Eesti suhted naabritega - Välisministeerium

2003 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR
Eesti suhted
naabritega
Estonia`s Relations
with its Neighbours
EESTI-SOOME SUHTED
SOOME PRESSI PILGU LÄBI
Kahe maa vahelises suhtluses andsid tooni
mitu olulist visiiti. Eestis käisid möödunud
aastal Soome president Tarja Halonen,
peaminister Anneli Jäätteenmäki ning kevadel
külastas Tallinna ka toonane kaitseminister,
praegune peaminister Matti Vanhanen. Lisaks
kajastati Soome pressis põhjalikult mais
avaldatud raportit Eesti-Soome suhete kohta
ning varakevadel Soome Instituudi direktori
Martti Turtola sulest ilmunud raamatut
Konstantin Pätsist.
Kuigi esmapilgul paistavad Eesti ja Soome
vahelised suhted päikeselistena, osutab lähem
vaatlus pigem sellele, et viimastel aastatel pole
kahe riigi vahelised suhted mitte tihenenud ja
lähenenud, vaid kaugenenud ja harvenenud.
Soomes on kasvanud hirm odava eesti viina
Soome voolamise ning eesti maffia tegevuse
laienemise ees Soome narkoturul. Eesti tavakodanikke
aga ärritab rannaäärsete ning
Tallinna kesklinnas asuvate kruntide kokkuostmine
odava hinna eest, rääkimata õlleturistide
lakkamatust voost. Kevadel avaldatud
raport kahe riigi vahelistest suhetest koosnes
soovitustest ning kahest väga erinevast visioonist
riikidevaheliste suhete arengus.
Süüdistused solvava suure venna hoiaku kohta
räägivad aga sellest, et Soome lõunanaabrid
pigem kardavad kahepoolsete suhete liiga kiiret
ja laialdast arengut. Ilmselt kardetakse ka seda,
et Soome ühiskonna liialt positiivne mudel võib
ESTONIAN-FINNISH RELATIONS
FROM THE FINNISH PERSPECTIVE
The relations between the two countries were
characterized by several substantial visits. Last
year, Estonia was visited by Tarja Halonen, the
President of Finland, Prime Minister Anneli
Jäätteenmäki and in the spring by Matti
Vanhanen as the Minister of Defence, who is now
the current Prime Minister. The Finnish press
gave considerable coverage to the report on
Estonian-Finnish relations published in May and
to the book about Konstantin Päts, written by the
Director of the Finnish Institute Martti Turtola
issued in the early spring.
At first glance relations between Estonia and Finland
seem sunny, but a closer look reveals that the latest
years have not deepened nor matured the relations
between the countries, but rather widened and
lessened them. Finland is feeling a growing anxiety
towards cheap Estonian vodka flowing to Finland
and the expanded activities of the Estonian mafia in
the Finnish drug market. Estonian citizens, on the
other hand, are irritated by Finns buying up beach
and central Tallinn real estate for cheap prices, not to
mention the permanent flow of beer tourists. The
report issued in spring about the relations between
the two countries consisted of recommendations
and two greatly diverging visions in the development
of the relationship between these countries.
Accusations of an insolent big brother reveal that
the southern neighbours of Finland are afraid of a
too rapid and wide progress in the relations
between the two countries. It is obviously feared
that the positive model of Finnish society may cause
36

2003 EESTI SUHTED NAABRITEGA • ESTONIA`S RELATIONS WITH ITS NEIGHBOURS
Estonians to doubt their extremely liberal economic
and tax policy preferences. (Kaleva, 15.05)
According to Finnish Prime Minister Anneli
Jäätteenmäki, Estonia's imminent accession to the
EU would enhance collaboration between the two
countries, but this also means challenges to Finland
in the immediate future. "Estonians and Finns are
rather similar than different, but issues to be
discussed include free movement of labour and
Estonia's low taxation which may become
problematic to Finland after Estonia joins the EU."
(ESS, 8.05)
PRESIDENDID ARNOLD RÜÜTEL JA TARJA HALONEN
PRESIDENTS ARNOLD RÜÜTEL AND TARJA HALONEN
panna eestlased kahtlema oma liberaaläärmuslikes
majandus- ja maksupoliitilistes valikutes.
(Kaleva, 15.05)
Soome peaministri Anneli Jäätteenmäki sõnul
loob Eesti peatne liitumine ELiga paremad
eeldused kahe maa vaheliseks koostööks, ent
samas tähendab see Soomele lähitulevikus ka
mõningaid väljakutseid. "Eestlased ja soomlased
on rohkem sarnased kui erinevad, ent küsimused,
mida peaks arutama, on seotud tööjõu
vaba liikumisega ja Eesti madalate maksudega,
mis võivad pärast Eesti liitumist ELiga Soomele
probleemiks osutuda." (ESS, 8.05)
Seoses Soome peaministri Anneli Jäätteenmäki
Eesti-visiidiga anti mõlema riigi peaministrile
üle nn tarkade meeste raport, kuidas kahe riigi
vahelisi suhteid parandada ja süvendada. Riikide
eelmiste peaministrite tellitud ülevaade sai
viimaks küllalt omapärase vormi: lisaks ühistele
soovitustele avaldasid selle koostajad – Soome
Panga endine president Esko Ollila ja suursaadik
Jaak Jõerüüt – ka oma personaalse
nägemuse kahe riigi vahelistest suhetest ning
soovitused nende parandamise kohta. Raporti
koostajate arvamus on hea näide sellest, kuivõrd
erinevatest vaatenurkadest soomlased ja
eestlased vaatavad nii teineteist kui ka maailma
laiemas plaanis. Ehk tuleb kasuks teadmine, et
kahe riigi vahelistele suhetele vaadatakse kahel
pool lahte erinevalt. (HS, 10.05)
In connection with the visit of the Finnish Prime
Minister Anneli Jäätteenmäki to Estonia, both Prime
Ministers were given so-called wise men reports
giving suggestions about improving and deepening
the relations between the two countries. The reports
ordered by the countries' former prime ministers
acquired a rather original form: in addition to
common recommendations by its compilers – Esko
Ollila, the former President of the Bank of Finland
and Estonian ambassador Jaak Jõerüüt – offered
their personal views on the relations between the
two countries and made recommendations for their
improvement. The opinions of the compilers of the
report are an excellent example of how different the
perspectives of Finns and Estonians are, not only
when observing each other, but also when looking
at the wider world. Maybe it will be beneficial
knowing that the bilateral relations of the two
nations are seen differently on either side of the bay.
(HS, 10.05)
Ambassador Jaak Jõerüüt is right in criticising the
Finnish big brother attitude towards the Estonians.
Obviously the Finns regard the Estonians the same
way that the Swedes regard the Finns. The smaller
brother who has survived difficulties should be
assisted, understood and led to the right path even
though this attitude sometimes seems to be an act
of superiority. This attitude can be seen in the noisy
Swedes on Finnish ferries and in the loud Finns in
the streets of Tallinn. Over time this attitude will be
seen less and less. During the Soviet period, Finland
was a window to the West for Estonians. Now
Estonia can freely look to the West, but Finland is still
important to Estonia. Finland is Estonia's largest
trade partner and the euros of Finnish tourists are of
considerable importance both in Tallinn and other
parts of Estonia. (ESS, 9.05)
According to Mart Laar, the former Prime Minister,
Estonia has learned from Finland that it is always
beneficial to sit behind the table where the decisions
are being made. Both Mart Laar and Eiki Berg, a
member of Res Publica party, see the relations
between Estonia and Finland becoming that of two
equal partners. According to Laar, the equality of
37

2003 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR
Suursaadik Jaak Jõerüüdil on õigus, kui ta
kritiseerib soomlaste suure venna hoiakut
eestlaste suhtes. Ilmselt suhtuvad soomlased
eestlastesse samamoodi nagu rootslased
soomlastesse. Raskusi üle elanud väikevenda
tuleb aidata, tuleb temast aru saada ja ta õigele
teele juhatada ning mõnikord on selles suhtumises
ka veidi üleolekut. Seda on näha rootslaste
lärmamises Soome reisilaevadel ja
soomlaste lärmamises Tallinna tänavatel. Ent
mida aeg edasi, seda vähem selliseid asju ette
tuleb. Nõukogude ajal oli Soome Eesti jaoks
aken läände, praegu võib Eesti ise vabalt otse
läände vaadata, ent Soome on Eesti jaoks
endiselt oluline. Soome on Eesti suurim kaubanduspartner
ning soome turistide eurod on
olulise tähtsusega nii Tallinnas kui ka mujal
Eestis. (ESS, 9.05)
Eesti endise peaministri Mart Laari sõnul on
Eesti Soomelt õppinud selgeks põhimõtte, et
alati on hea istuda selles lauas, mille taga
tehakse otsused. Nii Laari kui ka Res Publica
liikme Eiki Bergi sõnul hakkab Soome-Eesti
suhe muutuma pigem kahe võrdväärse suhteks.
Laari sõnul paistab aga suhete võrdväärsemaks
muutumine välja ka eestlaste naljakultuuri
arengust. Põdranaljad pole Tallinnas enam
ammu moes. (STT, 13.05)
Soome president Tarja Halonen pidas Tartu
Ülikoolis eestikeelse kõne, kõndides seega Urho
Kaleva Kekkoneni jälgedes, kes julges nõukogude
ajal eesti keeles esineda. Pärast kõnet küsiti
Soome presidendilt vähemusrahvuste saatuse,
piiriküsimuste, võimaliku Soome lahe aluse
tunneli ning Soome nn suure venna suhtumise
kohta Eestisse. Halonen soovitas eestlastel
sellest kompleksist vabaneda, tuletades meelde,
et ka soomlastel oli Rootsi suhtes selline
kompleks. (HS, 11.09)
Soome jääb pärast Eesti ja Rootsi rahvahääletust
kahe riigi vahele, mis mõlemad hakkavad
teda kõvasti mõjutama. Rootsi suhtub skeptiliselt
ELi, pidades liitu ohuks heaoluühiskonnale.
Sama kartus on ka soomlastel. Kuid
Eesti mõju on vastupidine, sest Eestist saab ehk
neoliberaalseim ELi liikmesriik. Soomlased
tervitavad Eesti liikmelisust ajaloolise ühtekuuluvustunde
ja õigluse nimel, kuid samas
saab Eesti liikmelisus Soomele raskeks proovikiviks.
Probleem on kuritegevuses, mis saab
Eesti liitumise järel hoopis laiemad tegutsemisvõimalused,
ning ka Eesti liberaalne majandusja
sotsiaalpoliitika. Seega mõjutab Rootsi
Soomet heaolu, Eesti aga liberaalsuse suunas.
(HS, 16.09)
relations is distinguished by the development of the
Estonian joke culture. Jokes about elks i.e. Finns are
really out of fashion in Tallinn. (STT, 13.05)
Finnish President Tarja Halonen held a speech in
Estonian at the University of Tartu, following in the
steps of Urho Kaleva Kekkonen, who dared to speak
in Estonian during the Soviet rule. After the speech
the President of Finland was questioned about the
status of national minorities, border issues, the
possibility of a tunnel under the Gulf of Finland and
the Finnish so-called big brother attitude towards
Estonia. Halonen recommended that Estonians
should get rid of this complex reminding Estonians
that Finns had a similar complex about Sweden.
(HS, 11.09)
After the Estonian and Swedish referendums, Finland
falls between two countries that will considerably
influence it. Sweden has a sceptical attitude towards
the EU, seeing it as a threat to their welfare society.
Finns have the same fears. The influence from
Estonia is contrary, for Estonia will be the most neoliberal
member of the EU. Finns welcome Estonia's
membership in the name of historical solidarity and
justice, but on the other hand Estonia's membership
will become a difficult acid test for Finland. The
problem lies in crime, which after Estonia's
membership will have wider zone of operation, as
well as Estonia's liberal economic and social policy.
Therefore, Sweden tilts Finland towards welfare
policy while Estonia towards liberalism. (HS, 16.09)
Finns have to perceive Estonia
as an equal EU country.
Estonians do not need to be
pampered, not to speak of
being dealt with in an irreverent
manner. All countries around
the Baltic Sea must co-operate
sensibly with Russia. Finland
should constantly look towards
Tallinn and be receptive to
changes.
(Uutispäivä Demari, 25.06)
Finns are afraid of Estonia because of high
criminality, prostitution, cheap labour, dubious
vodka and the lure of low taxation for Finnish
enterprises, but the principal reason is a social order
in Estonia that is different from that of the Nordic
countries. Finnish politicians hope that Estonia
becomes a welfare state after joining the EU. The
38

2003 EESTI SUHTED NAABRITEGA • ESTONIA`S RELATIONS WITH ITS NEIGHBOURS
Soomlased peavad nägema
Eestit võrdväärse ELi maana,
eestlasi pole vaja poputada,
rääkimata üleolevast suhtumisest.
Kõik Läänemere-äärsed
maad peavad tegema mõistlikku
koostööd Venemaaga.
Soome peaks pidevalt Tallinna
suunas vaatama ning muutustele
vastuvõtlik olema.
(Uutispäivä Demari, 25.06)
Soomlased kardavad Eestit kriminaalsuse,
prostitutsiooni, odava tööjõu, kahtlase viina ja
soome ettevõtete ahvatlemise pärast, esmapõhjus
on aga Põhjamaadest erinev ühiskonnakorraldus.
Soome poliitikud loodavad, et Eesti
muutub ELi astudes samuti heaoluriigiks.
Tegelikult paistab, et Balti riigid järgivad pigem
liberaalsete majandustega Iirimaa ja Suurbritannia
eeskuju. Soomlased ei peaks nägema
Eestis ohtu ega püüdma ta arengut muuta, vaid
võtma Eestit partnerina ja aktsepteerima
erinevat lähenemisviisi. Soome ja Eesti saavad
teineteise erinevaid majanduslikke tingimusi
ära kasutada, ainult nii liigutakse kiiremas
arengutempos. (TS, 1.08)
Viimase kümne aasta jooksul on soomlaste
suhtumine oma lõunanaabritesse radikaalselt
muutunud. Nõukogude ajal tunti "vennakese"
vastu tihti üleolekuga segunenud kaastunnet.
Nüüd on kahjutunde asemele tekkinud umbusk
ja isegi teatav mure selle üle, kuhu väike, aga
väle ELi liikmekandidaat Eesti veel jõuda võib.
Ehk on veel liialdus rääkida Soome-poolsetest
kompleksidest. Liialdus on ehk ka doktor Risto
E.J. Penttilä väide, et "hirm Eesti suhtes on
Soome rahvuslike foobiate edetabelis lükkamas
esikohalt viha Venemaa vastu". Kuid 1991.
aastal taasiseseisvunud Eesti majandus on edenenud
imekiiresti. Suhtumises uude ja uljasse
Eestisse tuleks Soomel hoida pea külm ja
säilitada enesekindlus. Naabreid tuleb vaadata
kui partnereid, mitte kui ohtu. Naabri tõhusast
ja ettevõtlikust ühiskonnamudelist on palju
õppida. (TS, 24.08)
Uuring eestlaste ja soomlaste vastastikusest
suhtumisest näitab, et eestlased on palju vähem
Soomest huvitatud, kui soomlased arvavad.
Soomlaste kartused, et Soome hakkab voolama
NAABRID OMAVAHEL - PEAMINISTRID JUHAN PARTS JA ANNELI JÄÄTTEENMÄKI
AMONGST NEIGHBOURS – PRIME MINISTERS JUHAN PARTS AND ANNELI JÄÄTTEENMÄKI
reality, however, indicates, that the Baltic countries
will rather follow the example set by liberal Ireland
and Great Britain. Finns should not perceive Estonia
as a threat nor try to change its development, but
rather accept it as a partner and acknowledge its
different approach. Finland and Estonia must take
advantage of each other's different economic
conditions as only this way will faster development
be assured. (TS, 1.08)
During the last decade the attitude of Finns towards
their southern neighbour has radically changed. In
the Soviet period, the attitude towards the "little
brother" was often a mixture of compassion and
superiority. Now the compassion has been replaced
by a certain mistrust and even a concern about
where this small but agile EU member candidate can
end up. Perhaps it is still too early to speak of Finnish
complexes. Another exaggeration can be Dr Risto E.
J. Penttilä's claim that "fear of Estonia is pushing to
replace anger towards Russia as the top national
phobia in Finland". However, the economy of post-
1991 Estonia has progressed miraculously. In
attitudes towards the brave new Estonia, Finland
should keep a clear head and retain her selfconfidence.
Neighbours are to be seen as partners
not as a threat. There is a great deal to learn from our
neighbour's efficient and enterprising social model.
(TS, 24.08)
A survey regarding the mutual relationship between
Estonians and Finns indicates that Estonians are
much less interested in Finland than the latter think.
The Finnish fear that Finland will be flooded with
39

2003 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR
tööd ja sotsiaalkindlustust otsivaid eestlasi, on
kõvasti liialdatud. Hõimuvendlus ja keelesugulus
ei mängi enam eesti noorte jaoks rolli,
pigem vaadatakse Euroopa suunas. Palju
suurem oht on hoopis soome firmasid meelitav
Eesti maksuparadiis. (HS, 10.10)
Soomes toimus kohtumine teemal "Eesti, Rootsi
ja Soome ELis – partnerid või lihtsalt head
sõbrad?", kus osalesid kõigi kolme riigi peaministrid.
Rootsi peaminister Göran Persson
pidas probleemseks Balti riikide madalat
maksusüsteemi – Rootsi ja Soome maksavad
ELile, et Eesti saaks makse madalal hoida.
Soome peaminister nägi Eestit pigem positiivse
väljakutsena, kinnitades, et ELile on kasulik,
kui vähemalt kuskil Euroopas majandus jõudsalt
kasvab. Juhan Parts kaitses oma liini
väitega, et Eestis pole veel ressursse infrastruktuuri
ja heaoluteenuste väljaarendamiseks
ilma välisabita. (HS, 11.10)
Soome-Eesti kaitsealane koostöö muutub varsti
samasuguseks nagu koostöö Norra või Taaniga,
ütles Soome kaitseminister Matti Vanhanen.
Vanhanen ei arva, et tänu tihedale kaitsekoostööle
hakkaks Soome Eesti kaudu saama
siseinfot NATO kohta ning suhtub pooldavalt
Eesti alliansiga liitumisse. "Eesti NATOliikmelisus
muudab piirkonna stabiilsemaks ja
kiirendab Eesti kaitsejõudude ülesehitust,"
leiab ta. (HS, 27.05)
Eesti ja Soome olukord ja asend Venemaa
suhtes on sarnane, kuid ohtude tajumine on
Soome lahe eri kallastel erinev. Soomes räägitakse
julgeoleku raames põhiliselt terrorismist,
infotehnoloogiast tulenevatest ja keskkonnaohtudest.
Eesti ametlikud ohukirjeldused on
samad, kuid NATO-liikmelisuse lähenedes on
valitsuse ja Riigikogu tasandil esitatud ka teistsuguseid
ohumudeleid, mis on samasugused
kui NATOl ja USAl. Eesti valitsus arvab, et NATO
vihmavarjust piisab – kui keegi ründab, siis
NATO tuleb appi. Soomes leitakse, et soomlased
peavad eelkõige ise oma riiki kaitsma.
(HS, 25.10)
Eesti ja Soome vahelisse tööjõu vaba liikumise
küsimusse peaks suhtuma ettevaatlikult. Kuigi
eestlased ei taha praegu massiliselt Soome tulla,
võib ELiga liitumine Eestis kohanemisraskusi
tekitada, mis omakorda võib tekitada suuremat
huvi Soome tööturu vastu. Lisaks võivad paljud
eestlased sõita Soome sotsiaalhoolekande
hüvesid nautima. Tööjõu vaba liikumise
üleminekuaja pikkus võiks olla viis aastat.
(TS, 29.10)
JAAK JÕERÜÜT, ESKO OLLILA – VÄIKE JA SUUR VEND?
JAAK JÕERÜÜT, ESKO OLLILA – LITTLE BROTHER, BIG BROTHER?
Estonians looking for jobs and social security is
vastly exaggerated. Tribal fraternity and language
relations no longer play a role for young Estonians as
the youth instead look to Europe. The greater threat
is that Finnish companies will be lured by Estonia's
taxation paradise. (HS, 10.10)
The meeting "Estonia, Sweden and Finland in the EU
– partners or merely good friends?" taking place in
Finland, was attended by the prime ministers of all
three countries. Swedish Prime Minister Göran
Persson saw the low taxation level of the Baltic
countries as problematic- Sweden and Finland pay
the EU so that Estonia can keep its taxes low. The
Finnish Prime Minister, on the other hand, perceived
Estonia rather as a positive challenge, stating that it
is beneficial for the EU to have thriving economic
growth in at least some parts of Europe. Juhan Parts
defended Estonia's position by asserting that
without foreign aid Estonia does not have sufficient
resources to fully develop infrastructures and
welfare services. (HS, 11.10)
Defence collaboration with Estonia will soon
become similar to that of with Norway or Sweden,
declared Matti Vanhanen, the Finnish Minister of
Defence. Vanhanen supports Estonia's accession to
NATO and does not believe that because of the
improved defence co-operation Finland would get
inside information from Estonia about NATO.
"Estonia's NATO membership would make the region
more stable and would accelerate the building of
Estonian defence forces," comments Vanhanen.
(HS, 27.05)
40

2003 EESTI SUHTED NAABRITEGA • ESTONIA`S RELATIONS WITH ITS NEIGHBOURS
Eesti ühinemine ELiga nõuab tõhusamat
koostööd Eesti ja Soome politsei vahel, et ära
hoida majanduskuritegevust. Illegaalse tööjõu
vahendamine muutub senisest kergemaks.
Soomes on rahvusvahelistest kurjategijatest
kanda kinnitanud peamiselt narkogrupeeringud,
mille peakorterid asuvad Eestis. Narkokaubandusest
saadud raha kaob Soomest
kiiresti ja selle jälitamine Eestis on keeruline.
Seetõttu on oluline, et politseikoostöö ei jää
pidama rahaallikate puuduse taha. (HS, 10.11)
Soomlased on harjunud, et
eestlased oskavad soome keelt,
tegelikult aga on enamusele
eestlastest soome keel võõras.
Varem oli hea keeleoskuse põhjuseks Põhja-
Eestis nähtav Soome televisioon, nüüd
vaadatakse rohkem muid kanaleid. Soome keele
õppimine on Eestis jälle hoogustumas, nüüd
aga õpitakse selgete eesmärkidega. Ka
venekeelsed elanikud on hakanud soome keelt
õppima. Soomlaste teadmised Eesti kohta on
suurenenud märgatavalt pärast Eesti
iseseisvumist ning ka eesti keelt osatakse
rohkem. (HS, 17.11)
EESTI – VENE SUHETE KAJASTUSI
VÄLISPRESSIS
"NATO-probleem on Eesti-Vene suhetest
kadunud, venenekeelse elanikkonna probleem
alles kadumas. Vene diplomaatide sõnul on
need, kes on soovinud kodakondsust
määratleda, seda juba teinud. Olmetasandil
konflikte pole. Venemaa kehtestas omal ajal
Eestile venelaste diskrimineerimise eest
topelttollid, kuid rääkida venelaste
ahistamisest tänapäeval, peaaegu-ELiliikmesriigis
Eestis, pole moslemi riikide
probleemide taustal enam adekvaatne,"
ütles Izvestija peatoimetaja asetäitja Georgi
Bovt Tallinnas peetud konverentsil "Venemaa ja
Eesti suhted uue Euroopa kontekstis".
Konverentsil esinenud vene külalised kutsusid
eestlasi üles tegema Moskvas rohkem lobitööd
ning ütlesid, et läbimurdeks kahepoolsetes
suhetes oleks vaja vastastikusi järeleandmisi.
Konverentsil mainiti, et järgmiseks sammuks
suhete arengus võiks õigeusu kiriku
registreerimise järel olla kirikule varade
tagastamine. (Izvestija, 23.01)
The situation and position of Estonia and Finland
regarding Russia is similar, but the feeling of a threat
is very different on either shore of the Gulf of
Finland. In Finland, the major topic in regards to
security is terrorism, emerging from information
technology and environmental threats. The official
list of threats to Estonia is the same, but with the
approaching NATO enlargement other threat models
have been presented in the Cabinet and in the
Parliament, which are similar to those of NATO and
the USA. The Estonian government believes that the
NATO umbrella will suffice – if someone attacks,
NATO will come to assistance. It is assumed in
Finland that most of all it is the Finnish people
themselves who must protect their country.
(HS, 25.10)
The issue of the free movement of labour between
Estonia and Finland should be regarded carefully.
Though Estonians have no wish to come en masse to
Finland, Estonia's accession to the EU may result in
some adjustment problems, which in turn may
create a greater interest in the Finnish labour market.
In addition to which many Estonians may move to
Finland to enjoy the benefits of the social welfare
system. The transition period for allowing for the free
movement of labour should be five years. (TS, 29.10)
Estonia's accession to the EU will require more
efficient co-operation between the police forces of
Estonia and Finland in order to prevent economic
crimes. The trafficking of illegal labour will become
easier. Mainly drug dealing crime groups have
gained a footing in Finland, but their headquarters
are in Estonia. Money earned from drug dealing
disappears quickly from Finland and following it in
Estonia is complicated. Therefore, it is essential that
police co-operation not be hindered by a lack of
financial resources. (HS, 10.11)
Finns are used to Estonians
speaking Finnish, though the
majority of Estonians do not
speak the language.
Good language skills resulted from watching Finnish
Television that could be seen in Northern Estonia
during the Soviet period. Now with a large selection
of channels, Estonians watch other language
channels. Learning Finnish has become popular
again in Estonia, but now Finnish is learnt with clear
goals in mind. The Russian-speaking population has
also begun to learn Finnish. Knowledge about
Estonia among Finns has grown considerably after
Estonia's re-independence and more Finns speak
Estonian. (HS, 17.11)
41

2003 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR
Venemaa välisministri esimene asetäitja
Eleonora Mitrofanova püüab defineerida mõistet
"kaasmaalased": need on Venemaa kodanikud,
välisriikide kodanikud ja kodakondsuseta
isikud, kel on vene juured või kes otsivad
tihedaid kontakte Venemaa kultuuripärandi ja
Venemaaga. Mitrofanova sõnul on Venemaa
suhted kaasmaalastega ainulaadsed. Venemaa
eeldab, et kaasmaalaste elutingimuste eest peab
hoolitsema riik, kus nad elavad. (Rossiiskaja
Gazeta, 3.09)
Vene välisministeerium
tõstatab ka edaspidi venelaste
õiguste teema Lätis ja Eestis nii
kahepoolses suhtlemises kui ka
rahvusvahelistes organisatsioonides.
Need küsimused
tõstatatakse ELis ka pärast
Leedu, Läti ja Eesti ametlikku
liikmekssaamist.
(Krasnaja Zvezda, 12.09)
Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni esimees
Mihhail Margelov rõhutab Eesti-Vene piirilepingu
sõlmimise vajadust, kuna lepingu puudumine
"takistab oluliselt piiriülese koostöö
arengut". Vastates märkusele, et piirilepingu
allakirjutamine on otseselt seotud Venemaa
murega venekeelse elanikkonna olukorra
pärast, teatab ta: "Piirileppe kallal töötamise
kogemus Leeduga näitas, et venekeelse elanikkonna
õiguste kaitse küsimuse survevahendiks
muutmise katse pole just kõige produktiivsem
idee. Venekeelsete õigusi on vaja kaitsta, kuid
selleks on teised võimalused – needsamad
Euroopa struktuurid." (Izvestija, 22.07)
Eesti majanduse ainus haru, milles Venemaa
mängib olulist rolli, on kaupade transiit läbi
Eesti sadamate. Kuid ka siin üritab Moskva
mängida poliitilisi mänge – akadeemik Mihhail
Bronšteini sõnul lubas transiit läbi Balti riikide
sadamate Venemaal igal aastal kuni viimase
ajani kokku hoida kuni 10 mld dollarit kapitalimahutustelt
ning 500 mln dollarit jooksvatelt
kulutustelt. Sanktsioonidega Eesti suhtes
minimeeris Venemaa ise oma poliitilise ja
majandusliku mõju Eestis ning soodustas
venekeelse elanikkonna elatustaseme alanemist.
Viimasel ajal on märgata muutusi
Venemaa poliitikas Eesti suhtes, kuid need on
ESTONIAN-RUSSIAN RELATIONS
REFLECTED IN THE FOREIGN PRESS
"The issue of NATO membership has disappeared
from Estonian-Russian relations, but issues
concerning the Russian-speaking population are
still waiting to recede. According to Russian
diplomats those people who wished to define
their citizenship have done it already. There are
no conflicts on the everyday level. Russia has
implemented double tariffs on Estonian products
as a punishment for discriminating against
Russians, but to speak of the harassment of
Russians living in Estonia, a soon to be member
of the EU, is not acceptable, especially in the
backdrop of problems emerging in Muslim
countries," commented Georgi Bovt, the Editor in
Chief of Izvestija in a conference titled "Estonian-
Russian Relations in the context of New Europe",
held in Tallinn. Russian guests who held
presentations at the conference encouraged
Estonians to do more lobbying in Moscow and
believed that mutual compromises are necessary for
a breakthrough in the relations. The Conference
pointed out that the next step towards improved
relations after the registration of the Russian
Orthodox Church would be the return of the
church's property. (Izvestija, 23.01)
The Russian Ministry of Foreign
Affairs will continue to raise the
issue of the rights of Russians in
Latvia and Estonia in both
bilateral relations and international
organisations. These
problems will be targeted in the
EU even after Lithuania, Latvia
and Estonia become official EU
members.
(Krasnaja Zvezda, 12.09)
Eleonora Mitrofanova, the Russian Deputy Minister
of Foreign Affairs, tries to define the term
"compatriot": these are citizens of Russia and foreign
countries or persons without citizenship of Russian
origin or those looking for close contacts with the
Russian cultural heritage and Russia. According to
Mitrofanova, Russia's relations with its compatriots
are unique. Russia expects the host country to take
care of the living conditions of its Russian
compatriots. (Rossiiskaja Gazeta, 3.09)
42

2003 EESTI SUHTED NAABRITEGA • ESTONIA`S RELATIONS WITH ITS NEIGHBOURS
Mikhail Margelov, Chairman of the Russian Federation
Council's Foreign Affairs Committee, emphasises
the importance of signing the Estonian-Russian
border treaty as the lack of the treaty "considerably
hinders the progress of trans-borderco-operation". In
replying to the remark that the signing of the border
treaty is directly connected to Russia's concern for
the situation of Russian-speaking populations, he
declares: "Work experience on the border treaty with
Lithuania showed that making the issue of safeguarding
the rights of Russian-speaking population
into retaliation is really not the most productive idea.
It is necessary to protect the rights of Russianspeakers,
but there are other measures for that – the
same said European structures." (Izvestija, 22.07)
MIHHAIL MARGELOV, MARKO MIHKELSON – TÕDE OTSIMAS
MIKHAIL MARGELOV, MARKO MIHKELSON – SEARCHING FOR THE TRUTH
tingitud pigem Eesti liitumisest ELi ja NATOga.
Igal juhul peab Moskva juba lähiajal suhted
Eestiga ümber hindama ja suunama need
hoopis teistele alustele.
(Rossiiskaja Gazeta, 21.04)
Venemaa peab saavutama Eesti usalduse, sest
sel väiksel riigil on negatiivne ajalooline kogemus.
Mõne aastakümne pärast on Eestis uus
põlvkond, ELi kodanikud, kes teevad edukalt
Venemaaga koostööd ning Eesti president võib
endale lubada uue Venemaa parlamendi ees
vene keeles esinemist. Seni peaks aga Moskva
mõtlema, mida ta on teinud Tallinna usalduse
võitmiseks. (Politcom.ru, 14.02)
Eestist saab ELi uus piiririik,
millel ühine piir Venemaaga.
Uued liikmed toovad endaga
hoopis teistsuguse nägemuse
maailmast, mis neist itta jääb.
"Vanad [ELi] liikmed muretsevad uute
russofoobsete naabrite pärast," sõnab endine
Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves. "Kuid
me ei ole russofoobid. Meil on lihtsalt
realistlikud vaated." On loomulik, et riikidel,
nagu Eesti, Läti ja Leedu, on endisest valitsejast
teatud kinnisideed. Kartus kaotada raskesti
The only branch of the Estonian economy in which
Russia plays a major role is in the transit of goods via
Estonian ports. Even here Moscow attempts to play
political games – according to Mikhail Bronstein, a
member of the Russian Academy of Sciences, transit
through the Baltic ports promised to allow Russia to
save annually up to 10 billion dollars in capital
investments and 500 million dollars on current
expenses. By applying sanctions to Estonia, Russia
has on its own minimised its political and economic
influence on Estonia and advanced the lowering of
living standards of the Russian-speaking population.
As of late, changes can be seen in Russia's policy
towards Estonia, but these have been initiated because
of Estonia's upcoming EU and NATO membership.
In any case Moscow has to re-evaluate its
relations with Estonia and redirect them towards
other foundations in the nearest future.
(Rossiiskaja Gazeta, 21.04)
Russia has to gain Estonia's trust, for this tiny country
has a negative historical experience. In a few
decades Estonia will have a new generation of citizens
who will be European Union citizens, who will
successfully co-operate with Russia and then the
President of Estonia will be able to speak in Russian
in the Russian parliament. Until that time, Moscow
should reflect on what it has done to win the trust
of Tallinn. (Politcom.ru, 14.02)
Estonia will become a new
frontier country of the EU with
a common border with Russia.
New members will bring a
totally different vision of the
world lying to the east.
"Old [EU] members are already concerned about
new Russiophobic neighbours," Toomas Hendrik
Ilves, former Minister of Foreign Affairs admits. "But
we are not Russiophobes. We merely have realistic
43

2003 PILK PEEGLISSE • GLANCE AT THE MIRROR
TEMA PÜHADUS ALEKSIUS II VISIIDIL SÜNNIMAALE
THE VISIT OF HIS HOLINESS PATRIARCH ALEXSIUS II TO HIS NATIVE LAND
kättevõidetud vabadust on tõeline, isegi kui
kõrvalseisjaile tundub, et Venemaa vaevalt
lähiajal endast ohtu kujutab. (FT, 23.10)
Balti riikide liitumist ELiga komplitseerib
kodakondsuseta isikute suur arv – Eestis on
neid 168 000. Riigikogu saadiku Sergei Ivanovi
sõnul toimuvad Eestis muutused Euroopa
integratsiooni surve all, natsionalismi fenomen
kaob. Kodakondsuspoliitika Balti riikides on
muutunud palju liberaalsemaks, võrreldes
1990ndate aastate algusega, ka kodakondsuseksamid
muutusid lihtsamateks. "Kuigi Eesti ja
Läti poliitikud kinnitavad ametlikes vestlustes,
et kodakondsuse saamise protseduuri lihtsustamine
on vähetõenäoline, näitavad viimastel
aastatel toimunud muutused, et liberaliseerimine
on vältimatu." (Politbüro, 20.01)
Riigijuhtide tulek Peterburi, olgu see nii formaalne
ja protokolliline kui tahes, võiks näiteks
olla tõukeks Eesti, Läti ja Venemaa suhetele
surnud punktist ülesaamiseks. Arvestades seda,
et ELi liikmeks saades ei ole nad lahendanud
probleeme venekeelse elanikkonnaga ning et
nüüd laiub Tallinna ja Riia selja taga Brüssel, on
Moskval järjest raskem võidelda oma huvide
eest selles regioonis. (Krasnaja Zvezda, 18.04)
Vastuseks Eesti, Läti ja Leedu kavatsusele
esitada Venemaale 50 okupatsiooniaasta eest
kahjunõue, valmistub Vene Föderatsiooni
views." It is natural for countries like Estonia, Latvia
and Lithuania to have certain fixed views of their
former ruler. The fear of losing their scarcely won
independence is real, despite the fact that observers
doubt that Russia would pose a threat in the near
future. (FT, 23.10)
The future EU membership of the Baltic countries is
complicated by the large number of stateless
residents – in Estonia they amount to 168 000.
According to Member of Estonian Parliament Sergei
Ivanov, changes in Estonia take place under the
pressure of European integration and the
phenomenon of nationalism will disappear.
Citizenship policy in the Baltic countries has become
more liberal in comparison to that of the early 1990s;
citizenship examinations have become easier.
"Although in official conversations Estonian and
Latvian politicians declare that the simplification of
citizenship procedures will not occur, changes that
have taken place in recent years indicate that
liberalisation is unavoidable." (Politbüro, 20.01)
A visit of the heads of state to St. Petersburg, no
matter how formal and official may be means of
overcoming the deadlock in the relations between
Estonia, Lativa and Russia. Considering the fact that
eminent EU membership has not solved the issues
surrounding their Russian-speaking populations, and
that Tallinn and Riga will be backed by Brussels,
Moscow is finding it harder and harder to fight
for its interests in this region.
(Krasnaja Zvezda, 18.04)
44

2003 EESTI SUHTED NAABRITEGA • ESTONIA`S RELATIONS WITH ITS NEIGHBOURS
Riigiduuma Balti riikidele esitama omapoolset
kahjunõuete kalkulatsiooni. Venemaa püüab
kokku arvutada "kapitali, mis paigutati Baltimaadesse
alates nende Nõukogude Liiduga
ühinemise hetkest kuni liitriigi lagunemiseni".
(Gazeta.ru, 16.01; Vremja Novostei, 16.01)
Eestlased näevad Vene kirikupea patriarh
Aleksius II külaskäiku Kremli katsena
parandada suhteid Eestiga. Aleksius II-l on
unikaalne positsioon hea tahte sõnumi
vahendamiseks mitte ainult seetõttu, et temas
nähakse Venemaa valitsuse saadikut, vaid Eesti
on Aleksius II sünnimaa. Ta kasvas siin üles ja
käis koolis ning räägib vabalt eesti keelt.
(AP; NYT, 26.09)
Aleksius II visiit Eestisse võib
kanda märki Kremli soovist
normaliseerida suhteid
Tallinnaga. Riigikogu väliskomisjoni
esimehe Marko
Mihkelsoni arvates on visiit
psühholoogiline läbimurre.
(The Moscow Times, 26.09)
TASUB TEADA
Eesti Sotsiaalmajandusliku Analüüsi Instituudi
direktori Juhan Sillaste sõnul suhtub 85% vene
massiteabevahendeist Eestisse negatiivselt, vaid
3-5% suhtuvad sõbralikult, 10-15% neutraalselt.
Viimastel aastatel olevat olukord küll
mõnevõrra paranema hakanud.
(IA Rosbalt, 23.03)
In response to Estonia, Latvia and Lithuania's aim of
presenting a claim for reimbursement of damages
done during the 50 years of occupation, the State
Duma of the Russian Federation is calculating its
own claim to present to the Baltic States. Russia is
attempting to sum up the total amount of "capital
that was invested into these countries from
accession to the Soviet Union until its
disintegration".
(Gazeta.ru, 16.01; Vremja Novostei, 16.01)
Estonians perceive the visit of Aleksius II, the Head of
the Russian Church, as a Kremlin attempt to improve
bilateral relations. Aleksius II has a unique position in
mediating the message of goodwill not only
because he is regarded as an emissary of the Russian
government, but also because he was born in
Estonia. Aleksius II was born and attended school
there, and he speaks fluent Estonian.
(AP; NYT, 26.09)
The visit of Aleksius II to Estonia
may be a sign of the Kremlin's
wish to normalise relations with
Tallinn. According to Marko
Mihkelson, the Chairman of
the Parliament Committee on
Foreign Affairs, the visit is a
psychological breakthrough.
(The Moscow Times, 26.09)
NEWSWORTHY
According to Juhan Sillaste, the director of the
Estonian Institute of Social-Economic Analysis, 85%
of Russian mass media relates negatively to Estonia.
Only 3-5% relate in a friendly manner and 10-15%
with a neutral attitude. In recent years the situation
has slightly improved. (IA Rosbalt, 23.03)
45