Maailmataju 2017

Kõik Maailmataju harud ( osad või regioonid ) on olulised ehk mitte ühtegi Maailmataju
regiooni ei saa eelistada üksteisele. Need kõik moodustavad kokku ühtseks ja peaaegu
kõikehõlmavaks maailmapildiks ( maailmavaateks ), milles võivad kõik inimesed oma
mõistuses ja südames elada. Ka erinevad teadused ( teadusharud ) moodustavad kokku ühtse
ja kõike hõlmava maailmapildi. Seda nimetatakse vahel ka teaduslikuks maailmapildiks.
Joonis 4 Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb vana ladina ja kreeka
sõnadest nagu „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Nii et
eurovisiooniga pole siin midagi pistmist. Sarnasus seisneb ainult selles, et eurovisioon on
erinevate riikide ühendus läbi muusika, kuid Univisioon on jällegi erinevate teaduse,
religiooni ja kunsti valdkondade ühendus, mis loob ühtse pildi kogu meie maailmast.
„Maailmapilt on maailmavaateliste teadmiste süsteem, mis reguleerib inimese
tunnetustegevust ja seostab seda kultuuri kui tervikuga. Maailmapilt on praktika arengutaset
kajastav, nii looduse kui ka ühiskonna nähtusi hõlmavate teadmiste kogum, mille põhjal
kujuneb teatav tegelikkuse nägemise viis.“ ( EE, 6. kd, 1992 ).
Inimkonna maailmapilt on lõhestunud kaheks: teaduslikuks ja religioosseks. Teadusliku
maailmapildi aluseks on objektivism ehk kõik see, mis on kaemuslikult ehk empiiriliselt
kättesaadav ja eksperimentaalselt uuritav. See tähendab ühtlasi seda, et teadus uurib inimesele
objektiivselt kättesaadavat maailma. Kõik see, mis jääb sellest väljapoole, on religioosne.
Religioon on kõik see, mis jääb teaduse piiridest väljapoole. See tähendab seda, et
inimuurimustest väljapoole jääv maailm kuulub juba religiooni alla. Kui teaduse aluseks on
objektivism ( s.t. kõigile objektiivselt kättesaadavat ja korduvalt tõestatavat ), siis religiooni
aluseks on individualism või „subjektivism“ ( näiteks SLK kogemus on inimesele isiklik,
mille olemust ei saa teistele tõestada ).
Maailmapilt on inimühiskonnas tervikuna ära killustunud väga erinevateks vormideks.
Budism, hinduism, islam, ateism, kristlus, teadus jne – need kõik on erinevate inimeste
erinevad maailmapildid. Inimkonna ühtset ja kõigi poolt aktsepteeritud maailmapilti (
maailmavaadet, maailma nägemust ) ei ole ja see on ka üks paljudest põhjustest, et miks
esinevad konfliktid erinevate inimeste, rahvaste ja riikide vahel. Kui kunstis on arusaadav, et
inimeste maitsed on erinevad, siis maailmapilt peaks näima igale inimesele siiski
samasugusena. See tähendab seda, et inimeste ideed võivad varieeruda vägagi erinevalt, kuid
maailm, milles me kõik elame, on ikkagi ainult üks.
Igal inimesel on oma enda maailmapilt ( s.t. maailmataju ). Inimese maailmataju on enamasti
subjektiivne, mitte objektiivne. Kuid minu ( s.t. Maailmataju autori ) maailmataju, mis
on võimalikult objektiivne, on täpselt selline, mis on antud teoses kirja pandud.
5