Loome parema sotsiaalpoliitika, mis toetab<br />

võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust kõikide jaoks. Puuded, haigused, kõrge iga või<br />

muud erivajadused ei tohi võtta inimestelt võimalust toime tulla ning elada väärikalt.<br />

Valimised on 1. märtsil. Osale kindlasti!<br />

Kui saad aidata.<br />

Või kui tead<br />

kedagi, kes saab:<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

arveldusarve<br />

EE452200221053907379<br />

MTÜ Puutepunktid on<br />

riiklikus tulumaksusoodustusega<br />

mittetulundusühingute<br />

ja sihtasutuste<br />

nimekirjas.<br />

Seda ajakirja<br />

toetasite teie!<br />

Maria Praats, Sander Saat, Kalev Märtens, Kristina Alunurm, Larissa Nikiforova, Piret Tõruke, Karolina<br />

Antons, Monika Miller, Janika Siim, Silja ja Liina Aavik, Reet Jepisova, Heldi Käär, Ulvi Mellis,<br />

Chris-Helin Loik, Kristi-Isabella Kaldoja, Agnes Pihlak, Aino Trull, Virve Kaasik, Kreet Ojamets, Anne<br />

Reva, Aiki Priimägi, Epp Saarepuu, Riina Jõgi, Piibe Lõhmus, Ave Kongi, Ursi Joost, Ande Etti, Imbi<br />

Suun, Elo Saue, Ellen Niine, Kalev Selberg, Kairi Tiikmann, Merle Lints, Marget Moppel, Signe<br />

Falkenberg, Maris Luik, Tarmo Leheste, Evelin Peda, Renee Kukk, Sigrid Kristin, Eerika Õun, Kaja<br />

Linder, Küllike Lain, Triin Pärnpuu, Ave Tooming, Kaja Kingo, Ere Tött, Helle Borissov, Kajar Lember,<br />

Liisa-Ly Pakosta ja Helmen Kütt. Lisaks neile toetasid ajakirja seekord Raplamaa Diabeetikute Seltsi<br />

liikmed. Teie annetustest kogunes ajakirja trükikulude katmiseks 755 eurot. Sellest on suur abi,<br />

sest alates jaanuarist oleme pidanud toime tulema hasartmängumaksu nõukogu kaasrahastuseta.<br />

Püüame hoida ajakirja elus uute projektirahastuste leidmiseni.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!