Tartu - Linnaleht

Pakkumised kehtivad 

27.04. - 29.04. 

www.selver.ee 

64 90 Tallegg Apelsinid võrgus, 

Zewa 

Maheda maitsega kg 

kanašašlõkk, 

14 90 900 g/neto 676 g 

(96.01/kg) 

majapidamispaber 

Deluxe, 

2 kihiline, 

2 rulli/pk 

(5.45/rull) 

10 90 

Järve Selver - Pärnu mnt 238; Tondi Selver - Tammsaare tee 62; Pirita Selver - Rummu tee 4; Kadaka Selver - Kadaka tee 56A; Merimetsa Selver - Paldiski mnt 56; Punane Selver - Punane 46; Torupilli Selver - Vesivärava 37; Pelgulinna Selver - Sõle 51; Mustakivi Selver - Mustakivi tee 3A; 

Suurejõe Selver - Pärnu, Suur-Jõe 57; Mai Selver - Pärnu, Papiniidu 42; Krooni Selver - Rakvere, F.G.Adoffi 11; Männimäe Selver - Viljandi, Riia mnt 35; Vilja Selver - Võru, Vilja tn 6; Jõhvi Selver - Jõhvi, Narva mnt 8; Valga Selver - Valga, Raja 5; Saare Selver - Kuressaare, Tallinna tn 67; 

Anne Selver - Tartu, Kalda tee 43; Ringtee Selver - Tartu, Ringtee 78; Sõbra Selver - Tartu, Sõbra 56; Veeriku Selver - Tartu, Vitamiini 1; Jaamamõisa Selver - Tartu, Jaama 74. 

Fotodel on illustreeriv tähendus. Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub. 

Reede 

27. 04. 2007 

nr 16 (401) 

tasuta nädalaleht 

ilmub reedeti 

www.linnaleht.ee 

Tartu 

Fotomontaaž 

Mai toob 

laevad 

Emajõele 

lk 3 

Tantsulaste 

kevadkontsert 

Foto: Raigo Pajula / EPL 

Auto-show 

Lõunakeskuses 

Sigaretist 

loobumise 

lood 

lk 4 

lk B2-B3 

Foto: Bulls 

Foto: Mihkel Maripuu / EPL 

Superstaar Taaralinnast? 

Kolm andekat Tartumaa lauljat konkureerivad 

telesaadete ajaloo kõige hinnalisemale plaadilepingule. 

Foto: Arvo Uustalu 

Lk 1-2 

Esmaspäeval toimub Vanemuise 

kontserdimajas tantsulaste 

kevadkontsert. Osalevad 

kõik Tartus tegutsevad paremad 

tantsustuudiod: Ida tantsukool, 

Vanemuise tantsu- ja 

balletikool, tantsuklubi Shaté, 

tantsustuudio Error, tantsustuudio 

Attitude, tantsustuudio 

Senza, tantsustuudio 

GaLeRii, tantsustuudio Tokra, 

H Stuudio ja FG tantsustuudioning 

VK Rütmika, VK Janika 

ja Tantsukeskus. 

Tartus on palju noori tantsijaid, 

kes on pika hooaja kõvasti 

harjutanud. Nüüd on kätte 

jõudnud kevad ja paras aeg 

oma oskusi näidata. Lavale 

astuvad mudilased, lapsed, 

noored ja peaaegu professionaalid. 

Näha saab palju erinevaid 

stiile: show-tants, vaba tants, 

estraad, klassikaline tants, rahvatants, 

võistlustants, võimlemine 

ja breiktants. Esitlusele 

tuleb iga stuudio tantsude 

paremik. Kontserdi lõpetavad 

Koolitantsu finalistid. LL

tähtis 

inimene 

toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee 

Foto: arhiiv 

Eesti maaülikool avab uue peamaja 

Täna kell 15 avatakse 

pidulikult Eesti maaülikooli 

uus õppe-administratiivhoone. 

Pärast lindi 

läbilõikamist on huvilistel 

võimalik põhjaliku noorenduskuuri 

läbinud majaga 

tutvuda. Kreutzwaldi 1A 

hoones asuvad maaülikooli 

raamatukogu, aula, arhiiv, 

majandus- ja sotsiaalinstituudi 

õppe- ja tööruumid, 

haldusüksused. Tudengite 

käsutuses on viis auditooriumi 

(120- ja 60-kohaline 

ning kolm 30-kohalist)ja 

kolm arvutiklassi. Majas on 

pinda 5597 m2. LL 

Foto: arhiiv 

linnaleht reede, 27. aprill 2007 

Tartu muuseuminädal sai avastardi 

Eile läks Tartus lahti 

muuseumiürituste maraton, 

mis loosungi all “Tartu 

muuseumid – Emajõelinna 

pärlid” kestab mai 

lõpuni. Muuseumikuul 

leiavad meelalahutust kõik 

- alates lastest ja mõnusat 

äraolemist otsivatest linlastest, 

kelle päralt on teatrietendused, 

filmiõhtud, 

õpikojad, loengud ja ekskursioonid, 

ning lõpetades 

erialaspetsialistidega, 

kelle päralt on muu hulgas 

muuseumipäeva tähistamisega 

seotud üritused 

18. mail. LL 

Staarisaate tüdrukud tundi 

Alanud on talendisaate „Eesti otsib superstaari” 

kaheksa võistleja hulgas säravad poole miljoni 

kolm Tartumaa noort. Linnaleht tegi juttu Luisa 

Foto: 2 x Fotogeen 

Millised on olnud 

varasemad kokkupuuted 

muusikaga? 

Anna-Liisa: Olen õppinud 

klaverit ja kitarri, kuid mõlemad 

õpingud on püsimatuse 

tõttu pooleli jäänud. Praegu 

õpin kolmandat aastat Ülenurme 

muusikakooli laulustuudios 

pop- ja džässlaulu Ursel 

Oja juhendamisel. Osalesin 

Eesti Eurolaulu eelvoorus aastal 

2006 lauluga „Sweet Separation”, 

mida laulsin koos Fredi 

Kaasikuga. 

Luisa: Varasemad kokkupuuted 

on muusikaga väga 

suured. Olen käinud Elva lastemuusikakoolis 

– õppisin seal 

klaveri erialal. Samuti käisin 

Elva huvikoolis laulmist õppimas 

ning selle kõrval tegin 

kaheksa aastat võistlustantsu. 

Suuremad konkursid on 

olnud Tähtede Laul, Laulukarussell, 

Kaks Takti Ette ja viimane 

oli Estvocal Tartus. Iseenda 

jaoks on olnud kõige olulisem 

võit Tartus toimunud R. 

Valgre nimeline võistlus aastal 

2002, kui saavutasin B-kategoorias 

parima naissolisti ja 

parima vabalt valitud laulu esitaja 

tiitli. 

Miks tahad saada 

superstaariks? 

Anna-Liisa: Muusika – eelkõige 

laulmine – on see, millega 

tahan alati tegeleda. See 

tuleb hingest. Kuid alati peab 

olema mingi varuvariant, kui 

kõik ei lähe nii, nagu loodad. 

Naudin ka seda, mida ülikoolis 

õpin (ajakirjandust – toim). 

Võit ongi see, miks selles saates 

osalen. Loomulikult läheb 

elu ka ilma selleta edasi, kuid 

võiduga oleks parem 

Luisa: Superstaariks tahan 

saada sellepärast, et mulle 

meeldib muusikat teha, laval 

esineda ja midagi kuulajatele 

anda. Võitmine on kindlasti 

kõigile osalejatele sama oluline 

kui mulle, kuid usun, et kui ma 

ei osutu esimeseks, siis ei ole 

sellest ka midagi katki ja ma 

teen oma muusikat ikka edasi. 

Laulmist ei kavatse ma pooleli 

jätta. 

Kuidas näeb välja 

üheks finaalsaateks 

ettevalmistumine? 

Anna-Liisa: Finaalsaate ettevalmistuseks 

kulub täpselt 

nädal. Esmaspäeval alustame 

ja pühapäeval enne saadet 

lõpetame. Toimuvad laulu- ja 

tantsutunnid, stilistiga kohtumised, 

fonode salvestused 

ja ühisüritused. Kooli jaoks 

praegu aega eriti ei jää, kuna 

iga päev peab Tallinnas olema. 

Loengutesse pole ma jõudnud 

juba mitu nädalat. Sõpru nägin 

viivuks pühapäevasel otsesaate 

salvestusel, telefonitsi oleme 

ikka suhelnud. 

Luisa: Esiteks valime endale 

loo, mis meeldib ja mida 

tahaksime esitada. Hetkel on 

tegemist filmimuusikaga. Siis 

õpime seda natukene ja otsustame, 

mis helistikus seda laulda. 

Kõiges selles aitab meid 

Maiken (Kadri Koppel) ja liikumises 

aitab kaasa Tanja 

(Tatjana Mihailova). Hetkel 

ei ole eriti kooli ja kõige 

muu jaoks aega jäänud, kuna 

proovid on hommikust õhtuni, 

lisaks on finalistidel ühised 

üritused. 

Kui palju jääb saate 

kaadri taha seda, mis 

vaatajateni ei jõua? 

Luisa: Loomulikult on lindistatud 

materjali palju rohkem, 

kui seda vaataja näeb. Sel 

lihtsal põhjusel, et saateaeg on 

piiratud. Kuid midagi näitlema 

otseselt pole pidanud, kuna 

kaamerad on meiega pea igal 

sammul kaasas. 

Millised on finalistide 

omavahelised suhted? 

Anna-Liisa: Omavahel saame 

väga hästi läbi. Meil on 

koos tore. 

Luisa: Finalistide suhted on 

omavahel väga soojad. Anname 

ikka üksteisele nõu ja aitame 

õppida, kui vaja. Konkurentsitunnet 

ei ole. Usun, et 

olen saanud endale kaheksa 

uut sõpra – kes suurem, kes 

vähem – see sõltub sellest, kellega 

me rohkem koos oleme 

olnud. 

Mis on saates kõige raskem? 

Aga kõige lõbusam? 

Anna-Liisa: Selle saate juures 

käib töö ja lõbu koos. Õhtul 

magama minnes tunnen, et 

päev oli raske, kuid uinun hea 

tujuga, sest ümbritsevad inimesed 

on ülitoredad ja teen 

asja, mida naudin. 

Luisa: Saates on kõige raskem 

see, et päevad on pikad 

ja väsitavad ning laulu õppimine 

käib suhteliselt kiiresti, 

kuid kõik see kuulub ju laulu 

ja tantsu juurde ning seega 

on omamoodi lõbus. Usun, et 

lõbusad on lindistused, proovid 

ja see õhkkond, mis meie 

vahel on tekkinud. Naljast 

puudust ei tunne. 

Milline superstaar 

sinust saaks? 

Anna-Liisa: Esialgu tuleb 

mõelda Eesti piirides, kuid 

kahtlemata oleks Eesti piiri 

ületamine muusikalises mõt- 

Rokkiv bändimees 

19-aastane tartlane Taavi 

Peterson kuulutas intervjuus 

SL Õhtulehele: „Maailm on 

suur, ma võin end liigse 

tähelepanu eest kus tahes 

peita.” Linnalehel temalt vastuseid 

saada ei õnnestunud. 

Taavi tahab saada superstaariks 

seepärast, et „see miski” 

temas vajab vallapäästmist. 

Ta on algklassidest saadik 

kooris laulnud ning talle 

meeldib üle kõige vabal ajal 

kitarri mängida. Praegu ta 

ongi end täielikult muusikale 

pühendanud, ei õpi ega 

tööta, vaid teeb kodulinnas 

bändi, laulab koorides ja 

luuletab. 

Iseloomult peab ta end vaikseks, 

sõbralikuks, tundeliseks 

ja kohati hullumeelseks. Taavi 

otsib saatest uusi väljakutseid 

ning ootab võimalusi, et 

keegi teda „üles korjaks”.

eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Arvo Uustalu arvo.uustalu@linnaleht.ee uudised 

3 

Raadios otseülekanne Püssirohukeldrist 

Täna kell 23 saab raadios 

Sun FM esimest korda kuulata 

kontserti, mis samal ajal 

toimub Püssirohukeldri laval. 

Esimesel üritusel sarjast „Sun 

FM Live” astub üles ansambel 

Blacky. Kontserti saab samal 

ajal jälgida Beer Colors Place’i 

teleekraanidel. „Sun FM Live” 

on Tartu ja Pärnu raadiojaama 

Sun FM ning Tartu Püssirohukeldri 

ja Pärnu Kuursaali uus 

koostööprojekt, mille eesmärk 

on tuua heade Eesti esinejate 

etteasted suurema rahvahulgani 

kui need kuni tuhat 

inimest, kes korraga õdusasse 

kõrtsisaali mahuvad. LL 


Tartu väike nukuteater kutsub karnevalile 

5. mail toimub Sadamateatris 

karneval, kuhu on 

oodatud kuni12-aastased 

lapsed ja nende vanemad. 

Rahvale pakutakse kloune, 

mängulist tegevust, linetantsu, 

limbot, karaoket ja 

näomaalinguid. Karnevalil 

esinevad Hetero tantsustuudio 

tüdrukud, stuudio 

Duende flamenkolapsed ja 

trio Tres Gracias. 

Kui kohaletulnul ei olnud 

kodus midagi, millest endale 

kostüümi teha, siis saab 

abi kohapealt. Korraldab 

Damaso Dominguez 

(pildil). LL 

desse ei jõua 

finaalvoorud. Järelejäänud 

kroonise plaadilepingu nimel 

Värgi ja Anna-Liisa Supiga. 

tes lihtsalt super. Stiil võiks jääda 

maitsekuse ja popmuusika 

valdkonda. Muusikas peab 

olema rütm, kuid see ei tohi 

olla labane, ning sõnum on ka 

alati oluline. 

Luisa: Minust saab laulja, 

kes teeb muusikat, mida ta ise 

naudib ning mis loodetavasti 

ka kuulajatele meeldib. 

Loomulikult tahab iga laulja 

välismaal läbi lüüa, kuid arvan, 

et alustada tuleb ikka kodust – 

kui kodupublik sind armastab, 

siis on kergem nende toetusel 

edasi minna. Muusikastiililt ei 

oska ma öelda, kuhu ma liigitun. 

Ehk sarnanen pisut Sofia 

Rubinaga. Pean teda hetkel 

Eestis parimaks naissolistiks, 

ta on väga andekas ja sõbralik 

tüdruk. 

Usun, et oleksin laulja nagu 

praegu, ja ma ei usu, et ma oluliselt 

muutun – loodan esitada 

tulevikus oma lugusid, mitte 

kavereid. 

Küsis Triin Kalter 

Jõmmu 

põrutab 

suvel 

Pihkva 

EMAJÕGI 

Emajõe-linna esinduslodi 

Jõmmu sõidab juuni esimestel 

päevadel Pihkvasse 

ning tahab kahe linna 

vahel seilamist ka pileti 

eest pakkuda. 

„Tuuliste ilmade kiuste oleme 

kümmekond sõitu juba sel 

kevadel Emajõel teinud. Seega 

võib meie teise hooaja alguse 

edukaks tunnistada. Korrapäraste 

reiside jaoks ei jagu piisavalt 

soovijaid, aga suurematel 

Tartu üritustel, nagu üliõpilas- 

ja hansapäevad ning Emajõe 

festival, pakume kindlasti 

võimalust lodjaga sõita. Reedest 

pühapäevani oleme Jõmmuga 

Atlantise ees, kus koostöös 

kinobussiga laeva trümmis 

rahvale filme näitame. 

Enne käisime Laia tänava silla 

ehitajatega rääkimas, et nad 

meid ikka läbi laseksid. Augustis 

kolib kinobuss aga hoopis 

lodjale ning hakkab Peipsi- ja 

Võrtsjärve-äärsetes paikades 

filme näitama,” rääkis Tanel 

Laan Emajõe lodjaseltsist. 

Kas läheb õnneks? 

Kui Venemaa vahepeal oma 

meelt ei muuda, siis sõidab 

lodi neljandal juunil Tartust 

otse Pihkvasse. Nii-öelda katseprojekti 

raames saavad pardale 

siiski vaid linnaametnikud 

ja teised ametiisikud. Plaanid 

on aga veelgi suursugusemad. 

Nimelt tahetakse lodjaga piki 

ajaloolist kaubateed augustis 

ka tavainimestega ja raha eest 

idanaabri juurde sõita. 

On lootust, et Venemaa 

jätab lõpuks oma pipardamise 

ja läbi Storoženetsi jõesadama 

inimesed liikuma laseb. Kuigi 

Pihkva ise oli ammugi valmis 

laevaliiklust taastama, keelas 

Moskva selle karmilt ära. 

Pegasus tegi nädalavahetusel oma proovisõidu ära. 

Foto: 2 x Arvo Uustalu 

Veeliiklus Venemaaga katkes 

1990. aastate esimesel poolel 

pärast Eesti okupatsiooni alt 

pääsemist. Taastamisprotsess 

sai alguse juba üksteist aastat 

tagasi ning Tartu sadama omanik 

Rein Kilk on kõik need aastad 

lootnud regulaarliini Tartu 

ja Pihkva vahel käima lükata. 

Eesti laevaliikluseks takistusi 

ei sea. Praagale teisaldatav piiri- 

ja tollipunkt on kasutamiseks 

valmis. 

Lodjakino 

Tudengipäevade 

kino Jõmmu trümmis 

Reedel algusega kell kuus 

õhtul uued Eesti animafilmid, 

kell kaheksa palad 

Hamburgi lühifilmide festivalilt 

ja kell kümme dokfilm 

„Vastutuulesaal”. 

Laupäeval kell kuus Sleepwalkersi 

valikprogramm, kell 

kaheksa poliitiline animafilm 

ja kell kümme Eesti muusikavideote 

programm. 

Pühapäeval kell kuus lühifilmid, 

kell kaheksa mängufilm 

„Võõras” ja kell kümme 

taas animafilmid. 

Peipsil vesi põlvini 

Peagi läheb sõiduks ka teistel 

Tartu alustel. Ööklubi Atlantise 

renditav Pegasus tegi nädalavahetusel 

proovisõidu ära 

ning hakkab kliente teenindama 

hiljemalt mai keskel. Tänavu 

siis Pegasus Laia tänava silla 

ehituse tõttu Võrtsjärve poole 

sõita ei saa. 

Probleem laevade silla alt 

läbipääsemisega jääb püsima 

ka tulevikus. „Sillapostide vahe 

on kümme meetrit ja need ei 

asu veel voolu suhtes ühtlaselt 

ka. Kui Jõmmuga pääseme ehk 

osava siksakitamisega uue silla 

alt läbi, siis suurema lodjaga 

sealt enam mööda ei saa,” rääkis 

Laan. 

Olukord ei ole väga roosiline 

ka veetasemega. „Kui Emajõel 

on vett küll, siis Eesti väravate 

suhtes ei ole nõnda kindel. 

Võimalik, et Piirissaarde 

sõiduks tuleb taas Venemaalt 

luba küsida,” rääkis Tartu sadama 

kapten Aivar Kuusik. 

Esimene tiiburlaeva Polarise 

Peipsi poole sõidu tähtaeg oli 

teine mai. Samas on esimesed 

paar reisi huvi puudusel enamasti 

ära jäänud. Kümnendast 

maist peaks Laaksaarest Koidu 

praamiga Piirissaarde pääsema 

ning peagi saab ka Polarise 

tiiburlaevaga Tartust Piirissaarde. 

Arvo Uustalu

4 Tartu toimetaja Arvo Uustalu arvo.uustalu@linnaleht.ee 

Tudengite kuumaastikud 

Eesti maaülikooli 

metsandusmajas 

võivad huvilised 

vaadata, milline 

näeb Kuu pind välja 

tulevikus. Nimelt on 

maastikuarhitektuuri 

eriala tudengid valmistanud 

kümneid 

selleteemalisi makette. 

Kas Kuul peale 

üksikute turistide 

kunagi keegi käima 

hakkab, pole kindel, 

kuid miks mitte 

ulmelist maastikukujundust 

ka Maa peal 

kasutada. LL 

Fo to: arhiiv 

Tartu linnapeaks sai Urmas Kruuse 

Urmas Kruuse esitas linnapea 

kandidaadiks volikogu 

Reformierakonna fraktsioon. 

Kruuse poolt hääletas 27 

volikogu liiget. Opositsioon 

esitas linnapea kandidaadiks 

Peeter Laursoni (Isamaa 

ja Res Publica Liit), kelle 

poolt oli 16 volinikku. 


Kruuse on sündinud 

14. juulil 1965 Elvas. Ta on 

lõpetanud Elva keskkooli 

ning 2004. aastal Audentese 

ülikooli ärijuhtimise erialal. 

1999. aastal valiti Kruuse 

Elva linnavolikogu liikmeks, 

2002. aastal sai ta Elva linnapeaks. 

LL 

Tartus avatakse nädalavahetusel 

Lõuna-Eesti suurim automess 

Sel nädalavahetusel 

toimub Lõunakeskuse 

jääväljakul „Lõuna autoshow 

2007”, kuhu on 

vaatamiseks-katsumiseks 

kohale toodud ligi 50 

automudelit. 

Messi väljapanekule on 

koondatud nii lihtsad kui praktilised, 

samas ka kiired, elegantsed 

ja luksuslikud masinad. 

Korraldajate sõnul on väljapanek 

suunatud kogu perele, 

sest autodega ei sõida ju ainult 

mehed. Korraldajafirma OÜ 

Orangetime Expo juhataja 

Jane Tiro kommenteeris: „Enamik 

mudeleid on mõeldud 

keskmise ostujõuga inimesele. 

Naistele, kes armastavad võibolla 

veidi pisemaid, praktilisi, 

turvalisi ja säästlikke linnamasinaid, 

on täiesti korralik valik 

kohapeal olemas. Kohe kõrval 

ilutsevad ka sportlikud luksusautod 

ja suured maasturid, aga 

ka kaubikud – valitakse pigem 

ikka vajaduste, maitse ja võimaluste 

järgi.” 

Ühed põnevamad mudelid 

on kindlasti veidi ulmelise välimusega, 

kuid jõulisusega pilku 

püüdev maastikuauto Dodge 

Nitro ning kõvakatusega kabriolett 

– suvemasin Mazda 

MX-5. Viimane on kantud 

Guinessi rekordiraamatusse 

kui kõigi aegade edukaim lahtine 

kahekohaline sportauto. 

Eestis on selliseid kõvakatusega 

sõidukeid vaid 

üks näidiseksemplar. 

Uuematest mudelitest 

näeb veel Mercedese-valikust 

uut C- 

klassi stiilset sõidukit 

Nissan Quashqaid. 

Võimalus on tutvuda suure 

neljaveolise maasturi Landrover 

Discovery 3-ga ja uue 

Porche Cayenne’ga. 

Kõige suursugusem väljapanek 

on seitsmest haruldasest 

luksusautost, mida tänavapildis 

kohtab suhteliselt harva – 

valik Hummeri, Jaguari, Porche 

ja Land Roveri portfooliost. 

Lisaks sõidumasinatele on 

Lõunakeskuse ees väljas maastikuautod, 

kaubikud ja haagised. 

Kokku on 10 

autofirmat 

toonud rahvale näitamiseks 

42 automudelit. Kohal on ka 

müügiinimesed, kes tunnevad 

neljarattaliste iga detaili ja vastavad 

kõikidele küsimustele. 

Lastele on eraldi batuutidega 

mängunurk, kus asjatundliku 

järelevaataja valvsa pilgu all 

on mõnus eakaaslastega aega 

veeta, kui emme-issi autouudistega 

tutvuvad. 

Triin Kalter 

Homme Karlovat 

kenamaks tegema! 

Kõiki karlovalasi oodatakse 

eesoleval laupäeval 

heakorrastama oma linnaosa 

aiaäärseid, tänavaid, 

siseõuesid ja parke – kogu 

Karlovat! 

“Karlova kultuuri selts korraldab 

koos Tartu linnavalitsusega 

heakorrapäeva, mis 

algab laupäeva 

hommikul, 

28. aprillil kell 

11 ajaloolise 

munakiviteena 

tuntud Pargi 

tänaval. Korda 

tahetakse teha 

nii tänavaäärsed 

kui ka sellega 

piirnevad 

rohealad. Igaüks 

on oodatud appi oma töövahenditega, 

samuti võib tööriistu 

ja värskes õhus kosutavat 

snäkki saada kohapeal,” 

ütles Linnalehele seltsi juhatuse 

liige, Karlova pastor Meego 

Remmel. Temalt on võimalik 

saada ka lähemat infot telefonil 

552 5854. 

Kolme nädala pärast, laupäeval, 

19. mail toimub Pargi 

tänaval Karlova päevade raames 

suurem vabaõhulaat. Siis 

ootab ees huvipakkuv kultuuriprogramm 

ja kõigile on 

Foto: Tiina Viirelaid 

kauplemiseks avatud 

eluks vajalike 

asjade turg. Saadaval 

on nii uhiuued 

tooted (näiteks 

säästva taastamise 

vahendid 

või saunakaubad) 

kui ka poolelijäänud 

asjad (kodune 

käsitöö) ja 

vanakraam (mööbel 

ja muu põnev). “Turumiljöös 

ei puudu korralike kasutatud 

riiete soodusmüük, kehakinnitus 

ja rõõmus muusika,” 

lubas Meego Remmel. LL

eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Arvo Uustalu arvo.uustalu@linnaleht.ee uudised 5 

Täna valitakse välja kauneim tudeng 

Reedel valitakse Club 

Tallinnas Tartu tudengimiss. 

Kui Tallinnas 

on analoogset üritust 

korraldatud juba seitse 

aastat, siis Emajõe-linnas 

on tegemist esmakordse 

üritusega. Kandidaadid 

on pärit Tartu 

Fototeraapiaga pereõnne poole 

Homme pakub Tartu 

rahvaülikool koolitust 

neile, kes on huvitatud 

enda ja peresuhete analüüsimisest 

fototeraapia 

meetodi abil. Kursuse 

korraldajate sõnul aitab 

loov lähenemine avada 

emotsioonide ja mälestuste 

maailma. Kohaletulnuile 

räägitakse 

fotode teraapilisest jõust 

ning sümboolsusest ja 

seostest fotodel. 

Samuti analüüsitakse 

kaasavõetud piltidel 

ennast üksi ja koos teistega. 

LL 

Laulvad kirjanikud esitlesid plaati 

Kirjandusfestival Prima 

Vista esitleb 5. mail 

Athena keskuses tuliuut 

vinüülplaati „Laulvad 

kirjanikud”, millele on 

jõudnud näiteks Merca, 

Aleksander Müller ja Jüri 

Kaldmaa. 

ülikoolist ja Eesti maaülikoolist 

ning võistlustulle 

astub kaheksa neidu. 

“Loodame sellest 

Tartus traditsiooni teha 

ning kaasata tulevikus 

ka heategevusliku poole,” 

lisas peakorraldaja 

Oliver Tampuu. LL 

Autorilaulu plaate on kirjanikud 

välja andnud ennegi, 

aga nii esinduslikku koosseisu 

pole varem helikandjale püütud. 

CDle 

on 

koondatud 

eelmistel aastatel Prima 

Vista kontsertidel üles astunud 

kirjanike Lauri Sommeri, 

Jüri Kaldmaa, Aapo Ilvese, Jan 

Rahmani, Merca, Jaan Pehki, 

Aleksander Mülleri, Jürgen 

Rooste ja Vahur Afanasjevi 

laulud. 

Ülevaatliku helikonservi 

koostanud Aapo Ilvese sõnul 

annab lugudele erilise väärtuse 

nende tekstide teravus. Ta selgitas, 

et laulud räägivad ausalt 

ja ilustamata elust endast kirjanike 

kriitilise pilgu kaudu. 

Salvestusi on väga erinevaid: 

kirjanikud on mikrofoni ette 

sattunud nii köögis, kontserdilaval 

kui ka profistuudios. 

Vanemad lood pärinevad 

2005. aastast, uuemad on lindile 

püütud paar nädalat tagasi. 

Ilvesel on eriti hea meel, et 

esinevad ka lauljatena vähem 

tuntud Afanasjev ja Kaldmaa. 

„Tahamegi näidata, et paljud 

kirjanikud on ka väga head 

muusikud,” sõnas Ilves. Vaid 

paari loo puhul on sulesepad 


abi küsinud tuttavatelt heliloojatelt 

ja pillimeestelt. Ilvese 

kinnitusel oli laule raske 

välja valida seetõttu, et näiteks 

Mercal jätkuks häid lugusid 

suisa sooloplaadi jaoks. Palju 

on neidki kirjanikke, kes laulda 

oskavad, aga seekord CDle 

lihtsalt ei mahtunud, näiteks 

Mathura ja Kauksi Ülle. 

Kitarriga kirjaniku Jüri Kaldmaa 

hinnangul annab omakirjutatud 

tekstide laulmine neile 

erilise väe. Kaldmaa jutustas, 

et hoolimata sellest, et ta 

lapsepõlves lootusetult ebamusikaalseks 

tunnistati, on tal 

muusika alati südames olnud. 

Laulu kaudu viib plaat uuema 

luule ka nende inimesteni, 

kes seda seni veel kirjasõnas 

avastanud pole. Prima 

Vista juhatuse liikme 

Linda Jahilo sõnul võiksid 

üllitise sihtrühmaks olla 

eelkõige kirjandushuvilised 

noored. 

Tuhandest väljaantud 

heliplaadist saadetakse 

osa suurematesse raamatukogudesse. 

Plaati saab osta 

kirjandusfestivali Prima Vista 

ajal 3.–5. maini pargiraamatukogust, 

pärast festivali Tartust 

linnaraamatukogust ja Eesti 

kirjanduse seltsist, aga ka Eesti 

suurematest muusikapoodidest. 

Triin Kalter 

MIS TOIMUB! 

Tartut ootab ees teatrisadu 

Tartus on juba praegu neli teatrit: Vanemuine, üliõpilasteater, 

Emajõe suveteater ja Vilde rahvateater. Tillukesi 

truppe, nagu Tartu väike nukuteater, veel käpaga peale. 

Suuremate mängukohtadena lähevad arvesse Sadamateater, 

Vanemuise väike maja ning kontserdimaja. 

Juba lähiajal lisanduvad neile hetkel restaureeritava Jaama 

teatrimaja (fotol) ja Lutsu tänava teatrimaja trupp. 

„Jaama tänaval hakkab tegutsema nii-öelda majateater, kas 

selle nimeks saab Koidula teater, praegu veel ei tea. Tartust 

veidi palju suuremas Turu ja Tampere linnas on mõlemas 

üle kümne teatri, meil arenguruumi veel on. Ja miks mitte 

siia luua ka linnateater? Vähemalt arutatud seda juba on,” 

rääkis Emajõe suveteatri juht ja teatriideoloog Andres Dvinjaninov. 

Teatrit tehakse meie maal ikka maksumaksja raha 

eest, kuid Dvinjaninovi arvates ei vajakski väiketeater tegevustoetust 

enam kui miljon või kaks aastas. 

„Praegu on Tartu natukene veel hell väikeste teatrite 

suhtes, kuna sealsamas Jaama tänaval läksid hingusele nii 

lasteteater kui teatrilabor,” 

ütles Dvinjaninov. 

Jaama tänava 

teatri järel on oodata 

oma truppi Lutsu 

tänava teatrimajja. 

Tartu mänguasjamuuseumile 

kuuluva 

Lutsu teatrimaja 

projekt liikus pisut 

kaugemale. 

„Praegu on lood nõnda, et esimene katse euroraha saada 

luhtus. Esialgne plaan oli, et teatriga võiks algust teha aastal 

2010, praegu nihkub asi siis vähemalt aasta võrra edasi. Lutsu 

teatrimajas hakkavad pärast remonti aga kindlasti külalisetendused 

toimuma. Meie majja tulev teater peab enda 

peale võtma ka teatrihuviliste laste koolitamise ja nendega 

tegelemise,” selgitas Tartu mänguasjamuuseumi direktor 

Triin Vaaro. 

Teiste hulgas loodab oma trupiga Lutsu tänava teatrimaja 

tiiva all edaspidi peavarju saada ka Tartu väikese nukuteatri 

esimees Damaso Dominguez. LL 

Aknad 

&Santorini 

Osale 

loosimises ja puhka! 

Glaskek 

Tartu 

saadab 

koostöös 

Embach Toursiga 

juunikuus 

6 oma 

klienti 

Santorinile 

puhkama 

Loosirattasse pääsevad kõik eraisikud, 

kes tellivad 5 maini aknad Glaskek 

Tartu müügiesindustest 

Tartus, Võrus, Valgas, Pärnus, Jõgeval, Põlvas. 

KÕIK 

ERAISIKUST 

AKNATELLIJAD 

SAAVAD KINGITUSEKS 

EMBACH TOURSI. 

KLIENDIKAARDI! 

UUE PÕL VKONNA AKNAD 

Tartus: Riia tn 140 ja Anne tn 44 

Jõgeva: Pargi tn 4 

Põlvas: Oja tn 7 

Võrus: Jüri tn 27 

Valgas: Vabaduse tn 12 

Pärnus Lai 10

6 toimetaja Jüri Leesment juri.leesment@linnaleht.ee 


arvamus 

PLUSS 

Hiinalinna kasarmu asemele haljasala 

Valitsus kiitis heaks Kui Saksamaa vabandab ilmasõja ühe 

ja otsustas saata riigikogule 

arutamiseks pärast suure konflikti lõppemist, siis Ven- 

põhjustajana ette ja taha veel 60 aastat 

Kasarmu 3 ja 11 territooriumil maa-ala tasandamine ja haljastamine, 

et linnaelanikud saaksid 

karistusseadustiku emaa avaldab oma kahetsust miljonite 

asub 29 endist sõjaväehoonet, 

muudatused, millega inimeste tapmise ja Siberis sandistamise 

millest enamik on määratud piirkonda ajutiselt kasutada 

sätestatakse vaenu eest erilisel viisil. 

lammutamisele. Tänaseks on linn sportimiseks ja jalgpalli mängimiseks. 

Hetkel on kahe hoone 

õhutamisega seotud See eriline viis on kalasaaduste ja veini 

lammutanud endise kasarmu 

okupatsioonirežiimide 

sümbolite avaliku kuste järjekordade tekitamine, gaasih- 

oma riiki mittelaskmine, piiril nädalapik- 

ning lähiajal on sama plaanis ka kaotamiseks ja territooriumi 

ühiselamuga. Pärast hoonete korrastamiseks ette nähtud pool 

kasutamise ja levitamise 

eest karistus. nõuannete 

inna tõstmine ja naabritele tungivate 

lammutamist on planeeritud miljonit krooni. LL 

jagamine. 

ARU SAAMATUS 

Foto: Priit Simson / EPL 

“Bussiga sõitjale on 

ühe sõidu hind praegu 

absurdselt soodne.” 

Abilinnapea Margus Hanson põhjendab, 

miks bussipiletite hinnad 

tõusevad. 

Postimees 25.04 

TOIMETAJA VEERG 

Maiselt, maist ja meist 

Mai tuli meile juba aprillis, 

kui ilma ja inimesi vaadata. 

Vähemalt siin, Tartus. 

Volbriööl vastu 1. maid tippu 

jõudev tudengitrall on osake selle 

linna olemusest. Ent eks sel 1. mail 

ole tegelikult terve hulk tähendusi, 

mis ajas muutunud ja mida erinevad 

põlvkonnad veidi erinevalt 

tajuvad. 

Kindlasti ei kao vanemal rahval 

meelest too töörahva püha tähistamine 

koos punalaiguliste paraadide ja 

piinlike kõnedega. Ent ega see pidutsemist takistanud. Kevadpüha 

niikuinii. Noorem rahvas on juba ammu harjunud volbriöö 

ja mõnusa mölluga. Ja alati on ajajõel mõned kummalised 

üleminekukohad, mis mällu tiksuma jäävad. 

Alati on 

ajajõel mõned 

üleminekukohad, 

mis mällu 

tiksuma jäävad. 

Jüri Leesment 

Tartu Linnalehe peatoimetaja 

Iseloomustagu seda üleminekuaega 

üks lustakas lugu, mis juhtus 

1. mail 1989. Tegelikult oli see juba 

neljas aasta, kui Tallinnas meie 

aias 1. mail sõpradega lõket tegime 

ja õlut rüüpasime. Selline lahe 

päevane istumine. Õhtu lähenedes 

otsustasime poistega siiski linna peal väikese tiiru teha. 

Nii me siis neljakesi rõõmsalt lonkisime ja lobisesime, Peter 

Panov, Mart Nutt, Mait Raun ja mina. Linn oli ootamatult tühi. 

Kuni korraga peatus meie kõrval kollane miilitsaauto ehk “sidrun”, 

millest kolm kurja vene võmmi välja kargasid. Said aru 

küll, et ega me purjus ole, ent õiendama hakkasid ikkagi, sest 

eks mõned õlled olid ju meil kõhus ka. Üks meist laskus nendega 

vaidlusse, mille peale otsustati ta kongi pista. Otsustasime, 

et kui, siis läheme kõik koos. 

Kaineris küsiti kõigepealt töökohti. Kuuldes järjest nimetusi 

rahvaloomingu keskus, vabaõhumuuseum, rahvakultuurikeskus 

ja puhkeparkide direktsioon, röögatas tige miilits, et 

“kurat, teist pole ju keegi isegi mitte tööline, ja joote töörahva 

pühal!” Meie muudkui itsitasime. Siis lonkis kohale arst, kes 

vaatas meid viivu ja raputas vaid pead. Pahura pilgu saatel tehti 

uks lahti ning olimegi taas vabad mehed. 

Muideks, tol kevadel 18 aastat tagasi elasid meist kolm Tallinnas, 

üks Tartus. Nüüd kolm Tartus ja üks Tallinnas. Nii et 

liigutakse mõlemas suunas ses väikeses riigikeses. 

Tänavu paraku pikki pühi pidada ei saa, vaid üks tore teisipäev 

tõotab tulla. Seega väga juuniselt töörahvas seda võtta ei 

või, parem maiselt selle sõna tegelikus tähendus. Või õigemini... 

võtku igaüks, nagu tahab. 

Lugeja pahandab 

Anne 30 maja muruplats on aastaid välja 

näinud nagu rallimeeste kaapekoht. 

Paneelmaja parkimisplats ei ole pelgalt ühistu mure! 

Nõukogude ehitus- ja planeeringukunst 

jättis tulevastele 

põlvedele pureda 

mitmeid probleeme. Üks 

neist on parkimiskohtade 

nappus kortermajade 

juures. 

Sundüürnike arutelu 

Ühelt poolt on tegu eravaldusega 

ja ei linnakodanikel, 

-valitsusel ega politseil tohiks 

nagu pistmist olla, kuhu ma 

oma maal auto panen. Kas 

murule või kahe trepikoja 

vahele külje peale püsti. Teisalt 

on enamasti tegu avaliku ruumiga, 

kus käivad ka teised linnakodanikud. 

Kui kümned ja 

kümned autod pargivad majaesisele 

muruplatsile pesunööride 

ja laste mänguväljakute 

vahele, siis ei riiva neist järelejäävad 

porimülkad ainult 

majaelanike silma. Rääkimata 

sellest, et mudaaugust lendub 

kuivema ilmaga õhku ka tolmu, 

mis Tartul pea et kaubamärgiks 

kujunenud. 

Põhjused, miks ühistud parkimiskohtade 

loomisega hakkama 

ei saa, on erinevad. Kes 

ei ole endale piisavalt mururiba 

erastanud, kus ei saada lihtsalt 

raha kokku. See rahapool 

on aga suhteliselt nõrk argument, 

kuna suure osa ühistu 

juurde ehitatavast parklast 

maksab kinni linn ehk siis 

Eesti üürnike liidus on praegu 

käsil projekt „Registrilehed” 

(www.kodueest.ee), mille 

käigus on oodatud registrilehti 

täitma omandireformi käigus 

erastamisvõimalusest ilma 

jäänud isikud. 

Lähtudes sundüürnike erinevast 

saatusest ning registrilehtedel 

esitatud täiendustest 

ja ettepanekutest, püütakse 

projekti käigus luua koos linnaametnikega 

uusi meetmeid 

sundüürnikele tekitatud otsese 

varalise kahju ja määratlemata 

mittevaralise (moraalse) 

kahju heastamiseks. 4. mail 

kell 15 algab aadressil Raekoja 

maksumaksja. Teema on keerukas 

ka seetõttu, et politseil 

on liiga palju muud tegemist, 

et selliste asjadega tegeleda. 

Linn ja politsei on kokku leppinud, 

et parkimisrikkumistel 

hoiavad silma peal palgatud 

inspektorid, keda vajadusel 

politsei aitab. 

Tartul on niigi kehv maine 

oma tänavaaukude, puuduvate 

kõnniteede, liivatormide ja 

ebaseaduslike prügilademete 

tõttu. On keeruline sekkuda 

eramaal toimuvasse, kuid 

üldise heakorra huvides peaks 

linn jõulisemalt ka erakruntide 

heakorda nõudma. 

Anu Lepa 

plats 12 II korruse saalis kohtumine 

projekti eestvedajatega 

– Eesti üürnike liidu esinaise, 

riigikogu liikme Helle Kalda ja 

liidu tegevjuhi Peeter Tedrega. 

Ootame rahva aktiivset osalemist. 

Evi Pärnits 

Tartu sundüürnike seltsingu juhatuse liige 

Lugeja küsib 

Kus Tartus saab lugeda 

venekeelset Linnalehte? 

Kas venekeelset Tallinna 

Linnalehte oleks võimalik ka 

kuskil Tartus saada, kas või 

raamatukogus lugeda? Tallinnas 

käies loen seda suure huviga 

ja ka mu tuttavad väga kiidavad 

teie lehte. 

Veronika K. 

Linnaleht vastab 

Lehte saab tellida või 

lugeda internetis 

Teatavasti on võimalik Linnalehte 

tellida. Ka venekeelset 

Tallinna Linnalehte. Seega 

saaksid Tartu raamatukogud 

vene Linnalehe tellida, 

kui huvilisi jagub. Samuti võivad 

need, kes Tartus tahaksid 

vene lehte lugeda, tellida selle 

koju või firmasse. 

Tellimishinnad on meie 

kodulehel üleval. Ainuke probleem, 

et Tartu tellijatele jõuab 

vene Linnaleht postkasti ilmumisjärgsel 

päeval. 

Lisaks sellele võib soovitada 

lugeda lehte kodulehelt, seal 

on ka arhiiv, kus saab lugeda 

vanemaid numbreid alates 

märtsist 2006. 

Kui omal arvuti või internetiühendus 

puudub, saab seda 

teha avalikus internetipunktis, 

mida Tartus paljudes kohtades. 

LL 

Linnaleht 

Väljaandja: AS Linnaleht 

Aadress: Lutsu 14, 51006 Tartu 

Faks: 744 1306 

Trükk: AS Kroonpress 

Trükiarv: 27 000 

Kojukanne: Express Post 

Peatoimetaja: Jüri Leesment (tel 744 1218, e-post juri.leesment@linnaleht.ee) 

Toi me tajad: Arvo Uustalu (tel 744 1160, e-post arvo.uustalu@linnaleht.ee) 

Triin Kalter (tel 744 1160, e-post triin.kalter@linnaleht.ee) 

Reklaam ja erakuulutuste vastuvõtt toimetuses Lutsu 14 E-R 9-17 

Büroojuht/müügijuht: Marika Kiiker (tel 744 1223, e-post marika.kiiker@linnaleht.ee) 

Reklaam: Jane Jürgenson (tel 744 1097, e-post jane.jyrgenson@linnaleht.ee) 

Kujundaja/küljendaja: Kristiina Zadin (tel 744 1160, e-post kristiina.zadin@linnaleht.ee) 

Kirjuta 

toimetusele 

Kirjuta toimetusele, kui tunned, et sinu arvamus on oluline. Mida 

lühemalt ja selgemalt kirjutad, seda kiiremini pääseb sinu arvamus 

ajaleheveergu dele. Toimetusel on õigus kirju lühendada. Kirjutada 

võib ka varjunime all, kuid toimetusel peavad olema autori õige 

nimi ja kontaktandmed. Lugeja kirjade eest toimetus honorari ei 

maksa. 

Saada oma arvamus Linnalehe aadressile Lutsu 14, 51006 Tartu, 

meiliaadressile tartu@linnaleht.ee või faksile 744 1306 

müüa krundid ja 

valmivad majad Tartumaa, 

Ülenurme vald, 

Ränikülas,Tartust 1,5 km 

kaugusel, elekter, vesi, 

gaas, kanalisatsioon, 

asfaltteed, tänavavalgustus 

hinna sees, 

kõrghaljastus, 

privaatasukoht. 

Hind: 785 000 kr. 

Tel: 744 1684, 512 7392 

aivo@haaberstimaja.ee 

müüa 3- toaline korter 

Tartumaa, Tõrvandi, 2/5, 

paneelmaja, 65 m², wc ja 

vann eraldi, internet, kaabel 

TV, parkett, toad eraldi, 

trepikoda lukus, teed 

heas seisukorras. 

Hind: 840 000 kr. 

Tel: 744 1684, 512 7392 


müüa maatükk, elamumaa 

Tartumaa, Ülenurme 

vald, krunt 1569 m², 

detailplaneering tehtud, 

elekter, vesi, 24st 

elamukrundist koosnev 

kompleks. Hind: 520 000 kr. 

Tel: 744 1684, 512 7392 


müüa korter Tartu, 

Karlova, 1/3, 25 m², uus 

elamu. Hind: 750 000kr. 

Tel: 744 1684, 522 5642 

ermo@haaberstimaja.ee 

Haabersti Maja kinnisvarakool 

Tartu filiaal (2867 HTM) korraldab 

kinnisvara maaklerite põhikursuse 

21. mai - 21. juuni 2007 (53t) 

E T K 16.30-19.30, 

info ja reg. 7441684, 5194 5145, 

www.haaberstimaja.ee. 

müüa maja Tartu, N. Lunini, 

6 tuba, 2 korrust, elamispind 

180 m², kogupind 

290 m², krunt 600 m², 

gaasiküte, mbl võimalus, 

tööstusvool, kanalisatsioon. 

Hind: 2 590 000 kr. 

Tel: 744 1684, 5225642 

ermo@haaberstimaja.ee

eede, 27. aprill 2007 linnaleht kodu/kinnisvara 

7 

Ridaelamu Puhja vallas, Tartumaal! 

120 m 2 , renov., suur terrass, rõdu, 

saun, puhkeruumid, lok-keskküte, 

avar õueala, kõrghaljastus, aed, rahulik, 

hubane,Tartusse 15 min. 

asfalteeritud teed. 

HIND MUUTUNUD! 

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann 

Müüa 2- toaline korter Filosoofi 2, 2/2, 

54 m 2 , kesklinna läheduses, kauakestvas 

puumajas, Maja juurde kuulub suur 

krunt. Hind 835 000.- 


Ahiküttega korterid Lootuse tänaval. 

Heas seisukorras, san-remont teostatud, 

vesi ja kanalisatsioon korteris, õueala. 


Müüa 2-toaline Ülejõe, 46,5 m 2 , 5/5. 

Korter on keskmises seisukorras, läbi 

maja projektiga, WC ja vannituba eraldi. 

Hind 690 000.- 

Tel 1310, 513 8876 Jürjo Tuvi 

Maja rahulikus kõrghaljastusega 

piirkonnas, ehitatud 1980ndatel. 

Üp 219,5 m 2 elp 139 m 2 . Täiskelder + 

2 korrust. Maja puitsõrestik va 

garaaziosa. Vesi salvkaevust, kanalisatsioon 

- oma mahuti, kesk- kui ka 

ahiküte. 

Tel 1310, 513 8876 Jürjo Tuvi 

Tartu lähedal, Üleväljal elamukrunt. 

2063 m 2 , hinna sees liitumised 

tsentraalse vee, kanalisatsiooni, gaasi 

ning elektriga. Piirkondlik teedevõrk on 

asfalteeritud ning tänavatel on 

tänavavalgustus. 

Hind 990 000.- 


2-toaline krt uues majas Mõisavahe 

tänaval. Üp. 46 m 2 , 2/3, rõdu, kelder. 

Hind 1 190 000.- 

Tel 1310, 5138876 Jürjo Tuvi 

Maja Uus-Ihastes Nurme teel. Krunt 

2853m 2 , üp.155 m 2 , 4 tuba, saun, 

terrass, kamin, õliküte, kivikatus, 

el-garaaz, ilus haljastus! 

Hind 3 750 000.- 

Tel 1310, 534 74769 Rene Vähi 

Müüa 2-toaline kesklinnas Küüni 5. 

3/4, 56 m 2 , avara rõduga, vaatega 

kesklinna pargile. Hind 1 950 000.- 

Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi 

Väiksem maja Heina tänavas. 

Krunt 578m 2 , üp.99,2m 2 , 2 korrust, 3 tuba, 

majal vahetatud fassaad, el.juhtmestik, 

kanalisatsioon, veetorustik ja soojustatud 

vundament! Hind 2 800 000.- 

Tel 1310, 534 74769 Rene Vähi 

2-toal ahik korter Kallastel 

(renoveeritud, KIIRE). 

Hind 315 000 kr. 

Tel 529 1441 Raissa Romanovið 

Talu Laeva vallas, Väinikvere 

külas (kinnistu 3,7 ha, Tartust 

30 km, saun, tiik). 

Hind 600 000 kr. 


Maja Vana-Ihastes parkmetsa 

vastas (ü-p 150 m 2 , katus 

vahetatud, tööstusvool, kamin) . 

Hind 2 200 000 kr. 

Tel 508 1039 Eve Avi 

Elamukrundid Lohkva külas 

Keldriaugu uuselamurajoonis. 

Hind 420 kr/m². 

Tel 528 6175 Christel Blaubrük 

2-toal mug korter Kalda teel 

(37,5 m 2 , Vk, san. remont 

tehtud 2a tagasi ) 

Hind 715 000. kr 

Tel 534 351 85 Marko Kiik 

Väikeelamumaa Tartu linna 

piiril uues elamurajoonis (kinnistu 

2800 m 2 , vesi, elekter, kanalisatsioon). 

Hind 880 000 kr. 

KIIRE. Tel 506 4094 Nelli Popova 

Ehitusjärgus maja Tartust ca 

18km (kinnistu 1,7 ha, ü-p 277 m 2 , 

maja soojustatud, vesi, kanalisatsioon). 

Hind 1 650 000 kr. 

Tel 506 4094 Nelli Popova 

2-toal mug korter Võnnu alevikus 

(III k, heas korras). 

Hind 340 000 kr. 


Maja Tamme pst 102A (kinnistu 

889 m 2 ü-p 334,4 m 2 , 

keskküte, 2 korralikku garaazi). 

Hind 3 300 000 kr. 


1-toal korter Kulli tn 

(ü-p 30,7 m 2 , köök ja elutuba 

eraldatud, keskküte) . 

Hind 810 000 kr. 


Eramu Lõuna uuselamurajoonis 

Luunja aleviku piiril (131 m 2 , 

kivimaja, keskküte, saun, 

4 tuba, köök). Hind 2 250 000 kr. 

Tel 528 6175 Christel Blaubrük 

2-toal ahik korterid 

(ü-p 50 m 2 , 52 m 2 ja 54 m 2 , 

renoveerimata). 

Tel 534 351 85 Marko Kiik 

Müüa 4-toal. korter Mõisavahe 

tn.VIII k, 79 m 2 . 2 rõdu, kvaliteetne 

viimistlus, korralik köögisisustus, 

aurusaun-mullivann, ilus vaade. 

Puhas trepikoda, korralik ühistu. 

Hind: 1 350 000 kr. 

Tel. 502 9505 Erki Räni 

Müüa 2-toal. korter Võru tn.I k, 

40 m 2 . Vajab remonti. Aknad hoovi 

poole, oma duðinurk, wc 2 korteri 

peale. Hind: 650 000 kr. 

Tel. 508 6185 Peeter Lääne 

Müüa 2-toal. korter Kaunase pst. 

II/V k, 49 m 2 . Läbi maja planeering, 

rõdu, 2 pakettakent, vajab sanremonti. 

Hind: 795 000 kr. 

Tel. 506 6173 Mart Metsnõmm 

Müüa elamu Kambja vallas, 20 km 

Tartust. Renoveeritud 2000.a., üldpind 

100 m 2 . Kinnistu 10 ha, 

kõrvalhoonetest saun, ait ja kuur, 

sauna kõrval tiik. Helista ja tule seda 

ilusat kohta vaatama! 


Müüa 3-toal. ahiküttega korter Eha tn 

II/II k. Pakettaknad, nat-puidust 

siseuksed, korralik köök ja vannituba, 

san-ruumides sundventilatsioon. Korter 

ja elamu on heas seisukorras, majal uus 

katus. Hind: 1 200 000 kr. 

Tel. 508 6185 Peeter Lääne 

Müüa majakarp Tähtvere vallas, 6 km 

Tartust. Ehitusalune pind 66 m 2 , kinnistu 

2500 m 2 . Olemas elekter, puurkaev 

naaberkinnistul (võimalus liituda), bussipeatus 

ja järv 500 m kaugusel. 

Hind: 1 200 000 kr. 

Tel. 520 5853 Piret Arvi 

Müüa maja II korrus Maarjamõisa 

piirkonnas, üldpind 58 m 2 , 2 tuba. Vajab 

remonti, elamispinda võimalik laiendada 

katusealuse arvelt, sauna ehitamise 

võimalus. Hooldatud aed, eraldi 

sissepääs. Hind: 990 000 kr. 

Tel. 520 5853 Piret Arvi 

Müüa kinnistu Elvas, kaunis 

parkmetsas Arbi ja Verevi järve 

vahel. Kinnistul elamu, kõrvalhoone 

(saun ja suvetoad) ja kuur, kompleks 

vajab renoveerimist. Elamu üldpind 

250 m 2 , kinnistu 1289 m 2 . 

Hind: 1 600 000 kr. 

Tel. 502 9505 Erki Räni 

Müüa 3-toal. korter Ilmatsalus, 7 km 

Tartust. Täielikult renoveeritud, toad 

eraldi, rõdu, juba tühi!. 

Uus hind: 815 000 kr. 


KINNISVARA HINDAMINE laenu tagatiseks ja finantsaruandluseks. ERAVARA hindamisakte 

aktsepteerivad kõik pangad. Hindajad: Heilin Reimand tel 511 3931, Margit Petrova tel 5333 8354 

Üldtelefon 742 7730, hindajad@eravara.ee 

1-toal. mug. korter Tartus Mõisavahe 

65, korralik korter Annelinna Keskuse 

lähedal, maja on 5 aastat vana, 

põrandatel laminaatparkett, seinad 

värvitud, koridorsüsteem, akendest 

vaade rohelusse 

TULE TUTVUMA! 

Tel. 508 3406 Anne Heinlo 

anne.heinlo@arcovara.ee 

Maja Ropka linnaosas, maja on 

ehitatud 1956 aastal, üp: 149 m 2 , 

4 tuba, lokaalne keskküte ja 

tahkeküte, maja läheduses pood ja 

bussipeatus, roheline ja vaikne 

piirkond. 

Tel. 51 08 118 Kristina Maksimov 

kristina.maksimov@arcovara.ee 

6-toal. mug. korter Tartus Mõisavahe 

60, väga heas korras, II korrus, 

111,5 m 2 , 2 parkimiskohta ja 2 keldriboksi, 

köögimööbel ja-tehnika, luksuslik 

vannituba, UUS HIND 1 850 000.-. 

Tel. 50 83 406 Anne heinlo 

anne.heinlo@arcovara.ee 

3-toal. renoveeritud korter Tartu 

vanalinnas,elutuba, söögituba, köök, 

magamistuba, valgusküllane pesemisruum, 

saun, vanaaegne mööbel, 

põrandal puitparkett 

Tel. 53 311 718 Kaire Nirk 

kaire.nirk@arcovara.ee 

Pooleli olev majakarp Tartu linna 

piirist 1,5 km kaugusel Õssu külas. 

Tel. 51 3 3297 Kai Muiste 

kai.muiste@arcovara.ee 

1-toal. mug. korter TartusKaunase 

pst, 5/5, korter on keskmises seisukorras, 

33,7 m 2 , 575 000.- 

Tel. 51 33 297 Kai Muiste, 

kai.muiste@arcovara.ee 

2-toal. ahik. korter Tartus Kastani tn, 

korteris on vahetatud el.juhtmestik 

ja veetorustik, 63,6 m 2 , heas korras, 

vannituba plaaditud. 

Tel. 51 08 118 Kristina Maksimov kristina.maksimov@arcovara.ee 

Majad Kõrveküla alevikus, eramud 

valmivad 2007 a augustis, 4 tuba, 

eraldatud kööginurk, saun, 126,8 m 2 , 

terrass, tsentraalsed kommunikatsioonid. 

Tel. 53 311 718 Kaire Nirk 

kaire.nirk@arcovara.ee

8 sport toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee 

Sinimäe triatlon toimub 4. mail 

 

Iga-aastane Sinimäe minitriatlon 

toimub sel aastal 

4. mail. Osaleda saavad 1988. 

aastal ja varem sündinud 

noored, kes vastavalt võistlusklassile 

läbivad ujudes, 

rattaga sõites ja joostes 5,1 

või 10,2 kilomeetrit. Triatlonile 

registreerimine toimub võistluspäeva 

varahommikul Tallinna 

saksa gümnaasiumis, kus 

viiakse läbi ujumine. Parimaid 

ootavad loomulikult auhinnad 

ning medalid. Läbi aegade on 

võistlusel kaasa teinud mitmed 

tuntud sportlased. Lisainfot 

saab töö päevadel kella 

9–14 telefonil 6 522 247. M. K. 

Kepikõndi harrastab Eestis 

25 000 tervisesportlast 

SPORTIVAD MASSID 

Kuigi uue moodsa spordiala, 

kepikõnni harrastajate 

arvu kohta statistikat ei 

peeta, on Eesti kepikõnni 

liidu hinnangul ala 

harrastajaid siinmail 

20 000 – 25 000. 

Kes kevadiste ilusate ilmadega 

metsa alla satub, peab 

tõdema: kepikõndijaid on pea 

sama palju kui jalgrattureid. 

Aga põhjanaabrite kepikõnnifanatismini 

on siinmail veel 

pikk maa minna, sest Soomes 

on vähemalt korra nädalas 

treenijaid terve miljon. 

Milles siis peitub ala võlu? 

“Lihtsuses. Kepikõndi saavad 

harrastada ükskõik missuguses 

füüsilises vormis inimesed 

Tartu Kalevi kepikõnnak 

Tartu Spordiseltsi Kalev korraldusel 

toimuv kepikõnniretk 

algab 28. aprillil kl 11.30 A. 

Le Cog (Ihaste tee 7) juurest. 

Samas paigas on ka finiš. EMT 

tervisekõnnisarja “Käime koos” 

avaetapina peetav kepikõnniretk 

on ühtlasi ka “Eestimaa 

liigub” avaüritus. 

Tartlaste kõrval kutsume retkele 

liikumisharrastajaid üle Eesti. 

Kepikõnniretke distants kulgeb 

ja peaaegu igal pool. Looduses 

liikumine on värskendav,” 

tõdeb Marti Soosaar kepikõnni 

liidust. 

Aga milleks kepid, kas ei piisaks 

lihtsalt värskes õhus jalutamisest, 

võib nüüd kohe küsida. 

Loomulik liikumisviis 

Soosaarel on ka siin vastus 

olemas: “Kepikõnd on oluliselt 

efektiivsem treeningvahendina. 

Kepikõnd paneb tööle ka 

ülakeha lihased ning suurendab 

seetõttu oluliselt südame 

löögisagedust ja hapnikutarbimist. 

Subjektiivne väsimustunne 

kepikõnnil on väiksem 

võrreldes mitmete teiste sama 

energiakuluga aladega. Ilmselt 

seepärast, et see on inimese 

jaoks loomulik liikumisviis.” 

Kevin Korjus võidutses Põltsamaa kardirajal 

Põltsamaal Kuningamäe 

kardirajal toimunud hooaja 

avavõistlusel oli eestlaste hetke 

tugevaimas klassis Rotax 

Junior parimaks Kevin Korjus. 

Võistlejaid oli kokku 13. 

Rahvusvaheliste tiitlivõistluste 

hinnalist kogemust omav 

piki Emajõe kallast, sildade 

alt läbi kuni Laia tänava sillani 

ja tagasi. Rada on tähistatud, 

pikkuseks 5,5 km. Osavõtt on 

kõigile tasuta. Aega ei võeta ja 

paremusjärjestust ei selgitata, 

sest retke eesmärk on tervislike 

eluviiside propageerimine ja 

inimeste loodusesse kutsumine. 

Registreerimine kohapeal 1 

tund enne starti, osalejate vahel 

toimub auhindade loosimine. 

Kevin Korjus ei jätnud teistele 

erilisi võidušansse, kuigi võidud 

ei tulnud temalegi kergelt, 

vaid pika ja põneva võidukihutamise 

järel. Korjuse tõsisemad 

konkurendid olid Karl 

Oscar Liiv ning Läti võidusõitja 

Renards Ekis, kes vastavas 

Soosaare sõnul peaks kepikõnni 

harrastamiseks soetama 

endale ka spetsiaalsed kepid. 

Kas või seepärast, et spetsiaalkeppidel 

on otsas asfaldil käimiseks 

mõeldud kummist 

otsikud, mis suurendavad oluliselt 

nende kasutamisvõimalusi, 

teab ala eestvedaja. Paljud 

kasutavad suusakeppe, kuid 

need on kepikõnni jaoks liiga 

pikad ja rikuvad loomulikku 

kõnnitehnikat ning võivad 

tekitada vaevusi. 

Jääb veel küsimus tehnikast. 

Selgub, et õiget tehnikat on 

lihtne omandada. “See on peaaegu 

nagu tavalise kõnni tehnika, 

kuid intensiivsema kätetööga. 

Õige kätetöö ongi see, 

mis eristab kepikõndi tavalisest 

kõnnist,” annab Soosaar 

hüva nõu. Õige tehnika omandamiseks 

on alati võimalik 

soovi korral ühineda kas või 

ajutiselt mõne treeningrühmaga, 

nende kohta saab infot 

Eesti Kepikõnni Liidu koduleheküljelt. 

Kepikõnniga algust tegevale 

inimesele veel üks nõuanne: 

algajale sobiv koormus on analoogne 

kõigi teiste spordialadega 

– hea oleks alguses treenida 

kaks-kolm korda nädalas 

30 kuni 60 minutit. Kindlasti 

ei tohiks treeningu ajal hingeldada. 

Kristjan Roos 

järjekorras jagasid ka ülejäänud 

pjedestaalikohad. 

Põnevat võidusõitu pakkus 

ka Nanci Ristla, kes kahel korral 

sattus rajal avariisse. Ristla 

asus oma positsiooni taastama, 

kuid teine kokkupõrge jättis 

ta raja äärde. LL 

Foto: EPL 

Veel saab registreeruda noorte teatejooksule 

Neljapäeval, 17. mail Tallinnas, 

Tartus, Pärnus ja Paides 

toimuvale heategevuslikule 

teatejooksule saab registreeruda 

teisipäeva, 1. maini, osalema 

on oodatud kõik põhikoolinoored. 

Teatejooksuga toetatakse 

õnnetuse läbi liikumisvõime 

kaotanud laste ravi. Registreeruda 

saab kodulehel www. 

teatejooks.ee. Teatejooksust 

osavõtt on kõigile tasuta. 

Loosi teel selgitatakse välja 

üks võistkond, kes saab võimaluse 

võtta osa Norras toimuvast 

TineStaffeteni teatejooksust. 

Lisaks kingib Rademar igale 

võistkonnale kinkekaardi. LL 

Tänavusele Tallinna kepikõnnisarja avaetapile Pirital oli tulnud hulgaliselt 

ala fanatte. Foto: Boris Mäemets 

Kas Kristina jätab hooaja vahele? 

Kõik märgid osutavad, et 

Sapporo MM-il medalita jäänud 

ja eelmise hooaja kripeldustundega 

lõpetanud suusakuninganna 

Kristina Šmigun 

võtabki plaanitud vahehooaja 

ning kavatseb emaks saada. 

Eesti suusarahva kõige paremini 

hoitud saladus on see, et 

numbriliselt maagilisel päeval 

— 7.07.2007 — leiab Otepääl 

aset kahekordse olümpiavõitja 

Kristina Šmiguni ja tema elukaaslase 

Kristjan-Thor Vähi 

pulmapidu, kirjutab Eesti Päevaleht. 

LL 


LÜHIDALT 

ManU ja Chelsi 

olid võidukad 

Teisipäeva õhtul tehti 

algust UEFA Meistrite 

Liiga poolfinaalidega 

— Old Traffordil lõppes 

Manchester Unitedi ja AC 

Milani vaheline avakohtumine 

inglaste 3:2 võiduga. 

Põnevusmängus läks 

ManU küll juhtima, kuid 

poolaeg lõppes 2:1 Milani 

kasuks. Otsustavaks 

said kaks Wayne Rooney 

kaks väravat, millest teine 

sündis kohtumise esimesel 

lisaminutil. Londoni 

Chelsea võitis kolmapäeval 

Meistrite Liiga teise 

poolfinaali avamängus 

Stamford Bridge’il Liverpooli 

1:0. Kordusmängud 

peetakse järgmisel nädalal. 

LL 

Veerpalu läheb 

uuesti lõikusele 

Kahekordne olümpiavõitja 

Andrus Veerpalu 

läheb uuesti lõikusele. 

Mais opereeritakse Tartus 

tema “rahvuslikku” põlve 

ja aastaid vaevusi tekitanud 

hüppeliigest, kirjutas 

Eesti Päevaleht. LL 

Läti sõdurid 

võitsid inglasi 

Läti kaitseväelased 

purustasid Riias Keizarmezsi 

spordibaasis toimunud 

jalgpalli sõprusmängus 

Briti õhujõudude 

meeskonna 6:1. LL 

Foto: Kristo Nurmis / EPL 

Vajad katust? 

Aga palun - Ruukki meestelt abi saad! 

Tuleme ja vaatame Teie katuse üle 

ning kui vaja - teeme korda! 

• teraskatused • vihmaveesüsteemid • plekksepatööd • katuste paigaldus 

Ringtee 26, Tartu 

tel 733 9909, faks 733 9909, gsm 518 9280 

ilmatsalu@ruukkiexpress.ee, www.ruukkiexpress.ee

eede, 27. aprill 2007 linnaleht 

reklaam 

B1

toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee 


kolm 

linna 

Mida teeksid 

suitsudest 

vabaneva 

rahaga? 

• Marje (34): Mul pole küsimust ka, kõik 

läheb magusa peale – kommid, šokolaad, 

rosinad. Jätsin selle pahe alles hiljuti maha 

ja mul on vaja nüüd ennast 

meelepärase asendustegevusega 

lohutada. Loodan 

väga, et saan varsti pidama 

ega teki vajadust mõne aja 

pärast sedasama vabanenud 

raha kaalujälgijatele 

viima hakata. 

• Kristjan (26): Ma olen mõelnud nii, et 

kui ma ükskord selleni jõuan, siis jääb mul 

iga kuu umbes 1000 krooni üle. 

See pole teab mis palju, aga aasta 

peale on see 12 000 krooni. Selle 

eest saaksin teha juba ühe üsna 

korraliku reisi. Küsimus on ainult, 

kuidas õnnestuks seda raha alles 

hoida. Võib-olla peaks säästukonto 

avama kuskil pangas, ehk 

nii õnnestub koguda? 

• Andres (46): Algul kulub 

vaat et rohkemgi plaastritenätsude 

peale, siis hakkab 

teoreetiliselt üle jääma, 

aga kahjuks mina küll seda 

raha kusagil näinud ei ole. 

Ikka rändab ta rahakotist 

ära, aga lohutada võib 

end sellega, et küllap siiski 

mõnel paremal otstarbel, näiteks toidupoodi 

tervislikuma toiduvaliku peale. 

Elu võimalikkusest ilma suitsetamiseta 

• PUHAS ÕHK 

Kaotasin suitsud ära 

ja nii ta siis läkski 

Käime sõpradega tihti pikkadel 

matkadel. Siberis, Kreekas, 

Aafrikas, isegi Lõuna-Ameerika 

vihmametsades oleme 

käinud. Seljakott selga ja paariks-kolmeks 

nädalaks eemale 

tsivilisatsioonist. Kõik vajalik 

kotiga kaasas. Minul suitsetajana 

alati paar plokki sigarette 

ka muu nodi seas. 

Aga oh õnnetust, järjekordsel 

matkal avastasin esimese 

päeva lõpus, et peale taskusse 

pandud sigaretipaki olid kõik 

ülejäänud koos osaga toidumoonast 

jäänud kohaliku giidi 

autosse, kes meid matka alguspunkti 

oli toonud. Kui toidumoona 

probleemi sai kamba 

peale ära lahendada, siis suitsetajaid 

meie seltskonnas rohkem 

polnud. Ees ootas kaks 

nädalat sundloobumist. 

Esialgu tundus see perspektiiv 

jube. Ainuüksi teadmine, 

et järgmise kahe nädala jooksul 

pole ilmselt mitte ühtegi 

sigaretti võtta, tekitas minus 

hullutava suitsunälja. Tagasi 

ka ei saanud minna, sellega 

rikkunuksin nii enda kui ka 

reisikaaslaste matka. 

Abiks tuli reisikaaslaseks 

olev naine, kes oli paari kuu 

eest ise suitsetamisest loobumise 

ette võtnud ja kelle pagasis 

seetõttu leidus 15 nikotiini 

sisaldavat nätsu. Tema oli 

arvestanud, et igaks juhuks iga 

päeva jaoks üks. Tegime kaupa 

ja ta loovutas esialgu viis nätsupadjakest 

minule. 

Algul oli masendus 

Esimene päev suitsudeta oli 

masendav. Ainus viis, millega 

sundisin ennast mitte mõtlema 

sigarettidele, oli matka 

raskus ise. Katsusin rada enese 

jaoks võimalikult raskeks ja 

keeruliseks mõelda, et mingil 

juhul mõtted sigarettidele ei 

läheks. Lõunani pidasin vastu, 

kuid lõunapaus lausa röökis 

sigareti järele. Võtsin nätsu. 

Esialgu see aitas. Pärast lõunapausi 

edasi liikudes oli aga 

suitsunälg taas platsis. Ilmselt 

ka seepärast, et rada oli hommikusest 

märksa kergem. 

Õhtul võtsin teise nätsu ja 

mõtlesin õudusega eelseisvatele 

päevadele. 

Teisel päeval ärkasin aga 

üllatuslikult ilma suitsunäljata. 

Tavaline hommikune rituaal ei 

tuletanud ennast meelde. Tõsi, 

mitte kauaks. Lõunapeatuses 

oli ta taas platsis, kuid seekord 

pidasin vastu, niisamuti õhtul. 

Liiatigi märkasin, et juttudel 

kergemast hingamisest ja füüsilisest 

jõudlusest on tõsi taga. 

Sigarettideta matkamine oli 

kergem. Matka lõpuks olime 

koos nätsuomanikust matkakaaslasega 

hävitanud siiski pea 

kõik varud, eelkõige muidugi 

mina, sest minu päästeingel 

piirdus vaid kolme padjakesega 

ja sedagi ilmselt minu kannatusi 

vaadates. Ühe nätsupadja 

jätsin enesele targu viimaseks 

päevaks. 

See näts on mul siiamaani 

alles. Juhuks kui peaksin kunagi 

veel sigarettidest karjuvat 

puudust tundma. Need kaks 

nädalat andsid mulle aga erilise 

matkaelamuse. Kui nüüd 

vahel tulebki õhtul pubis suitsunälg 

peale, siis mõtlen seljakoti 

küljetaskus olevale nätsule 

ja kinnitan enesele, et asi see 

mul need mõned tunnid vastu 

pidada ja kui koju jõudes kohe 

kuidagi ei saa, võtan nätsu 

kotist välja. Seni olen saanud. 

Jaanus (2 aastat sigarettideta) 

Tagantjärele vaadates võivad suitsust loobumise lood olla vahel üsna naljakad. Foto: Priit Simson / EPL 

Saada oma lugu, 

endine suitsetaja! 

Kirjuta meile, kuidas sinul õnnestus 

suitsetamine maha jätta. Paremad lood 

avaldame lehes. Lugusid ja lisaküsimusi ootame 

meiliaadressile suits@linnaleht.ee. 

Täieliku loobumiseni 

on jäänud veel aega 

Me suitsetasime 90. aastatel 

päris palju. Tööruumides oli 

suitsetamine sallitud ja tuhatoos 

paiknes arvutiklaviatuuriga 

sõbralikult küljetsi. Õhtul 

koju minnes riided haisesid, 

aga seda ei pannudki tähele. 

Lühidalt, eelmisel kümnendil 

olid suitsetamiseks kõikjal 

piiramatud võimalused 

olemas. Mäletan, et restoranis 

tegid meile nalja kõrvallauast 

kurje pilke ja lõpuks ka 

märkusi tegevad välismaalased, 

kes ei soovinud suitsetajaid 

enda lähedal näha. Täiesti 

vaenuliku riigina tundus USA. 

Wa shingtonis käies nägin 

büroomaja ukse taga külmas 

üles tõstetud kraega suitsetavaid 

inimesi. Seal olid kõvad 

piirangud, hoonetes sees olid 

lausa suured keelusildid. 

Tasapisi olen aastatega suitsetamist 

piiranud ja jõudnud 

paari-kolme suitsuni kuus. 

Mõned suitsud kuus tegevale 

suitsumehele ei ole täielik loobumine 

raske, niisugune on 

minu seisukoht. Suitsetamata 

on kuidagi parem enesetunne, 

aga mõttetöö tegijana vajan 

vahel pisukest vaheldust, et 

töökeskkonnast välja saada ja 

teistmoodi mõelda. 

Suhteliselt hea tulemuse 

loobumiseks annab näts, minu 

puhul eriti lahjem. 

Olen sigarettide asemel 

pruukinud nii piipu kui ka 

rootslaste snussi ja võin öelda, 

et viimasest tekib veelgi 

suurem sõltuvus kui sigarettidest. 

Samas on takistav asjaolu, 

et seda peab piiri tagant 

ise või sõprade abiga hankima. 

Mõnes mõttes sarnasus 

narkootikumidega. Mäletan, 

et mu isa lõpetas suitsetamise 

täielikult 40-aastaseks saades, 

ja seega on mul veel paar aastat 

aega. Mu isa lõpetas tervist 

silmas pidades ning niimoodi 

mõtlen ka mina. Heikki (37) 

Vähenda suitsetamist ja siis loobu! 

1. etapp 

Eesmärk: 

vähenda sigarettide 

arvu poole võrra. 

Suitsetaja seab eesmärgi, mitme sigareti võrra 

peab ta päevas suitsetamist vähendama (soovitavalt 

50% võrra) ning ühtlasi kuupäeva eesmärgi 

saavutamiseks. 

Vähendamise protsess algab ning Nicorette 

Freshmint Gum (nikotiin) kasutatakse loobutud 

sigarettide asemel. 

2. etapp 

Eesmärk: 

jätka vähendamist, 

kuni oled valmis sigarettide 

suitsetamisest 

lõplikult loobuma. 

Suitsetaja jätkab Nicorette Freshmint 

Gum (nikotiin) kasutamist, kuni tunneb, 

et on valmis suitsetamisest lõplikult 

loobuma. 

3 

3. etapp 

Eesmärk: 

loobu täielikult 

suitsetamisest. 

Näidustus: tubakasõltuvuse raviks. Päevas ei tohi kasutada üle 24 ravimnärimiskummi. 

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. 

Olles loobunud suitsetamisest, vähenda 

Nicorette Freshmint Gum (nikotiin) 

närimiskummi kasutamist kuni ei vaja ka 

seda enam. 

Samas hoia ravimnärimiskummi käepärast 

ka siis, kui oled suitsetamisest loobunud. 

Kasuta neid, kui tunned tungivat vajadust 

taas sigareti järele. 

3 etappi 

suitsetamisest 

loobumiseks 

018-NIC0307-EST

eede, 27. aprill 2007 linnaleht 

Teaduse populariseerimise auhinnad said jagatud 

• Haridusministeerium, teaduste 

akadeemia ja Sihtasutus Archimedes 

andsid eile välja auhinnad 

möödunud aasta parimatele projektidele, 

mis tutvustavad teadlaste 

tegemisi. 40 000 krooni suuruste 

peapreemiate omanikeks said Haridusmeedia 

toodetud 16-osaline 

telesari “BioNina”, mida ETV näitas 

mullu sügisel, ning Tallinna tehnikaülikooli 

emeriitprofessor Leo 

Võhandu, keda austati pikaajalise 

tegevuse eest matemaatika- ja 

informaatikateaduste populariseerimisel 

noorte hulgas. Konkursist 

võttis osa 28 projekti. 

Telesarja “BioNina” iga osa vaatas 

ligi 100 000 inimest. LL 


Foto: Nukufilm 

Algab unenägude animeerimise võistlus 

• Tiigrihüppe Sihtasutus ja Nukufilmi 

lastestuudio kuulutasid välja 

unenägude animeerimise konkursi. 

Idee selleks andis lähenev 

Nukufilmi 50. sünnipäev ja poole 

sajandi möödumine Eesti esimese 

nukufilmi “Peetrikese unenägu” 

loomisest. 

Võistlusele oodatakse kolme- 

kolm linna 

B3 

kuni kuueliikmeliste koolilaste 

autorikollektiivide erinevates animatehnikates 

valmistatud klippe. 

Töid hinnatakse kolmes vanusekategoorias: 

algkool, põhikool ja 

gümnaasium. Filme saab esitada 

30. oktoobrini ja konkursitingimused 

on kirjas lehel www.htk.tlu. 

ee/animatiiger. BNS 

Suitsetamisvõistlus viis 

peaaegu hinge seest 

Oli mul kord sõber, kes mingil 

põhjusel armastas Priimanimelist 

suitsu kiskuda. Ta oli 

isegi tehnikad välja arendanud, 

kuidas seda ilma filtrita 

sigaretti võimalikult lõpuni 

ära saaks suitsetada. Igal juhul 

peeti tema harjumust isegi 

teiste suitsetajate seltskonnas 

veidraks, sest ammuilma olid 

olemas filtriga ja märksa parema 

maitsega sigaretid. 

Igatahes sai ühel pühapäevaõhtul 

mõeldud, kui jube see 

Priima ikka olla saab, ja veetud 

kasti suvise märjukese peale 

kihla, et suudan sõbraga neid 

suitsetades sammu pidada. 

Võtsime siis pakid pihku ja 

hakkasime suitsetama. Samal 

ajal puhusime seltskonnaga 

niisama juttu ja ainus, mis 

viitas võistlusmomendile, oli 

minu üha närvilisemaks muutuv 

olemine. Alguses tõmbasin 

lihtsalt vastikut suitsu, kuid 

sõbra tempos püsimine tähendas 

peaaegu ahelsuitsetamist. 

Juba kolmanda suitsu ajal 

tundsin, et hästi see ei lõpe. 

Edasi läks asi kiiresti käest ära. 

Seitsmenda suitsu jõudsin läita, 

siis loobus keha seda hullust 

kaasa mängimast ja ladus 

välja kõik, mis ta asjast arvas. 

Järgmised kolm päeva olin 

tõsiste mürgitusnähtudega 

pikali. Ma ei mäleta, et mul 

kunagi varem oleks nii halb 

olnud. Need seitse sigaretti 

olid ka minu viimased. Nüüd 

läheb mul paljast suitsulõhnast 

süda pahaks. Tuttav tohter 

oleks mulle selle võistluse 

eest peaaegu kere peale andnud. 

Tagantjärele mõeldes 

muidugi asja eest. 

Kui peaksin kunagi veel tubakast 

loobuma (aga ma ei kavatse 

enam ühtegi sigaretti süüdata), 

siis katsuksin seda teha 

mõnel muul viisil. Kuuldavasti 

olla selleks isegi nõustamiskabinetid 

loodud. Tanel (33) 

Võltsmälestused aitavad 

joomisega võidelda 

Kanada Kwantleni 

ülikooli kolledži uurija 

Dan Bernsteini juhitav 

uurimisrühm näitas katsete 

käigus, et inimestele 

valemälestuste sisendamine 

võib neil ennetada hilisemas 

elus välja kujunevat 

alkoholi kuritarvitamist, 

teatas ABC. 

Eksperimentide käigus 

sisendati 142 18–20-aastasele 

noorele inimesele, et neil on 

omal ajal hakanud väga halb, 

kui nad jõid rummi sisaldavaid 

alkohoolseid jooke. Sel eesmärgil 

teatati katsealustele, et 

arvutiga on loodud nende isiklik 

profiil, mis põhineb küsitlustulemustel 

seniste joomisja 

söömisharjumuste kohta. 

Teadlased väitsid, et arvutianalüüsi 

andmeil hakkas katses 

osalenud inimestel minevikus 

rummi tarvitades halb, 

ning nad palusid vabatahtlikel 

seda kogemust meenutada 

ja kirjeldada. 30–40 protsendil 

eksperimentides osalenutest 

meenus seepeale, et neil 

on tõepoolest olnud rummiga 

halbu kogemusi. 

Kui neil paluti seejärel hinnata, 

kui meeldivaks joogiks 

nad rummi peavad, andsid 

nad sellele madalama hinnangu 

kui enne võltsmälestuste 

sisendamist. 

Heatahtlik vale? 

Bernsteini arvates võiks sellist 

valemälestuste sisendamist 

kasutada riskigruppi kuuluvatel 

inimestel alkoholismi tekke 

ennetamiseks ning põhimõtteliselt 

saab samal moel ennetada 

ka ülesöömist. New Yorgi 

ülikoolis võltsmälestusi uuriva 

professor Mike Toglia hinnangul 

kerkib ses vallas siiski esile 

Fotomontaaž, fotod: EPL ja arhiiv, joonistus Indrek Kuus 

arvukaid eetilisi küsimusi ning 

selliseid protseduure võidakse 

pidada ajupesuks. Samas leidis 

ta, et vähemalt sel juhul tooks 

valemälestused kaasa palju 

enam head kui halba. kliinik.ee 

Sünnist surmani kulub meil ära 10 800 porgandit 

• Keskmine inimene sööb 

oma elu jooksul ära 10 000 

tahvlit šokolaadi, valab 5678 

liitrit pisaraid ja seksib üle 

4200 korra, on kokku arvutanud 

Inglise telejaama Channel 

4 dokumentaalsarja “Human 

Footprint” tegijad. 

Eile eetris olnud saade kinnitab 

muuhulgas, et üks tavaline 

britt kasutab sünnist surmani 

keskmiselt 123 205 750 sõna, 

käib 7163 korda vannis, sööb 

ära 5272 õuna, joob 74 802 

tassi teed ja 486 497 liitrit õlut, 

loeb läbi 533 raamatut ning 

käib 59 korral mõnes välisriigis 

puhkamas, tutvustas Briti 

päevaleht The Daily Telegraph 

hämmastavat statistikat. Sellise 

statistika kogumiseks kulus 

saate produtsendil, Nick Wattsil 

ja tema meeskonnal tervelt 

kaks aastat. LL 

PÕRAND SOODSALT SOOJAKS! 

Mis võiks olla lihtsam, kui osta kõik selleks vajalik ühes komplektis: 

küttekaabel Deviflex DTIP-18 + termostaat Devireg 530 + 2,5 m anduritoru 

soodushinnaga –10% 

kuni jaanipäevani 

Kingituseks kaasa 5m mõõdulint! 

Info telefonidel 65 65 325, 65 56 477 

DEVI küttekaablitel ja -mattidel on 10-aastane garantiiaeg 

Saadaval hästivarustatud ehitusmaterjalide ja elektritarvikute kauplustes

B4 kolm linna 



Välismaale tööle – kes oskaks anda nõu? 

Lisaks töövahendusele 

Eestis jagab tööturuamet 

infot ka töövõimaluste 

kohta Euroopa majanduspiirkonna 

riikides – EL-i 

liikmesriikides, Šveitsis, 

Norras, Islandis 

ja Liechtensteinis. 

Konsultatsiooni pakutakse 

nii tööotsijaile, kes plaanivad 

mõnda välisriiki tööle minna, 

kui ka ettevõtetele, kes sooviksid 

endale välismaalt tööjõudu 

leida. Teenus kannab nime 

EURES ja selle kohta saab 

lugeda ka internetist veebilehelt 

www.eures.ee. 

Info saamiseks ei ole vaja 

registreerida end töötuks ega 

tööotsijaks. Samuti ei pea teenuse 

eest midagi maksma ja 

tööturuamet rõhutab, et kehtiv 

seadusandlus keelab tööotsijailt 

töövahenduse eest igasuguse 

tasu küsimise. 

Ent millised on välismaale 

tööle tahtjate põhilised küsimused? 

Linnaleht uuris asja tööturuameti 

spetsialistilt Martin 

Tahvonenilt. 

INTERVJUU 

Millised on suurimad 

ohud ja väärarusaamad 

seoses välismaale tööle 

minemisega? 

Suurimateks ohtudeks on 

valitsevad väärarusaamad 

maksude osas. Sageli ollakse 

mures, kuidas leida välismaal 

elamisvõimalust, mida peaks 

teadma kultuurilistest erinevustest 

jne. Kõige selle juures 

saame huvilisi abistada. 

Mis nõu inimene 

tööturuametist saab? 

EURES-e nõustajad oskavad 

anda nõu elu- ja töötingimuste 

kohta erinevates riikides, 

samuti vabade töökohtade 

osas. Nende käest saab 

küsida, kuidas vormistada elamis- 

ja töölubasid, leida majutusvõimalust, 

kust täpsemalt 

tööd otsida, milline on erinevates 

riikides tööseadusandlus, 

kus tunnustatakse milliseid 

kutsekvalifikatsioone, 

millised on ühel või teisel maal 

töötuhüvitised, sotsiaaltoetused, 

peretoetused, kindlustus, 

maksud, haridussüsteem, kuidas 

tegutsevad ametiühingud 

jne. Samuti oskavad nad välismaale 

minejale kaasa anda 

hulga kontaktaadresse ja telefoninumbreid, 

mida võib võõral 

maal elades vaja minna. 

Samuti viime läbi töövahendusprojekte. 

Päris individuaalselt 

me ei otsi inimestele töökohti, 

EURES-e spetsialistid 

on siiski nõustajad, mitte töökoha 

otsijad. 

Millised on vanusepiirid 

välismaale tööle minnes? 

Euroopa Liidu riikidesse 

otsitakse inimesi, kes on vähemalt 

18 aastat vanad. Tööandjatel 

ei ole kasulik võtta 

noori vanuses alla 18 aasta, 

kuna noortel on lubatud töötada 

ainult piiratud arv tunde 

tööpäevas. Mitmetes riikides 

tähendab see tööandjatele 

ka lisamaksukoormust. Kuid 

samas on olemas mitmeid 

programme, mis on suunatud 

noortele ja mille raames pakutakse 

nii keelepraktikat kui ka 

osalise tööajaga tööd. 

Kui populaarne see 

teenus on ja kas infot saab 

igas teie esinduses? 

Esmainfot saab igas regionaalses 

tööturuameti büroos, 

põhjaliku info saamiseks tuleks 

pöörduda EURES-e spetsialisti 

poole Tallinnas, Tartus, Pärnus, 

Jõhvis või Narvas. 

Millise riigi kohta teilt 

kõige enam uuritakse? 

Soome, Inglismaa, Norra, 

Iirimaa, Rootsi, Saksamaa, 

Hispaania, Itaalia. Kusjuures 

pole haruldased ka juhud, kui 

inimene, olles saanud põhjaliku 

ülevaate välismaal töötamise 

tingimustest, ümber mõtleb 

ja otsustab siiski Eestimaale 

jääda. 

Meie soov on, et inimesed 

teeksid teadlikke valikuid 

ning omaksid enne välismaale 

minekut riigi ja eesootavate 

töötingimuste kohta piisavalt 

infot. Tiina Kangro 

Enne välismaale tööle minemist oleks tark endale selgeks teha, missugune 

on sihtmaa maksusüsteem. Fotod: Bulls 

Tööturuamet toetab 

Kontaktid 

• infotelefon 15 501 (tööpäeviti 

kl 9–17) 

• veebileht www.tta.ee 

• esindus Tallinnas: Endla 4, 

tel 6 263 252 

• esindus Tartus: Riia 35, 

tel 7 427 155 

• esindus Pärnus: Ringi 12, 

tel 4 472 183 

Teenused 

• teavitamine tööturu olukorrast, 

tööturuteenustest ja 

-toetustest 

• tasuta töövahendus 

• info ja tööpakkumised välismaal 

töötamiseks 

• karjäärinõustamine 

• koolitused 

• tööpraktika, tööharjutus ja 

avalik töö 

• palgatoetus 

• ettevõtluse alustamise toetus 

• puuetega inimestele mõeldud 

tööturuteenused 

Hommikukohvi 

asemel seep 

• ABIKS ÄRIINIMESTELE 

Tööinimesed ei pea varsti 

enam hommikuti unisena 

tööle minema, kui neil 

enne autosse istumist 

kohvi joomiseks aega ei 

jää. 

Nüüd 

piisab vaid 

käte pesemisest 

spetsiaalse 

seebiga, 

millele on 

lisatud ohtralt kofeiini, teatas 

uudisteagentuur Reuters. 

Selle eriseebiga pestes saab 

inimene kätte sama suure 

kofeiinikoguse, kui ta saaks 

pärast kahe tassitäie kohvi 

joomist. Seebist saadav kofeiin 

imendub organismi läbi naha. 

Tootjad lubavad ka, et kofeiiniseebiga 

pestes on inimene 

erk juba viie minuti pärast. 

Imeseep ei lõhna siiski kohvi 

järele, vaid on päris tavalise 

piparmündiõlilõhnaga. LL 

Eestlane teenib mujal 

21 400 krooni kuus 

• Ajutiselt raja taga töötavate 

eestlaste tulu oli mullu 

kahes viimases kvartalis 1,14 

miljardit krooni ja 911 miljonit 

krooni, ütlevad Eesti Panga 

andmed. Kui võtta arvesse 

see summa ja töötajate arv (ligi 

16 000 inimest), siis tuleb keskmiseks 

teenistuseks 21 400 krooni 

kuus, kirjutas Eesti Ekspress. 

Tegemist on töötajatega, kelle 

leping kehtib alla aasta (ajutised 

töötajad), ning tuluga, mis 

sisaldab ka palgast arvestatud 

ja kinni peetud makse. 

2004. aastal oli selliseid eestlasi 

5100, tunamullu 10 600 

ning mullu juba 16 000. LL 

Aeg lugeda linnalehte 

www.linnaleht.ee 

HUMANA 

Ostes meilt... 

...säästad loodust, 

...säästad raha, 

...oled isikupärane 

30. aprillist kõigis kauplustes soodusmüügitunnid! 

1.mail töötavad Tallinna kauplused pühapäevase graafiku alusel. 

Tartu ja Pärnu kauplused on suletud. 

KAUPLUSED Tallinnas: 

Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel 6 691 323, Tartu mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17, 

tel 58 059 204, Mustamäe tee 18, E-R 10-19, L 10-17, P 11-16, tel 55 43 690, 

Õismäe tee 107, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 6 512 837, Jaama 2 (Nõmme), E-R 9-19, L 9-17, 

P 9-15, tel 6 504 122, Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel 55 612 372, Kotzebue 27, E-R 10-20, 

L 10-17, P 10-15, tel 58 181 852, Pallasti 1, E-R 10-20, L 10-17, P 10-15, tel 55 541 102 

Pärnus: 

Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 671 419, Jannseni 2a, E-R 9-19, L 9-17, P 10-15, 

tel 55 608 454 

Tartus: 

Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 55 626 634, Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16, 

tel 55 39 237 

HULGIMÜÜK Betooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel 6 012 955, www.humanae.ee 

Kõik Humana kauplused 

võtavad vastu kasutatud riideid, 

jalatseid ja mänguasju 

OOTAME KÜLASTAJAID! 

Ei mingeid dokumente ega lisaküsimusi. Laenu saab 

taotleda ka meie web-i leheküljel www.ferratum.ee 

Ferratum Estonia OÜ tagatiseta kiirlaen on mõeldud Eesti 

Vabariigis alaliselt elavatele eraisikutele vanuses 20 aastat 

kuni 70 aastat. Sissetulekute tõestusi ega mingite muude 

lisadokumentide esitamist laenutaotlejalt ei nõuta. Laenusumma 

on personaalne ja väljastatakse ainult laenutaotleja 

enda isiklikule pangakontole. Taotletav laenusumma saab 

olla ainult kas 1000 EEK, 2000 EEK või 3000 EEK. Ühe 

SMS sõnumi hind on 5 EEK. 

Enne laenutaotluse saatmist palume tutvuda 

meie laenulepingu tingimustega web-i lehe 

aadressil www.ferratum.ee 

Laenu on võimalik taotleda esmaspäevast reedeni 

8.00-20.00 ning laupäeval ja 

pühapäeval 10.00-18.00. 

Klienditeeninduse telefon: 6 318 160, 

e-mail: ferratum@ferratum.ee 

Taotlege laenu SMS sõnumi kaudu: 

1. Saatke laenutaotlus numbrile 17100 alljärgeval 

kujul: 

Laen (kirjutada sõnana) Laenusumma 

1000/2000/3000) Tähtaeg (15/30) Eesnimi Perekonnanimi 

Isikukood Elukoht Pangakonto number 

Näide: Laen 1000 15 Jaan Orav 30201301030 

Taeva 50-1 Tallinn 221001517122 

2. Mõne minuti jooksul saate laenuot-suse SMS 

sõnumi kaudu. 

Kui laenuotsus on positiivne, siis 1 tunni jooksul saatke 

omapoolne sõnumvastus kujul Sobib 

3. Saatke sõnumvastus Sobib numbrile 17100. 

Laenusumma makstakse mõne minuti jooksul Teie 

pangakontole.

eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Jüri Leesment juri.leesment@linnaleht.ee kultuur 9 

KOLHOOS 

Nõukogude majandushooned 

rikuvad külade 

ja linnade ilmet ning on 

sageli lagunemise lõppstaadiumis. 

Veneaegsed hooned 

reostavad 

Eestit 

Äsjasel maaülikooli maastikuarhitektuuri 

osakonna 

ettekandepäeval arvas tudengipõlves 

ehitusmalevlasena 

kolhooside-sovhooside tootmishooneid 

rajanud justiitsminister 

Rein Lang, et suures 

osas võiks sellistele majadele 

läheneda buldooseriga. Selline 

arvamus tekitas saalis elavust 

ja vastuväiteid, kuid fakt 

on see, et omaaegsetel lautadel 

ja töökojakompleksidel ripub 

hing niidiga kaelas. 

Maaülikooli põllumajandusja 

keskkonnainstituudi maastikuarhitektuuri 

osakonna dotsendi 

Mari Nõmmela sõnul ei 

saa öelda üheselt, et kõik tootmishooned 

tuleks lammutada. 

„Olukorrad on erinevad. Kõigele 

ei saa buldooseriga kallale 

minna. Tõsi on see, et elumajad 

ehitati tavaliselt nõnda, 

et need peaksid vastu poolsada 

aastat, tootmishooned aga 

kolmkümmend. See aeg hakkab 

toonastel ehitistel läbi saama. 

Suuri probleeme tekitab 

ka tõik, et ehitiste kompleksid 

on erastamise ja müümise 

stiihia käigus läinud erinevatele 

inimestele. Nõnda võib üks 

nõukogudeaegsete hoonetega 

läbipikitud mõisakompleks 

kuuluda kuuele-seitsmele 

omanikule ning neid objekte 

säilitada või korrastada on 

väga keeruline. Näitena võib 

tuua Väike-Maarja vallas asuva 

Vao, kus ei saa muinsuskaitse 

all olevate vanade mõisa 

abihoonete kaitsmiseks midagi 

teha, kuna need on erakätes 

ning pealegi veel mitme omaniku 

käes,” rääkis Nõmmela. 

Suurima segapuntrana tõi 

Nõmmela välja omaaegse 

Veneaegsed majandushooned 

ehitati nõnda, et nad peaksid vastu 

kolmkümmend aastat. See aeg on möödas. 

Tartu lihakombinaadi hooned, 

mille tohutu suurel territooriumil 

on mitukümmend 

omanikku, kes kõige tipuks ei 

saa ka omavahel asju selgeks 

räägitud. 

Segapudru sees teeb asja 

keerulisemaks see, et paljudel 

nõukogudeaegsetel hoonetel 

puuduvad projektid ja need 

pole arhiivi kantud. Ka vallavalitsustel 

puuduvad andmed 

kolhooside-sovhooside ruumilisest 

kujunemisest. 

„Kuna allikad olid lünklikud, 

kirjutasid tudengid projekti 

raames üles palju suusõnalisi 

mälestusi põlvkonnalt, 

kes veel mäletab kolhooside ja 

sovhooside hoonestuse kujunemist,” 

rääkis Nõmmela. 

Ettekandepäeva näitus on 

maaülikooli metsandusmajas 

üleval. Näha saab seal muu 

hulgas Reola, Harjumaal asuva 

Valkla ja Viljandi kandis paikneva 

Viiratsi laudakompleksi 

kujunemist ning Vao mõisakompleksi 

ja Polümeeri tehase 

saatust. Arvo Uustalu 


Lätlased Tartus – Brainstorm! 

Läti menubänd Brainstorm 

annab homme kontserdi 

Tartu klubis Illusioon. Täna 

astutakse üles Tallinnas, 

MTV Estonia Live Event’il, 

klubis Hollywood. 

Brainstorm ehk Prata Vetra 

on Läti menubänd, kelle muusika 

köidab nii lätlasi kui ka 

teisi rahvaid. Praegu on Brainstorm 

üks Läti kalleimaid 

gruppe kes iga kontserdi eest 

saab rohkem kui 10 000 latti 

ehk Eesti rahas üle 226 000 

krooni. 

Bändi algusaeg ulatub tagasi 

1989. aastasse, mil Renars 

Kaupers (fotol), Gundars 

Mausevics, Kaspars Roga ja 

Janis Jubalts olid kõik alles 

14-aastased Jelgava koolipoisid. 

Maris Mihelsons on nendest 

aasta noorem ja tema liitus 

bändiga mõni kuu hiljem. 

1995. aastal tõusis “Lidmazinas” 

(Lennumasinad), vana 

laul algusepäevadest, kõige 

müüdavamaks singliks Lätis 

ja Radio Super FM-i aasta lauluks. 

Aastal 2000 Stockholmis, 

mil Läti pääses esmakordselt 

Eurovisioonile, võitis Brainstorm 

seal oma hitiga “My Star” 

kolmanda koha. Maksimumpunktid 

saadi Eestilt, Norralt, 

Belgialt ja Soomelt. Sealtpeale 

kuulsaks saanud Läti bändist 

Prata Vetrast, mida Euroopa 

tunneb kui Brainstormi, hakkas 

huvituma meedia üle terve 

Euroopa. 

Lätikeelne album “Četri 

Krasti” (Neli Kallast) pälvis 

Lätis aasta albumi preemia 

ning plaadi nimilooga võideti 

aasta rokilaulu tiitel. 

Läinud aasta 2. novembril 

Kopenhaagenis toimunud 

MTV Music Awardsil pälvis 

Brainstorm parima Balti artistid 

tiitli. See tiitel on ajalooline 

ning sellepärast on Brainstorm 

esimene Balti parim artist, 

kuna varem pole Balti riikide 

muusikat niimoodi pärjatud. 

Brainstorm esitab Eesti multifilmis 

“Leiutajateküla Lotte”, 

mis valmis Eesti ja Läti koostöös, 

oma kaks lugu, mille 

Renars Kaupers ise välja 

on mõelnud: “Tere tulemast” 

ja “Läheme koos”. Kuid need 

laulud on siiski inglise keeles, 

ehkki bändi solist proovis neid 

alguses eesti keeleski laulda. 

Tänane kontsert Tallinnas 

ja homne Tartus on ainsad 

Brain-stormi ülesastumised 

Eestis sellel aastal. Mullu esines 

bänd Eestis samuti aprillis, 

andes kontserdid Tallinnas ja 

Pärnus. Tänavu esinevad nad 

kodumaal Lätis vaid ühe kontserdiga, 

augustikuus Sigulda 

linnapäevadel. 

Brainstormil on olemas 

muidugi ka ametlik fänniklubi, 

kuhu on oodatud kõik bändi 

austajad. Hetkel seal käsil 

muudatused ja seega uusi liitujaid 

vastu ei võeta. Kodulehel 

on aga kirjas lubadus, et 

pärast ümberkorraldusi on 

uued brainstormlased jällegi 

oodatud. 

Anna Rosalie Uudre (14) 

Brainstormi fänniklubi liige

10 ilu/tervis 

Uuritakse eestlastele omaseid pärilikke geenimutatsioone 

toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee 

Vähiuuringute kliinik koostöös biotehnoloogiafirmaga 

Celecure ja vähiuuringute 

tehnoloogia arenduskeskusega alustas 

eestlastele iseloomulike rinnavähi pärilike 

geenimutatsioonide uuringut. Uuring kestab 

aasta ja selle tulemusena saab koostada 

veelgi täpsemaid onkogeneetilisi 

teste perekondliku vähiriski hindamiseks. 

Uuringu tulemused aitavad suurema kindlusega 

hinnata rinnavähki haigestumise 

võimalust neil naistel, kelle perekonnas on 

esinenud rinnavähki. 

Uuringusse sobivust hindavad vähiuuringute 

kliiniku arstid, kes võtavad 

patsiendilt tolle nõusolekul proovid ja 

saadavad need analüüsimiseks laborisse. 

Uuringus osalemine on patsientidele 

tasuta. LL 

Foto: Bulls 

Briti teadlased leidsid tüseduse geeni 

Briti teadlased on leidnud tõendi sellest, 

et üks kindel geen määrab, millised 

inimesed võtavad kergesti kaalus juurde 

ja millised mitte, vahendas Reuters 

ajakirjas Science avaldatud uurimust. 

39 000 eurooplase uurimisel õnnestus 

teadlastel tuvastada spetsiifiline 

geen FTO. 63 protsendil uuritud inimestest 

oli selle geeni üks või kaks varianti. 


Nii täiskasvanud kui ka lapsed, kelle 

genoomis on FTO-geeni teatud variant 

esindatud kahekordselt, kaaluvad 

keskmiselt kolm kilo rohkem kui need, 

kel seda geenivarianti ei ole. Samuti on 

neil inimestel, kel on FTO geenivariant 

olemas kahekordselt, 70 protsenti suurem 

oht paksuks minna kui neil, kel see 

geen puudub. LL 

Ühekülgne toit ja mugav eluviis toovad kilosid juurde 

Ülekaalulisus on viimase 

15–20 aastaga muutunud 

arenenud riikides tõsiseks 

probleemiks ning ka Eesti 

ei ole siin erand. 

Inglismaal, Saksamaal, 

Ungaris ja Soomes on rasvunud 

(kehamassiindeks ehk 

KMI on üle 30) umbes viiendik 

elanikest. Vahemere maades 

on aga ülekaalulisi vähem 

– umbes kümnendik rahvastikust. 

Eestis pole küll ülekaalulisus 

võrreldes teiste Euroopa 

riikidega nii terav probleem, 

kuid ka meil tuleb ülekaalulisi 

järjest juurde. 

Eestis täiskasvanute seas läbi 

viidud tervisekäitumise uuring 

näitas, et 2004. aastal olid 

16–64-aastaste hulgas ülekaalulised 

46 protsenti meestest 

ja 43 protsenti naistest. Neist 

rasvunuid (KMI üle 30) oli nii 

naiste kui ka meeste hulgas ligi 

14 protsenti. 

Samuti on Eestis kolmel viimasel 

aastal oluliselt suurenenud 

ülekaaluliste õpilaste arv. 

Kui 2004. aastal oli ülekaalulisi 

õppureid kuus protsenti, siis 

mullu juba 7,5 protsenti. 

Geenid pole süüdi 

“Valdavalt on ülekaalulisuse 

põhjus siiski elustiilis,” tõdeb 

perearstikeskuse Sinu Arst 

perearst Kristi Parts. Pärilikkus 

mängib tema sõnul rolli 

vähem kui pooltel juhtudel 

Eesti Diabeediliidu tegevjuht Ulvi Tammer (vasakul) hindab targa aparaadi Geniuse abil patsient Ulvi 

Lindenbaumi seisundit. 37-aastane Lindenbaum on saanud kaalukabinetist tõhusat abi, võttes aastaga 

alla 35 kilo. Kaalukabinetis analüüsib masin keha rasvasisaldust, valgusisaldust, lihasmassi, mineraalide 

kogust ning trükib tulemused paari minutiga välja. Foto: Marko Mumm / EPL 

ning endokrinoloogilised haigused 

on ülekaalulisuse põhjuseks 

harva. Seega ei ole tõepõhja 

all väidetel nagu “juba 

minu vanaema oli paks, ema 

oli paks, kuidas mina siis saan 

kõhn olla”. 

Ülekaalulisuse peapõhjuseks 

on valed toitumisharjumused 

(vähe puu- ja juurvilju, 

palju rasvu ja süsivesikuid), 

mis sageli saadakse kaasa 

juba vanematekodust. Samuti 

mängib rolli vähene kehaline 

aktiivsus. 

Paksule lapsele või teismelisele 

toob ülekaalulisus sageli 

kaasa narrimist ja tõrjutust, 

kuid ülekaalulisusega käivad 

kaasas ka arvukad tervisehädad. 

Ülekaalulistel on tunduvalt 

suurem oht haigestuda 

diabeeti, vähki, kõrgvererõhutõppe 

ja südamehaigustesse. 

Sellele vaatamata ei teadvusta 

eestlased ülekaalulisust 

kui terviseriski. Sageli tullakse 

arsti juurde siis, kui ilmnevad 

ülekaalulisusest tingitud haigused, 

see tähendab, et tullakse 

ravima tagajärgi, mitte põhjust, 

nendivad meedikud. 

Kuidas probleemi lahendada? 

“Tähtis on langetada kaalu 

tervislikult,” rõhutab perearst 

Kristi Parts. “Igasugused 

imedieedid või paastud võivad 

lõppeda sellega, et kaotatud 

kilod tulevad mõne aja pärast 

topelt tagasi – kaotatud viiest 

kilost saab pluss kümme kilo, 

kaotatud kümnest kilost pluss 

kakskümmend kilo,” nendib 

Eesti diabeedikeskuses tegutseva 

kaalukabineti endokrinoloog 

Marju Past. Lisaks võivad 

imedieedid tervisele hoopis 

kahju teha. 

Kaalulangetamine algab 

söömisharjumuste muutmisest 

ning füüsilise koormuse 

järkjärgulisest suurendamisest. 

“Toitumisharjumuste 

muutus tähendab eelkõige 

oskust valida,” rõhutab kaalukabineti 

endokrinoloog Marju 

Past. 

Stress ajab sööma 

Mustamäel Eesti diabeedikeskuses 

töötavas kaalukabinetis, 

mis ametlikult avati 

nädal tagasi, on tegelikult juba 

paar aastat käinud nõu ja abi 

saamas arvukalt ülekaalulisi. 

Patsientide söömisharjumusi 

uurides selgus, et ülesöömine 

on tihti seotud negatiivsete 

emotsioonidega. “Vihastasin 

ja sõin šokolaadi sellepärast, 

et oli raske päev ning ei jõudnud 

midagi teha – oli tüüpiline 

põhjendus ülesöömisele. 

Siit ilmneski, et söömine on 

seotud päevapingete, stressi, 

meeleolude ja emotsioonidega,” 

nendib Marju Past. 

Lisaks õigele söögivalikule 

peab saleneda soovija ka end 

füüsilise koormusega harjutama. 

Sportides peaksid ülekaalulised 

vältima jooksmist 

ja hüppeid. Treeningut võiks 

alustada vähemalt poolest 

tunnist ning suurendada seda 

kümne minuti kaupa. Iga päev 

oleks vaja treenida vähemalt 

40–60 minutit. 

Ada Maltseva 

Kas ma olen paks? 

Lihtne viis täiskasvanutel 

kehamassi hindamiseks on 

kehamassiindeks (KMI), mida 

arvutatakse valemiga: 

KMI = kehakaal (kg) : pikkus 

(m) ruudus 

Tulemus: 

Alla 18,5 – alakaal 

18,5–25 – normaalkaal 

25–27 – kerge ülekaal 

28–29 – mõõdukas ülekaal 

Üle 30 – rasvtõbi, kaalu alandamiseks 

peaks arstiga nõu 

pidama 

Üle keskea inimestele on 

soovitatav KMI 20–27 

Mõõda oma kõhtu 

Rasvumist on kahte tüüpi: 

õunakujuline rasvumine 

(liigne rasv on koondunud 

kõhupiirkonda) ning pirnikujuline 

rasvumine (rasv on 

peamiselt puusadel ja reitel). 

Kõhupiirkonda kogunev 

rasv on tervisele kõige ohtlikum, 

sest sealne rasvkude 

on teistsuguse koostisega, 

hormonaalselt aktiivne ja 

toodab põletikufaktoreid. 

Tervisele ohtlikuks peetakse, 

kui meestel on vööümbermõõt 

üle 102 sentimeetri ja 

naistel üle 88 sentimeetri. 

Huvitavat 

Mida kõrgem on naiste 

haridustase ja sissetulek, 

seda vähem on nende hulgas 

ülekaalulisi. Meeste 

puhul on vastupidi – kõrgema 

sissetulekuga meeste 

hulgas on ülekaalulisi rohkem. 

Allikas: tervise arengu instituudi 

vanemteadur Mare Tekkel eestlaste 

tervisekäitumise uuringu põhjal

eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee ilu/tervis 11 

Fo to: Priit Simson / EPL 

Anne saunas käis mullu 49 000 inimest 

Linnavalitsus kinnitas 

osaühingu Anne 

Saun 2006. aasta 

majandusaasta aruande, 

mille kohaselt oli 

firma mullune puhaskasum 

pisut üle 200 

000 tuhande krooni. 

Saunateenust kasutas 

ligi poolsada tuhat 

klienti. Anne sauna 

kogutulu oli veidi üle 

kolme miljoni krooni, 

millest müügitulu 

moodustas veidi üle 

kahe miljoni. LL 

Tartu teadlased kloonivad ravimilehma 

Tartu teadlased on seadnud 

sihiks kloonida lehm, 

kelle piimast saaks ravimeid. 

Sellise lehma turuväärtus 

on maailmas kuus miljardit 

krooni. Loom hakkaks tulevikus 

andma piima, milles on 

neeruhaigetele hädavajalik 

valk – erütropoietiin. Pole veel 

kindel, kas kloonitav lehm 

hakkab välja nägema Holsteini 

tõugu mustavalgekirju või 

Eesti maakarja tõugu hele veis, 

see sõltub, milliselt lehmalt 

võetakse naharakk ja millisesse 

embrüoossa siidatakse. Kloonitava 

lehma piima võib oodata 

umbes kolme aasta pärast. LL 

Nägemispuudega lapsed 

saavad raamatuid katsuda 

Tuleva nädala neljapäeval 

oodatakse kõiki laste arendamisega 

tegelevaid inimesi 

mänguasjamuuseumi 

ja Tartu linnakodaniku 

muuseumi puuteraamatute 

esitluspäevale. 

Üritusel tutvustatakse nägemispuudega 

lastele mõeldud 

kombatavaid teoseid, mida 

saab kasutada õppevahendina 

ka tervete silmadega väikelaste 

vaatlemisoskuse arendamisel. 

Mittenägemise erinevaid vorme 

edasi andvate prillide abil 

saab igaüks kohapeal kogeda, 

kuidas puuteraamatuid loetakse 

ja miks neid vaja on. 

Päeval räägib puuteteostest 

Sülvi Sarapuu, kes nende kogenud 

valmistajana ja ise nägemispuudega 

inimesena on öelnud 

järgmist: „On palju lapsi, 

kelle jaoks kauplustes ja raamatukogudes 

olevad raamatud 

on lihtsalt kogum paberilehti, 

sest nendeni ei jõua tavaliste 

köidete ilusad värvilised 

illustratsioonid. Samuti ei saa 

nad neid lugeda, sest puudub 

nägemine.” 

Tekstiilikunstnik Reet Talimaa 

esitleb omavalmistatud 

puuteraamatut, mille eesmärk 

on anda nägemispuudega lastele 

võimalus saada osa mänguasjamuuseumi 

välja pandud 

esemetest. Arvo Uustalu 

Spaahooldus turgutab 

talvest väsinud ihu 

Lõõgastumiseks ja enese 

eest hoolitsemiseks ei pea 

sugugi kaugele spaahotelli 

sõitma, võib ka argipäeval 

paar tundi varuda ning leida 

mõnusa kehahoolduse 

kodulinna ilusalongidest. 

Salon Gildi juhataja Jane 

Truuts selgitas, et spaa-kehahoolduse 

puhul saab valida 

kahe põhilise eesmärgi vahel: 

naha süvaniisutus või võitlus 

tselluliidiga. 

Protseduurile kulub aega 

umbes 1–2 tundi. Alustatakse 

naha koorimisega, seejärel 

kantakse soovitud kehapiirkonnale 

mähis, kaetakse 

klient fooliumi ja käterättidega 

ning lastakse toimeainetel 

10–15 minutit soojas mõjuda. 

Viimaks pestakse mähis maha 

ning selle toime tugevdamiseks 

tehakse massaaži. Protseduuri 

lõpus kantakse nahale 

hoolduskreem. Hooldust saab 

teha tervele kehale või keskenduda 

näiteks ainult probleemsematele 

kohtadele, nagu 

dekoltee või jalad. 

Salon Gildis pakutakse tselluliidihoolduseks 

vetikamähist, 

mis pinguldab ja parandab 

naha elastsust, samuti kiirendab 

see naha ainevahetust 

ning ahendab veenilaiendeid. 

„Kuiv ja ketendav nahk on 

paljudele probleemiks eriti 

peale talvehooaega,” rääkis 

Truuts. Kindlasti sobib niisutav 

hooldus ka suvel peale päevitamist. 

Näiteks toitev piimamee 

kehahooldus, mis sobib 

kõikidele nahatüüpidele ning 

on ühtlasi rahustava, niisutava 

ja jahutava toimega. 

Palju põnevaid spaahooldusi 

leiab ka Tartu tervisekeskusest, 

kus võib proovida näiteks 

šokolaadimassaaži või eksootilist 

linasest riidest kubude 

ja surnumeresooladega tehtavat 

Tiibeti massaaži. Mõne 

hooldusega käib kaasas koguni 

romantiline legend, näiteks 

põhineb jogurtihooldus 

Lulur iidsel kombetalitlusel, 

mida kasutati Bali ja Java saartel 

pruudi ettevalmistamiseks 

pulmadeks. 

Tropicu terviseklubis saab 

spaamõnusid nautida spetsiaalsetes 

tervisekapslites, kus 

saab mõnuleda erineva intensiivsusega 

veejugade all, lasta 

ennast üle piserdada vitamiinidega 

ning ravida enesetunnet 

aroomi-, muusika- või värviteraapiaga. 

„Spaa ei tähenda 

ainult konkreetset kohta, 

vaid keha ja vaimu tasakaalu. 

Kehahooldus maandab pingeid 

ning lõõgastab,” kirjeldas 

Truuts. 

Tema soovitusel tasuks protseduure 

teha kord kuus, paremate 

tulemuste saavutamiseks 

võiks hooldust teha kuurina 

6–10 korda. „Näo eest hoolitseme 

me iga päev, aga salongi 

kehahooldus on lõõgastavam 

ja efektiivsem kui igapäevased 

kodused iluprotseduurid,” lisas 

Truuts. 

Triin Kalter 

Foto: Triin Kalter

toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee 


vaba 

aeg 

Kas olete 

kunagi 

tee ääres 

hääletanud? 

Liisi Koikson: 

Ei ole. Isegi kooliajal 

ei tulnud 

ette, praegu oleks 

see juba natuke 

imelik. Ega ma ei 

julgeks ka, aga kui 

ise kellegagi koos 

autoga sõidan, siis 

vahel ikka võtame 

hääletaja peale. 

Indrek Ojari: Möödunud 

suvel hääletasime 

sõbraga kaks nädalat 

jutti. Korra tekkis kummaline 

situatsioon: kõndisime 

tee ääres, auto 

tuli vastu ning peatus. 

Autost väljus mees, raamat 

käes, seletas midagi 

ning läks siis tagasi 

autosse ja sõitis minema 

– veider lugu. 

Evelyn Toomistu: 

Muidugi! Tudengina 

Tartust Tallinna sai 

pidevalt hääletatud ja 

juhtus igasugu imelikke 

asju ka. Näiteks ütles 

üks peatunud autojuht, 

et kui mul midagi selle 

vastu pole, et ta püksata 

roolis istub, siis võin 

LINNALEHT SOOVITAB 

Ekraan 1 

Mr. Beani puhkus kell 12, 16, 18, 

20 

Äss mättasse kell 22 

Ekraan 2 

Norbit kell 12.15, 14.30, 19 

2. V kell 19 Teatriparadiis 

3. V kell 19 Giselle 

Sadamateater 

28. IV kell 19 Potteri lõpp 

30. IV kell 19 Vanaema juures 

(Rakvere teater) 

ümbermaailmareisist Adam 

Johann von Krusensterni juhtimisel 

Kuni 29. IV Gintautas Vaicyse 

maalide näitus 

Kuni 6. V näitus Uued võimalused 

taastuvenergia kasutamiseks: 

Islandi kogemus 

Eesti rahva muuseum 

Kuni 27. V gobelääninäitus Ellen 

Hansen: kavandist vaibani 

Kuni 26. VIII näitus Karbid ja küübid: 

kiri, muster, ornament 

Vanemuise kontserdimaja 

28. IV kell 19 vokaalansambel 

King’s Singers (Suurbritannia) 

Vana anatoomikum 

Kaarina Ormio reisib 

läbi installatsiooni 

Y-galeriis näeb Kaarina Ormio installatsiooni „Chinoiserie, 

Baltiquerie”, milles kunstnik reisib printsessiks riietatuna läbi 

taideetenduse. 

Näituseruumis riidepuudele riputatud kleite on Ormio 

kasutanud Läänemere ümbrusesse tehtud reisidel. Ormio 

on teinud koostööd eestlase Jaan Pärnamäe ja norralase Elin 

T. Sørenseniga. Nad külastasid eri riike Läänemere rannikul, 

maakohtades, linnades ja festivalidel, muinasjutuprintsessideks 

ja -printsiks riietatuna. Taideetenduse abil lõid kunstnikud 

elavaid pilte lapsepõlve muinasjutumaailmast. Lisaks 

rõivastele on näitusel reisidest jutustav dokumentaalvideo. 

Reisiva printsessina on ta nagu Lääne imperialist ekspeditsioonil, 

kuid südamlikult ja natuke mänguliselt. Printsessirõivad 

teeb ta tihti kohalikust maitsest lähtudes, tahtes 

kohaneda võõra kultuuriga. Ormio kirjeldab: “Vallutades 

maa, vallutatakse samas ka mind ennast. Õmmeldes võõral 

maal rõivad ja riietudes nendesse, püüan pääseda sellesse 

võõrasse.” 

Õmmeldes näitusel esil olevad chinoiserie-rõivad, valmistub 

Ormio Hiina-reisiks, mis toimub järgmisel sügisel. 

Kõrvalises Yunnani maakonnas kavatseb ta õmmelda uue 

versiooni hiina printsessikleidist, mille abil lääne ettekujutustel 

oleks võimalus sulanduda kaugema maa omadega. Yunnani 

maakonnas elab palju hiina vähemusrahvusi. Ormio 

kavatseb tutvuda nende traditsiooniliste kehakatetega ja luua 

sellest oma ettekujutus. 

Aga milline on päris hiina printsess, kas ta on üldse olemas? 

Vähemalt tema pead ei kaunista kroon, vaid juuksepael. 

Metsikud tsiklivennad kell 16.45, 

21.15 

Genialistide klubi 

27. IV kell 18 Mika Kaurismäki film 

Moro no Brasil 

28. IV kell 18 Raivo Kanniku triloogia 

Minu filmid ning Tõnis Aaliste 

Võimlev jänes ja teised asjad 

30. IV kell 18 Martti Savi Tänu võti 

ja muusikavideod 

1. V kell 18 Erkki Hyva eri. Film, 

kontsert ja tasuta supp 

Keemiaring, Jakobi 2-226 

2. V kell 18 filmiõhtud inimkehast: 

Aeg möödub ja Elu lõpp 

Vanemuise suur maja 

27. IV kell 19 Nahkhiir 

28. IV kell 19 Chess 

30. IV kell 19 Kuidas elad?...Ann?! 

(Rakvere teater) 

3. V kell 12 Kass, kes kõndis omapead 


28. IV kell 16 Shakespeare’i Lõpp 

hea, kõik hea (T-Teater) 

Tartu kunstimuuseum 

Kuni 29. IV Läti kunstniku Kurts 

Fridrihsonsi näitus Vaikuse tsoonis 

Tartu mänguasjamuuseum 

Kuni 3. VI näitus Svetlana Vetrova 

kunstnikunukud 

Eesti postimuuseum 

Kuni 29. IV näitus Vaat, kus siga! 

Valik postkaarte Imants Viiksnise 

kogudest 

Kuni 29. IV näitus Kirjad nabamaadelt 

(Eesti polaarklubi) 

Kuni 29. IV näitus Aasta lind – luik 

Eesti spordimuuseum 

Püsinäitus Hortus Atleticus 

Kuni 29. IV Arvo Leki fotonäitus 

TÜ ajaloomuuseum 

Kuni 29. IV näitus 200 aastat 

Kuni 31. XII TÜ arstiteaduskonna 

meditsiinikollektsioonid 

TÜ kunstimuuseum 

Kuni 1. VI näitus Meistriteoste lummus. 

Koopia Eestis 19. sajandil 

Tartu kunstimaja 

Kuni 13. V Valeri Vinogradovi Kultuuriuudised 

Tampere maja 

Kuni 13. V Toomas Altnurme näitus 

Tartu linnaraamatukogu 

Kuni 28. IV näitus Leedu kaasaegset 

graafikat Matti Miliuse 

kogudest 

Kuni 18. V raamatunäitus Lindude 

kirju maailm 

Kuni 18. V juubelinäitus Heino Kiik 

ilusas hoos 

Kuni 18. V mälestusnäitus Kurt 

Vonnegut 

A. Le Coqi spordimaja 

28. IV kell 11.30 Tartu Kalevi kepikõnniretk 

29. IV kell 11.30 EMT tervisekõnni 

Käime koos! avaetapp 

Turu spordihoone 

28. IV kell 10 Tartu aeroobikafestival 

30. IV kell 18 Tartu tantsulaste suur 

tantsupäeva kontsert 

3. V kell 19 Vivacello. Kavas: Eller, 

Valgre, Rimski-Korsakov, Rossini, 

Miller, Mancini, ABBA 

TÜ aula 

28. IV kell 18 Åbo Akadeemia 

meeskoori Brahe Djäknar kontsert 

29. IV kell 16 neidudekoori Kurekell 

25. sünnipäeva kontsert 


27. IV kell 22.30 ansambel Viihdeimperiumin 

Rock-Trio (Soome) 

28. IV kell 20 Jaan Pehk ja Aapo Ilves 

Raekoja saal 

27. IV kell 17.30 Helsingi akordionistid 

Atlantis 

27. IV Cosmodrome Marathon. 

DJ-d Kolzar, Aav, Hirmo, Yep ja 

Lang 

28. IV kell 18 Koolinoorte pidu 

– edetabeli eri! DJ-d Veiko Värv ja 

Karl Kukke, õhtujuht Ervin Hurt 

28. IV kell 22 Clubgirl of April 

2007! DJ Raul Rooma 

Club Illusion 

27. IV Ice Cream – 80 Minutes of

eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee vaba aeg / raamat 

13 

DEF – mixtape tour! DJ-d Defkut 

(Fin), Rahim (Tansaania) ja MVP 

28. IV MTV Brainstorm live. 

DJ Easy-G 

Club Tallinn 

27. IV Tartu tudengimiss 2007. 

DJ-d Aasorg ja Emerson 

Koomiks 

Sudoku 

Raskemuusikakontserdile vanusepiiranguta 

28. IV R2 Live Extra. Chalice live, 

Liisi Koikson ja bänd. 

DJ Hannes Kalamäe 

Maasikas 

27. IV Öödisko – oksjoni eri. 

DJ Rauno Salumets 

28. IV Maasika moemaja. Pille 

Tartu tudengite kevadpäevade 

raames esinevad 

eesoleval pühapäeval suures 

ja väärikas Vanemuise 

kontserdimajas raskemat 

muusikat viljelevad vokaalinstrumentaalansamblid 

Metsatöll, Pedigree, Finish 

Me Off ja Taak. Kuigi tegu 

on äärmiselt valju ja jõulise 

etteastega, lubavad 

korraldajad kõik soovijad 

ilma vanusepiiranguta sisse 

lasta. 

“Üritus tuleb suurejooneline 

nii sisult kui ka vormilt. 

Hea toodang ning mõnus 

ja loodetavasti arvukas 

publik,” toonitab Metsatöllu 

trummar Marko Atso. LL 

Luksepa õhtukleitide kollektsioon 

Red Passion. DJ Lauri Herrmann 

Pattaya 

27. IV Terminaator live. 

DJ Sven Arusoo 

28. IV Junglehunt. 

DJ Vaido Pannel 

Sudoku on Jaapani numbrimõistatus, mis 

lööb laineid kogu maailmas. Sudoku üks ja 

ainus reegel on see, et tühjad kohad tabelis 

tuleb täita numbritega 1–9. Numbrid peavad 

paiknema aga igas veerus, reas ja 3x3- 

ruudus nii, et nad ei korduks. 

20. aprillil Linnalehes ilmunud 

mõistatuse õige lahendus 

© Bulls 

Inglise keele õpik algajale ja 

taasalustajale. 

Autor: Ingrid Ant 

Kirjastus: TEA 

Pehme köide+CD 

Lehekülgi: 176 

Basic Everyday English” 

“ on igapäevase inglise 

keele õpik täiskasvanutele: õpihimulistele 

algajatele ja taasalustajatele, eelkõige 

iseõppijaile, kuid sobib ka individuaal- ja 

rühmaõppeks. „Basic Everyday English” 

katab igapäevaelu puudutavad põhiteemad. 

Iga teema kohta on antud põhjalik 

sõnavara, valik väljendeid, dialooge, tekste 

ning harjutusi õpitu kinnistamiseks. Et õpiku 

fookuses on suhtluskeel, on grammatika 

minimaalne. Õpiku lõpus on inglise-eesti 

sõnastik, harjutuste vastused ning ebareeglipäraste 

tegusõnade tabel. Õpiku juurde 

kuulub audio-CD, mille abil on võimalik 

õppida hääldamist ning kuulata väljendeid, 

dialooge ja tekste. 

Prantsuse keele 

kursus iseõppijale. 

Algajale ja taasalustajale. 


Pehme köide+3 CD-d 


ursus koosneb õpikust 

Kja kolmest CD-st. Kuulamisharjutustel 

on eestikeelsed vahetekstid, mis suunavad 

õppijat ja võimaldavad harjutada inglise 

keelt ka siis, kui õpikut käepärast pole. 

Kursus on jagatud kuude peatükki, igas 

peatükis käsitletakse lühidalt kolme erinevat, 

ent omavahel seotud teemat. Lühidalt 

on tutvustatud ka prantsuskeelsete maade 

tavasid, kultuuriaspekte ja viisakusnorme, et 

suhtlemist hõlbustada. Keele õppimine on 

innustav seiklus – uus keel annab võimaluse 

näha maailma uue vaatenurga alt. 

Kummaline kuju. 

Autorite kogumik 


Kõva köide 


uturaamatus on väi- 

lugejatele päris Jkestele 

lühikesi, aga ka pisut pikemaid 

lookesi, mis räägivad laste mängudest 

ning suhetest sõprade ja pereliikmetega, on 

turvalist kodusoojust ning südamehellust, 

sekka ka lahedat nalja ja rõkatavat rõõmu. 

„Kummalises kujus” pajatatakse ka tähtpäevadest 

– põnevast jõuluootusest, emadepäeva 

meeldejäävast tähistamisest ning 

lustakast mardi- ja kadripäevast. 

Laulud emast. 



Kõva köide 


õik seni on lapsed, kui elavad 

Kemad. Valikkogus on luuletusi 

Ellen Niidult, Viiu Härmilt, Viivi 

Luigelt, Lehte Hainsalult, Katre Ligilt, Heljo 

Männilt, Leelo Tunglalt, Ave Alavainult, Silvia 

Rannamaalt jt. Raamat sisaldab sügavalt 

mõtlikke ning siiralt südamlikke luuletusi 

emast ja vanaemast, meie esiemadest. Luulekogus 

on helget rõõmu ja vaikset nukrust 

ning tõdemust kõige lähedasema inimese 

– ema – alatisest ligiolekust. 

Röövlilaev. 

Autor: Henno Käo 


Kõva köide 


isult mitmekülgne ja ülla- 

luuleraamat. Stusterohke 

Kirjanik kõneleb lapsega ka kaugematel, 

vähem tuntud teemadel, nagu maakera 

nabad, külgetõmbejõud, minevik ja tulevik, 

uskumine ja kahtlemine. Luuleraamatus on 

veel meeleolukaid pilte loodusest: vihma 

kodust, pilvest, kel hakkas taeva all igav, 

herilasest, kes trollibussis lendab õlalt õlale 

ega mõtle sõiduvõlale. Raamatu lõpuosast 

leiab lugeja toredaid talve- ja jõululuuletusi. 

Seitse paid. 



Kõva köide 


aamatus on luuletusi 

Remast ja vanaemast, lapse ja ema suhetest, 

milles lapse pilgu läbi nähtuna on oma 

ema kõige parem, kõige ilusam ja kõige 

tähtsam inimene maailmas. Tõsisemate ja 

südamlike luuletuste kõrval on raamatus ka 

lõbusamaid värsse väikesest jorrupõrnikast, 

kes ema äiutamisele vaatamata ei taha 

magama jääda, ning jonnipusast, kellega 

ema jonnijoru pärast hädas 

Tuukerkoer Torru 

ja teised loomad. 

Autor: Jaan Rannap 


Kõva köide 


aan Rannapi ülipõnevas 

Jjutuvalimikus “Tuukerkoer Torru ja teised 

loomad” kohtub lugeja segaverelise kutsika 

Torruga, kellest koeraomanik julge ja ustava 

sõbra ning abilise kasvatab. Torru vägiteod 

algavad korterivaraste ja kaubalattu tunginud 

sulide tabamise ning röövitud poisi 

jälile jõudmisega. Sündmustik on seikluslik 

ja haarav ning koera ja peremehe sõprus 

liigutav. Raamatus on põimunud kirjaniku 

mõnus jutustamislaad rikkalike sügavate 

teadmistega loodusest ja loomadest. 

Suleline, Puhuja ja must munk. 

Autor: Aino Pervik 

Kirjastus: Tänapäev 

Kõva köide 


Suleline, Puhuja ja must 

“ munk” jätkab nelja väikese 

tüübi seiklusi, keda 

lugeja tunneb raamatust 

“Maailm Sulelise ja Karvasega”. Lugu hakkab 

peale sealt, kuhu ta eelmises raamatus jäigi: 

Suleline ja Puhuja jõuavad tagasi linna. 

Linnas hakkab juhtuma koledaid asju. Must 

munk otsib uusi sulaseid, kelle kätega saaks 

kurja teha. Ise on ta ju vaid paljas kummitus, 

paljalt kuri mõte. Munk tahab toimetada 

lapsi musta auku. Kui enam lapsi ei ole, siis 

saavad ka inimesed maailmast otsa, ja see 

ongi musta munga õel siht. Kõikjale hakkavad 

ilmuma kirjad LLMA! LÜKKA LAPSED 

MUSTA AUKU! Siis röövitakse ära väike Ernst. 

Baskini kogutud anekdoodid 3. 

Autor: Eino Baskin 


Kõva köide 


olmas osa Baskini kogu- 

anekdoote tuntud Ktud 

headuses. Poeg uurib isalt: 

“Issi, kas sa veel kasvad?” 

“Ei, ma olen juba täiskasvanud.” 

“Aga miks sa siis nii palju sööd?” 

Elsa- talutüdrukust bussijuhiks. 

Ühe eesti naise 

elu läbi XX sajandi. 

Autor: Peter Kuus 

Kirjastus: Klugerat 

Kõva köide 


aamat kajastab Tallinna 

Resimese naisbussijuhi Elsa Pihelga ja tema 

lähedaste elu ning saatust läbi XX sajandi 

sündmustekeerise. Elsa lapsepõlv Eesti Vabariigis, 

valikud sõja-aastatel, eneseleidmine 

ebatavalises ametis, töökangelase staatus 

„uuel kodumaal”... Muu hulgas meenutatakse 

värvikaimaid juhtumisi bussijuhi töös, Tallinna 

bussitranspordi arengut ning omaaegseid 

bussimarke, mille kohta raamat sisaldab 

rikkalikku ja unikaalset pildimaterjali. 

Tardunud helide maailmas. 

Autor: Heino Pedusaar 

Kirjastus: Koolibri 

Kõva köide+CD 


Tardunud helide maailm” 

“ on raamat, mis viib meid 

haaravale teekonnale helisalvestuse ajalukku. 

Heino Pedusaar toob meie silme ette 

helitehnika arenguloo selle algusaastaist 

üle-eelmise sajandi lõpus kuni tänapäevani 

välja tehes, seda õige mitme kandi pealt ja 

sageli mõnusa muige saatel... Vaadeldavale 

ajajärgule omast hõngu lisavad rohked 

väljavõtted tolleaegsetest ajalehtedest ja 

reklaamidest, mis enamasti pärinevad küll 

20. sajandi esimesest poolest. Kõik see on 

koondatud haaravaks looks, mida täiendavad 

arvukad fotod ja helinäited CD-l. Jääb 

vaid lisada, et paljud plaadile kogutud helikillud 

kuuluvad üsna haruldaste hulka. 

Tuulevaikus. 

Autor: William Golding 

Kirjastus: Eesti Raamat 

Kõva köide 


aamatu tegevus toimub 

RAustraaliasse purjetaval 

kirju seltskonnaga vanal sõjalaeval. 

Peategelane on noor lüüriline, ambitsioonikate 

tulevikuplaanidega Edmund 

Talbot. Pehkinud lekkival laeval satuvad 

alkoholist, oopiumist ja hirmust pooleldi 

segased inimesed aegamööda konflikti nii 

iseenda kui laeva kapteniga. Siis kohtuvad 

tuulevaiksel udusel merel ootamatult kaks 

Inglise laeva, koos laevadel peetakse ball, 

mis toob elevust mererutiini. Laevade 

lahkumineku järel painajalik olukord aina 

süveneb… 

Matemaatika. 

Autor: Lehte Vihand 

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus 

Pehme köide 


ogumikus on 1997. aas- 

toimunud katselise Ktal 

riigieksami ülesanded ning 

aastatel 1997-2006 toimunud riigieksami 

ülesannete põhi- ja lisavariandid. Nende 

lahendused on antud põhjalike seletuste ja 

lahendamiseks vajalike valemite, vajadusel 

ka nende teisendustega. Väljaanne on 

iseseisvaks valmistumiseks riigieksamiks, 

samuti ka abimaterjaliks algajale gümnaasiumiõpetajale. 

Taskusudoku. 

Autor: Rauno Pärnits 


Pehme köide 


aapani päritolu loogika- 

on maail- 

Jmõistatused 

mas väga populaarsed ning nende lummus 

on haaranud ka Eestit. Taskusudoku, nagu 

ka juba raamatu nimi reedab, on käepärase 

formaadiga ning mugav lahendada. Raamatust 

leiate ligi 100 sudokut viies erinevas 

raskusastmes, lisaks 10 auhinnasudokut. 

Kõigil mõistatustel on raamatu sabas täielikud 

lahendid ning raamat on varustatud 

sudokude lahendamise juhendiga. Loogikamõistatused 

on koostanud Ristiku ristsõna- 

ja sudokumeister Rauno Pärnits. Sobib 

lahendamiseks algajale, kuid pakub pinget 

ka kogenud lahendajale. 

Uued ankdoodid. 2. osa. 

Autor: Erkki Kõlu 


Pehme köide 


esti ühe tuntuima 

Eanekdoodivestja ja 

-koguja uusim naljakogu 

koosneb neljast osast: rahvaste 

naljad, arsti juures, uusrikkad ja must 

huumor. Nalja nabani ja enamgi. “Maailm 

meie ümber on ju jube,” tunnistab musta 

huumorit armastav mees. “Paljud katsuvad 

probleeme lahendada kas alkoholi, usu või 

enesetapuga. Üks võimalus on aga huumor. 

See on minu lahendusviis.” 

100 taime. 100. maitsetaime. 

Autor: Ulve Pihlik 


Pehme köide 


jakirja AED raamatusari. 

AMaitsetaimede kasvatamine 

on väga moes. Ja pole 

selleks ju ka vaja enamat kui 

rõdu või potti aknalaual. Väike ürdipeenar 

on aga lisaks praktilisusele ka üks aia kaunistaja. 

Eestis kasutatavate maitsetaimede 

maailm on rikas. Paljud neist on ühtlasi ka 

ravitoimega ja sobivad tee valmistamiseks. 

Mitmed on aga tuntud ka ilutaimena. Ulve 

Pihlik on aastaid kirjutanud maitsetaimedest 

ajakirjas AED. Raamatusse on ta kogunud 

suurema osa Eestis kasvatatavaist ja 

kasutatavaist maitsetaimedest. Käepärane 

teatmeraamat tuletab kindlasti lugejale 

meelde nii mõnegi põneva taime, mida ta 

on igatsenud oma aeda kasvama panna. 

Lisaks nõuandeid maitsetaimede valikuks, 

kasvatamiseks ja hooldamiseks. 

Aedniku ABC. Laisa aedniku aed. 

Autor: Jüri Annist 


Kõva köide 


RAKVERE TEATER 

16.mai 19:00 Tartu Sadamateater

14 

jakirja AED raamatusari. Paljudel aia- 

on üks ühine unelm: tahaks, 

Aomanikel 

et aed oleks ilus ja et sellega oleks vähe 

tööd. Paraku kipub elus kehtima reegel, et 

mida ilusam aed, seda rohkem nõuab see 

tööd. Hoolitsemata aed näitab aga vähese 

vaevanägemise kohe välja. Siiski on võimalik 

mõnd lihtsat tõde arvestades kujundada 

”laisa mehe aed”. Need tõed on oma pikast 

töökogemusest välja sõelunud tuntud 

aednik Jüri Annist. Ta soovitab raamatus 

vähe tööd nõudvaid aiakujunduselemente 

ja taimi, mida on Eesti eri tüüpi aedades 

kõige mugavam pidada. Uus sari ”Aedniku 

ABC” on mõeldud eelkõige noortele aiapidajatele, 

kuid samas ka praktiline ja mõnus 

lugemismaterjal igale rohenäpule. 

Ürdiaed. Ideid kaunitarbeaia 

kujundamiseks. 

Autor: Evely Karvak 


Kõva köide 


jakirja Kodukiri raamat. 

AÜrdiaed ei pea sugugi 

tähendama sirgete peenardega aialappi. 

See võib olla hoopis mõnusalt lõhnav 

rõdu või terrass, pilkupüüdev ilupeenar või 

koguni moodne pergola ja puhkemööbliga 

aiatuba. Pealegi levib Eestis järjest enam 

roheline mõtteviis, mis innustab supirohelist 

ja köögiviljagi jälle ise kasvatama. 

Aiakujundaja Evely Karvak esitab raamatus 

veerandsada erineva suuruse ja kujuga 

ürdiaeda. Aednikule annavad praktilisi ideid 

nii aiaosade ja peenarde plaanid kui ka erinevate 

ürdipeenarde loomiseks soovitatud 

taimekooslused. Raamatu lisaväärtuseks on 

Rein Kuresoo kaunid joonistused. 

Katedraalide aeg. 

Kunst ja ühiskond. 

Autor: Georges Duby 

Kirjastus: Kunst 

Kõva köide 

raamat 


untud prantsuse ajaloo- 

ja kirjaniku Georges Tlase 

Duby mahukas essee kunstiloomingu 

sotsioloogiast on privileeg, lugejale antud 

eelis osata lugeda märke, mis jäävad 

massikultuurist kaugele eemale. Õhtumaa 

kujunemise lugu kirjeldatakse kunsti kaudu, 

metafooriks täiuslik ehitis – katedraal. Tohutul 

teadmistehulgal põhinev ja nauditavalt 

kirjutatud raamat on Euroopa kultuuri asendamatu 

teejuht. 

Püha Franciscius assisist. 

Autor: Gilbert Keith Chesterton 


Kõva köide 


nglise esseisti ja poeedi G.K. 

IChestertoni käsitlus Assisi 

Franciscusest, ühest olulisemast 

isiksusest Kiriku ajaloos, 

näitab pühakut ja tema ideaale realistlike 

ja inimestele lähedastena. Püha Franciscus, 

õieti Giovanni Francesco Bernardone (1181 

või 1182 – 1226) oli kaupmehe poeg, kes 

hakkas rändjutlustajana kuulutama patukahetsust, 

vaesust, alandlikkust ja ligimesearmastust. 

Oma poolehoidjad koondas 

ta frantsisklaste ehk vähemate vendade 

orduks, mis tegutseb tänapäevani. 

Front Line English. 

English Tenses. 

Autor: Ken Singleton 


Modal Verbs. 

Autorid: Diane Hall, 

Mark Foley 


Prepositions. 

Autor: Paul Seligson 


Reported Speech 

Autor: Ken Singleton 


Pehme köide 


irjastus Koolibri on Eesti inglise keele 

Kõppijatele välja andnud Suurbritannia 

kirjastuse Zastrugi Books grammatikasarjast 

Front Line English õpikud English Tenses, 

Prepositions, Modal Verbs, Reported 

Speech.Võõrkeele õpetamise kõige efektiivsemaks 

meetodiks peetakse võimalikult 

vähest emakeele kasutamist õppeprotsessis. 

Grammatika õpetamisel soovitatakse 

aga paralleelide toomist emakeelega, et 

mõista keele omapära ja tunnetada võõrkeele 

sarnaseid jooni emakeelega. Õpetajad-praktikud 

soovitavad ja kasutavad seda 

meetodit üle maailma..Autorid Ken Singleton, 

Diane Hall, Mark Foley ja Paul Seligson 

on õppematerjalid koostanud õppijatele, 

kelle emakeel ei ole inglise keel. Seetõttu 

on materjalid juba algselt koostatud nii, et 

ruumi jääks ka selle maa keelsete selgituste 

toimetaja Meelis Linke meelis.linke@linnaleht.ee 

ja näitelausete tõlgete jaoks, mis materjali 

tõlkimise on ette võtnud. Raamatuid võib 

kasutada ka teatmematerjalina. Raamatud 

on oma põhistruktuurilt sarnased: 

sissejuhatus, kus on antud kasutusjuhend, 

põhiosa temaatiliste õppetükkidena, iga 

õppeteema on varustatud grammatikaharjutustega, 

kus kinnistatakse äsjaõpitut. 

Kokkuvõttes võetakse veel kord läbi kõik 

teemad ja põhireeglid. Lisatud on enesekontrollitestid, 

mis võimaldavad iseseisvat 

tööd, kuna vastused nii harjutustele kui ka 

testidele on antud raamatu lõpus. Mõne 

keerukama teema nagu Reported Speech 

või Modal Verbs kohta on lisaks veel arvukalt 

kinnistavaid harjutusi koos vastustega. 

Need grammatikateemasid üksikasjalikult 

käsitlevad õppematerjalid on suureks abiks 

mitte ainult õpetajatele, vaid ka õpilastele 

alates 8.–9. klassist. 

Pulmatort. 

Autor: Bladine Le Callet 


Kõva köide 


érengère on Vincent’i 

Barmastus esimesest 

silmapilgust. Vincent teab, 

et sellelt naiselt tahab ta kuulda jah-sõna. 

Bérengère omakorda teab, et pulmapeost, 

etendusest, mille nimitegelased neist 

Vincent’iga saavad, peab kujunema igas 

mõttes õnnestumine. Ent oma kordaminekuid 

ootavad sellest sündmusest kõik, 

ka kõrvalosatäitjad: rohked lähikondsed ja 

kaugem rahvas, kes juba paaris, kes veel 

üksi ilma peal. 

Valmistume kooliks. 

Kirja eelharjutused. 

Autor: Pilvi Kula 


Pehme köide 


irja eelharjutuste vihik on mõeldud 5–7- 

Kaastastele lastele kirjutama õppimise 

algperioodil. Lapsed hakkavad vihikus 

tegema harjutusi, mis aitavad omandada 

edaspidi õpitavate joonis- ja hiljem ka kirjatähtede 

õigeid kirjutamisliigutusi. Erisuguste 

liigutuste suund on iga harjutuse juures 

näidatud noolega. Vihikusse on koondatud 

õige mitmekesiseid kirja eelharjutusi: 

kopeerimis- ja lõdvestavad harjutused, tähtede 

ja numbrite kirjutamise eelharjutused 

ning lihtsustatud võte kirjatähtede kirjutama 

õppimiseks. 

Valmistume kooliks. 

Kõnearenduspildid. 

Autorid: Pilvi Kula, Joonas Sildre 


Pehme köide 


õnearenduspiltide komplekt koosneb 

K12-st suures formaadis lehest, mille järgi 

saab jutustada järgmistel teemadel: Kodus, 

Suvi, Laste mängud, Sügis, Metsas, Jõulud, 

Talvelõbud, Eestimaa, Minu päev. Tervitused, 

Kevad, Emadepäev, Muinasjutud 

Koer, kes oli näinud jumalat. 

Autor: Dino Buzzati 


Pehme köide 


ino Buzzati on kahtlema- 

üks omapärasemaid, Dta 

hinnatavamaid ja tõlgitavamaid 

itaalia kirjanikke. Eesti 

lugeja tunneb Buzzatit siiani “Tatarlaste kõrbe” 

(1991, 2005) ja jutukogu “Merekoll”(1988) 

autorina. Käesolev tõlkevalik on mõeldud 

lugupidamisavaldusena kirjanikule tema 100. 

sünniaastapäeva puhul. Buzzati lemmikzanr 

on fantastiline jutustus - tegemist pole mitte 

teaduse või tehnika valdkonda kuuluva fantastikaga, 

vaid psühholoogilise fantastikaga. 

Tema jutustus on kord muinasjutt, kord allegooriline 

mõistujutt, kord filosoofiline essee. 

Ehkki Buzzati puhul on räägitud mitmetest 

mõjudest (Kafka ja Dostojevski looming, 

Skandinaavia kirjandus), on ilmselt õigus ühel 

prantsuse kirjandusteadlasel, kes nimetab 

Buzzati loomingut müütide teadlikuks või 

ebateadlikuks edasiarenduseks. Müüdid on 

aga alati toitnud inimeste ettekujutust, seda 

eriti Itaalias, antiigi kodumaal, mille pinnasest 

on võrsunud nii paljud müüdid. Käesolev 

valik on tehtud “Saladuste poe” (/La boutique 

del mistero/) 31 jutu hulgast. Viimased valis 

Buzzati ise välja oma rikkaliku jutuloomingu 

seast, “soovides tutvustada lugejatele parimat”, 

mis ta on kirjutanud. Meie valisime neist 

omakorda 13, seega need kõige säravamad 

säravate pärlite seast. 

Hollywood. Charles Bukowski. 

Autor: Mihkel Mõisnik 

Kirjastus: Hotger 

Pehme köide 


hinaski elu on just rahu- 

rööpasse saanud, Clikku 

kirjutamine, tore naine 

ja hipodroom sisustavad 

kenasti ta päevi. Siis aga helistab filmirežissöör 

Jon Pinchot ja teeb ettepaneku 

kirjutada stsenaarium. Selle afääriga nõustumine 

tõmbab Hanki tema jaoks täiesti 

uude maailma, seiklusse, millega kaasneb 

kolimine, uus auto, väga palju sekeldusi ja 

veidraid filmiinimesi.”Hollywood” on irooniline 

pilguheit Hollywoodi võlumaailma, selle 

narridele ja narrikestele. Nagu Bukowski 

romaanid enamasti, põhineb see loomulikult 

reaalsetel sündmustel ja isikutel autori 

elust: film, mille tegemisest raamatus juttu, 

“Baarikärbes”, vändati aastal 1987, režissööriks 

Barbet Schroeder ning peaosades 

Mickey Rourke ja Faye Dunaway. 

Eesti Entsüklopeedia.15. köide. 

Maailma maad 

Kirjastus: Eesti 

Entsüklopeediakirjastus 

Kõva köide 


aamat kuulub sarja 

R“Eesti entsüklopeedia” 

“Maailma maad” lõpetab “Eesti entsüklopeedia” 

sarja, mille algus ulatub aastasse 1985. 

Entsüklopeedia talletab suurima väärtusena 

püsiteadmisi, ent muutuv maailm nõuab 

iga teatmeteose pidevat uuendamist. Just 

sellist maailma hetkeseisu vaatlevat käsitlust 

pakub EE viimane, viieteistkümnes köide. 

• 194 riiki, lisaks sõltuvad ja tunnustamata 

alad; nende poliitiline süsteem, sümboolika, 

loodus, rahvastik, majandus ja ajalugu, lisaks 

kõikide riikide lipud ja vapid ning skeemkaardid, 

rohkesti illustratsioone ning tabelid 

riikide haldusjaotuse, suuremate linnade, 

geograafiliste objektide, majandusnäitajate, 

riigipeade ja valitsusjuhtide kohta 

Tordid. 

Autor: Maria Öhrn 


Kõva köide 


ee on raamat ahvatlevatest, maitsvatest 

Sja nägusatest tortidest, kus tordiilma 

klassikud nagu printsessitort ja vahukooretort 

vahelduvad niisuguste uudistega nagu 

tomatitort ja mooniseemnetort. Retsepte 

on siin nii lihtsaid – näiteks beseeparfeetort 

– kui ka keerulisi – näiteks vaarikavahutort 

neile, kes otsivad uusi väljakutseid. 

Caesar ja Kleopatra. 

Autor: Maria Helleberg 


Kõva köide 


rintsess Kleopatra, keda 

Pegiptlased kummardavad 

nagu jumalannat, on juba lapsena 

võimuahnete ülikute meelevallas ja ta 

elu on ohus. Tal õnnestub pääseda Julius 

Caesari, maailma mõjukaima mehe jutule 

ja siit saab alguse üks ajaloo tuntumaid 

armastuslugusid. Kahe valitseja, kahe jõulise 

isiksuse armastus trotsib suurt vanusevahet, 

kultuurierinevusi ja poliitilisi intriige. Haarav 

ajalooline romaan on ühtlasi ajatu lugu 

mehe ja naise kirglikust ja keerukast suhtest. 

Marukoer. 

Autor: Jaan Tangsoo 


Pehme köide 


omaan on erandliku 

Rainekäsitlusega, sest tegu 

on inimese ning Rexi, raevuka viiekümnekilose 

eluka, pooleldi rotveileri, pooleldi 

hundikoera veidra suhtega, kus loomale 

on määratud muutuda peremehe pikka 

aega haudutud kättemaksu tööriistaks süütute 

inimeste vastu. See on karm raamat, 

sealhulgas vangla ja ka sõja muserdavast 

mõjust inimloomusele. 

Merevaigutuba. 

Autorid: Catherine Scott-Clark, 

Adrian Levy 


Kõva köide 


erevaigutuba oli 

Minimkonna suurimaid 

aardeid. Selle tellis 1701. aastal Preisimaa 

kuningas Friedrich I, kuid peenelt töödeldud 

suured, kullast palju kallimad paneelid 

saadeti 1717. aastal kingituseks Venemaa 

tsaarile Peeter Suurele. Venemaa hiilguse 

sümbol Merevaigutuba jäi Tsarskoje Selosse 

peaaegu kahesajaks aastaks. Kui natsiarmee 

1941. aastal Nõukogude Liitu tungis, 

Merevaigutuba peideti. Kuid see leiti üles, 

pakiti kastidesse ja viidi Balti mere äärde 

Königsbergi. Sestpeale pole Merevaigutuba 

enam nähtud. Merevaigutoa otsingud viisid 

raamatu autorid Catherine Scott-Clark ja 

Adrian Levy Ida-Euroopasse ning luure ja 

vastuluure ohtlikku maailma. Peterburi ja 

Berliini arhiividest, seni nägemata päevikutest, 

kirjadest, salastatud ettekannetest 

toovad nad päevavalgele jahmatava ning 

hoolikalt varjatud tõe. 

Muistne Ameerika. 

Autor: Nicholas J. Saunders 


Kõva köide 


Muistne Ameerika” on 

“ ülevaade Meso-Ameerika 

ja Lõuna-Ameerika vanadest tsivilisatsioonidest. 

Sageli arvatakse üleolevalt, 

nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas 

tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. 

Tegelikult olid Ameerikas välja kujunenud 

mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos 

oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri 

ja religiooniga. Meso-Ameerika 

ehk Kesk-Ameerika osas tutvustatakse 

peamiselt olmeeke, sapoteeke, maiasid, 

asteeke ja Teotihuacáni kultuuri. Lõuna-Ameerikast 

on põhjalikumalt juttu 

inkadest ning Chavíni, Moche, Nasca, Wari, 

Tiwanaku ning Sicáni ja Chimú kultuurist. 

Raamat on illustreeritud kaartide, jooniste 

ja värvifotodega. 

Issanda loomaaed. Viru sektor. 

Autor: Kaja Saaber 


Kõva köide 


aamat sisaldab jüripari- 

muhedat lühi- 

Rjõelikku 

proosat, aineks lähimineviku 

olud ja inimsaatused; jutustuse 

„Päeva variserid”, mis räägib veidrikustteadlasest; 

samuti näidendi „Koduvõõrad”, 

alapealkirjaga „Ohudraama Virumaa põuest”, 

mis lavastati Rakvere Teatris nn fosforiidisõja 

haripunktis 1987. aasta sügisel. See on üle 

paljude aastate esimene raamat kunagiselt 

poleemiliselt ja produktiivselt autorilt, ehk 

Saaber nagu Saaber ikka – eluline ning 

huvitav. 

Asunikud. 

Autor: Vilhelm Moberg 


Kõva köide 


etraloogia kolmas 

Tromaan (kaks esimest 

“Väljarändajad” e. k. 2002, 

“Sisserändajad” 2005). Karl Oskar ja Kristina 

rajavad kodu Uues Maailmas. Ajal, kui mees 

püüdleb jõuliselt edasi, künnab ja ehitab, 

süveneb naises igatsus kaotatud kodumaa 

järele. Karl Oskari luuletajahingega vend 

läheb kullaväljadele ja jääb aastateks kadunuks. 

Rootslaste kogukond hakkab aga 

ehitama oma esimest kirikut ja valib välja 

maalapi oma esimeseks surnuaiaks: Uude 

Maailma ei tuldud mitte ainult elama, vaid 

ka surema... 

Ameerika. 

Autor: Jean Baudrillard 


Pehme köide 


ean Baudrillard’i (1929- 

J2007), üleilmselt tuntud 

prantsuse filosoofi ja kulturoloogi tähtsust 

tänapäeva filosoofilises mõtlemises on raske 

üle hinnata. Teda on nimetatud postmodernismi 

guruks. Tuntuse tõi talle teooria, 

mis põhineb hüperreaalsuse kontseptsioonil; 

temalt pärinevad mõisted „tarbimisühiskond”, 

„simulatsioon”. Baudrillard’i „Ameerika” 

kohta, mis avab sügavuti Ameerika olemuse, 

on öeldud, et seal ühineb matkaja 

vaimustunud jutt filosoofi kaine häälega. 

Surm võõral maal. 

Autor: Donna Leon 


Pehme köide 


arasel hommikutunnil 

Vleitakse Veneetsia kanalist 

noore mehe surnukeha. Kui selgub, et 

tegu on tapetud ameeriklasega, viib juhtumi 

uurimine komissar Brunetti Vicenzas 

asuvasse Ameerika sõjaväebaasi, kus aga 

ei olda kuigi abivalmid. Peagi varastatakse 

ühelt tuntud itaallaselt kolm hinnalist 

maali ning kahtlastel asjaoludel sureb veel 

üks Ameerika sõjaväebaasi töötaja – aga 

juhtumitega tegelevale Brunettile antakse 

kõrgemalt poolt käsk uurimine lõpetada. 

Otsustanud omal käel jätkata, jõuab ta 

välja uskumatute seoste ja üllatavalt kõrge 

mänguni…Kirjastuse Kunst väljaandel on 

ilmunud ka Donna Leoni esimene Brunettiraamat 

“Surm La Fenices” (2006). 

Miks kukub võileib alati võise 

poolega allapoole? 

Murphy seaduse 

toimimise põhjused. 

Autor: Richiard Robinson 


Pehme köide 


iks meiega juhtub alailma just nii, nagu 

Mjuhtub? Nina hakkab sügelema, kui 

mõlemad käed on kinni, vajalikud asjad 

tulevad meelde kaks sekundit enne uinumist, 

bussid kas ei tule üldse või tulevad 

kolmekaupa. Kuhu aga vaatad, Murphy on 

igal pool hakkamas. Miks nii? Millega seda 

seletada? Richard Robinson toob hulga 

naljakaid ja vähem naljakaid näiteid selle 

kohta, kuidas Murphy seadused meid päevast 

päeva kimbutavad, ning seletab nende 

toimimise reaalseid mehhanisme. Ja ennäe 

– kõige taga on teaduslikud ja psühholoogilised 

tõsiasjad 

Arvuta arvu. 

Autor: Jonny Ball 


Kõva köide 


atemaatika ei tegele 

Müksnes arvude ja 

arvutamisega. Raamatus 

„Aruta arvu” avaneb lugejale imemaailm, 

kust võib leida mõistatusi, maagilisi trikke, 

äraarvamismänge ning probleeme, millega 

on jännis olnud maailma kõige hiilgavamad 

matemaatikud. Autor viib lugeja jalutuskäigule 

läbi kummalise matemaatika maailma. 

“Olen kindel, et seal on palju paeluvaid asju 

alates maagilistest trikkidest ja nuputamisülesannetest 

kuni asjadeni, mida saad ise 

teha.” Jonny Ball on Inglismaal hästi tuntud 

matemaatika ja loodusteaduste populariseerija 

ning teaberohke reis koos temaga 

lõpmatusse ja kaugemalegi, labürintides 

ekslemine ja kalkulaatori ülekavaldamine 

pakub lugejale, noorele ja vanale, kindlasti 

nii huvi kui ka lõbu. 

Susi jutud. 

Autorid: Tõnu Trubetsky, 

Anti Pathique 


Kõva köide 


Sügavas metsas suure kuuse all elas Ott. 

” Läbi kuuseokste ja tiheda udu valgustasid 

kuuseokastega kaetud maapinda õhtused 

päikesekiired. Just sellistel õhtutundidel 

korraldas Ott oma hiliseid jalutuskäike 

koduses prügimägede ja võsatihnikutega 

palistatud XXI sajandi laanes…” Nii algab 

Tõnu Trubetsky ”Susi juttude” esimene 

lugu ”Puugid ja teod”. Kes on Ott? Ja kes 

Susi ning Ketu? Mida tehakse Dolorese 

kuuris? Mida kirjutab Susi vanaonu Columbiast? 

Sellest juba tuntud muusiku uues 

vaimukas ja värvikate karakteritega jutukogus 

täiskasvanutele. 

Sõrmepere seiklused. 

Autor: Valli Vilu 


Pehme köide 


jakirja Pere ja Kodu uus raamat. Sõr- 

ja käe liikuvus on otseselt seo- 

Amede 

tud aju ja kõne arenguga. Seega mõjub 

sõrmede liikuvuse ja koordinatsiooni 

parandamine soodsalt lapse kõne arengule. 

Väike raamat on mõeldud 9 kuu 

kuni 6 aasta vanuste laste peenmotoorika 

ja kõne arendamiseks. Sisuks lihtne 

lugu sõrmepere seiklustest, mida võib 

lapsele lihtssalt ette lugeda, kuid veelgi 

kasulikum on ühendada jutt sõrmede ja 

käte silitamise, massaaži ja harjutustega. 

Lihtne, paljude korduste ja trükitähtedega 

tekst pakub võimalust ka lugema 

õppimiseks. 

Robot Robin saab 

südame. 

Autor: Hille Karm 


Kõva köide 


jakirja Pere ja Kodu 

Auus raamat. Armas ja soe, koolieelikule 

ettelugemiseks sobiv kogupereraamat, 

milles tegelikkus põimub muinasjutulisusega. 

Peategelasteks on viieaastaseks saav 

Kristjan ja tema lemmiklelu, robot Robin. 

Raamat pakub mõtlemist ka ettelugejatele 

– isadele ja emadele, vanaisadele ja vanaemadele, 

onudele ja tädidele...Vahvad pildid 

on joonistanud autori tütar Reet Helisabeth 

Karm. 

100 rooga. 

Eesti perepeod. 

Autorid: Lia Virkus, Harri Ilves, 

Tiina Väljaste 


Kõva köide 


aamatus on juttu kõigist meie täht- 

pühadest. Kõigepealt kirjel- 

Rsamatest 

datakse vanu ja uusi kombeid, mis antud 

päevale iseloomulikud. Seejärel pakub 

meisterkokk Harri Ilves välja lihtsaid ideid 

peomenüü koostamiseks koos retseptide 

ja valmistamisõpetustega. Samuti antakse 

nõu peoruumide kaunistamiseks ja laua 

katmiseks. Raamat on pildirohke, elav 

ja praktiliselt kasutatav ning nii eesti kui 

ka inglise keeles, sobides nii koduseks 

kasutamiseks kui ka kingituseks välimaal 

elavatele sõpradele. 

Värvimängud aias. 

Autor: Rein Kuresoo 


Kõva köide 


odukirja uus raamat. 

KKes ei tahaks endale 

värvimängul põhinevat aeda, mis püüab 

silma salapära ja tasakaalutundega. Rein 

Kuresoo on oma aias korraldanud värvimänge 

juba kümmekond aastat. Selle aja 

jooksul saadud kogemusi vahendabki ta 

selles raamatus, mille sadakonnast illustreerivast 

pildistki on tubli kolmandik tehtud 

tema enda mängumaadel. See on esimene 

omamaine aia värvidele pühendatud raamat 

Eestis. 

100 rooga. Pannkoogid, krepid, 

vahvlid. 

Autorid: Maire Suitsu, 

Heivi Peterson 


Kõva köide 


annkoogid ja vahvlid võiksid ilmuda 

Plauale senisest palju tihedamini. Raamatust 

leiate tervelt 70 retsepti, millest 

peaaegu kõik sobivad ühtviisi hästi nii 

pannile kui ka vahvlimasina plaatide vahele. 

Eraldi peatükki on koondatud ligi 40 valmispannkookide 

ja -vahvlite juurde pakutavat 

lisandit ning arvukalt trendikaid ja põnevaid 

serveerimisviise koos atraktiivsetega 

fotodega. 

15 minutit 

hispaania keelt. 

Autor: Sylvia Goulding 


Pehme köide 



15 minutit saksa keelt. 

Autor: Sylvia Goulding 


Pehme köide 


arja „Oma silm on kuningas” 

Skuuluvad õpikud aitavad 

keeli õppida kiiresti ja vähese vaevaga. 

Varem ilmunud inglise, itaalia ja prantsuse 

keele õpikutele on lisandunud hispaania ja 

saksa keele õpik. Tegelikult ei olegi tegemist 

päris õpikutega, vaid kombinatsiooniga 

keeleõpikust, vestmikust, sõnastikust ja 

mõnel määral ka reisijuhist. Kõik see on 

osavalt põimitud kompaktseks tervikuks ja 

täiendatud paljude fotodega. Raamatud on 

mõeldud inimestele, kes keelt üldse ei valda 

või tunnevad end suhtlemisel ebakindlalt, 

ja seepärast on kogu materjal õpikutes 

antud lihtsustatult. Ära on toodud eelkõige 

see, mida võib nimetada suhtluskeeleks ehk 

siis see osa keelest, mida eestlane vajab, et 

võõrkeelses keskkonnas end väljendada. 

Õpikud on sobivaks stardipakuks ka neile, 

kes hiljem soovivad keeleõppes argipäevasuhtlemisest 

kaugemale minna. 15 minuti 

keeleõpiku teeb raskesti asendatavaks tema 

kompaktsus, lihtsus, kaasaegsus –väikeseformaadilise 

raamatu 160 leheküljel oleva 

materjali omandamiseks ei ole vaja midagi 

muud kui vaid 15 minutit teie päevast – ei 

keeleõpetajat, suuri ja raskeid sõnastikke 

ega lisamaterjale. Väike raamat ja 15 minutit 

teie päevast. 

Suusatamine- 

Eesti rahvussport. 

Autor: Tiit Lääne. 


Kõva köide 


oostöös Eesti Suusalii- 

Suusatamisest, Kduga. 

mille edukuses veel kümmekond aastat 

tagasi kaheldi, on Eestis saanud tõeline rahvusspordiala. 

Torino olümpiavõitude aastal 

täitus Eesti suusaspordil 85 tegevusaastat. 

Kõigest sellest, kes või mis neisse aastatesse 

mahub, räägibki see raamat. Lisaks põhjalik 

kronoloogia suusaspordi algusaegadest 

kuni tänase päevani ja täiuslik statistika, 

kus kirjas kõik Eesti meistrid, eestlaste 

esinemised üleliidulistel tippvõistlustel, 

samuti olümpiamängude ja MM-võistluste 

medalikolmikud. 

Värvid kodus. 

Autor: Ülle Linnuste 


Kõva köide 


jakirja Kodukiri raamat. 

ARõõmsad värvilised 

kodud on jälle moes. Kuidas aga leida oma 

kodule sobivaimad toonid? Disainer Ülle 

Linnuste kirjutab raamatus “Värvid kodus” 

lihtsas keeles lahti teoreetilised alustõed, 

mis aitavad kodukujundajal leida õnnestunud 

värvilahendused nii suurtesse kui ka 

väikestesse ruumidesse. Juttu on ka vana 

mööbli ülevärvimisest ja maja välisvärvi 

valimisest. Selgituste juures on abiks värvitabelid 

ja -kaardid ning arvukad fotod. 

Raamatu lisaväärtus on lihtsad spikrid disaineripraktikast 

neile, kel seni olnud värvidega 

vähe kogemusi. Kasulik raamat kõikidele 

kodusisustajatele. 

Nukuraamat. 

Autorid: Mai Sein, 

Sandra Urvak, Jaanus Vaiksoo 


Pehme köide 


arjast Teeme koos lap- 

Raamat õpetab täiskasvanuid val- 

Ssega. 

mistama koos lapsega erinevast materjalist 

ja eri keerukusega nukke. Nukke võib teha 

looduslikest ja kunstmaterjalidest, viltida ja 

paberist välja lõigata. Nukkude valmistamine 

on näidatud etappide kaupa. Iga nuku 

juures on ka lühike teda iseloomustav lõbus 

ja lastepärane lugu eelkooliealisele lapsele. 

100 rooga. Riisiraamat. 

Autor: Rudolf Visnapuu 


Kõva köide 


iis on suurema osa 

RAasia toitja, kuid ka 

meie söögilaual kartulite 

ja tainatoodete kõrval eelistatuim toidukomponent. 

Suures osas on raamatus 

kasutatud lihtsaid toiduaineid, kuid leidub 

ka keerulisemaid ja põnevamaid retsepte. 

Tähelepanu on pööratud ka sellele, et uue 

roa saab väga lihtsalt teha näiteks eelmisest 

toidukorrast järelejäänud riisist, st riisipudrust 

või sõmerast riisist – tuleb vaid kasutada 

natukene fantaasiat. 

100 rooga. Rohelised salatid. 

Autor: Monika Kelle 


Kõva köide 


aamatust leiavad üle 30 

Rrohelise salati retsepti 

nii toidunautlejad, kaalujälgijad 

kui ka moeteadlikud inimesed. Need 

on salatid, mis täidavad kõhtu, teevad saledaks, 

turgutavad vitamiinidega ja panevad 

naha särama. Valmivad kiiresti ja on parimad 

värskelt. Lisaks mitmekülgsele retseptivalikule 

hulk huvitavat ja kasulikku lugemist 

salatiliikidest, kastmetest ja lisanditest.

eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Jane Jürgenson jane.jurgenson@linnaleht.ee töö/kuulutus 15 

KINNISVARA OST 

1-2-toal korter, tel 511 5949 

2-3-toal korter omanikult, tel 503 2345 



ENNUSTUSE KINNISVARA võtab omanikult 

lepinguga müüki KINNISVARA. Hea hind ja 

kiire müük, tel 5348 2672, www.ennustus.ee 

Maamaja Tartust kuni 40 km, 

tel 5561 4114 

Maad Tartust kuni 20 km, tel 5373 6343 

Võtame müüki kinnisvara! 

www.estproperty.com +372 528 8784 

KINNISVARA MÜÜK 

1-4-toal korterid. Fotodega andmebaas 

www.tartukinnisvara.ee, 

tel 742 0240 Robinson KV 

1- ja 2-toal rõduga korterid Jõgeval 1-t 3. k 

ja 2-t 5. k. Tel 5650 9218 

Maja, 280 m2, 5 tuba, 2 k, 

siseviimistluseta, kommunikatsioonid 

olemas, saun, garaaþ, tel 504 7530 

Parimad müügipakkumised leiate: 

www.ennustus.ee 

Uued korterid Valga kesklinnas. 

Vaata www.henningu.ee 

RENDILE VÕTTA 

1-2-toal korter omanikult, tel 5561 4114 

Otsime oma klientidele erinevaid üürikortereid. 

Oodatud kõik pakkumised, 

tel 742 0656, 511 5949 Robinson KV 

RENDILE ANDA 

Erinevad üürikorterid. Fotodega andmebaas 

www.tartukinnisvara.ee, 

tel 742 0500 Robinson KV 

OST 

Kasutatud raamatute ost linna piires. 

Tulen kohale. Raha kohe, tel 734 1901 

Võtame mööblit komisjonimüüki, 

Puiestee 114, tel 5391 2169 

ÄRITEENUS 

PANDITA KIIRLAENUD kuni 7000 kr, 

laenud auto ja maa tagatisel (auto jääb 

teile), www.lounalaenud.ee, 

Lõunalaenud OÜ, tel 5680 8188 

Uus mugav väikebuss (8 kohta) koos professionaalse 

juhiga, tel 514 6262 

Veoteenus, kraanaga kallur k-v 12,25 t, 

kaubik 2,6 t 15 m 3 , tel 502 4710 

MÜÜK 

Kasutatud el-pliidid, külmikud, pesumasinad. 

Garantii kuni 12 kuud. 

E-R 9-18 L 10-15, Tartu, Vaksali 25, 

tel 742 1639, OÜ Tarvi 

Kuivad lepapuud, vedu al 2 rm-st Tartu 

prk-s tasuta, tel 557 0850 

Kuiv kütteklots 40-l võrkudes, vedu, 

tel 384 7010 

Küttepuud, tel 523 8674, 744 6656 

Müüa kuivad pakitud kütteklotsid ja 

kaminapuud 40-l võrkkottides. Transport 

tasuta, tel 523 8503, 433 3130 

Müüa liimpuitu (männist, pöögist, 

tammest, kasest) - trepiastmed, 

trepipõsed, aknalauad, tööpinnad, 

mööblikilbid erinevates mõõtudes, 

tel 5397 5262, www.hot.ee/Liistukeskus/ 

Rulluisud Oxygen, nr 41,5. Tel 5621 0702 

Uus ja vähekasutatud nahk- ja plüüsmööbel 

Soomest, voodid, madratsid. 

Komisjonimüük. Narva mnt 149, 

tel 733 3833 

EHITUS JA REMONT 

Fassaaditööd. Töö kiire ja korralik, tel 5563 9555 

Killustiku ja kruusa müük + vedu, tel 5666 7528 

OÜ Liimak Grupp teeb ehitustöid: nii sisekui 

ka välistöid. Tehtud töödele garantii, 

tel 5343 1009 

KOOLITUS 

PAKUN TÖÖD 

1a ja 7k tüdruk vajab hoidjat 4-5 h tööpäevadel. 

Tel 507 9610 

95-aastase kogemusega rahvusvaheline 

firma võtab tööle seoses laienemisega 

Euroopa turule (Sveits, Austria, Soome) 

energilisi ja positiivseid inimesi 

müügiesindajateks, kes on huvitatud 

karjäärist välismaal (firmapoolne tasuta 

väljaõpe). Kasuks tuleb keeleoskus. Vajalik 

sõiduauto olemasolu. Töösoovijatel 

registreeruda E-R kella 10.00-16.00 

tel 512 6648 

AS Valumehaanika võtab tööle 

valujaoskonda metallivalajaid, vormijaid 

(vajadusel väljaõpe kohapeal), sildkraanajuhi, 

lukseppi, treiali ja 

elektriku. Ühiselamu võimalus. 

Teguri 32, tel 747 4702 

Ennustuse Kinnisvara pakub tööd kinnisvaramaaklerile 

(FIE-le).Vajalik oma auto 

ja netiühendus. Tel 5348 2672 

Otsitakse koristajat, kes töötaks osalise 

tööajaga. Sobib pensionärile, tel 742 7290 

OÜ Ropka Autopood vajab autode 

remondilukkseppi ja automaalreid, 

tel 5664 9236 

Pakun tööd töölisele maasikakasvatuse 

talus Soomes alates aprilli lõpust, tel 511 

7160 

Pakun tööd väikekopa juhile. 

Tel 524 1760 

Põltsamaa Meierei Juustutööstus Rannus 

pakub tööd piimakogumisautojuhile. 

Info tel 526 4471, 735 3802 

Rahvusvaheline firma võtab tööle 5 aktiivset 

müügiesindajat, kes on huvitatud 

karjäärist (firmapoolne tasuta väljaõpe ja 

töötasu alates 7000 krooni kuus). Vajalik 

sõiduauto olemasolu. Töösoovijatel 

registreeruda 

E-R kella 9.00-17.00 tel 512 6614 

Restoran Tartu kesklinnas vajab 

nõudepesijat.Tel 5556 5211 

Seoses tootmismahu suurenemisega 

vajatakse kummidetailide töötlejaid 

(naised) ja meestöötlejat kummi-, 

metall-ja plasttoodetele. 

Tööaeg E-R 8.00-16.30. Tel 517 2264 

Taksodispetðerile, tel 501 0362 

Toredale juuksurile. KIIRE! Tel 5342 3848 

Tublidele ehitusmeestele Tartus, 

tel 5843 8212 

Võtame tööle kütte-, veevarustus-, 

kanalisatsiooni- ja vent-süsteemide 

paigaldajaid, montaaþielektrikuid - 

elektri-montaaþitööd ehitusobjektidel, 

tel 507 2669 

TEENUS 

Akende pesemine, kevadkoristus, 

tel 5843 8212 

Boilerite puhastus, veemõõtjate vahetus, santehnilised 

tööd, tel 734 8044, 5646 9025 

Fekaaliauto, tel 520 5904 

KAARDID ENNUSTAVAD, tel 900 1727 

24 h, h 17 kr/min 

Kasside Turvakodu otsib häid kodusid 

kassidele ja kassipoegadele, kes on arstlikult 

kontrollitud, vaktsineeritud ja steriliseeritud/kastreeritud. 

Vajadusel toome 

kohale üle Eesti. Aitame leida just Teile 

sobiva kassi! Info tel 528 4680 ja 517 0272 

Kaubavedu, kolimine, kv 1,7 t, 

tel 521 8217 

Kullassepa- ja kellassepatööd. Saurus, 

Küütri 2, tel 742 3335 

Kunstküünte paigaldus ja hooldus, 

tel 5396 4944 

Kvalifitseeritud pottsepatööd, tel 502 5424 

Massaaþ Ropka Perearstikeskuses, hinnad 

soodsad, tel 527 3600 

Pakume veoteenust kraanaveokiga, kandevõime 

13 tonni, linnas 350 kr/h, linnast 

väljas 10 kr/km. Tel 5819 4088, 518 8080 

Polsterdame uksi, tel 5370 3971 

Pottsepatööd, tel 5800 2782 

Pottsepatööd ja -materjalid, kollete rem., 

ahjukestad, tel 503 2665 

San-tehnilised tööd (garantii) ja 

kanal-ummistused, tel 521 4808 

VANAVARA 

Antiigiäri Saurus ostab antiiki ja vanavara 

(maalid, lauahõbe, ehted, mündid, 

ordenid, portselan, postkaardid jne.), 

Küütri 2, tel 742 3335, 505 2148 

E-Kunstisalong uues kaubamajas võtab 

müügile vanemat kunsti. Hindamine, 

oksjonid, tel 506 4555 

Kunstisalong Allee, Pikk 30, Tallinn. 

Kunstiklassika ost-müük, näitused, 

oksjonid, konsultatsioonid, virtuaalgalerii. 

Avatud E-R 10-17, L 11-15, 

tel/faks 646 4500, 512 7677, 

info@allee.ee; www.allee.ee 

TEATED 

Marika Naadeli graafika näitusmüük. 

Kuni 01.06.07, Desiree, Tiigi 57 

Kadunud 9-kuune beeþ Lääne-Siberi 

laika. Sõbrad ootavad. 

tel. 5804 5265

Üks tund Tartus 

Eile kella viie paiku 

nägi Tartu välja just 

selline – nooruslik 

ja täis kevadet. 

Linnapilti olid lisaks Pirogovi 

platsil õlut kaanivatele üliõpilastele 

siginenud ka hakid, 

välikohvikud ja jalgratturid. 

Viimased samuti enamasti 

tudengid. Kel raha kesvamärjukese 

tarvis nappis, võis end 

ümberseisjate rõõmuks segaseks 

keerutada. 

Kui tegu polnud silmapettega, 

siis seisis eile keset Raekoja 

platsi ka rattahoidla. Huvilised 

võivad täna selle kindluse 

mõttes üle tšekata. 

Silmapiirile oli tõusnud ka 

üks torn. Paistab, et kevad on 

totaalselt käes. LL 

Foto: 6 x Arvo Uustalu

Tartu - Linnaleht

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?