Mis on aeg? 3
UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.
UUs parandatud ja täiustatud väljaanne.
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Sissejuhatus<br />
Klassikaline mehaanika oli üks esimesi füüsika harusid üldse, mis tekkis ja käsitles <strong>aeg</strong>a ning<br />
ruumi. See oli pikka <strong>aeg</strong>a ainus <strong>aeg</strong>a ja ruumi kirjeldav füüsika osa, kuid muutused toimusid 20.<br />
sajandi alguses, mil tekkisid kaks täiesti uut <strong>aeg</strong>ruumi kirjeldavat teooriat – nendeks oli<br />
relatiivsusteooria ja kvantmehaanika. Relatiivsusteooria üheks põhiväiteks <strong>on</strong> see, et <strong>aeg</strong> ja ruum<br />
moodustavad ühtse terviku, mida nimetatakse <strong>aeg</strong>ruumiks. Seda tõestab valguse kiiruse jäävus<br />
vaakumis kõigi vaatlejate suhtes. Suurte masside läheduses ja masside ülikiire liikumise korral<br />
hakkavad <strong>aeg</strong> ja ruum teisenema ehk <strong>aeg</strong> <strong>aeg</strong>leneb ja kehade pikkused lühenevad välise vaatleja<br />
suhtes. Kvantmehaanikas <strong>on</strong> aga võimalik kehade ( s.t. osakeste ) füüsikalist olekut kirjeldada ainult<br />
tõenäosuslikult. See tähendab seda, et näiteks kehade liikumise füüsikalisi parameetreid ( näiteks<br />
kiirus, asukoht ehk koordinaat jpm ) ei ole võimalik täpselt ette teada, sest kehtivad nn määramatuse<br />
relatsio<strong>on</strong>id. 20. sajandi algusest alates kuni pr<strong>aeg</strong>use ajani ei ole jõutud nende arusaamadest<br />
kaugemale. Kuid käesolevas töös tekivadki uued teooriad, mis seletavad ära nendes kahes teoorias<br />
esinevaid näiliselt ebaratsi<strong>on</strong>aalseid nähtusi. Käesoleva ajani baseerusid eranditult kõik ajas<br />
rändamise võimalikkuse teooriad just Albert Einsteini üldrelatiivsusteoorial. See teooria ennustab<br />
ussiaukude ehk <strong>aeg</strong>ruumi tunnelite olemasolu. Näiteks kahte punkti ruumis ( või ajas ) ühendab<br />
„<strong>aeg</strong>ruumi tunnel“, mille läbimise korral <strong>on</strong> võimalik ületada tohutuid vahemaid ruumis väga<br />
väikese ajaga. Nende järgi <strong>on</strong> võimalik liikuda nii ruumis ( avakosmoses ) kui ka ajas. Selline<br />
füüsikaline arusaam ajas rändamisest eksisteerib veel tänapäevalgi. Antud töös ei lükata sellist<br />
üldlevinud arusaama küll ümber, kuid sellist teooriat vaadeldakse siin „teise nurga alt“. See<br />
tähendab seda, et toimub vana teooria edasiarendus, mille lõpptulemuseks saame selle, et läbides<br />
<strong>aeg</strong>ruumi tunneli läbib keha kahte punkti ruumis ( või ajas ) ainult ühe hetkega. Sellist võimalikkust<br />
tuntakse ainult teleportatsio<strong>on</strong>i nime all, mille eksisteerimine <strong>on</strong> võimalik ainult väljaspool<br />
<strong>aeg</strong>ruumi. Hiljem <strong>on</strong> näha seda, et selline asjaolu põhjustabki näiteks osakeste tõenäosuslikku<br />
käitumist ehk määramatuse seoste tekkimist kvantmehaanikas.<br />
Antud töös kirjeldavas ajas rändamise teoorias võetakse üheks füüsikaliseks põhialuseks<br />
erirelatiivsusteooriast tuntud väide, et <strong>aeg</strong> ja ruum moodustavad tegelikult ühtse terviku, mida<br />
nimetatakse <strong>aeg</strong>ruumiks. See <strong>on</strong> erirelatiivsusteooria üheks alusväiteks. Kuid selle järeldus <strong>on</strong> see,<br />
et kui liigutakse ajas minevikku, siis PEAB liikuma ka mingisuguses ruumidimensio<strong>on</strong>is. See ruum<br />
„eksisteerib“ väljaspool meie tavalist igapäevaselt tajutavat ruumi. Füüsikaliselt tähendab see seda,<br />
et näiteks üldrelatiivsusteooria võrrandid kaotavad seda ruumi uurides oma kehtivuse, sest sellises<br />
ruumis ei eksisteeri enam <strong>aeg</strong>a ega ruumi, mis füüsikaliselt avaldub see aja lõpmatus <strong>aeg</strong>lenemises<br />
ja pikkuse lõpmatus vähenemises. Seepärast kehade liikumised ei võta „seal“ enam <strong>aeg</strong>a ja ilmneb<br />
kehade teleportreerumised. Teleportreeruda <strong>on</strong> võimalik minevikku, tulevikku või olevikus.<br />
Selliseid „<strong>aeg</strong>ruumituid“ piirk<strong>on</strong>di <strong>on</strong> Universumis avastatud. Näiteks võib tuua mustad augud,<br />
mille tsentrites aja kulg <strong>aeg</strong>leneb lõpmatuseni ( ehk <strong>aeg</strong>a ennast enam ei olegi ) ja pikkustelgi ei ole<br />
enam mõtet ( s.t. ka ruumi eksisteerimine lakkab ). Just sellises piirk<strong>on</strong>nas <strong>on</strong>gi võimalik ajas<br />
liikuda ehk avaldub teleportatsio<strong>on</strong>, kui inimene saaks kuidagi sinna sattuda.<br />
4
Change language