Eesti elukestva õppe strateegia aastateks 2014-2020 koostamise ettepanek

Liidus piisavalt kiiresti. Eestis jõudis see 2010. a 83,2%-ni, kasvades eelmise aastaga
võrreldes vaid 0,9 protsendipunkti võrra (Euroopa Liidu 27 riigi keskmine 2010. a oli 79%).
Indikaator, mille jälgimist peetakse väga oluliseks ja mille parandamiseks kõikjal jõupingutusi
tehakse, on osalemine elukestvas õppes 2 . Eestis on 25–64-aastaste täiskasvanute elukestvas
õppes osalemise määr püsinud 2000–2007. a vahemikus 5,4–7%. 2008. a alates on see
tõusnud, jõudnud 2010. a 10,9%-ni ja jätkanud kasvu 2011. aastal 12%.
ELi Majanduskasvu strateegia 2020 lisas uue sihttaseme aastaks 2020: 30–34-aastaste
noorte hulgas peaks olema kõrghariduse omandanute osakaal vähemalt 40%. 2011. aasta
andmete põhjal võime küll öelda, et eesmärk on täidetud (40,2%, tabel 1), kuid väga hoolikalt
peame jälgima näitajat lähiaastatel. Noored, kes 2020. aastal on 30–34aastased, on täna juba
oma haridusvalikud teinud.
Eesti elukestva õppe strateegia ettevalmistamiseks sõlmisid Eesti Koostöö Kogu, Eesti
Haridusfoorum ning Haridus- ja Teadusministeerium 9. 09. 2009. aastal kolmepoolse
kokkuleppe eesmärgiga:
• kaasata elukestva õppe võtmeprobleemide määratlemisse kõik olulised partnerid,
sihtrühmad ja eksperdid;
• saavutada võtmeprobleemide määratlemisel haridusekspertide ja –üldsuse võimalikult
laiapinnaline konsensus;
• keskenduda enne valitsusele ettepaneku esitamist haridusvaldkonna võtmeteemadele,
mille lahendamisest olulisel määral sõltub meie ühiskonna kestlikkus ja konkurentsivõime;
• jõuda olukorrani, et nii võtmeteemad kui ka põhilised lahendusteed oleksid enne
valitsusele esitamist laiemalt läbi räägitud ja omaks võetud.
Kokkuleppe tulemusena koostati kavand „Eesti hariduse viis väljakutset – haridusstrateegia
2012–2020“ ja „Eesti haridusstrateegia 2012–2020 taustamaterjal“, mis on aluseks nii
käesolevale ettepanekule kui selle alusel koostatava elukestva õppe strateegiale. Hariduse
tähendust mõistetakse selles avaralt: haridus on igaühe õnneliku elu eelduseks ning kultuuri
elujõu ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule ning
arendab meie ühist inimvara.
Kavandi koostamise käigus jõudis haridusavalikkus suure konsensusega kokkuleppele
lähiaja viies kõige suuremas väljakutses, millele elukestva õppe strateegia peaks keskenduma:
liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse suunas;
õpetaja 3 positsiooni ja maine tõus;
õppes osalemise kasv;
hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega;
uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks.
Kõige kiiremat lahendamist vajavateks ülesanneteks peetakse haridusasutuste võrgu
korrastamist, sealhulgas põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, õpetajakoolituse kvaliteedi
tõusu koos õpetajale väärika palga tagamisega; põhikooli ja gümnaasiumiseaduses sätestatu
Elukestvas õppes osalemist mõõdetakse uuringuga koolis ja koolitusel osalemisena viimase 4 nädala jooksul
(25–64-aastaste seas).
Õpetajat on mõistetud selle võimalikult avaras tähenduses.