PP28
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2 Idee 3<br />
Miljonid –<br />
aga kellele?<br />
Pealiskaudsus ja hoolimatus<br />
võtavad Eestis<br />
järjest rohkem võimust.<br />
Lisaks kaasneb eurorahadega paaniline<br />
soov need kiiresti „hakkama”<br />
panna (tublidust mõõdetakse<br />
ju Euroopa Liidus sageli abirahade<br />
kasutamise võimekusega) ning<br />
alati leidub neidki, kellele amet<br />
annab eelise olla õigel ajal õiges<br />
kohas, et vennasriikide kingitusest<br />
„õiglast” osa saada.<br />
Töövõimereform hakkab kriitika<br />
kiuste seaduseks saama. Partnerid<br />
ja huvigrupid on kaasamise<br />
ürituste käigus saavutanud nipetnäpet,<br />
näiteks ei peagi töötuna<br />
arvele võetavad puuetega inimesed,<br />
kellel liikumine raske, enam<br />
kord kuus ise töötukassasse kohale<br />
minema, vaid võivad selle asemel<br />
tõendada oma aktiivsust telefoni<br />
või meili teel. Tore!<br />
Aga kui läheb tööl käimiseks, siis<br />
kui paljudel tekib võimalus telefoni<br />
või meili teel tööl käia? Kust<br />
üldse tekivad puuetega inimestele<br />
sobivad töökohad – osakoormusega<br />
kohad, psüühikahäiretega<br />
inimestele sobivad kohad? Ütleme<br />
ausalt, selle peale pole ju mõeldud.<br />
Mis mõte on läbi viia hirmkallist<br />
töövõime hindamist neile 40 000<br />
praegusele pensionisaajale, kes<br />
juba töötavad? Kui töövõimetusprotsendi<br />
hindamine sotsiaalkindlustusametis<br />
on seni maksnud 10<br />
eurot hindamise kohta, siis töövõime<br />
hindamine hakkab maksma 25<br />
korda rohkem – 250 eurot kord.<br />
Kulutada 10 miljonit eurot nende<br />
inimeste hindamiseks, kellelt võiks<br />
selle asemel küsida, millist abi nad<br />
vajavad, et töötamine oleks lihtsam<br />
ja paremini õnnestuks! Ja see raha<br />
siis töötervishoiuarstidele maksmise<br />
asemel hoopis nende otseseks<br />
abistamiseks kasutada.<br />
Aga ei, reform on vaja kiiresti<br />
ellu viia. Raha meil ju on!<br />
Tiina Kangro, peatoimetaja<br />
Põhjanaabrite<br />
kogemus jättis<br />
väga hea mulje<br />
Sattusin lugema viimase ajakirja artiklit erivajadustega<br />
õpilaste hariduse kohta. Kuna hiljuti<br />
käisin Soomes külas ühes tavakoolis, kus erivajadustega<br />
õpilased olid integreeritud, siis<br />
mõtlesin, et jagan lühidalt oma kogemust.<br />
Ilmub alates oktoobrist 2011<br />
Väljaandja<br />
MTÜ Puutepunktid<br />
Faehlmanni 12,<br />
10125 Tallinn<br />
Tel 628 4405<br />
E-post info@vedur.ee<br />
Postipuu koolis Espoos (350<br />
õpilast) on kolm sektsiooni: soomekeelne<br />
sektsioon, ingliskeelne<br />
sektsioon ja erivajadustega õpilaste<br />
sektsioon. Mis mulle ehmatavalt<br />
sümpaatne tundus, oli see,<br />
et klassid on seal küll erinevad –<br />
erivajadustega õpilastel oma kuni<br />
kaheksa õpilasega klassid (üks<br />
õpetaja, kaks abiõpetajat) –, aga<br />
klassiruumid paiknevad täiesti<br />
segamini, nii et kõik õpilased<br />
käivad kogu kooliaja vältel sõna<br />
otseses mõttes külg külje kõrval.<br />
Vahetunnis, sööklas ja õues mänguplatsil<br />
ollakse alati koos. Kord<br />
nädalas toimuvad kogu kooli<br />
kogunemised võimlas, kus on<br />
samuti kõik koos ja milleks üks<br />
klass valmistab ette ettekande või<br />
esinemise. Mina sattusingi nägema<br />
kogunemist, mille oli ette valmistanud<br />
üks erivajadustega õpilaste<br />
klass (meie mõistes ilmselt<br />
toimetulekuõpe), kes esines endale<br />
jõukohasel moel ja terve kool<br />
vaatas täiesti normaalselt.<br />
Minu jaoks oligi eriliselt sümpaatne<br />
mõte, et tavalapsed käivad<br />
kogu kooliaja kõrvuti erivajadustega<br />
õpilastega, nii et nende jaoks<br />
tähendab ühiskond algusest peale<br />
igasuguste inimestega kõrvuti eksisteerimist.<br />
Õpetajad olid ausad ja<br />
ütlesid, et muidugi on neil ka probleeme,<br />
tuleb ette konflikte ja narrimist,<br />
aga üldiselt töötab süsteem<br />
hästi.<br />
Võrreldes teiste sektsioonidega<br />
toetab riik erivajadustega õpilaste<br />
sektsiooni palju paremini. Kui ingliskeelse<br />
sektsiooni õpetajad rääkisid,<br />
kuidas neil on eelarvet tunduvalt<br />
kokku tõmmatud, õppevahendite<br />
ja ekskursioonide eest peavad<br />
alati tasuma lastevanemad, siis erivajaduste<br />
sektsiooni õpetajad ütlesid,<br />
et nende eelarve on suurem.<br />
Lisaks õpilaste/õpetajate suuremale<br />
suhtarvule on nende laste jaoks<br />
alati kaetud kõik õppevahendite,<br />
õppekäikude ja väljasõitude kulud.<br />
Erivajadustega õpilastel on hommikune<br />
ja pärastlõunane programm,<br />
täiendav toitlustamine ning tasuta<br />
invatransport kooli ja koju.<br />
Palju-palju jõudu teile teie tänuväärses<br />
töös!<br />
Mari Peets<br />
8-aastase autistliku poja ema<br />
© OÜ Haridusmeedia 2014<br />
Peatoimetaja Tiina Kangro<br />
Toimetajad Anne Lill,<br />
Kaidor Kahar<br />
Keeletoimetaja Kaja Türk<br />
Trükiarv 10 000<br />
Tellimine www.vedur.ee<br />
Inimesi saab päästa<br />
südame ja mõistusega<br />
Aastakümneid<br />
tagasi tõdeti,<br />
et puuetega<br />
inimeste olukord<br />
ei parane enne,<br />
kui ületatakse barjäärid<br />
ametkondade<br />
vahel – et tuleb<br />
teha valdkondadevahelist<br />
koostööd, mille<br />
keskmeks on abi ja<br />
tuge vajav inimene. Nüüd<br />
on jõutud teise äärmusse:<br />
asutusi on tabanud valdkondadevaheliste<br />
projektide<br />
ja keskuste hullus. Varsti<br />
on sidustatud ja lõimitud<br />
projektidega täidetud kogu<br />
maa. Kes aga lõhuks nüüd barjäärid<br />
projektide, mudelite ja keskuste<br />
vahel?<br />
Esimesena tõstatasid 25 aastat<br />
tagasi barjääride teema tollaste<br />
puuetega laste vanemad. Nende lastel<br />
puudus võimalus pääseda kooli<br />
või lasteaeda – vähegi raskemate<br />
puuetega lapsed arvati tollal sotsiaalsüsteemi<br />
ja neile oli ette nähtud<br />
ainuüksi hooldus. See tähendas<br />
kohta puuetega laste lastekodus.<br />
Järjekindla tööga hakati seinu lõhkuma.<br />
Selleks pidid vanemad ise<br />
asju ette näitama, nakatama oma<br />
eeskujuga ärksamaid spetsialiste.<br />
Nii tekkisid sotsiaal- ja haridussüsteemi<br />
äärealadele „koolkodud” –<br />
lastekodu moodi asutused, kus aga<br />
puuetega lapsi ka õpetati. Seal said<br />
lastekodulaste kõrval hakata (kooli)päevi<br />
veetma ka kodus kasvavad<br />
puuetega lapsed. Paljud praegused<br />
30-aastased raske või sügava puudega<br />
inimesed alustasidki kooliteed<br />
10- või 12-aastaselt.<br />
Sidustame<br />
Praegu peetakse normaalseks, et<br />
kõik lapsed käivad koolis. Võitlus<br />
käib aga selle nimel, et erivajadustega<br />
lapsed saaksid haridusasutuses<br />
ka vajalikul määral tuge sotsiaal- ja<br />
tervishoiusüsteemilt. Et vanemal<br />
poleks tarvidust joosta lapsega tunnikest<br />
rehabilitatsiooniteenust hankima<br />
linna või riigi teise otsa. Ning<br />
et hariduse omandamine ei jääks<br />
invatranspordi või abiõpetaja puudumise<br />
taha.<br />
Nüüd on ametnikud ja entusiastid<br />
hoogsalt töötanud ja sidustatud<br />
projekte hakanud võrsuma kui seeni<br />
sügiseses metsas: sidustatud keskused<br />
õppenõustamist ja karjääritööd<br />
vajavatele lastele, teised käitumishäiretega<br />
laste rehabiliteerimiseks,<br />
kolmandad psüühikaprobleemidega<br />
laste abistamiseks, neljandad riskilastele,<br />
viiendad sotsiaalsete raskuste<br />
ja multiprobleemidega perede<br />
aitamiseks, kuuendates tõhustab<br />
riik nõustamise teel omavalitsuste<br />
lastekaitsetööd – neil „kettidel”<br />
kõigil kas juba on või kohe luuakse<br />
15 maakondlikku või siis neli regionaalset<br />
sidustamiskeskust.<br />
Veel oleks muidugi tarvis<br />
varajase märkamise<br />
keskusi ja õigeaegse<br />
sekkumise keskusi.<br />
Lisame siia 120 juba<br />
olemasolevat rehabilitatsioonikeskust,<br />
mille tööks on vähemalt<br />
viie erineva valdkonna<br />
spetsialiste lõimides<br />
kavandada ja toetada<br />
puuetega inimeste ühiskonda<br />
sulandamist. Ja muidugi<br />
perearstid. Ning töötukassa,<br />
mis asub töövõimereformi<br />
abil multihindamist ja erinevaid<br />
tugiteenuseid lõimides aitama<br />
tööle terviseprobleemidega inimesi.<br />
Ja sidustame veel<br />
Et kõike veelkord valdkondadeüleselt<br />
koordineerida, plaanitakse<br />
nüüd puuetega laste ja nende perede<br />
jaoks rajada igasse maakonda<br />
täiesti uued „habilitatsioonikeskused”.<br />
On mõeldud, et ka seal saavad<br />
tööd arvukad koordinaatorid, juhtumikorraldajad<br />
ja kõik vajalikud<br />
spetsialistid, et aidata puuetega laste<br />
peresid ja viia nad kontakti kõikide<br />
õigete keskuste, teenuste ja spetsialistidega!<br />
Arvate, et see on nali? Ei,<br />
eurorahad on tulekul!<br />
Mis oleks teine võimalus?<br />
Võiksime leppida lihtsalt kokku,<br />
et iga olemasolev abistaja – ametnik<br />
või erialaspetsialist – hakkab südame<br />
ja mõistusega ning vastutustundega<br />
tegema oma tavalist igapäevast<br />
tööd. Uskuge, kõik vajalik on tegelikult<br />
juba praegu seadustes ja süsteemides<br />
töötavate inimeste ametijuhendites<br />
kirjas. Äkki asukski lihtsalt<br />
tööle?! Ega lükkaks pendlit teise<br />
seina, millele võib kuluda järgmine<br />
25 aastat! Tiina Kangro<br />
Mai 2014 www.vedur.ee/puutepunkt Ligi kolmandik puudega lapsi elab ühe vanemaga perekonnas.<br />
Mai 2014
Change language