muhukataloog1

F U T U M U H U 2 0 2 1

EKL MUHU KUNSTITALU traditsiooniline kunstifestival FUTU MUHU toimus
2021 aastal loomeseminarina KOHALIK AINE, olles pühendatud paikkonna loomulike
ressursside rakendusvõimaluste uurimisele väiketootmise kontekstis.
Foto: Tiiu Rebane
Tekstid: Eliisabet Tomasberg-Koidu, Kristjan Sisa, Katrin Kabun, Tiiu Rebane
Festivali toetavad: Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, MTÜ Ideto

K U N S T I F E S T I V A L
FUTU MUHU 2021
K O H A L I K A I N E
V I L L JA M E T A L L
EKL MUHU KUNSTITALU
K U R A A T O R T I I U R E B A N E
EESTI KUNSTNIKE LIIT - EESTI MAALIKUNSTNIKE LIIT

Eestis on hinnanguliselt
90 000 lammast

Väärtuslike omadustega lambavillast on saanud lambaliha tootmise kaasprodukt,
ametlikus keeles kolmanda kategooria loomne jääde

Suvise õppelaagri käigus otsiti vastust, kas ja milleks eestimaine lambavill
on sobilik ning kuidas on töötlemata toorvilla mõtekas kasutada
vilditud tekstiilide loomisel.
Villaseminaride töömeeskond: ELIISABET TOMASBERG, KADRI TALI, KATRIN KABUN,
LIISA KALLAM, ANU HINT, MARI ORASMÄE

Eestis toodetakse aastas 170 tonni villa, millest üle 150 tonni hävitatakse
Eestisse eksporditi 2016. aastal 350 tonni villa.
Villa import Eestist on 0 tonni.
Vill on soe, pehme, elastne, õhku läbilaskev, suure niiskusimavusega ja vett hülgav,
temperatuuri isoleeriv, heli summutav, tulekindel ja täielikult biolagunev.
Sellisest väärtuslikust materjalist on saanud kasutu, ladestuv jääde,
millest püütakse vabaneda seda põletades või mattes.

Eestis on lambavilla näol tegemist loomuliku ja rohke ressursiga,
mille väärindamise võimalused ei ole veel lõpuni lahendatud ning
ainese loov potentsiaal on laiemas praktikas avamata. Samas kui
materjalile rakendusvariantide leidmise, lisamise ning propageerimise
teel saavutavad kohalikud kogukonnad ühest küljest nii suuremat
majanduslikku efektiivsust kui kinnistavad looduskeskkonnaga
tugevalt seotud kogukondlikku identiteeti.

Tekstiilidisainer KATRIN KABUN on uurinud jääkvilla kui väärtusliku ressursi
rakendamise võimalusi interjööris ja on pakkunud välja konkreetse lahenduse
biolaguneva komposiitmaterjali näol.

Valminud on komposiitmaterjalide kollektsioon, mis koosneb oma algkoostiselt
samadest materjali näidistest, kuid kuna on rakendatud erinevaid tehnoloogilisi
võtteid, on iga näidismaterjal oma olemuselt ja rakendusvõimaluselt siiski erinev.

Loodud villakomposiit sobib kasutamiseks nii kodudes, avalikes ruumides kui ka nt
sõidukite interjöörides, mööblitööstuses, on tervise-ja keskkonnasõbralik,
omadustelt on materjal kerge, hea soojusisolaator, heli summutav, mustust ja vett
hülgav, suhteliselt tulekindel ning see osaleb ka ruumi õhukvaliteedi reguleerimisel.
Sõltuvalt sellest, kui suur survet materjali pressimisel avaldada, millist
temperatuuri rakendada või milliseid lisavahendeid kasutada, võib
saada väga erinevate omadustega materjale.

Seminaride sisust:
- Lambavilla vilt - tehnoloogiad ja rakendused. Tehnoloogia erivõttestike,
kombinatsioonide ning rakendusalade analüüs ning praktilised tegevused;
traditsiooniliste ja innovatiivsete lahenduste ühendamine tootmistehnoloogiates
ning kasutuses. Jääkvilla rakendusalade laiendamine ja tootmisvõimaluste analüüs.

Meenutades vanu villatöötlemise meetodeid ja otsides uusi on
fookuses kohaliku materjali eelistamine nii käsitöö tegijate kui esemete
kasutajate poolt.
Tihti seostub viltimistehnikaga eelarvamus, et sedasi valmistatakse vaid väikeesemeid,
aksessuaare või naljakaid suveniire. Muhu seminarid kummutasid taolise eelarvamuse.

Läbi ajaloo on lambavill Eesti
aladel olnud enimväärtustatud
tekstiilimaterjal!
Lambavill on olnud üks põhilistest materjalidest, mis meie esivanematele
riided selga andis ja millest valmisid ka majapidamises vajaminevad tekstiilid.
Meie esivanemad majandasid arukalt, tänapäeva mõistes igati säästlikult,
midagi ei visatud ära, kõigele leiti majapidamises rakendus.

KADRI TALI: MTÜ Muhumaalammas eesmärgiks on tagada Muhu valla loopealsete
ja traditsioonilise elulaadi püsimine, kasutades selleks põlist maalammast.
Muhu maastike hoidmise kaudu just villaandjatega toetab MML ka
Muhu kultuuri ja käsitöö säilimist

Nii Eestis kui kogu maailmas jääb kasutamata järjest enam villa, materjali, mis
juba ainuüksi oma olemuselt on funktsionaalne ja pakub võimalusi meie igapäevaste
keskkonnaprobleemide leevendamiseks. Rakendades villa tootena õiges olukorras
saab villa positiivset mõju vaid suurendada.
See on tõsine küsimus, millega kogu maailm silmitsi seisab. Ainus päästetee
näib olevat jätkusuutlik majandamine, kus on arvestatud paralleelselt kolme
põhiprintsiibiga: majanduslik, sotsiaalne ja keskkondlik.
Lambakasvatajate ja villatootjate seas võib Eestis leida väga häid
jätkusuutliku majandamise näiteid.

Levib juba väljend, et rohelisest on saanud uus must (green becomes the
new black) Tänased tarbijad on hakanud mõistma ka tootmisest lähtuvaid
keskkonnamõjusid. Sellega seoses on üha aktuaalsem toote n-ö
varjatud inetus (hidden ugliness of product).

ELIISABET TOMASBERG-KOIDU: Iga lammas annab aastas kaks villakut

Töö käigus õppisid osalejad nii traditsiooniliste viltvaipade valmistamise tehnoloogiat
kui uuenduslikke võtteid kunsti-, disaini- ja tarbeesemete loomisel.
Õpiti, kuidas lamba seljast pügatud villast saab ilma vabriku või
villatööstuse abita luua midagi uut ja originaalset.

Muhu Nõmmküla Helitöökoda. Loovisikud teostamas individuaalseid, kui
kollektiivseid ideid inimese emotsionaalsekshäälestamiseks samale lainepikkusele
loodusliku keskkonnaga. Kasutades selleks keskkonnateadlikke ja leidlikke ideid ning viise.
Peamisteks materjalideks on taaskasutatavad metallid.
Heliinstallatsiooni töömeeskond: KADI KÜBARSEPP, TAAVE TUUTMA, SIIM ESKO,
KRISTJAN SISA

Nõmmküla metallitöökoja asutaja, kunstnik, pärandikultuuri uurija
KRISTJAN SISA juhib Futu Muhu metallitöötube, kus on sihiks võetud vanametalli
kui kohaliku ressursi oskuslik ja loov rakendamine
heliallikana kohalikus majapidamises.

KADI KÜBARSEPP TAAVE TUUTMA SIIM ESKO

KRISTJAN SISA: Kujunduskunsti juures väljendub loovus sageli
leidlikkusena siduda lokaalesteetiline maailmavaade funktsionaalse ja
üldinimliku väljundiga.

Eesti potentsiaal seisneb loovisikute arvukuses: kujundavate ja kujutavate kunstnike,
teadlaste, tootearendajate jne seas. Seda suunda toetab ka teaduspõhise
majanduse kontseptsioon. See on valdkond, kus on ülim aeg hakata kaasa rääkima ka
kujundajatel, sest Eesti teadus on maailmatasemel, kuid sageli ilma väärilise vormita.

Tänapäevane hea disaintoode kannab lokaalse elukorralduse väljendust
üldinimlikkusni puhastatud kujul. Sellist toodet on vaja ennekõike meile endile,
et teadvustaksime võistlevate disainihiidude kõrval võimalust ja õigust kujundada enestele
sobiv ja ainuomane keskkond, vastasel korral kujundatakse meie
kultuuriruum võõrapärasega. Tuleb pakkuda lahendusi,
mis oleksid ainusobilikud just selle keskkonna jaoks.

Et suhestuda teatud kultuuriruumi maailmanägemisega, tuleb inimesel kogeda eset,
mis on kavandatud nii, et iga selle eseme ruutmillimeeter kannab emotsionaalset
informatsiooni. Sõltumata, kas sellel esemel on midagi äratuntavat kujutatud
või sellele midagi kirjutatud.

PASTORAAL - FUTU MUHU maaliplenäär

Vabaõhumaali viljelemise traditsioon sai alguse 19. sajandi keskel. Läänemere
kallaste kunstitraditsioonidega kuurortlnnakesed ja moodsaid kunstnikke vastu võtnud
asumid moodustavad elavalt toimiva kunstiloolis-geograafi lise telje, kuhu täna paigutub ka
Muhu saar koos teiste kunstitraditsioone hoidvate külade ja valdadega.

ULVI ORO
EVE KRUUSE

Traditsiooniliselt nimetatakse plenääriks
kutseliste kunstnike
ühismaalimist kindlas kohas kindla aja jooksul,
mille tulemusena valmib ühisnäitus.

Eesti ja väliskunstnikke koondavaid
plenääre on Eestis korraldatud
Muhu Kunstitalus.

ÖKOSEMIOOTILINE PERFORMANCE: KADRIORU PARK, TAMME MONOLOOGID

ANU HINT
KADRI TALI, KATRIN KABUN, LIISA TOMASBERG
LIISA KALLAM
MARI ORASMÄE

ULVI ORO
KARL-KRISTJAN NAGEL
TAAVE TUUTMA
TIIU REBANE

ANNIKI KARI
MUHU LOUNGE
KADRI TALI
ANDRUS JOONAS

TAAVE TUUTMA , KADI KÜBARSEPP, SIIM ESKO
MARGUS TIITSMA
MALL NUKKE
EVE KRUUSE

IDETO Ideto