Tartu ettevõttejuhtide iseloomustus (pdf)

11. TARTU ETTEVÕTTEJUHTIDE ISELOOMUSTUS
Hans Dsiss
Käesolevas osas iseloomustame juhtkonda selliste tunnuste kaudu nagu sugu, vanus, haridus,
üldine juhtimisstaaž ja staaž viimases ametis. Materjali selline käsitlus teenib järgmist
eesmärki: analüüsida juhtide sotsiaal-demograafilise koosseisu sarnaseid ja erinevaid jooni
nelja uurimuse varal ja viimase uurimuse andmeil, et sellel baasil anda Tartu linna ettevõtete
tegevjuhtide koondportree ning kirjeldada selles koondpildis toimunud nihkeid viimase 8 aasta
jooksul.
Vanus
Inimest iseloomustavaks oluliseks tunnuseks on tema vanus, mis väljendab indiviidi teo- ja
töövõimet, tema loovust ja innovaatilisust ning muutustega kohanemisvõimet. Erinevate
tööalade puhul on see seos erinev, sõltudes elukutse omandamisele kulutatud ajast, ettevalmistuse
ning töös omandatud kogemuste vahekorrast jms. Tänapäevane maailm oma keerukuse
tõttu nõuab inimeselt toimetulekuks ja kohanemiseks järjest pikemat ettevalmistavat perioodi,
mille jooksul omandatakse erinevates haridusasutustes teadmisi, oskusi, vilumusi. See tähendab
aga seda, et sotsiaalne küpsus, mil inimene muutub mitmes mõttes iseseisvaks, saabub
tavaliselt alles kahekümnendate eluaastate lõpupoole. Arvestades eestlaste suhteliselt madalat
keskmist eluiga, kulub sellest ajast pea kolmandik järelejäänud eluks ettevalmistamiseks,
mistõttu aktiivse loomevõime aeg jääb suhteliselt lühikeseks, aga seda intensiivsemalt tuleb
neid aastaid kasutada. Kahjuks saab aktiivse elu aastate tegutsemise intensiivsus paljudele
juhtidele saatuslikuks, nagu näitab meditsiiniline statistika.
Eraldi tähelepanu väärib veel see osa juhtkonnast, kel puudub vajalik eriharidus, aga kes
oma vanuse tõttu oleksid võimelised õpinguid jätkama. Osa neist kindlasti teebki seda.
Edaspidi vaatleme lähemalt tegevjuhtide haridusliku koosseisu seost vanusega.
Tartu firmade tegevjuhtide vanus 2006. aastal mahub vahemikku 25 aastast 78 aastani,
andes keskmiseks vanuseks 43,8 aastat — seega valdavalt parimas loome- ja tööeas inimesed.
Mis puutub nais- ja meesjuhtide keskmisesse vanusesse, siis mehed on keskmiselt 2 aastat
vanemad. Eelmise uurimusega võrreldes on üldkeskmine vanus kahe aasta võrra tõusnud.
Seega suur osa juhtidest on jäänud oma ametikohale truuks viimase 4 aasta jooksul.
Joonisel 11.1 toodud vanusegruppide esindatus näitab, et enam kui kaks kolmandikku
juhtidest oli 2006. aasta uurimuse andmeil 30–49-aastased. Iga neljas on juba 50-aastane või
vanem. 2002. aastaga võrreldes on juhtkonnas tõusnud eakamate vanusegruppide osakaal, mis
viitab juhtiva kaadri suhtelisele püsivusele ja stabiilsusele.

Tartu ettevõttejuhtide iseloomustus 103
2002 2006
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
12
40
36
33
30
15
13
6
6
9
20-29 30-39 40-49 50-59 60 ja vanemad
Joonis 11.1. Tegevjuhtide vanus kahe uurimuse põhjal (%)
Alljärgnevalt jooniselt 11.2 on näha, kuidas naised ja mehed on esindatud erinevates vanusegruppides.
Nii nagu 2002. aastal on ka 2006. aastal mehed ülekaalus kõigis vanusegruppides,
välja arvatud 40–49-aastased, kus tooni annavad naisjuhid. Sealt eakamate hulgas domineerivad
juba kindlalt mehed, eriti silmnähtav on see 60-aastaste ja eakamate juhtide hulgas.
Võrreldes naistega, säilitavad mehed oluliselt kauem oma juhipositsiooni ettevõtluses.
2002. a andmed
2006. a andmed
% 100
49
46
58
46
35
%
100
52
42
63
39
25
90
90
80
80
70
70
75
60
50
51
54
54
65
60
50
48
58
61
40
42
40
30
30
37
20
Sugu
20
Sugu
10
Naine
10
Naine
0
20-29
30-39
40-49
50-59
60 ja
Mees
0
20-29
30-39
40-49
50-59
60 >
Mees
Joonis 11.2. Nais- ja meesjuhtide esindatus erinevates vanusegruppides kahe uurimuse põhjal, %
Kuidas on juhtide keskmine vanus seotud firma suurusega ja millised muutused on siin viimase
nelja aasta jooksul toimunud, nähtub jooniselt 11.3. Üldkeskmist vanust esindavad eeskätt
suurettevõtete (50 ja enam töötajat) naisjuhid. Ka kaks aastat varasema uurimuse andmeil, olid
just suurettevõtete eesotsas suhteliselt üheealised nais- ja meesjuhid. Kõigi ülejäänud ettevõtete
eesotsas on inimesed, kellel aastaid ja elukogemust erinevalt, siinjuures on viimase 4 aasta

104
Tartu ettevõtlus 2006
jooksul vanuselised disproportsioonid oluliselt suurenenud. Eriti silmatorkav on see vanuseline
erinevus kuni nelja ja 10–19 töötajaga ettevõtetes, kuhu on koondunud suhteliselt kõige
eakamad mehed ja kõige nooremad naised. Kui meeste vanuseline erinevus sõltuvalt ettevõtte
suurusest ulatub 5 aastani, siis naistel on see näitaja 7 aastat ja 2006. aasta andmeil on kõige
eakamad naisjuhid 20–49 ja 5–9 töötajaga firmades, mis täiesti erineb 4 aastat varasemast
situatsioonist.
2002. a andmed
2006. a andmed
Keskmine vanus
44
43
42
41
40
39
40
42
42
42
43
42
40
41
41
48
46
44
42
44
44
46
45
42
47
43
38
Sugu
40
40
41
41
Sugu
37
37
Mees
Mees
36
Kuni 4 töötajat5-9
10-19
20-49
50 ja enam
Naine
38
0-4
5-9
10-19
20-49
50+
Naine
Joonis 11.3. Firma suurus ning nais- ja meesjuhtide keskmine vanus
Sugu
Töö iseloom määrab paljuski ära töötajaskonna soolise koosseisu. Ajalooliselt on välja
kujunenud nn naiste ja meeste tegevusalad, kuigi ühiskonna areng toob järjest enam korrektiive
sellesse diferentseerumisse. Paljudel traditsioonilistel meeste aladel pakuvad naised neile juba
võrdväärset konkurentsi, vastupidist esineb harvem — nii on ametnike, pedagoogide,
teenindussfääri alad jäänud kindlalt naiste valitseda. Kui nimetatud tendentsid valitsevad
ühiskonnas tervikuna, siis ettevõtluses valitsevad omad reeglid. Kuigi Eesti ettevõtlus liigub
korrastatuse ja seadusi respekteeriva arengu suunas, eeldab sellega tegelemine senini veel peale
vaimse potentsiaali ka head füüsilist vormisolekut, millega toimetulek on meestele enam
jõukohane. Kui kõrvutada nelja uurimuse andmed, mille kaudu on jälgitud Tartu ettevõtluse
arengut viimase kaheksa aasta jooksul, siis tuleb tunnistada, et nii nagu oli seal ülekaal meeste
käes varasematel aastatel, nii on see ka jäänud tänaseni. Kas viimase kahe uurimuse naisjuhtide
osakaalu 3-protsendiline tõus on märk mingitest muutustest, seda on veel vara prognoosida
(joonis 11.4).

Tartu ettevõttejuhtide iseloomustus 105
80
70
60
50
40
30
20
10
0
76
76
73
73
24 24
27 27
1998 2000 2002 2006
Mehed
Naised
Joonis 11.4. Tegevjuhtide sooline koosseis nelja uurimuse põhjal (%)
Kas firma suurusest tulenev tööpinge ja vastutus paneb paika ka tegevjuhtide soolise kooseisu,
nähtub jooniselt 11.5. Meie andmeil on väike- ja suurettevõtte juhtimine võrdselt jõukohane nii
meestele kui ka naistele. Need vähesed naised, kes Tartus on pühendunud ettevõtte juhtimisele,
kannavad sõltumata firma suurusest meestega võrdset koormust. Ilmselt määrab nais- või
meesjuhi olemasolu firma eesotsas paljuski ära mitte niivõrd töötajaskonna arvukus, kuivõrd
firma põhitegevuse valdkond ja juhi erialane ettevalmistus. (Firmade tegevusvaldkondadest
esitatakse eraldi analüüs). Kõige silmatorkavamad muutused on viimasel neljal aastal
toimunud kahes ettevõttegrupis (20–49 ning 50 ja enam töötajat), kus naised on asunud end
juhtkonnas oluliselt intensiivsemalt realiseerima.
2002. a andmed
2006. a andmed
%
100
47
54
49
44
55
%
100
52
46
51
29
61
90
90
80
80
70
70
71
60
60
50
40
53
46
51
56
45
50
40
48
54
49
39
30
30
20
Sugu
20
Sugu
10
Naine
10
Naine
0
Kuni 4 töötajat 5-9
10-19
20-49
50 ja enam
Mees
0
0-4
5-9
10-19
20-49
50+
Mees
Joonis 11.5. Nais- ja meesjuhtide jaotumine firma suuruse järgi kahe uurimuse põhjal (%)

106
Tartu ettevõtlus 2006
Haridus
Haridus on tööjõu kvaliteedi üks põhilisi näitajaid, nii nagu ka töötajate oskused, teadmised ja
kvalifikatsioon. Ametikohale vastavate ülesannete täitmiseks võib haridust olla kas vähe, palju
või parasjagu. Ideaalne oleks olukord, kus õige mees oleks õigel kohal. Tööülesannete täitmise
seisukohalt on olulise tähtsusega haridustase ja ametialane seisund. Üldreeglina peaksid need
olema omavahel seotud, st mida kõrgemal ametialasel positsioonil ollakse, seda kõrgemat
haridustaset harilikult oodatakse. Meie käsutuses olevad andmed ei võimalda täpselt
määratleda ametikoha ja hariduse sisulist vastavust, küll aga püüaksime formaalset haridustaset
arvestades tuua välja erinevused, mis sellega seoses avalduvad. Teise momendina, mille kohta
uurimused andmeid ei anna, tuleks rõhutada, et kuskil ei kajastu juhtide haridus- ja erialane
enesetäiendus ning selle erinevad vormid, mis paljudel puhkudel aitavad tasandada koolihariduse
lünki.
Üldisema fooni loomiseks esitame siinkohal Tartu elanike haridustaseme viimase, 2000.
aasta rahvaloenduse andmeil (joonis 11.6).
Loenduse andmeil on enam kui kahel kolmandikul keskharidus ja sellest kõrgem tase, mis
on riigi teiste piirkondadega võrreldes üks kõrgemaid näitajaid. Nii nagu riigis tervikuna,
hoiavad naised ka Tartus kvaliteetsema hariduse (kõrg- ja keskeriharidus) poolest juhtpositsioone
enda käes.
Kõik Mehed Naised
40
35
36 36 36
30
25
20
15
10
5
18
17
19
17
14 15 15
13
14
9
9
9
6
7
5
0
Kõrg Keskeri Kesk Põhi Alg Alghariduseta
Joonis 11.6. Tartu elanike haridus 2000. a loenduse andmeil (10 ja vanemad)
Millise haridusega paistavad silma ettevõtete tegevjuhid, nähtub jooniselt 11.7. Ka selle
tunnuse puhul kõrvutame viimase nelja uurimuse andmed.

Tartu ettevõttejuhtide iseloomustus 107
Teaduskraad
2
5
4
13
Ülikool
46
49
49
53
Lõpetamata kõrg
Keskeri, rakenduskõrg
6
14
13
14
13
17
15
19
Kutsekesk
8
8
8
8
Üldkesk
6
9
9
12
0 10 20 30 40 50 60
1998 2000 2002 2006
Joonis 11.7. Tegevjuhtide haridus nelja uurimuse põhjal (%)
Kui võtta aluseks kõrghariduse (ülikoolihariduse) esindatus elanikkonna vastavas vanusegrupis
ja juhtide hulgas, siis juhid ületavad selle peaaegu kolmekordselt. See on üks
märkimisväärsemaid juhtide kvaliteeti iseloomustavamaid omadusi.
Tegevjuhtide haridustasemes on viimase 4 aasta jooksul toimunud oluline kvalitatiivne
nihe. Kuigi esindatud on pea kõik võimalikud tasemed, domineerib ülikooliharidus, mis koos
teadusliku kraadiga on kahel kolmandikul (66%) juhtidest, seega 11% rohkem kui 2002. aastal
(joonis 11.8). Igal 8. juhil on teaduslik kraadi. See on kõige silmatorkavam muutus viimase 4
aasta jooksul. Erihariduslik ettevalmistus on enam kui üheksal kümnendikul (94%) juhtidest.
Ka 2002. aastal oli erihariduse tase umbes sama suur, kuid praeguse seisuga on see saavutatud
eeskätt ülikooliharidusega juhtide arvel. Üldkeskharidusega juht on praegusel Tartu ettevõtlusmaastikul
suhteliselt erandlik nähtus (6%).
Ülikooliharidusega juhtide hulgas oli 2006. aastal 17 inimest, kellel oli lõpetatud veel teinegi
kõrgkool. 11 on seda teinud Tartu Ülikoolis, 1 Eesti Maaülikoolis ja 1 Tallinna Tehnikaülikoolis
ning 4 mingis muus ülikoolis, kas Eestis või välismaal. Enamuse jaoks on teine
kõrgharidus olnud seotud magistrikraadi kaitsmisega ning sageli just TÜ majandusteaduskonnas.
Võrdluseks olgu lisatud, et 2002. aasta andmeil oli 6 inimesel veel teinegi ülikooliharidus.
Juhtide soost lähtudes tuleb tõdeda, et viimase nelja aasta jooksul on toimunud oluline nihe
naiste kõrgema hariduse kasuks (joonis 11.8). 2002. aastal kaldus kõrgharidusega juhtide
osakaal meeste kasuks eeskätt teadusliku kraadi arvel. Nüüdseks on just naised oluliselt oma
hariduslikku potentsiaali tõstnud, mistõttu nende hulgas moodustavad ülikooli diplomi ja

108
Tartu ettevõtlus 2006
teadusliku kraadiga isikud juba peaaegu neli viiendikku (76%) meeste 62% vastu. 2002. aastal
oli madalama haridusega naisjuhte 52%. Naisjuhtide hulgas pole praegu ühtegi inimest, kellel
oleks vaid üldine keskharidus, samal ajal kui meestest on see igal kümnendal. Kuigi ka mehed
on oma hariduslikku ressurssi suurendanud, on naised seda kiiremini teinud.
2002. a andmed
2006. a andmed
50
%
70
46 47
60
64
40
50
48
30
40
27
20
30
10
0
14
13 13
15
Sugu
6 6
6 6
Mees
Naine
Kesk Rakenduskõrg Ülikool
Kutsekesk Lõpetamata kõrg Teaduskraad
20
10
0
18
Sugu
14
12
12
Mees
9
9
7
5 3
Naine
Kesk Rakenduskõrg Ülikool
Kutsekesk Lõpetamata kõrg Teaduskraad
Joonis 11.8. Tegevjuhtide haridus kahe uurimuse põhjal, sõltuvalt nende soost (%)
Joonis 11.9 andmed aitavad mõnevõrra täiendada joonisel 9 esitatut. Kuna naisjuhte on juhtide
hulgas on vaid 27%, siis võis jääda mulje, et naiste kõrgem haridus puudutab vaid mingit tühist
osa juhtide koguarvust.
Joonis 11.9 kummutab selle arusaama. Andmetest nähtub, et ülikooliharidusega naised
moodustavad enam kui poole (57%) vastava haridusega juhtidest ning teaduskraadiga naised
peaaegu poole (46%) kõigist kraadiga juhtidest.
Kuidas haridus on seotud juhtide vanuse ja firma suurusega, ilmneb alljärgnevast.
Kui elanikkonnas tervikuna vanuse kasvuga haridustase halveneb, siis ei pea see paika
juhtide puhul. Kui vaid 20–29-aastastest tegevjuhtidest on 29%-l ülikooliharidus, siis 60-aastaste
ja vanemate grupis on neid kolm neljandikku (76%). Põhiosa (43%) kõrgharidusega juhtidest
on 40–49-aastased. Märkimist väärib asjaolu, et iga neljas 50–59-aastane juht on teaduskraadiga.
Umbes samasugused trendid ilmnesid ka 2002. aasta uurimuse andmetes. Esiletõstmist
väärib ka fakt, et kaks kolmandikku (67%) keskharidusega meesjuhtidest on suhteliselt
noored, vanuses 30–39 aastat. Nende vanus ei tohiks olla neile takistuseks oma pooleli jäänud
haridustee jätkamisel.
Paraku teadmised, mis on omandatud kümneid aastaid tagasi mitte üksnes ei unune, vaid ka
aeguvad. Kuigi ülikoolidiplomi saanud on formaalselt võrdsel tasemel, suudavad tõhusamat
konkurentsi pakkuda siiski kaasajal omandatud teadmised.

Tartu ettevõttejuhtide iseloomustus 109
% 100
100
64
66
15
57
46
90
80
85
70
60
50
54
40
43
30
20
10
36
34
Sugu
Naine
0
Mees
Kesk
Kutsekesk
Rakenduskõrg
Lõpetamata kõrg
Ülikool
Teaduskraad
Joonis 11.9. Haridustasemete osakaal nais- ja meesjuhtide hulgas 2006. aastal
Mis puutub juhi hariduse ja firma suuruse seosesse, siis vääriksid välja toomist kaks olulist
momenti, mis ei avaldu käesolevas uurimuses nii selgepiiriliselt kui 2002. aastal.
Esiteks, hoolimata firma suurusest, on esindatud kõik haridustasemed.
Teiseks avaldub selles hariduslikus heterogeensuses selge suundumus — mida suurem
firma, seda haritum juht
Järgnevas analüüsis keskendume vaid neile juhtidele, kellel on ülikoolidiplom (ka teaduskraad).
Jooniselt 11.10 on näha, millise ülikooli diplom on Tartu tegevjuhtidel.
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
45
39
34
32
16 15
13
7
TÜ EMÜ TTÜ Muu
2002 2006
TÜ — Tartu Ülikool, EMÜ — Eesti Maaülikool, TTÜ — Tallinna Tehnikaülikool
Joonis 11.10 Ülikoolidiplomiga tegevjuhid kahe viimase uurimuse andmeil (%)

110
Tartu ettevõtlus 2006
Hoolimata riigis tegutsevate kõrgkoolide rohkusest (ligemale 50), on Tartu ettevõtluses
kinnistunud põhiliselt kolme suurema avalik-õigusliku ülikooli lõpetanud — 87% kõigist
ülikooli haridust omavatest juhtidest. Üsna loomulik, et kõige enam töötavad juhtidena alma
materi kasvandikud (39%). Järgnevad Eesti Maaülikooli (34%) ja Tallinna Tehnikaülikooli
(15%) spetsialistid. Ka kaks aastat varasema uurimuse andmeil moodustasid nimetatud kolme
ülikooli lõpetanud 93% ülikooliharidusega juhtide arvust.
2006. a uurimuse andmeil oli 19 juhil “muu” ülikooli diplom, mis oli saadud Moskva,
Peterburi, Kaunase, Riia, Pihkva, Kostanaj, Stockholmi ülikoolidest või instituutidest, Tallinna
Ülikoolist, Riigikaitse Akadeemiast, Audentes Mainori Ülikoolist ja Concordia Rahvusvahelisest
Ülikoolist.
Nii nagu üliõpilaskonna sooline koosseis erineb ülikooliti, erineb ka lõpetajaskond.
Jooniselt 11.11 nähtub, et ülikoolid täiendavad erinevas mahus tegevjuhtide soolist koosseisu.
Kõige arvukam naisjuhtide täiendus tuleb 2006. aasta andmeil Tartu Ülikoolist (65% TÜ
diplomiga). Ka mingi muu ülikooli diplomiga on samuti naised kindlas ülekaalus (63%). Eesti
Maaülikooli diplomiga juhtide hulgas on naiste osa kahanenud juba viiendikuni (28%) ja
Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanutest on mehed kindlas ülekaalus (80%). Umbes samasugused
soolised proportsioonid esinesid ka 2002. aasta küsitluse andmeil. Nende andmete põhjal on
raske ennustada, millist osa hakkavad tulevikus etendama ettevõtete juhtide hulgas nende
arvukate eraülikoolide lõpetajad, mis praegu meie haridusmaastikul tegutsevad.
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
77 80
72
69
65
60
61
63
40
39
35
38
28
31
23
20
TÜ02 TÜ06 EMÜ02 EMÜ06 TTÜ02 TTÜ06 Muu02 Muu06
Mehed
Naised
Joonis 11.11. Nais- ja meesjuhtide osakaal ülikoolihariduses kahe viimase uurimuse põhjal (%)
Millised ülikoolide erialad on Tartu tööturul konkurentsivõimelised? Kas ettevõtlusega
tegelemine eeldab ka mingit kindlat erialast ettevalmistust? Millised muutused on viimasel
neljal aastal toimunud erialade esindatuses? Vastuse sellele annab alljärgnev tabel 11.1.
Erialade loend on küllalt kirju, nii nagu on mitmesugused ka ettevõtete tegevuse valdkonnad.
Erialade loendis moodustab kõige kaalukama rühma TÜ majandusteaduskond (19%),
järgnevad EMÜ mehhaniseerimine (9%) ja TÜ muud alad (9%). Muude aladena on kodeeritud
ajakirjandus, politoloogia, teoloogia, sotsioloogia, geograafia, inglise keel ja kehakultuur.
Kõige rohkem on juhtide hulgas majandusspetsialiste, eriti naiste seas. Viimastest 37% on
lõpetanud TÜ majandusteaduskonna. Kui siia lisada veel EMÜ-st saadud majandusalane
ettevalmistus (11%), siis ligemale pooled naisjuhtidest on majandusspetsialistid.

Tartu ettevõttejuhtide iseloomustus 111
Umbes samasugused erialase ettevalmistuse proportsioonid ilmnesid ka 2002. aasta
uurimuses. Asjaolu, et mõned erialade rühmad on mõlemas uurimuses esindatud võrdses
mahus, viitab firmade kestvusele, elujõule ja tegevuse edukusele.
Tabel 11.1. Tegevjuhtide ülikoolis omandatud eriala läbi kahe uurimuse, sõltuvalt nende soost (%)
2002. aasta andmed 2006. aasta andmed
Eriala nimetus Mehed Naised Kõik Mehed Naised Kõik
EPMÜ agronoomia, aiandus, 11 6 10 10 4 8
metsandus, veterinaaria
EPMÜ mehhaniseerimine 8 – 6 13 – 9
EPMÜ elektrifitseerimine 10 – 7 6 – 4
EPMÜ maaehitus 4 2 4 7 – 5
EPMÜ majandus 2 10 4 3 11 5
TTÜ autotransport, mehhaanika 5 – 4 4 2 3
TTÜ ehitus 11 – 8 8 – 5
TTÜ automaatika, elektroonika 5 – 4 5 – 3
TTÜ muud alad 3 4 4 1 2 1
TÜ majandus 17 35 21 11 37 19
TÜ meditsiin 7 12 8 6 9 7
TÜ õigus 2 11 4 2 11 5
TÜ reaalalad – – – 8 2 7
TÜ muud alad 12 12 12 9 9 9
Muu ülikool 3 8 4 7 13 9
Kokku 100 100 100 100 100 100
Teadmiste uudsuse ja kvaliteedi seisukohalt on oluline teada, millal stuudium läbiti.
2006. aasta andmeil mahub ülikooli lõpetamise aeg vahemikku 1953.–2006. a. Nagu
jooniselt näha, oli neli aastat tagasi kõige vanem diplom saadud juba 1946. ja kõige värskem
2002. aastal. Ligemale kaks viiendikku (39%) juhtidest on diplomi saanud Eesti vabariigis,
kõigil ülejäänuil langeb õppimise aeg Nõukogude Liidu aastaisse, siinjuures osale ligemale
poole sajandi tagusesse aega (joonis 11.12). Üldjuhul on need pikaajalise juhtimiskogemusega
inimesed, kes juba sotsialismi aastail töötasid ettevõtetes ja asutustes juhtivatel kohtadel. Võib
arvata, et noortele omase entusiasmi ja teadmiste värskuse kompenseerivad nad pikaajaliste
praktiliste kogemuste, oskuste ja elutarkusega. Turumajanduse üks olulisemaid tunnusjooni on
tegutsemine põhimõttel õige mees õigel kohal. Seetõttu ei saa alati arvestada formaalset
haridust tõendavat dokumenti, kuigi see peaks olema eduka toimetuleku eelduseks. Iga töö
puhul on võimalik kõnelda erialase ettevalmistuse, töö nõuete ja hariduse sobivast vahekorrast.
Neid juhte, kelle diplomi saamise aeg langeb vabariigi aastaisse, on mees ja naisjuhtide
hulgas suhteliselt võrdselt (mõlemas ligemale kaks viiendikku). Kõige suurem sooline erinevus
tuleb esile 1979. ja 1989. aasta vahemikus lõpetanute osas. Sel perioodil on diplomi omandanud
pooled naisjuhid ja vaid kolmandik meestest. Järelejäänud neljandiku meesjuhtide
hariduse saamise aeg langeb juba 1979. aastast varasemasse aega.

112
Tartu ettevõtlus 2006
2002. a andmed
2006. a andmed
%
40
37
40
38
39
30
33
30
20
24
20
23
10
10
5
0
46-67
68-78
79-89
90-02
0
53-78
79-89
90-06
Joonis 11.12 Ülikooli lõpetamise aasta kahe viimase uurimuse andmeil (%)
Üldine juhistaaž peegeldab juhtide üldist töö- ja juhtimiskogemust ning korreleerub tihedalt
vanusega. Ka selle juhtide tegevuse aspekti avamiseks kasutame nelja uurimuse andmeid.
Asjaolu, et mõlemad staažid näitavad kasvutendentsi, on täiesti loomulik, andes tunnistust
sellest, et suur osa firmade juhtidest jätkab oma endises ametis ja nn noore vere juurdevool
pole seda üldist trendi oluliselt muutnud (joonis 11.13). Iga uurimuse aasta on kummalegi
staažinäitajale lisanud ühe aasta juurde.
14
12
11 11
12
10
9
8
6
4
4
5
6
7
2
0
1998 2000 2002 2006
Üldine juhistaaž
Staaž ametikohal
Joonis 11.13. Juhtide üldine ja ametialane keskmine staaž nelja uurimuse põhjal (%)

Tartu ettevõttejuhtide iseloomustus 113
Kui jätkata viimase uurimuse andmestikuga, siis tegevjuhtide keskmine üldine juhistaaž on
12,0 aastat nii naistel kui meestel. Üldine staaž mahub vahemikku viiest kuust 44 aastani.
Kõige väiksem juhtimistöö kogemus on kutse- ja üldise keskharidusega meestel (keskmiselt 6
aastat).
Kui lähtuda firma suurusest, siis kogenud juhte jagub iga suurusega ettevõtteile, kuid
silmatorkavalt kõrge on nende meeste juhtimisalane kogemus, kes seisavad keskmiste ja
suurfirmade eesotsas (joonis 11.14). Pikaajalise staažiga naisjuhte võib kohata eeskätt 5–9 ja
20–49 töötajaga firmades. Mis puutub kuni 4 töötajaga firmadesse, siis nende juhtide üldine
juhtimisalane staaž jääb madalamale üldkeskmist näitajat. Näib, et sellise suurusega firmade
eksistents on konkurentsis kõige ebastabiilsem, järjest uusi tegijaid üritab oma firma loomisega
ja mingiks ajaks see neil ka õnnestub. Asjaolu, et suurfirmade (50 ja enam töötajat) juhtide
staaž ulatub vaid üldkeskmise näitaja tasemele, viitab nendes ettevõtetes viimasel perioodil
toimunud kaadrialastele muutustele. Kui võrrelda meeste staaži 2002. aasta andmetega, siis
siin torkavad silma märkimisväärsed muutused. Väga staažikaid meesjuhte on hakanud välja
vahetama nooremad tegijad ja seda peaaegu kõigis ettevõtete gruppides.
2002. a andmed
16
2006. a andmed
17
15
15
16
16
14
15
15
13
14
13
14
14
12
11
12
12
13
12
13
13
12
12
10
9
9
10
10
10
Sugu
Mees
11
10
11
11
10
11
Sugu
Mees
8
Kuni 4 töötajat
5-9
10-19
20-49
50 ja enam
Naine
9
0-4
5-9
10-19
20-49
50+
Naine
Joonis 11.14. Üldine keskmine juhistaaž soo ja firma suuruse alusel läbi kahe uurimuse
Tööstaaž konkreetsel ametikohal iseloomustab juhtide teenistuskäiku ja näitab nende
stabiilsust ametipostil. Enamikul juhtudel viitab vähene töötamise aeg tööjõu suurele
mobiilsusele või firma eksisteerimise kestvusele. Joonisel 11.13 esitatud nelja uurimuse
andmed näitasid püsivat kasvutendentsi.
2006. aastal oli kõigi juhtide keskmine ametisoleku aeg 7 aastat, kõikudes paarist kuust 21
aastani. Seega esimesed oma firmaga üritajad on alustanud juba 1980-ndate lõpuaastail.
Kõigist juhtidest 40% on oma ametis olnud kauem kui 7 aastat. Korrelatsioon vanusega on
arvestatav, kuid nõrgem, kui see oli üldise juhtimisstaaži puhul. Naised on kauem püsinud oma
ametis, seda eriti 20–49 töötajaga ettevõtetes ja kõige lühemat aega suurfirmade juhtidena.
Kui 2002. aastal jaotus erisooliste juhtide ametialane staaž suhteliselt ühtlaselt, sõltumata
ettevõtte suurusest, siis nüüdseks on disproportsioonid oluliselt suurenenud.

114
Tartu ettevõtlus 2006
2002. a andmed
8
2006. a andmed
11
8
7
7
7
7
10
10
7
7
7
7
6
9
6
9
6
5
6
5
6
8
8
8
8
8
8
5
7
4
Sugu
7
7
Sugu
4
Mees
6
6
Mees
3
Kuni 4 töötajat
5-9
10-19
50 ja enam
20-49
Naine
5
0-4
5-9
10-19
20-49
50+
Naine
Joonis 11.15. Keskmine tööstaaž konkreetsel ametikohal juhtide soo ja firma suuruse järgi kahe
uurimuse andmeil
Haridus olulisi erinevusi ametisoleku ajas esile ei toonud, vaid teaduskraadiga juhtidel on see
mõnevõrra kõrgem.
Ülalesitatu põhjal võiks Tartu ettevõtluse tegevjuhti 2006. aasta andmeil portreteerida kui
inimest, kes on keskmiselt 44-aastane, saanud erialase ettevalmistuse valdavalt ülikoolis nii
sotsialismi aastail kui ka vabariigi ajal, tõusva trendina iseloomustab teda teaduslik kraad,
pikaajaline juhtimistöö kogemus ning kogemus konkreetsel ametipostil.