TALLINNA ORBIIDIL

TALLINNA ORBIIDIL

TALLINNA ORBIIDIL 

Linnalikud elumudelid loodusmaastike keskel 

ORBITING TALLINN 

Urban Models of Life in Natural Landscapes 

Eesti Kunstiakadeemia 

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond 2013 

Estonian Academy of Arts 

Department of Architecture and Urban Planning 2013

KOOSTAJAD 

ÕPPEJÕUD 

professor Andres Alver 

emeriitprofessor Veljo Kaasik 

arhitekt Indrek Rünkla 

TUDENGID 

Eerika Alev 

Helle-Triin Hansumäe 

Hans-Peter Isand 

Jaan Jagomägi 

Merilin Jürimets 

Eva Kedelauk 

Eve Komp 

Kaisa Lillemets 

Rauno Mätas 

Kristel Niisuke 

Ove Oot 

Maie Raud 

4

Roland Reemaa 

Kristiina Remmelkoor 

Artur Staškevitš 

Tanno Tammesson 

Siim Tiisvelt 

Kristi Tuurmann 

Andre Uibos 

Heleriin Vaher 

Tiia Vahula 

Liisi Vähi 

KEELETOIMETAJA 

Kerli Linnat 

KÜLJENDUS 

Eva Kedelauk 



ISBN 978-9949-467-38-9 

© Eesti Kunstiakadeemia 

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond 2013 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital 

5

Naissaar 

Kopli 

Lasnamäe 

Loo 

Mustamäe 

Astangu 

Rae 

Kehra 

Kiili 

SISUKORD 

> EESSÕNA emeriitprofessor Veljo Kaasik, professor Andres Alver, arhitekt Indrek Rünkla lk 6 

> TALLINNA ORBIDIL Kristel Niisuke, Eva Kedelauk, Kristiina Remmelkoor lk 12 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD 

> KIILI PLANEERING > ELAMINE MAASTIKUS lk 20 

Eva Kedelauk, Kristel Niisuke, Kristiina Remmelkoor 

> Sausti õunaküla Eva Kedelauk lk 28 

> Lähtse põlluküla Kristel Niisuke lk 36 

> Kurna lambakasvatus Kristiina Remmelkoor lk 42 

> RAE PLANEERING > 2x RAE lk 50 

Eerika Alev, Kaisa Lillemets, Siim Tiisvelt 

> Rae talu Eerika Alev lk 58 

> KEHRA PLANEERING > ELU JÕE ÄÄRES lk 66 

Gunnar Kurusk, Maie Raud, Tanno Tammesson 

> Terrasselamu Gunnar Kurusk lk 72 

> Jõemajad Tanno Tammesson lk 80 

6

LOO PLANEERING > MAADEVAHETUS II lk 88 

Helle-Triin Hansumäe, Jaan Jagomägi, Andre Uibos 

> Loo kortermajad Jaan Jagomägi lk 94 

> LASNAMÄE PLANEERING > LASNAMÄE LÕPP lk 104 

Merilin Jürimets, Eve Komp, Roland Reemaa 

> Lasnamäe maja Eve Komp lk 112 

> Korterelamu K10T4 Roland Reemaa lk 118 

> ASTANGU PLANEERING > LINNA JA MAA PIIRIL... lk 128 

Heleriin Vaher, Tiia Vahula 

> Kortermaja paeklindil Tiia Vahula lk 132 

> KOPLI PLANEERING > MIINI, BEKKERI, MEERUSE lk 140 

Hans-Peter Isand, Artur Staškevitš, Kristi Tuurmann 

> Meeruse korterelamud Hans-Peter Isand lk 148 

> Bekkeri sadam Kristi Tuurmann lk 156 

> MUSTAMÄE PLANEERING > MUSTAMÄE MOODULMAJAD lk 164 

Rauno Mätas 

> Sotsiaalmajad Rauno Mätas lk 166 

> NAISSAARE PLANEERING > NICESAAR lk 174 

Ove Oot, Liisi Vähi 

> Elamisesild Ove Oot lk 180 

> Elamispind Liisi Vähi lk 186 

7

EESSÕNA 

Veljo Kaasik, Andres Alver, Indrek Rünkla 

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise 

eriala IV kursuse üliõpilaste 

2011.-2012. õppeaasta kahe semestri 

töid käsitlevat kogumikku avaldatakse 

juba kolmandat aastat. Ja nagu varemgi on 

magistrikursuse esimese semestri ülesandeks 

omavalikulise asukohaga elurajooni 

planeeringu grupitöö, millele kevadsemestril 

järgneb varasemale planeeringule põhineva 

elamisüksuse individuaalselt lahendatav 

projekt. Varasemad kaks kogumikku 

olid pühendatud selgelt etteantud programmilistele 

teemadele, esimene Tallinna linna 

sisealade tihendamise võimalustele, teine 

aga Tallinnaga ühistranspordiga (rongi 

ja tulevikutrammiga) ühendatud lähialade 

rehabiliteerimisele. Käesoleva kogumiku 

teemaks kujunes varasemate kogumike temaatikate 

„järelnope“, s.t. liiguti jätkuvalt 

nii Tallinna linnasiseses äärealas kui ka 

lähivaldades ning teemat võib üldistatult 

kokku võtta kui liikumist Tallinna orbiidil. 

Kuivõrd aga orbiidil liikumine tähendas 

põhiliselt linna servaalasid või servast 

The collection of the works by the fourthyear 

students of the Department of Architecture 

and Urban Design of the Estonian 

Academy of Arts completed during the 

academic year of 2011-2012 is published already 

for the third year. As before, the assignment 

of the first term of the MA course 

is a group work of planning a residential 

area in a location of their own choice, followed 

by an individual continuation of the 

project including a residential unit based 

on the earlier planning. The two previous 

collections were mostly concerned with 

prescribed program topics with the first focussing 

on the possibilities of compressing 

the inner areas of Tallinn and the latter 

on rehabilitating the nearby areas linked 

with Tallinn by the public transportation 

(railway and future tram links). The topic 

of the present collection could be described 

as a kind of a gleaning of the themes of the 

earlier compilations, i.e. the students were 

still concerned with the rural-urban fringe 

and the adjacent municipalities of Tallinn, 

and thus the topic may be summed up as 

Orbiting Tallinn. 

8

väljapoole jäänud Harjumaa piirkondi, võib 

ühiseks ja siduvaks nimetajaks pidada suhet 

loodusega. Loodus esineb töödes nii 

looduskaitsealuste metsaribadena, kultiveeritud 

põllumaadena valglinna elurajoonide 

keskel või lausa mererannana mahajäetud 

sadamaalal. Kui päris linnasisesed 

pargid, puiesteed ning hoovide juhuhoonestus 

välja arvata, on tegemist elamuala 

suhestamisega „päris“ loodusega. See ei 

ole Eesti mõistes ideaalne looduskeskkond, 

vaid looduskeskkond pealinna piires või 

lähedal, mis on aga esimene samm elukvaliteediks 

sümbioosis loodusega. 

Konkreetsed kohavalikud tegid üliõpilased 

ning nende ülesanne oli ühest küljest koha 

sotsiaalse ja füüsilise karakteriga kohanduda 

ning teisalt olla olemasoleva suhtes 

kriitiline, s.t. luua vähemalt sotsiaalselt 

otsest elamisfunktsiooni toetav foon. 

Püüdlused siduda planeeritud elurajoon 

ka võimalike töökohtadega ei olnud kuigi 

veenvad, eriti arvestades Tallinna linna 

kui tööandja vahetu lähedusega. Kohavaliku 

fakt ei ava veel töö edasisi arengusuundi 

ning uute elamisvõimaluste stilistikat 

ning lõplikult avaneb see individuaaltööna 

kevadsemestri lõpuks. Seetõttu ei ole mõtet 

kõrvutada lahendusi konkureerival skaalal 

ja seda juba ainuüksi valitud asukohtade 

suure erinevuse tõttu. 

Käesolevas akadeemilises töös ei peeta kohustuslikuks 

järgida planeerimistele muidu 

iseloomulikke õiguslik-juriidilisi maa 

omandivormi puudutavaid küsimusi. Nende 

peensustega jõutakse tegelikus praktikas 

kokku puutuda. Üks omaalgatuslik kvaasijuriidiline 

ettepanek siiski üliõpilastelt 

tuli. Nimelt on Loo asula idapoolsel ning 

detailplaneeringutega kindlustatud äärealal 

eramuehitus soikunud ja seda lausa 

sümboolselt lootusetu poolelioleku seisus. 

Üliõpilaste ettepanek oli siirata varasemate 

detailplaneeringute haldajate tegevusväli 

Pirita jõe äärsele omavalitsuse 

bilansis olevale maa-alale, sooritada nn. 

As the movement on the orbit mainly included 

the city outskirts or the areas of 

Harju County bordering Tallinn, it is the 

relation with nature that could be considered 

as the common denominator of the 

projects. Nature is presented, for instance, 

as forest belts under nature conservation, 

cultivated agricultural land in the middle 

of new residential areas or even as a coastal 

strip on an abandoned port area. When excluding 

urban parks, avenues and the random 

courtyards, the residential areas are 

related to “real” nature. It is not an ideal 

natural environment for Estonia, instead, 

a natural environment within or near the 

capital, but nevertheless marking the first 

step towards life in symbiosis with nature. 

The specific selection of the location was 

made by the students. The task, on the one 

hand, was to adapt to the social and physical 

nature of the place and on the other, 

retain a critical approach to the current 

situation, i.e. to establish a background socially 

supporting the habitation function. 

The attempts to connect the new residential 

area with possible jobs were not entirely 

convincing, considering the direct 

proximity of Tallinn as an employer. The 

specific choice of location does not reveal 

the further directions of the development 

or the stylistics of the new forms of residence 

which will be completed only as an 

individual project by the end of the spring 

term. Thus, there is no need to make a competitive 

comparison of the solutions already 

due to the considerably differences of the 

selected locations. 

The present schoolwork does not consider 

the legal aspects related to the form of 

land ownership otherwise typical of such 

plannings, as the students will have plenty 

of chances to deal with such matters in 

their future practice. However, there was 

one quasi-legal initiative. Namely, the construction 

of houses in the built-up area 

with an approved detailed plan on the out- 

9

maadevahetus, et tagada eramuehituse jätkumine 

parimal viisil. 

Me ei küsiks antud hetkel ka teiste planeeringute 

maa-alade juriidilist staatust, sest 

see võetud vabadusaste avas võimaluse nii 

mõnelegi uudsele ideele. 

Omanäoliseid näiteid tuues alustagem Lasnamäest, 

mille idapoolne lõpp Pirita jõe 

ääres sai täienduse uute elamissaarte näol. 

Ettepanekuga tehakse täiendav süst monofunktsionaalse 

linnaosa senisele lõpetusele 

uute urbaansete, nii elamist, sotsiaaliat 

kui kultuurilist funktsiooni sisaldavate 

saarte näol. 

Kiili valla tuntud valglinnastatud ning 

ebalevalt hõredasse põldudega külamiljöösse 

tekkis kolm eriilmelist täiendusettepanekut 

nii maa-ala kasutamise kui 

hoonestusviiside seisukohast. Aga ka lüürilised 

kõrvalpõiked õitsvatele õunapuudele, 

teeäärsetele kraavidele ning lambakarjale. 

Ka Rae valda tehtud planeering käsitleb 

valglinnastatud maastiku ümberorganiseerimist, 

korrastamist ning sellega seoses 

uute (ning funktsioonidelt uudsete) 

talundite tekitamist. 

Kopli Bekkeri sadamaala planeeringud 

said inspiratsiooni olemasolevast hoonestusest 

ning erinevalt vastaskaldal asuvast 

Merirahu eramurajoonist õhtusse suunatud 

merevaatega korterelamute grupid. 

Mustamäe kunagistele mäealustele liivaluidetele 

planeeriti esimene instant-elamute 

grupp, mis on ühtlasi esimene tulevaste 

Mustamäe rekonstrueerimiskavatsuste 

kuulutaja. 

Astangule planeeritakse Õismäe paralleellinnaosa, 

mille käivitavaks mootoriks on 

olemasoleva Mustamäe tehnopoli uute ehitusjärkude 

rajamine. Ala hõlmab kunagisi 

skirts of Loo is in a state of symbolic and 

hopeless incompletion. The students’ suggestion 

is to relocate the activity of the former 

detailed plan holders to the plots owned by 

the local municipality near River Pirita and 

to implement a so-called land exchange project 

to ensure the efficient continuation of the 

construction. 

Similarly, we are not hereby concerned with 

the legal status of the plots of other plannings, 

as the given freedom has allowed the 

emergence of several innovative ideas. 

Considering the distinctive examples, let us 

begin with Lasnamäe as its easternmost border 

on the banks of River Pirita acquired a 

complement in the form of residential islands. 

The given suggestion is a further impetus for 

the completion of the mono-functional city 

district with a new set of urban islands enhancing 

living, social and cultural interaction. 

The village milieu of Kiili municipality 

marked by urban sprawl and vaguely dispersed 

fields received three distinctive proposals 

with regard to the use of land and 

building styles, with additional lyric digressions 

of blooming apple orchards, roadside 

ditches and pastoral sheep. 

Also the planning proposal for Rae municipality 

deals with the reorganisation of the 

landscape marked by urban sprawl and the 

introduction of new (and functionally innovative) 

farm complexes. 

The planning for the Bekkeri port area in 

Kopli was inspired by the current built-up 

area, and differently from the Merirahu residential 

area on the opposite coast received 

groups of buildings opening to the sunset. 

The first group of instant buildings planned 

on the former sand dunes on the hill slopes of 

Mustamäe marks the first step in the future 

reconstruction plans for the given city district. 

10

militaarrajatisi, kuid on kõigist eelkirjeldatud 

linnasisestest ettepanekutest kõige 

looduslikuma taustaga. 

Kehra alevik planeeriti ringi, tuues hoonestuse 

ja ühtlasi keskuse raskuspunkt 

raudteest ida poole ning rajades elurajoon 

vahetusse lähedusse Jägala jõe äärde. 

Vaieldamatult vastuoluline projekt on 

Naissaare planeerimise-hoonestamise ettepanek, 

mille positiivseks küljeks on muidu 

välja puhastamata ideede instrumentaalselt 

võimekas esitlusviis. 

A parallel city district for Õismäe plannedin 

Astangu was inspired by the establishment 

of new construction stages of the current 

technopolis in Mustamäe. Although 

the area includes former military constructions, 

the given proposal stands out from 

the other urban suggestions by its natural 

background. 

The small town of Kehra was redesigned by 

bringing the built-up area and the gravity 

of the centre east of the railway and establishing 

the residential area in close proximity 

to River Jägala. 

An indisputably controversial project is 

the plan for the built-up area on Naissaar 

which stands out for the instrumentally 

competent presentation of the otherwise 

unpolished ideas. 

11

TALLINNA ORBIIDIL 

Kristel Niisuke, Eva Kedelauk, Kristiina Remmelkoor 

Sissejuhatus 

Käesolev raamat tegeleb elumudeliga, mis 

igatseb looduslikku keskkonda, kuid on 

siiski seotud linnaga. Looduskeskkonnas 

on ruumi rohkem kui linnalikus keskkonnas, 

kuna asustus on oluliselt hõredam. 

Eesti, sealhulgas Tallinna eelis on see, et 

looduslik keskkond võib paikneda ka linna 

sees või sellele väga lähedal. 

Loodusmaastikus elamise viis on tänapäeval 

oluliselt teisenenud ning põllumajandus 

ei ole seejuures enam tingimata põhiline 

elatusallikas. Loodus pakub enamasti 

ruumikat ja idüllilist elukeskkonda, ent on 

samas töö ja teenuste tarbimise kaudu seotud 

keskustega. Selline suhe on analoogne 

orbiidil tiirlemisega. Astronoomias tähendab 

orbiit kõverat, mida mööda looduslik 

või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema 

keha (või kehade süsteemi) selle 

gravitatsiooniväljas. 1 Sarnaselt antud mudeliga 

on selge, et sõltuvus Tallinnast jääb. 

Samas on uusasumite planeerimisel oluline 

soodustada mõningast iseseisvust, et 

Introduction 

The present book gives an overview of 

models of life that yearn for a natural environment 

but are still connected to the 

city. There is more space in natural environments 

than in urban areas as the settlement 

is less dense. The advantage of Estonia, 

including Tallinn, is that the natural 

environment can also be located within 

the city or very close to it. 

The way we inhabit a natural landscape 

has changed considerably. Agriculture is no 

longer the main income. Nature offers a spacious 

and idyllic environment, but people 

are still connected to city centres through 

their jobs and the consumption of services. 

The given relation could be seen as an analogue 

to orbiting. In astronomy, an orbit is 

a curve along which natural or artificial 

objects move around a more massive body 

(or system of bodies) in the field of gravity. 1 

Likewise, it is clear that the dependence on 

Tallinn will remain strong. However, when 

planning new residential areas it is impor- 

14

tagada nende jätkusuutlikkus. See on keskne 

küsimus, millega tegelevad ka käesoleva 

raamatu projektid. 

Identiteedid maastikus 

Iga toimiva süsteemi eelduseks on tema 

võime iseendaga hakkama saada, end ära 

majandada. Et uus elamuala oleks kestlik, 

tuleks see planeerida juba olemasoleva 

potentsiaaliga paika. Uute elamualade loomisel 

on oluline välja tuua koha omapära, 

et elanikud tahaksid end oma elukeskkonnaga 

siduda ja sinna pikemas perspektiivis 

panustada. Looduskeskkonnas loob identiteeti 

eelkõige maastiku võimaluste maksimaalne 

ärakasutamine, mis on selle eelis 

linnaliku keskkonna ees. Erinevad maastikuelemendid 

nagu põld, mets, klint, jõgi 

või meri loovad erinevaid kvaliteete seal 

elamiseks. Kiili ja Rae tööd kasutavad põltant 

to promote a degree of independence to 

ensure their sustainability. This also constitutes 

the main question of the projects 

introduced in the present book. 

Identities in landscape 

The basis of every operative system is its 

ability to manage itself. In order to retain 

their longevity, new residential areas should 

be planned in places with current potential. 

When establishing a new residential 

area, it is important to bring out its individuality 

to which residents would want to 

connect and make their long-term contribution. 

In a natural environment, identity is 

created by the maximum use of the landscape 

potential constituting its advantage 

to the urban environment. Different landscape 

elements such as a field, forest, klint 

or the sea create different qualities for ways 

Loodusmaastikud Harjumaal Natural landscapes in Harjumaa 

15

du, et toota sellest füüsilisi ressursse. Mustamäe 

ja Lasnamäe ettepanekud loovad 

metsa sportimisvõimalusi, Astangu töö 

planeerib klindinõlvale kelgumäe. Kopli 

ja Kehra projektid toovad jalutamistee vee 

lähedusse. 

Tavaliselt lisab maastikulisele identiteedile 

väärtust ka näiteks ajalooline, kogukondlik 

või institutsionaalne identiteet, 

mis võib tuleneda maastikulisest omapärast. 

Kuid identiteet, mis põhineb looduslikus 

keskkonnas elades vaid maastikust 

eraldiseisvale ajaloolisele, kogukondlikule 

või institutsionaalsele eripärale, võib osutuda 

lõppkokkuvõttes jätkusuutmatuks. 

Need identiteedid saavad olla vaid lisaväärtused, 

mida enamik töid ka rakendab. 

Näiteks kasutab Kehra töö olemasoleva 

paberivabriku jäätmetest valmistatud väetist 

kohapealsete istanduste loomiseks. 

Astangu töö rajab sümboolse väärtusega 

keskkonnauuringute keskuse, mis viitab 

ajalooliste kaitseehitiste lagunemisega 

tekkinud reostusele. Naissaare töö muudab 

saare suurejooneliseks infotehnoloogiakeskuseks. 

Maastikulist identiteeti saab luua mitmeti. 

Üks võimalus on maastiku abiga elanikele 

meeldivat keskkonda tekitada, mis on 

tootlik mitte füüsilise, vaid vaimse rahulolu 

mõttes. Viimase saavutamiseks tuleks 

luua rekreatsioonivõimalused ja pöörata 

tähelepanu maastiku vaatemängulisusele. 

Näiteks loob Lasnamäe töö mugavad ühendused 

kõrval asuva maastikukaitsealaga, 

et seal jalutada või sportida. Sarnaselt käsitlevad 

loodust ka Kehra, Kopli, Loo, Rae ja 

Mustamäe tööd. Kiili planeering seevastu 

rõhutab lisaks rekreatsioonivõimalustele 

ka loodusmaastiku vaatelisust. Mida rohkem 

elanikud oma kodukoha ümbrust puhkeajal 

kasutada ja nautida saavad, seda vähem 

sõltuvad nad keskustes pakutavatest 

vaba aja veetmise võimalustest. 

of living. The works of Kiili and Rae use 

the field to produce physical resources. The 

proposals for Mustamäe and Lasnamäe 

create sporting opportunities in the forest. 

Astangu project includes a sledging hill on 

the slope of the klint. The projects of Kopli 

and Kehra bring pedestrian walkways near 

the water. 

The identity of landscape is further enhanced 

by the qualities of historical, social 

or institutional identity which may 

be derived from the individual features of 

the landscape. However, an identity based 

merely on the individuality of historical, 

social and institutional identity and detached 

from the landscape may eventually 

turn out to be unsustainable. Such identities 

can only be added values, which are 

also implemented by most of the projects. 

For example, Kehra project makes use of the 

paper factory to produce fertilizers for the 

future local plantations. Astangu project 

constructs an environmental research centre 

with a symbolic value for the place that 

includes the ruins of historical defence 

buildings. The project of Naissaar turns 

the island into a grand information technology 

centre. 

There are several ways to create identity out 

of a landscape. One is to use the landscape 

to establish a pleasant environment for 

residents which would not be productive in 

terms of physical, but mental satisfaction. 

To achieve this, it is important to create 

recreational facilities and pay attention to 

the scenery. For example, Lasnamäe project 

crafts comfortable walking and sporting 

links with the adjacent landscape reserve. 

The works of Kehra, Kopli, Loo, Rae and 

Mustamäe handle the topic similarly. On 

the other hand, in addition to recreational 

facilities, Kiili planning stresses also the 

scenery of the natural environment. The 

more the local residents can use and enjoy 

the surroundings of their home, the less 

they depend on the leisure facilities offered 

16

Maastikku saab kasutada ka linna tagamaana 

füüsiliste ressursside tootmiseks, 

mis muudab elamualad majanduslikult autonoomsemaks. 

Kaasaegse põllumajandusliku 

tootmise aspekte sidus oma töösse nii 

Kiili kui ka Rae kavand, mis kasutasid ära 

olemasolevat viljakat maad. 

Iseseisev elamuala 

Kuigi maastikus oleva elamuala identiteet 

peaks toetuma eelkõige maastiku identiteedile, 

peaks planeerimisel arvestama 

ka teiste potentsiaalidega nagu teenuste 

kättesaadavus või ajalooline ja kogukondlik 

identiteet. Näiteks Astangu, Mustamäe, 

Lasnamäe ja Kopli tööd kasutavad 

ära Tallinna teenuste lähedust ning häid 

by the city centres. 

Landscape may also be used as a hinterland 

for the production of physical resources 

thus making the residential areas 

economically more independent. Aspects of 

modern agriculture have been included in 

the works of Kiili and Rae making use of 

the local fertile soil. 

Independent residential area 

Although a residential area placed in a 

natural environment should be based on 

the identity derived from landscape, it is 

also important to consider other potentials 

in the planning such as accessibility of 

services and historical and social identities. 

For example, the projects of Astangu, 

Teenuste kättesaadavus Harjumaal Availability of the services in Harjumaa 

17

transpordiühendusi. Keskustest kaugemal 

asuvad elamualad saab koondada raudteede 

äärde. Mida kaugemal keskustest ja mitmekesisest 

transpordivõrgustikust, seda 

enam peaks esile tõstma kohalikke väärtuseid. 

Lokaalseks lisaväärtuseks võib olla ajalooline, 

kogukondlik ja institutsionaalne identiteet. 

Ajaloolise kihistuse sidusid oma 

lahendusse Kopli, Kurna (Kiili) ja Astangu 

tööd. Rae planeering lisas olemasolevasse 

elamurajooni uued talukompleksid kui kogukondliku 

identiteedi kujundajad. Naissaare 

töö seevastu katsetab uut struktuuri, 

milles ei kajastu ajaloolised kihistused 

ega looduse eripärad, luues sellega vabaduse 

uue elumudeli kujunemiseks. Samas 

tekib kahtlus uute alade hõivamise vajalikkuses, 

kuna Eesti rahvaarv väheneb. 

Hoonestus maastikus 

Traditsioonilist Eesti maastiku hoonestust 

kirjeldab hajaküla. Sealne talu arvestab 

ümbritseva maastiku omapäradega, mis 

teda toidab. Vastukaaluks talule muutub 

tihedas linnaruumis paikneva maja suhe 

maaga ebaoluliseks. Tema tagamaa asub 

kaugemal, linnast väljas. Linnamaja püüab 

pigem kokku koonduda, et olla võimalikult 

ressursisäästlik. Seega tekib küsimus, kas 

maale koliv linnaelanik peaks ka seal olema 

ruumi suhtes kokkuhoidlik, et säästa 

maad, mille potentsiaali ta ei kasuta? 

Võimalus maastikuga tihedalt koos elada 

ja seda päriselt kasutada tekitab elanikes 

ümbritseva suhtes hoolivama suhtumise. 

Samas on taluliku ja loodusesse integreeruvate 

elamute puhul jalajälg maastikus 

oluliselt suurem ja hajalioleku tõttu kommunikatsioonide 

väljaehitamine keerukam. 

Seda saab aga kompenseerida maa 

potentsiaali ära kasutamisega. Elamise 

maastikku hajutamise näiteks on Sausti 

(Kiili) ja suuresti ka Rae töö, mis rakenda- 

Mustamäe, Lasnamäe and Kopli make use 

of the proximity of the services in Tallinn 

and good transport links. Residential areas 

that are located far from centres may 

be concentrated next to railways. The farther 

the residential area is from the centre 

and the diverse transport links, the more it 

should appreciate the local values. 

The local added value may be either a historical, 

social or institutional identity. A 

historical layer was included in the works 

of Kopli, Kurna (Kiili) and Astangu. Rae 

planning added new farm housing complexes 

to the existing residential area thus 

forming a new social identity. However, the 

work of Naissaar experiments with a new 

structure that includes neither historical 

nor natural layers, but is therefore freer to 

design a new model of living. At the same 

time, there emerges also a question of the 

necessity to occupy new areas as the number 

of people living in Estonia is slowly decreasing. 

Building in landscape 

Traditional Estonian landscape is characterised 

by dispersed villages. A farm in 

the given village always considers the surrounding 

landscape feeding it. Contrary to 

the farmhouse, the relation between a city 

building and the surrounding land remains 

unimportant. A city building’s reserve is 

far from the city and thus the given housing 

type tries to concentrate itself to be as 

economical as possible. Therefore another 

question arises – should a city resident 

moving to the country still be as sparing of 

the land whose potential he does not use? 

The possibility to live closely together and 

use the landscape makes people more caring 

about their surroundings. Yet, the carbon 

footprint of farm-like housing closely 

integrated to nature is much larger. And 

similarly the dispersed housing makes 

18

vad ümbritsevat maad põllumajanduseks. the building of utility constructions much 

Linnalik maja jääb seevastu maastikus more complicated. This, however, may be 

eemalolevamaks. Ta ei raiska väärtuslikku compensated by the full use of the land potential. 

The dispersed living in landscapes 

maad, mida tegelikult sageli majapidamises 

ei kasutatagi, vaid nauditakse pigem is tackled by the project of Sausti (Kiili) 

miljööväärtusena. Maastikus eralduvad radikaalselt 

näiteks Naissaare ja Lasnamäe the surrounding land in agriculture. 

and largely also by Rae work making use of 

tööd. Mõõdukalt linnalikuks jäävad Kehra, 

Astangu, Kopli, Loo, Mustamäe, Kurna (Kiili) 

ja Lähtse (Kiili) tööd. Tüüpiline valglinn distant from landscape. It does not waste 

On the other hand, an urban house remains 

on struktuurilt eeskujuks võtnud pigem valuable land that is never used by the 

klassikalise küla, kuid sisuliselt unustanud 

selle siduda maastikuga, mis peaks thetic value. The projects of Naissaar and 

households but rather enjoyed for its aes- 

olema sellele nii olemuslik. Elumudel, mis Lasnamäe remain radically distant from 

valgub maastikku laiali, peaks sellele ka landscape. Moderately distant from landscape 

are also the plannings of Kehra, As- 

midagi tagasi andma. 

tangu, Kopli, Loo, Mustamäe, Kurna (Kiili) 

and Lähtse (Kiili). A typical suburban 

sprawl has used a classic dispersed village 

as its role model, but forgotten to link it to 

the surrounding landscape which is so essential 

to the given village type. The model 

of living spreading in landscape should always 

give something back to it. 

1 http://entsyklopeedia.ee/Article/SearchResults?query=orbiit 

19

KIILI

KIILI PLANEERING > ELAMINE MAASTIKUS 

Eva Kedelauk 



Andmed 

Planeeritava ala suurus: (Sausti / Kurna / Lähtse) 11,5 ha / 

1,88 ha / 1,32 ha. Hoonestusalune pind: 5970 m 2 / 1350 m 2 / 

2720 m 2 . Maksimaalne korruselisus: 2 / 3 / 3. Lisanduvate 

elanike arv: 100 / 100 / 175. Maakasutuse otstarve: elamumaa 

4,8 % / 7 % / 20%, maatulundusmaa: 95% / 93% / 80 %. 

Topelt maakasutus 

Kiili vald on üks kõige kiiremini kasvava rahvaarvuga 

piirkondi Harjumaal. Uued elamurajoonid tekivad viljakate 

muldadega põldudele, mis on kaua aega olnud selle 

piirkonna üheks olulisemaks rikkuseks. See kaotab nende 

väärtuse põllumajandusliku maana, kuna valdavalt Tallinnas 

töötavad elanikud ei kasuta selle potentsiaali. Kiili 

projekt tegelebki küsimusega, kuidas ühendada põllumajandus 

ja moodne eluviis? 

Projekt pakub välja kolm erinevat ideed, kuidas põllumajandusliku 

ettevõtte ja elaniku sümbioosist saaks kasu 

kumbki osapool – elanik saab osa maaelu idüllist, ise 

maatööd tegemata, ja põllumajandusettevõtja saab lisaks 

tootmismaale käivet elanikule renditavast ehitusõigusest. 

Data 

Size of the planned area: ( Sausti / Kurna / Lähtse) 11,5 ha 

/ 1,88 ha / 1,32 ha. Building area: 5970 m 2 / 1350 m 2 / 2720 

m 2 . Maximum number of foors: 2 / 3 / 3. Number of additional 

inhabitants: 100 / 100 / 175. Land use: residential 

area: 4,8 % / 7 % / 20%, profitable land area: 95% / 93% / 80 %. 

Double Land Usage 

Kiili parish has one of the fastest growing populations 

in Harju County. New residential quarters arise on fertile 

fields which have long been considered one of the main 

riches of the area. This, however, ruins their value as agricultural 

land as most new inhabitants commuting daily 

to Tallinn do not use the fields’ potential. Considering 

the given problem, Kiili project deals with the question of 

how to integrate agriculture with modern lifestyle? 

The project proposes three different ideas of how to gain 

benefit from the symbiosis of residents and agricultural 

enterprise. The inhabitants can experience the idyll of 

country life without actually working on the field themselves 

The enterprise will gain an extra income from the 

rent of the building rights. 

22 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KIILI PLANEERING > ELAMINE MAASTIKUS

1. TRADITSIOONILINE HAJAKÜLA MUDEL 

TRADITIONAL DISPERSED VILLAGE MODEL 

Iga talukompleks moodustas iseseisva majandusliku 

üksuse. Selle juurde kuulunud põllud ja karjamaad asusid 

enamasti talukompleksi ümber ja vahetus läheduses. Iga 

talumees haris oma maad. 

Every farm complex was an independent economic unit. 

Its fields and pastures lied around and near the complex. 

Every farmer cultivated his lands himself. 

2. TÄNAPÄEVANE PÕLLUKÜLA MUDEL 

PRESENT SUBURBAN VILLAGE MODEL 

Uuselamurajoonid võtavad enda alla palju põllumajanduslikult 

väärtuslikku maad. Põllumassiive 

tükeldades rikuvad need põldude väärtuse. Maa muutub 

passiivseks, kuna enamasti linnas töötavad elanikud ei 

kasuta maa potentsiaali. 

New suburban villages occupy a lot of agronomically 

valuable land. They split the fields which damages their 

value. The land becomes passive because the inhabitants 

do not use its potential. 

2. VÄLJAPAKUTAV TOPELT MAAKASUTUSEGA MUDEL 

PROPOSED DOUBLE LAND USAGE MODEL 

Sama maatükki kasutab korraga nii moodsa eluviisiga 

elanik kui ka põllumajanduslik ettevõtja. Põlluharimine 

ja elamine on integreeritud, kuid elanik ei tegele 

maaharimisega. Põldu harib ettevõtja. 

The land is simultaneously occupied by an inhabitant 

with modern lifestyle and an agricultural enterprise. 

Farming and living is integrated but the inhabitant is 

not involved in farming. The land is cultivated by the 

enterprise. 

23

Sausti õunaistandus 

Sausti on umbes 100 elanikuga maaliline hajaküla 

Kiili aleviku külje all. Külale loob tugeva identiteedi 

uhke korrastatud mõisakompleks, mis tänapäeval 

töötab puhke- ja konverentsikeskusena. 

Sausti külasse sisenejat saadavad teid ääristavad 

puuderead, mis viljapõldude vahel loogeldes tekitavad 

toskaanaliku istandusküla meeleolu. 

Sausti planeering kombineerib õunaistanduse 

eramurajooniga. Õunaaia idülli nautivad elanikud 

ise maatööga ei tegele. Istanduse ettevõtja hoolitseb 

nii puude, muru niitmise kui ka saagikoristuse 

eest. Elanikud on aga ööpäevaringseks 

valveks ning ettevõtte lisakäive tuleb elanikele 

välja renditud ehitusõigusest. Nii saavad sellest 

sümbioosist kasu mõlemad osapooled. 

Istandus asub Sausti mõisakompleksi lähedal 

viljakate muldadega põllul, mis pole juba mõnda 

aega kasutusel olnud. Kergelt lõuna suunas laskuva 

kaldega loob see puudele kasvamiseks soodsad 

tingimused. Lisaks voolab istandusest lõuna 

poolt mööda Vääna jõgi, mis varustab õunapuid 

kastmisveega. 

Uued eramud ääristavad istanduse päiksepoolset 

serva. Need koonduvad kolmestesse gruppidesse, 

et tekitada ühine hoov, soodustades seega naabrite 

läbikäimist ja kogukonnatunde tekkimist. 

Hoonete paiknemisel on arvestatud erinevate 

vaadete tekkimisega, nii et kõik saavad osa nii 

romantilisest õunaistandusest, kaugest põlluvaatest 

kui ka privaatsema iseloomuga hoovist. 

Istandusse on planeeritud 24 eramut kuni 84 elanikuga. 

Rajatavad hooned on ühekorruselised, 

et vältida päikese varjamist õunapuude eest. Istanduse 

ühte serva on planeeritud õunahoidla, et 

ladustada edasist transporti ootavat saaki ning 

istanduse hooldamiseks vajalikke tööriistu ja 

masinaid. 

Sausti Apple Orchard 

Sausti is a picturesque village of about 100 inhabitants 

near Kiili centre. The village carries a 

strong identity of the local manor house complex 

which now operates as a leisure and conference 

centre. When entering the village, one is guided 

by rows of trees by the road creating a Tuscan atmosphere. 

Sausti planning combines the apple orchard with 

a living quarter. The inhabitants can enjoy the 

idyll of country life without doing the actual agricultural 

work. Instead, the orchard enterprise 

takes care of the trees, mows the lawn and harvests 

the apples. The function of the inhabitants 

is to act as a twenty-four hour guard. This way 

both parties gain benefit from the symbiosis. 

The orchard is located near the manor house complex 

on a field with fertile soils which has not 

been used for some time. The terrain falls slightly 

towards the south, establishing good conditions 

for the trees. Furthermore, River Vääna runs by 

the plot in the south, providing the orchard with 

irrigation water. 

The new private houses border the orchard from 

the sunny side. They form into groups of three to 

create a common courtyard, contributing to the 

close associations between neighbours and community 

life. The positioning of the houses considers 

various views so that everyone gets to enjoy 

the romantic apple orchard, distant views over the 

field and also the private courtyard. 

Altogether 24 private houses for up to 84 inhabitants 

have been planned in the orchard. The 

buildings are single-storeyed so as not to shelter 

the trees from the sun. A storage for the harvest 

awaiting further transportation and orchard 

equipment is planned at one end of the plantation. 

24 


1. 

1. Planeering 

Master Plan 

2. 3. 

[Academic use only] 

2. Viljakad mullad 

Fertile soils 

3. Vahemaa külaga 

Distance with the village 

4. 5. 

4. Õunaistanduse ala 

Apple orchard area 

5. Päiksepoolne hoonestus 

Buildings on the southern side 

25

Kurna lambakasvatus 

Kurna küla asub Rae valla piiril elava transiitliiklusega 

Tallinna ringtee ääres. Umbes 100 elanikuga 

küla keskuses valitseb aga kummituslik 

ja hüljatud meeleolu. Kunagi kohalikku identiteeti 

loonud omanäoline mõisakompleks on varemeis 

ja maha jäetud ning mõisapark võssa kasvanud. 

Hiljem kolhoosi tarbeks ehitatud laudad seisavad 

tühjana. Elavatest uitavad ringi vaid üksikud 

lambad. 

Kurna planeering kombineerib lammaste karjamaa 

moodsa korterelamukompleksiga. Lambad 

liiguvad hoonete vahel vabalt ringi, hooldades 

muru ja pakkudes elanikele kaugete põlluvaadete 

taustal idüllilist vaatepilti. Elanikud ise lambakasvatusega 

ei tegele, vaid lambakasvatuse ettevõtja 

hoolitseb ise lammaste eest ning saab lisakäivet 

välja renditud ehitusõigusest. Elanikud on 

ööpäevaringseks valveks. 

Hoonestatav ala asub väheviljakatel rohumaaks 

sobivatel muldadel mõisapargi ääres. Koos korrastatava 

pargiga moodustab see tervikliku karjamaa. 

Nii hoiavad lambad korras ka parki. Pargis 

asuvad kalatiigid sobivad lammaste joogiveeallikaks. 

Uued teed avavad pargi igast küljest külastajatele 

ning ühendavad ala tervikuks. 

Lagunevad kolhoosihooned saab kasutusele võtta 

lambalauda ja heinahoidlana. Mõisahoonetesse 

saab pärast korrastamist rajada näiteks turismikeskuse. 

Seda soodustab nii ajaloolise mõisakompleksi 

eripära, Tallinna ja ringtee vahetu 

lähedus kui ka olemasolevad kalatiigid ja restoran-hotell. 

Hoonestatavale karjamaa-alale on planeeritud 

üheksa kolmekorruselist kortermaja kuni 105 elanikule. 

Hooned koonduvad kolmestesse gruppidesse, 

et luua privaatsem sisehoov, kuhu lambad 

ei pääse. Hoonete paigutusel on arvestatud tekkivaid 

vaateid, et igast korterist oleks näha rohumaal 

söövad lambad naabermajade taustal. Nii 

loob see postkaardivaateid, mis maalivad igale 

elanikule pildi ka enda idüllilisest elust. 

Kurna Sheep Farming 

Kurna village is located on the border of Rae parish 

by a lively road of transit traffic near Tallinn. 

However, in the centre of the village of about 100 

inhabitants, a ghostly atmosphere dominates. A 

unique manor house complex which once created 

the identity of the village is in ruins and its park 

overgrown. The later constructed barns for the collective 

farm are empty. A few sheep are the only 

living souls wondering about. 

Kurna planning combines a sheep pasture with a 

modern apartment complex. The sheep can move 

freely around the buildings, maintaining the lawn 

and creating an idyllic scene on the background 

of the fields. The residents are not engaged in actual 

farming. The sheep farming enterprise takes 

care of the animals and gets extra earnings from 

the building right rent. The residents function as a 

twenty-four hour guard. 

The built area is located by the park on non-fertile 

soils which are suitable for a grassland. Along the 

restored park there will be a comprehensive pasture 

so the sheep will also maintain the park. The 

fishponds in the park will provide for their drinking 

water. New tracks will open the park from every 

side and connect the area into one united whole. 

The decaying collective farm buildings can be 

used as sheep and hay barns. The manor house 

complex can be reconstructed as a tourist centre. 

The uniqueness of the historical complex, immediate 

vicinity of the transit road, existing fishponds 

and restaurant-hotel also favour the given 

use. 

The new building complex consists of nine threestoreyed 

apartment buildings for up to 105 inhabitants. 

The buildings form into groups of three to 

create a private courtyard that the sheep cannot 

enter. The positioning of the buildings considers 

the views so that every apartment also opens towards 

the other buildings. Thus the inhabitants 

get a postcard-like view, illustrating their own 

idyllic life with the sheep. 

26 


1. 

1. Planeering 

Master Plan 

2. 3. 


2. Ühendav ringtee 

Joining ringroad 

3. Lammaste karjamaa 

Sheep pasture 

4. 5. 

4. Maantee müra 

Noise from the highway 

5. Hoonestus 

Buildings 

27

Lähtse põlluküla 

175 elanikuga Lähtse küla asub Kiili aleviku külje 

all, kus maantee selle kaheks poolitab. Ühele 

poole jääb ajalooline asustus, teisele poole tüüpiline 

põllupealne uusarendus. See asub keset 

viljakaid ja haritavaid põlde, tükeldades need 

mitmeks väiksemaks osaks. Nii on uusarendus 

ja põlluharimisega kaasnevad toimingud üksteisele 

jalgu jäänud. Uus elamurajoon pole ennast 

mugavalt sisse suutnud seada, seal puudub nii 

korralik infrastruktuur, transpordiühendus kui 

ka vaba aja veetmise võimalused. 

Lähtse küla uus planeering püüab parandada 

suhteid olemasoleva põlluküla ja selle ümber toimuva 

põlluharimise vahel. Uus elamukompleks 

integreerub olemasoleva külaga ja loob soodsamad 

klimaatilised tingimused maaharimiseks. 

Hoonestus on lahendatud põldudevahelistel 

tuuletõkkeribadel, et mitte matta enda alla põllumajanduslikult 

väärtuslikku maad. Rajatavate 

hoonete ja uute puude koostoimel pakuvad need 

paremat kaitset tuulte eest. 

Uus hoonestus seob küla ruumiliseks tervikuks, 

ühendades selle uue osa vanaga teiselpool maanteed. 

Sotsiaalsus kasvab tänu uutele parkidele 

ja rekreatsioonialadele. Lisanduv elanikkond 

soodustab infrastruktuuri korrastamist ja ühistranspordi 

rajamist kogu külas. 

Põllumajandusettevõtjale tekib juurde potentsiaalseid 

tarbijaid. Elanikud saavad vahetult 

jälgida oma toidu kasvamist, ise põllutööga käsi 

määrimata. Piisavalt suure tarbijaskonna huvi 

korral saab maantee ääres tühjalt seisvasse kolhoosihoonesse 

rajada turu põllusaaduste müümiseks. 

Nii tekiks külale sotsiaalne keskus, mis 

hetkel puudub. 

Hoonestatavale alale on planeeritud kaheksa 

korterelamut 40 korteriga ja kümme eramut. Uusi 

elanikke lisandub kuni 175. Hooned on tuult tõkestava 

omaduse tõttu kolmekordsed ning pakuvad 

elanikele lageda põllu kõrval ka intiimsemat 

keskkonda hooneid eraldava tiheda puistu vahel. 

Lähtse Agricultural Village 

Lähtse village of about 175 inhabitants is located 

on the edge of Kiili centre. A road divides it into two 

– the historical and new living area. The latter is a 

typical suburban development. It occupies a plot in 

the middle of a cultivated agricultural field, separating 

it into several smaller parts. Consequently, 

the living and agricultural activities have begun 

to disturb each other. The village has not been able 

to settle in. It lacks decent infrastructure, public 

transportation and recreational possibilities. 

The new planning of Lähtse village tries to amend 

the relations between the existing development 

and the agricultural activity around it. The new 

living quarter integrates with the village and 

creates better climatic conditions for cultivation. 

The additional buildings occupy the wind-barrier 

stripes between the fields not to waste the agronomically 

valuable land. In combination with new 

trees they offer a better shelter from the prevailing 

winds. 

The new quarter joins the whole village into one, 

connecting the new part with the old one on the 

other side of the road. Social activity increases due 

to new parks and recreational areas. The additional 

population contributes to the building of proper 

infrastructure and the development of transportation. 

New residents become potential consumers of the 

local harvest. They can watch their food grow 

without being actually engaged in cultivation. 

With a sufficient costumer base, the former collective 

farm building by the road could be reconstructed 

as a marketplace for local produce. In this 

way the village would also get a new social centre 

lacking at the moment. 

The new development consists of eight apartment 

buildings with 40 apartments and 10 private buildings 

offering housing for up to 175 new inhabitants. 

All the buildings are three-storeyed to block the 

wind efficiently. The trees between buildings offer 

alternative views of the empty fields around. 

28 


1. 

1. Planeering 

Master Plan 


2. 3. 

2. Ühendav ringtee 

Joining ringroad 

3. Ühised alad 

Common areas 

4. 5. 

4. Tuul 

Wind 

5. Hoonestus 

Buildings 

29

KIILI PLANEERING > Sausti õunaistandus 

Eva Kedelauk 

Andmed 

Planeeritava ala suurus: 11,8 ha. Hoonestusalune 

pind: 14 196 m 2 . Maksimaalne korruselisus: 2. Lisanduvate 

elanike arv: 100. Maakasutuse otstarve: maatulundusmaa 

85 % ja elamumaa 15 %. 

Sümbioos 

Sausti planeering jätkab ja täiendab projekti eelmises 

etapis välja pakutud ideid moodsa eluviisi 

ja põllumajanduse integreerimisest. Õunaistanduse 

ja elamurajooni kombineerimisel tekib uus 

ruumiline ja majanduslik kvaliteet, mis soodustab 

nii elamist kui ka õunakasvatust. 

Sausti uus hoonestus kombineerib omavahel 

erineva tüpoloogiaga hooneid, mistõttu on need 

mõeldud erineva vanuse ja koosseisuga peredele. 

Valdavalt ühekorruseline planeering sobib ka vanematele 

inimestele. Erinevate leibkondade kombineerimine 

soodustab vastastikust abistamist, 

näiteks võivad vanemad inimesed tööpäevadel 

lapsi valvata ja lapsevanemad autoga poes käies 

eakamate jalavaeva vähendada. 

Data 

Size of the planned area: 11,8 ha. Building area: 

14 196 m 2 . Maximum number of foors: 2. Number 

of additional inhabitants: 100. Land use: profitable 

land area 85 % and residential area: 15 %. 

Symbiosis 

Sausti planning continues and improves the ideas 

of the previous stage of the project about integrating 

agriculture and modern lifestyle. The combination 

of the apple orchard with a living quarter 

creates a new spatial and economic quality contributing 

both to the living and orchard enterprise. 

The new built area combines buildings with various 

typology fitting for families of different age 

and membership. Mostly one-storeyed buildings 

are also suitable for older people. This variety of 

residents contributes to bilateral support. For example, 

older people can watch over children while 

their parents are at work and the latter can do 

shopping in the city for the elderly in return. 

30 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KIILI PLANEERING > Sausti õunaistandus

31

Õunaistandus 

Projekti eelmise etapiga võrreldes on üldine planeeringuala 

jäänud samaks. Selle tugevusteks on 

viljakate muldade olemasolu aastaid kasutuseta 

seisnud põllul, päikse suunas laskuv nõlv ja läheduses 

voolav jõgi õunte kastmiseks. Istanduse 

piire määrab ühest servast sobivate muldade piir 

ning teisest servast soov hoida distantsi vana 

külaga. 

Hoonestus paikneb piki istanduse päiksepoolset 

serva. Hoonete kõrgus tõuseb vaid kohati kahe korruseni, 

et minimaalselt takistada päikese ligipääsu 

puudele. Privaatsema ja tihedama keskkonna 

loomiseks on õunapuusordid hoonestuse lähedal 

kõrgemakasvulised ning kaugemal madalamad. 

Hoonestatavale alale on planeeritud 29 elamuühikut 

kuni 100 elanikuga. Hooned koonduvad kolmestesse 

eramugruppidesse ning paarismajadeks. 

Nende vahel on ühiskasutatavad funktsioonid – 

basseinid ja mänguväljakud ning mesilastarud 

istanduse jaoks. Ühiseid alasid ühendab piki istandust 

kulgev terviserada. 

Elamine piiril 

Hoonestuse põhiidee on elu kahe erineva keskkonna 

– tiheda õunaistanduse ja lageda põllu – piiril. 

Piiri kogemiseks on kaks võimalust – piki piiri 

liikudes kogetakse korraga nii õunaaeda kui ka 

põldu, piirist risti üle liikudes seisneb aga kogemus 

üleminekus ühest keskkonnast teise. 

Hoonetüpoloogiad püüavad neid kogemusi rõhutada. 

Selleks avaneb pikihoonetes üks ruum läbi 

maja, et lasta sisse mõlemat keskkonda korraga. 

Külmal perioodil on ruumil talveaia funktsioon, 

soojal perioodil laieneb sinna elutuba. Nii elatakse 

suvel laiemalt ja talvel koondutakse väiksema 

köetava pinna peale. Ristihoonetel asuvad vastavad 

ruumid hoone mõlemas otsas. Seejuures on 

põllupoolne ots tõstetud puudest kõrgemale, et 

veelgi rõhutada liikumist tihedast õunaaiast üles 

tühjusesse. 

Apple Orchard 

The general planning area has remained the same as 

in the previous stage of the project. Its positive factors 

include the field with fertile soils that has not 

been used for some time, the terrain sloping slightly 

towards the sun and the nearby river for watering 

the trees. The area of the orchard is defined by the 

edge of fertile soils from one side and the wish to 

keep distance from the old village on the other. 

The buildings occupy the sunny side of the orchard. 

They raise only occasionally to the height of two storeys 

not to shelter the trees from the sun. Towards the 

buildings high-growing tree varieties are preferred, 

creating a more private and dense environment. Further 

away the trees are lower. 

The planning includes 29 housing units for up to 100 

residents. The buildings form into groups of three 

private houses and semi-detached houses. Common 

areas occupy the spaces between the houses, including 

pools, playgrounds and beehives for the orchard. 

The common areas are connected with a sports track 

running all the way along the orchard 

. 

Living on the Border 

The main idea of the buildings is living on the border 

of two different environments – the dense apple 

orchard and the vast field. The border situation may 

be experienced in two ways – moving along the border 

means sensing the two environments simultaneously, 

moving across the border means a transition 

from one environment to the other. 

The house typologies aim at emphasizing the given 

experiences. The buildings along the border have one 

room opening up through the house. During cold periods 

it functions as a winter garden, in the warm period 

as a living room. Thus the living area is reduced 

during the heating period. In the houses across the 

border such rooms are located at both ends. The part 

facing the field is raised higher from the trees to create 

a stronger impression of moving out and up into 

emptiness. 

32 


1. 

PLANEERING 

MASTER PLAN 

1. Mõisakompleks 

Manour complex 

2. Olemasolev küla 

Existing village 

3. Planeeritav õunahoidla 

Planned apple store 

4. Elamugrupp 

Housing group 

5. Paarismaja 

Semi-detached house 

Noore pere elamu 

House for a young family 

Suure pere elamu 

House for a big family 

3. 

Pensionäride elamu 

House for pensioners 

Paarismaja 

Semi-detached house 

Mänguplats 

Playground 

2. 

Ühisbassein 

Common pool 

Mesilastarud 

Beehives 

4. 


5.

1. Piiri kogemine piki piiri. 

Experiencing border along the border. 

2. Piiri kogemine risti piiri. 

Experiencing border across the border. 

3. Mahtude liitumine. 

Integration of volumes. 

2. Parkimise tekkimine hoonemahu all. 

Parking under the volume. 

1. Mahu nihkumine sissesõidutee jaoks. 

Volume displacement for the driveway. 

2. Kõrguste varieerumine. 

Varying of heights. 

1. Dünaamilisus õunapuude suunas. 

Dynamics towards the apple trees.. 

2. Auk läbi maja. 

Hole throught the house. 

1. Elamispind soojal perioodil. 

Living area during warm period. 

2. Elamispind külmal perioodil. 

Living area during cold period. 

34 


Eramugrupi 2. korrus 

1st floor for a group of private houses 

Eramugrupi 1 . korrus 

Ground floor for a group of private houses 

Pikilõige 

Section longways 

Ristilõige 

Section crosswise 



35

KIILI PLANEERING > Lähtse põlluküla 


Andmed 


pind: 2732 m 2 . Maksimaalne korruselisus: 

4. Lisanduvate elanike arv: 75. Maakasutuse 

otstarve: sotsiaalmaa 7 % ja elamumaa 93 %. 

Sümbioos 

Siinolev töö lähtub eelnevalt esitatud Lähtse planeeringust. 

See püüab sobitada moodsat põllumajandust 

ning uusi eluviise, kus inimesed tahavad 

elada küll idüllilise loodusmaastiku keskel, kuid 

ei soovi ise maad harida. Planeering näeb ette, 

et elamine rajatakse kitsa ribana põlluvaheliste 

kuivenduskraavide juurde, mis raiskab minimaalselt 

viljakat maad. Kuna linnainimene ise põllutöid 

ei tee, puudub elamute juures ka suur isiklik 

maalapp. Ümbritsevat hea mullaga maad kasutab 

hoopis talupidaja, kes kohalikke põllusaadusi ka 

ümbritsevatele elanikele müüb. Elaniku eeliseks 

on võimalus imetleda kaunist põlluidülli, mille 

eest ta ise hoolitsema ei pea. 

Data 


2732 m 2 . Maximum number of floors: 4. Number of 

additional inhabitants: 75. Land use: public area 

7 % and residential area 93 %. 

Symbiosis 

The present work is guided by Lähtse planning 

introduced earlier. It attempts to combine modern 

agriculture with new ways of living for people 

who want to live in idyllic nature landscapes, but 

do not want to cultivate the land themselves. The 

living volumes are established as narrow drainage 

ditches between fields to waste the fertile 

land as little as possible. Residents who are tightly 

connected to the city do not usually cultivate 

the land and therefore there is no extra garden 

space next to the building. Instead, the surrounding 

lands are used by a local farmer, who then 

sells the goods he grows to the people living by 

his fields. The residents may thus enjoy the idyllic 

fields without the responsibility to maintain 

them. 

38 PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KIILI PLANEERING > Lähtse põlluküla

39

Elamuriba 

Antud lahenduse idee tuleneb soovist raisata 

elamute ehitamiseks viljakat maad võimalikult 

vähe. Inspiratsiooni sai töö ka erinevatest Eestimaa 

silmapiirivaadetest. Tihedalt ribana paigutatud 

elamumahud meenutavad kauguses paistvat 

linna- ja metsapanoraami, mis on üks viis 

ümbritsevat maastikku tajuda. 

Tiheda ribana ehitatud elamute praktiline külg 

on tema toimimine ka põldudevahelise tuule 

takistajana, samuti võimaldab selline paigutus 

kaugeleulatuvaid kahepoolseid vaateid. 

Elamuriba koosneb erinevatele peremudelitele 

mõeldud kolmest majatüübist. Lisaks on elamuribas 

kaks ühiskondlikku hoonet: kaugtöökeskus 

ning nn kuivatusmaja, kus põllumehel on 

võimalik tänu olemasolevale tuulepotentsiaalile 

erinevaid põllusaadusi kuivatada. Kuna elamutel 

puudub omaette suurem aed, on elamuriba vahele 

paigutatud ka avalikud mänguväljakud, mida 

naabruskonna lapsed saavad koos kasutada. 

Uus rehielamu 

Kolme tüüpi elamud erinevad omavahel kõrguse, 

tubade arvu ning hõivatava maa-ala poolest. 

Noore pere elamu on nelja korrusega ning kasutab 

kõige vähem maapinda. Vanuritepaari ja neljaliikmelise 

pere elamud seevastu hõivavad rohkem 

maad, kuid on madalamad, vastavalt kaks ja kolm 

korrust. 

Elamud lähtuvad rehielamu loogikast, mis tähendab, 

et talvel “tõmbub maja kokku” ning kasutatakse 

väiksemat osa hoonest. Suvel seevastu 

võetakse kasutusele ka kütmiseks ebasoodne 

katusealune. Sarnaselt rehielamule on ka siin kõikide 

majade keskmes suur küttekoldega köök, millele 

avanevad kõik teised majas paiknevad toad. 

The Strip of Buildings 

The structure of the building volumes originates 

from the idea to waste as little land as possible 

for the construction of the residential buildings. 

Inspiration for the work is also gained from traditional 

Estonian horizon views. Residential houses 

located in a tight strip reminds us of panoramic 

views of a distant city and forest constituting one 

way to perceive the surrounding nature. 

The practical aim of building housing so tightly 

is to block the strong winds blowing on the fields. 

Such a positioning also enables us to get longdistance 

views from two sides of the house. 

The strip consists of three different house types 

for different family types. Additionally there are 

two public buildings, one for long-distance workplaces 

and the other a so-called drying chamber 

for the farmer to dry agricultural produce for selling. 

As there are no large private gardens for each 

building, there are public playgrounds placed between 

the strip for the children in the neighbourhood. 

A New Traditional Farmhouse 

The types of houses differ from each other by 

height, the number of rooms and the amount of 

land they occupy. The building for young families 

makes use of four stories and the least of land. 

The house for an older couple and a four-member 

family uses more land but is lower, with two and 

three stories respectively. 

The building uses the traditional Estonian farmhouse 

as its model, meaning that it “shrinks” at 

wintertime as fewer rooms are used. During summer 

also rooms under the roof are used which otherwise 

would be too expensive to heat. Similarly 

to the traditional Estonian farmhouse, the centre 

of the building is occupied by a large kitchen 

with a fireplace. All the other rooms of the house 

open on to the kitchen. 

40 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KIILI PLANEERING > Lähtse põlluküla

PLANEERING 

MASTER PLAN

1. Riba 

Strip 

2. Traditsiooniline vorm 

Traditional volume 

3. Vaated 

Views 

4. Tuul 

Wind 

5. Kommunikatsioonid 

Communications 

6. Majade jaotus 

Separation of housing 

7. Avalikud hooned 

Public buildings 

8. Avalikud pargid 

Public parks 

42 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KIILI PLANEERING > Lähtse põlluküla

Väljalõige ridaelamu 1-lt korruselt 

Part of the ground floor of the row house 

4-LIIKMELISE PERE MAJA 

HOUSE FOR 4-MEMBERED FAMILY 

2 . korrus 

1st floor 

1 . korrus 

Ground floor 

3 . korrus 

1st floor 

Ristilõige 

Section crosswise 

43

KIILI PLANEERING > Kurna lambakasvatus 


Andmed 


pind: 16 676 m². Maksimaalne korruselisus: 3. Lisanduvate 

elanike arv: 75, Maakasutuse otstarve: maatulundusmaa 

85 % ja elamumaa 15 %. 

Elamine ümber pargi 

Kurna küla uus planeering jätkab mudelit lambakasvatuse 

ja moodsa eluviisi kombinatsioonist, 

kus lammaste karjamaana kasutatakse 

majaomanikelt soodsalt renditud maad ja vana 

mõisaparki. Viimasest kujunebki külaelanike 

ühine tegevusruum, mille ümber on planeeritud 

uus hoonestus. Pargi põhjapoolsesse ossa ning 

mõisa lähedusse on kavandatud ajutised hooned 

külastajatele ja hooajatöölistele. Elamine kujuneb 

pargi kirdepoolsest osast lõunasse, kust kulgevad 

ehitustegevuseks sobilikud väheviljakate 

muldadega kasutamata põllualad ja avanevad 

laiad maastikuvaated. Hooned on planeeritud erinevate 

suuruste ja vajadustega peredele ning eakatele 

inimestele. Pargi kirdeosas on neli eramut, 

idaosas neli paariselamut ja lõunas üks seitsme 

korteriga mõisalik korterelamu. 

Data 


14 196 m 2 . Maximum number of foors: 3. Number 

of additional inhabitants: 75. Land use: profitable 

land area 85 % and residential area: 15 %. 

Living around the Park 

The new planning of Kurna village continues 

the model of combining modern living and sheep 

farming with the farmers using the land rented 

from the inhabitants and the old manor park as 

a sheep pasture. The park will develop into a collective 

space surrounded by the new housing. In 

the north of the park and near the manor building 

there will be temporary housing for the visitors 

and seasonal workers. The living area begins from 

the north-eastern part of the park heading to the 

south, as there lie the least fertile soils suitable for 

construction. Housing is planned in keeping with 

the needs of families of different size and the elderly 

people. In the north-eastern part of the park 

there are four private houses, in the east four semidetached 

houses and in the south one manor-like 

apartment building with seven apartments. 

44 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KIILI PLANEERING > Kurna lambakasvatus

45

Park kui jagatud ruum 

Tiheda ajaloolise pargimaastiku sisse tekivad 

erinevate funktsioonidega platsid, millesse suunduvad 

jalgrajad ümbritsevatelt hoonekruntidelt. 

Vana mõisahoone kõrvale rajatakse viljapuuaed ja 

lilleaed, pargi keskele laste mänguväljakud ning 

tiikide juurde külaväljak vajalike ühiste ürituste 

tarbeks. Ajaloolisi “näljatiike”, mis kunagine 

mõisnik oma töölistel lasi kaevata, kasutatakse 

kalakasvanduseks ning lammaste joogivee allikana. 

Pargist kujuneb seega ühine ala nii kohalikele 

elanikele, külastajatele kui ka lambakasvatuse 

tarbeks. 

Kasvuhoone-korterlelamu 

Kurna korterelamu on planeeritud kaasaegse eluviisiga 

peredele ja eakatele inimestele, kes soovivad 

tegeleda taimekasvatusega. Võrdluseks küla 

kesksele pargile on korterelamu südames kõigile 

elanikele ühine kasvuhoone-talveaed, mis soodustab 

sotsiaalset läbikäimist ja võimaldab 

teistsuguse kliima abil Eesti suve pikendada (varakevadest 

hilissügiseni). Lisaks on korterelamu 

esimesel korrusel ka ühine saun ja bassein. 

Elamise juures on antud juhul linnalikust pisut 

luksuslikumad “mõisalikud” tingimused, mida 

kompenseerib energiat taastootev süsteem. Kasvuhoonest 

suvel ülejäävat soojust saab kasutada 

basseini kütmiseks. Fassaadis toimivad kõrvuti 

päikesepaneelid ja topeltfassaad, mis soojendab 

maja kagupoolset külge. 

Korterid avanevad terrasselamulikult lõunasse. 

See tagab päikesevalguse, soojuse ja pikad maastikuvaated 

ümbritsevatele Kiili metsadele. Vahelduvad 

suuremad ja väiksemad korterid loovad 

kesksesse talveaeda sopistatud ruumi, mis jätab 

igale leibkonnale rohkem privaatsust. Igal korteril 

on köögist ühendus ühise kasvuhoone terrassiga, 

et saaks lihtsasti oma kasvatatud viljad 

toidulauale viia või söömaaeg aiaroheluse keskel 

pidada. Samuti on korteritel privaatsed terrassid, 

mis võimaldavad päris aastaaega rahus nautida. 

Park as a Collective Space 

Inside the dense historic park landscape there 

will be squares with different functions with 

walkways heading towards them from the surrounding 

residential sites. Near the old manor 

house there will be an orchard and a flower garden, 

in the middle of the park playgrounds for 

the children and near the ponds a central village 

square for common activities. The ponds will be 

used for fish farming and providing drinking water 

for the sheep. The park will therefore turn into 

a common area for the locals, the visitors and the 

sheep farming. 

Greenhouse Apartment Building 

Kurna apartment building is planned for modern 

families and elderly who wish to practice plant 

production. Similarly to the central park in the 

village, the heart of the building is a common 

greenhouse-winter garden for all the inhabitants 

thus promoting social life and allowing different 

climates. In addition, there is a cooperative sauna 

and a pool on the first floor. 

The living conditions are more luxurious or 

“manor-like” than the city environment, which is 

compensated by a sustainable system. The leftover 

heat of the greenhouse can be used to heat 

the pool. Solar panels and double facade warm up 

the south-eastern part of the house. 

Apartments open up to the southern side similarly 

to a terrace house. This ensures the sunlight, 

warmth and wide views to the surrounding 

Kiili forests. Alternating larger and smaller 

apartments create intimate spaces into the central 

winter garden giving each family also more 

privacy. Every apartment is connected to the collective 

greenhouse terrace in order to take the 

self-grown fruit directly to the table or to spend 

the mealtime in the greenery. The apartments 

also have private terraces for enjoying the natural 

seasons in private. 

46 


PLANEERING 

MASTER PLAN 

Planeeritavad hooned 

Planned buildings 

Planeeritavad ajutised hooned 

Planned temporary buildings 

Külaväljak 

Village square 

Mõisa lilleaed 

Manor flower garden 

Muruväljakud 

Grassfield 

Mänguplatsid 

Playgrounds 

Lambakarjamaa 

Sheep pasture 

Kasutusel olevad põllud 

Usable fields

1. 

2. 

1. Suunatus päiksele 

Orientation towards the sun 

2. Korterid lõuna poole 

Apartments on the southern side 

3. 4. 

3 Ühised funktsioonid 

Common functions 

4. Keskne talveaed/kasvuhoone 

Central wintergarden/greenhouse 

5. 6. 

5. Väiksemad ja suuremad korterid 

Smaller and bigger apartments 

6. Privaatsem liigendatud ruum 

More private divided space 

7. 

8. 

7. Elutoad suunatud õhtupäiksele 

Living rooms orientated towards the 

evening sun 

8. Privaatsed terrassid 

Private terraces 

48 





1 . korrus 

Ground floor 

2 . korrus 

1st floor 



3-toaline korter 

3-room apartment 





Lõige 

Section 

49

RAE

RAE PLANEERING > 2x RAE 

Eerika Alev 

Kaisa Lillemets 

Siim Tiisvelt 

Andmed 


pind: 70 000 m 2 . Maksimaalne korruselisus: 


otstarve: põllumajandusmaa 50%, elamumaa 35%, 

äri- ja teenindusmaa 5%, looduslik haljasmaa 10%. 

Rae küla 

Rae küla paikneb Tallinna kesklinnast 7 kilomeetri 

kaugusel, Tallinn-Tartu maantee ja Vaskjala- 

Ülemiste kanali vahel. Lähimateks keskusteks on 

Peetri küla ja Jüri alevik. Otse kanali taga põhjas 

laiub Rae turbaraba. Küla iseloomustab hoonestusgruppide 

killustatus ja laialipaisatus. Planeeringute 

ruumiline liigendatus ei järgi maastikku, vaid 

on olnud ajendatud kapitalistlikust pragmaatikast. 

Paljud hooned seisavad ehitusjärgus. Iseloomulikuks 

nähtuseks on sissesõiduteedega tühjad krundid. Rae 

küla hoonestuses on esindatud peamiselt eramajad, 

kus elavad väikelastega pered. Üksikud allesjäänud 

talud kasvatavad saadusi vaid enda tarbeks. Külal 

puudub tihe ühistranspordiühendus Tallinnaga 

ning täielikult puuduvad kergliiklusteed. 

Data 


70 000 m 2 . Maximum number of floors: 4. Number 

of additional inhabitants: 1000. Land use: farmland 

50%, residential area 35%, commercial and 

service area 5%, natural green area 10%. 

Rae Village 

Rae village is located 7 kilometres from the Tallinn 

city centre, between Tallinn-Tartu highway and 

Vaskjala-Ülemiste canal. The nearest centres are 

Peetri village and a small town Jüri with Rae peat 

moor located north of the canal. The village may be 

described as fragmented and disperse. The present 

planning does not follow the natural landscape but 

is driven by capitalist pragmatism. Many buildings 

are stuck under construction. Empty plots with 

driveways are also characteristic. The dominating 

building type is a private house for families with 

small children. The few remaining farms grow 

crops only for their own use. The village is poorly 

connected to the city by the public transport links 

and the roads for light traffic are absent altogether. 

52 PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > RAE PLANEERING > 2x RAE

1. 2. 

1. Olemasolev looduslik olukord 

Existing natural situation 

2. Maastiku kaasamine elukeskkonda 

Integrating the landscape with living 

environment 

3. 4. 

3. Olemasolev teedevõrk 

Existing street network 

4. Uus teedevõrk 

New street network 

5. 6. 

5. Praegune hoonestus 

Existing buildings 

6. Kompaktne hoonestus 

Compact buildings 

53

Strateegia 

Antud planeeringut luues lähtusime seisukohast, 

et uus planeering ei peaks alustama puhtalt 

lehelt ideaalmaastiku loomist. Soovisime alles 

jätta Rae küla kogu senise valglinnastunud 

struktuuri, kuid panna see toimima tõelise külana. 

Võtsime aluseks Rae küla põhiprobleemid, 

milleks on valglinnastumine, sõltuvus Tallinnast, 

loodusliku keskkonna mittekasutamine, 

puudulikud ühendused, killustunud elamisstruktuur 

ning ühelaadne hoonestus. Vastavalt sellele 

koostasime planeeringu erinevate etappidena, 

mis hõlmavad viljakate muldade kasutuselevõttu 

ning talude rajamist, ühenduste ja keskuse loomist 

ning hoonestuse sidumist tervikuks. 

Viljakad mullad 

Esmase sekkumisena kasutasime ära Rae külas 

leiduvad viljakad mullad ning võtsime need aluseks 

põllumajanduslikule tootmisele. Põlde ja 

viljapuuaedasid hakkavad harima nende juurde 

rajatavad talud. Hoonestatud alade ümbrusesse 

loodav agraarmaastik annab põllukülale uue 

tähenduse. Samas võimaldab tootja lähedus pakkuda 

elanikele odavamalt ning värskemalt kohalikke 

saadusi. Majade ja põldude vahel kulgevad 

viljapuuaiad toimivad ühest küljest puuviljaistandustena, 

teisalt aga loovad keskkonna vaba 

aja veetmiseks. Lokaalne toidu tootmine suurendab 

Rae küla sõltumatust lähedal asuvatest supermarketitest. 

Ü hendused 

Kogu ala seotakse tervikuks hoonestusgruppide 

ümber ning risti läbi hoonestuse ja keskuse kulgevate 

kergliiklusteedega. Radadega külgnevad 

lokaalsed kohtumispaigad, kus naabrid saavad 

ühiselt vaba aega veeta. Keskust hakkab läbima 

tee, mis ühendab Rae küla lähedal asuvate Peetri 

küla ja Jüri alevikuga ning loob võimaluse hästitoimivaks 

ühistranspordiks. 

The Strategy 

Our proposal is based on idea that the creation of 

the new environment in the new planning should 

not be started from scratch, instead it should 

draw on the present structure as a starting point 

and make it work as a modern village. We set up 

our proposal on the basis of the main problems of 

Rae village, including the sprawl, dependence on 

Tallinn, neglect of the surrounding nature, missing 

connections, fragmented living structure and 

uniform built environment. Based on that, our 

proposal suggests the development of the village 

in different stages from using the fertile soils, establishing 

farms and the village centre and improving 

connections to completing the structure 

as a whole. 

The Fertile Soils 

The first step in our proposal suggests that the 

fertile soils of the area should be used as a kickstart 

for the local agriculture. The fields and the 

orchards would be maintained by the adjacent 

farms. The agricultural landscape surrounding 

the built environment gives a new meaning to the 

so-called boom time sprawl village. Furthermore, 

the proximity of the farms enables the locals to 

get their vegetables and fruit directly from the 

local farmer. The orchards located between the 

fields and the houses function as plantations but 

also as public parks. The local food production increases 

the independence of the village from the 

neighbouring supermarkets. 

The connections 

The whole area is completed as a whole by the 

light traffic roads running around and through 

the built environment and the village centre. Next 

to the tracks there are locally functioning meeting 

points. There is a road running through the 

village that connects it to the nearby Peetri village 

and the small town Jüri enabling well-functioning 

public transportation connections. 

54 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > RAE PLANEERING > 2x RAE

1.ETAPP. Viljakad mullad ja talud 

1st PHASE. Fertile soils and farms 

2. ETAPP. Ühenduste loomine 

2nd PHASE. Creating connections 

3. ETAPP. Keskuse loomine 

3rd PHASE. Creating the center 

4. ETAPP. Kompaktne hoonestus 

4th PHASE. Compact housing 

5. ETAPP. Uus tüpoloogia 

5th PHASE. New typology 

PLANEERING >> 

MASTER PLAN >> 

55

Kompaktne hoonestus 

Ühtse asustusstruktuuri saavutamiseks rikastame 

olemasolevat hoonestatud ala uue tüpoloogiaga, 

milleks on nii avalikud hooned, talud kui ka 

kortermajad. Uusi hooneid planeerime minimaalselt, 

kuid piisavalt, et luua kompaktne keskkond. 

Hoonestusstruktuuri vahele jääv ruum saab poolavaliku 

iseloomu. Elanikud saavad siin tegeleda 

näiteks põlluharimisega, samas jääb see ruum 

läbikäidavaks ka teistele. 

Keskus 

Küla keskele tekivad avalike funktsioonidega 

hooned: külamaja, kauplus, lastehoid ja kõrts. Antud 

hooned suurendavad elanike seotust külaga 

ning võimaldavad neil igapäevaselt jääda külakeskseks. 

Hoonete lähedusse jääb külaväljak, mis 

on oluliseks kohtumispaigaks külaelanikele. Siin 

peetakse avalikke diskussioone ning käiakse 

koos mängimas ja pidutsemas. 

Uus elamismudel 

Kuna Rae küla praegune hoonestus, milles domineerivad 

noorte perede hõivatud eramajad, ei ole 

ruumiliselt ega sotsiaalselt jätkusuutlik, nägime 

ette ka teist tüüpi elamismudelite lisandumist. 

Rajatavad kortermajad on kavandatud erinevatele 

perekoosseisudele. Nii on näiteks vanematel inimestel, 

kelle lapsed on juba täiskasvanud ning 

kes ei jaksa enam suure maja eest hoolt kanda, 

võimalus kolida lähedalasuvasse kortermajja. 

Külaelanikud saavad seega jääda elama samasse 

keskkonda ega pea tagasi linna kolima. Samuti 

saavad korteri oma elukohaks valida noored, kellel 

veel suurt peret ei ole. Üheks oluliseks lisanduvaks 

elamismudeliks on ka talud, milles elavad 

pered annavad impulsi kogu keskkonna põllumajanduslikuks 

toimimiseks. 

The Compact Built Structure 

To achieve a monolithic settlement structure it is 

necessary to introduce new typologies – public 

buildings, farms and apartment buildings – to 

the existing structure. The new buildings should 

be added in a sensible way in order to achieve a 

compact environment. The space between the 

built structures may be characterized as semipublic. 

For example, although it may be used for 

growing herbs, it should still be accessible for 

others. 

The Centre 

Buildings with public functions such as the community 

centre, the village shop, the day care centre 

and the pub should arise in the middle of the 

village enhancing the bond between the village 

and its inhabitants. In close proximity to these 

buildings there is a village square which forms 

an important meeting place for the locals. Public 

discussions, games and festivities are held there. 

A New Model for Life 

The existing built structure is neither spatially 

nor socially sustainable as it is dominated only 

by one type – young families living in private 

houses. In order to deal with this problem, we 

propose a new type of a living model. The new 

planned apartment buildings are meant for different 

family models so that, for example, the elderly 

people whose children have grown up and 

who cannot take care of their house anymore have 

an opportunity to move into a nearby apartment. 

By doing so, it is possible for the people to stay 

in the village instead of moving back to the city. 

The same opportunity applies for the young who 

do not have a family of their own yet and are not 

in need of a private house. Another important 

addition to the existing structure includes farmhouses 

with their inhabitants 

58 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > RAE PLANEERING > 2x RAE

LINNUVAADE 

AERIAL VIEW

RAE PLANEERING > Rae talu 

Eerika Alev 

Andmed 

Planeeritava ala suurus: 0.6 ha. Hoonestusalune 

pind: 1720 m². Maksimaalne korruselisus: 2. Lisanduvate 

elanike arv: 40. Maakasutuse otstarve: elaumaa 

70% ja tootmismaa 30%. 

Talu kui küla aktivaator 

Rae küla planeeringu järgi on talul külas aktivaatori 

roll. Kohaliku mahetootmise abil on kaetud 

pool külaelanike igapäevasest toidulauast. 

Põllumajandus aitab suurendada nii külaelanike 

seotust loodusega, kus nad elavad kui ka sõltumatust 

Tallinnas paiknevatest suurtest kaubakeskustest. 

Talu pakub töö- ja elukohta perekondadele ja hooajatöölistele. 

Noored hooajatöölised ja praktikandid 

saavad siin praktiseerida oma teadmisi kaasaegsest 

põllumajandusest ja mahetootmisest. 

Tulevikus on neil võimalik talusse elama jääda. 

Suuremad ja väiksemad pered, kes talus töötavad, 

saavad elada talukompleksi juurde kuuluva ridaelamu 

korterites. 

Data 

Size of the planned area: 0.6 ha. Building area: 

1720 m². Maximum number of floors: 2. Number of 

additional inhabitants: 40. Land use: residential 

area 70 % and industrial area 30 %. 

Farm Activating the Village 

According to the planning, the farm has assumed 

the role of activating the whole village. Local agricultural 

production provides half of the food for 

local people’s daily needs. Agriculture creates the 

connection between villagers and nature. Also, 

local food makes local people free from the dependence 

on the large supermarkets in Tallinn. 

The farm offers job opportunities for families and 

seasonal workers. Young workers and interns can 

practice their knowledge in contemporary agriculture. 

In case they decide to stay and connect their 

future with the farm, the latter will offer opportunities 

also for permanent residence. Larger and 

smaller families working in the farm find their 

residence in the apartments. 

60 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > RAE PLANEERING > Rae talu

61

Talu keset küla 

Talu asupaigaks saab küla keskus. Planeeringu 

kohaselt ette nähtud eri toodangule spetsialiseerunud 

talud on siin koondunud üheks talukompleksiks. 

Talukompleks paikneb küla läbiva 

peamise maantee ääres. Nii tekib visuaalne ja 

ruumiline ühendus külaväljaku ja taluplatsi vahel. 

Külaväljaku ja taluplatsi koostööl moodustub 

küla keskele aktiivne keskus, mis ühendab 

elamist, tootmist, äri ja meelelahutust. Nii nagu 

külaväljak, on ka taluplats avaliku iseloomuga: 

siin paiknevad uudissortidega näidispeenrad ja 

iluaed. Taluväljak pakub külaelanikele ja külastajatele 

võimaluse tutvuda külas kasvatatavate 

sortidega. Talu toodangut müüakse külaväljakul 

paikneval turul ning väljaku ääres asuvas kaupluses. 

Talu toodangust valmistatud toitu pakub 

väljaku ääres paiknev külakõrts. 

Farm in the centre of the village 

The site of the farm is in the centre of the village. 

Here the different farms professionalised in 

different fields of agriculture will be joined into 

one farm complex. The farm is located beside the 

main road running through the village. A spatial 

and visual connection between the village 

square and the farm yard is formed. The village 

square and the farm yard create an active centre 

to the heart of the village. The farm yard shares 

the public function of the village square. Here agricultural 

beds are exhibited with the variety of 

new plants. The garden is open for the villagers. 

The production of the farm is sold on the market 

and in the shop at the village square. Local pub 

at the village square offers food and drink made 

from the local production. 

Taluhooned 

Talukompleks ühendab endas nii elu- kui ka tootmis- 

ja masinaruume. Hooajatööliste eluruumid 

paiknevad tootmis- ja masinaruumide kohal 

samas hoones. Hooajatöölised ja praktikandid, 

kes saabuvad külla erinevatest ülikoolidest ning 

rahvusvahelistest vabatahtlikeprogrammidest, 

saavad elada ja töötada ühes hoones, olles nii tihedalt 

seotud talu igapäevatoimingutega. 

Talus alaliselt töötavad pered elavad ridaelamus, 

kus igal perel on eraldi korter. Kodu keskuseks ja 

südameks on köök, kus pere ühiselt aega veedab. 

Korteri keskne ruum pikeneb kasvuhoone ja sauna 

eesruumi kaudu läbi maja, pakkudes vaateid 

nii taluplatsile kui ka privaatsele tagahoovile. 

Korterite vahel teisel korrusel paiknevad väiksemad 

magamistoad, mida on võimalik korterite 

vahel jaotada vastavalt perede suurusele. 

Hooajatöölistel, kes otsustavad külasse elama jääda 

ning siin pere luua, on võimalik kolida suuremasse 

korterisse vastasmajas. Perel, kes seob oma 

tuleviku talukompleksi juhtimisega, on võimalik 

elamine sisse seada omaette majas. 

Farm Buildings 

The farm complex combines the functions of living 

and production. The rooms for seasonal workers and 

interns are situated above the production spaces. 

Seasonal workers and interns who arrive in the village 

from different universities and through international 

volunteer programs can work and live in the 

same building and they are thus tightly connected 

with the daily active farm life. 

The families permanently working in the farm live 

in the apartment building. The heart of every home is 

a kitchen where the family spend most of their time. 

The kitchen is prolonged through the greenhouse and 

the restroom allowing views of the farmyard in front 

of and private gardens behind the building. Between 

the second floor apartments there are smaller bedrooms 

that may be divided between the families according 

to the size of the family. 

Seasonal workers who decide to stay in the village 

and raise a family here can move into larger apartments 

in the opposite building. The family who wish 

to connect their future with the management of the 

farm can move into a private house. 

62 


2. 

1. 

4. 

3. 

7. 

6. 

5. 

8. 9. 

10. 

12. 

11. 

ASENDIPLAAN 

SITE PLAN 

1. Parkimine ürituste korral 

Parking during events 

2. Peoväljak, istepingid, lõkkekoht, kiik 

Square for celebrations, benches, fireplace, 

swing 

3. Kõrts 

Tavern 

4. Palliplatsid 

Playgrounds 

5. Pood 

Store 

6. Turuplats 

Marketplace 

7. Bussipeatus 

Bus stop 

8. Privaatsed aiad 

Private gardens 

9. Iluaed 

Pleasance 

10. Kortermaja peredele 

Apartmenthouse for families 

11. Hooajatööliste toad ja tootmishoone 

Rooms for seasonal workers and production 

building 

12. Talupere maja 

Peasant house

sauna eesruum 

magamistuba 15,3 m² 

saun 14,1 m² 

köök/söögituba 

28,3 m² 

elutuba 16,5 m² 

majandusruumid 

13,8 m² 

saun 14,1 m² 

sauna eesruum 

8,7 m² 

kasvuhoone 

8,5 m² 



13,8 m² 

sauna eesruum 

8,7 m² 



28,3 m² 

esik 11,4 m² 

saun 14,1 m² 



28,3 m² 

kasvuhoone 

8,5 m² 



13,8 m² 

saun 14,1 m² 

sauna eesruum 

8,7 m² 

esik 11,4 m² 

kasvuhoone 

8,5 m² 



13,8 m² 


28,3 m² 

esik 11,4 m² 


kasvuhoone 

8,5 m² 

majandusruum 

17,0 m² 

traktorid 

190,7 m² 

tööriistad ja väiksemad 

masinad 44,9 m² 

ladu 

103,4 m² 

töötlemine 

123,4 m² 

saun 

19,2 m² 

puhkeruum 

8,2 m² 

majandusköök 

46,4 m² 

söögituba 

48,2 m² 

Asendiplaan 

Site plan 

7,6 m² majandusruum 

8,7 m² esik 11,4 m² 

7,0 

4,9 

Talumaja lõige 

Section of the farmhouse 

10,2 

7,0 

7,2 

4,9 

3,6 

3,6 

Hooajatööliste maja lõige 

Section of the seasonal worker’s house 

10,2 

7,2 

5,1 

3,6 

64 


ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE ESTCODE 


ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 





ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 





ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

ESTCODE 

TALUMAJA 

FARMHOUSE 

1. korrus 

Ground floor 

2. korrus 

1st floor 

HOOAJATÖÖLISTE MAJA 

SEASONAL WORKER’S HOUSE 

1. korrus 

Ground floor 

2. korrus 

1st floor 

3. korrus 

2nd floor 

65

KEHRA

KEHRA PLANEERING > ELU JÕE ÄÄRES 

Gunnar Kurusk 

Maie Raud 


Andmed 

Planeeritava ala suurus: 24 ha. Hoonestusalune pind: 

36 000 m 2 . Maksimaalne korruselisus: 4. Lisanduvate 

elupindade arv: 300. Maakasutuse otstarve: ärimaa 

20% ja elamumaa 10%. 

Kehra linn 

Kehra on ligikaudu 3100 elanikuga 3,83 km2 suurune 

väikelinn Harjumaal. Iseloomulikumateks elementideks 

on Kehra paberivabrik ning linna läbiv 

looduskaunis Jägala jõgi. Kehra asub Tallinnat ja 

Tartut ühendava raudtee ääres. Praegune kiireim 

ühendus pealinnaga – 50-minutiline rongisõit – 

peaks uute rongide tulekuga veelgi kiirenema. 

Elanikkond 

Kehrat võib võrrelda valglinnaga, kuna elanikud 

on linna pakutavate võimaluste vähesuse tõttu 

töö ja kooli kaudu tihedalt seotud Tallinnaga. 

Samas toob just atraktiivse elukeskkonna puudumine 

kaasa aktiivsema elanikkonna väljarände 

Data 

Size of the planned area: 24 ha. Building area: 36 000m 2 . 

Maximum number of floors: 4. Number of new homes: 300. 

Land use: commercial area 20% and residential area 10%. 

The Town of Kehra 

Kehra is a small town of about 3100 inhabitants and an 

area of 3,83km2 in Harju County. Kehra paper mill and 

the beautiful River Jägala are its most characteristic elements. 

The town is located next to the railway connecting 

Tallinn and Tartu. The fastest connection 

with the capital is a 50-minute train ride which in the 

near future should be replaced by even faster trains. 

Population 

As there is a lack of tempting options for the inhabitants, 

they are closely related to Tallinn both through work and 

school. The out-migration of active population results 

from the absence of attractive living environment. This 

leads to the development of an aging and conservative 

population. 

68 PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KEHRA PLANEERING > ELU JÕE ÄÄRES

1. 

1. Planeering 

Planning 

2. 3. 

2. Olemasolev peatee 

Existing highway 

3. Planeeritav peatee 

Planned highway 

4. 5. 

4. Olemasolev rongipeatus 

Existing trainstop 

5. Planeeritav rongipeatus 

Planned trainstop 

6. 7. 

6. Olemasolev tehaseala 

Existing factory area 

7. Planeeritav tehaseala 

Planned factory area 

69

ja vananeva ning vanameelse populatsiooni. Planeeringuga 

soovime mitmekesistada linna elanikkonda. 

Üks võimalus on luua kutsuv keskkond noortele ettevõtjatele 

ning loodusest ja tervisest lugupidavatele 

inimestele. Uued sündmused ja infrastruktuur suurendaksid 

koha väärtust hindavate elanike ja külastajate 

arvu. 

Linnaruum 

Linnapilti kujundavad hetkel amortiseerunud või lähiajal 

amortiseeruvad elamud ja ühiskondlikud hooned. 

Tihe multifunktsionaalne linnakeskus puudub. 

Jõgi ja selle ümbrus on küll mingil määral kasutuses, 

kuid hulgaliselt potentsiaale on veel leidmata. 

Loogilise ja toimiva linnastruktuuri puudumisega 

kaasnevad linna lõhestavad katkestused ja lüngad nii 

kasutuseta hoonetevahelise ruumi kui ka puudulike 

transpordilahenduste näol. 

Jõe kui sealse tähtsaima ja pidevalt muutuva maastikuelemendi 

tihedam seotus elanike ja elamisega 

võimaldaks luua kaunis maastikus asuva kodu- ja 

töökoha. Uus linnakeskus ja elurajoon jõe ääres soodustavad 

inimese ja looduse vahelist suhtlust. 

Majandus 

Kehra põhilisi maamärke on hetkel välisturgudele 

suunatud ja kohaliku eluga vaid töökohtade kaudu 

seotud Kehra paberivabrik. Tehas tekitab looduslike 

kvaliteetidega paikadesse avalikkusele suletud ja 

ruuminõudvaid tööstusalasid. 

Planeeringu oluline eesmärk on leida tehasele lisafunktsioone 

ja siduda see tihedamalt kohaliku 

eluga. Selle saavutamiseks pakume lahendust, kuidas 

kasutada paberi tootmisest tekkivaid jääkprodukte 

taimede kasvatamiseks. Tehasega füüsiliselt seotud 

kasvandus annaks võimaluse nii ettevõtlusele kui kohalikele 

elanikele uudsete kasvuhoonete pidamiseks. 

Paberivabriku toodangu ja jääkidega sooviksime 

siduda teisigi Kehrasse tekkivaid uusi väiketööstusharusid, 

näiteks tekstiili- ja puidutööstuse ning põllumajanduse. 

The aim of the planning is the diversification of the 

population. The creation of appropriate environment for 

young entrepreneurs and people who respect health and 

nature could be one solution. The number of visitors and 

people appreciating the value of the place could be increased 

by new events and infrastructure. 

Urban Space 

The image of the town is shaped by outdated or continuously 

deteriorating residential and public buildings. 

There is no dense or multifunctional city centre. 

Although the river and riverside are to some extent currently 

in use, a lot of potential is still undiscovered. The 

absence of a logical and operative city structure has led 

to gaps in the city pattern, such as the unused spaces 

between the buildings and incomplete transport solutions. 

The closer link between the inhabitants and the river 

as the most important and ever-changing element of nature 

could create a place suitable for working and living 

in the beautiful landscape. A new centre and residential 

area by the river would promote the communication between 

people and nature. 

Economy 

The main landmark, Kehra paper mill, currently focuses 

on the foreign markets and the provided workplaces form 

the only connection with the locals. The mill creates 

large closed brownfield sites in the areas with natural 

qualities. 

Our solution tries to give new life to the factory by giving 

it additional functions and connecting it more with 

the local life. In order to achieve this, we offer a way to 

use the waste products of the paper manufacturing 

for growing plants. The vertical farm physically connected 

to the mill could provide business opportunities 

and also locals with prospects of maintaining modern 

greenhouses. 

Our aim is to connect also other small potential industries 

emerging in Kehra with the leftovers of the paper mill (e.g. 

textile and timber industries and agricultural companies). 

70 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KEHRA PLANEERING > ELU JÕE ÄÄRES

1. 

3. 

2. 

4. 

1. Ala piirid 

Vasakult päripäeva: Peatee, tehas, 

jõgi, raudtee 

Borders of the area 

From the left clockwise: Highway, 

factory, river, railway 

2. Ala jagunemine 

Vasakult: Peatee ääres äri, keskel 

ühendav park ja jõe ääres elamine. 

Distribution of the area 

From the left: Businesses by the 

highway, integrative park in the 

middle and living by the river 

3. Keskne park 

Central park 

4. Pargiga seotud kasvandus 

Farm connected to the park 

5. 

6. 

5. Kasvandus kui generaator 

Farm as a generator 

6. Ühendused 

Autod ja jalakäijad 

Connections 

Cars and pedestrian 

7. 

8. 

5. Hooned pargi ja jõe vahel 

Buildings between the park and the 

river. 

6. Läbipääsud 

Park, hoovid, jõeäär 

Pass-throughs 

Park, courtyards, riderside 

71

Uus keskus 

Uus linna läbiv peatee ning raudtee- ja bussijaama 

nihutamine jõe poole tekitavad tehase ja 

raudtee vahele multifunktsionaalse keskuseala. 

Sinna koonduvad äri- ja teenindusasutused, jõeäärne 

väljak turu ja ürituste korraldamiseks, 

jõega seotud avalik park ning uued elupinnad. 

“Vanast Kehrast” alguse saav park töötab teljena, 

mis ühendab uude keskusesse tekkivad jaama- ja 

kultuurihoone, tervisekeskuse, kaupluse ja taimekasvanduse. 

Jõeäär 

Jõe kallastele on planeeritud avalikud pikniku- ja 

mängualad. Mööda jõge venitatud linna hakkab 

ühendama uus rekreatsioonirada, mis ulatub ka 

teisele poole jõge. 

Elamud 

Elamuid luues oleme lähtunud ennekõike võimalusest 

pakkuda mitmekesist koduvalikut jõe äärde. 

Elamud on mõeldud nii kohaliku elanikkonna 

ümberasumiseks kui ka uute elanike vastuvõtmiseks. 

Majad on jaotatud iseloomu järgi viieks 

tüpoloogiaks. 

Kaupmeestemajad asuvad uuele keskusele kõige 

lähemal ja on seotud jõeäärse väljakuga. Majad 

on mõeldud väikeettevõtjate töö- ja elukohaks. 

Terrassmajade korterid pakuvad jõele avanevaid 

suuri rõdusid ja üldkasutatavat õueala. Konsoolse 

vormiga jõemajad loovad vee kohal elamise tunde. 

Nendega on seotud jõest veidi eemal asuvad suuremad 

peremajad. Vastupidiselt jõe kohal elamisele 

iseloomustab pargimaju võimalus elada pargis 

puude kohal. Linnakodud asuvad uue peatee ääres 

ja moodustavad arenduse viimase etapi. Need 

peaksid ahvatlema pigem linnalist keskkonda 

otsivaid inimesi. 

Vaata planeeringu animatsiooni > ideeruum.ee 

New Centre 

The new main road and the relocation of the railway 

and bus station closer to the river give the primary 

impetus for creating a new town centre. Commercial 

and service buildings, a riverside market and events 

square, a park and new residential areas are all part 

of the new centre. 

The linear park beginning from the “Old Kehra” 

works as an axis that connects the new station 

building and the cultural centre, department store, 

health centre and greenhouses. 

Riverside 

Public areas for picnic and games have been planned 

on the banks of the river. A new recreational path 

will connect the city extending along the river. The 

path also reaches the other side of the river. 

Residential Buildings 

The main idea for designing the residential buildings 

is to offer a wide variety of riverside homes. 

The buildings accommodate the local residents who 

move out of their outdated apartments while offering 

also an attractive place to live. The houses have been 

divided into five typologies according to their characteristics. 

The houses for merchants are the closest to the centre 

and border the main square. The idea of the buildings 

is to provide small entrepreneurs with a place 

for both working and living. The houses facing the 

river have large balconies and a public garden. The 

riverside houses have consoles, which create a feeling 

of living above the river. These buildings are part of 

a larger area that includes the family houses slightly 

away from the river. The park houses are characterised 

by the living space above the park. The town 

apartments are located next to the main road and 

form the last phase of the development. That typology 

should entice the people looking for an urban 

living environment. 

Check out the animation of the master plan > ideeruum.ee 

72 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KEHRA PLANEERING > ELU JÕE ÄÄRES

Ärikvartal 

Business quarter 

Kultuurimaja 

Cultural centre 

Tervisespordikeskus 

Fitness club 

Kasvandus 

Farm 

Kaupmehe elamud 

Merchant’s dwellings 

Pargimajad 

Park houses 

Jõemajad 

River dwellings 

Rongi/Bussijaam 

Train/Bus station 

Pood 

Store 

Terrasselamud 

Terraced houses

KEHRA PLANEERING > Terrasselamu 

Gunnar Kurusk 

Andmed 

Planeeritava ala suurus 0,6 ha. Hoonestusalune 

pind: 990 m 2 . Hoone brutopindala: 2550 m 2 . Maksimaalne 

korruselisus: 4. Minimaalne / maksimaalne 

kõrgus: -1,5 / 10,5 (m). Korterite arv: 13. 

Korterite pindalad: 56,8 - 160 (m 2 ). 

Asukoht 

Jägala jõgi, mis Soome lahte suubudes läbib Kehra 

linna, annab umbes 3000 elanikuga linnale tema 

põhilise karakteri. Linnapildis on vesi siiski igas 

mõttes tagaplaanile jäänud ning linnaruum on 

arenenud pigem põhiliste liiklussõlmede ümber 

kui looduskauni jõe äärde. 

Uus planeeritav korterelamu loob sealsetele uutele 

asukatele ning ehk ka terve ala elanikele täiesti 

uue tunnetuse elust vee ääres. 

Inspiratsiooni on saadud jõe käänulisest dünaamikast, 

kaldareljeefi astmelisusest ning lummavatest 

vaadetest, mis avanevad piki veepiiri 

lõunasse. 

Data 

Size of the planned area: 0.6 ha. Building area: 990 

m 2 . Gross floor area: 2550 m 2 . Maximum number of 

floors: 4. Minimum / maximum height: -1,5 / 10,5 

(m). Number of apartments: 13. Sizes of the apartments: 

56,8 - 160 (m 2 ). 

Location 

The main character to the town of Kehra is given 

by River Jägala flowing through the town and 

into the Bay of Finland. However, the river is still 

not prioritized on the urban scale and the town 

with 3000 inhabitants has mainly developed 

around important traffic intersections rather than 

the beautiful river. 

The new planned apartment building gives the 

tenants a thoroughly new sense of living on the 

edge of water. 

Inspiration is obtained from the dynamism of the 

river, the gradual terrain of the shore and fascinating 

views opening along the water to the south. 

74 PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KEHRA PLANEERING > Terrasselamu

75

Vorm ja funktsioonid 

Hoone on oma astmelise vormi saanud tänu spetsiifilisele 

asukohale. Ala paikneb jõekäänaku ääres, 

kus maapind alustab lauget tõusu ligi 3 meetri 

võrra. See sai määravaks nii terrasside suunale 

kui hoonest avanevatele vaadetele. 

Astmelisus tagab igale korterile isikliku terrassi 

ning vaate jõele. Vaated on suunatud piki jõge 

ning suured aknapinnad tagavad siseruumi ning 

jõekääru pideva suhtluse. Hoone kõige ekspressiivsem 

konsoolne osa tõuseb üle promenaadi vee 

kohale, mis muudab reaalsuseks unistuse vee kohal 

elamisest. 

Hoone puudutab maad vaid kahe korteri ning ühe 

kandva seinaga, et muuta hoone esimene korrus 

võimalikult läbipaistvaks avalikkusele, kel on 

täielik õigus olla pidevas ühenduses jõega. Hoonet 

läbiv pandus tagab nii füüsilise kui visuaalse 

ühenduse vee ja läänes asuva avaliku pargi ja 

sealsete hoonetega. 

Parkimine paikneb täies pikkuses hoone all. Tegemist 

on välisruumiga, kust avaneb raamistatud 

vaade jõele. Ka see ruum on planeeritud avaliku 

osana, kust võib julgelt läbi minna. 

Elamu sisemine liikumine toimub ühtse koridorisüsteemi 

kaudu, mis on võimalikult kompaktne 

ning kõikehaarav. Mitmed korterid on läbi kahe 

korruse, et tagada igale korterile vaade lõunasse. 

Sellest tulenevalt avaneb peamine trepihall 

teisele korrusele, kust sisenetakse enamikesse 

korteritesse. Hoone piklik vorm lubab paigutada 

eluruumid lõunasse, magamistoad aga põhja. Korterid 

on avarad ning mõeldud erinevale kasutajaskonnale. 

Kasutatavad materjalid 

Elamu on projekteeritud võimalikult õhulise ning 

kergena. Sellest tulenevalt on kasutatud peamiselt 

raudbetoonkonstruktsiooni ning lihvitud 

paekiviplaate, sisemistel pindadel loodussooja 

karakteri loomiseks ka vineerplaate. 

Form and Functions 

The gradual form of the buildings derives from the 

site where it is located. The site is set at a river 

where the terrain varies by about 3 meters. Directions 

of the terraces and the views from the building 

depend on the surrounding landscape. 

The terraced form provides every apartment with 

a private veranda and view of the river. The view 

sectors open along the river and the large windows 

ensure communication between the interior 

and the exterior. The cantilever – perhaps most 

expressive form of the building – stretches spectacularly 

over the water. 

The building touches the land only minimally 

to give an expression of a light and transparent 

structure. The public space on the west has the 

right for a visual and physical connection with 

the river and therefore the building has a public 

ramp leading down to the shoreline to a public 

promenade. 

The parking is located under the building. It is 

also an open space for people to have a framed 

view of the river and walk freely underneath the 

structure to the shore. 

The internal movement of the building is preserved 

by the simple system of corridors which is 

as compact and comprehensive as possible. Several 

of the apartments are duplexes to ensure southern 

sunlight for every flat. Therefore the main corridor 

opens to the first floor with main entrances 

to the apartments. The oblong form of the building 

allows the positioning of living areas to the 

south and bedrooms to the north. Apartments are 

spacious and functionally convenient. 

Materials 

The building has been designed as light and airy 

as possible. Therefore the main construction materials 

include reinforced concrete and polished 

limestone plates, also plywood plates on inner 

surfaces for warmer natural character. 

76 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KEHRA PLANEERING > Terrasselamu

1. 

2. 

3. 

4. 

5. 

6. 

7. 

8. 

9. 

PLANEERING 

MASTER PLAN 

11. 

10. 

1. Paberivabrik 

Paper factory 

2. Jägala jõgi 

Jägala river 

3. Jõe elamud 

River dwellings 

4. Ärikvartal 


5. Pargimajad 

Park dwellings 

6. Avalik park 

Public park 

7. Planeeritav korterelamu 

Planned apartment building 

8. Laudisteed 

Decked roads 

9. Kaupmeeste elamud 

Merchant’s dwellings 

10. Rongijaam / Kultuurikeskus 

Train station / Cultural Centre 

11. Mõisapark 

Manor park

1. Parkla 

Car park 

2. Ruumid 

Spaces 

3. Terrassid 

Terraces 

3. Trepikoda 

Staircase 

3.Vaated 

Views 

80 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KEHRA PLANEERING > Terrasselamu

-1. korrus 

-1st floor 

1. korrus 

Ground floor 

81

KEHRA PLANEERING > Jõemajad 


Andmed 

Hoonestusalune pind: 350 m 2 . Planeeritud elamute 

arv: 6. Korruste arv: 3+1. Korterite arv ühes majas: 

6. Korterite tubade arv: 2-4. Korterite suurus: 

66 - 130 (m 2 ). 

Kortermajade asukoht 

Kortermajad asuvad maa-alal, kuhu esialgu olid 

planeeritud nn. kaupmeestemajad. Asukoha suur 

pluss on avanemine üheaegselt nii jõele kui ka 

lõunapäikese poole. Majade paigutust võib osaliselt 

võtta kui eksperimenti. Lähtudes põhimõttest 

elada jõele võimalikult lähedal, võikski maja 

olla jõekaldaks. Jõeäärsete majadevaheliste hoovide 

tekkimiseks on mõni hoone siiski kaldast 

tagasiastega. 

Autodega jõe äärde ei sõideta, seega asub parkla 

veidi eemal tänava ääres. Sellise elukoha puhul 

peab väärtustama muid transpordiliike, mistõttu 

on esimesel korrusel rattaparkla ning 0-korrusele 

võib paigutada paadikuuri. 

Data 

Building area: 350 m 2 . Number of planned buildings: 

6. Number of floors: 3+1. Apartments in one 

building: 6. Rooms in one apartment: 2-4. Size of 

apartments: 66 - 130 (m 2 ). 

Location of the Apartments 

The apartment buildings are located in the area 

where the so-called merchant houses were first 

planned. Openness to the river and to the southern 

sun forms the main merits of the location. The 

placement of the houses is partly an experiment. 

Based on the principle of living as close to the river 

as possible, the house could work as a riverbank. 

Some of the houses step back from the river in order 

to create yards between the riverside houses. 

The parking lot is situated in the street slightly 

away from the houses. Living in such a place, more 

appropriate means of transportation must be preferred. 

There is a bicycle parking on the ground 

floor and a possibility for a boathouse on the level 

of the river. 

82 PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KEHRA PLANEERING > Jõemajad

83

Kortermaja ülesehitus 

Tegemist on väikeste elamutega, kus korrusel asub 

kaks kuni kolm korterit. Kõikidel korteritel on jõevaade 

ja terrass. Terrass toimib poolprivaatse välise 

elutoana. Vormi tekkimist ongi enim mõjutanud 

orienteeritus jõele ja hoovi ning võimalikult mitmekesine 

terrasside paigutus. Vorm tagab naabritele 

nii privaatsuse kui ka võimaluse suhelda. 

0-korrusel asuvad otse jõekaldal paiknevatel elamutel 

kas paadikuur või ühiskasutatav sauna- ja 

peoruum. 0-korrusele pääseb majasisese trepikoja 

või õuepanduse kaudu. Pandus juhatab soovijad ka 

maja alt jõe äärde. Kõikide majade 0-korrusel on panipaigad 

ja tehnoruumid. 

Korterid 

Korterid on mõeldud nii suurematele kui väiksematele 

perekondadele ning varieeruvad seetõttu suuruse 

ja korruselisuse poolest. 

Korterite planeerimisel on lähtutud visuaalsest ja 

füüsilisest kontaktist jõega. Jõe poole on suunatud 

nii korterisisesed vaate- kui liikumiskoridorid. 

Kõikide korterite ühisruumid avanevad jõele ning 

jätkuvad välisruumis terrassiga. Mõne korteri siselahenduses 

võib kasutada mitmeid variante, mis on 

erinevatel korrustel ka läbi proovitud. Üheks terrassipiirde 

elemendiks on lilledele või maitsetaimedele 

mõeldud istutuskastid. 

Privaatsed ruumid (magamistoad, pesu- ja majapidamisruumid) 

paiknevad ühisruumidest võimalikult 

eraldi ning avanevad teisele poole maja. 

Materjalid 

Hoonete välisviimistlus on puhas ja õhuline. Emotsiooni 

loovad suured aknapinnad. Materjalina on 

kasutatud siledaid akrüülpolümeerist ning alumiiniumtrihüdraadist 

valmistatud paneele. Terrasside 

seinu katab soojust ja hubasust loov puitlaudis. 

The Structure of the Building 

With two or three apartments on each floor, the 

buildings are rather small. All the apartments have 

a balcony and a view of the river. The balcony is like 

a semi-private outdoor living room. The form was 

influenced by the orientation to the river and the diverse 

placement of the balconies. The volume of the 

building ensures both sufficient privacy and the 

possibility to communicate with the neighbours. 

The houses right next to the river include either a 

boathouse or a common sauna room on the same 

level with the river. The access is ensured by the indoor 

staircase or outdoor ramp. The ramp connects 

the front yard with the river. All houses have storage 

and utility rooms in the basement. 

Apartments 

The apartments designed for different family sizes 

vary in size and number of storeys. 

While planning the apartments, visual and physical 

connections with the river have been considered. 

Both the indoor view and the corridors are 

directed to the river. All the common rooms in the 

apartments face the river and extend outside by the 

balconies. Some of the apartments allow diverse design 

solutions, which have been tested on different 

floors. There are boxes for flowers and herbs on the 

balcony functioning as balustrade elements. 

Private rooms (bedrooms, utility rooms and bathrooms) 

are located separately from common rooms 

facing the other side of the house. 

Materials 

The buildings have clean and airy facades. The 

large window surfaces are responsible for the emotions. 

Smooth acrylic polymer and aluminium hydrate 

panels are used as facade covering. The balcony 

walls are covered with wooden boards creating 

a sense of warmth and cosiness. 

84 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KEHRA PLANEERING > Jõemajad

ASENDIPLAAN 

SITE PLAN

1. Maht jõe kaldal 

Volume by the river 

Maht jõe kaldal 

2. Jõele avamine 

Opening to the sea 

Jõele avamine 

l 

Jõele avamine 

3. 

Sissepääsud tänava Sissepääsud poolt tänava poolt 

Entrances from the street 

Sissepääsud tänava poolt 

4. Ühised hoovid jõe ääres 

Common yards by the river 

Ühised hoovid jõe ääres 

Te 

olt 

Ühised hoovid jõe ääres 

5. Terrasside ja läbipääsude jõele avamine 

Opening Terrasside up the terraces ja and läbipääsude pass-throughs to jõele the river avamine 

Ava 

res 

Terrasside ja läbipääsude jõele avamine 

6. Avalikud ja privaatsed terrassid 

Public Avalikud and private terraces ja privaatsed terrassid 

le avamine 

86 

PLANEERINGUD Avalikud JA ja KORTERELAMUD privaatsed terrassid > KEHRA PLANEERING > Jõemajad

1. korrus 

Ground floor 

2. korrus 3. korrus 

1st floor 

2nd floor 

87

L00

LOO PLANEERING > MAADEVAHETUS II 

Helle-Triin Hansumäe 


Andre Uibos 

Sissejuhatus 

Ajalooliselt viljakatel Saha-Loo põldudel on nii 

mõndagi jutustada. Esimesi asustusi võis näha 

juba 5000 aastat tagasi ning sellest ajast peale on 

siinsetel rahvastel olnud tugev põlluharimise traditsioon. 

Põliste sumb- ja ridakülade ümber tekkisid 

hajali paiknevad üksiktalud. 1937. aastal oli Loo 

talu üks Eesti suurimaid kanafarme. Nõukogude 

Liidus tehti sellest talust kolhoos, mis lõi eelduse 

suurema asula tekkeks. Narva maantee poolsetele 

aladele ehitati kortermajad ja aedlinn ning Loo põldudele 

tööstus. 

Tänapäeval tegutseb Loo kolhoosi hoones Tallegg. 

Praegu on kinnisvarabuumiaegse optimismiga 

ette nähtud uued ning ebaproportsionaalselt suured 

kinnisvaraarendused tööstusetagustel põldudel. 

Valmis on kilomeetrite viisi asfalti ning mõned 

üksikud hooned vaheldumisi “varedega”. 

Meie töö teeb ettepaneku need arendused ümber 

planeerida asula keskele ning sissesõidutee ääres 

olevatele riigimaadele. Tekkiv elujõuline struktuur 

ühendab Loo keskväljaku, mille ümber on kohalik 

kauplus ja gümnaasium Pirita jõe äärse alaga, kuhu 

Introduction 

Historically fertile fields of Saha-Loo have much to 

tell. The first human settlement was there already 

5000 years ago and since then the locals have had a 

strong tradition in farming. Scattered individual cottages 

emerged around the primeval villages. In 1937, 

Loo farm was one of the largest Estonian chicken 

farms, which during the Soviet times was turned 

into a collective farm forming the basis for the emergence 

of a larger settlement. Apartment buildings 

and detached houses were built in the areas near 

Narva Road and industrial areas on the fields of Loo. 

Today, the former collective farm premises are used 

by the company Tallegg. Currently, there are new and 

disproportionate real estate developments stemming 

from the optimism of real estate boom beyond the 

industrial fields (marked in purple in the top image). 

Miles of asphalt roads have been established and 

only random buildings alternate with former “ruins”. 

Our work proposes to relocate these developments to 

the village centre and to the state land near the entrance 

road (bottom image). This vigorous life structure 

connects the central square of Loo surrounded 

90 PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KEHRA PLANEERING > MAADEVAHETUS II

1. Olemasolev olukord koos kinnistute 

sihtotstarvetega 

Existing situation with cadaster purposes. 

Üldkasutatavad maad 

Common lands 

Maatulundusmaa 

Profit land 

Tootmismaad 

Industrial lands 

Planeeritud elamumaa 

Planned residential area 

Olemasolev elamumaa 

Existing residential area 

Reservmaad 

Reserved lands 

2. Planeering koos kinnistute sihtotstarvetega 

Master plan with cadaster purposes. 

91

on planeeritud vabaaja veetmise keskus. 

Maadevahetuse kontseptsioon 

Näeme ette nö. maadevahetuse aktsiaseltsi teket. 

Aktsiaseltsis lööb kaasa kohalik omavalitsus ja kodanik. 

Vahetatavad krundid saneeritakse ning neile 

tekib hind. Kui inimene ei ole maast huvitatud, võib 

ta oma krundi väärtuses soetada osaluse ettevõttes. 

Vabastatud põllumaad kasutatakse otstarbeliselt 

ning kohalik omavalitsus saab sinna investeerida. 

Niiviisi tekib olukord, kus lootusetult põldudele investeerinud 

inimestel on võimalik kasvõi osaliselt 

teenida tasa kaotatud varad ning maa võetakse kogukonna 

jaoks taas efektiivselt kasutusse. 

Tuginemine olemasolevale ja kehtivale 

seadusandlusele 

Vastavalt planeerimisseadusele on iga valla või linna 

pädevuses korraldada oma haldusterritooriumil 

toimuvat planeerimisalast tegevust ning seejuures 

tagada planeeringute koostamisel avalike huvide ja 

väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud 

arvestamine. 

Haldusmenetluse seadusega on haldusorganile antud 

kaalutlusõigus, mis võimaldab kaaluda otsuste tegemist 

või valida erinevate otsuste vahel detailplaneeringute 

koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel, 

arvestades üldplaneeringuga kehtestatud 

ruumilise arengu üldiseid põhimõtteid. Vajadusel on 

üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks 

võimalik kasutada kinnisasja sundvõõrandamist, s. 

o. kinnisasja võõrandada omaniku nõusolekuta üldistes 

huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest. 

Täiendavalt on planeerimisseadusega määratud ka 

kohaliku omavalitsuse kohustus omandada kinnisasi 

omaniku nõudel õiglase tasu eest, juhul kui 

kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga 

nähakse ette kinnisasja kasutamine avalikul 

otstarbel. 

Vaata planeeringu animatsiooni > ideeruum.ee 

by local shops and secondary school with the leisure 

centre near River Pirita. 

The concept of Land Exchange 

We envisage the formation of so to say land exchange 

joint-stock company. The shares in the company are divided 

by the municipality and the citizen. Interchangeable 

plots are reorganized and they are given a price. If 

a person is not interested in the land, he can acquire a 

share in the company with regard to the value of his 

property. The agricultural land plots are put to efficient 

use and the municipality may invest in them. In the given 

situation people who have invested in useless fields 

can regain at least some of the value of the lost plots and 

the assets will be effectively recovered for the communal 

use. 

Reliance on Existing and Current 

Legislation 

According to the Planning Act, every municipality or city 

is competent to conduct its planning activities within 

the administrative territory, ensuring the balanced consideration 

of planning and development of public interests 

and values, and interests of the concerned subjects. 

With the Administrative Procedure Act, the administrative 

body is given the right of consideration which allows 

to contemplate on the decision-making or choose 

between different options when drafting zoning schemes 

and issuing design criteria with regard to the principles 

for spatial development set by the general spatial plan. If 

necessary, it is possible to exercise the land expropriation 

in the implementation of a general spatial plan or 

zoning, i.e., the dispossession of the property without the 

consent of the owner for a fair and immediate compensation 

if it is in the public interests. 

In addition, the Planning Act sets a responsibility for 

local authority to purchase the property by the owner’s 

request for a reasonable fee, if the valid zoning or general 

spatial plan provides that the property be used for public 

purposes. 

Check out the animation of the master plan > ideeruum.ee 

92 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KEHRA PLANEERING > MAADEVAHETUS II

PLANEERING 

MASTER PLAN

LOO PLANEERING > Loo korterelamud 


Hoonestus 

Hoonestuse vormikäsitlus tuleb linnaehituslikust 

situatsioonist. Väikeste liigutustega vähesel 

määral inimesi ümber paigutades on loodud selge 

rütmiga uus linnakvartal, mis ühendab linnale 

olulist keskväljakut looduslikult kõige atraktiivsema 

jõeäärega. Hoonete põhjafassaad mängib koorikuna 

kaasa tänavafrondiga ning annab sellele 

vahelduva väikelinliku motiiviga rütmi, samas on 

lõunafassaad suunatud otse loodusesse. 

Jõge ja keskväljakut ühendav promenaaditee on 

planeeritud ainult jalakäijatele. Teed ümbritseb 

maastik, park, rekreatsioonivõimalused ning kavandatav 

hoonestus. Autoliiklus toimub välisperimeetril. 

Hoonestus on jalgteest kõrgemal, mis võimaldab 

esimese korruse korterite juures kasutada 

terrassidega lahendusi ning tagada samal ajal ka 

privaatsus. 

Eesmärk oli teha vastandumine maastiku ja tänavafrondi 

vahel ka arhitektuurses vormis tajutavaks. 

Hoonete vahele on paigutatud parkimine. 

Hoonete esimesele korrusele on projekteeritud sisehoovi 

ja terrassile avanevate elutubadega korterid. 

Housing 

The character of the housing is influenced by the 

urban situation. By rearranging a small number of 

people with few movements, a new quarter with a 

clear rhythm is created connecting the city centre 

to the most naturally attractive riverside. The north 

facade of the buildings plays with the street line 

and provides the variable small urban rhythmic 

motif, while the south facade is oriented directly to 

nature. 

The road between the central square and riverside is 

only for pedestrians. Roads are surrounded by landscape, 

park, recreational facilities and the proposed 

buildings. Car traffic will be on the outer perimeter. 

Buildings are on a higher level above pedestrians 

allowing the use of terraces with the ground floor 

apartments while also ensuring the privacy. 

The aim was to make the confrontation between 

the street front and landscape also perceptible in 

form. Buildings are placed between the parking. 

The ground floor of the building has courtyard 

apartments with a living room opening onto the 

terrace. 

96 PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > LOO PLANEERING > Loo korterelamud

97

Ülemised kolm korrust on lahendatud punktmajadena. 

Trepikoda on liigutatud hoone põhjapoolseimasse 

nurka, et avada korterid rohkem päikesele. 

Hoonet katab puidust koorik ning ida-, lõuna- ja 

läänefassaadid on topeltfassaadid. Maast laeni 

aknaid katab rõdudega moodustuv tekstiilkest. 

Promenaad 

Vanasse jõesängi teed otsiv oja on toodud ühenduskoridori 

keskele, hoonestuse ja avaliku promenaadi 

vahele. Ajalooliste põldude ja paekivise 

pinnase poolest tuntud Loo avalik promenaad 

toob väärikalt esile tema ajalugu. Paekivitükkide 

vahel looklev oja ning kivikalmete väljapanekud 

on kindlasti huvipakkuvad elemendid ka turistidele. 

Uus promenaad jõuab linna peaväljakule, mis on 

keskse gümnaasiumihoone arhitektuurist lähtuvalt 

korrapärane. Väljaku vastasküljel asub kirik 

ning külje peale on planeeritud bussijaam mõne 

toetava ärifunktsiooniga. Et väljak ei oleks üledimensioneeritult 

suur väli, kasutatakse ruumilise 

kompositsiooni tarvis puudealleed. 

Promenaadi lõpetusse veesilma kõrvale on kavandatud 

koht kontserdimaja või mõne muu kohaliku 

tähtsusega hoone tarvis. 

The upper three floors are solved as point houses. 

The staircase is moved to the north corner of the 

building thus opening the apartments to the sun. 

The building is covered by a wooden shell and the 

east, south and west facades are double-skin facades. 

With floor to ceiling windows, the facades 

have textile-covered balconies. 

Promenade 

The old stream looking for a connection to River 

Pirita is brought to the new public walkway 

between the buildings and promenade. Historical 

fields and limestone surfaces create a public 

promenade gracefully highlighting its history. 

The stream meandering between the limestone 

tiles with the stone grave stand will certainly attract 

the attention of tourists. 

The new promenade will reach the main square 

with its regular form stemming from the school 

building. The church is located opposite the 

square and the bus station will be on the side 

along with some supporting business functions. 

The spatial composition makes use of tree avenues 

so that the court would not become an overdimensioned 

large field. 

At the end of the promenade next to the small 

pond there will be a new concert hall or some 

other building required at the given moment. 

98 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > LOO PLANEERING > Loo korterelamud

ASENDIPLAAN 

SITE PLAN

TÜÜP 10 

TYPE 10 

TÜÜP 9 TÜÜP 4 

TYPE 9 TYPE 4 

102 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > LOO PLANEERING > Loo korterelamud

103

LASNAMÄE

LASNAMÄE PLANEERING > LASNAMÄE LÕPP 

Merilin Jürimets 

Eve Komp 

Roland Reemaa 

Andmed 

Planeeritava ala suurus: 61,8 ha. Linnade ala 27,8 

ha. Hoonestusalune pind: 108 400 m 2 . Maksimaalne 

korruselisus: 20. Lisanduvate elanike arv: 4000. 

Maakasutuse otstarve: elamumaa 47 %, sotsiaalmaa 

21 % ja ärimaa 32%. 

Linnapiirid 

Oma projekti alustasime linnapiiri mõiste analüüsiga. 

Kus ja kuidas linnad lõppevad/algavad? 

Kuidas linnaosad lõppevad/algavad? Millised on 

üleminekutsoonid? 

Linna tunnuseks on selle ruumiline ja funktsionaalne 

kompaktsus ning vajadus olla samal 

ajal halduslikult iseseisev ja korrashoitud. Piiri 

mõiste oleneb skaalast, mille alusel seda määrata. 

Piiride iseloomud on erinevad ja esinevad nii 

füüsilises kui ka mittefüüsilises maailmas. Piiri 

vahemaad saab mõõta meetrites, kaugust minutites, 

ruumilise terviku määramisel või isikliku 

kogemuse põhjal (mentaalsed piirid). 

Data 

Size of the planned area: 61,8 ha. Area of the cities: 

27,8 ha. Building area: 108 400m 2 . Maximum 

number of floors: 20. Number of additional inhabitants: 

4000. Land use: residential area 47 %., public 

area 21 % and business area 32 %. 

City Borders 

We started our project by investigating the term 

city border. Where and how do cities start/end? 

How do city districts start/end? What are the 

transition zones? 

Cities are described by functional and spatial 

compactness and by their need to be independent 

and structured. The precise meaning of the border 

depends on the scale. There are different physical 

and non-physical border characteristics. We can 

measure the borders’ distance in meters and their 

length in time, or describe their spatial appearance 

or our experience of them (mental borders). 

106 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > LASNAMÄE PLANEERING > LASNAMÄE LÕPP

1a. 

1a. Olemasolev mets 

Existing forest 

1b. 

1b. Uued rohealad 

New green areas 

2. 

2. Planeeritav ringtrammitee läbib kaht erinevat keskkonda: 

kiiret Laagna teed ja klindipealset rahulikku teed. 

Planned circle tramway goes through two different 

environments: the fast Laagna highway and the calm 

road on the klint. 

107

Lasnamäe lõpp 

Valisime oma planeeringu asukohaks Lasnamäe 

lõpu, mis on ühtlasi ka Tallinna linna halduslik 

piir. Veelgi enam rõhutab Lasnamäe lõppu ja 

linna piiri looklev Pirita jõgi. Selle ümber asuv 

maastikukaitseala on omakorda piiriline nähtus. 

Lasnamäe lõpus põimuvad ka mitmed ruumilised 

“piirid” suureks liiklussõlmeks, mis tervitab Tallinnasse 

saabujaid. 

Lasnamäe on planeeritud modernistliku parklinna 

põhimõtete järgi. Lihtsate elamumahtude paigutamine 

soovitavasse ilmakaarde ning avatud 

hoovid, kuhu saab iga kell elutoast pilgu peale 

heita, lõi ideaali demokraatlikust süsteemist, mis 

pidi elimineerima hierarhia nii sotsiaalselt kui 

ka ruumiliselt. Süsteemi miinuseks on aga hoovide 

lõputu voolamine ja linnast saab homogeenne 

majadevaheline jälgimisruum. Lasnamäe ühesuguste 

üheksakordsete elamute väli ning hõre 

pargilaadne haljastus ei paku piisavalt kontrasti 

mitmekülgse linnaruumi tekkeks. Suurejooneline 

struktuur hägustub lõpus aga sootuks. Lasnamäe 

horisontaalselt planeeritud ribad (elamukvartalid, 

Rahu tee läbimurre, rohekoridorid jne) jõuavad 

välja vaid sombustele tühermaadele. NSVL 

ei jõudnud Lasnamäge planeeritud kujul valmis 

ehitada. Valmisid küll elamuhooned, kuid elanikud 

jäeti ilma korralikust infrastruktuurist ja 

vajalikest funktsioonidest. 

Analüüsidele toetudes annab valitud asukoht 

võimaluse luua nii massiivse ja tugeva identiteediga 

linnaruumile uut elukeskkonda värskete 

linnaehituslike võtetega. Uus keskus ei tekita 

kesklinnale konkurenti, vaid lisab alternatiive ja 

rikastab linna. Geograafiline asukoht mitmekesistab 

nii kesklinna kui ka aktiveerib kaugemaid 

asustusi. Uue planeeringu ruumiline ülesehitus 

vastandub ümbritsevale hajaasustusele. 

Lasnamäe lõpu uuendamiseks vaatlesime esmalt 

ühendusi, mis võiksid siduda elukeskkonda maastikukaitsealasse. 

Bioloogiline mitmekesisus 

peaks põimuma Lasnamäe hoonestuse vahele. 

Maastikukaitseala on linnas justkui külmutatud 

End of Lasnamäe 

We chose the site for our planning at the farther 

end of the city district Lasnamäe, which also 

marks the end of the city Tallinn. River Pirita 

situated on the border further emphasizes the city 

boundaries. The nature preserve area located both 

sides of the river forms another kind of a border. 

Finally, at the end of Lasnamäe there are several 

spatial borders combined together into one large 

traffic junction welcoming the visitors of the city. 

Lasnamäe is planned according to the park city 

principles. By positioning simple living volumes 

in the desirable direction and establishing open 

courts visible from the living rooms, an ideal of 

the socialist system was created, where everyone 

is equal socially as well as spatially. The downside 

of this system is that the endless emptiness 

around the buildings turns the district into a homogenous 

observational space. The field of identical 

nine-story buildings and sparse park-like 

greeneries do not offer sufficient contrast for creating 

a versatile city environment. In the end the 

grandiose space is blurred completely. The horizontal 

lines (housing blocks, Rahu and Laagna 

Road, green corridors, etc) designed for the city 

district lead to wastelands. The Soviet Union did 

not complete the city district as it was planned. 

Although the apartment buildings were built, no 

proper infrastructure of necessary amenities was 

established. 

By relying on the case study, the chosen site 

gives us the opportunity to create a new living 

environment with fresh city planning ideas for 

Lasnamäe, which has such a massive and strong 

identity. The new centre will not become a competitor 

for the old city centre, but instead will offer 

alternatives and enrich the city. The geographical 

position will both diversify the existing city and 

activate the farther areas. The spatial structure 

of the new planning is contrasted with the surrounding 

sparse settlements. 

We first looked at connections which could join 

the living environment with the nature preserve 

108 


1. Parklinna ideeliselt on hetkel Lasnamäel liikumine 

kõikjal võrdses olukorras. Hoovid on lõputult voolavad ega 

paku erinevaid keskkondi. 

According to the park city idea the movement in 

Lasnamäe is at the moment in an equal situation 

everywhere. The courtyards are endlessly flowing and 

don’t offer different environments. 

2. Väikelinnade mõte Lasnamäe lõpus pöörab selle 

idee pahupidi. Luuakse selged, linnalikult tihedad 

keskkonnad, mida ümbritseb tihe metsik või kultuurne 

loodus. 

The idea of boroughs in the end of Lasnamäe turns this 

idea upside down. Clear dense urban environments are 

created, which are surrounded by intense wild or cultural 

nature. 

3. Tihedate linnaühikute vahele tekivad intiimsed rohealad, 

mis ühendavad omavahel linnaruume ning ümbritsevat 

keskkonda. 

There will be intimate green areas in between the 

dense urban units, which connect urban spaces and the 

surrounding urban environment. 

PLANEERING >> 

MASTER PLAN >> 

109

ala, mis hoiab alles bioloogiliselt tähtsad kooslused, 

teisalt aga piirab elanike tihedat sidet loodusega. 

Inimeste arusaam kaitseala vajadustest, 

väärtustest ning võimalustest on aga tihti puudulik 

ja hoolimatu looduskeskkonna suhtes. 

Olemasolev infrastruktuur on hägune, tänavad 

lõppevad tühermaal või ei vii kuhugi. Uus planeering 

korrastab Lasnamäe lõpu, ühendab “juhtmeotsad” 

ning muudab jalgsi ja sõidukiga liikumise 

selgeks. Lisatud on loodud trammide ringtrass, 

mis ühendab kogu Lasnamäe kesklinnaga. 

Uue planeeringu eesmärk on luua Tallinna halduspiirile 

linnakude, mis tooks tugevalt esile 

ruumilised piirid. Vastandumine pöörab praeguse 

homogeense keskkonna pahupidi ning lõputu 

anonüümse keskkonna asemel tekib selge looduse 

ja linnaruumi vaheldumine. Linnatuumad on 

asetatud üksteisest eraldi, jättes piisavalt ruumi 

ümbritsevale looduskeskkonnale, mis toimib 

linnasid ühendava elemendina. Ringikujuline 

linn pole eesmärk, küll aga võimaldavad kumerad 

piirjooned sujuvamat liikumist looduslikus 

vahealas. Linnaringide atmosfäärid on erinevad, 

varieerudes vastavalt kõrgustele, pindaladele, 

funktsioonidele, ühendustele jne. 

to renew the end of Lasnamäe. The biological diversity 

should be bound with the city structure. 

The nature preserve in the city is like a frozen 

area protecting important biological biomes but 

limiting the residents’ active relationship with 

nature. People’s awareness of the nature preserve 

and its needs, values and possibilities is often deficient 

and thus they are ignorant of the natural 

environment. 

The existing infrastructure is obscure and streets 

lead either to wastelands or nowhere. The new 

planning organizes the end of Lasnamäe by connecting 

the “lines” and making clear the lines of 

moving on foot or by vehicle. There is also a circular 

tramline connecting the whole of Lasnamäe 

with the city centre. 

The aim of the new planning is to create a city 

tissue at the city boundaries which would highlight 

the spatial borders. Polarization will turn 

the homogenous environment upside down, as instead 

of continuous anonymity, clear alternation 

between the natural and the urban is designed. 

Diverse and dense city cores are separated by sufficient 

distances into the surrounding natural environment, 

which acts as the connector element. 

The aim is not to establish a round city, but its 

curved borders allow smoother movement within 

the natural area between city circles. The atmosphere 

of the city circles differs in height, surface 

area, functions, density etc. 

112 


LINNAD METSAS 

CITIES IN THE FOREST 

1. 

2. 

1. METSALINN 

Koolimaja, kino, kaubandus, 

siserulapark, bürood, äri, kultuurimaja, 

perearstikeskus 

School, cinema, trading, indoor 

skate park, offices, business, 

culture house, health center 

2. TURULINN 

Turuhooned, turuplats, lasteaed, 

bürood 

Market housing, forum, kindergarten, 

offices 

3. 

4. 

3. LINNAMÄE 

Ujula, kauplused, kohvik 

Swimming pool, stores, cafe 

4. JÕEÄÄRE 

Stuudiod, huviringid, loodusteabekeskus, 

raamatukogu, 

kauplused. 

Studios, hobby centres, natural 

focal point, library, stores 

5. 

6. 

5. ROHEKALDA 

Elamukvartal 

Living quarter 

6. AASAKVARTAL 

Bürood, kauplused 

Offices, stores 

7. 

8. 

7. SELI 

Noortekeskus, kauplused, ärid 

Youth center, stores, 

businesses 

8. Ä R I K VA RTA L 

Bürood, parklad, kohvikud 


Offices, car park, cafe 

9. 

10. 

9. REKREATSIOONIKVARTAL 

Sisejalgpallistaadion, jõusaal 

Indoor football field, gym 

10. VÄ I K E 

Elamukvartal 

Living quarter 

113

LASNAMÄE PLANEERING > Lasnamäe maja 

Eve Komp 

Planeering - Linnaring 

Linnaringi ülesehitus ning kortermajade eesmärk 

on pakkuda Lasnamäe elanikele uusi 

võimalusi ja paremat elukeskkonda. Tänased 

suured paneelmajad on liiga anonüümsed ega 

võimalda poolprivaatseid vaheruume ja kogukondliku 

tunde teket. Lahendus pakub välja 

mitmekihilise tiheda linnaruumi looduse keskel, 

kus kõik vajalik (kodu, töö, vaba aeg) on jalutuskäigu 

ulatuses. 

Linnaringi välise perimeetri moodustavad 

korterelamud, mille hoovid avanevad ümbritsevasse 

loodussesse. Korterelamute taga asuvad 

hooned ettevõtetele ja büroodele, mille esmased 

kasutajad võiksid olla linnaringi elanikud. 

Ringi keskele jäävad kaubandus- ja teenindushooned 

ja ühiskondlikud asutused (nt lasteaed, 

kool, ujula, raamatukogu vms), mida saavad kasutada 

ka teised Lasnamäe elanikud. 

Linnaringi läbib trammiliin, mis ühendab 

ringi ülejäänud piirkonna ning kesklinnaga. 

Linnaringi sisemine liiklus on kahel tasandil. 

Korterelamuid ühendav “kodutänav” on mõeldud 

City Planning – City Circle 

The aim of the city circle and the housing is to 

provide new opportunities and better living environment 

for the residents of Lasnamäe. Large 

pre-cast panel housing is too anonymous; it does 

not offer semi-public spaces or a sense of local 

community. The project proposes a multi-layered 

urban space which is surrounded by nature and 

where everything essential (home, workplace, 

leisure activities) is within walking distance. 

Apartment buildings are situated around the 

circle perimeter. Courtyards are opened to nature. 

Behind the apartment buildings there are 

buildings for offices and businesses, which are 

ideally run by the locals. Public buildings (for 

example kindergarten, school, swimming pool 

or library) and also services and shops are in 

the centre of the circle and available for all local 

residents. 

Tramline runs through the city circle and connects 

it with both other parts of Lasnamäe and 

central Tallinn. The traffic in the inner circle 

is on two levels. The “home street” connecting 

114 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > LASNAMÄE PLANEERING > Lasnamäe maja

115

ainult jalakäijatele. Teine ringtänav on mõeldud 

transpordi ja jalakäijate ühise tänavaruumina. 

Lasnamäe maja 

Kortermajja on võimalik siseneda nii linnatänavalt 

kui kahe hoonemahu vahele jäävalt 

“kodutänavalt”. Madalama hoonemahu trepikodadesse 

pääseb hoovist, mis tugevdab koduõue 

tunnet. Hoov on poole korruse võrra ümbritsevast 

maapinnast kõrgemale tõstetud, võttes 

enda alla parkla. Sedasi eraldub hoov visuaalselt 

linnaringi ümber jäävast parkmetsast, 

kuid pandusega on tagatud kahe tasapinna 

omavaheline ühendus. 

Korterelamut iseloomustavaks elemendiks on 

maja fassaadist väljaulatuvad lisaruumidega 

trepikojad. Lisaruumid asuvad igal korrusel ja 

on mõeldud ühiskasutuseks kahele perele. Elanikel 

on võimalik ise otsustada, kuidas ruume 

sisustada (rõdu, mängunurk, lugemiskabinet, 

kasvuhoone, veranda, panipaik, jne). See võimaldab, 

aga ka nõuab sotsiaalset lävimist ning teineteisega 

arvestamist. Eenduvad poolprivaatsed 

mahud annavad elanike tegemistest teada 

ka linnatänaval liikuvatele inimestele. Viimastelt 

korrustelt pääseb ühiskasutuses olevatele 

katuseterrassidele. 

Igal korrusel asub kaks korterit, mis tagab 

korterite avanemise mõlemale poole maja. Kaheksa 

meetri laiuse hoone kandvad osad asuvad 

välisseinas, mis annab suurema plaanivabaduse 

ning võimaluse korteri suuruseid 

korruseti muuta. Tänavapoolsetele külgedele on 

paigutatud vähem valgust nõudvad ning veega 

ühendatud ruumid (panipaigad, vannitoad, 

WC-d, kööginurgad). Selline lahendus võimaldab 

maksimaalselt kasutada hoovipoolsemat külge 

eluruumide tarbeks. Elutuba on igas korteris 

ühenduses köögiga, mistõttu saab ruum valgust 

kahest küljest. 

apartment buildings is for pedestrians. The 

other circular street is a shared space for both 

pedestrians and vehicles. 

House in Lasnamäe 

The building is accessible from the “circular 

street” and also from the “home street”. The 

lower volume is only for apartments and the entrances 

open to the courtyard. The courtyard is 

elevated from the ground to accommodate the 

car park underneath. This also separates the 

courtyard visually from the surrounding nature 

but the connection between the two levels is 

still provided by ramps. 

The characteristic feature of the house is the additional 

space of staircases stretching out from 

the house. The spaces meant for the common 

use of two apartments are located on each floor. 

Residents can decide themselves how to organize 

the space (as a balcony, play corner, reading 

space, greenhouse, storage etc). This allows but 

also requires social interaction and regard for 

others. These semi-public salient volumes also 

give people on the street level information about 

the life inside. The upper floors lead to the entrance 

of the rooftop terraces. 

Every stairway floor has two apartments with 

windows on both side of the building. The house 

is 8 meters wide and the outer walls have structural 

bearing columns providing more freedom 

in planning. Rooms that need less light or 

should be connected with water are situated on 

the street side – bathrooms, kitchens, toilets, 

and storage. This solution frees the other side of 

the house overlooking the courtyard for living 

spaces. In each apartment, the kitchen is always 

connected with the living room and thus gets 

light from both sides of the house. 

116 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > LASNAMÄE PLANEERING > Lasnamäe maja

PLANEERING 

MASTER PLAN 

Korterelamu 

Apartment building 

Ärihoone 

Ärihoone 

Commercial building 

Ühiskondlik hoone 

Ühiskondlik hoone 

Public building 

Büroo/korterelamu 

Büroo / korterelamu 

Office / apartment building

1. korrus 

Ground floor 

118 PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > LASNAMÄE PLANEERING > Lasnamäe maja









4. korrus M1:400 

Lõige 

Section 

Lõige M1:400 

119

LASNAMÄE PLANEERING > K10T4 

Roland Reemaa 

Andmed 


pind: 4060 m 2 . Maksimaalne korruselisus: 7. 

Lisanduvate elanike arv: 240. Maakasutuse otstarve: 

ärimaa 22 % ja elamumaa 33 %. 

Kvartal 10 

Linnaplaneerimise jätkuna analüüsisin põhjalikumalt 

ühe linnaühiku arenguvõimalusi. Uue 

planeeringu eesmärk oli selgete ruumilis- mahuliste 

piirangutega, kuid vormilt vaba lahendusskeem, 

millega oleks piirkonnale tagatud 

oma identiteet ning varieeruvad avalikud ja 

privaatsed ruumid, ühendus ühistranspordiga, 

avalikud teenused ning rohekoridorid. Analüüsisin 

võimalikke arenguperspektiive, mille tulemusena 

tekkinud printsiibi põhjal tekkisid 

linnaühikut kooshoidvad reeglid. 

Data 



additional inhabitants: 240. Land use: business 22 

% and residential 33 %. 

Quarter 10 

As a continuation to the city planning stage, I 

conducted a more thorough analysis of the development 

opportunities of one city unit. The 

purpose of the new planning was to establish 

clear limits of spatial-functional volumes while 

enabling free form for the solution schemes. This 

way the area would be guaranteed its own identity, 

a variety of public and private spaces, a 

connection with public transportation, services 

and green corridors. I analysed possible development 

perspectives which result in rules keeping 

the city unit together. 

120 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > LASNAMÄE PLANEERING > K10T4

121

Tüüp 4 

Elamukvartal koosneb omavahel põimitud erinevatest 

ruumilistest olukordadest ja sellest 

tulenevalt ka funktsioonidest: perimeeterblokk, 

tänavatasku, metsatasku, vaba blokk, väljakud, 

mänguplatsid, jalakäijatetee, autotee jne. Neid 

omavahel ühendades tekivad hübriidsed elamis-ärilised 

ja rohetsoonid, kus elanik saab 

oma soovi järgi ruumilisest elamusest osa võtta. 

Kvartalist saab elamiskeskus, mis tihedas 

linnaühikus pöörab pahupidi praegused Lasnamäe 

monofunktsionaalsed korterid, kuid säilitab 

nende suuremahulise ja ka suurejoonelise 

arhitektuurse joone. 

Type 4 

The quarter contains various spatial situations 

and thus also functions such as perimeter, pockets, 

green pockets, free blocks, squares, playgrounds, 

pathways, roadways etc. By creating 

hybrid zones of the given components, the residents 

could take part in the functions as they 

will. The quarter becomes a hub of residence 

turning the current mono-functional apartment 

blocks in Lasnamäe inside out in the dense 

city-unit, but at the same time maintaining the 

large-scale and one could say also grandiose architectural 

style. 

122 


K VA RTA L10 

BLOCK 10 

Väline perimeeter / Outer perimeter : 110,2 m 2 

Täisehitusprotsent / Fill percentage : min 

32 % 

Avalik hoov / Pubic garden : 1554 m 2, , min 

21 % 

Privaatne hoov / Private garden : 1181 m 2, , 

min 16 % 

Avalik, äri / Public, commercial : 1772 m 2, , 

max 24 % 

Elumajad / Living : 3027 m 2, , 41 % 

ASENDIPLAAN >> 

SITE PLAN >> 

123

1. PLANEERING 

MASTER PLAN 

1. 

2. 3. 

2. PAARISKORTERID / DOUBLE APART- 

MENTS : 4 

Kokku / Total : 1862 m 2 

Keskimine / Average : 93 m 2 

3. ÄRIPINNAD / BUSINESS AREAS : 4 


4. 5. 

4. ÜHETASANDILISED KORTERID / 

ONE-LEVEL APARTMENTS : 61 


Keskmine / Average : 66,9 m 2 

5. PARKLA / CAR PARK 

Kohad / Places : 114 

126 


2. korrus 

1st floor 

3. korrus 4. korrus 7. korrus 

2nd floor 3rd floor 6th floor 

127

ASTANGU

ASTANGU PLANEERING > LINNA JA MAA PIIRIL . . . 

Heleriin Vaher 

Tiia Vahula 

Andmed 

Planeeritava ala suurus: 431 ha. Hoonestusalune 

pind: 640 628 m 2 . Maksimaalne korruselisus: 14. 

Üldine probleem ja eesmärk 

Projekt tegeleb vastuolulise piirkonnaga Astangu 

ja Mäeküla asumis Haabersti linnaosas, mis 

paikneb küll Tallinna linna administratiivpiiride 

sees, kuid on jäänud puutumata arendustest, 

samuti üleüldisest korrastatusest. Probleemipüstituse 

aluseks oli konfliktne olukord: linnaruumis 

on kasutamata suured elujõulised maa-alad, 

kuhu ehitada, kuid ometi on linn valgunud linnavälistele 

põldudele. Seega hõlmab ettepanek 

Tallinna kompaktsemaks ehitamist, luues samas 

vaheplatvorm nii linnast kui maalt tulijale. 

Eeltingimused 

Ajalooliselt oli see ala küla Tallinna lähistel, 

mis on aga hiljem olnud suuresti seotud militaartegevusega. 

Lähipiirkonnas on mitmeid olulisi 

Data 

Size of the planned area: 431 ha. Building area: 640 628 

m 2 . Maximum number of floors: 14. 

General Problem and Intention 

The project deals with the controversial area in Astangu 

and Mäeküla district in Haabersti borough. 

The area is within the administrative borders of 

Tallinn, but has been unaffected by developments 

as well as general maintenance arrangements. The 

problem was based on a conflicting situation – 

there are large unused viable territories for building 

in the city area, however, Tallinn has sprawled 

on the fields outside the city. Thus, the proposal 

includes the transformation of Tallinn into a more 

compact city, at the same time creating a platform 

for both those coming from the city and those coming 

from rural areas. 

Preconditions 

The area was historically a village near the city 

130 PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > ASTANGU PLANEERING > LINNA JA MAA PIIRIL...

1. 

1a. 

1b. 

1c. 

1. KOMPAKTSUSE PUUDUJÄÄGID 

DEFICITS OF COMPACTNESS 

OLEMASOLEV KVALITEET 

EXISTING QUALITY 

1a. Transpordivõrk 

Transportation network 

1b. Külgnevad struktuurid 

Adjacent structures 

1c. Metsad. Astang. 

Forests. Klint. 

Tallinna administratiivne pindala 

Hoonestatud ala / Tegelik Tallinna pindala 

2. ETAPP I 

PHASE I 

2. 

2 

1 

3 

4 

5 

2a. 

2b. 

2c. 

1. Haabersti linnaosa Astangu- 

Mäeküla asum / Urban region of 

Astangu-Mäeküla in Haabersti 

borough. 

2. Nõmme linnaosa Pääsküla raba / 

Pääsküla bog in Nõmme borough 

3. Nõmme linnaosa Männiku-Liiva- 

Raudalu asum / Urban region of 

Männiku-Liiva-Raudalu in Nõmme 

borough 

4. Lasnamäe linnaosa Väo kavandus / 

Väo mining in Lasnamäe borough 

5. Pirita linnaosa Kloostrimetsa 

Maastikukaitseala / Kloostrimetsa 

nature reserve in Pirita borough 

3. 


Hoonestus Tallinnas 

3a. 

OLEMASOLEV PROBLEEMISTIK 

EXISTING PROBLEMS 

2a. Monofunktsionaalsus 

Monofunctionality 

2b. Prügimägi 

Waste ground 

2c. Identiteeditus 

Unidentity 

3b. 

3c. 

3. ETAPP I. Astangu-Mäeküla ala 

PHASE I. Astangu-Mäeküla area 

EESMÄ RGID 

GOALS 

3a. Uue suuna avamine 

Opening a new direction 

3b. Ajaloo väärtustamine 

Valuing the history 

3c. Vaheplatvorm 

Intermediate platform 


Hoonestus Tallinnas 

131

looduslikke mõjutajaid nagu Harku järv, Kadaka 

pank, Harku mets ja Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala. 

Lisaks grandioossele astangule on 

ala sisemisteks looduslikeks planeeringu mõjutajateks 

Järveotsa oja ja vääriselupaigad. 

Projekti valem 

Planeering püüab võimalikult palju arvestada 

ikoonilise ajaloolise ja loodusliku kihistusega ja 

hävitamise asemel anda sellele uus identiteet ja 

väljund, organiseerides ennast olemasoleva vahel 

ja ümber. 

Kui siduda ala praegune lokaalse reostuse probleem 

globaalsega, oleme loonud ainulaadse 

keskkonnateavituskeskuse, mis toimib ala kõige 

märgilisema ja kesksema mõjutajana. Teavituskeskus 

koosneb merekindluse koobastest ja nende 

kuivenduskraavidest, NSVL-aegsetest moonaladudest 

ning maastikupargist nende vahel. 

Lisaks ala sisestele jõujoontele on eesmärk integreerida 

vaadeldav ala ka kõrvalolevate struktuuridega. 

Eeldusel, et Lääne-Tallinna identiteedi 

looja TTÜ ja selle kõrval arenev teadus- ja tehnoloogiapark 

on suure arengupotentsiaaliga, saab 

Astangu ja Mäeküla asumist ideaalne koht, kuhu 

see võib edasi areneda. Sealhulgas toetaks teaduse 

temaatika ka eelnevalt mainitud teavituskeskust. 

Alale kavandatav park ning läbi ala kulgevad 

rohekoridorid ühenduvad Tallinna suurde meridiaansesse 

rohevööndisse. Selles vööndis paljanduv 

paeklint on üks olulisemaid eriilmelisi identiteediloojaid, 

mille lääneküljes on topograafiliselt 

väga soodne koht, kuhu luua Tallinna mõjuväljas 

ainus omataoline suusa- ja kelgumägi. Lisaks on 

alale antud ka elu- ja ärifunktsioon. 

Üks olulisi eeldusi planeeritava ala tulevaseks 

toimimiseks on liita see Lääne-Tallinna trammivõrku. 

Kavandatav Juuliku-Tabasalu mnt ning 

sellega kaasnevad Paldiski mnt ja Kadaka tee 

laiendused suurendavad ligipääsu alale. 

of Tallinn and later became closely related to the 

military. The surrounding area comprises many 

significant natural factors such as Lake Harku, 

Kadaka Bank, Harku Forest and Nõmme-Mustamäe 

Landscape Reserve area. In addition to the grandiose 

terrace, the important factors within the area 

include Järveotsa stream and valuable habitation 

areas. 

Formula of the Project 

Our proposal attempts to consider this iconic historical 

and natural layer as much as possible, not 

by destroying it, but by giving it a new identity and 

output, rearranging itself between the existing values. 

By linking the current and historical local pollution 

problems with global ones, we have created a 

unique Environmental Information Centre, which 

is formed by the caves, the Soviet warehouses, the 

drainage system and the park between them. 

In addition to the internal field lines, the aim is to 

integrate the plot also with adjacent structures. Assuming 

that the creator of West Tallinn identity, 

Tallinn University of Technology, and the adjacent 

Science and Technology Park have a great potential 

for development, Astangu and Mäeküla districts 

will then become a perfect direction for it to 

evolve. These research topics would also support 

the above-mentioned Information Centre. 

The proposed park and green corridors through the 

area are connected with the Meridian Green Belt 

of Tallinn. Limestone outcrop in this belt is one of 

the most important creators of identity. To its west, 

there is a topographically suitable place to plan 

the only skiing and sledging hill in Tallinn area. 

Similarly also living and commercial functions are 

provided. 

One of the most important premises for effective 

functioning is to connect the area to the tram network 

of West Tallinn. The proposed Juuliku-Tabasalu 

Road and the road extensions of Paldiski and 

Kadaka Roads increase the accessibility of the area. 

132 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > ASTANGU PLANEERING > LINNA JA MAA PIIRIL...

PLANEERING 

MASTER PLAN 

Olemasolev hoonestus 

Existing buildings 

Maastikukaitseala 

Nature reserve area 

Planeeritav hoonestus 

Planned buildings 

Planeeritav trammitee 

Planned tramway 

Planeeritav ala-sisene trammitee 

Planned inner tramway

ASTANGU PLANEERING > Kvartal paeklindil 

Tiia Vahula 

Andmed 




ärimaa 8%, elamumaa 80% ja transpordimaa 12% . 

Astangu-Mäeküla asum 

Asum piirneb lõuna poolt Nõmme linnaosa 

eramajadega ning põhja poolt Väike-Õismäe 

ja Astangu elurajoonidega. Tegemist on 

üleminekualaga, kus toimub suur skaalamuutus. 

Kui arvestada võimaliku konfliktiga elamises 

endas (standardiseerimine – vabadus; privaatsuse 

vajadus – rahvarohkus; liikuvus – juured; 

individuaalsus – sotsiaalsus) kui ka vastandliku 

ruumilise situatsiooniga (Nõmme – Väike-Õismäe), 

oli eesmärgiks liita omavahel kortermaja ja 

eramaja positiivsed aspektid. Privaatsustunne ja 

kompaktsus, lisaks ökonoomsus, süstemaatilisus ja 

turvatunne. 

Vaatluse all olev ala on selgelt liiga suur, et sellisel 

väljakul saaks tunda eelpool nimetatud kvaliteete. 

Data 

Size of the planned area: 2,1 ha. Building area: 20 

000 m. Maximum number of floors: 6. Number of 

additional inhabitants: 800. Land use: commercial 

area 8%, residential area 80% and transportation area 

12%. 

Urban Region of Astangu-Mäeküla 

The urban region is bordered in the south by the 

private house area in Nõmme and in the north by 

Väike-Õismäe apartment housing. It is a transition 

area with a large change of scale. Considering the 

potential conflict in living itself (standardisation – 

artistic freedom; need for privacy – crowdedness; mobility 

– roots; individuality – social collectivity) and 

the adversative spatial situation (Nõmme – Väike- 

Õismäe), the goal was to compound the positive 

aspects of apartment buildings and private houses. 

That is the feeling of privacy and compactness as 

well as economy, system and sense of security. 

The area is clearly too large to feel the above-named 

qualities. The main question of the study was 

134 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > ASTANGU PLANEERING > Kvartal paeklindil

135

Uurimisobjektiks said erinevad õued ning küsimus, 

kuidas erineva suurusega hoove funktsioonidega 

jagada. Milline võiks olla inimmõõtmeline 

sisehoov, mis jätaks ruumi nii privaatsusele kui 

kommunikatiivsusele? 

Kvartali ülesehitus 

Kvartal on rajatud loogikale, et suuremate tänavate 

ääres ning antud juhul ka parimate vaadetega 

külgedel on kortermaja kuni kuuekorruseline. Samas 

on metsatukkadega külgnevad servad madalamad 

ning kohati isegi ühekorruselised, moodustades 

madala ridaelamuriba. Kvartali liigendamiseks 

on mõni hoone osa pööratud sissepoole, mis loob 

erineva suurusega õuesid. Kõige avaram õueruum, 

mis paikneb kuuekorruselise mahu läheduses, 

jääb kasutusele kui ühiskondlik väljak ja suurem 

peopidamisruum. Samas läheduses paiknevad ka 

ruumid ühiskasutuseks. Parkimine on viidud maa 

alla, mis omakorda loob hoovile kaks tasandit ja 

võimaldab seeläbi muuta ruumi topograafiliselt 

mitmekesisemaks. Lisaks sellele, et maa-alune 

parkla kaotab visuaalselt õueruumist seisvad autod, 

annab see ka võimaluse varjatumalt teenindada 

suurema tänava äärseid ettevõtteid vajaliku kaubaga. 

Galeriid 

Mitmekorruselistes hooneosades paiknevatesse 

korteritesse pääseb galeriide kaudu. Lisaks on 

korterimoodulit õue poole välja nihutades võimalik 

elamispinda suurendada ning see omakorda tekitab 

korterist galeriisse astudes „eesaia“ tunde. Nimetatud 

aiad võivad olla erinevate funktsioonidega ning 

kasutuses kas privaatselt või ühiskondlikult. 

Korterid 

Korterites on fikseeritud märg plokk, kuid kõik 

ülejäänud ruumid on vaheseinte liigutamisel 

muudetavad nii suuruselt kui funktsioonilt. Kõik 

ruumid on algupäraselt võrdsed ning elanikud 

valivad ise, kas soovivad päikselist magamistuba või 

elutuba. 

how to use and functionalize the yards of different 

size. What does it mean to have a human-scale 

courtyard that would simultaneously leave space 

for privacy and communication? 

Quarter 

The quarter is built up according to the following 

logic: next to the busy streets and in this case 

also on the side of the building with the best 

views, the apartment building will have up to six 

floors. On the other sides bordered by the forest, 

the buildings are lower and even form a row house 

typology. Furthermore, some parts of the building 

extend into the yard creating areas of different 

scale in order to break the courtyard into smaller 

parts. The largest free space is located right next 

to the highest part of the block also serving as a 

public venue for common events. Near the public 

area there are also rooms for communal use. 

There is underground parking forming two levels 

for the courtyard and thus making the yard topographically 

more diverse. In addition, it helps to 

hide the transportation vehicles used for delivering 

goods to the businesses next to the busy road. 

Galleries 

The apartments of the multi-storey part of the 

block are accessible through galleries. By placing 

the apartment modules further out to the courtyard, 

we create apartments of different sizes and 

the sense of a private “front yard”. Those yards 

could have different functions and may be used 

for private or public occasions. 

Apartments 

All the apartments have a fixed wet block, whereas 

all the other divisions of the rooms may be freely 

altered in function and size. At first all rooms 

are equal and inhabitants can choose if they 

want to have a sunny bedroom or living room. 

136 


1. 

2. 

1. Mets 

Forest 

2. Liiklus, pääs parklasse 

Traffic, entrance to the car park 

3. 

4. 

3. Maa-alune parkla 

Underground car park 

4. Teeninduspinnad 

Service areas 

5. 

6. 

5. Pääsud sisehoovi 

Entrances to the inner courtyard 

6. Parklast väljumine 

Departures from the car park 

7. 

8. 

7. Trepikojad ja liftid 

Staircases and lifts 

8. Erineva iseloomuga õued 

Yards with different characters 

137

Eramaja ja kortermaja tüpoloogia segu 

Mixing privat and apartmenthouse typlo 

1. Eramaja ja kortermaja tüpoloogia segunemine 

Mixing private and apartmenthouse 

typology 

2. Inimmõõtmeline sisehoov - massiivne 

perimeeter 

Human scale courtyard - massive perimeter 

Inimmõõtmeline sisehoov - massiivne 

Human scale courtyard - massive perim 

Galeriid, eesaiad, varieeruv korteri suur 

Galleries , front yards, variable apartmen 

3. Galeriid, eesaiad, varieeruv korteri 

suurus 

Galleries, front yards, variable apartment 

size 

138 


3-toaline korter, 100 m 2 

1-room apartment, 50 m 2 4-room apartment, 200 m 2 3-room apartment, 100 m 2 

4-toaline korter, 150 m 2 

4-room apartment, 150 m 2 

3-toaline korter, 100 m2 

3-room apartment, 100 m2 

139

KOPLI

KOPLI PLANEERING > MIINI, BEKKERI, MEERUSE 

HANS-PETER ISAND 

ARTUR STAŠKEVITŠ 

KRISTI TUURMANN 

Andmed 


pind: 56 000 m 2 . Maksimaalne korruselisus: 


otstarve: ärimaa 90% ja elamumaa 10%. 

Alternatiiv valglinnale 

Viimase kahekümne aasta jooksul on Tallinn 

valglinnastunud. Ilus loodus ja privaatne ruum 

kaaluvad üles töökoha, meelelahutusasutuste ja 

muude teenuste kauguse. Uued asulad on tekkinud 

kõikjale Tallinna ümber, kuid enim on tendents 

märgatav just rannaäärsetel aladel. Tähelepanuta 

on jäänud omanäolised ja kaunid paigad 

Tallinna linna piirides, mis kesklinna läheduse 

tõttu võiksid pakkuda alternatiivset elukeskkonda 

valglinnadele. 

Kopli poolsaare teevad atraktiivseks selle pikk 

rannajoon, suured pargid, topograafiline mitmekesisus 

ja arhitektuuripärand, milles võib näha 

potentsiaali tervikliku elukeskkonna tekkeks. 

Data 


56 000 m 2 . Maximum number of floors: 9. Number 

of additional inhabitants: 2200. Land use: commercial 

area 90% and residential area 10%. 

Alternative for Urban Sprawl 

Over the past twenty years, Tallinn has been 

experiencing the effects of widespread urban 

sprawl. Beautiful nature and privacy have come 

to outweigh the area’s remoteness and distance 

from the workplace, entertainment or other services. 

New settlements have emerged all around 

Tallinn, but most notably in the waterfront areas. 

At the same time, there are numerous lovely and 

unique yet neglected areas not far from the Tallinn 

city centre that may serve as alternative living 

environment to suburbs. 

Kopli peninsula is attractive for its long shoreline, 

large parks, topographic diversity and architectural 

heritage. It has great potential for creating a 

wholesome living environment. 

142 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KOPLI PLANEERING > MIINI, BEKKERI, MEERUSE

1. 

1. MILJÖÖALAD /MILIEU AREAS 

Kopli poolsaarele on iseloomulikud eriilmelised miljööd. Elamualad 

on merest tööstusalade tõttu ära lõigatud. 

Unique milieus are characteristic of Kopli peninsula. Residential 

areas are cut off from the sea by industrial areas. 

2. 

2. JALUTATAV LINN / WALKABLE CITY 

Vahemaad Kopli poolsaarel on parajalt lühikesed, et võiks tekkida 

tervet piirkonda hõlmav jalakäijate ala. Meri asub Kopli tänavast 

ca 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel. 

Distances in the Kopli peninsula are short enough for creating 

a pedestrian area for the whole area. The sea is at a distance of 

around 15 minutes from Kopli street. 

3. 

3. HOONESTUS /BUILDING AREA 

Hoonestatud ala vahelt paistavad selgelt välja tühimikud. Kolm 

neist on pargid, ülejäänud valdavalt tühermaa. 

Voids stand out clearly from the building area. Three of them are 

parks, all the rest predominantly wastelands. 

4. 

4. ÜHENDUS LINNAGA /CONNECTION TO THE CITY 

Kopli poolsaar on linnaga ühendatud Kopli ja Tööstuse tänava 

kaudu. Samas suunas kulgeb ka ühistranspordi marsruut. 

Kopli peninsula is connected to the city by the Kopli and Tööstuse 

street. Towards the same direction runs the public transport route. 

5. 

5. TÄNAVAVÕRGUSTIK / STREET NETWORK 

Kopli tänavast mere suunas hargnevad tänavad lõppevad enamasti 

järsult ära. 

The streets running towards the sea from Kopli street mostly have 

rough dead ends. 

6. 

6. ROHEALAD / GREEN AREAS 

Kopli poolsaare keskosas paiknevad kolm pargiala. Paljassaarel 

asub Natura 2000 looduskaitseala. 

In the middle of the Kopli peninsula there are three park areas. In 

Paljassaare there is Natura 2000 nature preserve area. 

7. 

7. MAASTIK /LANDSCAPE 

Kõrgustevahe merepiirist poolsaare keskosani on umbes 17 meetrit. 

Järsemad astangud on Kopli liinide ning Keraamikatehase 

aladel. 

The difference of heights between the coastline and the middle 

part of the peninsula is around 17 metres. Steeper terraces are near 

Kopli lines and the Ceramics factory. 

8. 

8. MEREPIIR /COASTLINE 

Kopli poolsaar on kolmest küljest merega ümbritsetud. Kopli poolsaare 

kallas moodustab umbes 40% terve Tallinna merepiirist. 

The Kopli peninsula is surrounded by the sea from three sides. The 

shore forms around 40 % of the whole Tallinn coastline. 

143

Kopli asum 

Kopli on üks vastuolulisemaid linnaosasid Tallinnas. 

Kuni 20. sajandi alguseni oli Kopli populaarne 

puhkekoht, hiljem hakati seal arendama 

tööstust ja kujunesid välja töölisasulad. Nõukogude 

okupatsioon, mil ranna-alad suleti, viis 

piirkonna allakäiguni. Just oma huvitava ning 

mitmekesise ajaloo tõttu on Kopli siiani väga 

fragmenteeritud ja ülejäänud linnast eraldunud. 

Kuigi Kopli poolsaare merepiir moodustab 40% 

kogu Tallinna merepiirist, on suur osa sellest 

kasutuseta. Tunda on nõukogudeaegset merepiiri 

isoleeritust ning sadamad ja tööstushooned muudavad 

rannajoone lünklikuks. Katkestused ei lase 

piirkonda tervikuna näha, tupiktänavad tekitavad 

segadust ja loovad ohtlikke nurgataguseid. 

Planeeringu eesmärk on muuta Kopli asum terviklikuks, 

kuid sealjuures säilitada selle rikkalik 

keskkond. Kopli erinevaid piirkondi ühendab rannaäärt 

pidi kulgev kergliiklustee, mis on ühendatud 

Kultuurikilomeetri ja Stroomi rannaga. 

Rannajoon asub Kopli tänavast ja sealsest trammiteest 

ligikaudu 15-minutise jalutuskäigu kaugusel. 

Ette on nähtud kaubasadamate funktsiooni 

muutmine ning tööstusalade vähendamine. 

Kopli asumile eriomaselt kulgevad erinevad miljööalad 

risti Kopli tänavaga, luues äärmiselt vahelduva 

keskkonna. Planeering näeb ette seniste 

elamualade jätkamist mereni. Tühermaade ja kaotatud 

tööstusalade tihendamisel arvestatakse 

ajaloolise struktuuriga või luuakse eeskuju puudumisel 

uued miljööd. 

Nii on mereäärt ühendav kergliiklustee muutuva 

iseloomuga, sest läbib kõiki erineva karakteriga 

elamualasid. Avalikud funktsioonid teevad mereääre 

atraktiivsemaks nii kohalikele kui ka külalistele. 

Kopli district 

Kopli is one of the most controversial districts in 

Tallinn. Until the dawn of the 20th century, Kopli 

used to be a popular recreational area, where later 

worker settlements began to grow around several 

developing industries. The long years of Soviet occupation, 

when the shoreline access was restricted, 

led to ongoing stagnation. Different eras and 

unrealized ideas have left Kopli fragmented and 

isolated from the rest of the city. 

Although the shoreline of Kopli peninsula accounts 

for 40% of the whole waterfront in Tallinn, 

a large part of it is under-utilized. One can still 

feel the mental isolation of the Soviet era – the 

shoreline is interrupted by the harbour and numerous 

industrial buildings. Wastelands and 

dead-ends cause confusion and create dodgy 

backstreets. 

The goal of the master plan is to complete Kopli 

district and at the same time preserve its rich 

environment. The main idea for the master plan 

was to create a light traffic route alongside the 

shoreline that is also connected with the Culture 

Kilometre and Stroomi beach. The shoreline itself 

is an approximately 15-minute walk from Kopli 

Street and the tramline. Additionally, the functions 

of the harbour are changed and industrial 

areas reduced in size. 

Kopli district is characterized by differing milieus 

creating a very contrasting and interesting 

environment. In the master plan, living typologies 

are expanded to the waterfront, at the same 

time preserving the already existing atmosphere 

and milieu of each individual area. The densification 

of current wastelands and former industrial 

areas was inspired by the historical structures, 

or – in the absence of a historical example – a 

completely new atmosphere was created. 

Thus the seaside route will transform as it passes 

through all the different milieus. The created 

public space makes the seaside attractive for the 

locals as well as for visitors. 

144 


1. 2. 

1. Eriilmeliste miljööde ühendamine 

kergliiklusteega. 

Integration of the unique milieus and 

pedestrian walkway. 

2. Kergliiklustee muutumine tüpoloogiate 

järgi. 

The development of pedestrian walkway 

by typologies. 

3. 4. 

3. Kergliiklustee muutumine topograafia 

järgi. 

The development of pedestrian walkway 

by topography. 

4. Kergliiklustee ajaline muutumine: 

etapp 1. 

The temporal development of pedestrian 

walkway: stage 1. 

5. 6. 


etapp 2. 




etapp 3. 



7. 8. 

7. Tüpoloogiate pikenemine mereni. 

Extending the typologies towards the 

sea. 

8.Kergliiklustee jagunemine eriilmelisteks 

aladeks. 

Dividing the pedestrian walkway for 

unique areas. 

9. 10. 

9. Ringteed ühendav jalgteede võrgustik. 

Pedestrian walkway network joins the 

circuit. 

10. Autoteed 

Motorways 

145

Miini-Bekkeri-Meeruse 

Kõige jõulisemalt lõhuvad linnajao terviklikkust 

Miinisadam, Bekkeri ja Meeruse sadamad. Miinisadam 

on militaarala ning juba praegu plaanitakse 

see koos Paljassaare sadama kõrval asuva 

sõjalaevade sadamaga Tallinnast välja viia. Bekkeri 

ja Meeruse sadamad ei hõlma üksnes rannaäärt, 

vaid ka suurt osa sisemaast. Tegu on kaubasadamatega 

ning kuni Kopli tänavani ulatuvaid 

suuri alasid kasutatakse kauba ladustamiseks. 

Lisaks sellele häirib sadama tegevus ka kohalikku 

liiklust. Raudtee puudumise tõttu transporditakse 

kaupu veoautodega, mis tekitavad müra ja 

tõkestavad liiklust päev läbi. 

Miinisadama ala asendatakse madala tihedusega 

hoonestusega, mis suhestub kunagiste 

muinsuskaitsealuste tööliselamute tüpoloogiaga. 

Ajalooliste objektide paremaks esiletulekuks on 

oluline ühendada need promenaadi võrgustikku 

ning tagada elanike pääs mereni – nii on see ajalooliselt 

varemgi olnud. 

Bekkeri sadama ala iseloomustavad suured tööstushooned, 

mis on ühtlasi muinsuskaitse all. 

Praegu ladudena kasutusel olevad arhitektuuriväärtused 

muudetakse ühiskondlikeks hooneteks 

ning igaühele neist antakse vääriline funktsioon. 

Uued elamualad jälgivad sadama struktuurile 

omast skaalat, luues suurte sisehoovidega kvartaleid. 

Planeering jälgib ka kunagisi raudteesihte, 

millel oli sadama töös oluline roll. 

Meeruse sadamale on iseloomulik tehislik maapind. 

Lisaks kaile on tehtud sisselõikeid mandrisse. 

Siinsed hooned võtavad eeskuju pikkadest 

nelja-viiekorruselistest paneelelamutest, mis jäävad 

sadama ja Kopli tänava vahele. Planeeritavad 

hooned jälgivad looklevat rannajoont ning asuvad 

otse mere ja maa piiril. Hoonete paiknemine rannaga 

risti võimaldab kõikidele elanikele vaateid 

merele. 

Miini-Bekkeri-Meeruse 

Bekkeri, Miini and Meeruse ports have the worst 

impact on the homogeny of the district. Miini 

port is a military zone and there are current plans 

to move the port out of the city limits together 

with the other military port at Paljassaare. Bekkeri 

and Meeruse ports do not comprise only the 

seashore, but also large areas of the inland. These 

are commercial harbours and the vast areas extending 

as far as Kopli Street are being used for 

storing goods. Furthermore, the harbour activities 

disturb the traffic. Without the railway, goods 

are moved with trucks that make noise and slow 

down the traffic. 

Miini port area is replaced with low-density housing 

corresponding with the historical houses that 

once belonged to the upper-class workers of the 

harbour factories. To present the buildings under 

heritage conservation, it is necessary to link 

them with the promenade. The local inhabitants 

are granted the access to the sea as it was at the 

beginning of the settlement. 

Bekkeri port area is characterized by large-scale 

industrial buildings that are under heritage protection. 

These buildings, currently used as warehouses, 

are reorganized for public activities and 

each of them is given a worthy function. The new 

apartment buildings follow the large scale of the 

existing ones, creating huge building blocks with 

vast central courtyards. The project considers 

also the original railways which had a great influence 

on the activities and spatial organisation 

of the harbour. 

uued hoonemahud 

Meeruse port is characterized olemasolevad hooned by artificial landscape. 

In addition to the quay there are also basins 

cut into the land. Here the new 

haljasala 

buildings 

promenaad 

continue the existing long, 4-5-story prefabricated 

buildings located between Kopli Street and the 

harbour. The new buildings follow the serpentine 

seashore and are situated right next to water. Perpendicularly 

to the shoreline, they create panoramic 

views for every apartment. 

146 


PLANEERING 

MASTER PLAN 

Uued hoonemahud 

New building volumes 

uued hoonemahud 

Olemasolevad hooned 

Existing olemasolevad buildings hooned 

Haljasala 

Green haljasala area 

Promenaad 

Promenade promenaad 

FUNKTSIOONID >> 

FUNCTIONS >>

Mereäärne park 

Connection with the waterfront promenade 

Akadeemia 

Academy 

Süsta park 

Kayak park 

Kohalik sadam 

Local port 

Avalik sadam 

Public port 

Linnarand 

City beach 

Liivarand 

Sandy beach

Väikelaevade sadam 

Port for small vessels 

Spordiväljakud 

Sports facilities 

Eksperiment-laevade tehas 

Factory for experimental vessels 

Vaateplatvorm 

Viewpoint 

Suusakeskus 

Ski resort 

Karjamaa 

Pasture 

Katariina kai 

Katariina quay 

Multifunktionaalne hoone + väljak 

Multifunctional building + square 

Lineaarpark 

Linear park 

Ühendus kesklinnaga 

Connection with the city centre 

Ühendus rannapromenaadiga 

Connection with the waterfront promenade 

Ühendus Stroomi pargiga 

Connection with the Stroomi park

KOPLI PLANEERING > Meeruse sadam 

Hans-Peter Isand 

Andmed 


pind: 4350 m 2 . Maksimaalne korruselisus: 4. 


elamumaa 100%. 

Meeruse sadam 

Meeruse sadama-ala on alati olnud tihedalt seotud 

mere ja laevandusega. Tänaseks on meri ja 

laevad omandanud negatiivse tähenduse, kuna 

kaubasadamana võtab see enda alla suured alad, 

mis on turvalisuse eesmärgil võõrastele suletud. 

Pikad piirded muudavad linnaosa lünklikuks ja 

lõikavad elanikud ära merest. Projektis on ette 

nähtud tööstuse asendamine elamute, avaliku 

ruumi ja avaliku sadamaga. 

Ankru ja Vasara tänavate vahelist ala iseloomustavad 

pikad sirged majad. Esmalt torkavad silma 

1960ndatel ehitatud sotsiaalelamud, nende vahel 

aga eelmise sajandi algusest pärit Bekkeri sadama 

tööliste elamud. Kopli tänavalt algavad teed 

viivad otse mereni, tekitades pikki vaatekoridore. 

Data 



additional inhabitants: 335. Land use: residential 

area 100 %. 

Meeruse port 

Meeruse port district has always been closely associated 

with the sea and shipping. Today, the sea 

and the ships have acquired a negative meaning, 

since the port occupies vast cargo storage areas 

that are currently cut off from visitors for security 

purposes. Long fences surrounding the industries 

do not allow residents near the sea. The project 

replaces the industrial buildings with housing, 

public spaces and a public port. 

The area of Ankru and Vasara Streets is characterized 

by long straight buildings of social housing 

from the 1960s and houses for the workers of 

Bekker port from the beginning of the 20th century. 

The cross-streets of Kopli Street lead directly 

to the sea, creating long view corridors. 

150 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KOPLI PLANEERING > Meeruse sadam

151

Uued kortermajad 

Vastavalt planeeringulisele ideele jätkab projekt 

olemasolevat linnastruktuuri, sarnanedes sellega 

nii tiheduselt kui ka avaliku ruumi iseloomult. 

Inspireerituna funktsionalistlikest ideedest ja 

külgnevatest sadamaehitistest, on uute elamute 

vorm lihtne ja jälgitav. Pikkade hoonemahtude vahele 

jäävad avatud hoovid ja kanalid, mis on olemasolevate 

sadamakanalite pikendused. Hooned 

on viidud täiesti mere ja maa piirile, kuid ei takista 

seejuures juurdepääsu rannani. Rannajoonega 

risti paiknevad hooned võimaldavad merevaadet 

igast korterist ja ka kaugemal paiknevatest majadest. 

Kahe hoone vahele jääv hoov on jagatud kolmeks, 

et tekitada vahelduv keskkond ja takistada meretuuli. 

Seejuures säilib hoove ühendav vaatekoridor. 

Hoovi erinevatel osadel on isesugune iseloom 

ja kasutus, et pakkuda tegevust igal aastaajal 

iga ilmaga. Merepoolseim osa on sillutatud ning 

langeb sujuvalt merre. Seal võivad elanikud oma 

paadid vette lasta ja neid maapinnal hooldada. 

Hoovi päiksepaistelisemas küljes asuvad aga 

haljasalad, kus suvisel ajal rannamõnusid nautida. 

Keskmine hoov on kõige avatum, kuna sellest 

läheb läbi promenaad. Lisaks asuvad seal mänguväljakud 

nii kohalikele elanikele kui ka külalistele. 

Kolmas hoov on kaetud haljastusega ning selle 

asukoht on tuulte eest kaitstuim. 

Hoone koosneb väga erinevatest elupindadest. 

Kuigi esimest korrust ei peeta üldjuhul kõige 

eelistatumaks, on seal paiknevad korterid projektis 

iseäranis rõhutatud ja hõlmavad meretasandil 

asuva alumise korruse koos privaatse paadikuuriga. 

Teise korruse korterid on väiksemad 

ja lihtsamad, et pakkuda elamispinda väiksema 

sissetulekuga peredele. Kolmandal korrusel on 

korterid, mis on mõeldud lühemaajaliseks üürimiseks. 

Need on ühetoalised ja kompaktsed ning 

väiksele pindalale on mahutatud palju erinevaid 

funktsioone. Neljandal korrusel on ruumikad korterid 

avarate vaadetega merele. 

New Apartment Buildings 

According to the master plan, the project will 

continue the existing urban structure, with similarities 

in density and the proportions of public 

spaces. Inspired by the ideas of functionalist 

buildings and the adjacent industrial area, the 

form of the new building is simple and easy to 

comprehend. Between the long volumes lay public 

courtyards and channels which are extensions of 

the existing landscape. The buildings are situated 

by the sea, but do not cut off access to the 

beach. Located perpendicular to the shoreline, 

the building provides all apartments with great 

views. 

The courtyard separating the two buildings is 

divided into three to create a versatile environment 

and prevent sea breezes, while the unifying 

view corridor is maintained. Different parts of the 

courtyard have various use and character offering 

activities for every kind of weather. The seaside 

part of the courtyard is paved and descends into 

water. There the inhabitants can take care of their 

boats and launch them into water. There are green 

areas on the sunny side of the yard where people 

can enjoy the beach during the summer. The middle 

part is the most public with the promenade 

passing through it. There are playgrounds for both 

local residents and visitors. The third courtyard 

has a lot of greenery and due to the location it is 

protected from the winds. 

The building has a wide variety of apartments. 

The apartments on the ground floor, which is not 

usually considered a good option for living, are 

carefully planned to provide comfortable living 

conditions. The apartments have the lower floor 

on the sea level with a private boat garage. The 

first-floor apartments are smaller and more compact, 

designed for families of lower income. The 

apartments on the second floor are designed for 

a short-term lease. These studio apartments are 

compact and comprise many different functions. 

The apartments on the third floor are spacious 

and offer great views on the sea. 

152 


ASENDIPLAAN 

SITE PLAN

1. Hoonemahtude vahele jäävad piklikud hoovid ja kanal, 

mida mööda saavad elanikud paadiga otse koduukseni 

sõita. 

Between the building lie long courtyards and a canal 

which the inhabitants can use to drive directly home 

with a boat. 

2. Hoone liigendamisega on hoov jagatud kolmeks erineva 

iseloomuga alaks. 

The volume of the building divides the courtyard in 

three parts with different atmospheres. 

3. Mere ja maa poole avatud privaatsete hoovide vahel 

asub avalik ala mänguväljakutega. Sealt möödub ka 

promenaad. 

Between the courtyards facing the sea and the land 

there is a public space with playgrounds where the 

promenade passes. 

4. Lisaks korteriga ühenduses olevatele paadikuuridele on 

majas ka suurem kuur avalikuks kasutuseks. 

In addition to the boat garages attached to some 

apartments there is a larger storage for public use. 

5. Tänu mitmekesisele trepikodade süsteemile on korterid 

üksteisest eraldatud ja seega privaatsemad 

Due to the varying staircase system the apartments are 

separated and thus more private. 

156 


2. korrus 

1st floor 

3. korrus 

2nd floor 

4. korrus 

3rd floor 







157

KOPLI PLANEERING > Bekkeri sadam 

Kristi Tuurmann 

Andmed 


pind: 3520 m 2 . Maksimaalne korruselisus: 4. Lisanduvate 

elanike arv: 162. Maakasutuse otstarve: 

ärimaa 18,7 %, elamumaa 77,6% ja sotsiaalmaa 

3,7 %. 

Bekkeri sadam 

Bekkeri sadama ala asub Kopli poolsaare edelarannikul. 

Mõneti Stroomi rannaala jätkav piirkond 

on avatud õhtupäikesele ning seetõttu sobib 

elamualaks, kuid sadamafunktsiooni tõttu on 

suur osa sellest linnaelanikele suletud. 

Bekkeri tehasekompleks rajati aastatel 1911–1915, 

mille käigus võeti maha seal kasvanud tihe mets. 

Bekkeri sadamas tegeldi põhiliselt laevaehitusega. 

Suurematest tehasehoonetest on tänaseni 

säilinud nelja 15m laiuse lööviga 110m pikkune 

laevaehitustöökoja hoone ja 121m pikkune tellisseintest 

kahelööviline mehaanika- ja turbiinitöökodade 

hoone. Säilinud on ka 40,5m kõrgune veetorn 

ja slipp. (Bruns) 

Data 



additional inhabitants: 162. Land use: commercial 

area 18,7 %, residential area 77,6 % and public area 

3,7 %. 

Bekkeri Port 

Bekkeri port lies on the southwestern bank of 

the Kopli peninsula. As a kind of an extension to 

the Stroomi beachfront, the site opens towards a 

beautiful sunset making it ideal for living. Unfortunately 

the port takes up a large portion of the 

shoreline which is closed to the public. 

The area was covered with dense forest which 

was cut down before the construction of Bekkeri 

industrial complex in 1911-1915. Bekkeri port specialising 

in shipbuilding had several outstanding 

structures some of which are still standing, 

including the shipbuilding workshop, the mechanics 

and turbine workshop, the 40,5m high 

water tower and a ramp. (Bruns) 

158 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > KOPLI PLANEERING > Bekkeri sadam

159

Planeering 

Uus planeering on inspireeritud sadamahoonete 

suurtest mõõtmetest. Nii kujunesid suured erineva 

iseloomuga kvartalid ning park veetorni juures. 

Endisele raudteesihile on loodud kergliiklustee, 

mis kulgeb Kopli viadukti alt läbi ja ühendab Bekkeri 

sadamaala teiste Kopli parkidega. Mere ääres 

kulgeb promenaad-kergliiklustee, mille juurde on 

koondunud avalikud funktsioonid: keskväljak, kaubanduspinnad 

ja bürood. Endisele üle 35m kõrguse 

tornkraana asukohale on rajatud jahtklubi-kultuurikeskus. 

Sadamas võiks peatuda veetakso, mis 

ühendab Kopli poolsaart Kakumäega. 

Endisesse laevaehituse töökoja hoonesse on kavandatud 

spordihoone ujulaga, millest on piirkonnas 

puudust tuntud, mehaanika- ja turbiinitöökodade 

hoonesse väikelaevade tehas. Koos jahisadamaga 

moodustub neist ühine kompleks. Suuri sadamahooneid 

ühendavad raudteesihid. 

Elu mere ääres 

Kavandatud korterelamu on osa multifunktsionaalsest 

hoonekompleksist, mille mere ääres kulgev promenaad 

kaheks jagab. Pool sellest asub meres, pool 

maismaal. Kummagi hoonemahu vahel on erineva 

iseloomuga “sisehoov”. Ühe moodustab sisebassein, 

kus saavad silduda korteriomanike paadid 

ja kaatrid. Suvel on seal suplemiseks soojem vesi, 

talvel uisuplats. Teine sisehoov on maismaal ning 

promenaadi tasapinnast tõstetud. Suur pargilik 

sisehoov võimaldab selle ümber perimetraalselt 

paiknevatest korteritest vaateid nii merele kui sisebasseinile. 

Promenaadile avaneb mere kohal kõrguv hotellimaht, 

mis toimib omaette maamärgina. Hoonekompleksi 

maismaapoolses osas asub kohvik ja 

restoran ning sisehoovile suunatud lasteaed. Korterelamu 

esimesel korrusel on osaliselt äripinnad. 

Kortermaja ise jälgib kalda poole langevat maastikku 

ning kitsas hoonemaht võimaldab kõigil (v.a 

1-toalistel) korteritel ulatuda läbi maja. Nii suurte 

kui väiksemate rõdudega elutoad on paigutatud 

lõunasse, magamistoad põhja poole. 

Master Plan 

The new master plan was inspired by the existing 

large port structures which set the scale for quarters 

with different character and the park by the water 

tower. The former railway track has been converted 

into a light traffic route connecting Bekkeri port area 

with other parks in Kopli. The new promenade by the 

waterfront links several public functions including 

the plaza, retail spaces and offices. An old 35m tall 

crane tower now houses a yacht club with a marina 

and cultural centre. The marina could have a stop for 

a water taxi connecting Kopli peninsula with Kakumäe. 

The former shipbuilding workshop is planned to 

house a sports complex with a swimming pool while 

the mechanics and turbine workshop will house a 

manufacture for small watercrafts. Along with the 

yacht club they will function as a single complex interconnected 

with railway tracks. 

Living by the Sea 

The planned apartment building is part of a multifunctional 

complex divided into two by the promenade. 

One half of them lies in the sea, while the other 

one on dry land, creating two characteristic “courtyards”. 

The one around the water includes a small 

marina with an outdoor swimming pool. The second 

one lies on dry land elevated from the promenade. The 

large park-like inner courtyard provides the apartments 

lining its perimeter with views of the sea and 

the harbour bath. 

The structure cantilevering over the water houses a 

hotel which opens towards the promenade, creating 

a distinct landmark. On the side closer to land there 

are a cafe and a restaurant. A kindergarten looks onto 

the inner courtyard. Some of the ground floor spaces of 

apartment buildings are leased for small businesses. 

The apartment building follows the landscape leaning 

towards the waterfront and the narrow volume 

allows almost all of the apartments to enjoy views 

on both sides. Living rooms, with either the larger or 

smaller balconies, all look to the south and bedrooms 

to the north. 

160 


1. Kinnine perimeeter 

Closed perimeter 

2. 

1. 

2. Promenaad. Kahe mahu tekkimine. Kahe erineva iseloomuga 

“sisehoovid”. 1 - Park, 2 - Meri. 

Promenade. Creation of two volumes. “Inner courtyards” with two 

different characters. 1 - The Park, 2 - The sea. 

3. Avalikud hoonemahud promenaadi ääres. Korruselisuse 

muutmine merevaate tekitamiseks. 

Volumes of the public buildings along the promenade. Changing 

the number of the storeys for the view to the sea. 

4. Merevaade. 

View to the sea. 

5. Paatide ja kaatrite pääs sisebasseini. 

Access to the inner basin for boats and speed boats. 

161

1. 

2. 

1. OLEMASOLEV OLUKORD / EXISTING 

SITUATION 

2. 

1. 

3. 

4. 

2. KONTSEPTSIOON / CONCEPTION 

1-Park/Park 

2-Promenaadiäärne kvartal / Quarter 

along the promenade 

3-Väljaku äärne kvatal / Quarter along 

the square 

4-Promenaadi pealne kvartal / Quarter 

on the promenade 

5-Merepealne kvartal / Quarter on the 

sea 

5. 

3. 

4. 

3. 

3. AVALIKUD FUNKTSIOONID /PUBLIC 

FUNCTIONS 

Kaubandus ja bürood on koondunud 

promenaadi äärde ja keskväljaku ümber. 

Business and offices are gathered along 

the promenade and central square. 

2. 

1. 

4. 

4. TSAARIAEGSED EHITISED / BUILD- 

INGS FROM THE CZARIST ERA. 

1-Sepikoja hoone / Forge 

2-Mehaanika- ja turbiini töökodade 

hoone / Mechanics and turbine manufactory 

building. 

3-Veetorn / Water tower 

4-Slipp / Slip 

5. 

6. 

5. PROMENAAD /PROMENADE 

Jalgrattatee, jahisadam, veetakso, 

kohvik-restoran, bassein 

Bicycle road, marina, water taxi, caferestaurant, 

basin. 

3. 

2. 

1. 

4. 

6. 

5. 

10. 

7. 8. 

9. 

6. FUNKTSIOONID / FUNCTIONS 

1-Muuseum / Museum 

2-Päevakodu / Day care centre 

3-Väikelaevade tehas / Small vessels 

factory 

4-Väikeärid, bürood 1.korrusel / Small 

businesses, offices on the 1st floor 

5-Väikeärid, bürood 1.korrusel / Small 

businesses, offices on the 1st floor 

6-Toidupood / Grocery store 

7-Jahtklubi ja kultuurikeskus / Yacht 

club and cultural centre 

8-Hotell / Hotel 

9-Kohvik-restoran / Cafe-restaurant 

10-Lasteaed / Kindergarten 

162 


1. korrus 

Ground floor 

2. korrus 

1st floor 

3. korrus 

2nd floor 

KORTERITÜÜP 1 (2-toaline, 56, 3 m 2 ) 

TYPE 1 (2 rooms, 53,3 m 2 ) 

KORTERITÜÜP 2 (4-toaline ja 2-korruseline, 121 m 2 ) . 

TYPE 2 ( 4 rooms and 2 floors, 121 m 2 ) 


TYPE 3 (4 rooms, 119,5 m 2 ) 


TYPE 4 (1 room, 36,5 m 2 ) 

163

MUSTAMÄE

MUSTAMÄE PLANEERING > MOODULMAJAD 

Rauno Mätas 

Andmed 

Planeeritava ala suurus: 20 ha. Maksimaalne korruselisus: 


otstarve: ärimaa 30% ja elamumaa 70%. 

Sotsiaalelamukvartal 

Eesmärk on luua madala sissetulekuga peredele 

võimalus üürida soodne elamispind looduslikult 

kaunis ja turvalises keskkonnas. Eluhoonete projekteerimisel 

on ette nähtud konteiner-tüüpi elamud, 

mis on taaskasutatavad 2,5x6m ja 2,5x12m 

mõõtmetega merekonteinerid. 

Parklad on projekteeritud peatänavate äärde ja 

maa alla, mis jätab kvartalisisese ala üksnes 

jalakäijatele ja loob turvalisema, rahulikuma ja 

puhtama elukeskkonna. 

Loodud on uus Männiliiva tänav, mis ühendab 

Sütiste tee Ehitajate teega ning valgustatud 

kergliiklustee, mis viib läbi Nõmme parkmetsa 

Nõmme keskusse. 

Data 

Size of the planned area 20 ha. Maximum number 

of floors: 6. Number of additional inhabitants: 900. 

Land use: commercial area 30 % and residential 

area 70 %. 

Social Housing Quarter 

The goal is to create housing units for people with 

low income in a safe and friendly environment. 

The new planning includes the use of old sea 

containers in the construction of new apartment 

buildings. The measurements of the used containers 

are 2,5x6 metres and 2,5x12 metres. 

The parking has been solved with an underground 

parking lot and parking spaces in the 

streets, leaving the space between the buildings 

only for pedestrians. 

The planning site has been divided into two by a 

new Männiliiva Street connecting the two main 

roads Sütiste and Ehitajate Street. 

166 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > MUSTAMÄE PLANEERING > MOODULMAJAD

Sõpruse pst 

Sütiste tee 

Männiliiva tn 


PLANEERING 

MASTER PLAN 

Sotsiaalelamu, 4-korruseline 

Social housing, 4-floors 

Ridaelamu, 2-korruseline 

Row house, 2-floors 


ee 

Korterelamu, 3-korruseline 

Apartment building, 3-floors 

Kauplus 

Store 

K 

spordihoone 

Keskus / kultuurimaja 

Centre / Cultural centre 

Lasteaed 

Kindergarten 

Parkimismaja 

Car park 

TTÜ spordihoone juurdeehitus 

Extension of the TTÜ sports hall 

Kõrghaljastus 

Trees 

Planeeringuala piir 

Border of the planned area

MUSTAMÄE PLANEERING > Sotsiaalmajad 

Rauno Mätas 

Andmed 




ärimaa 30 % ja elamumaa 70 %. 

Sissejuhatus 

Viimastel aastatel aset leidnud majanduskriis ja 

üha langev reaalpalk on viinud ainuüksi Tallinnas 

ligi 45 000 elanikku suhtelise vaesusemäärani, 

milleks on 60% Eesti keskmisest sissetulekust. 

Probleemiks on ühtlasi „buumi“ ajal eluaseme 

ostuks võetud laenud, mis omakorda vähendavad 

inimeste maksejõulisust ning teevad nad tuleviku 

suhtes ebakindlaks. Oluline on välja tuua, et 

leibkonnatüüpidest on suurimas vaesusriskis alaealiste 

lastega üksikvanemad, vähemalt kolme 

lapsega pered ja üksi elavad pensioniealised. 

Üks suurim kuluallikas on eluasemekulud, mis 

röövivad suure osa inimeste igakuisest sissetulekust. 

Korterite üürihinnad ja ülalpidamiskulud 

on tõusutrendil, mis teeb vähekindlustatud 

Data 

Size of the planned area: 20 ha. Building area: 21 600 

m 2 . Maximal number of floors: 6. Number of additional 

inhabitants: 900. Land use: business area 30 % 

and residential area 70 %. 

Introduction 

Due to the economic crisis in the previous years 

and the drop of real salary, 45 000 inhabitants 

in Tallinn now live in poverty with only 60% of 

the average income in Estonia. The other problem 

is loans that people took during the boom years 

to buy a home now making them more insecure 

about the future. It is important to note that in addition 

to lonely retired persons also families with 

at least three children and only one parent have 

the highest risk of poverty. 

Accommodation costs form the highest proportion 

of the cost of living requiring about 1/3 of the 

average income in Estonian families. The cost of 

living is rising each year further degrading the 

situation of the families living in poverty. In order 

168 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > MUSTAMÄE PLANEERING > Sotsiaalmajad

169

perede olukorra veelgi raskemaks. Sellele probleemile 

võiks lahenduse leidmisel eeskuju võtta 

Ameerika Ühendriikidelt ja Kanadalt, kus 20-30% 

uutest planeeringutest moodustavad sotsiaalelamud. 

Tõsi, sotsiaalmaju on rajatud ka Tallinnas, 

kuid seda eelkõige Lasnamäel. Mustamäe, mis 

on elanike arvu poolest Tallinnas suuruselt teine 

linnaosa, puudub soodsam eluasemevõimalus 

sootuks, mistõttu on valitud asukoht kunagi 

väljaarendamata jäänud VII mikrorajoonis neile 

kohane. Antud piirkonnas on hea transpordiühendus, 

lähedal on kauplused, lasteaiad ja haridusasutused 

ning Nõmme metsapark. 

Konteinermajad 

Mustamäe linnaruumile on iseloomulikud erinevatest 

tüpoloogiatest koosnevad hooneteüksused, mis 

moodustavad mikrorajoonid. Peamiselt on levinud 

viie- ja üheksakorruselised ENSV ajal ehitatud paneelelamud. 

Hoonete ees paiknevad enamasti ruumikitsikuses 

vaevlevad parklad ning nende vahel 

haljasalad, mis on osaliselt kaetud kõrghaljastusega 

ning päevinäinud mänguväljakutega. 

Uus planeering näeb ette vanade merekonteinerite 

taaskasutamist kortermajade rajamisel. Konteinerite 

kasutamine tagab loodussäästlikuma ehituse 

ning võimaluse hoone moodulite kaupa tehases 

komplekteerida ja hiljem vajadusel teisaldada. 

Kasutatavate konteinerite mõõtmed on 2,5x6m ja 

2,5x12m. 

Kuuekorruselisele sotsiaalelamule on projekteeritud 

maa-alused parklad, mille sissepääs on Sütiste tee 

poolt. Eesmärk on hoida majadevaheline ruum autodest 

vaba. Tegu on galerii-tüüpi hoonega, mille 

põhjaküljel on korteritesse viivad käiguteed. Hoone 

on liigendatud nii, et igal korteril oleks oma terrass, 

mis avaneb lõunasse. Hoone keskmises osas on 

kaks kõrget võlvi, mille alt kulgevad kergliiklusteed. 

Planeeringuala lõunaküljes paikneb viiekorruseline 

perimetraalne hoonestus, mille esimesel 

korrusel on äripinnad ning ülemistel korterid. Ala 

lääneküljes on madalad, kolmekorruselised kortermajad, 

mis sulanduvad ümbritsevasse männimetsa. 

to prevent that from happening, there is a good example 

from the United States and Canada, where 

20-30% of the new plannings consist of social 

housing. In Tallinn, the city government has also 

built some social housing in the previous years 

but that has only been done in Lasnamäe district, 

leaving Mustamäe, the second largest city district 

with regard to its population, at this point 

without any social housing. Therefore, the seventh 

micro district in Mustamäe has been chosen for 

the planning site of the container housing with 

its good transport connection, nearby supermarkets, 

kindergartens, educational institutions and 

a wonderful forest landscape in Nõmme. 

Container Housing 

A distinctive feature of Mustamäe district includes 

its division into micro districts consisting 

of various housing complexes. Mustamäe was 

planned in the 1960s with mainly five- and ninestorey 

apartment buildings. In front of the buildings 

there are narrow parking areas that nowadays 

lack the space needed for parking. Between 

the apartment buildings there are green areas 

with mainly pine and birch trees. 

The new planning includes the use of old sea containers 

in the construction of the new apartment 

buildings. The use of sea containers provides a 

more environmental-friendly construction and 

the possibility to assemble the containers in factories 

to ensure better quality. It also gives the 

chance to place, replace or remove the containers 

easily. The measurements of the used containers 

are 2,5x6 metres and 2,5x12 metres. 

One of the main problems in Mustamäe is car 

parking. Therefore underground parking has 

been designed to prevent cars from clogging the 

streets. The new apartment building is a gallerytype 

building with its northern side equipped 

with walkways and each apartment with a balcony 

facing south. The 2-5-room apartments are 

designed from two to four sea containers with 

windows facing north and south. 

170 


PLANEERING 

MASTER PLAN

1. Tänavaäärne hoonestus 

Volume by the street 

2. Lõunasse avanevad terrassid 

Terraces opening to the south 

3. Trepikojad 

Staircases 

4. Liigendus. Rohkem privaatsust 

Articulation. More privacy 

5. Katuseterrass ja külgedele avanevad aknad 

Roof terrace and windows opening to the sides 

6. Mahu liigendus. Läbipääsud 

Articulation of the volume. Passages 

172 




3. korrus 

2nd floor 





173

NAISSAAR

NAISSAARE PLANEERING > NICESAAR 

Ove Oot 

Liisi Vähi 

Andmed 


pind: 7 440 000 m 2 (40 %). Maksimaalne korruselisus: 

34. Lisanduvate elanike arv: 23 000 (aastaks 

2050, 3500 in/km²). Maakasutuse otstarve: 

elamumaa 30 %, ärimaa 30 % ja sotsiaalmaa 20 %. 

Äärelinnastumine 

Äärelinnasid vaadeldes näeme, et tegemist on 

linna loomuliku kasvamise viisiga, mida võib 

universaalse printsiibina jälgida erinevates 

kultuurides kogu tsivilisatsiooni arengu vältel. 

Töötades mitmete linnaehituslike skeemidega, 

valisime välja hübriidse mudeli, mis koosneb omavahel 

efektiivselt ühendatud satelliit-linnakutest. 

Rakendasime seda täiesti uues keskkonnas ja 

vastandasime selle sisult valglinnastumisele. 

Naissaar – uue elu labor 

Jäädes ruumiliselt Tallinna kesklinnast sama 

kaugele kui Jüri või Saue, on Naissaar juba praegu 

Data 

Size of the planned area: 1860 ha. Building area: 

7 440 000 (40 %). Maximum number of floors: 34. 

Number of additional inhabitants: 23 000 (by the 

year 2050, 3500 pers/km²). Land use: residential 

30%, business 30 %, social 20%. 

Suburbanization 

Suburbanization is one of the natural processes 

of the urban growth which may be witnessed in 

different cultures throughout the development of 

the civilization. Working with different urban 

schemes, we selected a hybrid model which encompasses 

well-connected satellite cities. We 

applied it in a completely new environment and 

decided to oppose our work to suburbanization. 

Naissaar – the New Collectivity 

Located as far from Tallinn as Jüri or Saue, the 

island of Naissaar will sooner or later be affected 

by urban changes. Instead of tackling the conse- 

176 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > NAISSAARE PLANEERING > NICESAAR

1. 2. 3. 

1. Demokraatlikud vaated 

Democratic views 

2. Maastikus istumine 

Blending to the landscape 

3. Ümbrusega suhestuv 

Relational to the surrounding 

4. 5. 6. 

1. Ühtlane päiksevalgus 

Smooth sunlight 

2. Olemasolev tühi ruum 

Existing void 

3. Töökindel võrgustik 

Reliable network 

7. 8. 9. 

1. Tuulekoridoride vähendamine 

Decrease of wind tunnels 

2. Vaheldusrikkus 

Variety 

3. Looduses istuv 

Blending to the nature 

10. 11. 12. 

1. Lineaarne 

Linear 

2. Hargnev 

Branching 

3. Looklev 

Winding 

177

Tallinna mõjusfääris ning sellega linnaliste muutuste 

surve all. Valglinnastumise tagajärgedega tegelemise 

asemel leidsime Naissaare olevat ideaalne 

tabula rasa, kus katsetada uute elumudelitega ja 

luua uue elu labor, vormiline utoopia – NICEsaar. 

Tuleviku konseptsioon 

Erinevaid stsenaariume läbi mängides ja protsesse 

ennustades koostasime manifesti. Jõudsime 

arusaamisele, et tuleviku ühiskond on ülimalt 

tehnologiseerunud, kuid seda tähtsamaks saavad 

emotsionaalsed (reaalsed) kogemused ja sotsiaalsed 

kontaktid. Leidsime suure tulevikupotentsiaaliga 

teemad, mis võiksid olla ka NICEsaare 

käivitajateks. Pakutava areneva struktuuri iseloom 

tugineb nii sotsiaalsete prognooside, potentsiaalsete 

funktsioonide kui kohalike looduslike ja ajalooliste 

eelduste koosmõjule. 

Planeering 

Eelpool käsitletud kontseptsiooni realiseerumist 

näeme uuelaadses totaalses arhitektuuris, mis 

toimib ökonoomse ja efektiivse võrgustikuna, isetaastuva 

organismina. Aeglaselt arenev ja paindlik 

struktuur levib üle terve saare, jättes endasse puutumatuid 

metsiku looduse saarekesi. Arengu algoritm 

tugineb punktidevaheliste maastikust lähtuvate 

ühenduste loomisele ja lisandumisele. Sama 

olulised kui sihtkohad on nendevaheline ruum – 

oluline on protsess ja kohtumised, kõik, mis toimub 

‘tee peal’. Loodav superstruktuur hõlmab nii avalikku 

ruumi, hoonestust kui infrastruktuuri. Katused 

ja sisetänavad on horisontaalne võrgustik ning 

aatriumid ja väljakud on nii valguskaevudeks kui 

vertikaalseteks ühendusteks. Hoonestus võrgustiku 

sees võib varieeruda kõikides viisides ja vormides. 

Teedevõrgustikuna ülesehitatud süsteem on 

demokraatlik, stabiilne ja ökonoomne. Ühiskonna 

individualiseerumine ning avatumaks muutumine 

kajastub arhitektuuris. Planeeringus on lähtutud 

ka ruumi emotsionaalsetest kvaliteetidest, millest 

tuleneb näiteks liigendatus ja vaheldusrikkus. 

Pakutav hübriidstruktuur on universaalne, kuid 

lähtub kohalikest oludest ja on alati isikupärane. 

Vaata planeeringu manifesti > ideeruum.ee 

quences of suburbanization we saw Naissaar as a perfect 

tabula rasa, where one could experiment with new 

ways of living and try again by creating a lab for new 

life, architectural utopia – NICEsaar. 

The Concept for Future 

By playing with different scenarios and predicting 

processes we drafted a manifesto. We realized that although 

the society will become increasingly technological, 

emotional experiences and social contacts will be 

even more important. We found fields with great future 

potential, which could be the triggers for NICEsaar’s development. 

The nature of the developing structure will 

arise from social predictions, potential functions and 

implications by the local history and nature. 

The Project 

We see a new kind of total architecture, which acts 

as an efficient economic network and a self-renewable 

organism. A slowly developing and ever-changing network 

will spread all over the island, leaving the wild 

nature between the structures intact. The algorithm of 

the development is based on creating and adding connections 

between places, derived from the landscape of 

the island. As important as the destinations is also the 

space between them – therefore the main role will be 

played by the process in itself and the encounters taking 

place, everything that happens ‘on the way’. All possible 

functions are resolved within the superstructure 

– the edifice contains the public space, housing, roads 

and other infrastructure. The roofs and inner streets 

function as roads, while the atriums and squares serve 

as light wells and vertical connectors. The housing 

within the grid may vary in all forms and aspects. The 

system built like a network is democratic, stable and 

economical. The individualization and globalization of 

the society will become visible in its architecture. In 

the plan, one can see also the emotional qualities considered, 

which create its morphology and alternating 

nature. The new kind of hybrid house is universal, yet 

emanates from local circumstances and thus always 

retains its distinctiveness. 

Check out the manifesto of the master plan > ideeruum.ee 

178 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > NAISSAARE PLANEERING > NICESAAR

Virbi tuletorn 

Virbi lighthouse 

Aktiivspordi-ja surfiala 

Area for active sports and surfing 

SAARE ÜLDPLAAN 

GENERAL PLAN OF THE ISLAND 

Energia keskjaam 

Energy central station 

Kasiinode ala 

Area for casinos 

Kunila mägi 

Kunila hill 

Suured mäed 

Big hills 

Militaarmuuseum 

Military museum 

IT agentuur, küberkaitsekeskus 

IT agency, Centre for cyber security 

Mädasadam 

Mäda harbour 

Suursadam 

Great harbour 

Miinilaod 

Warehouses for mining 

IT Akadeemia 

IT Academy 

Skype 

Skype 

Noodamaja plääz 

Noodamaja beach 

Surnuaed 

Cemetery 

Kirik 

Church 

Omari küün 

Omar barn 

Lõunasadam 

Southern harbour

180

181

NAISSAARE PLANEERING > Elamisesild 

Ove Oot 

Andmed 


pind: 9930 m². Maksimaalne korruselisus: 4. 

Lisanduvate elanike arv: 100. Korterite arv: 40. 

Hooneüksuste arv: 15. Maakasutuse otstarve: 

ärimaa 20% ja elamumaa 50%. 

Idee 

Aastasse 2050 suunatud elamises omandab muutumine 

kui ruumi üks dimensioonidest veelgi 

olulisema tähenduse. Siinkohal pakun välja ühe 

võimaliku tulevikuhoonestuse stsenaariumi. 

Muutumist võimaldavasse tulevikukonstruktsiooni 

on planeeritud kaasaegset äärelinna iseloomustavaid 

lihtsaid, normatiivseid lahendusi. 

See on hea algus ja üleminek tuleviku äärelinnale. 

NICEsaarel on täpsemaks alaks valitud piirkond 

sadama kõrval saare idakaldal. Koht iseloomustab 

saart ja saarel elamist ning on ka keskkonnana 

sobiv algus 20–50 aasta perspektiivis hübriidse 

hoonestuse planeerimisele. 

Data 

Size of the planned area: 2 ha. Building area: 9930 

m². Maximum number of floors: 4. Number of additional 

inhabitants: 100. Number of apartments: 

40. Number of housing units: 15. Land use: commercial 

area 20 % and residential area 50 %. 

The Idea 

In the habitation aimed for 2050, change as a new 

dimension of space will acquire an even greater 

meaning. Here, I have proposed one possible scenario 

for building structures aimed in the future. 

Standard solutions have been planned into this 

characteristically suburban simple futuristic 

construction allowing alterations. This is a good 

start and transition to a city of the future. 

The planned area is on the east coast of NICEsaar, 

next to the harbour. The location is distinctive to 

the island and its habitation. As an environment, 

it is also a befitting start for planning hybrid 

housing in the perspective of 20–50 years. 

182 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > NAISSAARE PLANEERING > Elamisesild

183

Hoonestuse kujunemine 

Mereäärset pinnareljeefi ja olemasolevat teerada 

järgiva hoonestusstruktuuri saab rajada etappidena. 

Erinevad etapid järgivad lineaarseid jooni 

ja rajatakse sild-konstruktsioonina. Sildade omavahelised 

puutepunktid jäigastavad kogu struktuuri 

ja võimaldavad neid omavahel loogiliselt 

liita/lahutada ning rajada uusi ühendusi erinevate 

struktuuride vahele. Sildade maapinnast lahus 

hoidmine tagab võimalikult väikese kokkupuute 

väärtusliku pinnasega ning sildade peal/all/ 

küljes oleva planeeringulise lahenduse muutmine 

on lihtne ega kahjusta looduskeskkonda. 

Planeeritav ala jääb saare üldplaneeringuga 

määratud kontuuride piiresse. Liitmiseks 

olemasolevate ja tulevaste tasapindade ning 

struktuuridega on ette nähtud ka hoonestusmahu 

kõrguste muutumine. Mahud, mis kulgevad 

ühtlase lineaarse joonena, säilitavad avaliku 

ruumi osakaalu nii hoonestuse peal kui osaliselt 

selle sees ja all. 

Hooneüksused 

Lineaarses konstruktsioonis on erinevad hooneüksused, 

mille sees võib olla kuni kuus korterit 

või äriruumi. Antud arvutuste ja mahtude osas 

olen silmas pidanud maksimumlahendusi. Töö 

eelmises etapis läbimängitud muutumiste tarvis 

on jäetud ka võimalused erinevatele stsenaariumitele. 

Lahendused arvestavad ka võimaliku 

arengu peatumisega ning sellest tuleneva hoonestusala 

muutumise vajadusega. 

Energiakasutuses on uute tehnoloogiate ja lokaalsete 

taaskasutatavate süsteemide abil võimalik 

luua senistest linnadest tõhusam hoonestusstruktuur 

ning seda nii teaduspõhisemate 

materjalide (nt nanotehnoloogiad, volditud konstruktsioonide 

matemaatika jm) ja uute energiasüsteemide 

kasutuselevõtu (nt pieso-, laine-, helienergia 

jms) kui ka linnaruumi energiatarbijate 

vähendamisega (nt transport). 

Formation of the Housing 

The housing structure following the shoreline 

terrain and the existing path can be built in 

several stages. The various stages follow linear 

lines and will be built as „bridge“ constructions. 

The intersections of these „bridges“ rigidify the 

whole structure and allow the addition/removal 

of structural parts, and also the creation of new 

connections between different structures. Keeping 

the bridges separated from the ground will 

guarantee minimal intervention to the valuable 

soil. In addition, it provides easy alteration solutions 

to the planning (top/bottom/side) without 

harming the natural environment. 

The planned area is within the borders of the 

comprehensive plan of the island. In order to join 

the existing and intended terrains and structures, 

alteration is planned also in the housing 

heights. The linearly lined up volumes will preserve 

the proportion of the public space on top of 

but also partially inside and under the housing 

structure. 

Housing units 

The linear construction consists of different 

housing units containing up to six apartments or 

business/retail spaces. With regard to the calculations 

and volumes, I have aimed for maximum 

solutions. Possibilities for different scenarios 

have been left for the alterations worked out in 

the previous stage of NICEsaar. Solutions also 

consider the possibility that progress may stop 

and there might be a need for altering the location 

of the housing area. 

Regarding the energy usage, the various new 

technologies make it possible to create a more 

effective housing structure. These may include 

scientific materials (e.g. nanotechnologies, folded 

construction mathematics, etc) or new energy systems 

(e.g. piezoelectric, wave, sound energy, etc) 

or the reduction of energy usage with an effective 

urban space (e.g. transportation). 

184 


2. ETAPP 

2ND PHASE 

JUURDEPÄÄSU RAMBID / ACCESSABLE RAMPS 

Rajatakse hoonesildadele pääsemiseks nii hoonestusetappide 

otstesse kui reljeefi järgivana. 

Are constructed to get near the edges of the buildings 

phases and to follow the relief. 

OLEMASOLEVA TEE JA HOONESTUSALADE VAHELISED ALAD / 

AREAS BETWEEN THE EXISTING ROAD AND BUILDING AREAS 

Sillutatakse ning haljastatakse vastavalt hoonestusüksuste arengule 

ja ruumikasutuse muutumisele. Arengu suunajaks on ruumi kasutaja 

- hooneüksuse elanik. 

Are paved and landscape is created according to the development of 

the housing units and the changes in the use of space. The user - resident 

of the building is guiding the process. 

ASENDIPLAAN 

SITE PLAN 

4. ETAPP 

4TH PHASE 

1. ETAPP 

1ST PHASE 

3. ETAPP 

3RD PHASE 

OLEMASOLEV TEE / EXISTING ROAD 

Tee taastatakse ja kaetakse erineva sillutismustriga. 

Kasutatakse piesoelektrilisi 

elemente (tee toodab energiat tänava 

valgustamiseks). 

The road is being restored and covered 

with different pavement patterns. Piezoelectrical 

elements are used ( the road 

produces energy for the street lighting) 

JUURDEPÄÄSUD HOONESSE / ACCESSES TO THE BUILDING 

Rajatakse kergkonstruktsioonides ning võimalusel muutumisi 

sisse projekteerides hooneüksuse põhiselt. 

Are constructed in lightweight constructions and considering 

the flexibility for each housing unit. 

2. ETAPP 

2ND PHASE 

1. ETAPP 

1ST PHASE 

4. ETAPP 

4TH PHASE 

OLEMASOLEV RANNAALA / EXISTING BEACH 

Väljaspool hoonestusala jääv ala säilitatakse ja 

korrastatakse senistele funktsioonidele vastavalt 

või säilitatakse loodusliku alana. 

The area outside the building area is preserved 

and ordered according to the new functions or as 

a natural area.

1. Tekke alus - I ehitusjärk 

Base of creation - 1st construction phase 

2. Ühendavad sillad - II ehitusjärk 

Joining bridges - 2nd construction phase 

3. Riputatavad hooneüksused - III ehitusjärk 

Suspendable housing units - 3rd construction phase 

4. Järgnevate sildade kandurid - IV ehitusjärk 

Carriers of subsequent bridges - 4th construction 

phase 

5. Edasised ehitusjärgud 

Subsequent construction phases 

186 


VERSIOON 1 / Korter 1 (I faas - eramu) 

VERSION 1 / Apartment 1 ( 1st phase - private house) 

VERSIOON 2 / Korter 1 ja 2 (II faas - paariseramu) 

VERSION 2 / Apartment 1 and 2 (2nd phase - semi-detached house 

VERSIOON 3 / Korter 1 ja 2 (III faas - ridamaja) 

VERSION 3 / Apartment 1 and 2 (3rd phase - row-house 

TÜÜPNE LÕIGE. Koostöös Liisi Vähiga 

TYPICAL SECTION. In cooperation with Liisi Vähi 

187

NAISSAARE PLANEERING > Elamispind 

Liisi Vähi 

Sissejuhatus 

Senised elamise viisid ja ruumid iganevad. Kas 

peaksime jätkama harjumuspärast elulaadi või 

on muutumas ka meie elu alustala – kodu? Kui oskame 

näha uusi ruumis elamise viise, mõistame 

paremini inimesi, inimese vajadusi ning elamise 

kvaliteeti. Töö mõtestab lahti tuleviku kodu, 

selle struktuuri ja sotsiaalsed muutused. Planeeringust 

lähtuvalt on lahendatud ruumiline skeem 

ühes Naissaare planeeringu lõigus. Ala paikneb 

saare idakaldal struktuuri väiksema tiheduse ja 

kõrgusega osas. Arenev ja muutuv ruumiline infrastruktuur 

– hübriidhoone – hõlmab logistikat, 

avalikku ruumi ja hoonestust. Liikumine korruste 

vahel toimub murtud tasapindade kaudu. Korruste 

tasapinnad hoonestatakse protsessi käigus, 

mil pind täitub aegamööda elamis- ja muude üksustega. 

Eri funktsioonid vahelduvad elupindadega 

ja avalik ruum on nii hoone sees, peal kui all. 

Uus elumudel 

Uues elumudelis on oluline privaatse ja avaliku 

vahekord. Kodu on kui linna mudel, kus on nii pri- 

Introduction 

Our takes on life and spaces for it are outdating. 

Should we carry on with our habitual lifestyle or 

has the backbone of our life – our home – already 

changed? The ability to see other ways for inhabiting 

a space gives us a better understanding of 

a human being, his needs and the quality of life. 

The work deals with a future home, its structure 

and social changes. The spatial scheme developed 

in a section of the Naissaare planning is on the 

eastern coast of the island, a part with smaller 

height and density. The ever-changing and developing 

spatial infrastructure is a hybrid building 

encompassing logistics, public space and buildings. 

The floors are connected through folded 

surfaces. The floors are filled in the course of a 

process. Different functions alternate with housing. 

Public space is present in, on and under the 

building. 

The new collective 

The new collective is about the relations between 

the private and public. A home is a model of a city 

188 

PLANEERINGUD JA KORTERELAMUD > NAISSAARE PLANEERING > Elamispind

189

vaatsed ruumid kui avalikud väljakud sotsialiseerumiseks. 

Elupind on samaaegselt kodu, töö ja meelelahutuse 

paigaks. Inimene ei pea alalise kodu või 

asjade omamist enam niivõrd oluliseks. Tähtsustunud 

emotsionaalsed kogemused ja sotsiaalsed kontaktid 

loovad uue kollektiivsuse ning isikliku ruumi 

olulisus taandub avaliku ruumi kasuks. Ruumi on 

indiviidile ja tema isiklikele vajadustele ning jagub 

ka kasvupinda kollektiivsusele ja sotsiaalsusele. 

Ruumist 

Kodu arhetüüp on muutunud ja kaugenenud tänaseks 

väljakujunenud olukorrast. Suur osa ruume on kujundatud 

maastikuna ning klassikalise mööbli asemel 

kasutatakse erinevaid tasapindu. Mitmeid stsenaariume 

võimaldaval ruumil on vähe kandeseinu, 

sisseehitatud mööbel ning elu- või abiruumide saarekesed. 

Ruumi liigendatus ja mitmekesisus kasvab 

väljast sisse, oluline on isikupära ja kohandatavus 

kõiges. Lahendatud alal leiame erinevat tüüpi kortereid 

erinevatele elumudelitele. Näiteks on korteris 

“Trepp” multifunktsionaalsed tõusvad ja laskuvad 

tasapinnad, mis tsoneerivad ja defineerivad avalikku 

ruumi. Korteri “Saar” avalikes eluruumides paiknevad 

abiruumide ja aatriumite saared. Elu toimub 

nii nende vahel, all kui peal. 

Kobarpere korter 

Struktuuris saab erinevaid elupindu hõlpsalt ühendada 

ühisteks kobarkorteriteks, kus uue elumudelina 

elavad koos mitu perekonda. Eraldi on privaatruumid 

ja korterite keskel ühised elutuba, köök, mänguruum. 

Korteritest avanevad vaated ühisruumidele, nii tekib 

kontakt ja vanemad saavad näiteks mängivatel lastel 

silma peal hoida. Taoline korter sobib nii erinevate 

põlvkondade, õdede-vendade kui sõprade kooseluks. 

Teineteise abistamine igapäevaelus ja intensiivsed 

sotsiaalsed sidemed on meile tuttavad näiteks taluperedest. 

Samuti on taolise kooseluga võimalik säästa 

ruumi, kuivõrd suuremale inimgrupile võimaldatakse 

avaraid eluruume. Koosviibimine ja jagamine 

on olulised tegevused, mis uut kollektiivsust ellu viivad. 

Kollektiivsus tagab turvatunde ja isikupärased 

ruumid indiviidi vabaduse. 

with its private spaces and public squares for socialising. 

An apartment is at the same time a place for home, 

work and entertainment. One does not always need to 

own a permanent home or belongings anymore. The 

substantialized emotional experiences and social 

contacts create the new collective and the importance 

and significance of a personal space diminish in the 

favour of a public space. There is space for an individual 

and his needs, as well as a ground for collectiveness. 

The space 

The archetypal home has changed and distanced 

itself from the order established now. Spaces are designed 

as a landscape and instead of the classical 

furniture surfaces are applied. The space allowing 

different scenarios has few bearing walls, there is 

built-in furniture and islands of utility rooms. The 

versatility of the structure is also apparent inside, it 

is essential to adopt individuality and adaptation in 

everything. There are apartments for different living 

models. The apartment “Staircase” has ascending and 

descending multifunctional surfaces which define the 

public space. The apartment “Island” includes islands 

of rooms and atriums in public space. One can dwell 

on, under and between these islands. 

The cluster apartment 

Apartments within the structure are easily joined 

into clusters for a new way of life where multiple 

families dwell together. There are separate private 

spaces and in the middle also a joint living-room, 

kitchen and playroom. There are views opening from 

the apartments to the common grounds, so that parents 

can keep an eye on their kids playing. Such an 

apartment is suitable for different generations, siblings 

and friends living together. Mutual assistance and intense 

social relations are known from the days when 

people still lived in a farm environment. A cluster way 

of life can save space, allowing an economical use of 

large living spaces for a larger group of people. Gathering 

together and sharing are important activities 

embodying the new collectivity. Collectivity ensures 

a sense of security while individual spaces give the 

necessary freedom. 

190 


-0.200...+0.200 

+0.600...+1.000 

-0.500...±0.200 

2 m 2 

+0.500...+1.200 

+1.200...+1.500 

69 m 2 

76 m 2 ±0.000 

85 m 2 

±0.000 

+2.500 

78 m 2 

±0.000 

±0.000 

82 m 2 ±0.000 

+2.500 

69 m 2 

76 m 2 +0.900 

85 m 2 

±0.000 

Korter/Kontor 

Apartment/Office 

±0.000 

Äri/Ühiskondlik 

Business/Public 

97 m 2 

Avalik ruum 

Public space 

Magamistuba 

Magamistuba 

Pandus 

±0.000 

3 m 

Vannituba 

2 Maj. 

1 m 2 Korter 1 

65 m 

Ramp 

2 

±0.000 

6 m 2 

Vannituba 

-0.900 

Puhkeruum 

+1.600 

Ruum 1. korrus 

86 m 2 

Magamistuba 

Ground floor space 

40 m 2 

±0.000 

Söögituba 

±0.000 

-1.800 

Avalik ruum 1. korrus 

Public space 1st floor 

Köök 

Terass-aed 

±0.000 

Maj. 

1 m 2 Esik Esik-tambur 

WC ±0.000 3 m 2 

Elutuba 

+0.500 

±0.000 

-0.500...+0.800 

137 m 64 m 2 

Ühisala 

2 

50 m 2 Mänguruum 

Magamistuba 

Puhkeruum 

Puhkeruum 

Magamistuba 

Magamistuba 

Vannituba 

3 m 2 

Vannituba 

Korter 3 

Korter 2 

3 m 2 81 m 2 72 m 2 WC Maj. 

+1.000 

+1.500 

2 m 2 

Vannituba 

Magamistuba 

6 m 2 Magamistuba 

Magamistuba 

63 m 2 

4 m 2 

Vannituba 

+2.500 

±0.000 

Magamistuba 

Vannituba 

±0.000 

4 m 2 96 m 2 +0.900 

74 m 2 ±0.000 

64 m 2 51 m 2 

+0.900 

±0.000 

+0.900 

80 m 2 +1.800 

82 m 2 112 m 2 ±0.000 

+1.800 

±0.000 

±0.000 +0.900 

±0.000 

+2.500 

80 m 2 

52 m 2 

-0.900 

+2.500 

69 m 2 

±0.000 

69 m 2 +1.000 

97 m 2 80 m 2 -2.500 

±0.000 

+2.100 

±0.000 

65 m 2 

+2.500 

+2.500 

67 m 2 ±0.000 

+1.000 

79 m 2 

±0.000 

±0.000 

±0.000 

87 m 2 +0.900 

±0.000 

-2.100 

+2.100 

±0.000 

±0.000 

14 m 2 

±0.000 

76 m 2 

-1.500 

±0.000 

60 m 2 ±0.000 

±0.000 

-0.900 

-1.800 

-0.900 

62 m 2 55 m 2 92 m 2 

27 m 2 

+2.500 

+1.800 

78 m 2 

76 m 2 +0.900 

±0.000 

-3.000 

58 m 2 

-1.800 

89 m 2 -0.900 

63 m 2 53 m 2 

2. KORRUSE PLOKKSKEEM 

1 st FLOOR BLOCK SCHEME 

±0.000 

-0.500 

±0.000 

9 m 2 51 m 2 

56 m 2 

±0.000 

±0.000 

107 m 2 

-1.000 

+1.500 

±0.000

1. 2. 

1. Areng 

Development 

2. Kõrgused 

Altitudes 

3. 4. 

3. Elamispinnad. Eraldi/Ühendatud 

Housing areas. Separately/Joined 

4. Avalik ruum 

Public space 

3. 4. 

3. Vertikaal. Ühendused/valgus 

Vertical. Connections/light 

4. Hoonestus 

Edifices 

192 


KOBARKORTERI 1. KORRUS 

CLUSTER APARTMENT GROUND FLOOR 

Ühisala 

Common area 

Privaatruum 

Private space 

Abiruum 

Secondary room 

Põrandapinna murdejoon 

Crease of a floor surface 

Katusepinna murdejoon 

Crease of a roof surface 

,

Ideelahenduste täismahus versioonid 

WWW.IDEERUUM.EE 

Veebis ka eelmiste aastate raamatud ja tööd 

2009/2010 TALLINNA IDEE 

2010/2011 TALLINNAST VÄLJA

Käesolev raamat on kolmas väljaanne Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna neljanda kursuse töödest, mis 

otsib uusi ruumilisi lahendusi pidevalt muutuvatele elumudelitele. Kui esimene raamat keskendus Tallinna tihendamisele, 

teine Harjumaa raudteeäärsetele asumitele, siis antud raamat tegeleb elamisega nii linnasisestel piirialadel 

kui ka Tallinna lähiümbruses – Tallinna orbiidil. Raamat käsitleb elumudelit, mis igatseb looduslikku keskkonda, 

kuid on siiski seotud linnaga. Loodusmaastikus elamise viis on tänapäeval oluliselt teisenenud ning põllumajandus 

ei ole seejuures enam tingimata põhiline elatusallikas. Loodus pakub pigem ruumikat ja idüllilist elukeskkonda, ent 

elanikud jäävad töö ja teenuste tarbimise kaudu seotuks keskustega. 

The present book is the third edition of the works by the fourth-year students of the Department of Architecture of 

the Estonian Academy of Arts looking for new spatial solutions for ever-changing models of life. If the first book concentrated 

on the possibilities of compressing the inner areas of Tallinn and the second on the regions near railways, 

then the present book studies living that is concerned with the rural-urban fringe and the adjacent municipalities of 

Tallinn, summed up as orbiting Tallinn. The present book gives an overview of the models of life yearning for a natural 

environment but also retaining its connection to the city. Our way of inhabiting a natural landscape has changed 

considerably. Agriculture is no longer the main source of income. Nature offers a spacious and idyllic environment, but 

people are still connected to city centres through their jobs and the consumption of services.

LINNALIKUD ELUMUDELID LOODUSMAASTIKE KESKEL

TALLINNA ORBIIDIL

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?