MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
MOTIVEERIV INTERVJUEERIMINE TERVISHOIUS - Tartu
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
tus patsiendi käitumises ei lisaks potentsiaalselt olulist panust haiguse ennetamisse,<br />
ravisse või tervise säilitamisse. Kuid enamik arstiabi otsivatest inimestest<br />
„21. sajandil<br />
hõlmab tervishoid<br />
järjest rohkem krooniliste<br />
tervisehäiretega toimetulekut<br />
ja seeläbi ka tervisekäitumise<br />
muutmist – muutusi, mida<br />
inimesed ise oma tervise<br />
parandamiseks teha saavad.<br />
20<br />
näib ikka eelistavat meditsiinilist ravi. Nad<br />
ootavad, et arst küsiks neilt rea küsimusi ja<br />
seejärel määraks ravi, mis neile tervise tagasi<br />
tooks või vähemalt leevendaks nende sümptomeid.<br />
Teiste sõnadega, ükskõik kui halvasti<br />
nad iseennast ka ei kohtleks, vastutus nende<br />
ravimise eest peaks lasuma konkreetsel arstil,<br />
õel või tervel tervishoiusüsteemil.<br />
Kui olete arst, meditsiiniõde, füsioterapeut,<br />
sotsiaaltöötaja, hambaarst, hambahügienist,<br />
dietoloog, podiaater, nõustaja, tervise-<br />
psühholoog või ka mõne muu valdkonna tervishoiutöötaja, tuleb teil ühe tavalise<br />
tööpäeva jooksul pidada ilmselt palju vestlusi käitumise muutmise teemadel. Aga<br />
kuidas tervishoiutöötaja ikkagi peaks sellele teemale lähema? Kas ta peaks:<br />
• Selgitama, mida patsientidel tuleks oma tervise huvides teistmoodi teha?<br />
• Nõustama ja veenma neid oma käitumist muutma?<br />
• Hoiatama neid, mis juhtub siis, kui nad oma harjumusi ei muuda?<br />
• Võtma aega ja selgitama neile, kuidas oma käitumist muuta?<br />
• Saatma nad spetsialisti juurde?<br />
Meie raamat on kirjutatud selleks, et aidata läbi viia tulemuslikke vestlusi<br />
patsientidega nende käitumise muutmise üle. Eelkõige kirjeldatakse delikaatset<br />
nõustamisvormi, mida tuntakse motiveeriva intervjueerimisena (MI), ning mis<br />
on tunnistatud tõhusaks mitmesugustele arvukatele tervisekäitumise muutmistele<br />
kaasa aitamises.<br />
MI on kliiniline meetod, mida kirjeldati esimest korda 1983. aastal ning mis<br />
loodi algselt lühisekkumiseks alkoholiprobleemidesse, kuna sel puhul on patsiendi<br />
motivatsioon tavaliseks muutumist takistavaks asjaoluks. Alates 1990ndatest<br />
aastatest hakati MI-d proovima ka muude terviseprobleemide, eelkõige krooniliste<br />
haiguste puhul, kus käitumise muutmine on olukorra lahendamise võti ja<br />
patsiendi motivatsioon on tavaliseks ületamist nõudvaks takistuseks. On tehtud<br />
edukaid MI uuringuid südame-veresoonkonna haiguste, diabeedi, toitumise, hüpertensiooni,<br />
psühhoosi ja hasartmängusõltuvuse kontrolli all hoidmiseks ning<br />
HIV-nakkuse ravis ja ennetuses. MI kliinilisi uuringuid on avaldatud paljude käitumise<br />
muutmise probleemide kohta.<br />
MI aktiveerib patsiendi enda motivatsiooni oma käitumist muuta ja ravist<br />
kinni pidada. Tavaraviga võrreldes on MI-ga kokku puutunud patsientide puhul<br />
erinevates kliinilistes uuringutes leitud, et patsiendid alustavad ravi suurema<br />
tõenäosusega, peavad raviskeemist kinni ja viivad ravi ka lõpule, nad käivad tõe-
Change language