APLAUS
Aplaus.kevad2016
Aplaus.kevad2016
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>APLAUS</strong><br />
muusikaajakiri<br />
nr 15 kevad 2016<br />
hind 2.50€<br />
Vaata<br />
kevadist<br />
kontserdikava<br />
lk 40!<br />
Eesti Kontsert<br />
75<br />
Teejuht<br />
Mustonenfestile<br />
Filmid<br />
„Aadama passioonist“<br />
Ooperilavastaja<br />
maailmarekord -<br />
Juri Aleksandrov<br />
Kuidas me vihkame<br />
MUUSIKAT<br />
Luigeluulinna arhitekt<br />
Ülo Krigul
sisukord<br />
16<br />
14<br />
32<br />
53<br />
36<br />
20<br />
29<br />
SISUKORD<br />
Esikaanel<br />
Ülo Krigul<br />
Foto © Rene Suurkaev<br />
30<br />
Uudised 6<br />
Persoon. Ülo Krigul 8<br />
Klassikatähed. Vestlusring 12<br />
Eesti Kontsert 75 16<br />
Juri Aleksandrov. Ooperilavastaja 20<br />
Kuidas me vihkame muusikat 29<br />
Komodo jagab auhindu 30<br />
Teejuht Mustonenfestile 32<br />
Filmid „Aadama passioonist“ 36<br />
Kontserdikava 40<br />
Eesti Kontserdiga Hiinas 53<br />
TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST. KUI JOOD, ÄRA SÕIDA! WWW.PRIKE.EE www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong> 3
juhtkiri<br />
ESTONIA KONTSERDISAAL<br />
Estonia pst 4, 10148 Tallinn<br />
telefon 614 7771<br />
e-post info@concert.ee<br />
Keskmine kütusekulu 4,1–8,9 l/100 km, CO 2<br />
-emissioon 106–209 g/km.<br />
Uus C-klass Coupé<br />
Kaasahaarav kogemus<br />
Kõikidele Su meeltele. Voolujooneline ja sportlik coupé, mis ei jäta külmaks ühtegi<br />
pilku. Koge seda, mis toob naeratuse näole, teeb südame soojaks ja äratab soovi<br />
stiilset sõitu nautida. Tõeliselt vastupandamatu.<br />
Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a,<br />
tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11<br />
www.mercedes-benz.ee<br />
VANEMUISE KONTSERDIMAJA<br />
Vanemuise 6, 51003 Tartu<br />
telefon 737 7533<br />
e-post vkm@concert.ee<br />
PÄRNU KONTSERDIMAJA<br />
Aida 4, 80011 Pärnu<br />
telefon 445 5810<br />
e-post parnu@concert.ee<br />
JÕHVI KONTSERDIMAJA<br />
Pargi 40, 41537 Jõhvi<br />
telefon 334 2003<br />
e-post johvi@concert.ee<br />
PETERBURI JAANI KIRIK<br />
Dekabristide 54a, Peterburi<br />
telefon +781 2710 8446<br />
e-post jaanikirik@concert.ee<br />
<strong>APLAUS</strong><br />
Eesti Kontserdi ajakiri<br />
www.concert.ee/ajakiri-aplaus<br />
Nr 15 kevad 2016<br />
Väljaandja<br />
Eesti Kontsert<br />
Indrek Poolak<br />
aplaus@concert.ee<br />
Teostus<br />
Menu<br />
Toimetaja<br />
Lauri Aav<br />
Keeletoimetaja<br />
Madli Vallikivi - Päts<br />
Kujundaja<br />
Sirli Siniväli<br />
Trükikoda<br />
Uniprint<br />
www.concert.ee<br />
75 nende inimeste arvuga, kes on tema tööd nautinud.<br />
aastat on ühe asutuse elus kordades pikem aeg, kui<br />
üksikisiku elus, sest see aeg tuleb korrutada kõigi<br />
nende inimeste arvuga, kes on selles asutuses töötanud,<br />
aga kontsertorganisatsiooni puhul ka kõigi<br />
Keegi ei ole vist kokku löönud, kui suur oleks see number, mis sellise<br />
valemi puhul võrduks Eesti Kontserdi juubeli arvnäitajaga. See pole ka<br />
üldse oluline, sest Eesti Kontsert oli, on ja jääb kõigele vaatamata.<br />
Tänane Eesti Kontsert on iseendaks saanud aegade jooksul. ENSV<br />
Riikliku Filharmoonia asutas 1941. aastal Eesti okupeerinud riik eesmärgiga<br />
kontrollida ideoloogiliselt muusikaelu. Kuid kohe alguses<br />
vedas viltu. Esimene koosseisuline kollektiiv oli ometi Gustav Ernesaksa<br />
meeskoor, mitte ansambel Pesni i pljaski, nagu oleks olnud ideoloogiliselt<br />
loogiline. Sajandi viiekümnendad ei olnud sündmustevaesed, sest<br />
täiesti “ootamatult” tõi eesti dirigent Sergei Prohhorov kuulajate ette<br />
ideoloogiliselt “võõra” Eduard Tubina 5. ja 6. sümfoonia, mis otsustavalt<br />
muutis meie muusikapilti. Dirigent Roman Matsov tõi lavale sakraalsete<br />
tekstidega oratoriaalsed suurvormid ja nende kõrvale Dmitri Šostakovitši<br />
sümfooniate, pehmelt öeldes mitte just “soovitatud” ettekanded kuni 13.<br />
sümfooniani, mis oli lausa keelatud. Kuuekümnendad algasid Tallinna<br />
Kammerorkestri loomisega 19. oktoobril 1960. Neeme Järvi, Arvo Pärt ja<br />
Eri Klas olid mehed, kes puhusid lõkkele meie oma heliloomingu ja tegid<br />
seda sellise leegiga, et publik ei mahtunud saali ära. Kuuekümnendad<br />
tõid lisaks vene maailmameestele, kes siin nõukogude läänes tavakülalised<br />
olid, ka esimesed pääsukesed maailmast, mis meile seni oli olnud<br />
suletud. Viiulikunstnikud Ida Händel ja Isaac<br />
Stern, pianistid Annie Fischer ja John Ogdon<br />
ning dirigendid Karel Ančerl, Carlo Zecchi<br />
ja Serge Baudo, kui nimetada olulisemaid.<br />
Seitsmekümnendad tõid kaasa barokk- ja<br />
veel varasema muusika buumi koos Andres<br />
Mustoneniga ja Filharmoonia Kammerkoori<br />
Tõnu Kaljustega. Algasid festivalide ajad, mis<br />
kestavad tänaseni. Kaheksakümnendatel saime<br />
lahti abreviatuurist ENSV ja asutusest<br />
sai Eesti Kontsert. Järgnev viis meid iga päevaga<br />
sinnapoole, kuhu olime pürginud kõik<br />
eelnevad aastad. Täna võime öelda, et meie<br />
tegevus on kadestamisväärne nii lähinaabrite<br />
kui kõikide nende silmis, kes meist põhja,<br />
lõuna, ida või lääne suunal tunnevad huvi<br />
kontserdikorraldustöö ja selle tulemuste vastu.<br />
Kui prohvetit mängida, siis arvan, et pole<br />
kaugel aeg, mil Eesti Kontserdist saab GC ehk<br />
Global Concert.<br />
Toomas Velmet<br />
Eesti Kontserdi loomenõukogu esimees,<br />
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
5
uudised<br />
uudised<br />
Jõhvi balletifestival 2016<br />
4.–8. maini toimub juba üheksas Jõhvi balletifestival, mille peakülaliseks on<br />
Louis Kahni näitus<br />
Saaremaa ooperipäevade ajal<br />
Kuressaare linnuses 2016. aasta märtsist augustini toimuv näitus kõrvutab Saaremaa keskaegse<br />
arhitektuurikoolkonna aspekte Kahni loominguga ja küsib, kas nende vahel võiks olla mingi seos.<br />
2016. aastal täitub kümme aastat esimestest Kahni päevadest Kuressaares ning märtsis tähistatakse<br />
Kahni sünnikodus arhitekti 115. sünniaastapäeva.<br />
Vaade alt üles. Gooti arhitektuuri sümboolne "taevakaar" ja samas konstruktsiooniline ehituslik<br />
võte 14. sajandi Kuressaare linnuses. Louis Kahni arhitektuuris 1967-1972 on see aga täiesti müstiline<br />
element. Kas mitte modernistlikust arhitektuurist informeeritud gootika<br />
tekst: HEIE TREIER foto: ARNE MAASIK<br />
Kuressaares sündinud maailmanimega arhitekt Louis Kahn (1901–1974) on<br />
loonud monumentaalset ja metafüüsilist arhitektuuri, mille salapära paelub üha<br />
uusi arhitektide, kunstiteadlaste ja arhitektuurihuviliste põlvkondi üle maailma.<br />
▲Väike poiss, kes vaatas oma kodulinnas<br />
Kuressaare lossis alt üles ja nägi ristroidvõlvi,<br />
olles lummatud, sest arhitektuur tundus<br />
talle võimsam kui see tegelikult oli? Ning<br />
arhitektina Ameerikas, projekteerides<br />
Exeteri raamatukogu, võttis selle kujundi<br />
oma kehamälust?<br />
Näitused Pärnu<br />
kontserdimaja galeriis<br />
Kuni 28. jaanuarini on kontserdimaja I korruse galeriis uudistamiseks välja<br />
pandud Pärnu fotoklubi iga-aastane ülevaatenäitus. See on pärnumaalaste<br />
pilguheit lähematele ja kaugematele paikadele, meeleoludele ja inimestele<br />
läbi oma truu kaaslase – kaamerasilma. Veebruari näitusena avatakse Uku<br />
Põllumaa, Tõnu Nooritsa ja Peeter Paasmäe fotonäitus “Fataalsed ehitised<br />
Eestis II” alapealkirjaga “Ristitee”. Kevadel, märtsikuus, rõõmustavad<br />
kontserdimaja külastajaid Pärnu Kunstide Majas tegutsevate Silvia Nõukase<br />
ja Anu Ojamaa kunstistuudiote õpilastööde näitused "Kevad 2016". Galeriis on<br />
üleval noorte kunstnike erinevates tehnikates tehtud tööd: siin on portreid,<br />
maastikumaale, linnavaateid, temaatilisi ja ruumilisi kompositsioone.<br />
Valgevene Rahvuslik Akadeemiline Suur Ooperi- ja Balletiteater.<br />
Suure riigi esindusteater andis eelmisel aastal<br />
kokku üle 500 ooperi- ja balletietenduse, mida vaatas üle<br />
240 tuhande inimese. Jõhvi nõudliku festivalipublikuni<br />
tuuakse Valgevenest Ludwig Minkuse kolmevaatuseline<br />
ballettt "Don Quijote", mille libreto on kirjutanud Marius<br />
Petipa. Koreograafia on loonud lisaks Petipale Aleksandr<br />
Gorski, Kasjan Goleizovski ja Valentin Elizarev. Valgevene<br />
teatril on kavas ka Rimski-Korsakovi ühevaatuseline ballett<br />
"Šeherezade", mida esitatakse ühe osana balletifestivali<br />
menukast galaõhtust.<br />
Valgevene rahvuslikule ooperi- ja balletiteatrile lisaks on<br />
festivalil muidki põnevaid esinejaid:<br />
nimekas Rootsi organist Hans Davidsson teeb ühise<br />
kava koos oma Eesti Rahvusballetis tantsivate poegade<br />
Jonatan ja Gabriel Davidssoniga. “Aastaajad” on lavastus,<br />
milles põimuvad klassikaline orelimuusika, spetsiaalselt<br />
loodud koreograafiaga ballett ja meeleolukas luule. Kõige<br />
pisemad saavad proovida balletiseelikuid ja varvaskingi<br />
ning õpivad koos Eesti Rahvusballeti tantsijatega selgeks<br />
ühe ehtsa balletitantsu.<br />
Eelmisel aastal külastas VIII Jõhvi balletifestivali kokku<br />
2200 inimest!<br />
Saaremaa ooperipäevad<br />
on Lääne-Eesti aasta turismitegu 2015<br />
25.–26. novembril tunnustati Haapsalus toimunud Lääne-Eesti turismikonverentsil<br />
Lääne-Eesti tublimaid turismiarendajaid. Saaremaa ooperipäevad<br />
kuulutati 16 kandidaadi seas aasta turismisteo tiitli vääriliseks!<br />
Foto: MERILIN KAUSTEL-LEHEMETS<br />
Juba neljandat aastat korraldab MTÜ Lääne-Eesti Turism<br />
koostöös maakondlike turismiorganisatsioonide ja EAS Turismiarenduskeskusega<br />
Lääne-Eesti turismiedendajate konkurssi<br />
ning tunnustab parimaid. Selle eesmärgiks on tuua esile Lääne-Eestis<br />
edukalt tegutsevaid turismiettevõtjaid, -arendajaid ja<br />
atraktiivseid valdkondlikke projekte ning teadvustada piirkonna<br />
inimestele turismivaldkonna olulisust.<br />
Kahes kategoorias oli ühtekokku üles seatud 31 nominenti.<br />
Aasta turismiteo tiitli võitsid Saaremaa ooperipäevad, edestades<br />
teisele kohale tulnud Pärnu Weekend Festivali. Üldse ilmneb,<br />
et nii sise- kui välisturismi liikumapaneva jõuna nähakse<br />
just muusikafestivale: Lääne-Eesti turismiarendaja kategoorias<br />
sai teise koha festival Augustibluus, tagades seega, et kokku<br />
neljast väljaantud auhinnast kolm läksid muusikasündmuste<br />
korraldajatele. Kandidaate hinnanud komisjon koosnes MTÜ<br />
Lääne-Eesti Turism juhatusest ja nõukogu liikmetest, erialaliitude<br />
(MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Hotellide- ja Restoranide<br />
Liit, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Spaaliit), EAS-i ja piirkonna<br />
maavalitsuste esindajatest.<br />
Saaremaa ooperipäevad esitas kandidaatide hulka Eesti<br />
Turismifirmade Liit ja Eesti Hotellide- ja Restoranide Liit.<br />
Saaremaa ooperipäevad on senini saanud 2011. aasta<br />
Saaremaa parima turismiarendaja tiitli ning tunnistatud Eesti<br />
Hotellide ja Restoranide Liidu aastaauhinna (2012) vääriliseks.<br />
6 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
7
kaanelugu<br />
kaanelugu<br />
Ülo Krigul:<br />
“Minu esimene reaktsioon oli,<br />
et ooperit ma kirjutada ei taha!”<br />
tekst: MART NIINESTE I EESTI PÄEVALEHT fotod: RENE SUURKAEV, TIIT KÕNNUSAAR<br />
Järgmisel suvel tehakse Saaremaal ajalugu, ooperipäevadel tuleb<br />
esiettekandele seni peamiselt filmimuusika kaudu tuntud Ülo<br />
Kriguli debüütteos “Swan Bone City”. Võtsime sel puhul Üloga<br />
mõlemad mõnuga aega, leidsime hubase koha ning mängisime<br />
küsimuste ja vastustega pikemalt pingpongi, et Aplausi lugeja<br />
saaks unustada akna taga möllava Euroopa talve ning kohtuda –<br />
tõsi küll, minu pilgu kaudu – huvitava inimesega.<br />
Alustame sellest, mis sulle ette<br />
on antud: kirjutada tuleva suve<br />
Saaremaa ooperipäevade jaoks valmis<br />
kammerooper "Luigeluulinn".<br />
Sa oled kirjutanud paljudele koosseisudele<br />
mitmesugust muusikat,<br />
kuid ooperit veel mitte. On see pigem<br />
žanr või piisav hulk vaba aega, mis<br />
pani vastu võtma tööpakkumist?<br />
Ma täpsustan, et õige pealkiri on tegelikult<br />
"Swan Bone City" – Kristiina Ehini<br />
lühijutu inglisekeelne pealkiri. Selle on<br />
tõlkinud Ilmar Lehtpere ja loos ongi kasutusel<br />
kolm keelt: eesti, inglise ja ladina.<br />
Minu esimene reaktsioon pakkumisele<br />
oli pigem arrogantsevõitu, et "ooperit ma<br />
küll kirjutada ei taha!". Ilmselt oli ja on asi<br />
selles, et mõned ooperitraditsioonis väga<br />
tugevalt juurdunud asjad tunduvad mulle<br />
... raskesti ligipääsetavad. Ma võin neid<br />
heal juhul distantsilt vaadata ja imetleda,<br />
aga suhestuda nendega loominguliselt ei<br />
oskaks. Nii mulle tundus. Samas teadsin,<br />
et tahaksin küll teha midagi, mis<br />
ühendaks muusikat, draamat ja poeesiat.<br />
Aga ilmselt tabas mind sama tuhin, mis<br />
aegade algusest paljusid teisigi: kui ei<br />
meeldi, ole kena, tee ise parem! Alguse<br />
mõnevõrra radikaalsemaid ideid sai töö<br />
käigus küll silutud, kuid mõned põhilised<br />
eesmärgid on jäänud siiski kaardile.<br />
Üheks olulisemaks neist oli töö libretoga<br />
ja tekstikasutus. Teiseks lauljate häälematerjal.<br />
Aga jah, töö käigus kujunes lugu<br />
algsega võrreldes rohkem traditsioonilise<br />
ooperi laadseks.<br />
Ja mis saab selle töö käigus algsest<br />
"Luigeluulinnast", orkestri- ja<br />
vokaalteosest, mida 2012. aasta<br />
Eesti Muusika Päevadel laulis Iiris<br />
Vesik?<br />
Sellest saab ooperi avamäng või õieti<br />
proloog. Tükk ongi kolmes pildis, pro- ja<br />
epiloogiga. Ehini lugu "Luigeluulinn" ise<br />
on ka libreto aluseks.<br />
Kammerooper kõlab veidi nagu<br />
“päris ooperi” proovisõit. Millal sa,<br />
nii ideaalses plaanis, kavatsed “päris<br />
ooperini” jõuda?<br />
Ideaalseid plaane ma praegu nagu ei haugi.<br />
Ooperi kirjutamine on selline pikemaajalisem<br />
protsess ... Praegu on muid plaane.<br />
Kuigi "Swan Bone City" ideeotsinguil jäi<br />
nii mõndagi sõelale, millest saaks ehk asja<br />
ka n-ö päris ooperina.<br />
Kammerooper on tegelikult pisut eksitav<br />
termin, ennem siis juba lühiooper.<br />
Koosseisult on ta ikkagi suure lava lugu<br />
– orkester, koor ja kolm solisti. Ajaliselt –<br />
kestab tund ja veerand – omas liigas küll<br />
jah pigem lühike.<br />
Aastatetaguses intervjuus nentisid,<br />
et oled tegelikult üsna laisk enesemüüja<br />
ning tegid tollase moesõna<br />
Myspace'i konto viimase häda sunnil.<br />
Ometi satud oma loominguga üsna<br />
järjekindlalt laiemate rahvahulkade<br />
tähelepanu alla, saad aeg-ajalt mõne<br />
rahvusvahelise tunnustuse, oled kirjutanud<br />
päris palju filmidele ja nüüd<br />
tegid ka oma esimese multifilmimuusika<br />
"Lisa Limone And Maroc<br />
Orangele". Samas pole su ettekandekalender<br />
just ülemäära tihe. Et siis<br />
magavale kassile jookseb hiir ikkagi<br />
suhu, mispeale kõuts põõnab edasi<br />
järgmise suutäieni?<br />
Ma ei tea, kas vanadusest<br />
või millestki muust, aga ma<br />
tõepoolest ei jõua enam loominguga<br />
seoses mitte millelegi muule<br />
keskenduda kui ... loomingule<br />
“Lisa Limone …” pole küll esimene,<br />
kuid on küll seni mahukaim. Muuseas,<br />
režissöör Mait Laas tahtis seda vahepeal<br />
nukuooperiks tituleerida. Tõtt-öelda<br />
toimubki selle filmi tegevus tinglikult<br />
ooperilaval. Aga see aastatetagune laiskus<br />
pole väga paranenud. Tegelikult<br />
pole see laiskus, vaid lihtsalt ajapuudus.<br />
Ma ei tea, kas vanadusest või millestki<br />
muust, aga ma tõepoolest ei jõua<br />
enam loominguga seoses mitte millelegi<br />
muule keskenduda kui ... loomingule.<br />
Erruläinud muusikaprodutsendina ma<br />
ilmselt oskaks seda asja mingil määral<br />
ajada, aga kogu aeg on midagi pakilisemat<br />
töölaual. Nii jääbki nii mõnelegi<br />
võibolla mingit potentsiaali pakkuvale<br />
meilile vastamata … mis on ilmselt<br />
rumal ja saatja suhtes ka ebaviisakas.<br />
Kuhu su aeg kaob? Sa ei tuterda ju<br />
pärast äratuskella tirinat hommikumantlis<br />
zombina kööki, et end<br />
kruusitäie kohvi tankimisega inimeseks<br />
moondada ega aja poole<br />
ööni kõiki kuuldekauguses viibijaid<br />
hulluks fraase läbi ja kokku katsetades.<br />
Mu tööaeg kaob üsna rutiinses töörütmis.<br />
Ärkan suhteliselt vara, jalutan<br />
vanema tütre ära lasteaeda ja sõidan<br />
rongiga tööle. Istun laua või klaveri taha<br />
ja töötan. Siis teen lõunapausi ja väikse<br />
une ja pärast seda töötan veel. Kell viis<br />
umbes pliiats kukub. Noh, eks see on<br />
selline n-ö vaikimisi seadistus ja alati<br />
väikeste variatsioonidega, aga üldiselt<br />
katsun sellest raamistikust kinni pidada.<br />
Kelle peal sa oma helitöid ja ideid<br />
testid, kelle arvamus loeb?<br />
Kuidas kunagi. On mõned sõbrad, kolleegid,<br />
lähedased ... Kui on tegemist<br />
– ja tavaliselt on – kellegi konkreetse<br />
interpreediga, siis on kindlasti tema üks<br />
esimesi, kelle arvamust tahan kuulda.<br />
Palju sinus kui muusikaelu korraldajas<br />
seda va bürokraadiverd<br />
leidub? Mõtlen, et see suure plaani<br />
välja mõtlemine ja sammhaaval<br />
teokstegemine on veidi sarnane<br />
ehk mõne suurema helitüki kirjutamisega.<br />
Ei ma korralda siin enam midagi. Nagu<br />
ütlesin, ma olen erru läinud. Aga eks<br />
kompositsioonireeglid ole üsna universaalsed<br />
jah. Rütmi, dünaamikat ja<br />
tasakaalu tuleb otsida ikka, olenemata<br />
meediumist.<br />
8 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
9
kaanelugu<br />
kaanelugu<br />
Mis sind rokis, popis ja alternatiivmuusikas<br />
kõrvu teritama paneb,<br />
millised kriteeriumid peaksid olema<br />
täidetud, et kusagil näiteks taustaks<br />
kõlav lugu su tähelepanukünnise<br />
ületaks?<br />
Ei oska niiviisi üldisi kriteeriume välja<br />
tuua. Tundub, et vahel on lihtsalt perioode,<br />
kus oled uuele vastuvõtlikum ja siis<br />
perioode, kus seda vastuvõetut seedid.<br />
Eks midagi kindlasti määrab ka eelnev<br />
kuulamiskogemus. Kuuled ikka seda, millesarnast<br />
oled juba kuulnud. Samas võib<br />
tähelepanu köita teinekord just miski, mis<br />
sellest kogemusest eristub.<br />
...peaaegu oleksin oma esimesse<br />
kompositsioonitundi Alo Põldmäe<br />
juurde läinud värskelt alustatud<br />
Reekviemiga<br />
See on tuntud tõik, et sul on ravimatu<br />
bändipisik organismis, kuigi sa oled<br />
nüüdishelilooja. Sa vist polegi veel<br />
päris korralikult selgitanud, et millal,<br />
kuidas ja kust see bändipisik sisse<br />
pääses …<br />
No minu muusikaline teadvus algaski ikka<br />
bändivärgist. Cream, Beatles, Jethro Tull;<br />
Emerson, Lake and Palmer; Rolling Stones,<br />
Led Zeppelin jne. Mu isa vana Kometa<br />
maki lambid olid ikka kuumad kogu aeg.<br />
Süvamuusikasse süvenesin mõnevõrra hiljem.<br />
Bändi olen teinud vahetpidamata 10.<br />
eluaastast. Praegune tööruumgi näeb pigem<br />
bändiproovikas välja. Fender Stratocaster<br />
ja Estonia pianiino seisavad seal sõbralikult<br />
kõrvuti.<br />
Samas rokk- ja poplauluautorina sa<br />
tuntud pole. Väldid seda teadlikult?<br />
Ei väldi. Eks ma olen mingeid lugusid<br />
vahel teinud ka. Praeguseks on küll kujunenud<br />
nii, et kui, siis mängin peamiselt<br />
"vanamuusikat": üsna traditsioonilist bluusi<br />
Tanel Padar Bluesbandi koosseisus. Seal<br />
mul tõepoolest mingeid omaloomingulisi<br />
ambitsioone ei ole. Naudin interpreedirolli.<br />
Varasemates intervjuudes oled öelnud,<br />
et saad inspiratsiooni küll siit,<br />
küll sealt. "Luigeluulinngi" on ju<br />
algupäraselt Kristiina Ehini sulest.<br />
Milline kultuuritarbija sa loomuldasa<br />
oled, kas külastad regulaarselt<br />
raamatupoode, jälgid teatri- ja kinokavu<br />
ning otsid ise või on sul mingisugune<br />
oma tugi- ja filtrivõrgustik,<br />
mille kaudu vaid usaldusväärne<br />
parim sinuni jõuab?<br />
Ei ole väga regulaarne. Ega mul ühtegi<br />
abonomenti ei ole. Aga eks ma jälgin ikka.<br />
Või noh, praeguses infosurves tundub, et<br />
ega polegi endal vaja midagi väga jälgida,<br />
kino- ja teatrikavad jälgivad sind ise.<br />
Raamatupoodidega on nii, et seal võiks<br />
päev otsa seista ja lehitseda. Kui ostmiseks<br />
läheb, siis enamjaolt kollegiaalsest solidaarusest,<br />
üksnes eesti autorite raamatuid.<br />
Muuks tarbeks on raamatukogud täiesti<br />
geniaalsed asutused. Seal käies tundub<br />
ikka ja jälle kuidagi uskumatu, et sellised<br />
ammendamatud raamatumaardlad eksisteerivad.<br />
Kuidagi heldima paneb kohe.<br />
Kui palju on sinus ja sinu mõttemaailmas<br />
ning loomingus patriooti, kui<br />
palju maailmakodanikku?<br />
Sõnal "patrioot" on minu jaoks mingi<br />
militaarne maik man. Ma ei tea. Vahel<br />
tundub mulle, et asjad, mida me patriootlikeks<br />
oleme harjunud pidama, on<br />
tegelikult üsna üldinimlikud väärtused.<br />
Tähelepanelikkus, lugupidamine iseenese<br />
ja teiste vastu. Looming on üldiselt maadeülene<br />
oma olemuselt. Aga mul on küll<br />
hea meel, et saan sellega just siin tegeleda.<br />
Sind pandi väiksena viiulit mängima.<br />
Kas heliloojakalduvused lõid välja<br />
juba siis? Eksisid sa harjutusteks<br />
ette antud nootidest krooniliselt kõrvale,<br />
sest see oli põnevam?<br />
Viiuli ma valisin ise. Mäletan seda valikuhetke<br />
miskipärast väga selgelt: muusikakeskkooli<br />
keldris, eelkooli sisseastumisel<br />
ema küsis, et kas ma tahan kitarri või<br />
viiulit õppida. Akustiline kitarr aga –<br />
nagu ütleb laulusalm – ei andnud tol<br />
ajal minu jaoks absoluutselt “Yesi mõõtu<br />
välja”. Nii et valisin viiuli. Aga sina peale<br />
ma selle pilliga ei saanudki. Ei jõudnud<br />
kuidagi punktini, kustmaalt investeering<br />
harjutamisaega hakkab musitseerimisrõõmuna<br />
tagasi tulema. Võibolla mõneti<br />
tänu sellele lõid muud kalduvused välja.<br />
Võibolla mitte põnevusest, vaid et lihtsalt<br />
... noh ... ei jäänud muud üle.<br />
Millised heliloojad sulle selle põntsu<br />
panid, et sa tänapäeval just sellist<br />
muusikat kirjutad, nagu sa kirjutad?<br />
Neid on ikka palju olnud: Adamsist<br />
Xenakiseni, kui võtta alfabeet mõõtkavaks.<br />
Mäletad veel oma esimest teost? On<br />
sul selle noot või salvestus alles?<br />
Igal juhul mäletan, et ma peaaegu oleksin<br />
oma esimesse kompositsioonitundi Alo<br />
Põldmäe juurde läinud värskelt alustatud<br />
Reekviemiga. Võisin olla 11–12-aastane.<br />
Parasjagu olid meil poistekoori kavades<br />
Mozarti ja Fauré reekviemid. Olin nende<br />
teoste mõju all ja ilmselt väga ei süvenenud,<br />
millest tekst seal räägib. Nii et<br />
otsustasin ise ka ühe sellise kirjutada.<br />
Võibolla ka süvenesin ja ikkagi otsustasin.<br />
Millegi taha jäi asi pidama ja alustasin<br />
õpinguid ikka väheke tagasihoidlikemate<br />
tükkidega.<br />
Olen oma töös märganud, et heliloojad<br />
kipuvad kohati päris nõudlikud<br />
kontrollifriigid olema ja komagi poolitama;<br />
on säärane obsessiiv-kompulsiivne<br />
kutsehaigus. Kuidas sul<br />
muusikavälises elus sellega lood on?<br />
Ma arvan, et sõnamaailmas väljendub see<br />
haigus – vähemalt mul – raskekujulisemalt<br />
kui muusikas. Muusikas, mulle tundub,<br />
on see koma pigem selline ujukoma.<br />
Aga eks kontrollitavast ja kontrollimatust<br />
tuleb luua ikkagi mingi koostöövorm.<br />
Mõlemat läheb tarvis.<br />
Peale Raimo Kangro surma võtsite<br />
koos Timo Steineriga üle Eesti<br />
Muusika Päevad, vedasite neid pikalt<br />
ja andsite siis töö üle Helena Tulvele.<br />
Minu meelest olite vahva tandem,<br />
kummalgi parajalt huligaanne säde<br />
silmis. Mul oli üks tuttav kunagi heliloojate<br />
liidu maja keldribaaris õllevalaja,<br />
ja meenutas, et olite jõhkrad<br />
killuvennad. Mäletad veel, mis teid<br />
vastastikku tõmbas ja teineteist käivitama<br />
pani?<br />
Timo teeb muusikapäevi ikka edasi, koos<br />
Helena Tulvega. Meie ühised asjaajamised<br />
said alguse juba muusikakeskkolist, kui<br />
sinna 10. klassi astusin. Timo oli siis just<br />
muusikaakadeemia esimesel kursusel ja<br />
vanema kolleegina kuidagi selline tugiisik.<br />
Ta on tohutu mängulise fantaasialennu ja<br />
samas kadestamisväärse analüüsivõimega<br />
mees. On olnud igatepidi inspireeriv ja<br />
lõbus tema kõrval käia ja olla.<br />
Kadedus pidi kõige edasiviivam jõud<br />
maailmas olema. Millal sa viimati<br />
mõne kolleegi suhtes kadedust tundsid?<br />
Tead, kui see on selline inspireeriv kadedus,<br />
millele viitad, siis see tegelikult polegi<br />
kadedus. Kadeduseks võiks vast pidada<br />
seda, kui sa tahad endale midagi, mis teisel<br />
on. Siis on aga pigem tunne, et sa tahad<br />
ise veel rohkem seda, mis sul endal on. Või<br />
siis seda arendada, väljendada. Viimati oli<br />
vast selliseks innustuseks mu hea sõbra ja<br />
õpetaja Tõnu Kõrvitsa autorikontsert.<br />
Saaremaa ooperipäevi korraldab<br />
Eesti Kontsert ning need toimuvad<br />
nüüd üheksandat korda. Kui sa oleksid<br />
näiteks Saksa helilooja, siis kellelt<br />
peaksid tellimuse saama, et see sealses<br />
mõõtkavas sama kõva oleks?<br />
Bayreuthist ikka. Sealt tellimuse saamiseks<br />
peaksin aga ilmselt hoopis lavastama hakkama<br />
...<br />
10 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
11
klassikatähed<br />
klassikatähed<br />
“Klassikatähed”–<br />
Kontserdi kolmeliikmeline delegatsioon –<br />
Neeme Punder, Tiiu Valper ja Jüri Leiten<br />
–ettepanekuga värskendada klassikanoorte<br />
konkurssi. Neil oli küll selge siht silme<br />
ees, et televisioon võiks olla see võluvits,<br />
mille abil tuleks oma aja ära elnud “Con<br />
Brio” ellu äratada.<br />
noorte konkurss. Lootsime, et neis on<br />
sära ja isiksuslikku omapära, mida on<br />
võimalik läbi teleekraani edastada; nad ei<br />
ole veel nii kinni akadeemilistes raamides.<br />
Püüdsime konkurssi üles ehitada nii, et<br />
see vastaks n-ö telereeglitele ja tõmbaks<br />
noori igapäevasest rutiinist välja.<br />
“Klassikatähed<br />
2016” stardivad<br />
13. mätsil<br />
õilsa eesmärgi või<br />
reitingu nimel?<br />
Peagi astuvad taas telepubliku hindava<br />
pilgu ette kaheksa säravat muusikut,<br />
kolmandat korda on startimas<br />
telekonkurss “Klassikatähed”.<br />
Neeme: See oli Jüri Leiteni idee. Eks sel<br />
on ka pikk eellugu. “Con Brio” konkursil<br />
oli saal aastaid tühi. Jüri sattus Leedus<br />
nägema üht sarnast lauljate konkurssi,<br />
mis oli tohutult glamuurne. Muidugi on<br />
lauljatega lihtsam igasugu asju ette võtta,<br />
instrumentalistid kipuvad liiga pikki<br />
lugusid mängima.<br />
Timo: Just see moment oligi väljakutset<br />
pakkuv. Lauljatega saab jah igasugu toredaid<br />
asju ette võtta, aga kuidas seda teha<br />
instrumentalistidega?<br />
A: Kas hirmu polnud, et klassikaline<br />
konkurss ei köida vaatajaid?<br />
H: Hirmu võttis vähemaks, et see on<br />
N: Helen on vast tagasihoidlik, tema<br />
nägemus oligi see, mis haaras kogu teleseltskonna<br />
kaasa. Noored on põnevad<br />
ja see oli neile väljakutse, aga veel suurem<br />
väljakutse oli see nende õpetajatele.<br />
Enamikule ei tahtnud selline asi üldse<br />
pähe mahtuda.<br />
A: Et päris konkursi asemel pannakse<br />
noored telestuudio otse-eetrisse<br />
vaatajaid lõbustama?<br />
N: Tõsi, eks me oleme saanud ka palju<br />
kriitikat. Esimesel aastal kuulsime igasuguseid<br />
vahvaid väljendeid, näiteks et<br />
meil on plaanis tsirkust teha. Nii raske oli<br />
inimesi veenda, et see tõesti pole mingi<br />
koomuskitegemine, vaid päris konkurss.<br />
12. detsembril toimunud eelvoorus valiti<br />
saatesse:<br />
• Sten Heinoja (klaver)<br />
• Kristiina Rokaševitš (klaver)<br />
• Jakob Peäske (fagott)<br />
• Mikk Langeproon (akordion)<br />
• Merike Heidelberg (vioola)<br />
• Silvia Ilves (vioola)<br />
• Jaan Mesi (trompet)<br />
• Karl Johan Kullerkupp (löökpillid)<br />
Esimene saade on eetris 13. märtsil.<br />
Peale kontserdivooru ja kuut televooru<br />
lõpeb konkurss finalistide galakontserdiga<br />
Estonia kontserdisaalis 20. aprillil.<br />
tekst: ANNE PROMMIK<br />
fotod: KAUPO KIKKAS, SVEN TUPITS, MARIANNE PISUKOV<br />
Klassikatähed 2014<br />
Klassikalise muusika ringkondades<br />
esialgu võõristust tekitanud<br />
teleformaadi on omaks<br />
võtnud ka kõige konservatiivsemad<br />
professorid. Konkursil<br />
osalenud muusikutest on kujunenud staarid:<br />
koolides küsivad lapsed neilt autogrammi<br />
ja kümned tuhanded televaatajad<br />
eelistavad “Klassikatähti” sama kuulsale<br />
näosaatele. Tänavu avaldas saates osalemiseks<br />
soovi rekordarv noori muusikuid.<br />
12. detsembril valis žürii välja kaheksa<br />
õnnelikku, kes saavad end proovile panna<br />
nii kontserdilaval kui otse-eetris.<br />
Kuidas kõik algas, meenutavad<br />
“Klassikatähtede” produtsent Helen<br />
Valkna, Eesti Kontserdi produtsent<br />
Neeme Punder ja saateformaadi autor<br />
Timo Steiner, küsitles Anne Prommik.<br />
Anne: Kes teist julges esimesena<br />
välja käia pretensioonika idee anda<br />
akadeemilise konkursi “Con Brio”<br />
asemel televaatajatele hinnata noori<br />
muusikud?<br />
Helen: Ma ei tea, kes oli esimene, aga<br />
mäletan, kui telemajja saabus Eesti<br />
12 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
13
klassikatähed<br />
klassikatähed<br />
Katariina Maria Kits, Marcel Johannes Kits. Kaksikud. Kaks järjestikkust võitjat.<br />
Kolmas aasta on need probleemid ära<br />
kaotanud.<br />
H: Kasvamine selleni, et sa võid avalikkuse<br />
ette interpreedina välja tulla, on<br />
pikk protsess. See teeb need noored eriliseks,<br />
et nad on varakult pidanud ütlema:<br />
jah, minust saab klassikaline muusik, jah,<br />
ma võtan ja harjutan 10–12 tundi päevas.<br />
Nendega kohtumine on minu jaoks<br />
olnud väga tähenduslik. Ma käisin küll ka<br />
ise lastemuusikakoolis, aga see oli midagi<br />
muud. Noored, kes on keskkooli lõpus<br />
andnud oma käe täielikult muusikale –<br />
see pühendumine on ilus, seda on nende<br />
silmist näha.<br />
N: Võibolla ma olen ülekohtune, aga<br />
mulle tundub, et ühiskonna jaoks on<br />
klassikalise muusikaga tegelev inimene<br />
kuidagi kohtlane. Mäletan oma naabrite<br />
suhtumist, kui ma flööti harjutasin. Või<br />
see anekdoot, et mis tööd sa teed? Mängin<br />
pilli. Ja-jah, mängid-mängid, aga mis<br />
TÖÖD sa teed?<br />
Need noored, kes on Eestis kõigi silma<br />
all, mõjutavad üldsuse suhtumist, see<br />
on hästi tähtis.<br />
H: Ühiskonna tugi on väga hea. Käisime<br />
sellesama teleformaadiga ka Berliinis konkursil<br />
ja saime seal lõppvooru. Tahtsime<br />
end presenteerida moodsalt ja mõtlesime,<br />
et otsime sotsiaalmeediast välja kõik<br />
teravused ja tigedad reaktsioonid, aga me<br />
ei leidnud mitte ühtegi negatiivset kommentaari!<br />
Kritiseerinud on meid ainult<br />
need, kes on põhimõtteliselt konkursi kui<br />
niisuguse vastu.<br />
N: Olles ise aastaid olnud pedagoog mõistan,<br />
mida kõike on veel peale pillimänguoskuse<br />
vaja. Praeguses õpetussüsteemis on<br />
see osa puudu. Ei ole ju, et lihtsalt ronid<br />
lavale nii, nagu voodist välja kargad, või<br />
et ei oska sõnastada, mida sa mängid.<br />
Muusikuks kasvamine koosneb tuhandest<br />
asjast, mille osas teletiim on teinud ära<br />
tohutu kasvatustöö!<br />
A: Timo kui formaadi autor on vist<br />
selles süüdi?<br />
T: Eks me ikka ühiselt tegime.<br />
Lähtekohaks oli, et mitte sundida noori<br />
Johan Randvere, Marcel Johannes<br />
Kits, Rasmus Andres Raide<br />
jalgratast leiutama, pigem andsime neile<br />
olemasolevast repertuaarist lähtuvad ülesanded.<br />
Mõni asi on muidugi päris uus,<br />
nagu eelmisel aastal lisandunud voor, kus<br />
tuleb koostööd teha teise kunstivormiga.<br />
Seal peab midagi välja mõtlema kohapeal.<br />
Eks noortel on mõnevõrra ehk raskem,<br />
kuna nad on seda maailma vähem näinud.<br />
Praegusel ajal on see oodatud vorm,<br />
aga märkimisväärselt huvitavat juhtub<br />
selles siiski vähe – eesmärk on ergutada<br />
noori ka selles suunas mõtlema.<br />
N: Üldiselt on välja kujunenud arvamus,<br />
et noor tahab olla solist. Kui see ei õnnestu,<br />
siis mängida ERSO-s või töötada õpetajana,<br />
aga siin fantaasia lõpeb. Samas on<br />
nii palju võimalusi – pilliga saab muusik<br />
tegutseda palju laiemalt.<br />
A: Kas õpetajate jaoks ei ole see<br />
probleem, et noor muusik saab end<br />
näidata lühikese muusikapalaga,<br />
mis ehk ei toogi kõiki tema võimeid<br />
välja?<br />
T: See on tänapäeva esituskunstis paratamatu,<br />
et sulle antakse teatav aeg end<br />
näidata. Seda me siin vaikselt harjutame.<br />
N: Müts maha õpetajate ees, kes on meie<br />
taotlusi mõistnud ja oma kasvandikke<br />
edukalt juhendanud.<br />
H: Me ei tea, kuidas on kõigi osalejate<br />
tagatoad töötanud, aga näiteks esimese<br />
hooaja võitjal Marcel Johannes Kitsel ja<br />
tema õpetajal Mart Laasil oli välja töötatud<br />
terve strateegia, algusest lõpuni,<br />
teadmata, kas ta üldse esimesest saatest<br />
edasi saab. Töö repertuaarivalikuga viib ka<br />
sihile; töö selle nimel, et esitatavad palad<br />
oleksid kuulajasõbralikud. Tele on karm<br />
meedium, sa pead võluma kohe.<br />
A: Peab tunnistama, et kõik senised<br />
osalejad on lisaks muusikalistele<br />
võimetele ka väga ilusad inimesed.<br />
Tunnistage üles, et valisite neid välimuse<br />
järgi!<br />
(Üldine homeeriline naer)<br />
H: Nägude kontrolli pole ukse peal eelnevalt<br />
läbitud!<br />
T: Suhtlemisoskusele oleme mõelnud …<br />
H: See, mis teeb inimese ilusaks televisioonis,<br />
on ilmekus, kuidas ta oma muusikat<br />
mängib. Seda on näha silmadest,<br />
füüsilisest väljendusrikkusest. Mõnda<br />
inimest on lihtsalt huvitav kuulata ja<br />
vaadata. Meie žüriis on erineva taustaga<br />
inimesed. Suhestume muusikaga ja esitajatega<br />
erinevalt ja seetõttu saab kokku<br />
mitmekesine pilt.<br />
T: Nad lihtsalt lähevad kõik nii ilusaks,<br />
kui nad saatesse jõuavad!<br />
H: Nad ka arenevad saate jooksul. Algul,<br />
kui teeme nendega pikad isikuintervjuud,<br />
siis nad ei suuda oma mõtteid nii hästi<br />
väljendada, on ebakindlad. Enne finaali<br />
potentsiaalsete võitjatega rääkides on<br />
näha, kuidas nad on inimesena kasvanud.<br />
Oskavad end paremini verbaalselt väljendada,<br />
julgevad endast midagi arvata.<br />
A: Kas tänavu tuleb voorudes muutusi?<br />
T: Kontserdivooru jõuavad seekord kõik<br />
osalejad.<br />
H: Et avalduks nende ajas vastupidamise<br />
võime, muusikadramaturgia ülesehitamise<br />
oskus.<br />
N: Mäletan vanadest aegadest: “Con<br />
briol” võis kuni 25 minutit mängida, aga<br />
tegelikult oli esimese 7 minutiga asi selge.<br />
15 minutit pole küll täiskontserdi pikkus,<br />
aga see on igati piisav aeg.<br />
H: Kui telesaade pakub lühivormi ja<br />
testib reaktsioonikiirust, siis saalitunnetus<br />
on teistmoodi, kuid oluline komponent.<br />
Neeme kohe ütleb, mitu kohta on<br />
Estonia kontserdisaalis.<br />
N: Kui kõik vahekäigud täis panna, siis<br />
993.<br />
T: (Arvutab kiirelt.) Iga osaleja saab natuke<br />
üle 100 fänni kaasa võtta!<br />
H: Videolõikude salvestuse käigus olen<br />
noortele öelnud, et mõelge, kelle jaoks te<br />
mängite – teid kuulab 70 000 inimest.<br />
Siis nad jäävad korraks täitsa vakka.<br />
A: Kas konkurss, mille inimene võidab<br />
pooleldi publiku häälte, pooleldi<br />
žürii punktidega on tõsiseltvõetav?<br />
Selline, mille muusik paneb oma<br />
CV-s esimesele kohale?<br />
T: Peab CV-d üle vaatama!<br />
N: Eestis on see noortele kindlasti tohutuks<br />
hüppelauaks. Minu kolleeg Toivo<br />
Tuberik Eesti Kontserdist on võtnud selle<br />
endale südameasjaks, et nad kõik saaksid<br />
endale korraliku arvu kontserte. Teispool<br />
piiri – ma ei oska öelda.<br />
H: Eeskätt anname neile kogemuse. See<br />
on osa haridusest, et kasvada suureks<br />
muusikuks.<br />
A: Noortele muusikutele tekkis ka<br />
hulgaliselt fänne. Koolikontsertidel<br />
“Klassikaraadio tuleb külla” osalenud<br />
klassikatähed pidid jagama<br />
meeletul hulgal autogramme.<br />
H: Esimesel hooajal oli meil seltskonnas<br />
löökpillimängija Heigo Rosin ja siit-sealt<br />
sai kuulda, et lapsevanematel tekkis suurem<br />
huvi, et nende lapsed õpiksid seda<br />
eriala.<br />
A: See paneb teie peale suure missiooni<br />
– valida saatesse nende pillide<br />
mängijaid, keda Eestis napib!<br />
H: Tänavu kandideeris 15 erinevat instrumenti,<br />
saatesse jõudis seitse.<br />
N: Ja üldse oli rekordarv kandideerijaid.<br />
Aga veel tagasi tulles eelneva jutu juurde:<br />
mis on ühist kõigil saates osalenutel? Nad<br />
esinevad tohutult hästi. Nad räägivad<br />
publikuga, nad on vabad, neid on hea<br />
vaadata. Mitte see, et tulin ja mängisin<br />
oma Schuberti sonaadi ära ja läksin koju.<br />
See on hoopis midagi muud!<br />
A: Kasvatate uusi Kristjan Järvisid?<br />
T: Neile on antud võimalus! Minu jaoks<br />
on ka see olnud hästi tore, et olen saanud<br />
tagasisidet täiesti muusikavälistelt ringkondadelt,<br />
näiteks pangas või mõnes ametiasutustes.<br />
“Millal jälle “Klassikatähed”<br />
eetrisse tulevad,” küsib inimene, kel pole<br />
muusikaga otsest seost.<br />
H: Televisioon mõõdab end eeskätt arvudega.<br />
Teisel aastal tekkis samale ajale<br />
ülipopulaarne TV3 sari “Su nägu kõlab<br />
tuttavalt”. Mina mõtlesin, et nüüd ei<br />
vaata meid enam keegi. Aga meie vaatajanumber<br />
ei langenud! Ilmselt inimeste<br />
hulk, kes oli meid leidnud, ei murdnud<br />
truudust.<br />
A: Mis on seni “Klassikatähtede”<br />
vaatajarekord?<br />
H: 85 000 ringis. See pole meelelahutuse<br />
hittsaade, mida vaatab 200–300<br />
000, aga tavalist klassikakontserti lööme<br />
kaks-kolm korda. Meie missiooniks on<br />
haarata kaasa kuulajad, kellel pole näiteks<br />
Klassikaraadio autos esimese nupu all.<br />
T: Minu jaoks on ka kultuurikorralduses<br />
tore märk, et kolm nii tugevat organisatsiooni<br />
nagu Eesti Kontsert, Eesti<br />
Televisioon ja Klassikaraadio on sellise<br />
ürituse nimel õlad ja seljad kokku pannud.<br />
Oma väikese rahvaarvu juures saame<br />
väga häid asju teha ainult koos.<br />
Muusik kasvab<br />
koos publikuga<br />
Tiia Teder, Klassikaraadio peatoimetaja<br />
Muusika on üks suhtlemise kauneid<br />
vorme. Muusikaarmastus on väga tugevasti<br />
seotud põlvkonnaga, noori kõnetavad<br />
noored artistid, ja on väga oluline, et<br />
muusik kasvab koos oma publikuga.<br />
Klassikaraadio koolikontsertidel sarjas<br />
“Klassikaraadio tuleb külla” olen näinud<br />
õpilaste väga sooja huvi ja armastust<br />
klassikatähtede vastu. Mõnes väikeses<br />
külas tulid koolikontserdile lastele lisaks<br />
ka nende vanemad, et oma silmaga<br />
näha telesaatest tuttavaks saanud noori<br />
interpreete. Arvan, et “Klassikatähtede”<br />
sari julgustab vanemaid oma lapsi muusikakooli<br />
panema ja aitab neid innustada<br />
lapsi pilli õppima. Niimoodi on klassikalisel<br />
muusikal tulevikku.<br />
14 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
15
Eesti Kontsert 75<br />
Eesti Kontsert 75<br />
Selle loo algus jääb aastasse<br />
1941, mil nõukogude<br />
okupatsiooni tingimustes<br />
asutati Eesti Kontserdi eelkäijana<br />
Eesti NSV Riiklik<br />
Filharmoonia. Kuid juured kultuuriloolises<br />
mõttes ulatuvad ajas märksa kaugemale,<br />
1913. aastasse, mil toimus Estonia<br />
teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine.<br />
eile, täna, homme…<br />
tekst: IGOR GARŠNEK fotod: EESTI KONTSERDI ARHIIV, PEETER LANGOVITS, PIRET ALMISTE, MARJU POTISEP<br />
Eesti suurim ja ühtlasi kõige pikaealisem kontsertide korraldaja,<br />
paljude muusikafestivalide organiseerija ja mitme meie muusikalise<br />
esinduskollektiivi katusorganisatsioon Eesti Kontsert tähistab 2016.<br />
aastal oma auväärset 75. sünnipäeva. Kolmveerand sajandit tegevust<br />
on märkimisväärselt pikk aeg – õigem oleks öelda, et see on meie<br />
kultuuri- ja muusikaajaloo üks sündmusrohkemaid etappe.<br />
Kultuuri- ja muusikaelu loovaks toimimiseks<br />
on järjepidevus ja traditsioonid<br />
vajalikud samavõrd kui innovaatilised<br />
ideed ja säravad loojanatuurid. Eesti<br />
rahvas on viimase saja aasta jooksul üle<br />
elanud mitmeid suuri ajaloolisi kataklüsme,<br />
kuid isegi kaks maailmasõda ja kaks<br />
okupatsiooni pole tagasilöökidele vaatamata<br />
suutnud meie kultuuriloolist järjepidevust<br />
sisuliselt katkestada. See on suur<br />
narratiiv, millel on mõistagi oma eellugu.<br />
Heidamegi sellele nüüd põgusa pilgu.<br />
Eesti kontserdielu enne<br />
II maailmasõda<br />
See, et 24. augustil 1913. aastal avati<br />
Estonia kontserdi- ja teatrimaja kui<br />
kultuuritempel William Shakespeare’i<br />
“Hamleti” lavastusega, on meie kultuuriloo<br />
usutavasti üldtuntud fakt. Vähem<br />
teatakse ehk pisiasja, et Estonia kontserdisaali<br />
ametlik ajalugu on teatrisaali omast<br />
tegelikult kuus ja pool tundi vanem,<br />
kuna 24. augustil kell 12 toimus pidulik<br />
avaaktus kõigepealt Estonia kontserdisaalis.<br />
“Hamleti” etendus algas Estonia<br />
teatrisaalis alles pool seitse õhtul.<br />
Kuid see selleks, igatahes oli uhke<br />
arhitektuuriga Estonia maja avamine<br />
rahvuskultuuri pidupäev. Avamisõhtu<br />
kontserdiosa kava oli asjakohaselt esinduslik<br />
ning see oli kokku pandud tolle<br />
aja parimatest eesti helitöödest. Nimelt<br />
kõlasid siis Estonia orkestri ja koori esituses<br />
Raimund Kulli dirigeerimisel Rudolf<br />
Tobiase Sanctus oratooriumist “Joonase<br />
lähetamine”, samuti tema “Kalevipoja<br />
epiloog” ja “Sest ilmaneitsist ilusast”. Veel<br />
sai kuulda Artur Lemba Esimest sümfooniat<br />
ja “Merekuningannat”, lisaks ka<br />
Artur Kapi kantaati “Päikesele”.<br />
Sümfooniaorkester oli Estonia Seltsi<br />
juurde asutatud juba mitu aastat varem.<br />
Aastal 1906 alustas see Otto Hermanni<br />
eestvedamisel esialgu väikese, 18-liikmelise<br />
kammerorkestrina, mille koosseis<br />
kasvas ajapikku üha suuremaks. Alguses<br />
piirdus orkestri tööpõld peamiselt Estonia<br />
teatritrupi operetietendustega, iseseisev<br />
kontserttegevus oli võrdlemisi juhuslikku<br />
laadi.<br />
Estonia sümfooniaorkestri aktiivne<br />
tõusutee algas alles pärast 1912. aastat,<br />
mil Estonia uueks muusikajuhiks tuli<br />
noor ja võimekas dirigent Raimund Kull<br />
(1882–1942). Tema hakkas aastaringselt<br />
korraldama regulaarseid sümfooniakontserte,<br />
kusjuures 1920. aastatel said eriti<br />
populaarseks Estonia sümfooniaorkestri<br />
suvised vabaõhukontserdid, mida odava<br />
piletihinna tõttu nimetati ka rahvakontsertideks.<br />
Estonia sümfooniaorkestri<br />
teiseks tegusaks dirigendiks tõusis alates<br />
1925. aastast Juhan Aavik (1884–<br />
1982), kes varem oli silma paistnud Tartu<br />
muusikaelu korraldajana, ent asus nüüd<br />
Tallinnasse elama ja töötama.<br />
Pärast I maailmasõda oli aeg küps ka<br />
regulaarsete kammerkontsertide korraldamiseks.<br />
Seda enam, et esile olid kerkinud<br />
heal professionaalsel tasemel interpreedid,<br />
nagu pianistidest vennad Artur ja<br />
Theodor Lemba, metsasarvemängija Jaan<br />
Tamm ning viiuldaja Johannes Paulsen;<br />
kammerlauljatest Aino Tamm, Mathilde<br />
Lüdig-Sinkel ja Paula Brehm-Jürgenson.<br />
Kammermuusika kontserte hakkas<br />
tol ajal korraldama põhiliselt Estonia<br />
Muusika Organisatsioon (EMO), mida<br />
võib lugeda tänase Eesti Kontserdi n-ö<br />
vaarisaks. Aga ka 1921. aastal asutatud<br />
Eesti Lauljate Liit, mis aitas korraldada<br />
kutseliste muusikute kontsertide kõrval<br />
muusikaharrastajate ning mitmesuguste<br />
kooride esinemisi ja muusikaseltside tegevust.<br />
Eesti muusika- ja kontserdielu<br />
1920./1930. aastatel oli märksa sündmusterohkem,<br />
kui tänasel päeval võidakse<br />
eeldada. Meenutame siinkohal<br />
vaid mõningaid tollaseid tipphetki: 20.<br />
oktoobril 1929 toimus Cyrillus Kreegi<br />
Reekviemi esiettekanne EMO koori ja<br />
Estonia sümfooniaorkestri esituses Juhan<br />
Aaviku dirigeerimisel ning 1. novembril<br />
1934 andis Estonias pianistina oma autoriõhtu<br />
Sergei Prokofjev. Vähe sellest, 13.<br />
detsembril 1937 toimus Estonias suur<br />
Igor Stravinski autorikontsert, kus ta<br />
juhatas oma süiti balletist “Tulilind” ning<br />
“Capricciot” klaverile ja sümfooniaorkestrile;<br />
solistina astus lavale helilooja poeg<br />
Sulima Stravinski. Need on vaid mõned<br />
säravamad nopped toonasest Eesti muusika-<br />
ja kontserdielust, mille peatselt alanud<br />
II maailmasõda ja Nõukogude Liidu sissetung<br />
segamini paiskas.<br />
ENSV Riiklikust<br />
Filharmooniast kuni<br />
Eesti Kontserdini<br />
1941. aastal asutatud Eesti NSV Riiklik<br />
Filharmoonia ei jõudnud oma tegevust<br />
veel õieti alustadagi, kui Eestisse jõudnud<br />
sõjakeeris selle viieks aastaks katkestas.<br />
16 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
17
Eesti Kontsert 75<br />
Linnateatri näitlejad juubelikontserdil Evald<br />
Vain 100, Jõhvi kontserdimaja, 22.november<br />
Sõja lõppedes tuli tervel ühiskonnal tegeleda<br />
esmalt sõjapurustuste likvideerimise<br />
ja ülesehitustööga.<br />
Aega võttis, aga asja sai. 13. juulil<br />
1946 taasavati märtsipommitamises<br />
kannatada saanud Estonia kontserdisaal<br />
muusikaõhtuga, kus kõlasid ainult eesti<br />
heliloojate teosed: Heino Elleri “Pidulik<br />
avamäng”, Artur Kapi Sümfoonia nr 2<br />
ning Alfred Karindi kantaat “Võit” autori<br />
juhatusel. Ühtlasi tähendas Estonia<br />
kontserdi- ja ooperimaja taasavamine<br />
seda, et oma tööruumid said seal Eesti<br />
Riikliku Filharmoonia administratsioon<br />
ning kaks aastat varem Gustav Ernesaksa<br />
asutatud Eesti NSV Riiklik Akadeemiline<br />
Meeskoor (praeguse nimetusega Eesti<br />
Rahvusmeeskoor).<br />
Tänases, juba enam kui kaks aastakümmet<br />
tagasi taasiseseisvunud Eestis<br />
kipume ehk unustama, kui absurdsete<br />
ideoloogiliste ettekirjutiste tingimustes<br />
pidid kultuuritöötajad nõukogude ajal<br />
tegutsema. Toome siinkohal ära vaid kaks<br />
kurioosumit. 1956. aastal toimus Estonia<br />
kontserdisaalis Roman Matsovi dirigeerimisel<br />
Eesti Raadio Sümfooniaorkestri<br />
(ERSO) ja Eesti Raadio Segakoori esituses<br />
Mozarti Reekviemi esiettekanne (!) kogu<br />
toonase NSV Liidu territooriumil. (Kuna<br />
Reekviemil on liturgiline tekst, ei lubanud<br />
nõukogude tšinovnikud seda varem<br />
esitada.)<br />
Ja teine kurioosum. 1958. aastal esines<br />
ERSO ees mainekas Soome dirigent<br />
Tauno Hannikainen. Kui kontserdil hakkas<br />
kõlama Sibeliuse “Finlandia”, tõusid<br />
tollased muusikakooli õpilased saalis püsti.<br />
Selle “väärteo” eest pidid nad hiljem<br />
Pagari tänava KGB kontoris aru andma.<br />
Kuid sellele vaatamata jõudsid ka<br />
nõukogude ajal publiku ette kõrge kullaprooviga<br />
muusikalised tipphetked.<br />
Mõistagi olid need seotud eeskätt Vene<br />
maailmakuulsate ja säravate interpreetidega:<br />
Eesti Riikliku Filharmoonia kutsel<br />
on Estonia kontserdisaalis esinenud sellised<br />
legendaarsed pianistid nagu Emil<br />
Gilels (1964) ja Svjatoslav Richter<br />
(1965). Samuti Leningradi Filharmoonia<br />
Sümfooniaorkester Jevgeni Mravinski<br />
juhatusel (1966), kus tšellosolistina oli<br />
harukordne võimalus kuulata Mstislav<br />
Rostropovitši esinemist.<br />
Eesti Riikliku Filharmoonia kutsel<br />
jõudsid nõukogude ajal meie publiku ette<br />
esinema ka mitmed välismaised tippinterpreedid,<br />
nagu näiteks hiilgava mängutehnikaga<br />
viiulivirtuoos Isaac Stern<br />
(1965). Välisinterpreete tuli mitte ainult<br />
süvamuusika vallast: kolossaalse hääleulatusega<br />
värvikas Peruu lauljatar Ima Sumac<br />
esines Estonia kontserdisaalis juba 1959.<br />
aastal, samas kui pianistist jazzilegend<br />
Oscar Peterson mängis sealsamas 1974.<br />
aastal.<br />
Kodumaiste interpreetide muusikalised<br />
tipphetked polnud nõukogude<br />
ajal sugugi mitte vähem värvikad.<br />
Meenutagem siinkohal kasvõi Andres<br />
Mustoneni ja Hortus Musicuse eestvedamisel<br />
1978. aasta novembris toimunud<br />
esimest varajase ja nüüdismuusika festivali,<br />
kus nimekaid külalisesinejaid tuli<br />
ka kaugemalt (Gidon Kremer, Natalia<br />
Gutman, Aleksei Ljubimov jpt).<br />
Kindlasti oli üheks olulisemaks muusikaliseks<br />
tipphetkeks ja samas ka kultuurilooliseks<br />
verstapostiks 25. mail 1989<br />
toimunud Rudolf Tobiase oratooriumi<br />
“Joonase lähetamine” esimene terviklik<br />
ettekanne Eestis. Mäletatavasti juhatas<br />
seda Tobiase monumentaalset suurteost<br />
tollal Peeter Lilje.<br />
Samal aastal, täpsemalt 1. oktoobril<br />
1989, sai Eesti NSV Riiklikust<br />
Filharmooniast Eesti Kontsert.<br />
Noorte produtsentide konkursi EK:Labor võitja, AudioKinetica audiovisuaalne<br />
etendus “ Mehhaaniline klaver”, Kultuurikatel, 23.november<br />
Eesti Kontsert eile ja<br />
täna<br />
Eesti taasiseseisvumise järel tekkisid Eesti<br />
Kontserdi jaoks uued võimalused, mis<br />
nõukogude isolatsiooni tingimustes olid<br />
mõeldamatud. Nüüdsest avanes piltlikult<br />
öeldes aken maailma, mis võimaldas näiteks<br />
korraldada rahvusvahelise kõlapinna<br />
ja perspektiiviga muusikafestivale.<br />
Üheks selliseks kujunes läbi mitme<br />
aastakümne uue muusika festival NYYD.<br />
Mäletatavasti toimus esimene NYYDfestival<br />
1991. aasta veebruaris, mil meie<br />
publiku ette jõudsid Rootsi löökpilliansambel<br />
Kroumata, Soome kammerorkester<br />
Avanti! ja kõlasid ka mitme eesti<br />
helilooja uudisteose esiettekanded (Erkki-<br />
Sven Tüür, Lepo Sumera, Alo Mattiisen<br />
jt). Üks NYYD-festivalide kõrghetki oli<br />
kindlasti 2003. aastal, kui seda külastas<br />
oma ansambli ja filmimuusika programmiga<br />
minimalismiguru Philip Glass.<br />
Kusjuures teine festivali külaline, samuti<br />
minimalismiguru Steve Reich astus ka ise<br />
lavale löökpillidel musitseerima!<br />
Eesti Kontserdi suurtest muusikafestivalidest<br />
veel. Kindlasti tasub teada, et<br />
esimene rahvusvaheline pianistide festival<br />
“Klaver” toimus 1998. aasta sügisel.<br />
Sama aasta augustis, muuseas, toimus<br />
Estonia kontserdisaalis ka XX sajandi<br />
ühe väljapaistvama helilooja Krzysztof<br />
Penderecki autorikontsert.<br />
Eesti Kontserdi (aja)lugu jääks kindlasti<br />
poolikuks, kui me ei räägiks selle tähelepanuväärsetest<br />
juhtidest. Silmapaistva<br />
jälje Eesti Kontserdi direktorina on kahtlemata<br />
jätnud Aivar Mäe, kelle eestvedamisel<br />
on ehitatud uued kontserdimajad<br />
Hooaja tippsündmusi. Helsingi Filharmoonikud,<br />
solist Soile Isokoski, dirigent John Storgårds,<br />
Estonia kontserdisaal, 9. detsember<br />
Pärnusse ja Jõhvi ning kes on olnud ka<br />
Saaremaa ooperipäevade ja Jõhvi balletifestivali<br />
algataja. Aivar Mäe valitsusaega<br />
jääb ka Peterburi Jaani kiriku üleminek<br />
Eesti Kontserdi haldusalasse viis aastat<br />
tagasi. Tänasesse päeva vaadates näeme,<br />
et Eesti Kontserdi praegune direktor Jüri<br />
Leiten on kavade rikastamiseks soosinud<br />
mõnevõrra kergemate muusikažanrite<br />
lisandumist.<br />
Kõigest olulisest, mis iseloomustab<br />
Eesti Kontserdi 75 aasta pikkust tegutsemislugu,<br />
ei jõuagi siinkohal rääkida.<br />
See vääriks kindlasti omaette raamatusse<br />
raiumist. Lõpetuseks tuleb tunnistada,<br />
et Eesti Kontserdil on eesti kultuuri<br />
maailmakaardile kandmisel olnud täiesti<br />
unikaalne roll ja see tegevus mõistagi jätkub<br />
XXI sajandil, kandudes ootuspäraselt<br />
tänasest homsesse.<br />
18 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
19
POP 2016<br />
POP 2016<br />
Juri<br />
Aleksandrov:<br />
“Meil on kõik staarid,<br />
isegi kostümeerija!”<br />
Arvult juba kaheteistkümnendad Pärnu ooperipäevad toimuvad<br />
7.–8. juulini 2016 Pärnu kontserdimajas. See on sündmus<br />
ooperigurmaanile, kes soovib näha midagi erilist, Eestis varem<br />
mitte või üliharva esitatut. Tänavu on külalisteatriks mainekas ja<br />
uuendusmeelne Peterburi Ooperiteater.<br />
29.<br />
novembril,<br />
Pärnu kontserdimaja<br />
sünnipäevakontserdi<br />
eel<br />
avalikustati 2016. aasta Pärnu ooperipäevade<br />
peakülaline ja kava. Sellega seoses<br />
tekst: LAURI AAV fotod: DANEL RINALDO, IGOR VOLKOV<br />
oli Pärnusse külla tulnud ooperiteatri<br />
kunstiline juht ja asutaja Juri Aleksandrov,<br />
tunnustatud muusikateatri mõtestaja ja<br />
lavastaja, üks rahvusvaheliselt hinnatumaid<br />
vene ooperilavastajaid, kes on<br />
lavale toonud kaugelt üle 250 ooperi.<br />
Ooperipäevade esitluse järel oli meil võimalus<br />
rääkida Juri Aleksandroviga pisut<br />
pikemalt ooperilavastaja elust, tema teatrist<br />
ja kaasa toodavatest lavastustest.<br />
Te olete oma elu jooksul lavale toonud<br />
kokku umbes 250 lavastust –<br />
hoomamatult suur number! Kas<br />
Štšedrin “Mitte ainult<br />
armastus“ esietendus,<br />
märts 2014<br />
Tihti küsitakse,<br />
et kas teil teatris<br />
külalisstaare käib?<br />
Ma ütlen, et kahjuks ei saa me seda endale<br />
lubada, kuna ma peaksin minema ta juurde ja<br />
küsima: “Seltsimees Staar, kas teil on niipalju<br />
aega, et tulla kohale kaks nädalat varem ja<br />
teha proovi selle LAVASTUSEGA, mis meil siin<br />
teatris on?<br />
olete ise ka vahel mõelnud, et see<br />
võiks olla mitteametlik maailmarekord,<br />
mis tuleks Guinessi rekordite<br />
raamatusse kirja panna?<br />
Teate, selle numbriga iseenesest vist ei<br />
üllata kedagi, küll aga kõlbaks sinna<br />
Guinessi rekordite raamatusse kirja panna<br />
üks hooaeg. Need olid aastad 2005–2006,<br />
mille jooksul õnnestus mul lavale tuua<br />
kokku 11 uuslavastust, sealhulgas esietendused<br />
New Yorgi Metropolitan Operas,<br />
Moskva Suures Teatris, Arena di Veronal,<br />
Milano la Scalas ja Serbia Rahvusteatris,<br />
Belgradis. Selle hooaja igal järgneval kuul<br />
seisis mu ees mõni järjekordne gigantne<br />
ooperimaja, kus tuli hakata lavastama.<br />
Aga see oli erakordne aasta, millist loodetavasti<br />
rohkem ei tule, ega ei jaksakski<br />
teist korda.<br />
Kuidas see on kasvõi füüsiliselt võimalik?<br />
Tuleb lavastusperioodiks hästi valmistuda,<br />
ja ma valmistun alati väga pikalt.<br />
Mu laual on praegu partituurid, mida<br />
hakkan lavastama 2019–2020. aastal.<br />
Ettevalmistus käib alati mitu aastat ja<br />
püüdlen selle poole, et kui läheb lavastamiseks,<br />
siis olen 100% valmis. Mul on<br />
teatris kohapeal lavastamiseks aega tavaliselt<br />
ainult üks kuu ja siis pole enam õigust<br />
hakata otsima lisamaterjali või midagi<br />
välja mõtlema. Kõik peab olema eelnevalt<br />
tehtud.<br />
Võite võtta ooperi partituuri ja selle<br />
lihtsalt klaveril läbi mängida?<br />
Jah, see on ilmselt nii, sest ma olen hariduselt<br />
pianist. Lõpetasin Peterburi konservatooriumi<br />
legendaarse Lija Zelihmani<br />
klassis, kes muide on olnud näiteks<br />
Grigori Sokolovi õpetaja. Hiljem muidugi<br />
järgnesid lavastajaõpingud. Lavastamine<br />
pole mulle siiani tööks, see on eluviis.<br />
Tööl olles ei jõua ma tihti puhkust ära<br />
oodata, aga puhkuse kolmandal päeval<br />
kibelen juba tööle ja ka kuskil rannas<br />
lebades on mul partituurid alati käeulatuses.<br />
Ma muide tegelikult puhkangi siis,<br />
kui ma kuskile lavastama sõidan. Siis<br />
saan end rahulikult kõigest muust välja<br />
lülitada, sest Peterburis on mul ju teater.<br />
See on hoopis suurem ja raskem töö,<br />
kogu see ooperiteatri loomine ja käigushoidmine.<br />
Ma olen sellega seoses olnud<br />
ehitaja, krohvija, ühiselamu komandant,<br />
raamatupidaja, ja kui ma olen Peterburis,<br />
lakkab telefon helisemast millalgi kell 2<br />
öösel. Inimesed on harjunud mulle helistama<br />
kõikvõimalike probleemide korral.<br />
Kui olen kuskil mujal ja lavastan, ei<br />
helista mulle õnneks keegi. Ma puhkan<br />
ja lavastan!<br />
Te olete lavastanud Ameerika<br />
Ühendriikides, Itaalias, Saksamaal,<br />
Türgis, Poolas, Valgevenes,<br />
Kasahstanis, Leedus, Lätis, aga mitte<br />
Eestis?<br />
Eestis jah kahjuks mitte, pole lihtsalt juhtunud<br />
kuidagi, hoolimata sellest, et oleme<br />
Arne Mikuga eluaegsed sõbrad. Äkki<br />
kunagi tulevikus. Mulle meeldib siin olla,<br />
mulle väga meeldib siinne publik, selline<br />
rahulik inimväärne atmosfäär, midagi sellist,<br />
millest paljudes uutes kohtades jääb<br />
puudu.<br />
Kas on mõni ooper, mille lavastamist<br />
olete plaaninud, ehk isegi unistanud<br />
sellest, aga mingitel veidratel kokkusattumustel<br />
pole see kunagi teoks<br />
saanud?<br />
Seda on minult isegi päris sageli küsitud,<br />
20 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
21
POP 2016 POP 2016<br />
aga teate, ei ole. Kui teatrid mind kutsuvad,<br />
siis tavaliselt ei kutsu nad mind<br />
lavastama mõnd kindlat ooperit. Nad<br />
kutsuvad ja küsivad, mida ma sooviksin<br />
lavastada. Kõik suurte heliloojate ooperid<br />
on väärt lavastamist, ja vahel on just erakordselt<br />
huvitav võtta ette ooper, millel<br />
on ajalooliselt õnnetu saatus. Juhused<br />
juhivad mind. On oopereid, mida olen<br />
sattunud lavastama oma 5-6 korda, aga<br />
samas on ka oopereid, mille eest olen<br />
kogu aeg üritanud põgeneda – ooperid,<br />
mida olen kartnud ja ei lavasta. Puccini<br />
“Sevilla habemeajaja” näiteks. Olin seda<br />
palju näinud, aga kõik lavastused olid<br />
kuidagi... halvad. No ei olnud naljakas,<br />
kogu aeg oli midagi valesti! Siis üritati<br />
mind ära rääkida, et tooksin selle lavale<br />
Kaasanis Šaljapini festivalil. Punnisin<br />
pikalt vastu, aga kui partituuri lõpuks<br />
vaatasin, vaimustusin täiesti. See on absoluutselt<br />
geniaalne materjal! Lavastasin<br />
Kaasanis, pärast veel Peterburis oma teatris.<br />
Lavastus sai päris palju preemiaid.<br />
Selline saatus – ei maksa karta!<br />
Ma julgeksin väita, et alates sajandivahetusest<br />
on lavastaja roll ooperimaailmas<br />
järsult tähtsamaks muutunud,<br />
kuna publik ei viitsi neid “kostüümides<br />
kontserte” enam vaadata;<br />
need on lihtsalt ajale jalgu jäänud.<br />
Milliseid võimalusi ja ülesandeid<br />
annab see tänapäeva lavastajale, kes<br />
lavastab klassikalisi oopereid?<br />
See on tegelikult suur probleem – lavastaja<br />
roll ooperiteatris. Sellised arengud<br />
on jah toimunud, aga ma ei oska öelda,<br />
kas see on positiivne või negatiivne. Ma<br />
olen veendunud, et ooperi lavaletoomine<br />
on kollektiivne protsess. Olen tihti kritiseerinud<br />
kolleege dirigente, et nad oma<br />
tihedates graafikutes ei leia piisavalt aega<br />
lavastusprotsessile pühendumiseks. Igal<br />
lavastusel peavad olema ema ja isa. Kui on<br />
ainult lavastaja, ehk isa, siis hakkab igasugune<br />
trikitamine ja efektide lisamine, sest<br />
puudub tasakaalustava ema roll. Kui vägesid<br />
kamandab ema, ehk dirigent, visatakse<br />
tavaliselt üle parda kõik see, mille nimi on<br />
teater, ehk kogu loo mõte.<br />
Kui ooperilavastaja tuleb oma nägemusega<br />
ja viimasel hetkel ilmub dirigent<br />
oma versiooni ja ideedega, tekib täielik<br />
kaos. Seetõttu üritangi ma koostööd teha<br />
ühtede ja samade dirigentidega, kellega<br />
meil on ühine vereringe, kes on minu<br />
jaoks huvitavad ja kelle jaoks mina olen<br />
huvitav. See kõik on kokku keeruline ja<br />
komplitseeritud protsess.<br />
Ooper kui žanr jäi mingil hetkel oma<br />
arengus soiku, polnud nagu kellegi asi<br />
seda edasi arendada. Dirigendid tüdinesid<br />
natukene ära ooperite juhatamisest ja<br />
lavastajad ei osanud uudse muusikalise<br />
materjaliga midagi peale hakata. Nad<br />
tegelesid pigem draamalavastustega, kuigi<br />
ma olen veendunud, et ooperi- ja draamalavastaja<br />
on kaks täiesti erinevat ametit.<br />
Ma olen tarkade lavastuste poolt; mitte<br />
avangardsete, vaid tarkade ja mõtestatud<br />
lavastuste poolt. Lisaks sellele ei ole<br />
lavastaja ülesanne mitte ainult lavastada,<br />
vaid tal peab olema ka selge nägemus<br />
sellest, kus ta lavastab, kellele lavastab ja<br />
millal lavastab. Kes on su publik, millisest<br />
märkide keelest ta aru saab? Tänapäeval<br />
on ülimalt lihtne peletada kõiksuguste<br />
Juri Aleksandrov<br />
Rahvakunstnik, Kuldse Maski ja Kuldse Sofiidi<br />
preemia laureaat, on Venemaa üks nõutumaid<br />
ooperilavastajaid. Lisaks enam kui 250 lavastusele<br />
kodumaal on ta lavastanud oopereid<br />
Ameerika Ühendriikides, Itaalias, Türgis,<br />
Saksamaal, Valgevenes, Kasahstanis, Leedus<br />
ja Lätis. Ta on ainus Vene ooperilavastaja,<br />
kelle esietendused on toimunud ooperimaailma<br />
olulisimates teatrites: Metropolitan<br />
Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures<br />
teatris. Ta on ilmselt ainus välismaalasest<br />
lavastaja, kes on kutsutud Arena di Veronale<br />
lavastama itaalia ooperit.<br />
avangardsete lavastustega publik teatrist<br />
eemale. Publiku teatrisse tagasitoomine<br />
on aga palju pikaajalisem ja keerulisem<br />
protsess.<br />
Jah, praegu on ooperimaalimas liidrirolli<br />
hõivanud lavastajad, kuid hetkel ma<br />
ei näe veel selliste arengute juures suuri<br />
edusamme. Peamine on siiski, et kõik<br />
osapooled austaksid heliloooja kui algallika<br />
eesmärke ja püüdlusi. Lavastada tänapäeval<br />
ajaloolist ooperit algsel kujul on<br />
palju keerulisem, kui teha seda modernses<br />
võtmes. Mängida teksades ja šortsides<br />
ajaloolisi asju on palju lihtsam, kui teha<br />
seda ajastutruudes kostüümides. Üldse,<br />
ma kahtlustan, et tänapäevase lähenemise<br />
klassikalistele ooperitele mõtlesid välja<br />
teatrite direktorid, sest see kõik on palju<br />
odavam. Kogu lavastuslikku atribuutikat<br />
saab osta second hand-poodidest. Aga<br />
kaasaegsus ei seisne ju ainult nendes kaltsudes,<br />
mida sa lauljatele selga paned, vaid<br />
see peaks seisnema lavastuslikes ideedes.<br />
Mul on õnnestunud näha teie<br />
Donizetti „Lucia di Lammermoori“<br />
ja see on üks väheseid moodsas võtmes<br />
lavastatud oopereid, kus tegevustiku<br />
toomine tänapäeva on ka<br />
sisuliselt põhjendatud paistab<br />
Väga tore! Ma lavastasin selle kui ajaloolise<br />
ooperi alguses Alma-Atas. Kui ma<br />
tulin pärast seda oma Peterburi teatrisse,<br />
mõistsin, et autentses ajaloolises kostüümis<br />
daame mahub meie pisikesele lavale<br />
kõige rohkem kaks-kolm. Siis tekkis mul<br />
see gootide ja emode ideestik. Headest<br />
peredest rikkad võsukesed, kes põgenevad<br />
mitte nälja, vaid just liigsöömise eest.<br />
Lugu kaasaegsest tüdrukust, kes hülgab<br />
oma pere, sest ta ei suuda rohkem välja<br />
kannatada edukultust. See on ju kaasaegne<br />
teema. Lisaks need gootide nahkriided<br />
ja metallpandlad ja needid – kaasaegsete<br />
inimeste arusaam ilust. Üldse, ma olen<br />
veendunud selles, et igas lavastuses peab<br />
olema mingi element, mis päriselt väljendab<br />
ilu ja esteetikat. Seda ei tohi publikult<br />
ära võtta! Publik tuleb ooperisse ja teatrisse<br />
üldse kui võlumaalima, vaatama midagi<br />
sellist, mida igapäevases elus ei näe.<br />
Juhtub, et ma lavastan midagi Arena<br />
di Veronal, Verdi “Turandot’” näiteks,<br />
500 osatäitjaga, ja järgmisel päeval tulen<br />
oma koduteatrisse, kus on laval kaks solisti.<br />
Kogu aeg on erinevad lavastused – sa<br />
peadki suutma valida, mis on su tööriistad,<br />
et luua õiget pilti. Kas see on pliiats<br />
või pintsel, millega õlimaali teha, või hoopis<br />
kiil ja haamer suure skulptuuri jaoks.<br />
Lavastaja peab oma ideedega olema<br />
ettearvamatu. Kahjuks näen päris tihti,<br />
kuidas mu sõbrad lavastajad teevad kogu<br />
aeg üht ja sama lavastust, aluseks erinevad<br />
partituurid ja erinevad ooperid.<br />
Jälle need kindralid papaahades, jälle<br />
need prostituudid, ja ei saa aru, kas<br />
see on Rimski-Korsakovi “Kuldkikas” või<br />
Mussorgski “Boris Godunov”.<br />
Hiljuti oli Peterburis naljakas lugu,<br />
kui tuli lavale Boris Godunovi uus versioon.<br />
Üks kriitik kutsus mind seda vaatama,<br />
umbes nii, et sa pead seda lihtsalt<br />
nägema, see on midagi enneolematut,<br />
see oleks nagu sinu lavastatud! No ma<br />
läksin. Laval oli kõik nagu sada korda<br />
varem: ikka see stiliseeritud nõukogude<br />
sümboolika, Godunovil monomahhi<br />
XII Pärnu ooperipäevad<br />
7.–9. juuli 2016<br />
Peterburi ooperiteater (www.spbopera.ru)<br />
7. juuli G. Donizetti “Peeter I ehk Vene tsaari uskumatud seiklused”<br />
8. juuli R. Štšedrini “Mitte ainult armastus”<br />
9. juuli Galakontsert<br />
“Peeter I ehk Vene tsaari<br />
uskumatud seiklused”<br />
Koomiline melodraama kahes vaatuses<br />
Muusika: Gaetano Donizetti<br />
Libreto: Gherardo Bevilacqua Aldobrandini<br />
Lavastaja: Juri Aleksandrov<br />
Maailma esietendus: 26. detsember 1819 Teatro San Samueli, Veneetsia<br />
Peterburi ooperiteatri esietendus: 27. mai 2003<br />
Paljud Donizetti ooperid, nt “Lucia<br />
di Lammermoor”, “Armujook”,<br />
“Don Pasquale”, on muusikasõprade<br />
seas väga tuntud, aga<br />
vaid vähesed teavad, et esimeste<br />
teoste hulgas, mis tollal 22-aastane<br />
Donizetti kirjutas, oli ooper “Peeter<br />
I”. Lavastaja Juri Aleksandrov on<br />
Donizetti meistriteose toonud vene<br />
publiku ette pealkirjaga “Peeter<br />
I ehk Vene tsaari uskumatud<br />
seiklused”. Teose lavaletoomine<br />
võttis aega mitu aastat: Aleksandrovil<br />
tuli Itaalias partituur kokku<br />
panna teose ükksikutest fragmentidest.<br />
Ootamatusi täis romantilis-poliitiline<br />
lugu, millesse on kaasatud<br />
ka Vene esipaar, ei pretendeeri<br />
ajaloolisele tõele, ent annab iroonilisel<br />
ja mängulisel viisil aimu elust<br />
tollasel Venemaal.<br />
22 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
23
POP 2016 POP 2016<br />
“Mitte ainult<br />
armastus”<br />
Lüüriline ooper kahes vaatuses vanusele 16+<br />
Muusika: Rodion Štšedrin<br />
Libreto: Vassili Katanjan (Sergei Antonovi juttude<br />
motiividel)<br />
Lavastaja: Juri Aleksandrov<br />
Maailma esietendus: 5. november<br />
1961 Novorossiiski ooperi- ja balletiteatris<br />
Peterburi ooperteatri esietendus: 1.<br />
märts 2014<br />
Rodion Štšedrini ooper “Mitte ainult armastus” võitis<br />
hooajal 2013/2014 Peterburi kõrgeima teatriauhinna<br />
“Kuldne sofiit” draama kategoorias. Rodion Štšedrini<br />
jaoks oli ooperi uus esietendus, pärast 1961. aasta<br />
täielikku läbikukkumist pöördeliseks sündmuseks.<br />
Ta kirjeldab seda kui parimat esitust, mis on tema<br />
ooperitest kunagi tehtud. “Mitte ainult armastus” on<br />
helge, särav lavastus, mis sarnaneb žanrilt pigem<br />
muusikalile. Lavastaja Juri Aleksandrovi sõnul on<br />
peamiseks armastuse teema: “Armastus on igavene<br />
ja alati ajakohane, ükskõik, kus see juhtub.” Etendus<br />
võlub publikut vaba vokaalikäsitluse, avatud mõtlemise<br />
ning rohkete tantsudega; see on täis peent<br />
lüürikat ja irooniat ning mahlakat huumorit.<br />
Rodion Štšedrin meenutab maailma esiettekande<br />
ebaõnnestumist: “Kas teate, miks etendus 1961.<br />
aastal läbi kukkus? Sellepärast, et tolleaegsed<br />
inimesed kartsid seksi! Tänapäeval see enam nii ei<br />
ole, nüüd on see hirm kadunud. Isiklikult mina näen<br />
laval tohutu suurt armastust nende aegade ja nende<br />
inimeste vastu.”<br />
1920ndate paiku Wrocłavi ehitada. Sinna<br />
mahub üle 6000 inimese neljas suunas<br />
ümber lava, ja meie teatri ühe vaguni<br />
asemel lõime sinna tõelise vaksali. Kõigil<br />
olid omad vagunid: tsaarivagun, restoranvagunid,<br />
kaubavagunid, loomavagunid.<br />
Osalejaid oli üle tuhande, aga kõik sai<br />
alguse meie teatri väikese lava ühest vagunist<br />
ja laboratooriumiideest.<br />
Lisaks kõigele muule on Peterburi teater<br />
kooliks ka mulle endale. Ma harjutan<br />
seal oma lavastuslikke ideid, käsitööoskusi<br />
ja õpin, kuidas lauljatega töötada, kuidas<br />
arendada neis oskust intoneerida, fraasi<br />
kujundada, karakterit luua. Kõigil on olemas<br />
häälepaelad ja linnud laulavad kõik<br />
ühteviisi, sest nad ei oska intoneerida.<br />
See on laulmise juures kõige keerulisem<br />
ja konservatooriumis seda ei õpetata. Seal<br />
õpetatakse, kuidas teha häält, ilusat häält,<br />
veel ilusamat häält, aga õiget intoneerimist<br />
võib õpetada ainult teater. Seda<br />
siis, kui lauljale püstitada selge ülesanne:<br />
mida sa tahad laulmisega väljendada?<br />
Millest sa laulad? Ärge mõistke mind<br />
valesti, see ei ole intoneerimine ainult<br />
puhtalt laulmise mõttes, vaid just täpselt<br />
see: millest sa laulad, mida sa soovid<br />
oma laulmisega väljendada. Paraku pole<br />
selge, kes peaks teatris sellega tegelema.<br />
Dirigentidel, kui mõni üksik erand välja<br />
arvata, pole aega pühendada end sellistele<br />
peensustele. Klaverisaatjadrepetiitorid<br />
aitavad lauljatel<br />
noodid selgeks õppida, aga klaverisaatja<br />
ei tea ja ei peagi teadma,<br />
mida lavastaja ühe või teise<br />
fraasiga tahab öelda. Õpetavad<br />
noodid selgeks ja kõik. Järgi<br />
jäävad alasti noodid, laulmisesse<br />
pole mõtet sisse pandud, aga<br />
see on just kõige suurem väärtus,<br />
mida ooper suudab meile<br />
anda. Mõtestatud laulmine –<br />
see ongi teater! Muusikateater!<br />
Draamataustaga ooperilavastaja<br />
tavaliselt seda ei kuule. Ma olen<br />
kõrvalt näinud draamalavastaja<br />
piinu. Ta lavastas Wagneri ooperit,<br />
selles on üks duett umbes 40<br />
minutit, teksti on kaheksa rida. Laulavad,<br />
laulavad. Lavastaja küsib, et hakkab juba<br />
lõppema või? Ei, alles teise rea lõpus<br />
oleme. Vaesel draamalavastajal on ainult<br />
tekst ees, aga kogu areng toimub samal<br />
ajal ju muusikas! Selles mõttes ongi meie<br />
teater ilmselt eriline. Me pöörame tähelepanu<br />
muusika ja tegevusliinide seostele<br />
ja peame seda oluliseks. Ma räägin seda<br />
alati kõikidele lauljatele, kes meie teatrisse<br />
Teater ei tohi lauljaid<br />
konserveerida või<br />
neid siirupiks keeta!<br />
Me püüame kogu<br />
aeg midagi uut teha,<br />
endalt tolmu maha<br />
raputada.<br />
pürgivad. Mida te olete meil vaadanud,<br />
mis teile meeldib, mis teile ei meeldi? Et ei<br />
oleks asjatut tööd ja teineteise mittemõistmist.<br />
Väga paljud lauljad ei ole selliseks<br />
tööks valmis, aga need, kelle jaoks selline<br />
lähenemine on oluline, need on minu<br />
müts peas, Pimen kirjutab tahvelarvutiga<br />
– kõik ammu nähtud värk. Pööran ennast<br />
saalis ümber ja küsin selle kriitiku käest,<br />
kes mu selja taga istub, et mis siin siis nii<br />
erilist on? Ta imestab, et kuidas te siis aru<br />
ei saa? See kõik on ju Putinist! Ma imestan,<br />
et mis mõttes? Ta vastab, et no vaadake,<br />
Godunovil on kell parema käe peal!!!<br />
Vaat, millise idiootsuseni lavastaja oma<br />
märgisüsteemiga võib minna! Lavastused<br />
Kuidas te siis aru ei saa?<br />
See kõik on ju Putinist!<br />
Vaadake, Godunovil on<br />
kell parema käe peal!!!<br />
võivad kahjuks väga tihti jõuda sellise<br />
primitiivsuse ja rumaluseni, ja kui puldis<br />
seisab veel dirigent, keda lavastuslikud<br />
aspektid ei huvita ja kes ajab miskit veidrat<br />
oma rida, teeb see mul hinge haigeks ja<br />
põgenen ruttu oma teatrisse tagasi.<br />
Räägime pisut teie teatrist: lõite<br />
Peterburi ooperiteatri (toona<br />
Peterburi kammerooperi) kui laboratooriumi<br />
oma lavastuslike ideede<br />
katsetusteks. Üsna ruttu aga arenes<br />
see eksperimenteerivast teatrist<br />
rahvusvaheliselt hinnatud n-ö<br />
tavaliseks ooperiteatriks. Kas sellisel<br />
positsioonil olev teater saab olla<br />
samal ajal endiselt laboratoorium?<br />
Ma lõin selle teatri siis, kui ma olin<br />
Mariinskis lavastaja. Teen siiski küll tänini<br />
nendega aeg-ajalt koostööd.<br />
Mul ei olnud seal<br />
võimalust eksperimenteerida.<br />
Seda enam, et<br />
tollal õitses Pokrovski<br />
Moskva kammerooper.<br />
Pokrovskiga olid meil<br />
väga head suhted ja<br />
loomulikult soovisin<br />
ma midagi sarnast teha.<br />
Pokrovski, nagu te teate,<br />
jättis oma töö Moskva Suures Teatris, et<br />
pühendada end kammerlikumale teatrile.<br />
Tahtsin teha midagi sarnast, sukelduda<br />
pea ees uue teatri loomise stiihiasse. Keegi<br />
mind ei aidanud, ma polnud kaugeltki nii<br />
kuulus kui Pokrovski, kel olid kõikvõimalikud<br />
preemiad ja aunimetused, ning<br />
olgem ausad, alul suhtusid paljud uue<br />
teatri loomisesse skeptiliselt. Asi siiski<br />
arenes ja mulle järgnesid paljud lauljad,<br />
kel oli minuga huvitav. Palju aastaid teatri<br />
algusaegadel olid lauljad minuga ainult<br />
seepärast, et nad nägid, nad arenevad ja<br />
saavad paremateks lauljateks ja artistideks.<br />
Nii on tegelikult ka juhtunud ning aegade<br />
jooksul on Peterburi kammerooperist välja<br />
kasvanud väga palju lauljaid, kes teevad<br />
ilma kogu maailma suurtes ooperimajades.<br />
Kui mulle öeldakse, et kuidas siis nii,<br />
nad lähevad teie juurest minema, vastan<br />
ma, et selles pole midagi traagilist; alati<br />
tulevad uued, tihti veel andekamad, ja<br />
see hoiab teatri vere värske. Teater ei tohi<br />
ju lauljaid konserveerida või neid siirupiks<br />
keeta! Me püüame kogu aeg midagi<br />
uut teha, endalt tolmu maha raputada.<br />
Ma katsetan kogu aeg uute lavastuslike<br />
mudelitega, näiteks on meil praegu kavas<br />
Mussorgski “Boris Godunov”. Meie pisikesel<br />
laval on täielik, kärbeteta versioon<br />
Boris Godunovist! Kogu tegevus toimub<br />
rongivagunis, mis tuiskab ringi mööda<br />
Venemaa avarusi, ise aru saamata, kuhu<br />
tormab. Selles vagunis vahetub pidevalt<br />
seltskond, kogu aeg ilmuvad uued inimesed.<br />
Ma olen Boris Godunovi sama versiooni<br />
lavastanud Wrocłavi ooperiteatris,<br />
Hala Ludowas, hiiglaslikus polüfunktsionaalses<br />
kontserdisaalis, mille Hitler lasi<br />
24 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee
POP 2016<br />
inimesed ja mul on nendega huvitav.<br />
Õnneks hakkab järjest rohkem uue<br />
generatsiooni lauljaid sellest aru saama.<br />
Anna Netrebko näiteks, kes alustas mu<br />
lavastuses Mariinski teatris. Ta alustas<br />
täiesti tagasihoidliku häälematerjaliga, aga<br />
pea on tal täielik arvuti! Tänu peale suutis<br />
ta leida oma hääles erinevaid nüansse ja<br />
omandas perfektse intoneerimisoskuse,<br />
mis on ta viinud maailma tippu. Ongi<br />
kõik. Nii et seda terminit “laboratoorium”<br />
me väga enam ei kasuta. On head lauljad,<br />
mõistusega lauljad, ja neile on vaja head<br />
materjali, mille varal end arendada. Nad<br />
on mul nagu tiigrid, kelle jaoks on vaja<br />
liha! Nad ei söö porgandit. Et nad areneksid,<br />
on vaja õiget toitu, ja siin ma peangi<br />
pidevalt kalkuleerima: me teeme selle<br />
itaalia ooperi, siis selle prantsuse asja ja<br />
sinna vahele ühe kaasaegse ooperi. Kogu<br />
aeg uus lähenemine, uued maneerid, uus<br />
foneetika. Meil pole külalisesinejaid, on<br />
oma trupp, oma pere. Ma pean iga laulja<br />
puhul teadma, millisele klahvile vajutada,<br />
et ta täidaks selles suures masinavärgis<br />
täpselt seda funktsiooni, mida ma ühtse<br />
tervikuna kuulen.<br />
Dirigent on ooperiteatri tähtsaim isik,<br />
kuid ta peab mõistma, et ooperi lavaletoomine<br />
on kollektiivne looming. Kogu<br />
asja suudab nässu keerata mitte ainult<br />
dirigent, vaid ka lavastaja, laulja, valgustaja,<br />
kostümeerija – kõik peavad olema oma<br />
ala professionaalid.<br />
Me jälgime siin teatris väga, et igaüks<br />
täidaks täpselt oma osa, nii hästi kui võimalik<br />
ja pareminigi veel. Ülihea valgustaja<br />
võib vabalt olla teatri jaoks väärtuslikum<br />
kui laulja. Ma võin hea valgustaja kutsuda<br />
teisest linnast, leida talle Peterburis<br />
korteri, aga öelda ära lauljale, kui olukord<br />
seda nõuab. Teatris võidab see, kellel pole<br />
mitte kõige kõvem hääl, vaid see, kellel<br />
on kõige suurem süda. Tihti küsitakse,<br />
kas teil teatris staare on? Meil on KÕIK<br />
staarid!<br />
Te olite Pärnus oma teatriga neli<br />
aastat tagasi detsembris. Külm,<br />
kõle, pime, isegi lund pole. Kui tulete<br />
suvel Pärnu ooperipäevadele, on<br />
kõik hoopis teistmoodi: päike paistab,<br />
linn on naeratavaid inimesi täis,<br />
te tulete Eesti suvepealinna. Mida<br />
arvate, kas selline lavastuseväline<br />
positiivne atmosfäär, mis lauljaid ja<br />
pillimehi ümbritseb, võib kuidagi ka<br />
õhtust etendust mõjutada?<br />
Ma arvan, et mõjutab, ja ma juba kardan<br />
seda kõike, mis te praegu rääkisite. Mul<br />
on noor elujõuline ja elujanuline seltskond,<br />
keskmine vanus 26 aastat. Nad<br />
tormavad esimese asjana ujuma ja õhtul<br />
pärast etendust ööklubisse. Mulle meeldiks<br />
palju rohkem, kui oleks külm ja<br />
pime ja nad peaksid mütsi-salliga käima.<br />
Aga noh, elame üle, ega nendega midagi<br />
halba ikka juhtu. Nagu öeldakse, me pole<br />
nii rikkad, et oma teatris halbu lauljaid<br />
hoida!<br />
Reisikindlustus kontserdisõbra taskusse<br />
Juba ammu ei piirdu Eesti muusikasõbrad omamaiste kontserdikülastustega<br />
– muusikaelamusi käiakse üha sagedamini nautimas üle<br />
piiri. Sõltumata, kas kontsert toimub Soomes või USAs, tuleks reisi<br />
planeerimisel kaaluda kindlustuse soetamist. Õigesti valitud kindlustuskaitse<br />
säästab nii kontserdikülastaja rahakotti kui aega ning aitab<br />
vältida tülikaid sekeldusi, mis võivad reisimuljeid sootuks rikkuda.<br />
Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleks kõigepealt arvestada piirkonnaga,<br />
kuhu reisitakse ja läbi mõelda riskitegurid. Kindlasti soovitame<br />
osta tervisekindlustuse, mille puhul pakub Salva 30 000 ja 70 000<br />
euro suurust katet. Euroopast väljapoole reisides on mõistlik valida<br />
kõrgema kattega kindlustus, sest tõsisemate juhtumite nagu pikema<br />
haiglaravi või raske trauma korral võivad kohapealsed ravikulud<br />
ületada 30 000 euro piiri.<br />
Lisaks tervisele on soovitav ära kindlustada ka kogu reisipakett, mis<br />
võimaldab kindlustuselt hüvitist nõuda ka siis, kui planeeritud reis<br />
jääb ära enda või mõne lähedase ootamatu haigestumise tõttu.<br />
Sageli hüvitame just sedalaadi kulusid väikeste lastega peredele,<br />
keda kipuvad haigused ootamatult kimbutama tõmmates kriipsu<br />
peale kogu pere reisiplaanidele. Samuti maksab kindlustus kinni<br />
kulud siis, kui reisile minnes läheb katki või satub liiklusõnnetusse<br />
auto, buss või rong, millega plaanitakse jõuda reisi alguspunkti.<br />
Hüvitame ka ärajäänud või katkenud reisi kulud mõne koduse ootamatuse<br />
– tulekahju või sissemurdmise korral.<br />
Nendele lahendustele on mõistlik kaaluda ka täiendavaid laiendusi.<br />
Esimeseks, just kontserdi- või teatrikülastajale oluliseks võimaluseks<br />
on ürituse ärajäämisega seotud kulude hüvitamine. Näiteks kui reisi<br />
eesmärk on kontserdi, teatrietenduse, spordivõistluse või mõne muu<br />
ürituse külastamine välisriigis, mis mõnel põhjusel tühistatakse,<br />
hüvitab kindlustus transpordi ja majutusega seotud kulud ning korraldaja<br />
poolt tagastamisele mittekuuluva pileti hinna.<br />
Oleme korduvalt Salva klientidele hüvitanud kontsertide ja teatrietendustega<br />
seotud kulutusi, kuna muutunud on ürituse ajakava või<br />
on see üldse ära jäänud. Näiteks oleme klientidele välja maksnud<br />
Londonis toimuma pidanud muusikali külastamise kulud, mis puudutasid<br />
nii majutuse kui ka lennupileteid. Samamoodi oleme hüvitanud<br />
Viini ooperietenduse ajakava muudatuse tõttu ärajäänud reisi kulud.<br />
Täiendavaid võimalusi kindlustuskaitse valikul on veelgi ning võimalusi<br />
turvaliseks reisiks palju. Muusikasõber, nagu iga teinegi<br />
reisija, peab arvestama eelkõige reisi eripära ja sihtriigiga. Seejärel<br />
tuleb muuhulgas kaaluda ka kontserdi või mõne muu külastatava<br />
sündmuse ärajäämise võimalust ning lähtuvalt sellest teha lõplik<br />
otsus kindlustuskaitse valikul. Kindlasti ei ole mõistlik reisile tormata<br />
uisapäisa ilma kindlustuseta ning lihtsalt loota, et midagi ei juhtu.<br />
Salva Kindlustuse AS reisikindlustuse osakonna juhataja<br />
26 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee
kontserdisoovitus<br />
Kuidas me<br />
vihkame muusikat<br />
Kõik me armastame muusikat, kuid miks<br />
siis muusikudki ütlevad tihti, et nad vihkavad<br />
muusikat? Kas muusika, mida nad esitavad,<br />
ei rõõmusta neid? Või kogevad muusikud<br />
tugevamaid emotsioone kui mittemuusikud<br />
ja liiga palju emotsioone on väsitav?<br />
"Ai Heit Mjuuzik"<br />
Maris Liloson<br />
Haide Männamäe<br />
Toomas Tross<br />
Siim Selis<br />
Kavas: Sartorio, Händel, Haydn, Chopin,<br />
Satie, Poulenc, Delibes, Weill, Bernstein,<br />
Legrand<br />
31. märts Pärnu kontserdimaja<br />
1. aprill Jõhvi kontserdimaja<br />
2. aprill Viljandi Pärimusmuusika Ait<br />
3. aprill Vaba Lava, Telliskivi Loomelinnak<br />
Me pole otsinud vastuseid<br />
nendele küsimustele, vaid<br />
oleme nimetanud oma<br />
kontsert-etenduse Leonard<br />
Bernsteini laulu järgi "I<br />
Hate Music!".<br />
Leonard Bernsteini "5 lastelaulu" on<br />
kirjutatud 1943. aastal ning pühendatud<br />
tema sõbrale Edys Merrill`ile, kes oli<br />
helilooja tolleaegne korterinaaber. Ajal,<br />
mil Bernstein ooperilauljatega proovi tegi,<br />
oli ta tihti sunnitud kõrvu kätega kattes<br />
hüüdma "Ma vihkan muusikat!".<br />
Eks paljud meist mäleta, kuidas tuli<br />
lapsena kontsertidel kannatada, sest nagu<br />
ütleb laulu tekstki: "Muusika – see on<br />
palju frakkides mehi, palju inimesi suures<br />
saalis, kus nad tegelikult olla ei taha.<br />
Muusika on tobe! Aga mulle meeldib<br />
laulda".<br />
Mäletan minagi ennast Estonia kontserdisaali<br />
rõdul järjekordset suurvormi<br />
kuulamas ja orelivilesid loendamas ...<br />
ning laval oli palju frakkides mehi, suur<br />
koor ja maestro.<br />
Meil on laval neli artisti, kellest kaks<br />
on lavajõud ja kaks lavatagused jõud.<br />
Etenduse õnnestumiseks on vaja nende<br />
jõudude koostööd, kuid alati ei õnnestu<br />
kõik ja võivad tekkida tehnilised probleemid.<br />
Põrkuvad suured egod ja klaaritakse<br />
vanu võlgu. Loodame, et meil laabub<br />
kõik viperusteta. Oma loomingulise kollektiiviga<br />
oleme otsustanud pakkuda Eesti<br />
muusikale ka lisaväärtust: ehitame kontserdiks<br />
oma klaveri. See on otseses mõttes<br />
SUUR ASI!<br />
Meie kontsert-etendus on mõeldud<br />
mitte liiga akadeemilisele muusikasõbrale,<br />
kes on hea kuulaja ja kes ei tule kontserdile<br />
mitte ennast näitama, vaid meid<br />
vaatama.<br />
I hate Music Teami nimel<br />
Siim Selis<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
29
kontserdisoovitus<br />
KOMODO<br />
jagab auhindu<br />
Tuleval kevadel väisab Eestit taas<br />
löökpilliansambel Komodo,<br />
kelle kaasahaarav ja professionaalne<br />
löökpillimäng on kirgi<br />
kütnud kogu Euroopas. Eesti<br />
Kontserdi produtsendid on Komodoga<br />
kokku puutunud varemgi, korra on löökpilliansambel<br />
Eestis käinud.<br />
Oma kogemusest Komodoga räägivad<br />
Eesti Kontserdi koolikontsertide korraldaja<br />
Ülle Lehtmäe ja Eesti Kontserdi<br />
produtsent Tuuli Metsoja.<br />
KOMODO<br />
19. aprill Jõhvi kontserdimaja<br />
20. aprill Vanemuise kontserdimaja<br />
21. aprill Estonia kontserdisaal<br />
22. aprill Pärnu kontserdimaja<br />
Uue etenduse näol ootab meid kontsertshow,<br />
mille käigus antakse välja auhinnad<br />
kategooriates: 100 meetri soolotrumm,<br />
parim poistebänd, aasta kastanjetimängija<br />
jpt. Kontserdil on kohal õhtujuht,<br />
majabänd ja külalisesinejad ning seda<br />
kõike iseloomustab suur pühendumus,<br />
kirg ja virtuoossus; ei puudu ka huumor<br />
ja vahetu suhtlus publikuga.<br />
Ülle Lehtmäe:<br />
Nägin esimest korda Komodo ansamblit 2008. aastal<br />
Helsingis Põhjamaade koolikontsertide festivalil,<br />
kus olid koos parimad koolikontsertide programmid<br />
Taanist, Soomest, Norrast ja Rootsist. Komodos on viis<br />
meest, kes mängleva kergusega valdavad mitmeid<br />
löökpille kõrgel professionaalsel tasemel. Nende esinemist<br />
ei saa nimetada kontserdiks, pigem etenduseks:<br />
Helsingis esitasid nad nii klassikalisi muusikapalu kui<br />
ka kerget muusikat. Ühel hetkel oli lavalt kuulda marimba<br />
võtmes Bizet’ “Carmeni” meloodiaid ja järgmisel<br />
hetkel juba energilist rokkbändi võimsa trummikomplektiga,<br />
esitamas kergemat muusikat. Oli tõeliselt<br />
köitev, kuidas Komodo mehed efektsete liigutustega<br />
omavahel pille vahetasid. See, kuidas nad pöörasid<br />
tähelepanu näitlejatehnikale, oli omamoodi sündmus:<br />
nende miimika on läbimõeldud, etenduse ehe osa.<br />
Minul oli au näha kava “Kabare Kalabalik”, mis oli<br />
tänu Komodo bändi heale huumorisoonele erakordselt<br />
vaimukas ja tagas eheda emotsiooni –kontsertshow<br />
kõige paremas mõttes! Põnevalt lavastatud, kostümeeritud,<br />
hästi üles ehitatud arenguga köitev kava.<br />
Jään huviga ootama, kuidas nad on aastate jooksul<br />
arenenud ja millise kavaga nad sel korral Eestisse<br />
tulevad.<br />
Tuuli Metsoja:<br />
Komodo õnnestus Eestisse tuua 2013.<br />
aasta kevadel. Nende kava “Kabaree” üllatas<br />
Eesti publikut tõeliselt. Olime ju varemgi<br />
näinud vingeid löökpillibände, kuid Komodo<br />
kontsert oli midagi enneolematut.<br />
“Kabaree” oli segu teatrist, muusikast,<br />
hullusest, energiast, fantaasiast,<br />
kostüümidest ja draamast, mis köitis<br />
tõeliselt ka tänapäeva teismelist, ja saada<br />
tänaseid teismelisi välja ekraanilummusest<br />
on väga raske! Komodole elasid noored<br />
maruliselt kaasa ja aplodeerisid ennastunustavalt.<br />
Praeguseks on löökpillimängijate viisik<br />
paar aastat tuuritanud mööda maailma uue<br />
kavaga “Auhinnagala”. Kui tekkis võimalus<br />
kutsuda Komodo uue kavaga taas Eestisse,<br />
ei olnud vaja pikalt mõelda.<br />
Muidugi on selle kollektiivi vastuvõtmine<br />
tavapärasest erinev, sest lisaks viiele mehele<br />
tuuritab kaasa ka arutu löökpillipark,<br />
kust võib leida mida iganes – köögiriistadest<br />
elutoamööblini ja muidugi suurtes<br />
kogustes kõikvõimalikke löökpille.<br />
30 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee
kontserdisoovitus<br />
kontserdisoovitus<br />
Üks konstant, 7muutujat.<br />
Teejuht<br />
tekst: SAALE FISCHER fotod: EESTI KONTSERT<br />
Mustonenfestile<br />
Kas olete kunagi juurelnud küsimuse üle, miks peaksite tänapäevaste<br />
digitaalsete muusikakuulamise võimaluste juures – tasuta ja<br />
alati sobival ajahetkel ootevalmis – ikkagi vahetevahel tulema<br />
kontserdisaali kohale elava muusika ja elusate muusikute juurde?<br />
Või kas asjaolu, et pimedust<br />
ja halba ilma trotsides seda<br />
ikka tehakse, on ülepea<br />
seotud tungiva vajadusega<br />
kuulata üht või teist teost<br />
elavas ettekandes? Kas pole pigem nii,<br />
et koos piletiga soetame endale sootuks<br />
midagi muud: emotsioonidesse konverteeritavaid<br />
väärtusi, intellektuaalsemat või<br />
kergemat sorti meelelahutust, skandaali,<br />
head äraolemist ilusas kohas, kuhugi kuulumise<br />
tunnet, osasaamist (ajaloolisest)<br />
sündmusest, avastamisrõõmu.<br />
MustonenFest 2016 jõuab oma arvukate<br />
kontsertidega kuulajani Tallinnas,<br />
Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Peterburis.<br />
Erinevalt muusikafestivalide traditsioonist<br />
keskenduda ühele muusikastiilile<br />
või -žanrile, pillile või heliloojale, on<br />
MustonenFesti traditsiooniks ja ühiseks<br />
nimetajaks Andres Mustoneni markantne<br />
muusikaline isiksus. Ka tänavuse<br />
MustonenFesti esinejate nimistust leiab<br />
festivali kunstilise juhiga ühel või teisel<br />
moel seotud eriilmelisi soliste ja kollektiive,<br />
kelle esitusstiil ja repertuaar kõnetab<br />
inimhinge kõige erinevamaid tahke ning<br />
katab piltlikult öeldes kõik selle, mis jääb<br />
muusikaloos noodikirja tekkimise ja tänapäevase<br />
rütmimuusika vahele.<br />
Austatud kuulajale jääb üle valida vaid<br />
kirjust paletist endale meelepärane.<br />
Staar – Boriss<br />
Berezovski<br />
1990. aasta Tšaikovski konkursi laureaati<br />
ja 2015. aasta konkursi žürii liiget Boriss<br />
Berezovskit tasub igal juhul minna kuulama,<br />
sest tiheda esinemisgraafiku ja maailmanimega<br />
pianisti saabumine Eestisse on<br />
omaette sündmus. Eriti tasub Berezovskit<br />
kuulata juhul, kui otsite tõeliselt elitaarset<br />
muusikalist elamust ning hindate pealiskaudse<br />
staaritsemise asemel süvitsiminevat<br />
kunsti. Berezovski repertuaar kuulub klaveriliteratuuri<br />
kullafondi: Rahmaninov,<br />
Chopin, Liszt. Berezovski esituse teevad<br />
omapäraseks pianistlik supervirtuoossus<br />
ja samas muretu-vahetu olek nii laval<br />
kui elus. Berezovski salvestusi firmadele<br />
Warner Classics, Mirare ja Teldec on pärjatud<br />
kriitikaauhindadega: Diapason d’Or<br />
(Prantsusmaa), Gramophone (Inglismaa),<br />
Preis der Deutschen Schallplattenkritik<br />
(Saksamaa) jt; teda on kutsunud solistiks<br />
Berliini Filharmoonikud, Amsterdami<br />
Royal Concertgebouw’ orkester, New<br />
Yorgi Filharmoonikud jt.<br />
MustonenFesti raames astub<br />
Berezovski Estonia kontserdisaalis üles<br />
kahel õhtul: solistina Eesti Riikliku<br />
Sümfooniaorkestri ees, esitades S.<br />
Rahmaninovi 3. klaverikontserdi, ning<br />
soolokavaga J. S. Bachi, F. Liszti ja S.<br />
Rahmaninovi teostest.<br />
Sündmus – Raskatovi<br />
“Bütsantsi missa”<br />
maailmaesiettekanne<br />
Helilooja Alexander Raskatovi teatakse<br />
eelkõige ooperi “Koera süda” järgi, mis<br />
valmis Hollandi rahvusooperi tellimusel<br />
ja mida esietendati Amsterdamis 2010;<br />
hiljem on seda lavastatud mh La Scala<br />
ooperimajas. Rasaktovi teoseid on plaadistanud<br />
näiteks The Hilliard Ensemble,<br />
Kremerata Baltica jt nimekad kooslused.<br />
Ehkki aastaid kodumaalt eemal, on<br />
Raskatov jäänud hingelt venelaseks ning<br />
teda loetakse oma põlvkonna üheks olulisemaks<br />
vene heliloojaks, kelle loomingut<br />
on tugevalt mõjutanud õigeusk. Muusika<br />
kirjutamise kohta on Raskatov öelnud<br />
järgmist: “Kui heliteoses puudub intellektuaalne<br />
aspekt, on tegemist grafomaaniaga.<br />
Kui heliteos ei suuda puudutada<br />
inimese hinge, on tegemist kuiva analüütilise<br />
tööga.”<br />
Estonia kontserdisaalis kõlab A.<br />
Raskatovi “Bütsantsi missa” tervikuna<br />
esimest korda. Andres Mustoneni juhatusel<br />
kannavad selle ette segakoor Latvia<br />
ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.<br />
Ettekanded jätkuvad Helsingis ja Riias,<br />
vastavalt Helsingi Filharmoonikute ja Läti<br />
Rahvusorkestri osalusel.<br />
Meditatsioon – Bütsantsi vaimuliku<br />
muusika koor (Serbia)<br />
Õieti polegi ühehäälne ortodoksne<br />
vaimulik vokaalmuusika mõeldud kuulamiseks,<br />
vaid uskliku vahetuks suhtluseks<br />
Jumalaga. Serblase Nikola Popmihailovi<br />
asutatud koor pole tavapärane kontsertkoor,<br />
vaid teenib igapäevaselt jumalateenistustel<br />
kloostris, kuid on võtnud<br />
südameasjaks traditsioonilise Serbia ortodoksi<br />
ning Bütsantsi vaimuliku muusika<br />
uurimise, säilitamise ja ettekandmise.<br />
MustonenFestile tulevad nad kavaga, milles<br />
serbiakeelne kirikumuusika on lõimitud<br />
serbia rahvamuusikaga. Kuulajale<br />
mõjub koori aus ja siiras esitus nagu<br />
tee, mida mööda minna üheks õhtuks.<br />
Endasse. Endast kõrgemale. Kaugemale.<br />
Kogema ühte väga erilist kultuuri. Ja tulla<br />
tagasi parema inimesena. Bütsantsi vaimuliku<br />
muusika koor esineb Pärnu kontserdimajas,<br />
Tartu Jaani kirikus ja Tallinna<br />
Niguliste kirikus.<br />
Legend – kammerorkester<br />
Moskva virtuoosid<br />
Hiljuti 35. tegevusaastat tähistanud kammerorkestri<br />
Moskva Virtuoosid on ellu<br />
kutsunud ja seda kogu tegevusaja vältel<br />
juhtinud maailmanimega viiuldaja ja dirigent,<br />
maestro Vladimir Spivakov. 1979.<br />
aastal Moskvas Venemaa tippmuusikutest<br />
kokku pandud orkestri ambitsioonikas<br />
nimi on end igati õigustanud: esimesest<br />
kontserdist peale seatud kõrged esitusstandardid,<br />
aastatepikkune töö ning lugupidav<br />
suhtumine kuulajasse on toonud kaasa<br />
prominentse staatuse rahvusvahelisel<br />
muusikaareenil, arvukad esinemiskutsed<br />
mainekatele Euroopa ja USA festivalidele<br />
ja aukartustäratava hulga salvestisi barokist<br />
nüüdismuusikani. Andres Mustoneni<br />
käe all ei mängi Moskva Virtuoosid sugugi<br />
esimest korda. Moskva publik on olnud<br />
32 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
33
kontserdisoovitus<br />
mitmel korral nende ühistöö vaimustunud<br />
tunnistajaks. Barokist tänapäeva<br />
ja läänest itta ulatub Tallinnas ja Jõhvis<br />
kõlav kava.<br />
Hea äraolemine –<br />
Giora Feidman Trio<br />
(Iisrael)<br />
Argentiina päritolu klarnetilegend<br />
Giora Feidman on särav džässiartist,<br />
kes mängib klassikat, ladinaameerika<br />
ja muidugi klezmermuusikat. Tema<br />
kontserdid ning vahetu emotsionaalne<br />
suhtlus publikuga soojendab südameid,<br />
murrab eelarvamusi ja muudab<br />
hoiakuid. MustonenFesti kontsertidele<br />
Tallinnas ja Peterburis toob Feidman<br />
kaasa Guido Jägeri (kontrabass) ja<br />
Enrique Ugarte (akordion) ning kontserditäie<br />
juudi traditsioonilist muusikat.<br />
Kui armastate klezmerit, on heatujuline<br />
õhtu garanteeritud!<br />
Crossover – Art<br />
Jazz Quartet, sopran<br />
Keren Hadar<br />
Suure barokihelilooja J. S. Bachi<br />
“Brandenburgi kontserdid” nr 2, 3 ja 4<br />
džässivõtmes! Andres Mustonen ütleb<br />
kontseptsiooni kohta järgmist: “Me ei<br />
kuule lõputut improvisatsiooni Bachi<br />
populaarsete teoste teemadel: kontserdil<br />
kõlavad kõik noodid, mis Bach<br />
on kirja pannud.“ Art Jazz Quarteti<br />
laiendatud koosseis on igal juhul paljutõotav:<br />
Andres Mustonen (viiul),<br />
Jaak Sooäär (kitarr), Taavo Remmel<br />
(kontrabass), Tanel Ruben (löökpillid),<br />
Paul Daniel (kitarr), Meelis Vind (klarnet),<br />
Raivo Tafenau (saksofon), Liudas<br />
Mockunas (saksofon). Iseenesest pole<br />
baroki ja jazz-pop-crossover’i idees<br />
midagi uut, meenutagem või viiulitšikk<br />
Vanessa Maed või tuntud vanamuusikaansamblit<br />
L’Arpeggiata. Asi on<br />
teostes – Bachi “Brandenburgi kontsertideni”<br />
pole teadaolevalt veel ükski<br />
piiriületaja jõudnud.<br />
Uudishimulikele džässisõpradele,<br />
kel standarditest villand, üks soovitus<br />
veel: enne KUMUsse minekut kuulake<br />
“Brandenburgi kontserte” originaalis!<br />
Iisraeli sopran Keren Hadar pole<br />
lihtsalt sopran, vaid crossover-sopran,<br />
kes laulab kõike, juudi popist<br />
lääne muuskalide ja ooperiteni.<br />
MustonenFestil annab ta pärastlõunakontserdi<br />
koos Hortus Musicusega.<br />
Mis kokku tuleb, teavad vaid asjaosalised,<br />
kuid külmaks ei jäta nad kindlasti<br />
kedagi!<br />
SUKELDU KULTUURI!<br />
Parimad kultuurisündumused ja puhkuseideed<br />
leiad mugavalt puhkaeestis.ee mobiiliveebist.<br />
» puhkaeestis.ee<br />
Jaga elamusi teistega #visitestonia<br />
34 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee
välismeedia<br />
välismeedia<br />
Filmid "Aadama<br />
passioonist":<br />
suurimaid Eesti kultuuri<br />
tutvustusi maailmas?<br />
tekst: MADIS KOLK fotod: ACCENTUS MUSIC<br />
"Aadama passiooni" proov. Kaader filmist "Kaotatud paradiis"<br />
Eesti Kontserdi ja CPA suurprojektiga "Aadama passioon"<br />
(esietendus 12. mail Noblessneri Valukojas) kaasnes ulatuslik<br />
rahvusvaheline filmiproduktsioon. Kontsertfilm "Aadama passioon"<br />
ja dokfilm "Kaotatud paradiis" dokumenteerivad Arvo Pärdi –<br />
Robert Wilsoni ühisteose esietendusi ning selle koostöö eellugu.<br />
Praeguseks on filmid viinud<br />
Eesti muusikat ja muusikuid<br />
kümnete miljonite vaatajateni.<br />
Arvo Pärt uitamas<br />
kodumetsas Laulasmaal,<br />
Tõnu Kaljuste dirigeerimas Eesti<br />
Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna<br />
Kammerorkestrit, viiulisolistid Harry<br />
ja Robert Traksmann, Noblessneri<br />
Valukoda ja Tallinn kui kunstisündmuse<br />
toimumispaik. “Kaotatud paradiis”<br />
on pälvinud Prantsuse muusikaajakirja<br />
“Diapason” tunnustuse “Diapason d’Or<br />
Arte”.<br />
Filmiprojektid “Kaotatud paradiis”<br />
ja “Aadama passioon” sündisid mitme<br />
osapoole koostöös: kandvas rollis<br />
tunnustatud tootjafirma Accentus<br />
Music ja Eesti Rahvusringhääling,<br />
kaasprodutsentideks WDR/ARTE ja<br />
Eesti Kontsert, olulisteks toetajateks<br />
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus<br />
ning Mitteldeutsche Medienförderung.<br />
Võttegrupid moodustati Eesti ja Saksa<br />
ühisjõududest. “Aadama passiooni” režissöör<br />
on Andy Sommer, nimekas muusikafilmide<br />
autor, kelle tunnustuste hulgas<br />
on festivali Kuldne Praha auhinnad, Prix<br />
Italia ja Prix de la SACEM. “Kaotatud<br />
paradiisi” autor-režissöör on tunnustatud<br />
Saksa filmirežissöör Günter Atteln ning<br />
juhtoperaator Kristjan-Jaak Nuudi.<br />
Filme on näidanud tootmispartnerid<br />
ERR, Euroopa kultuurikanal ARTE ja<br />
Jaapani rahvustelevisioon NHK. Samuti<br />
BBC 4 ja Poola, Soome, Läti, Norra,<br />
Rootsi, Šveitsi rahvustelevisioonid jt telekanalid.<br />
BBC Persian TV kaudu vaatas<br />
"Kaotatud paradiisi" kokku 2–5 miljonit<br />
inimest Iraanis, Afganistanis ning<br />
Kesk-Aasia riikides (telekanali hinnang).<br />
Filmide DVD ja Blu-ray versioonid on<br />
müügil 30–35 riigis. Nimetatud telekanalite<br />
koguauditoorium ulatub sadadesse<br />
miljonitesse, millest kunstiprogramme<br />
vaatab teatud osa. Accentus Music on selgitanud,<br />
et enamik telekanaleid ei avalda<br />
konkreetsete saadete vaatajaarve. DVDde<br />
ja Blu-ray'de müügiarvud jõuavad<br />
küll Accentuseni ja seejärel siiagi (ERR ja<br />
Eesti Kontsert on müügitulu osanikud),<br />
aga pikema aja vältel.<br />
Filme "Aadama passioonist" on<br />
kajastanud ka artiklid ja arvustused paljude<br />
maade trüki- ja digitaalses meedias.<br />
Allpool väljavõtteid arvustustest.<br />
MDR Figaro<br />
(Saksamaa)<br />
Isabel Roth<br />
DVD-arvustus: "Kaotatud paradiis" – Arvo Pärdi<br />
80. sünnipäevaks<br />
... Film ulatub Arvo Pärdi mõttemaailmale väga<br />
lähedale. Õpime tundma inimest, kelle kogu<br />
loomingut kannab sügav usk, kelle alandlikkus ja<br />
tagasihoidlikkus loovad ehtsa tunnetuse. Selles<br />
filmis ei ole vaikust. Ometi on vaikus siin suurim<br />
teema. Vaikus millegi puhta ja selge mõttes, kui<br />
midagi kiirustamisest loobuvat.<br />
... Läbi Aadama loo ning selle tõlgitsuse annab<br />
film intensiivseid ja isiklikke sissevaateid meie<br />
aja ühe olulisema helilooja ellu ning elukäiku.<br />
Orlando<br />
Sentinel (USA)<br />
John von Rhein, muusikakriitik<br />
2015. aasta parimad klassikaplaadid<br />
Valgustkiirgav, aegluubis meditatsioon Aadama<br />
allakäigust; muusikateatriteos, mis avaneb<br />
väljaspool tavapärast aja- ja ruumitaju. Mõju on<br />
absoluutselt hüpnootiline, kuigi 94 minutit vastu<br />
pidada nõuab vaatajalt korraliku annuse kannatlikkust.<br />
Kannatlikkust, mis saab kuhjaga tasutud.<br />
36 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
37
välismeedia<br />
välismeedia<br />
BBC Music Magazine<br />
(Suurbritannia)<br />
Barry Witherden<br />
DVD-st "Aadama passioon":<br />
... Wilsoni napp, ritualistlik lavakujundus ja lavastus, kus tegevused on<br />
äärmuseni aeglustatud – teostatud reaalses esituses, mitte kaameraeffektidega<br />
– on kummalised ja segadusseviivad, Arvo Pärdi muusika on<br />
kaunis ning mõjuv. Mõlema ühendusest sünnib täiesti hüpnootiline, rikastav<br />
elamus. Filmi režissööri- ning operaatoritöö ning montaaž väldivad<br />
sobivasti nipitamist, tuues lavastuse ekraanile selgelt ja segamata.<br />
DVD-st "Kaotatud paradiis":<br />
... Kõige mõjuvamad on haruldased kaadrid, kus Pärt, kellele on alati<br />
vastumeelt seada end oma muusikast ettepoole, räägib otse kaamerasse,<br />
jagades muuhulgas mõtet valu, mida ta defineerib armastuse puudumisena,<br />
lunastavast jõust.<br />
… Õnneks on ka režissöör Günter Attelni tõlgitsus meie päevil ebatavaliselt<br />
targalt tasakaalukas, sihipärane ning asjalik, valgustades peategelast<br />
ilma asjatute ja maneerlike stiilikõrvalekalleteta.<br />
Esitus 5* (mõlemal DVD-l), pilt ja heli 5* (mõlemal DVD-l)<br />
Culturalmente<br />
Incorrecto (USA)<br />
Javier Mitchell<br />
Blu-ray arvustus: "Aadama Passioon"<br />
... Esietendus Tallinnas oli alates avamängu esimestest nootidest<br />
kuni lõpuni maaliline apokalüptiline nägemus inimkonna saatusliku<br />
tee esimestest sammudest hingetu kõikjalolemiseni.<br />
... Pärt ei ole kunagi ilma lootuseta. Valgus kumab läbi ka kõige<br />
hämaramatel muusikalistel hetkedel.<br />
... “Aadama passioonis” toob Arvo Pärdi muusika meid lähedale<br />
vaikusele selles eriti lärmakas maailmas, kus me täna elame.<br />
... “Aadama passioon” on lihtsalt uskumatu etendus.<br />
Hinnang: suurepärane<br />
The Guardian<br />
(Suurbritannia)<br />
Günter Atteln<br />
Klassikalise muusika blog: aasta Arvo Pärdiga – kogemus vaprast,<br />
tagasihoidlikust ja siirast inimesest<br />
... Peatselt mõistsime, et Arvo Pärdi filmimisel tuleb oodata õiget<br />
hetke. Pikaajaline planeerimine on raske, parimad võimalused<br />
ilmnevad spontaanselt.<br />
Tegime õigesti, kui otsustasime valida filmi koos hoidvaks<br />
raamiks "Aadama passiooni" maailmaesietendused endises<br />
allveelaevatehases Tallinnas.<br />
... Pärt on tegelenud Aadama teemaga väga intensiivselt juba<br />
aastaid. Alustasime proovidest, kus saime Arvo Pärdile läheneda<br />
vaatleva kaameraga. Seejärel järgnesime talle Tokyosse ja<br />
Vatikani. Mida kaugemale jõudsime Tallinnast, seda lähemale<br />
pääsesime Pärdile kui isiksusele… Võtete käigus sai selgeks, et<br />
Arvo Pärt võib ja soovib rääkida, aga selleks on vaja õiget hetke,<br />
ja teema peab olema talle tähtis. Pärt on inimene, kes jälgib<br />
ümbritsevat väga erksalt. Ta näeb meie maailma ebaõiglusi ja tasakaalustamatust<br />
ning võtab jätkuvalt poliitilisi seisukohti. Ometi<br />
ei pea ma tema loomingut poliitiliseks, vaid sügavalt inimlikuks.<br />
... Pärti on tema elu jooksul vaenatud palju kordi. Parteiametnike<br />
poolt nõukogude ajal, modernistliku koolkonna esindajate poolt<br />
pärast emigreerumist Läände. Tuleb kummardada suure helilooja<br />
ees, kes on kõikumata jätkanud oma teed, ehtsat ja tõelist.<br />
Kui meil on õnnestunud oma filmis vahendada kas või osakest<br />
sellest autentsusest, siis oleme saavutanud eesmärgi.<br />
Arvo Pärt Lohusalus töötamas. Kaader filmist "Kaotatud paradiis"<br />
Robert Wilson "Aadama passiooni" proovis.<br />
Kaader filmist "Kaotatud paradiis"<br />
Arvo Pärt "Aadama passiooni" proovis.<br />
Kaader filmist "Kaotatud paradiis"<br />
Concerti (Saksamaa)<br />
Eckhard Weber<br />
Müstiline minimalist<br />
. . . Heliloojale, kes on kujundanud oma müstilise minimalismiga<br />
endale omaette mänguruumi kaasaegses muusikas, läheneb<br />
Günter Attelni ja Paul Smaczny dokfilm tundlikul, samas mitmekülgsel<br />
moel. Näeme stseene Robert Wilsoni teatriproduktsioonist<br />
Arvo Pärdi muusikale, kuuleme tarku mõtteid teekaaslastelt nagu<br />
Sofia Gubaidullina, Paul Hillier, Gideon Kremer.<br />
. . . Sugestiivsed kaadrid, head ajastused, õnnestunud hommage!<br />
Crescendo (Saksamaa)<br />
Dr Maximilian Theiss<br />
Aegluse avastamine<br />
. . . "Kaks meetrit kolme minutiga!" Lavastaja Robert Wilson lajatab<br />
lahtise käega vastu lauda. Tantsijannad lähevad liikvele niipalju<br />
kui saab: tuleb joosta vaid 0,04 kilomeetrit tunnis, hetkekski peatumata.<br />
Kontsertfilmi DVD-d saab nautida - kostüümid, valgustus,<br />
Arvo Pärdi muusika. Dokfilmi DVD sunnib nüüd televiisori ees<br />
asja tõsiselt võtma, end mugavalt sohval sisse seada pole enam<br />
võimalik. "Kaotatud paradiis" on 55 minutit kestev tõestus ütlusele:<br />
kunst on ilus, aga vajab palju tööd. Detailirohke pilk kulisside taha<br />
näitab, kuidas selline teos sünnib, dokumenteeritakse aga ka<br />
Robert Wilsoni ja Arvo Pärdi mõttekäike nende esimese koostöö<br />
käigus. Nii on DVD lisaks kõigele muule ka huvitav teoseanalüüs<br />
neilt, kes seda Tallinnas maailma-esiettekandele toodud produktsiooni<br />
kõige paremini tunnevad.<br />
WDR3 “TonArt” (Saksamaa)<br />
Regine Müller<br />
DVD-komplektist Arvo Pärdi 80. sünnipäevaks<br />
... Günter Attelni portreefilmi iseloomustab väga tundlik lähenemine oma tagasihoidlikkuse poolest<br />
tuntud meistrile. Ta näitab teda proovides, aga ka kodus klaveri ees, mille kohal ripub õigeusu ikoon.<br />
Eriti liigutavad on stseenid Pärdi reisilt Jaapanisse, kus ta eelmisel sügisel võttis vastu kuulsa Praemium<br />
Imperiale. Pargis uitavast Pärdist jookseb mööda trobikond lapsi, ta rõõmustab koos nendega ning<br />
katsetab väikse hüppetantsuga.<br />
... Ka "Aadama passiooni" etenduste kontsertfilm pakub kõrgeimat kvaliteeti ning kunstilist peenetundelisust.<br />
Kaamerasilm on tihti lavale väga ligidal, vahel näib, et liigub lausa laval näitlejate keskel, ja<br />
astub õige lähedale aeglaselt sammuvale alasti mehele, kes läbitungimatul ilmel liigutab käsi täpsete<br />
rituaalžestidega. Tekib tunne, nagu tajuks jahedat õhku suures saalis. Tõnu Kaljuste juhatatud ansamblid<br />
ülemisel rõdul kõlavad ruumi üleküllasest kajast hoolimata üllatavalt läbipaistvalt.<br />
... On rabav, kui hästi Arvo Pärdi muusika harmoneerub Robert Wilsoni lavastusega. Tekib lahutamatu<br />
side muusika ja lava vahel. Võiks arvata, et Pärdi väljaspool aega asuv muusika on pikalt oodanud, et<br />
saabuks võimalus ühte sulada Wilsoni rituaalse esteetikaga, et ühist ruumi- ja ajatunnetust proovile<br />
panna.<br />
... Kes soovib mõista Arvo Pärti ning Bob Wilsoni kunsti saladusele lähemale jõuda, ei saa seda<br />
DVD-komplekti tähelepanuta jätta.<br />
Südwestrundfunk 2 (Saksamaa)<br />
Georg Beck<br />
DVD-arvustus: fantastiliselt filmitud<br />
... Filmidokumentatsioon Arvo Pärdi muusikateatriõhtust. Tegutsemispaik: endine allveelaevatehas<br />
Tallinnas Eestis. Maikuus ühendas ameerika teatri suurkuju Robert Wilson siin valiku meistri koori- ja<br />
orkestriteoseid mõjusaks Gesamtkunstwerk'iks.<br />
... Robert Wilson on Arvo Pärdi teosed kokku põiminud oma tuntud estetiseerivaks muusikateatriks.<br />
Pühalikult, ütleksid Wilsoni kriitikud. Pühendunult, ütleks Wilsoni poolehoidjad. Pole kahtlust: see on<br />
loorberipärg Arvo Pärdile Robert Wilsonilt.<br />
... Dokumentaalfilmi tugevus: pühaliku tooni asemel on tegu küll selgelt poolehoidlike, siiski pigem<br />
informatiivsete sissevaadetega helilooja maailma. Ilus sissejuhatus, sest "Kaotatud paradiis" lõpeb seal,<br />
kust "Aadama passioon" algab.<br />
Pizzicato<br />
(Luksemburg)<br />
Manuel Ribeiro<br />
"Aadama passioon" – emotsioonidest rikas<br />
kunst<br />
... Millised on ootused, kui nüüdisaja enamesitatud<br />
komponiste kohtub ühe tunnustatuma<br />
teatrilavastajaga? Ega selline koostöö pruugi<br />
alati klappida. Seekord sündis põnev muusikasündmus.<br />
... Lavastaja Robert Wilson jutustab loomis- ja<br />
purustamislugu kõikvõimalike sümboolsete<br />
žestide, liikumiste ja dekoratiivsete võtetega.<br />
Nagu Wilsonil alati, on keskses rollis valgus,<br />
täpselt nagu ka Arvo Pärt kujutab oma teostes<br />
muusikaliselt valgust. Lavastus ja muusika,<br />
koori ja solistide lõigud on sulandunud tervikuks.<br />
Tõnu Kaljuste oskab edasi anda müstilist<br />
ja spirituaalset atmosfääri vaheda tunnetuse ja<br />
kindla käega.<br />
... "Aadama passioon" on tõeliselt emotsioonidest<br />
rikas kunst, absoluutselt kõrgeimal<br />
tasemel.<br />
... "Accentus Musicu" poolt välja antud teine<br />
DVD, "Kaotatud paradiis" on haarav dokumentaalfilm,<br />
mille teemaks on Arvo Pärt, tema<br />
muusika ja "Aadama passiooni" projekt. Film on<br />
väga inforohke, helilooja muusikaline käekäik,<br />
nagu ka olulisemad elemendid tema loomingus<br />
– valgus, vaikus, aeg – saavad oma tähendustes<br />
selgemaks.<br />
... Meil on siin niisiis kaks kõrgetasemelist<br />
videoproduktsiooni. Pärdi "Aadama passiooni"<br />
sügavalt emotsionaalne esitus Robert Wilsoni<br />
oivalises lavastuses ning valgustav dokfilm<br />
sellest produktsioonist ja Arvo Pärdi muusikast<br />
üldisemalt.<br />
Diapason<br />
(Prantsusmaa)<br />
Benoit Fauchet<br />
... Baltikumi vihmase taeva all (mis sobib väga<br />
muusikaga) on õnnestunud teha positiivne Arvo<br />
Pärdi vaimu selgitav film, kus vana mees on<br />
otsimas oma müütilist paradiisi.<br />
38 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
39
kava EESTI KONTSERDI HOOAEG 2016<br />
Kontserdid Tallinnas lk 42-47<br />
Kontserdid Tartus lk 47-49<br />
Kontserdid Pärnus lk 49-51<br />
Kontserdid Jõhvis lk 51-52<br />
L 9. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari<br />
"Dream Big Jazz"<br />
Vokaalgrupp<br />
CLUB FOR FIVE<br />
(Soome)<br />
Soome vokaalansambel Club for Five on tegutsenud<br />
juba üle 15 aasta. Neile on iseloomulik<br />
hoogne esitus ja suurepärane vokaaltehnika, mis<br />
tihti kompab inimhääle võimete piire. Musitseeritakse<br />
klassikast heavy metal’ini ja džässist folgini,<br />
jäädes samal ajal eksimatult omanäoliseks.<br />
Ansambel salvestab Warner Musicu märgi all<br />
ning on välja andnud kuus stuudioalbumit. Club<br />
for Five on üks mitmekülgsemaid ja parimaid a<br />
cappella gruppe maailmas.<br />
L 30. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
MustonenFest<br />
BORISS BEREZOVSKI (klaver,Venemaa)<br />
Kavas: Bach, Liszt, Rahmaninov<br />
Maailma parimate hulka kuuluva klaverikunstniku,<br />
vene pianisti Boriss Berezovski kontserdigraafik<br />
esinemisteks nimekate orkestrite ja dirigentidega<br />
on ülitihe. Seetõttu on haruldane võimalus kuulata<br />
teda Tallinnas kahel järjestikusel õhtul, solistina<br />
sümfooniaorkestri ees ning seejärel akadeemilise<br />
soolokavaga.<br />
Berezovskit hinnatakse sädeleva, virtuoossse,<br />
jõulise musitseerimise ning unikaalse stiili ja<br />
ajastutundlikkuse pärast. Ta on Tšaikovski konkursi<br />
kuldmedali võitja (1990); tema salvestused autoriteetsetele<br />
plaadifirmadele on pälvinud arvukalt<br />
kõrgetasemelisi auhindu: Preis der Deutschen<br />
Schallplattenkritik, Le Monde de la Musique, Diapason,<br />
BBC Music Magazine Award jt. Berezovski<br />
on 2013. aastast festivali Pianoscope Beauvais<br />
kunstiline juht.<br />
E 18. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
“Balti mere maastikud”<br />
BALTIC SEA YOUTH<br />
PHILHARMONIC<br />
Anna Liisa Bezrodny (viiul)<br />
Jan Erik Gustafsson (tšello, Soome)<br />
Dirigent KRISTJAN JÄRVI<br />
Kavas:<br />
Jean Sibelius. Karjala süit op. 11<br />
Johannes Brahms. Topeltkontsert viiulile, tšellole ja orkestrile a moll op. 102<br />
Gediminas Gelgotas. “Mäed. Veed. (Vabadus)“<br />
Arvo Pärt. “Swan Song”<br />
Igor Stravinski. Süit balletist "Tulilind"<br />
Baltic Sea Youth Philharmonic (BYP) tegutseb aastast 2008, asutajaks ja<br />
muusikadirektoriks Kristjan Järvi. Loomenõukogusse kuuluvad Kurt Masur, Valeri<br />
Gergiev, Esa-Pekka Salonen, Maris Jansons. Igal aastal valitakse orkestrisse<br />
Läänemerd ümbritsevatest riikidest, sh Eestist, sadakond andekat noort muusikut.<br />
Iga-aastased ringreisid on viinud BYPi paljudesse Euroopa riikidesse, Berliini,<br />
Moskva ja Peterburi filharmooniate saalidesse, Milanosse ja Veneetsiasse.<br />
Orkestri repertuaar on Järvile iseloomulikult väga mitmekesine, kohati lausa<br />
seikluslik, ulatudes klassikast roki ja hip-hop’i mõjudega muusikani.<br />
Kristjan Järvi on pälvinud klassikalise muusika maailma tunnustuse põnevate<br />
kontserdikavade innovatiivse algataja ja teostajana. Oma julgeid ideid viib ta ellu<br />
nelja kollektiiviga: MDR-sümfooniaorkester Leipzigis, Gstaadi Festivaliorkester,<br />
Absolute Ensemble (New York) ja BYP; ta on aga oodatud ka Berliini Filharmoonikute,<br />
London Symphony Orchestra, Orchestre de Paris, NHK sümfooniorkestri<br />
dirigendipulti.<br />
T 19. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
MAHAN ESFAHANI<br />
(klavessiin, Iraan/USA)<br />
Mahan Esfahani on esimene klavessinist, kes pälvinud BBC Radio 3 Uue Generatsiooni<br />
Artisti tiitli. Just Esfahani on tõestanud, et klavessiin on kaasaegne<br />
kontsertpill, ja esinenud esimesena BBC Promsil klavessiini soolokavaga.<br />
Meie koostööpartnerid:<br />
N 4. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Tallinnas: Eesti Kontsert 75<br />
MustonenFest<br />
KAMMERORKESTER MOSKVA VIRTUOOSID<br />
Dirigent ANDRES MUSTONEN<br />
Kavas: Tšaikovski "Aastaajad", Boccherini, Telemann, Kantšeli, Sumera<br />
Moskva Virtuoosid, maestro Vladimir Spivakovi orkester, on tänaseks tähistanud juba 35.<br />
tegevusaastat. Vene muusikakultuuri sümboliks kujunenud orkestri kontserte tervitatakse<br />
tormiliselt kõikjal maailmas. Andres Mustoneni ja orkestri koostöö on mitmel<br />
kontserdil Moskvas ovatsioonidega vastu võetud.<br />
◦Eesti Interpreetide Liit<br />
(“Eliitkontserdid”),<br />
◦Kultuuriministeerium,<br />
◦Eesti Kultuurkapital,<br />
◦Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus,<br />
◦Eesti Riiklik Sümfooniaorkester,<br />
◦Eesti Rahvusringhääling,<br />
◦Eesti Filharmoonia Kammerkoor,<br />
◦Tallinna Kammerorkester,<br />
◦Tallinna Filharmoonia<br />
◦Teater Vanemuine ◦Rahvusooper Estonia ◦Eesti Kunstimuuseum<br />
◦V Tallinna Bachi-nimeline muusikafestival ◦Ars Musica Estonica<br />
◦Eesti Kitarriselts ◦festival “Fiesta de la guitarra” ◦XI rahvusvaheline Jean<br />
Sibeliuse nimeline viiuldajate konkurss ◦ kontserdiagentuur Corelli Music<br />
◦Eesti Keelpilliõpetajate Ühing ◦Eesti Muusika Päevad<br />
◦ rahvusvaheline klavessiinifestival ◦Eesti Klavessiinisõprade Tsunft<br />
40 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
41
kava<br />
kava<br />
KONTSERDID TALLINNAS<br />
JAANUAR<br />
N 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal<br />
Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert<br />
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER<br />
Dirigent TÕNU KALJUSTE<br />
Solist Eric Greene (bariton, Suurbritannia)<br />
Kavas: Schumann, Strauss, Bizet, Söderman, Nielsen<br />
Hennessy ja Eesti Kontserdi traditsioonilised aastalõpu<br />
ja uusaastakontserdid. 1. jaanuari kontserdist teevad<br />
otseülekande Eesti Televisioon ja Klassikaraadio.<br />
E 4. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
BACHI GALA<br />
Klaaspärlimäng Sinfonietta<br />
Andres Uibo (orel), Denis Kasparovitch (orel), Peter van<br />
Dijk (positiivorel, Holland), Lembit Orgse (klavessiin),<br />
Ivo Sillamaa (klavessiin), Irina Zahharenkova (klaver),<br />
Mari-Liis Uibo (viiul), Arvo Leibur (viiul), Olev Ainomäe<br />
(oboe), Aare Tammesalu (tšello)<br />
Dirigent Endrik Üksvärav<br />
Enne kontserti algusega kl 18.30 kõlavad kontserdisaali<br />
fuajeedes Bachi sooloteosed viiulile, tšellole,<br />
positiivorelile.<br />
Kavas: Johann Sebastian Bachi kontserdid klaverile ja<br />
orkestrile, viiulile ja orkestrile, kahele klavessiinile ja orkestrile,<br />
oboele, viiulile ja orkestrile, samuti oreliteoseid<br />
Bachi rohkem kui tuhande kompositsiooni hulgas<br />
on mõnikümmend kontserti instrumentaalsolistidele ja<br />
orkestrile. Samas leidub tema concerto’des lehekülgede<br />
viisi meloodilisi, virtuoosseid ja meeleolupärleid.<br />
Uue aasta Bachi gala toob kuulajani terve rea Bachi<br />
concerto’sid.<br />
L 9. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari "Dream Big Jazz"<br />
Vokaalgrupp CLUB FOR FIVE<br />
(Soome)<br />
R 15. jaanuar kell 19 Kloostri Ait<br />
Eesti Kontserdi 2016. aasta helilooja residentuuri<br />
avasündmus<br />
Mirjam Tally (elektroonika)<br />
Meelika Hainsoo (hääl)<br />
Kavas: Mirjam Tally looming<br />
Mirjam Tally loomingus on kesksel kohal kõla. Tema<br />
muusika on tulvil mängulisi kontraste: selles segunevad<br />
humoristlik, dramaatiline ja poeetiline kõlakasutus.<br />
Mõnikord kasutab ta oma teostes kunstmuusikas vähem<br />
levinud, Põhjamaade või ka eksootilisi rahvapille (kannel,<br />
didgeridoo, tanpura, akordion), käsitledes folkloorset<br />
kõlamaterjali modernistliku vabameelsusega.<br />
L 16. jaanuar kell 16<br />
Väravatorn<br />
“Time stands still” / “Aeg seisma on jäänud”<br />
Ansambel Hortus Musicus<br />
Kunstiline juht Andres Mustonen<br />
P 17. jaanuar kell 17 Kadrioru loss<br />
Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus”<br />
Adolphe Joseph Charlemagne. “Puuviljamüük”<br />
Krista Citra Joonas (bansuri)<br />
Jaak Johanson (kitarr, tanpura)<br />
Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste<br />
Kavas: India klassikaline muusika, omalooming<br />
Vagabund Jaak rändab mööda maid, linnu ja inimesi.<br />
Kolab oma lauludega piki kalambuure ja kujundeid. Korjab<br />
üles vastutulevaid laule, pööritab neid ja põrgatab<br />
kuulajatele.<br />
Krista Citra Joonas on Eestist pärit muusik, kelle<br />
põhipilliks on saanud Indiast pärit bambusflööt bansuri.<br />
Ta on õppinud õhtumaa klassikalist muusikat Eesti ja<br />
Šveitsi akadeemiates, pöördunud siis hommikusse,<br />
õppinud India klassikalist muusikat Mumbais pandit<br />
Hariprasad Chaurasia juures. Duos Jaak Johansoniga<br />
on ta välja andnud plaadi “Sundari”.<br />
T 19. jaanuar kell 15 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari "Lõunamuusika"<br />
Tubin. “Reekviem langenud sõduritele”<br />
EESTI RAHVUSMEESKOOR<br />
Iris Oja (metsosopran)<br />
Indrek Vau (trompet)<br />
Vambola Krigul, Anto Õnnis (löökpillid)<br />
Piret Aidulo (orel)<br />
Dirigent Mikk Üleoja<br />
L 23. jaanuar kell 16<br />
Väravatorn<br />
Ansambel Hortus Musicus<br />
Kunstiline juht Andres Mustonen<br />
P 24. jaanuar kell 17 Estonia kontserdisaal<br />
“KAHEKSA”<br />
Kaheksas kitarrifestival, kaheksa uudisteost, kaheksa<br />
kitarrisolisti! Andre Maaker, Riho Sibul, Jaak Sooäär,<br />
Robert Jürjendal, Ain Agan, Paul Daniel, Mai Agan, Ain<br />
Varts<br />
Keelpillikvartett Prezioso, Madis Metsamart (löökpillid)<br />
Kavas: uudisteosed soolokitarridele, keelpillikvartetile<br />
ja löökpillidele Eesti autoritelt: Olav Ehala, Tõnu Kõrvits,<br />
Tauno Aints, Liis Viira, Sven Grünberg, Margo Kõlar, Mai<br />
Agan, Kristjan Randalu.<br />
T 26. jaanuar kl 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari “Eliitkontserdid”<br />
Indrek Vau (trompet)<br />
Heigo Rosin (marimba)<br />
Johan Randvere (klaver)<br />
Kavas: Nyman, Fenton, Rannap<br />
Kolme silmapaistva talendi muusikaline kohtumine:<br />
ERSO trompetirühma kontsertmeister Indrek Vau ja<br />
telekonkursi “Klassikatähed” finalistid, mitme konkursi<br />
laureaadid löökpillimängija Heigo Rosin ja pianist Johan<br />
Randvere.<br />
29. jaanuar – 6. veebruar<br />
MUSTONENFEST<br />
Festivali kunstiline juht ANDRES MUSTONEN<br />
EMT ja Elioni klientidele piletid soodushinnaga, lisainfo<br />
telekom.ee/partnerpakkumised<br />
R 29. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
MustonenFest<br />
“BÜTSANTSI MISSA”<br />
BORISS BEREZOVSKI (klaver,Venemaa)<br />
Segakoor Latvija<br />
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester<br />
Dirigent Andres Mustonen<br />
Kavas: Rahmaninov. Klaverikontsert nr 3<br />
Raskatov. “Bütsantsi missa”<br />
Aleksandr Raskatovi “Bütsantsi missa” tervikversiooni<br />
maailma esiettekanne on täiesti erakordne muusikasündmus<br />
Eestis. Peatselt pärast Tallinna kontserti tuleb<br />
teos Andres Mustoneni juhatusel ettekandele ka Helsingis<br />
ja Riias, vastavalt Helsingi Filharmoonikute ja Läti<br />
Rahvusorkestri esituses. Rahmaninovi klaverikontserdi<br />
solistiks on pianist Boriss Berezovski, kes on maailma<br />
tippkontserdisaalides eriti hinnatud just vene romantilise<br />
klaverimuusika interpreteerijana.<br />
L 30. jaanuar kell 16 Jaani kirik<br />
MustonenFest<br />
Segakoor Latvija (Läti)<br />
Hortus Musicus<br />
Dirigent Andres Mustonen<br />
Kavas: Nystedt, Tavener, Kaumann, Ešenvalds<br />
L 30. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
MustonenFest<br />
BORISS BEREZOVSKI (klaver,Venemaa)<br />
Kavas: Bach, Liszt, Rahmaninov<br />
Maailma parimate hulka kuuluva klaverikunstniku, vene<br />
pianisti Boriss Berezovski kontserdigraafik esinemisteks<br />
nimekate orkestrite ja dirigentidega on ülitihe. Seetõttu<br />
on haruldane võimalus kuulata teda Tallinnas kahel<br />
järjestikusel õhtul, solistina sümfooniaorkestri ees ning<br />
seejärel akadeemilise soolokavaga.<br />
Berezovskit hinnatakse sädeleva, virtuoossse, jõulise<br />
musitseerimise ning unikaalse stiili ja ajastutundlikkuse<br />
pärast. Ta on Tšaikovski konkursi kuldmedali võitja<br />
(1990); tema salvestused autoriteetsetele plaadifirmadele<br />
on pälvinud arvukalt kõrgetasemelisi auhindu:<br />
Preis der Deutschen Schallplattenkritik, Le Monde de<br />
la Musique, Diapason, BBC Music Magazine Award<br />
jt. Berezovski on 2013. aastast festivali Pianoscope<br />
Beauvais kunstiline juht.<br />
P 31. jaanuar kell 19 Niguliste<br />
MustonenFest<br />
Bütsantsi vaimuliku muusika koor (Serbia)<br />
Kunstiline juht Nikola Popmihajlov<br />
Bütsantsi vaimuliku muusika koor on pühendunud<br />
autentse traditsioonilise ortodoksi, serbia ning<br />
bütsantsi vaimuliku muusika uurimisele, säilitamisele<br />
ning esitamisele. Tegemist on igapäevaselt tegutseva<br />
kloostrikooriga.<br />
VEEBRUAR<br />
K 3. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
MustonenFest<br />
GIORA FEIDMAN TRIO (Iisrael)<br />
Giora Feidman (klarnet)<br />
Guido Jäger (kontrabass)<br />
Enrique Ugarte (akordion)<br />
Kavas: klezmermuusika<br />
MustonenFest on pea igal aastal toonud lavale ühe<br />
muusikamaailma tõelise legendi. Sel korral kohtume<br />
Argentina päritolu klarnetilegendi Giora Feidmaniga,<br />
kes kuulub meie aja suurte muusikute hulka. Ta on<br />
särav džässiartist, mängib klassikat, Ladina Ameerika ja<br />
muidugi klezmer muusikat. Tema kontserdid ning vahetu<br />
emotsionaalne suhtlus publikuga soojendab südameid,<br />
murrab eelarvamusi ja muudab hoiakuid.<br />
N 4. veebruar kell 15 Estonia kontserdisaal<br />
MustonenFest<br />
Kontserdisari "Lõunamuusika"<br />
Hortus Musicus<br />
Kunstiline juht Andres Mustonen<br />
Kaastegev Keren Hadar (sopran, Iisrael)<br />
N 4. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Tallinnas: Eesti Kontsert 75<br />
MustonenFest<br />
KAMMERORKESTER MOSKVA VIRTUOOSID<br />
Dirigent ANDRES MUSTONEN<br />
Kavas: Tšaikovski "Aastaajad", Boccherini, Telemann,<br />
Kantšeli, Sumera<br />
Moskva Virtuoosid, maestro Vladimir Spivakovi orkester,<br />
on tänaseks tähistanud juba 35. tegevusaastat. Vene<br />
muusikakultuuri sümboliks kujunenud orkestri kontserte<br />
tervitatakse tormiliselt kõikjal maailmas. Andres Mustoneni<br />
ja orkestri koostöö on mitmel kontserdil Moskvas<br />
ovatsioonidega vastu võetud.<br />
R 5. veebruar kell 19 KUMU auditoorium<br />
MustonenFest<br />
Art Jazz Kvartett<br />
Andres Mustonen (viiul), Jaak Sooäär (kitarr), Taavo<br />
Remmel (kontrabass), Tanel Ruben (löökpillid)<br />
Kaastegevad Meelis Vind (klarnet), RaivoTafenau<br />
(saksofon)<br />
Kavas: Bachi “Brandenburgi kontserdid” nr 2–4<br />
Art Jazz Kvartett on klassikalise muusika džässitõlgendustega<br />
jõudnud J. S. Bachi “Brandenburgi kontsertideni”.<br />
Kaasa teevad isikupärased eesti muusikud. “Me<br />
ei kuule lõputut improvisatsiooni Bachi populaarsete<br />
teoste teemadel: kontserdil kõlavad kõik noodid, mis<br />
Bach on kirja pannud." (Andres Mustonen)<br />
L 6. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
MUSTONENFEST: GALA<br />
Giora Feidman (klarnet, Iisrael)<br />
Keren Hadar (sopran, Iisrael)<br />
Klavessinistid Ivo Sillamaa, Reinut Tepp, Lembit Orgse<br />
Eesti Rahvusmeeskoor<br />
Klaaspärlimäng Sinfonietta<br />
Dirigent Andres Mustonen<br />
Festivali lõpetab galakontsert, millel traditsiooniliselt<br />
osalevad festivali solistid. Sündmusele annab erilise<br />
kõlavärvi Rahvusmeeskoor kontserdisaali rõdudel. Ettekandele<br />
tuleb ka harva esitatav Bachi kolme klavessiini<br />
kontsert.<br />
R 5. veebruar kell 19 Nordea kontserdimaja<br />
“PLANEEDID”<br />
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER<br />
Dirigent NIKOLAI ALEKSEJEV<br />
Kavas: Arvo Pärt. “Cantus Benjamin Britteni mälestuseks”,<br />
Benjamin Britten. “Noorte teejuht orkestri<br />
juurde” (“Variatsioonid ja fuuga Purcelli<br />
teemale”), Gustav Holst. “Planeedid”<br />
Esitust rikastab Duncan Coppi film “Planeedid – HD<br />
Odüsseia” (2010)<br />
Mitme kosmoseteemalise filmi loojana tuntust kogunud<br />
režissööri Duncan Coppi ja USA riikliku aeronautika<br />
ja kosmosevalitsuse NASA koostööna valminud film<br />
“Planeedid – HD Odüsseia” pakub koos Gustav Holsti<br />
suurteosega “Planeedid” põnevat, uuematel kosmoseuuringutel<br />
põhinevat vaatemängu.<br />
Holsti loodud planeetide muusikalised portreed on<br />
rikkaliku orkestratsiooni ja meeldejäävate meloodiatega<br />
köitnud publiku meeli juba ligi sada aastat. Lisaks<br />
menule kontserdilavadel on see muusika olnud aluseks<br />
arvukatele Hollywoodi filmide soundtrack’idele.<br />
Kontserdi korraldavad ERSO ja Eesti Kontsert.<br />
T 9. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari ”Romantiline klaver”<br />
Marko Martin (klaver)<br />
Kavas: Schubert, Liszt<br />
Algusega kell 18.15 kõneleb romantismist kunstiteadlane<br />
Sirje Helme<br />
Kontserdisarja kunstiline nõustaja Sten Lassmann<br />
Marko Martini virtuoossus ning tahtejõuline ja selge väljenduslaad<br />
on Eesti kontserdipublikule hästi tuntud. See<br />
on talle auhindu toonud ka rahvusvahelistelt lavadelt.<br />
Seekordne kava kulmineerub Ferenc Liszti, läbi aegade<br />
suurima klaverivirtuoosi ülima saavutusega helikunstis<br />
– sonaadiga h moll. See tehniliselt ülinõudlik, vormilt<br />
geniaalne ja sisult terve eepose mõõtu teos pakub<br />
kuulajaile alati tugeva emotsionaalse elamuse.<br />
P 14. veebruar kell 17 Kadrioru loss<br />
Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus”<br />
Konstantin Korovin. “Poeem”<br />
Olga Zaitseva (sopran), Siim Selis (klaver)<br />
Kunstiajalooline sissejuhatus: Aleksandra Murre<br />
Kavas: Lermontovi luulega seotud muusika – Aljabjev,<br />
Glinka.<br />
Vene muusika ja kunsti seoseid vaagides ei saa ei üle<br />
ega ümber romanssidest ja nende ajastu luulest. Seda<br />
kõike seob vene hing, mis vast ongi kõige paremini<br />
mõistetav poeesiale komponeeritud laulude ja romansside<br />
kaudu. Olga Zaitseva on pälvinud esikoha konkursil<br />
“Laulul on naise nägu“ (Peterburi, 2008), eriauhinna III<br />
ja VII rahvusvahelisel konkursil “Ooper, mägede hing”<br />
(Poola, 2008 ja 2012); 2015. aastal pälvis Zaitseva Eesti<br />
Teatriliidu Kristallkingakese auhinna.<br />
T 16. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari “Eliitkontserdid”<br />
Mari Liis Uibo (viiul), Andreas Lend (tšello), Irina Zahharenkova<br />
(klaver)<br />
Kavas: Beethoven, Mendelssohn, Rahmaninov<br />
Kontserdil kõlavaid klaveritriosid ühendab mitu<br />
tahku: need kuuluvad žanri absoluutsesse tippu, ja nii<br />
Beethoven kui Rahmaninov musitseerisid oma teoste<br />
esiettekandel ise.<br />
Mari Liis Uibo on lõpetanud cum laude Oberlini<br />
konservatooriumi USA-s ja on sagedane esineja rahvusvahelistel<br />
muusikafestivalidel nii Eestis kui välismaal.<br />
Andreas Lend on Eesti väljapaistvamaid tšelliste,<br />
kelle kontos on hulgaliselt konkursipreemiaid. Irina<br />
Zahharenkova on oma põlvkonna omanäolisemaid ja<br />
42 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
43
kava<br />
kava<br />
säravamaid muusikuid. Ta on pälvinud peapreemiaid<br />
mitmel rahvusvahelisel konkursil.<br />
N 18. veebruar kell 19 Eesti sõjamuuseum, Viimsi<br />
“Minu laulu pidu“<br />
Andre Maaker (kitarr)<br />
R 19. veebruar kell 19 Kumu auditoorium<br />
Kontserdisari "Dream Big Jazz"<br />
ESTONIAN DREAM BIG BAND<br />
Siim Aimla (kunstiline juht, saksofon, flööt)<br />
Vokaalsolistid: Hedvig Hanson ja Uku Suviste<br />
Kavas: teoseid eesti džässi varasalvest vol. 2: Kustas<br />
Kikerpuu, Harri Tarvi, Uno Loop, Hedvig Hanson<br />
Estonian Dream Big Band (EDBB) on võtnud oma südameasjaks<br />
taasesitada Eesti džässiajaloo parimate ja<br />
huvitavamate autorite palu ning rikastada varemloodut<br />
uute kompositsioonidega. Solistid Hedvig Hanson ja Uku<br />
Suviste, meie säravaimad lauljad, on eripalgelised muusikud.<br />
Hanson võlub laval oma lüürilisuse ja südamlikkusega,<br />
Suviste meheliku ja isikupärase hääletämbriga.<br />
Mõlema ühiseks tunnusjooneks on professionaalne<br />
artistlikkus ja lavasarm.<br />
L 20. veebruar kell 16 Väravatorn<br />
Ansambel Hortus Musicus<br />
Kunstiline juht Andres Mustonen<br />
L 20. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari "Kuldne klassika: Tšaikovski"<br />
RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAORKESTER<br />
Solist: 2015. aasta Sibeliuse nimelise viiuldajate konkursi<br />
finalist<br />
Dirigent<br />
Vello Pähn<br />
Kavas:<br />
Pjotr Tšaikovski.<br />
Viiulikontsert<br />
D duur op. 35<br />
Sergei Prokofjev.<br />
Sümfoonia nr 3<br />
Kuldse klassika<br />
sarjas kõlab<br />
Tšaikovski viiulikontsert<br />
värske<br />
Sibeliuse konkursi<br />
finalisti esituses.<br />
Solisti nime anname<br />
teada kohe<br />
pärast konkursi<br />
finaali.<br />
P 21. veebruar kell 14 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari ”Aladini imelamp”<br />
“NUKITSAMEES”<br />
Tiit Sukk (muinasjutuvestja, Eesti Draamateater)<br />
Tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo)<br />
Ansambel Olav Ehala juhatusel<br />
Dirigent Ingrid Kõrvits<br />
Tekstid koostab Leelo Tungal<br />
Kavas: Olav Ehala muusika filmist “Nukitsamees”<br />
EMT ja Elioni klientidele piletid soodushinnaga, lisainfo<br />
telekom.ee/partnerpakkumised<br />
Muinasjutukontsert toob riigi sünnipäeva eel kuulajateni<br />
ühe eesti armastatuma lasteloo. Olav Ehala on kirjutanud<br />
samanimelise filmi jaoks muusika, mida on lauldud<br />
läbi aegade erinevate koossisudega nii kontserdil kui<br />
etendusena, see on kõlanud laulupidudel ja koorikonkurssidel.<br />
“Nukitsamehe“ viisikeerud kõlavad meie kõigi<br />
kõrvus, helilooja on kirjutanud lugematuid seadeid eri<br />
koosseisudele. Nüüd on laval esialgne esitaja, tütarlastekoor<br />
Ellerhein, kelle ridades kindlasti laulavad mõned<br />
ammuse salvestuse esitajate lapsed.<br />
R 26. veebruar kell 19 Okupatsioonide muuseum<br />
Kontserdisari ”Muusika ja aja lood”<br />
Riho Sibul (laul)<br />
Ulla Krigul (harmoonium)<br />
Kontserdi juhatavad sisse Mihhail Lotman ja Sten<br />
Tamkivi<br />
Kavas: Riho Sibula laulud Vladislav Koržetsi, Andres<br />
Langemetsa, Joel Sanga ja teiste eesti luuletajate<br />
tekstidele<br />
MÄRTS<br />
T 1. märts kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari “Romantiline klaver“<br />
Ralf Taal (klaver)<br />
Kavas: Brahms, Chopin, Ravel<br />
Algusega kell 18.15 kõneleb romantismist kirjandusteadlane<br />
Rein Veidemann.<br />
Kontserdisarja kunstiline nõustaja Sten Lassmann<br />
Aktiivse ning mitmekülgse pianisti Ralf Taali tark ja tundlik<br />
mäng on üle kahekümne aasta olnud Eesti muusikamaastikul<br />
omaette kvaliteedimärgiks. Oma seekordset<br />
kontserti alustab ta koguni terve vihiku Chopini etüüdidega<br />
(op. 25). Kontserdi teises pooles kõlavad Brahmsi<br />
eepilised rapsoodiad op. 79 ning Raveli “Öine Gaspard”<br />
(1908), mis on kogu klaveriliteratuuri üks keerulisemaid<br />
teoseid ning ka järelehüüe romantismiajastule.<br />
L 5. märts kell 16 Väravatorn<br />
Ansambel Hortus Musicus<br />
Kunstiline juht Andres Mustonen<br />
N 10. märts kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari "Oratorio"<br />
BACH. "MATTEUSE PASSIOON"<br />
Eesti FilharmooniaKammerkoor<br />
Tallinna Kammerorkester<br />
Solistid<br />
Dirigent Risto Joost<br />
Lavastaja Lembit Peterson (Theatrum)<br />
Õhtumaa kultuuri monumentaalse tähtteose dramaatilist<br />
jõudu võimendab Lembit Petersoni lavastus.<br />
P 13. märts kell 17 Kadrioru loss<br />
Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus”<br />
Boriss Kustodijev. “Lihavõtteöö”<br />
Meesansambel Credo<br />
Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre<br />
Kavas: 20. sajandi alguse vene vaimulik muusika:<br />
Rahmaninov, Tšesnokov, Lvov<br />
Vene õigeusu muusika meesansambel Credo sündis<br />
2008. aastal Zoja Tumanova algatusel. Ansambli<br />
repertuaar hõlmab sakraalmuusika eri ajastuid ja stiile.<br />
Credo laulustiili iseloomustavad nooruslikkus, vahetu<br />
musitseerimine ja muusikaarmastus, mis annab igale<br />
kontserdile erilise hingestatuse. Kollektiiv on pälvinud ka<br />
kriitikute tunnustuse.<br />
T 15. märts kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari “Eliitkontserdid”<br />
Mati Mikalai (klaver)<br />
Kavas: Couperin, Liszt, Ravel, Rahmaninov<br />
Paljud interpreedid hindavad pianist Mati Mikalaid<br />
suurepärase kammeransamblipartnerina. Viimase aja<br />
kõrged tunnustused on saavutatud duos Kai Ratassepaga.<br />
Mikalai on samuti väljapaistev sooloesineja. Ta on<br />
pälvinud III preemia rahvusvahelisel pianistide konkursil<br />
Kilis, Rootsis (1994) ning I preemia vabariiklikul pianistide<br />
konkursil (1994).<br />
R 18. märts kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
“Sula”<br />
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER<br />
EESTI RAHVUSMEESKOOR<br />
Solist Mihkel Poll (klaver)<br />
Dirigent Mikk Üleoja<br />
Kavas: Gavin Bryars. Kontsert klaverile ja orkestrile<br />
“Solway kanal”, Giovanni Bonato. “Vana vale”(esiettekanne),<br />
Helena Tulve. “Sula”<br />
Eesti Rahvusmeeskoori seob pikaaegne koostöö nii<br />
inglise helilooja Gavin Bryarsi kui itaalia helilooja Giovanni<br />
Bonatoga. Gavin Bryarsi klaverikontsert on omas<br />
žanris unikaalne, tuues esituskoosseisu lisaks solistile<br />
ja orkestrile ka meeskoori. Teos põhineb Edwin Morgani<br />
sonettidel “Solway kanal” ja “A Place of Many Waters”<br />
(“Vetepaik”). Solway kanali ehitus Põhja Inglismaal oli<br />
19. sajandi grandioosne veeteede rajamise projekt, mis<br />
jäi aga pooleli seoses raudteevõrgustiku kiire arenguga.<br />
Solist on arvukate rahvusvaheliste konkursside võitja<br />
Mihkel Poll, kelle repertuaaris on võrdselt esindatud nii<br />
klassikute kui nüüdisheliloojate looming.<br />
Giovanni Bonato vokaalsümfooniline uudisteos<br />
“Vana vale” tähistab 100 aasta möödumist I maailmasõjast<br />
ja räägib sõjaga seonduvast julmusest ja silmakirjalikkusest.<br />
Bonato: “See on minu isiklik lugupidamisavaldus<br />
kõigile neile, kes selles kohutavas sõjas võitlesid.”<br />
Kontserdi korraldab ERSO koostöös Eesti Kontserdiga<br />
L 19. märts kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari "Dream Big Jazz"<br />
Beardless Quintet (Peterburi)<br />
Anton Sušev (altsaksofon), Dimitri Semjonov (tenorsaksofon),<br />
Jevgeni Ponomarjov (klaver, klahvpillid), Grigori<br />
Voskoboinik (bass), Pjotr Mihhejev (trummid)<br />
Beardless Quinteti muusika on segu kaasaegsest<br />
džässist ja funk stiilist. Ansambel koosneb Peterburgi<br />
parimatest džässmuusikutest. Grigori Voskoboinik on<br />
tuntud eduka filmimuusikaloojana, samuti paljudes<br />
klassikalise ja vanamuusika projektides osalejana.<br />
P 20. märts kell 14 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari ”Aladini imelamp”<br />
Priit Võigemast (muinasjutuvestja)<br />
Ansambel Hortus Musicus<br />
Kunstiline juht Andres Mustonen<br />
Kavas: idamaade muusika ja muinasjutud<br />
EMT ja Elioni klientidele piletid soodushinnaga, lisainfo<br />
telekom.ee/partnerpakkumised<br />
E 21. märts kell 15 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari "Lõunamuusika"<br />
"Georg Otsa jälgedes"<br />
Maarja Aarma (laul), Kaspar Uljas (akordion, bandoneon),<br />
Mihkel Mälgand (kontrabass), Paul Daniel (kitarr)<br />
Kaspar Uljas on koostanud põneva nägemusega kava,<br />
kus Georg Otsa laulud kõlavad peamiselt džässivõtmes.<br />
T 22. märts kell 19 Okupatsioonide muuseum<br />
Kontserdisari ”Muusika ja aja lood”<br />
Una Corda , Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene<br />
Nael (klavessiin)<br />
Kavas: Kreek, Eller, Mägi, improvisatsioonid<br />
Kontserdi juhatavad sisse Mihhail Lotman ja Lauri<br />
Mälksoo<br />
R 25. märts kell 19 Niguliste<br />
Suure reede kontsert<br />
ARVO PÄRDI “PASSIO”<br />
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, solistid<br />
Dirigent Tõnu Kaljuste<br />
Kavas: Arvo Pärt. Passio Domini nostri Jesu Christi<br />
secundum Joannem<br />
P 27. märts kell 17 Tallinna Jaani kirik<br />
Kontserdisari "Oratorio"<br />
ÜLESTÕUSMISPÜHA KONTSERT<br />
Corelli Barokkorkester<br />
Tallinna Poistekoor<br />
Pirjo Jonas (sopran), Arete Teemets (sopran), Ka Bo<br />
Chan (kontratenor), Valter Soosalu (tenor), Uku Joller<br />
(bass)<br />
Dirigent Martin Sildos<br />
Kavas: Händel. Oratoorium"Ülestõusmine " (“Laresurrezione”)<br />
Oratoorium “Ülestõusmine” (1708) on 23 aastase Händeli<br />
esimesi suurteoseid. Selle esiettekanne Roomas osutus<br />
erakordselt menukaks ning avas heliloojale ukse<br />
rahvusvahelisse muusikaellu. Oratooriumi põhiraskust<br />
kannavad solistid ja orkester, seda kaunistavad ava ja<br />
lõpukoorid Tallinna Poistekoori esituses.<br />
E 28. märts kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor 70<br />
Juubeligala “Ballaadid“<br />
TEHNIKAÜLIKOOLI AKADEEMILINE MEESKOOR<br />
AIN ANGER (bass)<br />
Klaveril Siim Selis<br />
Dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis<br />
Kavas: Thompson, Saint Saëns, Loewe, Britten, Wagner,<br />
Tormis, Tubin, V. Kapp, Tauno Aints. Uus teos (esiettekanne)<br />
Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori jaoks on<br />
saabunud eriline hooaeg. Detsembris tähistab koor 70.<br />
sünnipäeva ning see tähendab pingelist kontserttegevust.<br />
Juubelikontsertidel Pärnus ja Tartus on solistina<br />
koori ees René Soom. Tallinna kontserdiks aga saabub<br />
kodumaale bass Ain Anger, et esitada koos kooriga<br />
juubelikava, mis mõned päevad varem on kõlanud<br />
Londonis ja Llanellis. Ain Anger on maailmanimega Eesti<br />
bass. Teda hinnatakse ennekõike kui suurepärast Wagneri-esitajat.<br />
Anger on esinenud New Yorgi, Clevelandi,<br />
Saint Louisi, Stockholmi ja Tōkyō sümfooniaorkestriga<br />
ning teinud koostööd tuntud dirigentidega, nagu Lorin<br />
Maazel, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin<br />
Mehta, Riccardo Muti, Esa Pekka Salonen ja Franz<br />
WelserMöst.<br />
APRILL<br />
P 3. aprill kell 19 Vaba Lava saal<br />
”Ai Heit Mjuuzik!”<br />
Kontserdikavas astuvad ülesmuusikat armastavad/vihkavad<br />
artistid: Maris Liloson, Haide Männamäe, Toomas<br />
Tross ja Siim Selis.<br />
Mis on muusika ja miks me seda armastame/vihkame?<br />
Laval kohtuvad neli artisti, igaühel erinev nägemus,<br />
milline peab olema hea muusikaga kontsert ja kuidas<br />
väljendada muusikas olulist. Näiteks, kuidas esitada<br />
kurba muusikat nii, et publik valaks pisaraid? Muusikat<br />
on nimetatud helide ja heliridade liikuvaks mänguks,<br />
meie laval need heliread visualiseeruvad. Esitusele<br />
tulevad vokaalsed šedöövrid heliloojatelt: Bernstein,<br />
Chopin, Weill, Sumera, Aboulker, Pärt. Laval on ka üks<br />
väga eriline klaver.<br />
T 5. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari ”Romantiline klaver”<br />
Mihkel Poll (klaver)<br />
Kavas: Schumann, Chopin<br />
Algusega kell 18.15 kõneleb romantismist Lauri Vahtre<br />
Kontserdisarja kunstiline nõustaja Sten Lassmann<br />
Särav muusik, rahvusvahelise haardega pianist Mihkel<br />
Poll astub seekord kodupubliku ette kahe romantilise<br />
suurteosega. Schumanni ulatuslik neljaosaline sonaat<br />
on nagu kirglik ja dramaatiline romaan, kus järjepanu<br />
ilmub uusi tundemaastikke. Chopini 24 prelüüdi on<br />
nagu omaette muusikaline mikrouniversum, Bachi<br />
„Hästitempereeritud klaveri” vaste romantismiajastul.<br />
See miniatuuride tsükkel on klaverikunstnikule suurim<br />
tehniline ja kunstiline proovikivi, kuid kuulajale rikkalik<br />
muusikaelamuste varasalv.<br />
K 6. aprill kell 15 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari "Lõunamuusika"<br />
Vabariikliku keelpillikonkursi võitjate galakontsert<br />
7.–16. oktoobrini 2015 toimub Tallinnas Eesti keelpillimängijate<br />
konkurss. Võisteldakse neljas eraldi<br />
arvestusega pillirühmas: viiul, vioola, tšello, kontrabass.<br />
Kontserdil astuvad üles konkursi väljapaistvamad osavõtjad<br />
keelpilliansamblite erinevates koosseisudes.<br />
44 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
45
kava<br />
kava<br />
K 6. aprill kell 19 Mustpeade Maja valge saal<br />
GESUALDO "ARMASTUS JA SURM"<br />
Hortus Musicus<br />
Solistid Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), Oliver<br />
Kuusik (tenor, RO Estonia), Pavlo Balakin (bass, RO<br />
Estonia) jt<br />
Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen<br />
Kavas: Carlo Gesualdo. Madrigalid ja instrumentaalmuusika<br />
Carlo Gesualdo sünnist möödub nädal enne neid<br />
kontserte 450 aastat. Et seda tähistada, kutsub Hortus<br />
Musicus külla vokaalsolistid, varajase muusika kogenud<br />
esitajad, ning võtab ette Gesualdo teosed. Gesualdo<br />
elulugu on täis teravaid toone: armukadedust, mõrvu,<br />
religiooni, pööraseid rikkusi ja äärmuslikke emotsioone.<br />
Tema muusika on aga täiesti teisest maailmast. Seda<br />
iseloomustavad tihe faktuur, ootamatud kromatismid,<br />
taevalik ilu ja muusikaline väljendusrikkus.<br />
R 8. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
"Eesti heliloojad Berliinis Tobias, Pärt, Reinvere"<br />
Tobiase Keelpillikvartett:<br />
Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul), Toomas Nestor<br />
(vioola), Aare Tammesalu (tšello)<br />
Vahetekstid Harry Liivrand<br />
Kavas: Rudolf Tobias. Keelpillikvartett nr 2<br />
Arvo Pärt. “Fratres”, “Summa”, Jüri Reinvere. Kvartett<br />
nr 3 sarjast “Neli kvartetti” (esiettekanne)<br />
L 9. aprill kell 16 Väravatorn<br />
Suur Muusikaakadeemia<br />
Andres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa (klavessiin), Taavo<br />
Remmel (kontrabass)<br />
P 10. aprill kell 17 Kadrioru loss<br />
Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus”<br />
François David Soiron. “Teeaed”<br />
Reinut Tepp (haamerklaver), Meelis Orgse (barokkviiul),<br />
Villu Vihermäe (barokktšello)<br />
Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste<br />
Kavas: J. Chr. Bach, inglise kammermuusikat<br />
Kolme varajase muusika spetsialisti nägemus Londonis<br />
tegutsenud J. Chr. Bachi (John Bach!) ja tema kaasaegsete<br />
harva kõlavast, klassitsistlikus vaimus kirjutatud<br />
loomingust.<br />
T 12. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari “Eliitkontserdid”<br />
Age Juurikas (klaver)<br />
Ansambli YXUS keelpillikvartett<br />
Harry Traksmann (viiul), Juta Õunapuu Mocanita (viiul),<br />
Kaija Lukas (vioola), Leho Karin (tšello)<br />
Kavas: Šostakovitš<br />
Tulev. Klaverikontsert (esiettekanne)<br />
Mirjam Tally. Winter Island<br />
Age Juurikas on jõuliselt sugestiivse esituslaadiga<br />
soolopianist, kes ühendab Venemaa ja Euroopa klaverimängutraditsioone.<br />
Tema lemmikrepertuaar pärineb<br />
20. sajandi algusest. Juurika kirg on interpreteerida just<br />
vähetuntud ja mängitud teoseid ning avastada uusi heliloojaid.<br />
Ta on õppinud mh Moskva Riiklikus Konservatooriumis<br />
ning esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes,<br />
Rootsis, Norras, Taanis, Prantsusmaal, Hispaanias,<br />
Venemaal, Ukrainas ning Ameerikas. NYYD Ensemble’ist<br />
välja kasvanud YXUS Ensemble on varieeruva<br />
koosseisuga kammermuusikale orienteeritud ansambel,<br />
mis toob Eesti publikuni maailma nüüdismuusikat ning<br />
tutvustab eesti muusikat kuulajale väljaspool Eestit.<br />
N 14. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Muusikat suurele segakoorile – laval on 120 lauljat!<br />
Tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo)<br />
Tallinna Muusikakeskkooli Noortekoor, dirigent Ingrid<br />
Kõrvits<br />
Eesti Rahvusmeeskoor<br />
Dirigent Mikk Üleoja<br />
Kavas: Eesti kooriklassika: Tobias, Kreek, Saar<br />
Esitamisele tulevad Rudolf Tobiase motetid, sh "Kephas",<br />
mida isegi enamik erialainimesi pole kunagi kontserdilaval<br />
kuulnud, ning Cyrillus Kreegi ja Mart Saare suurt<br />
koosseisu nõudvad ilmalikud segakooriteosed.<br />
L 16. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Andres Uibo 60<br />
Klaaspärlimäng Sinfonietta<br />
Orthodox Singers, dirigent Valeri Petrov<br />
Collegium Vocale, dirigent Endrik Üksvärav<br />
Solistid Mari Liis Uibo (viiul), Andres Uibo (orel)<br />
Kavas: Bach, Uibo<br />
P 17. aprill kell 14 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari ”Aladini imelamp”<br />
”Peeter Paan”<br />
Andrus Vaarik (muinasjutuvestja, Tallinna Linnateater)<br />
Georg Otsa nimelise muusikakooli keelpilliorkester<br />
Neeme Punder (muusikajuht, flöödid)<br />
Kunstnik Riina Vanhanen<br />
Kavas: Henry Purcell. Muusikat ooperist “Haldjakuninganna“<br />
EMT ja Elioni klientidele piletid soodushinnaga, lisainfo<br />
telekom.ee/partnerpakkumised<br />
P 17. aprill kell 18 Tallinna raekoda<br />
Patrick Ayrton (klavessiin, Suurbritannia)<br />
Dirigendi, ansamblisti, solisti ja pedagoogi Patrick<br />
Ayrtoni kontserdigraafik on tihe, ta on esinenud kõikjal<br />
Euroopas, USA-s, Lõuna Ameerikas jm. Ta on soleerinud<br />
ja olnud klavessinist orkestrite ees, nagu London Symphony<br />
Orchestra, Orlando Vocal Ensemble of Fribourg<br />
(Šveits), London Royal Choral Society, The Brandenburg<br />
Consort, Amsterdam Bach Soloists, Combattimento<br />
Consort Amsterdam, Orchestre de Bretagne ja Müncheni<br />
Kammerorkester. Ayrton on dirigeerinud mitmel<br />
barfokkfestivalil, ta on Prantsusmaal Auvergnes toimuva<br />
Festival Bach en Combrailles kunstiline juht.<br />
E 18. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
“Balti mere maastikud”<br />
BALTIC SEA YOUTH PHILHARMONIC<br />
Anna Liisa Bezrodny (viiul)<br />
Jan Erik Gustafsson (tšello, Soome)<br />
Dirigent KRISTJAN JÄRVI<br />
Kavas: Jean Sibelius. Karjala süit op. 11<br />
Johannes Brahms. Topeltkontsert viiulile, tšellole ja<br />
orkestrile a moll op. 102, Gediminas Gelgotas. “Mäed.<br />
Veed. (Vabadus)“, Arvo Pärt. “Swan Song”, Igor Stravinski.<br />
Süit balletist "Tulilind"<br />
T 19. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
MAHAN ESFAHANI (klavessiin, Iraan/USA)<br />
Mahan Esfahani on esimene klavessinist, kes pälvinud<br />
BBC Radio 3 Uue Generatsiooni Artisti tiitli. Just Esfahani<br />
on tõestanud, et klavessiin on kaasaegne kontsertpill,<br />
ja esinenud esimesena BBC Promsil klavessiini<br />
soolokavaga.<br />
K 20. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
KONKURSI “KLASSIKATÄHED 2016” GALAKONTSERT<br />
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester<br />
Dirigent Olari Elts<br />
Eesti Kontserdi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös<br />
toimunud ja ülipopulaarseks osutunud noorte interpreetide<br />
telekonkurss “Klassikatähed”, Eesti Rahvusringhäälingu<br />
populaarseima telesaate tiitli pälvinud võistlus<br />
toimub kolmandat korda. Kontserdil astuvad üles<br />
konkursi kolm finalisti.<br />
Rohkelt tähelepanu ja toetajaid ning uusi muusikasõpru<br />
leidnud telesaade on lennutanud klassikalise<br />
muusika rikkaliku plejaadi noori andekaid muusikuid,<br />
kes telekontsertide vahendusel on jõudnud publiku<br />
südamesse.<br />
Kontserdi korraldavad Eesti Kontsert ja Eesti Rahvusringhääling.<br />
N 21. aprill kell 13 Estonia kontserdisaal<br />
Lastekontsert<br />
“Komodo Awards“<br />
Löökpilliansambel KOMODO (Rootsi)<br />
Kontsertetendus “Komodo Awards” esitleb võitjaid<br />
järgmistes kategooriates: 100 meetri soolotrumm, parim<br />
poistebänd ja aasta kastanjetimängija. Kohal on õhtujuht,<br />
majabänd ja külalisesinejad. Kõike kroonib huumor,<br />
hullus ja arutu löökpillipark.<br />
P 24. aprill kell 18 Kadrioru loss<br />
Hortus Musicus<br />
Kunstiline juht Andres Mustonen<br />
Kavas: Prantsuse ja Itaalia barokkmuusika<br />
T 26. aprill kell 19 Okupatsioonide muuseum<br />
Kontserdisari ”Muusika ja aja lood”<br />
Lauri Saatpalu (laul), Raivo Tafenau (saksofonid, akordion),<br />
Peeter Rebane (kitarr)<br />
Kontserdi juhatavad sisse Mihhail Lotman ja Hans H.<br />
Luik<br />
Kavas: kõlavad unustuses eesti lood<br />
R 29. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari "Kuldne klassika: Tšaikovski"<br />
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER<br />
Solist Sten Heinoja (klaver)<br />
Dirigent Arvo Volmer<br />
Kavas: Ravel. “Suursugused ja sentimentaalsed valsid”<br />
Prokofjev. Klaverikontsert nr 3C duur, op. 26<br />
Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 h-moll, op. 74 “Pateetiline”<br />
Eesti Kontserdi kontserdisari “Kuldne klassika” on<br />
hooajal 2015/2016 pühendatud Pjotr Tšaikovski 175.<br />
sünniaastapäevale. “Kuldse klassika” kontserdisarjas<br />
jõuavad läbi terve hooaja kuulajani helilooja armastatud<br />
teosed. Muusikaajaloo tähtteosele, Tšaikovski<br />
Kuuendale sümfooniale sekundeerib Prokofjevi Kolmas<br />
klaverikontsert, kus soleerib Londonis õppiv särav muusik,<br />
vabariikliku pianistide konkursi võitja Sten Heinoja.<br />
Juhatab Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri teenekas<br />
peadirigent Arvo Volmer, kes on pikka aega olnud ka<br />
Rahvusooper Estonia, Adelaide’i sümfooniaorkestri ja<br />
Oulu Sinfonia peadirigent ning kunstiline juht. Praegu<br />
on Volmer Bolzano ja Trento Haydni Orkestri peadirigent.<br />
MAI<br />
T 3. mai kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari ”Romantiline klaver”<br />
Sten Lassmann (klaver)<br />
Kavas: Liszt, Medtner, Rahmaninov<br />
Kell 18.15 kõneleb romantismist teoloog Toomas Paul.<br />
“Romantilise klaveri” kontserdisarja lõpetab sarja<br />
kunstiline nõustaja Sten Lassmann. Virtuoosse ning<br />
orkestraalse pianismiga kuulajate tähelepanu pälvinud<br />
muusik on tuntud ka Heino Elleri klaveriloomingu terviksalvestusega<br />
Londoni plaadifirmale Toccata Classics<br />
(8 CD d!). Uues soolokavas avab Lassmann romantilise<br />
maailmatunnetuse kaks erinevat tahku. Ühelt poolt<br />
idealiseeritud või koguni mütoloogiline vaade loodusele<br />
– näiteks Schumanni poeetilised “Metsastseenid” või<br />
Liszti kontsertetüüdid “Metsakohin”, “Tuisk” ja “Virvatuled”.<br />
Teisalt, viimaste hilisromantikute, vene heliloojate<br />
Nikolai Medtneri ja Sergei Rahmaninovi loomingus<br />
kulmineerunud romantismi uus hoog, mida õhutasid<br />
õigeusklik tõsidus ja slaavipärane temperament.<br />
K 4. mai kell 15 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari "Lõunamuusika"<br />
”AASTAAJAD”<br />
Hans Davidsson (orel, Rootsi)<br />
Tantsusolistid ja koreograafia: Jonatan Davidsson,<br />
Gabriel Davidsson (Eesti Rahvusballett)<br />
Tambet Tuisk (sõna)<br />
Eesti Rahvusballeti tantsijad<br />
Nimeka Rootsi orelikunstniku Hans Davidssoni ja tema<br />
Eesti Rahvusballetis tantsivate poegade Jonatan ja<br />
Gabriel Davidssoni ühine kava, kus põimuvad klassikaline<br />
orelimuusika, spetsiaalselt loodud koreograafiaga<br />
ballett ja meeleolukas luule. Etendused Rootsi ja Taani<br />
linnade kirikutes ning kontserdisaalides on olnud väga<br />
menukad.<br />
N 5. mai kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
HELSINGI ÜLIKOOLI SÜMFOONIAORKESTER<br />
Kirill Kozlovski (klaver, Valgevene)<br />
Dirigent Mikk Murdvee<br />
Kavas: Rahmaninov. Klaverikontsert nr 3 d moll, op. 30<br />
Sibelius. Sümfoonia nr 3 C-duur, op. 52<br />
Helsingi Ülikooli Sümfooniaorkestri peadirigent Mikk<br />
Murdvee ja virtuoosikuulsusega pianist Kirill Kozlovski<br />
toovad publiku ette kaks muusikamaailma tippteost.<br />
Kõrge renomeega Helsingi Ülikooli Sümfooniaorkestris<br />
on oma karjääri alustanud Soome juhtivad dirigendid<br />
John Storgårds, Jussi Jalas, Esa-Pekka Salonen ja<br />
Leif Segerstam. Orkester koosneb Helsingi ülikooli<br />
õpilastest, vilistlastest, õppejõududest ja teiste Helsingi<br />
kõrgkoolide liikmetest.<br />
L 7. mai kell 16 Väravatorn<br />
Ansambel Hortus Musicus<br />
Kunstiline juht Andres Mustonen<br />
T 10. mai kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
Kontserdisari “Eliitkontserdid”<br />
Sigrid Kuulmann (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Marko<br />
Martin (klaver)<br />
Kavas: Mozart, Rahmaninov<br />
Sergei Rahmaninovi monumentaalne Klaveritrio nr<br />
2, alapealkirjaga “Eleegiline”, on loodud 1893. aastal<br />
ja pühendatud Pjotr Tšaikovski mälestusele. Trio<br />
vormikäsitlus ja muusikaline väljenduslaad on äärmiselt<br />
omanäoline ja fantaasiarikas. Tegemist on romantismiajastu<br />
ühe mõjuvama ja originaalsema kammermuusikateosega,<br />
mis haarab esimesest akordist ja suudab<br />
muuta 45 minutit üheks pikaks lummavaks ohkeks.<br />
L 21. mai kell 16 Väravatorn<br />
"Carmina burana"<br />
Ansambel Hortus Musicus<br />
Kunstiline juht Andres Mustonen<br />
L 21. mai kell 19 Estonia kontserdisaal<br />
HOOAJA LÕPPKONTSERT<br />
Kontserdisari "Kuldne klassika: Tšaikovski"<br />
Vanemuise sümfooniaorkester<br />
Aleksandra Kovalevitš (metsosopran, Helikon Opera,<br />
Moskva)<br />
Dirigent Paul Mägi<br />
Kavas: Elgar. Enigma variatsioonid op. 36<br />
Martucci. “Mälestuste laul” op. 68b metsosopranile ja<br />
orkestrile, Tšaikovski. Sümfoonia nr 5 e-moll<br />
P 22. mai kell 17 Kadrioru loss<br />
Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus”<br />
Laurent Cars. “Veneetsia peod”<br />
Hortus Musicus<br />
Kunstiline juht Andres Mustonen<br />
Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste<br />
Kavas: karnevalimuusikat renessansiaegsest Veneetsiast<br />
Prantsuse helilooja André Campra (1660–1744) ooper<br />
“Veneetsia pidu”, mille üht stseeni on kujutatud<br />
tutvustataval maalil, oli barokiajastu üks enim esitatud<br />
teoseid. Seda mängiti erinevates versioonides umbes 50<br />
aasta jooksul kümneid ja kümneid kordi. Kõlab Euroopa<br />
populaarne tantsumuusika läbi sajandite ja erinevate<br />
maade.<br />
TARTU<br />
JAANUAR<br />
N 21. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />
“KAHEKSA”<br />
Kaheksas kitarrifestival, kaheksa uudisteost, kaheksa<br />
kitarrisolisti! Andre Maaker, Riho Sibul, Jaak Sooäär,<br />
Robert Jürjendal, Ain Agan, Paul Daniel, Mai Agan, Ain<br />
Varts<br />
Keelpillikvartett Prezioso, Madis Metsamart (löökpillid)<br />
Kavas: uudisteosed soolokitarridele, keelpillikvartetile<br />
ja löökpillidele Eesti autoritelt: Olav Ehala, Tõnu Kõrvits,<br />
Tauno Aints, Liis Viira, Sven Grünberg, Margo Kõlar, Mai<br />
Agan, Kristjan Randalu.<br />
L 30. jaanuar kell 19 Tartu Jaani kirik<br />
MustonenFest<br />
Bütsantsi vaimuliku muusika koor (Serbia)<br />
Kunstiline juht Nikola Popmihajlov<br />
Bütsantsi vaimuliku muusika koor on pühendunud<br />
autentse traditsioonilise ortodoksi, serbia ning bütsantsi<br />
vaimuliku muusika uurimisele, säilitamisele ning esitamisele.<br />
Tegemist on igapäevaselt tegutseva kloostrikooriga.<br />
46 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
47
kava<br />
kava<br />
P 31. jaanuar kell 17 Vanemuise kontserdimaja<br />
''PRUUT LAENUKS''<br />
Sõnateatri etenduses mängivad Aleksandr Mihhailov,<br />
Elena Proklova, Julia Takšina, MariaDobrozivskaja,<br />
Mihhail Bezobrazov (Moskva).<br />
Etendus on vene keeles.<br />
VEEBRUAR<br />
R 5. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />
OOPERIGALA<br />
Vanemuise teatri ooperikoor ja sümfooniaorkester<br />
Dirigent Paul Mägi<br />
N 11. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />
Mari Liis Uibo (viiul), Andreas Lend (tšello), Irina Zahharenkova<br />
(klaver)<br />
Kavas: Beethoven, Mendelssohn, Rahmaninov<br />
Kontserdil kõlavaid klaveritriosid ühendab mitu<br />
tahku: need kuuluvad žanri absoluutsesse tippu, ja nii<br />
Beethoven kui Rahmaninov musitseerisid oma teoste<br />
esiettekandel ise.<br />
Mari Liis Uibo on lõpetanud cum laude Oberlini<br />
konservatooriumi USA-s ja on sagedane esineja rahvusvahelistel<br />
muusikafestivalidel nii Eestis kui välismaal.<br />
Andreas Lend on Eesti väljapaistvamaid tšelliste,<br />
kelle kontos on hulgaliselt konkursipreemiaid. Irina<br />
Zahharenkova on oma põlvkonna omanäolisemaid ja<br />
säravamaid muusikuid. Ta on pälvinud peapreemiaid<br />
mitmel rahvusvahelisel konkursil.<br />
L 13. veebruar kell 18 Vanemuise kontserdimaja<br />
Huumoriõhtu “Kõverpeegel” (“Кривое зеркало”)<br />
Etendus on vene keeles<br />
L 20. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />
ESTONIAN DREAM BIG BAND<br />
Siim Aimla (kunstiline juht, saksofon, flööt)<br />
Vokaalsolistid: Hedvig Hanson ja Uku Suviste<br />
Kavas: teoseid eesti džässi varasalvest vol. 2: Kustas<br />
Kikerpuu, Harri Tarvi, Uno Loop, Hedvig Hanson<br />
Estonian Dream Big Band (EDBB) on võtnud oma südameasjaks<br />
taasesitada Eesti džässiajaloo parimate ja<br />
huvitavamate autorite palu ning rikastada varemloodut<br />
uute kompositsioonidega. Solistid Hedvig Hanson ja Uku<br />
Suviste, meie säravaimad lauljad, on eripalgelised muusikud.<br />
Hanson võlub laval oma lüürilisuse ja südamlikkusega,<br />
Suviste meheliku ja isikupärase hääletämbriga.<br />
Mõlema ühiseks tunnusjooneks on professionaalne<br />
artistlikkus ja lavasarm.<br />
MÄRTS<br />
N 10. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />
”Praha”<br />
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER<br />
Dirigent PAAVO JÄRVI<br />
Kavas: Bedřich Smetana. Sümfooniliste poeemide<br />
tsükkel“Minu kodumaa”<br />
Tšehhi muusika isaks nimetatud Bedřich Smetana<br />
tuntuimad teosed on tema kodumaa loodust, ajalugu<br />
ja muistendeid kirjeldavate sümfooniliste poeemide<br />
tsükkel “Minu kodumaa” ja koomiline ooper “Müüdud<br />
mõrsja”.<br />
Paavo Järvi: “Smetana “Minu kodumaa” on minu<br />
jaoks olnud alati väga eriline ja tähtis teos. Kui tavaliselt<br />
kantakse ette selle üksikuid osi, eriti kuulsat “Vltavat”,<br />
siis seekord esitame tsükli tervikuna.”<br />
Maailma nõutuimate dirigentide hulka kuuluv<br />
Paavo Järvi alustab hooajal 2015/2016 tööd Jaapani<br />
NHK sümfooniaorkestri kunstilise juhi ja peadirigendina.<br />
Samas jätkab ta koostööd Pariisi Orkestri ja<br />
Bremenis resideeriva Saksa Kammerfilharmooniaga.<br />
ERSO-ga seob teda aastatepikkune koostöö ja mitmed<br />
rahvusvahelise tunnustuse pälvinud salvestused, millest<br />
Sibeliuse kantaadid firmale Virgin Classics tõid Eestisse<br />
esimese Grammy auhinna.<br />
L 12. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />
BACH. "MATTEUSE PASSIOON"<br />
Eesti FilharmooniaKammerkoor<br />
Tallinna Kammerorkester<br />
Solistid<br />
Dirigent Risto Joost<br />
Lavastaja Lembit Peterson (Theatrum)<br />
Õhtumaa kultuuri monumentaalse tähtteose dramaatilist<br />
jõudu võimendab Lembit Petersoni lavastus.<br />
R 18. märts kell 12 Vanemuise kontserdimaja<br />
Priit Võigemast (muinasjutuvestja)<br />
Ansambel Hortus Musicus<br />
Kunstiline juht Andres Mustonen<br />
Kavas: idamaade muusika ja muinasjutud<br />
EMT ja Elioni klientidele piletid soodushinnaga, lisainfo<br />
telekom.ee/partnerpakkumised<br />
L 26. märts kell 19 Pauluse kirik, Tartu<br />
Suure reede kontsert<br />
ARVO PÄRDI “PASSIO”<br />
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, solistid<br />
Dirigent Tõnu Kaljuste<br />
Kavas: Arvo Pärt. Passio Domini nostri Jesu Christi<br />
secundum Joannem<br />
T 29. märts kell 19 Tartu ülikooli aula<br />
Mihkel Poll (klaver)<br />
Kavas: Schumann, Chopin<br />
Särav muusik, rahvusvahelise haardega pianist Mihkel<br />
Poll astub seekord kodupubliku ette kahe romantilise<br />
suurteosega. Schumanni ulatuslik neljaosaline sonaat<br />
on nagu kirglik ja dramaatiline romaan, kus järjepanu<br />
ilmub uusi tundemaastikke. Chopini 24 prelüüdi on<br />
aga omaette muusikaline mikrouniversum, Bachi<br />
„Hästitempereeritud klaveri” vaste romantismiajastul.<br />
See miniatuuride tsükkel on klaverikunstnikule suurim<br />
tehniline ja kunstiline proovikivi, kuid kuulajale rikkalik<br />
muusikaelamuste varasalv.<br />
APRILL<br />
N 2. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />
Age Juurikas (klaver)<br />
Ansambli YXUS keelpillikvartett<br />
Harry Traksmann (viiul), Juta Õunapuu Mocanita (viiul),<br />
Kaija Lukas (vioola), Leho Karin (tšello)<br />
Kavas: Šostakovitš<br />
Tulev. Klaverikontsert (esiettekanne)<br />
Mirjam Tally. Winter Island<br />
Age Juurikas on jõuliselt sugestiivse esituslaadiga<br />
soolopianist, kes ühendab Venemaa ja Euroopa klaverimängutraditsioone.<br />
Tema lemmikrepertuaar pärineb<br />
20. sajandi algusest. Juurika kirg on interpreteerida just<br />
vähetuntud ja mängitud teoseid ning avastada uusi heliloojaid.<br />
Ta on õppinud mh Moskva Riiklikus Konservatooriumis<br />
ning esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes,<br />
Rootsis, Norras, Taanis, Prantsusmaal, Hispaanias,<br />
Venemaal, Ukrainas ning Ameerikas. NYYD Ensemble’ist<br />
välja kasvanud YXUS Ensemble on varieeruva<br />
koosseisuga kammermuusikale orienteeritud ansambel,<br />
mis toob Eesti publikuni maailma nüüdismuusikat ning<br />
tutvustab eesti muusikat kuulajale väljaspool Eestit.<br />
T 5. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />
Gesualdo "Armastus ja surm"<br />
Hortus Musicus<br />
Solistid Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), Oliver<br />
Kuusik (tenor, RO Estonia), Pavlo Balakin (bass, RO<br />
Estonia) jt<br />
Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen<br />
Kavas: Carlo Gesualdo. Madrigalid ja instrumentaalmuusika<br />
Carlo Gesualdo sünnist möödub nädal enne seda<br />
kontserti 450 aastat. Et seda tähistada, kutsub Hortus<br />
Musicus külla vokaalsolistid, varajase muusika kogenud<br />
esitajad, ning võtab ette Gesualdo teosed. Gesualdo<br />
elulugu on täis teravaid toone: armukadedust, mõrvu,<br />
religiooni, pööraseid rikkusi ja äärmuslikke emotsioone.<br />
Tema muusika on aga täiesti teisest maailmast. Seda<br />
iseloomustavad tihe faktuur, ootamatud kromatismid,<br />
taevalik ilu ja muusikaline väljendusrikkus.<br />
K 13. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />
Muusikat suurele segakoorile – laval on 120 lauljat!<br />
Tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo)<br />
Tallinna Muusikakeskkooli Noortekoor, dirigent Ingrid<br />
Kõrvits<br />
Eesti Rahvusmeeskoor<br />
Dirigent Mikk Üleoja<br />
Kavas: Eesti kooriklassika: Tobias, Kreek, Saar<br />
Esitamisele tulevad Rudolf Tobiase motetid, sh "Kephas",<br />
mida isegi enamik erialainimesi pole kunagi kontserdilaval<br />
kuulnud, ning Cyrillus Kreegi ja Mart Saare suurt<br />
koosseisu nõudvad ilmalikud segakooriteosed.<br />
K 20. aprill kell 12 Vanemuise kontserdimaja<br />
Lastekontsert<br />
“Komodo Awards“<br />
Löökpilliansambel KOMODO (Rootsi)<br />
Kontsertetendus “Komodo Awards” esitleb võitjaid<br />
järgmistes kategooriates: 100 meetri soolotrumm, parim<br />
poistebänd ja aasta kastanjetimängija. Kohal on õhtujuht,<br />
majabänd ja külalisesinejad. Kõike kroonib huumor,<br />
hullus ja arutu löökpillipark.<br />
L 23. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />
Juubeligala “Ballaadid“<br />
Tallinna Tehnikaülikooli Meeskoor 70<br />
René Soom (bariton, ROEstonia), Siim Selis (klaver)<br />
Tartu Poistekoor<br />
Dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis<br />
Kavas:Thompson, Saint Saëns,Loewe, Britten, Wagner,-<br />
Tormis, Tubin, V. Kapp<br />
Tauno Aints (esiettekanne)<br />
Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori jaoks on<br />
saabunud eriline hooaeg: detsembris tähistab koor 70.<br />
sünnipäeva ning see tähendab pingelist kontserdihooaega.<br />
René Soom on Rahvusooper Estonia esibaritone.<br />
Ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore<br />
laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009)<br />
ja Georg Otsa nimelise preemia (2012). Soom on ka<br />
hinnatud kammerlaulja.<br />
MAI<br />
T 3. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />
”AASTAAJAD”<br />
Hans Davidsson (orel, Rootsi)<br />
Tantsusolistid ja koreograafia: Jonatan Davidsson,<br />
Gabriel Davidsson (Eesti Rahvusballett)<br />
Tambet Tuisk (sõna)<br />
Eesti Rahvusballeti tantsijad<br />
Nimeka Rootsi orelikunstniku Hans Davidssoni ja tema<br />
Eesti Rahvusballetis tantsivate poegade Jonatan ja<br />
Gabriel Davidssoni ühine kava, kus põimuvad klassikaline<br />
orelimuusika, spetsiaalselt loodud koreograafiaga<br />
ballett ja meeleolukas luule. Etendused Rootsi ja Taani<br />
linnade kirikutes ning kontserdisaalides on olnud väga<br />
menukad.<br />
R 6. mai kell 19 Vanemuise kontserdisaal<br />
HELSINGI ÜLIKOOLI SÜMFOONIAORKESTER<br />
Kirill Kozlovski (klaver, Valgevene)<br />
Dirigent Mikk Murdvee<br />
Kavas:<br />
Rahmaninov. Klaverikontsert nr 3 d moll, op. 30<br />
Sibelius. Sümfoonia nr 3 C-duur, op. 52<br />
Helsingi Ülikooli Sümfooniaorkestri peadirigent Mikk<br />
Murdvee ja virtuoosikuulsusega pianist Kirill Kozlovski<br />
toovad publiku ette kaks muusikamaailma tippteost.<br />
Kõrge renomeega Helsingi Ülikooli Sümfooniaorkestris<br />
on oma karjääri alustanud Soome juhtivad dirigendid<br />
John Storgårds, Jussi Jalas, Esa-Pekka Salonen ja<br />
Leif Segerstam. Orkester koosneb Helsingi ülikooli<br />
õpilastest, vilistlastest, õppejõududest ja teiste Helsingi<br />
kõrgkoolide liikmetest.<br />
R 20. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja<br />
Vanemuise kontserdimaja ja Vanemuise sümfooniaorkestri<br />
HOOAJA LÕPPKONTSERT<br />
Vanemuise sümfooniaorkester<br />
Aleksandra Kovalevitš (metsosopran, Helikon Opera,<br />
Moskva)<br />
Dirigent Paul Mägi<br />
Kavas: Elgar. Enigma variatsioonid op. 36<br />
Martucci. “Mälestuste laul” op. 68b metsosopranile ja<br />
orkestrile<br />
Tšaikovski. Sümfoonia nr 5 e-moll<br />
PÄRNU<br />
JAANUAR<br />
R 15. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja<br />
“Helisevad šedöövrid Kadriorus”<br />
Adolphe Joseph Charlemagne. “Puuviljamüük”<br />
Krista Citra Joonas (bansuri)<br />
Jaak Johanson (kitarr, tanpura)<br />
Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste<br />
Kavas: India klassikaline muusika, omalooming<br />
Vagabund Jaak rändab mööda maid, linnu ja inimesi.<br />
Kolab oma lauludega piki kalambuure ja kujundeid. Korjab<br />
üles vastutulevaid laule, pööritab neid ja põrgatab<br />
kuulajatele.<br />
Krista Citra Joonas on Eestist pärit muusik, kelle<br />
põhipilliks on saanud Indiast pärit bambusflööt bansuri.<br />
Ta on õppinud õhtumaa klassikalist muusikat Eesti ja<br />
Šveitsi akadeemiates, pöördunud siis hommikusse,<br />
õppinud India klassikalist muusikat Mumbais pandit<br />
Hariprasad Chaurasia juures. Duos Jaak Johansoniga<br />
on ta välja andnud plaadi “Sundari”.<br />
R 22. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja<br />
“KAHEKSA”<br />
Kaheksas kitarrifestival, kaheksa uudisteost, kaheksa<br />
kitarrisolisti! Andre Maaker, Riho Sibul, Jaak Sooäär,<br />
Robert Jürjendal, Ain Agan, Paul Daniel, Mai Agan, Ain<br />
Varts<br />
Keelpillikvartett Prezioso<br />
Madis Metsamart (löökpillid)<br />
Kavas: uudisteosed soolokitarridele, keelpillikvartetile<br />
ja löökpillidele Eesti autoritelt: Olav Ehala, Tõnu Kõrvits,<br />
Tauno Aints, Liis Viira, Sven Grünberg, Margo Kõlar, Mai<br />
Agan, Kristjan Randalu.<br />
R 29. jaanuar kell 19 Pärnu Eliisabeti kirik<br />
MustonenFest<br />
Bütsantsi vaimuliku muusika koor (Serbia)<br />
Kunstiline juht Nikola Popmihajlov<br />
Bütsantsi vaimuliku muusika koor on pühendunud<br />
autentse traditsioonilise ortodoksi, serbia ning bütsantsi<br />
vaimuliku muusika uurimisele, säilitamisele ning esitamisele.<br />
Tegemist on igapäevaselt tegutseva kloostrikooriga.<br />
VEEBRUAR<br />
N 11. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja<br />
RALF TAAL (klaver)<br />
Kavas: Brahms, Chopin, Ravel<br />
Aktiivse ning mitmekülgse pianisti Ralf Taali tark ja tundlik<br />
mäng on üle kahekümne aasta olnud Eesti muusikamaastikul<br />
omaette kvaliteedimärgiks. Oma seekordset<br />
kontserti alustab ta koguni terve vihiku Chopini etüüdidega<br />
(op. 25). Kontserdi teises pooles kõlavad Brahmsi<br />
eepilised rapsoodiad op. 79 ning Raveli “Öine Gaspard”<br />
(1908), mis on kogu klaveriliteratuuri üks keerulisemaid<br />
teoseid ning ka järelehüüe romantismiajastule.<br />
L 20. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja<br />
“NUKITSAMEES”<br />
Tiit Sukk (muinasjutuvestja, Eesti Draamateater)<br />
Tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo)<br />
Ansambel Olav Ehala juhatusel<br />
Dirigent Ingrid Kõrvits<br />
Tekstid koostab Leelo Tungal<br />
Kavas: Olav Ehala muusika filmist “Nukitsamees”<br />
EMT ja Elioni klientidele piletid soodushinnaga, lisainfo<br />
telekom.ee/partnerpakkumised<br />
Muinasjutukontsert toob riigi sünnipäeva eel kuulajateni<br />
ühe eesti armastatuma lasteloo. Olav Ehala on kirjutanud<br />
samanimelise filmi jaoks muusika, mida on lauldud<br />
läbi aegade erinevate koossisudega nii kontserdil kui<br />
etendusena, see on kõlanud laulupidudel ja koorikonkurssidel.<br />
“Nukitsamehe“ viisikeerud kõlavad meie kõigi<br />
kõrvus, helilooja on kirjutanud lugematuid seadeid eri<br />
koosseisudele. Nüüd on laval esialgne esitaja, tütarlastekoor<br />
Ellerhein, kelle ridades kindlasti laulavad mõned<br />
ammuse salvestuse esitajate lapsed.<br />
48 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
49
kava<br />
kava<br />
L 27. veebruar kell 14 ja 19 Pärnu kontserdimaja<br />
"BAJADEER"<br />
Ludwig Minkuse ballett<br />
Libreto ja originaalkoreograafia: Marius Petipa, Sergei<br />
Hudjakov<br />
Uusredaktsiooni koreograaflavastaja: Toomas Edur<br />
Rahvusooper Estonia etendus<br />
MÄRTS<br />
L 5. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja<br />
Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor 70<br />
Juubeligala “Ballaadid“<br />
TEHNIKAÜLIKOOLI AKADEEMILINE MEESKOOR<br />
René Soom (bariton, RO Estonia)<br />
Pärnu Kunstide Maja poistekoor<br />
Klaveril Siim Selis<br />
Dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis<br />
Kavas: Thompson, Saint Saëns, Loewe, Britten, Wagner,<br />
Tormis, Tubin, V. Kapp<br />
Tauno Aints. Uus teos (esiettekanne)<br />
Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori jaoks on<br />
saabunud eriline hooaeg. Detsembris tähistab koor 70.<br />
sünnipäeva ning see tähendab pingelist kontserttegevust.<br />
Juubelikontsertidel Pärnus ja Tartus on solistina<br />
koori ees René Soom. Tallinna kontserdiks aga saabub<br />
kodumaale bass Ain Anger, et esitada koos kooriga<br />
juubelikava, mis mõned päevad varem on kõlanud<br />
Londonis ja Llanellis. René Soom on Rahvusooper<br />
Estonia esibaritone. Ta on pälvinud Marje ja Kuldar<br />
Singi nimelise noore laulja preemia (2006), Harjumaa<br />
teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia<br />
(2012). Soom on ka hinnatud kammerlaulja.<br />
N 10. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal<br />
Mati Mikalai (klaver)<br />
Kavas: Couperin, Liszt, Ravel, Rahmaninov<br />
Paljud interpreedid hindavad pianist Mati Mikalaid<br />
suurepärase kammeransamblipartnerina. Viimase aja<br />
kõrged tunnustused on saavutatud duos Kai Ratassepaga.<br />
Mikalai on samuti väljapaistev sooloesineja. Ta on<br />
pälvinud III preemia rahvusvahelisel pianistide konkursil<br />
Kilis, Rootsis (1994) ning I preemia vabariiklikul pianistide<br />
konkursil (1994).<br />
R 18. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal<br />
“Helisevad šedöövrid Kadriorus”<br />
Boriss Kustodiev. “Lihavõtteöö”<br />
Meesansambel Credo<br />
Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre<br />
Kavas: 20. sajandi alguse vene vaimulik muusika:<br />
Rahmaninov, Tšesnokov, Lvov<br />
Vene õigeusu muusika meesansambel Credo sündis<br />
2008. aastal Zoja Tumanova algatusel. Ansambli<br />
repertuaar hõlmab sakraalmuusika eri ajastuid ja stiile.<br />
Credo laulustiili iseloomustavad nooruslikkus, vahetu<br />
musitseerimine ja muusikaarmastus, mis annab igale<br />
kontserdile erilise hingestatuse. Kollektiiv on pälvinud ka<br />
kriitikute tunnustuse.<br />
L 26. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja<br />
ÜLESTÕUSMISPÜHA KONTSERT<br />
Corelli Barokkorkester, Tallinna Poistekoor<br />
Pirjo Jonas (sopran), Arete Teemets (sopran), Ka Bo<br />
Chan (kontratenor), Valter Soosalu (tenor), Uku Joller<br />
(bass)<br />
Dirigent Martin Sildos<br />
Kavas: Händel. Oratoorium"Ülestõusmine " (“Laresurrezione”)<br />
Oratoorium “Ülestõusmine” (1708) on 23 aastase Händeli<br />
esimesi suurteoseid. Selle esiettekanne Roomas osutus<br />
erakordselt menukaks ning avas heliloojale ukse<br />
rahvusvahelisse muusikaellu. Oratooriumi põhiraskust<br />
kannavad solistid ja orkester, seda kaunistavad ava ja<br />
lõpukoorid Tallinna Poistekoori esituses.<br />
N 31. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja<br />
”Ai Heit Mjuuzik!”<br />
Kontserdikavas astuvad ülesmuusikat armastavad/vihkavad<br />
artistid: Maris Liloson, Haide Männamäe, Toomas<br />
Tross ja Siim Selis.<br />
Mis on muusika ja miks me seda armastame/vihkame?<br />
Laval kohtuvad neli artisti, igaühel erinev nägemus,<br />
milline peab olema hea muusikaga kontsert ja kuidas<br />
väljendada muusikas olulist. Näiteks, kuidas esitada<br />
kurba muusikat nii, et publik valaks pisaraid? Muusikat<br />
on nimetatud helide ja heliridade liikuvaks mänguks,<br />
meie laval need heliread visualiseeruvad. Esitusele<br />
tulevad vokaalsed šedöövrid heliloojatelt: Bernstein,<br />
Chopin, Weill, Sumera, Aboulker, Pärt. Laval on ka üks<br />
väga eriline klaver.<br />
APRILL<br />
R 8. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal<br />
Gesualdo "Armastus ja surm"<br />
Hortus Musicus<br />
Solistid Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), Oliver<br />
Kuusik (tenor, RO Estonia), Pavlo Balakin (bass, RO<br />
Estonia) jt<br />
Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen<br />
Kavas: Carlo Gesualdo. Madrigalid ja instrumentaalmuusika<br />
Carlo Gesualdo sünnist möödub nädal enne seda<br />
kontserti 450 aastat. Et seda tähistada, kutsub Hortus<br />
Musicus külla vokaalsolistid, varajase muusika kogenud<br />
esitajad, ning võtab ette Gesualdo teosed. Gesualdo<br />
elulugu on täis teravaid toone: armukadedust, mõrvu,<br />
religiooni, pööraseid rikkusi ja äärmuslikke emotsioone.<br />
Tema muusika on aga täiesti teisest maailmast. Seda<br />
iseloomustavad tihe faktuur, ootamatud kromatismid,<br />
taevalik ilu ja muusikaline väljendusrikkus.<br />
T 12. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja<br />
Lauri Saatpalu (laul), Raivo Tafenau (saksofonid, akordion),<br />
Peeter Rebane (kitarr)<br />
Kõlavad unustuses eesti lood<br />
L 16. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja<br />
Muusikat suurele segakoorile – laval on 120 lauljat!<br />
Tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo)<br />
Tallinna Muusikakeskkooli Noortekoor, dirigent Ingrid<br />
Kõrvits<br />
Eesti Rahvusmeeskoor<br />
Dirigent Mikk Üleoja<br />
Kavas:Eesti kooriklassika: Tobias, Kreek, Saar<br />
Esitamisele tulevad Rudolf Tobiase motetid, sh "Kephas",<br />
mida isegi enamik erialainimesi pole kunagi kontserdilaval<br />
kuulnud, ning Cyrillus Kreegi ja Mart Saare suurt<br />
koosseisu nõudvad ilmalikud segakooriteosed.<br />
R 22. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja<br />
“Komodo Awards“<br />
Löökpilliansambel KOMODO (Rootsi)<br />
Kontsertetendus “Komodo Awards” esitleb võitjaid<br />
järgmistes kategooriates: 100 meetri soolotrumm, parim<br />
poistebänd ja aasta kastanjetimängija. Kohal on õhtujuht,<br />
majabänd ja külalisesinejad. Kõike kroonib huumor,<br />
hullus ja arutu löökpillipark.<br />
N 28. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja<br />
HOOAJA LÕPPKONTSERT<br />
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER<br />
Solist Sten Heinoja (klaver)<br />
Dirigent Arvo Volmer<br />
Kavas: Ravel. “Suursugused ja sentimentaalsed valsid”<br />
Prokofjev. Klaverikontsert nr 3C duur, op. 26<br />
Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 h-moll, op. 74 “Pateetiline”<br />
Muusikaajaloo tähtteosele, Tšaikovski Kuuendale sümfooniale<br />
sekundeerib Prokofjevi Kolmas klaverikontsert,<br />
kus soleerib Londonis õppiv särav muusik, vabariikliku<br />
pianistide konkursi võitja Sten Heinoja. Juhatab Eesti<br />
Riikliku Sümfooniaorkestri teenekas peadirigent Arvo<br />
Volmer, kes on pikka aega olnud ka Rahvusooper<br />
Estonia, Adelaide’i sümfooniaorkestri ja Oulu Sinfonia<br />
peadirigent ning kunstiline juht. Praegu on Volmer<br />
Bolzano ja Trento Haydni Orkestri peadirigent.<br />
MAI<br />
L 7. mai kell 19 Pärnu kontserdimaja<br />
”AASTAAJAD”<br />
Hans Davidsson (orel, Rootsi)<br />
Tantsusolistid ja koreograafia: Jonatan Davidsson,<br />
Gabriel Davidsson (Eesti Rahvusballett)<br />
Tambet Tuisk (sõna)<br />
Eesti Rahvusballeti tantsijad<br />
Nimeka Rootsi orelikunstniku Hans Davidssoni ja tema<br />
Eesti Rahvusballetis tantsivate poegade Jonatan ja<br />
Gabriel Davidssoni ühine kava, kus põimuvad klassikaline<br />
orelimuusika, spetsiaalselt loodud koreograafiaga<br />
ballett ja meeleolukas luule. Etendused Rootsi ja Taani<br />
linnade kirikutes ning kontserdisaalides on olnud väga<br />
menukad.<br />
JÕHVI<br />
JAANUAR<br />
L 16. jaanuar kell 19 Saka mõis<br />
“Helisevad šedöövrid Kadriorus”<br />
Adolphe Joseph Charlemagne. “Puuviljamüük”<br />
Krista Citra Joonas (bansuri)<br />
Jaak Johanson (kitarr, tanpura)<br />
Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste<br />
Kavas: India klassikaline muusika, omalooming<br />
Vagabund Jaak rändab mööda maid, linnu ja inimesi.<br />
Kolab oma lauludega piki kalambuure ja kujundeid. Korjab<br />
üles vastutulevaid laule, pööritab neid ja põrgatab<br />
kuulajatele.<br />
Krista Citra Joonas on Eestist pärit muusik, kelle<br />
põhipilliks on saanud Indiast pärit bambusflööt bansuri.<br />
Ta on õppinud õhtumaa klassikalist muusikat Eesti ja<br />
Šveitsi akadeemiates, pöördunud siis hommikusse,<br />
õppinud India klassikalist muusikat Mumbais pandit<br />
Hariprasad Chaurasia juures. Duos Jaak Johansoniga<br />
on ta välja andnud plaadi “Sundari”.<br />
K 20. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal<br />
Indrek Vau (trompet)<br />
Heigo Rosin (marimba)<br />
Johan Randvere (klaver)<br />
Kavas: Nyman, Fenton, Rannap<br />
Kolme silmapaistva talendi muusikaline kohtumine:<br />
ERSO trompetirühma kontsertmeister Indrek Vau ja<br />
telekonkursi “Klassikatähed” finalistid, mitme konkursi<br />
laureaadid löökpillimängija Heigo Rosin ja pianist Johan<br />
Randvere.<br />
L 23. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja<br />
“KAHEKSA”<br />
Kaheksas kitarrifestival, kaheksa uudisteost, kaheksa<br />
kitarrisolisti! Andre Maaker, Riho Sibul, Jaak Sooäär,<br />
Robert Jürjendal, Ain Agan, Paul Daniel, Mai Agan, Ain<br />
Varts<br />
Keelpillikvartett Prezioso<br />
Madis Metsamart (löökpillid)<br />
Kavas: uudisteosed soolokitarridele, keelpillikvartetile<br />
ja löökpillidele Eesti autoritelt: Olav Ehala, Tõnu Kõrvits,<br />
Tauno Aints, Liis Viira, Sven Grünberg, Margo Kõlar, Mai<br />
Agan, Kristjan Randalu.<br />
L 30. jaanuar kell 18 Jõhvi kontserdimaja<br />
''PRUUT LAENUKS''<br />
Sõnateatri etenduses mängivad Aleksandr Mihhailov,<br />
Elena Proklova, Julia Takšina, MariaDobrozivskaja,<br />
Mihhail Bezobrazov (Moskva).<br />
Etendus on vene keeles.<br />
VEEBRUAR<br />
K 3. veebruar kell 19 Jõhvi kontserdimaja<br />
MustonenFest<br />
KAMMERORKESTER MOSKVA VIRTUOOSID<br />
Dirigent ANDRES MUSTONEN<br />
Kavas: Tšaikovski "Aastaajad", Boccherini, Telemann,<br />
Kantšeli, Sumera<br />
Moskva Virtuoosid, maestro Vladimir Spivakovi orkester,<br />
on tänaseks tähistanud juba 35. tegevusaastat. Vene<br />
muusikakultuuri sümboliks kujunenud orkestri kontserte<br />
tervitatakse tormiliselt kõikjal maailmas. Andres Mustoneni<br />
ja orkestri koostöö on mitmel kontserdil Moskvas<br />
ovatsioonidega vastu võetud.<br />
P 14. veebruar kell 17 Jõhvi kontserdimaja<br />
Huumoriõhtu “Kõverpeegel” (“Кривое зеркало”)<br />
Etendus on vene keeles<br />
E 22. veebruar kell 12 Jõhvi kontserdimaja<br />
“NUKITSAMEES”<br />
Tiit Sukk (muinasjutuvestja, Eesti Draamateater)<br />
Tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo)<br />
Ansambel Olav Ehala juhatusel<br />
Dirigent Ingrid Kõrvits<br />
Tekstid koostab Leelo Tungal<br />
Kavas: Olav Ehala muusika filmist “Nukitsamees”<br />
Muinasjutukontsert toob riigi sünnipäeva eel kuulajateni<br />
ühe eesti armastatuma lasteloo. Olav Ehala on kirjutanud<br />
samanimelise filmi jaoks muusika, mida on lauldud<br />
läbi aegade erinevate koossisudega nii kontserdil kui<br />
etendusena, see on kõlanud laulupidudel ja koorikonkurssidel.<br />
“Nukitsamehe“ viisikeerud kõlavad meie kõigi<br />
kõrvus, helilooja on kirjutanud lugematuid seadeid eri<br />
koosseisudele. Nüüd on laval esialgne esitaja, tütarlastekoor<br />
Ellerhein, kelle ridades kindlasti laulavad mõned<br />
ammuse salvestuse esitajate lapsed.<br />
T 23. veebruar kell 18 Jõhvi kontserdimaja<br />
ESTONIAN DREAM BIG BAND<br />
Siim Aimla (kunstiline juht, saksofon, flööt)<br />
Vokaalsolistid: Hedvig Hanson ja Uku Suviste<br />
Kavas: teoseid eesti džässi varasalvest vol. 2: Kustas<br />
Kikerpuu, Harri Tarvi, Uno Loop, Hedvig Hanson<br />
50 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
51
välismeedia<br />
kava<br />
Estonian Dream Big Band (EDBB) on võtnud oma südameasjaks<br />
taasesitada Eesti džässiajaloo parimate ja<br />
huvitavamate autorite palu ning rikastada varemloodut<br />
uute kompositsioonidega. Solistid Hedvig Hanson ja Uku<br />
Suviste, meie säravaimad lauljad, on eripalgelised muusikud.<br />
Hanson võlub laval oma lüürilisuse ja südamlikkusega,<br />
Suviste meheliku ja isikupärase hääletämbriga.<br />
Mõlema ühiseks tunnusjooneks on professionaalne<br />
artistlikkus ja lavasarm.<br />
L 27. veebruar kell 18 Jõhvi kontserdimaja<br />
"33"<br />
DIMA BILAN (vokaal, Venemaa)<br />
MÄRTS<br />
L 5. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja<br />
"Oled olemas"<br />
Marie Vaigla (vokaal), Raul Vaigla (basskitarr), Robert<br />
Vaigla (kitarr)<br />
P 20. märts kell 17 Jõhvi kontserdimaja kammersaal<br />
Beardless Quintet (Peterburi)<br />
kurba muusikat nii, et publik valaks pisaraid? Muusikat<br />
on nimetatud helide ja heliridade liikuvaks mänguks,<br />
meie laval need heliread visualiseeruvad. Esitusele<br />
tulevad vokaalsed šedöövrid heliloojatelt: Bernstein,<br />
Chopin, Weill, Sumera, Aboulker, Pärt. Laval on ka üks<br />
väga eriline klaver.<br />
N 7. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal<br />
Gesualdo "Armastus ja surm"<br />
Hortus Musicus<br />
Solistid Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), Oliver<br />
Kuusik (tenor, RO Estonia), Pavlo Balakin (bass, RO<br />
Estonia) jt<br />
Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen<br />
Kavas: Carlo Gesualdo. Madrigalid ja instrumentaalmuusika<br />
Carlo Gesualdo sünnist möödub nädal enne seda<br />
kontserti 450 aastat. Et seda tähistada, kutsub Hortus<br />
Musicus külla vokaalsolistid, varajase muusika kogenud<br />
esitajad, ning võtab ette Gesualdo teosed. Gesualdo<br />
elulugu on täis teravaid toone: armukadedust, mõrvu,<br />
religiooni, pööraseid rikkusi ja äärmuslikke emotsioone.<br />
Tema muusika on aga täiesti teisest maailmast. Seda<br />
iseloomustavad tihe faktuur, ootamatud kromatismid,<br />
taevalik ilu ja muusikaline väljendusrikkus.<br />
T 19. aprill kell 12 Jõhvi kontserdimaja<br />
Lastekontsert<br />
“Komodo Awards“<br />
Löökpilliansambel KOMODO (Rootsi)<br />
ajastu ühe mõjuvama ja originaalsema kammermuusikateosega,<br />
mis haarab esimesest akordist ja suudab<br />
muuta 45 minutit üheks pikaks lummavaks ohkeks.<br />
L 30. aprill kell 17 Jõhvi kontserdimaja<br />
EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER<br />
Solist Sten Heinoja (klaver)<br />
Dirigent Arvo Volmer<br />
Kavas: Ravel. “Suursugused ja sentimentaalsed valsid”<br />
Prokofjev. Klaverikontsert nr 3C duur, op. 26<br />
Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 h-moll, op. 74 “Pateetiline”<br />
Muusikaajaloo tähtteosele, Tšaikovski Kuuendale sümfooniale<br />
sekundeerib Prokofjevi Kolmas klaverikontsert,<br />
kus soleerib Londonis õppiv särav muusik, vabariikliku<br />
pianistide konkursi võitja Sten Heinoja. Juhatab Eesti<br />
Riikliku Sümfooniaorkestri teenekas peadirigent Arvo<br />
Volmer, kes on pikka aega olnud ka Rahvusooper<br />
Estonia, Adelaide’i sümfooniaorkestri ja Oulu Sinfonia<br />
peadirigent ning kunstiline juht. Praegu on Volmer<br />
Bolzano ja Trento Haydni Orkestri peadirigent.<br />
MAI<br />
5.–8. mai<br />
JÕHVI BALLETIFESTIVAL<br />
Orange stage, Peking<br />
Eesti muusikakollektiivid<br />
Eesti Kontserdiga<br />
neljal Hiina tippfestivalil<br />
Anton Sušev (altsaksofon), Dimitri Semjonov (tenorsaksofon),<br />
Jevgeni Ponomarjov (klaver, klahvpillid), Grigori<br />
Voskoboinik (bass), Pjotr Mihhejev (trummid)<br />
Beardless Quinteti muusika on segu kaasaegsest<br />
džässist ja funk stiilist. Ansambel koosneb Peterburgi<br />
parimatest džässmuusikutest. Grigori Voskoboinik on<br />
tuntud eduka filmimuusikaloojana, samuti paljudes<br />
klassikalise ja vanamuusika projektides osalejana.<br />
APRILL<br />
R 1. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal<br />
”Ai Heit Mjuuzik!”<br />
Kontserdikavas astuvad ülesmuusikat armastavad/vihkavad<br />
artistid: Maris Liloson, Haide Männamäe, Toomas<br />
Tross ja Siim Selis.<br />
Mis on muusika ja miks me seda armastame/vihkame?<br />
Laval kohtuvad neli artisti, igaühel erinev nägemus,<br />
milline peab olema hea muusikaga kontsert ja kuidas<br />
väljendada muusikas olulist. Näiteks, kuidas esitada<br />
Kontsertetendus “Komodo Awards” esitleb võitjaid<br />
järgmistes kategooriates: 100 meetri soolotrumm, parim<br />
poistebänd ja aasta kastanjetimängija. Kohal on õhtujuht,<br />
majabänd ja külalisesinejad. Kõike kroonib huumor,<br />
hullus ja arutu löökpillipark.<br />
K 20. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal<br />
Sigrid Kuulmann (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Marko<br />
Martin (klaver)<br />
Kavas: Mozart, Rahmaninov<br />
Sergei Rahmaninovi monumentaalne Klaveritrio nr<br />
2, alapealkirjaga “Eleegiline”, on loodud 1893. aastal<br />
ja pühendatud Pjotr Tšaikovski mälestusele. Trio<br />
vormikäsitlus ja muusikaline väljenduslaad on äärmiselt<br />
omanäoline ja fantaasiarikas. Tegemist on romantismi-<br />
N 5. mai kell 19 Rakvere teater<br />
Jõhvi balletifestival<br />
”AASTAAJAD”<br />
Hans Davidsson (orel, Rootsi)<br />
Tantsusolistid ja koreograafia: Jonatan Davidsson,<br />
Gabriel Davidsson (Eesti Rahvusballett)<br />
Tambet Tuisk (sõna)<br />
Eesti Rahvusballeti tantsijad<br />
Nimeka Rootsi orelikunstniku Hans Davidssoni ja tema<br />
Eesti Rahvusballetis tantsivate poegade Jonatan ja<br />
Gabriel Davidssoni ühine kava, kus põimuvad klassikaline<br />
orelimuusika, spetsiaalselt loodud koreograafiaga<br />
ballett ja meeleolukas luule. Etendused Rootsi ja Taani<br />
linnade kirikutes ning kontserdisaalides on olnud väga<br />
menukad.<br />
R 6. mai kell 19 Jõhvi kontserdimaja<br />
Jõhvi balletifestival<br />
VALGEVENE RAHVUSLIK OOPERI- JA BALLETITEATER<br />
LUDWIG MINKUS."DON QUIJOTE"<br />
Ballett 3 vaatuses<br />
L 7. mai kell 19 Jõhvi kontserdimaja<br />
Jõhvi balletifestival<br />
Balletigala<br />
VALGEVENE RAHVUSLIK OOPERI- JA BALLETITEATER<br />
RimskiKorsakov. "Šeherezade"<br />
Galakontsert<br />
Oktoobri lõpus leidis aset ulatuslik Eesti-<br />
Hiina kultuurikoostööprojekt, mille raames<br />
kolm Eesti juhtivat muusikakollektiivi<br />
esinesid Hiina tippfestivalidel. Projekti Eesti<br />
algataja ning partner oli Eesti Kontsert.<br />
tekst: SVEA IDEON-MARKS<br />
fotod: MEELIS VIND, JAAN KRIVEL, ANU HUNTSAAR, LAURI AAV<br />
Eesti Klaveriorkestri visiit<br />
Hiinasse sai teoks koostöös<br />
Estonia Klaverivabriku<br />
ja Ettevõtluse Arendamise<br />
Sihtasutusega. Esmalt osaleti<br />
Aasia suurimal muusikainstrumentide<br />
messil Music China 2015, mis<br />
toimub iga aasta koostöös Frankfurdi<br />
Musikmesse’ga. Esineti lühi-show´ga,<br />
demonstreerides Estonia klavereid messi<br />
tuhandetele külastajatele. Estonia klaverite<br />
messiala oma kauni Kadrioru lossi<br />
saali kujundusega oli messi üks maitsekamaid<br />
stende. Klaveriorkestri etteasted,<br />
varieerudes kahest kuni kaheksa pianistini,<br />
tõid Estonia klavereid uudistama<br />
Dee Dee Bridgewater<br />
52 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee<br />
www.concert.ee<br />
KEVAD 2016 <strong>APLAUS</strong><br />
53
välismeedia<br />
Paus<br />
Klaveriorkester pärast<br />
kontserti Shanghai<br />
kontserdisaali ees<br />
Estonian Dream Big Band proovis<br />
Klaveriorkester China Shanghai<br />
International Arts Festivali vabaõhulaval<br />
sadu messikülastajaid, kes vaimustunult<br />
salvestasid pianistide esinemisi nutitelefonidega.<br />
Messile järgnesid kontserdid<br />
Hiina Shanghai rahvusvahelise etenduskunstide<br />
festivali raames (China Shanghai<br />
International Arts Festival). Hiina ühe<br />
suurima festivali toimumist reklaamivad<br />
bännerid oli Shanghai linnapildis nähtavad.<br />
Klaveriorkestri kontserdid toimusid<br />
Tongji ülikoolis, festivali suurel vabaõhulaval<br />
ning Shanghai 1000-kohalises ajaloolises<br />
kontserdisaalis, mis oli viimse kohani<br />
välja müüdud. Klaveriorkester kasutas oma<br />
kontsertidel Estonia klavereid, mille eest<br />
suured tänud Estonia Piano China´le.<br />
Igal aastal toimub etenduskunstide<br />
festivali esimesel nädalal ka rahvusvaheline<br />
kontserdikorraldajate mess, mille raames<br />
on arvukalt loenguid, diskusioone<br />
ja showcase´e jne, kuhu on välja valitud<br />
potentsiaalsed projektid Aasia muusikaturu<br />
jaoks. Eesti Kontserdil oli erakordne<br />
võimalus anda panus messi ava-showcase'i<br />
toimumisse, kus toodi esiettekandele maailmakuulsa<br />
Hiina heliloojaTan Duni teose<br />
“Farewell my Concubine“ uus versioon,<br />
esitajateks pianist Lauri Väinmaa Estonia<br />
klaveril koos Pekingi Ooperi sopraniga.<br />
Väinmaa partiil oli ka teatraalne aspekt,<br />
Kuninga roll, ühistegevuses sopraniga, kes<br />
muuhulgas esitas akrobaatilise mõõgaga<br />
tantsunumbri. Teost tutvustas lavalt Tan<br />
Dun isiklikult ning viis eelnevalt läbi<br />
proovitsükli koos esitajatega.<br />
Estonian Dream Big Bandi (EDBB)<br />
Hiina kontserdireis algas Nine Gates Jazz<br />
Festivaliga Pekingis. EDBB tuuri korraldaja,<br />
Eesti Kontserdi produtsendi Neeme<br />
Punderi sõnutsi oli Pekingi kontserdi vastuvõtt<br />
vägev, rahvast oli palju. Neeme<br />
Punder: "Bigbändi vokaalsolist Sofia<br />
Rubina oli äge, võluv, meeldiv, artistlik,<br />
südamlik, teisisõnu lihtsalt võrratu<br />
muusik. Ka EDBB esinemine Shanghai<br />
rahvusvahelise JZ džässifestivali avakontserdil,<br />
vähemalt kolme tuhande vaataja<br />
ees ületas kõik ootused. Laval oli kaks<br />
esmaklassilist bigbändi: EDBB ja festivali<br />
enese uskumatult heade muusikute<br />
orkester, samuti hulk maailmatasemel<br />
artiste, alates Hiina tuntuimatest – Coco<br />
Zhao’st ja Jonas Seetoh’ist. Ekstraklass<br />
oli Victor Wooten oma sõnatuksvõtva<br />
meisterlikkusega basskitarril. Tema sooloesitus,<br />
mis kõlas nagu orkester, võttis<br />
jalad nõrgaks igal muusikul – ei usu, oli<br />
see unes või ilmsi. Õhtu peakangelane<br />
oli mõistagi Dee Dee Bridgewater – see<br />
elamus vist ei kustugi. Tema eelmine<br />
esinemine Tallinnas on paljudel kirkalt<br />
meeles tänini. Ja kõiki neid staare saatis<br />
Eesti bigbänd! Ja mitte ei saatnud, vaid oli<br />
fantastiline lavapartner! Kiidusõnu jagub<br />
ka publikule, kes oli väga kultuurne, elas<br />
artistidele kaasa ning oli väga rahumeelne<br />
ja mõnus. Mis peamine – teatakse-tuntakse,<br />
mis on hea. Oi kui suure aplausi sai<br />
ka EDBB!"<br />
Erakordse finaali eesti muusikute<br />
invasioonile Hiinas andis Eesti<br />
Rahvusmeeskoor, esinedes koos Shanghai<br />
Sümfooniaorkestriga orkestri uues kontserdimajas.<br />
Koos rahvusvaheliste solistide<br />
ja dirigent Peter Ruzickaga kanti<br />
ette Arnold Schönbergi kantaat “Gurre-<br />
Lieder“. Esmaesitus Hiinas! Sama kava<br />
esitati paari päeva pärast Pekingi Poly<br />
Theatre'i kontserdisaalis, kus toimus<br />
Pekingi rahvusvahelise muusikafestivali<br />
pidulik lõppkontsert.<br />
Eesti Rahvusmeeskoori a capella kontsert<br />
Pekingis toimus Sanlituni keskuses,<br />
kust see kanti üle ka LED-ekraanile<br />
keskuse välisfassaadil. See oli esimene<br />
klassikalise muusika kontserdi tele(otse)<br />
ülekanne Hiinas (LTTV), mille vaatajate<br />
arv võis küündida kuni 10 miljonini.<br />
Estonia klaverid<br />
Music China messil<br />
RAM proovis, Shanghai<br />
dirigent Peter Ruzicka<br />
Rahvusmeeskoor,<br />
Orange stage, Peking<br />
54 <strong>APLAUS</strong> KEVAD 2016 www.concert.ee
www.mitsubishi.ee<br />
MITSUBISHI<br />
MAHUKAS JA<br />
MUGAV MAASTUR<br />
Keskmine kütusekulu 6,2–6,7 l/100km, CO 2<br />
emissioon 122–134 g/km.<br />
Mitsubishi Motorsi ametlikud esindused: Silberauto Eesti AS • TALLINN, Peterburi tee 50a, tel 605 6950 • TARTU, Ringtee 61, tel 730 0720 • PÄRNU, Riia mnt 231a,<br />
tel 445 1990 • JÕHVI, Jaama 42a, tel 611 9733 • KURESSAARE, Tallinna 82b, tel 453 1423 • VILJANDI, Pargi 3b, tel 435 4911 • RAKVERE, Haljala tee 1, tel 660 0152<br />
Metro Auto • TALLINN, Tammsaare tee 53, tel 6540 300<br />
Mitsubishi Motorsi peaesindus Eestis: AS Silberauto