APLAUS

APLAUS 

muusikaajakiri 

nr 15 kevad 2016 

hind 2.50€ 

Vaata 

kevadist 

kontserdikava 

lk 40! 

Eesti Kontsert 

75 

Teejuht 

Mustonenfestile 

Filmid 

„Aadama passioonist“ 

Ooperilavastaja 

maailmarekord - 

Juri Aleksandrov 

Kuidas me vihkame 

MUUSIKAT 

Luigeluulinna arhitekt 

Ülo Krigul

sisukord 

16 

14 

32 

53 

36 

20 

29 

SISUKORD 

Esikaanel 

Ülo Krigul 

Foto © Rene Suurkaev 

30 

Uudised 6 

Persoon. Ülo Krigul 8 

Klassikatähed. Vestlusring 12 

Eesti Kontsert 75 16 

Juri Aleksandrov. Ooperilavastaja 20 

Kuidas me vihkame muusikat 29 

Komodo jagab auhindu 30 

Teejuht Mustonenfestile 32 

Filmid „Aadama passioonist“ 36 

Kontserdikava 40 

Eesti Kontserdiga Hiinas 53 

TÄHELEPANU! TEGEMIST ON ALKOHOLIGA. ALKOHOL VÕIB KAHJUSTADA TEIE TERVIST. KUI JOOD, ÄRA SÕIDA! WWW.PRIKE.EE www.concert.ee 

KEVAD 2016 APLAUS 3

juhtkiri 

ESTONIA KONTSERDISAAL 

Estonia pst 4, 10148 Tallinn 

telefon 614 7771 

e-post info@concert.ee 

Keskmine kütusekulu 4,1–8,9 l/100 km, CO 2 

-emissioon 106–209 g/km. 

Uus C-klass Coupé 

Kaasahaarav kogemus 

Kõikidele Su meeltele. Voolujooneline ja sportlik coupé, mis ei jäta külmaks ühtegi 

pilku. Koge seda, mis toob naeratuse näole, teeb südame soojaks ja äratab soovi 

stiilset sõitu nautida. Tõeliselt vastupandamatu. 

Silberauto Eesti AS esindused: Tallinn, Järvevana tee 11, tel 626 6000 Tartu, Ringtee 61, tel 730 0720 Pärnu, Riia mnt 231a, 

tel 445 1990 Rakvere, Haljala tee 1, tel 660 0152 Mercedes-Benz peaesindus Eestis AS Silberauto: Tallinn, Järvevana tee 11 

www.mercedes-benz.ee 

VANEMUISE KONTSERDIMAJA 

Vanemuise 6, 51003 Tartu 


e-post vkm@concert.ee 

PÄRNU KONTSERDIMAJA 

Aida 4, 80011 Pärnu 


e-post parnu@concert.ee 

JÕHVI KONTSERDIMAJA 

Pargi 40, 41537 Jõhvi 


e-post johvi@concert.ee 

PETERBURI JAANI KIRIK 

Dekabristide 54a, Peterburi 

telefon +781 2710 8446 

e-post jaanikirik@concert.ee 

APLAUS 

Eesti Kontserdi ajakiri 

www.concert.ee/ajakiri-aplaus 

Nr 15 kevad 2016 

Väljaandja 

Eesti Kontsert 

Indrek Poolak 

aplaus@concert.ee 

Teostus 

Menu 

Toimetaja 

Lauri Aav 

Keeletoimetaja 

Madli Vallikivi - Päts 

Kujundaja 

Sirli Siniväli 

Trükikoda 

Uniprint 

www.concert.ee 

75 nende inimeste arvuga, kes on tema tööd nautinud. 

aastat on ühe asutuse elus kordades pikem aeg, kui 

üksikisiku elus, sest see aeg tuleb korrutada kõigi 

nende inimeste arvuga, kes on selles asutuses töötanud, 

aga kontsertorganisatsiooni puhul ka kõigi 

Keegi ei ole vist kokku löönud, kui suur oleks see number, mis sellise 

valemi puhul võrduks Eesti Kontserdi juubeli arvnäitajaga. See pole ka 

üldse oluline, sest Eesti Kontsert oli, on ja jääb kõigele vaatamata. 

Tänane Eesti Kontsert on iseendaks saanud aegade jooksul. ENSV 

Riikliku Filharmoonia asutas 1941. aastal Eesti okupeerinud riik eesmärgiga 

kontrollida ideoloogiliselt muusikaelu. Kuid kohe alguses 

vedas viltu. Esimene koosseisuline kollektiiv oli ometi Gustav Ernesaksa 

meeskoor, mitte ansambel Pesni i pljaski, nagu oleks olnud ideoloogiliselt 

loogiline. Sajandi viiekümnendad ei olnud sündmustevaesed, sest 

täiesti “ootamatult” tõi eesti dirigent Sergei Prohhorov kuulajate ette 

ideoloogiliselt “võõra” Eduard Tubina 5. ja 6. sümfoonia, mis otsustavalt 

muutis meie muusikapilti. Dirigent Roman Matsov tõi lavale sakraalsete 

tekstidega oratoriaalsed suurvormid ja nende kõrvale Dmitri Šostakovitši 

sümfooniate, pehmelt öeldes mitte just “soovitatud” ettekanded kuni 13. 

sümfooniani, mis oli lausa keelatud. Kuuekümnendad algasid Tallinna 

Kammerorkestri loomisega 19. oktoobril 1960. Neeme Järvi, Arvo Pärt ja 

Eri Klas olid mehed, kes puhusid lõkkele meie oma heliloomingu ja tegid 

seda sellise leegiga, et publik ei mahtunud saali ära. Kuuekümnendad 

tõid lisaks vene maailmameestele, kes siin nõukogude läänes tavakülalised 

olid, ka esimesed pääsukesed maailmast, mis meile seni oli olnud 

suletud. Viiulikunstnikud Ida Händel ja Isaac 

Stern, pianistid Annie Fischer ja John Ogdon 

ning dirigendid Karel Ančerl, Carlo Zecchi 

ja Serge Baudo, kui nimetada olulisemaid. 

Seitsmekümnendad tõid kaasa barokk- ja 

veel varasema muusika buumi koos Andres 

Mustoneniga ja Filharmoonia Kammerkoori 

Tõnu Kaljustega. Algasid festivalide ajad, mis 

kestavad tänaseni. Kaheksakümnendatel saime 

lahti abreviatuurist ENSV ja asutusest 

sai Eesti Kontsert. Järgnev viis meid iga päevaga 

sinnapoole, kuhu olime pürginud kõik 

eelnevad aastad. Täna võime öelda, et meie 

tegevus on kadestamisväärne nii lähinaabrite 

kui kõikide nende silmis, kes meist põhja, 

lõuna, ida või lääne suunal tunnevad huvi 

kontserdikorraldustöö ja selle tulemuste vastu. 

Kui prohvetit mängida, siis arvan, et pole 

kaugel aeg, mil Eesti Kontserdist saab GC ehk 

Global Concert. 

Toomas Velmet 

Eesti Kontserdi loomenõukogu esimees, 

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor 

KEVAD 2016 APLAUS 

5

uudised 

uudised 

Jõhvi balletifestival 2016 

4.–8. maini toimub juba üheksas Jõhvi balletifestival, mille peakülaliseks on 

Louis Kahni näitus 

Saaremaa ooperipäevade ajal 

Kuressaare linnuses 2016. aasta märtsist augustini toimuv näitus kõrvutab Saaremaa keskaegse 

arhitektuurikoolkonna aspekte Kahni loominguga ja küsib, kas nende vahel võiks olla mingi seos. 

2016. aastal täitub kümme aastat esimestest Kahni päevadest Kuressaares ning märtsis tähistatakse 

Kahni sünnikodus arhitekti 115. sünniaastapäeva. 

Vaade alt üles. Gooti arhitektuuri sümboolne "taevakaar" ja samas konstruktsiooniline ehituslik 

võte 14. sajandi Kuressaare linnuses. Louis Kahni arhitektuuris 1967-1972 on see aga täiesti müstiline 

element. Kas mitte modernistlikust arhitektuurist informeeritud gootika 

tekst: HEIE TREIER foto: ARNE MAASIK 

Kuressaares sündinud maailmanimega arhitekt Louis Kahn (1901–1974) on 

loonud monumentaalset ja metafüüsilist arhitektuuri, mille salapära paelub üha 

uusi arhitektide, kunstiteadlaste ja arhitektuurihuviliste põlvkondi üle maailma. 

▲Väike poiss, kes vaatas oma kodulinnas 

Kuressaare lossis alt üles ja nägi ristroidvõlvi, 

olles lummatud, sest arhitektuur tundus 

talle võimsam kui see tegelikult oli? Ning 

arhitektina Ameerikas, projekteerides 

Exeteri raamatukogu, võttis selle kujundi 

oma kehamälust? 

Näitused Pärnu 

kontserdimaja galeriis 

Kuni 28. jaanuarini on kontserdimaja I korruse galeriis uudistamiseks välja 

pandud Pärnu fotoklubi iga-aastane ülevaatenäitus. See on pärnumaalaste 

pilguheit lähematele ja kaugematele paikadele, meeleoludele ja inimestele 

läbi oma truu kaaslase – kaamerasilma. Veebruari näitusena avatakse Uku 

Põllumaa, Tõnu Nooritsa ja Peeter Paasmäe fotonäitus “Fataalsed ehitised 

Eestis II” alapealkirjaga “Ristitee”. Kevadel, märtsikuus, rõõmustavad 

kontserdimaja külastajaid Pärnu Kunstide Majas tegutsevate Silvia Nõukase 

ja Anu Ojamaa kunstistuudiote õpilastööde näitused "Kevad 2016". Galeriis on 

üleval noorte kunstnike erinevates tehnikates tehtud tööd: siin on portreid, 

maastikumaale, linnavaateid, temaatilisi ja ruumilisi kompositsioone. 

Valgevene Rahvuslik Akadeemiline Suur Ooperi- ja Balletiteater. 

Suure riigi esindusteater andis eelmisel aastal 

kokku üle 500 ooperi- ja balletietenduse, mida vaatas üle 

240 tuhande inimese. Jõhvi nõudliku festivalipublikuni 

tuuakse Valgevenest Ludwig Minkuse kolmevaatuseline 

ballettt "Don Quijote", mille libreto on kirjutanud Marius 

Petipa. Koreograafia on loonud lisaks Petipale Aleksandr 

Gorski, Kasjan Goleizovski ja Valentin Elizarev. Valgevene 

teatril on kavas ka Rimski-Korsakovi ühevaatuseline ballett 

"Šeherezade", mida esitatakse ühe osana balletifestivali 

menukast galaõhtust. 

Valgevene rahvuslikule ooperi- ja balletiteatrile lisaks on 

festivalil muidki põnevaid esinejaid: 

nimekas Rootsi organist Hans Davidsson teeb ühise 

kava koos oma Eesti Rahvusballetis tantsivate poegade 

Jonatan ja Gabriel Davidssoniga. “Aastaajad” on lavastus, 

milles põimuvad klassikaline orelimuusika, spetsiaalselt 

loodud koreograafiaga ballett ja meeleolukas luule. Kõige 

pisemad saavad proovida balletiseelikuid ja varvaskingi 

ning õpivad koos Eesti Rahvusballeti tantsijatega selgeks 

ühe ehtsa balletitantsu. 

Eelmisel aastal külastas VIII Jõhvi balletifestivali kokku 

2200 inimest! 

Saaremaa ooperipäevad 

on Lääne-Eesti aasta turismitegu 2015 

25.–26. novembril tunnustati Haapsalus toimunud Lääne-Eesti turismikonverentsil 

Lääne-Eesti tublimaid turismiarendajaid. Saaremaa ooperipäevad 

kuulutati 16 kandidaadi seas aasta turismisteo tiitli vääriliseks! 

Foto: MERILIN KAUSTEL-LEHEMETS 

Juba neljandat aastat korraldab MTÜ Lääne-Eesti Turism 

koostöös maakondlike turismiorganisatsioonide ja EAS Turismiarenduskeskusega 

Lääne-Eesti turismiedendajate konkurssi 

ning tunnustab parimaid. Selle eesmärgiks on tuua esile Lääne-Eestis 

edukalt tegutsevaid turismiettevõtjaid, -arendajaid ja 

atraktiivseid valdkondlikke projekte ning teadvustada piirkonna 

inimestele turismivaldkonna olulisust. 

Kahes kategoorias oli ühtekokku üles seatud 31 nominenti. 

Aasta turismiteo tiitli võitsid Saaremaa ooperipäevad, edestades 

teisele kohale tulnud Pärnu Weekend Festivali. Üldse ilmneb, 

et nii sise- kui välisturismi liikumapaneva jõuna nähakse 

just muusikafestivale: Lääne-Eesti turismiarendaja kategoorias 

sai teise koha festival Augustibluus, tagades seega, et kokku 

neljast väljaantud auhinnast kolm läksid muusikasündmuste 

korraldajatele. Kandidaate hinnanud komisjon koosnes MTÜ 

Lääne-Eesti Turism juhatusest ja nõukogu liikmetest, erialaliitude 

(MTÜ Eesti Maaturism, Eesti Hotellide- ja Restoranide 

Liit, Eesti Turismifirmade Liit, Eesti Spaaliit), EAS-i ja piirkonna 

maavalitsuste esindajatest. 

Saaremaa ooperipäevad esitas kandidaatide hulka Eesti 

Turismifirmade Liit ja Eesti Hotellide- ja Restoranide Liit. 

Saaremaa ooperipäevad on senini saanud 2011. aasta 

Saaremaa parima turismiarendaja tiitli ning tunnistatud Eesti 

Hotellide ja Restoranide Liidu aastaauhinna (2012) vääriliseks. 

6 APLAUS KEVAD 2016 www.concert.ee 



7

kaanelugu 

kaanelugu 

Ülo Krigul: 

“Minu esimene reaktsioon oli, 

et ooperit ma kirjutada ei taha!” 

tekst: MART NIINESTE I EESTI PÄEVALEHT fotod: RENE SUURKAEV, TIIT KÕNNUSAAR 

Järgmisel suvel tehakse Saaremaal ajalugu, ooperipäevadel tuleb 

esiettekandele seni peamiselt filmimuusika kaudu tuntud Ülo 

Kriguli debüütteos “Swan Bone City”. Võtsime sel puhul Üloga 

mõlemad mõnuga aega, leidsime hubase koha ning mängisime 

küsimuste ja vastustega pikemalt pingpongi, et Aplausi lugeja 

saaks unustada akna taga möllava Euroopa talve ning kohtuda – 

tõsi küll, minu pilgu kaudu – huvitava inimesega. 

Alustame sellest, mis sulle ette 

on antud: kirjutada tuleva suve 

Saaremaa ooperipäevade jaoks valmis 

kammerooper "Luigeluulinn". 

Sa oled kirjutanud paljudele koosseisudele 

mitmesugust muusikat, 

kuid ooperit veel mitte. On see pigem 

žanr või piisav hulk vaba aega, mis 

pani vastu võtma tööpakkumist? 

Ma täpsustan, et õige pealkiri on tegelikult 

"Swan Bone City" – Kristiina Ehini 

lühijutu inglisekeelne pealkiri. Selle on 

tõlkinud Ilmar Lehtpere ja loos ongi kasutusel 

kolm keelt: eesti, inglise ja ladina. 

Minu esimene reaktsioon pakkumisele 

oli pigem arrogantsevõitu, et "ooperit ma 

küll kirjutada ei taha!". Ilmselt oli ja on asi 

selles, et mõned ooperitraditsioonis väga 

tugevalt juurdunud asjad tunduvad mulle 

... raskesti ligipääsetavad. Ma võin neid 

heal juhul distantsilt vaadata ja imetleda, 

aga suhestuda nendega loominguliselt ei 

oskaks. Nii mulle tundus. Samas teadsin, 

et tahaksin küll teha midagi, mis 

ühendaks muusikat, draamat ja poeesiat. 

Aga ilmselt tabas mind sama tuhin, mis 

aegade algusest paljusid teisigi: kui ei 

meeldi, ole kena, tee ise parem! Alguse 

mõnevõrra radikaalsemaid ideid sai töö 

käigus küll silutud, kuid mõned põhilised 

eesmärgid on jäänud siiski kaardile. 

Üheks olulisemaks neist oli töö libretoga 

ja tekstikasutus. Teiseks lauljate häälematerjal. 

Aga jah, töö käigus kujunes lugu 

algsega võrreldes rohkem traditsioonilise 

ooperi laadseks. 

Ja mis saab selle töö käigus algsest 

"Luigeluulinnast", orkestri- ja 

vokaalteosest, mida 2012. aasta 

Eesti Muusika Päevadel laulis Iiris 

Vesik? 

Sellest saab ooperi avamäng või õieti 

proloog. Tükk ongi kolmes pildis, pro- ja 

epiloogiga. Ehini lugu "Luigeluulinn" ise 

on ka libreto aluseks. 

Kammerooper kõlab veidi nagu 

“päris ooperi” proovisõit. Millal sa, 

nii ideaalses plaanis, kavatsed “päris 

ooperini” jõuda? 

Ideaalseid plaane ma praegu nagu ei haugi. 

Ooperi kirjutamine on selline pikemaajalisem 

protsess ... Praegu on muid plaane. 

Kuigi "Swan Bone City" ideeotsinguil jäi 

nii mõndagi sõelale, millest saaks ehk asja 

ka n-ö päris ooperina. 

Kammerooper on tegelikult pisut eksitav 

termin, ennem siis juba lühiooper. 

Koosseisult on ta ikkagi suure lava lugu 

– orkester, koor ja kolm solisti. Ajaliselt – 

kestab tund ja veerand – omas liigas küll 

jah pigem lühike. 

Aastatetaguses intervjuus nentisid, 

et oled tegelikult üsna laisk enesemüüja 

ning tegid tollase moesõna 

Myspace'i konto viimase häda sunnil. 

Ometi satud oma loominguga üsna 

järjekindlalt laiemate rahvahulkade 

tähelepanu alla, saad aeg-ajalt mõne 

rahvusvahelise tunnustuse, oled kirjutanud 

päris palju filmidele ja nüüd 

tegid ka oma esimese multifilmimuusika 

"Lisa Limone And Maroc 

Orangele". Samas pole su ettekandekalender 

just ülemäära tihe. Et siis 

magavale kassile jookseb hiir ikkagi 

suhu, mispeale kõuts põõnab edasi 

järgmise suutäieni? 

Ma ei tea, kas vanadusest 

või millestki muust, aga ma 

tõepoolest ei jõua enam loominguga 

seoses mitte millelegi muule 

keskenduda kui ... loomingule 

“Lisa Limone …” pole küll esimene, 

kuid on küll seni mahukaim. Muuseas, 

režissöör Mait Laas tahtis seda vahepeal 

nukuooperiks tituleerida. Tõtt-öelda 

toimubki selle filmi tegevus tinglikult 

ooperilaval. Aga see aastatetagune laiskus 

pole väga paranenud. Tegelikult 

pole see laiskus, vaid lihtsalt ajapuudus. 

Ma ei tea, kas vanadusest või millestki 

muust, aga ma tõepoolest ei jõua 

enam loominguga seoses mitte millelegi 

muule keskenduda kui ... loomingule. 

Erruläinud muusikaprodutsendina ma 

ilmselt oskaks seda asja mingil määral 

ajada, aga kogu aeg on midagi pakilisemat 

töölaual. Nii jääbki nii mõnelegi 

võibolla mingit potentsiaali pakkuvale 

meilile vastamata … mis on ilmselt 

rumal ja saatja suhtes ka ebaviisakas. 

Kuhu su aeg kaob? Sa ei tuterda ju 

pärast äratuskella tirinat hommikumantlis 

zombina kööki, et end 

kruusitäie kohvi tankimisega inimeseks 

moondada ega aja poole 

ööni kõiki kuuldekauguses viibijaid 

hulluks fraase läbi ja kokku katsetades. 

Mu tööaeg kaob üsna rutiinses töörütmis. 

Ärkan suhteliselt vara, jalutan 

vanema tütre ära lasteaeda ja sõidan 

rongiga tööle. Istun laua või klaveri taha 

ja töötan. Siis teen lõunapausi ja väikse 

une ja pärast seda töötan veel. Kell viis 

umbes pliiats kukub. Noh, eks see on 

selline n-ö vaikimisi seadistus ja alati 

väikeste variatsioonidega, aga üldiselt 

katsun sellest raamistikust kinni pidada. 

Kelle peal sa oma helitöid ja ideid 

testid, kelle arvamus loeb? 

Kuidas kunagi. On mõned sõbrad, kolleegid, 

lähedased ... Kui on tegemist 

– ja tavaliselt on – kellegi konkreetse 

interpreediga, siis on kindlasti tema üks 

esimesi, kelle arvamust tahan kuulda. 

Palju sinus kui muusikaelu korraldajas 

seda va bürokraadiverd 

leidub? Mõtlen, et see suure plaani 

välja mõtlemine ja sammhaaval 

teokstegemine on veidi sarnane 

ehk mõne suurema helitüki kirjutamisega. 

Ei ma korralda siin enam midagi. Nagu 

ütlesin, ma olen erru läinud. Aga eks 

kompositsioonireeglid ole üsna universaalsed 

jah. Rütmi, dünaamikat ja 

tasakaalu tuleb otsida ikka, olenemata 

meediumist. 




9

kaanelugu 

kaanelugu 

Mis sind rokis, popis ja alternatiivmuusikas 

kõrvu teritama paneb, 

millised kriteeriumid peaksid olema 

täidetud, et kusagil näiteks taustaks 

kõlav lugu su tähelepanukünnise 

ületaks? 

Ei oska niiviisi üldisi kriteeriume välja 

tuua. Tundub, et vahel on lihtsalt perioode, 

kus oled uuele vastuvõtlikum ja siis 

perioode, kus seda vastuvõetut seedid. 

Eks midagi kindlasti määrab ka eelnev 

kuulamiskogemus. Kuuled ikka seda, millesarnast 

oled juba kuulnud. Samas võib 

tähelepanu köita teinekord just miski, mis 

sellest kogemusest eristub. 

...peaaegu oleksin oma esimesse 

kompositsioonitundi Alo Põldmäe 

juurde läinud värskelt alustatud 

Reekviemiga 

See on tuntud tõik, et sul on ravimatu 

bändipisik organismis, kuigi sa oled 

nüüdishelilooja. Sa vist polegi veel 

päris korralikult selgitanud, et millal, 

kuidas ja kust see bändipisik sisse 

pääses … 

No minu muusikaline teadvus algaski ikka 

bändivärgist. Cream, Beatles, Jethro Tull; 

Emerson, Lake and Palmer; Rolling Stones, 

Led Zeppelin jne. Mu isa vana Kometa 

maki lambid olid ikka kuumad kogu aeg. 

Süvamuusikasse süvenesin mõnevõrra hiljem. 

Bändi olen teinud vahetpidamata 10. 

eluaastast. Praegune tööruumgi näeb pigem 

bändiproovikas välja. Fender Stratocaster 

ja Estonia pianiino seisavad seal sõbralikult 

kõrvuti. 

Samas rokk- ja poplauluautorina sa 

tuntud pole. Väldid seda teadlikult? 

Ei väldi. Eks ma olen mingeid lugusid 

vahel teinud ka. Praeguseks on küll kujunenud 

nii, et kui, siis mängin peamiselt 

"vanamuusikat": üsna traditsioonilist bluusi 

Tanel Padar Bluesbandi koosseisus. Seal 

mul tõepoolest mingeid omaloomingulisi 

ambitsioone ei ole. Naudin interpreedirolli. 

Varasemates intervjuudes oled öelnud, 

et saad inspiratsiooni küll siit, 

küll sealt. "Luigeluulinngi" on ju 

algupäraselt Kristiina Ehini sulest. 

Milline kultuuritarbija sa loomuldasa 

oled, kas külastad regulaarselt 

raamatupoode, jälgid teatri- ja kinokavu 

ning otsid ise või on sul mingisugune 

oma tugi- ja filtrivõrgustik, 

mille kaudu vaid usaldusväärne 

parim sinuni jõuab? 

Ei ole väga regulaarne. Ega mul ühtegi 

abonomenti ei ole. Aga eks ma jälgin ikka. 

Või noh, praeguses infosurves tundub, et 

ega polegi endal vaja midagi väga jälgida, 

kino- ja teatrikavad jälgivad sind ise. 

Raamatupoodidega on nii, et seal võiks 

päev otsa seista ja lehitseda. Kui ostmiseks 

läheb, siis enamjaolt kollegiaalsest solidaarusest, 

üksnes eesti autorite raamatuid. 

Muuks tarbeks on raamatukogud täiesti 

geniaalsed asutused. Seal käies tundub 

ikka ja jälle kuidagi uskumatu, et sellised 

ammendamatud raamatumaardlad eksisteerivad. 

Kuidagi heldima paneb kohe. 

Kui palju on sinus ja sinu mõttemaailmas 

ning loomingus patriooti, kui 

palju maailmakodanikku? 

Sõnal "patrioot" on minu jaoks mingi 

militaarne maik man. Ma ei tea. Vahel 

tundub mulle, et asjad, mida me patriootlikeks 

oleme harjunud pidama, on 

tegelikult üsna üldinimlikud väärtused. 

Tähelepanelikkus, lugupidamine iseenese 

ja teiste vastu. Looming on üldiselt maadeülene 

oma olemuselt. Aga mul on küll 

hea meel, et saan sellega just siin tegeleda. 

Sind pandi väiksena viiulit mängima. 

Kas heliloojakalduvused lõid välja 

juba siis? Eksisid sa harjutusteks 

ette antud nootidest krooniliselt kõrvale, 

sest see oli põnevam? 

Viiuli ma valisin ise. Mäletan seda valikuhetke 

miskipärast väga selgelt: muusikakeskkooli 

keldris, eelkooli sisseastumisel 

ema küsis, et kas ma tahan kitarri või 

viiulit õppida. Akustiline kitarr aga – 

nagu ütleb laulusalm – ei andnud tol 

ajal minu jaoks absoluutselt “Yesi mõõtu 

välja”. Nii et valisin viiuli. Aga sina peale 

ma selle pilliga ei saanudki. Ei jõudnud 

kuidagi punktini, kustmaalt investeering 

harjutamisaega hakkab musitseerimisrõõmuna 

tagasi tulema. Võibolla mõneti 

tänu sellele lõid muud kalduvused välja. 

Võibolla mitte põnevusest, vaid et lihtsalt 

... noh ... ei jäänud muud üle. 

Millised heliloojad sulle selle põntsu 

panid, et sa tänapäeval just sellist 

muusikat kirjutad, nagu sa kirjutad? 

Neid on ikka palju olnud: Adamsist 

Xenakiseni, kui võtta alfabeet mõõtkavaks. 

Mäletad veel oma esimest teost? On 

sul selle noot või salvestus alles? 

Igal juhul mäletan, et ma peaaegu oleksin 

oma esimesse kompositsioonitundi Alo 

Põldmäe juurde läinud värskelt alustatud 

Reekviemiga. Võisin olla 11–12-aastane. 

Parasjagu olid meil poistekoori kavades 

Mozarti ja Fauré reekviemid. Olin nende 

teoste mõju all ja ilmselt väga ei süvenenud, 

millest tekst seal räägib. Nii et 

otsustasin ise ka ühe sellise kirjutada. 

Võibolla ka süvenesin ja ikkagi otsustasin. 

Millegi taha jäi asi pidama ja alustasin 

õpinguid ikka väheke tagasihoidlikemate 

tükkidega. 

Olen oma töös märganud, et heliloojad 

kipuvad kohati päris nõudlikud 

kontrollifriigid olema ja komagi poolitama; 

on säärane obsessiiv-kompulsiivne 

kutsehaigus. Kuidas sul 

muusikavälises elus sellega lood on? 

Ma arvan, et sõnamaailmas väljendub see 

haigus – vähemalt mul – raskekujulisemalt 

kui muusikas. Muusikas, mulle tundub, 

on see koma pigem selline ujukoma. 

Aga eks kontrollitavast ja kontrollimatust 

tuleb luua ikkagi mingi koostöövorm. 

Mõlemat läheb tarvis. 

Peale Raimo Kangro surma võtsite 

koos Timo Steineriga üle Eesti 

Muusika Päevad, vedasite neid pikalt 

ja andsite siis töö üle Helena Tulvele. 

Minu meelest olite vahva tandem, 

kummalgi parajalt huligaanne säde 

silmis. Mul oli üks tuttav kunagi heliloojate 

liidu maja keldribaaris õllevalaja, 

ja meenutas, et olite jõhkrad 

killuvennad. Mäletad veel, mis teid 

vastastikku tõmbas ja teineteist käivitama 

pani? 

Timo teeb muusikapäevi ikka edasi, koos 

Helena Tulvega. Meie ühised asjaajamised 

said alguse juba muusikakeskkolist, kui 

sinna 10. klassi astusin. Timo oli siis just 

muusikaakadeemia esimesel kursusel ja 

vanema kolleegina kuidagi selline tugiisik. 

Ta on tohutu mängulise fantaasialennu ja 

samas kadestamisväärse analüüsivõimega 

mees. On olnud igatepidi inspireeriv ja 

lõbus tema kõrval käia ja olla. 

Kadedus pidi kõige edasiviivam jõud 

maailmas olema. Millal sa viimati 

mõne kolleegi suhtes kadedust tundsid? 

Tead, kui see on selline inspireeriv kadedus, 

millele viitad, siis see tegelikult polegi 

kadedus. Kadeduseks võiks vast pidada 

seda, kui sa tahad endale midagi, mis teisel 

on. Siis on aga pigem tunne, et sa tahad 

ise veel rohkem seda, mis sul endal on. Või 

siis seda arendada, väljendada. Viimati oli 

vast selliseks innustuseks mu hea sõbra ja 

õpetaja Tõnu Kõrvitsa autorikontsert. 

Saaremaa ooperipäevi korraldab 

Eesti Kontsert ning need toimuvad 

nüüd üheksandat korda. Kui sa oleksid 

näiteks Saksa helilooja, siis kellelt 

peaksid tellimuse saama, et see sealses 

mõõtkavas sama kõva oleks? 

Bayreuthist ikka. Sealt tellimuse saamiseks 

peaksin aga ilmselt hoopis lavastama hakkama 

... 




11

klassikatähed 


“Klassikatähed”– 

Kontserdi kolmeliikmeline delegatsioon – 

Neeme Punder, Tiiu Valper ja Jüri Leiten 

–ettepanekuga värskendada klassikanoorte 

konkurssi. Neil oli küll selge siht silme 

ees, et televisioon võiks olla see võluvits, 

mille abil tuleks oma aja ära elnud “Con 

Brio” ellu äratada. 

noorte konkurss. Lootsime, et neis on 

sära ja isiksuslikku omapära, mida on 

võimalik läbi teleekraani edastada; nad ei 

ole veel nii kinni akadeemilistes raamides. 

Püüdsime konkurssi üles ehitada nii, et 

see vastaks n-ö telereeglitele ja tõmbaks 

noori igapäevasest rutiinist välja. 

“Klassikatähed 

2016” stardivad 

13. mätsil 

õilsa eesmärgi või 

reitingu nimel? 

Peagi astuvad taas telepubliku hindava 

pilgu ette kaheksa säravat muusikut, 

kolmandat korda on startimas 

telekonkurss “Klassikatähed”. 

Neeme: See oli Jüri Leiteni idee. Eks sel 

on ka pikk eellugu. “Con Brio” konkursil 

oli saal aastaid tühi. Jüri sattus Leedus 

nägema üht sarnast lauljate konkurssi, 

mis oli tohutult glamuurne. Muidugi on 

lauljatega lihtsam igasugu asju ette võtta, 

instrumentalistid kipuvad liiga pikki 

lugusid mängima. 

Timo: Just see moment oligi väljakutset 

pakkuv. Lauljatega saab jah igasugu toredaid 

asju ette võtta, aga kuidas seda teha 

instrumentalistidega? 

A: Kas hirmu polnud, et klassikaline 

konkurss ei köida vaatajaid? 

H: Hirmu võttis vähemaks, et see on 

N: Helen on vast tagasihoidlik, tema 

nägemus oligi see, mis haaras kogu teleseltskonna 

kaasa. Noored on põnevad 

ja see oli neile väljakutse, aga veel suurem 

väljakutse oli see nende õpetajatele. 

Enamikule ei tahtnud selline asi üldse 

pähe mahtuda. 

A: Et päris konkursi asemel pannakse 

noored telestuudio otse-eetrisse 

vaatajaid lõbustama? 

N: Tõsi, eks me oleme saanud ka palju 

kriitikat. Esimesel aastal kuulsime igasuguseid 

vahvaid väljendeid, näiteks et 

meil on plaanis tsirkust teha. Nii raske oli 

inimesi veenda, et see tõesti pole mingi 

koomuskitegemine, vaid päris konkurss. 

12. detsembril toimunud eelvoorus valiti 

saatesse: 

• Sten Heinoja (klaver) 

• Kristiina Rokaševitš (klaver) 

• Jakob Peäske (fagott) 

• Mikk Langeproon (akordion) 

• Merike Heidelberg (vioola) 

• Silvia Ilves (vioola) 

• Jaan Mesi (trompet) 

• Karl Johan Kullerkupp (löökpillid) 

Esimene saade on eetris 13. märtsil. 

Peale kontserdivooru ja kuut televooru 

lõpeb konkurss finalistide galakontserdiga 

Estonia kontserdisaalis 20. aprillil. 

tekst: ANNE PROMMIK 

fotod: KAUPO KIKKAS, SVEN TUPITS, MARIANNE PISUKOV 

Klassikatähed 2014 

Klassikalise muusika ringkondades 

esialgu võõristust tekitanud 

teleformaadi on omaks 

võtnud ka kõige konservatiivsemad 

professorid. Konkursil 

osalenud muusikutest on kujunenud staarid: 

koolides küsivad lapsed neilt autogrammi 

ja kümned tuhanded televaatajad 

eelistavad “Klassikatähti” sama kuulsale 

näosaatele. Tänavu avaldas saates osalemiseks 

soovi rekordarv noori muusikuid. 

12. detsembril valis žürii välja kaheksa 

õnnelikku, kes saavad end proovile panna 

nii kontserdilaval kui otse-eetris. 

Kuidas kõik algas, meenutavad 

“Klassikatähtede” produtsent Helen 

Valkna, Eesti Kontserdi produtsent 

Neeme Punder ja saateformaadi autor 

Timo Steiner, küsitles Anne Prommik. 

Anne: Kes teist julges esimesena 

välja käia pretensioonika idee anda 

akadeemilise konkursi “Con Brio” 

asemel televaatajatele hinnata noori 

muusikud? 

Helen: Ma ei tea, kes oli esimene, aga 

mäletan, kui telemajja saabus Eesti 




13



Katariina Maria Kits, Marcel Johannes Kits. Kaksikud. Kaks järjestikkust võitjat. 

Kolmas aasta on need probleemid ära 

kaotanud. 

H: Kasvamine selleni, et sa võid avalikkuse 

ette interpreedina välja tulla, on 

pikk protsess. See teeb need noored eriliseks, 

et nad on varakult pidanud ütlema: 

jah, minust saab klassikaline muusik, jah, 

ma võtan ja harjutan 10–12 tundi päevas. 

Nendega kohtumine on minu jaoks 

olnud väga tähenduslik. Ma käisin küll ka 

ise lastemuusikakoolis, aga see oli midagi 

muud. Noored, kes on keskkooli lõpus 

andnud oma käe täielikult muusikale – 

see pühendumine on ilus, seda on nende 

silmist näha. 

N: Võibolla ma olen ülekohtune, aga 

mulle tundub, et ühiskonna jaoks on 

klassikalise muusikaga tegelev inimene 

kuidagi kohtlane. Mäletan oma naabrite 

suhtumist, kui ma flööti harjutasin. Või 

see anekdoot, et mis tööd sa teed? Mängin 

pilli. Ja-jah, mängid-mängid, aga mis 

TÖÖD sa teed? 

Need noored, kes on Eestis kõigi silma 

all, mõjutavad üldsuse suhtumist, see 

on hästi tähtis. 

H: Ühiskonna tugi on väga hea. Käisime 

sellesama teleformaadiga ka Berliinis konkursil 

ja saime seal lõppvooru. Tahtsime 

end presenteerida moodsalt ja mõtlesime, 

et otsime sotsiaalmeediast välja kõik 

teravused ja tigedad reaktsioonid, aga me 

ei leidnud mitte ühtegi negatiivset kommentaari! 

Kritiseerinud on meid ainult 

need, kes on põhimõtteliselt konkursi kui 

niisuguse vastu. 

N: Olles ise aastaid olnud pedagoog mõistan, 

mida kõike on veel peale pillimänguoskuse 

vaja. Praeguses õpetussüsteemis on 

see osa puudu. Ei ole ju, et lihtsalt ronid 

lavale nii, nagu voodist välja kargad, või 

et ei oska sõnastada, mida sa mängid. 

Muusikuks kasvamine koosneb tuhandest 

asjast, mille osas teletiim on teinud ära 

tohutu kasvatustöö! 

A: Timo kui formaadi autor on vist 

selles süüdi? 

T: Eks me ikka ühiselt tegime. 

Lähtekohaks oli, et mitte sundida noori 

Johan Randvere, Marcel Johannes 

Kits, Rasmus Andres Raide 

jalgratast leiutama, pigem andsime neile 

olemasolevast repertuaarist lähtuvad ülesanded. 

Mõni asi on muidugi päris uus, 

nagu eelmisel aastal lisandunud voor, kus 

tuleb koostööd teha teise kunstivormiga. 

Seal peab midagi välja mõtlema kohapeal. 

Eks noortel on mõnevõrra ehk raskem, 

kuna nad on seda maailma vähem näinud. 

Praegusel ajal on see oodatud vorm, 

aga märkimisväärselt huvitavat juhtub 

selles siiski vähe – eesmärk on ergutada 

noori ka selles suunas mõtlema. 

N: Üldiselt on välja kujunenud arvamus, 

et noor tahab olla solist. Kui see ei õnnestu, 

siis mängida ERSO-s või töötada õpetajana, 

aga siin fantaasia lõpeb. Samas on 

nii palju võimalusi – pilliga saab muusik 

tegutseda palju laiemalt. 

A: Kas õpetajate jaoks ei ole see 

probleem, et noor muusik saab end 

näidata lühikese muusikapalaga, 

mis ehk ei toogi kõiki tema võimeid 

välja? 

T: See on tänapäeva esituskunstis paratamatu, 

et sulle antakse teatav aeg end 

näidata. Seda me siin vaikselt harjutame. 

N: Müts maha õpetajate ees, kes on meie 

taotlusi mõistnud ja oma kasvandikke 

edukalt juhendanud. 

H: Me ei tea, kuidas on kõigi osalejate 

tagatoad töötanud, aga näiteks esimese 

hooaja võitjal Marcel Johannes Kitsel ja 

tema õpetajal Mart Laasil oli välja töötatud 

terve strateegia, algusest lõpuni, 

teadmata, kas ta üldse esimesest saatest 

edasi saab. Töö repertuaarivalikuga viib ka 

sihile; töö selle nimel, et esitatavad palad 

oleksid kuulajasõbralikud. Tele on karm 

meedium, sa pead võluma kohe. 

A: Peab tunnistama, et kõik senised 

osalejad on lisaks muusikalistele 

võimetele ka väga ilusad inimesed. 

Tunnistage üles, et valisite neid välimuse 

järgi! 

(Üldine homeeriline naer) 

H: Nägude kontrolli pole ukse peal eelnevalt 

läbitud! 

T: Suhtlemisoskusele oleme mõelnud … 

H: See, mis teeb inimese ilusaks televisioonis, 

on ilmekus, kuidas ta oma muusikat 

mängib. Seda on näha silmadest, 

füüsilisest väljendusrikkusest. Mõnda 

inimest on lihtsalt huvitav kuulata ja 

vaadata. Meie žüriis on erineva taustaga 

inimesed. Suhestume muusikaga ja esitajatega 

erinevalt ja seetõttu saab kokku 

mitmekesine pilt. 

T: Nad lihtsalt lähevad kõik nii ilusaks, 

kui nad saatesse jõuavad! 

H: Nad ka arenevad saate jooksul. Algul, 

kui teeme nendega pikad isikuintervjuud, 

siis nad ei suuda oma mõtteid nii hästi 

väljendada, on ebakindlad. Enne finaali 

potentsiaalsete võitjatega rääkides on 

näha, kuidas nad on inimesena kasvanud. 

Oskavad end paremini verbaalselt väljendada, 

julgevad endast midagi arvata. 

A: Kas tänavu tuleb voorudes muutusi? 

T: Kontserdivooru jõuavad seekord kõik 

osalejad. 

H: Et avalduks nende ajas vastupidamise 

võime, muusikadramaturgia ülesehitamise 

oskus. 

N: Mäletan vanadest aegadest: “Con 

briol” võis kuni 25 minutit mängida, aga 

tegelikult oli esimese 7 minutiga asi selge. 

15 minutit pole küll täiskontserdi pikkus, 

aga see on igati piisav aeg. 

H: Kui telesaade pakub lühivormi ja 

testib reaktsioonikiirust, siis saalitunnetus 

on teistmoodi, kuid oluline komponent. 

Neeme kohe ütleb, mitu kohta on 

Estonia kontserdisaalis. 

N: Kui kõik vahekäigud täis panna, siis 

993. 

T: (Arvutab kiirelt.) Iga osaleja saab natuke 

üle 100 fänni kaasa võtta! 

H: Videolõikude salvestuse käigus olen 

noortele öelnud, et mõelge, kelle jaoks te 

mängite – teid kuulab 70 000 inimest. 

Siis nad jäävad korraks täitsa vakka. 

A: Kas konkurss, mille inimene võidab 

pooleldi publiku häälte, pooleldi 

žürii punktidega on tõsiseltvõetav? 

Selline, mille muusik paneb oma 

CV-s esimesele kohale? 

T: Peab CV-d üle vaatama! 

N: Eestis on see noortele kindlasti tohutuks 

hüppelauaks. Minu kolleeg Toivo 

Tuberik Eesti Kontserdist on võtnud selle 

endale südameasjaks, et nad kõik saaksid 

endale korraliku arvu kontserte. Teispool 

piiri – ma ei oska öelda. 

H: Eeskätt anname neile kogemuse. See 

on osa haridusest, et kasvada suureks 

muusikuks. 

A: Noortele muusikutele tekkis ka 

hulgaliselt fänne. Koolikontsertidel 

“Klassikaraadio tuleb külla” osalenud 

klassikatähed pidid jagama 

meeletul hulgal autogramme. 

H: Esimesel hooajal oli meil seltskonnas 

löökpillimängija Heigo Rosin ja siit-sealt 

sai kuulda, et lapsevanematel tekkis suurem 

huvi, et nende lapsed õpiksid seda 

eriala. 

A: See paneb teie peale suure missiooni 

– valida saatesse nende pillide 

mängijaid, keda Eestis napib! 

H: Tänavu kandideeris 15 erinevat instrumenti, 

saatesse jõudis seitse. 

N: Ja üldse oli rekordarv kandideerijaid. 

Aga veel tagasi tulles eelneva jutu juurde: 

mis on ühist kõigil saates osalenutel? Nad 

esinevad tohutult hästi. Nad räägivad 

publikuga, nad on vabad, neid on hea 

vaadata. Mitte see, et tulin ja mängisin 

oma Schuberti sonaadi ära ja läksin koju. 

See on hoopis midagi muud! 

A: Kasvatate uusi Kristjan Järvisid? 

T: Neile on antud võimalus! Minu jaoks 

on ka see olnud hästi tore, et olen saanud 

tagasisidet täiesti muusikavälistelt ringkondadelt, 

näiteks pangas või mõnes ametiasutustes. 

“Millal jälle “Klassikatähed” 

eetrisse tulevad,” küsib inimene, kel pole 

muusikaga otsest seost. 

H: Televisioon mõõdab end eeskätt arvudega. 

Teisel aastal tekkis samale ajale 

ülipopulaarne TV3 sari “Su nägu kõlab 

tuttavalt”. Mina mõtlesin, et nüüd ei 

vaata meid enam keegi. Aga meie vaatajanumber 

ei langenud! Ilmselt inimeste 

hulk, kes oli meid leidnud, ei murdnud 

truudust. 

A: Mis on seni “Klassikatähtede” 

vaatajarekord? 

H: 85 000 ringis. See pole meelelahutuse 

hittsaade, mida vaatab 200–300 

000, aga tavalist klassikakontserti lööme 

kaks-kolm korda. Meie missiooniks on 

haarata kaasa kuulajad, kellel pole näiteks 

Klassikaraadio autos esimese nupu all. 

T: Minu jaoks on ka kultuurikorralduses 

tore märk, et kolm nii tugevat organisatsiooni 

nagu Eesti Kontsert, Eesti 

Televisioon ja Klassikaraadio on sellise 

ürituse nimel õlad ja seljad kokku pannud. 

Oma väikese rahvaarvu juures saame 

väga häid asju teha ainult koos. 

Muusik kasvab 

koos publikuga 

Tiia Teder, Klassikaraadio peatoimetaja 

Muusika on üks suhtlemise kauneid 

vorme. Muusikaarmastus on väga tugevasti 

seotud põlvkonnaga, noori kõnetavad 

noored artistid, ja on väga oluline, et 

muusik kasvab koos oma publikuga. 

Klassikaraadio koolikontsertidel sarjas 

“Klassikaraadio tuleb külla” olen näinud 

õpilaste väga sooja huvi ja armastust 

klassikatähtede vastu. Mõnes väikeses 

külas tulid koolikontserdile lastele lisaks 

ka nende vanemad, et oma silmaga 

näha telesaatest tuttavaks saanud noori 

interpreete. Arvan, et “Klassikatähtede” 

sari julgustab vanemaid oma lapsi muusikakooli 

panema ja aitab neid innustada 

lapsi pilli õppima. Niimoodi on klassikalisel 

muusikal tulevikku. 




15

Eesti Kontsert 75 


Selle loo algus jääb aastasse 

1941, mil nõukogude 

okupatsiooni tingimustes 

asutati Eesti Kontserdi eelkäijana 

Eesti NSV Riiklik 

Filharmoonia. Kuid juured kultuuriloolises 

mõttes ulatuvad ajas märksa kaugemale, 

1913. aastasse, mil toimus Estonia 

teatri- ja kontserdimaja pidulik avamine. 

eile, täna, homme… 

tekst: IGOR GARŠNEK fotod: EESTI KONTSERDI ARHIIV, PEETER LANGOVITS, PIRET ALMISTE, MARJU POTISEP 

Eesti suurim ja ühtlasi kõige pikaealisem kontsertide korraldaja, 

paljude muusikafestivalide organiseerija ja mitme meie muusikalise 

esinduskollektiivi katusorganisatsioon Eesti Kontsert tähistab 2016. 

aastal oma auväärset 75. sünnipäeva. Kolmveerand sajandit tegevust 

on märkimisväärselt pikk aeg – õigem oleks öelda, et see on meie 

kultuuri- ja muusikaajaloo üks sündmusrohkemaid etappe. 

Kultuuri- ja muusikaelu loovaks toimimiseks 

on järjepidevus ja traditsioonid 

vajalikud samavõrd kui innovaatilised 

ideed ja säravad loojanatuurid. Eesti 

rahvas on viimase saja aasta jooksul üle 

elanud mitmeid suuri ajaloolisi kataklüsme, 

kuid isegi kaks maailmasõda ja kaks 

okupatsiooni pole tagasilöökidele vaatamata 

suutnud meie kultuuriloolist järjepidevust 

sisuliselt katkestada. See on suur 

narratiiv, millel on mõistagi oma eellugu. 

Heidamegi sellele nüüd põgusa pilgu. 

Eesti kontserdielu enne 

II maailmasõda 

See, et 24. augustil 1913. aastal avati 

Estonia kontserdi- ja teatrimaja kui 

kultuuritempel William Shakespeare’i 

“Hamleti” lavastusega, on meie kultuuriloo 

usutavasti üldtuntud fakt. Vähem 

teatakse ehk pisiasja, et Estonia kontserdisaali 

ametlik ajalugu on teatrisaali omast 

tegelikult kuus ja pool tundi vanem, 

kuna 24. augustil kell 12 toimus pidulik 

avaaktus kõigepealt Estonia kontserdisaalis. 

“Hamleti” etendus algas Estonia 

teatrisaalis alles pool seitse õhtul. 

Kuid see selleks, igatahes oli uhke 

arhitektuuriga Estonia maja avamine 

rahvuskultuuri pidupäev. Avamisõhtu 

kontserdiosa kava oli asjakohaselt esinduslik 

ning see oli kokku pandud tolle 

aja parimatest eesti helitöödest. Nimelt 

kõlasid siis Estonia orkestri ja koori esituses 

Raimund Kulli dirigeerimisel Rudolf 

Tobiase Sanctus oratooriumist “Joonase 

lähetamine”, samuti tema “Kalevipoja 

epiloog” ja “Sest ilmaneitsist ilusast”. Veel 

sai kuulda Artur Lemba Esimest sümfooniat 

ja “Merekuningannat”, lisaks ka 

Artur Kapi kantaati “Päikesele”. 

Sümfooniaorkester oli Estonia Seltsi 

juurde asutatud juba mitu aastat varem. 

Aastal 1906 alustas see Otto Hermanni 

eestvedamisel esialgu väikese, 18-liikmelise 

kammerorkestrina, mille koosseis 

kasvas ajapikku üha suuremaks. Alguses 

piirdus orkestri tööpõld peamiselt Estonia 

teatritrupi operetietendustega, iseseisev 

kontserttegevus oli võrdlemisi juhuslikku 

laadi. 

Estonia sümfooniaorkestri aktiivne 

tõusutee algas alles pärast 1912. aastat, 

mil Estonia uueks muusikajuhiks tuli 

noor ja võimekas dirigent Raimund Kull 

(1882–1942). Tema hakkas aastaringselt 

korraldama regulaarseid sümfooniakontserte, 

kusjuures 1920. aastatel said eriti 

populaarseks Estonia sümfooniaorkestri 

suvised vabaõhukontserdid, mida odava 

piletihinna tõttu nimetati ka rahvakontsertideks. 

Estonia sümfooniaorkestri 

teiseks tegusaks dirigendiks tõusis alates 

1925. aastast Juhan Aavik (1884– 

1982), kes varem oli silma paistnud Tartu 

muusikaelu korraldajana, ent asus nüüd 

Tallinnasse elama ja töötama. 

Pärast I maailmasõda oli aeg küps ka 

regulaarsete kammerkontsertide korraldamiseks. 

Seda enam, et esile olid kerkinud 

heal professionaalsel tasemel interpreedid, 

nagu pianistidest vennad Artur ja 

Theodor Lemba, metsasarvemängija Jaan 

Tamm ning viiuldaja Johannes Paulsen; 

kammerlauljatest Aino Tamm, Mathilde 

Lüdig-Sinkel ja Paula Brehm-Jürgenson. 

Kammermuusika kontserte hakkas 

tol ajal korraldama põhiliselt Estonia 

Muusika Organisatsioon (EMO), mida 

võib lugeda tänase Eesti Kontserdi n-ö 

vaarisaks. Aga ka 1921. aastal asutatud 

Eesti Lauljate Liit, mis aitas korraldada 

kutseliste muusikute kontsertide kõrval 

muusikaharrastajate ning mitmesuguste 

kooride esinemisi ja muusikaseltside tegevust. 

Eesti muusika- ja kontserdielu 

1920./1930. aastatel oli märksa sündmusterohkem, 

kui tänasel päeval võidakse 

eeldada. Meenutame siinkohal 

vaid mõningaid tollaseid tipphetki: 20. 

oktoobril 1929 toimus Cyrillus Kreegi 

Reekviemi esiettekanne EMO koori ja 

Estonia sümfooniaorkestri esituses Juhan 

Aaviku dirigeerimisel ning 1. novembril 

1934 andis Estonias pianistina oma autoriõhtu 

Sergei Prokofjev. Vähe sellest, 13. 

detsembril 1937 toimus Estonias suur 

Igor Stravinski autorikontsert, kus ta 

juhatas oma süiti balletist “Tulilind” ning 

“Capricciot” klaverile ja sümfooniaorkestrile; 

solistina astus lavale helilooja poeg 

Sulima Stravinski. Need on vaid mõned 

säravamad nopped toonasest Eesti muusika- 

ja kontserdielust, mille peatselt alanud 

II maailmasõda ja Nõukogude Liidu sissetung 

segamini paiskas. 

ENSV Riiklikust 

Filharmooniast kuni 

Eesti Kontserdini 

1941. aastal asutatud Eesti NSV Riiklik 

Filharmoonia ei jõudnud oma tegevust 

veel õieti alustadagi, kui Eestisse jõudnud 

sõjakeeris selle viieks aastaks katkestas. 




17


Linnateatri näitlejad juubelikontserdil Evald 

Vain 100, Jõhvi kontserdimaja, 22.november 

Sõja lõppedes tuli tervel ühiskonnal tegeleda 

esmalt sõjapurustuste likvideerimise 

ja ülesehitustööga. 

Aega võttis, aga asja sai. 13. juulil 

1946 taasavati märtsipommitamises 

kannatada saanud Estonia kontserdisaal 

muusikaõhtuga, kus kõlasid ainult eesti 

heliloojate teosed: Heino Elleri “Pidulik 

avamäng”, Artur Kapi Sümfoonia nr 2 

ning Alfred Karindi kantaat “Võit” autori 

juhatusel. Ühtlasi tähendas Estonia 

kontserdi- ja ooperimaja taasavamine 

seda, et oma tööruumid said seal Eesti 

Riikliku Filharmoonia administratsioon 

ning kaks aastat varem Gustav Ernesaksa 

asutatud Eesti NSV Riiklik Akadeemiline 

Meeskoor (praeguse nimetusega Eesti 

Rahvusmeeskoor). 

Tänases, juba enam kui kaks aastakümmet 

tagasi taasiseseisvunud Eestis 

kipume ehk unustama, kui absurdsete 

ideoloogiliste ettekirjutiste tingimustes 

pidid kultuuritöötajad nõukogude ajal 

tegutsema. Toome siinkohal ära vaid kaks 

kurioosumit. 1956. aastal toimus Estonia 

kontserdisaalis Roman Matsovi dirigeerimisel 

Eesti Raadio Sümfooniaorkestri 

(ERSO) ja Eesti Raadio Segakoori esituses 

Mozarti Reekviemi esiettekanne (!) kogu 

toonase NSV Liidu territooriumil. (Kuna 

Reekviemil on liturgiline tekst, ei lubanud 

nõukogude tšinovnikud seda varem 

esitada.) 

Ja teine kurioosum. 1958. aastal esines 

ERSO ees mainekas Soome dirigent 

Tauno Hannikainen. Kui kontserdil hakkas 

kõlama Sibeliuse “Finlandia”, tõusid 

tollased muusikakooli õpilased saalis püsti. 

Selle “väärteo” eest pidid nad hiljem 

Pagari tänava KGB kontoris aru andma. 

Kuid sellele vaatamata jõudsid ka 

nõukogude ajal publiku ette kõrge kullaprooviga 

muusikalised tipphetked. 

Mõistagi olid need seotud eeskätt Vene 

maailmakuulsate ja säravate interpreetidega: 

Eesti Riikliku Filharmoonia kutsel 

on Estonia kontserdisaalis esinenud sellised 

legendaarsed pianistid nagu Emil 

Gilels (1964) ja Svjatoslav Richter 

(1965). Samuti Leningradi Filharmoonia 

Sümfooniaorkester Jevgeni Mravinski 

juhatusel (1966), kus tšellosolistina oli 

harukordne võimalus kuulata Mstislav 

Rostropovitši esinemist. 

Eesti Riikliku Filharmoonia kutsel 

jõudsid nõukogude ajal meie publiku ette 

esinema ka mitmed välismaised tippinterpreedid, 

nagu näiteks hiilgava mängutehnikaga 

viiulivirtuoos Isaac Stern 

(1965). Välisinterpreete tuli mitte ainult 

süvamuusika vallast: kolossaalse hääleulatusega 

värvikas Peruu lauljatar Ima Sumac 

esines Estonia kontserdisaalis juba 1959. 

aastal, samas kui pianistist jazzilegend 

Oscar Peterson mängis sealsamas 1974. 

aastal. 

Kodumaiste interpreetide muusikalised 

tipphetked polnud nõukogude 

ajal sugugi mitte vähem värvikad. 

Meenutagem siinkohal kasvõi Andres 

Mustoneni ja Hortus Musicuse eestvedamisel 

1978. aasta novembris toimunud 

esimest varajase ja nüüdismuusika festivali, 

kus nimekaid külalisesinejaid tuli 

ka kaugemalt (Gidon Kremer, Natalia 

Gutman, Aleksei Ljubimov jpt). 

Kindlasti oli üheks olulisemaks muusikaliseks 

tipphetkeks ja samas ka kultuurilooliseks 

verstapostiks 25. mail 1989 

toimunud Rudolf Tobiase oratooriumi 

“Joonase lähetamine” esimene terviklik 

ettekanne Eestis. Mäletatavasti juhatas 

seda Tobiase monumentaalset suurteost 

tollal Peeter Lilje. 

Samal aastal, täpsemalt 1. oktoobril 

1989, sai Eesti NSV Riiklikust 

Filharmooniast Eesti Kontsert. 

Noorte produtsentide konkursi EK:Labor võitja, AudioKinetica audiovisuaalne 

etendus “ Mehhaaniline klaver”, Kultuurikatel, 23.november 

Eesti Kontsert eile ja 

täna 

Eesti taasiseseisvumise järel tekkisid Eesti 

Kontserdi jaoks uued võimalused, mis 

nõukogude isolatsiooni tingimustes olid 

mõeldamatud. Nüüdsest avanes piltlikult 

öeldes aken maailma, mis võimaldas näiteks 

korraldada rahvusvahelise kõlapinna 

ja perspektiiviga muusikafestivale. 

Üheks selliseks kujunes läbi mitme 

aastakümne uue muusika festival NYYD. 

Mäletatavasti toimus esimene NYYDfestival 

1991. aasta veebruaris, mil meie 

publiku ette jõudsid Rootsi löökpilliansambel 

Kroumata, Soome kammerorkester 

Avanti! ja kõlasid ka mitme eesti 

helilooja uudisteose esiettekanded (Erkki- 

Sven Tüür, Lepo Sumera, Alo Mattiisen 

jt). Üks NYYD-festivalide kõrghetki oli 

kindlasti 2003. aastal, kui seda külastas 

oma ansambli ja filmimuusika programmiga 

minimalismiguru Philip Glass. 

Kusjuures teine festivali külaline, samuti 

minimalismiguru Steve Reich astus ka ise 

lavale löökpillidel musitseerima! 

Eesti Kontserdi suurtest muusikafestivalidest 

veel. Kindlasti tasub teada, et 

esimene rahvusvaheline pianistide festival 

“Klaver” toimus 1998. aasta sügisel. 

Sama aasta augustis, muuseas, toimus 

Estonia kontserdisaalis ka XX sajandi 

ühe väljapaistvama helilooja Krzysztof 

Penderecki autorikontsert. 

Eesti Kontserdi (aja)lugu jääks kindlasti 

poolikuks, kui me ei räägiks selle tähelepanuväärsetest 

juhtidest. Silmapaistva 

jälje Eesti Kontserdi direktorina on kahtlemata 

jätnud Aivar Mäe, kelle eestvedamisel 

on ehitatud uued kontserdimajad 

Hooaja tippsündmusi. Helsingi Filharmoonikud, 

solist Soile Isokoski, dirigent John Storgårds, 

Estonia kontserdisaal, 9. detsember 

Pärnusse ja Jõhvi ning kes on olnud ka 

Saaremaa ooperipäevade ja Jõhvi balletifestivali 

algataja. Aivar Mäe valitsusaega 

jääb ka Peterburi Jaani kiriku üleminek 

Eesti Kontserdi haldusalasse viis aastat 

tagasi. Tänasesse päeva vaadates näeme, 

et Eesti Kontserdi praegune direktor Jüri 

Leiten on kavade rikastamiseks soosinud 

mõnevõrra kergemate muusikažanrite 

lisandumist. 

Kõigest olulisest, mis iseloomustab 

Eesti Kontserdi 75 aasta pikkust tegutsemislugu, 

ei jõuagi siinkohal rääkida. 

See vääriks kindlasti omaette raamatusse 

raiumist. Lõpetuseks tuleb tunnistada, 

et Eesti Kontserdil on eesti kultuuri 

maailmakaardile kandmisel olnud täiesti 

unikaalne roll ja see tegevus mõistagi jätkub 

XXI sajandil, kandudes ootuspäraselt 

tänasest homsesse. 




19

POP 2016 

POP 2016 

Juri 

Aleksandrov: 

“Meil on kõik staarid, 

isegi kostümeerija!” 

Arvult juba kaheteistkümnendad Pärnu ooperipäevad toimuvad 

7.–8. juulini 2016 Pärnu kontserdimajas. See on sündmus 

ooperigurmaanile, kes soovib näha midagi erilist, Eestis varem 

mitte või üliharva esitatut. Tänavu on külalisteatriks mainekas ja 

uuendusmeelne Peterburi Ooperiteater. 

29. 

novembril, 

Pärnu kontserdimaja 

sünnipäevakontserdi 

eel 

avalikustati 2016. aasta Pärnu ooperipäevade 

peakülaline ja kava. Sellega seoses 

tekst: LAURI AAV fotod: DANEL RINALDO, IGOR VOLKOV 

oli Pärnusse külla tulnud ooperiteatri 

kunstiline juht ja asutaja Juri Aleksandrov, 

tunnustatud muusikateatri mõtestaja ja 

lavastaja, üks rahvusvaheliselt hinnatumaid 

vene ooperilavastajaid, kes on 

lavale toonud kaugelt üle 250 ooperi. 

Ooperipäevade esitluse järel oli meil võimalus 

rääkida Juri Aleksandroviga pisut 

pikemalt ooperilavastaja elust, tema teatrist 

ja kaasa toodavatest lavastustest. 

Te olete oma elu jooksul lavale toonud 

kokku umbes 250 lavastust – 

hoomamatult suur number! Kas 

Štšedrin “Mitte ainult 

armastus“ esietendus, 

märts 2014 

Tihti küsitakse, 

et kas teil teatris 

külalisstaare käib? 

Ma ütlen, et kahjuks ei saa me seda endale 

lubada, kuna ma peaksin minema ta juurde ja 

küsima: “Seltsimees Staar, kas teil on niipalju 

aega, et tulla kohale kaks nädalat varem ja 

teha proovi selle LAVASTUSEGA, mis meil siin 

teatris on? 

olete ise ka vahel mõelnud, et see 

võiks olla mitteametlik maailmarekord, 

mis tuleks Guinessi rekordite 

raamatusse kirja panna? 

Teate, selle numbriga iseenesest vist ei 

üllata kedagi, küll aga kõlbaks sinna 

Guinessi rekordite raamatusse kirja panna 

üks hooaeg. Need olid aastad 2005–2006, 

mille jooksul õnnestus mul lavale tuua 

kokku 11 uuslavastust, sealhulgas esietendused 

New Yorgi Metropolitan Operas, 

Moskva Suures Teatris, Arena di Veronal, 

Milano la Scalas ja Serbia Rahvusteatris, 

Belgradis. Selle hooaja igal järgneval kuul 

seisis mu ees mõni järjekordne gigantne 

ooperimaja, kus tuli hakata lavastama. 

Aga see oli erakordne aasta, millist loodetavasti 

rohkem ei tule, ega ei jaksakski 

teist korda. 

Kuidas see on kasvõi füüsiliselt võimalik? 

Tuleb lavastusperioodiks hästi valmistuda, 

ja ma valmistun alati väga pikalt. 

Mu laual on praegu partituurid, mida 

hakkan lavastama 2019–2020. aastal. 

Ettevalmistus käib alati mitu aastat ja 

püüdlen selle poole, et kui läheb lavastamiseks, 

siis olen 100% valmis. Mul on 

teatris kohapeal lavastamiseks aega tavaliselt 

ainult üks kuu ja siis pole enam õigust 

hakata otsima lisamaterjali või midagi 

välja mõtlema. Kõik peab olema eelnevalt 

tehtud. 

Võite võtta ooperi partituuri ja selle 

lihtsalt klaveril läbi mängida? 

Jah, see on ilmselt nii, sest ma olen hariduselt 

pianist. Lõpetasin Peterburi konservatooriumi 

legendaarse Lija Zelihmani 

klassis, kes muide on olnud näiteks 

Grigori Sokolovi õpetaja. Hiljem muidugi 

järgnesid lavastajaõpingud. Lavastamine 

pole mulle siiani tööks, see on eluviis. 

Tööl olles ei jõua ma tihti puhkust ära 

oodata, aga puhkuse kolmandal päeval 

kibelen juba tööle ja ka kuskil rannas 

lebades on mul partituurid alati käeulatuses. 

Ma muide tegelikult puhkangi siis, 

kui ma kuskile lavastama sõidan. Siis 

saan end rahulikult kõigest muust välja 

lülitada, sest Peterburis on mul ju teater. 

See on hoopis suurem ja raskem töö, 

kogu see ooperiteatri loomine ja käigushoidmine. 

Ma olen sellega seoses olnud 

ehitaja, krohvija, ühiselamu komandant, 

raamatupidaja, ja kui ma olen Peterburis, 

lakkab telefon helisemast millalgi kell 2 

öösel. Inimesed on harjunud mulle helistama 

kõikvõimalike probleemide korral. 

Kui olen kuskil mujal ja lavastan, ei 

helista mulle õnneks keegi. Ma puhkan 

ja lavastan! 

Te olete lavastanud Ameerika 

Ühendriikides, Itaalias, Saksamaal, 

Türgis, Poolas, Valgevenes, 

Kasahstanis, Leedus, Lätis, aga mitte 

Eestis? 

Eestis jah kahjuks mitte, pole lihtsalt juhtunud 

kuidagi, hoolimata sellest, et oleme 

Arne Mikuga eluaegsed sõbrad. Äkki 

kunagi tulevikus. Mulle meeldib siin olla, 

mulle väga meeldib siinne publik, selline 

rahulik inimväärne atmosfäär, midagi sellist, 

millest paljudes uutes kohtades jääb 

puudu. 

Kas on mõni ooper, mille lavastamist 

olete plaaninud, ehk isegi unistanud 

sellest, aga mingitel veidratel kokkusattumustel 

pole see kunagi teoks 

saanud? 

Seda on minult isegi päris sageli küsitud, 




21

POP 2016 POP 2016 

aga teate, ei ole. Kui teatrid mind kutsuvad, 

siis tavaliselt ei kutsu nad mind 

lavastama mõnd kindlat ooperit. Nad 

kutsuvad ja küsivad, mida ma sooviksin 

lavastada. Kõik suurte heliloojate ooperid 

on väärt lavastamist, ja vahel on just erakordselt 

huvitav võtta ette ooper, millel 

on ajalooliselt õnnetu saatus. Juhused 

juhivad mind. On oopereid, mida olen 

sattunud lavastama oma 5-6 korda, aga 

samas on ka oopereid, mille eest olen 

kogu aeg üritanud põgeneda – ooperid, 

mida olen kartnud ja ei lavasta. Puccini 

“Sevilla habemeajaja” näiteks. Olin seda 

palju näinud, aga kõik lavastused olid 

kuidagi... halvad. No ei olnud naljakas, 

kogu aeg oli midagi valesti! Siis üritati 

mind ära rääkida, et tooksin selle lavale 

Kaasanis Šaljapini festivalil. Punnisin 

pikalt vastu, aga kui partituuri lõpuks 

vaatasin, vaimustusin täiesti. See on absoluutselt 

geniaalne materjal! Lavastasin 

Kaasanis, pärast veel Peterburis oma teatris. 

Lavastus sai päris palju preemiaid. 

Selline saatus – ei maksa karta! 

Ma julgeksin väita, et alates sajandivahetusest 

on lavastaja roll ooperimaailmas 

järsult tähtsamaks muutunud, 

kuna publik ei viitsi neid “kostüümides 

kontserte” enam vaadata; 

need on lihtsalt ajale jalgu jäänud. 

Milliseid võimalusi ja ülesandeid 

annab see tänapäeva lavastajale, kes 

lavastab klassikalisi oopereid? 

See on tegelikult suur probleem – lavastaja 

roll ooperiteatris. Sellised arengud 

on jah toimunud, aga ma ei oska öelda, 

kas see on positiivne või negatiivne. Ma 

olen veendunud, et ooperi lavaletoomine 

on kollektiivne protsess. Olen tihti kritiseerinud 

kolleege dirigente, et nad oma 

tihedates graafikutes ei leia piisavalt aega 

lavastusprotsessile pühendumiseks. Igal 

lavastusel peavad olema ema ja isa. Kui on 

ainult lavastaja, ehk isa, siis hakkab igasugune 

trikitamine ja efektide lisamine, sest 

puudub tasakaalustava ema roll. Kui vägesid 

kamandab ema, ehk dirigent, visatakse 

tavaliselt üle parda kõik see, mille nimi on 

teater, ehk kogu loo mõte. 

Kui ooperilavastaja tuleb oma nägemusega 

ja viimasel hetkel ilmub dirigent 

oma versiooni ja ideedega, tekib täielik 

kaos. Seetõttu üritangi ma koostööd teha 

ühtede ja samade dirigentidega, kellega 

meil on ühine vereringe, kes on minu 

jaoks huvitavad ja kelle jaoks mina olen 

huvitav. See kõik on kokku keeruline ja 

komplitseeritud protsess. 

Ooper kui žanr jäi mingil hetkel oma 

arengus soiku, polnud nagu kellegi asi 

seda edasi arendada. Dirigendid tüdinesid 

natukene ära ooperite juhatamisest ja 

lavastajad ei osanud uudse muusikalise 

materjaliga midagi peale hakata. Nad 

tegelesid pigem draamalavastustega, kuigi 

ma olen veendunud, et ooperi- ja draamalavastaja 

on kaks täiesti erinevat ametit. 

Ma olen tarkade lavastuste poolt; mitte 

avangardsete, vaid tarkade ja mõtestatud 

lavastuste poolt. Lisaks sellele ei ole 

lavastaja ülesanne mitte ainult lavastada, 

vaid tal peab olema ka selge nägemus 

sellest, kus ta lavastab, kellele lavastab ja 

millal lavastab. Kes on su publik, millisest 

märkide keelest ta aru saab? Tänapäeval 

on ülimalt lihtne peletada kõiksuguste 

Juri Aleksandrov 

Rahvakunstnik, Kuldse Maski ja Kuldse Sofiidi 

preemia laureaat, on Venemaa üks nõutumaid 

ooperilavastajaid. Lisaks enam kui 250 lavastusele 

kodumaal on ta lavastanud oopereid 

Ameerika Ühendriikides, Itaalias, Türgis, 

Saksamaal, Valgevenes, Kasahstanis, Leedus 

ja Lätis. Ta on ainus Vene ooperilavastaja, 

kelle esietendused on toimunud ooperimaailma 

olulisimates teatrites: Metropolitan 

Operas, Milano La Scalas, Moskva Suures 

teatris. Ta on ilmselt ainus välismaalasest 

lavastaja, kes on kutsutud Arena di Veronale 

lavastama itaalia ooperit. 

avangardsete lavastustega publik teatrist 

eemale. Publiku teatrisse tagasitoomine 

on aga palju pikaajalisem ja keerulisem 

protsess. 

Jah, praegu on ooperimaalimas liidrirolli 

hõivanud lavastajad, kuid hetkel ma 

ei näe veel selliste arengute juures suuri 

edusamme. Peamine on siiski, et kõik 

osapooled austaksid heliloooja kui algallika 

eesmärke ja püüdlusi. Lavastada tänapäeval 

ajaloolist ooperit algsel kujul on 

palju keerulisem, kui teha seda modernses 

võtmes. Mängida teksades ja šortsides 

ajaloolisi asju on palju lihtsam, kui teha 

seda ajastutruudes kostüümides. Üldse, 

ma kahtlustan, et tänapäevase lähenemise 

klassikalistele ooperitele mõtlesid välja 

teatrite direktorid, sest see kõik on palju 

odavam. Kogu lavastuslikku atribuutikat 

saab osta second hand-poodidest. Aga 

kaasaegsus ei seisne ju ainult nendes kaltsudes, 

mida sa lauljatele selga paned, vaid 

see peaks seisnema lavastuslikes ideedes. 

Mul on õnnestunud näha teie 

Donizetti „Lucia di Lammermoori“ 

ja see on üks väheseid moodsas võtmes 

lavastatud oopereid, kus tegevustiku 

toomine tänapäeva on ka 

sisuliselt põhjendatud paistab 

Väga tore! Ma lavastasin selle kui ajaloolise 

ooperi alguses Alma-Atas. Kui ma 

tulin pärast seda oma Peterburi teatrisse, 

mõistsin, et autentses ajaloolises kostüümis 

daame mahub meie pisikesele lavale 

kõige rohkem kaks-kolm. Siis tekkis mul 

see gootide ja emode ideestik. Headest 

peredest rikkad võsukesed, kes põgenevad 

mitte nälja, vaid just liigsöömise eest. 

Lugu kaasaegsest tüdrukust, kes hülgab 

oma pere, sest ta ei suuda rohkem välja 

kannatada edukultust. See on ju kaasaegne 

teema. Lisaks need gootide nahkriided 

ja metallpandlad ja needid – kaasaegsete 

inimeste arusaam ilust. Üldse, ma olen 

veendunud selles, et igas lavastuses peab 

olema mingi element, mis päriselt väljendab 

ilu ja esteetikat. Seda ei tohi publikult 

ära võtta! Publik tuleb ooperisse ja teatrisse 

üldse kui võlumaalima, vaatama midagi 

sellist, mida igapäevases elus ei näe. 

Juhtub, et ma lavastan midagi Arena 

di Veronal, Verdi “Turandot’” näiteks, 

500 osatäitjaga, ja järgmisel päeval tulen 

oma koduteatrisse, kus on laval kaks solisti. 

Kogu aeg on erinevad lavastused – sa 

peadki suutma valida, mis on su tööriistad, 

et luua õiget pilti. Kas see on pliiats 

või pintsel, millega õlimaali teha, või hoopis 

kiil ja haamer suure skulptuuri jaoks. 

Lavastaja peab oma ideedega olema 

ettearvamatu. Kahjuks näen päris tihti, 

kuidas mu sõbrad lavastajad teevad kogu 

aeg üht ja sama lavastust, aluseks erinevad 

partituurid ja erinevad ooperid. 

Jälle need kindralid papaahades, jälle 

need prostituudid, ja ei saa aru, kas 

see on Rimski-Korsakovi “Kuldkikas” või 

Mussorgski “Boris Godunov”. 

Hiljuti oli Peterburis naljakas lugu, 

kui tuli lavale Boris Godunovi uus versioon. 

Üks kriitik kutsus mind seda vaatama, 

umbes nii, et sa pead seda lihtsalt 

nägema, see on midagi enneolematut, 

see oleks nagu sinu lavastatud! No ma 

läksin. Laval oli kõik nagu sada korda 

varem: ikka see stiliseeritud nõukogude 

sümboolika, Godunovil monomahhi 

XII Pärnu ooperipäevad 

7.–9. juuli 2016 

Peterburi ooperiteater (www.spbopera.ru) 

7. juuli G. Donizetti “Peeter I ehk Vene tsaari uskumatud seiklused” 

8. juuli R. Štšedrini “Mitte ainult armastus” 

9. juuli Galakontsert 

“Peeter I ehk Vene tsaari 

uskumatud seiklused” 

Koomiline melodraama kahes vaatuses 

Muusika: Gaetano Donizetti 

Libreto: Gherardo Bevilacqua Aldobrandini 

Lavastaja: Juri Aleksandrov 

Maailma esietendus: 26. detsember 1819 Teatro San Samueli, Veneetsia 

Peterburi ooperiteatri esietendus: 27. mai 2003 

Paljud Donizetti ooperid, nt “Lucia 

di Lammermoor”, “Armujook”, 

“Don Pasquale”, on muusikasõprade 

seas väga tuntud, aga 

vaid vähesed teavad, et esimeste 

teoste hulgas, mis tollal 22-aastane 

Donizetti kirjutas, oli ooper “Peeter 

I”. Lavastaja Juri Aleksandrov on 

Donizetti meistriteose toonud vene 

publiku ette pealkirjaga “Peeter 

I ehk Vene tsaari uskumatud 

seiklused”. Teose lavaletoomine 

võttis aega mitu aastat: Aleksandrovil 

tuli Itaalias partituur kokku 

panna teose ükksikutest fragmentidest. 

Ootamatusi täis romantilis-poliitiline 

lugu, millesse on kaasatud 

ka Vene esipaar, ei pretendeeri 

ajaloolisele tõele, ent annab iroonilisel 

ja mängulisel viisil aimu elust 

tollasel Venemaal. 




23

POP 2016 POP 2016 

“Mitte ainult 

armastus” 

Lüüriline ooper kahes vaatuses vanusele 16+ 

Muusika: Rodion Štšedrin 

Libreto: Vassili Katanjan (Sergei Antonovi juttude 

motiividel) 

Lavastaja: Juri Aleksandrov 

Maailma esietendus: 5. november 

1961 Novorossiiski ooperi- ja balletiteatris 

Peterburi ooperteatri esietendus: 1. 

märts 2014 

Rodion Štšedrini ooper “Mitte ainult armastus” võitis 

hooajal 2013/2014 Peterburi kõrgeima teatriauhinna 

“Kuldne sofiit” draama kategoorias. Rodion Štšedrini 

jaoks oli ooperi uus esietendus, pärast 1961. aasta 

täielikku läbikukkumist pöördeliseks sündmuseks. 

Ta kirjeldab seda kui parimat esitust, mis on tema 

ooperitest kunagi tehtud. “Mitte ainult armastus” on 

helge, särav lavastus, mis sarnaneb žanrilt pigem 

muusikalile. Lavastaja Juri Aleksandrovi sõnul on 

peamiseks armastuse teema: “Armastus on igavene 

ja alati ajakohane, ükskõik, kus see juhtub.” Etendus 

võlub publikut vaba vokaalikäsitluse, avatud mõtlemise 

ning rohkete tantsudega; see on täis peent 

lüürikat ja irooniat ning mahlakat huumorit. 

Rodion Štšedrin meenutab maailma esiettekande 

ebaõnnestumist: “Kas teate, miks etendus 1961. 

aastal läbi kukkus? Sellepärast, et tolleaegsed 

inimesed kartsid seksi! Tänapäeval see enam nii ei 

ole, nüüd on see hirm kadunud. Isiklikult mina näen 

laval tohutu suurt armastust nende aegade ja nende 

inimeste vastu.” 

1920ndate paiku Wrocłavi ehitada. Sinna 

mahub üle 6000 inimese neljas suunas 

ümber lava, ja meie teatri ühe vaguni 

asemel lõime sinna tõelise vaksali. Kõigil 

olid omad vagunid: tsaarivagun, restoranvagunid, 

kaubavagunid, loomavagunid. 

Osalejaid oli üle tuhande, aga kõik sai 

alguse meie teatri väikese lava ühest vagunist 

ja laboratooriumiideest. 

Lisaks kõigele muule on Peterburi teater 

kooliks ka mulle endale. Ma harjutan 

seal oma lavastuslikke ideid, käsitööoskusi 

ja õpin, kuidas lauljatega töötada, kuidas 

arendada neis oskust intoneerida, fraasi 

kujundada, karakterit luua. Kõigil on olemas 

häälepaelad ja linnud laulavad kõik 

ühteviisi, sest nad ei oska intoneerida. 

See on laulmise juures kõige keerulisem 

ja konservatooriumis seda ei õpetata. Seal 

õpetatakse, kuidas teha häält, ilusat häält, 

veel ilusamat häält, aga õiget intoneerimist 

võib õpetada ainult teater. Seda 

siis, kui lauljale püstitada selge ülesanne: 

mida sa tahad laulmisega väljendada? 

Millest sa laulad? Ärge mõistke mind 

valesti, see ei ole intoneerimine ainult 

puhtalt laulmise mõttes, vaid just täpselt 

see: millest sa laulad, mida sa soovid 

oma laulmisega väljendada. Paraku pole 

selge, kes peaks teatris sellega tegelema. 

Dirigentidel, kui mõni üksik erand välja 

arvata, pole aega pühendada end sellistele 

peensustele. Klaverisaatjadrepetiitorid 

aitavad lauljatel 

noodid selgeks õppida, aga klaverisaatja 

ei tea ja ei peagi teadma, 

mida lavastaja ühe või teise 

fraasiga tahab öelda. Õpetavad 

noodid selgeks ja kõik. Järgi 

jäävad alasti noodid, laulmisesse 

pole mõtet sisse pandud, aga 

see on just kõige suurem väärtus, 

mida ooper suudab meile 

anda. Mõtestatud laulmine – 

see ongi teater! Muusikateater! 

Draamataustaga ooperilavastaja 

tavaliselt seda ei kuule. Ma olen 

kõrvalt näinud draamalavastaja 

piinu. Ta lavastas Wagneri ooperit, 

selles on üks duett umbes 40 

minutit, teksti on kaheksa rida. Laulavad, 

laulavad. Lavastaja küsib, et hakkab juba 

lõppema või? Ei, alles teise rea lõpus 

oleme. Vaesel draamalavastajal on ainult 

tekst ees, aga kogu areng toimub samal 

ajal ju muusikas! Selles mõttes ongi meie 

teater ilmselt eriline. Me pöörame tähelepanu 

muusika ja tegevusliinide seostele 

ja peame seda oluliseks. Ma räägin seda 

alati kõikidele lauljatele, kes meie teatrisse 

Teater ei tohi lauljaid 

konserveerida või 

neid siirupiks keeta! 

Me püüame kogu 

aeg midagi uut teha, 

endalt tolmu maha 

raputada. 

pürgivad. Mida te olete meil vaadanud, 

mis teile meeldib, mis teile ei meeldi? Et ei 

oleks asjatut tööd ja teineteise mittemõistmist. 

Väga paljud lauljad ei ole selliseks 

tööks valmis, aga need, kelle jaoks selline 

lähenemine on oluline, need on minu 

müts peas, Pimen kirjutab tahvelarvutiga 

– kõik ammu nähtud värk. Pööran ennast 

saalis ümber ja küsin selle kriitiku käest, 

kes mu selja taga istub, et mis siin siis nii 

erilist on? Ta imestab, et kuidas te siis aru 

ei saa? See kõik on ju Putinist! Ma imestan, 

et mis mõttes? Ta vastab, et no vaadake, 

Godunovil on kell parema käe peal!!! 

Vaat, millise idiootsuseni lavastaja oma 

märgisüsteemiga võib minna! Lavastused 

Kuidas te siis aru ei saa? 

See kõik on ju Putinist! 

Vaadake, Godunovil on 

kell parema käe peal!!! 

võivad kahjuks väga tihti jõuda sellise 

primitiivsuse ja rumaluseni, ja kui puldis 

seisab veel dirigent, keda lavastuslikud 

aspektid ei huvita ja kes ajab miskit veidrat 

oma rida, teeb see mul hinge haigeks ja 

põgenen ruttu oma teatrisse tagasi. 

Räägime pisut teie teatrist: lõite 

Peterburi ooperiteatri (toona 

Peterburi kammerooperi) kui laboratooriumi 

oma lavastuslike ideede 

katsetusteks. Üsna ruttu aga arenes 

see eksperimenteerivast teatrist 

rahvusvaheliselt hinnatud n-ö 

tavaliseks ooperiteatriks. Kas sellisel 

positsioonil olev teater saab olla 

samal ajal endiselt laboratoorium? 

Ma lõin selle teatri siis, kui ma olin 

Mariinskis lavastaja. Teen siiski küll tänini 

nendega aeg-ajalt koostööd. 

Mul ei olnud seal 

võimalust eksperimenteerida. 

Seda enam, et 

tollal õitses Pokrovski 

Moskva kammerooper. 

Pokrovskiga olid meil 

väga head suhted ja 

loomulikult soovisin 

ma midagi sarnast teha. 

Pokrovski, nagu te teate, 

jättis oma töö Moskva Suures Teatris, et 

pühendada end kammerlikumale teatrile. 

Tahtsin teha midagi sarnast, sukelduda 

pea ees uue teatri loomise stiihiasse. Keegi 

mind ei aidanud, ma polnud kaugeltki nii 

kuulus kui Pokrovski, kel olid kõikvõimalikud 

preemiad ja aunimetused, ning 

olgem ausad, alul suhtusid paljud uue 

teatri loomisesse skeptiliselt. Asi siiski 

arenes ja mulle järgnesid paljud lauljad, 

kel oli minuga huvitav. Palju aastaid teatri 

algusaegadel olid lauljad minuga ainult 

seepärast, et nad nägid, nad arenevad ja 

saavad paremateks lauljateks ja artistideks. 

Nii on tegelikult ka juhtunud ning aegade 

jooksul on Peterburi kammerooperist välja 

kasvanud väga palju lauljaid, kes teevad 

ilma kogu maailma suurtes ooperimajades. 

Kui mulle öeldakse, et kuidas siis nii, 

nad lähevad teie juurest minema, vastan 

ma, et selles pole midagi traagilist; alati 

tulevad uued, tihti veel andekamad, ja 

see hoiab teatri vere värske. Teater ei tohi 

ju lauljaid konserveerida või neid siirupiks 

keeta! Me püüame kogu aeg midagi 

uut teha, endalt tolmu maha raputada. 

Ma katsetan kogu aeg uute lavastuslike 

mudelitega, näiteks on meil praegu kavas 

Mussorgski “Boris Godunov”. Meie pisikesel 

laval on täielik, kärbeteta versioon 

Boris Godunovist! Kogu tegevus toimub 

rongivagunis, mis tuiskab ringi mööda 

Venemaa avarusi, ise aru saamata, kuhu 

tormab. Selles vagunis vahetub pidevalt 

seltskond, kogu aeg ilmuvad uued inimesed. 

Ma olen Boris Godunovi sama versiooni 

lavastanud Wrocłavi ooperiteatris, 

Hala Ludowas, hiiglaslikus polüfunktsionaalses 

kontserdisaalis, mille Hitler lasi 

24 APLAUS KEVAD 2016 www.concert.ee

POP 2016 

inimesed ja mul on nendega huvitav. 

Õnneks hakkab järjest rohkem uue 

generatsiooni lauljaid sellest aru saama. 

Anna Netrebko näiteks, kes alustas mu 

lavastuses Mariinski teatris. Ta alustas 

täiesti tagasihoidliku häälematerjaliga, aga 

pea on tal täielik arvuti! Tänu peale suutis 

ta leida oma hääles erinevaid nüansse ja 

omandas perfektse intoneerimisoskuse, 

mis on ta viinud maailma tippu. Ongi 

kõik. Nii et seda terminit “laboratoorium” 

me väga enam ei kasuta. On head lauljad, 

mõistusega lauljad, ja neile on vaja head 

materjali, mille varal end arendada. Nad 

on mul nagu tiigrid, kelle jaoks on vaja 

liha! Nad ei söö porgandit. Et nad areneksid, 

on vaja õiget toitu, ja siin ma peangi 

pidevalt kalkuleerima: me teeme selle 

itaalia ooperi, siis selle prantsuse asja ja 

sinna vahele ühe kaasaegse ooperi. Kogu 

aeg uus lähenemine, uued maneerid, uus 

foneetika. Meil pole külalisesinejaid, on 

oma trupp, oma pere. Ma pean iga laulja 

puhul teadma, millisele klahvile vajutada, 

et ta täidaks selles suures masinavärgis 

täpselt seda funktsiooni, mida ma ühtse 

tervikuna kuulen. 

Dirigent on ooperiteatri tähtsaim isik, 

kuid ta peab mõistma, et ooperi lavaletoomine 

on kollektiivne looming. Kogu 

asja suudab nässu keerata mitte ainult 

dirigent, vaid ka lavastaja, laulja, valgustaja, 

kostümeerija – kõik peavad olema oma 

ala professionaalid. 

Me jälgime siin teatris väga, et igaüks 

täidaks täpselt oma osa, nii hästi kui võimalik 

ja pareminigi veel. Ülihea valgustaja 

võib vabalt olla teatri jaoks väärtuslikum 

kui laulja. Ma võin hea valgustaja kutsuda 

teisest linnast, leida talle Peterburis 

korteri, aga öelda ära lauljale, kui olukord 

seda nõuab. Teatris võidab see, kellel pole 

mitte kõige kõvem hääl, vaid see, kellel 

on kõige suurem süda. Tihti küsitakse, 

kas teil teatris staare on? Meil on KÕIK 

staarid! 

Te olite Pärnus oma teatriga neli 

aastat tagasi detsembris. Külm, 

kõle, pime, isegi lund pole. Kui tulete 

suvel Pärnu ooperipäevadele, on 

kõik hoopis teistmoodi: päike paistab, 

linn on naeratavaid inimesi täis, 

te tulete Eesti suvepealinna. Mida 

arvate, kas selline lavastuseväline 

positiivne atmosfäär, mis lauljaid ja 

pillimehi ümbritseb, võib kuidagi ka 

õhtust etendust mõjutada? 

Ma arvan, et mõjutab, ja ma juba kardan 

seda kõike, mis te praegu rääkisite. Mul 

on noor elujõuline ja elujanuline seltskond, 

keskmine vanus 26 aastat. Nad 

tormavad esimese asjana ujuma ja õhtul 

pärast etendust ööklubisse. Mulle meeldiks 

palju rohkem, kui oleks külm ja 

pime ja nad peaksid mütsi-salliga käima. 

Aga noh, elame üle, ega nendega midagi 

halba ikka juhtu. Nagu öeldakse, me pole 

nii rikkad, et oma teatris halbu lauljaid 

hoida! 

Reisikindlustus kontserdisõbra taskusse 

Juba ammu ei piirdu Eesti muusikasõbrad omamaiste kontserdikülastustega 

– muusikaelamusi käiakse üha sagedamini nautimas üle 

piiri. Sõltumata, kas kontsert toimub Soomes või USAs, tuleks reisi 

planeerimisel kaaluda kindlustuse soetamist. Õigesti valitud kindlustuskaitse 

säästab nii kontserdikülastaja rahakotti kui aega ning aitab 

vältida tülikaid sekeldusi, mis võivad reisimuljeid sootuks rikkuda. 

Kindlustuslepingu sõlmimisel tuleks kõigepealt arvestada piirkonnaga, 

kuhu reisitakse ja läbi mõelda riskitegurid. Kindlasti soovitame 

osta tervisekindlustuse, mille puhul pakub Salva 30 000 ja 70 000 

euro suurust katet. Euroopast väljapoole reisides on mõistlik valida 

kõrgema kattega kindlustus, sest tõsisemate juhtumite nagu pikema 

haiglaravi või raske trauma korral võivad kohapealsed ravikulud 

ületada 30 000 euro piiri. 

Lisaks tervisele on soovitav ära kindlustada ka kogu reisipakett, mis 

võimaldab kindlustuselt hüvitist nõuda ka siis, kui planeeritud reis 

jääb ära enda või mõne lähedase ootamatu haigestumise tõttu. 

Sageli hüvitame just sedalaadi kulusid väikeste lastega peredele, 

keda kipuvad haigused ootamatult kimbutama tõmmates kriipsu 

peale kogu pere reisiplaanidele. Samuti maksab kindlustus kinni 

kulud siis, kui reisile minnes läheb katki või satub liiklusõnnetusse 

auto, buss või rong, millega plaanitakse jõuda reisi alguspunkti. 

Hüvitame ka ärajäänud või katkenud reisi kulud mõne koduse ootamatuse 

– tulekahju või sissemurdmise korral. 

Nendele lahendustele on mõistlik kaaluda ka täiendavaid laiendusi. 

Esimeseks, just kontserdi- või teatrikülastajale oluliseks võimaluseks 

on ürituse ärajäämisega seotud kulude hüvitamine. Näiteks kui reisi 

eesmärk on kontserdi, teatrietenduse, spordivõistluse või mõne muu 

ürituse külastamine välisriigis, mis mõnel põhjusel tühistatakse, 

hüvitab kindlustus transpordi ja majutusega seotud kulud ning korraldaja 

poolt tagastamisele mittekuuluva pileti hinna. 

Oleme korduvalt Salva klientidele hüvitanud kontsertide ja teatrietendustega 

seotud kulutusi, kuna muutunud on ürituse ajakava või 

on see üldse ära jäänud. Näiteks oleme klientidele välja maksnud 

Londonis toimuma pidanud muusikali külastamise kulud, mis puudutasid 

nii majutuse kui ka lennupileteid. Samamoodi oleme hüvitanud 

Viini ooperietenduse ajakava muudatuse tõttu ärajäänud reisi kulud. 

Täiendavaid võimalusi kindlustuskaitse valikul on veelgi ning võimalusi 

turvaliseks reisiks palju. Muusikasõber, nagu iga teinegi 

reisija, peab arvestama eelkõige reisi eripära ja sihtriigiga. Seejärel 

tuleb muuhulgas kaaluda ka kontserdi või mõne muu külastatava 

sündmuse ärajäämise võimalust ning lähtuvalt sellest teha lõplik 

otsus kindlustuskaitse valikul. Kindlasti ei ole mõistlik reisile tormata 

uisapäisa ilma kindlustuseta ning lihtsalt loota, et midagi ei juhtu. 

Salva Kindlustuse AS reisikindlustuse osakonna juhataja 


kontserdisoovitus 

Kuidas me 

vihkame muusikat 

Kõik me armastame muusikat, kuid miks 

siis muusikudki ütlevad tihti, et nad vihkavad 

muusikat? Kas muusika, mida nad esitavad, 

ei rõõmusta neid? Või kogevad muusikud 

tugevamaid emotsioone kui mittemuusikud 

ja liiga palju emotsioone on väsitav? 

"Ai Heit Mjuuzik" 

Maris Liloson 

Haide Männamäe 

Toomas Tross 

Siim Selis 

Kavas: Sartorio, Händel, Haydn, Chopin, 

Satie, Poulenc, Delibes, Weill, Bernstein, 

Legrand 

31. märts Pärnu kontserdimaja 

1. aprill Jõhvi kontserdimaja 

2. aprill Viljandi Pärimusmuusika Ait 

3. aprill Vaba Lava, Telliskivi Loomelinnak 

Me pole otsinud vastuseid 

nendele küsimustele, vaid 

oleme nimetanud oma 

kontsert-etenduse Leonard 

Bernsteini laulu järgi "I 

Hate Music!". 

Leonard Bernsteini "5 lastelaulu" on 

kirjutatud 1943. aastal ning pühendatud 

tema sõbrale Edys Merrill`ile, kes oli 

helilooja tolleaegne korterinaaber. Ajal, 

mil Bernstein ooperilauljatega proovi tegi, 

oli ta tihti sunnitud kõrvu kätega kattes 

hüüdma "Ma vihkan muusikat!". 

Eks paljud meist mäleta, kuidas tuli 

lapsena kontsertidel kannatada, sest nagu 

ütleb laulu tekstki: "Muusika – see on 

palju frakkides mehi, palju inimesi suures 

saalis, kus nad tegelikult olla ei taha. 

Muusika on tobe! Aga mulle meeldib 

laulda". 

Mäletan minagi ennast Estonia kontserdisaali 

rõdul järjekordset suurvormi 

kuulamas ja orelivilesid loendamas ... 

ning laval oli palju frakkides mehi, suur 

koor ja maestro. 

Meil on laval neli artisti, kellest kaks 

on lavajõud ja kaks lavatagused jõud. 

Etenduse õnnestumiseks on vaja nende 

jõudude koostööd, kuid alati ei õnnestu 

kõik ja võivad tekkida tehnilised probleemid. 

Põrkuvad suured egod ja klaaritakse 

vanu võlgu. Loodame, et meil laabub 

kõik viperusteta. Oma loomingulise kollektiiviga 

oleme otsustanud pakkuda Eesti 

muusikale ka lisaväärtust: ehitame kontserdiks 

oma klaveri. See on otseses mõttes 

SUUR ASI! 

Meie kontsert-etendus on mõeldud 

mitte liiga akadeemilisele muusikasõbrale, 

kes on hea kuulaja ja kes ei tule kontserdile 

mitte ennast näitama, vaid meid 

vaatama. 

I hate Music Teami nimel 

Siim Selis 



29


KOMODO 

jagab auhindu 

Tuleval kevadel väisab Eestit taas 

löökpilliansambel Komodo, 

kelle kaasahaarav ja professionaalne 

löökpillimäng on kirgi 

kütnud kogu Euroopas. Eesti 

Kontserdi produtsendid on Komodoga 

kokku puutunud varemgi, korra on löökpilliansambel 

Eestis käinud. 

Oma kogemusest Komodoga räägivad 

Eesti Kontserdi koolikontsertide korraldaja 

Ülle Lehtmäe ja Eesti Kontserdi 

produtsent Tuuli Metsoja. 

KOMODO 

19. aprill Jõhvi kontserdimaja 

20. aprill Vanemuise kontserdimaja 

21. aprill Estonia kontserdisaal 

22. aprill Pärnu kontserdimaja 

Uue etenduse näol ootab meid kontsertshow, 

mille käigus antakse välja auhinnad 

kategooriates: 100 meetri soolotrumm, 

parim poistebänd, aasta kastanjetimängija 

jpt. Kontserdil on kohal õhtujuht, 

majabänd ja külalisesinejad ning seda 

kõike iseloomustab suur pühendumus, 

kirg ja virtuoossus; ei puudu ka huumor 

ja vahetu suhtlus publikuga. 

Ülle Lehtmäe: 

Nägin esimest korda Komodo ansamblit 2008. aastal 

Helsingis Põhjamaade koolikontsertide festivalil, 

kus olid koos parimad koolikontsertide programmid 

Taanist, Soomest, Norrast ja Rootsist. Komodos on viis 

meest, kes mängleva kergusega valdavad mitmeid 

löökpille kõrgel professionaalsel tasemel. Nende esinemist 

ei saa nimetada kontserdiks, pigem etenduseks: 

Helsingis esitasid nad nii klassikalisi muusikapalu kui 

ka kerget muusikat. Ühel hetkel oli lavalt kuulda marimba 

võtmes Bizet’ “Carmeni” meloodiaid ja järgmisel 

hetkel juba energilist rokkbändi võimsa trummikomplektiga, 

esitamas kergemat muusikat. Oli tõeliselt 

köitev, kuidas Komodo mehed efektsete liigutustega 

omavahel pille vahetasid. See, kuidas nad pöörasid 

tähelepanu näitlejatehnikale, oli omamoodi sündmus: 

nende miimika on läbimõeldud, etenduse ehe osa. 

Minul oli au näha kava “Kabare Kalabalik”, mis oli 

tänu Komodo bändi heale huumorisoonele erakordselt 

vaimukas ja tagas eheda emotsiooni –kontsertshow 

kõige paremas mõttes! Põnevalt lavastatud, kostümeeritud, 

hästi üles ehitatud arenguga köitev kava. 

Jään huviga ootama, kuidas nad on aastate jooksul 

arenenud ja millise kavaga nad sel korral Eestisse 

tulevad. 

Tuuli Metsoja: 

Komodo õnnestus Eestisse tuua 2013. 

aasta kevadel. Nende kava “Kabaree” üllatas 

Eesti publikut tõeliselt. Olime ju varemgi 

näinud vingeid löökpillibände, kuid Komodo 

kontsert oli midagi enneolematut. 

“Kabaree” oli segu teatrist, muusikast, 

hullusest, energiast, fantaasiast, 

kostüümidest ja draamast, mis köitis 

tõeliselt ka tänapäeva teismelist, ja saada 

tänaseid teismelisi välja ekraanilummusest 

on väga raske! Komodole elasid noored 

maruliselt kaasa ja aplodeerisid ennastunustavalt. 

Praeguseks on löökpillimängijate viisik 

paar aastat tuuritanud mööda maailma uue 

kavaga “Auhinnagala”. Kui tekkis võimalus 

kutsuda Komodo uue kavaga taas Eestisse, 

ei olnud vaja pikalt mõelda. 

Muidugi on selle kollektiivi vastuvõtmine 

tavapärasest erinev, sest lisaks viiele mehele 

tuuritab kaasa ka arutu löökpillipark, 

kust võib leida mida iganes – köögiriistadest 

elutoamööblini ja muidugi suurtes 

kogustes kõikvõimalikke löökpille. 




Üks konstant, 7muutujat. 

Teejuht 

tekst: SAALE FISCHER fotod: EESTI KONTSERT 

Mustonenfestile 

Kas olete kunagi juurelnud küsimuse üle, miks peaksite tänapäevaste 

digitaalsete muusikakuulamise võimaluste juures – tasuta ja 

alati sobival ajahetkel ootevalmis – ikkagi vahetevahel tulema 

kontserdisaali kohale elava muusika ja elusate muusikute juurde? 

Või kas asjaolu, et pimedust 

ja halba ilma trotsides seda 

ikka tehakse, on ülepea 

seotud tungiva vajadusega 

kuulata üht või teist teost 

elavas ettekandes? Kas pole pigem nii, 

et koos piletiga soetame endale sootuks 

midagi muud: emotsioonidesse konverteeritavaid 

väärtusi, intellektuaalsemat või 

kergemat sorti meelelahutust, skandaali, 

head äraolemist ilusas kohas, kuhugi kuulumise 

tunnet, osasaamist (ajaloolisest) 

sündmusest, avastamisrõõmu. 

MustonenFest 2016 jõuab oma arvukate 

kontsertidega kuulajani Tallinnas, 

Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Peterburis. 

Erinevalt muusikafestivalide traditsioonist 

keskenduda ühele muusikastiilile 

või -žanrile, pillile või heliloojale, on 

MustonenFesti traditsiooniks ja ühiseks 

nimetajaks Andres Mustoneni markantne 

muusikaline isiksus. Ka tänavuse 

MustonenFesti esinejate nimistust leiab 

festivali kunstilise juhiga ühel või teisel 

moel seotud eriilmelisi soliste ja kollektiive, 

kelle esitusstiil ja repertuaar kõnetab 

inimhinge kõige erinevamaid tahke ning 

katab piltlikult öeldes kõik selle, mis jääb 

muusikaloos noodikirja tekkimise ja tänapäevase 

rütmimuusika vahele. 

Austatud kuulajale jääb üle valida vaid 

kirjust paletist endale meelepärane. 

Staar – Boriss 

Berezovski 

1990. aasta Tšaikovski konkursi laureaati 

ja 2015. aasta konkursi žürii liiget Boriss 

Berezovskit tasub igal juhul minna kuulama, 

sest tiheda esinemisgraafiku ja maailmanimega 

pianisti saabumine Eestisse on 

omaette sündmus. Eriti tasub Berezovskit 

kuulata juhul, kui otsite tõeliselt elitaarset 

muusikalist elamust ning hindate pealiskaudse 

staaritsemise asemel süvitsiminevat 

kunsti. Berezovski repertuaar kuulub klaveriliteratuuri 

kullafondi: Rahmaninov, 

Chopin, Liszt. Berezovski esituse teevad 

omapäraseks pianistlik supervirtuoossus 

ja samas muretu-vahetu olek nii laval 

kui elus. Berezovski salvestusi firmadele 

Warner Classics, Mirare ja Teldec on pärjatud 

kriitikaauhindadega: Diapason d’Or 

(Prantsusmaa), Gramophone (Inglismaa), 

Preis der Deutschen Schallplattenkritik 

(Saksamaa) jt; teda on kutsunud solistiks 

Berliini Filharmoonikud, Amsterdami 

Royal Concertgebouw’ orkester, New 

Yorgi Filharmoonikud jt. 

MustonenFesti raames astub 

Berezovski Estonia kontserdisaalis üles 

kahel õhtul: solistina Eesti Riikliku 

Sümfooniaorkestri ees, esitades S. 

Rahmaninovi 3. klaverikontserdi, ning 

soolokavaga J. S. Bachi, F. Liszti ja S. 

Rahmaninovi teostest. 

Sündmus – Raskatovi 

“Bütsantsi missa” 

maailmaesiettekanne 

Helilooja Alexander Raskatovi teatakse 

eelkõige ooperi “Koera süda” järgi, mis 

valmis Hollandi rahvusooperi tellimusel 

ja mida esietendati Amsterdamis 2010; 

hiljem on seda lavastatud mh La Scala 

ooperimajas. Rasaktovi teoseid on plaadistanud 

näiteks The Hilliard Ensemble, 

Kremerata Baltica jt nimekad kooslused. 

Ehkki aastaid kodumaalt eemal, on 

Raskatov jäänud hingelt venelaseks ning 

teda loetakse oma põlvkonna üheks olulisemaks 

vene heliloojaks, kelle loomingut 

on tugevalt mõjutanud õigeusk. Muusika 

kirjutamise kohta on Raskatov öelnud 

järgmist: “Kui heliteoses puudub intellektuaalne 

aspekt, on tegemist grafomaaniaga. 

Kui heliteos ei suuda puudutada 

inimese hinge, on tegemist kuiva analüütilise 

tööga.” 

Estonia kontserdisaalis kõlab A. 

Raskatovi “Bütsantsi missa” tervikuna 

esimest korda. Andres Mustoneni juhatusel 

kannavad selle ette segakoor Latvia 

ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester. 

Ettekanded jätkuvad Helsingis ja Riias, 

vastavalt Helsingi Filharmoonikute ja Läti 

Rahvusorkestri osalusel. 

Meditatsioon – Bütsantsi vaimuliku 

muusika koor (Serbia) 

Õieti polegi ühehäälne ortodoksne 

vaimulik vokaalmuusika mõeldud kuulamiseks, 

vaid uskliku vahetuks suhtluseks 

Jumalaga. Serblase Nikola Popmihailovi 

asutatud koor pole tavapärane kontsertkoor, 

vaid teenib igapäevaselt jumalateenistustel 

kloostris, kuid on võtnud 

südameasjaks traditsioonilise Serbia ortodoksi 

ning Bütsantsi vaimuliku muusika 

uurimise, säilitamise ja ettekandmise. 

MustonenFestile tulevad nad kavaga, milles 

serbiakeelne kirikumuusika on lõimitud 

serbia rahvamuusikaga. Kuulajale 

mõjub koori aus ja siiras esitus nagu 

tee, mida mööda minna üheks õhtuks. 

Endasse. Endast kõrgemale. Kaugemale. 

Kogema ühte väga erilist kultuuri. Ja tulla 

tagasi parema inimesena. Bütsantsi vaimuliku 

muusika koor esineb Pärnu kontserdimajas, 

Tartu Jaani kirikus ja Tallinna 

Niguliste kirikus. 

Legend – kammerorkester 

Moskva virtuoosid 

Hiljuti 35. tegevusaastat tähistanud kammerorkestri 

Moskva Virtuoosid on ellu 

kutsunud ja seda kogu tegevusaja vältel 

juhtinud maailmanimega viiuldaja ja dirigent, 

maestro Vladimir Spivakov. 1979. 

aastal Moskvas Venemaa tippmuusikutest 

kokku pandud orkestri ambitsioonikas 

nimi on end igati õigustanud: esimesest 

kontserdist peale seatud kõrged esitusstandardid, 

aastatepikkune töö ning lugupidav 

suhtumine kuulajasse on toonud kaasa 

prominentse staatuse rahvusvahelisel 

muusikaareenil, arvukad esinemiskutsed 

mainekatele Euroopa ja USA festivalidele 

ja aukartustäratava hulga salvestisi barokist 

nüüdismuusikani. Andres Mustoneni 

käe all ei mängi Moskva Virtuoosid sugugi 

esimest korda. Moskva publik on olnud 




33


mitmel korral nende ühistöö vaimustunud 

tunnistajaks. Barokist tänapäeva 

ja läänest itta ulatub Tallinnas ja Jõhvis 

kõlav kava. 

Hea äraolemine – 

Giora Feidman Trio 

(Iisrael) 

Argentiina päritolu klarnetilegend 

Giora Feidman on särav džässiartist, 

kes mängib klassikat, ladinaameerika 

ja muidugi klezmermuusikat. Tema 

kontserdid ning vahetu emotsionaalne 

suhtlus publikuga soojendab südameid, 

murrab eelarvamusi ja muudab 

hoiakuid. MustonenFesti kontsertidele 

Tallinnas ja Peterburis toob Feidman 

kaasa Guido Jägeri (kontrabass) ja 

Enrique Ugarte (akordion) ning kontserditäie 

juudi traditsioonilist muusikat. 

Kui armastate klezmerit, on heatujuline 

õhtu garanteeritud! 

Crossover – Art 

Jazz Quartet, sopran 

Keren Hadar 

Suure barokihelilooja J. S. Bachi 

“Brandenburgi kontserdid” nr 2, 3 ja 4 

džässivõtmes! Andres Mustonen ütleb 

kontseptsiooni kohta järgmist: “Me ei 

kuule lõputut improvisatsiooni Bachi 

populaarsete teoste teemadel: kontserdil 

kõlavad kõik noodid, mis Bach 

on kirja pannud.“ Art Jazz Quarteti 

laiendatud koosseis on igal juhul paljutõotav: 

Andres Mustonen (viiul), 

Jaak Sooäär (kitarr), Taavo Remmel 

(kontrabass), Tanel Ruben (löökpillid), 

Paul Daniel (kitarr), Meelis Vind (klarnet), 

Raivo Tafenau (saksofon), Liudas 

Mockunas (saksofon). Iseenesest pole 

baroki ja jazz-pop-crossover’i idees 

midagi uut, meenutagem või viiulitšikk 

Vanessa Maed või tuntud vanamuusikaansamblit 

L’Arpeggiata. Asi on 

teostes – Bachi “Brandenburgi kontsertideni” 

pole teadaolevalt veel ükski 

piiriületaja jõudnud. 

Uudishimulikele džässisõpradele, 

kel standarditest villand, üks soovitus 

veel: enne KUMUsse minekut kuulake 

“Brandenburgi kontserte” originaalis! 

Iisraeli sopran Keren Hadar pole 

lihtsalt sopran, vaid crossover-sopran, 

kes laulab kõike, juudi popist 

lääne muuskalide ja ooperiteni. 

MustonenFestil annab ta pärastlõunakontserdi 

koos Hortus Musicusega. 

Mis kokku tuleb, teavad vaid asjaosalised, 

kuid külmaks ei jäta nad kindlasti 

kedagi! 

SUKELDU KULTUURI! 

Parimad kultuurisündumused ja puhkuseideed 

leiad mugavalt puhkaeestis.ee mobiiliveebist. 

» puhkaeestis.ee 

Jaga elamusi teistega #visitestonia 


välismeedia 

välismeedia 

Filmid "Aadama 

passioonist": 

suurimaid Eesti kultuuri 

tutvustusi maailmas? 

tekst: MADIS KOLK fotod: ACCENTUS MUSIC 

"Aadama passiooni" proov. Kaader filmist "Kaotatud paradiis" 

Eesti Kontserdi ja CPA suurprojektiga "Aadama passioon" 

(esietendus 12. mail Noblessneri Valukojas) kaasnes ulatuslik 

rahvusvaheline filmiproduktsioon. Kontsertfilm "Aadama passioon" 

ja dokfilm "Kaotatud paradiis" dokumenteerivad Arvo Pärdi – 

Robert Wilsoni ühisteose esietendusi ning selle koostöö eellugu. 

Praeguseks on filmid viinud 

Eesti muusikat ja muusikuid 

kümnete miljonite vaatajateni. 

Arvo Pärt uitamas 

kodumetsas Laulasmaal, 

Tõnu Kaljuste dirigeerimas Eesti 

Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna 

Kammerorkestrit, viiulisolistid Harry 

ja Robert Traksmann, Noblessneri 

Valukoda ja Tallinn kui kunstisündmuse 

toimumispaik. “Kaotatud paradiis” 

on pälvinud Prantsuse muusikaajakirja 

“Diapason” tunnustuse “Diapason d’Or 

Arte”. 

Filmiprojektid “Kaotatud paradiis” 

ja “Aadama passioon” sündisid mitme 

osapoole koostöös: kandvas rollis 

tunnustatud tootjafirma Accentus 

Music ja Eesti Rahvusringhääling, 

kaasprodutsentideks WDR/ARTE ja 

Eesti Kontsert, olulisteks toetajateks 

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 

ning Mitteldeutsche Medienförderung. 

Võttegrupid moodustati Eesti ja Saksa 

ühisjõududest. “Aadama passiooni” režissöör 

on Andy Sommer, nimekas muusikafilmide 

autor, kelle tunnustuste hulgas 

on festivali Kuldne Praha auhinnad, Prix 

Italia ja Prix de la SACEM. “Kaotatud 

paradiisi” autor-režissöör on tunnustatud 

Saksa filmirežissöör Günter Atteln ning 

juhtoperaator Kristjan-Jaak Nuudi. 

Filme on näidanud tootmispartnerid 

ERR, Euroopa kultuurikanal ARTE ja 

Jaapani rahvustelevisioon NHK. Samuti 

BBC 4 ja Poola, Soome, Läti, Norra, 

Rootsi, Šveitsi rahvustelevisioonid jt telekanalid. 

BBC Persian TV kaudu vaatas 

"Kaotatud paradiisi" kokku 2–5 miljonit 

inimest Iraanis, Afganistanis ning 

Kesk-Aasia riikides (telekanali hinnang). 

Filmide DVD ja Blu-ray versioonid on 

müügil 30–35 riigis. Nimetatud telekanalite 

koguauditoorium ulatub sadadesse 

miljonitesse, millest kunstiprogramme 

vaatab teatud osa. Accentus Music on selgitanud, 

et enamik telekanaleid ei avalda 

konkreetsete saadete vaatajaarve. DVDde 

ja Blu-ray'de müügiarvud jõuavad 

küll Accentuseni ja seejärel siiagi (ERR ja 

Eesti Kontsert on müügitulu osanikud), 

aga pikema aja vältel. 

Filme "Aadama passioonist" on 

kajastanud ka artiklid ja arvustused paljude 

maade trüki- ja digitaalses meedias. 

Allpool väljavõtteid arvustustest. 

MDR Figaro 

(Saksamaa) 

Isabel Roth 

DVD-arvustus: "Kaotatud paradiis" – Arvo Pärdi 

80. sünnipäevaks 

... Film ulatub Arvo Pärdi mõttemaailmale väga 

lähedale. Õpime tundma inimest, kelle kogu 

loomingut kannab sügav usk, kelle alandlikkus ja 

tagasihoidlikkus loovad ehtsa tunnetuse. Selles 

filmis ei ole vaikust. Ometi on vaikus siin suurim 

teema. Vaikus millegi puhta ja selge mõttes, kui 

midagi kiirustamisest loobuvat. 

... Läbi Aadama loo ning selle tõlgitsuse annab 

film intensiivseid ja isiklikke sissevaateid meie 

aja ühe olulisema helilooja ellu ning elukäiku. 

Orlando 

Sentinel (USA) 

John von Rhein, muusikakriitik 

2015. aasta parimad klassikaplaadid 

Valgustkiirgav, aegluubis meditatsioon Aadama 

allakäigust; muusikateatriteos, mis avaneb 

väljaspool tavapärast aja- ja ruumitaju. Mõju on 

absoluutselt hüpnootiline, kuigi 94 minutit vastu 

pidada nõuab vaatajalt korraliku annuse kannatlikkust. 

Kannatlikkust, mis saab kuhjaga tasutud. 




37

välismeedia 

välismeedia 

BBC Music Magazine 

(Suurbritannia) 

Barry Witherden 

DVD-st "Aadama passioon": 

... Wilsoni napp, ritualistlik lavakujundus ja lavastus, kus tegevused on 

äärmuseni aeglustatud – teostatud reaalses esituses, mitte kaameraeffektidega 

– on kummalised ja segadusseviivad, Arvo Pärdi muusika on 

kaunis ning mõjuv. Mõlema ühendusest sünnib täiesti hüpnootiline, rikastav 

elamus. Filmi režissööri- ning operaatoritöö ning montaaž väldivad 

sobivasti nipitamist, tuues lavastuse ekraanile selgelt ja segamata. 

DVD-st "Kaotatud paradiis": 

... Kõige mõjuvamad on haruldased kaadrid, kus Pärt, kellele on alati 

vastumeelt seada end oma muusikast ettepoole, räägib otse kaamerasse, 

jagades muuhulgas mõtet valu, mida ta defineerib armastuse puudumisena, 

lunastavast jõust. 

… Õnneks on ka režissöör Günter Attelni tõlgitsus meie päevil ebatavaliselt 

targalt tasakaalukas, sihipärane ning asjalik, valgustades peategelast 

ilma asjatute ja maneerlike stiilikõrvalekalleteta. 

Esitus 5* (mõlemal DVD-l), pilt ja heli 5* (mõlemal DVD-l) 

Culturalmente 

Incorrecto (USA) 

Javier Mitchell 

Blu-ray arvustus: "Aadama Passioon" 

... Esietendus Tallinnas oli alates avamängu esimestest nootidest 

kuni lõpuni maaliline apokalüptiline nägemus inimkonna saatusliku 

tee esimestest sammudest hingetu kõikjalolemiseni. 

... Pärt ei ole kunagi ilma lootuseta. Valgus kumab läbi ka kõige 

hämaramatel muusikalistel hetkedel. 

... “Aadama passioonis” toob Arvo Pärdi muusika meid lähedale 

vaikusele selles eriti lärmakas maailmas, kus me täna elame. 

... “Aadama passioon” on lihtsalt uskumatu etendus. 

Hinnang: suurepärane 

The Guardian 

(Suurbritannia) 

Günter Atteln 

Klassikalise muusika blog: aasta Arvo Pärdiga – kogemus vaprast, 

tagasihoidlikust ja siirast inimesest 

... Peatselt mõistsime, et Arvo Pärdi filmimisel tuleb oodata õiget 

hetke. Pikaajaline planeerimine on raske, parimad võimalused 

ilmnevad spontaanselt. 

Tegime õigesti, kui otsustasime valida filmi koos hoidvaks 

raamiks "Aadama passiooni" maailmaesietendused endises 

allveelaevatehases Tallinnas. 

... Pärt on tegelenud Aadama teemaga väga intensiivselt juba 

aastaid. Alustasime proovidest, kus saime Arvo Pärdile läheneda 

vaatleva kaameraga. Seejärel järgnesime talle Tokyosse ja 

Vatikani. Mida kaugemale jõudsime Tallinnast, seda lähemale 

pääsesime Pärdile kui isiksusele… Võtete käigus sai selgeks, et 

Arvo Pärt võib ja soovib rääkida, aga selleks on vaja õiget hetke, 

ja teema peab olema talle tähtis. Pärt on inimene, kes jälgib 

ümbritsevat väga erksalt. Ta näeb meie maailma ebaõiglusi ja tasakaalustamatust 

ning võtab jätkuvalt poliitilisi seisukohti. Ometi 

ei pea ma tema loomingut poliitiliseks, vaid sügavalt inimlikuks. 

... Pärti on tema elu jooksul vaenatud palju kordi. Parteiametnike 

poolt nõukogude ajal, modernistliku koolkonna esindajate poolt 

pärast emigreerumist Läände. Tuleb kummardada suure helilooja 

ees, kes on kõikumata jätkanud oma teed, ehtsat ja tõelist. 

Kui meil on õnnestunud oma filmis vahendada kas või osakest 

sellest autentsusest, siis oleme saavutanud eesmärgi. 

Arvo Pärt Lohusalus töötamas. Kaader filmist "Kaotatud paradiis" 

Robert Wilson "Aadama passiooni" proovis. 

Kaader filmist "Kaotatud paradiis" 

Arvo Pärt "Aadama passiooni" proovis. 

Kaader filmist "Kaotatud paradiis" 

Concerti (Saksamaa) 

Eckhard Weber 

Müstiline minimalist 

. . . Heliloojale, kes on kujundanud oma müstilise minimalismiga 

endale omaette mänguruumi kaasaegses muusikas, läheneb 

Günter Attelni ja Paul Smaczny dokfilm tundlikul, samas mitmekülgsel 

moel. Näeme stseene Robert Wilsoni teatriproduktsioonist 

Arvo Pärdi muusikale, kuuleme tarku mõtteid teekaaslastelt nagu 

Sofia Gubaidullina, Paul Hillier, Gideon Kremer. 

. . . Sugestiivsed kaadrid, head ajastused, õnnestunud hommage! 

Crescendo (Saksamaa) 

Dr Maximilian Theiss 

Aegluse avastamine 

. . . "Kaks meetrit kolme minutiga!" Lavastaja Robert Wilson lajatab 

lahtise käega vastu lauda. Tantsijannad lähevad liikvele niipalju 

kui saab: tuleb joosta vaid 0,04 kilomeetrit tunnis, hetkekski peatumata. 

Kontsertfilmi DVD-d saab nautida - kostüümid, valgustus, 

Arvo Pärdi muusika. Dokfilmi DVD sunnib nüüd televiisori ees 

asja tõsiselt võtma, end mugavalt sohval sisse seada pole enam 

võimalik. "Kaotatud paradiis" on 55 minutit kestev tõestus ütlusele: 

kunst on ilus, aga vajab palju tööd. Detailirohke pilk kulisside taha 

näitab, kuidas selline teos sünnib, dokumenteeritakse aga ka 

Robert Wilsoni ja Arvo Pärdi mõttekäike nende esimese koostöö 

käigus. Nii on DVD lisaks kõigele muule ka huvitav teoseanalüüs 

neilt, kes seda Tallinnas maailma-esiettekandele toodud produktsiooni 

kõige paremini tunnevad. 

WDR3 “TonArt” (Saksamaa) 

Regine Müller 

DVD-komplektist Arvo Pärdi 80. sünnipäevaks 

... Günter Attelni portreefilmi iseloomustab väga tundlik lähenemine oma tagasihoidlikkuse poolest 

tuntud meistrile. Ta näitab teda proovides, aga ka kodus klaveri ees, mille kohal ripub õigeusu ikoon. 

Eriti liigutavad on stseenid Pärdi reisilt Jaapanisse, kus ta eelmisel sügisel võttis vastu kuulsa Praemium 

Imperiale. Pargis uitavast Pärdist jookseb mööda trobikond lapsi, ta rõõmustab koos nendega ning 

katsetab väikse hüppetantsuga. 

... Ka "Aadama passiooni" etenduste kontsertfilm pakub kõrgeimat kvaliteeti ning kunstilist peenetundelisust. 

Kaamerasilm on tihti lavale väga ligidal, vahel näib, et liigub lausa laval näitlejate keskel, ja 

astub õige lähedale aeglaselt sammuvale alasti mehele, kes läbitungimatul ilmel liigutab käsi täpsete 

rituaalžestidega. Tekib tunne, nagu tajuks jahedat õhku suures saalis. Tõnu Kaljuste juhatatud ansamblid 

ülemisel rõdul kõlavad ruumi üleküllasest kajast hoolimata üllatavalt läbipaistvalt. 

... On rabav, kui hästi Arvo Pärdi muusika harmoneerub Robert Wilsoni lavastusega. Tekib lahutamatu 

side muusika ja lava vahel. Võiks arvata, et Pärdi väljaspool aega asuv muusika on pikalt oodanud, et 

saabuks võimalus ühte sulada Wilsoni rituaalse esteetikaga, et ühist ruumi- ja ajatunnetust proovile 

panna. 

... Kes soovib mõista Arvo Pärti ning Bob Wilsoni kunsti saladusele lähemale jõuda, ei saa seda 

DVD-komplekti tähelepanuta jätta. 

Südwestrundfunk 2 (Saksamaa) 

Georg Beck 

DVD-arvustus: fantastiliselt filmitud 

... Filmidokumentatsioon Arvo Pärdi muusikateatriõhtust. Tegutsemispaik: endine allveelaevatehas 

Tallinnas Eestis. Maikuus ühendas ameerika teatri suurkuju Robert Wilson siin valiku meistri koori- ja 

orkestriteoseid mõjusaks Gesamtkunstwerk'iks. 

... Robert Wilson on Arvo Pärdi teosed kokku põiminud oma tuntud estetiseerivaks muusikateatriks. 

Pühalikult, ütleksid Wilsoni kriitikud. Pühendunult, ütleks Wilsoni poolehoidjad. Pole kahtlust: see on 

loorberipärg Arvo Pärdile Robert Wilsonilt. 

... Dokumentaalfilmi tugevus: pühaliku tooni asemel on tegu küll selgelt poolehoidlike, siiski pigem 

informatiivsete sissevaadetega helilooja maailma. Ilus sissejuhatus, sest "Kaotatud paradiis" lõpeb seal, 

kust "Aadama passioon" algab. 

Pizzicato 

(Luksemburg) 

Manuel Ribeiro 

"Aadama passioon" – emotsioonidest rikas 

kunst 

... Millised on ootused, kui nüüdisaja enamesitatud 

komponiste kohtub ühe tunnustatuma 

teatrilavastajaga? Ega selline koostöö pruugi 

alati klappida. Seekord sündis põnev muusikasündmus. 

... Lavastaja Robert Wilson jutustab loomis- ja 

purustamislugu kõikvõimalike sümboolsete 

žestide, liikumiste ja dekoratiivsete võtetega. 

Nagu Wilsonil alati, on keskses rollis valgus, 

täpselt nagu ka Arvo Pärt kujutab oma teostes 

muusikaliselt valgust. Lavastus ja muusika, 

koori ja solistide lõigud on sulandunud tervikuks. 

Tõnu Kaljuste oskab edasi anda müstilist 

ja spirituaalset atmosfääri vaheda tunnetuse ja 

kindla käega. 

... "Aadama passioon" on tõeliselt emotsioonidest 

rikas kunst, absoluutselt kõrgeimal 

tasemel. 

... "Accentus Musicu" poolt välja antud teine 

DVD, "Kaotatud paradiis" on haarav dokumentaalfilm, 

mille teemaks on Arvo Pärt, tema 

muusika ja "Aadama passiooni" projekt. Film on 

väga inforohke, helilooja muusikaline käekäik, 

nagu ka olulisemad elemendid tema loomingus 

– valgus, vaikus, aeg – saavad oma tähendustes 

selgemaks. 

... Meil on siin niisiis kaks kõrgetasemelist 

videoproduktsiooni. Pärdi "Aadama passiooni" 

sügavalt emotsionaalne esitus Robert Wilsoni 

oivalises lavastuses ning valgustav dokfilm 

sellest produktsioonist ja Arvo Pärdi muusikast 

üldisemalt. 

Diapason 

(Prantsusmaa) 

Benoit Fauchet 

... Baltikumi vihmase taeva all (mis sobib väga 

muusikaga) on õnnestunud teha positiivne Arvo 

Pärdi vaimu selgitav film, kus vana mees on 

otsimas oma müütilist paradiisi. 




39

kava EESTI KONTSERDI HOOAEG 2016 

Kontserdid Tallinnas lk 42-47 

Kontserdid Tartus lk 47-49 

Kontserdid Pärnus lk 49-51 

Kontserdid Jõhvis lk 51-52 

L 9. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal 

Kontserdisari 

"Dream Big Jazz" 

Vokaalgrupp 

CLUB FOR FIVE 

(Soome) 

Soome vokaalansambel Club for Five on tegutsenud 

juba üle 15 aasta. Neile on iseloomulik 

hoogne esitus ja suurepärane vokaaltehnika, mis 

tihti kompab inimhääle võimete piire. Musitseeritakse 

klassikast heavy metal’ini ja džässist folgini, 

jäädes samal ajal eksimatult omanäoliseks. 

Ansambel salvestab Warner Musicu märgi all 

ning on välja andnud kuus stuudioalbumit. Club 

for Five on üks mitmekülgsemaid ja parimaid a 

cappella gruppe maailmas. 


MustonenFest 

BORISS BEREZOVSKI (klaver,Venemaa) 

Kavas: Bach, Liszt, Rahmaninov 

Maailma parimate hulka kuuluva klaverikunstniku, 

vene pianisti Boriss Berezovski kontserdigraafik 

esinemisteks nimekate orkestrite ja dirigentidega 

on ülitihe. Seetõttu on haruldane võimalus kuulata 

teda Tallinnas kahel järjestikusel õhtul, solistina 

sümfooniaorkestri ees ning seejärel akadeemilise 

soolokavaga. 

Berezovskit hinnatakse sädeleva, virtuoossse, 

jõulise musitseerimise ning unikaalse stiili ja 

ajastutundlikkuse pärast. Ta on Tšaikovski konkursi 

kuldmedali võitja (1990); tema salvestused autoriteetsetele 

plaadifirmadele on pälvinud arvukalt 

kõrgetasemelisi auhindu: Preis der Deutschen 

Schallplattenkritik, Le Monde de la Musique, Diapason, 

BBC Music Magazine Award jt. Berezovski 

on 2013. aastast festivali Pianoscope Beauvais 

kunstiline juht. 

E 18. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal 

“Balti mere maastikud” 

BALTIC SEA YOUTH 

PHILHARMONIC 

Anna Liisa Bezrodny (viiul) 

Jan Erik Gustafsson (tšello, Soome) 

Dirigent KRISTJAN JÄRVI 

Kavas: 

Jean Sibelius. Karjala süit op. 11 

Johannes Brahms. Topeltkontsert viiulile, tšellole ja orkestrile a moll op. 102 

Gediminas Gelgotas. “Mäed. Veed. (Vabadus)“ 

Arvo Pärt. “Swan Song” 

Igor Stravinski. Süit balletist "Tulilind" 

Baltic Sea Youth Philharmonic (BYP) tegutseb aastast 2008, asutajaks ja 

muusikadirektoriks Kristjan Järvi. Loomenõukogusse kuuluvad Kurt Masur, Valeri 

Gergiev, Esa-Pekka Salonen, Maris Jansons. Igal aastal valitakse orkestrisse 

Läänemerd ümbritsevatest riikidest, sh Eestist, sadakond andekat noort muusikut. 

Iga-aastased ringreisid on viinud BYPi paljudesse Euroopa riikidesse, Berliini, 

Moskva ja Peterburi filharmooniate saalidesse, Milanosse ja Veneetsiasse. 

Orkestri repertuaar on Järvile iseloomulikult väga mitmekesine, kohati lausa 

seikluslik, ulatudes klassikast roki ja hip-hop’i mõjudega muusikani. 

Kristjan Järvi on pälvinud klassikalise muusika maailma tunnustuse põnevate 

kontserdikavade innovatiivse algataja ja teostajana. Oma julgeid ideid viib ta ellu 

nelja kollektiiviga: MDR-sümfooniaorkester Leipzigis, Gstaadi Festivaliorkester, 

Absolute Ensemble (New York) ja BYP; ta on aga oodatud ka Berliini Filharmoonikute, 

London Symphony Orchestra, Orchestre de Paris, NHK sümfooniorkestri 

dirigendipulti. 

T 19. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal 

MAHAN ESFAHANI 

(klavessiin, Iraan/USA) 

Mahan Esfahani on esimene klavessinist, kes pälvinud BBC Radio 3 Uue Generatsiooni 

Artisti tiitli. Just Esfahani on tõestanud, et klavessiin on kaasaegne 

kontsertpill, ja esinenud esimesena BBC Promsil klavessiini soolokavaga. 

Meie koostööpartnerid: 

N 4. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal 

Tallinnas: Eesti Kontsert 75 

MustonenFest 

KAMMERORKESTER MOSKVA VIRTUOOSID 

Dirigent ANDRES MUSTONEN 

Kavas: Tšaikovski "Aastaajad", Boccherini, Telemann, Kantšeli, Sumera 

Moskva Virtuoosid, maestro Vladimir Spivakovi orkester, on tänaseks tähistanud juba 35. 

tegevusaastat. Vene muusikakultuuri sümboliks kujunenud orkestri kontserte tervitatakse 

tormiliselt kõikjal maailmas. Andres Mustoneni ja orkestri koostöö on mitmel 

kontserdil Moskvas ovatsioonidega vastu võetud. 

◦Eesti Interpreetide Liit 

(“Eliitkontserdid”), 

◦Kultuuriministeerium, 

◦Eesti Kultuurkapital, 

◦Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 

◦Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, 

◦Eesti Rahvusringhääling, 

◦Eesti Filharmoonia Kammerkoor, 

◦Tallinna Kammerorkester, 

◦Tallinna Filharmoonia 

◦Teater Vanemuine ◦Rahvusooper Estonia ◦Eesti Kunstimuuseum 

◦V Tallinna Bachi-nimeline muusikafestival ◦Ars Musica Estonica 

◦Eesti Kitarriselts ◦festival “Fiesta de la guitarra” ◦XI rahvusvaheline Jean 

Sibeliuse nimeline viiuldajate konkurss ◦ kontserdiagentuur Corelli Music 

◦Eesti Keelpilliõpetajate Ühing ◦Eesti Muusika Päevad 

◦ rahvusvaheline klavessiinifestival ◦Eesti Klavessiinisõprade Tsunft 




41

kava 

kava 

KONTSERDID TALLINNAS 

JAANUAR 

N 1. jaanuar kell 18 Estonia kontserdisaal 

Eesti Kontserdi ja Hennessy uusaastakontsert 

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER 

Dirigent TÕNU KALJUSTE 

Solist Eric Greene (bariton, Suurbritannia) 

Kavas: Schumann, Strauss, Bizet, Söderman, Nielsen 

Hennessy ja Eesti Kontserdi traditsioonilised aastalõpu 

ja uusaastakontserdid. 1. jaanuari kontserdist teevad 

otseülekande Eesti Televisioon ja Klassikaraadio. 

E 4. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal 

BACHI GALA 

Klaaspärlimäng Sinfonietta 

Andres Uibo (orel), Denis Kasparovitch (orel), Peter van 

Dijk (positiivorel, Holland), Lembit Orgse (klavessiin), 

Ivo Sillamaa (klavessiin), Irina Zahharenkova (klaver), 

Mari-Liis Uibo (viiul), Arvo Leibur (viiul), Olev Ainomäe 

(oboe), Aare Tammesalu (tšello) 

Dirigent Endrik Üksvärav 

Enne kontserti algusega kl 18.30 kõlavad kontserdisaali 

fuajeedes Bachi sooloteosed viiulile, tšellole, 

positiivorelile. 

Kavas: Johann Sebastian Bachi kontserdid klaverile ja 

orkestrile, viiulile ja orkestrile, kahele klavessiinile ja orkestrile, 

oboele, viiulile ja orkestrile, samuti oreliteoseid 

Bachi rohkem kui tuhande kompositsiooni hulgas 

on mõnikümmend kontserti instrumentaalsolistidele ja 

orkestrile. Samas leidub tema concerto’des lehekülgede 

viisi meloodilisi, virtuoosseid ja meeleolupärleid. 

Uue aasta Bachi gala toob kuulajani terve rea Bachi 

concerto’sid. 


Kontserdisari "Dream Big Jazz" 

Vokaalgrupp CLUB FOR FIVE 

(Soome) 

R 15. jaanuar kell 19 Kloostri Ait 

Eesti Kontserdi 2016. aasta helilooja residentuuri 

avasündmus 

Mirjam Tally (elektroonika) 

Meelika Hainsoo (hääl) 

Kavas: Mirjam Tally looming 

Mirjam Tally loomingus on kesksel kohal kõla. Tema 

muusika on tulvil mängulisi kontraste: selles segunevad 

humoristlik, dramaatiline ja poeetiline kõlakasutus. 

Mõnikord kasutab ta oma teostes kunstmuusikas vähem 

levinud, Põhjamaade või ka eksootilisi rahvapille (kannel, 

didgeridoo, tanpura, akordion), käsitledes folkloorset 

kõlamaterjali modernistliku vabameelsusega. 

L 16. jaanuar kell 16 

Väravatorn 

“Time stands still” / “Aeg seisma on jäänud” 

Ansambel Hortus Musicus 

Kunstiline juht Andres Mustonen 

P 17. jaanuar kell 17 Kadrioru loss 

Kontserdisari “Helisevad šedöövrid Kadriorus” 

Adolphe Joseph Charlemagne. “Puuviljamüük” 

Krista Citra Joonas (bansuri) 

Jaak Johanson (kitarr, tanpura) 

Kunstiajaloolase sissejuhatus: Kerttu Männiste 

Kavas: India klassikaline muusika, omalooming 

Vagabund Jaak rändab mööda maid, linnu ja inimesi. 

Kolab oma lauludega piki kalambuure ja kujundeid. Korjab 

üles vastutulevaid laule, pööritab neid ja põrgatab 

kuulajatele. 

Krista Citra Joonas on Eestist pärit muusik, kelle 

põhipilliks on saanud Indiast pärit bambusflööt bansuri. 

Ta on õppinud õhtumaa klassikalist muusikat Eesti ja 

Šveitsi akadeemiates, pöördunud siis hommikusse, 

õppinud India klassikalist muusikat Mumbais pandit 

Hariprasad Chaurasia juures. Duos Jaak Johansoniga 

on ta välja andnud plaadi “Sundari”. 

T 19. jaanuar kell 15 Estonia kontserdisaal 

Kontserdisari "Lõunamuusika" 

Tubin. “Reekviem langenud sõduritele” 

EESTI RAHVUSMEESKOOR 

Iris Oja (metsosopran) 

Indrek Vau (trompet) 

Vambola Krigul, Anto Õnnis (löökpillid) 

Piret Aidulo (orel) 

Dirigent Mikk Üleoja 

L 23. jaanuar kell 16 

Väravatorn 



P 24. jaanuar kell 17 Estonia kontserdisaal 

“KAHEKSA” 

Kaheksas kitarrifestival, kaheksa uudisteost, kaheksa 

kitarrisolisti! Andre Maaker, Riho Sibul, Jaak Sooäär, 

Robert Jürjendal, Ain Agan, Paul Daniel, Mai Agan, Ain 

Varts 

Keelpillikvartett Prezioso, Madis Metsamart (löökpillid) 

Kavas: uudisteosed soolokitarridele, keelpillikvartetile 

ja löökpillidele Eesti autoritelt: Olav Ehala, Tõnu Kõrvits, 

Tauno Aints, Liis Viira, Sven Grünberg, Margo Kõlar, Mai 

Agan, Kristjan Randalu. 

T 26. jaanuar kl 19 Estonia kontserdisaal 

Kontserdisari “Eliitkontserdid” 


Heigo Rosin (marimba) 

Johan Randvere (klaver) 

Kavas: Nyman, Fenton, Rannap 

Kolme silmapaistva talendi muusikaline kohtumine: 

ERSO trompetirühma kontsertmeister Indrek Vau ja 

telekonkursi “Klassikatähed” finalistid, mitme konkursi 

laureaadid löökpillimängija Heigo Rosin ja pianist Johan 

Randvere. 

29. jaanuar – 6. veebruar 

MUSTONENFEST 

Festivali kunstiline juht ANDRES MUSTONEN 

EMT ja Elioni klientidele piletid soodushinnaga, lisainfo 

telekom.ee/partnerpakkumised 

R 29. jaanuar kell 19 Estonia kontserdisaal 

MustonenFest 

“BÜTSANTSI MISSA” 


Segakoor Latvija 

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 

Dirigent Andres Mustonen 

Kavas: Rahmaninov. Klaverikontsert nr 3 

Raskatov. “Bütsantsi missa” 

Aleksandr Raskatovi “Bütsantsi missa” tervikversiooni 

maailma esiettekanne on täiesti erakordne muusikasündmus 

Eestis. Peatselt pärast Tallinna kontserti tuleb 

teos Andres Mustoneni juhatusel ettekandele ka Helsingis 

ja Riias, vastavalt Helsingi Filharmoonikute ja Läti 

Rahvusorkestri esituses. Rahmaninovi klaverikontserdi 

solistiks on pianist Boriss Berezovski, kes on maailma 

tippkontserdisaalides eriti hinnatud just vene romantilise 

klaverimuusika interpreteerijana. 

L 30. jaanuar kell 16 Jaani kirik 

MustonenFest 

Segakoor Latvija (Läti) 

Hortus Musicus 


Kavas: Nystedt, Tavener, Kaumann, Ešenvalds 


MustonenFest 


Kavas: Bach, Liszt, Rahmaninov 

Maailma parimate hulka kuuluva klaverikunstniku, vene 

pianisti Boriss Berezovski kontserdigraafik esinemisteks 

nimekate orkestrite ja dirigentidega on ülitihe. Seetõttu 

on haruldane võimalus kuulata teda Tallinnas kahel 

järjestikusel õhtul, solistina sümfooniaorkestri ees ning 

seejärel akadeemilise soolokavaga. 

Berezovskit hinnatakse sädeleva, virtuoossse, jõulise 

musitseerimise ning unikaalse stiili ja ajastutundlikkuse 

pärast. Ta on Tšaikovski konkursi kuldmedali võitja 

(1990); tema salvestused autoriteetsetele plaadifirmadele 

on pälvinud arvukalt kõrgetasemelisi auhindu: 

Preis der Deutschen Schallplattenkritik, Le Monde de 

la Musique, Diapason, BBC Music Magazine Award 

jt. Berezovski on 2013. aastast festivali Pianoscope 

Beauvais kunstiline juht. 

P 31. jaanuar kell 19 Niguliste 

MustonenFest 

Bütsantsi vaimuliku muusika koor (Serbia) 

Kunstiline juht Nikola Popmihajlov 

Bütsantsi vaimuliku muusika koor on pühendunud 

autentse traditsioonilise ortodoksi, serbia ning 

bütsantsi vaimuliku muusika uurimisele, säilitamisele 

ning esitamisele. Tegemist on igapäevaselt tegutseva 

kloostrikooriga. 

VEEBRUAR 

K 3. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal 

MustonenFest 

GIORA FEIDMAN TRIO (Iisrael) 

Giora Feidman (klarnet) 

Guido Jäger (kontrabass) 

Enrique Ugarte (akordion) 

Kavas: klezmermuusika 

MustonenFest on pea igal aastal toonud lavale ühe 

muusikamaailma tõelise legendi. Sel korral kohtume 

Argentina päritolu klarnetilegendi Giora Feidmaniga, 

kes kuulub meie aja suurte muusikute hulka. Ta on 

särav džässiartist, mängib klassikat, Ladina Ameerika ja 

muidugi klezmer muusikat. Tema kontserdid ning vahetu 

emotsionaalne suhtlus publikuga soojendab südameid, 

murrab eelarvamusi ja muudab hoiakuid. 


MustonenFest 




Kaastegev Keren Hadar (sopran, Iisrael) 


Tallinnas: Eesti Kontsert 75 

MustonenFest 



Kavas: Tšaikovski "Aastaajad", Boccherini, Telemann, 

Kantšeli, Sumera 

Moskva Virtuoosid, maestro Vladimir Spivakovi orkester, 

on tänaseks tähistanud juba 35. tegevusaastat. Vene 

muusikakultuuri sümboliks kujunenud orkestri kontserte 

tervitatakse tormiliselt kõikjal maailmas. Andres Mustoneni 

ja orkestri koostöö on mitmel kontserdil Moskvas 

ovatsioonidega vastu võetud. 

R 5. veebruar kell 19 KUMU auditoorium 

MustonenFest 

Art Jazz Kvartett 

Andres Mustonen (viiul), Jaak Sooäär (kitarr), Taavo 

Remmel (kontrabass), Tanel Ruben (löökpillid) 

Kaastegevad Meelis Vind (klarnet), RaivoTafenau 

(saksofon) 

Kavas: Bachi “Brandenburgi kontserdid” nr 2–4 

Art Jazz Kvartett on klassikalise muusika džässitõlgendustega 

jõudnud J. S. Bachi “Brandenburgi kontsertideni”. 

Kaasa teevad isikupärased eesti muusikud. “Me 

ei kuule lõputut improvisatsiooni Bachi populaarsete 

teoste teemadel: kontserdil kõlavad kõik noodid, mis 

Bach on kirja pannud." (Andres Mustonen) 

L 6. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal 

MUSTONENFEST: GALA 

Giora Feidman (klarnet, Iisrael) 

Keren Hadar (sopran, Iisrael) 

Klavessinistid Ivo Sillamaa, Reinut Tepp, Lembit Orgse 

Eesti Rahvusmeeskoor 



Festivali lõpetab galakontsert, millel traditsiooniliselt 

osalevad festivali solistid. Sündmusele annab erilise 

kõlavärvi Rahvusmeeskoor kontserdisaali rõdudel. Ettekandele 

tuleb ka harva esitatav Bachi kolme klavessiini 

kontsert. 

R 5. veebruar kell 19 Nordea kontserdimaja 

“PLANEEDID” 


Dirigent NIKOLAI ALEKSEJEV 

Kavas: Arvo Pärt. “Cantus Benjamin Britteni mälestuseks”, 

Benjamin Britten. “Noorte teejuht orkestri 

juurde” (“Variatsioonid ja fuuga Purcelli 

teemale”), Gustav Holst. “Planeedid” 

Esitust rikastab Duncan Coppi film “Planeedid – HD 

Odüsseia” (2010) 

Mitme kosmoseteemalise filmi loojana tuntust kogunud 

režissööri Duncan Coppi ja USA riikliku aeronautika 

ja kosmosevalitsuse NASA koostööna valminud film 

“Planeedid – HD Odüsseia” pakub koos Gustav Holsti 

suurteosega “Planeedid” põnevat, uuematel kosmoseuuringutel 

põhinevat vaatemängu. 

Holsti loodud planeetide muusikalised portreed on 

rikkaliku orkestratsiooni ja meeldejäävate meloodiatega 

köitnud publiku meeli juba ligi sada aastat. Lisaks 

menule kontserdilavadel on see muusika olnud aluseks 

arvukatele Hollywoodi filmide soundtrack’idele. 

Kontserdi korraldavad ERSO ja Eesti Kontsert. 

T 9. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal 

Kontserdisari ”Romantiline klaver” 

Marko Martin (klaver) 

Kavas: Schubert, Liszt 

Algusega kell 18.15 kõneleb romantismist kunstiteadlane 

Sirje Helme 

Kontserdisarja kunstiline nõustaja Sten Lassmann 

Marko Martini virtuoossus ning tahtejõuline ja selge väljenduslaad 

on Eesti kontserdipublikule hästi tuntud. See 

on talle auhindu toonud ka rahvusvahelistelt lavadelt. 

Seekordne kava kulmineerub Ferenc Liszti, läbi aegade 

suurima klaverivirtuoosi ülima saavutusega helikunstis 

– sonaadiga h moll. See tehniliselt ülinõudlik, vormilt 

geniaalne ja sisult terve eepose mõõtu teos pakub 

kuulajaile alati tugeva emotsionaalse elamuse. 

P 14. veebruar kell 17 Kadrioru loss 


Konstantin Korovin. “Poeem” 

Olga Zaitseva (sopran), Siim Selis (klaver) 

Kunstiajalooline sissejuhatus: Aleksandra Murre 

Kavas: Lermontovi luulega seotud muusika – Aljabjev, 

Glinka. 

Vene muusika ja kunsti seoseid vaagides ei saa ei üle 

ega ümber romanssidest ja nende ajastu luulest. Seda 

kõike seob vene hing, mis vast ongi kõige paremini 

mõistetav poeesiale komponeeritud laulude ja romansside 

kaudu. Olga Zaitseva on pälvinud esikoha konkursil 

“Laulul on naise nägu“ (Peterburi, 2008), eriauhinna III 

ja VII rahvusvahelisel konkursil “Ooper, mägede hing” 

(Poola, 2008 ja 2012); 2015. aastal pälvis Zaitseva Eesti 

Teatriliidu Kristallkingakese auhinna. 

T 16. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal 


Mari Liis Uibo (viiul), Andreas Lend (tšello), Irina Zahharenkova 

(klaver) 

Kavas: Beethoven, Mendelssohn, Rahmaninov 

Kontserdil kõlavaid klaveritriosid ühendab mitu 

tahku: need kuuluvad žanri absoluutsesse tippu, ja nii 

Beethoven kui Rahmaninov musitseerisid oma teoste 

esiettekandel ise. 

Mari Liis Uibo on lõpetanud cum laude Oberlini 

konservatooriumi USA-s ja on sagedane esineja rahvusvahelistel 

muusikafestivalidel nii Eestis kui välismaal. 

Andreas Lend on Eesti väljapaistvamaid tšelliste, 

kelle kontos on hulgaliselt konkursipreemiaid. Irina 

Zahharenkova on oma põlvkonna omanäolisemaid ja 




43

kava 

kava 

säravamaid muusikuid. Ta on pälvinud peapreemiaid 

mitmel rahvusvahelisel konkursil. 

N 18. veebruar kell 19 Eesti sõjamuuseum, Viimsi 

“Minu laulu pidu“ 

Andre Maaker (kitarr) 

R 19. veebruar kell 19 Kumu auditoorium 


ESTONIAN DREAM BIG BAND 

Siim Aimla (kunstiline juht, saksofon, flööt) 

Vokaalsolistid: Hedvig Hanson ja Uku Suviste 

Kavas: teoseid eesti džässi varasalvest vol. 2: Kustas 

Kikerpuu, Harri Tarvi, Uno Loop, Hedvig Hanson 

Estonian Dream Big Band (EDBB) on võtnud oma südameasjaks 

taasesitada Eesti džässiajaloo parimate ja 

huvitavamate autorite palu ning rikastada varemloodut 

uute kompositsioonidega. Solistid Hedvig Hanson ja Uku 

Suviste, meie säravaimad lauljad, on eripalgelised muusikud. 

Hanson võlub laval oma lüürilisuse ja südamlikkusega, 

Suviste meheliku ja isikupärase hääletämbriga. 

Mõlema ühiseks tunnusjooneks on professionaalne 

artistlikkus ja lavasarm. 

L 20. veebruar kell 16 Väravatorn 



L 20. veebruar kell 19 Estonia kontserdisaal 

Kontserdisari "Kuldne klassika: Tšaikovski" 

RAHVUSOOPER ESTONIA SÜMFOONIAORKESTER 

Solist: 2015. aasta Sibeliuse nimelise viiuldajate konkursi 

finalist 

Dirigent 

Vello Pähn 

Kavas: 

Pjotr Tšaikovski. 

Viiulikontsert 

D duur op. 35 

Sergei Prokofjev. 

Sümfoonia nr 3 

Kuldse klassika 

sarjas kõlab 

Tšaikovski viiulikontsert 

värske 

Sibeliuse konkursi 

finalisti esituses. 

Solisti nime anname 

teada kohe 

pärast konkursi 

finaali. 

P 21. veebruar kell 14 Estonia kontserdisaal 

Kontserdisari ”Aladini imelamp” 

“NUKITSAMEES” 

Tiit Sukk (muinasjutuvestja, Eesti Draamateater) 

Tütarlastekoor Ellerhein (Tallinna huvikeskus Kullo) 

Ansambel Olav Ehala juhatusel 

Dirigent Ingrid Kõrvits 

Tekstid koostab Leelo Tungal 

Kavas: Olav Ehala muusika filmist “Nukitsamees” 



Muinasjutukontsert toob riigi sünnipäeva eel kuulajateni 

ühe eesti armastatuma lasteloo. Olav Ehala on kirjutanud 

samanimelise filmi jaoks muusika, mida on lauldud 

läbi aegade erinevate koossisudega nii kontserdil kui 

etendusena, see on kõlanud laulupidudel ja koorikonkurssidel. 

“Nukitsamehe“ viisikeerud kõlavad meie kõigi 

kõrvus, helilooja on kirjutanud lugematuid seadeid eri 

koosseisudele. Nüüd on laval esialgne esitaja, tütarlastekoor 

Ellerhein, kelle ridades kindlasti laulavad mõned 

ammuse salvestuse esitajate lapsed. 

R 26. veebruar kell 19 Okupatsioonide muuseum 

Kontserdisari ”Muusika ja aja lood” 

Riho Sibul (laul) 

Ulla Krigul (harmoonium) 

Kontserdi juhatavad sisse Mihhail Lotman ja Sten 

Tamkivi 

Kavas: Riho Sibula laulud Vladislav Koržetsi, Andres 

Langemetsa, Joel Sanga ja teiste eesti luuletajate 

tekstidele 

MÄRTS 

T 1. märts kell 19 Estonia kontserdisaal 

Kontserdisari “Romantiline klaver“ 

Ralf Taal (klaver) 

Kavas: Brahms, Chopin, Ravel 

Algusega kell 18.15 kõneleb romantismist kirjandusteadlane 

Rein Veidemann. 


Aktiivse ning mitmekülgse pianisti Ralf Taali tark ja tundlik 

mäng on üle kahekümne aasta olnud Eesti muusikamaastikul 

omaette kvaliteedimärgiks. Oma seekordset 

kontserti alustab ta koguni terve vihiku Chopini etüüdidega 

(op. 25). Kontserdi teises pooles kõlavad Brahmsi 

eepilised rapsoodiad op. 79 ning Raveli “Öine Gaspard” 

(1908), mis on kogu klaveriliteratuuri üks keerulisemaid 

teoseid ning ka järelehüüe romantismiajastule. 

L 5. märts kell 16 Väravatorn 



N 10. märts kell 19 Estonia kontserdisaal 

Kontserdisari "Oratorio" 

BACH. "MATTEUSE PASSIOON" 

Eesti FilharmooniaKammerkoor 

Tallinna Kammerorkester 

Solistid 

Dirigent Risto Joost 

Lavastaja Lembit Peterson (Theatrum) 

Õhtumaa kultuuri monumentaalse tähtteose dramaatilist 

jõudu võimendab Lembit Petersoni lavastus. 

P 13. märts kell 17 Kadrioru loss 


Boriss Kustodijev. “Lihavõtteöö” 

Meesansambel Credo 

Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre 

Kavas: 20. sajandi alguse vene vaimulik muusika: 

Rahmaninov, Tšesnokov, Lvov 

Vene õigeusu muusika meesansambel Credo sündis 

2008. aastal Zoja Tumanova algatusel. Ansambli 

repertuaar hõlmab sakraalmuusika eri ajastuid ja stiile. 

Credo laulustiili iseloomustavad nooruslikkus, vahetu 

musitseerimine ja muusikaarmastus, mis annab igale 

kontserdile erilise hingestatuse. Kollektiiv on pälvinud ka 

kriitikute tunnustuse. 

T 15. märts kell 19 Estonia kontserdisaal 


Mati Mikalai (klaver) 

Kavas: Couperin, Liszt, Ravel, Rahmaninov 

Paljud interpreedid hindavad pianist Mati Mikalaid 

suurepärase kammeransamblipartnerina. Viimase aja 

kõrged tunnustused on saavutatud duos Kai Ratassepaga. 

Mikalai on samuti väljapaistev sooloesineja. Ta on 

pälvinud III preemia rahvusvahelisel pianistide konkursil 

Kilis, Rootsis (1994) ning I preemia vabariiklikul pianistide 

konkursil (1994). 

R 18. märts kell 19 Estonia kontserdisaal 

“Sula” 


EESTI RAHVUSMEESKOOR 

Solist Mihkel Poll (klaver) 


Kavas: Gavin Bryars. Kontsert klaverile ja orkestrile 

“Solway kanal”, Giovanni Bonato. “Vana vale”(esiettekanne), 

Helena Tulve. “Sula” 

Eesti Rahvusmeeskoori seob pikaaegne koostöö nii 

inglise helilooja Gavin Bryarsi kui itaalia helilooja Giovanni 

Bonatoga. Gavin Bryarsi klaverikontsert on omas 

žanris unikaalne, tuues esituskoosseisu lisaks solistile 

ja orkestrile ka meeskoori. Teos põhineb Edwin Morgani 

sonettidel “Solway kanal” ja “A Place of Many Waters” 

(“Vetepaik”). Solway kanali ehitus Põhja Inglismaal oli 

19. sajandi grandioosne veeteede rajamise projekt, mis 

jäi aga pooleli seoses raudteevõrgustiku kiire arenguga. 

Solist on arvukate rahvusvaheliste konkursside võitja 

Mihkel Poll, kelle repertuaaris on võrdselt esindatud nii 

klassikute kui nüüdisheliloojate looming. 

Giovanni Bonato vokaalsümfooniline uudisteos 

“Vana vale” tähistab 100 aasta möödumist I maailmasõjast 

ja räägib sõjaga seonduvast julmusest ja silmakirjalikkusest. 

Bonato: “See on minu isiklik lugupidamisavaldus 

kõigile neile, kes selles kohutavas sõjas võitlesid.” 

Kontserdi korraldab ERSO koostöös Eesti Kontserdiga 

L 19. märts kell 19 Estonia kontserdisaal 


Beardless Quintet (Peterburi) 

Anton Sušev (altsaksofon), Dimitri Semjonov (tenorsaksofon), 

Jevgeni Ponomarjov (klaver, klahvpillid), Grigori 

Voskoboinik (bass), Pjotr Mihhejev (trummid) 

Beardless Quinteti muusika on segu kaasaegsest 

džässist ja funk stiilist. Ansambel koosneb Peterburgi 

parimatest džässmuusikutest. Grigori Voskoboinik on 

tuntud eduka filmimuusikaloojana, samuti paljudes 

klassikalise ja vanamuusika projektides osalejana. 

P 20. märts kell 14 Estonia kontserdisaal 


Priit Võigemast (muinasjutuvestja) 



Kavas: idamaade muusika ja muinasjutud 



E 21. märts kell 15 Estonia kontserdisaal 


"Georg Otsa jälgedes" 

Maarja Aarma (laul), Kaspar Uljas (akordion, bandoneon), 

Mihkel Mälgand (kontrabass), Paul Daniel (kitarr) 

Kaspar Uljas on koostanud põneva nägemusega kava, 

kus Georg Otsa laulud kõlavad peamiselt džässivõtmes. 

T 22. märts kell 19 Okupatsioonide muuseum 


Una Corda , Kristi Mühling (kannel), Liis Viira (harf), Ene 

Nael (klavessiin) 

Kavas: Kreek, Eller, Mägi, improvisatsioonid 

Kontserdi juhatavad sisse Mihhail Lotman ja Lauri 

Mälksoo 

R 25. märts kell 19 Niguliste 

Suure reede kontsert 

ARVO PÄRDI “PASSIO” 

Eesti Filharmoonia Kammerkoor, solistid 

Dirigent Tõnu Kaljuste 

Kavas: Arvo Pärt. Passio Domini nostri Jesu Christi 

secundum Joannem 

P 27. märts kell 17 Tallinna Jaani kirik 

Kontserdisari "Oratorio" 

ÜLESTÕUSMISPÜHA KONTSERT 

Corelli Barokkorkester 

Tallinna Poistekoor 

Pirjo Jonas (sopran), Arete Teemets (sopran), Ka Bo 

Chan (kontratenor), Valter Soosalu (tenor), Uku Joller 

(bass) 

Dirigent Martin Sildos 

Kavas: Händel. Oratoorium"Ülestõusmine " (“Laresurrezione”) 

Oratoorium “Ülestõusmine” (1708) on 23 aastase Händeli 

esimesi suurteoseid. Selle esiettekanne Roomas osutus 

erakordselt menukaks ning avas heliloojale ukse 

rahvusvahelisse muusikaellu. Oratooriumi põhiraskust 

kannavad solistid ja orkester, seda kaunistavad ava ja 

lõpukoorid Tallinna Poistekoori esituses. 

E 28. märts kell 19 Estonia kontserdisaal 

Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor 70 

Juubeligala “Ballaadid“ 

TEHNIKAÜLIKOOLI AKADEEMILINE MEESKOOR 

AIN ANGER (bass) 

Klaveril Siim Selis 

Dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis 

Kavas: Thompson, Saint Saëns, Loewe, Britten, Wagner, 

Tormis, Tubin, V. Kapp, Tauno Aints. Uus teos (esiettekanne) 

Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori jaoks on 

saabunud eriline hooaeg. Detsembris tähistab koor 70. 

sünnipäeva ning see tähendab pingelist kontserttegevust. 

Juubelikontsertidel Pärnus ja Tartus on solistina 

koori ees René Soom. Tallinna kontserdiks aga saabub 

kodumaale bass Ain Anger, et esitada koos kooriga 

juubelikava, mis mõned päevad varem on kõlanud 

Londonis ja Llanellis. Ain Anger on maailmanimega Eesti 

bass. Teda hinnatakse ennekõike kui suurepärast Wagneri-esitajat. 

Anger on esinenud New Yorgi, Clevelandi, 

Saint Louisi, Stockholmi ja Tōkyō sümfooniaorkestriga 

ning teinud koostööd tuntud dirigentidega, nagu Lorin 

Maazel, Christian Thielemann, Seiji Ozawa, Zubin 

Mehta, Riccardo Muti, Esa Pekka Salonen ja Franz 

WelserMöst. 

APRILL 

P 3. aprill kell 19 Vaba Lava saal 

”Ai Heit Mjuuzik!” 

Kontserdikavas astuvad ülesmuusikat armastavad/vihkavad 

artistid: Maris Liloson, Haide Männamäe, Toomas 

Tross ja Siim Selis. 

Mis on muusika ja miks me seda armastame/vihkame? 

Laval kohtuvad neli artisti, igaühel erinev nägemus, 

milline peab olema hea muusikaga kontsert ja kuidas 

väljendada muusikas olulist. Näiteks, kuidas esitada 

kurba muusikat nii, et publik valaks pisaraid? Muusikat 

on nimetatud helide ja heliridade liikuvaks mänguks, 

meie laval need heliread visualiseeruvad. Esitusele 

tulevad vokaalsed šedöövrid heliloojatelt: Bernstein, 

Chopin, Weill, Sumera, Aboulker, Pärt. Laval on ka üks 

väga eriline klaver. 



Mihkel Poll (klaver) 

Kavas: Schumann, Chopin 

Algusega kell 18.15 kõneleb romantismist Lauri Vahtre 


Särav muusik, rahvusvahelise haardega pianist Mihkel 

Poll astub seekord kodupubliku ette kahe romantilise 

suurteosega. Schumanni ulatuslik neljaosaline sonaat 

on nagu kirglik ja dramaatiline romaan, kus järjepanu 

ilmub uusi tundemaastikke. Chopini 24 prelüüdi on 

nagu omaette muusikaline mikrouniversum, Bachi 

„Hästitempereeritud klaveri” vaste romantismiajastul. 

See miniatuuride tsükkel on klaverikunstnikule suurim 

tehniline ja kunstiline proovikivi, kuid kuulajale rikkalik 

muusikaelamuste varasalv. 

K 6. aprill kell 15 Estonia kontserdisaal 


Vabariikliku keelpillikonkursi võitjate galakontsert 

7.–16. oktoobrini 2015 toimub Tallinnas Eesti keelpillimängijate 

konkurss. Võisteldakse neljas eraldi 

arvestusega pillirühmas: viiul, vioola, tšello, kontrabass. 

Kontserdil astuvad üles konkursi väljapaistvamad osavõtjad 

keelpilliansamblite erinevates koosseisudes. 




45

kava 

kava 

K 6. aprill kell 19 Mustpeade Maja valge saal 

GESUALDO "ARMASTUS JA SURM" 


Solistid Helen Lokuta (metsosopran, RO Estonia), Oliver 

Kuusik (tenor, RO Estonia), Pavlo Balakin (bass, RO 

Estonia) jt 

Kunstiline juht ja dirigent Andres Mustonen 

Kavas: Carlo Gesualdo. Madrigalid ja instrumentaalmuusika 

Carlo Gesualdo sünnist möödub nädal enne neid 

kontserte 450 aastat. Et seda tähistada, kutsub Hortus 

Musicus külla vokaalsolistid, varajase muusika kogenud 

esitajad, ning võtab ette Gesualdo teosed. Gesualdo 

elulugu on täis teravaid toone: armukadedust, mõrvu, 

religiooni, pööraseid rikkusi ja äärmuslikke emotsioone. 

Tema muusika on aga täiesti teisest maailmast. Seda 

iseloomustavad tihe faktuur, ootamatud kromatismid, 

taevalik ilu ja muusikaline väljendusrikkus. 

R 8. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal 

"Eesti heliloojad Berliinis Tobias, Pärt, Reinvere" 

Tobiase Keelpillikvartett: 

Maano Männi (viiul), Terje Männi (viiul), Toomas Nestor 

(vioola), Aare Tammesalu (tšello) 

Vahetekstid Harry Liivrand 

Kavas: Rudolf Tobias. Keelpillikvartett nr 2 

Arvo Pärt. “Fratres”, “Summa”, Jüri Reinvere. Kvartett 

nr 3 sarjast “Neli kvartetti” (esiettekanne) 

L 9. aprill kell 16 Väravatorn 

Suur Muusikaakadeemia 

Andres Mustonen (viiul), Ivo Sillamaa (klavessiin), Taavo 

Remmel (kontrabass) 

P 10. aprill kell 17 Kadrioru loss 


François David Soiron. “Teeaed” 

Reinut Tepp (haamerklaver), Meelis Orgse (barokkviiul), 

Villu Vihermäe (barokktšello) 


Kavas: J. Chr. Bach, inglise kammermuusikat 

Kolme varajase muusika spetsialisti nägemus Londonis 

tegutsenud J. Chr. Bachi (John Bach!) ja tema kaasaegsete 

harva kõlavast, klassitsistlikus vaimus kirjutatud 

loomingust. 



Age Juurikas (klaver) 

Ansambli YXUS keelpillikvartett 

Harry Traksmann (viiul), Juta Õunapuu Mocanita (viiul), 

Kaija Lukas (vioola), Leho Karin (tšello) 

Kavas: Šostakovitš 

Tulev. Klaverikontsert (esiettekanne) 

Mirjam Tally. Winter Island 

Age Juurikas on jõuliselt sugestiivse esituslaadiga 

soolopianist, kes ühendab Venemaa ja Euroopa klaverimängutraditsioone. 

Tema lemmikrepertuaar pärineb 

20. sajandi algusest. Juurika kirg on interpreteerida just 

vähetuntud ja mängitud teoseid ning avastada uusi heliloojaid. 

Ta on õppinud mh Moskva Riiklikus Konservatooriumis 

ning esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, 

Rootsis, Norras, Taanis, Prantsusmaal, Hispaanias, 

Venemaal, Ukrainas ning Ameerikas. NYYD Ensemble’ist 

välja kasvanud YXUS Ensemble on varieeruva 

koosseisuga kammermuusikale orienteeritud ansambel, 

mis toob Eesti publikuni maailma nüüdismuusikat ning 

tutvustab eesti muusikat kuulajale väljaspool Eestit. 

N 14. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal 

Muusikat suurele segakoorile – laval on 120 lauljat! 


Tallinna Muusikakeskkooli Noortekoor, dirigent Ingrid 

Kõrvits 



Kavas: Eesti kooriklassika: Tobias, Kreek, Saar 

Esitamisele tulevad Rudolf Tobiase motetid, sh "Kephas", 

mida isegi enamik erialainimesi pole kunagi kontserdilaval 

kuulnud, ning Cyrillus Kreegi ja Mart Saare suurt 

koosseisu nõudvad ilmalikud segakooriteosed. 

L 16. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal 

Andres Uibo 60 


Orthodox Singers, dirigent Valeri Petrov 

Collegium Vocale, dirigent Endrik Üksvärav 

Solistid Mari Liis Uibo (viiul), Andres Uibo (orel) 

Kavas: Bach, Uibo 

P 17. aprill kell 14 Estonia kontserdisaal 


”Peeter Paan” 

Andrus Vaarik (muinasjutuvestja, Tallinna Linnateater) 

Georg Otsa nimelise muusikakooli keelpilliorkester 

Neeme Punder (muusikajuht, flöödid) 

Kunstnik Riina Vanhanen 

Kavas: Henry Purcell. Muusikat ooperist “Haldjakuninganna“ 



P 17. aprill kell 18 Tallinna raekoda 

Patrick Ayrton (klavessiin, Suurbritannia) 

Dirigendi, ansamblisti, solisti ja pedagoogi Patrick 

Ayrtoni kontserdigraafik on tihe, ta on esinenud kõikjal 

Euroopas, USA-s, Lõuna Ameerikas jm. Ta on soleerinud 

ja olnud klavessinist orkestrite ees, nagu London Symphony 

Orchestra, Orlando Vocal Ensemble of Fribourg 

(Šveits), London Royal Choral Society, The Brandenburg 

Consort, Amsterdam Bach Soloists, Combattimento 

Consort Amsterdam, Orchestre de Bretagne ja Müncheni 

Kammerorkester. Ayrton on dirigeerinud mitmel 

barfokkfestivalil, ta on Prantsusmaal Auvergnes toimuva 

Festival Bach en Combrailles kunstiline juht. 

E 18. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal 

“Balti mere maastikud” 

BALTIC SEA YOUTH PHILHARMONIC 

Anna Liisa Bezrodny (viiul) 

Jan Erik Gustafsson (tšello, Soome) 

Dirigent KRISTJAN JÄRVI 

Kavas: Jean Sibelius. Karjala süit op. 11 

Johannes Brahms. Topeltkontsert viiulile, tšellole ja 

orkestrile a moll op. 102, Gediminas Gelgotas. “Mäed. 

Veed. (Vabadus)“, Arvo Pärt. “Swan Song”, Igor Stravinski. 

Süit balletist "Tulilind" 


MAHAN ESFAHANI (klavessiin, Iraan/USA) 

Mahan Esfahani on esimene klavessinist, kes pälvinud 

BBC Radio 3 Uue Generatsiooni Artisti tiitli. Just Esfahani 

on tõestanud, et klavessiin on kaasaegne kontsertpill, 

ja esinenud esimesena BBC Promsil klavessiini 

soolokavaga. 

K 20. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal 

KONKURSI “KLASSIKATÄHED 2016” GALAKONTSERT 

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 

Dirigent Olari Elts 

Eesti Kontserdi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös 

toimunud ja ülipopulaarseks osutunud noorte interpreetide 

telekonkurss “Klassikatähed”, Eesti Rahvusringhäälingu 

populaarseima telesaate tiitli pälvinud võistlus 

toimub kolmandat korda. Kontserdil astuvad üles 

konkursi kolm finalisti. 

Rohkelt tähelepanu ja toetajaid ning uusi muusikasõpru 

leidnud telesaade on lennutanud klassikalise 

muusika rikkaliku plejaadi noori andekaid muusikuid, 

kes telekontsertide vahendusel on jõudnud publiku 

südamesse. 

Kontserdi korraldavad Eesti Kontsert ja Eesti Rahvusringhääling. 

N 21. aprill kell 13 Estonia kontserdisaal 

Lastekontsert 

“Komodo Awards“ 

Löökpilliansambel KOMODO (Rootsi) 

Kontsertetendus “Komodo Awards” esitleb võitjaid 

järgmistes kategooriates: 100 meetri soolotrumm, parim 

poistebänd ja aasta kastanjetimängija. Kohal on õhtujuht, 

majabänd ja külalisesinejad. Kõike kroonib huumor, 

hullus ja arutu löökpillipark. 

P 24. aprill kell 18 Kadrioru loss 



Kavas: Prantsuse ja Itaalia barokkmuusika 

T 26. aprill kell 19 Okupatsioonide muuseum 


Lauri Saatpalu (laul), Raivo Tafenau (saksofonid, akordion), 

Peeter Rebane (kitarr) 

Kontserdi juhatavad sisse Mihhail Lotman ja Hans H. 

Luik 

Kavas: kõlavad unustuses eesti lood 

R 29. aprill kell 19 Estonia kontserdisaal 



Solist Sten Heinoja (klaver) 

Dirigent Arvo Volmer 

Kavas: Ravel. “Suursugused ja sentimentaalsed valsid” 

Prokofjev. Klaverikontsert nr 3C duur, op. 26 

Tšaikovski. Sümfoonia nr 6 h-moll, op. 74 “Pateetiline” 

Eesti Kontserdi kontserdisari “Kuldne klassika” on 

hooajal 2015/2016 pühendatud Pjotr Tšaikovski 175. 

sünniaastapäevale. “Kuldse klassika” kontserdisarjas 

jõuavad läbi terve hooaja kuulajani helilooja armastatud 

teosed. Muusikaajaloo tähtteosele, Tšaikovski 

Kuuendale sümfooniale sekundeerib Prokofjevi Kolmas 

klaverikontsert, kus soleerib Londonis õppiv särav muusik, 

vabariikliku pianistide konkursi võitja Sten Heinoja. 

Juhatab Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri teenekas 

peadirigent Arvo Volmer, kes on pikka aega olnud ka 

Rahvusooper Estonia, Adelaide’i sümfooniaorkestri ja 

Oulu Sinfonia peadirigent ning kunstiline juht. Praegu 

on Volmer Bolzano ja Trento Haydni Orkestri peadirigent. 

MAI 

T 3. mai kell 19 Estonia kontserdisaal 


Sten Lassmann (klaver) 

Kavas: Liszt, Medtner, Rahmaninov 

Kell 18.15 kõneleb romantismist teoloog Toomas Paul. 

“Romantilise klaveri” kontserdisarja lõpetab sarja 

kunstiline nõustaja Sten Lassmann. Virtuoosse ning 

orkestraalse pianismiga kuulajate tähelepanu pälvinud 

muusik on tuntud ka Heino Elleri klaveriloomingu terviksalvestusega 

Londoni plaadifirmale Toccata Classics 

(8 CD d!). Uues soolokavas avab Lassmann romantilise 

maailmatunnetuse kaks erinevat tahku. Ühelt poolt 

idealiseeritud või koguni mütoloogiline vaade loodusele 

– näiteks Schumanni poeetilised “Metsastseenid” või 

Liszti kontsertetüüdid “Metsakohin”, “Tuisk” ja “Virvatuled”. 

Teisalt, viimaste hilisromantikute, vene heliloojate 

Nikolai Medtneri ja Sergei Rahmaninovi loomingus 

kulmineerunud romantismi uus hoog, mida õhutasid 

õigeusklik tõsidus ja slaavipärane temperament. 

K 4. mai kell 15 Estonia kontserdisaal 


”AASTAAJAD” 

Hans Davidsson (orel, Rootsi) 

Tantsusolistid ja koreograafia: Jonatan Davidsson, 

Gabriel Davidsson (Eesti Rahvusballett) 

Tambet Tuisk (sõna) 

Eesti Rahvusballeti tantsijad 

Nimeka Rootsi orelikunstniku Hans Davidssoni ja tema 

Eesti Rahvusballetis tantsivate poegade Jonatan ja 

Gabriel Davidssoni ühine kava, kus põimuvad klassikaline 

orelimuusika, spetsiaalselt loodud koreograafiaga 

ballett ja meeleolukas luule. Etendused Rootsi ja Taani 

linnade kirikutes ning kontserdisaalides on olnud väga 

menukad. 

N 5. mai kell 19 Estonia kontserdisaal 

HELSINGI ÜLIKOOLI SÜMFOONIAORKESTER 

Kirill Kozlovski (klaver, Valgevene) 

Dirigent Mikk Murdvee 

Kavas: Rahmaninov. Klaverikontsert nr 3 d moll, op. 30 

Sibelius. Sümfoonia nr 3 C-duur, op. 52 

Helsingi Ülikooli Sümfooniaorkestri peadirigent Mikk 

Murdvee ja virtuoosikuulsusega pianist Kirill Kozlovski 

toovad publiku ette kaks muusikamaailma tippteost. 

Kõrge renomeega Helsingi Ülikooli Sümfooniaorkestris 

on oma karjääri alustanud Soome juhtivad dirigendid 

John Storgårds, Jussi Jalas, Esa-Pekka Salonen ja 

Leif Segerstam. Orkester koosneb Helsingi ülikooli 

õpilastest, vilistlastest, õppejõududest ja teiste Helsingi 

kõrgkoolide liikmetest. 

L 7. mai kell 16 Väravatorn 



T 10. mai kell 19 Estonia kontserdisaal 


Sigrid Kuulmann (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Marko 

Martin (klaver) 

Kavas: Mozart, Rahmaninov 

Sergei Rahmaninovi monumentaalne Klaveritrio nr 

2, alapealkirjaga “Eleegiline”, on loodud 1893. aastal 

ja pühendatud Pjotr Tšaikovski mälestusele. Trio 

vormikäsitlus ja muusikaline väljenduslaad on äärmiselt 

omanäoline ja fantaasiarikas. Tegemist on romantismiajastu 

ühe mõjuvama ja originaalsema kammermuusikateosega, 

mis haarab esimesest akordist ja suudab 

muuta 45 minutit üheks pikaks lummavaks ohkeks. 

L 21. mai kell 16 Väravatorn 

"Carmina burana" 



L 21. mai kell 19 Estonia kontserdisaal 

HOOAJA LÕPPKONTSERT 


Vanemuise sümfooniaorkester 

Aleksandra Kovalevitš (metsosopran, Helikon Opera, 

Moskva) 

Dirigent Paul Mägi 

Kavas: Elgar. Enigma variatsioonid op. 36 

Martucci. “Mälestuste laul” op. 68b metsosopranile ja 

orkestrile, Tšaikovski. Sümfoonia nr 5 e-moll 

P 22. mai kell 17 Kadrioru loss 


Laurent Cars. “Veneetsia peod” 




Kavas: karnevalimuusikat renessansiaegsest Veneetsiast 

Prantsuse helilooja André Campra (1660–1744) ooper 

“Veneetsia pidu”, mille üht stseeni on kujutatud 

tutvustataval maalil, oli barokiajastu üks enim esitatud 

teoseid. Seda mängiti erinevates versioonides umbes 50 

aasta jooksul kümneid ja kümneid kordi. Kõlab Euroopa 

populaarne tantsumuusika läbi sajandite ja erinevate 

maade. 

TARTU 

JAANUAR 

N 21. jaanuar kell 19 Vanemuise kontserdimaja 

“KAHEKSA” 




Varts 

Keelpillikvartett Prezioso, Madis Metsamart (löökpillid) 





L 30. jaanuar kell 19 Tartu Jaani kirik 

MustonenFest 




autentse traditsioonilise ortodoksi, serbia ning bütsantsi 

vaimuliku muusika uurimisele, säilitamisele ning esitamisele. 

Tegemist on igapäevaselt tegutseva kloostrikooriga. 




47

kava 

kava 

P 31. jaanuar kell 17 Vanemuise kontserdimaja 

''PRUUT LAENUKS'' 

Sõnateatri etenduses mängivad Aleksandr Mihhailov, 

Elena Proklova, Julia Takšina, MariaDobrozivskaja, 

Mihhail Bezobrazov (Moskva). 

Etendus on vene keeles. 

VEEBRUAR 

R 5. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja 

OOPERIGALA 

Vanemuise teatri ooperikoor ja sümfooniaorkester 


N 11. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja 

Mari Liis Uibo (viiul), Andreas Lend (tšello), Irina Zahharenkova 

(klaver) 

Kavas: Beethoven, Mendelssohn, Rahmaninov 

Kontserdil kõlavaid klaveritriosid ühendab mitu 

tahku: need kuuluvad žanri absoluutsesse tippu, ja nii 

Beethoven kui Rahmaninov musitseerisid oma teoste 

esiettekandel ise. 

Mari Liis Uibo on lõpetanud cum laude Oberlini 

konservatooriumi USA-s ja on sagedane esineja rahvusvahelistel 

muusikafestivalidel nii Eestis kui välismaal. 

Andreas Lend on Eesti väljapaistvamaid tšelliste, 

kelle kontos on hulgaliselt konkursipreemiaid. Irina 

Zahharenkova on oma põlvkonna omanäolisemaid ja 

säravamaid muusikuid. Ta on pälvinud peapreemiaid 

mitmel rahvusvahelisel konkursil. 

L 13. veebruar kell 18 Vanemuise kontserdimaja 

Huumoriõhtu “Kõverpeegel” (“Кривое зеркало”) 

Etendus on vene keeles 

L 20. veebruar kell 19 Vanemuise kontserdimaja 















MÄRTS 

N 10. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja 

”Praha” 


Dirigent PAAVO JÄRVI 

Kavas: Bedřich Smetana. Sümfooniliste poeemide 

tsükkel“Minu kodumaa” 

Tšehhi muusika isaks nimetatud Bedřich Smetana 

tuntuimad teosed on tema kodumaa loodust, ajalugu 

ja muistendeid kirjeldavate sümfooniliste poeemide 

tsükkel “Minu kodumaa” ja koomiline ooper “Müüdud 

mõrsja”. 

Paavo Järvi: “Smetana “Minu kodumaa” on minu 

jaoks olnud alati väga eriline ja tähtis teos. Kui tavaliselt 

kantakse ette selle üksikuid osi, eriti kuulsat “Vltavat”, 

siis seekord esitame tsükli tervikuna.” 

Maailma nõutuimate dirigentide hulka kuuluv 

Paavo Järvi alustab hooajal 2015/2016 tööd Jaapani 

NHK sümfooniaorkestri kunstilise juhi ja peadirigendina. 

Samas jätkab ta koostööd Pariisi Orkestri ja 

Bremenis resideeriva Saksa Kammerfilharmooniaga. 

ERSO-ga seob teda aastatepikkune koostöö ja mitmed 

rahvusvahelise tunnustuse pälvinud salvestused, millest 

Sibeliuse kantaadid firmale Virgin Classics tõid Eestisse 

esimese Grammy auhinna. 

L 12. märts kell 19 Vanemuise kontserdimaja 

BACH. "MATTEUSE PASSIOON" 

Eesti FilharmooniaKammerkoor 

Tallinna Kammerorkester 

Solistid 

Dirigent Risto Joost 

Lavastaja Lembit Peterson (Theatrum) 

Õhtumaa kultuuri monumentaalse tähtteose dramaatilist 

jõudu võimendab Lembit Petersoni lavastus. 

R 18. märts kell 12 Vanemuise kontserdimaja 

Priit Võigemast (muinasjutuvestja) 



Kavas: idamaade muusika ja muinasjutud 



L 26. märts kell 19 Pauluse kirik, Tartu 

Suure reede kontsert 

ARVO PÄRDI “PASSIO” 

Eesti Filharmoonia Kammerkoor, solistid 

Dirigent Tõnu Kaljuste 

Kavas: Arvo Pärt. Passio Domini nostri Jesu Christi 

secundum Joannem 

T 29. märts kell 19 Tartu ülikooli aula 

Mihkel Poll (klaver) 

Kavas: Schumann, Chopin 

Särav muusik, rahvusvahelise haardega pianist Mihkel 

Poll astub seekord kodupubliku ette kahe romantilise 

suurteosega. Schumanni ulatuslik neljaosaline sonaat 

on nagu kirglik ja dramaatiline romaan, kus järjepanu 

ilmub uusi tundemaastikke. Chopini 24 prelüüdi on 

aga omaette muusikaline mikrouniversum, Bachi 

„Hästitempereeritud klaveri” vaste romantismiajastul. 

See miniatuuride tsükkel on klaverikunstnikule suurim 

tehniline ja kunstiline proovikivi, kuid kuulajale rikkalik 

muusikaelamuste varasalv. 

APRILL 

N 2. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja 

Age Juurikas (klaver) 

Ansambli YXUS keelpillikvartett 

Harry Traksmann (viiul), Juta Õunapuu Mocanita (viiul), 

Kaija Lukas (vioola), Leho Karin (tšello) 

Kavas: Šostakovitš 

Tulev. Klaverikontsert (esiettekanne) 

Mirjam Tally. Winter Island 

Age Juurikas on jõuliselt sugestiivse esituslaadiga 

soolopianist, kes ühendab Venemaa ja Euroopa klaverimängutraditsioone. 

Tema lemmikrepertuaar pärineb 

20. sajandi algusest. Juurika kirg on interpreteerida just 

vähetuntud ja mängitud teoseid ning avastada uusi heliloojaid. 

Ta on õppinud mh Moskva Riiklikus Konservatooriumis 

ning esinenud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, 

Rootsis, Norras, Taanis, Prantsusmaal, Hispaanias, 

Venemaal, Ukrainas ning Ameerikas. NYYD Ensemble’ist 

välja kasvanud YXUS Ensemble on varieeruva 

koosseisuga kammermuusikale orienteeritud ansambel, 

mis toob Eesti publikuni maailma nüüdismuusikat ning 

tutvustab eesti muusikat kuulajale väljaspool Eestit. 

T 5. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja 

Gesualdo "Armastus ja surm" 




Estonia) jt 



Carlo Gesualdo sünnist möödub nädal enne seda 

kontserti 450 aastat. Et seda tähistada, kutsub Hortus 








K 13. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja 




Kõrvits 



Kavas: Eesti kooriklassika: Tobias, Kreek, Saar 





K 20. aprill kell 12 Vanemuise kontserdimaja 

Lastekontsert 








L 23. aprill kell 19 Vanemuise kontserdimaja 


Tallinna Tehnikaülikooli Meeskoor 70 

René Soom (bariton, ROEstonia), Siim Selis (klaver) 

Tartu Poistekoor 


Kavas:Thompson, Saint Saëns,Loewe, Britten, Wagner,- 

Tormis, Tubin, V. Kapp 

Tauno Aints (esiettekanne) 


saabunud eriline hooaeg: detsembris tähistab koor 70. 

sünnipäeva ning see tähendab pingelist kontserdihooaega. 

René Soom on Rahvusooper Estonia esibaritone. 

Ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore 

laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009) 

ja Georg Otsa nimelise preemia (2012). Soom on ka 

hinnatud kammerlaulja. 

MAI 

T 3. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja 













menukad. 

R 6. mai kell 19 Vanemuise kontserdisaal 

HELSINGI ÜLIKOOLI SÜMFOONIAORKESTER 

Kirill Kozlovski (klaver, Valgevene) 

Dirigent Mikk Murdvee 

Kavas: 

Rahmaninov. Klaverikontsert nr 3 d moll, op. 30 

Sibelius. Sümfoonia nr 3 C-duur, op. 52 

Helsingi Ülikooli Sümfooniaorkestri peadirigent Mikk 

Murdvee ja virtuoosikuulsusega pianist Kirill Kozlovski 

toovad publiku ette kaks muusikamaailma tippteost. 

Kõrge renomeega Helsingi Ülikooli Sümfooniaorkestris 

on oma karjääri alustanud Soome juhtivad dirigendid 

John Storgårds, Jussi Jalas, Esa-Pekka Salonen ja 

Leif Segerstam. Orkester koosneb Helsingi ülikooli 

õpilastest, vilistlastest, õppejõududest ja teiste Helsingi 

kõrgkoolide liikmetest. 

R 20. mai kell 19 Vanemuise kontserdimaja 

Vanemuise kontserdimaja ja Vanemuise sümfooniaorkestri 


Vanemuise sümfooniaorkester 

Aleksandra Kovalevitš (metsosopran, Helikon Opera, 

Moskva) 


Kavas: Elgar. Enigma variatsioonid op. 36 

Martucci. “Mälestuste laul” op. 68b metsosopranile ja 

orkestrile 

Tšaikovski. Sümfoonia nr 5 e-moll 

PÄRNU 

JAANUAR 

R 15. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja 

“Helisevad šedöövrid Kadriorus” 









kuulajatele. 








R 22. jaanuar kell 19 Pärnu kontserdimaja 

“KAHEKSA” 




Varts 

Keelpillikvartett Prezioso 

Madis Metsamart (löökpillid) 





R 29. jaanuar kell 19 Pärnu Eliisabeti kirik 

MustonenFest 




autentse traditsioonilise ortodoksi, serbia ning bütsantsi 

vaimuliku muusika uurimisele, säilitamisele ning esitamisele. 

Tegemist on igapäevaselt tegutseva kloostrikooriga. 

VEEBRUAR 

N 11. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja 

RALF TAAL (klaver) 

Kavas: Brahms, Chopin, Ravel 

Aktiivse ning mitmekülgse pianisti Ralf Taali tark ja tundlik 

mäng on üle kahekümne aasta olnud Eesti muusikamaastikul 

omaette kvaliteedimärgiks. Oma seekordset 

kontserti alustab ta koguni terve vihiku Chopini etüüdidega 

(op. 25). Kontserdi teises pooles kõlavad Brahmsi 

eepilised rapsoodiad op. 79 ning Raveli “Öine Gaspard” 

(1908), mis on kogu klaveriliteratuuri üks keerulisemaid 

teoseid ning ka järelehüüe romantismiajastule. 

L 20. veebruar kell 19 Pärnu kontserdimaja 























49

kava 

kava 

L 27. veebruar kell 14 ja 19 Pärnu kontserdimaja 

"BAJADEER" 

Ludwig Minkuse ballett 

Libreto ja originaalkoreograafia: Marius Petipa, Sergei 

Hudjakov 

Uusredaktsiooni koreograaflavastaja: Toomas Edur 

Rahvusooper Estonia etendus 

MÄRTS 

L 5. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja 

Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor 70 


TEHNIKAÜLIKOOLI AKADEEMILINE MEESKOOR 

René Soom (bariton, RO Estonia) 

Pärnu Kunstide Maja poistekoor 

Klaveril Siim Selis 


Kavas: Thompson, Saint Saëns, Loewe, Britten, Wagner, 

Tormis, Tubin, V. Kapp 

Tauno Aints. Uus teos (esiettekanne) 


saabunud eriline hooaeg. Detsembris tähistab koor 70. 

sünnipäeva ning see tähendab pingelist kontserttegevust. 

Juubelikontsertidel Pärnus ja Tartus on solistina 

koori ees René Soom. Tallinna kontserdiks aga saabub 

kodumaale bass Ain Anger, et esitada koos kooriga 

juubelikava, mis mõned päevad varem on kõlanud 

Londonis ja Llanellis. René Soom on Rahvusooper 

Estonia esibaritone. Ta on pälvinud Marje ja Kuldar 

Singi nimelise noore laulja preemia (2006), Harjumaa 

teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia 

(2012). Soom on ka hinnatud kammerlaulja. 

N 10. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal 

Mati Mikalai (klaver) 

Kavas: Couperin, Liszt, Ravel, Rahmaninov 

Paljud interpreedid hindavad pianist Mati Mikalaid 

suurepärase kammeransamblipartnerina. Viimase aja 

kõrged tunnustused on saavutatud duos Kai Ratassepaga. 

Mikalai on samuti väljapaistev sooloesineja. Ta on 

pälvinud III preemia rahvusvahelisel pianistide konkursil 

Kilis, Rootsis (1994) ning I preemia vabariiklikul pianistide 

konkursil (1994). 

R 18. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal 


Boriss Kustodiev. “Lihavõtteöö” 

Meesansambel Credo 

Kunstiajaloolase sissejuhatus: Aleksandra Murre 

Kavas: 20. sajandi alguse vene vaimulik muusika: 

Rahmaninov, Tšesnokov, Lvov 

Vene õigeusu muusika meesansambel Credo sündis 

2008. aastal Zoja Tumanova algatusel. Ansambli 

repertuaar hõlmab sakraalmuusika eri ajastuid ja stiile. 

Credo laulustiili iseloomustavad nooruslikkus, vahetu 

musitseerimine ja muusikaarmastus, mis annab igale 

kontserdile erilise hingestatuse. Kollektiiv on pälvinud ka 

kriitikute tunnustuse. 

L 26. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja 

ÜLESTÕUSMISPÜHA KONTSERT 

Corelli Barokkorkester, Tallinna Poistekoor 

Pirjo Jonas (sopran), Arete Teemets (sopran), Ka Bo 

Chan (kontratenor), Valter Soosalu (tenor), Uku Joller 

(bass) 

Dirigent Martin Sildos 

Kavas: Händel. Oratoorium"Ülestõusmine " (“Laresurrezione”) 

Oratoorium “Ülestõusmine” (1708) on 23 aastase Händeli 

esimesi suurteoseid. Selle esiettekanne Roomas osutus 

erakordselt menukaks ning avas heliloojale ukse 

rahvusvahelisse muusikaellu. Oratooriumi põhiraskust 

kannavad solistid ja orkester, seda kaunistavad ava ja 

lõpukoorid Tallinna Poistekoori esituses. 

N 31. märts kell 19 Pärnu kontserdimaja 















APRILL 

R 8. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja kammersaal 





Estonia) jt 












T 12. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja 

Lauri Saatpalu (laul), Raivo Tafenau (saksofonid, akordion), 

Peeter Rebane (kitarr) 

Kõlavad unustuses eesti lood 

L 16. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja 




Kõrvits 



Kavas:Eesti kooriklassika: Tobias, Kreek, Saar 





R 22. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja 








N 28. aprill kell 19 Pärnu kontserdimaja 








Muusikaajaloo tähtteosele, Tšaikovski Kuuendale sümfooniale 

sekundeerib Prokofjevi Kolmas klaverikontsert, 

kus soleerib Londonis õppiv särav muusik, vabariikliku 

pianistide konkursi võitja Sten Heinoja. Juhatab Eesti 

Riikliku Sümfooniaorkestri teenekas peadirigent Arvo 

Volmer, kes on pikka aega olnud ka Rahvusooper 

Estonia, Adelaide’i sümfooniaorkestri ja Oulu Sinfonia 

peadirigent ning kunstiline juht. Praegu on Volmer 

Bolzano ja Trento Haydni Orkestri peadirigent. 

MAI 

L 7. mai kell 19 Pärnu kontserdimaja 













menukad. 

JÕHVI 

JAANUAR 

L 16. jaanuar kell 19 Saka mõis 










kuulajatele. 








K 20. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal 


Heigo Rosin (marimba) 

Johan Randvere (klaver) 

Kavas: Nyman, Fenton, Rannap 

Kolme silmapaistva talendi muusikaline kohtumine: 

ERSO trompetirühma kontsertmeister Indrek Vau ja 

telekonkursi “Klassikatähed” finalistid, mitme konkursi 

laureaadid löökpillimängija Heigo Rosin ja pianist Johan 

Randvere. 

L 23. jaanuar kell 19 Jõhvi kontserdimaja 

“KAHEKSA” 




Varts 

Keelpillikvartett Prezioso 

Madis Metsamart (löökpillid) 





L 30. jaanuar kell 18 Jõhvi kontserdimaja 

''PRUUT LAENUKS'' 

Sõnateatri etenduses mängivad Aleksandr Mihhailov, 

Elena Proklova, Julia Takšina, MariaDobrozivskaja, 

Mihhail Bezobrazov (Moskva). 

Etendus on vene keeles. 

VEEBRUAR 

K 3. veebruar kell 19 Jõhvi kontserdimaja 

MustonenFest 



Kavas: Tšaikovski "Aastaajad", Boccherini, Telemann, 

Kantšeli, Sumera 

Moskva Virtuoosid, maestro Vladimir Spivakovi orkester, 

on tänaseks tähistanud juba 35. tegevusaastat. Vene 

muusikakultuuri sümboliks kujunenud orkestri kontserte 

tervitatakse tormiliselt kõikjal maailmas. Andres Mustoneni 

ja orkestri koostöö on mitmel kontserdil Moskvas 

ovatsioonidega vastu võetud. 

P 14. veebruar kell 17 Jõhvi kontserdimaja 

Huumoriõhtu “Kõverpeegel” (“Кривое зеркало”) 

Etendus on vene keeles 

E 22. veebruar kell 12 Jõhvi kontserdimaja 


















T 23. veebruar kell 18 Jõhvi kontserdimaja 









51

välismeedia 

kava 










L 27. veebruar kell 18 Jõhvi kontserdimaja 

"33" 

DIMA BILAN (vokaal, Venemaa) 

MÄRTS 

L 5. märts kell 19 Jõhvi kontserdimaja 

"Oled olemas" 

Marie Vaigla (vokaal), Raul Vaigla (basskitarr), Robert 

Vaigla (kitarr) 

P 20. märts kell 17 Jõhvi kontserdimaja kammersaal 

Beardless Quintet (Peterburi) 







N 7. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal 





Estonia) jt 












T 19. aprill kell 12 Jõhvi kontserdimaja 

Lastekontsert 



ajastu ühe mõjuvama ja originaalsema kammermuusikateosega, 

mis haarab esimesest akordist ja suudab 

muuta 45 minutit üheks pikaks lummavaks ohkeks. 

L 30. aprill kell 17 Jõhvi kontserdimaja 







Muusikaajaloo tähtteosele, Tšaikovski Kuuendale sümfooniale 

sekundeerib Prokofjevi Kolmas klaverikontsert, 

kus soleerib Londonis õppiv särav muusik, vabariikliku 

pianistide konkursi võitja Sten Heinoja. Juhatab Eesti 

Riikliku Sümfooniaorkestri teenekas peadirigent Arvo 

Volmer, kes on pikka aega olnud ka Rahvusooper 

Estonia, Adelaide’i sümfooniaorkestri ja Oulu Sinfonia 

peadirigent ning kunstiline juht. Praegu on Volmer 

Bolzano ja Trento Haydni Orkestri peadirigent. 

MAI 

5.–8. mai 

JÕHVI BALLETIFESTIVAL 

Orange stage, Peking 

Eesti muusikakollektiivid 

Eesti Kontserdiga 

neljal Hiina tippfestivalil 

Anton Sušev (altsaksofon), Dimitri Semjonov (tenorsaksofon), 

Jevgeni Ponomarjov (klaver, klahvpillid), Grigori 

Voskoboinik (bass), Pjotr Mihhejev (trummid) 

Beardless Quinteti muusika on segu kaasaegsest 

džässist ja funk stiilist. Ansambel koosneb Peterburgi 

parimatest džässmuusikutest. Grigori Voskoboinik on 

tuntud eduka filmimuusikaloojana, samuti paljudes 

klassikalise ja vanamuusika projektides osalejana. 

APRILL 

R 1. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal 














K 20. aprill kell 19 Jõhvi kontserdimaja kammersaal 

Sigrid Kuulmann (viiul), Aare Tammesalu (tšello), Marko 

Martin (klaver) 

Kavas: Mozart, Rahmaninov 

Sergei Rahmaninovi monumentaalne Klaveritrio nr 

2, alapealkirjaga “Eleegiline”, on loodud 1893. aastal 

ja pühendatud Pjotr Tšaikovski mälestusele. Trio 

vormikäsitlus ja muusikaline väljenduslaad on äärmiselt 

omanäoline ja fantaasiarikas. Tegemist on romantismi- 

N 5. mai kell 19 Rakvere teater 

Jõhvi balletifestival 













menukad. 

R 6. mai kell 19 Jõhvi kontserdimaja 


VALGEVENE RAHVUSLIK OOPERI- JA BALLETITEATER 

LUDWIG MINKUS."DON QUIJOTE" 

Ballett 3 vaatuses 

L 7. mai kell 19 Jõhvi kontserdimaja 


Balletigala 

VALGEVENE RAHVUSLIK OOPERI- JA BALLETITEATER 

RimskiKorsakov. "Šeherezade" 

Galakontsert 

Oktoobri lõpus leidis aset ulatuslik Eesti- 

Hiina kultuurikoostööprojekt, mille raames 

kolm Eesti juhtivat muusikakollektiivi 

esinesid Hiina tippfestivalidel. Projekti Eesti 

algataja ning partner oli Eesti Kontsert. 

tekst: SVEA IDEON-MARKS 

fotod: MEELIS VIND, JAAN KRIVEL, ANU HUNTSAAR, LAURI AAV 

Eesti Klaveriorkestri visiit 

Hiinasse sai teoks koostöös 

Estonia Klaverivabriku 

ja Ettevõtluse Arendamise 

Sihtasutusega. Esmalt osaleti 

Aasia suurimal muusikainstrumentide 

messil Music China 2015, mis 

toimub iga aasta koostöös Frankfurdi 

Musikmesse’ga. Esineti lühi-show´ga, 

demonstreerides Estonia klavereid messi 

tuhandetele külastajatele. Estonia klaverite 

messiala oma kauni Kadrioru lossi 

saali kujundusega oli messi üks maitsekamaid 

stende. Klaveriorkestri etteasted, 

varieerudes kahest kuni kaheksa pianistini, 

tõid Estonia klavereid uudistama 

Dee Dee Bridgewater 




53

välismeedia 

Paus 

Klaveriorkester pärast 

kontserti Shanghai 

kontserdisaali ees 

Estonian Dream Big Band proovis 

Klaveriorkester China Shanghai 

International Arts Festivali vabaõhulaval 

sadu messikülastajaid, kes vaimustunult 

salvestasid pianistide esinemisi nutitelefonidega. 

Messile järgnesid kontserdid 

Hiina Shanghai rahvusvahelise etenduskunstide 

festivali raames (China Shanghai 

International Arts Festival). Hiina ühe 

suurima festivali toimumist reklaamivad 

bännerid oli Shanghai linnapildis nähtavad. 

Klaveriorkestri kontserdid toimusid 

Tongji ülikoolis, festivali suurel vabaõhulaval 

ning Shanghai 1000-kohalises ajaloolises 

kontserdisaalis, mis oli viimse kohani 

välja müüdud. Klaveriorkester kasutas oma 

kontsertidel Estonia klavereid, mille eest 

suured tänud Estonia Piano China´le. 

Igal aastal toimub etenduskunstide 

festivali esimesel nädalal ka rahvusvaheline 

kontserdikorraldajate mess, mille raames 

on arvukalt loenguid, diskusioone 

ja showcase´e jne, kuhu on välja valitud 

potentsiaalsed projektid Aasia muusikaturu 

jaoks. Eesti Kontserdil oli erakordne 

võimalus anda panus messi ava-showcase'i 

toimumisse, kus toodi esiettekandele maailmakuulsa 

Hiina heliloojaTan Duni teose 

“Farewell my Concubine“ uus versioon, 

esitajateks pianist Lauri Väinmaa Estonia 

klaveril koos Pekingi Ooperi sopraniga. 

Väinmaa partiil oli ka teatraalne aspekt, 

Kuninga roll, ühistegevuses sopraniga, kes 

muuhulgas esitas akrobaatilise mõõgaga 

tantsunumbri. Teost tutvustas lavalt Tan 

Dun isiklikult ning viis eelnevalt läbi 

proovitsükli koos esitajatega. 

Estonian Dream Big Bandi (EDBB) 

Hiina kontserdireis algas Nine Gates Jazz 

Festivaliga Pekingis. EDBB tuuri korraldaja, 

Eesti Kontserdi produtsendi Neeme 

Punderi sõnutsi oli Pekingi kontserdi vastuvõtt 

vägev, rahvast oli palju. Neeme 

Punder: "Bigbändi vokaalsolist Sofia 

Rubina oli äge, võluv, meeldiv, artistlik, 

südamlik, teisisõnu lihtsalt võrratu 

muusik. Ka EDBB esinemine Shanghai 

rahvusvahelise JZ džässifestivali avakontserdil, 

vähemalt kolme tuhande vaataja 

ees ületas kõik ootused. Laval oli kaks 

esmaklassilist bigbändi: EDBB ja festivali 

enese uskumatult heade muusikute 

orkester, samuti hulk maailmatasemel 

artiste, alates Hiina tuntuimatest – Coco 

Zhao’st ja Jonas Seetoh’ist. Ekstraklass 

oli Victor Wooten oma sõnatuksvõtva 

meisterlikkusega basskitarril. Tema sooloesitus, 

mis kõlas nagu orkester, võttis 

jalad nõrgaks igal muusikul – ei usu, oli 

see unes või ilmsi. Õhtu peakangelane 

oli mõistagi Dee Dee Bridgewater – see 

elamus vist ei kustugi. Tema eelmine 

esinemine Tallinnas on paljudel kirkalt 

meeles tänini. Ja kõiki neid staare saatis 

Eesti bigbänd! Ja mitte ei saatnud, vaid oli 

fantastiline lavapartner! Kiidusõnu jagub 

ka publikule, kes oli väga kultuurne, elas 

artistidele kaasa ning oli väga rahumeelne 

ja mõnus. Mis peamine – teatakse-tuntakse, 

mis on hea. Oi kui suure aplausi sai 

ka EDBB!" 

Erakordse finaali eesti muusikute 

invasioonile Hiinas andis Eesti 

Rahvusmeeskoor, esinedes koos Shanghai 

Sümfooniaorkestriga orkestri uues kontserdimajas. 

Koos rahvusvaheliste solistide 

ja dirigent Peter Ruzickaga kanti 

ette Arnold Schönbergi kantaat “Gurre- 

Lieder“. Esmaesitus Hiinas! Sama kava 

esitati paari päeva pärast Pekingi Poly 

Theatre'i kontserdisaalis, kus toimus 

Pekingi rahvusvahelise muusikafestivali 

pidulik lõppkontsert. 

Eesti Rahvusmeeskoori a capella kontsert 

Pekingis toimus Sanlituni keskuses, 

kust see kanti üle ka LED-ekraanile 

keskuse välisfassaadil. See oli esimene 

klassikalise muusika kontserdi tele(otse) 

ülekanne Hiinas (LTTV), mille vaatajate 

arv võis küündida kuni 10 miljonini. 

Estonia klaverid 

Music China messil 

RAM proovis, Shanghai 

dirigent Peter Ruzicka 

Rahvusmeeskoor, 

Orange stage, Peking 


www.mitsubishi.ee 

MITSUBISHI 

MAHUKAS JA 

MUGAV MAASTUR 

Keskmine kütusekulu 6,2–6,7 l/100km, CO 2 

emissioon 122–134 g/km. 

Mitsubishi Motorsi ametlikud esindused: Silberauto Eesti AS • TALLINN, Peterburi tee 50a, tel 605 6950 • TARTU, Ringtee 61, tel 730 0720 • PÄRNU, Riia mnt 231a, 

tel 445 1990 • JÕHVI, Jaama 42a, tel 611 9733 • KURESSAARE, Tallinna 82b, tel 453 1423 • VILJANDI, Pargi 3b, tel 435 4911 • RAKVERE, Haljala tee 1, tel 660 0152 

Metro Auto • TALLINN, Tammsaare tee 53, tel 6540 300 

Mitsubishi Motorsi peaesindus Eestis: AS Silberauto

APLAUS

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?