03.06.2013 Views

qarTuli sazogadoeba da evropuli Rirebulebebi - CTC

qarTuli sazogadoeba da evropuli Rirebulebebi - CTC

qarTuli sazogadoeba da evropuli Rirebulebebi - CTC

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

ser seria ser ia ev ev<br />

ev <strong>evropuli</strong> <strong>evropuli</strong><br />

ropuli ropuli ropuli Zieban Zieban Ziebaniiiii Zieban Zieban<br />

<strong>qarTuli</strong> <strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong><br />

<strong>sazogadoeba</strong><br />

<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong><br />

statiebis krebuli, 2006<br />

<strong>evropuli</strong> <strong>evropuli</strong> <strong>Rirebulebebi</strong><br />

<strong>Rirebulebebi</strong><br />

re<strong>da</strong>qtor-SemdgenelTa jgufi:<br />

irma irma alfen alfeniZe<br />

alfen iZe<br />

paata paata papava<br />

papava<br />

zaza zaza SaTir SaTiriSvili<br />

SaTir iSvili<br />

Tbilis Tbilisi<br />

Tbilis<br />

2007<br />

1


ISBN 978-9990000-68-54-8 © konsultaciisa <strong>da</strong> treningis centri<br />

Centrer for Training and Conultancy<br />

2<br />

stilisti zaza SaTiriSvili<br />

koreqtori<br />

mxatvari <strong>da</strong><br />

ia Radua<br />

teqnikuri re<strong>da</strong>qtori paata papava<br />

<strong>da</strong>mkabadonebeli zurab modebaZe


Sinaarsi<br />

winaTqma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5<br />

<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

postindustriuli sazogadoebis informaciuli maCveneblebi . . . . . . . 7<br />

kaxa kacitaZe<br />

demokratizacia rogorc demokratiuli<br />

ganviTarebis alternativa . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35<br />

marina musxeliSvili<br />

adgili <strong>da</strong> alagi: komunaluri Tanasworobi<strong>da</strong>n<br />

plebsis demokratiamde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 51<br />

irakli mWedliSvili<br />

reitingis diqtatura . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 87<br />

nana zardiaSvili<br />

tribuna<br />

globalisturi tendenciebis zegavlena saqarTvelos<br />

politikur cxovrebaze _ memarcxene-konservatiuli diskursi . . . . 99<br />

giorgi lorTqifaniZe<br />

ganviTarebis <strong>evropuli</strong> diskursi<br />

<strong>da</strong>xmareba ganiTarebisaTvis – koncefciebi <strong>da</strong><br />

mc<strong>da</strong>ri warmodgenebi . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 131<br />

ian voriSeki<br />

interviu hovard nikolasTan . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 142<br />

<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

nacionalizmi <strong>da</strong> ganaTleba . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 157<br />

zaza firaliSvili<br />

universitetis idea: ori paradigma . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 167<br />

zaza SaTiriSvili<br />

rituali <strong>da</strong> aRzr<strong>da</strong> qarTvel mTielTa tradiciul yofaSi . . . . . . . . . 172<br />

marina kandelaki<br />

zogadi ganaTlebis apologia (sokratuli dialogi) . . . . . . . . . . . . . . . 189<br />

nestan ratiani<br />

3


4<br />

ideaTa istoria Semecnebis amouwuravi sferoa, romelic<br />

uSurvelad gvTavazobs aRmoCenebsa <strong>da</strong> saCuqrebs.<br />

erT-erTi amgvari aRmoCena isaa, rom bevri dRevandeli<br />

Rirebuleba gacilebiT ufro norCia, vidre Cven aqamde<br />

warmogvedgina... – Semwynareblobis idea, ... Tavisuflebisa<br />

<strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianis uflebaTa cnebebi, geniosis idea, romelic<br />

Tavisi <strong>da</strong>udgromeli bunebiT nebismier pirobiTobas<br />

upirispirdeba... – yovelive es im uzarmazari Zvrebis<br />

Sedegia, romelic evropeli a<strong>da</strong>mianis azrovnebam XVIII saukuneSi<br />

ganica<strong>da</strong>. am ZvraTa Sedegebi Tanamedrove cxovrebis<br />

yvela sferos gansazRvravs.<br />

aisaia berlini


w i i n n n a a T T q q q m m m a a<br />

a<br />

mkiTxvelis winaSe warmodgenilia evropul RirebulebaTa <strong>da</strong><br />

ideaTa Tanamedrove qarTul inteleqtualur konteqstSi recepciis<br />

garkveuli c<strong>da</strong>. krebulis avtorebi ar ifarglebian<br />

mxolod erTi romelime inteleqtualuri sferoTi <strong>da</strong> <strong>evropuli</strong><br />

<strong>Rirebulebebi</strong>sa <strong>da</strong> ideebis mTlian sivrces ganixilaven _<br />

kulturiTa Tu ganaTlebiT <strong>da</strong>wyebuli <strong>da</strong> politikiT <strong>da</strong>mTavrebuli.<br />

SeniSvnis saxiT un<strong>da</strong> iTqvas, rom winamdebare krebuli xangrZlivi,<br />

TiTqmis erTi wlis muSaobis Sedegia. muSaoba am Sem-<br />

TxvevaSi gulisxmobs ara oden calkeul naSromTa Seqmnis process,<br />

aramed _ im gansjasa <strong>da</strong> diskusiebs, rac TiToeuli statiis<br />

ganxilvas Tan axl<strong>da</strong>.<br />

Tanamedrove <strong>evropuli</strong> <strong>Rirebulebebi</strong> meyseulad <strong>da</strong> cariel<br />

adgilas ar gaCenila. amitomac, gansakuTrebuli mniSvneloba<br />

eniWeba rogorc evropul ideaTa istoriis gaSuqebas, ise im<br />

inteleqtualuri praqsisis Seswavlas, rac <strong>da</strong>kavSirebulia am<br />

ideaTa Tu RirebulebaTa warmoqmnasa <strong>da</strong> maT amJamindel funqcionirebasTan.<br />

saqarTvelo dRes evrokavSirisaken miiswrafvis <strong>da</strong> axali<br />

evropis sruluflebian wevrad gaxdoma surs. evropa, Tavis<br />

mxriv, axal samezoblo programas gvTavazobs. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

Cvens winaSe seriozuli amocanaa _ gaviazroT, ras gvTavazobs<br />

evropa, ra gamowvevebs gviyenebs dRevandeloba, romelSic<br />

xvalindeli dRis anareklic moCans.<br />

swored am sakiTxebze msjelobi<strong>da</strong>n warmoiSva mocemuli krebuli,<br />

romelic, amave dros, ganviTarebis ganviTarebis ganviTarebis saxlis saxlis (<strong>CTC</strong> _ konkon<br />

sultaciisa sultaciisa <strong>da</strong> <strong>da</strong> treningis treningis treningis centri centri centri) centri axal iniciativas ukavSirdeba:<br />

<strong>CTC</strong>-is kvlevisa <strong>da</strong> informaciis ganyofilebis bazaze <strong>da</strong>iwyo<br />

seminarebis, diskusiebisa <strong>da</strong> kvlevebis axali cikli, romelic<br />

evropul evropul evropul evropul evropul ZiebaTa ZiebaTa ZiebaTa ZiebaTa ZiebaTa saxelwodebiT erTiandeba.<br />

amave dros, es iniciativa gamocemaTa mTel ciklsa Tu serias<br />

gulisxmobs amave saxelwodebiT _ <strong>evropuli</strong> <strong>evropuli</strong> Ziebani Ziebani. Ziebani mocemuli<br />

krebuli evropul evropul evropul evropul evropul ZiebaTa ZiebaTa ZiebaTa ZiebaTa ZiebaTa seriis pirveli gamocemaa. misi eleqtronuli<br />

versia ix. Semdeg gverdze: http://ctc.wanex.net/<br />

?l=1&i=16. amave veb-gverdze ganTavsdeba wlis ganmavlobaSi Catarebul<br />

seminarTa <strong>da</strong> diskusiaTa amsaxveli mTeli masala.<br />

re<strong>da</strong>qcia re<strong>da</strong>qcia re<strong>da</strong>qcia<br />

re<strong>da</strong>qcia re<strong>da</strong>qcia<br />

5


6<br />

<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong><br />

<strong>da</strong><br />

Tanamedrove gamowvevebi


kaxa kacitaZe<br />

mogonebebi momavalze anu<br />

postindustrializacia, globalizacia <strong>da</strong><br />

saqarTvelo<br />

am werilSi wamoWrili sakiTxebi <strong>da</strong> problemebi, albaT, jer<br />

kidev karga xans ar <strong>da</strong>dgeba saqarTvelos winaSe. miuxe<strong>da</strong>vad<br />

amisa, Cven mainc saWirod CavTvaleT postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>ze<br />

saubari, radgan araferi ufro saSiSi ar aris, vidre<br />

CamorCena Tanamedrove msoflio procesebisgan, miT ufro,<br />

_ azrismieri, gonebismieri CamorCena. amasTanave, rogorc<br />

dRevandeli politikuri procesebi amtkicebs, sazogadoebrivi<br />

movlenebis winaswari ganWvretis gareSe SeuZlebelia swori<br />

politikuri ga<strong>da</strong>wyvetilebebis miReba <strong>da</strong> Sesabamisi moqmedeba.<br />

dRevandeli sociologebis klasifikaciiT kacobriobis<br />

istoria, teqnologiebisa <strong>da</strong> cxovrebaze maTi gavlenis TvalsazrisiT,<br />

sam _ agrarul, industriul <strong>da</strong> postindustriul<br />

_ talRad SeiZleba <strong>da</strong>iyos. pirveli talRa im agrarul Zvras<br />

ukavSireba, romelmac, <strong>da</strong>axloebiT aTi aTasi wlis winaT, Zireulad<br />

Secvala kacobriobis cxovrebis wesi <strong>da</strong> `neoliTur<br />

revoluciad~ moinaTla. am periodSi ganxorciel<strong>da</strong> moxetiale<strong>da</strong>n<br />

mkvidr cxovrebaze ga<strong>da</strong>svla. moxetiale tomebi Temebma<br />

Secvales, romlebic de<strong>da</strong>miwis garkveul monakveTebze<br />

<strong>da</strong>mkvidrdnen. ganxorciel<strong>da</strong> msoflmxedvelobriv-kulturuli<br />

ganviTareba, Camoyalib<strong>da</strong> azrovnebis miTosuri wesi,<br />

xolo mogvianebiT Seiqmna <strong>da</strong>mwerloba, ramac SesaZlebeli gaxa<strong>da</strong><br />

informaciis <strong>da</strong>fiqsireba <strong>da</strong> drosa <strong>da</strong> sivrceSi misi ga<strong>da</strong>cema.<br />

agraruli sazogadoebis Taviseburebebi<br />

pirveli sazogadoebebi, am sityvis zusti gagebiT, Zvel<br />

aRmosavleTSi Caisaxa. Zveli aRmosavleTis <strong>sazogadoeba</strong><br />

agraruli iyo, anu misi arseboba soflis meurneobas emyarebo<strong>da</strong>.<br />

soflis meurneobisaTvis saWiro safuZvels ki didi<br />

mdinareebi qmnidnen. magram mdinareebi mxolod keTilismyo-<br />

7


kaxa kacitaZe<br />

felni rodi iyvnen a<strong>da</strong>mianisaTvis. wyaldidobisas SeiZlebo<strong>da</strong>,<br />

rom a<strong>da</strong>mianTa mier aTwleulebis ganmavlobaSi gaweuli<br />

Sromis Sedegebi iavarqmniliyo. amitom a<strong>da</strong>mianis samsaxurSi<br />

sabolood Casayeneblad mdinareTa `moTviniereba~ iyo saWiro,<br />

rac irigaciuli nagebobebis anu arxebisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>mbebis aSenebiT<br />

miiRweo<strong>da</strong>. maTi roli Zvel aRmosavleTSi imdenad<br />

didia, rom zogierTi mkvlevari am arealSi saxelmwifos warmoSobas,<br />

upirveles yovlisa, sairigacio nagebobebis SenebisaTvis<br />

aucilebeli a<strong>da</strong>mianuri Tu materialuri resursebis<br />

Tavmoyris saWiroebiT xsnis. es Tvalsazrisi, rasakvirvelia,<br />

ga<strong>da</strong>Warbebulia, magram WeSmaritebis marcvalsac Seicavs.<br />

ueWvelia, rom am nagebobaTa gareSe Zveli aRmosavleTi ver<br />

iqnebo<strong>da</strong> is, rac iyo.<br />

Zvel aRmosavleTSi kulturis agrarulma xasiaTma ganapiroba<br />

soflis meurneobis dominireba meurneobis sxva sferoebze.<br />

magram rogori iyo es soflis meurneoba? igi eqstensiur<br />

xasiaTs atareb<strong>da</strong>. eqstensiuri xasiaTis soflis meurneoba<br />

intensiurs upirispirdeba. maT Soris gansxvavebis gasatareblad<br />

aseTi magaliTi SeiZleba moviyvanoT: vTqvaT, ojaxs<br />

Tavis gamosakvebad sWirdeba erTi heqtari miwa, romelsac igi<br />

gulmodgined amuSavebs. magram ojaxi gaizar<strong>da</strong> <strong>da</strong> am erTi heqtri<strong>da</strong>n<br />

moweuli mosavali ukve aRar yofnis. mosavlianobis<br />

gazrdis ori gza arsebobs: SeiZleba mosavali <strong>da</strong>vTesoT ara<br />

erT heqtarze, rogorc amas manamde hqon<strong>da</strong> adgili, aramed _<br />

orze <strong>da</strong> amiT mivaRwioT soflis meurneobis produqciis gaormagebas.<br />

magram arsebobs meore gzac: agronomiuli codnis<br />

gamoyenebiT gamoviyvanoT saWiro produqciis axali jiSi, romelic<br />

orjer met mosavals mogvcems, vidre is, romelsac aqamde<br />

viyenebdiT. pirvel gzas eqstensiurs uwodeben, meores _<br />

intensiurs. pirvel SemTxvevaSi zr<strong>da</strong> raodenobrivi maCveneblebis<br />

(Cvens SemTxvevaSi <strong>da</strong>muSavebuli miwis farTobis) xarjze<br />

miiRweva, xolo meore SemTxvevaSi _ Tvisobrivi maCveneblebis<br />

(Cveni magaliTis mixedviT _ mosavlianobis) zrdis xarjze.<br />

bunebrivia, rom Zvel aRmosavleTSi, agronomiuli codnis<br />

arasakmarisi ganviTarebis pirobebSi, produqciis zr<strong>da</strong><br />

eqstensiuri meTodebiT miiRweo<strong>da</strong>.<br />

ar un<strong>da</strong> vifiqroT, TiTqos irigaciis gamoyenebaze <strong>da</strong>myarebuli<br />

miwaTmoqmedeba Tavi<strong>da</strong>nve moicav<strong>da</strong> Zveli aRmosavleTis<br />

didi saxelmwifoebis mTel tritoriebs. Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />

irigaciis lokalur qselebs qmnidnen, magram murneobis<br />

eqstensiuri xasiaTi<strong>da</strong>n gamomdinare, sul axal <strong>da</strong><br />

8


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

axal miwebs iTvisebdnen, rasac, sabolood, adgilobrivi<br />

sistemebis gazr<strong>da</strong>-gafarToeba <strong>da</strong> erTiani qselis Seqmna<br />

mosdev<strong>da</strong>. yovelive es, Tavis mxriv, saTanadod aisaxebo<strong>da</strong><br />

politikur sistemazec.<br />

rogorc ukve aRininiSna, Zveli aRmosavleTis qveynebis meurneoba<br />

upiratesad agraruli iyo <strong>da</strong> naturalur xasiaTs atareb<strong>da</strong><br />

anu emyarebo<strong>da</strong> saqonlis uSualo gacvlas saqonelze<br />

fuladi mimoqcevis ganviTarebuli sistemis gareSe. meurneobis<br />

sasoflo-sameurneo xasiaTi, rasakvirvelia, ar gamoricxav<strong>da</strong><br />

xelosnobisa <strong>da</strong> vaWrobis ganviTarebis garkveul dones.<br />

Tumca vaWrobis <strong>da</strong> xelosnobis produqciis moxmarebis <strong>da</strong>,<br />

Sesabamisad, gasaRebis ZiriTadi areali qalaqebTan mimdebare<br />

sasoflo <strong>da</strong>saxlebebi iyo, romelTa mosaxleoba soflis meurneobis<br />

produqcias cvli<strong>da</strong> misTvis aucilebel xelosnobis<br />

produqciaze. ganuviTarebeli iyo <strong>da</strong> masobriv xasiaTs ar atareb<strong>da</strong><br />

saerTaSoriso vaWroba. igi, ZiriTa<strong>da</strong>d, fufunebis niv-<br />

Tebis eqsportiT Semioifarglebo<strong>da</strong>. Tumca, Zveli aRmosavleTis<br />

vaWrebs sakmaod didi Tvalsawieri gaaCn<strong>da</strong>T <strong>da</strong> Tavian-<br />

Ti samSoblo<strong>da</strong>n sakmaod moSorebul adgilebSi mimodiodnen<br />

(sxvaTa Soris, <strong>qarTuli</strong> sityva `vaWari~ parTiuli<strong>da</strong>n aris <strong>da</strong>sesxebuli,<br />

anu saqarTveloSi vaWroba jer kidev parTiis epoqaSi<br />

arsebob<strong>da</strong>).<br />

ramdena<strong>da</strong>c Zveli aRmosavluri civilizaciebi agrarul xasiaTs<br />

atarebdnen, Tanac ganuviTarebeli fuladi sistemis pirobebSi,<br />

cxadia, rom maTSi ekonomikis bazisi, simdidris <strong>da</strong> ke-<br />

TildReobis wyaro miwis mflobeloba iyo. amave dros miwa gamodio<strong>da</strong><br />

malimitirebeli anu iseTi faqtoris rolSi, romelic<br />

xels uSli<strong>da</strong> sazogadoebis ganviTarebas. eqstensiuri meurneobis<br />

pirobebSi miwis axali masivebis mierTebac ki Tavis-<br />

Tavad ar iZleo<strong>da</strong> imis garantias, rom am mierTebul miwas efeqtianad<br />

aiTvisebdnen. miwa ki Zvel aRmosavleTSi yovelTvis<br />

arasakmarisi iyo.<br />

industriuli <strong>sazogadoeba</strong><br />

<strong>da</strong>axloebiT XV-XVI saukuni<strong>da</strong>n de<strong>da</strong>miwis erT monakveTze,<br />

<strong>da</strong>savleT evropaSi, iwyeba ga<strong>da</strong>svla industriul <strong>sazogadoeba</strong>ze.<br />

viTardeba manufaqturuli warmoeba, aqcenti soflis meurneobi<strong>da</strong>n<br />

mrewvelobaze ga<strong>da</strong>dis. cota mogvianebiT ki _ manqanuri<br />

mrewveloba imarjvebs. industriis ganviTarebam moi-<br />

Txova Sromis organizaciis ufro maRali done, vidre amas<br />

9


kaxa kacitaZe<br />

agrarul <strong>sazogadoeba</strong>sa <strong>da</strong> mis Tanmxleb xelosnobaSi vxvdebiT.<br />

industriul <strong>sazogadoeba</strong>Si adgili aqvs warmoebis saSualebebis<br />

imgvar ganviTarebas, rodesac gacilebiT naklebi <strong>da</strong>naxarjebiT<br />

xdeba didi efeqtis mqone Sedegebis miRweva. es, Tavis<br />

mxriv, saWiroebs resursebis ufro racionalur ganlagebas,<br />

saSualebebis arCevis <strong>da</strong> azrovnebis Tavisuflebis bevrad<br />

maRal dones.<br />

industriul <strong>sazogadoeba</strong>ze ga<strong>da</strong>svla emTxveva axali drois<br />

mecnierebis <strong>da</strong> masTan mWidrod <strong>da</strong>kavSirebul meqanikur<br />

principebze <strong>da</strong>myarebuli teqnologiebis warmoSobas; industriuli<br />

<strong>sazogadoeba</strong>, gansxvavebiT tradiciuli agrarulisagan,<br />

Seu<strong>da</strong>reblad met sargebels naxulobs <strong>da</strong>grovil codna-<br />

Tagan. frensis bekonis gamonaTqvami `codna Zalaa~ samyaroul<br />

movlenaTa pasiurad mWvreteli brZenis antikur-Suasaukuneobrivi<br />

idealis uaryofaa. mecnierebis <strong>da</strong> teqnologiebis<br />

miRwevaTa mxar<strong>da</strong>Wera ukve XVII saukuni<strong>da</strong>n oficialur politikad<br />

iqca, rasac maTi institucionalizacia mohyva.<br />

amgvarma cvlilebebma moiTxova uaris Tqma kadrebis Ser-<br />

Cevis im principze, romelic gvariSvilobasa <strong>da</strong> naTesaobas<br />

emyarebo<strong>da</strong>. industriuli ganviTarebis logika moiTxovs, minimumamde<br />

iqnas <strong>da</strong>yvanili karieris araprofesiuli elementebi.<br />

ekonomikuri, teqnikuri, kulturuli <strong>da</strong> politikuri mar-<br />

Tvis procesebisaTvis optimalurad miiCneva ara garegani Careva,<br />

aramed procesebis marTva maTi Sinagani kanonzomierebebis<br />

Secnobis safuZvelze.<br />

industriul <strong>sazogadoeba</strong>s, agrarulTan Se<strong>da</strong>rebiT, gaaCnia<br />

TviTorganizaciis gacilebiT maRali done, rac gulisxmobs<br />

misi resursebis ufro racionalurad <strong>da</strong> koncentrirebulad<br />

mobilizebasa <strong>da</strong> gamoyenebas. industriuli sazogadoebis<br />

arsebobis sawyis etapze <strong>da</strong>grovebasa <strong>da</strong> investirebas gacilebiT<br />

ufro didi mniSvneloba eniWeba, vidre produqciis<br />

moxmarebas (gavixsenoT gobseki, adreuli industriuli eris<br />

amsaxveli literaturis klasikuri personaJi). sazogadoebis<br />

organizaciis ufro maRalma donem moiTxova met-naklebad<br />

ganviTarebuli infrastruqturis Camoyalibeba <strong>da</strong> resursebis<br />

<strong>da</strong>groveba.<br />

rasakvirvelia, industriul <strong>sazogadoeba</strong>ze ga<strong>da</strong>svla srulia<strong>da</strong>c<br />

ar niSnav<strong>da</strong> agrarul seqtorze uaris Tqmas. es ukanaskneli<br />

araTu SenarCunebulia, aramed manqanuri teqnikis <strong>da</strong>nergvis<br />

wyalobiT Zalze intensiurad viTardeba. igive iTqmis<br />

savaWro seqtorzec. jer didi ialqniani gemebis, xolo Semdeg<br />

10


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

orTqlis xomaldis <strong>da</strong> rkinigzebis gaCena mniSvnelovnad amcirebs<br />

savaWro tvirTis ga<strong>da</strong>zidvis dros <strong>da</strong> sagrZnoblad zrdis<br />

ga<strong>da</strong>sazid masas. xelosnobis sfero ki Tan<strong>da</strong>TanobiT momsaxurebis<br />

sferod ga<strong>da</strong>iqceva. industriul <strong>sazogadoeba</strong>Si mosaxleobis<br />

socialuri wili Tanabrdeba, xolo Semdeg – ganuxrelad<br />

izrdeba qalaqis sasargeblod.<br />

saqarTvelo <strong>da</strong> holandia, anu ratom<br />

ver mivaRwieT qarTvelebma ganviTarebis<br />

industriul dones<br />

aq ibadeba yvela qarTvelisaTvis uaRresad aqtualuri, <strong>da</strong>maintrigebeli<br />

<strong>da</strong> pasuxgaucemeli kiTxva: ratom ver moaxerxa<br />

saqarTvelom ganviTarebis industriul doneze ga<strong>da</strong>svla,<br />

rac ara mxolod Cveni ganviTarebis, aramed usafrTxoebis garantic<br />

un<strong>da</strong> yofiliyo? Cveni degra<strong>da</strong>ciis mizezad, rogorc<br />

wesi, sagareo faqtorebs miiCneven: Temur-lengis Semotevebs,<br />

uzun-hasanis laSqrobebs, bizantiis <strong>da</strong>cemas. agreTve imas, rom<br />

mteri ricxvobrivad Tu teqnikuri aRWurvilobiT gvWarbob<strong>da</strong>.<br />

kargi, ricxvobrivobis gaTvaliswineba kidev SeiZleba, magram<br />

gana amiTve aixsneba Cveni CamorCena teqnikur aRWurvilobasa<br />

<strong>da</strong> taqtikaSi (sxvaTa Soris un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom industriuli<br />

eris gariJraJze msoflioSi saukeTeso armiebi did erebs,<br />

ingliselebs, frangebs an espanelebs ki ar hyav<strong>da</strong>T, aramed holandielebsa<br />

<strong>da</strong> Svedebs)? ricxovanebaze miTiTeba saqmes ar<br />

Svelis. ramdenjer aRematebodnen espanelebi holandielebs<br />

niderlandis revoluciis xanaSi? <strong>da</strong> vin gaimarjva? arc geografiuli<br />

TvalsazrisiT iynen niderlandebi ukeTes mdgomareobaSi<br />

_ bolos <strong>da</strong> bolos mTebic ki ar hqon<strong>da</strong>T, rom maTTvis<br />

SeefarebinaT Tavi! zogjer qarTvelebis marcxs Cveni <strong>da</strong> mom-<br />

Tabaruli cxovrebis wesebis gansxvavebiT gansazRvraven, TiTqos<br />

Cven ufro kulturulebi viyaviT <strong>da</strong> amitom vmarcxdebodiTo.<br />

magram gana espanelTa <strong>da</strong> holandielTa cxovrebis forma<br />

nakleb gansxvavdebo<strong>da</strong> erTmaneTisagan? iqneb espanelebs sisastike<br />

akl<strong>da</strong>T? maS ra vuyoT moqmedebas amerikaSi? ara, saqme<br />

raRac sxvaSia. sadRac sxvaganaa ZaRlis Tavi <strong>da</strong>marxuli.<br />

sainteresoa, ra moxdebo<strong>da</strong>, ufro xelsayrel geopolitikur<br />

garemoSi rom gvecxovra <strong>da</strong> evropasTan kavSirisaTvis mxolod<br />

konstantinopolze ar vyofiliyaviT <strong>da</strong>mokidebuli, an<br />

_ Tun<strong>da</strong>c, Temur-lengsa <strong>da</strong> osmalebs Cvenze xeli ar mowvdomo<strong>da</strong>T.<br />

etyoba arc araferi, albaT iseve ganvicdidiT degra<strong>da</strong>cias,<br />

rogorc agrarulma espaneTma <strong>da</strong> portugaliam gani-<br />

11


kaxa kacitaZe<br />

ca<strong>da</strong> industriuli inglisis <strong>da</strong> holandiis aRzevebis fonze.<br />

swored holandiis istoriis erTi etapis Seswavla qmnis sa-<br />

Tanado safuZvels Cveni istoriis zogierTi stereotipis ga<strong>da</strong>sinjvisaTvis.<br />

magram sakiTxavia: mainc rogor moaxerxes holandielebma<br />

TavianTi resursebis imgvari mobilizeba, rom<br />

samkvdro-sasicocxlo brZolaSi gaimarjves <strong>da</strong> ratom <strong>da</strong>vmarcxdiT<br />

Cven? an iqneb marTla qarTvelebi, rogorc eri, ar vvargivarT?<br />

_ sisulelea! erTaderTi, rac sakuTar Tavs SeiZleba<br />

vusayveduroT, is aris, rom ver SevqmeniT imgvari sociokulturuli<br />

sistema, romelic <strong>da</strong>gvicav<strong>da</strong>, Cvensave usafrTxoebas<br />

uzrunvelyof<strong>da</strong>. magram ratom ver SevqmeniT?<br />

erTi ram axlavea cxadi. holandielebs politikur organizaciaSi<br />

hqon<strong>da</strong>T raRac iseTi, rac Cven ar gvqon<strong>da</strong> <strong>da</strong> am ra-<br />

Racam lamis yvelaferi gansazRvra. maTi <strong>sazogadoeba</strong> samoqalaqo<br />

xasiaTisa iyo. `samoqalaqo~, uzogadesi azriT, gulisxmobs<br />

iseT sociums, romlis cxovrebaSic ga<strong>da</strong>mwyvet rols<br />

qalaqi <strong>da</strong>, Sesabamisad, industria TamaSobs. amisgan gansxvavebiT,<br />

Sua saukuneebis sociumi upiratesad agraruli iyo, sa<strong>da</strong>c<br />

ga<strong>da</strong>mwyveti mniSvneloba sasoflo Tems eniWebo<strong>da</strong>. magram<br />

`samoqalaqo~ mxolod amas rodi niSnavs. am ukanasknelSi<br />

igulisxmeba mmarTvelobis garkveuli wesi, romelic xelmZRvanel<br />

pirTa arCeviTobas <strong>da</strong> angariSvaldebulebas gulisxmobs.<br />

amas gar<strong>da</strong> `samoqalaqo~ zemoT naxmari mniSvnelobiT<br />

isicaa, rac samxedros, an ufro zustad _ samxedro-feo<strong>da</strong>lurs<br />

upirispirdeba.<br />

magram ratom gaCn<strong>da</strong> amgvari samoqalaqo anu burJuaziuli<br />

(`burJuaziuli~ xom qarTulad swored samoqalaqos niSnavs <strong>da</strong><br />

mets arafers) sistema holandiaSi <strong>da</strong> ara CvenTan? erovnuli<br />

xasiaTebis gansxvavebaze miTiTeba gulubryviloa. XIV saukunis<br />

holandielis eTnofsiqologia di<strong>da</strong>d ar gansxvadeba imave<br />

epoqis qarTvelisagan (visac ar sjera, waikiTxos didi holandieli<br />

kulturologis – hoizingas naSromi `Sua saukuneebis<br />

Semodgoma~). maSasa<strong>da</strong>me, mizezi socio-kulturul sistemaSi<br />

un<strong>da</strong> veZioT, rac samyarosadmi garkveul mimarTebas gulisxmobs.<br />

im socio-kulturuli sistemis arsi, romelic holandiaSi<br />

Seiqmna, erTi sityviT SeiZleba gamoixatos:<br />

Sroma.<br />

Sroma <strong>da</strong> warmoeba ar gulisxmobs mxolod saqonlis masobriv<br />

warmoebas saTanado finansuri saSualebebis (kapitalis)<br />

mozidvis gziT <strong>da</strong> misi Semdgomi realizaciis mizniT. Sromis<br />

arsi ufro Zireulia <strong>da</strong> gulisxmobs sakuTari Tavisadmi axa-<br />

12


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

li moTxovnebis wardgenas <strong>da</strong> organizaciis axal kulturas.<br />

saboloo jamSi es igivea, rac sakuTari Tavis xelaxla Camoyalibeba.<br />

ufro zustad Tu vityviT, Sroma amgvari TviTCamoyalibebis<br />

uwyveti procesia. SemTxveviTi ar aris, rom germanuli<br />

filosofia, saxeldobr hegeli, or termins – Arbeit (Sroma)<br />

<strong>da</strong> Bildung (Camoyalibeba, saxis micema, ganaTleba) – organul<br />

mTlianobaSi iazrebs. rasac sxvas xe<strong>da</strong>ven SromaSi (burJua<br />

eqspluatatorebs <strong>da</strong> raRac aseTebs) macTuri<strong>da</strong>n, ukacravad,<br />

marqsi<strong>da</strong>n modis.<br />

Tezisi, rom holandielebi sakuTar Tavze, iseve rogorc garesamyaroze<br />

mimarTuli Sromis wyalobiT Camoyalibdnen im<br />

erad, romelmac Tavisi gaitana, sulac ar niSnavs, TiTqos Cveni<br />

winaprebi zarmacebi iyvnen. ubralod sxva<strong>da</strong>sxva epoqaSi<br />

Sromas (iseve rogorc brZolas an garTobas) sruliad sxva<strong>da</strong>sxva<br />

funqcionaluri <strong>da</strong>tvirTva hqon<strong>da</strong>. Sua saukuneebis sociokulturul<br />

sistemaSi is niSnav<strong>da</strong> Tavisi TavisaTvis an sxvis-<br />

Tvis garjas, romlis ZiriTadi funqcia kvlavwarmoebiT amoiwurebo<strong>da</strong>.<br />

maSin, rodesac axal droSi igi gulisxmobs sakuTar<br />

Tavze Sromasac, agreTve, sakuTar Tavsa <strong>da</strong> garesamyaros Soris<br />

urTierTobis ganuwyvetlad, kvlav <strong>da</strong> kvlav Camoyalibebas.<br />

swored amitom SeiZlebo<strong>da</strong>, rom Cveni winaprebi sulac ar<br />

yofiliyvnen zarmacni (bolos <strong>da</strong> bolos vazis xuTasi Tu samasi<br />

jiSi xom mainc gamoiyvanes), magram Cvens socio-kulturul<br />

sistemaSi Sromas ar hqon<strong>da</strong> iseTi funqcia, rogoric _<br />

<strong>da</strong>savleTSi.<br />

magram rogor moaxerxes holandielebma Sromis imgvari<br />

organizacia, rom gascdenodnen ubralo kvlavwarmoebis farglebs?<br />

jer erTi imiT, rom Seqmnes TviTmmarTveloba; erovnul<br />

cxovrebaSi ga<strong>da</strong>mwyveti rolis TamaSi iwyes qalaqebma<br />

(maTi funqcionirebis wesi Zireulad gansxvavdebo<strong>da</strong> Sua saukuneebis<br />

qalaqebisagan). holandielebma ganaviTares safinanso<br />

urTierTobani, krediti, renta, gar<strong>da</strong>qmnes vaWrobis sistema;<br />

Zireulad Seicvala vaWris socialuri statusi, rasac<br />

vaWrobis sapatio xelobad ga<strong>da</strong>qceva mohyva. ganviTar<strong>da</strong> mrewvelobis<br />

axali <strong>da</strong>rgebi, magaliTad samTo mompovebeli, metalurgiuli.<br />

Zireulad Seicvala soflis meurneobac. Tavisufali<br />

glexis mier warmoebuli produqti gamiznuli aRar iyo<br />

mxolod sakuTari (<strong>da</strong> miT ufro suzerenis) uSualo moTxovnilebebis<br />

<strong>da</strong>sakmayofileblad. miwaTmoqmedebam savaWro xasiaTi<br />

miiRo, romelic eqsportze iyo orientirebuli. amas Sedegad<br />

is mohyva, rom glexTa nacvlad fermerTa klasi Camoya-<br />

13


kaxa kacitaZe<br />

lib<strong>da</strong>. Seiqmna warmoebis axali organizaciuli forma: manufaqtura,<br />

ramac Seu<strong>da</strong>reblad gazar<strong>da</strong> Sromis nayofiereba. am<br />

periodSi Camoyalib<strong>da</strong> Sromis is kultura, romelsac Cven, qar-<br />

Tvelebi, `germanuls~ veZaxiT. Tumca eTnikuri momenti aq arafer<br />

SuaSia, XIII saukunis germanelebi arafriT ar iyvnen ufro<br />

metad mSromelebi vidre, magaliTisaTvis, maTi epoqis italielebi<br />

(RmerTmani, piruku iyo). aq arsebiTia ara eTnosi, aramed<br />

axali socio-kulturuli sistema.<br />

axal sistemaSi Zireulad icvleba urTierTobebi a<strong>da</strong>mianebs<br />

Soris. vertikalur urTierTobebs horizontaluri cvlis.<br />

amasTan, axali sistema isea organizebuli, rom ayalibebs centralisturi<br />

partikularuli tendenciebis gonivrul balanss.<br />

ase rom, partikularizmi <strong>da</strong> calkeul pirTa TviTneboba,<br />

Cveni istoriis mTavar ubedurebad rom migvaCnia, genetikurad<br />

ki ar Zevs qarTvelTa fsiqologiaSi, aramed socio-kulturuli<br />

sistemis xasiaTiTaa ganpirobebuli. gaaqreT es sistema<br />

<strong>da</strong> mediuroba-TviTnebobas saqarTveloSi TanamSromloba<br />

Secvlis. magram CvenTan xom farnavazi<strong>da</strong>n saakaSvilamde mu<strong>da</strong>m<br />

erTi sistema iyo, aris <strong>da</strong> iqneba – vertikalurad organizebuli<br />

– `feo<strong>da</strong>luri~.<br />

14<br />

postindustriuli sazogadoebis arsi<br />

XX saukunis meore naxevri<strong>da</strong>n msoflios rig qveynebSi xdeba<br />

ga<strong>da</strong>svla meore talRis cxovrebis wesi<strong>da</strong>n mesame talRaze.<br />

yalibdeba postindustriuli <strong>sazogadoeba</strong>. es ukanaskneli, ZiriTa<strong>da</strong>d,<br />

informaciul <strong>da</strong> telekomunikaciur saSualebebs<br />

emyareba. amasTan, postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>ze laparakisas<br />

un<strong>da</strong> gvaxsovdes, rom misi <strong>da</strong>xasiaTebisaTvis imdenad<br />

teqnologiebis maRali donis aRniSvna ki ar aris arsebiTi,<br />

ramdena<strong>da</strong>c is zegavlena, romelsac es teqnologiebi axdens<br />

sazogadoebriv cxovrebaze.<br />

XX saukunis meore naxevri<strong>da</strong>n moyolebuli, socialur <strong>da</strong><br />

marTvis sistemebTan <strong>da</strong>kavSirebul mecnierebaTa ganviTarebam<br />

SesaZlebeli gaxa<strong>da</strong> organizebul simravleTa marTvis Teoriis<br />

Seqmna, im procesTa analizi, romlebic <strong>da</strong>kavSirebulia<br />

cvladTa didi raodenobis mqone simravleebTan. postindustriuli<br />

sazogadoebis efeqturi marTvisaTvis aucilebelia<br />

iseTi sistemebis floba, romelTa funqcionireba milionobiT<br />

a<strong>da</strong>mianis moqmedebaTa koordinacias moiTxovs. SemTxveviTi ar<br />

aris, rom postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>ze ga<strong>da</strong>svla emTxve


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

va iseTi mecnierebebis Seqmnasa <strong>da</strong> swraf ganviTarebas, rogoricaa<br />

kibernetika, informatika, ga<strong>da</strong>wyvetilebebis miRebis<br />

Teoria <strong>da</strong> sxva misTanani. es mecnierebebi ikvleven sxva<strong>da</strong>sxva<br />

saxis organizebul simravleebs, aanalizeben maTSi mimdinare<br />

procesebs <strong>da</strong> cdiloben uzrunvelyon sxva<strong>da</strong>sxva alternativebs<br />

Soris optimaluris SerCeva. isini axerxeben racionaluri<br />

momentebis gamoyofas TviT ukiduresi ganusazRvrelobis<br />

pirobebSic ki.<br />

organizebul simravleTa marTvis axali meTodebi saSualebas<br />

iZleva ganxorcieldes is, rasac cnobili futurologi <strong>da</strong><br />

sociologi deniel beli inteleqtualur teqnolodiebs uwodebs.<br />

es teqnologiebi saSualebas iZleva, intuiciuri msjelobebi<br />

algoriTmebiT CavanacvloT. es ukanasknelni SeiZleba<br />

materializebul iqnen gamomTvlel manqanebSi, kompiuterul<br />

programebSi, an<strong>da</strong> instruqciaTa imgvar paketebSi, romelnic<br />

maTematikur, statistikur an sxva saxis formulebs<br />

emyareba.<br />

yovelive aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>s<br />

axasiaTebs sazogadoebis programirebis imgvari xarisxi,<br />

romelsac ZaluZs industriulze Seu<strong>da</strong>reblad ufro maRal<br />

doneze maxdinos resursebis mobilizeba. postindustriul<br />

eraSi sazogadoebrivi cxovrebis yvela sferoSi inergeba mar-<br />

Tvis didi centralizebuli sistemebi. aseTi sistemebi moicaven<br />

informacias moxmarebis, jan<strong>da</strong>cvis, mecnierebis, ganaTlebis<br />

<strong>da</strong> a. S. Sesaxeb.<br />

d. beli miiCnevs, rom postindustriuli sazogadoebisaTvis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebelia sami arsebiTi niSani: a) industriuli<br />

sazogadoebi<strong>da</strong>n servisul <strong>sazogadoeba</strong>ze ga<strong>da</strong>svla; es niSnavs<br />

imas, rom mrewvelobaze didi roli momsaxurebas eni-<br />

Weba. iseve, rogorc saerTo erovnuli produqtis wilSi,<br />

industriul <strong>sazogadoeba</strong>ze ga<strong>da</strong>svlisas Tan<strong>da</strong>Tan izrdebo<strong>da</strong><br />

mrewvelobis wili <strong>da</strong> mcirdebo<strong>da</strong> soflis meurneobisa,<br />

postindustriul doneze ga<strong>da</strong>svlisas Tan<strong>da</strong>TanobiT<br />

mcirdeba sawarmoo produqciis wili <strong>da</strong> izrdeba moxmarebis<br />

<strong>da</strong> sainformacio uzrunvelyofis wili; b) Teoriuli<br />

codnis kodificirebis ga<strong>da</strong>mwyveti mniSvneloba teqnologiuri<br />

inovaciebisaTvis; es gulisxmobs, rom teqnikuri<br />

progresi SesaZlebelia mxolod Teoriuli codnis umaRlesi<br />

ganviTarebis pirobebSi; g) inteleqtualuri teqnologiebis<br />

qceva sistemuri analizis <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>wyvetilebebis miRebis<br />

ZiriTad elementad. aq, cxadia, laparakia ara mxolod sa-<br />

15


kaxa kacitaZe<br />

bunebismetyvelo, aramed politologiur, sociologiur <strong>da</strong><br />

sxva Sesabamis teqnologiebze.<br />

garkveuli azriT yoveli <strong>sazogadoeba</strong> emyarebo<strong>da</strong> Teoriul<br />

codnas. magram postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si amgvari<br />

codna axal ganzomilebas iZens. xdeba teqnikisa <strong>da</strong> mecnierebis<br />

Zireuli Serwyma <strong>da</strong> maT safuZvelze teqnologiis fenomenis<br />

warmoSoba. es ar niSnavs teqnikuri ganviTarebis ubralod<br />

axali donis miRwevas, aramed informaciuli momsaxurebis Tvisobrivad<br />

axali formis gamoZebnas. kompiuterizebuli informaciuli<br />

kartoTekebis Seqmnam SesaZlebeli gaxa<strong>da</strong> axali tipis<br />

momsaxurebani, specializebuli informaciuli siebis gayidva<br />

sabazro moxmarebisaTvis. amis erT-erTi yvelasaTvis<br />

nacnobi magaliTia TviTmfrinavis bileTebis kompiuterizebuli<br />

ganawileba, romlis gareSec Tanamedrove aviaindustria<br />

faqtobrivad gaCerdebo<strong>da</strong>. am sistemam aviakompanebs saSualeba<br />

misca, Semosavali mieRoT ara samuSao Zalis Semcirebis, aramed<br />

Sromis ufro efeqturi organizebis <strong>da</strong> resursebis uke-<br />

Tesad mobilizebis xarjze.<br />

magram postindustriuli <strong>sazogadoeba</strong> ar amoiwureba mxolod<br />

efeqturi kartoTekebis SeqmniTa <strong>da</strong> eqspluataciiT. ga<strong>da</strong>mwyveti<br />

mniSvneloba aqvs imas, rom Rirebulebis wyarod<br />

gvevlineba ara imdenad fizikuri Sroma (rogorc amas industriul<br />

<strong>sazogadoeba</strong>Si hqon<strong>da</strong> adgili), aramed informacia. d.<br />

belis azriT: `... rogorc Sroma <strong>da</strong> kapitali iyo industriuli<br />

sazogadoebis ZiriTadi cvladebi, ise codna <strong>da</strong> informacia<br />

iqcevian postindustriuli sazogadoebis ZiriTad cvladebad.<br />

aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si<br />

arsebiTad icvleba <strong>da</strong>matebuli Rirebulebis funqcia.<br />

`<strong>da</strong>matebul Rirebulebas~, Cveulebriv, moixmaren xolme<br />

romelime produqtis mimarT, romlis saboloo fasi aRemateba<br />

im masalis sawyis fass, romlisganac nivTia <strong>da</strong>mzadebuli.<br />

aseTi Rirebuleba SeiZleba Seiqmnas ara mxolod fizikuri<br />

Sromis, aramed informaciis meSveobiTac. u<strong>da</strong>bnom, Tu mas mivuyenebT<br />

saTanado informacias mSrali nia<strong>da</strong>gis pirobebSi meurneobis<br />

warmoebis Sesaxeb, SeiZleba didi mosavali mogvces;<br />

muSis kvalifikaciis amaRleba SeiZleba bevrad momgebiani<br />

iyos, vidre misi samuSao drois gaxangrZliveba; Tu Tavisufal<br />

kapitals droze mivuyenebT saWiro informacias, is xelsayrel<br />

investiciad iqceva <strong>da</strong> a. S.<br />

postindustriuli sazogadoebis qvakuTxeds informaciaze<br />

orientirebuli ekonomika warmoadgens, romelic<br />

16


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

informaciaze sakuTrebas emyareba. informaciul sakuTrebas<br />

<strong>da</strong> mis eqspluatacias rigi specifikuri niSnebi gaaCnia<br />

miwaze, nedleulze <strong>da</strong> warmoebis saSualebebze sakuTrebas-<br />

Tan Se<strong>da</strong>rebiT. am specifikas informaciuli sakuTrebis<br />

intensiuri xasiaTi gansazRvravs. Tu me gamaCnia eqstensiuri<br />

sakuTreba, vTqvaT heqtari miwa, <strong>da</strong> mis naxevars gavyidi,<br />

sakuTrebaSi mxolod naxevari heqtari <strong>da</strong>mrCeba. xolo Tu<br />

maqvs garkveuli informacia <strong>da</strong> mis naxevars gavyidi, sakuTrebaSi<br />

isev mTeli informacia mrCeba. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

zogierTi mkvlevari askvnis, rom industriuli sazogadoebisaTvis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebeli konkurencia postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si<br />

TanamSromlobiT icvleba, an, yovel SemTxvevaSi,<br />

Tvisobrivad axal saxes iRebs. rogorc industriul <strong>sazogadoeba</strong>s<br />

mrewvelobis ganaxlebisTvis gamudmebiT sWirdebo<strong>da</strong><br />

warmoebis saSualebebis warmoeba, aseve postindustriul<br />

<strong>sazogadoeba</strong>s gamudmebiT sWirdeba axali informaciebis<br />

Segroveba <strong>da</strong> informaciuli saSualebebis miyeneba<br />

arsebul informaciaze am ukanasknelis ufro efeqturad gamoyenebis<br />

mizniT. es ki, Tavis mxriv, moiTxovs informaciis<br />

<strong>da</strong>grovebis, Senaxvis <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>muSavebis sul axali <strong>da</strong> axali<br />

sistemebis Seqmnas.<br />

amerikeli sociologi m. porati postindustriul ekonomikaSi<br />

informaciul seqtors or qveseqtorad hyofs: 1. `pirveladi<br />

informaciuli seqtori~, romelic moicavs im formebs,<br />

romlebic bazrisaTvis awarmoebs informaciul saqonels <strong>da</strong><br />

momsaxurebas; 2. `meoradi informaciuli seqtori~, romelic<br />

moicavs samTavrobo sistemebis <strong>da</strong> im kerZo firmebis momsaxurebas,<br />

romelnic informatikul teqnikas <strong>da</strong> informacias Sinagani<br />

samTavrobo, kerZo korporaciuli moxmarebisaTvis<br />

awarmoeben. ukve 1967 wlisaTvis informaciul momsaxurebaTa<br />

wili momsaxurebis saerTo odenobis 46%-s aRwev<strong>da</strong>, aqe<strong>da</strong>n 25%<br />

pirvel seqtorze modio<strong>da</strong>, xolo 21% _ meoreze.<br />

postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si gansakuTrebiT didia<br />

informaciuli seqtoris im TanamSromlebis roli, romlebic<br />

koordinacias uweven informaciis sxva seqtoris TanamSromelTa<br />

saqmianobas, magaliTad menejerebis, organizebis sakiTxTa<br />

specialistebis <strong>da</strong> a. S. isini postindustriuli sazogadoebis<br />

yvelaze maRalSemosavlian pirTa ricxvSi Sedian <strong>da</strong><br />

qmnian simdidres informaciis miyenebiT arsebul organizaciul<br />

Tu sawarmoo sistemebze. menejers un<strong>da</strong> SeeZlos ara<br />

mxolod <strong>da</strong>rgebze momuSave muSakebis CarTva erT sistemaSi,<br />

17


kaxa kacitaZe<br />

aramed sxva specialistebsac: finansuri operaciebis, profkavSirebTan<br />

<strong>da</strong> sazogadoebriobasTan urTierTobis, <strong>da</strong>gegmvis<br />

<strong>da</strong> prognozirebis, dizainis, energiis <strong>da</strong>zogvis <strong>da</strong> a. S.<br />

metainformaciuli seqtoris TanamSromlebis gansakuTrebuli<br />

roli postindustriuli sazogadoebis kidev erTi mniSvnelovani<br />

maxasiaTebelia. postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si<br />

ekonomika Tan<strong>da</strong>TanobiT iRebs servisul xasiaTs. dResdReobiT<br />

erovnuli Semosavlis warmoebisas <strong>da</strong> samuSao adgilebis<br />

uzrunvelyofisas ganuxrelad izrdeba momsaxurebis seqtoris<br />

wili. mrewveloba erovnul SemosavalSi wiliTa <strong>da</strong> <strong>da</strong>saqmebulTa<br />

raodenobiT pirvel adgils Tan<strong>da</strong>TanobiT serviss<br />

uTmobs. zogierTi eqspertis azriT, samiode aTwleulis<br />

Semdeg mrewvelobis sferoSi muSaxelis sul 10-15% iqneba <strong>da</strong>saqmebuli.<br />

imis <strong>da</strong>rad, rogorc aSS-is agrarul seqtorSi<br />

erTi fermeri ramdenime aTeuli a<strong>da</strong>mianis gamosakvebad sakmaris<br />

produqcias awarmoebs, samrewvelo sawarmos erTi mu-<br />

Sis mier warmoebuli saqoneli aTobiT a<strong>da</strong>mians <strong>da</strong>akmayofilebs.<br />

jer kidev industriuli eris gariJraJze didma frangma filosofosma<br />

rene dekartma wamoayena imgvari mecnierebis idea,<br />

romlis Teoriuli miRwevebi uSualod SeiZleba mimarTuliyo<br />

praqtikuli Sedegebis miRebaze. amis miuxe<strong>da</strong>vad, mTeli<br />

industriuli mecniereba umTavresad gamocdilebi<strong>da</strong>n amodio<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> Teoriuli ganzogadebebisaken iswrafvo<strong>da</strong>. postindustriul<br />

<strong>sazogadoeba</strong>Si svla piruku xdeba: fun<strong>da</strong>menturi mecnierebebi<strong>da</strong>n<br />

praqtikisaken. magaliTad, Tu XIX saukuneSi Termodinamikas<br />

safuZvlad orTqlis manqanaze <strong>da</strong>yenebuli cdebi<br />

<strong>da</strong>edo, XX saukuneSi tranzistoris gamogoneba Sedegi iyo myari<br />

sxeulebis fizikis ganviTarebisa, mecnierebisa, romelic<br />

tranzistoris gamogonebamde aTwleulebiT adre Seiqmna.<br />

postindustriuli sazogadoebis Semdegi maxasiaTebelia<br />

masSi mimdinare cvlilebebis permanentuli forsireba. axali<br />

teqnologiebis gamogonebasa <strong>da</strong> <strong>da</strong>nergvas Tan sdevs kidev<br />

ufro axal gamogonebaTa <strong>da</strong>Cqareba. amis Sedegad, Tu<br />

industriul <strong>sazogadoeba</strong>Si teqnologiur progress bazari<br />

`miaTrev<strong>da</strong>~, postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si piriqiT _<br />

teqnologiebi `ubiZgeben~ bazars. cnobil frang filosofos<br />

klod levi-stross ekuTvnis sazogadoebebis klasifikacia<br />

`civad~ <strong>da</strong> `cxelad~. `civi~ iseTi <strong>sazogadoeba</strong>a, romelic ar<br />

eswrafvis araviTar inovacias, araviTar cvlilebas. magali-<br />

Tad avstralieli aborigenebi uars ambobdnen bumerangis ae-<br />

18


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

rodinamikuli formis gaumjobesebaze. amis mizezi is iyo,<br />

rom bumerangi winaprebma aseTad Segviqmnes <strong>da</strong> misi formis<br />

Secvlis veraviTar aucileblobas ver vxe<strong>da</strong>vTo. amis sapirispirod,<br />

industriuli <strong>sazogadoeba</strong> ukve `cxeli~ <strong>sazogadoeba</strong>a,<br />

xolo postindustriuls, am gagebiT, albaT `mduRare~<br />

un<strong>da</strong> vuwodoT.<br />

postindustriuli ekonomikis zogadi<br />

<strong>da</strong>xasiaTeba<br />

postindustriuli sazogadoebis Semdeg specifikas Seadgens<br />

is, rom masSi ekonomikis malimitirebel rols informacia<br />

asrulebs. malimitireblad iTvleba faqtori, romelic<br />

zRu<strong>da</strong>vs meurneobis umTavresi <strong>da</strong>rgebis ganviTarebis perspeqtivebs.<br />

magaliTad, agrarul <strong>sazogadoeba</strong>Si ZiriTadi <strong>da</strong>rgi<br />

soflis meurneoba iyo, xolo malimitireblis rolSi, Cveulebriv,<br />

nayofieri miwebis nakleboba gamodio<strong>da</strong>. industriuli<br />

<strong>sazogadoeba</strong> orientirebuli iyo saqonlis <strong>da</strong>mzadebaze,<br />

xolo ZiriTad malimitirebel faqtorad xSirad kapitalis<br />

uqonloba gvevlinebo<strong>da</strong>. postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si meurneobriobis<br />

safuZvlad iqceva imgvari informaciis warmoeba,<br />

romelic mniSvnelovnad zrdis yvela sxva <strong>da</strong>rgis (soflis<br />

meurneoba, mrewveloba, energetika <strong>da</strong> a. S.) efeqturobas. amitom<br />

aseTi informaciis uqonloba mniSvnelovnad aferxebs meuneobis<br />

ZiriTdi <strong>da</strong>rgebis ganviTarebas.<br />

bevri dRevandeli ganviTarebuli saxelmwifosaTvis malimitirebeli<br />

faqtoris rolSi gamodis energia. amitom energoresursebis<br />

(upirveles yovlisa, navTobis) floba umniSvnelovanes<br />

politikur faqtorad iqceva. magram informaciis malimitirebeli<br />

xasiaTi mainc mTeli TaviT aRemateba energiis wyaroebisas.<br />

bolos<strong>da</strong>bolos, saTanado informaciis arsebobis<br />

pirobebSi SesaZlebelia tradiciuli resursebis axali formebiT<br />

aTviseba, maTi Semcvelobis sinTezireba, an sulac energiis<br />

axali wyaroebis gamoZebna. amitom postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si<br />

miwa, Sroma <strong>da</strong> kapitali aRar aris malimitirebeli<br />

faqtorebi, energoresursebi – SefardebiT malimitirebeli<br />

faqtoria, xolo codna – umTavresi malimitirebeli faqtori.<br />

amitom ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri gavlena Tan<strong>da</strong>TanobiT<br />

informaciis mwarmoebelTa xelSi ga<strong>da</strong>dis.<br />

informacia Rirebulebas qmnis, upirveles yovlisa maSin,<br />

rodesac mas uSualod yidian. informaciis gayidva xSirad pa-<br />

19


kaxa kacitaZe<br />

tentis gayidvis saxes iRebs. zogjer patentis qona ufro momgebiania,<br />

vidre mTeli qarxnisa 1 .<br />

mrewvelobis is <strong>da</strong>rgebi, romelTa informaciuli baza Tanamedrove<br />

codnis umaRles doneze dgas, mTeli TaviT uswrebs<br />

sxva <strong>da</strong>rgebs. maT SeuZliaT iseTi saqonlis warmoeba, romelic<br />

TviTonve uqmnis bazars sakuTar Tavs (magaliTad, parfiumerul<br />

an eleqtronul mrewvelobaSi) an _ imdenad zrdian Sromis<br />

nayofierebas, rom ukan itoveben konkurentebs.<br />

postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>ze ga<strong>da</strong>svlas umniSvnelovanesi<br />

Zvrebi mosdevs sabanko-sakredito <strong>da</strong>, saerTod, finansur<br />

sferoSi. postindustriuli <strong>sazogadoeba</strong> kredits emyareba.<br />

saqmiani garigebebi xdeba ara erTi xeli<strong>da</strong>n meoreSi naRdi fulis<br />

an oqros ga<strong>da</strong>cemiT, aramed erTi angariSi<strong>da</strong>n meoreze safinanso<br />

informaciis ga<strong>da</strong>cemiT. umravles postindustriul<br />

saxelmwifoebSi saga<strong>da</strong>saxdelo operaciebi sakredito bara-<br />

TebiT an sabanko orderebiT xorcieldeba. TviT saxelmwifo<br />

Tavis sabiujeto operaciebs, rogorc wesi, iseTi sakredito<br />

saSualebebiT axorcielebs, romlebic Tavisi fasiT aRemateba<br />

saxelmwifos oqros marags. sakredito baraTebis gamoyeneba<br />

arnaxul masStabs aRwevs. aSS-Si miRweuli teqnologiebi sa-<br />

Sualebas iZleva, sabanko operaciebi ganxorcieldes ormxrivi<br />

satelevizio kavSiris gamoyenebiT.<br />

yovelive zemoTqmuli saSualebas iZleva, postindustriuli<br />

sazogadoebis meurneobriobis wesi <strong>da</strong>xasiaTdes rogorc<br />

moqnili warmoeba. industriuli sazogadoebis ganviTarebis<br />

ukanasknel etapze, e. w. `masobrivi moxmarebis <strong>sazogadoeba</strong>-<br />

Si~, axal produqciaze moTxovnilebis zr<strong>da</strong>sTan erTad, konkurenciis<br />

safuZvlad iqceva ara SefardebiTi mwarmoebluroba,<br />

aramed SefardebiTi fasi. industriul <strong>sazogadoeba</strong>Si warmateba<br />

ara imdenad novators SeiZleba xvdes wilad, ramdena<strong>da</strong>c<br />

mas, vinc ufro iaffasian produqcias gamouSvebs. aseTi<br />

meurneobrioba moiTxovs msxvili masStabis, produqciis masobrivad<br />

mwarmoebel fabrika-qarxnebs, rasac, Tavis mxriv,<br />

mosdevs rogorc teqnologiis, ise produqciis stan<strong>da</strong>rtizacia.<br />

warmoebis teqnologiis sakmarisad stan<strong>da</strong>rtizaciis Semdeg<br />

masobrivi warmoeba ufro iaffasiani muSaxelis <strong>da</strong> nedleulis<br />

mqone qveyanaSi ga<strong>da</strong>aqvT. informaciul-intensiuri teq-<br />

1 sainteresoa, rom patentebis gacemis mxriv msoflio liderebi arian<br />

iaponia <strong>da</strong> Sveicaria. zogjer wlis ganmavlobaSi iaponiaSi ufro meti<br />

patenti gaicemo<strong>da</strong>, vidre erTad aRebul aSS-Si, ssrk-Si <strong>da</strong> evropis Tanamegobrobis<br />

qveynebSi.<br />

20


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

nologiebi `arbilebs~ masobrivi warmoebis teqnologiurad<br />

mkacr CarCoebs. Tu fasis minimalizebaze mimarTuli stan<strong>da</strong>rtuli<br />

midgoma moiTxovs maRalspecializebuli manqanebis ganviTarebas,<br />

manqanebisa, romelTac uzarmazari raodenobiT SeuZlia<br />

awarmoos erTi <strong>da</strong> mxolod erTi produqti, manqanaTa<br />

Semdegi Taoba moaxerxebs konukrentunarianobis miRwevas Sinagani<br />

moqnilobis xarjze. aseTi qarxana SeiZleba Sedgebodes<br />

Se<strong>da</strong>rebiT universaluri <strong>da</strong>niSnulebis mqone Carxebisagan,<br />

romelTac robotebi emsaxureba <strong>da</strong> kompiuterebi akontrolebs.<br />

aseTi warmoebis saSualebebs avtomatizebuli procesis<br />

farglebSi SeuZlia farTo speqtris detalebis <strong>da</strong>mzadeba.<br />

masobrivi warmoebis teqnologii<strong>da</strong>n moqnili warmoebis<br />

teqnologiaze ga<strong>da</strong>svlas mosdevs masobrivi moxmarebis sazogadoebi<strong>da</strong>n<br />

Tvisobrivi cxovrebis <strong>sazogadoeba</strong>ze ga<strong>da</strong>svla.<br />

sociologi e. eTcioni aRwers <strong>sazogadoeba</strong>s, romelic misi wevrebis<br />

moTxovnilebebs akmayofilebs ara imdenad moxmarebis<br />

produqtebis raodenobrivi matebiT, ramdena<strong>da</strong>c a<strong>da</strong>mianis sakuTar<br />

TavTan, sxva a<strong>da</strong>mianebTan <strong>da</strong> bunebasTan harmoniuli Tanacxovrebis<br />

miRweviT. Tvisobrivi <strong>sazogadoeba</strong> uzrunvelyofs<br />

Tvisobriv cvlilebebs erT sulze SemosavalSi, rac imiT<br />

gamoixateba, rom Semosavlis zr<strong>da</strong> aRwevs iseT zRvars, rodesac<br />

arsebobs saSualeba Tvisobrivi parametrebis mqone produqciis<br />

SeZenisa. Tumca, aqve un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom sociologebsa<br />

<strong>da</strong> futurologebs ara aqvT erTnairi azri Tvisobrivi<br />

cxovrebisa <strong>da</strong> masobrivi moxmarebis <strong>sazogadoeba</strong>Ta Soris<br />

msgavseba-gansxvavebaze. amasTan, yvela Tanxmdeba imaze, rom<br />

postindustriuli sazogadoebis Semdgom ganviTarebasTan<br />

erTad ganuxrelad gaizrdeba servisSi (am sityvis ufarToesi<br />

gagebiT) <strong>da</strong>saqmebul a<strong>da</strong>mianTa wili. Tumca, un<strong>da</strong> aRiniSnos,<br />

rom postindustriuli sazogadoebis servisi principulad<br />

gansxvavebulia industriul <strong>sazogadoeba</strong>Si arsebuli servisisagan.<br />

am ukanasknelis servisis ZiriTad nawils Seadgenen<br />

sxva<strong>da</strong>sxva saxis mosamsaxureebi, agreTve, wvrili vaWrebis <strong>da</strong><br />

xelosnebis zogierTi jgufi. yvela eseni TavianTi saqmianobisaTvis<br />

ar saWiroebdnen gansakuTrebul kvalifikacias, Tu,<br />

rasakvirvelia, gansakuTrebul kvalifikaciad ar miviCnevT<br />

imas, rom mewaRes un<strong>da</strong> hqono<strong>da</strong> fexsaxmlis Sesakerad saWiro<br />

Cvevebi, xolo mesaaTes _ saaTis SesakeTeblad saWironi. ma-<br />

Sin, rodesac postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si servisis sferoSi<br />

<strong>da</strong>kavebuli muSakisaTvis aucilebelia kvalifikacia,<br />

xolo zogjer _ metakvalifikaciac ki.<br />

21


kaxa kacitaZe<br />

22<br />

infrastruqtura <strong>da</strong> urbanistika<br />

postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si adekvatur cvlilebebs<br />

ganicdis infrastruqturac. am terminis qveS igulisxmeba<br />

sxva<strong>da</strong>sxva arxebis sistema, romelic sazogadoebis wevrebs sa-<br />

Sualebas aZlevs, gacvalon materialuri <strong>da</strong> sulieri faseulobebi.<br />

am arxebis organizeba, finansireba, eqspluatacia <strong>da</strong><br />

marTva, Cveulebriv, mTavrobis kompetenciaSi Sedis. infrastruqturis<br />

pirvel istoriul sistemas transporti warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

gzebi <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>adgilebis saSualebebi erTianobaSi krav<strong>da</strong><br />

sazogadoebis lokalur monakveTebs <strong>da</strong> axorcieleb<strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianebis<br />

<strong>da</strong> saqonlis ga<strong>da</strong>nacvlebas. meore infrastruqturuli<br />

sistema energetikis sferos moicav<strong>da</strong>: wyals, orTqls, nax-<br />

Sirs, navTobs. mesame infrastruqturas Seadgens konunikaciis<br />

saSualebebi: fosta, gazeTi, telefoni, telegrafi, radio,<br />

televizia, kompiuterizebuli sistemebi <strong>da</strong> a. S.<br />

uaxloes aTwleulSi swored mesame infrastruqturaSia mosalodneli<br />

umniSvnelovanesi cvlilebebi. es cvlilebebi<br />

albaT ganxorcieldeba telefonis, kompiuteris, faqsis, sakabelo<br />

televiziis <strong>da</strong> videodiskuri teqnologiis Semdgomi<br />

Serwymis paralelurad.<br />

infrastruqturulma cvlilebebma saTanado zegavlena<br />

un<strong>da</strong> moaxdinos mosaxleobis ganlagebaze. es gavlena, pirvel<br />

rigSi, albaT qalaqTganlagebas Seexeba. agrarul <strong>sazogadoeba</strong>Si<br />

qalaqebi yalibdebo<strong>da</strong> xelsayrel adgilebze, saxmele-<br />

To savaWro gzebis gayolebiT, mdinareTa SesarTavebTan, sazRvao<br />

sanapiroebze. industriul epoqebSi qalaqebi iqmnebo<strong>da</strong><br />

resursebis bazebis siaxloves (vTqvaT, ruris qalaqebis<br />

zona germaniaSi). industriuli ganviTarebis maRal doneze<br />

ga<strong>da</strong>svlis paralelurad de<strong>da</strong>qalaqebi, rogorc wesi, iqcevian<br />

finansur centrebad <strong>da</strong> marTvis kompleqsebis adgilsamyofelad.<br />

resursul bazas, ekonomikur-geografiuli TvalsazrisiT,<br />

qalaqebis ganlagebisaTvis ga<strong>da</strong>mwyveti mniSvneloba hqon<strong>da</strong><br />

bolo 70-80 wlis ganmavlobaSi. Tumca, am monakveTis <strong>da</strong>sasruls<br />

Tan<strong>da</strong>TanobiT iwyeba viTarebis Secvla. magaliTad, omis<br />

Semdeg aSS-is ekonomikur-geografiuli ruka ZiriTa<strong>da</strong>d Si<strong>da</strong>politikuri<br />

faqtorebis gavleniT icvlebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> ara resursuliT.<br />

amas ganapirobeb<strong>da</strong> is, rom axali saaviacio, raketuli<br />

<strong>da</strong> kosmosuri kompleqsebi ZiriTa<strong>da</strong>d samTavrobo kontraqtebis<br />

safuZvelze igebodnen <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>wyvetilebas _ sad ganelagebinaT<br />

isini: texasSi, kaliforniaSi Tu aSS-s Crdilo-aRmo


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

savleTSi _ politikuri mosazrebebis gaTvaliswinebiT iRebdnen.<br />

aviasatransporto ga<strong>da</strong>zidvebis ganviTarebasTan erTad,<br />

Seiqmna giganturi sakvanZo `aviaqalaqebi~: hiustoni, denveri,<br />

atlanta <strong>da</strong> <strong>da</strong>lasi, romlebic swrafad ga<strong>da</strong>iqcnen regionalur<br />

centrebad <strong>da</strong> Tavis garSemo Semoikribes samrewvelo <strong>da</strong><br />

komerciuli saqmianoba. telekomunikaciebis axali saSualebebis<br />

ganviTarebasTan erTad, mosalodnelia resursul bazeb-<br />

Tan qalaqis siaxlovis mniSvnelobis Semcireba (magram ara gaqroba).<br />

korporaciebs Stab-binebi xSirad ga<strong>da</strong>aqvT gareubneb-<br />

Si. kvleviTi laboratoriebis, axali universitetebis <strong>da</strong> didi<br />

samecniero centrebis ganlageba ukve naklebad aris <strong>da</strong>mokidebuli<br />

resursebis bazebTan siaxloveze. isini ufro ganaTlebis<br />

an didi politikis centrebis <strong>da</strong> im qalaqebis siaxloves<br />

koncentrirdebian, sa<strong>da</strong>c gabatonebulia cxovrebis ufro Tavisufali<br />

wesi.<br />

futurologebi sxva<strong>da</strong>sxva Sexedulebisani arian qalaqebis<br />

ganviTarebaze postindustriul epoqaSi. b. f. skineri miiCnevs,<br />

rom ganviTarebuli komunikaciebis epoqaSi dRevandeli mouqneli<br />

<strong>da</strong> Znelad samarTi qalaqebi adgils <strong>da</strong>uTmoben patar-patara<br />

qalaqTa qselebs. varaudoben, rom Seiqmneba e. w. xazovani<br />

qalaqebi, romelTac ar eqnebaT tradiciuli centraluri<br />

moednebi <strong>da</strong> savaWro centrebi. f. jorji ufro Sorsac midis<br />

<strong>da</strong> varaudobs xazovan qalaqTa globaluri qselis Seqmnas<br />

erTi mxriv evropi<strong>da</strong>n cimbirisaken, xolo meore mxriv, evropi<strong>da</strong>n<br />

mcire aziis gavliT (e.i. saqarTvelos uSualo siaxloves)<br />

indoeTisa <strong>da</strong> Soreuli aRmosavleTisaken.<br />

igive f. jorji ar gamoricxavs, agreTve, <strong>da</strong>brunebas cxovrebis<br />

mcire `gvarovnuli~ formebisaken: `aucilebelia mo-<br />

Txovnileba `mTeli samyarosadmi~ Serwymul iqnes ojaxuri tipis<br />

kamerul TanamegobrobasTan. ramdenad SenarCundeba didi<br />

saqmiani korporaciebi, calke sakiTxia. bunebrivia, aseve <strong>da</strong>r-<br />

Ceba maTi zomis problema. didi ekonomikuri erTeulebi un<strong>da</strong><br />

funqcionirebdes mcireebTan gverdigverd. pirvelni imuSaveben<br />

marketingis moTxovnilebebze, xolo meoreni <strong>da</strong>akmayofileben<br />

Sromis sasicocxlo moTxovnilebas~, _ wers igi.<br />

rasakvirvelia, futurologebi Soreuli momavlis perspeqtivis<br />

prognozirebas cdiloben, magram maT mier gamoyofil<br />

tendenciebs, aseve, sWirdeba yuradRebis miqceva.<br />

bunebrivia, rom teqnologiuri ganviTareba sofelsac Seexeba.<br />

momavlis sofeli ekologiurad ufro <strong>da</strong>balansebuli<br />

iqneba, saxlebis gasaTbobad moixmareba energiis aratradici-<br />

23


kaxa kacitaZe<br />

uli saSualebani. gaizrdeba saxlis farglebSi momuSaveTa ricxvi,<br />

amasTan, soflebi bevrad ufro TviTuzrunvelyofilni<br />

iqneba, vidre odesme.<br />

24<br />

<strong>da</strong>gegmva postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si<br />

postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si mniSvnelovanwilad<br />

icvleba <strong>da</strong>gegmvis roli <strong>da</strong> funqciebi. imis miuxe<strong>da</strong>vad, rom<br />

wamyvan seqtorad kerZo rCeba, arsebobs erovnuli <strong>da</strong>gegmvis<br />

sxva<strong>da</strong>sxva formebi.<br />

erovnuli <strong>da</strong>gegmvis erT-erT nairsaxeobad SegviZlia miviCnioT<br />

informaciis sferoSi makoordinebeli moqmedebebis ganxorcieleba.<br />

TiTqmis yvela didi korporacia amuSavebs xuTwlian,<br />

zogjer aTwlian gegmebsac ki, iseTi mimarTulebiT, rogoricaa<br />

produqcia, kapital<strong>da</strong>bandebebi, samuSao Zalis saWiro<br />

odenoba, axali nagebobebis aucilebloba <strong>da</strong> a. S. saxelmwifo<br />

sainformacio kompiuterizebuli sistemebis Seqmnis Sem-<br />

TxvevaSi SesaZlebeli gaxdeba yvela am saxis informaciis Tavmoyra<br />

<strong>da</strong> mis safuZvelze saxelmwifo <strong>da</strong> korporaciuli politikis<br />

koreqtireba.<br />

erovnuli <strong>da</strong>gegmvis sxvagvari saxeoba gamoiyenes frangma<br />

socialistebma xelisuflebaSi mosvlis Semdeg. am models<br />

induqtiur <strong>da</strong>gegmvas uwodeben. induqtiuri <strong>da</strong>gegmvisas ramdenime<br />

aTasi <strong>da</strong>rgobrivi komiteti <strong>da</strong>gegmvis komisariatis meSveobiT<br />

axdens TavianTi ekonomikuri moRvaweobis gegmebis koordinirebas.<br />

koordinireba xorcieldeba imgvari samTavrobo<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebebis miRebis safuZvelze, romelnic mimar-<br />

Tulia ama Tu im <strong>da</strong>rgis stimulirebaze sakredito politikis<br />

meSveobiT.<br />

<strong>da</strong>gegmvis Semdeg nairsaxeobas warmoadgens erovnuli miznebis<br />

gansazRvra. magaliTad, sabinao mSeneblobis an infrastruqturis<br />

gaumjobesebis mizniT dgeba strategiuli gegmebi,<br />

Semdeg ki, Tvalyurs uweseben SemuSavebul mizanTa ganxorcielebis<br />

tempebs. saWiroebis SemTxvevaSi xdeba am tempebis<br />

<strong>da</strong>Cqareba ga<strong>da</strong>saxadebis SemcirebiT, kreditebis gafarToebiT<br />

an sxva saSualebebiT.<br />

gansakuTrebul situaciebSi xorcieldeba e. w. direqtiuli<br />

<strong>da</strong>gegmva. am SemTxvevaSi adgili aqvs prioritetuli miznebis<br />

gansazRvras. mTavroba prioritetebis safuZvelze anawilebs<br />

masalebsa <strong>da</strong> samuSao Zalas Sesabamis sawarmoebs Soris.<br />

am dros ara imdenad mTlianad ekonomikis <strong>da</strong>gegmva xor


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

cieldeba, ramdena<strong>da</strong>c ga<strong>da</strong>mwyveti seqtorebis mkacri kontroli.<br />

rasakvirvelia, SesaZlebelia <strong>da</strong>saxelebuli variantebis<br />

sxva<strong>da</strong>sxvagvari kombinaciebi. erovnuli formis arCeva politikuri<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebebis mimReb pirTa kompetenciaSi Sedis.<br />

amasTan, rogorc d. beli wers: `SemuSavebis procesSi<br />

myof kompiuterebsa <strong>da</strong> sakomunikacio sistemebs xelewifebaT<br />

ganaxorcielon aseTi <strong>da</strong>gegmva, magram, erTob rTul sakiTxad<br />

rCeba amgvari <strong>da</strong>gegmvis Sesabamisoba individualur<br />

TavisuflebebTan~.<br />

codna <strong>da</strong> ganaTleba postindustriul<br />

<strong>sazogadoeba</strong>Si<br />

postindustriuli <strong>sazogadoeba</strong> moiTxovs ganaTlebis sistemis<br />

gansakuTrebul organizacias. swavlebis rogorc kvalifikaciis<br />

micemis cneba icvleba ganaTlebis, rogorc metakvalifikaciis<br />

Camoyalibebis cnebiT. kvalifikacia gulisxmobs<br />

swavlebis Sedegad Camoyalibebuli Cvevebis ubralo gamoyenebas,<br />

xolo metakvalifikacia _ imgvar codnas, romelic axali<br />

informaciis moZebnis, seleqciis <strong>da</strong> aTvisebis SesaZleblobas<br />

iZleva.<br />

metakvalifikacia ar amoiwureba mxolod im jgufiT, romelsac,<br />

tradiciulad, inteligencias uwodeben. magaliTad,<br />

soflis meurneobis muSaks un<strong>da</strong> gaaCndes ara mxolod soflis<br />

meureobisaTvis saWiro tradiciuli Cvevebi e. i. kvalifikacia,<br />

aramed _ metakvalifikaciac. fermers informacia<br />

un<strong>da</strong> hqondes ara mxolod sasuqebze <strong>da</strong> hibridul Teslebze,<br />

veterinarul saSualebebsa <strong>da</strong> pesticidebze, kombainsa <strong>da</strong><br />

traqtorze, aramed un<strong>da</strong> SeeZlos aRricxva <strong>da</strong> kontroli,<br />

Tvalyuris devneba axali teqnologiebisa <strong>da</strong> bioteqnologiebisaTvis,<br />

am sferoSi misTvis saintereso informaciis seleqcia,<br />

kompiuteris moxmareba. fermerma Tavisi metakvalifikaciiT<br />

un<strong>da</strong> icodes, vis <strong>da</strong> rodis mimarTos: iurists, veterinars,<br />

momaragebis agents <strong>da</strong> a. S. erTi sityviT, soflis meurenobac<br />

emyareba saWiro informaciis miRebis, Segrovebisa<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>muSavebis unars.<br />

amitom gasakviri ar aris, rom postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si<br />

did mniSvnelobas iZens mecnierebis is aratradiciuli<br />

<strong>da</strong>rgebi, romlebic, upiratesad, metakvalifikaciisaTvis<br />

aris gamiznuli. laparakia iseT mecnierebebze, rogoricaa:<br />

25


kaxa kacitaZe<br />

marTvis sistemebis organizacia, marTvis socialuri fsiqologia,<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebebis miRebisa <strong>da</strong> TamaSis Teoriebi <strong>da</strong><br />

sxv.<br />

postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si gansakuTrebuli yuradReba<br />

eqceva samecniero-kvleviT <strong>da</strong> sacdel-konstruqciul<br />

samuSaoebs (sksks). cnobili eqspertis T. sTouneris azriT,<br />

`industriuli sazogadoebis postindustriulze mwyobri ga<strong>da</strong>svlis<br />

saukeTeso strategia ganaTlebisa <strong>da</strong> samecnierokvleviTi,<br />

sacdel-konstruqciuli gamokvlevebis farTomas-<br />

Stabiani <strong>da</strong>nergvaa... sksks sistema mimarTuli un<strong>da</strong> iyos im simdidris<br />

Seqmnaze, romelic emsaxureba ekonomikis sazogadoebrivi<br />

seqtoris ganviTarebas~.<br />

postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si momx<strong>da</strong>rma cvlilebebma<br />

Tavisi <strong>da</strong>Ri <strong>da</strong>asva individis specifikis gagebas. gar<strong>da</strong> axali<br />

tipis ganaTlebisa <strong>da</strong> metakvalifikaciisa postindustriul<br />

<strong>sazogadoeba</strong>Si pirovnebas moeTxoveba xatebiT, simboloebiTa<br />

<strong>da</strong> abstraqciebiT operirebis unari, logikuri azrovneba<br />

<strong>da</strong> ideebis naTlad gamoxatva. industriuli <strong>sazogadoeba</strong><br />

awinaureb<strong>da</strong> iseTi Tvisebebis mqone a<strong>da</strong>mianebs, rogoricaa<br />

sizuste, pe<strong>da</strong>nturoba, erTiani centraluri xelisuflebisadmi<br />

<strong>da</strong>qvemdebarebis unari, imis kargad codna, Tu rogor<br />

funqcionirebs biurokratiuli aparati, meqanikur <strong>da</strong><br />

erTgvarovan samuSaoebTan Seguebis unari <strong>da</strong> a. S. mesame tal-<br />

Ris, e. i. postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>s gaaCnia individualuri<br />

Tvisebebis <strong>da</strong>fasebis iseTi kriteriumebi, romlebic<br />

yovelTvis ar emTxveva industriuli sazogadoebis kriteriumebs.<br />

ukve iTqva, rom mesame talRis <strong>sazogadoeba</strong> a<strong>da</strong>mianSi<br />

afasebs SemecnebiT unarebsa <strong>da</strong> ganaTlebas. amas gar<strong>da</strong>, postindustriul<br />

<strong>sazogadoeba</strong>Si fasdebian a<strong>da</strong>mianebi, romel-<br />

Tac axasiaTebT:<br />

• cvlilebebTan swrafad Seguebis unari;<br />

• moqniloba _ maT erTsa <strong>da</strong> imeve dros SeuZliaT ramdenime<br />

bosTan muSaoba <strong>da</strong> Tu saWiroa, Tava<strong>da</strong>c gasweven xelmZRvanelobas;<br />

• cnobismoyvareoba _ maT ainteresebT, ra xdeba <strong>da</strong> surT,<br />

gavlena moaxdinon mimdinare procesebze;<br />

• unari, SeinarCunon Tav<strong>da</strong>Wera gaurkvevlobis pirobebSi;<br />

• erTi specialobisaTvis samu<strong>da</strong>mod gamomuSavebuli Cveva,<br />

amave dros, _ ramdenime sferoSi muSaobis gamocdileba<br />

<strong>da</strong> erTi sfero<strong>da</strong>n meoreSi ideebis ga<strong>da</strong>tanis unaric SeswevT;<br />

26


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

• SeuZliaT, Seasrulon Semrigeblisa <strong>da</strong> Suamavlis roli <strong>da</strong><br />

aqvT kritikul situaciaSi moqmedebis Cveva. SeuZliaT, mousminon<br />

orive mxares <strong>da</strong> gansxvavebuli poziciebi misaRebi<br />

formiT Camoayalibon;<br />

• unari, <strong>da</strong>iwyon axali saqme; iyvnen aRmsruleblebi;<br />

• isini `realisturad~ meocnebeni arian, aqvT ganviTarebuli<br />

warmosaxva <strong>da</strong>, rac mTavaria, momavalze ufro arian<br />

orientirebulni, vidre _ warsulze.<br />

postindustriuli <strong>sazogadoeba</strong>, aseve, <strong>da</strong>afasebs ucxo enebis<br />

codnas, gansxvavebul kulturaTa gagebisa <strong>da</strong> maTTan Seguebis<br />

unars. Tanac, yovelive amas eqneba ara mxolod Teoriuli<br />

mniSvneloba, aramed ufro _ praqtikuli. magaliTad, iaponelebTan<br />

saqmis warmatebiT <strong>da</strong>WerisaTvis aucilebelia<br />

maTi kulturis rig TaviseburebebSi kargad garkveva.<br />

Zneli ar aris imis <strong>da</strong>naxva, rom zemoT CamoTvlil Tviseba-<br />

Ta umravlesoba Cadebulia qarTvelTa erovnul xasiaTSi. ar<br />

aris gamoricxuli, rom Cveni erovnuli xasiaTis zogierTi Cveva,<br />

romelic xels gviSli<strong>da</strong> industruili ganviTarebis etapze,<br />

sasargeblonic ki aRmoCndnen postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si.<br />

sayuradReboa, rom Cveni msgavsi xasiaTis <strong>da</strong> mentalitetis<br />

mqone italielebma Zlian did warmatebas miaRwies postindustriul<br />

etapze. amitom saWiroa imgvari stabiluri politikuri,<br />

ekonomikuri <strong>da</strong> socialuri struqturebis Seqmna,<br />

romelic Cveni xasiaTis am Tvisebebis pozitiurad warmarTvis<br />

saSualebas mogvcems.<br />

ganviTarebul postindustriul <strong>sazogadoeba</strong>Si saxelmwifo<br />

Zlierebas metad aRar gansazRvravs mxolod samxedro Zla,<br />

an<strong>da</strong> energoresursebis floba. umTavres erovnul simdidred<br />

iqceva zemoTCamoTvlili unarebiT <strong>da</strong>jildovebul a<strong>da</strong>mian-<br />

Ta raodenoba. iaponiis an Sveicariis simdidris mTavari wyaro<br />

bunebriv resursebs ki ar emyareba, aramed maT moqalaqeTa<br />

<strong>da</strong>ostatebas, ganaTlebasa <strong>da</strong> samuSao disciplinas. yovelive<br />

zemoTqmuli aucileblad un<strong>da</strong> gaviTvaliswinoT.<br />

postindustriuli <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong><br />

globalizacia<br />

postindustriuli <strong>sazogadoeba</strong> atarebs transnacionalur,<br />

ufro zustad, planetarul xasiaTs. amasTan, saqme transnacionalur<br />

korporaciaTa eqspansiur bunebaSi ki ar aris, aramed<br />

Tavad postindustriuli sazogadoebis funqcionirebis wes-<br />

27


kaxa kacitaZe<br />

Si. Tu XIX saukunis inglisSi orTqlmavlebis warmoeba mTlianad<br />

erT qalaqSi _ lidsSi iyo koncentrirebuli (lidsSi warmoebul<br />

orTqlmavlebs evropis yvela trasaze SexvdebodiT),<br />

`jeneral motorsis~ uaxloesi modeli rva qveyanaSi iwyoba kidev<br />

ufro met qveyanaSi <strong>da</strong>mzadebuli nawilebisagan. globaluri<br />

informaciuli sistemebis Seqmnis gar<strong>da</strong> ekonomikis planetarizacias<br />

xels uwyobs transportis <strong>da</strong> kavSiris sistemebis<br />

gaiafeba. dResdReobiT satransporto xarjebi sabolood<br />

produqtis fasis mxolod ramdenime procents Seadgens, rac<br />

xels uwyobs mrewvelobis Sromatevadi <strong>da</strong>rgebis ga<strong>da</strong>tanas<br />

ufro iafi muSaxelis mqone qveynebSi. gar<strong>da</strong> amisa, informaciis<br />

saerTaSoriso sistemebis Seqmna sul ufro <strong>da</strong> ufro far-<br />

To masStabiT moiTxovs internacionalur TanamSromlobas;<br />

amitom amgvari TanamSromloba vinmes nebisagan <strong>da</strong>moukideblad,<br />

adre Tu gvian, albaT mTel de<strong>da</strong>miwas moicavs.<br />

rasakvirvelia, msoflio istoria savsea sxva<strong>da</strong>sxva qveynebisa<br />

<strong>da</strong> kontinentebis Tan<strong>da</strong>TanobiTi <strong>da</strong>axloebis magaliTebiT<br />

<strong>da</strong>, am TvalsazrisiT, mTeli msoflio istoria aris sxva<strong>da</strong>sxva<br />

qveynebisa <strong>da</strong> xalxebis mier globaluri <strong>da</strong>axloebis ku-<br />

TxiT ga<strong>da</strong>dgmuli neli <strong>da</strong> swrafi nabijebis erTgvari nakrebi.<br />

arSemdgari `globalizaciis~ magaliTebad SegviZlia <strong>da</strong>vasaxeloT<br />

elinizmis an jvarosnuli laSqrobebis epoqa. magram<br />

amgvari <strong>da</strong>axloebis tempebi revoluciurad swrafad mxolod<br />

orjer ganxorciel<strong>da</strong>.<br />

pirvel SemTxvevaSi _ XIX <strong>da</strong> XXs-ebis mijnaze msoflio Sevi<strong>da</strong><br />

aqtiuri urTierTobebis fazaSi imis safuZvelze, rom vaWrobam<br />

<strong>da</strong> investiciebma orTqlmavlis, telefonis <strong>da</strong> konveieris<br />

wyalobiT globaluri masStabiT <strong>da</strong>iwyo gavrceleba. globalizaciis<br />

pirveli talRis iseTma Teoretikosebma, rogorebic<br />

iyvnen r. rozleni <strong>da</strong> j. braiti, mravali ekonomistisa <strong>da</strong><br />

mewarmisaTvis <strong>da</strong>majereblad <strong>da</strong>asabuTes is garemoeba, rom Tavisufali<br />

vaWroba aucileblad gamoiwvev<strong>da</strong> msoflio ekonomikur<br />

zr<strong>da</strong>s. urTierT<strong>da</strong>mokidebulebaze <strong>da</strong>myarebuli arnaxuli<br />

keTildReobis nia<strong>da</strong>gze xalxebi <strong>da</strong>iviwyeben uTanxmoebas.<br />

britaneTi mTeli Tavisi sazRvao, industriuli <strong>da</strong> finansuri<br />

ZlevamosilebiT idga globalizaciis am pirveli talRis<br />

garantad, axorcieleb<strong>da</strong> ra saqonlis ga<strong>da</strong>zidvas <strong>da</strong> mTavar<br />

arteriebze kontrols. es arteriebi iyo zRvebi <strong>da</strong> okeaneebi.<br />

britaneTi uzrunvelyof<strong>da</strong> saerTaSoriso finansuri gaangariSebebis<br />

stabilurobas funti sterlingis <strong>da</strong> inglisis bankis<br />

saSualebiT.<br />

28


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

konfliqtebisaken midrekil msoflio garemoze globalizaciis<br />

keTilismyofeli gavlenis ideam yvelaze <strong>da</strong>majerebeli<br />

gamoxatuleba hpova norman einjelis wignSi `didi iluzia~<br />

(1909). iq (xuTi wliT adre pirvel msoflio omamde) avtorma<br />

moiyvana argumentebi imis sasargeblod, rom SeuZlebeli iyo<br />

globaluri konfliqtebis warmoqmna msoflioSi ekonomikuri<br />

urTierT<strong>da</strong>mokidebulobis momentebis Camoyalibebis gamo<br />

_ 1914 wlamde britaneTi <strong>da</strong> germania (ZiriTadi sagareo-politikuri<br />

antagonistebi) warmoadgendnen Tavisi mniSvnelobiT<br />

meore savaWro partniorebs erTmaneTisTvis. es im dros,<br />

roca britaneTis <strong>da</strong> germaniis sagareo vaWrobaze modio<strong>da</strong> Sesabamisad<br />

mTliani erovnuli produqtis 52% <strong>da</strong> 38%. magram<br />

1914 wlis agvistoSi erebis globaluri <strong>da</strong>axloebis gar<strong>da</strong>uvalobis<br />

winaswarmetyvelebam warmoaCina mTeli Tavisi ususureba.<br />

pirvelma msoflio omma SeaCera erebis ekonomikur-sainformacio-komunikaciuri<br />

<strong>da</strong>axloebis procesi yvelaze sa-<br />

Sineli meTodiT. globalizaciis sargeblobebma adgili <strong>da</strong>uTmo<br />

geopolitikas, strategiul gaTvlebs, istoriul aRricxvas,<br />

Selaxul siamayes, <strong>da</strong>mokidebulobis winaSe SiSs. magaliTisaTvis,<br />

ruseTis mTavrobam saWirod CaTvala mieTiTebina<br />

ruseTis mTavar monopolistze mis sagareo vaWrobaSi _<br />

germaniaze savaWro <strong>da</strong>mokidebulebis <strong>da</strong>mRupvelobaze (germaniaze<br />

modio<strong>da</strong> ruseTis sagareo vaWrobis 50%).<br />

globalizaciis xelmeored <strong>da</strong>badeba (aRorZineba) <strong>da</strong>iwyo<br />

70-iani wlebis bolos. es mox<strong>da</strong> postindustriuli paradigmis<br />

gamarjvebasTan erTad, informatikaSi, telekomunikaciebisa<br />

<strong>da</strong> digitalizaciaSi globaluri radiusis mqone saSualebebis<br />

srulyofaSi araCveulebrivi revoluciis Sedegad. ukanaskneli<br />

oc<strong>da</strong>aTi wlis manZilze reaqtiulma aviaciam <strong>da</strong>aaxlova<br />

yvela kontinenti, xolo kompiuterebis saerTo raodenobis<br />

simZlavre ormagdebo<strong>da</strong> saSualod Tvramet TveSi erTxel. <strong>da</strong>wyebuli<br />

1991 wli<strong>da</strong>n informaciis moculoba diskis TiToeul<br />

santimetrze izrdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>axloebiT 60%-iT weliwadSi. mTel<br />

am garemoebaTa <strong>da</strong> srulyofaTa Sedegad informaciis ga<strong>da</strong>tanis<br />

Rirebuleba dramatulad Semcir<strong>da</strong> <strong>da</strong> amJamad informaciis<br />

uzarmazari moculobani SesaZlebelia ga<strong>da</strong>tanili iyos telefonis,<br />

optikuri kabelis <strong>da</strong> radio signalis saSualebiT de<strong>da</strong>miwis<br />

nebismier wertilSi, rac revoluciurad zemoqmedebs<br />

ekonomikur zr<strong>da</strong>ze.<br />

aSkarad gamoikveTa globalizaciuri procesebis axali xasiaTi.<br />

magaliTad, britanuli koncerni `iunilekeri~, romel-<br />

29


kaxa kacitaZe<br />

sac gaaCnia 500 <strong>da</strong>qvemdebarebuli kompania 75 qveyanaSi an aSS-<br />

Si bazirebuli `eqsoni~, romlis Semosavlebis 75% modis ara<br />

aSS-ze, nacionalur kompaniebad mxolod pirobiTad SeiZleba<br />

miviCnioT. transnacionalurma korporaciebma <strong>da</strong> arasamTavrobo<br />

organizaciebma <strong>da</strong>iwyes erovnuli sazRvrebis aqamde<br />

arnaxuli siadviliT ga<strong>da</strong>laxva . erTi politologis TqmiT,<br />

iqmneba situacia, rodesac `verc nacionaluri mTavrobebi <strong>da</strong><br />

verc adgilobrivi xelisuflebebi ver SeZleben sakuTari ZalebiT<br />

im problemebis mogvarebas, romelic Seqmna mzardma<br />

urTierT<strong>da</strong>mokidebulebam~.<br />

<strong>da</strong>dgeba globalizaciis meore, Tanamedrove etapi. XXI s-is<br />

<strong>da</strong>sawyisisaTvis SemuSavebulia SeTanxmeba informaciuli teqnologiebis<br />

Sesaxeb, <strong>da</strong>debulia mravali xelSekruleba telekomunikaciebisa<br />

<strong>da</strong> finansuri momsaxurebebis Taobaze, miRweulia<br />

SeTanxmebebi, romelTac safuZveli <strong>da</strong>udes msoflio savaWro<br />

organizaciis Seqmnas (<strong>da</strong> mis rigebSi iseTi manamde reglamentirebuli<br />

sasaqonlo gacvlebisagan ganze gamdgari qveynebis<br />

miRebas, rogoric CineTia). mTavari is aris, rom bevri<br />

qveynis strategia _ <strong>da</strong>wyebuli iseTi giganti<strong>da</strong>n, rogoric<br />

aSS-a _ gax<strong>da</strong> im barierebis moxsna, romelic xels uSli<strong>da</strong> kapitalis<br />

<strong>da</strong> savaWro nakadebis ga<strong>da</strong>adgilebas. mTelma rigma<br />

qveynebma (`aziurma vefxvebma~ magaliTad samxreT koream an<br />

singapurma) aCvena araCveulebrivi niWi imisa, rom SesaZlebelia<br />

maRali teqnologiebisa <strong>da</strong> iafi muSaxelis urTierTqmedebis<br />

efeqtianad Sexameba, rasac gaadvilebuli urTierTgacvlis<br />

pirobebSi mivyavarT swraf ekonomikur zr<strong>da</strong>sTan. maSasa<strong>da</strong>me,<br />

ekonomikuri TvalsazrisiT, CrdiloeT atlantikis<br />

gverdiT <strong>da</strong>dga aRmosavleTi azia.<br />

amasTan, dRevandeli globalizacia, gansxvavebiT misi<br />

adrindeli nairsaxeobebisagan, postindustriul paradigmas<br />

emyareba. swored amaSia misi Zala. industriuli epoqis resursebi<br />

ar aRmoCn<strong>da</strong> sakmarisi mTeli de<strong>da</strong>miwis globaluri mocvisaTvis<br />

<strong>da</strong> imisaTvis, rom a<strong>da</strong>mianebis, informaciis <strong>da</strong> saqonlis<br />

gacvla saWiro tempiT ganexorcielebina. aseTi ram mxolod<br />

postindustriul epoqaSi gax<strong>da</strong> SesaZlebeli.<br />

eqspertebis nawilis azriT globalizacia aris procesi,<br />

romelic ganpirobebulia sabazro <strong>da</strong> ara saxelmwifoebrivi<br />

ZalebiT. imisaTvis, rom moizidon kapitali <strong>da</strong> ifiqron ke-<br />

TildReobaze, aseve isargeblon sakuTar ekonomikaze, Tanamedrove<br />

<strong>da</strong> momavlis teqnologiebis gavlenis nayofiT, saxelmwifoebma<br />

Tavi un<strong>da</strong> moiqcion <strong>da</strong>balansebuli biujetis,<br />

30


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

ekonomikis privatizaciis, investiciebis <strong>da</strong> sabazro nakadebis<br />

Riaobis, valutis stabilurobis `oqros korsetSi~. globalizacia<br />

niSnavs cxovrebis homogenizacias: fasebi, produqtebi,<br />

jan<strong>da</strong>cvis done <strong>da</strong> xarisxi, Semosavlebis done, procentiani<br />

sabanko ganakveTebi msoflio doneze Tan<strong>da</strong>Tan Tanabrdeba.<br />

globalizacia cvlis ara marto msoflios ekonomikur<br />

procesebs, aramed mis struqturasac. Zalas ikrebs kacobriobaze<br />

arnaxuli gavlenis mqone procesi, romelic<br />

transkontinenturi <strong>da</strong> regionTaSorisi nakadebis generirebas<br />

axdens, ris Sedega<strong>da</strong>c iqmneba globaluri masStabis urTierT<strong>da</strong>mokidebuleba.<br />

ramdenad kargia amgvari unifikacia <strong>da</strong><br />

ramdenad Seesabameba igi a<strong>da</strong>mianuri yofierebis fun<strong>da</strong>mentur<br />

tendenciebs – sul sxva sakiTxia.<br />

postindustriuli sazogadoebis momavali,<br />

globalizaciis gamowvevebi <strong>da</strong> saqarTvelo<br />

globalizaciis mTavari niSani Riaobaa, romelic axasiaTebs<br />

msoflio sazogadoebis axal mdgomareobas – axal msoflio<br />

wesrigs. Si<strong>da</strong> bazris zr<strong>da</strong> <strong>da</strong>mokidebuli xdeba sazRvargareT<br />

bazris zr<strong>da</strong>ze. es kredo prezidentma klintonma Camoayaliba<br />

1996 wels jorj vaSingtonis universitetSi gamosvlisas:<br />

`blokebi, barierebi, sazRvrebi, romlebic ganasaxierebdnen<br />

Cveni mSoblebis <strong>da</strong> maTi mSoblebis droindel msoflios, qreba<br />

axali teqnologiebis meSveobiT~...<br />

SesaZloa, msoflios yvelaze didi problema iyos globalizaciis<br />

SeTavseba vesternizaciasTan. vesternizacia gulisxmobs<br />

erovnuli cxovrebis ga<strong>da</strong>yvanas <strong>da</strong>savlur relsebze.<br />

es uaRresad mtkivneuli procesia, rasac, sxva rom araferi,<br />

islamur samyaroSi mimdinare procesebi aCvenebs. Tumca,<br />

veWvobT, rom dRis wesrigSi dgeba Se<strong>da</strong>rebiT farTo problema<br />

– modernizacia. am sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT Camoyalib<strong>da</strong><br />

ori saxis midgoma.<br />

pirveli gamomdinareobs iqi<strong>da</strong>n, rom globalizacia ufro<br />

farTo procesia, vidre vesternizacia <strong>da</strong>, yvela gagebiT,<br />

emTxveva modernizaciis process. am Tvalsazriss emxrobian<br />

a. hidensi, r. robertsi, m. olborou, u. konoli. aRmosavleT<br />

evropis qveynebma sakmaod <strong>da</strong>majereblad aCvenes modernizaciuli<br />

SesaZleblobebi im sazogadebaSic ki, sa<strong>da</strong>c vesternizacia<br />

ar Sexebia sazogadoebis Zireul safuZvlebsa <strong>da</strong> tradiciebs.<br />

aRmosavleTi aziis magaliTi aCvenebs, rom indus-<br />

31


kaxa kacitaZe<br />

trializacia bevr SemTxvevaSi SesaZlebelia vesternizaciis<br />

gareSe.<br />

meore midgoma: globalizacia warmoadgens, ubralod, <strong>da</strong>savluri<br />

modernizmis globalur difuzias, ganvrcobas anu gafarToebul<br />

vesternizacias _ <strong>da</strong>savluri kapitalisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savluri<br />

institutebis gavrcelebas (ganvrcobas) _ am azrs<br />

aviTarebs s. aminisa <strong>da</strong> l. bentonis Teoriebi. gilpini, magali-<br />

Tad, msoflio internacionalizacias uyurebs, rogorc, ubralod,<br />

gafaToebadi amerikuli msoflio wesrigis produqts. a.<br />

kalinikosi <strong>da</strong> rigi mkvlevarebisa Tanamedrove procesebSi xe<strong>da</strong>vs<br />

<strong>da</strong>savluri imperializmis axal fazas, sa<strong>da</strong>c erovnuli<br />

mTavrobebi iqcnen monopolisturi kapitalis agentebad. amerikeli<br />

Teoretikosis n. gleizeris azriT, globalizacia aris<br />

msoflio masStabiT <strong>da</strong>savleTis mier regulirebadi im informaciis<br />

<strong>da</strong> garTobis saSualebebis `gavrceleba, romlebic Sesabamis<br />

efeqts axdens im adgilebis faseulobebze, sa<strong>da</strong>c es<br />

iformacia aRwevs...~<br />

evoluciuri midgomis momxreebi, romelTac saTaveSi udganan<br />

pirveli sididis Teoretikosi pirovnebebi _ j. rozenau<br />

<strong>da</strong> a. hidensi, globalizaciis Tanamedrove formas Tvlian<br />

istoriulad uprecedento movlenad <strong>da</strong> mas uyureben, rogorc<br />

araSejerebads pirvel msoflio omamde periodTan Se<strong>da</strong>rebiT.<br />

es mimdinareoba saxelmwifoebisa <strong>da</strong> sazogadoebebisagan moi-<br />

Txovs im ufro urTierT<strong>da</strong>mokidebul <strong>da</strong>, amave dros, Zalze<br />

arastabilur msofliosTan Tan<strong>da</strong>TanobiT a<strong>da</strong>ptacias, romelsac<br />

axasiaTebs gar<strong>da</strong>uvali socialuri <strong>da</strong> politikuri cvlilebebi<br />

<strong>da</strong> romlis erTianobac Seadgens Tanamedrove sazaogadoebebisa<br />

<strong>da</strong> msoflio wesrigis ganviTarebis arss. globalizacia<br />

aris msoflios transformaciis udidesi Zala, romelic<br />

pasuxs agebs sazogadoebebisa <strong>da</strong> ekonomikebis evoluciaze,<br />

aseve marTvis formebisa <strong>da</strong> msoflio wesrigis cvlilebebze.<br />

igi Tan<strong>da</strong>TanobiT angrevs samamulosa <strong>da</strong> ucxouris gagebas <strong>da</strong><br />

gansxvavebas saSinao <strong>da</strong> sagareo problemebs Soris. j. rozenau<br />

miuTiTebs tradiciul <strong>sazogadoeba</strong>Si axali politikuri,<br />

ekonomikuri <strong>da</strong> socialuri sivrcis Seqmnaze, romelsac makrodoneze<br />

un<strong>da</strong> Seewyon saxelmwifoebi, xolo adgilobriv doneze<br />

ki – lokaluri sazogadoebebi.<br />

magram evoluciuri midgomis momxreebi (radikalebisagan<br />

gansxvavebiT) uars amboben, gansazRvron im procesis mimarTuleba,<br />

romelmac moicva msoflio <strong>da</strong> romlis arssac warmoad-<br />

32


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

gens moulodneli cvlilebebi, xolo misi mTavari Tvisebaa axali<br />

winaaRmdegobebis warmoqmna.<br />

maT SegnebaSi globalizacia asocirdeba axali msoflio<br />

stratifikaciis CamoyalibebasTan, rodesac zogierTi qveyana<br />

Tan<strong>da</strong>Tan, magram myarad Seva `taifunis TvalSi~ – msoflio<br />

ganviTarebis centrSi, maSin, rodesac sxva qveynebi uimedod<br />

marginalizdebian. magram sxva<strong>da</strong>sxva qveynebs Soris `<strong>da</strong>Sorebis~,<br />

`ganxeTqilebis~ miuxe<strong>da</strong>vad, ar moxdeba saxelmwifoebis<br />

<strong>da</strong>yofa-klasifikacia sistemiT: `pirveli~ <strong>da</strong> `meore~ samyaro.<br />

msoflio ufro rTuli iqneba.<br />

moxdeba TviT cnebebis `Zalis~ <strong>da</strong> `Zlierebis~ radikaluri<br />

cvlileba. suverenuli saxelmwifoebi SeinarCuneben sakuTar<br />

teritoriaze gavlenas (xelisuflebas), magram nacionaluri<br />

suverenitetis paralelurad gafarTovdeba saerTaSoriso<br />

organizaciebis gavlenis zonac.<br />

bunebrivia, rom globalizacia useriozules problemebs wamoWris<br />

qarTveli eris winaSe. istoriuli gamocdileba gveubneba,<br />

rom `protoglobalizaciebi~ saqarTvelosaTvis sikeTis<br />

momtani iyo. elinizms iberiis samefos Seqmna mohyva, jvarosnul<br />

laSqrobebs Cveni saxelmwifoebriobis gaZliereba <strong>da</strong> kulturis<br />

arnaxuli ayvaveba. amitom, Rrmad var <strong>da</strong>rwmunebuli, rom<br />

azri, TiTqos globalizacia Cveni TviTmyofadobis <strong>da</strong>kargvas<br />

<strong>da</strong> kulturul gaTqvefas moitans, arasworia (bolos<strong>da</strong>bolos,<br />

iaponiisa <strong>da</strong> samxreT koreis magaliTi mainc ar gvqondes Tvalwin).<br />

problema globalizaciaSi ki ar aris, aramed _ Cvens uunarobaSi,<br />

SevimuSaoT strategia, Tu rogor SevxvdeT globalizacias.<br />

globalizacia, cxadia, gamowvevaa, magram _ iseTi gamowveva,<br />

romelic swori politikis SemTxvevaSi sikeTed iqceva<br />

(sxva saqmea, rom aseTi politika ara gvaqvs). cxadia, globalizacia<br />

gamowvevaa, vinai<strong>da</strong>n, rogorc cnobili rusi politikosi<br />

<strong>da</strong> ekonomisti g. iavlinski amtkicebs, mis Sedegad 2050 wlisaTvis<br />

aRar iarsebebs ganviTarebuli <strong>da</strong> ganviTarebadi qveynebi.<br />

iarsebebs mxolod ganviTarebuli qveynebi <strong>da</strong> isini, visac samaradisod<br />

ganuviTarebloba arguna bedma, ufro metad ki _ sakuTarma<br />

bedovlaTobam. saqarTvelos aqvs Sansi, postindustriuli<br />

paradigma <strong>da</strong> globalizacia gamoiyenos imisaTvis, raTa<br />

moxvdes `oqros miliardSi~ anu msoflios ganviTarebul erebs<br />

Soris. magram Tu xelisuflebac <strong>da</strong> eric bedovlaTobas gamoi-<br />

Cens, igive procesi istoriis sanagveze mogvisvris.<br />

gavrcelebulia azri, rom postindustriuli paradigmis<br />

realizeba CvenTan `zemo<strong>da</strong>n~ un<strong>da</strong> ganxorcieldes. is TiTqos<br />

33


kaxa kacitaZe<br />

brZenma avtokratorma xelisuflebam un<strong>da</strong> gaataros, romelmac,<br />

“bneli masisgan” gansxvavebiT, icis, ra aris postindustriuli<br />

<strong>sazogadoeba</strong>, globalizacia <strong>da</strong> modernizacia. magaliTisaTvis,<br />

am dros Cile, samxreT korea <strong>da</strong> taivani mohyavT.araferia<br />

ufro absurduli, vidre es mtkiceba. metic, mas pir<strong>da</strong>pir<br />

mivyavarT istoriis sanagvisaken. saqme isaa, rom postindustriuli<br />

paradigma mxolod demokratiis pirobebSi xorcieldeba,<br />

vinai<strong>da</strong>n informaciis Tavisufali floba <strong>da</strong> gamoyeneba,<br />

rac postindustriuil paradigmis safuZvelia, mxolod<br />

demokratiis pirobebSia SesaZlebeli. am mtkicebis avtorebs<br />

aviwydebaT, rom Cilemac, samxreT koreamac <strong>da</strong> taivanmac, avtoritaruli<br />

politikuri reJimis pirobebSi ganaxorcieles ara<br />

postindustriuli, aramed industriuli modernizacia. <strong>da</strong><br />

rogorc ki maTi ganviTareba logikurad mivi<strong>da</strong> postindustriul<br />

doneze, yvela maTganSi demokratia <strong>da</strong>myar<strong>da</strong>.<br />

ase rom, saqarTveloSi an iqneba realuri demokratia, xelisuflebebis<br />

realuri <strong>da</strong>nawevrebiT, realuri TviTmmarTvelobiT,<br />

realurad Tavisufali sasamarTloTi, mediiT <strong>da</strong> biznesiT,<br />

an movaxdenT naxtoms ufskrulSi. <strong>da</strong> Tu es ukanaskneli<br />

`gmiroba~ CavidineT, modiT es sakuTar Tavs <strong>da</strong>vabraloT <strong>da</strong><br />

ara postindustrializacias, globalizacias, ruseTs, amerikas<br />

an, saerTod, ucxoplanetelebs.<br />

34


marina musxeliSvili<br />

demokratizacia rogorc demokratiis<br />

ganviTarebis alternativa<br />

sazogadoebis ganviTarebas SeiZleba sxva<strong>da</strong>sxva forma <strong>da</strong><br />

mizani hqondes. zogjer mas SeiZleba erTi gacxadebuli mizani<br />

gaaCndes <strong>da</strong> <strong>sazogadoeba</strong>s isini marTavdnen, vinc am miznisken<br />

mimavali gza ukeTesad ician. sxva SemTxvevaSi, erTi gacxadebuli<br />

mizani SeiZleba arc iyos. aseT dros ganviTareba individualuri<br />

proeqtebis jamia, xolo politikuri mmarTveloba<br />

am proeqtebis warmomadgenlobis safuZvelze formirdeba.<br />

pirvel SemTxvevaSi ganviTareba „Caketilia“: <strong>sazogadoeba</strong>s<br />

ganviTarebis erTi dominanturi ideologia aqvs, romlis legitimacia<br />

mxolod ualternativo SeiZleba iyos (Tu ra mizeziT<br />

warmoiSva aseTi ualternativoba, amas ara aqvs mniSvneloba,<br />

es ar aris mainc<strong>da</strong>mainc istoricizmi, romlis Sesaxeb wers<br />

karl poperi). 1 aseT SemTxvevaSi mmarTvelebi arian mcodneni,<br />

eqspertebi, winaswarmetyvelebi, romlebic ufro ukeT erkvevian<br />

ganviTarebis miznebSi, vidre Tavisi Tanamoqalaqeebis miswrafebebSi.<br />

meore SemTxvevaSi saerTo ganviTareba aris Ria <strong>da</strong><br />

arasworxazovani, is xan erT mxares ixreba, xan meore mxares,<br />

imis mixedviT, Tu rogori individualuri mizanswrafvebi <strong>da</strong><br />

interesebi axdens masze ga<strong>da</strong>mwyvet gavlenas (SesaZloa, sakmaod<br />

xangrZlivs). Zalaufleba politikosTa xelSia, mosaxleobis<br />

garkveuli (SesaZloa, Zalian didi) nawilis mimarT maT<br />

warmomadgenlobiTi funqcia gaaCniaT. ganviTarebis mimarTulebas,<br />

sazogadoebis sruli soli<strong>da</strong>robis miRwevis SemTxveva-<br />

Sic ki, nawilobrivi legitimuroba axasiaTebs <strong>da</strong> is SeiZleba<br />

ga<strong>da</strong>isinjos. pirvel SemTxvevaSi sazogadoebis calkeuli wevri<br />

ganviTarebis mimarTulebis gansazRvraSi araviTar rols<br />

ar TamaSobs. ukeTes SemTxvevaSi, mas SeuZlia azri gamoTqvas<br />

misi meTodze an miRwevis xarisxze. meore SemTxvevaSi mas ZaluZs<br />

zemoqmedeba moaxdinos rogorc erTze, aseve meoreze.<br />

pirvel SemTxvevaSi ideologia <strong>sazogadoeba</strong>s warmarTavs misi<br />

xelmZRvanelobis xeliT, meore SemTxvevaSi <strong>sazogadoeba</strong> mravalricxovan<br />

ideologiebs Tavad warmoqmnis <strong>da</strong> politikasac<br />

TviTonve karnaxobs xelisuflebas.<br />

1 Êàðë Ïîïïåð, Îòêðûòîå îáùåñòâî è åãî âðàãè, Êèåâ, Íèêà-Öåíòð, 2005<br />

35


marina musxeliSvili<br />

ueWvelia, rom ganviTarebis pirveli gza totalitarul re-<br />

Jimebs mogvagonebs, xolo meore – liberalur demokratiebs.<br />

magram yvelaferi ase martivi ar aris. mocemuli statiis mizania,<br />

aCvenos, rom ganviTarebis pirveli gza SeiZleba sakmaod<br />

warmatebiT ganxorcieldes formalurad aratotalitarul<br />

reJimebSic, romlebsac pretenzia aqvT demokratiis statusze.<br />

metic, „demokratizacia“ _ rogorc demokratiebis<br />

ganviTarebis meTodi <strong>da</strong> ganviTarebis saSualeba _ Tanamedrove<br />

samyaroSi mniSvnelovanwilad Seesatyviseba ganviTarebis<br />

swored pirvel <strong>da</strong> ara meore proeqts.<br />

winamdebare statiaSi Cven ar SevecdebiT demokratizaciis<br />

miznebisa <strong>da</strong> idealebis gaufasurebas (isini, rogorc Cans, Tavisi<br />

arsebiT mocemuli konteqstisTvis umniSvneloa). statia<br />

am miznebis miRwevis meTodebzea mimarTuli. marSal maklueni<br />

wer<strong>da</strong>, rom „komunikaciis saSualeba aris uwyeba“ (the message),<br />

<strong>da</strong> „uwyebis Sinaarsi xorcis naWeria, romelsac Cveni gonebis<br />

mcvel ZaRls ugdeben, raTa misi sifxizle moadunon“. 1 komunikaciis<br />

procesis struqtura, romelic demokratizaciis dominantur<br />

erTganzomilebian ideologias warmoSobs – swored<br />

isaa, rasac aq ganvixilavT. Cven ganvasxvavebT demokratizacias,<br />

rogorc uwyebis Sinaarssa <strong>da</strong> demokratizacias, rogorc<br />

politikuri komunikaciis meTods (saSualebas).<br />

36<br />

1. substanciuri <strong>da</strong> proceduruli demokratiebi<br />

ukanaskneli 15-20 weli Cven demokratizaciis procesSi vimyofebiT.<br />

Tu ra aris demokratia, amaze yovel individs saku-<br />

Tari pasuxi aqvs. politikuri komunikaciis procesSi misi monawileni<br />

gansazRvraven im mravalgvar mniSvnelobasa <strong>da</strong> Sinaarss,<br />

romlebic maT axasiaTebs <strong>da</strong> mocemul cnebasTanaa asocirebuli,<br />

xolo Semdeg maT safuZvelze aSeneben TavianT politikur<br />

urTierTobebs. <strong>da</strong> Tuki demokratias, rogorc orsaxa<br />

ianuss, gaaCnia iseTi Tvisebebi, romlebic sxva<strong>da</strong>sxva individisTvis<br />

sxva<strong>da</strong>sxvagvarad momxiblavia, maSin TiToeuls am<br />

saxeTagan Tavisi Tayvanismecemeli eyoleba, romelic mTel-<br />

Tan mis asocirebas Seecdeba.<br />

mTelis gansazRvrisaTvis Tanaswor konkurencias maSin aqvs<br />

adgili, rodesac „demokratia“ sazogadoebis SigniT arsebuli<br />

bazris ideebisa <strong>da</strong> cnebebis produqti <strong>da</strong> konceptia. mag-<br />

1 Ìàðøàëë Ìàêëþåí, ïîíèìàíèå Ìåäèà: âíåøíèå ðàñøèðåíèÿ ÷åëîâåêà. Ìîñêâà-<br />

Æóêîâñêèé, Êàíîí-ïðåññ-Ö, Êó÷êîâî ïîëå, 2003


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

ram imis gamo, rom CvenTvis demokratia aris mibaZvis garegani<br />

obieqti, aq misi azrobrivi <strong>da</strong>tvirTva warmoiqmneba ara imdenad<br />

sazogadoebis Sinagani komunikacii<strong>da</strong>n, aramed is mniSvnelovanwilad<br />

gare<strong>da</strong>n Semodis didi <strong>da</strong>maxinjebiT. es ukanaskneli<br />

garemoeba ki aixsneba msgavsi komunikaciis asimetriulobiT.<br />

gareSe Sinaarsi garkveul prioritets iZens Sinagan mniSvnelobasTan<br />

Se<strong>da</strong>rebiT, imis gamo, rom Cven masze didi gavlena<br />

ara gvaqvs (komunikacia calmxrivia). amgvari <strong>da</strong>maxinjeba SeiZleba<br />

<strong>da</strong>vinaxoT mraval konceptze <strong>da</strong>yrdnobiT, romlebic<br />

demokratias ukavSirdeba, magram aq Cven visargeblebT <strong>da</strong> qvemoT<br />

ganvsazRvravT maT „ianus-demokratiis“ mxolod ori saxiT:<br />

misi proceduruli <strong>da</strong> substanciuri gagebiT.<br />

proceduruli midgoma demokratizaciis realizacias eZiebs<br />

ara politikuri ganviTarebis mizniT, aramed mis meTodebSi<br />

aqcents akeTebs politikur Tanasworobaze iseTi politikuri<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebebis miRebis procesSi, romlebic winaswar<br />

ar aris gansazRvruli. „...kanonisa <strong>da</strong> demokratiis wmin<strong>da</strong> proceduruli<br />

Teoria...niSnavs imas, rom /politikuri/ procesis<br />

Sedegebis Sefaseba xdeba mxolod im proceduri<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

romli<strong>da</strong>nac isini warmoiqmna“. 1 substanciuri (arsobrivi)<br />

midgoma afasebs ara marto proceduras, aramed Sedegsac.<br />

is eyrdnoba demokratiis arsis, rogorc institucionaluri<br />

politikuri reJimis mkafio gansazRvrebas, romelic demokratiis<br />

mSeneblobisa <strong>da</strong> politikuri ganviTarebis mizansa <strong>da</strong><br />

amocanas warmoadgens. „...mxolod arsobrivi principebis meSveobiT,<br />

romlebic procesisagan <strong>da</strong>moukideblad SeiZleba iyos<br />

gansazRvruli, SesaZlebelia, saWiroebis SemTxvevaSi, vamtkicoT,<br />

rom „is, rac umravlesobam Tun<strong>da</strong>c srulyofili procesis<br />

pirobebSi <strong>da</strong>adgina, arasworia“. 2<br />

amgvari azrTa sxva<strong>da</strong>sxvaoba, Tun<strong>da</strong>c naklebad Teoretizebuli<br />

formiT, arsebiT rols TamaSobs saqarTvelos politikur<br />

cxovrebaSi. amgvarad, SegviZlia warmovidginoT ori gansxvavebuli<br />

pasuxi Semdeg kiTxvaze: SeiZleba Tu ara miviCnioT,<br />

rom demokratiam gaimarjva, Tu arCevnebi samarTlianad<br />

Catar<strong>da</strong>, magram umravlesobam xma misca SevardnaZis partias?<br />

ufro Teoretizebuli formiT azrTa amgvari sxva<strong>da</strong>sxvaoba<br />

aqtualuria demokratiis <strong>da</strong>savlur TeoriebSi. pirveli midgoma<br />

prevalirebs ganviTarebuli demokratiis qveynebSi arse-<br />

1 Simon Chambers, Can Procedural Democracy be Radical? in: The Political, ed. by David<br />

Ingram, Blackwell publishers, 2002, p. 176.<br />

2 ibid.<br />

37


marina musxeliSvili<br />

buli sistemebis Tanamedrove kritikaSi, xolo meore – praqtikuli<br />

demokratizaciis Seswavlis dros 6 axal demokratiebsa<br />

<strong>da</strong> ara-demokratiebSi. amgvari filosofiuri gansxvaveba<br />

aisaxeba im meTodologiebSi, romlebic erTsa <strong>da</strong> meore Sem-<br />

TxvevaSic gamoiyeneba. pirveli midgoma sargeblobs ufro metad<br />

institucionaluri meTodebiT, komparativistikiT <strong>da</strong><br />

gvTavazobs institucionalur strategiebs. meore midgoma<br />

iyenebs politikisa <strong>da</strong> samarTlis Teorias, diskursiul meTodebs<br />

<strong>da</strong> gvTavazobs ufro metad koncefciebs, vidre institutebs.<br />

meore midgoma emyareba codnas, pirveli – gagebas.<br />

demokratizaciisadmi substanciuri midgoma amtkicebs,<br />

rom demokratiuli politikuri institutebis Seqmna aris kidevac<br />

demokratiis mSenebloba:<br />

38<br />

In a substantive vieu of constitutional democracy, the question<br />

of a given regime’s democratic character depends only on what its<br />

fun<strong>da</strong>mental or constitutive laws prescribe and not at all on how<br />

they came to prescribe it... On the procedural view, in contrast, the<br />

regime is not democratic, no matter the democratic nicety of its<br />

fun<strong>da</strong>mental-legal prescriptive content, unless the country’s people<br />

at all time retain appropriate joint control over the content too. 2<br />

konstituciuri demokratiis substanciuri xedvis<br />

Tanaxmad, ama Tu im reJimis demokratiuli xasiaTi <strong>da</strong>-<br />

1 is, rac xdebo<strong>da</strong> ganviTarebul demokratiebSi, Seva<strong>da</strong>roT imas, rac xdeba<br />

mraval „axal“ demokratiaSi <strong>da</strong> mTels msoflioSi demokratizaciis<br />

procesSi. istoriul procesebs, romlebsac adgili hqon<strong>da</strong> <strong>da</strong>savle-<br />

Tis qveynebSi, terminologiis moxerxebulobis mizniT, Cven vuwodebT<br />

„demokratiis ganviTarebas“, xolo imas, rac xdeba, kerZod, saqarTveloSi<br />

– „demokratizacias“. pirveli procesisagan gansxvavebiT, meore<br />

warmoadgens politikur transformacias, romelic ganicdis „demokratizaciis“<br />

(an neoinstitucionalizmis) Zlier gavlenas. am ukanasknels<br />

safuZvlad udevs Semdegi principi: rogoric ar un<strong>da</strong> iyos <strong>sazogadoeba</strong><br />

Tavisi ekonomikuri <strong>da</strong> socialur-kulturuli konteqstis<br />

TvalsazrisiT, masSi SesaZlebelia demokratiuli institutebis funqcionireba<br />

maTi warmoqmnis ama Tu im xarisxis albaTobiT, konsolidirebiT<br />

<strong>da</strong> mdgradobiT. demokratizaciis Teoria ganixilavs mxolod<br />

demokratiis institutebs, maT warmoSobasa <strong>da</strong> ganviTarebas. sazogadoebis<br />

<strong>da</strong>narCeni sistemebi maTTan aris urTierT<strong>da</strong>kavSirebuli, maT<br />

SeuZliaT maTi Taviseburebebi ganapirobon, Tumca es kavSirebi ufro<br />

korelaturia, vidre siRrmiseuli.<br />

2 Michelman, in: Simon Chambers, Can Prcedural Democracy be Radical? in: The Plotical,<br />

ed. by David Ingram, Blackwell publishers, 2002, p. 181.


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

mokidebulia mxolod imaze, Tu ras awesebs misi fuZemdebluri<br />

Tu makonstituirebeli kanonebi, xolo is, Tu<br />

ra gziT mivdivarT am wesebamde, saerTod ugulebelyofilia...<br />

proceduruli TvalTaxedvis Tanaxmad ki,<br />

piriqiT _ reJimi ar iTvleba demokratiulad, Tu qveynis<br />

mosaxleoba mudmivad ar axorcielebs saTanado Se-<br />

Tanxmebul kontrols fuZemdeblur kanonTa preskripciul<br />

Sinaarsze _ imis miuxe<strong>da</strong>vad, Tu TviTon es Sinaarsi<br />

ramdenad demokratiulad gamoiyureba.<br />

is SeiZleba <strong>da</strong>vaxasiaToT rogorc “neoinstitucionalizmis<br />

ideologia”. neoliberalizmi aris ideologia, romelic<br />

amtkicebs Semdegs: “moaxdineT ekonomikis reforma liberaluri,<br />

sabazro institutebis safuZvelze <strong>da</strong> Tqven miiRebT ayvavebul<br />

ekonomikas”. politikuri sistemis mimarT misa<strong>da</strong>gebisas<br />

neoinstitucionalizmi, agreTve, amtkicebs Semdegs: “<strong>da</strong>akanoneT<br />

konstitucionaluri liberaluri demokratiis formaluri<br />

institutebi <strong>da</strong> Tqven miiRebT ayvavebul demokratias”.<br />

arc erT <strong>da</strong> arc meore midgomas sruliad ar ainteresebs<br />

is, Tu ris safuZvelze <strong>da</strong> rogor axdens mocemuli <strong>sazogadoeba</strong><br />

aseTi institutebis legitimacias. mocemuli sazogadoebisTvis<br />

am institutebis mniSvneloba demokratizaciis interesebisa<br />

<strong>da</strong> neoliberaluri ekonomikuri transformaciis sazRvrebs<br />

miRma Zevs.<br />

Cveni pirveli debulebis Tanaxmad, ara<strong>da</strong>emokratiul an naxevraddemokratiul<br />

qveynebSi, kerZod, saqarTveloSi, demokratizaciis<br />

procesSi substanciuri midgomis absoluturi prevalireba<br />

politikuri sistemis ganmsazRvrel faqtors warmoadgens.<br />

es politikuri sistema formalurad hgavs <strong>da</strong>savlur demokratiebs,<br />

magram <strong>da</strong>savleTis nimuSebisgan gansxvavdeba Tavisi<br />

arsiT, praqtikiTa <strong>da</strong> ganviTarebis perspeqtivebiT. aseT<br />

qveynebs SeuZliaT miiRon demokratiuli politikuri sistema<br />

<strong>da</strong>, amave dros, ar hqondeT demokratia proceduruli gagebiT.<br />

substanciuri midgoma, calmxrivobi<strong>da</strong>n gamomdinare, ideologias<br />

warmoadgens. amitom mas SeuZlia warmoSvas (<strong>da</strong> is warmo-<br />

Sobs kidec) korufcias, romelic faravs ufskruls formalur<br />

institutebsa <strong>da</strong> realur cxovrebas Soris. is warmoqmnis politikur<br />

institutebs, romlebic xSirad korumpirebulia im<br />

TvalsazrisiT, rom Tavisi realuri SinaarsiT, funqcionirebiTa<br />

<strong>da</strong> konsoli<strong>da</strong>ciiT isini arsebiTad gansxvavdeba Cafiqrebuli<br />

nimuSisagan. proceduruli midgoma a<strong>da</strong>sturebs, rom demokratiuli<br />

institutebis funqcionireba, mniSvneloba <strong>da</strong><br />

39


marina musxeliSvili<br />

mdgradoba <strong>da</strong>mokidebulia maTi miRebis procedurasa <strong>da</strong> im<br />

mniSvnelobebze, romlebic maT miRebis procesSi mieniWa. ase-<br />

Ti midgomis gauTvaliswineblad SeuZlebelia mivuaxlovdeT<br />

realurad funqcionirebad demokratias.<br />

40<br />

2. demokratizaciis Teoriis gavlena<br />

demokratiis substancia (arseba) orgvarad SeiZleba ganisazRvros<br />

imis mixedviT, vlaparakobT Cven demokratiis idealze,<br />

Tu am idealze orientirebuli politikuri reJimebis<br />

konkretul formebze. pirvel SemTxvevaSi msjeloben demokratiis<br />

principebsa <strong>da</strong> Rirebulebebze, iseTebze, rogoricaa<br />

politikuri Tanasworoba an azris Tavisufali gamoTqma. meore<br />

SemTxvevaSi laparakia konkretul sakanonmdeblo normebze,<br />

romlebsac un<strong>da</strong> pasuxobdes politikuri reJimi, imisaTvis,<br />

rom SesaZlebeli iyos misi demokratiad miCneva. 1<br />

wina paragrafSi Cven cota “Cirqi movcxeT” demokratiis<br />

substanciur gagebas, roca demokratizaciis procesSi mis<br />

absolutur prevalirebas procedurul komponentze vuwodeT<br />

“ZiriTadi problema”. sinamdvileSi problema marto is<br />

ki ar aris, rom proceduras mcire yuradReba eTmoba, aramed<br />

imaSic, rom demokratizacia demokratiis iseT substanciur<br />

gagebas emyareba, romelic demokratiis idealebiTa <strong>da</strong> <strong>Rirebulebebi</strong>T<br />

ki ar operirebs, aramed <strong>da</strong>savluri demokratiebis<br />

konkretuli sakanonmdeblo normebiT (formaluri institutebiT).<br />

demokratizaciis Teorias safuZvlad udevs demokratiis<br />

“Sumpeteriseuli” gansazRvreba, rac niSnavs, rom es aris politikuri<br />

reJimi institutebis met-naklebad gansazRvruli<br />

CamonaTvaliT, rogoric aris Tavisufali, Tanaswori arCevnebi,<br />

politikuri <strong>da</strong> samoqalaqo uflebebi <strong>da</strong> Tavisuflebis<br />

nairsaxeobebi, SesaZloa, agreTve, kanonis warmmarTveloba.<br />

institutebis zusti CamonaTvali SeiZleba gansxvavdebodes<br />

avtori<strong>da</strong>n avtoramde, is SeiZleba kamaTsa <strong>da</strong> uTanxmoebas<br />

iwvevdes, magram principi erTi rCeba. amgvarad, demokratiis<br />

mSenebloba “demokratizaciis” formiT mdgomareobs uflebaTa<br />

<strong>da</strong> Tavisuflebis nairsaxeobaTa garkveuli CamonaTvalis<br />

institucionalizaciaSi, samarTlebrivi wesrigis <strong>da</strong>myarebasa<br />

<strong>da</strong>, ra Tqma un<strong>da</strong>, pirvel rigSi, TanamdebobaTa arCeviTobis<br />

sistemaSi.<br />

1 Ð. Äàëü, Î äåìîêðàòèè.


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

amgvari gageba “demokratizacias” arsebiTad aqcevs mxolod<br />

<strong>da</strong> mxolod “elitistur” procesad. es, pirvel rigSi, imitom<br />

xdeba, rom SezRudulia sazogadoebis gavlena politikur diskursze.<br />

institutebis ganxilvaSi monawileobis miReba (interesebisa<br />

<strong>da</strong> faseulobebisgan gansxvavebiT) aris specialistebis,<br />

politikosebisa <strong>da</strong> profesionalebis xvedri. demokratizaciis<br />

amgvari diskursi Tavi<strong>da</strong>n ar aris masobrivi: masebs mas-<br />

Si monawileobis miReba SeuZliaT mxolod rogorc mobilizaciis,<br />

manipulaciisa <strong>da</strong> kenWisyris monawileebs.<br />

demokratiis Sumpeteruli modeli elitisturad miiCneva<br />

iqac, sa<strong>da</strong>c is warmoiqmna _ liberaluri <strong>da</strong>savleTis demokratiebSi.<br />

magram <strong>da</strong>savleTis Sumpeteriseuli demokratiis<br />

“elitizmi” <strong>da</strong> Sumpeteriseuli instituciebis konsoli<strong>da</strong>ciaze<br />

<strong>da</strong>fuZnebuli demokratizaciis “elitizmi” elitizmis ori<br />

sxva<strong>da</strong>sxva SemTxvevaa. amis mizezi is aris, rom pirvel <strong>da</strong> meore<br />

SemTxvevaSi “elitebis” rols sxva<strong>da</strong>sxva aqtori asrulebs.<br />

<strong>da</strong>savleTis normatiuli gagebiT, demokratia politikuri<br />

procesia, romelSic eqspertebsa <strong>da</strong> specialistebs mniSvnelovani,<br />

magram SezRuduli roli ekisrebaT. <strong>sazogadoeba</strong> Tavad<br />

gnsazRvravs sakuTari ganviTarebis mimarTulebas, roca is pasuxobs<br />

kiTxvaze “saiT?” <strong>da</strong> am mimarTulebas irCevs politikuri<br />

liderebis politikuri mmarTvelobis nebis demokratiuli<br />

legitimaciiT. eqspertebi (e.i. mcodne a<strong>da</strong>mianebi) politikur<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebebze gavlenas imis xarjze moipoveben,<br />

rom pasuxoben kiTxvaze “rogor?”, anu ra gziT, rogori meTodebiT<br />

SeiZleba <strong>da</strong>saxuli miznis miRweva. eqspertebis roli<br />

miznis gansazRvraSi minimumamde un<strong>da</strong> iyos <strong>da</strong>yvanili, sxvagvarad<br />

demokratia meritokratiad ga<strong>da</strong>iqceva, rac Tanamerove<br />

<strong>da</strong>savluri demokratiebis erT-erTi <strong>da</strong>avadebac aris <strong>da</strong><br />

proceduruli demokratiis <strong>da</strong>mcvelebis kritikis sagans warmoadgens.<br />

demokratizacia, am procesis substanciuri gagebiT,<br />

eqspertebs (codnis nairsaxeobebs) politikur rols argunebs<br />

<strong>da</strong> maT centralur mniSvnelobas aniWebs pasuxis gacemisas SekiTxvaze<br />

“saiT?”. maTi gavleniT demokratiuli institutebis<br />

Sumpeteriseuli CamonaTvali iZens demokratiis arsis, <strong>da</strong> ara<br />

demokratiis meqanizmis, mniSvnelobas. amgvarad, izRudeba is<br />

potenciurad Ria sivrce, romelic eris momavali ganviTarebis<br />

gansazRvrisaTvis gamiznul politikuri brZolis SesaZlo<br />

variantul vels gaaCn<strong>da</strong>. ganviTarebis miznebi legitimacias<br />

iZens codnis <strong>da</strong> ara politikuri ga<strong>da</strong>wyvetilebis safuZvel-<br />

41


marina musxeliSvili<br />

ze. <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong>iyvaneba statistis rolamde, romelic mas<br />

obieqturad winaswargansazRvrul ganviTarebaSi eniWeba, nacvlad<br />

imisa, rom Tavisi momavlis Semoqmedis roli Seasrulos.<br />

aseTi saxiT politikuri ganviTarebis procesi <strong>da</strong>xuruli xdeba<br />

am procesis poperiseuli gagebiT <strong>da</strong> mas utopiuri socialuri<br />

inJineriis elementebi erTvis. post-sabWoTa sivrcisaTvis,<br />

romelmac mravali aTwleuli gaatara politikuri legitimaciisa<br />

<strong>da</strong> mmarTvelobis swored aseTi saSualebis pirobeb-<br />

Si, mocemul midgomaSi axali araferi ar aris, gar<strong>da</strong> imisa, rom<br />

ganviTarebis mizani Seicvala: komunizmis nacvlad gvaqvs demokratia,<br />

xolo marqsizm-leninizmis specialistebis nacvlad<br />

gvyvavs demokratizaciis specialistebi.<br />

amgvarad, Cveni meore debulebis Tanaxmad, demokratiis<br />

arsis (substanciis) <strong>da</strong>mcirebis Sedegad (empiriulad CamoTvladi)<br />

formaluri institutebis CamonaTvalamde <strong>sazogadoeba</strong><br />

ga<strong>da</strong>dis eqsperti-teqnokratebis xelSi, romlebsac ar gaaCniaT<br />

reprezentatiuri xasiaTi <strong>da</strong> ar SeuZliaT proceduruli<br />

demokratiis ganxorcieleba Tun<strong>da</strong>c elitarul-reprezentaciur<br />

doneze.<br />

42<br />

3. winaswarmetyveleba, romelic<br />

sakuTar Tavs qmnis<br />

rogorc ukve iTqva, demokratizacia, demokratiis Senebisagan<br />

gansxvavebiT, orientirebulia garegan ganzomilebad nimuSebze.<br />

amitom is <strong>da</strong>xuruli teleologiuri proeqtis ideologiur<br />

saxes iRebs. am procesSi mTeli <strong>sazogadoeba</strong>a CarTuli,<br />

romelic ganfenilia droSi, Tumca _ sasrulSi. rac ufro<br />

meti eqspertuli “codna” <strong>da</strong> maRali xarisxis teqnokratiuli<br />

ga<strong>da</strong>wyvetileba iqneba gamoyenebuli <strong>da</strong>saxuli miznis misaRwevad,<br />

miT ufro swrafad iqneba is miRweuli. “winaswarmetyveleba”,<br />

romelic mocemulia Tavad procesis saxelwodebaSi –<br />

“demokratizacia”, demokratiis miRweva _ sakuTari Tavis Semoqmedi<br />

xdeba.<br />

sazogadoebrivi mecnierebani <strong>sazogadoeba</strong>Si politikur<br />

rols imitom TamaSoben, rom momavlis codna, romlis prognozsac<br />

isini yovel mocemul momentSi iZlevian, Tavad am momavals<br />

cvlis <strong>da</strong> procesis monawileebis racionalur strategiebze<br />

gavlenas axdens. “winaswarmetyveleba, romelic Tavis<br />

Tavs qmnis” – es aris movlenebi, romlebic ar moxdebo<strong>da</strong>,<br />

isini rom nawinaswarmetyvelebi ar yofiliyo. winaswarmetyvelebas,<br />

romelic Tavis Tavs qmnis, ukuefeqtic SeiZleba


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

hqondes: nawinaswarmetyvelebi movlenebi SeiZleba swored<br />

imitom ar moxdes, rom isini iwinaswarmetyveles. aseTi winaswarmetyvelebis<br />

yvelaze cnobili magaliTia marqsistuli<br />

klasobrivi brZola, romelmac meoce saukunis istoria Secvala.<br />

sxva sityvebiT rom vTqvaT, <strong>sazogadoeba</strong>, romelmac Tavisi<br />

momavlis Sesaxeb raRac icis, ufro sxvagvarad viTardeba,<br />

vidre is, romlisTvisac momavali ucnobia.<br />

demokratiis gagebisadmi substanciuri midgomis siZliere<br />

procedurulTan Se<strong>da</strong>rebiT ganuyofelia demokratizaciis,<br />

rogorc istoriulad ganpirobebuli procesis Taviseburebisgan,<br />

romelic TiTqos gar<strong>da</strong>uvalia. aseTi gagebis SemTxvevaSi<br />

is gamoxatulad iZens poperiseul istoricistul xasiaTs<br />

(aqve aRvniSnavT, rom es xdeba procesis droSi ganfenilobis<br />

fonze, e.i. demokratizacia aseTi gagebiT aris ara gar<strong>da</strong>qmnebis<br />

paketi, romlebic iwyeba <strong>da</strong> sruldeba or-sam weliwadSi,<br />

aramed droSi gacilebiT ufro gaWimuli procesi). am gagebas,<br />

romelic periferiul qveynebSi demokratiis mSeneblobis<br />

praqtikul politikaSi dominirebs, gansakuTrebiT didi politikuri<br />

mniSvneloba gaaCnia. is rekursiulad gansazRvravs<br />

bevr movlenas, iwvevs efeqts “winaswarmetyvelebisa, romelic<br />

sakuTar Tavs qmnis”, zogjer Sebrunebuli niSniT. politikuri<br />

urTierTqmedebis procedura <strong>da</strong>saxuli miznis diqtats<br />

eqvemdebareba. politikuri procesis racionalurad moqmedi<br />

monawileebi amas warmatebis miRwevis mizniT iTvaliswineben.<br />

praqtikosi politikosebi TavianT qmedebebs xSirad usa<strong>da</strong>geben<br />

nakarnaxeb imedebs, isini Tavisi interesebisaTvis eqspluatacias<br />

uweven demokratizacias, rogorc politikur paradigmas.<br />

amave dros, Tavad es idea Tu ideologia rekursiulad<br />

gavlenas axdens msoflio ganviTarebaze. es is codnaa, romelic<br />

axal realobas qmnis, xolo axali realoba sruliad ar<br />

emTxveva imas, rac nawinaswarmetyvelebi iyo.<br />

iseve, rogorc komunizmis marqsistulma Teoriam Secvala<br />

meoce saukunis politikis saxe TavisTavad, Tavisi artikulirebuli<br />

arsebobiT, aseve demokratizaciis, rogorc istoriis<br />

<strong>da</strong>sasrulis Teoriam, Secvala postsabWoTa sivrcis mravali<br />

qveynis (<strong>da</strong> ara marto maTi) istoria. Tumca, im momenti<strong>da</strong>n,<br />

rodesac warmoiSva demokratiuli tranzitebis Teoria,<br />

xolo fukuiama gamoxatav<strong>da</strong> moarul ideas istoriis <strong>da</strong>sasrulis<br />

Sesaxeb liberaluri demokratiis saxiT, kacobrioba<br />

un<strong>da</strong> mimxv<strong>da</strong>riyo, rom es swored is aris, rac arasodes iqneba;<br />

ar iqneba swored imitom, rom misi formulireba ukve mox<strong>da</strong>.<br />

sxva sityvebiT rom vTqvaT, is sazogadoebebi, romlebmac<br />

43


marina musxeliSvili<br />

sakuTari Tavis Sesaxeb ician, rom isini demokratizaciis procesSi<br />

imyofebian, sruliad sxva sazogadoebebia, vidre isini,<br />

romlebmac TavianTi momavali ki ar ician, aramed ubralod<br />

aSeneben imas, rac surT, rom hqondeT. amitom is, rasac isini<br />

qmnian, SeiZleba arc iyos cudi ram, magram es is aRar iqneba,<br />

rasac maT uwinaswarmetyvelebdnen.<br />

amasTanave, saqme is ki araa, rom potenciurma diqtatorebma<br />

ician, risi un<strong>da</strong> eSinodeT <strong>da</strong> isini TavianTi diqtaturebis<br />

<strong>da</strong>cvis meTodebs gamoimuSaveben. amis analogiurad, liberaluri<br />

demokratiebi gamoimuSaveben socialuri politikis me-<br />

Todebs imisaTvis, rom Tavi <strong>da</strong>icvan Zalauflebaze proletariatis<br />

im pretenziebisgan, romlebic komunizmis Teoriis Sedegad<br />

warmoiSva. saqme is aris, rom potenciuri diqtatorebi<br />

srul oportunizms avlenen <strong>da</strong> demokratiisaTvis pirvel mebrZolebad<br />

iqcevian. isini Tavad demokratiis saxes cvlian sruliad<br />

axali mimarTulebiT. politikurad Tanaswori procedurebisgan<br />

dRevandeli gandgoma yovelTvis SeiZleba aixsnas momavalSi<br />

warmatebis miRwevis aucileblobiT.<br />

erT-erT naSromSi jorj sorosi amtkiceb<strong>da</strong>, rom im winaswarmetyvelebis<br />

principebis gaTvaliswineba, romelic Tavis<br />

Tavs qmnis, mas kapitalis <strong>da</strong>grovebaSi <strong>da</strong>exmara <strong>da</strong> xeli Seuwyo,<br />

konkurentebisaTvis momavlis winaswarmetyvelebis saqmeSi moego.<br />

sorosma ico<strong>da</strong>, rom konkurentebi erkvevian bazris prognozebSi<br />

<strong>da</strong> iTvaliswineb<strong>da</strong>, rom es prognozebi arasdros<br />

aRsruldeba. <strong>da</strong>axloebiT igive <strong>da</strong>emarTa demokratias saqar-<br />

TveloSi, oRond Sebrunebuli efeqtebiT. saqarTeloSi e. w. Ria<br />

sazogadoebis ganviTarebis istoria, romelic vardebis revoluciiT<br />

<strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>, aris istoria imis Sesaxeb, rogor wamoego<br />

Tavad sorosi imave ankesze, ris Sedega<strong>da</strong>c Ria sazogadoebis<br />

nacvlad man xeli axali <strong>da</strong>xuruli paradigmis ganviTarebas Seuwyo.<br />

man cu<strong>da</strong>d gaugo Tavis maswavlebels, popers <strong>da</strong> saboloo<br />

jamSi is gaakeTa, risi winaaRmdegic iyo poperi: Tavad gamovi<strong>da</strong><br />

winaswarmetyveli-politikosis rolSi. Tav<strong>da</strong>pirvelad man<br />

proceduruli midgomis gamoyeneba sca<strong>da</strong>. is iZulebuli iyo,<br />

komunikaciebis im saSualebebs <strong>da</strong>yrdnobo<strong>da</strong>, romlebic arasimetriulia<br />

am midgomasTan mimarTebaSi (amis Sesaxeb ix. qvemoT).<br />

amis Sedegad mis mier gamoyenebuli komunikaciis saSualebebi<br />

(saerTaSoriso fondebi <strong>da</strong> en-ji-o Tavad iqca Setyobinebad _<br />

uwyebad; maT politikuri funqcia SeiZines.<br />

SeiZleba sawinaaRmdego azric gamoiTqvas, romlis Tanaxmad<br />

demokratia warmoadgens ualternativo prioritets ganviTarebuli<br />

demokratiebisTvisac. am qveynebis moqalaqeebi,<br />

44


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

romlebic TavianT sistemebs akritikeben, amodian imave <strong>Rirebulebebi</strong><strong>da</strong>n<br />

<strong>da</strong> principebi<strong>da</strong>n, romlebic demokratias udevs<br />

safuZvlad. magram winaswarmetyveleba, romelic Tavis Tavs<br />

qmnis, gansxvavdeba demokratiul idealebze orientaciis <strong>Rirebulebebi</strong>sagan<br />

imiT, rom am winaswarmetyvelebas gaaCnia konkretuli<br />

faqtobrivi orientirebi, romlebic neoinstitucionalizmma<br />

warmoSva. demokratiis mSenebloba dominanturi paradigmis<br />

modeliT – es ar aris igive, rac ocneba, ukeTesad mivuaxlovdeT<br />

demokratiis idealebs politikuri sistemis<br />

srulyofis gziT. demokratizacia mxolod im SemTxvevaSi<br />

iqceva winaswarmetyvelebad, romelic Tavis Tavs qmnis, Tu gansazRvreba<br />

imis, rac aris demokratia <strong>da</strong> am nimuSisken Semdgomi<br />

winsvlac mocemuli sazogadoebis kompetenciis farglebs<br />

miRma aris (SesaZloa, misi periferiulobis gamo).<br />

konkretuli institutebis, rogorc ganviTarebis orientirisa<br />

<strong>da</strong> mibaZvis nimuSis, SemoReba demokratizaciis ideologiis<br />

warmoSobis aucilebeli komponentia, rac movlenaTa ganviTarebaze<br />

axdens gavlenas. is meore planze moaqcevs am institutebis<br />

RirebulebiT araerTgvarovan mniSvnelobas, ugulebelyofs<br />

Sinagan winaaRmdegobriobas. es ukanaskneli axasiaTebs<br />

<strong>da</strong>savleTSi arsebul institutTa erTobliobas, romlebic liberaluri<br />

konstituciuri demokratiis safuZvels warmoadgenen.<br />

amgvarad, xdeba ugulebelyofa am institutebis diskursiuli<br />

mniSvnelobisa, romelic SeiZleba araerTmniSvnelovani<br />

yofiliyo sxva<strong>da</strong>sxva viTarebaSi. <strong>da</strong>savleTis politikuri<br />

institutebis Riaoba, romelTa fardobiTi Riaoba sayovelTaod<br />

aris aRiarebuli, “ixureba”, rogorc ki isini iZenen “mniSvnelobis”<br />

<strong>da</strong> ara “proceduris” Sinaarsobliv <strong>da</strong>tvirTvas.<br />

demokratizaciam “icis” im miznebis Sesaxeb, romlebsac<br />

un<strong>da</strong> miaRwios <strong>da</strong> demokratiis institutebs ganixilavs, rogorc<br />

aseTebs <strong>da</strong> ara rogorc <strong>sazogadoeba</strong>Si arsebuli konteqstualuri<br />

winaaRmdegobebis ga<strong>da</strong>wyvetis saSualebas. amis Sedegad<br />

xdeba sazogadoebis misa<strong>da</strong>geba momavali institutebisadmi<br />

<strong>da</strong> ara piriqiT. am TvalsazrisiT is Seesabameba utopiuri<br />

ganviTarebis poperul gegmas “etapobrivi inJineriis” sapirispirod.<br />

es aris Cveni mesame debuleba.<br />

4. demokratizacia, rogorc globalizacia<br />

rodesac vamtkicebT, rom demokratizacia Tavisi arsiT gansxvavdeba<br />

demokratiis mSeneblobisgan, isic un<strong>da</strong> mivuTiToT,<br />

raSi mdgomareobs amgvari gansxvavebis mizezebi; ratom ar Se-<br />

45


marina musxeliSvili<br />

iZleba iseT qveynebSi, rogoric aris saqarTvelo, gavakeToT<br />

igive, rasac Tavis droze <strong>da</strong>savleTis demokratiebi akeTebdnen.<br />

Cven <strong>da</strong>vimowmeT makluieni <strong>da</strong> mivuTiTeT erT-erT yvelaze<br />

ufro arsebiT konteqstze, romelic am gansxvavebis xasiaTs<br />

cxadyofs. amgvar konteqsts warmoadgens globalizacia.<br />

globaluri komunikacia qmnis im arasimetriul (garegnulad)<br />

konteqsts, romelSic demokratiis mSenebloba demokratizaciis<br />

niSnebs iZens. globalizaciis mimarT periferiuli<br />

procesebi gareSe gavlenebs ganicdis, romlebic gamoricxavs<br />

Zveli demokratiebis istoriuli gamocdilebis gameorebas.<br />

nebismieri sazogadoebis ganviTareba erTdroulad ramdenime<br />

mimarTulebiT xdeba, romlebic erTmaneTze gavlenas<br />

axdens, magram, amave dros, Se<strong>da</strong>rebiT <strong>da</strong>moukidebelia. aseTia,<br />

magaliTad, ekonomikis ganviTareba, kulturuli cvlilebebi<br />

<strong>da</strong> a.S. amgvari cvlilebebi nawilobriv stiqiurad <strong>da</strong> winaswar<br />

moumzadeblad mimdinareobs, xSirad ki isini <strong>da</strong>gegmilia <strong>da</strong><br />

imarTeba. am dros mniSvnelovani is aris, rom <strong>da</strong>gegmili <strong>da</strong> warmarTuli<br />

cvlilebebi un<strong>da</strong> Seesabamebodes realur <strong>da</strong> ara warmosaxviT<br />

gamowvevebs; winaaRmdeg SemTxvevaSi, isini sargeblobas<br />

ar moitans <strong>da</strong> ganviTarebas avnebs kidec.<br />

warmovidginoT iseTi situacia, rodesac <strong>sazogadoeba</strong> “xe<strong>da</strong>vs”<br />

gamowvevis nawils, dgams nabijebs maTze sapasuxod <strong>da</strong> ver<br />

amCnevs sxva nawils, romelic aranakleb problematuria. is sa-<br />

Sualebas aZlevs movlenebs, romlebic am gamowvevebis Sedegia,<br />

stiqiurad ganviTardes. ase, neoliberaluri politika SeiZleba<br />

mimarTuli iyos ekonomikuri produqtiulobis zr<strong>da</strong>sa<br />

<strong>da</strong> ekonomikuri maCveneblebis momatebaze. amasTanave, mas<br />

SeiZleba uyuradRebad <strong>da</strong>rCes is, rom am dros izrdeba ekonomikuri<br />

uTanasworobac. raRac momentSi uTanasworobis zr<strong>da</strong>m<br />

SeiZleba iseTi saSiSi socialuri formebi miiRos, rom ekonomikis<br />

Semdgomi zr<strong>da</strong> SeuZlebeli gaxdes (magaliTad, mosaxleobis<br />

gaRaribebuli fenebi Svilebs ganaTlebas ver miscemen,<br />

ris Sedega<strong>da</strong>c ekonomika <strong>da</strong>kargavs kvalificiur sawarmoo Zalas).<br />

Tu aseT viTarebaSi mmarTveloba <strong>da</strong> <strong>sazogadoeba</strong> Zlier<br />

ideologizirebulia, maSin is SeiZleba miiswrafodes neoliberaluri<br />

politikis, rogorc ekonomikis ganviTarebis erTaderTi<br />

swori formis, kidev ufro metad gaZlierebisken. amas-<br />

Tanave, man SeiZleba kvlavac ugulebelyos socialuri problemebi<br />

mxolod im mizeziT, rom RaribTa saprotesto gamosvlebs<br />

is aRiqvams, rogorc reaqciuls (rasac SeCereba sWirdeba)<br />

<strong>da</strong> ara rogorc demokratiuli procesis nawils. qvemo-<br />

46


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

<strong>da</strong>n momdinare “Setyobineba” imis Sesaxeb SeiZleba imitom iyos<br />

ugulebelyofili, rom Setyobinebis arxi (komunikaciis saSualeba)<br />

– proceduruli demokratia – metismetad susti aRmoCndes<br />

dominantur ideologiasTan Se<strong>da</strong>rebiT.<br />

Tavis droze evropaSi komunizmis aCrdilma <strong>da</strong>iwyo siaruli.<br />

is mianiSneb<strong>da</strong>, rom kapitalizmisa <strong>da</strong> liberalizmis miRwevebs<br />

sazogadoebis yvela fena Tanabrad ar miesalmebo<strong>da</strong>. ma-<br />

Sin es Setyobineba ara Tu gaigzavna, aramed is gaiges kidec.<br />

demokratiuli komunikaciis arxi ara Tu <strong>da</strong>sust<strong>da</strong>, aramed gaZlier<strong>da</strong><br />

misi uwyveti muSaobis mizniT: meoce saukuneSi politikuri<br />

uflebebi <strong>da</strong> Tavisufleba masiuri gax<strong>da</strong>.<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, Znelia ar <strong>da</strong>vinaxoT, mxedvelobi<strong>da</strong>n gamogvrCes,<br />

ugulebelvyoT ekonomikuri uTanasworobebi, romlebic<br />

kapitalizmma warmoSva. amasTanave, isini (maTi mowesrigebis meqanizmebi)<br />

ukve didi xania kargad aris integrirebuli Tanamedrove<br />

demokratiebis procesualur modelebSi. magram globalizaciis<br />

ganviTareba warmoSobs axal uTanasworobebsa <strong>da</strong> winaaRmdegobebs,<br />

romlebic aranaklebad mwvavea, vidre maTi kapitalisturi<br />

winamorbedebi, romlebic jer kidev imyofeba araartikulirebad<br />

sferoSi <strong>da</strong>, amasTanave, ar eqvemdebareba mowesrigebas<br />

proceduruli demokratiis farglebSi. Tumca, maTi<br />

ar<strong>da</strong>naxva an maTi miCneva ubralod reaqciul gamonaxtomebad<br />

mxolod Rrmad ideologizirebul a<strong>da</strong>mianebs SeuZliaT.<br />

axal uTanasworobaTa Soris gansakuTrebiT mniSvnelovania<br />

is, rac socialur-kulturul identurobebTan aris <strong>da</strong>kavSirebuli.<br />

komunikaciis liberalizaciam, axal – globalurinformaciul-komunikaciur<br />

sivrceSi Sesvlam saqarTveloSi,<br />

rusulis nacvlad, gamoiwvia axali “prestiJuli” enis – inglisuris<br />

– warmoSoba. gaCn<strong>da</strong> codnis, simboloebisa <strong>da</strong> Cvevebis<br />

kompleqsi, romlebic am enaze <strong>da</strong>myarebul sainformacio sferos<br />

ukavSirdeba. samuSaos Sovna, maRali anazRaureba, prestiJi,<br />

Tanamdeboba <strong>da</strong> sxva axla uSualod ukavSirdeba inglisuris<br />

codnasa <strong>da</strong> Sesabamis informatiul-komunikaciur sferoSi<br />

CarTvas. politikuri <strong>da</strong> informaciuli kodebis globalizebuli<br />

samyaro mosaxleobis mxolod nawilisTvis aris<br />

xelmisawvdomi, romelmac Tan<strong>da</strong>TanobiT (xolo Semdeg ucbad<br />

– revoluciis Sedegad) maRali politikuri klasis adgili<br />

(“niSa”) <strong>da</strong>ikava, maSin, rodesac mTels <strong>da</strong>narCen mosaxleobas<br />

jer ar miuRia ukanaskneli wlebis gar<strong>da</strong>qmnebisgan uSualo mogeba.<br />

piriqiT, ekonomikurad <strong>da</strong> socialurad “sxva mosaxleoba”<br />

droTa viTarebaSi ara marto sul ufro wagebuli xdeba,<br />

47


marina musxeliSvili<br />

aramed is Tavisi identurobiT “meorexarisxovan” a<strong>da</strong>mianTa<br />

rigSi ga<strong>da</strong>dis.<br />

iseTi “jadosnuri” sityvebi, rogoric aris demokratia, samoqalaqo<br />

<strong>sazogadoeba</strong>, evropa <strong>da</strong> sxva, mocemul SemTxvevaSi<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli aRmoCn<strong>da</strong> ara mTels <strong>sazogadoeba</strong>sTan, aramed<br />

mis nawilTn. amis Sedegad maTi Sinaarsoblivi <strong>da</strong>tvirTvis Tanabari<br />

ganxilva garTul<strong>da</strong>. sazogadoebis erTi <strong>da</strong> igive fenebi<br />

aRmoCn<strong>da</strong> globalizaciis, aseve demokratizaciis avangardSi.<br />

amdenad, demokratiis “arseba” gax<strong>da</strong> “swavlebadi” <strong>da</strong> ara<br />

“Camoyalibebadi”. is <strong>da</strong>kavSirebulia codnasTan <strong>da</strong> ara gagebasTan.<br />

komunikaciis arxi (globalizacia) <strong>da</strong> Setyobineba, romelic<br />

am arxiT ga<strong>da</strong>icema (demokratia), airia.<br />

amgvari debuleba garkveuli gagebiT marqsistulad JRers:<br />

Tavis droze marqsic amtkiceb<strong>da</strong>, rom burJuazia universaluri<br />

<strong>Rirebulebebi</strong>s saxiT Tavis viwro klasobriv interesebs<br />

icavs. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, liberalurma demokratiebma gauZles<br />

am kritikas, xolo klasobrivi eqspluataciis Teoriam drois<br />

gamoc<strong>da</strong>s ver gauZlo. es debuleba SeiZleba kidev ufro marqsistuli<br />

gavxadoT, Tu warmoqmnil winaaRmdegobebs <strong>da</strong>vukav-<br />

SirebT ara globalizacias, aramed axali ekonomikuri bazisis<br />

ganviTarebas: postindustriul, informatiul ekonomikas,<br />

romelic warmoqmnis axal zednaSens <strong>da</strong> axal klasobriv <strong>da</strong>yofas.<br />

SeiZleba gamwvavebis ukidures zomamde mivideT <strong>da</strong> ganvacxadoT,<br />

rom axali warmoebis axali ekonomikuri saSualebebi,<br />

romlebic axal ekonomikur baziss axasiaTebs, aris ara miwa,<br />

kapitali an sxva materialuri resursebi, aramed codna <strong>da</strong> Cvevebi,<br />

<strong>da</strong> Tu amavdroulad mosaxleobis is fenebi, romlebsac<br />

ukeTesad miesvleba am resursebTan (romlebic Tavisi arsebiT<br />

<strong>da</strong>savluria) <strong>da</strong> romlebic axal mmarTvel klass warmoqmnian,<br />

mTels <strong>da</strong>narCen mosaxleobas marginalebad aqceven.<br />

u<strong>da</strong>oa, rom Cvens <strong>sazogadoeba</strong>Si aseTi Sexedulebebi <strong>da</strong>farulad<br />

(aseTi formiT araartikulirebulad) mxurvale gamo-<br />

Zaxilsa <strong>da</strong> mraval momxres hpovebs. amitom isini minimum ganxilvasa<br />

<strong>da</strong> refleqsias imsaxurebs. magram SekiTxva, romelic<br />

mocemuli statiis konteqstSi un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vsvaT, sxva aris: SeuZlia<br />

Tu ara Cvens politikur sistemas “demokratizaciis” meSveobiT<br />

ga<strong>da</strong>xarSos axali globaluri winaaRmdegobebi <strong>da</strong> uTanasworobani<br />

ise, rogorc es gaakeTes liberalurma demokratiebma<br />

ekonomikur uTanasworobasTan <strong>da</strong>kavSirebiT?<br />

demokratiis unari, gaumklavdes konfliqtebs, romlebic<br />

sxva<strong>da</strong>sxva tipis uTanasworobis Sedega<strong>da</strong>a gaCenili, Zlieri<br />

48


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

argumentia “substanciuristebis” sasargeblod: maTi azriT,<br />

demokratiuli institutebi TavisTavad ar SeiZleba sabolo<br />

jamSi gamoyenebul iqnas mxolod maT mier, vinc maT propagan<strong>da</strong><br />

gauwia. is, rom maTi Camoyalibeba mox<strong>da</strong>, es ganviTarebis<br />

mxolod pirvel etapzea mniSvnelovani. SemdgomSi es araarsebiTi<br />

xdeba. elodeT am institutebis konsoli<strong>da</strong>cias <strong>da</strong> Tqveni<br />

demokratizacia demokratiis nayofs moitans. Tqveni Svilebi<br />

demokratiis periodSi icxovreben.<br />

magram uTanasworobebs, romlebsac globalizacia warmo-<br />

Sobs, erTi axali Tavisebureba aqvs, romelic winamorbedi konfliqtebisTvis<br />

ar aris <strong>da</strong>maxasiaTebeli. isini Cndeba ara erTi<br />

sazogadoebis farglebSi, aramed msoflio masStabiT. amitom<br />

arCevnebis demokratiuli instituti ar aris procedurulad<br />

swori pasuxi am gamowvevaze; magaliTad, amerikis prezidents<br />

mxolod amerikelebi irCeven, xolo msoflio bankis eqspertebs<br />

saerTod aravin irCevs. principSi, saerTaSoriso institutebi<br />

ver iqneba demokratiuli <strong>da</strong> uTanasworobani, romlebic<br />

maT funqcionirebas ukavSirdeba, reprezentaciis gziT ar<br />

ga<strong>da</strong>iWreba. marTalia, es institutebi mimarTulia demokratiisa<br />

<strong>da</strong> ganviTarebis xelSesawyobad, magram maT Tavisi arsiT<br />

mainc mxolod substanciuri cvlilebebisTvis xelSewyoba SeuZlia;<br />

Tavisi arsebobis faqtiT isini ukve arRveven politikuri<br />

procesis monawileTa procedurul Tanasworobas.<br />

ase magaliTad, mesame samyaros qveyanaSi genderuli Tanasworobis<br />

<strong>da</strong>myareba ori sxva<strong>da</strong>sxva gziT SeiZleba: erTi gzaa<br />

<strong>da</strong>vweroT sakonstitucio kanoni Tanasworobis universaluri<br />

stan<strong>da</strong>rtebis Sesabamisad, romlebic a<strong>da</strong>mianis liberalur<br />

uflebebSia Cadebuli <strong>da</strong> <strong>sazogadoeba</strong>s misi Sesruleba vaiZuloT.<br />

meore gza aseTia: SevqmnaT pirobebi imisaTvis, rom kacebma<br />

<strong>da</strong> qalebma kanonis miRebaSi procedurulad Tanabari<br />

monawileoba miiRon <strong>da</strong> saSualeba mivceT maT, awarmoon is, rasac<br />

erToblivad miiCneven mizanSewonilad. Sedegebi erTsa <strong>da</strong><br />

meore SemTxvevaSi SeiZleba Zlier gansxvavdebodes, gansakuTrebiT<br />

islamur <strong>sazogadoeba</strong>Si. “Tanasworoba” pirvel <strong>da</strong> meore<br />

SemTxvevaSi arsebiTad gansxvavebuli iqneba: pirvel Sem-<br />

TxvevaSi misi legitimacia arss <strong>da</strong>emyareba, xolo meore Sem-<br />

TxvevaSi – proceduras. <strong>da</strong>savluri liberaluri demokratiebi<br />

yovelTvis am dilemis winaSe idgnen. maT axasiaTebs Tavisi<br />

Sinagani uTanasworobebis ga<strong>da</strong>wyveta, rac maT kidevac aniWebs<br />

Ria <strong>da</strong> dinamiur xasiaTs. amasTanave, iq Tanasworobis legitimacia<br />

yovelTvis xels uwyob<strong>da</strong> yvelaze sust mxares, rac sa-<br />

Sualebas iZleo<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>laxuliyo winaaRmdegoba arssa <strong>da</strong> pro-<br />

49


marina musxeliSvili<br />

ceduras Soris. mesame msoflios qveyana sxva viTarebaSi imyofeba:<br />

misTvis dilema <strong>da</strong>kavSirebulia ara marto Tanasworobis<br />

sxva<strong>da</strong>sxva gagebasTan, romelic sazogadoebis SigniT arsebobs,<br />

aramed imasTanac, rom Tanasworobis legitimacia demokratizaciis<br />

droSis qveS uZlieres mxares ukavSireba, anu politikur<br />

de-legitimaciasa <strong>da</strong> imaT marginalizacias, visTvisac<br />

un<strong>da</strong> SemoRebuliyo Tanasworoba. amave dros, sxvaobis ga<strong>da</strong>laxva<br />

arssa <strong>da</strong> proceduras Soris sakmaod rTuldeba. <strong>da</strong> Tu<br />

procduruli Tanasworobis gaZlierebas moaqvs politikuri<br />

dividendebi uTanasworobis usustesi mxarisTvis, maSin paradoqsulia,<br />

rom substanciuri Tanasworobis <strong>da</strong>cva uZlieres-<br />

Ta sasargeblod xdeba.<br />

demokratiis mxar<strong>da</strong>Weris procesis am kritikaze ori sxva<strong>da</strong>sxva<br />

pasuxi SeiZleba movisminoT. pirveli pasuxi aseTia: SevwyvitoT<br />

demokratiis ganviTarebisTvis saerTaSoriso xelSewyoba.<br />

meore pasuxi: gavaZlieroT es xelSewyoba <strong>da</strong> mivmarToT<br />

is ufro proceduruli miznebisaken. pirveli pasuxis ganxilva<br />

mivandoT radikalur antiglobalistebs (“Zirs sorosi”) <strong>da</strong><br />

SevCerdeT meoreze.<br />

uTanasworobebi, romlebic globalizacias ukavSirdeba,<br />

arsebobs <strong>da</strong> iarsebebs imisgan <strong>da</strong>moukideblad, moqmedebs Tu<br />

ara saerTaSoriso fondebi <strong>da</strong> organizaciebi. saerTaSoriso<br />

fondebis (globaluri samoqalaqo <strong>sazogadoeba</strong>) muSaobis<br />

erT-erTi mTavari miRweva aris arsebiTad ara is, rasac isini<br />

demokratizaciis qveynebisaTvis akeTeben, aramed is, rasac isini<br />

TavanTi qveynebisaTvis akeTeben, rodesac exmarebian maT im<br />

problemebis refleqsurad gaazrebaSi, romelTa Sesaxeb iyo<br />

mocemul statiaSi laparaki. am problemaTa gageba didi xania<br />

aRar aris axali bevri <strong>evropuli</strong> fondisTvis, romlebic cdiloben,<br />

gakvalon axali midgoma Tanasworobis proceduruli<br />

aspeqtis mxar<strong>da</strong>saWerad. globaluri, magram antiglobalisturi<br />

– aseTia is saerTaSoriso, msoflio samoqalaqo <strong>sazogadoeba</strong>,<br />

romelic cdilobs warmoiqmnas warsuli wlebis gamocdilebis<br />

gaTvaliswinebiTa <strong>da</strong> sakuTari rolis gacnobierebis<br />

safuZvelze.<br />

is problema, rom es jer kidev aris komunikaciis calmxrivi,<br />

arasimetriuli arxi <strong>da</strong> Setyobinebis Sinaarsis cvlileba,<br />

ar cvlis imas, rom Tavad komunikaciis arxi rCeba istoriulad<br />

axal politikur institutad, romelsac inovaciisa <strong>da</strong> moRvaweobis<br />

axali formebis Ziebis Sedegad jer kidev mouwevs transformireba<br />

iseT institutad, romelic Tavisi <strong>da</strong>niSnulebis<br />

Sesabamisi iqneba.<br />

50


irakli mWedliSvili<br />

adgili <strong>da</strong> alagi:<br />

komunaluri Tanasworobi<strong>da</strong>n plebsis<br />

demokratiamde<br />

politi ewodebis moqalaqesa mun Sina mkvidrsa.<br />

sulxan-saba, “leqsikoni <strong>qarTuli</strong>”<br />

SeiZleba is Taoba, romelic komunaluri cxovrebis wess<br />

marTlac moeswro, ukve ga<strong>da</strong>Senebis pirzea (an mavans un<strong>da</strong>, rom<br />

ase iyos), magram ratomRac iseTi STabeWdileba iqmneba, TiTqos<br />

isinic, vinc qveyanas ufro gvian moevlina, viwro saTavsoebisa<br />

<strong>da</strong> saerTo samzareuloebis oxSivariT gamZafrebul<br />

swrafvas priviligirebul-komfortul ze<strong>da</strong> fenaSi “gaWris”<br />

mainc pavlovis pirobiTi refleqsiviT atareben.<br />

sinamdvileSi aq, rogorc Cans, Tavs isev a<strong>da</strong>mianuri “naklovani<br />

buneba” avlens <strong>da</strong> ze<strong>da</strong>piruli msgavsebac, etyoba, am safuZvli<strong>da</strong>n<br />

modis. analogia erTaderTia, rasac ena <strong>da</strong> kultura<br />

gvTavazobs, Torem saqme zoga<strong>da</strong><strong>da</strong>mianuri senis gamovlenis<br />

Zveli romaulisgan sakmaod gansxvavebul movlenasTan,<br />

kerZod, _ qarTul sinamdvilesTan gvaqvs. arc sabWoTa drois<br />

“komunaluri yofa” yofila romauli samoqalaqo cxovrebis<br />

wesis identuri (laT. commune-<strong>da</strong>n, rac sazogadoebriv, saerTo<br />

qonebas niSnav<strong>da</strong>) <strong>da</strong> arc sityva plebsi esa<strong>da</strong>geba srulad<br />

im warmonaqmns, rasac Cveni amoZravebuli, saSovarze gamosuli<br />

masa qmnis.<br />

marTalia, cota ar iyos saeWvod JRers Jan-Jak rusos mosazreba<br />

_ is vinc pirvelad SemoRoba miwa <strong>da</strong> ganacxa<strong>da</strong> _ “es<br />

Cemia!” _ TaRliTi <strong>da</strong> matyuaraao, magram, meore mxriv, Znelia<br />

mas ar <strong>da</strong>eTanxmo, rom samoqalaqo <strong>sazogadoeba</strong>s safuZveli<br />

swored am “TaRliTobam” Cauyara. Tumca, Cveni bolo aTwleulebis<br />

gamocdileba rusos mosazrebis pirveli nawilis ueWveli<br />

gaziarebis cdunebisakenac gvibiZgebs.<br />

rom ara guSindel “Tanaswor uqonelTa” dRevandeli zRvar<strong>da</strong>udebeli<br />

sixarbe, SeiZleba gverwmuna, rom rusoseuli “bednieri<br />

sazogadoebisken” <strong>da</strong>brunebis umniSvnelovanesi piroba<br />

51


irakli mWedliSvili<br />

marTlac kerZo sakuTrebis uaryofaa. Tu mmarTveli elitis<br />

mcirericxovan wres mxedvelobaSi ar miviRebT, sabWoTa <strong>sazogadoeba</strong><br />

qonebrivi cenzis mixedviT civilizaciis ukusvlis<br />

rusos ocnebis xocSesxmasTan Zalze axlos idga. magram, rogorc<br />

Cans, “macduri” ara qonebriv biwsa Tu ubiwoebaSi, aramed<br />

sxvaganaa Casaxlebuli...<br />

zogi ityvis, Tavi <strong>da</strong>vaneboT am ucxo terminebis, ucxo enisa<br />

<strong>da</strong> azrovnebis “naglejebis frials”, Cven Cveni kultura <strong>da</strong><br />

tradicia gagvaCnia <strong>da</strong> imas vendoTo. marTalic iqneba, oRond<br />

im gagebiT, rom is safuZvlebi, rac <strong>da</strong>savluri tipis civilizacias<br />

apirobebs, “ucxo xili” arc Cveni winaprebisaTvis yofila.<br />

didi xania “gacxad<strong>da</strong>” is, rom a<strong>da</strong>mianur mankier bunebas<br />

biwierebisagan eTikuri norma icavs. es norma kvalavac erTaderTia,<br />

rac materialuri momxveWelobis ukidegano swrafvas<br />

zRu<strong>da</strong>vs <strong>da</strong> mas saerTo sargeblobis, aRmSeneblobis kalapot-<br />

Si agdebs.<br />

xanmokle a<strong>da</strong>mianur cxovrebas yofis warmaval-efemeruli<br />

doni<strong>da</strong>n myar <strong>da</strong> Sorsmaval RirebulebaTa sferosken swored<br />

zneobrivi miswrafeba warmarTavs. <strong>da</strong>sturisaTvis isev<br />

enas un<strong>da</strong> mivmarToT. sulxan-sabas epigrafad gamotanili<br />

ganmartebis Sinaarsze qvemoT iqneba saubari, aq ki yuradReba<br />

am gamonaTqvamis erT, bolo sityvaze SevaCeroT: mkvidri<br />

_ n. mk¢dri. am ukanasknels ki aseTi ganmarteba aqvs _ <strong>da</strong>nia<strong>da</strong>gebuli.<br />

TviT “<strong>da</strong>nia<strong>da</strong>gebulis” Zireul sityvas, nia<strong>da</strong>gs,<br />

saba ase ganmartavs: “maradis myofi, n. sania<strong>da</strong>go (anu samaradisod<br />

saxmari)”.<br />

rogorc vxe<strong>da</strong>vT, sityva “nia<strong>da</strong>gis” pirveladi mniSvneloba<br />

maradis (nia<strong>da</strong>g) myofobas gulisxmobs <strong>da</strong> savaraudoa, rom Tanamedrove<br />

qarTul enaSi am sityvis <strong>da</strong>mkvidrebuli mniSvneloba<br />

_ miwis nayofieri fena, humusi (laT. humus), meoradi warmoSobisaa,<br />

xolo ga<strong>da</strong>taniTi mniSvneloba _ risame safuZveli,<br />

sayrdeni, bazisi an piroba ki <strong>da</strong>kavSirebuli swored adreul<br />

gaazrebasTan aris.<br />

aqe<strong>da</strong>n naTeli xdeba, rom sityva “nia<strong>da</strong>gis” konotacia mravlismomcvelia,<br />

rom miwis nayofieri fena ara nebismieri, maT<br />

Soris bunebrivi, aramed swored is garemoa, sa<strong>da</strong>c maradi<br />

kvlavwarmoeba xdeba. amas ki, sxva sityvebiT, kulturuli sivrce<br />

an kulturuli veli hqvia. TviT laTinuri sityva kulturac<br />

(cultura) xom agrokulturi<strong>da</strong>n (agri-cultura) modis <strong>da</strong> paralelizmi<br />

am SemTxvevaSi <strong>qarTuli</strong> azris sakacobrio civilizaciur<br />

safuZvlebTan Tanaziarobas un<strong>da</strong> migviTiTebdes.<br />

52


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

swored Tanaziarobas, radgan nasesxobisa <strong>da</strong> wabaZvis Sem-<br />

TxveviTobisagan mas is organuli sistemuroba ganasxvavebs,<br />

romelic imave sulxan-sabas leqsikonSi aSkarad vlindeba.<br />

am SemTxvevaSi, im saTqmelis gaTvaliswinebiT, risTvisac es<br />

werili iwereba, yuradReba sistemuri erTianobis mxolod<br />

erT, calkeul magaliTze un<strong>da</strong> gavamaxviloT. kerZod, Tu nia<strong>da</strong>gi<br />

miwis is nawilia, sa<strong>da</strong>c mudmivi kvlavwarmoeba xdeba,<br />

maSin enaSi kulturul <strong>da</strong> arakulturul garemoTa gansxvavebuli<br />

gaazrebac aucileblad un<strong>da</strong> aisaxebodes. adgilisa<br />

<strong>da</strong> alagis sabaseul ganmartebebSi es momenti Zalze kargad<br />

vlindeba:<br />

alagi ewodebis, sa<strong>da</strong> kaci <strong>da</strong>jdes anu <strong>da</strong>dges, anu <strong>da</strong>idvas<br />

rame; xolo adgili qveyanisa nakveTTa anu mciresa<br />

rasme saxlTa aRsaSenebelTa anu <strong>da</strong>baTa <strong>da</strong> saxlebTa <strong>da</strong><br />

savena£e <strong>da</strong> misTanaTa adgili.<br />

ese igi, nia<strong>da</strong>gi adgilia, sa<strong>da</strong>c a<strong>da</strong>miani samu<strong>da</strong>mod (sania<strong>da</strong>god)<br />

efuZneba (mkvidrdeba), xolo alagi _ sa<strong>da</strong>c mimdinare,<br />

amwuTieri survilebisa <strong>da</strong> moTxovnilebebis <strong>da</strong>kmayofileba<br />

xdeba. <strong>da</strong> es yvelaferi swored eTikuri sawyisi<strong>da</strong>n modis _<br />

marTalia, am qveyanaze yvelaferi warmavalia, magram a<strong>da</strong>mianis<br />

samoRvaweo orientiri mxolod maradiulTan mimarTebiT<br />

moiazreba <strong>da</strong> dgindeba.<br />

<strong>da</strong> axla Tu epigrafad gamotanil ganmartebas <strong>da</strong>vubrundebiT,<br />

SeiZleba <strong>da</strong>namdvilebiT iTqvas, rom sabaseul ganmartebaSi<br />

sityva “mkvidri” ara binadrobis cenzs, aramed cxovrebis<br />

im wess gulisxmobs, romelic “sania<strong>da</strong>god” mosul a<strong>da</strong>mians, polits<br />

saSovarze gamosuli mompoveblisagan ganasxvavebs. xolo<br />

TviT ucxo, berZnuli warmoSobis sityva “politi” (qalaq-saxelmwifos<br />

<strong>da</strong>saxelebi<strong>da</strong>n, “polisi<strong>da</strong>n” <strong>da</strong> albaT, aristoteles<br />

saxelmwifo wyobi<strong>da</strong>n _ “politea”) Cvens dRevandel problemur<br />

situacias Zalzed moxerxebulad esa<strong>da</strong>geba. <strong>da</strong> aq mxolod<br />

mimdinare, koniunqturuli momenti, anu is, rom bolo xans<br />

CvenSi politis sinonims, sityva “moqalaqes” yavli gauvi<strong>da</strong>, ar<br />

igulixmeba...<br />

plebeic moqalaqea, oRond politisgan gansxvavebiT moqalaqeoba<br />

misTvis ara Rirseba-movaleobis, anu mkvidrobis, aramed<br />

advili xelmisawvdomobis, ioli mopovebis saSualebaa...<br />

amitomac, zemonaTqvamis gaTvaliswinebiT SeiZleba iTqvas: politi<br />

“adgilis kacia”, xolo plebei _ “alagis a<strong>da</strong>miani”.<br />

53


irakli mWedliSvili<br />

politi rudunebiT qmnis, zrunavs, awesrigebs, afarToebs<br />

<strong>da</strong> saWiroebis SemTxvevaSi TavganwirviT icavs im adgils, sa<strong>da</strong>c<br />

mkvidrobs. plebeis mizani ara Seqmna, aramed im adgilas,<br />

ufro sworad, im alagas moxvedraa, sa<strong>da</strong>c ufro xelsayrel<br />

viTarebaSi aRmoCndeba. is mxolod iRebs, isakuTrebs imas,<br />

risTvisac ar uSromia, rac ar <strong>da</strong>umsaxurebia. tradicia mis-<br />

Tvis carieli sityvaa, kulturul garemos misTvis mxolod<br />

utilitaruli mniSvneloba aqvs, istoria misgan aq <strong>da</strong> am wuT-<br />

Si iwyeba. is fexmsubuqi, sulswrafi <strong>da</strong> winamaswaraa, igi mciredi<br />

sarfianobis gamo (“puri <strong>da</strong> sanaxaoba”) sarisko avantiurebSi<br />

advilad ebmeba _ aqtiurad monawileobs politikur<br />

intrigebSi, ga<strong>da</strong>trialebebsa <strong>da</strong> revoluciebSi. magram ar<br />

icavs Tavis garemos. piriqiT, saSiSroebis SemTxvevaSi an<strong>da</strong><br />

protestis niSnad, zogjer tovebs kidevac qalaqs, “samkvidros”<br />

(cnobilia plebsis romi<strong>da</strong>n wasvlis, secessio-s SemTxvevebi,<br />

xolo plebsis zeobis xanaSi roms <strong>da</strong>qiravebuli jari<br />

hyav<strong>da</strong>). politi _ tradicia, adgilis maradiulobasTan wilnayari<br />

suliskveTebaa, plebei _ alagTa momgebianoba, koniunqtura<br />

<strong>da</strong> privilegiaa.<br />

yvelaferi CamoTvlili istoriis krizisul periodebSi<br />

sxva<strong>da</strong>xva regionsa <strong>da</strong> kulturaSi sxva<strong>da</strong>sxva saxeliT vlindeba:<br />

oxlokratia, brbos moZaleba, masaTa ajanyeba, nuvoriSTa<br />

Tu medroveTa zeoba, “m<strong>da</strong>bioTa gaaznaureba”, snobizmi <strong>da</strong> a.<br />

S. <strong>da</strong> a. S.<br />

<strong>da</strong> albaT, es regularuli xasiaTi iZleva sababs imisa, rom<br />

zogi moazrovne Tu inteleqtualuri doqtrina aseTi tipis<br />

periodebs obieqtur movlenad miiCnevs. amas ki, sabolood,<br />

sazogadoebrivi mTlianobis imgvar warmodgenamde mivyavarT,<br />

sa<strong>da</strong>c yovelgvari subieqturi, a<strong>da</strong>mianuri neba <strong>da</strong>, Sesabamisad,<br />

zneobrivi norma azrs kargavs. aseTi midgoma, rogorc<br />

Cans, pasuxismgeblobis Tavi<strong>da</strong>n acilebis an inteleqtualuri<br />

umweobis SeniRbvis mcdelobaa _ erTgvari Tavis<br />

marTleba, alibia imaTTvis, vinc “sania<strong>da</strong>go” <strong>Rirebulebebi</strong><br />

<strong>da</strong>iviwya...<br />

albaT am sakiTxze yuradRebis gamaxvileba ar eRirsebo<strong>da</strong>,<br />

rom ara “istoriuli alibis” (igulisxmeba “istoriul-materialisturis”)<br />

kidev erTi axali “obieqturi tendencia”, e. w.<br />

globalizacia, romelic istoriul-qronologiuri kanonzomierebis<br />

bolo gamovlenaa (qronologiuri provincializmi).<br />

“dialeqtikur meTodze” aRzrdil zogierT moRvawes aviwydeba,<br />

rom amgvar viTarebas negatiurTan erTad pozitiuri mo-<br />

54


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

mentic un<strong>da</strong> axldes (Tun<strong>da</strong>c imitom, rom negatiuri TviTkmari<br />

ar aris, is uaryofiTi raRac sxvasTan mimarTebaSia, im<br />

“sxvasTan”, romlis gareSe uaryofa azrs kargavs...). Tavi <strong>da</strong>vaneboT<br />

<strong>da</strong>debiTisa <strong>da</strong> uaryofiTis balansis kvlevas, aRvniSnoT<br />

mxolod, rom pozitiuri, anu is, rac imedis momcemi SeiZleba<br />

iyos, isev <strong>da</strong> isev RirebulebaTa “sania<strong>da</strong>go” konteqstSi SeiZleba<br />

iyos moZiebuli.<br />

“kari bednierebisaken Signi<strong>da</strong>n iReba,” _ ambobs kirkegori<br />

<strong>da</strong> Cveni svlis gezic swored am orientirs un<strong>da</strong> mihyves. es asea,<br />

radgan mudmivi TavismarTlebis, alibTa alibis <strong>da</strong>usrulebel-ganmeorebadi<br />

velis jojoxeTuri dubelasagan Tavis <strong>da</strong>saRwevi<br />

myari mosaWidis an sayrdenis moZieba sxvagan, gar<strong>da</strong> pirovnul-zneobrivi<br />

ganzomilebisa, verc odesme moxerxebula<br />

<strong>da</strong> arc axla SeiZleba moxerxdes...<br />

maRalfardovani sityvebia?! marTalia, namdvilad asea. ma-<br />

Ralfardovani sityvebi ki male cvdebian! gansakuTrebiT ma-<br />

Sin, roca sarbielze masa gamodis <strong>da</strong> yvelafris Tavis Tavze<br />

mozomva-morgebas iwyebs. plebeisaTvis (snobisaTvis) sityvac<br />

privilegirebulobis niSania <strong>da</strong> amitomac masis kaci TavgamodebiT<br />

iwyebs enobriv sivrceSi “curvas”. <strong>da</strong> radgan niSani mis-<br />

Tvis naxevrad mistikuri kodia, im alagis karis gasaRebia, sa<strong>da</strong>c<br />

yvelaze meti privilegia “iSoveba”, is gamorCeul, gansakuTrebiT<br />

ucxo warmomavlobis sityvebs – gagebis mcdelobis<br />

gareSe etaneba.<br />

Sedegad viRebT enobriv-kulturul sivrces, sa<strong>da</strong>c sityva-<br />

Ta, cnebaTa Seryvnis Sedegad RvlarWvnili fuWsityvaobis<br />

provincializmi zeobs (msgavsad plebsisa, zogs sityva provincializmic<br />

aRizianebs. aseTebs SeiZleba SevaxsenoT Tamaz<br />

WilaZis SesaniSnavi ganmarteba: “provincia pirovnebis samSobloa,<br />

xolo provincializmi _ brbosi”). aseTi viTareba sabolood<br />

an enaTa aRrevis, “babilonis godolis” sindromiT an<br />

yovlismcodne <strong>da</strong> yovlisSemZle beladis movlinebiT mTavrdeba.<br />

Tu Cvens sajaro sivrces, masmediasa <strong>da</strong> komunikaciis sxva<br />

saSualebebs ga<strong>da</strong>vxe<strong>da</strong>vT, advilad <strong>da</strong>vrwmundebiT, rom am gzas<br />

vadgevarT...<br />

Cven mxolod is sityvebi gagvaCnia, rac gagvaCnia, sxva Znelad<br />

“saSovaria”, miT ufro, rom am saqmeSi (“Sovnis saqmeSi”)<br />

did ricxvTa, masis kanoni konkurenciisaTvis adgils aRar tovebs.<br />

ho<strong>da</strong>, gvin<strong>da</strong> Tu ar gvin<strong>da</strong>, im imediT, rom viRacas mainc<br />

<strong>da</strong>afiqrebs, “yavlgasul” sityvebsa <strong>da</strong> cnebebs movixmobT imis<br />

gasagebad, Tu ra gvWirs <strong>da</strong> ra gvemarTeba?!... <strong>da</strong> Tu aseTi mid-<br />

55


irakli mWedliSvili<br />

goma viRacas gamorCeulobis pretenziad miaCnia, sjobs <strong>da</strong>m-<br />

Sviddes _ gar<strong>da</strong> qilikis, lanZRva-ginebisa <strong>da</strong> lafis srolisa,<br />

es pozicia sxvas, saxarbielos, arafers izi<strong>da</strong>vs. Tumca, rogorc<br />

Cans, “Canacvlebis” moqnili meqanizmi am pozicias, am<br />

adgils, epataJuri TviTgvemis, mazoxisturi populizmis mimdevarTa<br />

saxeiro alaga<strong>da</strong>c aqcevs...<br />

<strong>da</strong> kidev, bevrs sityvebi, “masa”, “plebsi”... yursa Wris <strong>da</strong><br />

aRizianebs _ aqao-<strong>da</strong>, xalxis brbod moxsenieba Tavxedoba <strong>da</strong><br />

uzneobaao. marTlac, SeiZleba am sityvebs Seuracxmyofeli<br />

elferi Tan sdevs, magram isini aq ara Sefasebis, aramed aRweris<br />

mizniT moixmoba. “komunaluri egalitarizmi<strong>da</strong>n (Tanasworobi<strong>da</strong>n)”<br />

demokratiul, samoqalaqo <strong>sazogadoeba</strong>ze winaswari<br />

Semzadebis, zneobriv-konceptualurad gaazrebuli sayrdenebis<br />

gareSe ga<strong>da</strong>svlas gaurkveveli viTareba mohyva. sityva<br />

“plebsic” swored amgvar socialurad gaurkvevel <strong>da</strong><br />

arastratificirebul warmonaqmns miesa<strong>da</strong>geba. plebsi ara<br />

mxolod m<strong>da</strong>bioTa, upovarTa, uvicTa <strong>da</strong> ubirTa erTobaa, aramed<br />

iseTi nazavia, sa<strong>da</strong>c yvelanairi a<strong>da</strong>mianuri masalaa aTqvefili.<br />

istoriul, Zveli romis plebss miwaTmoqmedebTan, xelosnebTan<br />

<strong>da</strong> vaWrebTan erTad eqimebi, mxatvrebi, maswavleblebi<br />

<strong>da</strong> e. w. lumpen-proletariati Seadgen<strong>da</strong>. miuxe<strong>da</strong>vad formalur-uflebrivi<br />

Tanasworobisa, plebsi <strong>da</strong>mokidebuli mTlianad<br />

xelisuflebaze (patriciebze) iyo. ase rom, paralelizmi<br />

aSkaraa, socialurad Tanaswor, magram uqonel moqalaqeTa<br />

erToba, romlis uflebriv-yofiTi mdgomareobis mdgradobas<br />

marTvis sabWoTa sistema uzrunvelyof<strong>da</strong>, am ukanasknelis<br />

rRvevis Sedegad plebsis mdgomareobaSi Cavar<strong>da</strong>. diax! Cven<br />

yvela plebss SevadgenT, Cven<strong>da</strong> uneburad plebeebi gavxdiT _<br />

yvelani!<br />

xolo “patriciebis” (qveynis mamebis) adgili formalurad<br />

carieli <strong>da</strong>rCa. gar<strong>da</strong>mavali periodis erovnul-patriotuli<br />

lozungebis ukan an maTTan erTad yovelTvis swored am “carieli<br />

adgilis” <strong>da</strong>kavebis motivi Tanaob<strong>da</strong>. <strong>da</strong> radgan es adgili<br />

legitimurad (kanonierad) aravis ekuTvno<strong>da</strong>, sarbielze is<br />

xalxi gamoCn<strong>da</strong>, romlis Zvradoba an alagTa mimocvlis unari<br />

adrec maRali iyo.<br />

am sulswraf <strong>da</strong> elferis mar<strong>da</strong>dcvalebad xalxs sazogadoebis<br />

Wkva<strong>da</strong>lagebuli nawili konkurencias ver gauwev<strong>da</strong> (<strong>da</strong><br />

albaT, jer kidev ver gauwevs, radgan aseT a<strong>da</strong>mianTa sagrZnoblad<br />

SeTxelebuli fena ver xvdeba, rom ukve plebsis nawilia).<br />

56


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

termini “konkurenciac” laTinuri warmomavlobisaa <strong>da</strong> misi Zireuli<br />

sityvis, con-curre-s pirveli mniSvneloba jgufur qmedebas,<br />

xalxis forumsa an/<strong>da</strong> sxva sajaro adgilas SequCebasa <strong>da</strong><br />

Sesabamis Sexla-Semoxlas gulisxmobs. “a<strong>da</strong>miani masis” cxovelmosiloba<br />

maRali swored amitom aris _ is marto arasdros<br />

moqmedebs, TavisnairebTan erTad yovelTvis raRac dinebis<br />

an viRacas momxreTa alagas dgas.<br />

Tanamedrove, “<strong>da</strong>lagebul” sazogadoebebSi konkurencias<br />

kanoniTa <strong>da</strong> instituciebiT Semofargluli, sruliad garkveuli<br />

veli aqvs <strong>da</strong>Tmobili. sxvanairad arc iqnebo<strong>da</strong>, radgan<br />

mis Camoyalibebas safuZveli Tavis droze arakonkurentunarian,<br />

wamgebian poziciaSi jiutad mdgom pirovnebaTa Zalisxmeva<br />

udevs. iseTi pirovnebebisa, romelTa moRvaweobis suliskveTeba<br />

luTeris sityvebiT SeiZleba gadmoices: “aqa<br />

vdgevar <strong>da</strong> sxvanairad ar ZalmiZs” (enobrivi asociacia qar-<br />

TulSi: “fexic ar moucvlia”, an sijiutis sinonimi – “fexmidgmuli”<br />

iliasTan...).<br />

swored amgvar a<strong>da</strong>mianTa Zalisxmevam <strong>da</strong> suliskveTebam Seqmna<br />

iseTi sazogadoebrivi sivrce, sa<strong>da</strong>c konkurenciis meqanizmi<br />

politikuri <strong>da</strong> ekonomikuri sferoebis intensiur funqcionirebas<br />

ganapirobebs. magram pirobasa <strong>da</strong>, Sesabamisad, SemzRu<strong>da</strong>v<br />

“CarCos” an/<strong>da</strong> safuZvels amgvari socialuri organizmisa<br />

swored is <strong>Rirebulebebi</strong> uqmnian, romelTa “tareba-floba”<br />

mxolod suverenul pirovnebas SeuZlia...<br />

amitomac amgvari pirovnebebis ararsebobis SemTxvevaSi an<br />

gar<strong>da</strong>maval, im pirobebSi, roca konkurencia “upatrono<br />

adgils” alagad aqcevs, sazogadoebriv arenaze koleqtiuri<br />

pirovneba, “a<strong>da</strong>miani masa” gamodis. mmarTvel elitaSi, sa<strong>da</strong>c<br />

pasuxismgeblobas yovelTvis privilegiac axlavs, aseT dros<br />

mxolod ukanasknelis, privilegiis flobis “SemZle” xalxi<br />

xvdeba. <strong>da</strong> radgan “alagis kacis” cnobierebis “topologias”<br />

ara sania<strong>da</strong>go kvanZebi, aramed mopovebisa <strong>da</strong> TviTga<strong>da</strong>rCenis<br />

vitaluri impulsebi qmnian, socialuri organizmis yovel<br />

“SeSfoTebas” aseTi kaci mxolod instiqtiT “nasazrdoebi” qmedebiT<br />

pasuxobs.<br />

amitomac, Tu arnold toinbis moviSveliebT, gamowvevas,<br />

romelic yovel axal drosa <strong>da</strong> viTarebas moaqvs, aseTi mmar-<br />

Tveli elita an saerTod ugulebelyofs, an, ukeTes SemTxvevaSi,<br />

mxolod sworxazovani analogiiT pasuxobs _ gamosavals<br />

ukusvliT, maSveli “qronologiuri Zafis” gaswvriv eZebs. Sedegi<br />

orive SemTxvevaSi katastrofulia _ Zalauflebas xelT<br />

57


irakli mWedliSvili<br />

kvlav Semdegomi “masis kaci” igdebs an xelisuflebaSi, igive<br />

arnold toinbis TeoriiT, ucxo, “<strong>da</strong>mpyrobi” modis.<br />

ase rom, aqtualur gamowvevaTa sapasuxo ga<strong>da</strong>wyvetilebebis<br />

miReba kvlav <strong>da</strong>grovil problemur kiTxvaTa ga<strong>da</strong>Wra-pasuxzea<br />

<strong>da</strong>mokidebuli _ gvyavs ki mmarTveli elita? <strong>da</strong> Tu<br />

gvyavs, rogoria igi?<br />

1. inteligencia <strong>da</strong> inteleqtualebi. sabWouri gansazRvrebiT<br />

“inteligencia” gonebrivi SromiT <strong>da</strong>kavebul a<strong>da</strong>mianTa<br />

socialur fenas an jgufs ewodebo<strong>da</strong>. wamyvan an Zalauflebis<br />

subieqtad ki im saxelmwifoSi mSromelTa, muSaTa <strong>da</strong><br />

glexTa klasi cxaddebo<strong>da</strong>. magram warmmarTveli Zalis, kompartiis<br />

aparats, romelic Zalauflebas realurad flob<strong>da</strong>,<br />

mainc inteligencia avseb<strong>da</strong>. ese igi, elitas, mmarTvel elitas,<br />

sabWoTa sistemaSi inteligencia qmni<strong>da</strong>.<br />

ar SeiZleba iTqvas, rom aseTi mdgomareoba saR azrs efuZnebo<strong>da</strong>,<br />

magram arc uazrobi<strong>da</strong>n modio<strong>da</strong>. bolSevikebs gansakuTrebulad<br />

originaluri araferi gamougoniaT, isini rusuli<br />

imperiis SeuTavseblis ZaliTa <strong>da</strong> mzakvrobiT SeTavsebis<br />

qimerul politikas Rirseulad agrZelebdnen. marTalia, TviT<br />

sityva inteligencia ucxouri, <strong>da</strong>savluri warmoSobisaa (laT.<br />

intelligens _ mcodne, gamgebi, keTilgonieri), magram im warmonaqmns,<br />

romelsac es saxeli <strong>da</strong>erqva, <strong>da</strong>savlur tradiciasTan<br />

saerTo cota hqon<strong>da</strong>.<br />

termin “inteligenciis” moxmarebis sixSire <strong>da</strong>savlur kulturul<br />

sivrceSi Zalze <strong>da</strong>balia. ase imitom xdeba, rom am sityvas<br />

mxolod zogadi, abstraqtuli <strong>da</strong>tvirTva aqvs. im iSviaT<br />

SemTxvevebSi, roca am termins mimarTaven, mis miRma ara konkretuli<br />

socialuri fena an jgufi, aramed inteleqtualTa<br />

warmosaxviT-krebsiTi erToba igulisxmeba. TviT inteleqtuali<br />

ki, istoriuli xedviT, igive biurgeri an burJuaa, anu moqalaqea<br />

(germanuli bürger-ica <strong>da</strong> franguli bourgeois-c moqalaqes<br />

niSnavs), igi Cveulebrivi mesakuTrea, materialurTan<br />

erTad codniT, inteleqtualur sakuTrebasac flobs <strong>da</strong> Tanamedrove<br />

saSualo fenis warmomadgenelia.<br />

marTalia, axal<strong>evropuli</strong> gar<strong>da</strong>qmnebi erTi SexedviT TiTqos<br />

“wyvetiT”, revoluciuri gzebiT ganxorciel<strong>da</strong>, magram<br />

TviT “mesame wodeba”, romelmac <strong>da</strong>sabami axal socialur warmonaqmns,<br />

Tavisufal moqalaqes (biurgers, burJuas) misca,<br />

gar<strong>da</strong>qmniswina <strong>evropuli</strong> sazogadoebis sruliad organuli<br />

nawili iyo. evropisgan gansxvavebiT im periodis ruseTSi mo-<br />

58


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

qalaqe ki ara, wera-kiTxvis mcodnec Znelad moiZebnebo<strong>da</strong>. amitomac<br />

process, romelic ruseTSi petre didis reformebiT<br />

iwyeba <strong>da</strong> romelsac toinbi “vesternizacias” uwodebs, xelovnurad,<br />

manifestebiTa <strong>da</strong> “ukazebiT” Seqmnili, <strong>da</strong>Cqarebulad<br />

ganaTlebamiRebul moxeleTa fena axorcieleb<strong>da</strong>.<br />

saxelmwifo aparatis (mmarTvelobasTan erTad warmoebisa<br />

<strong>da</strong> samxedro saqmis) evropul yai<strong>da</strong>ze ga<strong>da</strong>wyobis mizniT warmoqmnil<br />

am, TiTqos<strong>da</strong> evropizirebul, fenas funqciuri korelacia<br />

ara <strong>da</strong>savluri, aramed aRmosavluri mmarTvelobis<br />

sistemasTan aqvs. rusuli inteleqtualuri fena, romelic <strong>da</strong>sabams<br />

petres reformebi<strong>da</strong>n iRebs, mibmul-<strong>da</strong>mokidebuli<br />

mTlianad xelisuflebaze iyo.<br />

Sua saukuneebSi saxelmwifos wmin<strong>da</strong> aparatuli marTvis<br />

pirveli precendenti arabebma Seqmnes. arabuli imperiis, xalifatis,<br />

marTvis struqturas safuZveli (modeli) u<strong>da</strong>bnoSi<br />

momTabare xalxis tomobrivma wyobam misca. xalifatis yvela<br />

mcxovrebi umaRles mmarTvels, xalifas, Tanabrad morCileb<strong>da</strong><br />

(an emonebo<strong>da</strong>). aq warmomavlobiTi warCineba ar arsebob<strong>da</strong><br />

(gamonakliss mxolod winaswarmetyvelis, muhamedis STamomavalni<br />

warmoadgendnen).<br />

a<strong>da</strong>m mecs xalifatis sazogadoebrivi wyobis <strong>da</strong>saxasiaTeblad<br />

erTi Canaweri moaqvs, sa<strong>da</strong>c abasidebis karis moxele xalifatis<br />

mosaxleobas klasebad yofs. xalifasa <strong>da</strong> vezirebis<br />

gar<strong>da</strong> aq arian warCinebulni, romlebic simdidrem aRamaRla<br />

<strong>da</strong> saSualo fena, romelic warCinebulebTan miRebuli codnis<br />

wyalobiT aris gaTanabrebuli. “<strong>da</strong>narCeni a<strong>da</strong>mianebi ki Wu-<br />

Wyiani qafia, <strong>da</strong>Waobebuli nakaduli <strong>da</strong> m<strong>da</strong>bali qmnilebaa. yoveli<br />

maTgani mxolod saWmelsa <strong>da</strong> Zilze fiqrobs.”<br />

ese igi, _ askvnis meci _ “warCinebulad a<strong>da</strong>mians im dros<br />

fuli <strong>da</strong> politikuri warmateba _ ori ukiduresad vulgaruli<br />

ram aqcev<strong>da</strong>” (sxvaTa Soris, sityva “vulgaruli”, romelic<br />

laTinuri sityvi<strong>da</strong>n, vulgaritas _ xalxi, masa _ momdinareobs,<br />

mniSvnelobiT “plebeurTan” Zalze axlosaa...). miRweuli<br />

maRali mdgomareobis SenarCuneba ki <strong>da</strong>mokidebuli mxolod<br />

xalifas (an mmarTvelis) wyalobaze iyo. amitomac RvTismetyvelni,<br />

iuristebi, literatorebi, mecnierebi <strong>da</strong> sxva ganaTlebuli<br />

a<strong>da</strong>mianebi, romelTac Tavis rCena mxolod saxelmwifo<br />

aparatSi samuSaos miRebiT SeeZloT, Tanamdebobaze aryofnis<br />

SemTxvevaSi “<strong>da</strong>narCeni a<strong>da</strong>mianebisagan” TiTqmis ar gansxvavdebodnen.<br />

usaqmod <strong>da</strong>rCenili Tanamdebobis maZiebelni,<br />

rogorc meci gadmogvcems, an qalaqis quCebSi <strong>da</strong>exetebodnen<br />

59


irakli mWedliSvili<br />

<strong>da</strong> brbos “tvins urevdnen”, an provinciebSi SfoTsa <strong>da</strong> ganxeTqilebas<br />

Tesdnen.<br />

mkacrad centralizebulma aparatulma marTvam, romelic<br />

swored tomobriv-mxedruli simartivis gamo xalifatis aRmaval,<br />

<strong>da</strong>pyrobis periodSi Zalzed efeqturi aRmoCn<strong>da</strong>, sabolood<br />

arabuli imperiis stabiluri arseboba ver ganapiroba. xalifatis<br />

<strong>da</strong>susteba <strong>da</strong> <strong>da</strong>Sla metwilad biurokratiuli mar-<br />

Tvis araefeqturobam <strong>da</strong>, Sesabamisad, moxeleTa korumpirebulobam<br />

ganapiroba.<br />

rogorc Cans, arabuli aparatuli marTvis modeli safuZvlad<br />

aRmosavleT romis imperiis bizantiad transformirebasac<br />

<strong>da</strong>edo. Semosevebisa <strong>da</strong> omebis Sedegad <strong>da</strong>sustebuli <strong>da</strong> <strong>da</strong>pataravebuli<br />

aRmosavleT romis imperia sxva<strong>da</strong>sxva rjulis<br />

barbarosTa moZalebas gar<strong>da</strong> saomari <strong>da</strong>pirispirebisa, efeqturi<br />

marTviTac un<strong>da</strong> gamklavebo<strong>da</strong>. SemTxveviTi ar un<strong>da</strong> iyos<br />

isic, rom reforma swored xatTmebrZolma imperatorebma gaatares<br />

(VII saukunis meore naxevri<strong>da</strong>n).<br />

umetesi teritoriebisa, romelsac im drois aRmosavleT<br />

romis imperia (formalurad Tu nominalurad) flob<strong>da</strong>, yofili<br />

elinisturi samyaros nawils Seadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong> amitomac aq, am<br />

sivrceSi, aRmosavlur <strong>da</strong> antikur-berZnul kulturaTa urTierTmorgebis<br />

pirveli (arc ise warmatebuli) gamocdileba ukve<br />

arsebob<strong>da</strong>. amas gar<strong>da</strong>, disonansi romaul kulturasa <strong>da</strong> saxelmwifo<br />

marTvis sistemaSi SemoWril, axlad<strong>da</strong>saxlebul tomebsac<br />

Semohqon<strong>da</strong>T.<br />

ase rom, aRmosavluri centralizebuli (despoturi) mar-<br />

Tvis sistemisaken ga<strong>da</strong>xra sruliad logikuri iyo _ regionebSi<br />

saxelmwifo moxeleTa <strong>da</strong>niSvnam, Temurma mmarTvelobam,<br />

adgilobrivi (maT Soris SemoWrili, barbarosuli) mosaxleobi<strong>da</strong>n<br />

rogorc ga<strong>da</strong>saxadebis akrefa, aseve, jaris Sevsebis<br />

problemis ga<strong>da</strong>Wrac uzrunvelyo.<br />

meore mxriv, umetesi mosaxleobisaTvis ucxo instituciis,<br />

eklesiis winaaRmdeg xatTmebrZoleobis droSis qveS warmarTulma<br />

Setevam ideologiurTan erTad pragmatuli Sedegic<br />

moitana _ monastrebsa <strong>da</strong> eklesiebs xatebTan <strong>da</strong> wmin<strong>da</strong><br />

nawilebTan erTad mamulebic CamoerTva. amas ki eklesiis rolisa<br />

<strong>da</strong> adgilis Sesusteba <strong>da</strong> misi “miwaze RvTis monacvle”<br />

imperatorisadmi sruli <strong>da</strong>qvemdebareba mohyva.<br />

centralizebuli marTvis aparatulma sistemam pirvel xanebSi<br />

bizantias, iseve rogorc Tavis droze arabul imperias,<br />

warmatebebi moutana _ X saukunisaTvis ara marto arabuli<br />

60


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

eqspansiis SeCereba, aramed aRmosavleT romis imperiis teritoriebis<br />

TiTqmis mTliani <strong>da</strong>brunebac moxerx<strong>da</strong>. magram Semdgom<br />

periodSi, XII saukunisaTvis, aSkara gax<strong>da</strong>, rom ori gansxvavebuli<br />

principis Tanaobaze <strong>da</strong>fuZnebuli aparatul-biurokratiuli<br />

saxelmwifo wyoba Tanadroul moTxovnebs (gamowvevebs)<br />

ver pasuxob<strong>da</strong>. aseT mdgomareobas ki bizantiis imperiis<br />

kraxi sruliad kanonzomierad un<strong>da</strong> moetana...<br />

arabuli xalifatis <strong>da</strong>susteba <strong>da</strong> <strong>da</strong>Sla, ra Tqma un<strong>da</strong>, imave<br />

marTvis aparatuli sistemis siClungis Sedegia. magram ze<strong>da</strong>piruli<br />

msgavsebis miuxe<strong>da</strong>vad, saqme or – arsobrivad gansxvavebul<br />

movlenasTan gvaqvs. arabuli saxelmwifo wyoba<br />

socialuri organizaciis tomobriv princips calsaxad Seesabamebo<strong>da</strong>.<br />

TviT formas, anu saxelmwifo mmarTvelobis<br />

struqturas, meoradi mniSvneloba hqon<strong>da</strong> – is mxolod mmar-<br />

Tvelis, beladis xelSeuxebeli avtoritetis ganmtkicebasa<br />

<strong>da</strong> nebis gatarebas emsaxurebo<strong>da</strong>. TviT es principi ki arabuli<br />

yofis eqstremaluri moTxovnilebebi<strong>da</strong>n momdinareob<strong>da</strong><br />

_ arabeTis naxevarkunZulis mkacr sacxovrebel pirobebSi<br />

ga<strong>da</strong>rCena swored erTianobiT, beladisadmi sruli<br />

<strong>da</strong>qvemdebarebiT SeiZlebo<strong>da</strong>... <strong>da</strong> Tu amgvari xasiaTis erTianobam<br />

arabebs eqspansiis dros (e. i. isev eqstremalur pirobebSi)<br />

warmateba moutana, SemdgomSi, uzarmazari imperiis,<br />

anu kulturul-civilizaciuri warmonaqmnis marTvisaTvis<br />

– Seusabamo aRmoCn<strong>da</strong>.<br />

bizantiaSi ki reformis Sedegad socialuri organizaciis<br />

ori gansxvavebuli principis Serwyma mox<strong>da</strong>. iustinianes kanonmdebloba,<br />

romelic kurialur (anu moqalaqeTa <strong>da</strong> saSualo miwaTmflobelTa)<br />

mmarTvelobas akanoneb<strong>da</strong>, axal pirobebSi<br />

oficialuri kanonebiTa <strong>da</strong> naxevradoficialuri instruqciebiT<br />

nel-nela Seicvala. miRebuli saxelmwifo wyoba faqtobrivad<br />

tradiciul aRmosavlur erTmmarTvelobas uaxlovdebo<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> gvian romaulTan kavSirs mxolod ze<strong>da</strong>pirulad, nominalurad<br />

inarCuneb<strong>da</strong>.<br />

romis senati<strong>da</strong>n genetikurad momdinare sinkliti basilevsis<br />

(imperatoris) SeuzRu<strong>da</strong>vi Zalauflebis morCil iaraRad<br />

iqca. xolo Sedegad miRebul sazogadoebriv wyobas istoriografebi<br />

zogjer “vertikaluri socialuri mobilurobis”<br />

epiTetiTac axasiaTeben. ga<strong>da</strong>adgilebebi marTlac saocari<br />

siswrafiT, aRmosavluri mmarTvelobis msgavsad xdebo<strong>da</strong> _<br />

guSindeli maRali Tanamdebobis moxele monarqis brZanebiT<br />

dRes SeiZleba m<strong>da</strong>bio gamx<strong>da</strong>riyo, xolo energiuli, gamWria-<br />

61


irakli mWedliSvili<br />

xi <strong>da</strong> pirmoTne m<strong>da</strong>bio ki, piriqiT, basilevsis nebiT uzomod<br />

amaRlebuliyo...<br />

bizantiuri ierarqiuli sistema, sa<strong>da</strong>c memkvidreobiT arga<strong>da</strong>cemad<br />

wodebaTa <strong>da</strong> titulTa oTxi (sul ki, qvedoneebis gaTvaliswinebiT<br />

_ Tvrameti) done arsebob<strong>da</strong>, <strong>da</strong>savluri feo<strong>da</strong>luri<br />

ierarqiis mxolod dekoratiuli analogia. suzenersa<br />

<strong>da</strong> vasals Soris ufleba-movaleobis gamokveTili urTierTmimarTeba,<br />

anu klasikuri feo<strong>da</strong>lizmi, bizantiaSi ver Camoyalib<strong>da</strong>.<br />

mxedrebisa <strong>da</strong> moxeleebis <strong>da</strong>pirispirebaSi, anu<br />

“stratigosTa <strong>da</strong> biurokratTa omSi”, gamarjveba ukanasknels,<br />

biurokratias ergo (maSinac ki, roca xelisufleba stratigosTa<br />

xelSi ga<strong>da</strong>dio<strong>da</strong>, marTvas mainc kvlav biurokratiuli<br />

aparati axorcieleb<strong>da</strong>).<br />

magram Tu kulturul-civilizaciuri forma mxolod<br />

iluzorul funqcias atarebs, maSin Si<strong>da</strong>, qmnad kanonzomierebas<br />

marTvis mravalmxriv qmedebaze gaTvlili sistema<br />

calsaxa, umartivesi donis, realurad moqmed (primitiul,<br />

tomobriv-klanuri Tanacxovrebis) pirovnul urTierTobamde<br />

<strong>da</strong>hyavs. bizantiaSic, misi arsebobis bolo periodSi,<br />

moxeleTa <strong>da</strong> gavlenian pirovnebaTa wreSi msgavsi ram mox<strong>da</strong>:<br />

nebismieri winsvla, qonebrivi Tu ierarqiuli, mxolod<br />

araoficialuri kavSirebiT, “filia”-Ti, anu megobrobisa <strong>da</strong><br />

keTilganwyobis wyalobiT miiRweo<strong>da</strong> (ZvelberZnulad φιλοζ<br />

– megobaria).<br />

xolo TviT imperatorTa nebiT, imave periodSi uzarmazari<br />

Zalaufleba <strong>da</strong> gavlena ierarqiul-marTvis struqturis<br />

gverdis avliTa <strong>da</strong> gansakuTrebuli uflebamosilebis formiT<br />

xSirad medroveTa xelSi xvdebo<strong>da</strong>. aseTi pativis “Rirsi”, rogorc<br />

wesi, monarqisaTvis uvnebeli saWurisebi xdebodnen...<br />

amitomac, bizantiis <strong>da</strong>cema sulac ar un<strong>da</strong> iyos gasakviri, an<br />

mxolod sxvebze ga<strong>da</strong>sabralebeli.<br />

rogorc Cans, ruseTma bizantiuri marTvis Taviseburebani<br />

memkvidreobiT, qimerul simbolosTan, aRmosavleTiTa <strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTiT<br />

erTdroulad mziral orTavian arwivTan erTad miiRo.<br />

xolo, ber-monazon filofeis mier XVI saukuneSi Camoyalibebuli<br />

devizi: “moskovi mesame romia, meoTxe ki ar iarsebebs!”<br />

_ Semdgomi periodis ruseTis saxelmwifos (komunisturis<br />

CaTvliT) arsis ganmsazRvrel idead <strong>da</strong>rCa.<br />

am, rogorc berdiaevi Tvlis, aRmosavluri sulieri struqturis<br />

mqone xalxis kulturis Camoyalibeba laTinuri <strong>da</strong>savleTis<br />

ucxo tradiciebTan mudmiv <strong>da</strong>pirispirebaSi xdebo<strong>da</strong>.<br />

62


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

bizantiis <strong>da</strong>cemisa <strong>da</strong> Tavisi samefos erTaderT marTlmadideblur<br />

saxelmwifod gamocxadebis Semdeg religiuri <strong>da</strong> nacionaluri<br />

aq, moskovis samefoSi, imdenad Seezar<strong>da</strong> erTmaneTs,<br />

rom TviT berZnuli eklesiac ki, romlisaganac gadmoi-<br />

Res marTlmadidebloba, araWeSmaritad, zianis matareblad<br />

cxaddebo<strong>da</strong>. xolo bizantiuri marTvis modelis adreul rusul<br />

TviTmpyrobelur tendenciasTan morgeba ki swored despotiuri<br />

momentis TanaziarobiT aixsneba _ monarqi aqac religiuri<br />

lideris funqcias iTavseb<strong>da</strong> (ivane mrisxanes azriT,<br />

mefis movaleoba ara marto saxelmwifos marTva, aramed sulebis<br />

ga<strong>da</strong>rCenacaa...).<br />

magram Tavis Tavze “centrirebuli” rusuli mesianisturi<br />

ideis mTlianobas saSiSroebas swored bizantiuri modelis<br />

ormagi buneba uqmni<strong>da</strong>. es momenti aSkarad maSin gamovlin<strong>da</strong>,<br />

roca petre didma qimera-arwivis <strong>da</strong>savleTisken mzirali Tavis<br />

mimarTulebiT “sarkmelis gaWra” <strong>da</strong> ruseTis samefos <strong>da</strong>savluri<br />

tipis imperiad gar<strong>da</strong>qmna ganizraxa. ganxeTqileba<br />

(раскол), romelic am dros warmoiSva, ara marto religiuri sivrcis<br />

(новообрядчество-старообрядчество), aramed rusuli socialuri<br />

sferosa <strong>da</strong> kulturis mTeli Semdgomi periodis Tanmdevi<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>maxasiaTebeli faqtori gax<strong>da</strong>.<br />

ganaTlebuli fena, romelic petres reformebis Sedegad<br />

warmoiSva swored imitom, rom zemo<strong>da</strong>n, Zalismierad, uzenaesi<br />

nebiT iyo “Canergili”, ganxeTqilebis elements Tavi<strong>da</strong>nve<br />

atareb<strong>da</strong>. XIX saukunis <strong>da</strong>sawyisisaTvis es fena sakmaod maRali<br />

kulturis a<strong>da</strong>mianebs moicav<strong>da</strong>, magram Sesabamisi kulturuli<br />

nia<strong>da</strong>gi ruseTSi mainc ar arsebob<strong>da</strong>. ZiriTadi masa<br />

imdroindeli rusuli Tavad-aznaurobisa <strong>da</strong> “Cinovnikebisa”<br />

umecari iyo _ maTi yovelgvar maRal miznebs moklebuli<br />

cxovreba uazrobasa <strong>da</strong> mconareobaSi miedinebo<strong>da</strong>. im drois<br />

ganaTlebul <strong>da</strong> kulturul a<strong>da</strong>mianTa mdgomareobis warmodgena<br />

griboedovis “vai Wkuisagan” (Горе от ума-s) personaJis, Cakkis<br />

saxis mixedviT SeiZleba. tradiciuli wodebrivi wri<strong>da</strong>n<br />

“amovardnil” am martoxela a<strong>da</strong>mianebs samoqmedod mxolod saazrovno<br />

sfero rCebo<strong>da</strong>T (ideuri <strong>da</strong>pirispireba “<strong>da</strong>savleTelebsa”<br />

<strong>da</strong> “slavianofilebs” Soris), xolo aqtiur socialur<br />

qmedebaTa SeuZleblobam politikuri miswrafebis literaturis<br />

sferoSi ga<strong>da</strong>tana ganapiroba. XIX saukunis rusuli kulturis<br />

“oqros xana” (puSkini, lermontovi, turgenevi...) swored<br />

amgvari viTarebis Sedegia.<br />

63


irakli mWedliSvili<br />

TviTmpyrobelur wyobasTan kritikuli <strong>da</strong>mokidebuleba <strong>da</strong><br />

rusuli xalxuri wiaRi<strong>da</strong>n sruli mowyveta kulturuli fenis<br />

unia<strong>da</strong>go, gaurkvevel mdgomareobas ganapirobeb<strong>da</strong> <strong>da</strong> maTi<br />

inteligenciis winamorbe<strong>da</strong>d miCneva swored am mimarTebiT SeiZleba.<br />

gviandeli gamonaTqvamic, “WeSmariti inteligenti” _<br />

erTgvari surogatuli konstruqciaa, romelsac, CanafiqriT,<br />

saukunis pirveli naxevris kulturuli fenis meore naxevar-<br />

Si warmoCenil inteligenciasTan erTianobisa <strong>da</strong> memkvidreobiTobis<br />

ieri un<strong>da</strong> SeenarCunebina.<br />

kulturuli fena, ra Tqma un<strong>da</strong>, XIX saukunis meore naxevar-<br />

Sic arsebob<strong>da</strong> (Tun<strong>da</strong>c, e. w. vercxlis saukunis Taoba), magram<br />

am droisaTvis es fena ukve ara wodebrivi niSniT, aramed im stabiluri<br />

mdgomareobiT gamoirCeo<strong>da</strong>, romelsac profesiuli<br />

saqmianoba iZleo<strong>da</strong>. swored amitom naprali maTsa <strong>da</strong> imperiis<br />

mosaxle gaunaTlebelsa <strong>da</strong> Wrel masas Soris Zalze Rrma iyo.<br />

cnobili gamonaTqvami: “ruseTi Waobia, romelic inteligenciis<br />

Txeli apkiT aris <strong>da</strong>faruli”, am fenis araorganulobasa<br />

<strong>da</strong> misi mdgomareobis simyifes gamoxatav<strong>da</strong>. magram TviT am<br />

kulturuli fenis “inteligenciad” moxsenieba qimeruli<br />

inversiis Sedegia _ am kulturul movlenas Zalze cota hqon<strong>da</strong><br />

saerTo im warmonaqmnTan, rasac inteligencia, an ufro sworad,<br />

“revoluciuri inteligencia” ewodebo<strong>da</strong>.<br />

saqme is aris, rom Tav<strong>da</strong>pirvelad petre didis reformebis<br />

Sedegad warmoqmnil kulturul a<strong>da</strong>mianTa mcirericxovan<br />

fenas mxolod erTi wodebis, Tavad-aznaurobis warmomadgenlebi<br />

Seadgendnen (ganaTlebamiRebuli m<strong>da</strong>bioebic Tava<strong>da</strong>znaurobas<br />

erwymo<strong>da</strong>). amitomac, miuxe<strong>da</strong>vad xelisuflebis<br />

mimarT kritikuli <strong>da</strong>mokidebulebisa, qonebriv-socialuri<br />

cenzi maT imperiis centrisagan moSorebiT, provinciebsa <strong>da</strong><br />

mamulebSi uxifaTo cxovrebisa <strong>da</strong> moRvaweobis pirobas<br />

uqmni<strong>da</strong> (“zapadniki” Tu “slavianofili” “barinebi” garTobas-<br />

Tan erTad literaturul moRvaweobas umetesad TavianT mamulebSi<br />

eweodnen).<br />

Semdgom periodSi, saukunis meore naxevrisaTvis, imperiis<br />

modernizaciis tempis zr<strong>da</strong>sTan erTad, ganaTlebis miRebis<br />

SesaZlebloba jer sasuliero wodebis ojaxebi<strong>da</strong>n, Semdgom<br />

ki “meSCanTa” (m<strong>da</strong>bioTa) <strong>da</strong> glexTa wri<strong>da</strong>n gamosul a<strong>da</strong>mianebsac<br />

miecaT (gansakuTrebiT, batonymobis gauqmebis Semdeg).<br />

aseT a<strong>da</strong>mianTa raodenoba ukve imdenad gaizar<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

amasTan, socialuri mdgomareobac imdenad gansakuTrebuli<br />

64


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

iyo, rom <strong>da</strong>narCeni mosaxleobisagan gamomacalkevebeli <strong>da</strong>saxelebis<br />

aucilebloba TavisTavad gaCn<strong>da</strong>. swored am dros<br />

Semovi<strong>da</strong> termini “inteligencia”, romelsac CanafiqriT,<br />

erTi mxriv, axali socialuri warmonaqmnis funqciuri roli<br />

<strong>da</strong>, meore mxriv, wina kulturul fenasTan uwyvet-gar<strong>da</strong>mavali<br />

kavSiri un<strong>da</strong> mieniSnebina.<br />

magram, sinamdvileSi, rogorc xSirad xdeba ruseTSi,<br />

kvlav paradoqsuli situacia Seiqmna. mTlianad xelisuflebis<br />

nebaze <strong>da</strong>mokidebuli es axali socialuri warmonaqmni,<br />

moswy<strong>da</strong> ra Cveul, saxalxo nia<strong>da</strong>gs, sruliad gariyulsa <strong>da</strong><br />

gaucxoebul mdgomareobaSi (plebsur situaciaSi) aRmoCn<strong>da</strong>.<br />

Sedegad, <strong>da</strong>savluri tipis ganaTlebis sawyisebs naziareb am<br />

tipis a<strong>da</strong>mianTa prozelituri enTuziazmi isev gansakuTrebulad<br />

rusuli gzebis ZiebaSi gaixarja. warmoiqmna iseTi<br />

axali rusuli cnobiereba, sa<strong>da</strong>c tradiciulma qsenofobiam<br />

<strong>da</strong> mesianizmma religiuris nacvlad socialuri elferi<br />

miiRo, xolo “raskolnikuri” tendencia revoluciur<br />

aRtkinebad gar<strong>da</strong>isaxa.<br />

es axali tipis a<strong>da</strong>mianebi pirvelad frangi mogzauris, markiz<br />

de kiustinis maxvilma Tvalma SeamCnia <strong>da</strong> maTi agresiul-<br />

Sovinisturi ganwyobis aRwera kidec <strong>da</strong>gvitova (1840 wlis mogzaurobis<br />

STabeWdilebani, romelic wignSi _ “nikoloz I-is<br />

ruseTi”, Sevi<strong>da</strong>, imdenad zusti <strong>da</strong> saxasiaToa, rom rusuli<br />

inteligenciis yoveli Semdgomi Taoba Tavs movaled Tvli<strong>da</strong>,<br />

gamabaTilebeli pasuxi <strong>da</strong>ewera). saukunis meore naxevarSi genialurma<br />

rusma mweralma dostoevskim Tavisi romani “eSmakeulni”<br />

(Бесы) swored am movlenas miuZRvna. diagnozi, romelic<br />

mweralma <strong>da</strong>sva erT sityvaSi, – “udReurni” (недосиженные) – SeiZleba<br />

Caetios. <strong>da</strong>boRmil a<strong>da</strong>mianTa am tipis martivi <strong>da</strong> totalitaruli<br />

xasiaTis SezRuduli Tvalsawieri, gar<strong>da</strong>mavali<br />

<strong>da</strong> gaurkveveli socialuri roli <strong>da</strong>, Sesabamisad, pirovnuli<br />

Seumdgaroba (udReuroba) xels im gamanadgurebeli muxtis<br />

<strong>da</strong>grovebas uwyob<strong>da</strong>, romelsac apokalifsuri katastrofa SeiZleba<br />

mohyolo<strong>da</strong>...<br />

dostoevskis romani-gafrTxileba, rogorc Cans, sakmarisi<br />

ar aRmoCn<strong>da</strong>, Torem rom SeesminaT, es fena ufro mkveTr<br />

<strong>da</strong> xatovan, lamis grZnobad uSualobamde <strong>da</strong>sul Sefasebas<br />

xom ga<strong>da</strong>urCebo<strong>da</strong>?! saerTaSoriso proletariatis didi beladi<br />

Cveuli polemikuri gacxarebiT amtkiceb<strong>da</strong>, inteligencia<br />

eris tvini ki ara, eqskrimentiao (de<strong>da</strong>nSi <strong>da</strong> vladimer leninis<br />

naSromTa gamocemebSi am ucxo warmoSobisa <strong>da</strong> mecnie-<br />

65


irakli mWedliSvili<br />

ruli ieris terminis nacvlad ubralo rusuli sityva, говно,<br />

figurirebs).<br />

“udReurTa kastis” eqstremistulma ganwyobam <strong>da</strong> Sesabamisma<br />

teroristulma qmedebam XX saukunis <strong>da</strong>sawyisisaTvis ukve<br />

imdenad Searyia imperia, rom ise<strong>da</strong>c Txelma <strong>da</strong> naZaladevad<br />

Seqmnilma kulturulma ze<strong>da</strong>pirma revoluciis masazrdoebeli<br />

Waobis myrali, momwamlavi airi veRar Seakava... aseTi oxSivariT<br />

gajerebul garemoSi myof liberal-inteleqtualTa<br />

“cxvirabzekili” poza, revoluciis Teoretikosisa <strong>da</strong> praqtikosis,<br />

vladimer ulianovis azriT, ra Tqma un<strong>da</strong>, Ralatis tolfasi<br />

iyo (revoluciuri azrovneba samyaros Secvlas swrafi<br />

<strong>da</strong> erTjeradi aqtebiT imedovnebs, amitomac midgoma martivi<br />

<strong>da</strong> totalitarulia: “vinc CvenTan ar aris _ Cveni mteria!”).<br />

ho<strong>da</strong>, ra gasakviria, rom is fena, romelic leninma ase xatovnad<br />

“Seamko” <strong>da</strong> ueWvelia, inteligenciis qveS igi swored liberal-inteleqtualebs<br />

gulisxmob<strong>da</strong>, revoluciis, anu bol-<br />

Sevikuri ga<strong>da</strong>trialebis pirvelive dReebi<strong>da</strong>n proletariatis<br />

diqtaturis lozungiT gaCaRebul terors emsxverpla.<br />

xolo TviT im plebsur warmonaqmns, kvintesenciur fenas,<br />

romelmac <strong>da</strong>sabami inteligenciis fenomens (an fantoms) namdvilad<br />

misca, ukve leninis memkvidrem, ioseb juRaSvilma “mouara”.<br />

am bolSevikuri beladis genialuri sicxadis tvinma <strong>da</strong><br />

bizantiurad momarTulma azrovnebam alRo rusuli mmarTvelobis<br />

Taviseburebas, rogorc Cans, yvelaze kargad auRo.<br />

upirvelesad, igi mixv<strong>da</strong>, rom revolucia, romelsac mTeli<br />

plea<strong>da</strong> marqsisti Teoretikosebisa msoflio-istoriul process<br />

ukavSireb<strong>da</strong>, sinamdvileSi arsobrivad wmin<strong>da</strong> rusuli<br />

movlena iyo <strong>da</strong>, amitomac, axali saxelmwifo sistema kvlav<br />

tradiciul <strong>da</strong> nacad, rusuli despoturi marTvis aparats<br />

un<strong>da</strong> <strong>da</strong>fuZnebo<strong>da</strong>.<br />

inteligenciis <strong>da</strong>niSnuleba ki rusul sivrceSi ara imdenad<br />

kulturuli, aramed <strong>da</strong> pirvel rigSi, im funqciuri aucileblobiT<br />

ganisazRvrebo<strong>da</strong>, romelic swored mmarTvelobiTi<br />

sistemis moTxovnilebi<strong>da</strong>n momdinareob<strong>da</strong>. stalinma es kargad<br />

ico<strong>da</strong>, imdenad kargad, rom rusuli aparatuli marTvis susti<br />

mxareebis gaTvaliswinebac SeZlo.<br />

TviTmpyrobelur-imperiuli gamocdileba cxadyof<strong>da</strong>, rom<br />

sistemis funqcionirebisaTvis aucilebeli, ganswavluli elementis<br />

(inteligenciis) mudmivi kvlavwarmoeba Sesabamisi fenis<br />

morCilebisa <strong>da</strong> kontrolis qveS yofnis aucilebeli piroba<br />

iyo. magram gaurkveveli <strong>da</strong> arastabiluri socialuri mdgo-<br />

66


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

mareoba, naCqarevi <strong>da</strong> fragmentuli ganswavluloba, romelic<br />

aseT kvlavwarmoebas mosdev<strong>da</strong>, xels destruqciuli cnobierebis<br />

a<strong>da</strong>mianTa momravlebasac uwyob<strong>da</strong>. aseT a<strong>da</strong>mianebSi <strong>da</strong>grovili<br />

gauwonasworebeli fsiqikuri energia procesis iniciators,<br />

xelisuflebas, eqstremistul-revoluciuri formiT<br />

“ubrundebo<strong>da</strong>”...<br />

stalini jer kidev samoqalaqo omis dros mixv<strong>da</strong>, rom “yvelafers<br />

kadrebi wyveten”. ho<strong>da</strong>, kadrebis stalinuri rotacia<br />

(kremli<strong>da</strong>n “gulag”-amde gra<strong>da</strong>ciuli speqtriT), anu<br />

“wmen<strong>da</strong>” efeqturi swored tradiciuli rusuli mmarTvelobiTi<br />

sistemis gamocdilebis gaTvaliswinebisa <strong>da</strong> masSi “inovaciuri<br />

elementis” Setanis gamo gax<strong>da</strong>. mefis ruseTSi “bedis<br />

anabara” mitovebul fenas, inteligencias, axal qveyana-<br />

Si man, stalinma, “stabiluri statusi” SesZina. ara, klasamde<br />

es wvrilburJuaziuli warmonaqmni ver amaRldebo<strong>da</strong>, mowinave,<br />

proletaruli cnobiereba misTvis miuwvdomeli iyo.<br />

arc socialur fenad <strong>da</strong>toveba ivargeb<strong>da</strong>, vai Tu... ai, Sre<br />

(прослойка), arc miwieri <strong>da</strong> arc ciuri pozicia ki sruliad misaRebi<br />

un<strong>da</strong> yofiliyo.<br />

aseTi sendviCuri dispozicia, muSaTa <strong>da</strong> glexTa klasebs Soris<br />

gaurkveveli formis Sris saxiT ganTavseba, inteligencias<br />

aramyar, mudmivi mimocvlis pirobebTan erTad mudmivi fsiqikuri<br />

<strong>da</strong>Zabulobis, <strong>da</strong>naSaulis kompleqsis gancdis mdgomareobaSic<br />

amyofeb<strong>da</strong>. es ki warmoSobili destruqciuli nerviuli<br />

energiis ara xelisuflebis winaaRmdeg, rogorc mefis<br />

ruseTSi, aramed TviT fenis SigniT warmarTvis (kanalizirebis)<br />

SesaZleblobas iZleo<strong>da</strong>.<br />

periodulad ganmeorebadi stalinuri wmendebi <strong>da</strong>mnaSave-<br />

Ta (klasobriv mterTa, mavnebelTa, agentTa <strong>da</strong> a. S.) swored am<br />

fenaSi gamovlenis sababiT tardebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> amave fenis warmomadgenelTa<br />

diadi miznis, naTeli momavlisaken svlis “mar-<br />

Tlmorwmune” enTuziazms efuZnebo<strong>da</strong>. marTalia es enTuziazmi<br />

sakmaod male sayovelTao SiSma Secvala, magram amas mniSvneloba<br />

aRar hqon<strong>da</strong> _ aSvebuli urCxulis, totalitaruli<br />

manqanis “kvebisaTvis” aucilebeli mudmivi msxverplSewirva<br />

im ritualad iqca, romelic usityvo morCilebisaTvis saWiro<br />

mokrZalebasa <strong>da</strong> Zrwolas badeb<strong>da</strong>...<br />

magram aseTi sistema, aseTi wyoba verc TavisTavad (erTgvar<br />

“avtopilotis” reJimSi) muSaobs <strong>da</strong> verc didxans Zlebs _ stalinis<br />

gar<strong>da</strong>cvalebas swored am istoriuli kanonzomierebis<br />

<strong>da</strong>ma<strong>da</strong>sturebeli procesis <strong>da</strong>wyeba mohyva... imis mtkiceba, rom<br />

67


irakli mWedliSvili<br />

stalinis “memkvidreebi” ufro liberalurni <strong>da</strong> kacTmoyvareni<br />

iyvnen, aramarTebuli iqnebo<strong>da</strong> _ nikita xruSCovis kariera<br />

swored stalinur represiebSi uSualo <strong>da</strong> aqtiuri monawileobis<br />

wyalobiT Sedga. xolo misi “Rvawli” 1956 wels Tbilissa<br />

<strong>da</strong> 1962 wels novoCerkaskSi mSvidobiani mitingebis <strong>da</strong>Slis<br />

(anu <strong>da</strong>xvretis) aqciaSi imas a<strong>da</strong>sturebs, rom “fericvaleba”<br />

am bolSevikur liders arc stalinis am qveyni<strong>da</strong>n wasvlis Semdeg<br />

ganucdia.<br />

un<strong>da</strong> vivaraudoT, rom reJimis Serbileba <strong>da</strong> Sesusteba mravalwliani<br />

<strong>da</strong>Zabulobis modunebiT Secvlis wmin<strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianuri<br />

xasiaTis swrafvis gasagebsa <strong>da</strong> aucileblad gasaTvaliswinebel<br />

faqtorTan erTad <strong>da</strong>, metwilad, partiul liderTa <strong>da</strong><br />

biurokratTa SezRudulma Tvalsawierma, “ideologiurma sibecem”<br />

ganapiroba.<br />

is faqti, rom gare samyarosagan sruliad izolirebul,<br />

“rkinis fardiT” SemosazRvrul sabWoTa qveynis <strong>da</strong>xurul sivrceSi<br />

mZlavrad moqmedi represiul-ideologiuri manqana rigiTi<br />

a<strong>da</strong>mianis ise<strong>da</strong>c SezRudul Tvalsawiers “saWiro mimar-<br />

TulebiT”, utopiuri orientirebisaken warmarTav<strong>da</strong>, ucnauri<br />

<strong>da</strong> gaugonari sulac ar aris _ msgavsi ram sxvaganac xdebo<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> sxva droSic momx<strong>da</strong>ra... dRevandeli ga<strong>da</strong>saxedi<strong>da</strong>n gasakvirad<br />

sxva ram SeiZleba mogveCvenos _ aTeuli wlebis ganmavlobaSi<br />

saxelmwifos mmarTvelobis umaRles eSelonSi myof<br />

a<strong>da</strong>mianebs, romlebic Tava<strong>da</strong>c trialebdnen im samzareulo-<br />

Si, sa<strong>da</strong>c sazogado moxmarebis ideologiuri kerZi-fiqcia<br />

mzaddebo<strong>da</strong>, rigiTi sabWoTa moqalaqis sa<strong>da</strong>ri mentaluri<br />

done ratom un<strong>da</strong> hqono<strong>da</strong>T?!<br />

sinamdvileSi am faqts, saerTod ki – movlenas, romelic<br />

calkeul, TiTqos<strong>da</strong> SemTxveviT xdomilebaTa donesaa amofarebuli,<br />

martivi axsna aqvs. sakmarisia sabWoTa ideologiis<br />

mier <strong>da</strong>mkvidrebuli inversiuli konteqsti<strong>da</strong>n gasvla <strong>da</strong> yvelafers<br />

Tavisi adgili miecema _ stalinma marqsizm-leninizmis<br />

mier naqa<strong>da</strong>gebi proletariatis sakacobrio misiis ganmaxorcielebeli<br />

qveyana ki ara, tradiciuli rusuli imperiis<br />

“wiTlad Seferili” axali varianti Seakowiwa (sxvaTa Soris,<br />

es movlena yvelaze kargad <strong>da</strong> yvelaze adre emigraciaSi<br />

myofma stalinis mtrebma, rusma monarqistebma gaiges <strong>da</strong><br />

avtorisa Tu Semqmnelis Rvawlsac saTanado pativi maTve miages).<br />

ho<strong>da</strong>, Tu imasac gaviTvaliswinebT, rom rusul imperiul<br />

marTvaSi aRmosavluri morCilebis elementi Sefarulad<br />

Tu aSkarad yovelTvis Tanaob<strong>da</strong>, maSin partiul elitaSi, rbi-<br />

68


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

lad rom vTqvaT, ordinalur a<strong>da</strong>mianTa moxvedra sruliad gasagebi<br />

gaxdeba...<br />

aTasobiT partiuli funqcionerisagan raime gansakuTrebuli<br />

pirovnuli monacemebiT arc nikita xruSCovi <strong>da</strong> arc leonid<br />

breJnevi gamoirCeodnen. xolo maTi codnisa <strong>da</strong> ganaTlebis<br />

done ki, gamoTqmis “saxazino”, biurokratiul-formalur<br />

stils rom mivmarToT, saSualo statistikuri sabWoTa moqalaqisas<br />

ar aRematebo<strong>da</strong>. is faqti, rom stalinis Semdeg swored<br />

aseTi a<strong>da</strong>mianebi moxvdnen uzarmazari qveynis saTaveSi,<br />

imis maCvenebelia, rom qveyanas, sa<strong>da</strong>c aTeuli wlebis ganmavlobaSi<br />

totalitaruli marTvis sistema batonob<strong>da</strong>, aRmosavluri<br />

tradiciis msgavsad, mxolod erTi, iseTi lideri, beladi<br />

an mama-marCenali SeiZleba hyolo<strong>da</strong>, romelic sxva <strong>da</strong>nar-<br />

CenT, yvelas, umaRlesi moxele<strong>da</strong>n rigiT moqalaqemde, Tanabar<br />

morCilebaSi, masis mdgomareobaSi amyofeb<strong>da</strong>...<br />

Tumca, miuxe<strong>da</strong>vad garemo-pirobebisa <strong>da</strong> inteleqtualur<br />

monacemTa msgavsebisa, am ori partiuli lideris pirovnul<br />

miswrafebaTa xasiaTi <strong>da</strong> moRvaweobis stili erTmaneTisgan<br />

sruliad gansxvavdebuli iyo. breJnevi tipiuri, rusebi rom<br />

ityvian, “aparatCiki” iyo, misi “obivateluri” ganwyobis <strong>da</strong>saxasiaTeblad<br />

erTi filmis gmiris cnobili fraza SeiZleba moviSvelioT:<br />

“nu iqneba mxolod bunti!”. breJnevis magaliTi saukuneebSi<br />

gamocdili biurokratiuli marTvis “ukv<strong>da</strong>v” xasiaTs<br />

mkafiod avlens _ “aparati yovelTvis Tavis Tavze muSaobs”,<br />

is kanonierebis <strong>da</strong>cvis, maRali miznebisa <strong>da</strong> aRmSeneblobis,<br />

anu qveynis samsaxurSi mxolod iZulebiT (an beladis an<br />

sazogadoebis), mudmivmoqmedi nebis wyalobiT dgeba...<br />

nikita xruSCovi ki “udReurTa modgmis” im nawils ekuTvno<strong>da</strong>,<br />

romelTa plebeur-mesianisturi aRtkineba bolSevikur<br />

orTodoqsias rwmenis sagnad swored mecnierul-universaluri<br />

ieris gamo iReben. mas swam<strong>da</strong>, rom marqsistul-leninuri<br />

utopia ganxorcielebadia; sjero<strong>da</strong>, rom stalinis barbarosulma<br />

nebam, “pirovnebis kultma” mecnierulad <strong>da</strong>sabuTebuli<br />

procesis svlis gamrudeba gamoiwvia <strong>da</strong> rom swor doqtrinasTan<br />

<strong>da</strong>brunebis SemTxvevaSi ganviTarebis obieqturi kanonzomiereba<br />

jer sabWoTa xalxsa <strong>da</strong> Semdeg mTel kacobriobas<br />

sasurvel, bednier mizanTan miiyvan<strong>da</strong> (misi varaudiT, sabWo-<br />

Ta <strong>sazogadoeba</strong>s 80-ian wlebisaTvis ukve komunistur formaciaSi<br />

un<strong>da</strong> ecxovra).<br />

ho<strong>da</strong>, sazogadoebisa <strong>da</strong> saerTod, kacobriobis ganviTarebis<br />

“obieqtur kanonzomierebas” mindobili komunisti lide-<br />

69


irakli mWedliSvili<br />

ri, nikita xruSCovi, eWvs yvelaze swori msoflmxedvelobiT<br />

“SeiaraRebul”, Tu ideur poziciaze mdgom sabWoTa inteligenciis<br />

“marTlmorwmuneobaSi” rogor Seitan<strong>da</strong>?! ara-<strong>da</strong>, am,<br />

Tavis droze <strong>da</strong>savluri kulturuli sivrci<strong>da</strong>n nasesxeb <strong>da</strong><br />

rusul sinamdvileSi Canergil warmonaqmns, znisa <strong>da</strong> bunebis<br />

Tanaxmad, erTi an<strong>da</strong>zisa ar iyos, Tvali sxva mxares un<strong>da</strong> Wero<strong>da</strong>...<br />

e. w. <strong>da</strong>Tbobis periodi, romelic xruSCovis mmarTvelobas<br />

mohyva, pirvel rigSi, swored im represiul-wmendiTi meqanizmis<br />

SeCerebis Sedegia, romelic iqamde cixe-banakebis qselis<br />

“cimbirul susxiT” mTel imperiasa <strong>da</strong> Tavisufal azrovnebasac<br />

<strong>da</strong>mzral mdgomareobaSi amyofeb<strong>da</strong>. sabWoTa inteligenciac,<br />

rogorc ki sulis moTqmis saSualeba mieca, fiqrsa <strong>da</strong><br />

mzrunvelobas kvlav Tavisi Zireuli, kulturuli funqciis<br />

Sesrulebaze iwyebs. xolo amave fenis erTi nawilis tradiciulad<br />

saxasiaTo destruqciuli muxti, raskolnikur-revoluciuris<br />

nacvlad, disidentur saxes iRebs. aseTi mdgomareoba<br />

nikita xruSCovis ga<strong>da</strong>yenebis Semdgom, breJnevis mmarTvelobis<br />

xanasac <strong>da</strong> sabWoTa saxelmwifos arsebobis bolo periodsac<br />

ga<strong>da</strong>swv<strong>da</strong>...<br />

<strong>qarTuli</strong> inteligenciac, ra Tqma un<strong>da</strong>, imave “qvabSi ixar-<br />

Sebo<strong>da</strong>”, mis arsebobasac igive, imperiuli marTvis aucilebloba<br />

gansazRvrav<strong>da</strong>. Tumca, amasTan es warmonaqmni gansakuTrebul,<br />

erovnul saxes yovelTvis inarCuneb<strong>da</strong> <strong>da</strong> es TiTqos<br />

ze<strong>da</strong>piruli, egzotikuri ieris gamorCeuloba sinamdvileSi<br />

ufro Rrma <strong>da</strong> farTo kulturuli safuZvlebi<strong>da</strong>n momdinareob<strong>da</strong>...<br />

am safuZvlis “gamoCxrekviT” garkveva ki ara TavisTavad<br />

<strong>da</strong> TviTkmar, aramed mxolod zogadsakacobrio konteqstSia<br />

SesaZlebeli...<br />

2. abelur <strong>da</strong> kaenur tradiciaTa konfliqti. “aha, magdeb<br />

dRes miwis pirisagan <strong>da</strong> un<strong>da</strong> mivefaro Sens saxes; devnili <strong>da</strong><br />

miusafari viqnebi amqveynad <strong>da</strong> yovel Semxvedrs SeeZleba Cemi<br />

mokvla” (<strong>da</strong>b. IV, 14). kvlav-<strong>da</strong>-kvlav ismis Civili, radgan sasjeli,<br />

romelic kaenma Zmis mkvlelobis gamo <strong>da</strong>imsaxura, mis<br />

STamomavalT aTaswleulebis ganmavlobaSi Tan sdevs. <strong>da</strong> uWvelia,<br />

rom wmin<strong>da</strong> werilis teqstSi ZmaTamkvlelobis a<strong>da</strong>mianuri<br />

codvis ukan is <strong>da</strong>pirispirebac igulisxmeba, romelic kacobriobas<br />

Tan, aseve aTaswleulebis ganmavlobaSi sdevs.<br />

abelisa <strong>da</strong> kaenis saxiT erTmaneTs a<strong>da</strong>mianTa ori tipi, an<br />

kulturaTa ori Zireuli forma <strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong> <strong>da</strong> bibliuri<br />

70


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

ambavic am movlenas simbolurad gvamcnobs. <strong>da</strong>cemis Semdeg samoTxi<strong>da</strong>n<br />

gamoZevebul a<strong>da</strong>msa <strong>da</strong> mis modgmas RmerTma saarsebod<br />

iseTi <strong>da</strong>wyevlili miwa <strong>da</strong>uwesa, sa<strong>da</strong>c mxolod ZeZvi <strong>da</strong> ekali<br />

aRmocendeba. un<strong>da</strong> vigulisxmoT, rom kaeni ganwesebas: “...<br />

<strong>da</strong> mindvris balaxi iyos Seni sazrdo” (<strong>da</strong>b. III, 18), ar <strong>da</strong>sjer<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> miwis <strong>da</strong>muSaveba <strong>da</strong>iwyo.<br />

aqe<strong>da</strong>n moyolebuli, miwis ze<strong>da</strong>piris funqciuri erTgvarovneba<br />

<strong>da</strong>irRva, velze iseTi adgili gaCn<strong>da</strong>, sa<strong>da</strong>c mxolod<br />

a<strong>da</strong>mianis sazrdo moipovebo<strong>da</strong>. mesaqonle abels es siaxle, sa-<br />

Zovarze akrZaluri adgilis gamoCena, ra Tqma un<strong>da</strong>, ar moewonebo<strong>da</strong>...<br />

<strong>da</strong> movlili nakveTis gapartaxeba arc kaens un<strong>da</strong> moswonebo<strong>da</strong><br />

... konfliqtis ga<strong>da</strong>Wris mcdeloba _ “uTxra kaenma<br />

Tavis Zmas, abels: gavideT velad” (<strong>da</strong>b. IV, 8) _ tragikulad<br />

<strong>da</strong>srul<strong>da</strong>, velma orive ver <strong>da</strong>itia...<br />

<strong>da</strong> es, kacobriobis istoriaSi umniSvnelovanesi, bibliis<br />

mier simbolurad moTxrobili, TiTqos mxolod kerZo, yofi-<br />

Ti safuZvlis mqone <strong>da</strong>pirispireba kvlav grZeldeba, radgan<br />

arsebobas kulturaTa safuZvlebSi ganagrZobs. bolo saukuneebSi<br />

<strong>da</strong>mkvidrebulma civilizaciis calsaxa ganviTarebis<br />

mecnierulma xedvam am <strong>da</strong>pirispirebis ga<strong>da</strong>Wra ki ara, mxolod<br />

droebiTi miCqmalva, SeniRbva SeZlo. problemis konceptualur<br />

gagebasa <strong>da</strong> Sesabamisi konstruqciuli gzebis Ziebas inerciisa<br />

Tu sxva, pragmatul mosazrebaTa gamo saTanado yuradReba,<br />

rogorc ukanaskneli movlenebi cxadyofs, arc dRes<br />

eqceva...<br />

Jan Jak ruso cdebo<strong>da</strong>, roca ambob<strong>da</strong>, rom imas, vinc miwis<br />

nakveTi pirvelma SemoRoba <strong>da</strong> <strong>da</strong>isakuTra, sxvebma <strong>da</strong>ujeres<br />

<strong>da</strong> Robe ar moarRvieso. arRvevdnen <strong>da</strong> mere rogor! abelisa<br />

<strong>da</strong> kaenis dramatuli <strong>da</strong>pirispireba kacobriobis istoriaSi<br />

uSualo<strong>da</strong>c <strong>da</strong> ufro metad, faruli saxiT mravaljer ganmeorebula.<br />

kulturaTa safuZvlebSi ga<strong>da</strong>suli “velisa <strong>da</strong> mindvris”<br />

konfliqtis muxti sazogadoebebsa <strong>da</strong> civilizaciebs<br />

Soris <strong>da</strong>pirispirebaTa <strong>da</strong> <strong>da</strong>ZabulobaTa gaRvivebis mudmivmoqmed<br />

wyarod iqca <strong>da</strong> axlac aseTad rCeba.<br />

rusos negatiuri <strong>da</strong>mokidebuleba yvelaferi imis, maT Soris,<br />

kulturisa <strong>da</strong> mecnierebis mimarT, rac, misi azriT, saxelmwifos<br />

warmoSobasa <strong>da</strong> Sesabamisi uTanasworobis Camoyalibebas<br />

ukavSirdeba, etyoba, mainc im epoqisaTvis saxasiaTo xedviT<br />

(aspeqtiT) iyo ganpirobebuli. ganmanaTleblobis Semdgom<br />

<strong>da</strong> masTan erTad, germanuli klasikuri filosofiac kacobriobis<br />

ganviTarebas erTian <strong>da</strong> calsaxa istoriuli procesis sa-<br />

71


irakli mWedliSvili<br />

xiT warmoidgen<strong>da</strong>, rac, saboloo angariSiT, xels evropocentristuli<br />

tendenciis <strong>da</strong>mkvidrebas uwyob<strong>da</strong>.<br />

amgvari xedviT sakacobrio civilizacia iseT aRmaval erTianoba<strong>da</strong>a<br />

warmoCenili, sa<strong>da</strong>c <strong>evropuli</strong> done umaRles safexurad<br />

miiCneva, xolo yvela <strong>da</strong>narCeni _ imave procesis wina an<br />

ganviTarebaSeCerebul safexurad aRiqmeba. marTalia, mTeli<br />

XX saukunis ganmavlobaSi aseTi istoriul-evoluciuri xedva<br />

safuZvlianad Seirya (Spengleri, ortega-i-gaseti, toinbi,<br />

hantingtoni, biukeneni...), magram bolo drois maRali teqnologiebiT<br />

ganpirobebuli msoflios “SemWidroebis” sul<br />

ufro yovlismomcveli <strong>da</strong> gamWoli procesi iseT globalur<br />

sinamdviles qmnis, sa<strong>da</strong>c erTian, sakacobrio civilizaciaSi<br />

yofnis SegrZneba kidev ufro mZafr elfers iZens..<br />

ara-<strong>da</strong>, bolo aTwleulebis destruqciul <strong>da</strong> katastroful<br />

movlenaTa rigi harmoniuli erTianobisaken svlis STabeWdilebas<br />

sulac ar tovebs. bipolaruli msoflios <strong>da</strong>Slis<br />

<strong>da</strong>wyebi<strong>da</strong>n Cavlili droc sakmarisia imisaTvis, rom globalur<br />

uwesrigobaTa <strong>da</strong> permanentul “SeSfoTebaTa” mizezebi<br />

ufro Sors, Zireul safuZvlebSi veZioT. xolo safuZvlebis<br />

ga<strong>da</strong>xedvisas gaTvaliswinebuli un<strong>da</strong> iqnas isic, rom ganvi-<br />

Tarebis evoluciuri xedva <strong>evropuli</strong> civilizaciis svlis<br />

mxolod ze<strong>da</strong>pirul-qronologiuri suraTis sqematuri warmodgenaa<br />

<strong>da</strong> rom, TviT am civilizaciisa <strong>da</strong>, miT ufro, sxva<br />

saxis civilizaciaTa Camoyalibebas iseTi kulturuli faqtoric<br />

ganapirobeb<strong>da</strong>, romelic sayovelTaod miRebul sworxazovan,<br />

aRmavali ganviTarebis koncefcias mTlad ver eTanadeba.<br />

zemoT, SesavalSi, ukve aRiniSna, rom Tanamedrove SexedulebiT<br />

civilizaciis warmoSoba miwaTmoqmedebis Semosvlas-<br />

Tan, anu momTabare cxovrebis binadrobis, mkvidrobis wesiT<br />

Secvlis procesis <strong>da</strong>wyebasTan aris <strong>da</strong>kavSirebuli. istoriul<br />

movlenaTa rigi am mosazrebis utyuar, logikur <strong>da</strong>sabu-<br />

Tebas iZleva, magram, amavdroulad, igive rigi siRrmiseul,<br />

qronologiur-xazovani dinebis miRma arsebul, Tanamdev kulturul<br />

xdomilebebs verSemCnevis saburvels qveS tovebs.<br />

marTalia, kulturis cneba <strong>da</strong>sabams swored miwaTmoqmedebis<br />

Semosvli<strong>da</strong>n iRebs, magram ukuqmedebiT igi ufro adreul<br />

movlenebzec ganivrcoba. cxovrebis wesi, romlis Camoyalibebasac<br />

a<strong>da</strong>mianma aTaseuli wlebi moandoma (cxovelTa moSinaureba,<br />

maTi movla <strong>da</strong> marTva, garemosTan a<strong>da</strong>ptacia <strong>da</strong> a. S.)<br />

swored kuturaa, radgan a<strong>da</strong>mianis ZalisxmeviTa <strong>da</strong> mondome-<br />

72


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

biT aris Seqmnili. amasTan, kulturis es tipi, romelic dResac<br />

“cocxlobs”, gansakuTrebuli cnobierebis, “abeluri tipis”<br />

a<strong>da</strong>miansa <strong>da</strong> Sesabamis socialur erTobas ayalibebs. <strong>da</strong><br />

amitomac, kulturulogiuri kvleva qronologiuri sworxazovnebi<strong>da</strong>n<br />

momdinare monacvleobasTan erTad <strong>da</strong> zogjer<br />

nacvlad, Zireul <strong>da</strong>yofa-diferencirebasac un<strong>da</strong> iTvaliswinebdes.<br />

bibliis mixedviT kaeni miwaTmoqmedia, xolo abeli _ mwyemsi,<br />

mejogea. simbolurad es a<strong>da</strong>mianTa is ori tipia, romelic<br />

Tanamedrove kacobriobis <strong>da</strong>sabami<strong>da</strong>n, anu mas Semdeg arsebobs,<br />

rac bina<strong>da</strong>rma tomebma xeli miwis <strong>da</strong>muSavebas, xolo mom-<br />

Tabareebma mejogeobas mihyves. orive tips sakuTari cxovrebis<br />

wesisa <strong>da</strong> saqmianobi<strong>da</strong>n momdinare gansakuTrebuli wes-Cveuleba<br />

<strong>da</strong> tradicia Camouyalib<strong>da</strong>.<br />

miwaTmoqmedi xalxi, bunebrivia, swored imis gamo, rom binadrobis,<br />

mkvidrobis wess misdevs, sabolood qalaqebis Seqmnamde<br />

midis (sagulisxmoa, rom biblia pirveli qalaqis Semqmnelad<br />

kaens moixseniebs). es ukve binadrobis meore fazaa,<br />

romelic pirvelTan Se<strong>da</strong>rebiT <strong>da</strong>fuZnebisa <strong>da</strong> sivrciTi “Sem-<br />

Widroebis” ufro maRali xarisxiT gamoirCeva. saerTod ki bina<strong>da</strong>r<br />

xalxTa arseboba <strong>da</strong> saqmianoba drois niSniT xasiaTdeba:<br />

sivrcis mkacrad SemosazRvrul areSi fiqsirebulni TavianT<br />

qmedebas isini usasrulo xangrZlivobad warmodgenili<br />

drois kontinuumSi moiazreben (<strong>qarTuli</strong> sityvac, adgili,<br />

romelsac sania<strong>da</strong>go mkvidroba Seesabameba, swored amgvari mimarTebi<strong>da</strong>n<br />

un<strong>da</strong> momdinareobdes).<br />

momTabare <strong>da</strong> mejoge xalxi ki piriqiT _ arafers xangrZlivs<br />

ar qmnis <strong>da</strong> arc momavals “epotineba”. samagierod,<br />

sivrce maTTvis sul axali <strong>da</strong> axali, SeuzRu<strong>da</strong>v SesaZleblobaTa<br />

area (qarTulSi aqac droebiTi sadgomis Sesabamisi sityva,<br />

alagi gvaqvs). ase rom, kaenis simbolizms Seesabameba SekumSvis<br />

principi, romelic warmodgenilia droiTi xangrZliobis<br />

mixedviT, xolo abelisas _ gaSlis, anu ganvrcobis principi,<br />

romelic sivrciTi ganzomilebiT xasiaTdeba. sxvanairad,<br />

“kaenis modgmis” tradicias, kulturas, SeiZleba intensiuri<br />

(laT. intensio _ <strong>da</strong>Zabva, gaZliereba) ewodos, xolo abelisas<br />

_ eqstensiuri (laT. extensivus _ gaWimva, <strong>da</strong>grZeleba,<br />

gafarToeba).<br />

Zireul, dro-sivrciT mimarTebaTa Sesabamisad, orive kultura<br />

gansxvavebul simboloebs, ritualebsa <strong>da</strong> tradiciebs<br />

warmoSobs. miwaTmoqmedi xalxi imis gamo, rom metwilad saqme<br />

73


irakli mWedliSvili<br />

fiqsirebul, uZrav obieqtebTan, nivTier sagnebTan aqvs, vizualur<br />

simboloebs, xatebs qmnis. arsobrivi mniSvnelobis mixedviT<br />

vizualuri xati sivrciT formamde, geometriul sqemamde<br />

<strong>da</strong>iyvaneba. momTabare an mejoge xalxisaTvis yvelaferi,<br />

rac maT garkveul adgils miabams, maT Soris xatic, akrZalulia.<br />

amitomac isini mudmivi ga<strong>da</strong>adgilebis mdgomareobisaTvis<br />

erTaderT Sesatyviss, xmovan simboloebs, qmnian.<br />

magram xedviT (vizualur) aRqmas mimarTeba sivrcesTan,<br />

xolo smeniTs (audios) _ drosTan aqvs. ase rom, mgrZnobelobiT<br />

doneze ZiriTadi principebis erTgvari Sebruneba xdeba:<br />

kaenur-miwaTmoqmedi, anu intensiuri kulturis xalxi, romel-<br />

Ta arseboba droiT xangrZliobas eqvemdebareba, plastikur,<br />

anu sivrciT formebs qmnian (arqiteqtura, skulptura, ferwera),<br />

xolo, abelur-mejoge, eqstensiuri kulturis xalxi piriqiT,<br />

droSi ganfenads _ fonetikurs (musika, poezia).<br />

aRniSnuli Zireuli gansxvaveba aseve gansxvavebul msoflaRqmasa<br />

<strong>da</strong> Sesabamis mentalur-socialur garemos ayalibebs.<br />

kaenur, intensiur kulturebSi mowesrigebis principi sivrcesTan<br />

erTad, rogorc wesi, a<strong>da</strong>mianur erTobazec ganivrcoba<br />

_ individ-atomad gancalkevebuli a<strong>da</strong>mianebi garkveul,<br />

drois TanmimdevrobaSi gar<strong>da</strong>maval socialur (ierarqiul) <strong>da</strong><br />

struqturul mTlianobaSi erTiandebian. abeluri tipis xalxi<br />

ki usazRvro <strong>da</strong> erTgvarovani ganvrcobis tendenciis Tanaxmad<br />

ufro koleqtiur qmedebaze orientirebul <strong>da</strong> morCilebaSi<br />

Tanaswor, egalitaruli tipis (patriarqalur an tomobrivad<br />

Tanaswor) socialur erTobebs qmnian.<br />

zemoT gamoTqmul yovel mosazrebas mxolod Teoriuli<br />

xasiaTi aqvs. praqtika, cxovreba, istoria, rogorc wesi, gacilebiT<br />

ufro mravalferovani <strong>da</strong> mdi<strong>da</strong>ria. Teoriuli hipoTezebica<br />

<strong>da</strong> martivi konceptebic swored sinamdvilis<br />

xdomilebaTa urTulesi “wnulis” ukan garkveuli sazrisis an<br />

kanonzomierebis aRmosaCenad iqmneba. wmin<strong>da</strong> saxiT xsenebuli<br />

eqstensiuri an intensiuri kulturebi (civilizaciebi) ar<br />

gvxdeba, miT ufro mas Semdeg, rac kacobriobam, Zalze umniSvnelo<br />

nawilis gamoklebiT, mkvidrobis cxovrebis wesi air-<br />

Cia. <strong>da</strong> swored es movlena badebs iluzorul xedvas _ Tu<br />

cxovrebis wesi TiTqmis yvelgan erTnairia, maSin kulturac,<br />

civilizaciac metnaklebad erTnairi <strong>da</strong> homogenuri un<strong>da</strong><br />

iyos.<br />

miamituri ironiiTa <strong>da</strong> erTgvari niSnisgebiT SeiZleba<br />

iTqvas _ rogorc Cans, yofiereba cnobierebas yovelTvis ar<br />

74


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

gansazRvravs... miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom msofliom karga xania<br />

TiTqos unificirebuli politikuri formebi airCia (saxelmwifoTa<br />

<strong>da</strong>sazRvra, marTvis sistema, saerTaSoriso samarTali<br />

<strong>da</strong> a. S.), yovel calkeul qveyanaSi imas, rasac realobas an<br />

cxovrebiseul sinamdviles uwodeben, mkafiod Camoyalibebul<br />

(racionalurad gaweril) normebTan erTad <strong>da</strong> zogjer<br />

maT nacvla<strong>da</strong>c, is fenomeni gansazRvravs, rasac tradicias<br />

uwodeben.<br />

sityva “tradicias” mainc<strong>da</strong>mainc calsaxa mniSvneloba arc<br />

adre hqonia <strong>da</strong> mas Semdeg ki, rac “velurobisa <strong>da</strong> barbarosobis”<br />

koreqtul sinonimad iqca, misi terminuli gamokveTiloba<br />

xom sul gafermkrTal<strong>da</strong>. es sityva TiTqmis yvelafers esa<strong>da</strong>geba,<br />

rasac a<strong>da</strong>miani odesme Sexebia _ primitiuli wes-Cveulebi<strong>da</strong>n<br />

umaRles sulier <strong>da</strong> religiur ganc<strong>da</strong>mde. <strong>da</strong> radgan,<br />

rogorc zemoT iTqva, Teoriuli koncefciebi cxovrebaSi<br />

wmin<strong>da</strong> saxiT iSviaTad xorcieldeba, amitomac yovel kulturaSi<br />

Zireuli, abeluri an kaenuri, tendenciis tradiciis saxeliT<br />

moxsenieba ufro marTebuli iqneba.<br />

nebismier kulturaSi civilizaciis es ori <strong>da</strong>sabamiseuli<br />

tendencia (an tradicia) erTdroulad arsebobs. gansxvavebas<br />

sxva<strong>da</strong>sxva socialur Tu erovnul organizmebs Soris am ori<strong>da</strong>n<br />

erT-erTis prevalireba ganapirobebs. amasTan, es prevalireba<br />

saukuneebSi gamotarebuli erT-erTi tendenciis mdgradi<br />

TanaobiT xasiaTdeba _ yoveli civilizaciis an kulturis<br />

tipi swored am niSnis mixedviT ganisazRvreba. Tumca, TviT<br />

kulturis SigniT ganmapirobebeli tradicia yovelTvis calsaxad<br />

dominirebadi ar aris.<br />

magaliTad, abeluri tradiciis zeobis klasikur gamovlenas,<br />

arabuli islamuri saxelmwifos (xalifatis) Seqmnas sruliad<br />

sapirispiro, kulturis intensiuri ganviTarebis periodic<br />

hqon<strong>da</strong>. IX-X saukuneebSi arabulma kulturam iseT maRal<br />

dones miaRwia (filosofia, astronomia, medicina, alqimia, ma-<br />

Tematika <strong>da</strong> sxv.), rom zogjer am periods “muslimur renesanssac”<br />

uwodeben. elinistur sivrceSi, romelic xalifatis sazRvrebSi<br />

moeqca, antikur-berZnuli kulturis SeWra <strong>da</strong> difuzia<br />

ukve TiTqmis aTasi wlis ganmavlobaSi mimdinareob<strong>da</strong>.<br />

am kulturis pirvelwyaroebis (ZiriTa<strong>da</strong>d aristoteles naSromebis)<br />

aTvisebisa <strong>da</strong> gaTavisebis mcdelobam arabuli kulturis<br />

ganviTareba intensiur kalapotSi TavisTavad Caagdo.<br />

sabolood ki es procesi, ra Tqma un<strong>da</strong>, jer Senel<strong>da</strong> <strong>da</strong> mere<br />

75


irakli mWedliSvili<br />

SeCer<strong>da</strong>, radgan winaaRmdegobaSi Zireul, eqstenciur tradiciasTan<br />

movi<strong>da</strong>.<br />

xolo meore mxriv, imave intensiur-kaenuri tradiciis klasikuri<br />

gamovlena, antikur-elinuri polisuri kultura, balkaneTis<br />

naxevarkunZuli<strong>da</strong>n wina aziaSi Zalismieri ga<strong>da</strong>tanis<br />

Sedegad eqstensiur tipSi gar<strong>da</strong>isaxa (aleqsandre makedonelis<br />

imperia). Tumca, es magaliTi sapirispiro pozicii<strong>da</strong>n ganxilvisas<br />

ufro imis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas warmoadgens, rom axlo<br />

aRmosavluri arealis mentalur-socialur tradicias Zalze<br />

myari fesvebi aqvs.<br />

<strong>da</strong> swored fesvebi<strong>da</strong>n momdinareobis kuTxiT xedvas an zemoT<br />

Camoyalibebuli Tvalsazrisis mixedviT civilizaciis<br />

svlisaTvis Tvalis miyolebas paradoqsul, istoriuli xasia-<br />

Tis xdomilebaTa sawinaaRmdego <strong>da</strong>skvnamde mivyavarT. rogorc<br />

cnobilia, Zveli samyaros pirveli samiwaTmoqmedo tradiciebi<br />

swored am regionSi Caisaxa. <strong>da</strong> Tu zemoT gamoTqmuli<br />

koncefcia sworia, Tu <strong>da</strong>fuZneba, miwis <strong>da</strong>muSaveba kaenur tradicas<br />

warmoSobs, maSin yoveli civilizacia, romelic am regionSi<br />

Camoyalib<strong>da</strong>, upiratesad intensiuri tradiciis matarebeli<br />

un<strong>da</strong> yofiliyo.<br />

sinamdvileSi tradicia, romelic am regions axasiaTebs, rogorc<br />

istoriuli warsuli <strong>da</strong> dRevandeloba gviCvenebs,<br />

eqstenciuri xasiaTisaa. <strong>da</strong> es sruliad logikuria, radgan,<br />

rogorc Zveli wyaroebi a<strong>da</strong>stureben, am arealSi samiwaTmoqmedo<br />

kulturis Camoyalibebamde <strong>da</strong> mas Semdegac, momTabare<br />

<strong>da</strong> mejoge tomTa gacxovelebuli mimosvla mimdinareob<strong>da</strong>. bunebrivia,<br />

xalxTa mimoqcevis mborgav okeaneSi warmoSobili samiwaTmoqmedo<br />

kunZulebi (SuamdinareTis nayofieri miwebi<br />

mTeli am regionis Zalze mcire nawilia) <strong>da</strong>moukideblad <strong>da</strong> TavisTavad<br />

ver ganviTardebo<strong>da</strong>.<br />

rogorc Cans, pirveli civilizaciebis Camoyalibebasa <strong>da</strong><br />

saerTod, am regionSi samiwaTmoqmedo kulturis ga<strong>da</strong>rCenas<br />

ekonomikuri mizezebi aqvs (marqsistuli xedva, politekonomia<br />

aq amarTlebs. ise ki, am moZRvrebis eqstensiur tradiciasTan<br />

mimarTebis kvleva saintereso un<strong>da</strong> iyos...). savaraudoa,<br />

rom savele-saomari wrTobis tomebma permanentulad ganmeorebad,<br />

magram gamapartaxebel Semosevebs nayofieri samiwaTmoqmedo<br />

regionebis mudmiv Semosavlis wyarod ga<strong>da</strong>qceva<br />

arCies (an imis varaudic SeiZleba, rom am regionSi mejogeobisa<br />

<strong>da</strong> miwaTmoqmedebis sruli gamijvna jer <strong>da</strong>srulebuli<br />

ar iyo). Sromis organizaciis is kooperaciul-koleqti-<br />

76


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

uri forma, romelic am civilizaciebSi arsebob<strong>da</strong> (Tun<strong>da</strong>c<br />

sarwyavi sistemebi), mxolod abelur-eqstenciuri tradiciis<br />

xalxs SeeZlo Seeqmna.<br />

momTabare tomebis wvlils uZveles civilizaciaTa Seqmna-<br />

Si mravali istoriuli wyaro <strong>da</strong> mkvlevari a<strong>da</strong>sturebs _ am<br />

regionSi arsebuli yvela eqstensiuri tipis saxelmwifo warmonaqmni<br />

<strong>da</strong>sabams semituri Tu ariuli warmoSobis momTabare<br />

tomebTan urTierTobis Sedegad iRebs (dReisaTvis gaurkveveli<br />

mxolod Sumerebis warmomavlobaa. mesopotamiis Semdgom<br />

saxelmwifoebs arabeTis naxevarkunZuli<strong>da</strong>n gamosuli<br />

_ akadebi, arameebi, qaldeebi _ semituri tomebi qmnidnen.<br />

amas gar<strong>da</strong>, imave arealSi <strong>da</strong> egvipteSic Cv. w. a.-mde II aTaswleuSi<br />

ariuli tomebis, ariebis, anu giksosebis, mZlavri migraciac<br />

aRiniSneba). ase rom, makedonelis laSqrobi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyebul<br />

<strong>da</strong>savluri intensiuri kulturis eqpansias aq, am regionSi,<br />

aTaswleulebSi Camoyalibebuli, Rrma eqstensiuri<br />

tradicia <strong>da</strong>xv<strong>da</strong>.<br />

kaenuri, samiwaTmoqmedo tradicia, romelic intensifikaciasa<br />

<strong>da</strong> lokalizacias TavisTavad gulisxmobs, bunebrivia,<br />

swored iq ganviTardebo<strong>da</strong>, sa<strong>da</strong>c garemo Se<strong>da</strong>rebiT mSvidi<br />

arsebobis pirobebs qmni<strong>da</strong>. amgvari viTareba mxolod Zveli<br />

samyaros centri<strong>da</strong>n moSorebiT, periferiul regionebSi, Znelad<br />

misadgom, mTa-gorian adgilebsa <strong>da</strong> xmelTaSua zRvis kun-<br />

Zulebze SeiZleba yofiliyo. antikur-berZnuli polisuri civilizaciac<br />

swored amgvar arealze <strong>da</strong>fuZnebuli tradiciis<br />

ganviTarebis Sedegia.<br />

berZeni barbarosebis, aqaelebis, balkaneTis naxevarkun-<br />

Zulze SeWris Semdeg adgilobrivma tomebma (pelasgebma) sruli<br />

asimilacia ganicades. Tumca, meore mxriv, mikenuri civilizacia,<br />

romelic am SemoWris Semdeg peloponesze <strong>da</strong>mkvidr<strong>da</strong>,<br />

sawinaaRmdego procesis, TviT barbarosTa kulturuli<br />

asimilaciis Sedegia. minoisur kulturas, romelic am region-<br />

Si berZnebis SeWramde batonob<strong>da</strong>, Zalze ganmxoloebuli, lokaluri<br />

xasiaTi hqon<strong>da</strong> (kunZuli kreta <strong>da</strong> msgavsi materikuli<br />

fragmentebi). mikenuri kultura, erTi mxriv, wina, am region-<br />

Si ukve arsebuli kulturis gagrZelebas warmoadgen<strong>da</strong>, xolo,<br />

meore mxriv, aqaelTa jer kidev SerCenili eqstensiuri tendenciis<br />

gamovlenis Sedegic iyo.<br />

balkeneTis naxevarkunZulis sakmaod vrcel teritoriaze<br />

mikenuri kultura (an civilizacia) swored am tendenciis wyalobiT<br />

ganivrco. mikenuri tipis sasaxleebi <strong>da</strong> maT garSemo<br />

77


irakli mWedliSvili<br />

arsebuli <strong>da</strong>saxlebani (mikeni, tirinfo, pilosi, aTeni, fesalia...)<br />

saberZneTis sakmaod vrcel teritoriaze, SeiZleba<br />

iTqvas, erTgvar civilizaciur qsels qmnidnen. <strong>da</strong> es, rogorc<br />

homerosi uwodebs, oqrouxvi <strong>da</strong> Zlevamosili civilizacia yvelaze<br />

didi saomari warmatebis Semdeg, troaze gamarjvebi<strong>da</strong>n<br />

sul mokle xanSi <strong>da</strong>emxo.<br />

Cv. w. a.-mde XIII saukunis bolos <strong>da</strong>wyebulma CrdiloeT <strong>da</strong><br />

Crdilo-<strong>da</strong>savleT balkaneTi<strong>da</strong>n SemoWril barbaros berZen-<br />

Ta doriuli tomebis Semosevam mikenuri kulturis done ukan<br />

TiTqmis aTasi wliT <strong>da</strong>wia. am <strong>da</strong>cemis epoqaSi, rogorc varaudoben<br />

Cv. w. a.-mde VIII saukuneSi mcxovrebi homerosi wina, “ilia<strong>da</strong>s”<br />

gmirTa xanas, “oqros saukuned” amitomac moixsenieb<strong>da</strong>.<br />

magram rogorc berZnebis magaliTi<strong>da</strong>n Cans, intensiuri kulturis<br />

fesvebs Sesaferis, stabiluri ganviTarebis pirobebSi<br />

axali, cxovelmyofeli ylortebis gamotana yovelTvis SeuZlia<br />

_ klasikuri antikur-berZnuli kultura <strong>da</strong> civilizacia,<br />

romelic <strong>da</strong>cemis doriul periods mohyva, wina, mikenuri<br />

kulturis “aRorZinebad” SeiZleba iyos miCneuli.<br />

<strong>da</strong> aq xazi berZnebis istoriaSi gamovlenil erT saintereso<br />

<strong>da</strong> sagulisxmo moments un<strong>da</strong> gaesvas. balkaneTis naxevarkunZulze<br />

Semosvlis Semdeg aqaelebma Zlevamosili mikenuri<br />

civilizaciis Camoyalibebas <strong>da</strong>axloebiT Svidi saukune moandomes.<br />

<strong>da</strong>cemis <strong>da</strong>sawyiss, romelic dorielTa Semosvlas mohyva<br />

<strong>da</strong> klasikur, polisuri civilizaciis Camoyalibebis periods,<br />

drois TiTqmis imave xangrZliobis monakveTi yofs. es magaliTi<br />

imis TvalsaCino gamovlenaa, Tu ra mZime <strong>da</strong> xangrZlivi<br />

procesia saWiro imisaTvis, rom Zireuli tradiciis erTi<br />

forma (am SemTxvevaSi – abeluri) meoreSi (kaenurSi, anu intensiurSi)<br />

ga<strong>da</strong>ewyos.<br />

axlo aRmosavluri regionis kulturuli tradiciis wina<br />

<strong>da</strong>skvnis gaTvaliswinebiT ganxilvisas aSkara xdeba, rom im regionSi,<br />

sa<strong>da</strong>c ramdenime aTaswleulis ganmavlobaSi momTabare<br />

<strong>da</strong> mejoge modgmis xalxTa permanentuli (uwyveti) ga<strong>da</strong>adgileba<br />

mimdinareob<strong>da</strong>, miwaTmoqmedebaze <strong>da</strong>fuZnebul kulturas<br />

TviTganviTarebis saSualebas, anu xelSeuxeblobis pirobasa<br />

<strong>da</strong> saWiro dros aravin miscem<strong>da</strong>. Tumca, es mosazreba gagebuli<br />

ise ar un<strong>da</strong> iyos, TiTqos aq, am arealSi, civilizacia<br />

ar ganviTar<strong>da</strong> an primitiul, sawyis abeluri cxovrebis wess<br />

ver gasc<strong>da</strong>.<br />

ara-<strong>da</strong>, civilizaciis calsaxa ganviTarebis koncefciis mixedviT,<br />

romelic inerciisa Tu gauazreblobis gamo Cveul Se-<br />

78


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

xedulebebSi, rogorc wesi, aSkara an faruli saxiT dResac Tanaobs,<br />

swored aseTi <strong>da</strong>skvna SeiZleba gakeTdes. marTlac, Tu<br />

civilizacia (Tanac erTiani, anu Tanamedrove, <strong>da</strong>savluri) miwaTmoqmedTa<br />

<strong>da</strong>fuZnebi<strong>da</strong>n iRebs saTaves, maSin logikuria,<br />

rom ganviTarebis dro-sivrciTi xazi an veqtori mimarTuli<br />

mesopotamii<strong>da</strong>n <strong>da</strong> saerTod am regioni<strong>da</strong>n, evropisaken un<strong>da</strong><br />

iyos. aseTi xedviT, gasagebia, rom <strong>da</strong>sawyisi, anu aTvlis wertili<br />

yovelTvis warsulSi iqneba <strong>da</strong> Sesabamisad, am regionis<br />

dRevandel mdgomareobasac civilizaciis winadRed miCneviT<br />

martivi axsna eZleva.<br />

magram logika imitomacaa logika, rom Zalmosili orive<br />

mxares aris. imave veqtoris ukumimarTulebiT mkacr <strong>da</strong> calsaxa<br />

ganvrcobas uazrobamde mivyavarT _ iq, sa<strong>da</strong>c miwaTmoqmedebaze<br />

<strong>da</strong>fuZnebuli intensiuri cxovrebis wesi ar Camoyalib<strong>da</strong>,<br />

civilizacia saerTod ar un<strong>da</strong> arsebobdes... ho<strong>da</strong>, uazrobisgan<br />

Tavis <strong>da</strong>saRwevad isRa <strong>da</strong>gvrCenia, sruliad garkveviT<br />

aRvniSnoT, rom axlo aRmosavleTis regionebSi aTaswleulebis<br />

win gaorebuli Zireuli tradiciis eqstesiuri Stos<br />

Sesabamisi civilizacia Camoyalib<strong>da</strong>. am tipis civilizaciam,<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, SeiTavsa an moirgo intensiuri cxovrebis wesis<br />

miRwevebi, magram ise, rom Zireuli, eqstensiuri (abeluri)<br />

tradiciis prioriteti ar <strong>da</strong>rRveula.<br />

arabuli universaluri saxelmwifos, xalifatis, geografiuli<br />

moxazuloba, toinbis <strong>da</strong>kvirvebiT, aTasi wliT <strong>da</strong>Sorebuli<br />

aqameniduri iranis SemosazRvras TiTqmis zustad imeoreb<strong>da</strong>.<br />

xolo aqameniduri irani, Tavis mxriv, asirielTa <strong>da</strong>wyebuli<br />

saqmis gamgrZelebeli iyo. asirielebi _ babilonelebisa<br />

<strong>da</strong> a. S. am rigis <strong>da</strong>makavSirebel, gamWol RerZs swored Zireuli,<br />

aTaswleulebSi gar<strong>da</strong>mavali tradicia warmoadgen<strong>da</strong>. <strong>da</strong><br />

Tu dRes CamoTvlilis msgavsi warmonaqmni, universaluri saxelmwifo<br />

axlo aRmosavleTSi aRar arsebobs, es aRniSnuli<br />

tradiciis moSlas sulac ar gulismobs. kultura, mentaloba,<br />

socialuri garemo an, Tu gnebavT, msoflaRqma aq aTaswleulebis<br />

ganmavlobaSi upiratesad abeluri tipisa iyo <strong>da</strong> dResac<br />

aseTad rCeba...<br />

antikur-berZnuli polisuri civilizaciis warmoSobam<br />

gza im droisaTvis sruliad axal mimarTulebas gauxsna. Tu<br />

wina, xmelTaSua zRvis regionSi gabneuli intensiur-samiwaTmoqmedo<br />

kulturebi, lokalizaciis arsobriv princips ver<br />

scildebodnen, berZnebma sakmaod vrceli regionis sistemuri<br />

mocvis precendenti Seqmnes. Zireul elements, anu atoms<br />

79


irakli mWedliSvili<br />

am sistemisa, berZnuli qalaqi, polisi, warmoadgen<strong>da</strong>. polisi<br />

taZrebisa <strong>da</strong> sasaxleebis garSemo gaSenebuli <strong>da</strong>saxlebisgan,<br />

adreuli qalaqisgan gansxvavebuli wyobis warmonaqmni<br />

iyo.<br />

<strong>da</strong> aq kosmiuri wesrigisa <strong>da</strong> harmoniis xseneba SeiZleba ganbnevis,<br />

ga<strong>da</strong>xvevisa Tu abstraqtuli Temis naZaladevad Semotanis<br />

mcdelobad iyos miCneuli. Cvens saazrovno tradicia-<br />

Si miwisa <strong>da</strong> cis opozicias fesvi Rrma<strong>da</strong> aqvs gamj<strong>da</strong>ri. antikuri<br />

periodis berZnuli azrovneba ki swored aseTi <strong>da</strong>pirispirebis<br />

morigebis mcdelobaa. <strong>da</strong>Sveba imisa, rom samyaro<br />

erTiania <strong>da</strong> es is punqtia, sai<strong>da</strong>nac berZnuli azrovneba, filosofia<br />

iwyeba, intensifikaciis procesis kanonzomieri gagrZelebaa.<br />

“TaRliTi”, rogorc ruso uwodebs, anu kaeni, miwis Semo-<br />

Robvis aqtiT ara mxolod Zmas (TanamoZmeebs) <strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong>,<br />

aramed axali “codvis” gamosyidvis, xeluxlebeli bunebis Selaxvis,<br />

samyaros qmnadobaSi Setanili sakuTari wvlilis gamarTlebis<br />

aucileblobis winaSec <strong>da</strong>dga. albaT, swored SemosazRvruli<br />

nakveTisa <strong>da</strong> usazRvro velis erTian mTlianobad<br />

warmodgenis (an gaerTianebis) aucilebloba <strong>da</strong>edo sababad samyaros<br />

Zvel berZnul metafizikur-kosmiur <strong>da</strong>sabuTebas.<br />

piTagoreli filolaosi, romlis naSromebis mixedviTac<br />

platonma Tavisi kosmiuri esTetika (dialogi “timeosi”) Seqmna,<br />

amtkiceb<strong>da</strong>: “buneba <strong>da</strong> samyaros wyoba Sedgenili usazRvrosa<br />

<strong>da</strong> ganmsazRvrelis mier aris, aseve _ mTeli samyaro<br />

<strong>da</strong> yvelaferi, rac masSi aris” (diogene, VIII, 7, 85). xolo<br />

imis TvalsaCinod warmosadgenad, rom samyaros wyoba <strong>da</strong> yvelaferi,<br />

rac masSia, sazRvrisa <strong>da</strong> usazRvros SeerTebis Sedegad<br />

aris Seqmnili, filolaoss swored “samiwaTmoqmedo”<br />

magaliTi moaqvs. mindorze, filolaosis <strong>da</strong>kvirvebiT,<br />

erTdroulad <strong>da</strong> erTad miwis samgvari nawili arsebobs: erTi,<br />

romelic sazRvrebisagan Sedgeba, meore _ sazRvrebisagan <strong>da</strong><br />

SemousazRvravi nakveTebisagan Semdgari, romlebic erTdroulad<br />

sazRvravs <strong>da</strong> arsazRvravs, xolo mesame _ SemousazRvravi<br />

sivrce.<br />

marTalia am or, erTmaneTTan arc igiveobiT <strong>da</strong> arc msgavsebiT<br />

<strong>da</strong>kavSirebul sawyiss, “sazRvarsa <strong>da</strong> usazRvros” piTagorelTa<br />

azriT (zoga<strong>da</strong>d ki antikuri msoflxedviT) kosmiuri<br />

harmonia aerTianebs, magram es Sexeduleba mxolod “ci<strong>da</strong>n<br />

motanili” ar yofila. realur a<strong>da</strong>mianur sazRvrebSi, anu fsiqikaSi,<br />

bunebis usazRvro <strong>da</strong> Slegi Zalebis anareklis arsebo-<br />

80


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

bas jer kidev wina, dionisur-orfeosuli (orgiazmuli) tradicia<br />

uSveb<strong>da</strong>. xolo, pragmatul sferoSi, samiwaTmoqmedo <strong>da</strong><br />

yofiT tradiciaSi ki usazRvros SemosazRvris geometriuli<br />

ga<strong>da</strong>wyvetis aTaswlovani gamocdilebac arsebob<strong>da</strong>.<br />

<strong>da</strong> swored amitom kaenuri tradiciis kulturaSi, rogorc<br />

zemoT aRiniSna, <strong>da</strong>fuZnebi<strong>da</strong>n momdinare <strong>da</strong>sazRvris, anu formis<br />

micemis principi socialuri urTierTobis sferosac un<strong>da</strong><br />

Sexebo<strong>da</strong>. is faqti, rom sityva “komosi” (κωσµοξ) Tav<strong>da</strong>pirvelad<br />

a<strong>da</strong>mianTa kanonzomier ganlagebas (meomarTa wyobas)<br />

aRniSnav<strong>da</strong> <strong>da</strong> cis TaRs mxolod Semdgom miesa<strong>da</strong>ga, swored gamoTqmul<br />

mosazrebas un<strong>da</strong> a<strong>da</strong>sturebdes.<br />

amitom, filolaosis mier motanili – mindorze sazRvrisa<br />

<strong>da</strong> usazRvros SeTavsebis magaliTi ara SemTxveviTi, aramed<br />

swored arsobrivi tradicii<strong>da</strong>n momdinarea. <strong>da</strong> axla Tu imasac<br />

gaviTvaliswinebT, rom antikuri periodis berZnebis warmodgeniT<br />

sferuli formis kosmoss harmoniis kanonis Tanaxmad<br />

miwaze wre Seesabameba, maSin miwis nakveTebis ganlagebac<br />

mTlianobaSi ciklur (κικλοξ berZ. wrea) formas un<strong>da</strong> qmnides.<br />

samiwaTmoqmedo nakveTebiT garSemortymuli antikuri qalaqi,<br />

anu polisi, swored am modelis realur xorcSesxmas warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

berZnebis warmodgeniT, Tu a<strong>da</strong>miani cvlis bunebriv garemos,<br />

sazRvravs <strong>da</strong> acalkevebs mis garkveul nawilebs, maSin de<strong>da</strong>miwis<br />

<strong>da</strong>saxlebuli areali, anu oikumena sferuli cis Ta-<br />

Ris kosmiur harmonias mxolod aRniSnuli polisuri konfiguraciiT<br />

un<strong>da</strong> morgebo<strong>da</strong>. amasTan, imave harmoniis kanoni<strong>da</strong>n<br />

gamomdinare, wriuli principiT agebuli an nakveTTa rgoliT<br />

Semofargluli polisis Si<strong>da</strong> sawyisi, anu centri, gare rgolebTan<br />

(maT Soris SemousazRvrav, anu aqtualur usasrulobis<br />

principis mixedviT isev rgolur formasTan) proporciul<br />

<strong>da</strong>mokidebulebaSi un<strong>da</strong> yofiliyo.<br />

aseT adgils polisSi agora warmoadgen<strong>da</strong>. xose ortega-igaseti<br />

erTgan agoras bliTis (rusebi rom eZaxian, бублик-is)<br />

cariel xvrels a<strong>da</strong>rebs. <strong>da</strong> am xumrobanarev Se<strong>da</strong>rebaSi “simar-<br />

Tlis natamali” namdvilad aris _ agora ara marto wriuli<br />

<strong>da</strong>saxlebis “Canasaxuri” sawyisia, aramed <strong>da</strong> amavdroulad, SemousazRvravis<br />

pirveladi SemosazRvris “kvalic” aris <strong>da</strong> amis<br />

gamo polisis gareT <strong>da</strong>rCenil usazRvro aresTan simbolurproporciuli<br />

mimarTebis matarebelicaa.<br />

agora is adgilia, sa<strong>da</strong>c, miuxe<strong>da</strong>vad sicarielisa, intensifikaciis<br />

process sivrculi SemWidroebis xarisxi ukidure-<br />

81


irakli mWedliSvili<br />

sad maRal donemde mihyavs. es momenti imdenad mniSvnelovania,<br />

rom intensiur <strong>da</strong> eqstensiur tradiciaTa <strong>da</strong>pirispirebis<br />

wina topologiuri Sesatyvisi veli-mindori (an -nakveTi) veliagoraTi<br />

SeiZleba Seicvalos, radgan am meore wyvilis kontrasti<br />

ufro mkveTri, TvalSisacemi <strong>da</strong>, rac gansakuTrebiT<br />

mniSvnelovania, ufro <strong>da</strong>maxasiaTebelicaa.<br />

amas gar<strong>da</strong> agoras, am “cariel xvrels” erTgvari, “Savi xvrelis”<br />

msgavsi Tvisebac SeiZleba mieweros. mas TiTqos yvelafris<br />

mizidvis unari aqvs _ a<strong>da</strong>mianebisac <strong>da</strong> imisac, rac a<strong>da</strong>mians<br />

Seuqmnia. mimocvlisa <strong>da</strong> Sexvedris adgilad yofnis es funqcia<br />

metad mniSvnelovania, radgan agoras, Tanamedrove gagebiT,<br />

adreuli an pirveli “sajaro velic” ki SeiZleba ewodos.<br />

aq sagnobrivTan erTad (agoraca <strong>da</strong> romauli forumic upirvelesad<br />

sabazro moednebia) konceptualuri <strong>da</strong> simboluri<br />

gacvlac xdebo<strong>da</strong>. kacobrioba agorasagan <strong>da</strong>valebuli politikur-demokratiuli<br />

formebis gar<strong>da</strong> im koncefciebiTa <strong>da</strong><br />

ideebiTac aris, romelic, mamar<strong>da</strong>Sviliseuli kalamburi rom<br />

movixmoT, agoraze gorviT Camoyalib<strong>da</strong>...<br />

rogori Zlieric ar un<strong>da</strong> yofiliyo “agoras veli”, intensiuri<br />

kulturis kristalizaciis polisuri areali tradiciul-lokaluri<br />

mocvis frglebs mainc ver scdebo<strong>da</strong>. antikurberZnuli<br />

kultura Seeca<strong>da</strong>, mTel oikumenas civilizaciuri<br />

sistemis, anu isev kosmiuri analogii<strong>da</strong>n momdinare “polisuri<br />

badis” saSualebiT gaswvdomo<strong>da</strong>. magram balkaneTis naxevarkuZulis<br />

gar<strong>da</strong> calkeuli polisuri warmonaqmnebi, koloniebisa<br />

<strong>da</strong> savaWro faqtoriebis saxiT, <strong>da</strong>savleTiT mxolod apeninis<br />

naxevarkunZulsa <strong>da</strong> siciliaze, xolo aRmosavleTiT mcire<br />

aziasa <strong>da</strong> umniSvnelo raodenobiT, Savi zRvis sanapiroze<br />

<strong>da</strong>ars<strong>da</strong>.<br />

polisuri civilizaciis ganvrcobis Semdgom mcdelobas,<br />

aleqsandre makedonelis SeWras axlo aRmosavleTSi, marTalia,<br />

sababad aqameniduri iranis <strong>da</strong>savleTiT mimarTuli agresia<br />

<strong>da</strong>edo, magram samxedro-politikurTan erTad am qmedebas<br />

kaenuri tradiciis kulturis farTomasStabiani eqspansiis mizanic<br />

hqon<strong>da</strong>. elinizmis epoqa, romelic am ori, antikur-elinuri<br />

<strong>da</strong> aRmosavluri, tradiciis “Sexvedras” mohyva, ufro,<br />

SeiZleba iTqvas, kompromisul-ekleqtikur morigebas gulisxmob<strong>da</strong>,<br />

vidre romelime tradiciis dominirebas.<br />

sabolood ki aleqsandre makedonelis imperiis an ufro<br />

sworad, misi <strong>da</strong>Slis Sedegad warmoSobili saxelmwifo warmonaqmnebis<br />

politikuri sistema kvlav adgilobriv, aRmosav-<br />

82


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

lur, anu eqstensiuri tipis, tradicias <strong>da</strong>efuZna; xolo polisuri<br />

civilizaciis, anu kaenur-intensiuri, tradiciis tarebisa<br />

<strong>da</strong> ganvrcobis funqcia am elinistur periodSi romma<br />

ikisra.<br />

romauli saxelmwifo, pirvel rigSi, swored kaenur-intensiuri<br />

tradiciis ganvrcobis Sedegia <strong>da</strong> elinuri polisuri<br />

civilizaciis memkvidred misi miCneva mxolod am faqtoris<br />

gaTvaliswinebis Semdeg SeiZleba. marTalia, zogi mkvlevari<br />

an koncefcia romaul kulturas meoreulad, antikur-ber-<br />

Znulis saxecvlilebad miiCnevs, magram aseTi midgoma, etyoba,<br />

mainc analogiurobi<strong>da</strong>n momdinare aberaciis an cTomis Sedegia.<br />

romauli arqiteqturac, qan<strong>da</strong>kebac, Teatrica <strong>da</strong> filosofiac,<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, elinuri<strong>da</strong>n momdinareobs. amasTan erTad,<br />

romaul panTeonSi Sesuli laTinizirebuli berZnuli RvTaebani<br />

ori kulturis erTianobisa <strong>da</strong> maT Soris gar<strong>da</strong>mavali kav-<br />

Siris arsebobis STabeWdilebas kidev ufro <strong>da</strong>majerebel iers<br />

aZlevs. magram es yvelaferi gviandeli respublikisa <strong>da</strong> imperiis<br />

swored mizanmimarTuli morgeba-CarTvis politikis Sedegia.<br />

Tav<strong>da</strong>pirvelad ki romulusis mier <strong>da</strong>fuZnebuli <strong>da</strong>saxleba,<br />

gadmocemisa <strong>da</strong> legendis mixedviT, sword berZnebTan <strong>da</strong>pirispirebuli<br />

qalaqis (kulturis) – troas – memkvidred<br />

cxaddebo<strong>da</strong> (Zmebi remusi <strong>da</strong> romulusi troa<strong>da</strong>n gamosuli<br />

gmiris, eneosis, STamomavlebad miiCnevian).<br />

Tu romauli legendis qronologias <strong>da</strong>vujerebT, Tu romi<br />

marTlac Cv. w.-mde 753 wels <strong>da</strong>ars<strong>da</strong>, maSin gamodis, rom ber-<br />

Znul-elinuri civilizacia ara Sori-axlo, mezoblad, ara<br />

mxolod zRvis meore mxares an kunZul siciliaze, aramed uSualo<br />

siaxloveSi, TviT naxevarkunZulzec Tanaarsebob<strong>da</strong>.<br />

istoriuli wyaroebi gvamcnoben, rom adreulSic <strong>da</strong> gansakuTrebiT<br />

ki klasikur epoqaSi, italiis teritoriaze mraval ber-<br />

Znul faqtoriasTan erTad elinuri civilizaciis uaRresad<br />

mniSvnelovani centrebic arsebob<strong>da</strong> (piTagorizmi, eleelebi).<br />

ase rom, rogorc Cans, romi Tavi<strong>da</strong>n elinuri civilizaciis<br />

alternatiuli warmonaqnmis funqcias asruleb<strong>da</strong>.<br />

Tumca sakacobrio istoria mravali msgavsi magaliTiT mdi<strong>da</strong>ria,<br />

mainc saocaria, rom gamalebuli <strong>da</strong>axloeba an romis<br />

elinizacia mxolod Cv. w.-mde II saukuni<strong>da</strong>n, anu mas Semdeg <strong>da</strong>iwyo,<br />

rac romma saberZneTi sabolood <strong>da</strong>ipyro. “pirquS laciumSi<br />

xelovnebaTa SetaniT <strong>da</strong>tyvevebulma saberZneTma ukmexi<br />

<strong>da</strong>mpyrobi Tavad <strong>da</strong>atyveva” _ horaciusis es gamonaTqvami,<br />

83


irakli mWedliSvili<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, poeturi hiperbolizaciis magaliTia. sinamdvileSi<br />

romauli civilizaciis safuZvlebs an sayrdenebs cvlileba<br />

ar ganucdia, ZiriTadi Rirebulebani (RvTaebaTa <strong>da</strong> winaparTa<br />

Tayvaniscema, samarTali, samoqalaqo Rirseba <strong>da</strong> sxva)<br />

adreuli romi<strong>da</strong>n imperiis bolo dReebamde, yofiT doneze Tu<br />

ara, oficialurad mainc erTnairad dominirebdnen.<br />

marTalia elinurma xelovnebam romis ier-saxe Zalzed<br />

TvalSisacemad Secvala, magram im dros <strong>da</strong> ufro gvianac romaul<br />

sivrces kvals aRmosavluri kulturac amCnev<strong>da</strong> (Tun<strong>da</strong>c,<br />

vTqvaT, pompeis kedlis mxatvroba, romelic egvipturi<br />

zegavlenis magaliTia). <strong>da</strong> saerTod, elinuri kultura (Ziri-<br />

Ta<strong>da</strong>d xelovneba <strong>da</strong> filosofia) mainc ufro romauli sazogadoebis<br />

ze<strong>da</strong> fenaSi iyo miRebuli. istoriuli wyaroebi<br />

cxadyofs, rom mosaxleobis an moqalaqeTa mniSvnelovan nawilSi<br />

aRmosavleTi<strong>da</strong>n Semosuli sxva<strong>da</strong>sxva religiuri kultisa<br />

Tu wes-Cveulebis gavrceleba ukve gviani respublikis periodi<strong>da</strong>n<br />

iwyeba. imperiis <strong>da</strong>cemiswina wlebSi ki, rogorc cnobilia,<br />

am tendenciam “masobrivi epidemiis” saxe miiRo...<br />

<strong>da</strong> aseTi mdgomareobis, aseTi “aRrevis” mxolod imperiis<br />

arealSi moxvedril mraval kulturaTa Soris mimdinare<br />

urTierTdifuziisa Tu urTierTmorgebis TavisTavadi, spontanuri<br />

procesiT axsnis mcdeloba arasakmarisTan erTad ara<strong>da</strong>majerebelic<br />

un<strong>da</strong> iyos. arsobrivi wvdomisTvis sagulisxmo<br />

miniSnebas an biZgs arc ukve Zalze zogadi, sayovelTaod mi-<br />

Rebul mtkicebad (ingliselebi rom ityvian, common sense-ad)<br />

qceuli abelur <strong>da</strong> kaenur an intensiur <strong>da</strong> eqstensiur kulturaTa<br />

<strong>da</strong>pirispirebis konstatacia mogvcems. xsenebul konteqstSi<br />

elinur polisur civilizaciasac <strong>da</strong> romaul “universalur<br />

saxelmwifosac” erTnairi, cnebiT-nominaciurad uZravi<br />

<strong>da</strong> xisti gansazRvreba – adgili eZleva.<br />

ara-<strong>da</strong>, zemoT ukve aRiniSna, rom kaenurma tradiciam xmel-<br />

TaSua zRvis CrdiloeT nawilSi civilizaciis ori precendenti<br />

Seqmna. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom orive maTgani amave regionSi<br />

arsebul ufro Zvel, abeluri tradiciis aRmosavlur civilizaciebs<br />

upirispirdebo<strong>da</strong>, TiToulis arseboba ganpirobebuli<br />

iyo saerTo tradiciis gansxvavebuli msoflgancdiTi ganazrebiT.<br />

transcendenturisken, kosmiuri harmoniisaken mimarTulma<br />

elinurma azrovnebam <strong>da</strong>sazRvris an formirebis princips<br />

<strong>da</strong>matebiTi ganzomileba <strong>da</strong> Sesabamisi simwyobre SesZina. romaelebi<br />

ki “brtyel” ganzomilebaSi <strong>da</strong>rCnen, <strong>da</strong>sazRvris<br />

84


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

arsobrivad intensiuri principiT usazRvros, anu eqstenciuris<br />

mocva ganizraxes. an, sxvanairad, romaelebi samyaros<br />

grZnobadi aRqmis, miTosuri cnobierebis im dones ver gascdnen,<br />

sa<strong>da</strong>c, gaugebarTan <strong>da</strong> mouazrebelTan “Seyra” an/<strong>da</strong> SeuTavseblis<br />

SeTavsebis yoveli mcdeloba, rogorc sakacobrio<br />

kulturis istoria cxadyofs, farul saidumloTa ganmasaxierebel<br />

qimerul arsebaTa “gamoxmobiT” mTavrdebo<strong>da</strong>.<br />

qimeras ki, rogorc cnobilia, sakuTari cxovelmyofeli<br />

energiis gamomuSaveba ar SeuZlia, misi arseboba mTlianad masobrivi<br />

emociis, Zrwunvis fsiqoenergetikazea <strong>da</strong>mokidebuli.<br />

iqamde, vidre romauli saxelmwifos sivrceSi monaTesave, kaenuri<br />

tradiciis xalxi Tu Temebi erTvebodnen, orsaxovani ianusis<br />

simbolo mimdinare sasazRvro mijnaTa TavSeyra-gan-<br />

Wolvis process sakmaod kargad ergebo<strong>da</strong>. mas Semdeg ki, rac<br />

am sivrceSi gansxvavebuli, abeluri tradiciis xalxis CarTva<br />

<strong>da</strong>iwyo, universaluri saxelmwifos romaulma modelma, kompitaluri<br />

(laT. compitum _ gzajvaredini, meboZiri) Temis<br />

principma adreuli organuloba <strong>da</strong>karga.<br />

romaul sivrceSi abeluri tradiciis xalxis CarTvas winaparTa<br />

Tu gmirTa suliT gajerebul Zireul Rirebuleba-<br />

Ta “a<strong>da</strong>mianuri” zemoqmedebis muxtis Tan<strong>da</strong>Tan Semcirebac<br />

mohyva. orsaxovani RvTaebis simbolizmma pativiscema-mowiwebis<br />

nacvlad Zal<strong>da</strong>tanebisa <strong>da</strong> Zrwola-SiSis qimeruli<br />

elferi SeiZina. sasicocxlo-SemoqmedebiTi organuli bmebi<strong>da</strong>n<br />

“gamoTavisuflebuli” sulieri energia destruqciulSi<br />

gar<strong>da</strong>isaxa. Sedegad, amgvar garemoSi Camoyalibebul moqalaqeTa<br />

“axali erTobis”, plebsis gauwonasworebuli miswrafebani<br />

roms mudmivi <strong>da</strong>Zabulobis, xan Cagrulisa <strong>da</strong> xanac mCagvrelis<br />

teroris viTarebaSi amyofeb<strong>da</strong>... amitomac, SeiZleba<br />

iTqvas, rom van<strong>da</strong>lebze adre roms Si<strong>da</strong> barbarosi, plebsi,<br />

Seesia...<br />

<strong>da</strong>sasrul, albaT un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom romaulma civilizaciam<br />

umniSvnelovanes miRwevebTan erTad cTomaTa samagaliTo<br />

gamocdilebac <strong>da</strong>gvitova. barbarosTa Semosevis Sedegad<br />

romis <strong>da</strong>cemis istoriuli faqtis saburvels miRma swored<br />

dReisTvisac aqtualuri mniSvnelobis cTomis magaliTi<br />

devs: kulturul tradiciaTa, RirebulebaTa “Sexvedra” gza-<br />

Ta an mijnaTa Seyris analogiuri ar aris. fsiqo-emociuri<br />

“fesvebis” mqone fenomenebi sacnaurni an gaziarebulni mxolod<br />

gverdigverd ganlagebiT an distanciis (Tun<strong>da</strong>c globaluri)<br />

ga<strong>da</strong>laxviT ar xdeba. an, sxva sityvebiT, Rirebule-<br />

85


irakli mWedliSvili<br />

baTa ragind mWidro ganTavseba erTiani Semkrebi zeganzomilebis<br />

gareSe alagis efemerulobas ver gascdeba, sania<strong>da</strong>go<br />

adgilad ver iqceva...<br />

<strong>da</strong> kidev, SesaZlo Semo<strong>da</strong>vebis asacileblad: diax, elinebi,<br />

ase vTqvaT, gavidnen zeganzomilebaSi; diax, marTalia, rom am<br />

gasvlam maTi civilizacia mainc ver ga<strong>da</strong>arCina... magram es Sem-<br />

Txveva romaulisagan sruliad gansxvavebulia _ elinebi ara<br />

aRmosavluris an romaulis msgavs “universalur saxelmwifos”<br />

aSenebdnen, aramed kosmiuri harmoniis Sesatyvis zesaxelmwifoebrivi<br />

civilizaciis Seqmnas cdilobdnen. <strong>da</strong> am<br />

mcdelobis warumateblobis mizezi, an elinTa “<strong>da</strong>naSauli” is<br />

aris, rom maTi “mocaleobiTi” ganazreba-Wvreta transcendeciulSi<br />

gasvliT Tanadroul msoflios, Tanadrouli kacobriobis<br />

SesaZleblobaTa dones Zalze <strong>da</strong>Sor<strong>da</strong>. ramdenime saukunis<br />

Semdeg qritianul kulturaSi elinuri metafizikis<br />

kvlavaRdgoma swored gamoTqmuli mosazrebis <strong>da</strong>sturi un<strong>da</strong><br />

iyos... magram am <strong>da</strong> sxva sakiTxebis Sesaxeb saubari Semdeg, momaval<br />

werilSi gagrZeldeba...<br />

86


eitingis diqtatura<br />

nana zardiaSvili<br />

<strong>da</strong>vuSvaT, rom ganaTlebis wyurvili<br />

usazRvroa, magram xom ganaTldi, geyofa<br />

_ zedmeti raRa saWiroa!<br />

fiodor dostoevski, <strong>da</strong>naSauli <strong>da</strong> sasjeli<br />

rogor iwyeba Cemi dRe? gaRviZebisTanave Zilis win baliSis<br />

qveS Senaxul distanciuri marTvis pults viReb <strong>da</strong> televizors<br />

vrTav. rogor mTvardeba Cemi dRe? imave distanciuri<br />

marTvis pultze avtomaturi gamorTvis reJims vayeneb <strong>da</strong> televizoris<br />

gugunis TanxlebiT viZineb. zustad aseve iqcevian<br />

Cemi Svilebic. Cveni cxovrebis soundtrack-i is xmebia, romelic<br />

teleekrani<strong>da</strong>n ismis, efeqturad axSobs SfoTian azrebs <strong>da</strong> ara<br />

mxolod SfoTians. amboben, rom mozardi Tavisi cxovrebis 35-<br />

40%-s teleekranTan atarebs, zr<strong>da</strong>sruli a<strong>da</strong>miani _ 20-25%s.<br />

gamoviTvale, rom ukve 12 weli uwyvetad, fexmoucvlelad<br />

teleekranTan gavatare <strong>da</strong> SemeSin<strong>da</strong>.<br />

* * * * *<br />

kargad maxsovs Cveni pirveli Sexvedra _ Cemma mezoblebma,<br />

airapetovebma, televizori iyides. saRamoobiT ezos bav-<br />

Svebi maTTan multfilmebis sayureblad <strong>da</strong>vdiodiT. mere<br />

Cvenc gagviCn<strong>da</strong> erTi bewo, vercxlisferi “zaria”. pira<strong>da</strong>d Cem-<br />

Tvis swored maSin <strong>da</strong>iwyo era, romelsac axla sainformacios<br />

uwodeben. im dros televizia SezRuduli droiT mauwyeblob<strong>da</strong>,<br />

Tavisi programis udides wils sainformacio gamoSvebebsa<br />

<strong>da</strong> mrewvelobaze, soflis meurneobaze, socialistur Sejibrebebze<br />

ga<strong>da</strong>cemebs uTmob<strong>da</strong>. iyo ramdenime saganmanaTleblo<br />

programa, romlis yurebac Rir<strong>da</strong> <strong>da</strong> romelic gviyvar<strong>da</strong>,<br />

kidev filmebi <strong>da</strong> morCa. amitom dro bevri gvqon<strong>da</strong> <strong>da</strong> am Tavisufal<br />

dros yvela Taviseburad vatarebdiT: zogi ezoSi TamaSob<strong>da</strong>,<br />

zogi stumrad <strong>da</strong>dio<strong>da</strong>, zogi mSvenier saubrebSi monawileob<strong>da</strong>,<br />

zogic wigns kiTxulob<strong>da</strong>.<br />

sabWoTa televiziis umTavresi funqcia yvelasTvis gasagebi<br />

iyo: is erT saqonels _ ganviTarebul socializms uwev<strong>da</strong><br />

reklamas. eTerSi mxolod erTi centraluri, sakavSiro <strong>da</strong><br />

87


nana zardiaSvili<br />

erTic respublikuri televizia gadio<strong>da</strong>. ar arsebob<strong>da</strong> araviTari<br />

satelevizio bazari, konkurencia <strong>da</strong> Sesabamisad, aravin<br />

ico<strong>da</strong> sityva reitingi. maxsovs, rogori interesiT vismendi<br />

ambebs imaze, rom amerikaSi uamravi arxi aqvT _ 60 <strong>da</strong> romelsac<br />

gin<strong>da</strong>, imas Sexe<strong>da</strong>v. isic maxsovs, rogor mindo<strong>da</strong> menaxa<br />

Tun<strong>da</strong>c erTi ucxouri ga<strong>da</strong>cema, Tvali Semevlo romelime<br />

programisTvis, romelsac jadosnuri sityva “Sou” erqva.<br />

mere me teleJurnalisti gavxdi <strong>da</strong> televiziaSi <strong>da</strong>viwye mu-<br />

Saoba. ukve “perestroikis” dros e.w. centralurma televiziam<br />

<strong>da</strong>savluri telearxebis Sesaxeb satelevizio cikli wamoiwyo.<br />

maSin vuyure pirvelad gasarTob “Toq-Sous” _ moxuci qalebi<br />

Tavis axalgazr<strong>da</strong> qmrebTan qorwinebisa <strong>da</strong> Tanacxovrebis detalebze<br />

laparkobdnen. am detalebma, cxare diskusiam “araferze”<br />

ise gamaoca... momeCvena, rom es yvelaferi absurdulobiT<br />

sulac ar Camouvardebo<strong>da</strong> arc “vremias” <strong>da</strong> arc “na straJe iuJnix<br />

rubeJeis”. verafriT gavige, ratom un<strong>da</strong> mesmina am moxuci<br />

qalebisaTvis... “sxva kulturaa” _ <strong>da</strong>vimSvide Tavi <strong>da</strong> radgan<br />

ukve vicodi, rom sxva kulturisa <strong>da</strong> gansxvavebulobisTvis pativi<br />

un<strong>da</strong> meca, amitom mec avdeqi <strong>da</strong> pativi veci.<br />

gavi<strong>da</strong> dro. Cven ganviTarebuli socializmis Senebas Tavi<br />

mivanebeT <strong>da</strong> Ria, samoqalaqo, samarTlebrivi sazogadoebis Seneba<br />

<strong>da</strong>viwyeT. cenzura Sewy<strong>da</strong>, sityva gaTavisufl<strong>da</strong>, gaCn<strong>da</strong><br />

Tavisufali bazari <strong>da</strong> konkurencia. masobrivi komunikaciebis<br />

saSualebebma sruliad axali funqciebi SeiZines. me ki isev televiziaSi<br />

vmuSaobdi <strong>da</strong> vcdilobdi, drois sulisTvis ar me-<br />

Ralata. yvela ciklSi, romlis avtoric viyavi, novacias <strong>da</strong> novatorebs,<br />

reformebsa <strong>da</strong> refomatorebs vaqebdi. magram, rogorc<br />

aRmoCn<strong>da</strong>, Tanadroulobisadmi adekvaturoba mainc makl<strong>da</strong>.<br />

sul vocnebobdi erTi-ori iseTi saganmanaTleblo cikli<br />

wamomewyo, romelic masobriv mayurebels ar gaiTvaliswineb<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> mcire, specifikur samizne jgufze iqnebo<strong>da</strong> gaTvlili.<br />

miT ufro, rom arxi, romelzec vmuSaobdi, saganmanaTleblo<br />

mawuyeblobas Tavis umTavres prioritetad asaxeleb<strong>da</strong>.<br />

magram me <strong>da</strong> Cems Zvelmodur miswrafebebs win obieqturi garemoebebi<br />

eRobebo<strong>da</strong>. am garemoebas reitingi erqva, is reitingi,<br />

romelic cota xnis ukan sulac ar arsebob<strong>da</strong> <strong>da</strong> romelic<br />

axla yvelafris sazomad iqca. Excel-is cxrilebSi Camowikwikebul<br />

procentul maCveneblebs veraviTar kontrarguments ver<br />

<strong>da</strong>upirispirebdi _ saqarTvelos mosaxleobas Wkvianuri ga<strong>da</strong>cemebi<br />

ar sWirdebo<strong>da</strong>. sociologebi gvimtkicebdnen, rom<br />

monacemebi swori meTodologiiT iTvlebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> savsebiT reprezentatiuli<br />

iyo. ar <strong>da</strong>fiqrebulxarT, ra Zala aqvT ri-<br />

88


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

cxvebs? Tvalis tuSi, romelic wamwamebis sisqes 20%-s matebs;<br />

Sampuni, romelic 34%-iT amcirebs qertlis warmoqmnis saSiSroebas;<br />

kremi, romelic 97%-iT spobs celulits <strong>da</strong> partia,<br />

romelmac xmebis 99% moipova. ricxvebi, ricxvebi, ricxvebi...<br />

nuTu numerologia kvlav aqtualuria? yovel SemTxvevaSi me,<br />

rogorc profani, qvevi<strong>da</strong>n zeviT Sevyureb Cveni drois magebs,<br />

sociologebsa <strong>da</strong> marketologebs, maT idumal manipulaciebs<br />

<strong>da</strong> iZulebuli var virwmuno is, raSic marwmuneben.<br />

Tanamedrove televiziaSi yvelaze “magar” profesionalad<br />

is iTvleba, vinc SeZlebs maqsimalurad “didi segmentis <strong>da</strong>farvas”,<br />

yvelaze farTo “samizne jgufis” gulis mogebas anu mayurebelTa<br />

yvelaze didi procentis moxibvlas. Tendeba, televiziebSi<br />

“profesionalebi” midian <strong>da</strong> <strong>da</strong>Ramebamde cdiloben<br />

masobrivi mayureblis survilis amocnobas, misTvis siamovnebis<br />

miniWebas. teleJurnalistis profesionalizmi, misi<br />

adekvaturoba, drosTan Sesabamisoba swored am unariT fasdeba<br />

<strong>da</strong> izomeba. mizezi martivia, televiziis Semosavali dRes<br />

reklamazea <strong>da</strong>mokidebuli, reklamas ki mxolod im proeqteb-<br />

Si deben, romelsac yvelaze didi auditoria hyavs. yvelaze<br />

didi auditoria ki masobrivia, anu masaa.<br />

masa igivea, rac rigiTi a<strong>da</strong>miani. Cveni drois Tavisebureba<br />

isaa, rom rigiTi a<strong>da</strong>miani sulac ar ityuebs<br />

Tavs sakuTari “rigiTobis” Taobaze, piriqiT, uSiSrad<br />

ibrZvis rigiTad yofnis uflebisTvis, yvelas <strong>da</strong> yvelafers<br />

am rigiTobas awonebs. rogorc amerikelebi<br />

ityodnen _ gamorCeuloba cudi tonia. masa anadgurebs<br />

yvelafers gansxvavebuls, pirovnuls, saukeTesos.<br />

mas, vinc sxvebisgan gamoirCeva, vinc Taviseburad<br />

fiqrobs, gandevnis safrTxe emuqreba. samyaro yovel-<br />

Tvis masisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>moukidebeli umciresobis araerTgvarovan<br />

erTianobas warmoadgen<strong>da</strong>. dRes mTeli samyaro<br />

masad iqca.<br />

xose ortega-i-gaseti, masebis amboxi.<br />

roca axalgazr<strong>da</strong> viyavi, masobrivi komunikaciis saSualebaTa<br />

mTavari <strong>da</strong>mkveTi <strong>da</strong> momxmarebeli kompartia iyo, axla<br />

_ masobrivi, anu rigiTi mayurebeli <strong>da</strong>, misi Semyure, reklamis<br />

momcemi/<strong>da</strong>mkveTi. masobrivi mayureblis neba ki procentebiT<br />

gamoiTqmeba.<br />

masa referenti ar aris, radgan warmodgenis rigs<br />

aRar ganekuTvneba. is ar gamoxatavs Tavs _ mas zondi-<br />

89


nana zardiaSvili<br />

90<br />

rebas ukeTeben. is ar refleqsirebs _ mas testirebas<br />

utareben.<br />

Jan bodriari, mdumare umravlesobis CrdilSi<br />

zondirebisa <strong>da</strong> testirebis Sedegebi ki aseTia: masas nebavs<br />

iumoristuli ga<strong>da</strong>cema 35%-iT ufro metad, vidre raime sxva,<br />

sainformacio gamoSvebebi – 21%-iT ufro Zalian, vidre raime<br />

sxva, xolo saganmanaTleblo _ mxolod 3%-iT un<strong>da</strong>, an kidev<br />

ufro naklebad <strong>da</strong> sul ufro naklebad. misi survili imperatiulia,<br />

upirobod Sesasrulebeli. <strong>da</strong> Tu winaT SeiZlebo<strong>da</strong><br />

cenzurisTvis gverdi agevlo, mogetyuebina, rigiT, imave<br />

masobriv mayurebels verafers mouxerxeb. <strong>da</strong> me mivxvdi, rom<br />

televiziam <strong>da</strong> satelevizio bazarma ganaxorciela is, rac ase<br />

moewonebo<strong>da</strong> lenins: mudmivmoqmedi <strong>da</strong> uwyveti “proletariatis<br />

diqtatura”. albaT cxadia, rom rodesac vambob sityva<br />

“proletariats”, sulac ar vgulisxmob im a<strong>da</strong>mianebs, vinc mZime<br />

SromiT Soulobs lukma-purs. ubralod imis Tqma min<strong>da</strong>, rom<br />

umravlesobam umciresoba sastikad <strong>da</strong>amarcxa. me ki ase mixaro<strong>da</strong><br />

liberaluri demokratiis “<strong>da</strong>dgoma”, radgan vicodi, rom<br />

liberalizmi umciresobas umravlesobis diqtatisgan icavs.<br />

liberalizmi, <strong>da</strong> dRes es aucileblad un<strong>da</strong> gvaxsovdes,<br />

didsulovnebis zeobaa: es is uflebaa, romelsac<br />

umravlesoba umciresobas uTmobs, de<strong>da</strong>miwaze odesme<br />

gaJRerebul SeZaxilTa Soris es SeZaxili yvelaze ke-<br />

TilSobiluria. man gvauwya, rom amieri<strong>da</strong>n mtris arsebobas,<br />

rac mTavaria, Cvenze susti mtris arsebobas, veguebiT.<br />

aravin elo<strong>da</strong>, rom kacobrioba aseT nabijs ga<strong>da</strong>dgam<strong>da</strong>,<br />

aseT lamazs, aseT paradoqsuls, aseT natifs,<br />

aseT akrobatuls, aseT arabunebrivs.<br />

xose ortega-i-gaseti, masebis amboxi<br />

marTlac, es yvelaferi Zalze paradoqsulia, yovel Sem-<br />

TxvevaSi CemTvis: Tu demokratia <strong>da</strong> Tavisufali bazari ganuyofeli<br />

cnebebia, xolo Tavisufali bazris pirobebSi momxmarebeli<br />

“istoriis mTavari moqmedi gmiria” (Jan bodriari,<br />

mdumare umravlesobis CrdilSi), radgan is <strong>da</strong>mkveTi <strong>da</strong> klientia,<br />

xolo momxmarebeli masobrivi cnebaa, maSin rogorRa<br />

icavs liberalizmi umciresobas umravlesobisgan? SexedeT<br />

kino <strong>da</strong> teleindustrias, zoga<strong>da</strong>d process, romelsac kulturuls<br />

vuwodebT, reitingiT marTuls, masze upirobod <strong>da</strong>mokidebuls,<br />

misi survilis morCils.


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

yovelTvis miaCn<strong>da</strong>T, rom masebi informaciis masobriv<br />

saSualebaTa gavlenas ganicdis... magram komunikaciis<br />

procesis aseTi gamartivebuli gagebisas ver vam-<br />

CnevT mTavars: masa bevrad ufro Zlieri mediumia, vidre<br />

yvela masobrivi informaciis saSualeba erTad aRebuli<br />

<strong>da</strong> Sesabamisad isini ki ar imorCileben masebs, piriqiT,<br />

masebi nTqavs <strong>da</strong> ipyrobs mas, an, yovel SemTxvevaSi,<br />

morCilebas gaurbis. arsebobs ara ori, aramed mxolod<br />

erTi dinamika _ dinamika masisa <strong>da</strong> amave dros masobrivi<br />

informaciis saSualebebisa. Mass(age)is message.<br />

Jan bodriari, mdumare umravlesobis CrdilSi<br />

vici, rom banalur SekiTxvebs vsvam, magram geficebiT, me<br />

ubralod aTasjer gagonils ki ar vimeoreb, yvela es kiTxva<br />

kidev erTxel TavisTavad <strong>da</strong>iba<strong>da</strong> CemSi, rogorc konkretuli,<br />

xelSesaxebi gamocdilebis produqti.<br />

survilis generatori<br />

migiqceviaT yuradReba, rogoria “sareklamo Wrebi” arCevnebis<br />

dros? miaxloebiT aseTi:<br />

• sareklamo tixari<br />

• “Always”-is sareklamo rgoli<br />

• “Head and shoulders” – is sareklamo rgoli<br />

• politikuri partiis sareklamo rgoli<br />

• sxva politikuri partiis sareklamo rgoli<br />

• kbilis pastis sareklamo rgoli <strong>da</strong> a.S.<br />

• sareklamo tixari<br />

zustad am logikiTvea ganlagebuli banerebi quCaSi _<br />

erTze WurWlis sarecx saSualebas gvawoneben, meoreze _ politikur<br />

partias, anu Rirebulebebs, ideologias, kredos. saqoneli<br />

<strong>da</strong> ideologia erT sibrtyeSi moeqca. swored mas Semdeg,<br />

rac es TvalnaTeli ilustracia <strong>da</strong>vinaxe, mivxvdi, ras gulisxmoben,<br />

rodesac amboben, rom dRes politikam yvela sa<strong>da</strong>ve<br />

ekonomikas ga<strong>da</strong>abara, xolo zednaSeni <strong>da</strong> bazisi gaerTian<strong>da</strong>.<br />

samyaro orad gaiyo: saqonlad <strong>da</strong> momxmareblad. mayurebeli<br />

momxmarebelia, amitom televiziaSi mTavari reklama <strong>da</strong><br />

anonsia, radgan anonsic reklamaa, oRond Si<strong>da</strong> reklama, konkretuli<br />

telekompaniis produqciis reklama. ar vici, ramdena<strong>da</strong><br />

aqvT gacnobierebuli es <strong>qarTuli</strong> telekompaniebis xelmZRvanelebs,<br />

magram cxadia, rom TiTqmis yvela arxis samau-<br />

91


nana zardiaSvili<br />

wyeblo badeSi anonss <strong>da</strong> reklamas centraluri adgili ukavia,<br />

xolo ga<strong>da</strong>cemebs <strong>da</strong> filmebs maTi Tanmdevi movlenis, umniSvnelo<br />

<strong>da</strong>matebis roli aqvs <strong>da</strong>kisrebuli. SeiZleba <strong>da</strong>amoklo filmi,<br />

sareklamo Wris dros ga<strong>da</strong>axvio, mTavaria, anonsi <strong>da</strong> reklama<br />

gavides srulad. me TviTon, Cemi xeliT vakeTebdi amas, roca<br />

programebis direqciaSi vmuSaobdi. vicodi, rom anonsis gamotovebas<br />

aravin mapatieb<strong>da</strong>, rac Seexeba films, miT ufro samecniero<br />

xasiaTisas, misi <strong>da</strong>maxinjebisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>moklebisTvis araferi<br />

melo<strong>da</strong>. amas winaT “baSi-aCukis” imdenad Semoklebuli versia<br />

vixileT, rom filmis demonstrirebis Semdeg megobris SviliSvils<br />

kidev didxans vuyvebodi baSi-aCukis Tavga<strong>da</strong>savals,<br />

vavsebdi lakunebs, romelic sarelamo Wrebma “SeWama”.<br />

arsebobs mosazreba, rom mediis Teoria jer ar Seqmnila,<br />

magram teleJurnalistikis fakultetebze am ararsebul Teorias<br />

mainc aswavlian. yvela saxelmZRvaneloSi, raRa Tqma<br />

un<strong>da</strong>, CamoTvlilia zoga<strong>da</strong>d masobrivi komunikaciis saSualebebis<br />

<strong>da</strong> maT Soris televiziis funqciebic. rogorc wesi, am<br />

funqciebs mediis Teoretikosebi ase gansazRvraven: sainformacio,<br />

sakomunikacio, kulturul-saganmanaTleblo, rekreaciuli<br />

(garToba, <strong>da</strong>sveneba), ideologiuri <strong>da</strong> a.S. me ki mgonia,<br />

dRes televizias mxolod erTi funqcia aqvs _ es survilis<br />

generirebaa. me un<strong>da</strong> vuyuro televizors imisTvis, rom momindes:<br />

“Always”-is yidva maSinac ki, roca fertilur asakSi aRar<br />

var, “Head and shoulders”-is SeZena, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom arasdros<br />

mqonia qertli, partiisTvis xmis micema, miuxe<strong>da</strong>vad imisa,<br />

rom ar vici, ra un<strong>da</strong> am partias <strong>da</strong> gar<strong>da</strong> amisa, un<strong>da</strong> momindes<br />

im ga<strong>da</strong>cemis yureba, romlis anonsic vnaxe imisTvis, rom<br />

mere misi yurebisas vuyuro sareklamo Wras <strong>da</strong> isev momindes<br />

yvelaferi is, rac un<strong>da</strong> momindes.<br />

92<br />

teleJurnalisti<br />

“Tanamedroveobas televizoris ekrani<strong>da</strong>n vicnob, Sua saukuneebs<br />

_ uSualod” – ase xsnis umberto eko Tavis gatacebas<br />

saSualo saukuneebiT. rodesac es sityvebi wavikiTxe, mivxvdi,<br />

rom umberto ekosgan gansxvavebiT, me yvelafers mxolod televizoris<br />

ekrani<strong>da</strong>n vicnob, absoluturad yvelafers. magaliTad,<br />

zafxulis mziani saRamos myudroebas mxolod satelevizio<br />

kadris meSveobiT SevigrZnob. Tu aseT mSvenier saRamoSi<br />

uSualod movxvdi, me mas ubralod ver vxe<strong>da</strong>v. is ki ara<strong>da</strong>, aRmovaCine,<br />

rom am bolo dros ynosva saerTod <strong>da</strong>vkarge <strong>da</strong> mivxvdi<br />

ratomac: es funqcia telemayurebels jerjerobiT ar sWirde


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

ba. madloba RmerTs, rom mesmis <strong>da</strong>, rac mTavaria, vxe<strong>da</strong>v.<br />

ekranze aRbeWdili realoba is garemoa, romelSic vcxovrob.<br />

magram mas xom viRac qmnis. viRac, vinc arCevs Sesabamis<br />

faqtebs, movlenebs, a<strong>da</strong>mianebs <strong>da</strong> misTvis sasurveli TanmimdevrobiT<br />

alagebs. maT SeuZliaT sruliad umniSvnelo faqti<br />

mTavar movlenad aqcion, xolo yvelaze mniSvnelovani ise miCqmalon,<br />

rom veravin SeamCnios. es a<strong>da</strong>mianebi televiziebSi mu-<br />

Saoben <strong>da</strong> samyaros suraTs qmnian. me maTi TvaliT vxe<strong>da</strong>v <strong>da</strong><br />

maTi piriT vlaparakob. <strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom maT profesiebs<br />

sxva<strong>da</strong>sxva saxeli hqvia, modiT, areulobis Tavi<strong>da</strong>n asacileblad<br />

yvelas teleJurnalistebi, an ubralod Jurnalistebi<br />

vuwodoT, miT ufro, rom Jurnalisti mainc procesis centraluri<br />

personaJia _ is, vinc ismis <strong>da</strong> Cans.<br />

Jurnalisti marTlac Zlevamosili figuraa, isaa, visac SekiTxvis<br />

<strong>da</strong>smis ufleba aqvs. hkiTxeT fsiqologebs, aseTi<br />

ufleba bevrs ar eZleva. Svilis oTaxSi gaufrTxileblad Sevardnil<br />

mSobels “aqvs ufleba” <strong>da</strong>svas SekiTxva: “ras akeTebdi?”<br />

<strong>da</strong> eWviT Sexedos teleekrans, sa<strong>da</strong>c sul ramdenime wamis<br />

win aSkarad Can<strong>da</strong> vulgaruli erotikuli filmis kadrebi;<br />

cols “aqvs ufleba” RamiT gvian <strong>da</strong>brunebul qmars mkacrad<br />

hkiTxos: “aqamde sad iyavi?”; maswavlebels “aqvs ufleba” moswavles<br />

uTxras: “ratom ar moamzade gakveTili?”; Jurnalists<br />

“aqvs ufleba” <strong>da</strong>svas nebismieri SekiTxva. es ufleba maT Cven,<br />

an raRac gaugebarma Zalam ga<strong>da</strong>sca. sabralo respondentma ki<br />

moRalate qmris, zarmaci moswavlisa <strong>da</strong> garyvnili mozardis<br />

msgavsad <strong>da</strong>smul SekiTxvaze un<strong>da</strong> upasuxos, ufro swored, pasuxi<br />

un<strong>da</strong> agos. gana SekiTxvis <strong>da</strong>smis ufleba avtoritaruli<br />

ufleba ar aris?<br />

sul raRac 150-200 wlis win am avtoritarul uflebas <strong>da</strong>,<br />

saerTod, misi saxeliT laparakis uflebas <strong>sazogadoeba</strong> gansakuTrebul<br />

a<strong>da</strong>mianebs aniWeb<strong>da</strong>: “iveriaSi”, “ciskarSi”, “droebaSi”<br />

“Zaan magari” Jurnalistebi ibeWdebodnen: ilia WavWavaZe,<br />

niko nikolaZe, vaJa-fSavela, akaki wereTeli... isini warmoadgendnen<br />

qarTul <strong>sazogadoeba</strong>s, rigiTi <strong>da</strong> ararigiTi qar-<br />

Tvelic maTi meSveobiT, maTi piriT laparakob<strong>da</strong>.<br />

gavi<strong>da</strong> dro <strong>da</strong> masmediis saSualebebis raodenobam uTvalavs<br />

miaRwia. isini gamodian yoveldRe, dReSi orjer, saaTSi samjer.<br />

televizia ki perpetuum-mobiled iqca, is ar Cerdeba, is<br />

mudmivad mauwyeblobs <strong>da</strong> is bevria. warmoidgineT, sa<strong>da</strong>a imdeni<br />

vaJa-fSavela, ilia WavWavaZe <strong>da</strong> akaki wereTeli, rom yvela televiziis<br />

saStato Semadgenloba Seavsos? gar<strong>da</strong> amisa, aravis<br />

93


nana zardiaSvili<br />

gauzomia Cveni klasikosebis publikaciebis reitingi. eWvi<br />

maqvs, rom monacemebi arc Tu saxarbielo iqnebo<strong>da</strong>. ara<strong>da</strong>, rogorc<br />

gavarkvieT, maRali reitingi Jurnalistis profesionalizmis<br />

mTavari sazomia. ra un<strong>da</strong> icodes dRes qarTvelma teleJurnalistma<br />

imisTvis, rom mayureblis mowoneba <strong>da</strong>imsaxuros,<br />

ra un<strong>da</strong> SeeZlos?<br />

1. sxapasxupiT laparaki.<br />

2. sufliori<strong>da</strong>n teqstis sxartad wakiTxva.<br />

3. interviuebs Soris erTi cicqna ga<strong>da</strong>sasvleli teqstebis<br />

Casma<br />

4. respondentze Tav<strong>da</strong>sxma<br />

5. mikrofoniT xelSi defilireba<br />

...<strong>da</strong> meti, mgoni, arc araferi. amas winaT samsaxuri <strong>da</strong>vkarge<br />

<strong>da</strong> roca axlis moZieba <strong>da</strong>viwye, bevrma Cemma nacnobma TanagrZnobiT<br />

mkiTxa: “wera ici? ai, magaliTad, SegiZlia sainformacio<br />

bukleti moamzado?”. sruliad logikuri SekiTxvaa, me<br />

xom teleJurnalisti var. televiziaSi ki mTavari gamosaxuleba,<br />

imiji, kadria _ kadrebi wyveten yvelafers! sityvas <strong>da</strong>qvemdebarebuli<br />

roli aqvs, miT ufro <strong>da</strong>weril sityvas. Tu vinme<br />

<strong>da</strong>kanonebuli balansis <strong>da</strong>rRvevas ga<strong>da</strong>wyvets, mas aucileblad<br />

araprofesinalizmSi amxelen: “ ra aris es _ radioa?”<br />

94<br />

“... Cveni civilizacia image-oriented-ad iqca, is vizualur<br />

xatzea orientirebuli, es ki wignierebas akninebs”.<br />

umberto eko, gutenbergi<strong>da</strong>n internetamde<br />

iqneb amitomaa aseTi gulgrili Cveni <strong>sazogadoeba</strong> kargi<br />

teqstisadmi, iqneb amitom veRar gamoarCevs maT cudTagan,<br />

iqneb es <strong>da</strong>ltonizmi swored teleekranma gamoumuSava?<br />

ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vapirispiroT vizualuri <strong>da</strong> verbaluri<br />

komunikacia, ubralod, orive un<strong>da</strong> srulvyoT. saSualo<br />

sakuneebSi vizualuri komunikacia xalxisTvis werilobiTze<br />

ufro mniSvnelovani iyo. Sartris taZari<br />

Tavisi kulturuli mniSvnelobiT sulac ar Camouvardebo<strong>da</strong><br />

samyaros werilobiT xat-suraTs. taZari Tavisi<br />

drois televizori iyo. gansxvaveba isaa, rom, saSualo<br />

saukuneebis teleprogramebis mTavar re<strong>da</strong>qtors<br />

kargi wignebi uyvar<strong>da</strong>, mdi<strong>da</strong>ri fantazia hqon<strong>da</strong> <strong>da</strong> sazogadoebis<br />

keTildReobisTvis irjebo<strong>da</strong>.<br />

umberto eko, gutenbergi<strong>da</strong>n internetamde


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

magram Tu televiziis umTavresi funqcia survilis generirebaa,<br />

xolo warmatebis sazomi masobrivi mayureblis keTilganwyoba,<br />

maSin raRa saWiroa mdi<strong>da</strong>ri fantazia <strong>da</strong> kargi wignebis<br />

siyvaruli? piriqiT, rac ufro metad waagavs Jurnalisti<br />

Tavis mayurebels, rac ufro msgavsia auditoriisa <strong>da</strong> Jurnalistis<br />

TvalTaxedva, gemovneba, miT ufro zustad, ufro<br />

adekvaturad Seasrulebs is Tavis movaleobebs <strong>da</strong> amisTvis<br />

araviTari sociologiuri <strong>da</strong> marketinguli kvleva aRar <strong>da</strong>s-<br />

Wirdeba: “Сам себе фокус группа”. saSualo saukuneebis telere<strong>da</strong>qtoris<br />

namuSevari erTaderTobiT fasob<strong>da</strong>, Cveni drois teleJurnalistisa<br />

ki – tiraJiTa <strong>da</strong> masobriobiT.<br />

TAKE IT EASY<br />

rac aRar vmuSaob, uamravi dro maqvs <strong>da</strong> televizors mTeli<br />

dRe vuyureb _ saaTSi erTxel <strong>qarTuli</strong> axali ambebi, <strong>da</strong>nar-<br />

Cen dros ucxouri ga<strong>da</strong>cemebi, ufro xSirad rusuli, radgan<br />

inglisuri cu<strong>da</strong>d vici, xolo germanuli <strong>da</strong> italiuri saer-<br />

Tod ar mesmis.<br />

dRe saSineli dilis ga<strong>da</strong>cemebiT iwyeba, rusuli programebi<br />

mTlianad momxmareblis interesebzea ga<strong>da</strong>rTuli, qarTulebi<br />

TiTqos ufro mravalferovnebas iCemeben... yvela erTad<br />

ki optimisturi, ritmuli <strong>da</strong> xalisiania. me aseT intensiur mxiarulebas<br />

ver vuZleb <strong>da</strong> balansisTvis dili<strong>da</strong>nve kinoarxebze<br />

SemaSinebel trilerebs <strong>da</strong>veZeb. dilis ga<strong>da</strong>cemebs serialebisa<br />

<strong>da</strong> sainformacio gamoSvebebis erTferovani nakadi mosdevs.<br />

ai, sareklamo Wram myudroeba <strong>da</strong>mirRvia, me pults vi-<br />

Reb <strong>da</strong> sxva arxs vafareb Tavs. araviTari gansxvaveba, Semdeg<br />

reklamamde aq <strong>da</strong>vrCebi, es ga<strong>da</strong>cema xom tyupiscaliviT waagavs<br />

winamorbeds. axla ukve 60 arxi meca maqvs, magram es mravalferovneba<br />

im warsul, sabWoTa erTferovnebaze ufro monotonuria<br />

_ sxva<strong>da</strong>sxva saTaurebi, erTi <strong>da</strong> igive Sinaarsi.<br />

vzivarT me <strong>da</strong> dro televizorTan, me imas vklav, is ki _ me.<br />

gamosaxuleba <strong>da</strong>xtis, <strong>da</strong>rbis, yvelaferi <strong>da</strong>klipuli, <strong>da</strong>Cexili<br />

<strong>da</strong> diskretulia. Tavbru<strong>da</strong>mxvevi tempi Tanamedrove televiziis<br />

warmatebisTvis ga<strong>da</strong>mwyvetia.<br />

ar vici, ramdena<strong>da</strong>a Semowmebuli mosazreba, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c<br />

yovel 5 wuTSi a<strong>da</strong>mianis yuradReba dundeba <strong>da</strong> mas <strong>da</strong>sveneba<br />

esaWiroeba. yovel SemTxvevaSi, “magari” profesionalebi<br />

am mosazrebas upirobod iziareben: satelevizio ga<strong>da</strong>cema<br />

tempiani un<strong>da</strong> iyos, kaleidoskopuri, swrafi. sinele miuteve-<br />

95


nana zardiaSvili<br />

beli codvaa. <strong>da</strong>Weri, <strong>da</strong>Cexe, gawyvite, gatixre, ga<strong>da</strong>fare, gaaxmovane,<br />

<strong>da</strong>klipe, Torem mayurebels yuradReba moudundeba<br />

<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>grTavs. “<strong>da</strong>klipulobis” xarisxi a<strong>da</strong>sturebs Sens progresulobas,<br />

Tanamedroveobas. ar <strong>da</strong>tovo erTi <strong>da</strong> igive kadri<br />

30 wamze didxans, Torem <strong>da</strong>viRupebiT.<br />

epoqis suli simsubuqesa <strong>da</strong> siswrafeSi gvavaldebulebs.<br />

“sad <strong>da</strong>ikarga mSvenieri, seriozuli saubari?” _ kiTxulobs<br />

mudmivad Cemi megobari. mSvenieri saubari, romelic sakuTar<br />

logikas miyveba <strong>da</strong> romlis drosac sityva azrTan erTad ibadeba,<br />

temps agdebs, amitom Zvelmoduria. wamyvanmac <strong>da</strong> respondentmac<br />

swrafad un<strong>da</strong> ilaparakon, nu movekidebiT zedmetad<br />

seriozulad sityvebs, maT mainc aravin usmens.<br />

saganmanaTleblo programebic amave midgomiT mzaddeba.<br />

Zvel egvipteze films moCvenebebis Sesaxeb filmi cvlis. mayurebeli<br />

orives erTnairi seriozulobiT aRiqvams <strong>da</strong> moCvenebebi<br />

iseTive realobad miaCnia, rogoric odesRac iyo egvipte.<br />

miT ufro, rom orive uxva<strong>da</strong>a ilustrirebuli rekonstruqciiT,<br />

<strong>da</strong>dgmiTi scenebiT. saerTod, dokumentur <strong>da</strong> samecniero-popularul<br />

filmebSi rekonstruqcias centraluri<br />

adgili eTmoba. rekonstruqcia sanaxaobrivia, informaciis<br />

monelebas aadvilebs, amsubuqebs. rogorc Cemi meore megobari<br />

ambobs, boloJamis erTi-erTi niSani isicaa, rom dokumenturi<br />

kino mxatvrulad gar<strong>da</strong>iqmna, xolo mxatvruli _ dokumenturad.<br />

ase SeZenili codna tempfails hgavs, rogorc ki ZiriTad<br />

fails <strong>da</strong>xurav, isic myisierad qreba.<br />

maTi (masebis) <strong>da</strong>rwmuneba Sinaarsis an Tun<strong>da</strong>c Setyobinebis<br />

kodis mniSvnelobaSi verafriT moxerx<strong>da</strong>.<br />

masebs gzavnils sTavazoben, maT ki mxolod niSnebi ainteresebT,<br />

radgan simboloTa TamaSi Wris Tvals, stereotipebs<br />

emonebian <strong>da</strong> aRiqvamen mxolod imas, rac sanaxaobrivia.<br />

yvelaferi ukuRma trialdeba. imis nacvlad,<br />

rom masa energiad gar<strong>da</strong>iqmnas, informacia masis<br />

kvlavwarmoqmnis mizezi xdeba.<br />

Jan bodriari, mdumare umravlesobis CrdilSi<br />

gaxsovT, rogor cdilob<strong>da</strong> liza simfsoni Tavis TanatolebSi<br />

popularoba moepovebina? miutevebeli codvasaviT malav<strong>da</strong><br />

imas, rom wignebi uyvar<strong>da</strong> <strong>da</strong> irwmunebo<strong>da</strong>, rom yvelaferi,<br />

rac ki icis, televizoriT iswavla. mxolod aseT codnas<br />

patiobdnen Tanatolebi _ msubuqs, martivs, SemecnebiTgasarTobs.<br />

96


<strong>qarTuli</strong> <strong>sazogadoeba</strong> <strong>da</strong> Tanamedrove gamowvevebi<br />

dro<strong>da</strong>dro TiTqmis yvela soliduri arxi cdilobs Tavis<br />

badeSi erTi-ori inteleqtualuri ga<strong>da</strong>cema ganaTavsos. aseT<br />

ga<strong>da</strong>cemebs SinaurobaSi “saimijos” uwodeben. maTi meSveobiT<br />

televiziis yvela saxelmZRvaneloSi <strong>da</strong>fiqsirebul kulturul-saganmanaTleblo<br />

funqcias uxdian xarks <strong>da</strong> Tavsac imSvideben<br />

_ Cven ki viciT, ra aris saWiro, magram ra vqnaT, masas<br />

aseTi ga<strong>da</strong>cemebi ar moswons.<br />

magram iqneb isea, rogorc bodriari ambobs _ moTxovnileba<br />

ki ar warmoqmnis saqonels, aramed warmoebis manqana _ mo-<br />

Txovnilebas. Cven ki, teleJurnalistebi <strong>da</strong> mayurebeli, erTi<br />

<strong>da</strong> imave procesis obieqtebica varT <strong>da</strong> subieqtebic.<br />

* * * * *<br />

winaT mxolod erTi televizori gvqon<strong>da</strong> <strong>da</strong> distanciuri<br />

marTvis pultisTvis sisxlismRvreli omebi imarTebo<strong>da</strong>. gamarjvebuli<br />

absolutur Zalauflebas flob<strong>da</strong>, <strong>da</strong>marcxebulebi<br />

mas SuriTa <strong>da</strong> boRmiT SevyurebdiT. axla Cven yvelas sakuTari<br />

televizori gvaqvs. is, romelic yvelaze didia, de<strong>da</strong>boZiviT<br />

sastumro oTaxis centrSi dgas. gaviRviZebT, erTmaneTs<br />

duned mivesalmebiT <strong>da</strong> mere mTeli dRe Cven Cvens ekranebs<br />

SevyurebT: biWs multfilmebi <strong>da</strong> boevikebi uyvars, gogos<br />

_ MTV, me _ politika <strong>da</strong> sainformacio gamoSvebebi. ra gvaqvs<br />

saerTo?! araferi – sxva<strong>da</strong>sxva samizne jgufs ganvekuTvnebiT.<br />

televizia imis garantiaa, rom a<strong>da</strong>mianebi erTmaneTs<br />

aRar elaparakebian, sabolood izolirebulni, isini<br />

pirispir <strong>da</strong>rCnen sityvasTan, romelic mu<strong>da</strong>m upasuxod<br />

<strong>da</strong>rCeba<br />

Jan bodriari, masmediis rekviemi<br />

Taroebze kargi, Wkvianuri wignebi devs. yoveldRe erTmaneTs<br />

vpirdebiT, rom xval romelimes ga<strong>da</strong>vSliT <strong>da</strong> waviki-<br />

TxavT. magram macdunebeli pulti martiv, msubuq, iol sanaxaobas<br />

gvTavazobs <strong>da</strong> Cvenc am cdunebas vnebdebiT. wignis dro<br />

aRar gvrCeba... <strong>da</strong> saerTod, aRarafris dro ar gvrCeba, radgan<br />

karga xania drois magivrad qronometraJSi vcxovrobT.<br />

97


98<br />

tribuna


giorgi lorTqifaniZe<br />

globalisturi tendenciebis zegavlena<br />

saqarTvelos politikur cxovrebaze anu<br />

memarcxene-konservatiuli diskursi<br />

(literaturuli pamfleti)<br />

avs Tu avi ar vuwodo, kargs saxeli ra <strong>da</strong>varqo?<br />

<strong>da</strong>viT guramiSvili, <strong>da</strong>viTiani<br />

mogexsenebaT, qarTvelTa modgmis erTi Zveli xalxuri sibrZne<br />

ase JRers: marTlis mTqmels cxeni Sekazmuli un<strong>da</strong> hyavdeso.<br />

eg pragmatuli sibrZne, ra Tqma un<strong>da</strong>, zogadsakacobrio<br />

xasiaTisaa, magram xom gulisxmob<strong>da</strong> masSi Caqsovili ironia<br />

gar<strong>da</strong>sul droTa uzogadesi gamowvevebis pirispir eulad<br />

<strong>da</strong>rCenili individis Rirsebaze zrunvas, xom aRviveb<strong>da</strong> masSi<br />

– Tun<strong>da</strong>c gaqcevis imediT – WeSmaritebis moZiebis ganc<strong>da</strong>s?<br />

diaxac, rom gulisxmob<strong>da</strong> <strong>da</strong> aRviveb<strong>da</strong>.<br />

ase iyo, magram ase aRar aris. globalizaciis epoqam am paradigmaSi<br />

SeniSvnebi Seitana, ukan<strong>da</strong>xevisTvis gamosadegi bilikebi<br />

erTbaSad ga<strong>da</strong>raza <strong>da</strong> SeparviT ironiul azrTa Tavisufali<br />

Widili – inteleqtualuri ZaladobiT, individi –<br />

eriT, eri – utyvi samoqalaqo masiT, xolo epoqaluri mniSvnelobis<br />

gamowvevebze adeqvaturi pasuxi – gaTiTokacebul<br />

msxverplTa avtomatizmamde misuli refleqsiiT Secvala.<br />

Rirseba, TviTgvema, sindisi, zneoba – es arqauli, arapragmatuli<br />

kategoriebi TiTqos sabolood gamoricxul-gaZevebulni<br />

arian Tanamedroveobis esTetur-eTikuri saTvalavi<strong>da</strong>n.<br />

marTlac, mSobliuri planetis neomalTusianuri ideebiT ga-<br />

ZeZgili, ekologiurad <strong>da</strong>binZurebuli, resursebisa <strong>da</strong> sivrcis<br />

mzardi deficitiT <strong>da</strong>R<strong>da</strong>smuli cocxali sxeuli dRes<br />

araTu simarTlis maZiebeli individebiTa <strong>da</strong> maT mier Sekazmuli<br />

jiSiani cxenebiT, ufrore nair-nairi erebisa <strong>da</strong> konfesiebis<br />

wvrilmani <strong>da</strong> egoisturi interesebiTaa <strong>da</strong>xunZluli,<br />

uWirs multikulturuli tvirTis zidva, ganixilavs mas, rogorc<br />

RvTis risxvas <strong>da</strong> – mosalodneli sasjelis Sesamsubuqeblad<br />

– gasuli saukunis demokratiul principebs axal to-<br />

99


giorgi lorTqifaniZe<br />

talitarul dekoracias ise bunebrivad usa<strong>da</strong>gebs, rom iesosdroindel<br />

farisevlebsac ki SeSurdebo<strong>da</strong>T.<br />

Tun<strong>da</strong>c marto is rad Rirs, rom dResac erovnuli Tu konfesiuri<br />

TviTmyofadobis saxeliT de<strong>da</strong>miwis geopolitikuri<br />

ze<strong>da</strong>piri Zveleburad religiur-ideologiuri <strong>da</strong>pirispirebis<br />

qarcecxlSia gaxveuli – oRond gacilebiT uares ekonomikur<br />

<strong>da</strong> demografiul pirobebSi, vidre winaT. odesRac<br />

sabazisod miCneul RirebulebaTa saerTo gaufasurebas, maT<br />

gamofitvasa <strong>da</strong> gaubraloebas bolo ar uCans. saukunovani<br />

dramatizmiT aRsavse klasikuri siuJetebi mimdinare epoqam<br />

ukeTes SemTxvevebSi gaukuRmarTebul komerciul rimeikebad,<br />

uaresSi ki iaffasian komiqsebad gar<strong>da</strong>saxa. romeos Tavganwirva,<br />

otelos eWvianoba, mateo falkones kldesaviT utexi<br />

sijiute Tu ana kareninas suici<strong>da</strong>luri impulsebi Tanamedrove<br />

svingerebs sasacilod aRar yofniT. materialurma cnobierebam<br />

idealuri yofiereba beWebze <strong>da</strong>sca, xolo civma kompiuterulma<br />

inteleqtualizmma jer waleka, Semdeg ki ga<strong>da</strong>xna<br />

tradiciuli azrovnebis didi mwvane veli. ama qveynis<br />

ZlierTa yofiTma pompezurobam ideurad gamoSigna <strong>da</strong> miwas-<br />

Tan gaaswora luzerebisa <strong>da</strong> autsaiderebis – sinamdvileSi<br />

ki natifi <strong>da</strong> susti inteligentebis – odesRac mimzidveli<br />

egalitaruli sayofacxovrebo instinqtebi. bunebrivi skepticizmi<br />

usazRvro <strong>da</strong> sayovelTao cinizmSi ga<strong>da</strong>izar<strong>da</strong>, samagierod<br />

osvencimis, wmin<strong>da</strong> inkviziciisa <strong>da</strong> totalitaruli<br />

cenzuris gamocdileba sabolood Camoiwera, arqivs Cabar<strong>da</strong>,<br />

Tan ki warmatebiT gaicvala gonebanakluli kamikaZeteroristebis<br />

feTqebad art-aqciebze, konfesiuri eTnogenocidis<br />

recidivebsa <strong>da</strong> angaJirebuli eleqtronuli mediis<br />

TavzexelaRebul diqtatze. meoce saukuneSi jer nacizmis,<br />

Semdeg ki komunizmis globaluri ideologiebis istoriulma<br />

marcxma arnaxulad waaxalisa aranakleb globalisturi<br />

demokratia. sabWoTa kavSiris <strong>da</strong>Slam <strong>da</strong> varSavis paqtis<br />

gauqmebam Cveuli safrTxeebi gaaqro, simSvide <strong>da</strong>ubruna<br />

evropelebsa <strong>da</strong> amerikelebs.<br />

nel-nela TiTqos yvelaferi ise lagdebo<strong>da</strong>, rogorc saWiroa,<br />

magram eSmaks, Turme, ar sZinebia. mileniumma ukvalod mainc<br />

ar Caiara <strong>da</strong> metismetadTav<strong>da</strong>jerebuli globalistebisa<br />

<strong>da</strong> neoliberalebis Wkuis saswavleblad 11 seqtembris postremodernistuli<br />

mizanscenisTvis pirobebi Seamza<strong>da</strong>. "tyupebis"<br />

tragediis filosofiuri mniSvnelobis miCqmalva Cveuli<br />

politkoreqtulobis farglebSi SeuZlebeli aRmoCn<strong>da</strong>. tra-<br />

100


tribuna<br />

diciuli media-garemo TiTqos ga<strong>da</strong>iRala nevrasteniuli tyuilebis<br />

erTmaneTze gauTavebeli agorebiT, amitom, uaxlesi<br />

Taobis politikosebma, media-magnatebma, maT mier <strong>da</strong>qiravebulma<br />

inteleqtualebma <strong>da</strong> Tvalebcimcima telediqtorebma<br />

vinme al. makedonelis mier aprobirebul xerxs mimarTes <strong>da</strong> geopolitikuri<br />

kvanZis gaxsnas misi ga<strong>da</strong>Wra amjobines: niu-iorkis<br />

centrSi azvirTuli samSeneblo nagvis goras eraySi masobrivi<br />

ganadgurebis iaraRis ararsebuli mTebi <strong>da</strong>upirispires,<br />

axlo aRmosavleTis erT zedmetad Tavmomwone diqtators saerTaSoriso<br />

samarTlis normebi Tavze ga<strong>da</strong>axies, de<strong>da</strong>miwa –<br />

Tavisi mowinave kacobriobiT – polieTilenis gigantur parkSi<br />

SefuTes <strong>da</strong> Tavi erTiani sainformacio maryuJiT waukres.<br />

arc amas Cauvlia ukvalod.<br />

komunisturi alternativisa <strong>da</strong> faSisturi evgenikis tyveobi<strong>da</strong>n<br />

sabolood gamoTavisuflebulma XXI saukunis homo sapiens-ma<br />

(ufro sworad, misma <strong>da</strong>savlurma nairsaxeobam) kidev<br />

ufro ganimtkica imis TviTrwmena, rom sicocxle Tumca mSvenieri,<br />

magram uaRresad xanmoklea <strong>da</strong> TxemiT terfamde stan<strong>da</strong>rtuli<br />

hedonizmis WaobSi Caeflo. ase rom, totalitarizmi<br />

ukv<strong>da</strong>vi aRmoCn<strong>da</strong>. Tuki meoce saukunem mxolod <strong>da</strong>aCqara mecxrameteSi<br />

<strong>da</strong>wyebuli procesebi, oc<strong>da</strong>meerTeSi aseTi piri<br />

uCans – ukve demokratiis saxeliT mogviwevs saR <strong>da</strong> <strong>da</strong>moukidebel<br />

individualur azrovnebaze xelis aReba. amis Sedegad<br />

masobrivma a<strong>da</strong>mianma – rogorc informaciuli halucinogenebiT<br />

gapipinebulma <strong>da</strong> mudmiv narkotikul transSi Cavardnilma<br />

biologiurma subieqtma – sabolood guli un<strong>da</strong> aiyaros sakuTari<br />

istoriul-genetikuri kodis xelovnuri gakeTilSobilebis<br />

miamitur <strong>da</strong> yovlad usargeblo mcdelobebze. yovel<br />

SemTxvevaSi, dReis ga<strong>da</strong>saxedi<strong>da</strong>n (zeg SeiZleba rame Seicvalos)<br />

biologiuri klonireba socialuri TvalsazrisiT<br />

mkvradSobil aRmoCenad, miSel uelbeki ki literaturi<strong>da</strong>n futurologiaSi<br />

komerciuli warmatebis misaRwevad SeWril<br />

umweo konkistadorad warmogvidgeba (imedi viqonioT, rom kacobriobis<br />

srul <strong>da</strong> saboloo sqesobriv ga<strong>da</strong>gvarebas hedonisti<br />

mandilosnebi ar <strong>da</strong>uSveben <strong>da</strong> momavlis mamakacs specifiuri<br />

zooparkis binadris, samuzeumo eqsponatis an, ukeTes<br />

SemTxvevaSi, pikantur gei-klubSi "a<strong>da</strong>mi <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mi" <strong>da</strong>kavebuli<br />

personalis samwuxaro xvedrs aacileben). erTi sityviT, miuxe<strong>da</strong>vad<br />

sayovelTaod gavrcelebuli planetaruli Tval-<br />

Tmaqcobisa, multikulturul sociumSi mSvidobiani Tanaarsebobisa<br />

<strong>da</strong> usazRvro liberalizmis saamo <strong>da</strong> saTno princi-<br />

101


giorgi lorTqifaniZe<br />

pebis Zalismieri Canergva mainc ver xerxdeba – erayi, irani,<br />

avRaneTi, kosovo, yarabaRi, afxazeTi, <strong>da</strong>rfuri, ruan<strong>da</strong>, metic:<br />

civilizebuli safrangeTis, germaniisa <strong>da</strong> inglisis islamuri<br />

getoebi amis TvalnaTeli magaliTebia. mokled, gasuli<br />

saukunis tradiciuli atlantizmiT gaJRenTili evrobiurokratiuli<br />

muxruWebi cvdeba, vnebiani diplomatiuri reveransebis<br />

xana warsuls bardeba, xolo globalisturi suliskve-<br />

Teba antiglobalizmis wvril-wvril naRmebze moxSirebul<br />

afeTqebebs veRar audis.<br />

asea, Zabvis gauTavebel zr<strong>da</strong>s adre Tu gvian aucileblad<br />

elviseburi gantvirTva mosdevs. arasaxarbielo prognozi ki<br />

aseTia: qsenofobiuri, mistikuri <strong>da</strong> socialur-rasisturi<br />

crurwmenebiT ga<strong>da</strong>tvirTul urTierTobaTa <strong>da</strong>kemsili Zafi<br />

erTxelac gamayruebeli tkacaniT gaskdeba <strong>da</strong> Cvens antagonistur<br />

multikonfesionalur samyaroSi sabolood mainc yvelafers<br />

<strong>da</strong>erqmeva Tavisi umartivesi saxeli: yvelas omi yvelas<br />

winaaRmdeg. wyveta wyvetisa <strong>da</strong> sisxli sisxlis wil! – savaraudod<br />

swored es gaxdeba XXI saukunis civilizaciuri Cixis<br />

yvelaze popularuli <strong>da</strong> erTob unugeSo slogani. ras izam,<br />

a<strong>da</strong>miani, yvelaze mdi<strong>da</strong>ri <strong>da</strong> gulgrilic ki, mainc ubadruki,<br />

susti <strong>da</strong> saco<strong>da</strong>vi arsebaa – amitomaa, sul gaqcevasa <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>r-<br />

Cenaze rom miurbis Tvali. ra gasakviria, Tu mavani gamosavals<br />

– rogorc yovelTvis – mravalsaxieri qarizmuli aferistebis<br />

mxri<strong>da</strong>n umartivesi receptebis gamoweraSi eZebs <strong>da</strong> zogjer<br />

poulobs kidec. amasobaSi ki kosmiuri Serkinebis usasrulo<br />

asparezi, TviT usulo metagalaqtika, sa<strong>da</strong>c saukunis xangrZlivoba<br />

Cveneburi mikrowamis tolia, paralelebi erTmaneTs<br />

kveTs, xolo gamrudebuli sinaTle varskvlavi<strong>da</strong>n varskvlavamde<br />

kus nabijebiT vrceldeba – olimpiuri simSvidiT<br />

Sescqeris <strong>da</strong> urigdeba imas, rom sadRac miyruebul <strong>da</strong>sakargavSi<br />

mitovebuli misi erTi muwuki – TvaliT uxilavi gonieri<br />

WianWvelebis saco<strong>da</strong>vi panoptikumi – gauTavebeli militarizaciis,<br />

pasionaruli omebisa <strong>da</strong> eTnocentruli konfliqtebis<br />

kerad (gamrudebul sulierebaze rom araferi vTqvaT) Camoyalibebula.<br />

kosmogoniuri zRvari mikrosa <strong>da</strong> makros, klasikasa <strong>da</strong> kiCs,<br />

diadsa <strong>da</strong> sasacilos Soris am keraSi gvarianad morRveulia;<br />

<strong>da</strong> is garemoeba, rom msgavsi samganzomilebiani muwukebi metagalaqtikis<br />

tanze, albaT, trilionobiTaa amosuli, sulac<br />

ar uSlis mis wiaRSi aRmocenebuli mikroskopuli sulieri<br />

102


tribuna<br />

koloniis TviTmarqvia qurumebs – mimdinare istoriuli epoqis<br />

raRac uumcires etapze erebisa <strong>da</strong> saxelmwifoebis procedurulad<br />

ganmtkicebul politikur Tu ideur liderebs<br />

– xan<strong>da</strong>xan (ara yvelgan <strong>da</strong> yovelTvis) banaluri sareklamo<br />

agentebis rolSic moevlinon de<strong>da</strong>miwis bina<strong>da</strong>rT (gavixsenoT,<br />

Tun<strong>da</strong>c, ga<strong>da</strong>mdgari gorbaCovis mier italiuri picis<br />

reklamireba, saakaSvilis Rvinoebi, berluskonis mravalmxrivi<br />

media-biznesi, de vilpenis warumatebeli kanonSemoqmedeba,<br />

bzeJinskis mier geopolitikur supermarketSi globalisturi<br />

saWadrako inventariT gawyobili <strong>da</strong>xli, fukuiamas<br />

inteleqtualuri oinebi kacobriobis istoriis <strong>da</strong>srulebasTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT <strong>da</strong> sxv.). sareklamo agenti Taviseburi<br />

profesiaa, warmatebis misaRwevad man konkurentis Camocilebis<br />

paralelurad klienturas produqti un<strong>da</strong> Seusa-<br />

Ros, ar <strong>da</strong>uSvas misi Cawola <strong>da</strong>, aba, gana gasakviria, Tuki<br />

globalizaciis epoqis moqurumo komediantebi mrevlisgan<br />

saorWofo kiTxvebis <strong>da</strong>smas pir<strong>da</strong>pir Tu ver krZalaven, maT-<br />

Tvis pasuxis gacemas ostaturad Tavs arideben, an agvianeben<br />

mainc?! mravlismetyveli wayruebis xelovnebis zedmiwevniT<br />

floba xom maTi profesii<strong>da</strong>n momdinareobs. metnaklebad<br />

warmatebulma qurumebma ician, grZnoben mainc, rom<br />

xangrZlivi galaqtikuri istoriis nebismier monakveTze<br />

aRmocenebul samganzomilebian mikrokoloniaSi kritikulad<br />

moazrovneTa kritikuli masa (bodiSi tavtologiis-<br />

Tvis) araviTar SemTxvevaSi ar un<strong>da</strong> Sedges (Tu Sedga, myisierad<br />

ganqurumeba mouwevT sxva, ufro niWieri <strong>da</strong> cinikuri<br />

sareklamo agentebis sasargeblod). simarTlis gaxmovanebis<br />

moraluri problema maT winaSe, saerTod, karga xania aRar<br />

dgas – Tun<strong>da</strong>c mSobliur kolonias mTel Tavis binadrebianad<br />

warRvna emuqrebodes. samagierod, Sinagani diskomforti<br />

<strong>da</strong>marcxebuli, xolo sayvareli cxeni (manqana, iaxta, vertmfreni,<br />

TviTmfrinavi, kosmosuri xomaldi) araTu Sekazmuli,<br />

aramed movlili, <strong>da</strong>nayrebuli <strong>da</strong> komfortulad mosvenebulia<br />

Zvirfas personalur TavlaSi (moaswreben Tu ara<br />

mis gamoyenebas, sxva sakiTxia). amdenad, sareklamo agentisa<br />

<strong>da</strong> Tavmomwone qurumis hibridi globalizaciis wilxvedr<br />

kacobriobas dRes swored amgvari sinTetiuri kentavris saxiT<br />

warmoudgeba. savaraudoa, rom momaval erTian multikultur<br />

garemoSi kacobriobis TviTmarqvia elitas – mis<br />

konformistul udidebulesobas – cxovelqmedebis erTa-<br />

103


giorgi lorTqifaniZe<br />

derTi realuri <strong>da</strong> friad hedonisturi stimuliRa SerCeba:<br />

morigi msuye energetikuli ulufis garantirebuli molodini<br />

Se<strong>da</strong>rebiT globalizebul samyaroSi.<br />

magram yoveldRiurobas araferi aqvs saerTo arc Tvaluwvdenel<br />

metagalaqtikur sazomebTan, arc mucliTmezRapre<br />

kentavrebis mosalodnel degra<strong>da</strong>ciasTan <strong>da</strong> arc usulgulo<br />

<strong>da</strong> ampartavan abstraqtul WeSmaritebasTan. proklamirebuli<br />

globalizmisa <strong>da</strong> latenturi antiglobalizmis <strong>da</strong>pirispirebis<br />

xanaSi minimalurad <strong>da</strong>saSveb moTxovnaTa simravle sa-<br />

Sualod "gapopsebuli" a<strong>da</strong>mianisgan gamravlebis tabulis<br />

codnasa <strong>da</strong> fexmardi cxenis Sekazmvas Tu ara, kalkulatoris<br />

moxmarebisa <strong>da</strong> msubuqi avtomanqanis <strong>da</strong>qoqvis unar-Cvevebs<br />

mainc Seicavs. aseTi individisTvis samyaros usasruloba<br />

ara imdenad metagalaqtikur sivrceebTan <strong>da</strong> globalizaciur<br />

procesebTan – ufro mSobliuri mwvane planetis bed-<br />

Tan, misi paralelebiTa <strong>da</strong> meridianebiT <strong>da</strong>seril kontinentebTan,<br />

metic – piradi mikrokosmis elementarul nawilakeb-<br />

Tan: qveyanasTan, qalaqTan, sofelTan, zogjer ubanTan, qu-<br />

CasTan, ezosTan, gansakuTrebiT mZime SemTxvevebSi – rbil savarZelTan,<br />

sayvarel televizorTan <strong>da</strong> sakuTar ganumeorebel<br />

loginTanac ki asocirdeba. am ubralo garemoebas yvelaze<br />

ambiciurad ganwyobilma romantikosmac ki angariSi<br />

un<strong>da</strong> gauwios – sxvanairad mis ambicias <strong>da</strong>kmayofileba arasdros<br />

uweria, xolo ocnebis uSreti ZaliT azvirTebuli saukeTeso<br />

logikuri konstruqciebis magivrad xelSi SerCeba<br />

oden ferfli, fiqcia, fiqri mRaRadeblisa u<strong>da</strong>bnosa Sina.<br />

ukbilo romantikosi saqurumod ki ara, ukeTes SemTxvevaSi<br />

saerTo <strong>da</strong>mcinavi ignoraciisTvis, uaresSi ki Tanamemamule-<br />

Ta zizRiani SefurTxebebisTvisaa – sifaTSi Selawunebebsa<br />

<strong>da</strong> zurgSi <strong>da</strong>miznebul tyviebze rom araferi vTqvaT – ganwiruli.<br />

saqmiani patriotizmi, yvelaze humanuric ki, Znelad<br />

itans zogadsakacobrio "manilovSCinisa" <strong>da</strong> meqanicisturi<br />

inteleqtualizmis saburvelSi gaxveul dezertirobas. globalizacia<br />

– jerjerobiT mainc – universaluri indulgencia<br />

rodia <strong>da</strong> erovnuli interesebis <strong>da</strong>cvaze xelis aRebas sulac<br />

ar gulisxmobs. marTalia, yvelani erT qvabSi vixarSebiT<br />

<strong>da</strong> globalizaciis mZlavr dinebas nafotiviT ayolili<br />

saqarTvelo saerTo wesi<strong>da</strong>n gamonaklisi ver gaxdeba, magram<br />

isic gaviTvaliswinoT, rom global-enTuziastebis ocnebis<br />

koSkis – planetaruli liberalur-demokratiuli "miTlan-<br />

104


tribuna<br />

diis" – proeqti sinamdvileSi jer mxolod pirveli monaxazebis<br />

doneze Tua gawerili.<br />

amitomaa, rom globalizaciis msubuq marwuxebSic ki aqa-iq<br />

wamoiCiteba – xan realurad, xanac virtualurad, – wina epoqebi<strong>da</strong>n<br />

urcxvad gadmoyolili imgvari tipis saWirboroto ki-<br />

Txvebi, romelTa ga<strong>da</strong>misamarTeba aqtualuri politikuri<br />

movlenebisken erTgvarad tabu<strong>da</strong>debulic kia; iTvleba, rom<br />

eris mier pasuxi aseT kiTxvebze erTxel <strong>da</strong> samu<strong>da</strong>mo<strong>da</strong>a gacemuli<br />

<strong>da</strong> gamoxatuli referendumebis, plebiscitebis, mitingebisa<br />

<strong>da</strong> sxva masobriv-demokratiuli sanaxaobiTi procedurebis<br />

mier. marTlac, gana uxerxuli araa kolaboracionizmis<br />

morevSi ga<strong>da</strong>veSvaT <strong>da</strong> globalizaciis saxeliT inteleqtualuri<br />

gansjis obieqtad vaqcioT – sinamdvileSi ki<br />

eWvi SevitanoT – iseT sabaziso RirebulebebSi, rogoricaa,<br />

magaliTisTvis, arCeuli umravlesobis mier qveynis marTva,<br />

erovnuli <strong>da</strong>moukidebloba, saxelmwifo suvereniteti, ker-<br />

Zo sakuTrebis xelSeuxebloba an<strong>da</strong> liberaluri demokratia?<br />

raRa Sors, 90-iani wlebis mitingebSi, veZioT simarTle, gavixsenoT<br />

Tun<strong>da</strong>c ukanasknel xans sxva<strong>da</strong>sxva interviuebsa Tu<br />

saerTaSoriso forumebze gacxadebuli burjanaZiseuli "Это<br />

выбор нации" – zoga<strong>da</strong>d me<strong>da</strong>savleTeobaze, an cxonebuli Jvanias<br />

legen<strong>da</strong>ruli "I’m georgian, therefore I’m european" – konkretulad<br />

evropielobaze.<br />

magram Seicavdnen ki xelisufalTa es sxarti gamonaTqvamebi<br />

sakuTar TavSi WeSmaritebas, <strong>da</strong> Tu Seicavdnen – ra zomiT:<br />

mTlian WeSmaritebas Tu oden mis marcvals? ra, me<strong>da</strong>savleTeoba<br />

mainc<strong>da</strong>mainc Tavisuflebis ideis saukeTeso gamovlinebaa,<br />

xolo antiglobalizmi – usaTuod <strong>da</strong>sagmobi fenomeni? an<br />

iqneb yofiTi pirobebis gaumjobesebis mizniT mowinave erTa<br />

mZleTamZle kavSirSi gaerTianebisken ltolva, fiqri multikulturul<br />

samyarosTan sulieri Serwymis xelsayrel pirobebze,<br />

ekonomikuri integraciisadmi midrekileba, jibeZlieri<br />

ucxoeli patronis maTrobela kultisadmi trfoba, politikuri<br />

Semgueblobac ki – TavisTavad Seicavs sisxlis samar-<br />

Tlis <strong>da</strong>naSaulis utyuar niSnebs? iqneb evro erovnuli valutaa?<br />

an rusuli literaturaa krazanis bude? nuTu eris demokratiuli<br />

momavali marTlac Tavsebadia inteleqtualur<br />

ZaladobasTan, gulisamrev socialur uTanasworobasTan, yel-<br />

Si amosul beladomaniasTan, azrovnebis SezRudvasTan, SiSTan,<br />

TviTcenzurasTan, upasuxismgeblo akrZalvebTan?<br />

105


giorgi lorTqifaniZe<br />

magram gana kritikuli azrovneba civilizaciis <strong>da</strong>sabami<strong>da</strong>n<br />

ar ubiZgeb<strong>da</strong> "gonieri saWianWveleTis" ambiciur qurumebs tabuebisa<br />

<strong>da</strong> dogmebis rRvevisken – winsvlis saxeliT ar tvir-<br />

Tav<strong>da</strong> ubralo mokv<strong>da</strong>vebis gaRizianebul gonebas qurumebis<br />

gmiruli saqcielis naTeli magaliTebiT, ar aqezeb<strong>da</strong> swavlulebs<br />

Tanadrouli sazogadoebis materialuri <strong>da</strong> sulieri ganviTarebisTvis<br />

aucilebeli <strong>da</strong> mimzidveli mecnierul-filosofiuri<br />

argumentaciis moZiebisken? <strong>da</strong> gana Cveni samSoblo<br />

im erTdroulad uumciresi <strong>da</strong> veeba samganzomilebiani koloniis<br />

elementaruli Semadgeneli nawilaki araa? Sevaxseneb yvelas,<br />

rom arsebobs, aravis gauuqmebia, uzogadesi "mudmivi" ki-<br />

Txvebi: ra? rogor? risTvis? – rac mimdinare qarTul cxovrebasTan,<br />

gnebavT qarTul politikasTan mimarTebaSi SeiZleba<br />

asec gaiSifros: ra aris Cveni saboloo mizani, ra gvin<strong>da</strong> Tanamedrove<br />

saqarTvelos moqalaqeebs, riTi vapirebT, rom <strong>da</strong>vxvdeT<br />

globalizaciis Tanmdev "STanTqmiT" safrTxeebs – vam-<br />

CnevT ki saerTod maT?<br />

aq uamravi konkretuli – didi <strong>da</strong> patara – sakiTxia. globalizaciis<br />

sawyisma etapma xom Seiwira ukve <strong>qarTuli</strong> fexbur-<br />

Ti, Tbilisis zogierTi ubnis arqiteqturuli iersaxe, "komunisturi"<br />

<strong>qarTuli</strong> limonaTi <strong>da</strong> laRiZis wyali, moelis Tu ara<br />

igive bedi borjomsa <strong>da</strong> vazs – CvenTvis ufro kulturuli, vidre<br />

ekonomikuri yaidis fenomenebs? ras <strong>da</strong>emsgavseba sabolood<br />

Cveni umaRlesi skola? an<strong>da</strong> raa "Turqi-mesxebis" mosalodneli<br />

Camosaxleba – istoriuli samarTlianobis aRdgenis gulwrfeli<br />

mcdeloba, gauazrebeli <strong>da</strong> saxifaTo populizmi, Tu<br />

evrosabWosTan "samariaJo" Tema? gagvaCnia ki qarTvelebs<br />

erTiani erovnuli <strong>da</strong> samoqalaqo Rirebulebani, Tu yovelive<br />

gaiTqvifa – erTxel <strong>da</strong> samu<strong>da</strong>mod – uamravi kerZo Tu jgufuri<br />

komponentebiT Sezavebul materialistur koqteilSi? rogor,<br />

ranairi manqanebiT vapirebT mivaRwioT aRTqmul mizans<br />

<strong>da</strong> arsebobs ki marTlac aseTi mizani bunebaSi? <strong>da</strong> bolos: ra<br />

saWiroa amdeni jaxiri, risTvis vewameT, mxolod kinetikuri<br />

efeqtebisTvis <strong>da</strong> sakuTari feris mopovebisTvis msoflio rukaze<br />

(Tumca, es cota rodia)? nuTu SesaZlebelia eris geopolitikuri<br />

mniSvneloba martooden geografiul atlasSi saxelmwifo<br />

simbolikis aRniSvniT, sakuTar teritoriaze milsadenebis<br />

gatarebiTa <strong>da</strong> msoflio telesivrceSi ama Tu im politikuri<br />

lideris brtyel-brtyeli frazebis gaxmovanebiT<br />

Semoifarglos? bolos <strong>da</strong> bolo, xom arsebobs arc mTlad <strong>da</strong>usabuTebeli<br />

moaruli mosazreba imis Taobaze, rom qarTve-<br />

106


tribuna<br />

lebi dRemde ara Tavganwirvam <strong>da</strong> mterze xmliT Seskdomam<br />

(Tumca iyo Cvens istoriaSic didgori), aramed erovnuli elitebis<br />

labilobam, moqnilobam <strong>da</strong> uprincipobam (sxvanairad Tu<br />

gnebavT – <strong>da</strong>mpyroblis sisusteebze parazitizmma) mogvitana<br />

(Tumca iyvnen, iyvnen Cvens warsulSi qeTevan dedofalic <strong>da</strong><br />

cotne <strong>da</strong>dianic, magram saerTo istoriul aminds mainc saaka-<br />

Zeebi qmnidnen). sxva Tu araferi, petens apatia naxevarma safrangeTma,<br />

beneSs ki – mTelma Cexoslovakiam hitleris winaSe<br />

<strong>da</strong>Coqeba <strong>da</strong> kapitulacia, amis fasa<strong>da</strong>a parizi <strong>da</strong> praRa rom ga<strong>da</strong>urCnen<br />

miwasTan gasworebas <strong>da</strong> Cven, qarTvelebi, visi tikitomara<br />

varT aseTebi <strong>da</strong> vis <strong>da</strong>vkargivarT duniaze? ra, Tav<strong>da</strong>xra<br />

ar gvekadreba?<br />

gulwrfelad gagandobT, rom me, rogorc am opusis<br />

avtors, sulac ar mexateba gulze tradiciuli "mudmivi" ki-<br />

Txvebis esoden provokaciul, momlaSo-momwaro elferis<br />

mqone konteqstSi <strong>da</strong>sma, magram arc maTi xelisa <strong>da</strong> fiqris<br />

erTi mosmiT miusavleTis ukuneTSi gagzavna mimaCnia gamar-<br />

Tlebulad. piriqiT, uaryofiTad motivirebuli pasuxebis<br />

mtkice <strong>da</strong> xarisxiani ideologiuri qviTkiriT gamyarebas vinatrebdi,<br />

amis ucilobel pirobas ki uwinaresad Cems qveyanaSi<br />

saTanado inteleqtualur-politikuri amindis Seqmna-<br />

Si vxe<strong>da</strong>v (sagareo zewolis rolis <strong>da</strong>knineba, ra Tqma un<strong>da</strong>,<br />

<strong>da</strong>uSvebelia, magram Si<strong>da</strong>erovnuli efeqtebis gare faqtorebiT<br />

ga<strong>da</strong>farva mainc gaumarTleblad mimaCnia, miT umetes,<br />

rom qveynis farglebs gareT xeli naklebad migviwvdeba). WeSmariti<br />

xifaTi, rogorc yovelTvis, eSmakiseuli detalebis<br />

formalizaciis sibrtyeSi Zevs. istoriuli magaliTebis meti<br />

raa qveyanaze? bolos <strong>da</strong> bolos, "franciculad" gamomcxvari<br />

sisxliani tiranebis, pol potisa (saloT saris) <strong>da</strong> misi gundis<br />

– e.w. "wiTeli qhmerebis" – mier gasuli saukunis 70-ian<br />

wlebSi Tamami socialuri eqsperimentis poligonad gamoyenebul<br />

"demokratiul" kampuCiasac ki TiTqos gaaCn<strong>da</strong> suverenuli<br />

saxelmwifosTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli yvela formaluri<br />

niSani, magram, aba, ra TavSi un<strong>da</strong> ixalos vinmem imgvari suvereniteti,<br />

romelic sisxlis tbebTan, faSistur viviseqcias-<br />

Tan (biWebi erT milionamde apirebdnen qveynis mosaxleobis<br />

<strong>da</strong>yvanas), kaciWamia niangebis fermebTan, sakuTari eris genocidTan<br />

<strong>da</strong> kacobriobis winaSe upatiebel, araa<strong>da</strong>mianur <strong>da</strong>naSaulebTan<br />

iqneba gaigivebuli? ho<strong>da</strong>, gagvaCnia ki dRevandel<br />

qarTvelobas ganviTarebis msgavsi scenaris sawinaaRmdego<br />

uryevi Si<strong>da</strong>politikuri (sasurvel sagareoze rom arafe-<br />

107


giorgi lorTqifaniZe<br />

ri vTqvaT) garantiebi, nebeloba an saTanado sazogadoebrivi<br />

imuniteti? varT mzad ki vaRiaroT, rom globalizaciis<br />

epoqaSic ki <strong>da</strong>moukideblobis ganmtkicebasa <strong>da</strong> SenarCunebas,<br />

quCaSi droSebis qnevisa <strong>da</strong> yelyelaobis gar<strong>da</strong>, myari inteleqtualuri<br />

argumentebic esaWiroeba?<br />

zemoxsenebuli "mudmivi" kiTxvebi – raTa anaqronizmebis<br />

albaToba Tavi<strong>da</strong>n aviciloT – swored Tanamedrove, revoluciuri<br />

saqarTvelos politikur konteqstSi iTxovs pasuxs. iq,<br />

sa<strong>da</strong>c koniunqturas ayolili qarizmuli qurumebi Tu sareklamo<br />

agentebi, ama Tu im sapatio mizeziT, saWirboroto ki-<br />

Txvebze pasuxis patiosnad gacemas Tavs arideben, maTi verbaluri<br />

<strong>da</strong>munaTebis tvirTi isev inteleqtualurad alalma<br />

mkvlevarebma un<strong>da</strong> zidon. me mgoni, moraluri TvalsazrisiT<br />

es savsebiT gamarTlebuli poziciaa.<br />

am poziciis <strong>da</strong>sacavad ki, albaT, Rirs goneba <strong>da</strong> mexsiereba<br />

<strong>da</strong>viZaboT <strong>da</strong> metagalaqtikis "WianWveleTi<strong>da</strong>n" dRevandel,<br />

"revoluciur – jer arnaxul" saqarTveloSi gadmovinacvloT.<br />

anu im qveyanaSi, sa<strong>da</strong>c "vardebis" xaverdovani revoluciis<br />

mokle CarTviT agizgizebuli modernizaciis procesi<br />

2003 wlis <strong>da</strong>uviwyar noemberSi jer eqs-qurumis, prezident SevardnaZis<br />

mier tribunaze mitovebuli mwvane Cais eqspropriaciiT<br />

<strong>da</strong>iwyo, mere saswrafod politgamofenebisTvis gankuTvnili<br />

saeqsporto sasaqonlo "brendebiT" Seimosa <strong>da</strong> Semdgom<br />

garkveulwilad ganviTar<strong>da</strong> kidec.<br />

nu <strong>da</strong>vizarebT imis aRniSvnas, rom noembris ga<strong>da</strong>trialeba,<br />

klasikuri tipis revoluciuri miwisZvrebisgan gansxvavebiT,<br />

sxva Tu araferi, imiT maincaa alal mkvlevarTaTvis saintereso,<br />

rom man xelisuflebis saTaveSi "ratomac aras"<br />

principze aRzrdili gogo-biWebis Taoba moiyvana. ratom "ratomac<br />

aras"? Tun<strong>da</strong>c imitom, rom Tbilisis sportis sasaxleSi<br />

pirvelkurselebTan gamarTul did Sexvedraze qveynis<br />

revoluciurma prezidentma swored ase brZana: "roca meubnebian,<br />

rom amis Tu imis gakeTeba SeuZlebelia, me <strong>da</strong> Cemi megobrebi<br />

vambobT: ratomac ara? – <strong>da</strong> yvelaferi mSvenivrad<br />

gamogvdis". is sefe-sityva marTlac rom sagulisxmo iyo, vinai<strong>da</strong>n<br />

erTdroulad or propagandistul Tezas – "ratomac<br />

aras" parastudenturi Taobisadmi xotbis Sesxmasa <strong>da</strong> saku-<br />

Tari idealizmis xazgasmas moicav<strong>da</strong>. sazogadod, neitralur<br />

<strong>da</strong>mkvirvebels uneburad iseTi STabeWdileba SeiZleba Seeqmnas<br />

(iqneb mc<strong>da</strong>ric), TiTqos Tanamedrove saqarTvelos qarizmuli<br />

liderisTvis erTi miswrebaa, rom msmenelTa audi-<br />

108


tribuna<br />

toria oci wlisa <strong>da</strong> naklebis gogo-biWebisgan Sedgebodes.<br />

marTlac, xom SesaZlebelia, rom asakiT ufrosebs raRac<br />

uxerxuli kiTxvebi <strong>da</strong>ebadoT, uwverulvaSo ymawvilebis garemocvaSi<br />

ki zedmeti cifrebisa <strong>da</strong> fici-mtkicis gareSec iolad<br />

gadixar kaci fons. sakmarisia <strong>da</strong>sWeqo <strong>da</strong> rac SeiZleba<br />

omaxianad galanZRo Seni winamorbedi (mere ra, Tu adre is Seni<br />

mama-marCenali iyo), gauTaveblad imeoro, rom Seni <strong>da</strong> Seni<br />

gundis xelisuflebaSi mosvliT qveyanas, rogorc iqna, <strong>da</strong>adga<br />

saSveli <strong>da</strong> warmateba garantirebulia. nu <strong>da</strong>vukargavT,<br />

axalma qurumma piari <strong>da</strong> reklama, icocxle, kargi icis, magram,<br />

modiT, nurc imas <strong>da</strong>viviwyebT, rom piarsa <strong>da</strong> realobas<br />

Soris arsebul bunebriv napralSi kritikulad ganwyobili<br />

<strong>da</strong>mkvirvebeli erT Rrma grand kanions mainc <strong>da</strong>atevs, jvris<br />

uReltexilze rom araferi vqvaT. egaa oRond, rom egeTi <strong>da</strong>mkvirveblebi<br />

TvliTaa, xolo napralis siRrmis metnaklebad<br />

sworad SefasebisTvis minimalur politikur gamocdilebas<br />

mainc un<strong>da</strong> flobde, rac esoden akliaT samSoblos siyvaruliT<br />

gulanTebul ymawvilebs. sxvaTaSoris, dRevandeli saqarTvelo<br />

SesaniSnavi ilustraciaa imisa, Tu ra emarTeba<br />

tradiciul saxelmwifo struqturebs, Tun<strong>da</strong>c codvebiT<br />

<strong>da</strong>mZimebulebsa <strong>da</strong> naklebad efeqtianebs, rodesac maTSi <strong>da</strong>saqmebuli<br />

xavsmokidebuli Cinosnebis magivroba "araformaluri"<br />

samoqalaqo seqtoris ambiciur pirmSoT uwevT. "vardebis<br />

revolucias" bunebrivad moyva, rac savsebiT mosalodneli<br />

iyo, korumpirebuli administraciuli aparatis generaluri<br />

wmen<strong>da</strong>. <strong>da</strong>gvianebulma samarTalma TiTqos puri Wamao<br />

<strong>da</strong> politsanagveze ga<strong>da</strong>bargebul bevr "Zvel" funqcioners<br />

revoluciaSi monawile arasamTavrobo organizaciebSi ("kmara",<br />

"Tavisuflebis instituti" <strong>da</strong> sxv.) fexadgmuli <strong>da</strong> mohunveibino<br />

aqtivisti Caenacvla, bolos <strong>da</strong> bolos, revolucias<br />

maTi karieruli miswrafebebic xom un<strong>da</strong> <strong>da</strong>kmayofilebina. dialeqtikis<br />

kanonebis kvalobaze imdenma friad simpaTiurma<br />

"en-ji-om" ise moulodnelad gamoaCina klanWebi <strong>da</strong> brWyalebi,<br />

rom gacocxlebis Sansi mieca jer kidev maradmwvane studentobis<br />

xanaSi miviwyebul marqsistul Tezas yofierebis<br />

pirveladobisa <strong>da</strong> cnobierebis meoradobis Sesaxeb.<br />

"vardebis" revoluciam" araTu mianiWa <strong>qarTuli</strong> sazogadoebis<br />

samoqalaqo – arsebiTad ki opoziciur – seqtors misTvis<br />

ara<strong>da</strong>maxasiaTebeli saxelisuflebo funqciebi, aramed SeparviT<br />

<strong>da</strong>asnebovna kidec mavani, odesRac uwyinari <strong>da</strong> progresulad<br />

moazrovne "enjioSniki", Zalmomreobisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>usjelobis<br />

109


giorgi lorTqifaniZe<br />

sindromis Zneladgankurnebadi formiT. ase magaliTad, erTerTma<br />

yvelaze gavlenianma "en-ji-om" – saqarTveloSi gan-<br />

Tqmulma "Tavisuflebis institutma" – qveynis revoluciur<br />

parlamentSi sruliad kanonier safuZvelze miavlina ramdenime<br />

yvelaze TvalsaCino <strong>da</strong> politikurad momzadebuli Tavisi<br />

warmomadgeneli, romlebmac sakuTari niWis, marifaTisa<br />

Tu mizanswrafulobis wyalobiT sul male – sinamdviles<br />

Tvals Tu gavusworebT – saqarTvelos araoficialuri,<br />

"Crdilovani" parlamentisa <strong>da</strong> mTavrobis rolis Sesruleba<br />

ikisres, vinai<strong>da</strong>n sworad gansazRvres saxelisuflebo <strong>da</strong>rtymis<br />

mTavari mimarTuleba – ideologia 1 . ra vici, rogorc<br />

opozicionerebi <strong>da</strong> yofili reJimis Tavga<strong>da</strong>kluli kritikosebi,<br />

msgavsi organizaciebi, SesaZloa, samagaliTod arTmevdnen<br />

Tavs nakisr valdebulebebs, magram saxelisuflebo<br />

inversiis cTunebebs isini aSkarad veRar uZleben. saubedurod,<br />

bevri maTgani umecrebis uxilav maxeSi aRmoCn<strong>da</strong> gabmuli<br />

<strong>da</strong> axla ZiriTad iaraRad cinizms iyenebs – amiT ki saku-<br />

Tari ambiciuri arakompetenturobis ga<strong>da</strong>farvas cdilobs.<br />

maTi aqtivistebi grZnoben, rom mudmiv miniSnebebs farTo sazogadoebriv<br />

mxar<strong>da</strong>Weraze karga xania yavli gauvi<strong>da</strong>, situacia<br />

qveyanaSi Seicvala <strong>da</strong> am fonze (gansakuTrebiT Salva ramiSvilis<br />

gasamarTlebisa <strong>da</strong> girgvlianis gaxmaurebuli<br />

mkvlelobis Semdeg) savsebiT konstruqciuli kritikis atanac<br />

ki uWirT. mere kidev am yba<strong>da</strong>Rebuli politikuri grantebis<br />

Tema, amasTan <strong>da</strong>kavSirebuli tyuil-marTali, gauTavebeli<br />

Worebi...<br />

ki, batono, sruli simarTlea, rom mixeil saakaSvili eris<br />

bela<strong>da</strong>d qarTvelma xalxma didi umravlesobiT airCia, magram<br />

1 sxvaTaSoris, "Tavisuflebis institutis" zogierT aqtivists – gansakuTrebiT<br />

"feradi" revoluciuri <strong>Rirebulebebi</strong>s eqsportis <strong>da</strong>uRalav<br />

mcdelobaSi SemCneulT, – zogjer meoce saukunis revolucionerTa<br />

kerps, Ce gevarasac ki a<strong>da</strong>reben xolme. es Se<strong>da</strong>reba – meTodologiis<br />

TvalsazrisiT – iqneb samarTlianic ki yofiliyo, rom ara erTi, Cemis<br />

azriT, umniSvnelovanesi garemoeba: Ce gevara <strong>da</strong> misi komunisti Tanamoazreebi<br />

eTayvanebodnen socialur samarTlianobas mis yvelaze egalitarul<br />

formaSi, <strong>da</strong> yvela, maT Soris usastikesi, xerxiT ebrZodnen<br />

bobolebsa <strong>da</strong> kapitalistebs. qarTveli "Ce gevarebi" ki demokratiuli<br />

liberalizmis saxeliT realurad upirispirdebian Raribebsa <strong>da</strong> Cagrulebs,<br />

emxrobian ra socialuri usamarTlobis instituciur <strong>da</strong>kanonebas.<br />

"kmara", Tavis droSaze gamosaxuli gevariseuli muStiT, sinamdvileSi<br />

antibiurokratiuli "keTilSobili oligarqiatis” <strong>da</strong>mrtymeli Zalaa,<br />

xolo qarTveli "Ce gevara" ki – oqsiumoroni, sruli uazroba.<br />

110


tribuna<br />

es xom negatiuri, saprotesto arCevani ufro iyo – ise amouvi<strong>da</strong><br />

praqtikulad yvelas yelSi SevardnaZis uniaTo <strong>da</strong> korumpirebuli<br />

reJimi. saakaSvilis xelisuflebis pir<strong>da</strong>pirma sagareo-saxelfaso<br />

<strong>da</strong>finansebam (ase <strong>da</strong>ufaravad am tipis <strong>da</strong>finansebiT<br />

manamde palestinis avtonomiis administracia Tu <strong>da</strong>ikvexni<strong>da</strong>,<br />

magram iq xom radikalurad gansvavebuli viTarebaa)<br />

wina planze saqarTvelos geopolitikuri ganviTarebis konspirologiuri<br />

versiebi wamowia. Zalze samwuxaroa, magram pira<strong>da</strong>d<br />

jorj sorosis mxri<strong>da</strong>n saqarTvelos Si<strong>da</strong> saqmeebSi Carevisa<br />

<strong>da</strong> saqarTvelos axal xelisufalTa "yidvis" faqtologiur<br />

mxares awi odnav obieqturi <strong>da</strong>mkvirvebelic ki veRar<br />

ugulvebelyofs – mas amis saSualebas Tavad sorosi ar miscems,<br />

am Temaze imdeni sajaro gancxadeba aqvs gakeTebuli.<br />

ho<strong>da</strong>, raRac angariSi xom un<strong>da</strong> gaewios <strong>sazogadoeba</strong>Si fexmokidebul<br />

azrs, an, Tu gnebavT, moarul eWvs imis Taobaze, rom<br />

batoni sorosi ara imdenad samagaliTo qvelmoqmedi, keTil-<br />

Sobili mecenati <strong>da</strong> msoflio demokratiis gulmxurvale adeptia,<br />

aramed mesianuri ideebiT Sepyrobili homo politikusi<br />

(Tun<strong>da</strong>c, keTilmosurne), romelic saqarTvelos tipis formalurad<br />

suverenul saxelmwifoebs, Turme, Tavis pirmSo "Ria<br />

sazogadoebis" koncefcii<strong>da</strong>n logikurad gamomdinare, politikuri<br />

eqsperimentebisa <strong>da</strong> sociokulturuli vnebebis gavrcelebis<br />

xelovnur arealad ganixilavs. ra vici, iqneb es yvelaferi<br />

tyuilia <strong>da</strong> ara marto sorosSia saqme, an iqneb mar-<br />

Tlac swored saqarTvelosmagvar mciremiwian poligonebze<br />

SalaSindeba globalisturi civilizaciis ganviTarebis samermiso<br />

sqemebi, <strong>da</strong>, sazogadod – iqneb siduxWiriT <strong>da</strong>Trgunul<br />

yovel umweo qveyanaze TiTo sorosi mainc arsebobs. lamazi,<br />

mere ra rom <strong>da</strong>usabuTebeli, SeTqmulebis Teoriaa, ara? (ara<strong>da</strong><br />

istoriis nisli bevr ucnaurobas faravs, marto TiTqmis<br />

uZleveli tamplierebis "gankulakeba" rad Rirs, an<strong>da</strong>, ras ar<br />

itevs kidev mecnieruli konspirologia Sua saukuneebi<strong>da</strong>n<br />

dRemde moyolebuli?). amitom, sagranto <strong>da</strong>finansebis yba<strong>da</strong>-<br />

Rebul Temas, Cemi mokrZalebuli azriT, uxilavi ideologiuri<br />

ya<strong>da</strong>Ra un<strong>da</strong> aexsnas <strong>da</strong> saTqmelic un<strong>da</strong> iTqvas, Tanac – mSvidi,<br />

obieqtivisturi, <strong>da</strong> ara marginaluri, myvirala politikuri<br />

opoziciisTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli isteriuli formiT. oh, es<br />

grantebi <strong>da</strong> grantiWamiebi... xom un<strong>da</strong> gairkves, bolos <strong>da</strong> bolos,<br />

am fenomenis moraluri mxare (finansuri Tu garkveulia);<br />

kerZod, ra iyo, ra aris <strong>da</strong> un<strong>da</strong> (an ar un<strong>da</strong>) iyos <strong>da</strong>saSvebi<br />

am TvalsazrisiT? maSin, rodesac Seni sakuTari "demokrati-<br />

111


giorgi lorTqifaniZe<br />

uli"' saxelmwifo Tavis ZiriTad funqciebs ar (an ver) asrulebs,<br />

sinamdvileSi ki moqalaqeebis bedi fexze hkidia <strong>da</strong> umu-<br />

Sevrobis zr<strong>da</strong>s liberaluri memarjveneobis principebis mimarT<br />

Tavisi erTgulebiT xsnis, ra gza <strong>da</strong>rCenia am moqalaqes,<br />

miT umetes, Tu igi ara biznesmeni <strong>da</strong> Cinovniki, aramed, <strong>da</strong>vuSvaT,<br />

mecnieri an msaxiobia, miT ufro – axalgazr<strong>da</strong>, ambiciuri<br />

<strong>da</strong> xalasi energiiT aRsavse? riTia aseT pirobebSi ucxoeli<br />

kerZo investorisgan, Tun<strong>da</strong>c politikurad angaJirebulisgan,<br />

aRebuli fuli romelime "keTili" adgilobrivi oligarqisgan<br />

<strong>da</strong>niSnul stipendiaze uaresi? arafriT. saerTod, ra<br />

principuli gansxvavebaa <strong>da</strong>finansebis am or wyaros Soris?<br />

araviTari – arc erTia biujetSi asaxuli <strong>da</strong> arc meore, socialuri<br />

samarTlianoba ki orive SemTxvevaSi antisocialuri subieqtivizmiTaa<br />

Canacvlebuli. pirwavardnil demagogias,<br />

umaqnis moralizatorobasa <strong>da</strong> Tavis motyuebas rom SeveSvaT,<br />

sagranto <strong>da</strong>finansebis Semosvlis pirveladi istoriuli foni<br />

xom mainc un<strong>da</strong> warmovidginoT kargad, gavixsenoT sibnele, sicive<br />

<strong>da</strong> usaxsroba naomar <strong>da</strong> gaRletil saqarTveloSi. qveyana,<br />

romelSic codna <strong>da</strong> wesiereba aRar fasob<strong>da</strong> – erTis mxriv,<br />

<strong>da</strong> sikvdils ga<strong>da</strong>rCenili, gonebagaxsnili, ucxo enebTan <strong>da</strong><br />

wignierebasTan arcTu mwyralad myofi axalgazrdebis mTeli<br />

wyeba – meores mxriv. mere <strong>da</strong> ra arCevani hqon<strong>da</strong>T? moberebuli<br />

mSoblebis kisrebze <strong>da</strong> samTavrobo kuponebze SimSiliani<br />

jdoma? aba, eg ra arCevania? mebrZol axalgazr<strong>da</strong> kacs (Tu<br />

qals) uTuod raRac sxvaSi un<strong>da</strong> moeZebna gamosavali – emigraciaSi,<br />

iaraRis trialSi, qurdobaSi, kriminaliT <strong>da</strong>binZurebul<br />

biznesSi, politikaSi, arc samTavrobo korufciaSi Tanamonawileoba<br />

un<strong>da</strong> eTakila, Tavad gansajeT... aqeT ki, meore napirze,<br />

nel-nela fesvmomagrebul arasamTavrobo seqtorSi Se<strong>da</strong>rebiT<br />

maRalanazRaurebadi <strong>da</strong> sufTa saqmianoba egulebo<strong>da</strong>.<br />

yvela es arCevani tendenciebis saxiT Tanaarsebob<strong>da</strong> <strong>da</strong> dRemde<br />

Tanaarsebobs saqarTveloSi, viTardeba kidec. egaa mxolod,<br />

rom sagareo <strong>da</strong>finansebis miRebas rac Seexeba, arasam-<br />

Tavrobo organizaciebsa <strong>da</strong> mTavrobis mimarT moTxovnebi mainc<br />

gansxavebulia – yovel SemTxvevaSi, ase un<strong>da</strong> iyos. 1<br />

1 amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT un<strong>da</strong> gavixseno: '"vardebis revoluciis" Semdeg,<br />

2004 wlis saparlamento arCevnebis win, romelic "nacmoZraobis" triumfiT<br />

<strong>da</strong>mTavr<strong>da</strong>, telekompania "imedze" morigi politdiskusia gaimarTa,<br />

romelSic mec, rogorc socpartiis erT-erT "saxes", momiwia monawileoba.<br />

diskusiis erTi nawili maSinac sagareo <strong>da</strong>finansebas Seexo,<br />

kerZod, prezidentisa <strong>da</strong> misi ministrebis saxelfaso anazRaure-<br />

112


tribuna<br />

<strong>da</strong>vubrundeT "revoluciurs – jer arnaxuls".<br />

amerikas namdvilad ar aRmovaCen, Tuki erTxelac aRvniSnav,<br />

rom yvelanairi revolucia – yvelaze xaverdovani, xelovnuri<br />

<strong>da</strong> kolbaSi gamoyvanilic ki – mainc sakuTrebis xelaxal<br />

<strong>da</strong> mtkivneul ga<strong>da</strong>nawilebasTanaa <strong>da</strong>kavSirebuli.<br />

amasTan, klasikuri sisxliani revoluciebisgan gansxvavebiT,<br />

globalizaciis epoqis "feradi" ("vardebis" <strong>qarTuli</strong>, "narinjisferi"<br />

ukrainuli <strong>da</strong> a.S.) revoluciebi xels uwyoben sakuTrebis<br />

ga<strong>da</strong>nawilebas adre ukve Camoyalibebul elitebs<br />

Soris, revoluciuri masebis materialur interesebs ki, faqtobrivad,<br />

ugulebelyofen. ase rom, aseTi revoluciebi Sinaarsobrivad<br />

"memarjvene", formiT ki – "memarcxene" xasia-<br />

Tisaa. amrigad, "feradi" revoluciebis saxiT, saqme gaorebuli<br />

bunebis fenomenTan gvaqvs. magram am tipis revoluciebic,<br />

msgavsad klasikuri analogebisa, rogorc wesi, ori gansxvavebuli<br />

scenariT viTardeba: an – postrevoluciuri sazogadoebis<br />

lpoba-<strong>da</strong>WaobebasTan mibmuli Termidoruli ga<strong>da</strong>gvareba,<br />

an – Sokuri Terapiis gamoyeneba imave sazogadoebis<br />

swrafi <strong>da</strong> metad mtkivneuli modernizaciis mizniT (magram<br />

isic SesaZlebelia, rom orive scenari arasicocxlisunariani<br />

aRmoCndes <strong>da</strong> <strong>sazogadoeba</strong>m gamosavali kontrrevoluciaSi<br />

eZebos). sxva ambavia, rom erTob karikaturuli, <strong>da</strong>dgmuli,<br />

xelovnuri ieris mqone "feradi" revoluciebi, <strong>da</strong><br />

iqneb swored amaSi vlindeba garkveuli istoriuli kanonzo-<br />

bis sorosis fondisa <strong>da</strong> sxva arasaxelmwifo wyaroebi<strong>da</strong>n ga<strong>da</strong>xdis wess<br />

(Tu uwesobas). me ki vicodi (axlac vici), rom ase ar varga, ar SeiZleba<br />

<strong>da</strong> am gziT problemebi eqmneba nebismier xelisuflebas, magram biWi xar<br />

<strong>da</strong> gaitane Seni azri, roca auditoriaSi am Temaze laparaks TiTqmis<br />

aravin miiCnevs saWirod <strong>da</strong> xelsac aqtiurad giSlian. mainc vixelTe<br />

dro, Cavigde mikrofoni <strong>da</strong> wamovwie es sakiTxi, SevekiTxe cxonebul<br />

premier Jvanias: "batono zurab! nuTu Tqven, suverenuli demokratiuli<br />

qveynis mTavrobis xelmZRvanels, ar geuxerxulebaT, rodesac<br />

sxdomas atarebT <strong>da</strong> iciT, rom Tqveni kolegebi xelfass ara saxelmwifosgan,<br />

aramed ucxoeli kerZo pirisgan iReben? saerTod, aseT SemTxvevaSi<br />

ra <strong>da</strong>moukideblobazea laparaki?". batoni Jvania pasuxs ar gaeqca:<br />

me ufro is meuxerxulebao, rom pensionrebs fuli wavarTva <strong>da</strong> am<br />

fuliT ministrebs xelfasi movumatoo. maSin amiT Tema amoiwura, magram<br />

mere, rodesac Jvanias sityvebs Cavufiqrdi, mivxvdi, rom garkveul<br />

Sinagan diskomforts mainc ganicdi<strong>da</strong> (SeiZleba ise, rom sakuTar<br />

Tavs arc ki umxel<strong>da</strong>) es Wkviani kaci (zedmeti Wkuisgan rac <strong>da</strong>emarTa,<br />

yvelam viciT). aba, <strong>da</strong>ukvirdiT: ufro is meuxerxulebao – e.i. mainc euxerxulebo<strong>da</strong>.<br />

keTili saqmeebis ki aravis euxerxuleba, miT umetes, moqmedsa<br />

<strong>da</strong> piaris fasis kargad mcodne gamocdil politikosebs.<br />

113


giorgi lorTqifaniZe<br />

miereba, sajaro lanZRva-ginebisa <strong>da</strong> wivil-kivilis TanxlebiT<br />

sasamarTlo devnis xifaTisgan aTavisufleben Sesabamisi<br />

qveynebis ukve yofil, ga<strong>da</strong>mdgar umaRles xelmZRvanelebs<br />

(Seva<strong>da</strong>roT erTmaneTs ludoviko kapetisa <strong>da</strong> eduard SevardnaZis,<br />

nikoloz romanovisa <strong>da</strong> leonide kuCmas, Tun<strong>da</strong>c imre<br />

nadisa <strong>da</strong> askar akaevis bedi). saqme isaa, rom fsiqosocialuri<br />

TvalsazrisiT isini revolucionerebisTvis mainc axlobeli<br />

<strong>da</strong> gasagebi personaJebi arian. amitom, ukeTes SemTxvevaSi<br />

Svilobilebi maT Tavs anebeben, uaresSi – ki emigraciaSi<br />

wasvlas aiZuleben, magram usaxsrod <strong>da</strong> bedis anabara TiTqmis<br />

arasdros toveben.<br />

magram, batonebo, sakiTxavia, Tu ratom mainca<strong>da</strong>mainc Cven<br />

– saqarTvelo? nuTu esec mimdinare globalizaciis imperatiuli<br />

moTxovna iyo? Cven xom zustad iseve, rogorc sabWoTa<br />

kavSiris rRvevis periodSi, saklaso oTaxis wina rigSi Camwkvrivebuli<br />

TiTiT saCvenebeli "pirveli moswavleebi" aRmov-<br />

CndiT. faqtia, rom postsabWoTa sivrceSi "vardebis" revolucia<br />

win uswreb<strong>da</strong> forToxlis wvenis <strong>da</strong>mkvrelur <strong>da</strong>wurvas kievis<br />

mai<strong>da</strong>nze, titebis cvenas yirgizeTSi, Seumwvari qababebis<br />

<strong>da</strong>rigebas baqoSi, kartofilis umad xarSvis Cavardnil mcdelobas<br />

beloveJis miusafar tyeebSi...<br />

am kiTxvebze pasuxis gasacemad <strong>da</strong> zogadi suraTis ukeT warmosadgenad<br />

mogviwevs saqarTvelos uaxles istoriaSi CaZiebac<br />

<strong>da</strong> imis aRiarebac, rom strategiuli TvalsazrisiT saqar-<br />

Tvelo globalizmis epoqaSic rCeba samxreTkavkasiuri Tavsatexis<br />

ZiriTad kvanZad, mis regionalur polusad, sa<strong>da</strong>c ikve-<br />

Tebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> ikveTeba uamravi sagareo interesi.<br />

egaa oRond, rom strategia – strategiad, magram Cven, Tanamedrove<br />

qarTvelebs, Cvenive sasicocxlo interesebi<strong>da</strong>n<br />

gamomdinare, praqtikulad amogvewura "keTili tyuilebis"<br />

taqtikuri resursi. aRar gviRirs, Tun<strong>da</strong>c yvelaze mimzidveli<br />

<strong>da</strong> warmatebuli sareklamo agentebis xaTriT, Cveni sam-<br />

Soblos imaze ukeT warmoCineba, vidre – sinamdvileSia. winaaRmdeg<br />

SemTxvevaSi Cvens Tvalwin fexadgmuli axalgazr<strong>da</strong><br />

avtokratia nel-nela klasikur diqtaturaSi ga<strong>da</strong>izrdeba <strong>da</strong><br />

mere gvianRa iqneba TiTze kbenani. aseT dros keTil tyuils<br />

isev mware simarTle sjobs. xdeba isec, rogor ar xdeba, roca<br />

TqmiTac <strong>da</strong>Savdebis, gin<strong>da</strong> kerZo, gin<strong>da</strong> saxelmwifo cxovrebaSi.<br />

magaliTad, Woris doneze viciT, TiTqos TviT CerCilmac<br />

ki gawira koventris mosaxleoba geringis aviaciis <strong>da</strong>bombvisTvis,<br />

raTa ar "Caegdo" informaciis metad Rirebuli <strong>da</strong><br />

114


tribuna<br />

kargad SeniRbuli wyaro nacisturi germaniis umaRles sardlobaSi<br />

(cnobilia, rom saxelmwifo cnobierebis matarebeli<br />

ubadlo ingliseli jentlmenebi eridebian sakuTari<br />

istoriuli arqivebis xelyofas <strong>da</strong> msgavs arafers <strong>da</strong>gi<strong>da</strong>stureben,<br />

magram arc isaa gamoricxuli, rom swored ase yofiliyo!).<br />

Cvens calke aRebul qarTul sinamdvileSic adre,<br />

yofili prezidentis dros, m<strong>da</strong>bal tyuils – <strong>da</strong> sulac ara<br />

keTils – xSirad meti sargeblis motana SeeZlo, vidre – simarTles.<br />

es ukanaskneli ise gaufasur<strong>da</strong>, rom fexmardi cxenebis<br />

SekazmviT simarTlis pirSi mTqmelebic ki aRar iwuxebdnen<br />

Tavs. Ziramde Camompali reJimi organulad ver itan<strong>da</strong><br />

simarTles – verc mwaresa <strong>da</strong> verc tkbils, qveynis aRmSeneblobisTvis<br />

aucilebeli pozitiuri iaraRis rolSi (ara<strong>da</strong>, SevardnaZis<br />

postkomkavSiruli administraciis umaRlesi eSeloni<br />

ufro mgrZnobiare rom aRmoCeniliyo bunuelis "bur-<br />

Juaziis msubuq xiblSi" Caqsovili kulturologiuri inveqtivebis<br />

mimarT <strong>da</strong> politikur prioritetad ara sakuTari jibis<br />

utifari gasqeleba, aramed qveyanaSi saSualo klasis Camoyalibeba<br />

<strong>da</strong>esaxa, iqneb momdevno wlebSi saqarTvelos aeridebina<br />

kidec Tavi fsevdoliberaluri totalitarizmis<br />

ferad-feradi impulsebis Semotevebisgan). globalizaciis<br />

ganTiadze civi omis gmiri (Tu antigmiri) <strong>da</strong> yvelaze didi fariseveli<br />

saqarTvelos istoriaSi – prezidenti SevardnaZe<br />

– qveyanas korufciuli garigebebisa <strong>da</strong> kompromatebis saSualebiT<br />

marTav<strong>da</strong>, magram mis qmedebebSi WeSmariti idealizmis<br />

nasaxic ki ar SeiniSnebo<strong>da</strong>. im idealizmisa, romelic misma<br />

memkvidrem udides ideologiur sikeTed gamoacxa<strong>da</strong>. ra<br />

vqna, iqneb arc un<strong>da</strong> vamaxvilebde am wvrilmanze yuradRebas,<br />

magram mravalsaukunovani istoriuli praqtika naTlad metyvelebs,<br />

rom amgvari idealizmi – miT ufro pompezuri <strong>da</strong><br />

ugemovno, – masobrivi gamolenCebis xanaSi, xatovnad rom<br />

iTqvas, iseve bunebriva<strong>da</strong>a momarTuli Tavisufali individis<br />

nebis <strong>da</strong>saTrgunad, viT kompasis isari – CrdiloeTi polusisken,<br />

<strong>da</strong> sanam zedmetad kategoriulma <strong>da</strong> moraindo idealistebma,<br />

gnebavT, liberaluri siwmindeebis samaradJamod<br />

<strong>da</strong>nergvisa <strong>da</strong>, gnebavT, saxelmwifos teritorialuri mTlianobis<br />

aRdgenis saxeliT, milionobiT a<strong>da</strong>mians ar ga<strong>da</strong>uares<br />

(es ki patara qveynisTvis, albaT <strong>da</strong>meTanxmebiT, arc ise cotaa),<br />

araTqmas mainc Tqma sjobs.<br />

magram Tqmac aris <strong>da</strong> Tqmac. erTis mxriv, axalbe<strong>da</strong>, bolomde<br />

arSemdgari saxelmwifo warmonaqmnis istoriuli moder-<br />

115


giorgi lorTqifaniZe<br />

nizaciis gar<strong>da</strong>uvali procesis Tanmdevi uamravi provinciuli<br />

sisulelisa <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>xris (es kidev rbila<strong>da</strong>a naTqvami)<br />

warmoCenisas JamTaaRmwerelma goni <strong>da</strong> obieqturoba ar un<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>karos, xolo meores mxriv, mas yovelwams Tavs axseneben sayovelTaod<br />

aRiarebuli maqsimebi, iseTebi, rogorc: "iare simarTliT",<br />

"wveT-wveT gamoidevne SengniT mona" an "a<strong>da</strong>mianebo<br />

– iyaviT fxizlad". uneburad kiseri ar waimtvrio boRmian<br />

paskviliantobasa <strong>da</strong> keTilganwyobil kritikas Soris gadebul<br />

uxilav bordiurze, ar <strong>da</strong>kargo jansaRi skepticizmis<br />

marTebuli dozis SerCevis unari, Tanac kidev TviT simarTle<br />

ar <strong>da</strong>aziano – sulac ar gaxlavT ioli saqme. e.w. "saxelmwifo<br />

interesma", miT ufro, arasworad gagebulma, raRac momentSi<br />

SeiZleba moiTxovos erTi ram, zogjer arasakmarisad adeqvaturi,<br />

xolo ambiciurma saavtoro TvalTaxedvam, faqtebisa<br />

<strong>da</strong> tendenciebis obieqturi analizis pirobi<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

– sruliad sxva <strong>da</strong> sapirispiriso. moTxovnaTa Soris<br />

konfliqti savsebiT mosalodnelia, kompromisis miRweva –<br />

garTulebuli, <strong>da</strong> nebismieri JamTaaRmwereli, miuxe<strong>da</strong>vad<br />

misi rasobrivi, erovnuli Tu konfesiuri kuTvnilebisa, aseT<br />

dros mZime arCevnis winaSe dgeba. magram, Tuki erT gaxmaurebul<br />

nawarmoebSi alegoriuli formiT warmoCinebul sibrZnes<br />

<strong>da</strong>vesesxebiT (bulgakovis "ostatsa <strong>da</strong> margaritas"<br />

vgulisxmob) <strong>da</strong> gavixsenebT, Tu ra mwared isjeba sceni<strong>da</strong>n<br />

uniWo tyuilebis frqvevisTvis Teatralur samyaroSi cnobili<br />

konferansie (romanis erT-erTi gmiri), albaT, moveridebiT<br />

analogiur saqcielsa <strong>da</strong> plebsis sajijgnad sakuTari<br />

Tavis gawirvas. SevTanxmdeT, rom saqarTveloSi <strong>da</strong>trialebuli<br />

revoluciuri qarborbalas Sefasebisas gasaTvaliswinebelia<br />

ori sayovelTaod cxadi, praqtikulad aqsiomuri garemoeba:<br />

pirveli, – noembris ga<strong>da</strong>trialebam "TeTri melas"<br />

– eduard SevardnaZis – adgilze moiyvana odesRac opoziciuri,<br />

amJamad ki mmarTveli politikuri Zalis – nacionaluri<br />

moZraobis – qarizmuli lideri, msoflmxedveluri TvalsazrisiT<br />

jiSiani proamerikeli mixeil saakaSvili. meore – am Zireul<br />

saxelisuflebo cvlilebaSi gansakuTrebuli wvlili<br />

Seitana aSS-is imdroindelma elCma saqarTveloSi riCard mailsma.<br />

<strong>da</strong>narCeni detalebisa <strong>da</strong> niuansebis axsna-ganmarteba<br />

mTlianad publicistis xelSia. samwuxarod, tradiciuli<br />

publicistika revoluciuri movlenebis asaxvisas garkveul<br />

teqnikur sirTuleebs awydeba xolme. drois monakveTma <strong>da</strong>weri<strong>da</strong>n<br />

gamoqveynebamde imdeni SeiZleba <strong>da</strong>itios, rom... ai,<br />

116


tribuna<br />

magaliTad: <strong>da</strong>wers publicisti X utyuar faqtebze <strong>da</strong>yrdnobiT,<br />

rom romeliRac problemur saxelmwifoSi yvelas Tvalwin<br />

yalibdeba, <strong>da</strong>vuSvaT, samxedro diqtatura. imuSava kacma,<br />

gaakeTa garkveuli <strong>da</strong>skvnebi, saTanado analitikuri rekomen<strong>da</strong>ciebiT<br />

mimarTa <strong>sazogadoeba</strong>s, wavi<strong>da</strong> re<strong>da</strong>qciaSi, magram<br />

rad gin<strong>da</strong> – sanam misi tvinis naJuri dRis sinaTles ixilavdes,<br />

im problemur qveyanaSi an ga<strong>da</strong>trialeba xdeba, an<br />

mSromeli masebis amboxeba, an axalgazr<strong>da</strong> maiorebi "beteerebiT"<br />

ga<strong>da</strong>uvlian Zvelgazr<strong>da</strong> generlebs... erTi sityviT,<br />

aTasi ramaa mosalodneli <strong>da</strong> yvelaferi SeiZleba moxdes. sagareo<br />

keTilganwyobi<strong>da</strong>n (an misi deficiti<strong>da</strong>n) gamomdinare,<br />

sakmaod didi <strong>da</strong> Rirseuli qveynebis xelisufalnic ki ganicdian<br />

zogjer – Tanac yovelgvari saerTo-saxalxo arCevnebis<br />

gareSe – gasaocar metamorfozas. sazogadod, warumatebeli<br />

xelisufleba SeiZleba Seicvalos mSvidobianad, sagareo ZalasTan<br />

samxedro konfliqtSi marcxis Sedegad, rogorc<br />

odesRac saberZneTSi an argentinaSi; an ubodiSod, Zalis gamoyenebiT,<br />

Tu wasasvleli mTavroba zedmetad jiutobs, gawiruli<br />

lideri ki savarZels epotineba, sisxlis tborebSi <strong>da</strong>curavs<br />

<strong>da</strong> sadisturad eqaCeba miusavleTSi milionobiT u<strong>da</strong>naSaulo<br />

<strong>da</strong> principSi apolitikur a<strong>da</strong>mians – rogorc odes-<br />

Rac demokratiul kampuCiaSi, Talibur avRaneTsa an idi aminis<br />

tiraniis fexqveS gaTelil ugan<strong>da</strong>Si. samoqalaqo <strong>da</strong>pirispirebis<br />

badeSi gaxveuli saxelmwifos meTauri ver iqneba <strong>da</strong>zRveuli<br />

verc iZulebiTi teritoriuli <strong>da</strong>Tmobebisgan <strong>da</strong><br />

verc haagis samsjavroze wabrZanebisgan – rogorc serbeTSi.<br />

igi SesaZlebelia sakuTari megalomaniis msxverpli gaxdes <strong>da</strong><br />

sicocxle civ yazarmaSi <strong>da</strong>asrulos – rogorc rumineTSi.<br />

magram masve ZaluZs droulad Wkua ixmaros, "CaZiros" yvelaze<br />

odiozuri politikuri figurebi sakuTari garemocvi<strong>da</strong>n,<br />

uari Tqvas oficialur regaliebze, kerZo piris statusiT<br />

<strong>da</strong>kmayofildes, memuarebis weriT gaerTos <strong>da</strong> mSvi<strong>da</strong>d moyuCdes<br />

mSobliuri qalaqgareTis keTilmowyobil rezidenciaSi<br />

– rogorc saqarTveloSi. mokled, publicisti mudmivad drois<br />

wnexis qveSaa moyolili, Tanac muSaobis procesSi arc is<br />

un<strong>da</strong> aviwydebodes, rom fukuiamasa <strong>da</strong> hantingtonis klasikad<br />

aRiarebuli nimuSebi mainc gasagebi eniT <strong>da</strong>werili eseebia<br />

<strong>da</strong> ara – samecniero terminologiiT ga<strong>da</strong>tvirTuli traqtatebi.<br />

aba, warmoidgineT: raoden myvirala iarliyis mikereba SeuZlia<br />

revoluciur saqarTveloSi amJamad mimdinare proce-<br />

117


giorgi lorTqifaniZe<br />

sebisTvis romelime nametnavad intrigan publicists. magali-<br />

Tad, aseTis – garewrebis aRlumi. magram intriganic ki un<strong>da</strong><br />

xvdebodes, rom es iarliyi gaumarTlebeli <strong>da</strong> iaffasiani "deJa<br />

viu" iqnebo<strong>da</strong> mxolod. garewrebi xom yovelTvis blomad<br />

iyvnen <strong>da</strong> arian, yvela epoqaSi swored maT "mihyavT stosi". ase-<br />

Tia TviT istoriis buneba <strong>da</strong> am bunebis nebiTaa, rom yvelaze<br />

idealisti xelisufalic ki zustad im zomiT iryvneba, ra zomiTac<br />

mas amis uflebas misi savarZlis garSemo atuzuli garemocva<br />

aZlevs. sxva mxriv ki forma yovelTvis mza<strong>da</strong>a <strong>da</strong>Crdilos<br />

Sinaarsi.<br />

CvenTanac, saqarTveloSi, "vardebis revoluciis" Sedegad<br />

pirvel yovlisa mkveTrad Seicvala forma. rogorc Cans,<br />

globalizaciis istoriulad sawyis etapze <strong>da</strong>dgenili geopolitikuri<br />

parametrebis ukeT <strong>da</strong>cvis moTxovnam dRis wesrigSi<br />

saqarTveloSi Camoyalibebuli '"moqkavSiruli" paradigmis<br />

ganaxlebis sakiTxi <strong>da</strong>sva <strong>da</strong> SevardnaZis <strong>da</strong>xavsebuli<br />

reJimisTvis gveliviT kanis gamocvla swored aseTi feriscvalebis<br />

winapiroba aRmoCn<strong>da</strong> – amaSi namdvilad SemiZlia <strong>da</strong>veTanxmo<br />

pativcemul <strong>da</strong> arapativcemul opozicias. aq xom<br />

arc uvargisi oligarqiuli wyoba Secvlila <strong>da</strong> arc sazogadoebis<br />

mentaloba – Cvens irgvliv <strong>da</strong> zeviT, ZiriTa<strong>da</strong>d, isev<br />

is a<strong>da</strong>mianebia, romelTac Tvali SevardnaZis dros SeeCvia,<br />

erovnuli burJuazia ki rogori uprincipo <strong>da</strong> kompradoruli<br />

sulis matarebelic iyo, iseTsaved <strong>da</strong>rCa. Seicvala diaxac<br />

forma, rogorc raRac bolomde amoucnobi <strong>da</strong> bundovani<br />

siRrmiseuli cvlilebebis garegnuli gamoxatuleba. igi<br />

mkveTrad gaaxalgazr<strong>da</strong>v<strong>da</strong>. dRevandeli saqarTvelosTvis<br />

asakiT ormoc wels ga<strong>da</strong>cilebuli deputati, ministri, Tun<strong>da</strong>c<br />

sruluflebiani <strong>da</strong> sagangebo elCi – ukve lamis raritetia.<br />

samagierod, oc<strong>da</strong>xuTi-oc<strong>da</strong>aTi wlisa <strong>da</strong> realur umaRles<br />

ganaTlebas moklebuli (romeliRac modur amerikul Tu<br />

evropul kolejSi xanmokle kursebis CamTavreba situacias<br />

ar cvlis) maRali rangis Cinosani – savsebiT Cveulebrivi movlenaa.<br />

amgvari tipis "saxelmwifo moRvawis" saxeze dro<strong>da</strong>dro<br />

gamoCekili naZaladevi Rimili, rogorc wesi, mxolod ni-<br />

Rabia, romlis qveS qveynis pirveli pirisadmi aRmatebuli<br />

loialobis grZnoba imaleba. mTavari erTgulebaa, Torem<br />

SromiT wignakSi Canaweri nebismieri SeiZleba iyos, Tanac ase-<br />

Ti wignaki xSirad arc arsebobs bunebaSi. aseTi tipis uwyebrivi<br />

xelmZRvanelis kompetenturobis dones mniSvneloba ara<br />

aqvs, gansazRvrebis Tanaxmad, xolo gulis siRrmeSi – gansa-<br />

118


tribuna<br />

kuTrebiT mZime klinikis gar<strong>da</strong> – man TviTonac SesaniSnavad<br />

uwyis Tavisi WeSmariti fasi. reJimis mier kanis revoluciurad<br />

gamocvlam araTu gza gauxsna adre miuRwevadi saxelisuflebo<br />

himalaebisken axali Taobis ambiciur <strong>da</strong> energiul<br />

axalgazrdebs, aramed <strong>da</strong>arwmuna isini (imedia, droebiT)<br />

cxovrebiseuli gamocdilebis srul umaqnisobaSi. bolos <strong>da</strong><br />

bolos, maTi qceviTi principebi xom saqarTvelosTvis lamis<br />

gausaZlis 90-ian wlebSi yalibdebo<strong>da</strong>, rodesac "Cvens mere<br />

gin<strong>da</strong>c warRvnas wauRia yvelaferi" maqsimaSi Caqsovili WeSmariteba<br />

araTu romeliRac guSindelma bartyma, mravalma<br />

Wkua<strong>da</strong>mj<strong>da</strong>rma <strong>da</strong> pativcemulma a<strong>da</strong>mianma irwmuna. amitomac<br />

saxelisuflebo sa<strong>da</strong>veebis "Zvelgazrdebi<strong>da</strong>n" asakiT umcrosebisTvis<br />

xmauriani ga<strong>da</strong>cema – "vardebis revoluciis" saxelwodebiT<br />

istoriaSi ki swored es procedura Sevi<strong>da</strong> – SesaZlebelia<br />

ganvixloT, rogorc warmatebuli SurisZiebis<br />

mcdeloba <strong>da</strong> bunebrivi reaqcia "Zvelgazrdebis" uTvalav<br />

zneobriv kompromisebze avbediT 90-ianebSi. "vardebis revoluciis"<br />

safuZvelSi Caido ara korumpirebuli sazogadoebis<br />

radikaluri uaryofis survili (Tumca amaze Zalian bevrs<br />

laparakoben <strong>da</strong> kidev mets ilaparakeben), aramed – postsab-<br />

WoTa "demokratiiT" saerTo ganxiblva <strong>da</strong> mosaxleobis<br />

umravlesobis TiTqmis fiziologiuri zizRi aw ga<strong>da</strong>mdgari<br />

prezidentis pirovnebis mimarT. axalgazrdulma ga<strong>da</strong>trialebam<br />

Tavze <strong>da</strong>amxo postsabWoTa qarTvel funqcionerebs saxelmwifo<br />

marTvis maT mier <strong>da</strong>kanonebuli korumpirebuli<br />

struqtura <strong>da</strong> wesebi. gamarjvebulebma moaxerxes sxva<strong>da</strong>sxva<br />

tipis autsaiderebis, revanSistebis, cxovrebisgan uRvTod<br />

gawiruli, <strong>da</strong>Cagruli a<strong>da</strong>mianebis mobilizeba <strong>da</strong> eleqtoraluli<br />

gaerTianeba, maTi mTvlemare ocnebebis reanimireba;<br />

revoluciis Semdeg ki <strong>da</strong>urTes yvelafer amas politikuri<br />

yofaqcevis sruliad axleburi, eiforiuli stili, romelic<br />

– sxva sikeTesTan erTad – gulisxmobs mosaxleobis ofliTa<br />

<strong>da</strong> wvalebiT mopovebuli sabiujeto saxsrebis mxolod saku-<br />

Tari TvalTaxedvis mixedviT gankargvas. SevardnaZis mmar-<br />

Tvelobis uiRblo epilogSi, rodesac biujeti Tvi<strong>da</strong>n Tvemde<br />

Sagrenis tyaviviT ikumSebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> ubralo xalxamde TiTqmis<br />

aRaraferi aRwev<strong>da</strong>, paliatiuri kanonierebis fargleb-<br />

Si mainc sruldebo<strong>da</strong> erTgvari saparlamento dekorumi, rasac,<br />

Tu ara vcdebi, biujetis formaluri sekvestri moyvebo<strong>da</strong><br />

xolme. ga<strong>da</strong>trialebis Semdeg ki axalgazr<strong>da</strong> uzurpatorebma<br />

– sakuTari SefasebiT ki samSoblos mxsnelebma – saer-<br />

119


giorgi lorTqifaniZe<br />

Tod ukuagdes <strong>da</strong>CamiCebuli burJuaziuli kanoniereba. Zveli<br />

"mayuTCikebis" gankulakebisa <strong>da</strong> sabaJo-sagasasaxado administrirebis<br />

gamkacrebis Sedegad biujetis saSemosavlo nawilis<br />

gazr<strong>da</strong> revoluciis pirvel wlebSi ganixilebo<strong>da</strong> rogorc<br />

mSvenieri sababi viwro mmarTveli jgufis, ufrore kastis,<br />

fsevdosaxelmwifoebrivi "xuSturebisa" <strong>da</strong> "xoSebis"<br />

maqsimalurad <strong>da</strong>kmayofilebisTvis (ara mxolod es, ra Tqma<br />

un<strong>da</strong>, magram esec). rasac <strong>da</strong>sTes, imasve moimki, <strong>da</strong> savsebiT<br />

Segnebuli maqvs, rom Cemi Taobis ZiriTadi nawili axla maT<br />

Sorisaa, vinc adre <strong>da</strong>Tesils imkis, magram mainc araa sasiamovno,<br />

rodesac momdevno Taobebis cxovrebis azri, arsi <strong>da</strong><br />

sulieri imperativi gamoxatvas upirvelesad, rogorc Cans,<br />

viRac-viRacebisTvis mogebis zemaRali normis uzrunvelyofis<br />

mizniT, TanamoqalaqeTa Tvalis axvevasa <strong>da</strong> gamudmebuli<br />

piar-kampaniebis agorebaSi hpovebs. mainc sakiTxavia – nuTu<br />

es yvelaferi gavleniani globalizatorebis pir<strong>da</strong>piri <strong>da</strong><br />

uxeSi SekveTaa, Tu maTac iseve "vexutebiT", "vabamT" <strong>da</strong> "vabolebT",<br />

rogorc Cveni mamebi <strong>da</strong> papebi (represirebulebs,<br />

cxadia, ar vgulisxmob) "exutebodnen", "abamdnen" <strong>da</strong> "abolebdnen"<br />

uZraobis <strong>da</strong>locvil xanaSi kremlSi mokalaTebul gerontokratebs?<br />

amaze <strong>da</strong>majerebeli pasuxi ar gamaCnia. eWvs<br />

isic iwvevs, rom <strong>da</strong>savluri msoflmxedvelobis universaluri<br />

<strong>da</strong> aRiarebuli kategoriebi: "transfarentoba", "Riaoba",<br />

"amomrCevelTa winaSe pasuxismgebloba" dRes ganixileba rogorc...<br />

vcdilob rac SeiZleba delikaturi viyo, magram... rogorc<br />

a<strong>da</strong>mianis kerZo, intimuri cxovrebisadmi garkveuli<br />

upativcemuloba – rodesac "transfarentobaSi" sazogadoebrivi<br />

tualetis "kabinkaSi" xis Zveli karis axali SuSis kariT<br />

Secvlis sajaro rituali igulisxmeba. albaT, swored<br />

amas Tu uwodeben Cveni Wabuki reformatorebi idealizms.<br />

arsobrivad ki xelisuflebaSi mosuli axalgazrduli kastis<br />

sazogadoebriv-politikuri moRvaweoba erTiani kargad <strong>da</strong>gegmili<br />

<strong>da</strong>zverviTi operaciis STabeWdilebas tovebs. am operaciis<br />

komponentebia: jaris ga<strong>da</strong>iaraReba, asfaltis ga<strong>da</strong>geba<br />

qalaqis mTavar quCebze, oficialuri pirebis ucxouri<br />

voiaJebis iracionaluri <strong>da</strong> sruliad gaumarTlebeli sixSire,<br />

nairnair biznesebSi vulgaruli reketisa <strong>da</strong> SantaJis sa-<br />

SualebiT CarTva, samuSao adgilebis ganuwyveteli <strong>da</strong> aSkarad<br />

antikonstituciuri gauqmeba-Semcireba sabiujeto sferoSi,<br />

qveyanaSi finansuri policiis gavlenis gazrdis mizniT<br />

kompromatebiT umowyalo manipulireba <strong>da</strong> a.S. yovelive ze-<br />

120


tribuna<br />

moTqmuli (<strong>da</strong> bevri kidev sxvac) am operaciis mxolod mcire<br />

<strong>da</strong> TvalSi sacemi elementebia. xelisufalTa yvela es qmedeba<br />

– rogorc metnaklebad misaRebi <strong>da</strong> gamarTlebuli, ise saeWvo<br />

<strong>da</strong> msubuqi a<strong>da</strong>mianuri SezizRebis momgvreli mainc –<br />

obieqturad moiTxovs niWier propagandistul demagogias<br />

rogorc angaJirebuli ucxoeli <strong>da</strong>mkvirveblebis gulis mosalbobad,<br />

ise sakuTari mosaxleobis <strong>da</strong>saSoSmineblad. ise ki,<br />

ra korufciasa <strong>da</strong> finansur <strong>da</strong>rRvevebze SeiZleba seriozulad<br />

msjeloba, roca Sromisunarian mamakacTa didi umravlesobis<br />

legaluri Semosavlebi ver aRwevs sacxovrebel minimums,<br />

xolo masobrivi umuSevrobiT gamowveul fsiqosocialur<br />

problemebs miaqvs qveyana, paralelurad ki sxva<strong>da</strong>sxva<br />

arasabiujeto fondebi (maT Soris, saprezidentoc), vin icis,<br />

saiT mimarTaven akumulirebul saxsrebs. bunebrivia, rom<br />

aseT pirobebSi forma, marTlac, gvarianad jabnis Sinaarss,<br />

<strong>da</strong> Zveli, <strong>da</strong>msk<strong>da</strong>ri fasadebis Wrela-Wrula ferebSi ga<strong>da</strong>-<br />

Rebva (rac, TavisTavad, SesaZlebelia saxalisoc iyos <strong>da</strong> misasalmebelic)<br />

prioritetad iTvleba CanTxleuli salifto<br />

meurneobisa Tu CaJangebuli sakomunikacio qselebis aucilebel,<br />

magram ZviradRirebul remontTan Se<strong>da</strong>rebiT. ise, Jam-<br />

TaaRmweri aqac frTxilad un<strong>da</strong> iyos: bolos <strong>da</strong> bolos, romelma<br />

intriganma moigona, TiTqos asfaltis <strong>da</strong>geba <strong>da</strong> fasadebis<br />

ganaxleba cudia? mec man<strong>da</strong> var – sulac araa cudi. sxva<br />

ambavia, rom elementaruli logikis Tanaxmad, gamaTxovrebuli,<br />

valebSi Cavardnili qveyana, romlis mosaxleobis naxevarze<br />

meti umartivesi yofiTi problemebis ga<strong>da</strong>wyvetas ver audis,<br />

un<strong>da</strong> eridebodes gaumarTlebel xarjebs. magram "vardebis<br />

revoluciis" Semdgom saxelmwifo prioritetebis gansazRvra<br />

mTlianad mmarTveli kastis xelSi moeqca <strong>da</strong> ra gasakviria,<br />

Tuki saxelisuflebo vertikali sakuTari winasaar-<br />

Cevno <strong>da</strong>pirebebis mimarT gulmaviwyobam, erTgvarma "alchaimeris<br />

politikurma sindromma" moicva. Tanac mmarTvelobis<br />

am erTob TavzexelaRebul stils gladiatorobis waruSleli<br />

<strong>da</strong>Ric adevs. ras ar Sexvdebi aq kaci! Wkuamaxvili ideologiuri<br />

<strong>da</strong> policiuri provokaciebis <strong>da</strong>gegmvas opoziciuri<br />

politikosebis mimarT, sxart <strong>da</strong> moqnil samTavrobo "karuselebs",<br />

Tvalgulwarmtac rok-koncertebs gzebsa <strong>da</strong><br />

moednebze, qan<strong>da</strong>kebebis qalaqis erTi ubni<strong>da</strong>n meoreSi wowials,<br />

"SabaTobebisa" <strong>da</strong> sazafxulo-savele axalgazrduli banakebis<br />

gamarTvas, susti saparlamento opoziciis cinikur<br />

ignorirebas <strong>da</strong> a.S. amasTan, qveyanaSi minimum ori metnakle-<br />

121


giorgi lorTqifaniZe<br />

bad xelSesaxebi reforma xorcieldeba: policiuri <strong>da</strong> ganaTleba-mecnierebis.<br />

pirvelis Sedegebi ufro TvalnaTeli <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>debiTia. marTalia, a<strong>da</strong>mianis uflebaTa <strong>da</strong>rRvevis SemTxvevebi<br />

rogorc cixeSi, ise cixis gareT, gaxSirebulia, magram<br />

samagierod qveyanaSi statusurad amoiZirkva tradiciuli<br />

meqrTame avtoinspeqcia <strong>da</strong> Seiqmna Se<strong>da</strong>rebiT civilizebuli<br />

<strong>da</strong> ZviradRirebuli (avtomanqanebi, sawvav-sapoxi, mobiluri<br />

kavSiri <strong>da</strong> sxv.) sapatrulo samsaxuri. policiuri reforma,<br />

miuxe<strong>da</strong>vad yvela sirTulisa, ideologiurad mainc ufro<br />

momwifebuli iyo, rameTu SevardnaZis policias ise<strong>da</strong>c aRaravin<br />

endobo<strong>da</strong>, imden binZur saqmeSi (a<strong>da</strong>mianebis gatacebebi<br />

gamosyidvis mizniT, gauxsneli mkvlelobebi, korufciuli<br />

garigebebi <strong>da</strong> sxv.) aRmoCndnen gareuli policiis yofili<br />

maRalCinosnebi. saganmanaTleblo reforma ki – globalizatorTa<br />

mzardi moTxovnebis gaTvaliswinebiT – gacilebiT<br />

ufro saTuTia, Tanac, aq kriminalTan Sexeba naklebad gvaqvs.<br />

dReis viTarebiT ganaTlebisa <strong>da</strong> mecnierebis reformam –<br />

gansakuTrebiT "erTiani erovnuli gamocdis" proeqtis<br />

TvalSisacemi warmatebis Semdeg – ukve miaRwia e.w. "Seuqcevadobis<br />

wertils", Tumca <strong>sazogadoeba</strong> mainc <strong>da</strong>bneulia, vinai<strong>da</strong>n<br />

misaRebi gamocdebis korufciis tyveobi<strong>da</strong>n gamoxsna<br />

– es calsaxad kargia, magram amasTan reformis farglebSi<br />

mkveTrad ikveceba samecniero Statebi <strong>da</strong>, amrigad, pasuxgaucemelia<br />

ZiriTadi kiTxva: ra un<strong>da</strong> qnas studentma umaRlesi<br />

saswavleblis <strong>da</strong>mTavrebis Semdeg, qveyana <strong>da</strong>tovos? anu<br />

marTla reformaa es, Tu <strong>da</strong>cinva <strong>da</strong> TvalebSi nacris Seyra?<br />

sazogadod, myari Zveleburi Senobis <strong>da</strong>ngreva – miT umetes<br />

Tu binadrebi gamosaxlebuli ar arian – <strong>da</strong> mis adgilas ca-<br />

Tambjenis aRmarTva ioli rodia. Tanac, es aRmSenebloba mar-<br />

Tla guliT un<strong>da</strong> moiwadino. sagamocdo cieb-cxeleba iqeT<br />

iyos, magram ganaTlebisa <strong>da</strong> mecnierebis ucvlel ministrs (bni<br />

kaxa lomaia), rogor Cans, amas gar<strong>da</strong> <strong>da</strong>kisrebuli aqvs ori<br />

sakmaod delikaturi saqmis mogvareba: qveynis mTavari universiteti<strong>da</strong>n<br />

(iv.javaxiSvilis saxelobisa) politikurad<br />

arasaimedo "Zveli" profesuris gaZeveba <strong>da</strong> mecnierebaTa akademiis<br />

kardinaluri saxecvlileba, rac dRes akademiis prezidiumis<br />

rolis <strong>da</strong>kninebaSi, mecnierebis finansuri marTvis<br />

berketebis miTvisebasa <strong>da</strong> tradiciuli samecniero institutebis<br />

faqtiur moSlaSi gamoixata. sazogadod, mecniereba-<br />

Ta akademiis sistemaSi karga xania, rac skan<strong>da</strong>luri viTareba<br />

Seiqmna. akademiis yofilma prezidentma, akademikosma Tavxe-<br />

122


tribuna<br />

liZem, popularul yovelkvireulSi kompromatebis Semcveli<br />

werilis gamoqveynebisTanave fexi <strong>da</strong>hkra <strong>da</strong> gaiqca mezobel<br />

ruseTSi (akademiis prezidentis gaqceva istoriuli paradoqsebisa<br />

Tu bufonadis sferos ufro ganekuTvneba – sadRac<br />

simenonsa <strong>da</strong> diurenmats Sorisaa), kolegebma ki viTomc<br />

araferio, ise uCumrad airCies axali prezidenti – midi <strong>da</strong><br />

ende akademikosebs amis mere! erTi sityviT, ganaTlebis saministros<br />

reformatorebma moxdenili hukebis mizanmimarTuli<br />

gamoyenebiT moaxerxes akademiuri profesuris nok<strong>da</strong>un-<br />

Si Cagdeba, Tumca, vaWroba <strong>da</strong>interesebul jgufebs Soris<br />

grZeldeba <strong>da</strong> yvelaferi winaa. sazogadod, am reformis SesaZlo<br />

warmateba (Tu warumatebloba) Zalauneburad ukavSirdeba<br />

CvenSi sabWoTa droi<strong>da</strong>n SemorCenili (e.w "SromiTi")<br />

inteligenciis istoriul beds (swored inteligenciisa <strong>da</strong><br />

ara Sou-biznesTan ase Tu ise <strong>da</strong>kavSirebuli Semoqmedi elitarebisa<br />

<strong>da</strong> globalizaciasTan wilnayari "enjioSniki" inteleqtualebisa,<br />

romelTac araTu gaaCniaT inteligentobis<br />

pretenzia, aramed xSirad salanZRav konteqstSiac ki moixseneben<br />

am cnebas). ara<strong>da</strong>, inteligenciis socialuri roli<br />

dRevandel saqarTveloSi gacilebiT mniSvnelovania, vidre<br />

es erTi SexedviT SeiZleba Candes. mentaluri TvalsazrisiT<br />

es formiT erovnuli, SinaarsiT ki sabWouri, "naftalinmoyrili"<br />

strati Tu fena (axal ruseTSic asea) socialur rezervuarSi<br />

"Capresili" mudmivad minavlebuli sawvavi masalaa,<br />

romelsac kolosalur politikur gulubryvilobasTan<br />

erTad swrafad aalebis imanenturi Tviseba Tu instinqti axasiaTebs<br />

– misi am unaris gareSe Cven uaxles istorias namdvilad<br />

moakldebo<strong>da</strong> eSxi <strong>da</strong> pewi. amitom, "SromiTi inteligenciis"<br />

TemiT manipulireba siRrmiseuli politikuri procesebis<br />

realuri menejerebisTvis sakmaod didi cTunebaa. aq kidev<br />

erTi xifaTia mosalodneli. "soros-reforma" mecnierebis<br />

sferoSi obieqturad tovebs usamsaxurod uamrav ganaTlebul<br />

a<strong>da</strong>mians <strong>da</strong> – am parametris mixedviT – Zalauneburad<br />

emsgavseba 60-iani wlebis Cinur "kulturul revolucias" Tavisi<br />

hunveibinuri eqscesebiT. analogia savsebiT TvalSisacemia.<br />

marTlac, iqac <strong>da</strong> aqac Zveli, avtoritetuli kadrebis<br />

samuSao adgilebi<strong>da</strong>n gayra <strong>da</strong> sazogadoebrivi azris sruli<br />

ignoracia; iq – kampania jer liu Saocisa, Semdeg ki lin biaos<br />

winaaRmdeg, aq ki sabWoTa mecnieruli skolebis yvela brunvaSi<br />

triali, egaa oRond, rom personaliebia Secvlili: komunisti<br />

maos nacvlad arenaze globaluri humanisti jorj<br />

123


giorgi lorTqifaniZe<br />

sorosi moqmedebs. mere ki, mosalodnel perspeqtivas rom<br />

warmoidgen kaci, umal amogitivtivdeba mexsierebaSi senis sanapiros<br />

mi<strong>da</strong>moebSi <strong>da</strong>frTianebuli ori ganTqmuli poli:<br />

Jan-pol sartri – ganswavluli mwerali <strong>da</strong> inteleqtuali,<br />

romelsac Tavisken memarcxeneebic eqaCebian <strong>da</strong> memarjveneebic,<br />

<strong>da</strong> pol poti – inteleqtuali mowodebiTa <strong>da</strong> pirveladi<br />

biografiuli anamneziT (ormoc<strong>da</strong>aTiani wlebis parizi,<br />

sorbonaSi fexadgmuli qhmeri studentebis patriotuli wre,<br />

safrangeTis kompartiis trockistuli frTa, memarcxene<br />

presasTan TanamSromloba <strong>da</strong> a.S.). ras izam, Tavis droze orive<br />

poli sruliad gulwrfeli seriozulobiT <strong>da</strong>eWi<strong>da</strong> Tavisuflebis<br />

usaSvelo tvirTs <strong>da</strong> pirveli maTgani, rogorc<br />

amboben, meores ukidegano socialur siTamames sulac ar<br />

amadli<strong>da</strong>... savsebiT SesaZlebelia (ver gamovricxavT), rom<br />

planetaruli Zalebi, romelTa qmedebebi CvenSi yovlisSem-<br />

Zle b-ni sorosis saxels ukavSirdeba, patara, koxta <strong>da</strong>, rasakvirvelia,<br />

demokratiul saqarTvelos momavalSi bananis<br />

Tu ara, man<strong>da</strong>rinis qveynis beds mainc umzadeben. ho<strong>da</strong>, ra jan<strong>da</strong>ba<strong>da</strong>a<br />

maSin saWiro aq mraval<strong>da</strong>rgobrivi universitetebisa<br />

<strong>da</strong> sabWoTa tipis multifunqcionaluri akademiis Senaxva?<br />

WeSmariti mecniereba dRes saerTaSoriso klasis samecniero<br />

centrebSi viTardeba, finansuri resursebi SezRudulia,<br />

xolo ZvelmanebSi gamowyobili erovnuli warmoSobis<br />

mecnierebi – gansakuTrebiT asakSi Sesulni – Saragzaze modebuli<br />

<strong>da</strong> droze misaxveti mtveria, meti araferi... modiT,<br />

gamovZerwoT postsabWoTa saqarTvelo<strong>da</strong>n raRac ganviTarebuli<br />

keniis magvari, xolo keniis miwaze araviTar akademiebs<br />

– TviT mecnierebze rom araferi vTqvaT – arasodes gauWaWanebia,<br />

samagierod iq iyo <strong>da</strong> dResac arsebobs saxelmwifo <strong>da</strong>cvis<br />

kargad ekipirebuli policiuri nawilebi. ideologiuri<br />

kuTxiT aq yvelaferi sruliad gasagebi <strong>da</strong> ToTo bavSvis<br />

cremliviT gamWvirvalea. vinai<strong>da</strong>n sabWoTa xelisuflebisgan<br />

saqarTvelos – ganviTarebadi keniisgan gansxvavebiT – memkvidreobiT<br />

ergo Se<strong>da</strong>rebiT mowinave mecniereba <strong>da</strong> teqnika<br />

mTeli Tavisi universitetebiT, akademiebiT, institutebiTa<br />

<strong>da</strong> diplomirebuli specialistebis aSkarad gaberili kontingentiT,<br />

– hka magaT suyvelas. gamovacxadoT yvelaferi es koloniuri<br />

epoqis gadmonaSTad, socializmis reliqtad, <strong>da</strong> win<br />

– keniisken! SesaZlebelia, saqarTvelosTvis – misi mosaxleobis<br />

temperamentis, istoriuli ambiciebisa <strong>da</strong> fsiqologiuri<br />

Taviseburebebis gaTvaliswinebiT – saukeTeso varianti<br />

124


tribuna<br />

swored tradiciuli demokratiuli institutebis (konstitucia,<br />

arCevnebi <strong>da</strong> a.S.) safarqveS moqmedi avtokratiuli,<br />

servisul-egzotikuri tipis naxevradmonarqiis <strong>da</strong>fuZnebaa.<br />

aqauri buneba zedgamoWrilia mcire turistuli samoTxis Sesaqmnelad:<br />

amisTvis sakmarisia investiciebis mozidva <strong>da</strong><br />

afxazuri problemis mSvidobianad mogvareba – mTavroba ki<br />

ise<strong>da</strong>c iRliaSi gveyoleba amodebuli. globalizaciuri demokratiis<br />

epoqaSi – <strong>da</strong> yovelTvis asec iyo sinamdvileSi –<br />

musikas ukveTavs swored is, vinc ixdis. SeiZleba Seme<strong>da</strong>von,<br />

TiTqos nametani gavutie e.w. "samecniero konspirologiis"<br />

mimarTulebiT, magram kacobriobis istorias odnav Tu<br />

icnob, konspirologiur Teoriebs xelis erTi mosmiT ver gaacamtvereb,<br />

ufro soliduri argumentebia saWiro. bolos <strong>da</strong><br />

bolos, gasuli saukunis 70-iani wlebis istorias vinme liCo<br />

jelisa <strong>da</strong> misi masonuri loJis P-2-is mier italiaSi saxelmwifo<br />

ga<strong>da</strong>trialebis mcdelobac axsovs. Zalian axlos iyvnen<br />

warmatebasTan. egec konspirologiaa? sayovelTao<strong>da</strong>a cnobili,<br />

rom Tanamedrove neomalTusianelobam ukve moaswro<br />

"oqros miliardis" sakmaod mwyobr koncefciad Camoyalibeba,<br />

romelic seriozulad ganixileba bevri TvalsaCino sociologis,<br />

demografisa <strong>da</strong> politologis mier. es "kacTmoyvare"<br />

koncefcia araTu ideologiurad aRvivebs planetarul<br />

uTanasworobas <strong>da</strong> amarTlebs, ase vTqvaT, sxva<strong>da</strong>sxva Rirebulebis<br />

"miliardebis" arsebobas de<strong>da</strong>miwaze, aramed wyals<br />

asxams globalizatorTa im (imedia, arasaukeTeso) frTis wisqvilze,<br />

romelic planetaze Seqmnili <strong>da</strong> miliardobiT a<strong>da</strong>mianisTvis<br />

yovlad gausaZlisi socialur-ekonomikuri garemos<br />

saboloo "gayinvas" eswrafvis. gasagebia, rom am metismetad<br />

"humanuri" Teoriis praqtikuli ganxorcieleba SeuZlebelia<br />

raRac zogadsakacobrio masStabis mkacri iuridiuli<br />

matricis SemuSavebis gareSe, matricisa, romelic erTxel <strong>da</strong><br />

samu<strong>da</strong>mod <strong>da</strong>akanoneb<strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva "miliardebisTvis" miCenil<br />

adgils kacobriobis socialur ierarqiaSi. amgvari perspeqtiva<br />

pira<strong>da</strong>d me gulze sulac ar mexateba, magram planetaruli<br />

resursebis Tan<strong>da</strong>TanobiTi amowurvis kvalobaze Soreul<br />

momavalSi pirmcinare <strong>da</strong> keTilganwobili "demokratiuli<br />

hitlerizmis" gamarjvebis sruli gamoricxva, albaT, SeuZlebelia.<br />

sxvaTaSoris, Cven axalgazr<strong>da</strong> xelisufalTa<br />

mxri<strong>da</strong>n zogierT tradiciul erovnul faseulobaze, erTi<br />

SexedviT, gaumarTlebeli zewola, SeiZleba gamowveuli iyos<br />

maTi sruliad gulwrfeli surviliT _ rogorme moaswron<br />

125


giorgi lorTqifaniZe<br />

<strong>da</strong> mogvipovon uZvirfasesi bileTi "oqros miliardisTvis"<br />

gankuTvnil matarebelze.<br />

narkvevis <strong>da</strong>skvniT nawilSi, albaT, gamarTlebulia globalizaciis<br />

sawyisi etapis kval<strong>da</strong>kval saqarTveloSi Seqmnili<br />

politikuri reJimis erTgvari <strong>da</strong>xasiaTeba. avtoris subieqturi<br />

STabeWdilebiT, dRes Cems Tanamoqalaqeebs – idealistebsac<br />

<strong>da</strong> urwmuno Tomebsac – demokratiul fasads amofarebuli<br />

avtokratiuli reJimis Camoyalibebis xanaSi uwevT<br />

cxovreba. am reJimis TvalSisacemi niSnebia (mxolod zogier-<br />

Ti): a) ekonomikaSi – fsevdoliberaluri centralizmis praqtikisa<br />

<strong>da</strong> memarjvene-liberaluri sabazro Teoriebis Sexamebis<br />

sakmaod absurduli mcdelobebi (Tun<strong>da</strong>c, rad Rirs<br />

mTavrobis ekonomikuri blokis xelmZRvanelis, b-n kaxa benduqiZis<br />

mier SeTxzuli aforizmi: "qveyanaSi iyideba yvelaferi<br />

sindisis gar<strong>da</strong>". sindisis gayidvaze ra mogaxsenoT, magram<br />

mdinareebi <strong>da</strong> wyalsatevebi, mgoni, marTlac gayidvis pirasaa<br />

ukve, sxarti memarjvene "benduqizmebiT" monusxuli<br />

qarTveli xalxi ki jerjerobiT samarcxvino dumilsa <strong>da</strong> gaugebar<br />

simSvides inarCunebs), Zveli <strong>da</strong> axali ekonomikuri<br />

klanebis erTob cinikuri <strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva iuridiuli fandebi-<br />

Ta <strong>da</strong> saneleblebiT Sekazmuli urTierTSezr<strong>da</strong>; b) politikur<br />

filosofiaSi – idealisturi yaidis ritorikiT Selamazebuli<br />

radikaluri pragmatizmi; g) propagan<strong>da</strong>Si – politikuri<br />

oponentebis delegitimacia gamudmebuli, lamis paranoiduli<br />

mcdelobebi sabWoTa epoqaSi Camoyalibebuli Taobebi<strong>da</strong>n<br />

"mtris xatis" gamoZerwvisa, sakuTriv demokratiis<br />

masze gauTavebeli msjelobebiT Canacvleba; d) saxelmwifo<br />

marTvaSi – saxelisuflebo umwifrobis aSkarad gamoxatuli<br />

sindromi, subieqtivizmi <strong>da</strong> voluntarizmi (rames xom ar gagonebT?),<br />

mmarTvelobisTvis aucilebeli profesiuli kriteriumebis<br />

mkveTri <strong>da</strong>qveiTeba; e) sagareo politikaSi – amerikaSi,<br />

naklebad evropaSi, SeTxzuli politikuri koncefciebis<br />

(zogjer Sinaganad winaaRmdegobrivi) moTxovnebis mimarT<br />

eqstatikuri morCileba, ramac TiTqos un<strong>da</strong> gagviadvilos<br />

<strong>da</strong>savluri wyaroebi<strong>da</strong>n finansuri <strong>da</strong> samxedro-teqnikuri<br />

<strong>da</strong>xmarebis miReba, garkveulwilad <strong>da</strong>gvicvas didi Crdiloeli<br />

mezoblis agresiuli nabijebisgan <strong>da</strong> uzrunvelyos<br />

qveynis usafrTxoeba (obieqturoba moiTxovs aRvniSnoT, rom<br />

axalma ruseTma Tavisi qmedebebiT – xan gauazrebeliT, xanac<br />

gaazrebulad aramegobruliT – Tavadve CamoiSora saqarTvelo,<br />

ubiZga mas amerikisken <strong>da</strong>, Cemi azriT, istoriuli dro<br />

126


tribuna<br />

imisTvis, rom saqarTvelos politikurma elitam SeZlos Zveli<br />

poziciebis <strong>da</strong>bruneba ruseTis avanscenaze, ukve Cavlilia<br />

– Tumca, SesaZloa, vcdebode kidec); v) Si<strong>da</strong> politikaSi<br />

– parlamentis funqcionaluri rolis <strong>da</strong>knineba, policiuri<br />

instituciis saxelmwifo wyobis xerxemlis rangSi ayvana, ker-<br />

Zo satelefono saubrebis (amboben!) gaxSirebuli mosmenebis<br />

praqtikis <strong>da</strong>mkvidreba, a<strong>da</strong>mianis konstituciur uflebaTa<br />

<strong>da</strong>cvisadmi nihilisturi <strong>da</strong>mokidebuleba; z) saproceso samarTlis<br />

sferoSi – u<strong>da</strong>naSaulobis prezumciis principis<br />

faqtobrivi ugulebelyofa, prokuraturis gavlenis hipertrofirebuli<br />

zr<strong>da</strong>, saxelisuflebo SekveTebis usityvo Sesruleba<br />

sasamarTloebis mxri<strong>da</strong>n, saerTo ganukiTxaoba. zogadi<br />

suraTi ki ase gamoiyureba: demokratia, Tavisi mosabezrebeli<br />

principebiT, naklebad mniSvnelovania, mTavari ki<br />

swori sagareo politikuri orientaciis SenarCuneba <strong>da</strong> aSSis<br />

regionaluri interesebis (geografiuli siaxlove zedmetad<br />

islamur iranTan, kaspiuri navTobis tranziti <strong>da</strong> a.S.)<br />

zusti gaTvaliswinebaa. yovelive amas ki Tan erTvis novatoruli<br />

xasiaTis fsiqosocialuri Canafiqri – TaobaTa <strong>da</strong>mkvreluri<br />

cvla modernizaciis saxeliT, realuri socializmis<br />

epoqaSi aRzrdili, <strong>da</strong>kacebuli <strong>da</strong> odesRac warmatebuli<br />

a<strong>da</strong>mianebis gamodevna aqtiuri cxovrebis sfero<strong>da</strong>n, rac Cafiqrebuli<br />

futurologiuri eqsperimentis mniSvnelovani<br />

Semadgeneli nawili gaxlavT.<br />

bolos, globalizacii<strong>da</strong>n momdinare SesaZlo regionaluri<br />

safrTxeebis ukeT warmosaCenad Sevecdebi mkiTxveli erTi<br />

warmosaxviTi mizansceniT gavaxaliso. mogexsenebaT, politologebs<br />

Zalian uyvarT sxva<strong>da</strong>sxva konferenciebSi monawileoba<br />

<strong>da</strong> warmovidginoT, Tu rogor pe<strong>da</strong>nturad imzadebs<br />

erT-erTi aseTi konferenciis tradiciuli coffee-breikis<br />

dros porcia "Cibos" romeliRac politologiuri metri<br />

(cxadia, yofili marqsisti), rogor ikvlevs igi, yaviT savse<br />

WiqiT xelSi, gzas sadRac <strong>da</strong>rbazis boloSi <strong>da</strong>landuli Tavisufali<br />

skamisken <strong>da</strong> sabolood imkvidrebs kidec adgils sanukvar<br />

magi<strong>da</strong>sTan. iq Cveni politologi jer odnav Seixsnis<br />

yelsabams, mere SvebiT amoisunTqavs, pirveli, yvelaze gemrieli<br />

<strong>da</strong> cxeli ylupis Semdeg, Tvalsac wyals <strong>da</strong>alevinebs<br />

<strong>da</strong> mezobel skamze aRmoaCens nacnobsa <strong>da</strong> kolegas, aseTsave<br />

politologsa <strong>da</strong> yavis moyvaruls (oRond <strong>da</strong>uvarcxnelsa <strong>da</strong><br />

yelsabamis gareSe). ylups ylupi mosdevs, magram kolegebi mainc<strong>da</strong>mainc<br />

ubrad xom ar un<strong>da</strong> iyvnen erTmaneTSi, amitom pir-<br />

127


giorgi lorTqifaniZe<br />

veli politologi iniciativas gamoiCens <strong>da</strong> mezobels profesiul<br />

Temaze saubars gaubams, gaandobs, rom yvelaferi SesaZlebelia<br />

uaresa<strong>da</strong>c ki gamosuliyo, magaliTad, ise, rogorc<br />

odesRac kambojaSi an amJamad TurqmeneTSi, saqarTvelo<br />

ki – rac ar un<strong>da</strong> Tqvan – mainc loialuri, ganaTlebuli<br />

qveyanaa <strong>da</strong> qarTvelebma umaduroba ar un<strong>da</strong> gamoviCinoT, miT<br />

umetes, rom <strong>da</strong>gegmili eqsperimenti aq savsebiT normalurad<br />

mimdinareobs. "romeli eqsperimenti?" – zrdilobianad iki-<br />

Txavs Tmaawewili kolega. "rogor Tu romeli? xom un<strong>da</strong> gavarkvioT<br />

Tu risi momtania politikuri Taobebis swrafi<br />

cvla calke aRebul patara qveyanaSi, amiT xom mas ganviTarebis<br />

axali impulsi eniWeba, Tanac Zveli strategiuli kursis<br />

SenarCunebis pirobebSi, eg ki uaRresad aqtualuri saki-<br />

Txia. Tan <strong>da</strong>ukvirdiT, gana rusebi ikisrebdnen amgvari socialuri<br />

modelirebis <strong>da</strong>finansebas? ver qaCaven, Cven ki... mere<br />

ra, rom cota marTlac waagavs "kulturul revolucias",<br />

oRond demokratiuls, didi maos magivrad ki moe<strong>da</strong>nze<br />

mwvrTnelma civilizebuli misioneri jorj sorosi gamoiyvana".<br />

"moTamaSe mwvrTnelis ampluaSi xom ara?" – cotas "wauiazvebs"<br />

mezobeli. "gin<strong>da</strong>c ase iyos, mere ra? epoqa Seicvala,<br />

megobaro. axla, didi ambavi, Tu Cvens patara qveyanas kritikosebi<br />

xan poligons, xan ki sabavSvo baRs Sea<strong>da</strong>reben. ara<br />

uSavs, kritikasac gavuZlebT <strong>da</strong> mizansac mivaRwevT. simar-<br />

Tle Cvens mxaresaa. sxva Tu araferi, gana saintereso araa,<br />

Tu riTi <strong>da</strong>mTavrdeba yovelive es?". uyelsabamo politologi<br />

ki odnav Cafiqrdeba, Cumad Caaxvelebs <strong>da</strong> ityvis: "Zvirfaso<br />

kolega, bredberis erTi genialuri moTxroba Tu gaxsovT?<br />

ai, is, romelSic aRwerilia, Tu rogor ipyroben marsis mkvidrni<br />

de<strong>da</strong>miwas, oRond, geTayva, uelsis klasikur romanSi ar<br />

agerioT"? "raRac ar maxsendeba. iqneb moaswroT <strong>da</strong> Sinaarsi<br />

mokled momiyveT, sanam yava bolomde ar <strong>da</strong>gvilevia". "siu-<br />

Jeti patara amerikul qalaqSi viTardeba. marsis mkvidrni<br />

didxans emzadebodnen omisTvis, magram kacobrioba fxizlad<br />

iyo <strong>da</strong> wlebis ganmavlobaSi Tavs kargad icav<strong>da</strong>. magram bolos<br />

erT gamWriax marsels TavSi mosdis SesaniSnavi idea –<br />

idea a<strong>da</strong>mianTa modgmis patara naSierebis <strong>da</strong>briyvebisa <strong>da</strong><br />

gadmobirebisa. xom gagigiaT: cixe Signi<strong>da</strong>n tydebao. mokled,<br />

borotma marselebma troas cxenis roli, faqtobrivad, kacobriobis<br />

momaval Taobas, umweo balRebs <strong>da</strong>akisres. anu maT,<br />

vinc gamoucdelobis gamo uzomo<strong>da</strong>a Seyvarebuli yovelnair<br />

brWyviala biJuteriaze <strong>da</strong>, asaki<strong>da</strong>n gamomdinare, buneb-<br />

128


tribuna<br />

riva<strong>da</strong>a midrekili garTobisa <strong>da</strong> yoveldRiuri trampa-cumpisken.<br />

moTxrobaSi im marselma bavSvebi Zalze iolad <strong>da</strong>iyolia.<br />

raRa bevri gavagrZelo, Tan yavac gamogvlevia... de<strong>da</strong>miwaze<br />

SeWris operacia uswrafesad xorcieldeba. erT mSvenier<br />

dilas keTili marseli Zias mier agdebuli baWaWyanebi<br />

sxartad iwyeben misi brZanebebis Sesrulebas <strong>da</strong> mobezrebul<br />

mSoblebs – vinc maT kbilis gaxexvas, piris <strong>da</strong>banasa <strong>da</strong> swavla-ganaTlebas<br />

aiZuleb<strong>da</strong> – erTiani gegmis mixedviT acamtvereben.<br />

Tu xvdebiT, ratom <strong>da</strong> risTvis, Zvirfaso kolegav?<br />

vera? maSin getyviT: de<strong>da</strong>miwis marselebisTvis xonCiT misar-<br />

Tmevad. aba, feSqaS...".<br />

mokrZalebulad SegaxsenebT, rom es narkvevi uzogadesi xasiaTis<br />

erTi xalxuri sibrZniT <strong>da</strong>viwye. zedmet paTetiuroba-<br />

Si nu CamomarTmevT, magram rogor mogwonT am patara, xelovnur<br />

mizanscenaSi kodirebuli antixalxuri sibrZne?<br />

sibrZnea ki?<br />

129


130<br />

ganviTarebis <strong>evropuli</strong><br />

diskursi


ian voriSeki<br />

<strong>da</strong>xmareba gasaviTarebeli –<br />

koncefciebi <strong>da</strong> mc<strong>da</strong>ri warmodgenebi<br />

sagareo <strong>da</strong>xmarebebis praqtika ukve saukuneze metia rac<br />

arsebobs, magram termini – “<strong>da</strong>xmareba gasaviTareblad” Se<strong>da</strong>rebiT<br />

axalia <strong>da</strong> droTa ganmavlobaSi misi mniSvneloba icvleba.<br />

dResac ki es termini sakmaod gansxvavebuli mniSvnelobebiT<br />

gamoiyeneba imis mixedviT, Tu vin <strong>da</strong> rogor iyenebs.<br />

am sakiTxis ukeT gasaazreblad gTavazobT mokle istoriul<br />

eqskurss.<br />

es yvelaferi wina saukunebis gzagasayarze <strong>da</strong>iwyo, rodesac<br />

kolonizatorebma adgilobriv mosaxleobas sxv<strong>da</strong>sxva tipis<br />

<strong>da</strong>xmarebebi SesTavazes. im droisaTvis frangi, britaneli<br />

<strong>da</strong> sxva kolonizatorebi, ZiriTa<strong>da</strong>d, <strong>da</strong>interesebuli iyvnen<br />

imiT, rom rac SeiZleba meti (bunebrivi) resursi <strong>da</strong>esakuTrebinaT<br />

<strong>da</strong> maT mier gakeTebuli investiciebic pirvel rigSi am<br />

mizans emsaxurebo<strong>da</strong> – sxva<strong>da</strong>sxva infrastruqturis, magali-<br />

Tad, – navsadgurebis mSeneblobas, administraciis <strong>da</strong>fuZneba,<br />

<strong>da</strong> sxv. amasTanave, misonerebis meSveobiT isini cdilobdnen<br />

“adgilobriv primitiul kulturebSi civilizaciis” Setanas.<br />

misionerebis didi nawili iyvnen religiis warmomadgenlebi,<br />

romlebic socialuri infrastruqturis <strong>da</strong>fuZnebasTan<br />

erTad (mag. skolebi, saavadmyofoebi) adgilobriv mosaxleobaSi<br />

qristianobisa <strong>da</strong> sakuTari saganmanaTleblo sistemis popularizacias<br />

eweodnen.<br />

mxolod 1940-iani wlebis bolos ganviTarebis <strong>da</strong>xmarebam<br />

ufro struqturizirebuli xasiaTi miiRo <strong>da</strong> is aRar fokusirdebo<strong>da</strong><br />

mxolod sakuTari interesebis msaxurze, an mxolod<br />

qristianobaze moqcevaze, aramed, sazogadod, mTel mosaxleobaze<br />

<strong>da</strong>iwyo aqcentebis ga<strong>da</strong>tana <strong>da</strong> aseTi axleburi midgoma<br />

britanuli, franguli <strong>da</strong> holandiuri koloniuri sistemis nawilad<br />

iqca. portugalielma kolonizatorebma am mxriv naklebi<br />

cvlilebebi ganicades. mas Semdeg, rac 50-ianebSi britanelebma,<br />

xolo 60-ianebSi – frangebma TavianTi koloniebi <strong>da</strong>toves,<br />

maT yofil koloniebSi a<strong>da</strong>mianuri <strong>da</strong> finansuri resur-<br />

131


ian voriSeki<br />

sebis mxriv vakuumi gaCn<strong>da</strong>. Tumca, es dro civi omis periods<br />

<strong>da</strong>emTxva, rodesac asparezze ori didi moTamaSe gamovi<strong>da</strong>:<br />

SeerTebuli Statebi <strong>da</strong> aRmosavleT evropis bloki, romlebic<br />

mniSvnelovani finansuri <strong>da</strong>xmarebebis gawevisas mxolod<br />

politikuri mosazrebebiT xelmZRvanelobdnen. am procesSi<br />

CaerTvnen, agreTve, <strong>da</strong>savleTi evropis sxva qveynebic, romelTa<br />

motivaciac Se<strong>da</strong>rebiT mravalferovani iyo – politikuri,<br />

ekonomikuri, socialuri soli<strong>da</strong>roba, <strong>da</strong>naSaulis<br />

grZnoba koloniuri warsulis gamo. xSir SemTxvevaSi gasavi-<br />

Tarebeli <strong>da</strong>xmareba qveynis ramodenime interesis SerwymiT<br />

iyo nakarnaxevi. zemoTqmuli<strong>da</strong>n gamomdinare, zogadi termini<br />

– gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmareba – sxva<strong>da</strong>sxva midgomebsa <strong>da</strong> saqmianobebs<br />

SeiZleba moicavdes. aRmosavleT evropaSi 1990-ianebSi<br />

komunisturi sistemis <strong>da</strong>Slam didi cvlilebebi gamoiwvia<br />

gasaviTarebel <strong>da</strong>xmarebis konceptSi. kerZod, Tu 1950ianebSi<br />

sabWoTa kavSiris mier gaweuli <strong>da</strong>xmareba Statebis<br />

mier gaweuli <strong>da</strong>xmarebis mesameds Seadgen<strong>da</strong>, saukunis <strong>da</strong>sasrulisTvis<br />

es Tanafardoba 3%-mde Semcir<strong>da</strong>, xolo dRes<br />

TiTqmis nulamde <strong>da</strong>vi<strong>da</strong>.<br />

im periodSi Zalian mniSvnelovani iyo gare<strong>da</strong>n Tavsmoxveuli<br />

<strong>da</strong>xmarebis <strong>da</strong>, agreTve, termin “gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmarebis”<br />

Secvla termin “ganviTarebis TanamSromlobiT”, romelsac<br />

un<strong>da</strong> aesaxa ufro <strong>da</strong>balansebuli midgoma, romelic gulisxmob<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>xmarebis mimRebi qveynis aqtiur monawileobas.<br />

diskusiis gasamartiveblad tradiciuli termini – “gasaviTarebeli<br />

<strong>da</strong>xmareba” gamoyenebul iqneba mravalferovani saer-<br />

TaSoriso, – arasamxedro tipis, <strong>da</strong>xmarebis asaxvisaTvis.<br />

1996-1997 wlebis ganmavlobaSi <strong>da</strong>xmarebis procesSi CarTuli<br />

sazogadoebrioba iZulebuli gax<strong>da</strong> angariSi gaewia iseTi<br />

mniSvnelovani movlenisTvis, rogoricaa globalizacia. es ki<br />

niSnav<strong>da</strong> sabazro principebisken reorientacias, Tun<strong>da</strong>c gasaviTarebeli<br />

<strong>da</strong>xmarebis sferoSi.<br />

Tumca, aseTma calmxrivma, ekonomikurma midgomam bevr qveyanaSi<br />

socialuri struqturebisa <strong>da</strong> servisebis rRveva <strong>da</strong> socialuri<br />

ukmayofileba gamoiwvia. ufskruli <strong>da</strong>savleTsa <strong>da</strong><br />

samxreTs Soris kide ufro gafarTov<strong>da</strong>. es aRiarebul iqna<br />

msoflio bankisa <strong>da</strong> saerTaSoriso savaluto fondis mier <strong>da</strong><br />

amis Sedegad axali strategia amoqmed<strong>da</strong>: “siRaribis <strong>da</strong>Zlevis<br />

programa”. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmarebis<br />

sferoSi jer kidev Tavisufali bazris ekonomikuri principebi<br />

dominirebs, proeqtebs socialuri ganzomilebebi <strong>da</strong>ema-<br />

132


ganviTarebis <strong>evropuli</strong> diskursi<br />

ta <strong>da</strong> <strong>da</strong>xmarebis mimReb qveynebs neba <strong>da</strong>rTes, rom ganviTarebis<br />

sakuTari strategiebi SeemuSavebinaT. es strategia siRaribis<br />

<strong>da</strong>Zlevis gansazRvrul mimarTulebebSi un<strong>da</strong> Tavsdebodes.<br />

gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmarebis uaxles koncefcias warmoadgens<br />

gaeros mier SemuSavebuli “aTaswleulis ganviTarebis<br />

miznebi”, romelic droSi mkafiod gaweril miznebs gulisxmobs,<br />

anu 2015 wlisTvis siRaribis ganaxevrebas. Tumca, am ke-<br />

TilSobilur mizans yvela erTnairi enTuziazmiT ar uWers<br />

mxars. am mxriv, SeerTebuli Statebis gamorCeva SeiZleba,<br />

radgan moqmedi prezidenti <strong>da</strong> misi administracia jer kidev<br />

amtkicebs, rom siRaribis <strong>da</strong>Zlevis umTavres instruments<br />

vaWroba warmoadgens e.w. “gaJonvis an ganawilebis efeqtis”<br />

meSveobiT.<br />

<strong>da</strong>xmarebis miwodebis gzebi donori qveynebis gamocdilebisa<br />

<strong>da</strong> Sexedulebebis mixedviT or ZiriTad mimarTulebad<br />

iyofa: socialuri <strong>da</strong>cva (ganaTleba jan<strong>da</strong>cvaSi, a<strong>da</strong>mianis<br />

uflebebis <strong>da</strong>cva, umciresobebis <strong>da</strong>cva, konfliqtebis prevencia<br />

<strong>da</strong> mogvareba) an – ekonomikuri <strong>da</strong>xmareba (vaWroba, investiciebi,<br />

valebis Semsubuqeba).<br />

amasTanave, arsebobs mzardi konsensusi imis Taobaze, rom<br />

qveynebi gansxvavdebian sakuTari mdgomareobiTa <strong>da</strong> potencialiT<br />

(resursebiT) <strong>da</strong>, amitom, maT mimarT gansxvavebuli midgomebi<br />

un<strong>da</strong> iqnas gamoyenebuli.<br />

oTxmocian wlebSi zogierTma donorma gamoTqva mosazreba,<br />

rom qveynebi or nawilad – “imedis momcemi” <strong>da</strong> “uimedod”<br />

gaeyoT. imedis momcemebma un<strong>da</strong> miiRon gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmareba,<br />

xolo uimedoebma – Semweobebi, raTa ga<strong>da</strong>rCnen. aseT qveynebSi<br />

(ZiriTa<strong>da</strong>d afrikaSi) nebismieri saxis investicia ganixilebo<strong>da</strong>,<br />

rogorc resursebis flangva. aseTi radikaluri<br />

Tvalsazrisi maleve iqna uaryofili. rodesac globalizacia<br />

ganviTarebad qveynebsac Seexo, Semdegi suraTi miviReT: zogierT<br />

qveyanas aRmoaCn<strong>da</strong> sakmarisi safuZveli imisTvis, rom<br />

“SejibrebaSi” CarTuliyo, zogierTi ki – CamorCa. zogierTebma<br />

Tavi<strong>da</strong>nve aRmoaCines, rom es procesi mdidrebsa <strong>da</strong> Raribebs<br />

Soris arsebul uTanasworobas kidev ufro aRrmavebs. sxva sityvebiT,<br />

zogierTma qveyanam moaxerxa, rom “matarebelSi adgili<br />

<strong>da</strong>ekavebina” gamgzavrebamde, zogi – rkinigzis sadgurSi<br />

<strong>da</strong>rCa, xolo sxva, vinc “matarebels moaxta”, gvian mixv<strong>da</strong>, rom<br />

karebi ukve <strong>da</strong>ketili iyo <strong>da</strong> axla ase arian Camokidebulni <strong>da</strong><br />

yvelanairad cdiloben, rom ar Camovardnen matarebli<strong>da</strong>n.<br />

ufro teqnikuri terminebiT, pirvelebs uwodeben “integ-<br />

133


ian voriSeki<br />

raciul qveynebs”, romelTa upirveles magaliTs wamoadgenen<br />

aRmosavleTi evropis, samxreT-aRmosavleTi aziisa <strong>da</strong> laTinuri<br />

amerikis zogierTi qveyana. meore jgufs “marginalizirebul<br />

qveynebad” moixsenieben <strong>da</strong> maTSi moiazreben bevr<br />

afrikul, centraluri aziisa <strong>da</strong> laTinuri amerikis qveyanas.<br />

mesame jgufs ganekuTvnebian iseTi qveynebi, sa<strong>da</strong>c integraciasa<br />

<strong>da</strong> marginalizacias erTdroulad aqvs adgili. maTTvis<br />

erTi, gansazRvruli saxeli jer ar aris SerCeuli <strong>da</strong>, amitom,<br />

sxva<strong>da</strong>sxvanairad moixsenieben, mag.: “dezintegraciuli qveynebi”,<br />

“Sereuli qveynebi”, Tumca, arc erTi maTgani am qveynebSi<br />

Seqmnil situacias kargad ver gamoxatavs. aseTi qveynebia:<br />

indoeTi, CineTi <strong>da</strong> egvipte, sa<strong>da</strong>c uTanasworoba aSkara<br />

<strong>da</strong> mzardia. igive tendenciebi SeimCneva ruseTSic, Tumca,<br />

misi bunebrivi simdidris gamo is ganviTarebadi qveynebis<br />

rigs ar miekuTvneba.<br />

134<br />

gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmarebis miznebi<br />

terminis – gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmareba – mniSvneloba mxolod<br />

istoriuli mizezebis gamo ki ar icvleba, aramed im miznebi<strong>da</strong>n<br />

<strong>da</strong> midgomebi<strong>da</strong>n gamomdinare, romlebsac is isaxavs.<br />

zogjer aqcenti ekonomikur ganviTarebaze keTdeba, rogorc<br />

ZiriTad gamwev Zalaze. am dros mTavar samiznes vaWrobis<br />

finansuri sistemis ganviTareba <strong>da</strong> korufciis Semcireba<br />

warmoadgens. azrovnebis aseTi modelis mTavar Sedegs struqturuli<br />

cvlilebebis politika warmoadgens.<br />

Tan<strong>da</strong>TanobiT yvela acnobierebs <strong>da</strong> aRiarebs imas, rom ekonomikuri<br />

parametrebis gaumjobesebaze ufro mniSvnelovani<br />

aspeqtebic arsebobs. mag.: zogierTi ganviTarebis oficialuri<br />

<strong>da</strong>xmarebis (Official Development Assistance (ODA) mimarTuleba<br />

miznad isaxavs qveynisTvis ekonomikuri <strong>da</strong> socialuri ganviTarebis<br />

ukeTesi SesaZleblobebis Seqmnas <strong>da</strong>xmarebis ufro<br />

farTo speqtris miwodebiT, maT Soris, – jan<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> ganaTlebis<br />

sferoebSi.<br />

albaT, yvelaze ufro yovlismomcveli midgomaa siRaribis<br />

Semcireba, radgan es mxolod fizikur ga<strong>da</strong>rCenas ki ar gulisxmobs,<br />

aramed sicocxlis xarisxis gaumjobesebasac _ keTildReobis<br />

SegrZnebas, Tavmoyvareobis grZnobisa <strong>da</strong> statusis<br />

amaRlebas.<br />

bolos, arsebobs kidev erTi interesi, romelic aucileblad<br />

un<strong>da</strong> miviRoT mxedvelobaSi, es aris gansazRvruli ekonomikuri<br />

<strong>da</strong> politikuri berketebis <strong>da</strong>ufleba – arapir<strong>da</strong>pi


ganviTarebis <strong>evropuli</strong> diskursi<br />

ri iqneba is Tu iseTive aSkara <strong>da</strong> <strong>da</strong>ufaravi, rogorc es civi<br />

omis dros xdebo<strong>da</strong>, roca <strong>da</strong>savleTisa <strong>da</strong> aRmosavleTis gaerTianebebi<br />

politikurad maTTan <strong>da</strong>axloebul qveynebsa <strong>da</strong><br />

potenciur partniorebs investirebas sTavazobdnen. zogier-<br />

Ti qveynis SemTxvevaSi, <strong>da</strong> saqarTvelo swored aseT qveynebs<br />

miekuTvneba, amgvari geopolitikuri interesi jer kidev mniSvnelovan<br />

rols asrulebs.<br />

konceptebi <strong>da</strong> terminebi<br />

rogorc zemoT iyo aRniSnuli, ganviTarebis <strong>da</strong>xmarebis koncepti<br />

droisa <strong>da</strong> pirveladi miznebis Sesabamisad icvlebo<strong>da</strong>.<br />

yovelive es kargad xsnis gasaviTarebeli ganviTarebis Sesaxeb<br />

sxva<strong>da</strong>sxva warmodgenebis (<strong>da</strong>maxinjebuli warmodgenebis)<br />

arsebobas.<br />

sazogadod, gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmareba gulisxmobs ormxriv<br />

an mravalmxriv <strong>da</strong>xmarebas teqnikuri (kompiuteruli<br />

aRWurviloba <strong>da</strong> personali) <strong>da</strong> finansuri saSualebebiT mTeli<br />

qveynis doneze saxelmwifo an kerZo fondebis gamoyenebiT.<br />

amitom, am statiaSi Cven vsaubrobT mTlianad qveynisTvis gaweul<br />

<strong>da</strong>xmarebaze <strong>da</strong> ara – calkeuli sajaro <strong>da</strong>wesebulebis,<br />

vTqvaT, saministrosTvis an njo-sTvis gaweul <strong>da</strong>xmarebaze.<br />

teqnikuri <strong>da</strong>xmareba, samxreTi-samxreTis gacvliTi programebis<br />

CaTvliT asaxavs materialur <strong>da</strong>xmarebas, magaliTad,<br />

samedicino aRWurvilobiT uzrunvelyofas <strong>da</strong>, agreTve, codnis<br />

ga<strong>da</strong>cemas treningebisa <strong>da</strong> piradi <strong>da</strong>xmarebis meSveobiT.<br />

codnis ga<strong>da</strong>cemaSi monawileoben ucxoeli eqspertebi <strong>da</strong> moxaliseebi<br />

<strong>da</strong> es, ZiriTa<strong>da</strong>d, gulisxmobs konsultaciebs, moklevadian<br />

<strong>da</strong>valebebs, zogjer ki – ramdenimewlian kontraqtebs,<br />

rogorc es xSirad xdeba e.w. “ganviTarebis mosamsaxureebis” Sem-<br />

TxvevaSi. samxreTi-samxreTis (an aRmosavleT-aRmosavleTis)<br />

gacvliTi proeqtebi ZiriTa<strong>da</strong>d gulisxmobs gacvliT vizitebs<br />

or organizacias an sajaro <strong>da</strong>wesebulebebs Soris samxreTSi<br />

(afrika, azia, laTinuri amerika) <strong>da</strong> aRmosavleTSi (aRmosavle-<br />

Ti evropa), raTa erTmaneTs sakuTari gamocdileba gauziaron<br />

(rogorc warmatebuli, aseve warumatebeli).<br />

wmin<strong>da</strong> finansuri <strong>da</strong>xmareba, rogoricaa biujetis subsidireba<br />

– Zalian popularulia <strong>da</strong>savleTis qveynebSi, gansakuTrebiT<br />

ki – skandinaviis saxelmwifoebsa <strong>da</strong> holandiaSi. es aris<br />

fulis SeTanxmebuli odenoba, romelic pir<strong>da</strong>pir ga<strong>da</strong>ericxeba<br />

mimReb qveyanas biujetis “Sesavsebad”. xSirad es midgoma<br />

didi sagareo valis mqone qveynebTan mimarTebaSi gamoiyeneba.<br />

135


ian voriSeki<br />

(samarTliani) vaWroba – savaWro barierebis Semcireba <strong>da</strong><br />

“ganviTarebadi qveynebisTvis” meti SesaZleblobebis micema,<br />

raTa <strong>da</strong>savleTis bazrebze eqsportis xarjze miaRwion ganvi-<br />

Tarebas. am midgomas SeerTebuli Statebi <strong>da</strong> maT Soris prezidenti<br />

buSi prioritetulad miiCneven.<br />

am midgomasTan axlos dgas biznesinvesticiebis waxaliseba,<br />

gansakuTrebiT ki, – “integraciul qveynebSi”, anu im qveynebSi,<br />

sa<strong>da</strong>c arsebobs kvalificiuri muSaxeli, bazisuri samar-<br />

Tlebrivi pirobebi <strong>da</strong> kontrolirebadi korufcia, rac SesaZlebels<br />

xdis ganviTarebasa <strong>da</strong> Tanamedrove biznesis warmoebas.<br />

amis TvalsaCino magaliTs CineTsa <strong>da</strong> indoeTSi mimdinare<br />

ganviTarebis procesebi warmoadgens.<br />

“SeRavaTiani” sesxebi <strong>da</strong> valis Semsubuqeba, upirveles<br />

yovlisa, “marginalizebuli” <strong>da</strong> did valebSi Cafluli qveynebisTvis<br />

aris gamiznuli, iseTi, rogorebicaa afrikisa <strong>da</strong> rig<br />

SemTxvevebSi samxreT amerikis qveynebi. SeRavaTiani sesxebi gamoeyofaT<br />

xolme samxreTuli qveynebis mTavrobebs. sesxis Se-<br />

RavaTiani pirobebi niSnavs an <strong>da</strong>bal procents, an ga<strong>da</strong>xdis<br />

grZelvadian sqemas (an orives erTad). bevri amtkicebs, rom am<br />

SemTxvevaSi SeuZlebelia vilaparakoT “gasaviTarebel <strong>da</strong>xmarebaze”,<br />

radgan es ufro “ga<strong>da</strong>udebel Semweobas” an “nugeSiscemas”<br />

waagavs, rameTu umravles SemTxvevaSi am tipis <strong>da</strong>xmarebebi<br />

samizne qveynis ekonomikis ga<strong>da</strong>rCenis strategias emsaxureba.<br />

vaSingtonSi arsebuli globaluri ganviTarebis centri<br />

kidev ufro Sors wavi<strong>da</strong> <strong>da</strong> ramdenime elementis kombinirebiT<br />

e.w. ganviTarebis valdebulebis indeqsi (Commitment to Development<br />

Index - CDI) SeimuSava. es indeqsi Sedgeba 6 elementisgan<br />

<strong>da</strong> maTi saSualebiT SesaZlebelia donori qveynebis Sefaseba:<br />

tradiciuli gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmareba<br />

vaWroba<br />

investicia<br />

saemigracio politika<br />

zrunva garemos <strong>da</strong>cvaze<br />

mSvidobismyofeli samxedro operaciebi<br />

(stabilurobis <strong>da</strong>cva)<br />

es indeqsi mravalmxriv aris saintereso.<br />

wmin<strong>da</strong> monetaruli TvalsazrisiT iaponia <strong>da</strong> SeerTebuli<br />

Statebi lideroben, am indeqsis mixedviT ki Zalian bevr qveyanas<br />

CamorCebian, xolo lideris pozicia <strong>da</strong>niasa <strong>da</strong> holandias<br />

ukaviaT.<br />

136


ganviTarebis <strong>evropuli</strong> diskursi<br />

agreTve, am indeqsi (CDI) <strong>da</strong>xmarebiT SesaZlebeli gax<strong>da</strong><br />

erTi SexedviT <strong>da</strong>usrulebeli debatebis <strong>da</strong>mTavreba imis Taobaze,<br />

Tu romeli midgomaa ukeTesi. Tumca, es imas ar niSnavs,<br />

rom yvela qveyanam <strong>da</strong>xmarebis erTnairi paketi un<strong>da</strong> miiRos.<br />

magaliTad, “integrirebadi” qveynebisaTvis saWiroa sruliad<br />

gansxvavebuli <strong>da</strong>xmareba, vidre “marginalizebuli” an e.w. “Sereuli”<br />

qveynebisTvis.<br />

gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmarebis konceptis ukeT gasagebad modiT<br />

ganvixiloT, Tu ras niSnavs humanitaruli <strong>da</strong>xmareba <strong>da</strong><br />

Semweobis <strong>da</strong>xmareba (romelsac zogjer ga<strong>da</strong>udebel <strong>da</strong>xmarebasac<br />

eZaxian).<br />

Semweobis <strong>da</strong>xmarebas ver ganvixilavT, rogorc gasaviTarebel<br />

<strong>da</strong>xmarebas, radgan mas sruliad gansxvavebuli miznebi<br />

aqvs: ga<strong>da</strong>rCena <strong>da</strong> krizisuli mdomareobi<strong>da</strong>n gamoyvana bunebrivi<br />

an a<strong>da</strong>mianebis mier gamowveuli ubedurebebis Semdeg ise-<br />

Ti ZiriTadi saSualebebis (maslous piramidis pirveli done)<br />

miwodebis gziT, rogoricaa – sakvebi, TavSesafari, samedicino<br />

saSualebebi, komunikacia, infrastruqtura. sruliad gansxvavebuli<br />

midgomebia saWiro, rodesac saxelisuflo struqturebi<br />

ver akontroleben situacias, an saerTod aRar arseboben,<br />

rogorc, magaliTad, samoqalaqo omebis dros xdeba<br />

xolme. amitom, xSirad Semweobis <strong>da</strong>xmareba adgilobrivi xelisuflebisgan<br />

<strong>da</strong>moukideblad miewodeba qveyanas, rac gasavi-<br />

Tarebeli <strong>da</strong>xmarebis SemTxvevaSi miuRebelia. ZiriTadi gansxvaveba<br />

isaa, rom Semweobis <strong>da</strong>xmarebisgan gansxvavebiT, gasaviTarebeli<br />

<strong>da</strong>xmareba ara “calmxriv”, aramed “ormxriv moZraobas”<br />

gulisxmobs, rac <strong>da</strong>xmarebis mimRebi qveynis aqtiur<br />

monawileobas niSnavs.<br />

humanitaruli <strong>da</strong>xmareba warmoadgens specifikuri <strong>da</strong>xmarebis<br />

formas, gansazRvruli marginalizebuli an gansakuTrebulad<br />

mZime mdgomareobaSi myofi mosaxleobisTvis. is, Ziri-<br />

Ta<strong>da</strong>d, pirveladi moTxovnilebebis <strong>da</strong>kmayofilebas gulisxmobs<br />

<strong>da</strong> es SeiZleba iyos sakvebi, samedicino saSualebebi, Tav-<br />

Sesafari, satrasnporto saSualebebi <strong>da</strong> sxv. es aris calmxrivi<br />

midgoma <strong>da</strong> samizne jgufi met-naklebad pasiuri mimRebis<br />

rolSi gvevlineba. amitom, pir<strong>da</strong>pir rom vTqvaT, es ar aris<br />

“WeSmaritad” gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmareba, romelic qveynis ganviTarebasa<br />

<strong>da</strong> mosaxleobis gaZlierebas isaxavs miznad. Tumca,<br />

is SeiZleba iyos gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmarebis nawili. Semweobis<br />

<strong>da</strong>xmareba Zalian mniSvnelovania farTomasStabiani samaSvelo<br />

RonisZiebis saWiroebis dros, gansakuTrebiT iqamde,<br />

137


ian voriSeki<br />

vidre gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmareba Semovidodes qveyanaSi. am situacias<br />

“gar<strong>da</strong>maval perio<strong>da</strong>d” moixsenieben <strong>da</strong> misi xangrZlivoba<br />

<strong>da</strong>mokidebulia adgilobriv garemoebebsa <strong>da</strong> qveyanaSi<br />

situaciis gamosworebis tempze.<br />

138<br />

araswori warmodgenebi saerTaSoriso<br />

<strong>da</strong>xmarebaze<br />

gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmarebis Sesaxeb ramdennairi mniSvnelobac<br />

arsebobs, TiTqmis imdenive araswori an <strong>da</strong>maxinjebuli gagebac<br />

gvxvdeba, xolo zogi maTgani miTosur xasiaTsac atarebs.<br />

qvemoT CamoTvlilia maTgan yvelaze gavrcelebulebi,<br />

Tumca, es sia SeiZleba kidev gagrZeldes.<br />

<strong>da</strong>xmarebas Rirebuleba ar gaaCnia<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom bevrs sjera miTi imis Sesaxeb, rom ganviTarebis<br />

<strong>da</strong>xmareba konkretulad aravis kuTvnileba ara aris,<br />

sinamdvileSi is arasdros yofila (<strong>da</strong> arc iqneba) momwodeblisa<br />

<strong>da</strong> misi interesisagan absoluturad <strong>da</strong>moukidebeli. <strong>da</strong>xmarebis<br />

mizezebi gansxvavebulia, iseve rogorc pirobebi <strong>da</strong><br />

mimRebi qveynis SerCevis meqanizmebi. es gasagebia <strong>da</strong> misaRebic,<br />

Tu es interesebi ar ewinaaRmdegeba mimRebi qveynis interesebs.<br />

Tumca, yovelTvis ase rodi xdeba. aris SemTxvevebi, rodesac<br />

mimRebma qveyanam un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>wyvitos, uari Tqvas Tu ara <strong>da</strong>xmarebaze,<br />

romelic TiTqmis aranairi sargeblis momtani ar iqneba.<br />

radganac Raribi qveynebis umravlesobas ar hyavs Zlieri<br />

xelisufleba <strong>da</strong> ara aqvs Camoyalibebuli politika, sa<strong>da</strong>c gamokveTili<br />

iqnebo<strong>da</strong> prioritetebi, saboloo ga<strong>da</strong>wyvetilebebs<br />

donori qveynebi an saerTaSoriso organizaciebi iReben.<br />

amis TvalsaCino magaliTs warmoadgens msoflio bankis samarcxvino<br />

struqturuli politika. zogjer, ga<strong>da</strong>wyvetilebis mi-<br />

Rebisas korufciac mniSvnelovan rols TamaSobs. orive Sem-<br />

TxvevaSi Sedegebi savalaloa.<br />

WeSmariti partnioroba<br />

kidev erTi gavrcelebuli miTia e.w. “WeSmariti partnioroba”.<br />

momwodebel <strong>da</strong> mimReb mxareebs Soris safuZvelSive Cadebuli<br />

uTanasworobis momentebi “WeSmarit TanamSromlobas”<br />

SeuZlebels xdis. mimRebi qveynebis <strong>da</strong>mokidebuli mdgomareoba<br />

donorebs saboloo sityvis Tqmis saSualebas aZlevs. magram<br />

es imas ar niSnavs, rom ormxrivi sasargeblo urTierToba


ganviTarebis <strong>evropuli</strong> diskursi<br />

SeuZlebelia. amisaTvis aucilebelia, rom TanamSromloba<br />

urTierTpativiscemas efuZnebodes. samwuxarod, im donorebsac<br />

ki romlebic sityva “partniorobas” iyeneben, yovel meore<br />

wina<strong>da</strong>debaSi aviwydebaT a<strong>da</strong>mianuri urTierTobebis erTerTi<br />

ZiriTadi ingredienti – sxva a<strong>da</strong>mianisa <strong>da</strong> misi azris pativiscema.<br />

donorebs Soris koordinacia <strong>da</strong> TanamSromloba<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom ganviTarebis <strong>da</strong>xmareba msoflio mas-<br />

Stabis fenomenad iqca, jer kidev aqtualuria donorebis TanamSromlobisa<br />

<strong>da</strong> koordinaciis Tema. maSin, roca Semweobis<br />

<strong>da</strong>xmarebis dros adgilobrivi makoordinirebeli organos sisustis<br />

an ararsebobis gamo mainc arsebobs garkveuli Tanam-<br />

Sromloba (un<strong>da</strong> arsebobdes kidec) donorebs Soris, gasavi-<br />

Tarebeli <strong>da</strong>xmarebis dros es problema jer kidev mougvarebelia.<br />

donorebis nebismier konferenciaze an qveynis <strong>da</strong>xmarebis<br />

programebis angariSis mosmenisas ismis mowodebebi donorTa<br />

TanamSromlebisaken Tu ara, sul mcire koordinaciisaken<br />

mainc. sakuTari interesebis gaTvaliswineba <strong>da</strong> Tanam-<br />

Sromlobis mimarT negatiuri ganwyoba jer kidev mniSvnelovnad<br />

aferxebs ganviTarebis <strong>da</strong>xmarebis efeqturobasa <strong>da</strong> efeqtianobas.<br />

TvalsaCinoebisTvis moviyvanT konkretul magaliTs: ramdenime<br />

wlis win holandiis mTavrobam oTx ZiriTad holandiur<br />

donor organizacias urTierTTanamSromloba aukrZala.<br />

isini iZulebuli gaxdnen (<strong>da</strong> axlac arian), rom erTmaneTTan<br />

urTierTobisas sabazro SejibrebiTobis principebiT exelmZRvanelaT.<br />

aseTma ga<strong>da</strong>wyvetilebam <strong>da</strong>bneuloba, xarjebis ga<strong>da</strong>farva<br />

<strong>da</strong> kontr-produqtuloba gamoiwvia.<br />

yvelaze Raribebis <strong>da</strong>xmareba<br />

bevri proeqtisa <strong>da</strong> programis ZiriTadi mizani yvelaze ga-<br />

WirvebulTa <strong>da</strong>xmarebaa. agm (aTaswleulis ganviTarebis miznebi)<br />

umTavres miznad siRaribis <strong>da</strong>Zlevas isaxavs. Tumca, yvelaze<br />

metad gaWirvebulebisTvis <strong>da</strong> marginalizebuli jgufebisTvis<br />

<strong>da</strong>xmarebis miwodebis mcdelobebi jer-jerobiT warumatebelia.<br />

aseTi jgufebisTvis <strong>da</strong>xmarebis miwodeba gansakuTrebiT<br />

rTulia <strong>da</strong> amisaTvis sul ramdenime meqanizmi arsebobs.<br />

maT amisaTvis, sruliad <strong>da</strong>msaxurebulad nobelis premiac ki<br />

miiRes. Tumca, es SeiZleba <strong>da</strong>gvianebulic aRmoCndes sxvebis<br />

139


ian voriSeki<br />

<strong>da</strong>sarwmuneblad imaSi, rom maT magaliTs mibaZon.<br />

sazogadod, un<strong>da</strong> iTqvas, rom saxelmwifo politikaSi, programaSi<br />

an sistemaSi aseTi warmatebuli midgomebis <strong>da</strong>nergvis<br />

mcdelobebma warumateblad Caiares, radgan am procesebSi<br />

uSualod gaWirvebuli mosaxleobis CarTva gaZnelebulia,<br />

xolo xelisuflebis warmomadgenlebi did interess ar iCenen.<br />

amis saukeTeso magaliTs warmoadgenen: invalidebi, fsiqiatriulis<br />

pacientebi <strong>da</strong> mitovebuli moxucebi. ganviTarebis<br />

oficialuri <strong>da</strong>xmarebis (ODA), ganviTarebis TanamSromlobis<br />

an sxva ufro saintereso saxelis mqone organizaciebis<br />

mier gamoyofili <strong>da</strong>xmareba am a<strong>da</strong>mianebamde ver aRwevs. isini<br />

mxolod humanitaruli <strong>da</strong>xmarebis an adgilobrivi NGO-ebis<br />

ime<strong>da</strong>d arian <strong>da</strong>rCenilni.<br />

140<br />

“erTi zoma yvelas ergeba”, an<br />

aslebis keTebis midgoma<br />

myari miTi imis Sesaxeb, rom erTi modeli yvela situacias<br />

ergeba, dRemde arsebobs, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom ukve aTwleulebia,<br />

rac <strong>da</strong><strong>da</strong>stur<strong>da</strong>, rom aseTi midgoma araefeqturia <strong>da</strong><br />

kontr-produqtuli. idea imaSi mdgomareobs, rom problemebi<br />

SeiZleba erTi stan<strong>da</strong>rtuli modeliT mogvardes. uamravi<br />

magaliTis moyvana SeiZleba. erT-erTi yvelaze samarcxvino magaliTi<br />

<strong>da</strong>kavSirebulia gaeros bavSvTa <strong>da</strong>cvis programasTan<br />

(UNICEF), romelmac SemoiRo e.w. “gza janmrTelobis baraTebisaken”<br />

(Road to health card), romlis meSveobiTac moxdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>badebi<strong>da</strong>n<br />

5 wlamde bavSvebis regularuli awonva <strong>da</strong> amis meSveobiT<br />

kvebiTi ukmarisobebis drouli <strong>da</strong>dgena. <strong>da</strong>savleTis<br />

qveynebSi bavSvis saSualo wona (3500 grami) stan<strong>da</strong>rtad iqna<br />

miCneuli. Sedegad, aziuri qveynebis umravlesobaSi kvebiTi<br />

ukmarisobis uamravi SemTxveva <strong>da</strong>fiqsir<strong>da</strong>, radgan saSualo<br />

wona gansazRvrul stan<strong>da</strong>rtze <strong>da</strong>bali hqon<strong>da</strong>T. es Secdoma<br />

mxolod mas Semdeg gamoswor<strong>da</strong>, roca mixvdnen, rom rasobrivi<br />

sxvaobis gamo azieli bavSvebis saSualo wona iyo ara 3500,<br />

aramed 3000 grami.<br />

jan<strong>da</strong>cvis iseTi sistemebis importirebam, romlebic (qveynis)<br />

maRal ekonomikur maCveneblebsa <strong>da</strong> pacientis gansazRvrul<br />

qcevas efuZnebo<strong>da</strong>, jan<strong>da</strong>cvis reformebis warumatebloba<br />

gamoiwvia <strong>da</strong> zoga<strong>da</strong>d mdgomareobis gaumjobesebis<br />

nacvlad (rac reformebis upirveles mizans un<strong>da</strong> warmoadgendes)<br />

mdgomareoba <strong>da</strong>amZima (magaliTad postsabWoTa sivrce


ganviTarebis <strong>evropuli</strong> diskursi<br />

Si). aseTi Secdomebi mxolod ganviTarebis <strong>da</strong>xmarebis seqtorisTvis<br />

ar aris <strong>da</strong>maxasiaTebeli, maTgan arc komerciuli seqtoria<br />

<strong>da</strong>zRveuli. magaliTad, erT-erT qarTul bankSi rodesac<br />

ga<strong>da</strong>wyvites, rom klientze ufro metad orientirebuli<br />

gamx<strong>da</strong>riyvnen, aman bankis susti sqesis warmomadgenlebs garkveuli<br />

usiamovneba moutana: rodesac isini klientebs RimiliT<br />

ekiTxebodnen _ “riT SemiZlia gemsaxuroT”?, es klientebs<br />

arasworad esmo<strong>da</strong>T <strong>da</strong> garkveuli drois Semdeg sakuTar<br />

misamarTebs sTavazobdnen.<br />

ganawilebis efeqti<br />

(vaWroba, sabiujeto <strong>da</strong>xmareba)<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom aranairi <strong>da</strong>ma<strong>da</strong>sturebeli faqtebi<br />

ar arsebobs imisa, rom qveyanaSi zogadi ekonomikuri maCveneblebis<br />

gaumjobeseba avtomaturad iwvevs RaribebisTvis situaciis<br />

gaumjobesebas (mdidrebis simdidris garkveuli nawili<br />

Raribebamdec aRwevs), am miTs aqtiurad uWeren mxars isini,<br />

vinc Tvlian, rom ekonomikis gaZliereba mTliani mosaxleobis<br />

<strong>da</strong> maT Soris ukiduresad Raribebis pirobebis gaumjobesebas<br />

gamoiwvevs. aseTi rwmenis upirveles gamovlinebad Seer-<br />

Tebuli Statebi gvevlineba, romelsac ufrosi asakis momxreebi<br />

saqarTveloSic hyavs, mag.: “mrewveloba ga<strong>da</strong>arCens saqar-<br />

Tvelos”.<br />

yovelive zemoTqmuli<strong>da</strong>n gamomdinare, gasakviri ar un<strong>da</strong><br />

iyos, Tu ganviTarebis <strong>da</strong>xmarebas garkveuli imedgacrueba<br />

axlavs Tan, miTumetes, roca TviT donorebsac ki sruliad<br />

gansxvavebulad esmiT es procesi, xolo <strong>da</strong>xmarebis mimReb<br />

qveynebSi ki zogjer warmoudgenlad <strong>da</strong>maxinjebulad aRiqvamen<br />

mas.<br />

amis gamosworebis erTaderTi gza imaSi mdgomareobs, rom<br />

yvela erTad SeTanxmdes Tu ras gulisxmoben “gasaviTarebel<br />

<strong>da</strong>xmarebaSi”, “ganviTarebis TanamSromlobaSi” an sxva msgavs<br />

terminSi. es statiac am kuTxiT garkveul mcdelobas warmoadgens<br />

<strong>da</strong>, pirobiTad, SeiZleba “mini-gasaviTarebeli <strong>da</strong>xmareba”<br />

<strong>da</strong>varqvaT.<br />

141


142<br />

interviu hovard nikolasTan<br />

kiTxva: meore msoflio omis Semdeg, dekolonizebuli qveynebis<br />

ekonomikuri aRorZinebis diskursiT, ekonomika ganviTarebis<br />

sferos politikis <strong>da</strong> praqtikis fokusSi imyofeba. im<br />

droi<strong>da</strong>n moyolebuli ganviTarebadi qveynebis 1 ekonomikuri<br />

warumateblobis mizezebi <strong>da</strong>, Sesabamisad, rekomen<strong>da</strong>ciebi<br />

icvleba, Tumca, warmateba arc erTs moutania. riT SeiZleba<br />

es aixsnas?<br />

pasuxi: ganviTarebis sferoSi moRvawe politikosebisa <strong>da</strong><br />

mecnielebis umravlesoba ganviTarebuli qveynebis mier kontrolirebuli<br />

an am qveynebis warmomadgenelia. Sesabamisad,<br />

masSi gabatonebuli azrovneba ufro am qveynebis interesebsa<br />

<strong>da</strong> saWiroebebs asaxavs, vidre – ganviTarebadi qveynebisas.<br />

ufro zustad, am azrovnebis mizania Sromis saerTaSoriso <strong>da</strong>nawileba<br />

2 ganamtkicos, rac safuZvelSive ganviTarebuli qveynebis<br />

sargebelzea mimarTuli. vinai<strong>da</strong>n globaluri ekonomika<br />

droTa ganmavlobaSi icvleba, masTan erTad ki ganviTarebuli<br />

qveynebis saWiroebebi <strong>da</strong> interesebi, ganviTarebis sferoSi<br />

gabatonebuli azrovnebis mimarTulebac icvleba.<br />

ganviTarebis sferoSi arsebuli aseTi azrovnebis magali-<br />

Tad SeiZleba moviyvanoT ganacxadi ekonomikuri specializaciisa<br />

<strong>da</strong> Tavisufali vaWrobis sargeblianobis Sesaxeb. ekonomistebi<br />

didi xania amtkiceben, rom yvela qveyanas, gansakuTrebiT<br />

ki ganviTarebads, SeuZlia ixeiros specializaciisa <strong>da</strong><br />

Tavisufali vaWrobisgan, im SemTxvevaSic ki, roca romelime<br />

erTi qveyana absoluturad gaimarjvebs konkurenciul brZolaSi<br />

meoreze <strong>da</strong> yvela saqonels Tavad awarmoebs. am argumentaciis<br />

yvelaze adreuli gadmocema xdeba rikardos Se<strong>da</strong>re-<br />

1 termini ganviTarebuli <strong>da</strong> ganviTarebadi qveynebi am teqstSi, gavrcelebuli<br />

interpretaciis kval<strong>da</strong>kval, gulisxmobs industriulad winwasul<br />

<strong>da</strong> naklebad ganviTarebul qveynebs. Sesabamisad, pirvel jgufs<br />

miekuTvneba aSS, kana<strong>da</strong>, evropis qveynebi, iaponia <strong>da</strong> avstralia, meore<br />

jgufs ki – yvela <strong>da</strong>narCeni (mTarg).<br />

2 termini Sromis saerTaSoriso <strong>da</strong>nawileba exeba ganviTarebul <strong>da</strong> ganviTarebad<br />

qveynebSi Sromis Zalis specializacias SromiT-intensiur<br />

<strong>da</strong> kapital-intensiur warmoebaze, romelic istoriulad asocirdeba<br />

vaWrobis zr<strong>da</strong>sTan, kapitalis kvlavwarmoebasa <strong>da</strong> industrializaciis<br />

procesebTan (mTarg).


ganviTarebis <strong>evropuli</strong> diskursi<br />

biTi upiratesobis doqtrinaSi, romelic qveynebis specializaciis<br />

modelebs maT mier sxva<strong>da</strong>sxva saqonlis warmoebaSi xarjebis<br />

”Se<strong>da</strong>rebiTi” an ”SefardebiTi” upiratesobis safuZvelze<br />

ganixilavs. am Teoriis Tanamedrove versia, e.w. hekSerolin-samuelsonis<br />

(h-o-s) Teoria gvirCevs, rom qveynebma un<strong>da</strong><br />

moaxdinon specializacia maTi ”xarjebis bunebrivi upiratesobis”<br />

Sesabamisad. xsenebuli bunebriv xarjTa upiratesobebi<br />

TiTqos bunebrivi faqtorebis siuxviT un<strong>da</strong> iyos ganpirobebuli.<br />

Sesabamisad, qveynebma un<strong>da</strong> moaxdinon specializacia<br />

iseTi saqonlis warmoebasa <strong>da</strong> eqsportSi, romelic Se<strong>da</strong>rebiT<br />

metad moicavs bunebrivad uxvad arsebul warmoebis faqtors.<br />

vinai<strong>da</strong>n ganviTarebad qveynebSi Se<strong>da</strong>rebiT uxvia samuSao Zala<br />

<strong>da</strong> miwa <strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiT mwire _ kapitali (<strong>da</strong> teqnologia), amdenad,<br />

es qveynebi un<strong>da</strong> specializdnen xsenebuli sawarmoo faqtorebis<br />

ufro intensiurad momxmarebeli saqonlis warmoebasa<br />

<strong>da</strong> eqsportSi, anu soflis meurneobis, nedleulsa <strong>da</strong>, SesaZlebelia,<br />

SromiT-intensiur mrewvelobaSi. Sedegad, ganvi-<br />

Tarebuli qveynebi un<strong>da</strong> specializdnen kapital- <strong>da</strong> teqnologia-intensiuri<br />

produqciis warmoebasa <strong>da</strong> eqsportze, radgan<br />

warmoebis es faqtorebi maTSi Se<strong>da</strong>rebiT uxvad moipoveba.<br />

amgvarad, doqtrina amtkicebs, rom aseTi specializaciis safuZvelze<br />

xsenebul qveynebs Soris Semdgari gacvla un<strong>da</strong> iyos<br />

orivesTvis momgebiani <strong>da</strong> warmoebis faqtorebze erTnairi<br />

amonagebi un<strong>da</strong> moitanos. calke aRniSvnis Rirsia is, rom es<br />

ukanaskneli, amave dros, niSnavs, rom samuSao Zalis ganviTarebadi<strong>da</strong>n<br />

ganviTarebulSi migraciis aranairi mizezi ar un<strong>da</strong><br />

arsebobdes, radgan xelfasis done, sabolood, ganviTarebad<br />

qveynebSic gaizrdeba.<br />

cxadia <strong>da</strong> sayovelTaod cnobili Se<strong>da</strong>rebiTi upiratesobis<br />

TeoriisTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli rigi Teoriuli problemebisa<br />

mis orive, rikardoseul <strong>da</strong> h-o-s, versiaSi. yvelaze mniSvnelovani<br />

amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT aris misi <strong>da</strong>Svebebis ararealisturoba.<br />

pirvel rigSi, Se<strong>da</strong>rebiTi xarjebis zogadi Teoriis<br />

(anu Tanamedrove h-o-s Teoriisa <strong>da</strong> misi rikardoseuli winamorbedis)<br />

<strong>da</strong>SvebiT, yvela qveyanas, arsebiTad, SeuZlia yvela<br />

saxis saqonlis warmoeba, Sesabamisad, saerTaSoriso fasebis<br />

SefardebiTi koeficientis moZraoba sazRvrulia. es imas<br />

niSnavs, rom Tu ganviTarebad qveyanas ar SeuZlia misaReb fasSi<br />

garkveuli saqonlis importireba, mas un<strong>da</strong> SeeZlos am produqciis,<br />

TumcaRa Se<strong>da</strong>rebiT maRali xarjebiT, warmoeba<br />

adgilze. aseT viTarebaSi warmoebis adgilobrivi xarjebi<br />

143


interviu hovard nikolasTan<br />

adgenen am qveynebSi fasebis moZraobis zRvars _ maTi zr<strong>da</strong><br />

mxolod im donemdea SesaZlebeli, ramdenic <strong>da</strong>jdebo<strong>da</strong> importi.<br />

Tumca, situaciaSi, sa<strong>da</strong>c ganviTarebadi qveynebi specializdebian<br />

mxolod erT an ramdenime saqonelze <strong>da</strong> ar gaaCniaT<br />

SesaZlebloba, awarmoon importirebuli saqonlis umetesoba,<br />

arsebiTad, maT poziciebi sakmaod sustia, miT umetes, Tu<br />

savaWro molaparakeba gacilebiT mravalferovani produqciis<br />

bazis mqone qveyanasTan mimdinareobs. msgavs situaciaSi ver<br />

mtkicdeba specializaciisgan <strong>da</strong> saerTaSoriso vaWrobisgan<br />

usaTuo sargeblis arseboba orive qveynisTvis.<br />

meorec, sayovelTaod cnobilia SefardebiTi xarjebis Teoriis<br />

<strong>da</strong>Sveba vaWrobaSi CarTuli yvela qveynisTvis warmoebis<br />

xarjebis ucvleli an klebadi bunebis Sesaxeb. aqe<strong>da</strong>n gamomdinareobs,<br />

rom Tu ganviTarebadi qveynebis mrewvelobis<br />

umetesi nawilisTvis xarjebis kleba Cveulebrivi praqtikaa,<br />

rac simarTles Seesabameba kidec (gansakuTrebiT maTi ganvi-<br />

Tarebis adreuli etapisTvis), Cndeba mrewvelobis am <strong>da</strong>rgebis<br />

waxalisebis mZlavri argumenti anu e.w. Cvili warmoebis 1<br />

<strong>da</strong>sabuTebis myari safuZveli iqmneba. empiriuli kvlevis umetesoba<br />

aCvenebs kidec, rom ganviTarebis adreul etapze warmoebis<br />

umetesi nawilisTvis xarjebis kleba <strong>da</strong>maxasiaTebelia<br />

yvela qveynisTvis, ganviTarebads rom Tavi <strong>da</strong>vaneboT.<br />

mesame, h-o-s Teoriis mixedviT, kapitali <strong>da</strong> teqnologia<br />

aris qveynebis bunebrivi <strong>da</strong> ara SeZenili dovlaTi. faqtobrivad<br />

ki, rogorc sayovelTaod cnobilia, kapitalis <strong>da</strong>groveba<br />

<strong>da</strong> teqnologiuri SesaZleblobebi aris ganviTarebis procesis<br />

Sedegi <strong>da</strong>, Sesabamisad, ar warmoadgens bunebriv mocemulobas.<br />

amdenad, dinamiur garemoSi myof ganviTarebad qveynebs<br />

aranairi saWiroeba ara aqvT SromiT- <strong>da</strong> bunebriv resursebintensiur<br />

produqciaze specializacia moaxdinon.<br />

gavimeoreb, rom zemoT moyvanili Teoriuli problemebi sayovelTaod<br />

cnobili, TumcaRa, xSirad ignorirebulia ganvi-<br />

Tarebuli qveynebis akademikosebis tradiciul swavlebebSi.<br />

amas mivyavarT kiTxvamde: Tu arsebobs qveyana, romelic<br />

faqtobrivad warmatebuli iyo Teoriis mier rekomendirebuli<br />

specializaciis <strong>da</strong> vaWrobis liberalizaciis politikis<br />

ganxorcielebaSi? amaze sapasuxod dReisTvis ganviTarebuli<br />

qveynebisTvis Tvalis ga<strong>da</strong>vleba sakmarisia imis naTelsayofad,<br />

rom arc erT maTgans realurad ar ganuxorcielebia<br />

1 warmoebis ama Tu im <strong>da</strong>rgis mimarT proteqciuli politikis gatareba<br />

(mTarg.)<br />

144


aseTi specializacia-plus-vaWrobis liberalizaciis strategia.<br />

me-19 saukuneSi britaneTis maSin dominirebadi industriuli<br />

Zalis rekomen<strong>da</strong>ciebs am strategiis gamoyenebis Sesaxeb<br />

imdorindelma ganviTarebadma qveynebma, rogoric iyo<br />

aSS, germania <strong>da</strong> safrangeTi, sruli ignorireba gaukeTes <strong>da</strong><br />

agresiuli eqsportis waxalisebis <strong>da</strong> importis Canacvlebis<br />

strategiebis ganxorcielebas miyves xeli. sayuradRebo faqtia,<br />

rom aSS-is mTavroba icav<strong>da</strong> <strong>da</strong> exmarebo<strong>da</strong> sakuTari warmoebis<br />

<strong>da</strong>rgebis umravlesobas britaneTsa <strong>da</strong> evropis sxva<br />

qveynebTan konkurenciul brZolaSi. aseve faqtia, rom britaneTi,<br />

me-19 saukuneSi Tavisufali vaWrobis udidesi momxre,<br />

sakuTar industriis bazas icav<strong>da</strong> indoeTi<strong>da</strong>n iafi manufaqturis<br />

(tansacmlisa <strong>da</strong> teqstilis nawarmis) importisagan.<br />

marTlac, britaneTma ise Sors Setopa, rom indoeTSi<br />

bizness aukrZala tansacmlisa <strong>da</strong> teqstilis yvela im nawarmis<br />

warmoeba, romlebic raime saxiT konkurencias uwev<strong>da</strong> britanul<br />

produqcias. ufro axlo warsulSi vakvirdebiT aSS-isa<br />

<strong>da</strong> <strong>evropuli</strong> mTavrobebis mier kolosaluri subsidiebis gacemas<br />

sakuTari soflis meurneobis seqtorebisTvis, romlis<br />

jamic Sokirebad wliur Tanxas _ 300 miliard evros (evropa-<br />

Si) <strong>da</strong> 270 miliard evros (aSS-Si) Seadgens. soflis meurneobisTvis<br />

gaweuli <strong>evropuli</strong> subsidiebi evrokavSiris biujetis<br />

naxevars aRemateba. ufro metic, 1960-an wlebSi mimdinare tarifebsa<br />

<strong>da</strong> vaWrobasa <strong>da</strong> tarifebze generaluri SeTanxmebis<br />

(GATT) sawyisi raundi<strong>da</strong>n moyolebuli, aSS <strong>da</strong>Jinebulad<br />

iTxov<strong>da</strong>, rom soflis meurneobis produqcia, tansacmeli <strong>da</strong><br />

teqstilis nawarmi liberalizaciis dRis wesrigSi ar Sesuliyo,<br />

miuxe<strong>da</strong>vad maTi liberalizaciis aRiarebuli umaRlesi<br />

mniSvnelobisa ganviTarebadi qveynebisTvis. es produqcia<br />

GATT-is dRis wesrigSi mxolod mis bolo, e.w. urugvais raundSi<br />

Sevi<strong>da</strong> <strong>da</strong> mxolod mas Semdeg, rac aSS-ma <strong>da</strong> evropam moaxdines<br />

sakuTari soflis meurneobis seqtorebisadmi <strong>da</strong>xmarebis<br />

institucionalizacia (msoflio bankisa <strong>da</strong> saerTaSoriso<br />

savaluto fondis 1 politikis meSveobiT ganviTarebad qveynebSi<br />

soflis meurneobisTvis saSinao <strong>da</strong>xmarebis rRvevis paralelurad)<br />

<strong>da</strong> tansacmlis warmoebis umetesi nawilis ganvi-<br />

Tarebad qveynebSi ga<strong>da</strong>tana. mokled, vaWrobis liberalizaciis<br />

praqtikas ganviTarebul qveynebSi yvelaferi SeiZleba <strong>da</strong>varqvaT<br />

vaWrobis liberalizaciis gar<strong>da</strong>.<br />

1 amis Semdeg ms <strong>da</strong> ssf (mTarg.)<br />

ganviTarebis <strong>evropuli</strong> diskursi<br />

145


interviu hovard nikolasTan<br />

zemo Tqmuli<strong>da</strong>n gamomdinare, <strong>da</strong>skvna cxadia: vaWrobis liberalizacia<br />

aris is, rasac mdi<strong>da</strong>ri qveynebi cdiloben Tavs moaxvion<br />

Tavis savaWro partniorebs <strong>da</strong> SesaZlo konkurentebs sakuTari<br />

interesebis <strong>da</strong>sacavad. es interesebi, ZiriTa<strong>da</strong>d, ganviTarebadi<br />

qveynebis soflis meurneobis, nedleulisa <strong>da</strong> iafi<br />

mrewvelobis mwarmoebleblad <strong>da</strong>fiqsirebaa. am saxis saqonlis<br />

buneba, iseve rogorc misiT vaWrobis mmarTveli globaluri<br />

instituciuri struqturebi, imas moaswavebs, rom ganviTarebul<br />

qveynebs xelewifebaT sakuTari fasebis karnaxi. amdenad,<br />

gasakviri ar aris, rom vaWrobis liberalizaciis praqtikaSi<br />

ganmxorcielebeli ganviTarebuli qveynebi (mag., afrikis, la-<br />

Tinuli amerikisa <strong>da</strong> aRmosavleT aziis bevri qveyana) imaze uares<br />

mdgomareobaSi arian dRes, vidre liberalizaciamde iyvnen,<br />

maSin, roca aRmosavleT aziis qveynebi <strong>da</strong> CineTi, romlebmac<br />

eqsportis stimulirebaze orientirebuli agresiuli industrializaciis<br />

strategia gaatares, swraf zr<strong>da</strong>s ganicdian.<br />

kiTxva: parsonisa <strong>da</strong> veberis droi<strong>da</strong>n moyolebuli, <strong>da</strong>savleTSi<br />

ganviTarebis sferoSi mimdinare dominanturi analizi<br />

ganviTarebul <strong>da</strong> ganviTarebad qveynebSi <strong>da</strong>grovili materialuri<br />

dovlaTis gansxvavebul doneebs gansxvavebuli faseulobebisa<br />

<strong>da</strong> socialuri organizaciis formebis arsebobiT<br />

xsnis. Tqveni azriT, ra aris ganviTarebis doneebs Soris gansxvavebis<br />

mizezi? ratom aris zogi qveyana Raribi <strong>da</strong> zogi ki<br />

mdi<strong>da</strong>ri dRes?<br />

pasuxi: am kiTxvebi<strong>da</strong>n pirvelze sapasuxod un<strong>da</strong> vTqva, rom<br />

Semosavlis donebs Soris gansxvavebis fun<strong>da</strong>menturi mizezi<br />

aris Sromis globaluri <strong>da</strong>nawileba <strong>da</strong> globalur ekonomikur<br />

sistemaSi am qveynebis roli. dRes ganviTarebadi qveynebi erT<br />

sul mosaxleze Semosavlis mixedviT <strong>da</strong>axloebiT im doneze<br />

arian, rogorzec iyvnen dRes ganviTarebuli qveynebi maT kolonizaciamde<br />

(sadRac me-15 saukunis bolosken). kolonizaciiT<br />

<strong>da</strong>iwyo dRevandeli ganviTarebadi qveynebis ekonomikebis<br />

ngrevisa <strong>da</strong> dRevandeli ganviTarebuli qveynebis saWiroebebisadmi<br />

maTi misa<strong>da</strong>gebis procesi, ramac am qveynebis ekonomika<br />

<strong>da</strong>aknina, <strong>da</strong>amaxinja ra maTi zrdis potenciali. kerZod,<br />

koloniuri batonobis qveS myofi ganviTarebadi qveynebi gar<strong>da</strong>iqmnen<br />

nedleulisa <strong>da</strong> iafi sasoflo-sameurneo produqciis<br />

mimwodeblebad momxmareblebisTvis kolonizator qveyneb-<br />

Si <strong>da</strong> monuri an kabalur pirobebSi myofi samuSao Zalis _<br />

plantaciebisTvis, romlis mflobelebic ganviTarebuli qveynebi<strong>da</strong>n<br />

iyvnen. amave dros, iseT qveynebSi, rogoricaa indoe-<br />

146


ganviTarebis <strong>evropuli</strong> diskursi<br />

Ti, sawyis etapze myofi industrializaciis procesic moiSala.<br />

ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>gvaviwydes, rom im droisTvis indoeTi britaneTze<br />

gacilebiT win waweuli iyo tansacmlisa <strong>da</strong> teqstilis<br />

teqnologiiTa <strong>da</strong> nou-hauTi, maSin roca britaneTi am produqciis<br />

bazaze industrializacias mxolod me-18 saukunis <strong>da</strong>sasrulsa<br />

<strong>da</strong> me-19 saukunis <strong>da</strong>sawyisSi aviTareb<strong>da</strong>. swored im<br />

droisTvis indoeli mewarmeebis britanelebze am xarjTupiratesobis<br />

Sedegad mox<strong>da</strong> induri tansacmlis britaneTSi<br />

mZlavri Sedineba. britaneli mewarmeebis xmauriani protestis<br />

sapasuxod britaneTis mTavrobam jer maRali tarifebi <strong>da</strong> qvotebi<br />

<strong>da</strong>awesa induri tansacmlisa <strong>da</strong> teqstilis importze, Semdeg<br />

ki, rogorc adre aRvniSne, mTlianad aukrZala indoel mewarmeebs<br />

im nawarmis gamoSveba, romelic konkurencias uwev<strong>da</strong><br />

britanuls. rogorc aseve aRvniSne, adre, britanuli xelisuflebis<br />

es qmedeba maT mier evropeli <strong>da</strong> CrdiloeT amerikeli<br />

industriuli konkurentebisTvis Tavisufali vaWrobis<br />

doqtrinis qa<strong>da</strong>gebis fonze mimdinareob<strong>da</strong>.<br />

me-20 saukuneSi, kolonizaciis <strong>da</strong>mTavrebis Semdeg, yofilma<br />

koloniebma ganagrZes Sromis saerTaSoriso <strong>da</strong>nawilebaSi<br />

<strong>da</strong>qvemdebarebuli rolis TamaSi. es qveynebi dResac iafi nedleulis<br />

<strong>da</strong> soflis meurneobis produqciis mimwodeblebi arian.<br />

magram axla maTi umetesoba <strong>da</strong>matebiT iaf samrewvelo produqcias<br />

awvdis ganviTarebuli qveynebis bazrebs. amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT<br />

aRsaniSnavia, rom koloniebsa <strong>da</strong> ganviTarebuli<br />

qveynebis sabrZanebloebSi monebisa <strong>da</strong> kabaluri pirobebiT <strong>da</strong>qiravebuli<br />

samuSao Zalis ayvanis nacvlad, rogorc es koloniur<br />

periodSi xdebo<strong>da</strong>, TanamedroveobaSi ganviTarebuli<br />

qveynis mewarmeebi ga<strong>da</strong>aadgileben sawarmoo procesis im nawils,<br />

romelic iaf samuSao Zalas moiTxovs am Zalis adgilsamyofelSi<br />

_ ganviTarebul qveynebSi. Sromis globaluri <strong>da</strong>nawilebis<br />

amgvari saxiT SenarCuneba ekonomikuri kontrolis,<br />

saerTaSoriso instituciuri struqturebis, ideologiebis,<br />

disfunqciuri adgilobrivi elitebis, politikuri<br />

kontrolisa <strong>da</strong>, roca aucilebelia, pir<strong>da</strong>piri <strong>da</strong> arapir<strong>da</strong>piri<br />

samxedro intervenciebis kombinaciiT xdeba.<br />

ekonomikuri kontroli tipiurad valSi myofi ganviTarebadi<br />

qveynebisa <strong>da</strong>/an ormxrivi <strong>da</strong> mravalmxrivi <strong>da</strong>xmarebis nakadebis<br />

1 formas iRebs. perkinsis STambeW<strong>da</strong>vi wigni aCvenebs,<br />

1 ormxrivi <strong>da</strong> mravalmxrivi <strong>da</strong>xmarebis nakadebSi (bilateral and multilateral aid<br />

flows) igulisxmeba or an ramdenime qveyanas Soris <strong>da</strong>debuli molaparakeba<br />

<strong>da</strong>finansebis sqemis Sesaxeb (ufro xSirad sesxis saxiT) (Targm.)<br />

147


interviu hovard nikolasTan<br />

rom meore msoflio omis Semdgomi periodis umetesi nawilis<br />

ganmavlobaSi aSS aSkarad cdilob<strong>da</strong> qveynebis valSi Cagdebas<br />

maTi ekonomikuri politikis marTvis sa<strong>da</strong>veebis mosapoveblad.<br />

1 mravali wlis ganmavlobaSi ganxorcielebuli uTvalavi<br />

kvleva gvawvdis detalebs, Tu rogor xdebo<strong>da</strong> ganviTarebuli<br />

qveynebis mier ucxouri <strong>da</strong>xmarebis gamoyeneba ganviTarebadi<br />

qveynebis sakuTar pirobebze <strong>da</strong>saTanxmeblad.<br />

ZiriTadi saerTaSoriso instituciuri struqturebi,<br />

romlebic Sromis arsebul saerTaSoriso <strong>da</strong>nawilebis status<br />

qvos inarCuneben, moicavs ssf-s, mb-s <strong>da</strong> msoflio savaWro<br />

organizacias (SemdgomSi mso). es organizaciebi ganviTarebuli<br />

qveynebis mier imarTebian <strong>da</strong> maTi interesebiT nakarnaxev<br />

politikas atareben. am konteqstSi mxolod imis aRniSvnac sakmarisia,<br />

rom mb-is prezidentis <strong>da</strong>niSvnis ufleba mxolod aSSis<br />

prezidents aqvs <strong>da</strong> ssf-is aRmasrulebel direqtors evropelebi<br />

waradgenen masze mxolod aSS-is mier vetos <strong>da</strong>debis<br />

uflebis pirobebSi, an is, rom mso-is xelmZRvanelebis umetesoba<br />

am posti<strong>da</strong>n wasvlis Semdeg <strong>da</strong>ufaravad SeuerT<strong>da</strong> erTi<br />

ganviTarebuli qveynis biznes analitikur-kvleviT centrs. 2<br />

Sromis arsebuli <strong>da</strong>nawilebis mxar<strong>da</strong>mWeri ideologiebi<br />

umeteswilad ekonomikuria. rogorc wesi, isini exeba ganvi-<br />

Tarebuli qveynebis mier rekomendirebul ekonomikur strategiebs.<br />

es ideologiebi, Cveulebriv, SeTavazebulia ”mecnieruli<br />

Teoriis” saxiT maRali klasis ”mecnierTagan” <strong>da</strong> anga-<br />

Jirebulia mravalricxovani mxar<strong>da</strong>mWeri statiebiTa <strong>da</strong> wignebiT.<br />

xdeba ganviTarebuli qveynebis mecnierTa waxaliseba<br />

ganviTarebad qveynebSi Tavisi Setyobinebis gasavrceleblad<br />

konsultaciebisa <strong>da</strong> gamosvlebis saxiT. ganviTarebadi qveynebis<br />

studentebs eZlevaT saswavlo <strong>da</strong>finanseba am ”Teorebis”<br />

Sesaswavlad <strong>da</strong> maT praqtikaSi gasatareblad sakuTar<br />

qveyanaSi <strong>da</strong>brunebisTanave, imis gaucnobiereblad, rom es<br />

Teoriebi im ayvavebas uTxrian Zirs, romlisTvisac TiTqos<br />

gamiznulni arian. ganviTarebad qveynebSi mosaxmarad ganvi-<br />

Tarebul qveynebSi Seqmnili ideologiis karg magaliTs warmoadgens<br />

e.w. Tavisufali vaWrobis Teoria <strong>da</strong> masTan asocirebuli<br />

Se<strong>da</strong>rebiTi upiratesobis doqtrina, romelic adre<br />

vaxsene. am Teoriis de<strong>da</strong>azri, rogorc zemoT aRvniSne, isaa,<br />

1 j. perkinsi (2004) ”ekonomikuri <strong>da</strong>qiravebuli mkvlelis aRiareba”, sanfransisko:<br />

beret-koleris gamomcemloba. Perkins, J (2004) “Confessions of<br />

an Economic Hitman”, San Francisco: Berret-Koehler Pub. Inc<br />

2 igive think tank inglisurad (mTargm.)<br />

148


ganviTarebis <strong>evropuli</strong> diskursi<br />

rom yvela qveyanas SeuZlia ixeiros specializacii<strong>da</strong>n (risi<br />

warmoebac gamosdiT) <strong>da</strong> erTmaneTTan Tavisufali vaWrobi<strong>da</strong>n.<br />

aqe<strong>da</strong>n politikuri <strong>da</strong>skvna, rom mTavrobebi ar un<strong>da</strong> ecadon<br />

sakuTari eqsporti waaxalison an ucxouri importi Seaferxon.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom sayovelTaod cnobilia Teoriis<br />

ramdenime sabediswero xarvezi <strong>da</strong> isic, rom igi arasodes<br />

yofila warmatebuli ekonomikis maxasiaTebeli, Teoria<br />

iswavleba, rogorc vaWrobis safuZveli umetes stan<strong>da</strong>rtul<br />

saswavlo masalebSi <strong>da</strong> gamoiyeneba (sxva msgavs saeWvo ”TeoriebTan”<br />

erTad) saerTaSoriso ekonomikuri institutebis<br />

umravlesobis mier sakuTari politikis <strong>da</strong>sasabuTeblad.<br />

sxva magaliTebi safinanso seqtoris <strong>da</strong> kapitalis angariSis<br />

liberalizaciis, sajaro sawarmoebis privatizaciis, ekonomikuri<br />

momsaxurebis gakomerciulebis, inteleqtualuri sakuTrebis<br />

uflebebis <strong>da</strong> sxva Teoriebia.<br />

disfunqciuri elitebis waxaliseba gulisxmobs mb-isa <strong>da</strong><br />

ssf-is msgavsi institutebis mier rekomendirebuli politikisa<br />

<strong>da</strong> strategiebis Sedegad iseTi elitebis ganviTarebis<br />

xelSewyobas ganviTarebad qveynebSi, romelic industrializaciasa<br />

<strong>da</strong> ekonomikuri zr<strong>da</strong>s aferxebs. es elitebi, ZiriTa<strong>da</strong>d,<br />

Sedgeba safinanso seqtorsa <strong>da</strong> vaWrobaSi moqmedi pirebisgan<br />

<strong>da</strong> rentis-maZiebel 1 samTavrobo oficialuri pirebisagan.<br />

pirveli ori aixsneba mb-sa <strong>da</strong> ssf-s mier finansuri seqtoris<br />

saqmianobis maniakaluri waxalisebiTa <strong>da</strong> gar<strong>da</strong>maval<br />

ekonomikebSi saprocento ganakveTis zrdiT, xolo ukanaskneli<br />

warmoadgens am ori institutis mier makroekonomikuri<br />

stabilizaciis politikis argumentebis sa<strong>da</strong>rqveS sajaro moxeleebis<br />

xelfassa <strong>da</strong> pirobebze Tanmimdevruli Tav<strong>da</strong>sxmis<br />

gar<strong>da</strong>uval Sedegs. kidev erT disfunqciur elitas, romlis<br />

zr<strong>da</strong>c SeiniSneba ganviTarebad qveynebSi ganviTarebulis xel-<br />

Sesaxebi <strong>da</strong>xmarebis Sedegad, Tav<strong>da</strong>cvis samsaxurebia.<br />

ganviTarebuli qveynebis ganviTarebadze politikuri gavlenis<br />

varjiSi, Cveulebriv, im politikosebis mxar<strong>da</strong>Weris meSveobiT<br />

xdeba, romlebic cnobilni arian ganviTarebuli qveynebis<br />

interesebis mimarT megobruli ganwyobiT, miuxe<strong>da</strong>vad<br />

imisa, romel sistemas ekuTvnian _ demokratiuls Tu ara-demokratiuls.<br />

bunebrivia, sa<strong>da</strong>c yvelaferi kraxs ganicdis, rogorc<br />

uaxles warsulSi mox<strong>da</strong> eraysa <strong>da</strong> avRaneTSi, pir<strong>da</strong>piri<br />

samxedro variantis gamoyeneba xdeba.<br />

1 rentis Zieba aris termini, romelic gamoiyeneba korufciuli bunebis<br />

saqcielis <strong>da</strong>saxasiaTeblad (mTarg.)<br />

149


interviu hovard nikolasTan<br />

ganviTarebuli qveynebisTvis umniSvnelovaness warmoadgens<br />

Sromis saerTaSoriso <strong>da</strong>nawilebaSi mikuTvnebuli roli<strong>da</strong>n<br />

ganviTarebadi qveynebis Tav<strong>da</strong>Rwevis prevencia. umTavresad<br />

es niSnavs im erovnuli kapitalisturi ganviTarebis strategiebisTvis<br />

winaaRmdegobis gawevas, romelic ganaxorciel<strong>da</strong><br />

uaxles warsulSi aRmosavleT aziisa <strong>da</strong> CineTis ekonomikebSi.<br />

amas mivyavar kiTxvamde – ratom viTardeba zogi qveyana<br />

maSin, roca zogi siRaribeSi suls Rafavs? pasuxi martivia: is<br />

qveynebi, romlebic ganviTardnen, Sromis saerTaSoriso <strong>da</strong>nawilebaSi<br />

mikuTvnebuli rolisgan gaTavisufldnen <strong>da</strong> <strong>da</strong>iwyes<br />

konkurentunariani kapitalisturi ekonomikis Seneba. farTod<br />

ar aris cnobili, rom dRevandeli ganviTarebuli qveynebis<br />

dovlaTisTvis mTavar safrTxed, faqtobrivad, aRqmulia ganviTarebadi<br />

qveynebis erovnuli kapitalisturi ganviTareba,<br />

romelSic am qveynebis industriebi aRar emsaxureba ganviTarebuli<br />

qveynebis interesebs, aramed konkurencias uwevs maT<br />

maTsave bazrebze, awarmoeben ra imave saqonels, rasac ganvi-<br />

Tarebuli qveynebi.<br />

es garkveulwilad paradoqsulad mogeCvenebaT, radgan ganviTarebuli<br />

qveynebi <strong>da</strong> maT mier kontrolirebadi saerTaSoriso<br />

ekonomikuri institutebi (rogoricaa mb, ssf <strong>da</strong> mso)<br />

TiTqos ganviTarebadi qveynebis kapitalisturi ganviTarebis<br />

waxalisebiT arian <strong>da</strong>kavebuli. realurad ki maTi mizani aria<br />

(<strong>da</strong> yovelTvis iyo) sakuTari interesebis <strong>da</strong>cva. es niSnavs ganviTarebad<br />

qveynebSi <strong>da</strong>maxinjebuli kapitalisturi ganviTarebis<br />

xelSewyobas; iseTis, romelic ar uqmnis safrTxes ganviTarebul<br />

qveynebs erovnul sakuTrebaSi myofi biznesiT, romelsac<br />

SeuZlia maT bizness gauwios konkurencia globalur<br />

bazarze. es ukanaskneli faqti sakmaod cxadi xdeba imis gacnobierebis<br />

Semdeg, rom arc erT ganviTarebad qveyanas, romelic<br />

mb-isa <strong>da</strong> ssf-is yuradRebis qveS moeqca <strong>da</strong> ”<strong>da</strong>xmareba” miiRo,<br />

ar ganucdia ekonomikuri zrdis mdgradi swrafi tempi,<br />

yvela SemTxvevaSi ara am ori organizaciis rekomen<strong>da</strong>ciebis<br />

gaTvaliswinebis Sedegad. ”Si<strong>da</strong> samzareuloSi” Caxedulma, mbis<br />

yofilma mTavarma ekonomistma iozef stiglicma araerTxel<br />

aRniSna, rom mxolod is qveynebi iyvnen warmatebulebi, romlebmac<br />

ar misdies am ori institutis ”rCevas” <strong>da</strong> <strong>da</strong>xmarebas.<br />

stiglicma aseve aRniSna, rom 1990 w.w.-ebSi aSS-is mTavroba<br />

aqturad aqezeb<strong>da</strong> ssf-is ruseTis mier aSS-sTvis ekonomikuri<br />

safrTxis gawevis yvela safuZveli moespo. stiglicis mier<br />

sajaro ganacxadi<strong>da</strong>n cxadia <strong>da</strong>skvna: ssf-is mizani iyo prezi-<br />

150


dent elcinisdroindeli ruseTis kapitalisturi ganviTarebis<br />

ganadgureba. rasakvirvelia, am institutis mier ruseTis-<br />

Tvis advokatirebuli politikebis ufro yuradRebiani kvleva<br />

aCvenebs, rom isini ganviTarebadi qveynebis umetesobisTvis,<br />

gar<strong>da</strong>mavali ekonomikebis umetesobis CaTvliT, rekomen<strong>da</strong>ciebis<br />

msgavsia, rasac kidev <strong>da</strong>vubrundebi. kidev erTi argumenti<br />

imis <strong>da</strong>sa<strong>da</strong>stureblad, rom ganviTarebulma qveynebma aqtiurad<br />

scades erovnuli kapitalisturi ganviTarebis blokireba,<br />

gamodis mark kurtisis safuZvliani kvlevis Sedegad gamocemuli<br />

wigni<strong>da</strong>n saTauriT ”tyuilis qseli: britaneTis nadvili<br />

roli msoflioSi”. 1 am wignSi kurtisi sagareo saqmeTa saministros<br />

dokumentebs imis saCveneblad iyenebs, rom britaneTis<br />

gavleniani wreebis aRqmaSi maTi Tav<strong>da</strong>cvis realur safrTxes<br />

erovnuli kapitalisturi reJimebis ganviTareba warmoadgen<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> ara, vTqvaT, – komunisturi an socialisturi re-<br />

Jimebi. faqtobrivad, erovnul kapitalistur mTavrobebze<br />

Tav<strong>da</strong>sxmebi xSirad komunizmis safrTxiT iyo gamarTlebuli.<br />

kurtiss britaneTis am orpirobis araerTi magaliTi mohyavs.<br />

kiTxva. dRevandel dRes ganviTarebis sferoSi mimdinare<br />

diskursi umetesad siRaribis garSemo trialebs, misi ukiduresi<br />

formebis msoflioSi ganaxevrebac ki aris miznad <strong>da</strong>saxuli<br />

2015 wlisTvis. amisaTvis jefri saqsi, gaeros generaluri<br />

mdivnis kofi ananis specialuri mrCeveli <strong>da</strong> gaeros mileniumis<br />

proeqtis direqtori, axali meTodis SemoRebas advokatirebs,<br />

romelsac is klinikur ekonomikas uwodebs. saqsi<br />

uars acxadebs siRaribis a<strong>da</strong>mianebis sizarmaciTa <strong>da</strong> mTavrobebis<br />

korumpirebulobiT axsnaze <strong>da</strong> mouwodebs ”geografiuli<br />

izolaciis, <strong>da</strong>avadebebisa <strong>da</strong> bunebrivi katastrofebis ga<strong>da</strong>wyvetadi<br />

problemebis” mogvarebisken soflis meurneobis<br />

waxalisebiT, sabaziso jan<strong>da</strong>cvis gaumjobesebiT, pirvelad <strong>da</strong><br />

profesiul ganaTlebaSi investirebiT, sufTa wylisa <strong>da</strong> sanitaruli<br />

pirobebisa <strong>da</strong> soflebSi eleqtroenergiis uzrunvelyofiT.<br />

rogor fiqrobT, SeZlebs es, rogorc is uwodebs, 5<br />

didi intervencia siRaribis mankieri wris garRvevas?<br />

pasuxi. siRaribis <strong>da</strong>Zlevis strategiebi romelTa pirvelad<br />

<strong>da</strong> umTavres fokuss ar Seadgens swrafi ekonomikuri<br />

zrdis waxaliseba, sinamdvileSi verasodes SeZleben siRaribis<br />

<strong>da</strong>Zlevas mdgradi saxiT. uaresi, maT SeiZleba gaaRrmavon<br />

kidec siRaribe grZelvadian perspeqtivaSi politikosebisa <strong>da</strong><br />

1 “Web of Deceit: Britain’s Real Role in the World”<br />

ganviTarebis <strong>evropuli</strong> diskursi<br />

151


interviu hovard nikolasTan<br />

sxvebis realuri amocanis ga<strong>da</strong>Wraze yuradRebis gafantvis<br />

Sedegad. am konteqstSi mniSvnelovania ganviTarebad qveyneb-<br />

Si ekonomikuri zrdisa <strong>da</strong> siRaribis aRmofxvris strategiebze<br />

xSirad Semxvedri gaugebrobis axsna. xSirad moismenT,<br />

rom mb-sa <strong>da</strong> ssf-s <strong>da</strong> maTTan <strong>da</strong>kavSirebuli ormxrivi <strong>da</strong>xmarebis<br />

procesebis problema imaSi mdgomareobs, rom isini ekonomikur<br />

zr<strong>da</strong>s astimulireben siRaribis <strong>da</strong>Zlevis xarjze.<br />

Tumca, zemoTxsenebuli<strong>da</strong>n naTeli un<strong>da</strong> iyos, rom am strategiebsa<br />

<strong>da</strong> procesebs Zalian cota esaqmebaT ekonomikuri<br />

zrdis waxalisebasTan. amgvarad, isini ara marto naklebad<br />

arian <strong>da</strong>interesebuli siRaribis <strong>da</strong>ZleviT, aramed ekonomikuri<br />

zrdis waxalisebis naklebi interesi aqvT. swrafi ekonomikuri<br />

zrdis xelSewyoba <strong>da</strong> Sesabamisad, siRaribis mdgradi<br />

Semcireba SesaZlebelia mxolod agresiuli erovnuli kapitalisturi<br />

ganviTarebis procesis Sedegad miviRoT, romlis<br />

mizania mrewvelobis sferoSi <strong>da</strong>saqmebuli im kompaniebis<br />

waxaliseba, romlebic jiqurad SeebrZolebian konkurenciul<br />

asparezze ganviTarebuli qveynebis kompaniebs maTsave<br />

bazrebze. swored amitom, gasakviri ar un<strong>da</strong> iyos, rom siRaribis<br />

udides Semcirebas uaxloes warsulSi adgili hqon<strong>da</strong><br />

aRmosavleT aziasa <strong>da</strong> CineTSi, msoflios uswrafesad ganvi-<br />

Tarebad nawilSi, maSin, roca msoflios im nawilSi, romelic<br />

ganviTarebuli qveynebisa <strong>da</strong> maTi globaluri ekonomikuri<br />

insitutebis yuradRebis centrSia, siRaribe sul ufro<br />

Rrmavdeba.<br />

axla mivubrundeT sxva mniSvnelovan sakiTxs, rom zrdis<br />

procesebis warmatebiT <strong>da</strong>Zvris Semdeg ganviTarebadma qveynebma<br />

un<strong>da</strong> uzrunvelyon am procesis ekonomikuri sargeblis<br />

mniSvnelovani wilis ga<strong>da</strong>tana mosaxleobis umravlesobis sacxovrebeli<br />

stan<strong>da</strong>rtebis amaRlebaSi. cnobilia, rom amis<br />

Cagdebas SeuZlia Tavad zrdis procesi safrTxeSi Caagdos<br />

socialuri <strong>da</strong> politikuri deformirebis gamo. amdenad, ekonomikuri<br />

zrdis nayofis ga<strong>da</strong>nawilebis mxolod sabazro Zalebis<br />

amara <strong>da</strong>toveba ar SeiZleba. saxelmwifos sWirdeba am<br />

procesSi aqtiuri CarTva. Tumca, <strong>da</strong> esec mniSvnelovania, am<br />

procesma ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>azaralos ekonomikuri zr<strong>da</strong>. es imitom,<br />

rom siRaribis mdgradi <strong>da</strong>Zleva mdgradi ekonomikuri zrdis<br />

procesis gareSe SeuZlebelia. ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>viviwyoT, rom ganviTarebadi<br />

qveynebis umravlesobaSi arsebul saSinel siRaribes<br />

swored dinamiuri zrdis procesis ararseboba udevs<br />

safuZvlad.<br />

152


ganviTarebis <strong>evropuli</strong> diskursi<br />

kiTxva. ukve meore aTwleulia, rac ”socialisturi bloki”<br />

<strong>da</strong>iSala <strong>da</strong> axlad aRmocenebul qveynebs gar<strong>da</strong>maval mdgomareobaSi<br />

myofni ewo<strong>da</strong>T. amasobaSi maTSi mimdinare cvlilebebi<br />

gaanalizebul iqna mb-is araerT kvlevaSi, tranzitulobis<br />

(gar<strong>da</strong>mavlobis) fenomenis Sesaswavlad Seiqmna axali institutebi,<br />

SemuSav<strong>da</strong> specifiuri indikatorebi <strong>da</strong> maT mixedviT<br />

qveynebis ranJirebac ki mox<strong>da</strong>. magaliTisTvis, mb-isa <strong>da</strong> ssfis<br />

mier a.w. 12 seqtembers gamocemuli angariSis mixedviT saxelwodebiT<br />

”biznesis warmoba 2006-Si: dsT-s ekonomikebi reformis<br />

temps aviTareben”, saqarTvelo reformebis ganxorcielebis<br />

mxriv regionSi pirvel, xolo msoflioSi meore adgilze<br />

<strong>da</strong>saxel<strong>da</strong>. ras fiqrobT, ra ekonomikuri perspeqtivebi<br />

aqvT saqarTvelos msgavs qveynebs?<br />

pasuxi. am kiTxvaze pasuxis winasityvaobaSi un<strong>da</strong> vaRiaro,<br />

rom saqarTvelos ekonomikis eqsperti ar var. amdenad, gTavazobT<br />

kiTxvaze pasuxi yofil sabWoTa blokisa <strong>da</strong> aRmosavleT<br />

evropis qveynebSi (romelTac xSirad ”tranzitul ekonomikebad”<br />

moixsenieben) mimdinare zogadi reformebis WrilSi gavce.<br />

mTavari sakiTxi, rasac min<strong>da</strong> am dros Sevexo, aris is, rom<br />

ufro kapitalistur gzaze qveynis ga<strong>da</strong>myvan reformebs aqvT<br />

qveynisTvis sargeblis motanis potenciali ekonomikuri<br />

zrdisa <strong>da</strong> ayvavebis waxalisebis saxiT. Tumca, isini ar un<strong>da</strong> gavaigivoT<br />

gar<strong>da</strong>maval periodSi myof, an Tun<strong>da</strong>c, sazogadod,<br />

ganviTarebad qveynebisTvis mb-isa <strong>da</strong> ssf-is mier rekomendirebul<br />

e.w. pro-sabazro reformebTan. es imitom, rom rogorc<br />

adre vaxsene, am institutebis mier rekomendirebuli reformebi<br />

Tavisi arsiT kapitalisturi ganviTarebis waxalisebas ki<br />

ar emsaxurebian, aramed ganviTarebuli qveynebis sasargeblod<br />

maT globalur ekonomikaSi integracias. amis gasagebad ganvixiloT<br />

gar<strong>da</strong>vamali ekonomikisTvis sajarod gacxadebuli<br />

dRemde arsebuli rekomen<strong>da</strong>ciebi.<br />

pirveli, rasac SevamCnevT aris is, rom mb-isa <strong>da</strong> ssf-is mier<br />

marTuli<strong>da</strong>n sabazro ekonomikaze adreul gar<strong>da</strong>maval periodSi<br />

TiTqmis ar xdeba zr<strong>da</strong>ze orientirebuli ekonomikuri<br />

strategiebis, gansakuTrebiT aRmosavleT aziisa <strong>da</strong> CineTis<br />

ekonomikebis mier ganxorcielebuli eqsportze orientirebuli<br />

mrewvelobis msgavsi procesebis waxaliseba. amis nacvlad<br />

gar<strong>da</strong>maval ekonomikebSi am institutebis pirveladi fokusia<br />

makroekonomikuri stabilizacia, an ufro martivad rom<br />

vTqvaT, inflaciis gakontroleba. amis erTi uSualo Sedegia<br />

153


interviu hovard nikolasTan<br />

saprocento ganakveTis swrafi zr<strong>da</strong> <strong>da</strong> amiT sasworis ga<strong>da</strong>xra<br />

industriuli saqmianobisgan miRebuli mogebi<strong>da</strong>n finansur<br />

an gasesxebasTan <strong>da</strong>kavSirebulze. mraval gar<strong>da</strong>maval ekonomikaSi<br />

pirvel wlebSi mTavrobis valis saprocento ganakve-<br />

Ti dolarze gaangariSebiT wliur 30%-mde avar<strong>da</strong>. es niSnavs,<br />

rom mrewveloba kerZo <strong>da</strong>finansebis efeqtur SimSils ganicdi<strong>da</strong>.<br />

amave dros, imave <strong>da</strong>usabuTebeli markoekonomikuri<br />

stabilizaciis interesebSi, sawyis etapze mox<strong>da</strong> valutis<br />

gacvlis kursebis <strong>da</strong>fiqsireba, ramac gar<strong>da</strong>maval inflaciur<br />

garemoSi maTi masiuri <strong>da</strong> swrafi revalvacia gamoiwvia.<br />

aman ufro metad <strong>da</strong>aziana industriuli seqtori, gansakuTrebiT<br />

misi eqsportze orientirebuli nawili. Sesabamisad,<br />

mox<strong>da</strong> farTo deindustrializacia, rac, mc<strong>da</strong>rad braldeba<br />

yofili sabWoTa sistemis moZvelebul produqciul <strong>da</strong> teqnologiuri<br />

bazas. cxadia, rom am ukanasknelsac miuZRvis<br />

wili, magram arnaxulma saprocento ganakveTma <strong>da</strong> saocrad<br />

ga<strong>da</strong>fasebulma valutis gacvlis kursma viTarebis <strong>da</strong>mZimebaSi<br />

lomis wvlili Seitana.<br />

gar<strong>da</strong>maval ekonomikebSi ekonomikuri katastrofis agorebis<br />

dros ssf-isa <strong>da</strong> mb-is (<strong>da</strong> evropis ganviTarebis bankis) mier<br />

waxalisebuli politika moicav<strong>da</strong> sabiTumo fasebis liberalizacias,<br />

farTomasStabian privatizacias, saxelmwifo <strong>da</strong>qvemdebarebaSi<br />

myofi msxvili samrewvelo <strong>da</strong>wesebulebebis<br />

<strong>da</strong>Slas <strong>da</strong> vaWrobisa <strong>da</strong> kapitalis moZraobis liberalizacias.<br />

seqtoris doneze yuradReba eTmobo<strong>da</strong> finansur seqtors,<br />

nedleulis amoRebas, eqsportze orientirebul soflis meurneobas,<br />

ucxour Senatanze <strong>da</strong>mokidebul samrewvelo produqcias<br />

<strong>da</strong> zogierTi (finansuris gar<strong>da</strong>) momsaxurebis <strong>da</strong>rgis ganviTarebas,<br />

rogoricaa turizmi. aq, albaT, mniSvnelovania imis<br />

aRniSvna, rom sabWoTa respublikebis umravlesoba waxalisebul<br />

iqna ganeviTarebinaT nedleulis warmoeba, maSin, roca yofili<br />

socialisturi aRmosavleT evropis qveynebSi _ ucxour,<br />

gansakuTrebiT evropul Senatanze <strong>da</strong>mokidebuli mrewvelobaa.<br />

aseve sayuradReboa samuSao SesaZleblobebis mongrevis<br />

Sedegad gar<strong>da</strong>mavali ekonomikebi<strong>da</strong>n ganviTarebulSi gamdinare<br />

samuSao Zala <strong>da</strong>balkvalificirebuli Sromatevadi <strong>da</strong>valebebis<br />

Sesasruleblad, romlebsac droTa ganmavlobaSi<br />

ganviTarebuli qveynebis muSakebi sul ufro naklebad Tanxmdebian,<br />

yvela SemTxvevaSi im anazRaurebiT, rac maTze gaicema.<br />

mb-isa <strong>da</strong> ssf-s mier ar mox<strong>da</strong>ra gar<strong>da</strong>maval ekonomikeb-<br />

154


ganviTarebis <strong>evropuli</strong> diskursi<br />

Si arc erTi produqciis warmoebis waxaliseba, romlebic konkurencias<br />

gauwev<strong>da</strong> ganviTarebulSi nawarmoebs. marTlac, na-<br />

Telia, rom potenciurad saSiSi mrewveloba Cumad, <strong>da</strong> zogjer<br />

arc ise Cumad, iqna moSlili.<br />

es yvelaferi imas niSnavs, rom gar<strong>da</strong>maval qveynebSi mimdinare<br />

mb-isa <strong>da</strong> ssf-is mier naqebi ekonomikuri reformebi ar<br />

aris im tipis, rom momavalSi nebismiers am qveynebi<strong>da</strong>n warmatebuls<br />

gaxdis. sinamdvileSi am ori institutis mier gar<strong>da</strong>maval<br />

ekonomikaSi mimdinare reformis mowoneba e.w. ”sasikvdilo<br />

kocnaa”. mxolod imis gaxseneba sakmarisia, ra enTuziazmiT<br />

gamoexmaura orive organizacia ruseTSi kapitalis angariSis<br />

<strong>da</strong> finansuri bazris liberalizacias rublis kraxis win,<br />

an maT mier argentinis mier 1990 w.w.-ianebSi ganxorcielebuli<br />

ekonomikuri strategiis arakvalificiuri mxar<strong>da</strong>Wera, ramac<br />

gamoiwvia gviandel 1990 w.w.-ebSi masobrivi ekonomikuri<br />

krizisi.<br />

intervius uZRvebo<strong>da</strong> irma alfeniZe<br />

155


156<br />

<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong><br />

ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea


nacionalizmi <strong>da</strong> ganaTleba<br />

zaza firaliSvili<br />

SesaZloa, vinmesTvis moulodneli an miuRebelic ki iyos,<br />

magram, vfiqrob, rodesac ganaTlebaze vsaubrobT, sakiTxi,<br />

upirvelesad, axali <strong>qarTuli</strong> nacionalizmis ragvarobaze<br />

un<strong>da</strong> <strong>da</strong>isvas: ras SeiZleba niSnavdes <strong>qarTuli</strong> nacionalizmi<br />

dRes, aq <strong>da</strong> axla, im samyaroSi, romelSic aRmovCndiT?<br />

vfiqrob, yvelaze mokle <strong>da</strong>, imavdroulad, zogadi pasuxi<br />

am kiTxvaze Semdegi iqnebo<strong>da</strong>: es niSnavs, rom Cveni <strong>sazogadoeba</strong><br />

<strong>da</strong> TiToeuli Cvengani adeqvaturi un<strong>da</strong> iyos im samyarosi,<br />

romelSic varT. am rakursSi ganaTleba nacionalizmis<br />

instrumentad iqceva. es ufro cxadi gaxdeba, Tu erTxel kidev<br />

gavixsenebT, rom nacionalizmi niSnavs ara im karikaturul<br />

nacional-fetiSizms, romelic sakmaod didi xnis ganmavlobaSi<br />

axden<strong>da</strong> Cveni sasicocxlo Zalebis paralizebas <strong>da</strong>,<br />

erTgvari, istoriuli kunstkameris eqsponatebad gvaqcev<strong>da</strong><br />

yvelas, aramed survils, rom Cven, rogorc koleqtiurma personam,<br />

ganacxadi gavakeToT, rom Cven aq <strong>da</strong> axla varsebobT,<br />

rom Cvens arsebobas Rirseba aqvs <strong>da</strong> rom aq, Cveni kulturis<br />

sxeulSi SesaZlebelia raRac Zalze mniSvnelovani <strong>da</strong>ibados.<br />

nacionalizmi xom Rirseuli arsebobis nebis manifestirebaa<br />

<strong>da</strong> ara warsulis sxeulze parazitireba. bolSevizmi swored<br />

am ukanasknelad aqcev<strong>da</strong> rusul imperiaSi moqceuli xalxebis<br />

“nacionalizmebs” <strong>da</strong> amiT axden<strong>da</strong> maTi istoriuli Zalebis<br />

paralizebas. erTi mxriv, es TiTqos nacionalizmi iyo,<br />

magram – istoriulad unayofo <strong>da</strong> xelTupyari. nacionalizmi<br />

aq <strong>da</strong> axla yofnis nebaa <strong>da</strong> ganaTlebis sistemac swored<br />

amgvari nacionalizmis upirvelesi iaraRia. ganaTleba swored<br />

sazogadoebis istoriul iaraRad esmo<strong>da</strong>T napoleonis<br />

okupaciis droindel prusielebs, meiZis an meore msoflio<br />

omis Semdgomi epoqebis iaponelebs, Tanamedrove Cinelebs Tu<br />

koreelebs.<br />

preteristuli nacional-fetiSizmi sakuTar Tavs aiZulebs,<br />

rom mxolod erTxel <strong>da</strong> samu<strong>da</strong>mod <strong>da</strong>dgenil istoriul<br />

formebSi iarsebos <strong>da</strong> gamudmebiT iglovos warsulis<br />

gamo. ara<strong>da</strong>, TiTqos cxadi un<strong>da</strong> iyos, rom Tuki raime boro-<br />

157


zaza firaliSvili<br />

teba arsebobs amqveynad, pirvel rigSi, es aris sulierebis<br />

<strong>da</strong>konservebis survili <strong>da</strong> amaze jer kidev saxarebaSia laparaki.<br />

rac ufro didia amgvari <strong>da</strong>konservebisaken miswrafeba,<br />

miT metia sazogadoebis araadeqvaturobis xarisxi <strong>da</strong> miT<br />

ufri cxadia, rom amgvari <strong>sazogadoeba</strong> ver gauZlebs istoriul<br />

gamoc<strong>da</strong>s.<br />

ganvlilma orma aTeulma welma naTlad <strong>da</strong>gvanaxa, Tu raoden<br />

didia Cveni sazogadoebis araadeqvaturobis xarisxi <strong>da</strong><br />

amaSi lomis wili swored mankier ganaTlebis sistemas miu-<br />

ZRvis. ganaTleba, rogorc sabWoTa sinamdvilesTan Rirseuli<br />

a<strong>da</strong>ptaciis gza, uzneoc iyo <strong>da</strong> absurdulic. ufro metic, sab-<br />

WoTa sinamdvile Tavisi istoriuli eqsperimentis mizeziT Tavad<br />

iyo sruliad araadeqvaturi <strong>da</strong> Sob<strong>da</strong> personebs, romlebic,<br />

rogorc merab mamar<strong>da</strong>Svili ambob<strong>da</strong>, “iq ar arian, sa<strong>da</strong>c<br />

arian”. am sinamdvileSi <strong>qarTuli</strong> inteleqtualuri elitis<br />

mier SemuSavebul iqna ganaTlebis aradeklarirebuli <strong>da</strong> araformaluri<br />

koncefcia, romelic gansakuTrebiT intensiurad<br />

80-ian wlebSi amuSav<strong>da</strong>. igi umTavres amocanad personis kulturis<br />

<strong>da</strong>konservebuli formebiT aRWurvas miiCnev<strong>da</strong>. amiT<br />

kulturac un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>rCeniliyo <strong>da</strong> personac, rogorc misi<br />

agenti <strong>da</strong> maSin amaSi logikac iyo <strong>da</strong> gamarTlebac.<br />

amasTan, meores mxriv, am tendenciam ganaTlebis ideis centrSi<br />

eTnogenetikuri narativebis moZaleba gamoiwvia. istoriuli<br />

<strong>da</strong> filologiuri codna zoga<strong>da</strong>d ganaTlebis sinonimad<br />

iqca. Tavad ganaTlebam ki, amgvari calganzomilebianobis<br />

gamo, erTgvari traibaluri iniciaciis elferi miiRo _<br />

am gamoTqmas yovelgvari ironiis gareSe viyeneb. igi, pirvel<br />

rigSi, niSnav<strong>da</strong> personis inkorporacias kulturis gaxevebul<br />

formebSi. calke saubris Temaa, Tu ra sabediswero Sedegi<br />

iqonia aman Cvens bedze <strong>da</strong>moukideblobis mopovebis pirveli<br />

wlebis ganmavlobaSi. politikuri <strong>da</strong> sazogadoebrivi<br />

qcevis arqetipebi mTlianad istoriul-filologiuri imperativebiT<br />

aRmoCn<strong>da</strong> konstruirebuli. Tuki manam amis saSualebas<br />

bolSeviki ideologebi ar gvaZlevdnen, 80-iani wlebi<strong>da</strong>n<br />

Cveni saskolo programebi, yovelgvari saRi azris sawinaaRmdegod,<br />

ga<strong>da</strong>ivso kulturis <strong>da</strong>konservebuli produqtebiT.<br />

yvelani vcdilobdiT ara imas, rom rogorc istoriuli<br />

persona, erTiani sakomunikacio sivrcis Tanamonawileni gavmx<strong>da</strong>riyaviT,<br />

aramed, Cven<strong>da</strong> uneburad, vqmnidiT erTgvar<br />

utopiur inteleqtualur garemos, romelsac Tavisi dro <strong>da</strong><br />

Tavisi sivrce hqon<strong>da</strong>.<br />

158


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

sxvagvarad Tu vityviT, Cven <strong>da</strong>vadeqiT gzas, romelsac Zalze<br />

xSirad adgebian xolme mcire erebi: ganaTlebis sistemas<br />

upiratesad viSveliebdiT rogorc instruments imisa, rom<br />

istoriaSi axlad <strong>da</strong>brunebulebs sakuTari Rirseba <strong>da</strong> Rirebuleba<br />

<strong>da</strong>gve<strong>da</strong>sturebina <strong>da</strong> TiTqmis ugulebelyofil iqna is<br />

amocana, romelic ukve vaxseneT: personisa <strong>da</strong> sazogadoebis<br />

adeqvaturobis amocana.<br />

<strong>da</strong>moukideblobis mopovebis Semdeg situacia kidev ufro<br />

garTul<strong>da</strong>: saqarTvelos istoriis erTsa <strong>da</strong> imave programas<br />

xSirad erTi <strong>da</strong> imave saxelmZRvaneloebiT axalgazrdebi<br />

erTnairad swavlobdnen skolebsa <strong>da</strong> umaRles saswavlebleb-<br />

Si. ufro metic, gamoica saxelmZRvaneloebi, romlebSic maTematikur<br />

kanonzomierebaTa interpretacia istoriuli faqtebiT<br />

Tu kulturis ZeglTa arqiteqturis meSveobiT xdebo<strong>da</strong>.<br />

istorikosebi <strong>da</strong> filologebi nacionaluri religiis<br />

erTgvar qurumebad ufro gaiazrebodnen, vidre ganmanaTleblebad.<br />

un<strong>da</strong> gamovtydeT, rom ganaTlebis sistema xSirad Zalze<br />

ucnauri metafizikuri tvirTis qveS aRmoCn<strong>da</strong> moqceuli.<br />

<strong>da</strong> es gagrZel<strong>da</strong> manam, sanam Tan<strong>da</strong>Tan ar <strong>da</strong>viwyeT imis gaazreba,<br />

rom iq ara varT, sa<strong>da</strong>c varT <strong>da</strong> rom samyaro ulmobelia<br />

im yvela sazogadoebis mimarT, romelsac zRvari ver gauvlia<br />

mavanTa nacional-utopiur fantaziebsa <strong>da</strong> sinamdviles<br />

Soris.<br />

cxadia, kulturuli identobis uzrunvelyofa ganaTlebis<br />

nebismieri sistemis erT-erTi aucilebeli mizania, ufro metic<br />

– fun<strong>da</strong>menturi mizani. Cven ki igi, bevrwilad, paTetikuri<br />

nacionalizmis substanciiT moqsovil im inteleqtualur<br />

sacobad vaqcieT, romelmac amdeni argumenti misca ultraliberaluri<br />

<strong>da</strong> pragmatuli ganaTlebis momxreebs. es iyo aSkara<br />

Cixi. amgvar koncefcias esaWiroebo<strong>da</strong> ara pirovneba, aramed<br />

egzotikuri niRabi, romelic sruluflebianad CaerTvebo<strong>da</strong><br />

im fsevdoepikur <strong>da</strong> yalbi paTetikiT gaJRenTil speqtaklSi,<br />

romelic mavani ideologebisaTvis “erovnulis” sinonimi<br />

iyo. ganaTlebis, rogorc kulturuli identobis uzrunmvelmyofi<br />

fenomenis, funqcia hipertrofirebul iqna <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>fara<br />

yvela sxva funqcia.<br />

ganaTlebis sistemas brmad mindobili tipiuri mowafe moklebuli<br />

aRmoCn<strong>da</strong> im lingvistikas, romelic mas am utopiuri<br />

inteleqtualuri garemos farglebs gareT sakomunikacio sivrcis<br />

monawiled gaxdi<strong>da</strong>. igi naklebad situaciuri, qmediTi <strong>da</strong><br />

adeqvaturi iyo. ara<strong>da</strong>, araadeqvaturi <strong>da</strong>, Sesabamisad, afun-<br />

159


zaza firaliSvili<br />

qciuri persona ubedurebaa sakuTari TavisTvisac <strong>da</strong> garemomcvelebisTvisac.<br />

amiT Cven gamovkveTeT ganaTlebis sistemis meore SesaZlo<br />

funqcia: es aris personisa <strong>da</strong> sazogadoebis unari, srulfasovnad<br />

miiRon monawileoba im sakomunikacio sivrceSi, romelic<br />

Tanamedrove samyaros raobas gansazRvravs. swored es<br />

akl<strong>da</strong> Cvens ganaTlebis sistemas <strong>da</strong> Tav<strong>da</strong>pirveli Canafiqris<br />

Tanaxmad, ganaTlebis reforma swored am disbalansis winaaRmdeg<br />

iyo mimarTuli <strong>da</strong> am werilis avtoric mTlianad uWer<strong>da</strong><br />

mas mxars.<br />

yovelgvari pe<strong>da</strong>gogikis kulturuli identobis uzrunvelyofaze<br />

aranakleb mniSvnelovani amocana xom personaSi<br />

(<strong>da</strong>, Sedegad, mTels <strong>sazogadoeba</strong>Si) sxva personebTan (<strong>da</strong>, ma-<br />

Sasa<strong>da</strong>me mTel <strong>da</strong>narCen samyarosTan) sakomunikacio sivrcis<br />

formirebis unaris gaviTarebaa. mowafes un<strong>da</strong> SevTavazoT<br />

erTgvari formalizebuli inteleqtualuri garemo, romel-<br />

Sic sxvebTan erTad SeZlebs moZraobas <strong>da</strong> romlebic ar iqneba<br />

mxolod hermetul mTlianobad gagebuli nacionaluri<br />

kulturis nayofi. persona un<strong>da</strong> eziaros im paradigmebs, romlebic<br />

mas funqcionalursa <strong>da</strong> komunikabelurs gaxdis. es<br />

aris elementaruli ganaTlebis safexuri (nu avurevT mas <strong>da</strong>wyebiT<br />

ganaTlebaSi), Tu SeiZleba iTqvas, ganaTlebis aucilebeli<br />

minimumi.<br />

samarTlebriv normas xSirad gansazRvraven, rogorc zneobis<br />

minimums. igi ar aris Tavad zneoba, igi zneobis is minimumia,<br />

romelic a<strong>da</strong>mianTa TanacxovrebisaTvis aris aucilebeli.<br />

igi, Tu SeiZleba iTqvas, formalizebuli zneobis garemoa. amis<br />

analogiurad, ganaTlebis minimumi ar aris Tavad ganaTleba.<br />

igi, samarTlebrivi normis msgavsad, ganaTlebis im minimums gamoxatavs,<br />

romelic garduvalia sazogadoebisaTvis. winaaRmdeg<br />

SemTxvevaSi, kulturac, zneobaca <strong>da</strong> religiac ki im destruqciuli<br />

potencialis msxverplad SeiZleba iqces, romelic<br />

hermetulobisa <strong>da</strong> TviT<strong>da</strong>konservebisadmi eqskluzivistur<br />

miswrafebaSi imaleba. amitomac SeiZleba vTqvaT, rom kanonica<br />

<strong>da</strong> codnac (ganaTlebis minimumis azriT) Cveni Tanaarsebobis<br />

formaluri garduvalobania <strong>da</strong> erTiani sakomunikacio<br />

sivrcis Seqmnis Taobaze erTgvari socialuri konvenciis<br />

produqtebs warmoadgens.<br />

ver vityvi, rom ganaTlebis reformis es wanamZRvari aramarTlzomieria.<br />

ufro metic, mas Cveni inteleqtualuri<br />

cxovreba un<strong>da</strong> gamoeyvana im karCaketilobi<strong>da</strong>n, romlis mi-<br />

160


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

xedviTac e.w. kosmopolituri mecnierebebi (fizika, maTematika,<br />

sociologia <strong>da</strong> sxvani) araerovnul fenomenebad gaiazrebo<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> wamoWril kiTxvebze pasuxebs istoriasa <strong>da</strong> literaturaSi<br />

veZebdiT.<br />

merab mamar<strong>da</strong>Svili fizikis institutSi erT-erTi gamosvlisas<br />

saubrob<strong>da</strong> imaze, Tu gonebis sizarmace rogor Sobs<br />

amalgamebs, anu im situaciaze, rodesac raRac sicxades, <strong>da</strong>fiqrebis<br />

gareSe, meore azrTan erTad iReb. magaliTad, Tu vinmes<br />

<strong>da</strong>veTanxmeT, rom <strong>sazogadoeba</strong> araagresiuli un<strong>da</strong> iyos<br />

seqsualuri umciresobebis mimarT, maSin amalgamis ZaliT imazec<br />

un<strong>da</strong> <strong>da</strong>Tanxmde, rom homoseqsualistebs pativi un<strong>da</strong> sce<br />

<strong>da</strong> sajaro<strong>da</strong>c un<strong>da</strong> gamoxato es; Tu <strong>da</strong>Tanxmdi, rom religiuri<br />

umciresobebi ar un<strong>da</strong> devno, maSin marTlmadidebeli eklesiis<br />

rRvevazec un<strong>da</strong> izruno; Tu aRiareb, rom <strong>qarTuli</strong> sulierebis<br />

safuZveli marTlmadidebeli qristianobaa, maSin amas<br />

isic un<strong>da</strong> <strong>da</strong>umato, rom yvela sxva aRmsarebloba nebismieri<br />

xerxiT un<strong>da</strong> ganidevnis; Tu aRiareb, rom genderuli Tanasworoba<br />

sikeTea, isic un<strong>da</strong> aRiaro, rom ufali “mama RmerTad” ar<br />

un<strong>da</strong> moixseniebodes (amis magaliTebi ukve arsebobs sxva<strong>da</strong>sxva<br />

eklesiebSi). es is inteleqtualuri maxea, romelSic maSinve<br />

aRmoCndebi, rogorc ki fiqrs <strong>da</strong>anebeb Tavs, rogorc ki<br />

sworxazovan logikas gahyvebi, rom Tu <strong>da</strong>savluri kulturuli<br />

<strong>da</strong> politikuri orientacia gaqvs, “qoqola <strong>da</strong>ayaras” JanrSi<br />

un<strong>da</strong> agino ruseTs.<br />

msgavsi amalgamebi Cvens wyevlad iqca bolo oci wlis ganmavlobaSi.<br />

saqarTveloSi xom uyvarT farTo monasmebi <strong>da</strong>, Sesabamisad,<br />

iolad eqcevian amalgamaTa tyveobaSi. un<strong>da</strong> vaRiaroT,<br />

rom ganaTlebis reformac mis maxeSi aRmoCn<strong>da</strong>, yovel<br />

SemTxvevaSi, misken mieqaneba: Tu cxadia, rom nacional-feti-<br />

Sizmisa <strong>da</strong> nacional-misticizmiT <strong>da</strong>sneulebuli ganaTlebis<br />

sistema istoriulad impotent <strong>sazogadoeba</strong>s ayalibebs, isic<br />

un<strong>da</strong> miiRo, rom misgan kulturuli identobis uzrunvelyofis<br />

yvela niSani un<strong>da</strong> ganidevnos, uaryofili un<strong>da</strong> iqnas is paradigmebi,<br />

romelTa wyalobiTac Cven qarTvelebi gvqvia <strong>da</strong> ara<br />

sxva vinme. Tu cxadia, rom un<strong>da</strong> gamovideT uunaro egzotikuri<br />

niRbebis mdgomareobi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> Tanamedrove samyaros adeqvaturni<br />

gavxdeT, maSin uari un<strong>da</strong> vTqvaT yvelafer imaze, rac<br />

gangvasxvavebs saSualo yoveldRiur amerikelisagan, Svedisagan<br />

<strong>da</strong> sxv. <strong>da</strong> Tu pirvel etapze ganaTlebis reforma ase Tu<br />

ise inarCuneb<strong>da</strong> wonasworobas am or poluss Soris, yovel Sem-<br />

TxvevaSi, deklarirebis doneze mainc, saukeTeso <strong>qarTuli</strong><br />

161


zaza firaliSvili<br />

tradiciisamebr dRes gaCn<strong>da</strong> saSiSroeba, rom iniciativas xel-<br />

Si igdeben isini, vinc yvelaze iolad eqceva am ukve axali amalgamebis<br />

tyveobaSi.<br />

<strong>da</strong> saqme mxolod ganaTlebis sistemas ar Seexeba. sul ramdenime<br />

wlis win CvenSi popularuli iyo Teoriebi, romelTa Tanaxma<strong>da</strong>c<br />

tradiciuli <strong>Rirebulebebi</strong> liberaluri <strong>da</strong> demokratiuli<br />

<strong>Rirebulebebi</strong>s <strong>da</strong>mkvidrebas uSli<strong>da</strong> xels. vfiqrob,<br />

mavanTa dekonstruqtivistuli meditaciebi, romlebiTac gaivso<br />

Cveni mas media <strong>da</strong> romlebic mravalricxovani seminarebisa<br />

<strong>da</strong> vorkSofebis mTavari Tema iyo, swored am saqmes emsaxurebo<strong>da</strong>.<br />

gaCndnen a<strong>da</strong>mianebi, romlebic araCveulebrivad xalisiT<br />

kisrulobdnen erovnuli kulturis sxeulis lpobis bacilaTa<br />

rols 1 . Tvalsa <strong>da</strong> xels Sua izrdebo<strong>da</strong> axali amalgamis<br />

maxeSi moqceulTa, erTgvar homo enjiotikus-Ta raodenoba.<br />

ultraliberaluri neomarqsizmi xom abstraqtuli a<strong>da</strong>mianis<br />

abstraqtuli uflebebis lingvistikaSia CaWerili <strong>da</strong><br />

isteriulad iSorebs Tavi<strong>da</strong>n yvelafers, ramac SeiZleba eWvi<br />

gauCinos.<br />

cxdia, tradiciuli <strong>Rirebulebebi</strong>, marTlac, SeiZleba<br />

aRmoCndes konfliqtSi samoqalaqo RirebulebebTan, magram es<br />

srulia<strong>da</strong>c ar SeiZleba imas niSnavdes, vizrunoT, rom gamosavali<br />

kulturis TviTmkvlelobaSi <strong>da</strong>vinaxoT. ara<strong>da</strong>, CvenSi<br />

arian a<strong>da</strong>mianebi, vinc cdilobs, rom liberaluri <strong>da</strong> demokratiuli<br />

<strong>Rirebulebebi</strong>s saxeliT kulturuli suicidis gziT waiyvanon<br />

<strong>sazogadoeba</strong>. saamiso instrumentad fsiqoanalizs iyenebn<br />

is a<strong>da</strong>mianebi, romlebic, rogorc mgonia, Tavad iyvnen <strong>da</strong><br />

arian yovlad banaluri oidipalurobis gamoxatulebani. maT-<br />

Tvis <strong>qarTuli</strong> suliereba liberaluri <strong>da</strong> demokratiuli<br />

aRmSeneblobis <strong>da</strong>myol <strong>da</strong> unebisyofo masalad un<strong>da</strong> qceuliyo<br />

<strong>da</strong> ara piriqiT, rogorc manamde gvegona yvelas: qarTul<br />

sulierebas demokratia un<strong>da</strong> moemarjvebina, rogorc Tavisi<br />

istoriuli <strong>da</strong> Tanamedrove garemoebebis adeqvaturi iaraRi.<br />

dRevandel samyaroSi xom mxolod demokratia iZleva erovnuli<br />

Zalebis mobilizebis saSualebas.<br />

1 erT-erT msgavs Tavyrilobaze erTma axalgazr<strong>da</strong> kacma vaJa-fSavela<br />

skatolangiiT <strong>da</strong>avadebulad moixsenia. (skatolangia – fsiqiuri <strong>da</strong>avadeba,<br />

romlis drosac avadmyofi ganavlis WamiT ikmayofilebs sqesobriv<br />

ltolvas). Tavi <strong>da</strong>vaneboT imas, Tu ramdenad samarTliani an<br />

zneobrivia amgvari gancxadeba. yuradReba mivapyroT imas, rom saqme<br />

isev <strong>da</strong> isev tipiur amalgamasTan gvaqvs: Tuki tradiciuli <strong>Rirebulebebi</strong><br />

xels uSlis demokratiis <strong>da</strong>mkvidrebas, maSin misi yvela forposti<br />

un<strong>da</strong> <strong>da</strong>ingres, maT Soris vaJas avtoritetic.<br />

162


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

ara<strong>da</strong>, Cven yvelas gvegona, rom Tavisuflebis xana dgebo<strong>da</strong>,<br />

rom laparaki iyo <strong>qarTuli</strong> sulierebis gaRviZebaze bol-<br />

Sevikuri SeboWilobisagan, rodesac am sulierebis imitireba<br />

xdebo<strong>da</strong> giganturi simRerisa <strong>da</strong> cekvis ansamblebiT an mavan-<br />

Ta nacional-utopiuri meditaciebiT. dRes ki gviwevs aRiareba,<br />

rom amalgamis ZaliT ganaTlebis idealad iqca saSualoyoveldRiuri<br />

<strong>da</strong>savlelis raRac ucnauri xateba.<br />

gavixsenoT filmi “puri <strong>da</strong> Sokoladi”. iq aris cnobili metafora:<br />

saqaTmeSi gamoketili italielebi SuriT adevneben<br />

Tvals Sveicareli axalgazrdebis laR cxovrebas. CvenSi xSirad<br />

axseneben xolme mas. igi, mavanTa azriT, araCveulebrivad<br />

Seesabameba <strong>qarTuli</strong> sulierebis dRevandel mdgomareobas.<br />

magram imave filmSi aris meore metaforac, saxeldobr, Tma-<br />

SeRebili italielis metafora. filmis mTavari gmiri Tmas<br />

iRebavs, raTa Sveicarelebs <strong>da</strong>emsgavsos <strong>da</strong> maTi samyaros Tanamonawile<br />

gaxdes. samwuxarod, Zalze seriozulia eWvi, rom<br />

ganaTlebis reforma miznad msgavsi TmaSeRebili italielebis<br />

tiraJirebis gziT midis.<br />

SevecadoT, problemas sxva mxri<strong>da</strong>nac SevxedoT. pe<strong>da</strong>gogis<br />

mizani konkretulia: man un<strong>da</strong> moZebnos swavlebis is formebi,<br />

romlebic konkretul mowafes konkretul inteleqtualur<br />

viTarebasTan dialogis reJimSi moaqcevs. imTaviTve cxadia,<br />

rom es ar gaxlavT erTi piris mier meorisaTvis informaciis<br />

ga<strong>da</strong>cemis ubralo procesi. nebismieri, Tun<strong>da</strong>c, erTi SexedviT<br />

umniSvnelo masalis miwodeba niSnavs, rom mimRebSi inteleqtis<br />

adeqvaturma mdgomareobam un<strong>da</strong> gaiRviZos. winaaRmdeg<br />

SemTxvevaSi, es ar iqneba cocxali procesi. maqs Seleri ganaTlebas<br />

sulis axal mdgomareobas uwodebs <strong>da</strong> amiT man sruliad<br />

zustad gamokveTa nebismieri pe<strong>da</strong>gogikis umTavresi amocana.<br />

mowafeSi un<strong>da</strong> gacocxldes sulieri dinamikis is ganzomilebebi,<br />

romlebic aqamde Tvlemdnen. man “axali samSoblo”, rac<br />

igivea, axali sulis sayu<strong>da</strong>ri un<strong>da</strong> moipovos, ufro sworad,<br />

Zveli samSoblo axal naTelSi, axal ganzomilebebSi un<strong>da</strong> warsdges.<br />

ra <strong>da</strong>rgTanac ar un<strong>da</strong> gvqondes saqme, iqneba es fizika,<br />

maTematika Tu filosofia, nebismier maTganTan ziareba swored<br />

axali sayu<strong>da</strong>ris mopovebis aqtia. amdenad, ganaTleba am<br />

sityvis erTdroulad uzogadesi <strong>da</strong>, amavdroulad Zalian konkretuli<br />

azriT, iniciaciis aqts warmoadgens. misi gziT pe<strong>da</strong>gogi<br />

moswavles un<strong>da</strong> <strong>da</strong>exmaros, rom Tavisi arsebobis axal fazas<br />

eziaros.<br />

163


zaza firaliSvili<br />

vfiqrob, es ar aris idealisti pe<strong>da</strong>gogis ocnebebi. Tu kargad<br />

gavixsenebT sakuTar warsuls, yoveli axali maTematikuri<br />

Teorema Tu yoveli axali kargi leqsi swored axali naTlis<br />

potencias xsni<strong>da</strong> CvenSi. amis Semdgom ukve SeuZlebeli iyo<br />

sulis Zvel samSoblos mivbrunebodiT. aq ar aris laparaki sam-<br />

Soblos <strong>da</strong>kargvaze, laparakia mis permanentul rekonstruirebaze<br />

im gamowvevaTa Sesabamisad, romelTa winaSec samyaro<br />

gvayenebs.<br />

Tu pe<strong>da</strong>gogma ver miaRwia mowafis <strong>da</strong>yenebas am gzaze, tyuilad<br />

momc<strong>da</strong>ra. amitomac uwevs mas brZola sulis gaxevebulobasTan,<br />

aTasgvar inteleqtualur CvevebTan, koleqtiur normebTan<br />

<strong>da</strong> ase Semdeg (amitomac aris <strong>da</strong>kavSirebuli mistikuri<br />

iniciaciebi ritualur sikvdilTan) <strong>da</strong> SeuZlia mSvi<strong>da</strong>d iyos,<br />

Tuki gzad Semdgari mowafe ukve <strong>da</strong>moukideblad iwyebs moZraobas.<br />

sxvagvarad Tu vityviT, persona Tavis Tavisuflebis<br />

xarisxs ukve aRiqvams, rogorc iaraRs, rogorc instruments<br />

imisa, rom <strong>da</strong>amsxvrios is, ramac mkv<strong>da</strong>ri inteleqtualuri<br />

formebiT SeiZleba aavsos misi cnobiereba <strong>da</strong>, meores mxriv,<br />

riTac axali perspeqtivebi SeiZleba gaixsnas svlis gzaze.<br />

cxadia <strong>da</strong> kamaTs ar un<strong>da</strong> iwvevdes, rom kulturuli identobis,<br />

rogorc safuZvlis gareSe es amocana ar aris Sesrulebadi,<br />

radgan swored is uzrunvelyofs mowafes im metafizikuri<br />

wanamZRvrebiT, romlebic un<strong>da</strong> amuSavdes kidec a<strong>da</strong>mianSi.<br />

esec adeqvaturobas gulisxmobs, oRond sxva rigisas:<br />

igulisxmeba, rom Tanamedrove samyaros adeqvaturma kulturulma<br />

sxeulma pirovneba un<strong>da</strong> uzrunvelyos Tavisufali funqcionirebisaTvis<br />

aucilebeli wanamZRvrebiT. kultura ar<br />

aris mxolod egzotika. igi, pirvel rigSi, aris is, rac saSualo<br />

yoveldRiurobis maxis safrTxisagan aTavisuflebs personas<br />

<strong>da</strong> romeliRac sayovelTaod mniSvnelovani narativis<br />

wevrad aqcevs. kultura personas sakuTari Tavisa <strong>da</strong> sakuTari<br />

garemocvis mniSvnelobas u<strong>da</strong>sturebs <strong>da</strong> amiT sakuTriv a<strong>da</strong>mianur<br />

saxes aZlevs mas.<br />

samwuxarod, ganaTleba dRes nacional-fetiSizmsa <strong>da</strong> neomarqsistul<br />

ultraliberalizms Soris ideologiuri <strong>da</strong>pirispirebis<br />

konteqstSi aRmoCn<strong>da</strong> moqceuli, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c<br />

ganaTleba an isev <strong>da</strong> isev traibaluri iniciaciis funqciisa<br />

un<strong>da</strong> iyos, an kulturuli identobis SenarCunebis<br />

funqcia radikalurad un<strong>da</strong> iqnas gandevnili ganaTlebis sistemi<strong>da</strong>n<br />

(es aris dRevandeli sauniversiteto bataliebis<br />

erT-erTi umniSvnelovanesi motivic) <strong>da</strong> ramdena<strong>da</strong>c es meo-<br />

164


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

re tendencia dRes ufro Zlieria, yvelaferi midis iqiT, rom<br />

miviRoT axali disbalansi <strong>da</strong>, Zneli ar aris gansazRvra imisa,<br />

Tu ras mogvcems igi: mogvcems socialur atoms, romelic<br />

socialurad funqciuri iqneba, romelic aRWurvili iqneba<br />

im socialuri lingvistikiT, romlebic misi socializaciis<br />

maRal xarisxs uzrunvelyofen, magram mTeli misi funqcionaloba<br />

socialur atomad yofniT amoiwureba. socialuri<br />

aRmoCndeba erTaderT ganzomilebad, romelSic man SeiZleba<br />

imoZraos maSinac ki, rodesac masSi uZiriTadesi egzistencialuri<br />

kiTxvebi gaCndeba sikvdilisa <strong>da</strong> sicocxlis, samyarosTan<br />

<strong>da</strong> sxva a<strong>da</strong>mianebTan Sexvedris, bedisa <strong>da</strong> sxvaTa Sesaxeb.<br />

sxvagvarad Tu vityviT, miviRebT socialuri TvalsazrisiT<br />

funqciur, magram eqzistencialuri TvalsazrisiT kastrirebul<br />

personasa <strong>da</strong>, Sesabamisad, <strong>sazogadoeba</strong>s, rodesac<br />

am viTarebaSi cnobierebis sxvagvari mdgomareobis mopovebis<br />

amocana imTaviTve gamoiricxeba. ufro metic, nebismieri<br />

ram, rac vulgarul socialur pragmatizms SeiZleba <strong>da</strong>upirispirdes,<br />

saSiSroebad aRiqmeba <strong>da</strong> ganidevneba. esec suicidis<br />

formaa, ufro sworad, es is viTarebaa, rodesac suicidi<br />

ukve aRsrulebulad iTvleba.<br />

bolos, reforma Cven imisTvis gvWirdeba, rom Cven ga<strong>da</strong>vrCeT,<br />

swored rom Cven – is xalxi, romelsac uSvia precedentebi<br />

rogorc traibaluri hermetulobisagan, ise snoburi<br />

TviTuaryofisagan _ Tavisuflebisa <strong>da</strong> swored am bednier momentebSi<br />

warmdgara samyaros winaSe, rogorc Rirseuli <strong>da</strong><br />

mniSvnelovani. erTia sazogadoebis istoriuli a<strong>da</strong>ptaciis<br />

amocana <strong>da</strong> sxvaa mcdeloba, rom es <strong>sazogadoeba</strong> saswrafod<br />

iqnas moqceuli misTvis araadeqvatur <strong>da</strong> ucxo formebSi. es<br />

aris Zalian frTxilad gasavleli gza, romelzec erTnairad<br />

un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>ilaxos konservatizmica <strong>da</strong> snoburi kulturuli nihilizmic.<br />

Tuki raime un<strong>da</strong> <strong>da</strong>angrios ganaTlebis reformam, pirvel<br />

rigSi, es un<strong>da</strong> iyos is konservatizmi, romelic sabWoTa wlebis<br />

ganmavlobaSi CvenTvis ga<strong>da</strong>rCenis erTaderTi gza iyo,<br />

dRes ki Cvenve gvborkavs. amocana un<strong>da</strong> iyos ara kulturis<br />

xelyofa, aramed im kvazikulturuli formebisa, romlebi-<br />

Tac aTwleulebis ganmavlobaSi samyaros viyaviT morgebulebi,<br />

nacional-utopiuri sizmrebisa <strong>da</strong> fantaziebis im sistemisa,<br />

romelic maSin xsna iyo CvenTvis, radgan sxvagvarad ver<br />

gavuZlebdiT istoriul wnexs, dRes ki Cvenive Zalebis paralizebas<br />

axdens.<br />

165


zaza firaliSvili<br />

amasTan, cxadia, ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vuSvaT, rom <strong>qarTuli</strong> ganaTlebis<br />

sistema imdenad <strong>da</strong>icalos centraluri <strong>qarTuli</strong> paradigmebisagan,<br />

rom igi moemsaxuros ara Cveni istoriuli a<strong>da</strong>ptaciis<br />

process, ara imas, rom Cven Rirseuli Tanamonawileebi<br />

gavxdeT erTiani kacobriuli cxovrebisa, aramed imas, rom saswrafod<br />

<strong>da</strong>vemsgavsoT Sveds, amerikels, norvegiels, mokled,<br />

<strong>da</strong>savlelis im abstraqtul xatebas, romelic bunebaSi arsad<br />

ar arsebobs <strong>da</strong> Tuki arsebobs, ubedurebaa.<br />

ganaTlebis problema kulturuli lingvistikis problemaa.<br />

ganaTlebis reformam un<strong>da</strong> uzrunvelyos, rom Cvenma momavalma<br />

Taobam imave enaze imetyvelos, ra enazec metyvelebs<br />

mTeli samyaro, magram un<strong>da</strong> imetyvelos, rogorc sakuTari<br />

kulturis Svilma <strong>da</strong> ara rogorc anonimurma <strong>da</strong> ufesvebo<br />

arsebam.<br />

vfiqrob, nacionalizmi ganaTlebaSi dRes swored amas un<strong>da</strong><br />

niSnavdes.<br />

166


zaza SaTiriSvili<br />

universitetis idea: ori paradigma<br />

nacionaluri universiteti evropaSi XIX saukunis <strong>da</strong>sawyis-<br />

Si Cndeba (simbolur TariRad 1810 wels berlinis universitetis<br />

<strong>da</strong>fuZneba SeiZleba miviCnioT). nacionaluri universiteti<br />

gulisxmobs nacionaluri kulturisa <strong>da</strong> nacionaluri ganaTlebis<br />

konceptebs. nacionaluri kultura saeklesio kanonis<br />

mibaZviT qmnis sakuTar nacionalur kanons, romelic wmin<strong>da</strong>nTa<br />

nacvlad nacionalur gmirebs, nacionalur mwerlebs, xelovnebis<br />

warmomadgenlebs, filosofosebsa <strong>da</strong> xan<strong>da</strong>xan “nacionalur”<br />

wmin<strong>da</strong>nebsac ki moicavs (magaliTisaTvis, ioana<br />

arkeli _ Jana d’arki).<br />

nacionaluri kanonis centrs, ZiriTa<strong>da</strong>d, literatura <strong>da</strong><br />

filosofia ayalibebs. kerZod, XIX saukunis germaniaSi kanonis<br />

centri filosofia iyo, xolo inglisSi _ literatura.<br />

nacionaluri kulturis am Taviseburebebi<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

inglisuri universitetis koncefcia literatorma meTiu<br />

arnoldma gansazRvra, xolo germanulisa _ enaTmecnierma<br />

<strong>da</strong> filosofosma vilhelm fon humboldtma. aqe<strong>da</strong>n _ XIX saukunis<br />

universitetis ori tipi: ufro filosofiaze orientirebuli<br />

_ germanuli <strong>da</strong> ufro literaturacentruli _<br />

inglisuri (ix.: bil ridingsis monografia universiteti nangrevebSi).<br />

nacionaluri universiteti im adgils warmoadgens, sa<strong>da</strong>c<br />

codna ga<strong>da</strong>icema _ codna am SemTxvevaSi niSnavs nacionaluri<br />

kanonis Seswavlas, garkveulwilad, mis formirebas, translaciasa<br />

<strong>da</strong> revizias. universitetis nacionaluri tipi II<br />

msoflio omamde, faqtobrivad, ualternativoa. II msoflio<br />

omis <strong>da</strong>srulebis Semdeg, XX saukunis 60-iani wlebis bolomde,<br />

nacionaluri universitetis idea seriozul krizisSia. am krizisis<br />

kulminacias 1968-74 wlebis “studenturi revoluciebi”<br />

warmoadgens. krizisi mTavrdeba universitetis axali tipis<br />

gamokveTiT, romelsac SeiZleba postnacionaluri universiteti<br />

vuwodoT. dRes, XXI saukunis <strong>da</strong>mdegisaTvis, universitetis<br />

es tipi, faqtobrivad, sabolood Camoyalib<strong>da</strong>.<br />

ra gansxvavebaa nacionalursa <strong>da</strong> postnacionalur univer-<br />

167


zaza SaTiriSvili<br />

sitetebs Soris? upirveles yovlisa, raRa Tqma un<strong>da</strong>, is, rom<br />

axal universitetSi nacionaluri kanoni, faqtobrivad, aRar<br />

arsebobs (magaliTisaTvis, anglo-amerikul <strong>da</strong> germanul universitetebSi,<br />

Tumca jer-jerobiT narCundeba safrangeTSi.<br />

ix. amis Sesaxeb: jeison diuelis sayuradRebo statia: literaturis<br />

gansazRvreba). aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, codnis statusi<br />

gaugebari, xolo misi ga<strong>da</strong>cema _ sul ufro <strong>da</strong> ufro problemuri<br />

xdeba. nacionaluri kanonis radikalurma reviziam,<br />

ufro zustad, misma moSlam humanitarul mecnierebaTa marginalizacia<br />

gamoiwvia, xolo literaturul kvleva-ZiebaTa<br />

veli imdenad gaidRabna, rom TiTqmis yvela <strong>da</strong> yvelaferi moicva.<br />

filologia privilegirebuli mecnierebi<strong>da</strong>n meorexarisxovan<br />

disciplinad iqca, xolo istoriam kvlevis pir<strong>da</strong>piri<br />

obieqti <strong>da</strong>karga.<br />

magram postnacionaluri universitetis mTavari niSani mainc<br />

isaa, rom misi funqcia ukve aRar aris “ganaTlebuli a<strong>da</strong>mianis”<br />

formireba, dRes universiteti gvawvdis ara ganaTlebul,<br />

aramed “unar-Cvevebis mqone” individs, romelsac ZaluZs<br />

sabazro koniunqturis gamocnoba. aq mTavari is rodia, rom<br />

“codna” warmoadgens “produqts,” romelic kargad un<strong>da</strong> gaiyidos<br />

_ mTavari produqti ukve Tavad a<strong>da</strong>miania. swored is<br />

un<strong>da</strong> gaiyidos warmatebulad <strong>da</strong> ama Tu im universitetis bren<strong>da</strong>d<br />

iqces.<br />

nacionaluri universiteti “ganaTlebuli a<strong>da</strong>mianis” formirebiT<br />

iyo <strong>da</strong>kavebuli. ganaTlebuli a<strong>da</strong>miani ki isaa, vinc<br />

icis nacionaluri kultura <strong>da</strong> am kulturis saTaveebi _ misi<br />

antikuri <strong>da</strong> qristianuli wyaroebi. “ganaTlebulma a<strong>da</strong>mianma”<br />

icis sakuTari kulturis genezisi <strong>da</strong> struqtura. rac Seexeba<br />

“unar-Cvevebis mqone a<strong>da</strong>mians”, man icis rogor “miawodos”<br />

sakuTari Tavi <strong>da</strong>mqiravebels. mas aqvs ara imdenad erudicia,<br />

ramdena<strong>da</strong>c “kritikuli azrovneba” _ “kritikuli azrovneba”<br />

niSnavs ara imdenad sakuTriv “azrovnebas”, ramdena<strong>da</strong>c garkveuli<br />

sakiTxebisadmi (magaliTad, raRac faqtebisadmi) Camoyalibebul<br />

<strong>da</strong>mokidebulebas an am <strong>da</strong>mokidebulebis adeqvaturad<br />

Camoyalibebis unars.<br />

imisaTvis, raTa Cveni saubari metismetad abstraqtuli ar<br />

aRmoCndes, moviyvan or magaliTs, ufro zustad, erTmaneTs<br />

Seva<strong>da</strong>reb literaturis or mkvlevars _ ernst robert kurciussa<br />

(1886-1956, bonis universitetis romanuli filologiis<br />

kaTedris xelZRvaneli) <strong>da</strong> eduard saids (1935-2003, kolumbiis<br />

universitetis inglisuri literaturisa <strong>da</strong> Se<strong>da</strong>re-<br />

168


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

biTi literaturaTmcodneobis departamentis profesori),<br />

rogorc ori gansxvavebuli episetemes warmomadgenelsa <strong>da</strong><br />

reprezentators.<br />

upirveles yovlisa, <strong>da</strong>viwyeb imiT, Tu ratom aris es analogia<br />

legitimuri. orive maTganma moRvaweoba <strong>da</strong>iwyo, rogorc<br />

konkretuli literaturis specialistma _ kurciusi romanisti<br />

iyo, kerZod, franguli literaturis specialisti, xolo<br />

saidi _ anglisti. orivem saxeli, ZiriTa<strong>da</strong>d, erTi wigniT gaiTqva<br />

_ kurciusis SemTxvevaSi es iyo <strong>evropuli</strong> literatura<br />

<strong>da</strong> laTinuri saSualo saukuneebi (1948w.), xolo saidis<br />

SemTxvevaSi _ orientalizmi (1978w.). Tav-TavianT opus magnum-<br />

Si orive gac<strong>da</strong> kvlevis sakuTar specialur vels _ romanistfilologTan<br />

erTad kurciusi mogvevlina rogorc klasikosi-filologi,<br />

medievisti <strong>da</strong> germanisti, xolo saidi _ ar<br />

oden rogorc anglisti, aramed rogorc romanisti, orientalisti<br />

<strong>da</strong> filologiis istorikosi. amave dros, orive monografia<br />

kulturisa <strong>da</strong> ideebis istoriasac moicavs.<br />

magram swored amgvar fonze kontrasti kidev ufro sagrZnobia<br />

_ kurciusis mizani germanuli literaturisa <strong>da</strong> nacionaluri<br />

kulturis konteqstis Cvenebaa. es konteqsti ki<br />

<strong>evropuli</strong> literaturaa, romelic SeuZlebelia gavigoT la-<br />

Tinuri saSualo saukuneebis gareSe. maSasa<strong>da</strong>me, mocemuli naSromi<br />

nacionaluri kulturis genezisisa <strong>da</strong> struqturis kvlevis<br />

magaliTia. magram kidev ufro mniSvnelovani im literaturuli<br />

<strong>da</strong> kulturuli tradiciis uwyvetobis Cvenebaa, romelic<br />

antikurobi<strong>da</strong>n iRebs saTaves. swored am tradiciaSi moiazrebs<br />

kurciusi sakuTar nacionalur kulturasa <strong>da</strong> literaturas.<br />

Zalian mniSvnelovania, rom wigni eZRvneba abi varburgs<br />

(gustav greberTan erTad), romlis saxelganTqmuli<br />

institutisa <strong>da</strong> biblioTekis mizani swored <strong>evropuli</strong> kulturuli<br />

tradiciis uwyvetobis Cveneba <strong>da</strong> misi kvleva-Zieba iyo<br />

(abi varburgTan erTad un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vasaxeloT “varburgis skolisa”<br />

<strong>da</strong> varburgis institutis iseTi warmomadgnlebi, rogorebic<br />

iyvnen ervin panofski, fric zaqsli, ernst gombrixi <strong>da</strong><br />

sxv.). aqve un<strong>da</strong> gaviTvaliswinoT isic, rom kurciusis monografia,<br />

garkveulwilad, iyo pasuxi im “axlo” konteqstze, romelSic<br />

mkvlevars cxovreba <strong>da</strong> moRvaweoba uxdebo<strong>da</strong> _ man<br />

wignze muSaoba nacistebis xelisuflebaSi mosvlisa <strong>da</strong> ganaTlebis<br />

Sesabamisi reformebis Semdeg <strong>da</strong>iwyo.<br />

eduard saidis monografiis mizani principulad gansxvavebulia.<br />

wigni mimarTulia <strong>evropuli</strong> orientalisturi discip-<br />

169


zaza SaTiriSvili<br />

linisa (Tu disciplinaTa mTeli kompleqsis) <strong>da</strong> orientalizmis,<br />

rogorc ideologiis winaaRmdeg. mecnieris azriT, orientalizmi<br />

arabuli samyaros mimarT imave rols asrulebs, rasac<br />

antisemitizmi _ ebraelTa mimarT. sayuradRebo isaa, rom<br />

saidis kritikisa <strong>da</strong> “dekonstruqciis” obieqti aRmosavleTmcodneoba<br />

<strong>da</strong> “aRmosavluri filologiaa”, romelic, misTvis<br />

sxva araferia, Tu ara <strong>da</strong>savluri imperializmis gamoxatuleba<br />

_ filologebi <strong>da</strong> kolonizatorebi erTi medlis or mxares<br />

warmoadgenen. mkvlevari cdilobs, aCvenos orientalizmis,<br />

rogorc konceptisa <strong>da</strong> disciplinis aRmniSvneli terminis,<br />

represiuli Sinaarsi, romelic malavs “<strong>da</strong>savleli a<strong>da</strong>mianis”<br />

upiratesobas. amasTan erTad, monografiis mizani imis<br />

Cvenebacaa, rom ar arsebobs neitraluri filologia, rom,<br />

erTi SexedviT, sruliad “uvnebeli” akademiuri muSaoba politikur<br />

angaJirebulobasa <strong>da</strong> represias malavs. magram, albaT,<br />

yvelaze ufro simptomuri saidis naazrevSi teqstologiisa<br />

<strong>da</strong> filologiis, agreTve aRmosavluri enebis codnis mniSvnelobis<br />

Zalian <strong>da</strong>bali Sefasebaa. rogorc ingliseli aRmosavleTmcodne<br />

bernard luisi aRniSnavs (ix. misi naSromi: islami<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>savleTi, Tavi VI _ “aRmosavleTmcodneobis problemebi”,<br />

romelic saidis mosazrebaTa profesiulad momakvdinebel<br />

kritikas Seicavs), “teqstologiisa <strong>da</strong> filologiis amgvarma<br />

kritikam pirvel rigSi isini Seaguliana <strong>da</strong> <strong>da</strong>aime<strong>da</strong>, visac sur<strong>da</strong><br />

kariera aRmosavleTis SeswavliT Seeqmna, magram ver SeZlo<br />

an ar sur<strong>da</strong> aRmosavlur enaTa Seswavla maTi sirTulis<br />

gamo”.<br />

magram saidis monagrafiis mTavari paTosi esaa _ resentimenti-amboxi<br />

<strong>evropuli</strong> kulturisa <strong>da</strong> tradiciis winaaRmdeg.<br />

Tavis momdevno wignebSi (samyaro, teqsti, kritikosi, kultura<br />

<strong>da</strong> imperializmi) is Seufaravad a<strong>da</strong>naSaulebs evropel<br />

filologebsa <strong>da</strong> literaturaTmcodneebs (ZiriTa<strong>da</strong>d, germanuli<br />

filologiuri skolis warmomadgenlebs) erix auerbaxsa<br />

Tu leo Spitcers, ernst robert kurciussa Tu karl foslers<br />

evropocentrizmsa <strong>da</strong> imperializmSi, rom maT ierarqiulad<br />

moawyves Se<strong>da</strong>rebiTi literaturaTmcodneobis kvleva-<br />

Ta veli, sa<strong>da</strong>c centraluri pozicia “romanul samyarosa” <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>ntes ukavia.<br />

yovelive zemoT aRniSnulis gamomwvev mizezebze saubari<br />

Sors wagviyvan<strong>da</strong>, magram, miuxe<strong>da</strong>vad amisa, mainc un<strong>da</strong> aRiniSnos<br />

Semdegi: kurciusisa <strong>da</strong> saidis midgomaTa Soris arsebuli<br />

ufskruli sulac ar aris am mkvlevarTa individualur gan-<br />

170


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

sxvavebaTa Sedegi _ sxva “paraleluri biografiebis” SemTxvevaSic<br />

kontrasti analogiuri iqnebo<strong>da</strong> (magaliTisaTvis, auerbaxi<br />

<strong>da</strong> stiven grinblati, Spitceri <strong>da</strong> jefri hartmani, kete<br />

hamburgeri <strong>da</strong> homi baba).<br />

saqme isaa, Cvens winaSea humanitarul epistemeTa mkveTri<br />

(“revoluciuri”) cvla _ XX saukunis 60-iani wlebis bolos gamoikveTa<br />

is, rac, sabolood, XXI saukunis <strong>da</strong>sawyisSi gaform<strong>da</strong><br />

axali postnacionaluri <strong>da</strong> postkulturuli epistemes saxiT<br />

(un<strong>da</strong> aRiniSos, rom am epistemes CamoyalibebaSi ga<strong>da</strong>mwyveti<br />

roli miSel fukom, Jak deri<strong>da</strong>m, Jan-fransua liotarma,<br />

pol de manma <strong>da</strong> sxv. iTamaSes). rogorc igive bernard luisi<br />

SeniSnavs, am epistemes ZiriTadi dogmebi Semdegia: “ar arsebobs<br />

erTi WeSmariteba (xolo Tu arsebobs, is mainc miuRwevelia),<br />

ar arsebobs neitraluri codna _ nebismieri codna tendenciuria,<br />

xolo nebismieri diskursi sxva<strong>da</strong>sxva ZalTa urTierTmimarTebebis<br />

Sedegs warmoadgens. faqtobrivi sizuste sulac<br />

araa mniSvnelovani, mniSvnelovani oden mimarTebaa _ anu<br />

mkvlevaris motivebi <strong>da</strong> mizani _ Tu ra mimarTeba aqvs codnasTan<br />

mas, vinc codnas iyenebs”.<br />

Tanamedrove sauniversiteto sivrce swored am SexedulebaTa<br />

ganxorcielebis adgilia.<br />

171


172<br />

marina kandelaki<br />

rituali <strong>da</strong> aRzr<strong>da</strong> qarTvel mTielTa<br />

tradiciul yofaSi<br />

qarTvel mTielTa tradiciul <strong>sazogadoeba</strong>Si bavSvis<br />

aRzr<strong>da</strong>s prioritetuli adgili ekava. aRzr<strong>da</strong>, anu yvela is garegani<br />

gavlena, rac <strong>da</strong>badebis Semdeg emateba individis Tan<strong>da</strong>yolil<br />

bunebas, mTlianad saojaxo garemocviT iyo ganpirobebuli.<br />

memkvidreobiTi <strong>da</strong> SeZenili, biologiuri <strong>da</strong> socialuri,<br />

Tan<strong>da</strong>yolili <strong>da</strong> Seswavlili, anu opozicia: bunebaaRzr<strong>da</strong><br />

_ universaluria a<strong>da</strong>mianTa modgmisTvis. tradiciaze<br />

<strong>da</strong>fuZnebul socialur garemoSi xsenebuli antiTezis<br />

uricxv elements Soris mTis regionis tradiciul yofaSi<br />

aRzrdisaTvis gankuTvnili saSualebebi TvalSisacemi TaviseburebebiT<br />

iyo aRbeWdili. es Taviseburebebi ganpirobebuli<br />

iyo mTielTa faseulobiTi kriteriumebiT, romelTa Sesaxeb<br />

qvemoT vilaparakebT.<br />

vecdebi, konkretuli eTnografiuli masalis safuZvelze<br />

vaCveno saqarTvelos mTiani kuTxeebis (svaneTi, xevsureTi,<br />

fSavi, TuSeTi, mTiuleTi) magaliTze ritualis roli <strong>da</strong> mniSvneloba<br />

axalgazr<strong>da</strong> Taobis aRzr<strong>da</strong>Si. min<strong>da</strong>, warmovaCino mTielTa<br />

mier ritualis vizualurad aRqmis Sinaarsi, romelic Cadebulia<br />

Taobi<strong>da</strong>n TaobaSi ga<strong>da</strong>cemadi ritualuri qmedebebis<br />

bunebaSi. Cven visaubrebT aRzrdis erT konkretul aspeqtze:<br />

bavSvobis asaki<strong>da</strong>n vizualurad gacnobierebis aprobirebul<br />

meTodze, romelic gansakuTrebiT qmediTia zepir gadmocemebsa<br />

<strong>da</strong> simboloebiT gaJRenTil tradiciul <strong>sazogadoeba</strong>Si. XX<br />

s. I meoTxedis CaTvliT, amgvari ritualuri qmedebebiT iyo<br />

gamsWvaluli saqarTvelos mTian regionSi moqmedi yvela sasicocxlo<br />

socialur-religiuri ujredi: ojaxi, teritorialuri<br />

Temi, xevi. cnobilia, rom yvela ojaxis mcirewlovani <strong>da</strong><br />

siyrmiseuli asakis bavSvi uSualod monawiloeb<strong>da</strong> religiursadResaswaulo<br />

ceremonialebSi. amgvari monawileoba gansazRvrav<strong>da</strong><br />

mTis kuTxeebisTvis <strong>da</strong>maxasiaTebel Sromis SezRudvebsac,<br />

rogorc asakobrivi, aseve sqesobrivi principiT: kaci<br />

(agreTve vaJi) kacebis saqmes asruleb<strong>da</strong>, qali (aseve gogona) –<br />

qalisas. yovelive amas bavSvi imTaviTve iTviseb<strong>da</strong> <strong>da</strong> zRvar-


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

ga<strong>da</strong>ucileblad asruleb<strong>da</strong> Tavis saqmes mTis mkacr bunebriv<br />

pirobebSi. mTisTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli iyo cxovrebis mSvidi,<br />

reglamentirebuli <strong>da</strong> ganmeorebadi ritmi, rasac mTlianoba-<br />

Si mTielTa cxovrebis wesic ganapirobeb<strong>da</strong>: mcire <strong>da</strong>saxlebebi,<br />

mcire soflebis urTierToba, mcire miwianoba <strong>da</strong> mravali<br />

sanadiro adgili, patara sakarmi<strong>da</strong>mo bostnebi, sarCo-sanovagis<br />

mopovebis sirTuleebi. yovelive es mTielTa awyobili,<br />

mowesrigebuli cxovrebis safuZveli iyo, romelsac arRvev<strong>da</strong><br />

xolme soflad Tu mis gareT momx<strong>da</strong>ri araordinaluri ambebi<br />

(gar<strong>da</strong>cvaleba, qorwili, vaJis <strong>da</strong>badeba, mkvleloba, mezobeli<br />

kavkasieli tomebis xSiri mtacebluri Tav<strong>da</strong>sxmebi <strong>da</strong><br />

sxva) <strong>da</strong> mTielebs mSvidi cxovrebis kalapoti<strong>da</strong>n agdeb<strong>da</strong>. maTi<br />

ojaxebi aseTi SemTxvevebisTvis mudmiv mzadyofnaSi iyvnen.<br />

araordinaruli SemTxveva, soflad an mis gareT momx<strong>da</strong>ri,<br />

umal vrceldebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> misi ga<strong>da</strong>mowmeba azrad aravis mosdio<strong>da</strong>:<br />

saqarTvelos mTisTvis ucxo iyo tyuilis an Woris gavrceleba;<br />

ndoba mTielTa tradiciuli yofis gamokveTili Tviseba<br />

iyo. axalgazr<strong>da</strong> mTielebi bavSvobi<strong>da</strong>n iTvisebdnen stumarmaspinZlobis<br />

uryev tradicias. mTielisTvis, rogori gaWirvebulic<br />

ar un<strong>da</strong> yofiliyo, stumari mu<strong>da</strong>m RvTisa iyo. Ramis<br />

gaTeva, stumris gamaspinZleba, saukeTeso sasmelis mirTmeva<br />

– rac ki ram moipovebo<strong>da</strong> saxlSi, yvelafers stumars miarTmevdnen<br />

xolme. Semdeg mas aucileblad soflis bolomde miacilebdnen.<br />

maspinZlis ojaxis sapatio <strong>da</strong> aucilebeli movaleoba<br />

iyo, sapasuxo vizitiT swveo<strong>da</strong> Tavis stumars.<br />

gamudmebuli Tav<strong>da</strong>sxmebi kavkasieli tomebis mxri<strong>da</strong>n <strong>da</strong>,<br />

amis sapirispirod, maTTan keTilmezobluri urTierToba araerTi<br />

gadmocemis (andrezis) safuZveli gax<strong>da</strong>. zepirgadmocemis<br />

nimuSebs sistematurad mouTxrobdnen axalgazrdebs. es<br />

iyo mTis istoriis siRrmiseuli gakveTilebi, romlebic warmoadgendnen<br />

axalgazrdebis aRzrdis, maTi suliskveTebis Camoyalibebis<br />

ZiriTad stimuls. sisxl-mesisxleobis myari tradicia,<br />

romlis rTul rituals mTieli axalgazr<strong>da</strong> yrmobi<strong>da</strong>nve<br />

ecnobo<strong>da</strong>, masSi ayalibeb<strong>da</strong> <strong>da</strong> SemdgomSi moqmedebaSi mohyav<strong>da</strong><br />

Seuryeveli mcneba: „sisxli sisxlisa wil“, rac misi cxovrebiseuli<br />

moralisa <strong>da</strong> rwmenis, samarTlianobisa <strong>da</strong> usamar-<br />

Tlobis princips warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

mTielTa gmiruli istoriuli warsulis Sesaxeb mravali monaTxrobi,<br />

mama-papaTagan zepirad Tqmuli gmiruli legen<strong>da</strong> Tu<br />

xalxuri leqsi axalgazrdebSi ganamtkiceb<strong>da</strong> Tavisi kuTxisadmi<br />

did siyvarulsa <strong>da</strong> misadmi uRalatobas. magaliTad, XX s. 50-<br />

173


marina kandelaki<br />

iani wlebamde, 3-4 Taobis retrospeqtivaSi, ver <strong>da</strong>vafiqsire<br />

mTis mZime pirobebi<strong>da</strong>n barSi sacxovreblad nebayoflobiT Camosaxlebis<br />

SemTxveva. amgvari suliskveTebiT izrdebo<strong>da</strong> mTielTa<br />

axalgazrdoba XX s.-is 60-ian wlebamde, roca mox<strong>da</strong> mTis<br />

iZulebiTi <strong>da</strong>carieleba, <strong>da</strong>, samwuxarod, mTiani regionis mosaxleobis<br />

sruli transformacia.<br />

<strong>da</strong>vubrundeT Cvens Temas: ritualis mniSvnelobas mTiel-<br />

Ta axalgazr<strong>da</strong> Taobis aRzrdisa <strong>da</strong> misi ganswavlis saqmeSi.<br />

Tema vrcelia, amitom mxolod ramdenime magaliTze SevaCereb<br />

yuradRebas.<br />

I magaliTi aris svanTa yofi<strong>da</strong>n. is Seexeba svanebSi gavrcelebul<br />

ritualur wess, romelic ojaxSi sruldebo<strong>da</strong>. mas XX<br />

s. <strong>da</strong>mdegsac ar hqon<strong>da</strong> <strong>da</strong>karguli Tavisi azri <strong>da</strong> mniSvneloba.<br />

is CvenTvis cnobili gax<strong>da</strong> svanebis tradiculi yofis TviTmxilvelis,<br />

ali <strong>da</strong>viTianis xelnawerebi<strong>da</strong>n, romlebic iv. javaxiSvilis<br />

sax. istoriisa <strong>da</strong> eTnologiis institutis xelnawerTa<br />

arqivSia <strong>da</strong>culi. maTi gamocema, samwuxarod, dRemde<br />

ver moxerx<strong>da</strong>. masala XX s. 30-ian wlebSia Cawerili.<br />

saqme exeba svanebis tradiciul yofaSi Semonaxul luxor/<br />

lexor wess. sityva momdinareobs „xor“ Ziri<strong>da</strong>n, rac svanurad<br />

Sesawiravebisa <strong>da</strong> Semwirvelebis erTianobas aRniSnavs. amjerad<br />

xergianebis luxorze SevaCerebT yuradRebas.<br />

moqmedeba xdeba laxamulas TemSi, romelic XX saukunis <strong>da</strong>mdegisaTvis<br />

ori soflisgan Sedgebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> 120 komls aWarbeb<strong>da</strong>.<br />

laxamulas xevs ekava enguris xeobis monakveTi, gaukacrielebuli<br />

<strong>da</strong> tyed qceuli. xeobas mihyvebo<strong>da</strong> biliki, romelic<br />

samegrelos ukavSirdebo<strong>da</strong>, am gzaze <strong>da</strong>diodnen laxamulelni<br />

<strong>da</strong> zurgiT tvirTi ga<strong>da</strong>hqon<strong>da</strong>T. xSirad maT Tavs esxmodnen<br />

gareuli Rorebi, eSvebiT uxevdnen tomrebs, siminds ayrevidnebdnen<br />

<strong>da</strong> mgzavrebis sicocxles safrTxes uqmnidnen. aRniSnul<br />

fonze mimdinare ambebis mTavari moqmedi piri iyo xergiani,<br />

laxamulaSi ganTqmuli tvirTmzi<strong>da</strong>vi. is uSvilo iyo <strong>da</strong><br />

ojaxs sxva muSa-xeli, gar<strong>da</strong> Tavad col-qmrisa, ara hyolia. miuxedvad<br />

amisa, xergians momWirne meuRlis, Tamrulis <strong>da</strong>xmarebiT,<br />

ojaxi mainc gamarTuli hqon<strong>da</strong>. gadmocemis Tanaxmad,<br />

xergians asze meti tvirTi ga<strong>da</strong>utania laxamuli<strong>da</strong>n ori dRis<br />

savalze or-or marCilad (XIX s. svanuri fulis erTeuli). colqmars<br />

es marCilebi Senaxuli hqoniaT „didi luxoris“ ga<strong>da</strong>saxdelad,<br />

raTa saaqaos „qonebiani“ cxovreba saiqioSi ganegrZoT.<br />

es imedi efuZnebo<strong>da</strong> svanebSi mkvidrad moarul rwmenas, rom<br />

saaqaoSi yofnis dros SesaZlebelia qonebis saiqioSi „ga<strong>da</strong>ta-<br />

174


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

na“. amis aRsrulebisTvis saWiro iyo luxoris wesis Sesruleba<br />

zeimiT, RvTaebisadmi xarebis SewirviT <strong>da</strong> wesis amgebis saxelze<br />

maTi kurTxeviT saluxoro sufraze. sanacvlod maspin-<br />

Zeli yvelas un<strong>da</strong> <strong>da</strong>eloca. xergiani am wess sakuTari neba-surviliT<br />

asruleb<strong>da</strong>, amitom mas „salxino luxori“ ewodebo<strong>da</strong>.<br />

xolo Tu luxors avadmyofis mosarCenad marTavdnen, mas „iZulebiT<br />

ga<strong>da</strong>xdils“ uwodebdnen. amjerad xergianebis Sesaxeb<br />

vsaubrobT <strong>da</strong> saqme pirveli tipis rituals exeba. saluxoro<br />

puri, arayi, yveli calcalke hqon<strong>da</strong>T momaragebuli. meluxore<br />

ojaxi Sesawirav xarebs ialaRebze asuqeb<strong>da</strong>, maTi moparvis<br />

ar eSino<strong>da</strong>: qurdi maT RvTaebaTa SiSiT ver gaekarebo<strong>da</strong>. xalxs<br />

Rrmad swam<strong>da</strong>, rom wm. giorgi mparavs sagangebod <strong>da</strong>sji<strong>da</strong> saSviliSvilod<br />

Sesaxelebuli (e.i. vinmes saxelze Sesawiri) xarebis<br />

SexebisaTvis. svanTa rwmenis Tanaxmad, RvTaebaTa saxelze<br />

Sewiruli xarebis xorci samzeoSi myofTaTvis iyo gankuTvnili,<br />

xolo saiqioSi isini am SemTxvevaSi kvlav xergians <strong>da</strong> mis<br />

meuRles xorcSesxmulni <strong>da</strong>xvdebodnen. es idea Seuryevlad<br />

qmediTi iyo yvela meluxorisTvis. ase gaTendebo<strong>da</strong> xergianis<br />

luxoris ga<strong>da</strong>xdis dRec. samzadisi, romelSic monawileob<strong>da</strong><br />

sanaTesao-samezoblo Tu saTemo-saxevo garemocva, sqesis, asakis,<br />

socialuri Tu ekonomikuri mdgomareobis ganurCevlad,<br />

srul mzadyofnaSi xvdebo<strong>da</strong> rituals. sakurTxs kaloSi<br />

awyobdnen. xarebis marxilebze gawyobil gamxmar <strong>da</strong> gaWimul<br />

tyavebze <strong>da</strong>debdnen gamomcxvar purebs, godrebiT dgamdnen<br />

moxarSul xorcs, puris sacxobi gobebiT _ yvels, agreTve,<br />

godrebiT _ moxarSul Sekmazul lobios. sakurTxs miusxdebodnen<br />

xergiani meuRliTurT, orive SeZlebis<strong>da</strong>gvarad mor-<br />

Tul-mokazmulni. saluxoro sufrasTan oTxi wyvili col-qmari<br />

ij<strong>da</strong>: xergiani coliTurT <strong>da</strong> kidev sami wyvili, ojaxis wevri.<br />

Sewiruli iyo rva xari oTx col-qmarze <strong>da</strong> erTic wm. giorgis<br />

saxelze. iqve rig-rigad ewyo am cxra xaris Tavi <strong>da</strong> rqebze<br />

wyvil-wyvili sanTeli enTo. saluxoro sufras araferi akl<strong>da</strong>,<br />

fulic ewyo, ganZeul-samkaulic. xergians Tavisi mooqrovili<br />

Tofi mkerdTan hqon<strong>da</strong> midebuli. bapis (soflis mRvdlis)<br />

mier sufris kurTxevis Semdeg wveulebma col-qmars miuloces<br />

bednieri dRe. bevrma svanma inatra maTi bedi _ saiqioSi<br />

rva xaris yola, Tumca im dRes bevri col-qmari eria, romlebsac<br />

or-samjer hqon<strong>da</strong> luxori ga<strong>da</strong>xdili <strong>da</strong> maTi Rrma rwmeniT,<br />

maT meti xaric hyav<strong>da</strong>T saiqioSi. sufra savse iyo sanovagiT,<br />

bevri vaSli ewyo, TiTo vaSlSi TiTo marCili (vercxlis<br />

fuli) eso. es marCilebi xergianma laxamula<strong>da</strong>n yvahamde tvir-<br />

175


marina kandelaki<br />

Tis CatanaSi miiRo. sakurTxis kurTxevis Semdeg vercxliani<br />

vaSlebi xalxSi ga<strong>da</strong>yares <strong>da</strong> yvelam, bavSvebis CaTvliT, ixel-<br />

Ta, ramdenic SeeZlo. ase mZime tvirTis zidviT mopovebuli<br />

fuli vaSlebs ga<strong>da</strong>ayoles, xalxSi gaabnies, xergiani ki <strong>da</strong>imedebuli<br />

<strong>da</strong>rCa saiqioSi <strong>da</strong>mSvidebuli momavliT. Semdeg man<br />

tradiciuli sasmisi <strong>da</strong>dga ramdenime adgilas, Ria cis qveS. aq<br />

grZel sufraze aryiT savse gobebi idga, moxarSul verZs oxSivari<br />

asdio<strong>da</strong> <strong>da</strong> ferdSi <strong>da</strong>na eso, gverdiT ewyo <strong>da</strong>Wrili puri.<br />

<strong>da</strong>levas mowadinebuli gobTan midio<strong>da</strong>, Tu is „wver-ulvaSiani<br />

iyo“, mas gaisworeb<strong>da</strong>, xelebs zurgze <strong>da</strong>iwyob<strong>da</strong>, gobs <strong>da</strong>ewafebo<strong>da</strong>,<br />

nebismierad mosvam<strong>da</strong>, Semdeg xorcis lukmas moiTli<strong>da</strong>,<br />

purs miatan<strong>da</strong> <strong>da</strong> sufras gaeclebo<strong>da</strong>, raTa sxvebisTvis<br />

<strong>da</strong>eTmo adgili. roca wveulTa <strong>da</strong>jdoma moTavdebo<strong>da</strong>, mepureni<br />

(aucileblad mamakacebi) <strong>da</strong>wnuli sakidlebiT purs moitandnen,<br />

xolo de<strong>da</strong>kacebi TiTo kacze or-or purs <strong>da</strong>sdebdnen.<br />

mepureebs „meRerRileebi“ mohyvebodnen. isini samni<br />

iyvnen, or maTgans sacxobi gobi ekava, mesame ki mozelil <strong>da</strong><br />

Sekmazul lobios an cercvs iReb<strong>da</strong> peSviT <strong>da</strong> moxdenilad deb<strong>da</strong><br />

meinaxeTa purebze. meRerRileebs mosdevdnen meyveleebi,<br />

Semdeg – mexorceni, erT maTgans mokle Samfurze acmuli moxarSuli<br />

xorciT savse sakideli ekava, meore kaci mwvadebs arigeb<strong>da</strong>,<br />

TiTo meinaxeze TiTos. wesis Tanaxmad, xarebis Sewirvis<br />

dRes gaTvaliswinebuli un<strong>da</strong> yofiliyo, romeli xarisgan<br />

gaecaT nedli mwvadebi soflis bavSvebisTvis. yvelaferi zustad<br />

iyo gaTvlili. mexorceebs meTafleni anu mesarajeni mohyvebodnen<br />

<strong>da</strong> TiToeul meinaxeze savse gobi<strong>da</strong>n TiTo Rrma<br />

kovz gawurul Tafls an oTxkuTxad <strong>da</strong>Wril fiWiani sarajis<br />

naWrebs Camoarigebdnen. saluxoro sufris TavSi mjdomi moxuci<br />

didi TasiT locav<strong>da</strong> xergians <strong>da</strong> mis ojaxs, is SesTxov<strong>da</strong><br />

svanTa RmerTebs col-qmris saaqaoSi bednier cxovrebas <strong>da</strong> saiqioSi<br />

Sewiruli xarebis balnamde, puris lukmamde <strong>da</strong> aryis<br />

wveTamde SemwirvelTa sulis sasargeblod gamodgomas. amis<br />

Semdeg sufris Tavi gamoacxadeb<strong>da</strong> maspinZlis Txovnas: eWamaT,<br />

esvaT <strong>da</strong> moelxinaT. misi <strong>da</strong>locva ase sruldebo<strong>da</strong>: „kargo<br />

xevo <strong>da</strong> xevs gareSeno, vinc gaaxareT xergianis ojaxi, mSvidoba<br />

<strong>da</strong> bedniereba mogcemodeT. ojaxi rom gaaxareT, gagaxaroT<br />

svaneTis RmerTebma <strong>da</strong> Tu vinmes gulSi xinji aqvs sxvis mimarT,<br />

dRes <strong>da</strong>iviwyos <strong>da</strong> mtrobis ga<strong>da</strong>x<strong>da</strong> SemdgomisTvis ga<strong>da</strong>sdos“.<br />

sufraze sma-Wamis araviTari <strong>da</strong>Zaleba ar yofila. yoveli <strong>da</strong>mswreTagani<br />

aucileblad Sesvam<strong>da</strong> <strong>da</strong> gverdiT myofs <strong>da</strong>ulocav<strong>da</strong><br />

aryian sasmiss. soflis qalebs godrebiT mihqon<strong>da</strong>T ra-<br />

176


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

ime mizezis gamo iq armyofi Tavisi ojaxis wevrebis ulufa,<br />

agreTve axalgar<strong>da</strong>cvlilTa <strong>da</strong> mgzavrobaSi myof mamakacTa<br />

ulufa. arays boTlebiT anawilebdnen. gacema savaldebulo<br />

iyo, am valdebulebas tradicia edga sa<strong>da</strong>rajoze. luxoris ga<strong>da</strong>mxdeli<br />

col-qmari Camoivli<strong>da</strong> wveulTa rigebs, kaci – kacebisas,<br />

qali – qalTa mwkrivs <strong>da</strong> isini erTianad sTxovdnen eWamaT<br />

<strong>da</strong> esvaT. Txovna gulwrfeli iyo: saiqio ambavi xdebo<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> col-qmari <strong>da</strong>rwmunebuli iyo, rom ojaxis es mZime <strong>da</strong>naxarji<br />

mas imqveynad gamoadgebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> Sewiruli ar <strong>da</strong>ikargebo<strong>da</strong>.<br />

TanmimdevrobiT gavyveT rituals. wesisamebr, wm. giorgisadmi<br />

himns aRavlendnen, oTxjer Camoayolebdnen arays <strong>da</strong> mexuTe<br />

Semovlaze Taflnarev Rvinos (rangs) gamoitandnen. is metad<br />

saamo iyo qalebisa <strong>da</strong> bavSvebisTvis. Rvinis Camomsxmelebi<br />

(mewdeebi) sajarod gamoacxadebdnen, rom rangs manzaviani<br />

(Taflis Wiri, anu uvargisi Tafli) ar eria. (am detals yuradReba<br />

imitom eqceo<strong>da</strong>, rom adre Catarebul luxorSi aRmoCn<strong>da</strong><br />

SecdomiT Sereuli Tafli, ris Sedega<strong>da</strong>c, xalxis motyuebis<br />

gamo, xevma Taflis gamyidveli Serisxa). es faqti sajarod<br />

iqna gacxadebuli xergianis luxorSi, rogorc erTgvari profilaqtikuri<br />

zoma. luxorSi saWmel-sasmelis siuxve xevs ar<br />

ukvir<strong>da</strong>. es mama-papaTagan momdinare wesi iyo. gvian saRamos<br />

xalxi <strong>da</strong>Slas iwyeb<strong>da</strong>, ojaxi axlac wess ar arRvev<strong>da</strong>: oTx sasmis<br />

arays <strong>da</strong>ikaveb<strong>da</strong> oTx gasasvlel adgilas <strong>da</strong> yovel wamsvlels<br />

arayze epatiJebo<strong>da</strong>. maspinZeli moxaruli rCebo<strong>da</strong>,<br />

rom stumars saiqioSi cxovreba <strong>da</strong>utkbebo<strong>da</strong>. mogvianebiT igive<br />

stumari maspinZlad <strong>da</strong>uxvdebo<strong>da</strong> dRevandel maspinZels.<br />

xergianis luxors ara marto misi soflis, aramed mTeli xevis<br />

mosaxleoba <strong>da</strong>eswro <strong>da</strong> xarebis xorcis <strong>da</strong>nawilebis moziare<br />

gax<strong>da</strong>. Sewiruli xarebis nawili sofels ergo, Signeuloba <strong>da</strong><br />

muclis qoni ojaxebSi ganawil<strong>da</strong>, mwvadebi soflis bavSvebsa<br />

<strong>da</strong> orsul qalebs argunes. Sewiruli xarebis Tavebis wiliT<br />

maxloblebi asargebles. wmi<strong>da</strong> giorgis saxelze gapirovnebuli<br />

xaris Signeuloba (faS-nawlavi) <strong>da</strong>narCeni xarebis Signeulobisgan<br />

gansxvavebiT, ar gacemula: puris cxobisas is ojax-<br />

Si moxarSes <strong>da</strong> cxobaSi <strong>da</strong>mxmareebsac uwilades saojaxo purobis<br />

dros.<br />

amrigad, zemoT ganxiluli luxoris rituali wm. giorgis<br />

saxels ukavSirdebo<strong>da</strong>. ritualis <strong>da</strong>niSnuleba ojaxisTvis svaneTis<br />

xev-soflisagan <strong>da</strong>locva iyo. amitom salaRobo luxors<br />

ojaxi didi zar-zeimiT ixdi<strong>da</strong>, xarebis did ricxvs swirav<strong>da</strong><br />

saxelis mosaxveWad Temsa Tu xevSi. svaneTSi msgavsi sazeimo<br />

177


marina kandelaki<br />

luxori ori axsovT. erTi Sedga balszemo mulaxSi, qurdianebis<br />

ojaxSi, sa<strong>da</strong>c 23 xari SeuwiravT, meore ki, viblianebis<br />

ojaxSi, sa<strong>da</strong>c 25 xari Seswires <strong>da</strong> oriT meti <strong>da</strong>kles ojaxis<br />

meti saxelisaTvis. luxoris ceremonialSi mTeli <strong>sazogadoeba</strong><br />

erTad monawileob<strong>da</strong>, rogorc ufrosi, ise saSualo <strong>da</strong><br />

umcrosi Taoba. yvelasTvis gacxadebuli iyo ritualis Ziri-<br />

Tadi maxasiaTebeli: <strong>da</strong>grovili qonebis gaxarjva <strong>da</strong> <strong>sazogadoeba</strong>Si<br />

prestiJis, saxelis mopoveba.<br />

sisrulisTvis aRvniSnav, rom saluxoro xarebis ricxvi xu-<br />

Ti<strong>da</strong>n iwyebo<strong>da</strong>, naklebis Sewirvas luxors ar uwodebdnen. rva<br />

xari<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyebuli <strong>da</strong> metis Sewirva ufro salaRobo-salxino<br />

luxorze icodnen (zemoT moyvanili magaliTi). luxoris<br />

wyvil-wyvili xarebi ufro col-qmars gulisxmobdnen, kenti<br />

xari ki saRvTod iyo miCneuli <strong>da</strong> misi Sewirva mxolod Rmer-<br />

Tebis, umTavresad patron-RmerTebis saxels ukavSirdebo<strong>da</strong>.<br />

luxoris ga<strong>da</strong>mxdeli imden wyvil xars Seswirav<strong>da</strong> xolme, ramdeni<br />

wyvili col-qmaric iyo. aRTqmulis Sesrulebas win veraferi<br />

<strong>da</strong>udgebo<strong>da</strong>. swam<strong>da</strong>T, rom Seusruleblobas arc ojaxi,<br />

arc Tem-sofeli Tu xevi apatieb<strong>da</strong>, Tumca Tavad aRTqma bolomde<br />

nebayoflobiTi iyo. Sesawiravi xaris asakis um<strong>da</strong>blesi<br />

zRvari oTxi wliT ganisazRvrebo<strong>da</strong>.<br />

zemoT luxoris meore variantic, anu „iZulebiTi luxoric“<br />

vaxsene. Txrobis sisrulisTvis <strong>da</strong>vumateb, rom xarebis Sesaxelebas<br />

aqac kurTxeva mosdev<strong>da</strong>. mas bapi imaT saxelze atareb<strong>da</strong>,<br />

visi Sesaxelebulic iyvnen Sesawiri xarebi.<br />

colis an qmris gar<strong>da</strong>cvalebis SemTxvevaSi cocxlad myof<br />

meuRles xelSi anTebuli sanTeli ekava, meore xeli ki xaris<br />

rqaze edo, vidre mRdeli locvas <strong>da</strong>asruleb<strong>da</strong>. am ceremoniis<br />

dros, meluxores Tu raime ganZi gaaCn<strong>da</strong>, imiT morTul-mokazmuli<br />

un<strong>da</strong> mdgariyo. xSirad iyo, rom meluxore qalebi am<br />

mizniT samkauls iTxovdnen kidec. ritualis Catarebis dRes,<br />

wesisamebr, oqtombris pirvel kvira dRes miiCnevdnen, mas laxoris<br />

mzis dRes uwodebdnen, is mTvaris ganaxlebas ukavSirdebo<strong>da</strong>.<br />

utilitaruli momentic did rols asruleb<strong>da</strong>: xarebis<br />

Sewirvas Semodgomaze amjobinebdnen, rom „xorci ar <strong>da</strong>m-<br />

Wlevdeso“. soflis mamakacoba, luxoris ritualis Catarebamde<br />

ramdenime dRiT adre Tavs iyri<strong>da</strong> romelime ojaxSi. xarebs<br />

TiTo Wiqa aryiT <strong>da</strong>aTrobdnen xolme <strong>da</strong> erTbaSad moakvdinebdnen.<br />

mxolod saRvTod Sesawiri xari saritualod <strong>da</strong>Tqmul<br />

dRes un<strong>da</strong> <strong>da</strong>eklaT. Tav<strong>da</strong>pirvelad qons amoiRebdnen, faSvnawlavs<br />

iqve mdgom soflis qalebs Caabarebdnen gasarecxad.<br />

178


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

Signeuls mohyvebo<strong>da</strong> filtvebisa <strong>da</strong> gul-RviZlis gamoReba.<br />

filtvi ojaxis de<strong>da</strong>kacs eZleo<strong>da</strong>, RviZls ki naRvels moaSorebdnen<br />

<strong>da</strong> salocavisTvis sufTa adgilze Samfurze acmuls<br />

<strong>da</strong>debdnen. barkal-gverdebs amoiRebdnen <strong>da</strong> gavis CaRrmavebaSi<br />

<strong>da</strong>gubebul Tbil sisxls soflis axalgazr<strong>da</strong> vaJkacebi <strong>da</strong>ewafebodnen.<br />

axla Tavi movuyaroT yovelive zemoTqmuls <strong>da</strong> ganvsazRvroT,<br />

risi <strong>da</strong>naxva <strong>da</strong> aRqma SeeZlo Tun<strong>da</strong>c am erT ritualSi<br />

monawile axalgazr<strong>da</strong>s, ra gamocdilebasa <strong>da</strong> codnas<br />

iReb<strong>da</strong> is masSi uSualo monawileobiT an zepiri gadmocemis<br />

mosmenis Sedegad.<br />

luxoris kultis ga<strong>da</strong>mxdelad calkeuli ojaxi iTvlebo<strong>da</strong>,<br />

faqtobrivad ki mis Tanaziarad mTeli sofeli, xSirad xevi<br />

gamodio<strong>da</strong>. svanTa ganmartebiT, calkeul sofels saerTo<br />

xeli sWirdebo<strong>da</strong> rogorc lxinSi, ise WirSi. luxoris dRe mTeli<br />

xeobis dRed miiCneo<strong>da</strong>, mezobel-stumrebi didian-patarianad<br />

kultis Tanamonawileni xdebodnen, rac kidev ufro ganamtkiceb<strong>da</strong><br />

pirovnebis, ojaxis, soflisa <strong>da</strong> xevis urTier-<br />

TkavSirs. aRniSnuli garemoeba TvalsaCinod aisaxebo<strong>da</strong> socialur<br />

simbolur aqtebSi, romlebic yvela tradiciul <strong>sazogadoeba</strong>s<br />

axasiaTebs. Cvens konteqsSi mxedvelobaSi maqvs samsxverplo<br />

xarebis xorcis xevis yvela wevrze ganawileba-garigebis<br />

wesi. mowiled iTvlebo<strong>da</strong> orive sqesisa <strong>da</strong> yvela asakis<br />

warmomadgeneli, xolo vinc rituals raime mizeziT ver eswrebo<strong>da</strong>,<br />

maTi kuTvnili wili saxlSi egzavnebo<strong>da</strong>T. albaT, droulia<br />

gavixsenoT mecnierulad <strong>da</strong>dgenili faqti: uZveles sazogadoebebSi<br />

sakuTrebisa <strong>da</strong> ganawilebis mTavar obieqts sakvebi<br />

warmoadgen<strong>da</strong>. swored sakvebis ganawilebis sferoSi iyo<br />

SenarCunebuli ganawilebis yvelaze arqauli formebi. svane-<br />

Tis tradiciul <strong>sazogadoeba</strong>Si, sa<strong>da</strong>c qonebrivi uTanasworoba<br />

yvela momdinare SedegebiT saxezea, xalxuri tradiciebisa<br />

<strong>da</strong> religiuri ritualebis doneze XIX s. <strong>da</strong>mlevisa <strong>da</strong> XX s. <strong>da</strong>sawyisSi<br />

mniSvnelovanwilad arsebobas ganagrZob<strong>da</strong> ganawilebis<br />

gamaTanabrebeli normebi, sqesobriv-asakobrivi tradiciuli<br />

normebis mkacri pirobebis <strong>da</strong>cviT. Tqmuli ar niSnavs paralels<br />

arqaul samyarosTan. es aris svanTa yofaSi <strong>da</strong>mowmebuli<br />

ganawilebis uZvelesi wesi, romelic samyaros xedvis<br />

erTiani sistemis „materialuri Srea“. luxoris wesi, misi rituali<br />

Tavisi mizan<strong>da</strong>saxulobiT amJRavneb<strong>da</strong> calkeuli ojaxis<br />

samezoblosTan (soflis sxva ojaxebTan, xevTan) erTobisken<br />

mimarTul tendencias. rac Seexeba vizualur mxares, ker-<br />

179


marina kandelaki<br />

Zod, xaris mokvdinebis ritualis saojaxo wamowyebis ga<strong>da</strong>zr<strong>da</strong>s<br />

sasoflo-saxevo wesSi, agreTve saojaxo-sasoflo-saxevo<br />

trapezSi samsxverplo xarebis xorcis Tanabrad ganawilebis<br />

princips, yovelive es xazgasmiT aCveneb<strong>da</strong> <strong>da</strong>mswreTagan<br />

yvela Taobis warmomadgenels, rom mTis Zala erTobaSia. ase<br />

eziarebodnen isini mTis erT-erT mTavar faseulobas.<br />

erT arsebiT detals <strong>da</strong>vakvirdeT: patron-uflis xari, romelic<br />

luxoris dRes mas ewirebo<strong>da</strong>, mTeli luxoris saRvTo<br />

Rirsebas uTanaswordebo<strong>da</strong>. misi gul-RviZli say<strong>da</strong>rSi an xevis<br />

samlocvelo adgilze mihqon<strong>da</strong>T <strong>da</strong> iq sazeimo viTarebaSi<br />

soflis bapi swirav<strong>da</strong> mas meluxore ojaxis sasargeblod. es<br />

ukanaskneli ki cdilob<strong>da</strong>, misi ojaxi bevrs <strong>da</strong>eloca. <strong>da</strong>saxarji<br />

saxevod iyo momzadebuli. mezoblebi kultis Tanamonawileni<br />

xdebodnen, rac ojaxisa <strong>da</strong> xevis wevrTa erTobas ganamtkiceb<strong>da</strong>.<br />

ritualuri sufrisTvis samzadisi, romelic ramdenime<br />

dRes grZeldebo<strong>da</strong>, sqesobrivi principiT xorcieldebo<strong>da</strong>.<br />

puris cxoba mTlianad qalebs hqon<strong>da</strong> mindobili. am saqmeSi<br />

maTi qaliSvilebic pataraobi<strong>da</strong>nve monawilebdnen. yoveli saritualo<br />

puri calcalke iyo gaciebuli. asobiT puri ococad<br />

iyo <strong>da</strong>wyobili. TiTo kacisTvis or-ori iyo gankuTvnili.<br />

saerTo raodenoba xSirad aTass gacilebiT aRematebo<strong>da</strong>,<br />

„rom ojaxs nakli ar ganeca<strong>da</strong> <strong>da</strong> sircxvilSi ar Cavardniliyo“.<br />

oTx-xuT dReSi amdeni puris gamocxobas mravali xeli<br />

sWirdebo<strong>da</strong>. xevis TvalSi es qalebis savaldebulo saqmed iyo<br />

miCneuli. <strong>da</strong>saxmareblad yvelas Tavisiani mohyav<strong>da</strong>.<br />

mTavaria, rom sofeli yovelmxriv <strong>da</strong>umadleblad exmarebo<strong>da</strong><br />

ojaxs. roca saxevo mniSvnelobis dReebisaTvis calkeul<br />

ojaxs Tu pirovnebas ar Seswev<strong>da</strong> Zala yvelaferi TviTon<br />

gaekeTebina, sxvisi <strong>da</strong>xmareba aucilebeli iyo. sxvac uSurvelad<br />

mzad iyo, <strong>da</strong>xmareba gaewia, an ga<strong>da</strong>exa<strong>da</strong>, riTic iyo <strong>da</strong>valebuli<br />

an momavalSi iqnebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> Tava<strong>da</strong>c mezoblis <strong>da</strong>xmareba<br />

<strong>da</strong>sWirdebo<strong>da</strong>. amgvarad, SromiT anazRaurebuli Sromis valis<br />

(an avansis) ganaRdeba orive mxaris ganwyobas amagreb<strong>da</strong>.<br />

yovelives xe<strong>da</strong>vdnen axalgazrdebi, mTis faseulobaTa suliskveTebiT<br />

imsWvalebodnen <strong>da</strong> swavlobdnen, rom Zala<br />

erTobaSia.<br />

zemoT ganxilul socialur-religiur wess didi mniSvneloba<br />

hqon<strong>da</strong> mTielTa faseulobebis gansazRvrisaTvis. rwmenis<br />

Zalas Svilebs <strong>da</strong>badebi<strong>da</strong>nve unergavdnen. bavSvis rwmenis<br />

faqtors aRzr<strong>da</strong>Si mniSvnelovani roli eniWebo<strong>da</strong>. mTis<br />

180


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

bina<strong>da</strong>r svanebs miwa ise cota hqon<strong>da</strong>T, rom wliuri sarCo ver<br />

mohyav<strong>da</strong>T, ramdenic ar un<strong>da</strong> emuSava mTels ojaxs. magram salocavs<br />

siRaribesTan araferi esaqmebo<strong>da</strong>. rasac salocavs<br />

aRuTqvamdnen, upirobod un<strong>da</strong> SeesrulebinaT. svanis mentaliteti<br />

imTaviTve rwmeniT, salocavisadmi pativiscemiT,<br />

msxverplSewirvis aucileblobiT iyo <strong>da</strong>muxtuli. ojaxis<br />

srulad amowvetis SemTxvevaSi luxors aravin ga<strong>da</strong>ixdi<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

RvTaebis sarisxavic aravin rCebo<strong>da</strong>. XIX s. <strong>da</strong> XX s. <strong>da</strong>mdegisaTvis<br />

svanTa yofaSi luxoris ritualSi monawileoba, mas-<br />

Tan uSualod Sexeba Tu moxucebisgan mis Sesaxeb uamravi naambobis<br />

mosmena axalgazrdebSi qmni<strong>da</strong> myar safuZvels imisaTvis,<br />

rom maT ukeTesad gaecnobierebinaT sikvdilisadmi mTielTa<br />

<strong>da</strong>mokidebuleba. sikvdili ki koleqtiuri cnobierebis<br />

erT-erTi Zireuli parametria. is samyaros xedvis komponentia,<br />

romelic konkretuli sazogadoebis cnobierebaSi garkveul<br />

periodSi arsebobs. mTielis ritualuri aRzrdis sa-<br />

SualebiT axalgazr<strong>da</strong>s uadvildebo<strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianTa sicocxlisa<br />

<strong>da</strong> misi faseulobebis arsSi garkveva (Sua saukuneebis <strong>da</strong>savleT<br />

evropis masalis kvlevaSi amgvari sakiTxebisadmi siRrmiseuli<br />

midgomiT safrangeTis „analebis“ skolis warmomadgenlebi<br />

gamoirCevian).<br />

tradiciuli xalxuri mentalobis doneze aRqmuli faseulobebi<br />

exmarebo<strong>da</strong> axalgazdobas, ukeTesad gaecnobierebina<br />

winaparTa Sexeduleba simdidreze, mis <strong>da</strong>grovebasa <strong>da</strong> <strong>da</strong>xarjvaze.<br />

luxoris ritualis Catareba moxveWili qonebis gaxarjvisa<br />

<strong>da</strong> saiqioSi misi ga<strong>da</strong>tanis sawin<strong>da</strong>ri iyo. ritualis mTavar<br />

Semsruleblebs es moralur kmayofilebas aniWeb<strong>da</strong>, radgan<br />

isini saiqio cxovrebisaTvis zrunavdnen. maT sarwmunod<br />

miaCn<strong>da</strong>T sazogadoebis azri. luxoris ritualis <strong>da</strong>mkvirvebels,<br />

<strong>da</strong>mswresa Tu mis Sesaxeb monaTxrobis msmenels SesaZlebloba<br />

eZleo<strong>da</strong>, sikvdil-sicocxlisadmi xalxuri <strong>da</strong>mokidebulebis<br />

ritualuri gamoxatulebis miRma misi Sinaarsi amoekiTxa.<br />

es sazogadoebrivi cnobierebis is sferoa, romelic gareSe<br />

TvalisaTvis xSirad bindiT aris moculi. mTavari mizani<br />

ritualSi naTlad iyo ilustrirebuli. es iyo <strong>da</strong>grovili qonebis<br />

sajarod gaxarjvis demonstrireba, rac aris „qonebis<br />

<strong>da</strong>Zvris“ nimuSi tradiciul <strong>sazogadoeba</strong>Si, anu qonebis <strong>da</strong>groveba<br />

misi gaxarjvis mizniT. axalgazrdobisaTvis es isev <strong>da</strong><br />

isev iyo naTelyofa mTielTa sulieri principisa, romelic ase<br />

SeiZleba gamoiTqvas: „vagroveb-vxarjav, raTa <strong>da</strong>nagrovi<br />

imqveynad mivitano“. niSandoblivi iyo isic, rom amgvari gan-<br />

181


marina kandelaki<br />

wyobiT gamsWvaluli iyo rogorc mTis kvalobaze SeZlebuli,<br />

ise masze materialurad naklebad uzrunvelyofili ojaxi.<br />

mTiel axalgazrdebs mcirewlovani asaki<strong>da</strong>n aCvevdnen <strong>da</strong><br />

vizualurad aCvenebdnen cxovrebisul problemebs, cdilobdnen,<br />

maTSi a<strong>da</strong>mianuri Rirseba ganmtkicebuliyo <strong>da</strong> sazogadoebis<br />

TvalSi maTi prestiJi amaRlebuliyo. luxoris rituali<br />

swored aRniSnul konteqstSi un<strong>da</strong> iqnas gagebuli. mocemuli<br />

rituali Tavisi Zalian Rrma emociuri konteqstiT axalgazrdebisaTvis<br />

iyo sruliad konkretuli monaTxrobi mTiel-<br />

Ta problemebis Sesaxeb, aseve, mowodeba <strong>sazogadoeba</strong>Si a<strong>da</strong>mianuri<br />

Rirsebisa <strong>da</strong> prestiJis ganmtkicebisken.<br />

aRsaniSnavia, rom samzeosa (amqveynis) <strong>da</strong> SaveTis (imqveynis)<br />

xalxur gagebaSi waSlilia zRvari tradiciuli sazogadoebis<br />

sxva<strong>da</strong>sxva socialuri fenis warmomadgenels Soris.<br />

a<strong>da</strong>mianis socialuri mdgomareoba <strong>da</strong> asaki, saqmianobis saxeoba<br />

Tu sulieri mdgomareoba, gansxvavebuli zneobrivi Tvisebebi<br />

– yovelive es gaTanabrebuli iyo sikvdilTan <strong>da</strong>kavSirebuli<br />

mentalobis TvalsazrisiT. sikvdili Cveulebriv<br />

movlenad aRiqmebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> SiSs ar iwvev<strong>da</strong>. is aRiqmebo<strong>da</strong>, rogorc<br />

bunebrivi gar<strong>da</strong>uvaloba, rogorc sicocxle sikvdilis<br />

Semdeg. sikvdili iyo gar<strong>da</strong>cvaleba <strong>da</strong> ara ubedureba, is ar<br />

gaiazrebo<strong>da</strong> rogorc individualuri aqti: ritualur qmedebebSi<br />

gamosWvivis individis sociumTan uryevi kavSiri. mTielTa<br />

rwenis Tanaxmad, sikvdil-sicocxlis, samzeo-SaveTis<br />

zRvari gar<strong>da</strong>uval ufskruls ar warmoadgen<strong>da</strong>. sikvdilis mimarT<br />

mTielTa <strong>da</strong>mokidebulebas gansazRvrav<strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianTa suliskveTeba,<br />

suliereba, idea, <strong>da</strong> ara am sazogadoebis, misi Semadgeneli<br />

ojaxebis socialur-ekonomikuri mdgomareoba.<br />

sikvdilis winaSe Raribi Tu SeZlebuli erTnairad Tanaswori<br />

iyo. msgavsi <strong>da</strong>mokidebuleba sikvdilisadmi axasiaTeb<strong>da</strong><br />

adreuli Sua saukuneebis evropul yofas: sikvdili Cveulebriv,<br />

bunebriv movlenad aRiqmebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> mas „moSinaurebul sikvdils“<br />

uwodebdnen (f. ariesi).<br />

svanur luxorSi Cans a<strong>da</strong>mianebis Sinagani samyaro, maTi cnobierebis<br />

mimarTuleba. rituali imdenad STambeW<strong>da</strong>vi iyo, rom<br />

yvela <strong>da</strong>mswre misi Tanamonawile xdebo<strong>da</strong>. rituali mianiSnebs<br />

sulier faseulobaTa u<strong>da</strong>o prioritetze materialurTan mimarTebaSi.<br />

ga<strong>da</strong>uWarbeblad SeiZleba iTqvas, rom ganxiluli<br />

rituali, iseve rogorc araerTi sxva rituali, xalxuri gagebiT<br />

bednierebis momtani wesi iyo. am dros aucilebeli iyo, rom<br />

yvela mowveuls maspinZlebi <strong>da</strong>eloca. xarebis mokvdineba <strong>da</strong><br />

182


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

msxverplSewirvaSi maTi simravle meluxoris saxelis moxve-<br />

WisaTvis gamiznuli qmedeba iyo, rac ojaxs saxelsac uxveW<strong>da</strong>.<br />

axalgazr<strong>da</strong> svani xe<strong>da</strong>v<strong>da</strong> <strong>da</strong> Seisisxlxorceb<strong>da</strong> im faqts,<br />

rom ufrosi Taoba uyoymanod misdev<strong>da</strong> qoneba-simdidris (saqoneli,<br />

puri, arayi, lobio, aseve fuli <strong>da</strong> sxva) <strong>da</strong>grovebas.<br />

misdev<strong>da</strong> imitom, rom Seesrulebina rwmeniT STagonebuli <strong>da</strong><br />

ara iZulebiTi socialuri aqti. es mTielTa mentalitetis<br />

arsebiTi momentia: tradicia mas qoneba-simdidris warmavalobasa<br />

<strong>da</strong> sazogadoebrivi prestiJis upiratesobas STaagoneb<strong>da</strong>.<br />

amitom iyo, rom umZimesi SromiT <strong>da</strong>grovili materialuri<br />

dovlaTi rwmenasa <strong>da</strong> sulier keTildReobas ewirebo<strong>da</strong>. aseT<br />

safasurad moixveWebo<strong>da</strong> saxeli <strong>da</strong> piradi avtoriteti sazogadoebis<br />

wevrTa Soris. xan<strong>da</strong>zmuli svanebi amis Sesaxeb mou-<br />

Txrobdnen <strong>da</strong> amas TvalnaTliv aCvenebdnen axalgazdebs,<br />

aswavlidnen im u<strong>da</strong>o WeSmaritebas, rom orientacia aRebuli<br />

iyo saxelovan yofnaze saaqaoSi <strong>da</strong> aseve uzrunvelyofaze saiqio<br />

cxovrebaSi gar<strong>da</strong>cvalebis Semdeg. amgvari rwmena Sesabamisi<br />

ritualiT aucileblad sajarod un<strong>da</strong> gacxadebuliyo<br />

sociumis winaSe, sa<strong>da</strong>c sulisTqma vizualurad iqnebo<strong>da</strong> na-<br />

Telyofili. swored am mizniT gaxarjav<strong>da</strong> mTieli Tavis, xSirad<br />

mware Sromis fasad mopovebul qonebas. mis ar<strong>da</strong>unjebasa<br />

<strong>da</strong> sajarod <strong>da</strong>xarjvas warmarTav<strong>da</strong> mTielis gonebaSi Cabudebuli<br />

<strong>da</strong> tradiciiT Semagrebuli mZlavri impulsi <strong>da</strong> rwmena<br />

imisa, rom „rasaca gascem, Senia“.<br />

axalgazr<strong>da</strong> Taoba izdebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> ganimsWvalebo<strong>da</strong> azriT,<br />

rom mTielTa upirvelesi faseuloba moraluri xasiaTis Rirebulebaa,<br />

xolo simdidre, rogorc materialuri faseuloba,<br />

xSirad ukana planzea moqceuli <strong>da</strong> gaufasurebulia. un<strong>da</strong><br />

aRvniSnoT, rom yvela tradiciul sazogadoebSi faseuloba-<br />

Ta Skalaze swored xsenebuli kategoriebi pirveloben. am Sem-<br />

TxvevaSi qarTvel mTielebs Tavisi wvlili <strong>da</strong> originaloba SeaqvT<br />

saerTo sakacobrio kulturaSi.<br />

simdidris, rogorc materialuri faseulobis, meore planze<br />

ga<strong>da</strong>tanas mravali ram a<strong>da</strong>sturebs. mTielTa TvalsazrisiT,<br />

mdi<strong>da</strong>ri kaci nakleb sandoa, xolo „kargi xeli“ mdi<strong>da</strong>rze<br />

ufro Raribs gaaCnia. gar<strong>da</strong> amisa, tradiciis Tanaxmad, „Zlieri“<br />

<strong>da</strong> „mdi<strong>da</strong>ri“ araadekvaturi cnebebia. magaliTad, svaneT-<br />

Si „Zlier gvarad“ asakovan mamakacTa simravliT gamorCeul<br />

gvars moixseniebdnen, rogorc prioritetuls.<br />

svanebis yofaSi <strong>da</strong>mowmebuli luxoris ritualis analogiurad<br />

SeiZleba miviCnioT 1847 wliT <strong>da</strong>TariRebuli xelnawe-<br />

183


marina kandelaki<br />

ris monacemebi, romlebic TuSeTs Seexeba (Sedgenilia sof.<br />

eniselis mRvdlis ir. eliosiZis mier, s.-peterburgis aRmosavleTmcodneobis<br />

arqivis fondi, rus. enaze). analogiuri viTareba<br />

gvaqvs mTiuleTSic, sa<strong>da</strong>c <strong>da</strong>mowmebulia xalxuri gaazreba<br />

ganZisa (r. TofCiSvili, mTiuleTis eqsp. masalebi, 1982)<br />

<strong>da</strong> misi miwaSi Caflva gamoyenebis gareSe, anu misi materialuri<br />

Rirebulebis gaufasureba, rac Taviseburad exmaureba luxorisTvis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebel qonebis <strong>da</strong>groveba-gaxarjvis wess.<br />

amgvarad, tradicia axalgazrdobas mTielTa yofaSi simdidris<br />

simbolur gagebas aswavli<strong>da</strong>. momavali Taoba am konteqstSi<br />

amoikiTxav<strong>da</strong> winaparTa cnobierebis, zneobis, rwmenis,<br />

Cveulebebis ZiriTad maxasiaTeblebs, yofiTi <strong>da</strong> sakraluri<br />

istoriis mniSvnelovan momentebs.<br />

luxoris magaliTze Sevecade meCvenebina, Tu ra aRmzrdelobiTi<br />

muxtiT iyo <strong>da</strong>tvirTuli xsenebuli rituali. is axalgazrdebs<br />

aswavli<strong>da</strong> mTielTa tradiciul kulturaSi orientacias<br />

<strong>da</strong> maT yuradRebas or urTierT<strong>da</strong>kavSirebul momentze<br />

amaxvileb<strong>da</strong>: es iyo, erTis mxriv, movlenis gamoxatuleba,<br />

misi vizualuri mxare, rasac luxoris ritualuri aspeqti<br />

moicav<strong>da</strong>, xolo meores mxriv, luxoris Sinaarsi, romelic mis<br />

mizanze _ imqveyniur keTildReobasa <strong>da</strong> amqveynad saxelis<br />

moxveWaze mianiSneb<strong>da</strong>.<br />

saerTo <strong>qarTuli</strong> kulturis mTuri gamovlinebaa RvTaebisadmi<br />

xaris Sewirvis sxva<strong>da</strong>sxva forma. aRniSnuli rituali<br />

rogorc <strong>da</strong>savleT, ise aRmosavleT saqarTvelos mTian regonSi<br />

sruldebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>, rogorc wesi, saTemo-teritoriul iurisdiqciaSi<br />

Sedio<strong>da</strong>. Sewirva upiratesad saTemo salocavebisTvis<br />

xdebo<strong>da</strong> sasoflo Tu saTemo Tavyrilobebis dros.<br />

xari, rogorc wesi, im salocavebs ewirebo<strong>da</strong>, romlebic sxva<strong>da</strong>sxva<br />

xatis ymobis gaerTianebis misias asrulebdnen. xalxuri<br />

mrwamsis Tanaxmad, xari Tavisi samkvidro<strong>da</strong>n ayril mosaxleobas<br />

ukan, mis samkvidro samosaxloSi eweva <strong>da</strong> winaparTa<br />

salocavisaken gzis gamkvlevis rols asrulebs. saerTod,<br />

xari farTo speqtris mqone arqetipia, romelmac gauZlo Jam-<br />

Tasvlas, man Tavi gamoavlina tradiciuli sazogadoebis socialur<br />

<strong>da</strong> miTosur struqturebSi. xarTan <strong>da</strong>kavSirebul<br />

sakralur-yofiT <strong>da</strong> saweso konteqsts axalgazrdebis ganswavlis<br />

saqmeSi arsebiTi mniSvneloba hqon<strong>da</strong>. yvela ZiriTad<br />

ritualur qmedebas, romlebic Tavisi ganmeorebadobis meoxebiT<br />

simtkices mateb<strong>da</strong> mxolod zepir tradiciaze <strong>da</strong>fuZnebul<br />

„sakanonmdeblo“ aqts, Sesrulebuls sakralur Tu<br />

184


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

profanul doneze, TvalsaCino Sedegi hqon<strong>da</strong> aRzrdis sferoSi.<br />

ritualebSi xaris msxverplSewirvis variabeluroba,<br />

xaris figuris warmoCena, masTan <strong>da</strong>kavSirebuli wesebi bolo<br />

dromde iyo Semonaxuli. axalgazrdoba, romelic amaSi monawileob<strong>da</strong>,<br />

iZen<strong>da</strong> mTuri cxovrebis, sazogadoebrivi urTier-<br />

Tobebis gamocdilebas.<br />

II magaliTi Seexeba pirovnebisa <strong>da</strong> sazogadoebis urTier-<br />

TmimarTebis erT aspeqts <strong>da</strong> misi SemecnebiTi Rirebulebis sajaro<br />

demonstrirebas. saqme exeba aRmosavleT saqarTvelos<br />

mTianeTis kuTxeebis, kerZod, xevsureTisa <strong>da</strong> fSavis ambebs. sakiTxs<br />

_ „pirovneba-<strong>sazogadoeba</strong>“ _ tradiciul <strong>sazogadoeba</strong>Si<br />

mravali aspeqti aqvs. erT konkretul magaliTze SevCerdebi.<br />

is Seexeba sxva Tem-sofli<strong>da</strong>n gadmoxvewili piris miRebas<br />

axal Tem-sofelSi, agreTve misTvis yovelgvari <strong>da</strong>xmarebisa<br />

Tu mfarvelobis aRmoCenaze „xelSekrulebis“ ritualur<br />

sajaro „gaformebas“ or socialur jgufs Soris. erTis mxriv,<br />

es aris mimRebi ojaxi, sofeli, Temi, xolo meores mxriv, mfarvelobis<br />

maZiebeli. samkvidro<strong>da</strong>n ayra <strong>da</strong> sxva sacxovrebelSi<br />

ga<strong>da</strong>svla upiratesad sisxl-mesisxleobis gamo xdebo<strong>da</strong>, Tumca<br />

arc ekonomiuri gaWirveba gamoiricxeba im mizezTa Soris,<br />

romlebic aiZuleb<strong>da</strong> mTiels xSirad ojaxianad ayriliyo <strong>da</strong><br />

sxva soflisa Tu sxva gvarisaTvis Seefarebina Tavi. sxva sociumSi<br />

inkorporirebul pirs aRmosavleT saqarTvelos mTianeTSi<br />

„amanaTs“ uwodebdnen. eTnografiul sinamdvileSi<br />

arsebobs mravalricxovani konkretuli monacemebi, sa<strong>da</strong>c detalurad<br />

aris aRnusxuli „ucxos“ anu sxva sazogadoebi<strong>da</strong>n an<br />

sofli<strong>da</strong>n mosulis axal sofelSi gawevrianebis rituali.<br />

msjeloba mimdinareob<strong>da</strong> sajaro Tavyrilobaze, romelsac<br />

mimRebi sociumis ufrosi <strong>da</strong> umcrosi Taobis warmomadgenlebi<br />

eswrebodnen. axalgazrdoba <strong>da</strong>wvrilebiT eziarebo<strong>da</strong> proceduris<br />

wessa <strong>da</strong> rigs, misi Sesrulebis Tanmimdevrobas, amanaTis<br />

mimRebi soflisa <strong>da</strong> salocavis mesveuris – xuces-xevisberis<br />

mier axalmosulTa <strong>da</strong>locvisa <strong>da</strong> sociumis Sinaganawesis<br />

maTTvis gacnobis Taviseburebebs. <strong>da</strong>mswreni acnobierebdnen<br />

soflis Suamdgomlobis mniSvnelobas axali wevris miRebis<br />

saqmeSi, mfarvelobis maZieblis <strong>da</strong>ficebas mfarvelebisadmi,<br />

rac misgan erTgulebasa <strong>da</strong> yvela saqmeSi Tanadgomas gulisxmob<strong>da</strong>,<br />

swavlobdnen moRalatis gaZevebis wesebs, ismendnen<br />

xuces-xevisberis Suamdgomlobas. amanaTis ceremonialis<br />

monawileTaTvis naTeli <strong>da</strong> realuri iyo xuces-xevisberis mier<br />

warmoTqmuli sityvebi, romlebic maTi cxovrebiseuli kanon-<br />

185


marina kandelaki<br />

normebisa <strong>da</strong> rwmena-warmodgenebisaTvis, maTi yofisaTvis iyo<br />

tradiciuli. yovelives erTvo<strong>da</strong> msxverplSewirva im jvar-salocavis<br />

saxelze, romelic maspinZeli soflisa (Tu Temis)<br />

mfarvelad iTvlebo<strong>da</strong>. aRmzrdelobiTi TvalsazrisiT swored<br />

xucesis mier amanaTis <strong>da</strong>mwyalobnebis (<strong>da</strong>locvis) xmamaRla<br />

Tqmuli teqstia sayuradRebo. aq aqcenti keTdebo<strong>da</strong> mTielTa<br />

zneobriv faseulobaTa Sexsenebaze, Zmobis simyareze,<br />

mu<strong>da</strong>m simarTlis Tqmisa <strong>da</strong> samarTlianobis prioritetze,<br />

stumar-maspinZlobis tradiciis uryeobaze, amanaTad miRebulis<br />

SesaZlo mtrisgan <strong>da</strong>cvaze... amasve emsaxurebo<strong>da</strong> xucesis<br />

mier warmoTqmuli <strong>da</strong>risxeba, romelic miRebuli amanaTis potenciur<br />

moRalateebs Seexeb<strong>da</strong>, anu maT, vinc ver gauwevs maspinZlobas<br />

mfarvelobis maZiebels. moRalate cxaddebo<strong>da</strong><br />

soflis piris gamtexad <strong>da</strong> es <strong>da</strong>risxeba Taobebs ga<strong>da</strong>ecemo<strong>da</strong>...<br />

ritualis <strong>da</strong>mswreebisTvis imarTebo<strong>da</strong> ritualuri puroba,<br />

sa<strong>da</strong>c didian-patarianad soflis yvela mosaxle ikribebo<strong>da</strong>.<br />

es ufro trapezi iyo <strong>da</strong> ara Rreoba, sufraze didxans arasodes<br />

rCebodnen <strong>da</strong> male iSlebodnen. Sewiruli saklavis xorci<br />

iqve un<strong>da</strong> aTvisebuliyo, xolo misi Tav-fexi salocavis msaxurebs<br />

rCebo<strong>da</strong>. zemoT CamoTvlili wesebis Sesrulebis Semdeg<br />

„neofiti“ „ucxod“ aRar iTvlebo<strong>da</strong>. is xelovnuri naTesavis<br />

statusSi gamodio<strong>da</strong>. amanaTobis istoria, zepirga<strong>da</strong>cemuli<br />

Tu TvalnaTeli, axalgazrdebs „ucxos gaTavisebis“ wesebs<br />

aswavli<strong>da</strong>. isini uSualo magaliTebis safuZvelze ecnobodnen<br />

mTis teritoriul TemSi xelovnuri naTesaobis modelebs,<br />

maT aqtiur Cabmas fSav-xevsureTis komlobriv, sagvaro<br />

Tu saTem-sasoflo yofa-cxovrebaSi, mfarveli Tem-soflis<br />

salocavis sakralur sferoSi. amgvari codna-gamocdilebis<br />

miReba axalgazrdebis mier praqtikul miznebsac isaxav<strong>da</strong>,<br />

radgan mTielTa TemSi amanaTebis miReba <strong>da</strong> maTi mfarveloba<br />

regularul xasiaTs atareb<strong>da</strong>. Temi miT ufro Zlierad <strong>da</strong> saxelianad<br />

iTvlebo<strong>da</strong>, rac met amanaTs Seinaxav<strong>da</strong>. rogorc<br />

vTqviT, am aspeqtSic aSkaraa mTielTa erT-erTi ZiriTadi faseulobis<br />

– saxelis mopovebis – aqcentireba. axalgazrdebis<br />

aRzr<strong>da</strong>c am ideiT xdebo<strong>da</strong>.<br />

III magaliTi Seexeba XIX-XX s. <strong>da</strong>mdegis CaTvliT TuSeTis yofaSi<br />

<strong>da</strong>mowmebul, agreTve aRmosavleT saqarTvelos sxva ku-<br />

TxeebSic moqmed rituals. ritualis <strong>da</strong>mswre iTviseb<strong>da</strong> mis<br />

mTavar, TvalSisacem momentebs, kerZod: 1. xarTan <strong>da</strong>kavSirebuli<br />

ritualis wamyvani iyo mamakaci, ojaxis Tavi, ojaxis diasaxlisis<br />

TanadgomiT. 2. xari Zlierebis sinonimi iyo. kargi<br />

186


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

vaJkaci „kai ymis“, „xaris“ epiTetiT moixseniebo<strong>da</strong>. 3. xaris<br />

msxverplSewirva gansakuTrebuli mniSvnelobis mqone situaciebSi<br />

xdebo<strong>da</strong> (magaliTad, xat-samlocveloSi maTi sameurneo<br />

personalis ze<strong>da</strong>mxedvelTa „<strong>da</strong>sturT yenebis“ dros, susti<br />

gvaris Zlier gvarTan mfarvelobaSi Sesvlisa <strong>da</strong> maTi SeZmavebis<br />

momentebSi, sikvdilis konteqtstSi <strong>da</strong> sxva). meti sicxadisaTvis<br />

sailustracio masalas movitan Sekvecili saxiT:<br />

TuSeTSi, fSavsa <strong>da</strong> xevsureTSi gvarebis gamravalricxovnebis<br />

mizniT icodnen „xariT gaficvis“ wesis Sesruleba. misi arsi<br />

SemdegSi mdgomareob<strong>da</strong>: mcirewevriani ojaxis iniciativiT,<br />

ori gvari erTmaneTs gauZmavdebo<strong>da</strong>. rituali tardebo<strong>da</strong> samlocvelos<br />

teritoriaze. misi centraluri momenti iniciatori<br />

ojaxis warmomadgenelTa mier Sesawiri xaris moyvana <strong>da</strong> misi<br />

ritualuri mokvdineba iyo. ceremonials mTeli sofeli <strong>da</strong>eswrebo<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> samsxverplo cxovelis xorcis ganawileba-aTvisebaSi<br />

erTianad monawileob<strong>da</strong>. yovelive salocavis mesveuris<br />

(xuces-xevisberis) meTaveobiT mimdinareob<strong>da</strong>, yvela aucilebeli<br />

pirobis zusti <strong>da</strong>cviT (unislo amindi, weliwadis gansazRvruli<br />

dro, Sesrulebis adgili <strong>da</strong> moqmed pirTa gansazRvruli<br />

subordinacia, samsxverplo xorcis ganawilebis<br />

principis <strong>da</strong>cva <strong>da</strong> sxva).<br />

yvela <strong>da</strong>mswre, didi Tu axalgazr<strong>da</strong>, qali Tu bavSvi xarsa<br />

<strong>da</strong> misi mokvdinebiT ganxorcielebul rituals aRiqvam<strong>da</strong>, rogorc<br />

ori sxva<strong>da</strong>sxva gvaris warmomadgeneli ojaxis gaerTianebis,<br />

gaZlierebis sawin<strong>da</strong>rs: ritualis Tanmxlebi „vedrebis“<br />

Sesrulebis detalebi, rogoricaa „muxlgamarTviT“ dgoma,<br />

yvelas gasagonad gamoTqmuli aqtis mniSvneloba, „xariT Seyril“<br />

wevrebs Soris Sewiruli xaris xorcis umi saxiT Tanabrad<br />

ganawilebis wesi, Tasi<strong>da</strong>n xaris sisxlis Sesmis ceremoniali<br />

ritualis monawile axalgazr<strong>da</strong> vaJkacebis mier <strong>da</strong> mravali<br />

sxva detali, qmedebiTa <strong>da</strong> sityvebiT komentirebuli, warmoadgen<strong>da</strong><br />

mTielTa axalgazr<strong>da</strong> Taobis warsulisadmi ziarebis<br />

TvalsaCino skolasa <strong>da</strong> samomavlo mSvidobiani cxovrebisaTvis<br />

momzadebis sawin<strong>da</strong>rs.<br />

xari, rogorc socialuri erTobis simbolo, romelsac saqarTvelos<br />

mTianeTSi socialur-kulturuli funqcia hqon<strong>da</strong>,<br />

warsulisa <strong>da</strong> awmyos erTianobis gaazrebas emsaxurebo<strong>da</strong>.<br />

xaris kulturul gmirad warmoCenis idea, anu azri imis Sesaxeb,<br />

rom am personaJs moaqvs xalxisTvis kulturis sxva<strong>da</strong>sxva<br />

monapovari socialuri organizaciisa Tu rwmena-warmodgenebis<br />

saxiT, Semonaxulia folklorsa <strong>da</strong> xalxur gadmocemebSi,<br />

187


marina kandelaki<br />

magaliTad: „laSars movi<strong>da</strong> TilisZe, guldi<strong>da</strong>d <strong>da</strong>j<strong>da</strong> xario“,<br />

an kidev: „Sin misvla moulocavdiT baTakaai Svilsao, sca<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

aRar gavi<strong>da</strong>, gamosulia zRviTao, suleTSi ulakauri xari (e.i.<br />

kargi vaJkaci) saTaves zisao“ <strong>da</strong> mravali sxva.<br />

mkiTxvelma SeiZleba ikiTxos; ratom gavamaxvileT yuradReba<br />

xarze? imitom, rom gamokiTxul fSav-xevsurTa Soris<br />

umetesobam (xan<strong>da</strong>zmulebmac <strong>da</strong> axalgazrdebmac) aqcenti swored<br />

am sakiTxze gaakeTes. es bunebrivia, radgan xalxuri rwmenis<br />

Tanaxmad, swored es uZvelesi personaJi iyo Tanamonawile<br />

<strong>da</strong> „organizatori“ samkvidro<strong>da</strong>n ayrili mTieli mosaxleobis<br />

ukan, Tavis Zvel samosaxloSi <strong>da</strong>brunebisa. is iyo gzis gamkvlevi<br />

mama-papaTa salocavebisken, iyo miviwyebulis aRmdgeni <strong>da</strong><br />

winaparTa nakvalevis saimedo mimdevari (mTiuleTi). yovelive<br />

zemoTqmulTan mimarTebaSi mravali magaliTis motana <strong>da</strong><br />

mravali waxnagis warmoCena SeiZleba „mamaTa <strong>da</strong> SvilTa“ Temas-<br />

Tan <strong>da</strong>kavSirebiT.<br />

bolos, <strong>da</strong>skvnis saxiT SeiZleba iTqvas, rom saqarTvelos<br />

mTis tradiciul yofaSi rituali mxolod religiur-magiuri<br />

qmedeba ar yofila. rituali iyo is Zala, romelic mTielTa<br />

TemSi tradiciis Senaxvasa <strong>da</strong> socialuri kavSirebis ganmtkicebas<br />

uwyob<strong>da</strong> xels. mTielTa kulturul faseulobaTa Soris<br />

tradicias upirvelesi adgili ekava <strong>da</strong> amdenad, rituali axalgazrdobis<br />

aRzrdis qmediTi saSualebac iyo.<br />

188


zogadi ganaTlebis apologia<br />

(sokratuli dialogi)<br />

nestan ratiani<br />

guSin 1 stumrad viyavi Cems amerikel kolegasTan. axali saswavlo<br />

wlisTvis diadi wignebis 2 kursis silabusi un<strong>da</strong> Segvedgina.<br />

cota xanSi ramdenime stumaric SemogvierT<strong>da</strong> <strong>da</strong> CemTvis<br />

metad saintereso saubari gaimarTa.<br />

Sevecdebi, gadmogceT, ras Seexebo<strong>da</strong> es dialogi, miT umetes,<br />

rom dRevandel saqarTveloSi ar meguleba arc erTi a<strong>da</strong>miani,<br />

romelic ramdenjerme ar gamx<strong>da</strong>riyos am<strong>da</strong>gvari saubris<br />

Tanamonawile. marTlac saocaria, magram CvenSi, profesionalic<br />

<strong>da</strong> araprofesionalic, mTeli SemarTebiT ganixilavs<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>obs ganaTlebis sistemis sakiTxebze. zogjer es Seexeba<br />

saskolo <strong>da</strong> zogjer – umaRles ganaTlebas. SesaZloa imitom,<br />

rom maT Svilebi ezrdebaT, SesaZloa imitom, rom qarTvelebs<br />

Zalian uyvarT <strong>da</strong>va <strong>da</strong> TavianTi azrebis gamoTqma, Tun<strong>da</strong>c maT<br />

amis Sesaxeb aravin arafers ekiTxebodes. is ki ar axsovT, rom<br />

sityvebi haerSive gaifanteba <strong>da</strong> saubari saubradve <strong>da</strong>rCeba,<br />

rac un<strong>da</strong> brZnul <strong>da</strong>skvnebamde mividnen mosaubreni.<br />

magram arsebobs erTi gamosavali, sityvebis furcelze ga<strong>da</strong>tana,<br />

radgan nawerebi xom mainc ufro didxans rCeba 3 . Tumca,<br />

Tuki am nawerebsac aravin Caxe<strong>da</strong>, maSin azri yvelafers<br />

ekargeba 4 . imeds vitoveb, rom am nawersac, erTi <strong>da</strong> ori kacis<br />

1 “guSin” pirobiTi cnebaa. am sityvas iyenebs platoni “saxelmwifos” pirvelsave<br />

wina<strong>da</strong>debaSi, romelic dialogis formiTaa <strong>da</strong>werili. bodiSs<br />

vuxdi yvela mkiTxvels, vinc ambiciurobaSi CamiTvlis werilis aseT<br />

formas.<br />

2 igulisxmeba “The Great Books”, anu is teqstebi <strong>da</strong> avtorebi, romlebic saukuneTa<br />

manZilze ar “gacveTila”. es avtorebi sxva<strong>da</strong>sxva dros, sxva<strong>da</strong>sxva<br />

epoqebi<strong>da</strong>n exmianebodnen erTimeores, maT mier <strong>da</strong>smul sakiTxebs<br />

<strong>da</strong> TavianTi teqstebiT cdilobdnen, pasuxi gaecaT erTmaneTisTvis.<br />

3 cnobili romauli gamonaTqvami _ “Verba volant, scripta manent” qarTulad<br />

ase iTargmneba: “sityvebi gafrindeba, nawerebi rCeba”.<br />

4 platoni gviambobs (“saxelmwifo”, I, 327c,) rom erT-erT qalaqSi sazeimo<br />

msvlelobis sanaxavad Casul sokrates axalgazrdebi Seyovnebas sTxoven.<br />

filosofoss saxlSi <strong>da</strong>bruneba eCqareba <strong>da</strong> amitomac cdilobs<br />

axsnas, Tu ratom ver gaCerdeba maTTan. igi ambobs, rom SeZlebs <strong>da</strong>rwmunebas,<br />

raze<strong>da</strong>c axalgazr<strong>da</strong> polemarqosi miugebs, rom gamoricxulia vinmes<br />

<strong>da</strong>rwmuneba raimeSi, Tuki es ukanaskneli saubars ar moismens.<br />

189


nestan ratiani<br />

gar<strong>da</strong>, sxvac bevri Caxe<strong>da</strong>vs <strong>da</strong> <strong>da</strong>fiqrdeba. . . Tun<strong>da</strong>c masSi araferi<br />

gaiziaros.<br />

saubarSi vmonawileobdiT ori qarTveli <strong>da</strong> oric amerikeli<br />

profesori (Cems Tavs dialogis gadmocemisas aRvniSnav sityviT<br />

“me”, xolo <strong>da</strong>narCenebs am<strong>da</strong>gvarad: “qarT. prof.”, “I prof.”, “II<br />

prof.”), ori qarTveli axalgazr<strong>da</strong>, erTi amerikuli akademii<strong>da</strong>n<br />

(“mosw.”) <strong>da</strong> meore _ Tbilisis erT-erTi umaRlesi saswavlebli<strong>da</strong>n<br />

(“stud.”). saubari <strong>da</strong>axloebiT ase warimarTa:<br />

_ (mosw.) sabWoTa ganaTlebis sistemis yvelaze didi Secdoma<br />

is iyo, rom Teqvsmeti wlis asakSi un<strong>da</strong> gagekeTebina arCevani<br />

<strong>da</strong> agerCia momavali specialoba. rogor SeiZleba, am asakSi<br />

zustad icode, gin<strong>da</strong> Tu ara, vTqvaT, qirurgoba. es xom umZimesi<br />

profesiaa <strong>da</strong> Znelad Tu vinme iazrebdes, ramden sirTules<br />

ukavSirdeba igi.<br />

_ (me) geTanxmebi. universitetSi cxrakacian jgufSi vswavlobdi.<br />

dRes mxolod samni vmuSaobT specialobiT (erTi germaniaSi,<br />

oric Tsu-Si), arc <strong>da</strong>narCenebi arian umuSevrebi, me vityodi,<br />

rom warmatebulnic ki arian TavianT saqmeSi; mxolod:<br />

erTi cnobili firmisTvis iRvwis, romelic sociologiur<br />

kvlevas awarmoebs, meore aseve didi kompaniisTvis (sc. jeoseli),<br />

mesamem Tavisi cxovreba Jurnalistikas <strong>da</strong>ukavSira <strong>da</strong>,<br />

mgoni, arc Semc<strong>da</strong>ra, meoTxe italiis saelCoSi trialebs, mexuTe<br />

sakmaod reitingul gamomcemlobas xelmZRvanelobs, meeqvse<br />

ki skolaSi qarTul enasa <strong>da</strong> literaturas aswavlis.<br />

_ (II prof.) Tuki cxra kaci<strong>da</strong>n sami muSaobs specialobiT, es<br />

araa cota, magram, Seni azriT, mTel saqarTveloSi statistikuri<br />

suraTi rogoria?<br />

amaze yvelam gavicineT, radgan Cemi jgufi marTlac bednieri<br />

gamonaklisia <strong>da</strong> TiToeulma movZebneT Cveni adgili cxovrebaSi.<br />

_ (me) statistikaze verafers getyviT, ubralod, yovelTvis<br />

vTvlidi, rom klasikuri filologiis ganxriT swavla met upiratesobas<br />

iZleva. mTavari upiratesoba ki kargi codnaa. Tumca,<br />

droTa ganmavlobaSi sokrateseul sibrZneSi 1 <strong>da</strong>vrwmundi,<br />

<strong>da</strong> Sefaseba “kargic 2 ” cota ga<strong>da</strong>Warbebulad meCveneba. albaT,<br />

1 igulisxmeba platonis “sokrates apologia”, VI, 26d.<br />

2 samwuxarod, dRes “kargi” bevrs hgonia saSualo. masze metis aRsaniSnavad<br />

ki Semdegi epiTetebi gamoiyeneba “araCveulebrivi”, “arnaxuli”,<br />

“brwyinvale” <strong>da</strong> sxv. albaT, bevri dRes Tavis Sekavebis gamoxatvad<br />

Tvlis am uZveles sityvas. bibliaSi ki RmerTis Semoqmedeba am erTi sityviT<br />

fasdeba.<br />

190


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

metis micema SeiZleba studentebisTvis, SeiZleba ki ara, aucilebelic<br />

aris (Cvens ganyofilebaSi miRebulia avtoris kiTxva<br />

de<strong>da</strong>nSi. am dros ki enis gramatikuli mxare iwevs win. samwuxarod,<br />

xdeba isec, rom enis Seswavlis procesi Crdilavs teqstis<br />

sxva Rirebulebebs, Tumca, xSirad am <strong>Rirebulebebi</strong>s gasagebad<br />

gramatikis codnac ga<strong>da</strong>mwyvetia. rodesac iseT studentebs vaswavli,<br />

romlebmac ar ician ena elementarul doneze, mixdeba<br />

bevri iseTi niuansis ganmarteba, romlebic teqstSi ar Cans 1 ).<br />

_ (qarT. prof.) <strong>da</strong> ras akeTeb amisTvis?<br />

_ (me) samwuxarod, bevrs verafers. universitetSi Zalian SezRudulebi<br />

varT, saaTebi Segvimcir<strong>da</strong>. amitom meti ki ara, netav,<br />

is codna mainc migvacemina, rasac Tavis droze Cven gvaZlevdnen.<br />

_ (I prof.) ras gaakeTebdi, saSualeba rom gqondes?<br />

_ (me) yvelas <strong>da</strong>vumtkicebdi, rom araerTi fakultetis studentebma<br />

savaldebulod un<strong>da</strong> iswavlon antikuri avtorebi,<br />

aseve vurCevdi, rom klasikuri enebic SeeswavlaT.<br />

_ (stud.) ras ambobT, mkv<strong>da</strong>ri enebi? araferSi mWirdeba, raSi<br />

un<strong>da</strong> gamomadges?<br />

_ (me) SegiZlia airCio kursi “klasikuri enebi Cvens yoveldRiurobaSi”.<br />

_ (I prof.) Sen aq Seni <strong>da</strong>rgis propagan<strong>da</strong>s ewevi <strong>da</strong> droze Tu<br />

ar gagaCumeT, SeiZleba arc arasodes Sewyvito. neba momeci (miubrun<strong>da</strong><br />

students) vikiTxo, ras gulisxmobdi, rodesac “sa-<br />

Wiroeba” <strong>da</strong> “gamodgoma” axsene? imas, rom codnas imitom vi-<br />

ZenT, rom is cxovrebaSi gamogvadges?<br />

_ (stud.) ra Tqma un<strong>da</strong>.<br />

_ (I prof.) maSin isic un<strong>da</strong> miTxra, ra ici, ra gamogadgeba <strong>da</strong><br />

ra ara. an ufro zustad, is miTxari, ra ici, rom, rac gamogadgeba,<br />

is SenTvis kargicaa.<br />

1 magaliTad movitandi aseT faqts: antikuri literaturis istorias sxva<strong>da</strong>sxva<br />

fakultetis studentebi swavloben. vinai<strong>da</strong>n isini ar floben<br />

klasikur enebs, nawarmoebebs TargmaniT ecnobian. zogierT (<strong>da</strong>sanania,<br />

rom umetes wilad) Targmans ar axlavs mTargmnelis komentarebi.<br />

rodesac vaswavli homerosis “odiseas”, odisevsisa <strong>da</strong> kiklopis Sexvedris<br />

epizodSi imis axsna mixdeba, Tu ra orazrovneba imaleba saxel-<br />

Si “aravin”, romelsac mTavari gmiri irqmevs droebiT. Zvel berZnul<br />

“utiss” xom sityva “metisi” Seesabameba, amis gageba ki did Zalisxmevas<br />

moiTxovs enis arcodnis SemTxvevaSi.<br />

aseTive sirTules wavawydi sxva avtorebis Seswavlisasac, maTi CamoTvla<br />

Sors wagviyvans. amitomac aucileblad miviCnev enis codnas, Tun<strong>da</strong>c<br />

elementarul doneze, Tuki gvin<strong>da</strong> Sedegi: studentma marTla kargad<br />

gaigos teqsti.<br />

191


nestan ratiani<br />

_ (stud.) kargad ver gavige, ras mekiTxebiT.<br />

_ (I prof.) rodesac profesias irCevdi, ras miaqcie yuradReba:<br />

mSoblebma girCies Tu Tavad gaakeTe arCevani?<br />

_ (stud.) Cemi arCevani iyo, magram mSoblebic Tanaxmani iyvnen.<br />

vinai<strong>da</strong>n iq, sa<strong>da</strong>c me vswavlob, garkveuli Tanxaa ga<strong>da</strong>saxdeli,<br />

maT hqon<strong>da</strong>T ufleba Careuliyvnen <strong>da</strong> rCevac moecaT. Cems<br />

SemTxvevaSi Cemi <strong>da</strong> mSoblebis mosazreba erTmaneTs <strong>da</strong>emTxva.<br />

_ (I prof.) es, ra Tqma un<strong>da</strong>, araCveulebrivia. magram arCevnis<br />

gakeTebisas raze fiqrobdi, mowodebaze Tu momaval sargebelze.<br />

an Seni mSoblebi ras aqcevdnen umTavres yuradRebas, Sens<br />

mowodebas Tu im sargebels, rac momavalSi, SesaZloa, naxo<br />

arCeuli profesii<strong>da</strong>n gamomdinare?<br />

_ (stud.) albaT, orives un<strong>da</strong> mieqces yuradReba.<br />

_ (I prof.) gifiqria imaze, rom zogjer isec xdeba, rom a<strong>da</strong>mians<br />

erTi ram miaCnia mowodebad. gadis dro <strong>da</strong> mas axali gatacebebi<br />

uCndeba. me mainc mgonia, rom mowodeba iSviaTad Tu gagyveba<br />

mTeli cxovrebis manZilze, cvalebadi kategoriebis<br />

ricxvs mivakuTvnebdi.<br />

_ (stud.) simarTle giTxraT, zustad arc mowodebis mniSvneloba<br />

mesmis. mowodeba, albaT, marto xelovnebisken ltolvas<br />

SegviZlia vuwodoT.<br />

_ (qarT. prof.) musikosis mowodeba musikaa, magram, rodis,<br />

ra asaki<strong>da</strong>n iCens Tavs aseTi mowodeba? gana amis <strong>da</strong>dgenas mSoblis<br />

intuicia ar sWirdeba? rogor ggonia, mocarti rom ar <strong>da</strong>badebuliyo<br />

Sesabamis ojaxSi, ra bedi eweo<strong>da</strong> mas?<br />

_ (mosw.) mgoni, egziuperi gamaxsen<strong>da</strong>. erT nawarmoebSi mogviTxrobs,<br />

rom matarebliT saxlSi brundebo<strong>da</strong>. vagonSi mas-<br />

Tan erTad glexis ojaxi mgzavrob<strong>da</strong>. CaZinebul <strong>da</strong>Rlil patara<br />

biWunas angeloziviT saxe hqon<strong>da</strong>, magram Zneli saTqmelia,<br />

misgan ra gaizrdebo<strong>da</strong>. mas xom, albaT, aranairi xelis Sewyoba<br />

ar eqnebo<strong>da</strong> ojaxisgan, Tun<strong>da</strong>c masSi “mocarts” sZinebo<strong>da</strong>.<br />

<strong>da</strong>nanebiT ambobs mwerali, rom uamravi aseTi geniosi<br />

“iRupeba” arasaTanado garemoSi.<br />

_ (stud.) geniosi ar <strong>da</strong>ikargeba. genia yovelTvis iCens Tavs.<br />

_ (qarT. prof.) magram yvelafers titanuri Sroma sWirdeba.<br />

TviT geniosebsac ki garja uxdebaT. didi albaTobaa imis, rom<br />

niWi Sromis gareSe <strong>da</strong>ikargos.<br />

_ (mosw.) amitom Tua, rom zogierT mSobels ar emeteba Svili<br />

sawvaleblad. un<strong>da</strong>, <strong>da</strong>zogos <strong>da</strong> ver imetebs pataras musikosobisTvis...<br />

_ (I prof.) ai, amas vgulisxmobdi mowodebasa <strong>da</strong> sargebelze<br />

rodesac vsaubrobdi. aseTi mSobeli gana ar fiqrobs iseTi<br />

192


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

profesiisTvis moamzados Svili, met sargebels rom moutans<br />

cxovrebaSi?<br />

_ (qarT. prof.) Tqven ar gaxsovT, magram sul raRac oc<strong>da</strong>aTi<br />

wlis win, saqarTveloSi iseTi aJiotaJi iyo samedicino institutSi<br />

Cabarebaze, verc ki warmoidgenT.<br />

_ (stud.) albaT, rogorc dRes iuridiulze...<br />

_ (qarT. prof.) <strong>da</strong> ramdenma mSobelma “gaswira” Tavisi Svili.<br />

mgoni, erT avadmyofze aTi diplomiani eqimi mainc modio<strong>da</strong>.<br />

dRes bevri maTgani an umuSevaria an arasayvareli saqmiT aris<br />

<strong>da</strong>kavebuli. mSoblebi viTom SvilisTvis momaval sargebelze<br />

fiqrobdnen <strong>da</strong> sruliad sapirispiro ram miiRes.<br />

_ (I prof.) amitomac arCevnis saSualeba yvelas un<strong>da</strong> hqondes.<br />

aSS-Si arsebobs ganaTlebis sistema, romelsac “Tavisufali<br />

ganaTleba” 1 hqvia. oTxi weli iReb kolejSi ganaTlebas, Semdeg<br />

ki irCev specialobas, Tanac nebismier dros rom Seicvalo<br />

ga<strong>da</strong>wyvetileba, yvelafris “Tavi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyeba” ar gixdeba,<br />

anu dro ar gekargeba.<br />

_ (me) pirvelad aSS-Si 1988 wels gavemgzavre. marTlac, Zalian<br />

gamiRima bedma, rom Cemi maspinZeli uiliams koleji 2 aRmoCn<strong>da</strong>.<br />

esaa erT-erTi cnobili “liberal arts college”. min<strong>da</strong> giTxraT,<br />

rom im dros gamiWir<strong>da</strong> garkveva ganaTlebis sistemis am saxeobaSi.<br />

CemTvis sruliad gaugebari iyo, rom Cemi uaxloesi megobari<br />

ras aRar swavlob<strong>da</strong>, ivriTi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyebuli rusuli literaturiT<br />

<strong>da</strong>mTavrebuli <strong>da</strong> momavalSi mean-ginekologobas<br />

apireb<strong>da</strong>. Semdeg ielis universitetSi gaagrZela swavla <strong>da</strong><br />

dRes san-franciskoSi muSaobs erT-erT kerZo klinikaSi.<br />

1 igulisxmeba “Liberal Arts College”-ebis qseli. maTi ricxvi aSS-Si Zalze<br />

bevria, Tumca, rogorc yvelgan, Zalian kargi kolejebis ricxvi cotaa.<br />

saerTod, un<strong>da</strong> aRvniSno, rom termini efuZneba laTinur “septem<br />

artes liberales”-s. es iyo e. w. “Svidi Tavisufali xelovneba”, romlebic Tavis<br />

mxriv triviumad (sami gza) – gramatika, mWevrmetyveleba, dialeqtika<br />

– <strong>da</strong> kvadriviumad – ariTmetika, geometria, astronomia, musika –<br />

iyofo<strong>da</strong>. aRorZinebis xanaSi es iyo im ZiriTad saganTa nusxa, romelsac<br />

universitetebis mosamzadebeli fakultetebi sTavazob<strong>da</strong> msmenels.<br />

Tan<strong>da</strong>Tan am saxis ganaTleba elitur ganaTlebad iqca, romelic<br />

SemdgomSi “klasikurma ganaTlebam” Secvala.<br />

Tumca mogvianebiT “klasikur ganaTlebasac” <strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong> e. w. “realuri<br />

ganaTleba”. dRes pirvandeli saxiT arc erTi ganaTlebis tipi<br />

aRar arsebobs. “Tavisufali ganaTlebis” upiratesoba isaa, rom universitetSi<br />

am meTodiT oTxwliani swavlis Semdeg arCevnis gakeTeba<br />

ufro advili xdeba.<br />

2 uiliams koleji uiliamsTaunSia, masaCuseTsis StatSi. mas oraswliani<br />

istoria aqvs.<br />

193


nestan ratiani<br />

_ (stud.) raRac Zalian bevrs vlaparakobT eqimebze. sxva specialobebze<br />

ras ityviT, nuTu iuristis profesiis <strong>da</strong>sauflebla<strong>da</strong>c<br />

“liberal arts college”-s airCevs vinme?<br />

_ (me) SarSan jeims medison kolejSi 1 gaxldiT am meTodiT (sc.<br />

liberal education) swavlebis gasacnobad. kolejis kurs<strong>da</strong>mTavrebulebi<br />

aqtiurad moRvaweoben sxva<strong>da</strong>sxva saxelmwifo struqturebSi.<br />

rac Seexeba iuridiul saswavleblebs, arc erTi maTgani<br />

ar ambobs uars, rom amgvari kolejebi<strong>da</strong>n swavla studentebma<br />

magistraturaSi maTTan gaagrZelon. ubralod, kolejis<br />

bukleti aseT studentebs rCevebs sTavazobs, rogor un<strong>da</strong> <strong>da</strong>gegmon<br />

swavlis oTxi weliwadi axalgazrdebma, Tuki iuridiuli<br />

saswavleblebis magistraturaSi apireben momavalSi Cabarebas<br />

(magaliTad, urCeven maTematikis kargad swavlas, romlis<br />

kreditebis mopovebac miCiganis saxelmwifo universitet-<br />

Si SeiZleba). Tuki sxvas miznad politologia <strong>da</strong>usaxavs, mas<br />

sxva rCevebs aZleven (magaliTad, romelime enis Seswavlas, romelic<br />

aseve miCiganis saxelmwifo universitetis sxva fakultetze<br />

SeiZleba).<br />

_ (II prof.) esaa idealuri magaliTi imisa, rogor SeiZleba<br />

iTanamSromlos didma universitetma aseT kolejebTan <strong>da</strong> rogor<br />

Tanaarseboben erTi didi universitetis farglebSi sxva<strong>da</strong>sxva<br />

tipis ganaTlebis struqturebi. dRes miCiganis saxelmwifo<br />

universiteti erT-erTi warmatebuli <strong>da</strong> mzardi universitetia.<br />

misi Riaoba <strong>da</strong> mzadyofna, warsulSi aprobirebuli<br />

yvelaferi saukeTeso <strong>da</strong>itovos ise, rom kari gauRos siaxleebs,<br />

aris am warmatebis saidumloebis mizezi.<br />

_ (qarT. prof.) SegiZlia, sxva ramis Sesaxebac gviambo, rac<br />

Cvenc gamogvadgeba?<br />

_ (me) jer imas getyviT, rom TiTqmis yvelafriT moxibluli<br />

<strong>da</strong>vrCi 2 . bevri universiteti minaxavs, kargic, Zalian kargic<br />

<strong>da</strong> cudic. vinmes xom ar gaukvirdeba, Tu vityvi, rom Zalian<br />

kargi oqsfordis erT-erT (erT-erTs imitom, rom me iqaur wesebs<br />

gavecani, Torem eWvic ar mepareba, rom yvela Zalian kargia)<br />

kolejs <strong>da</strong>varqva.<br />

1 yovelgvari ga<strong>da</strong>Warbebis gareSe vityvi, rom jeims medison koleji mi-<br />

Ciganis saxelmwifo universitetis yvelaze Rirseuli nawilia.<br />

2 am programas (ramdenime qarTveli leqtoris vizits) aSS saxelmwifo<br />

departamentis <strong>da</strong>finansebiT jons hopkinsis universiteti <strong>da</strong> miCiganis<br />

saxelmwifo universiteti axorcielebdnen. Zalian bevri ram gavige<br />

aseve im konferenciaze, romelsac amave programis farglebSi veswrebodi<br />

<strong>da</strong> romelic Cikagos universitetSi (erT-erTi saukeTeso liberaluri<br />

ganaTlebis kuTxiT) Catar<strong>da</strong>.<br />

194


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

amaze yvelam gaicina, radgan oqsfordis msgavs universitetebSi<br />

marTlac msoflios saukeTeso specialistebi arian Tavmoyrilni.<br />

aq TiToeul profesorSi Tanabari doziTaa warmodgenili<br />

saukeTeso mkvlevarica <strong>da</strong> saukeTeso maswavlebelic.<br />

_ (me) aRtacebuli <strong>da</strong>vrCi ara marto Cemi kolegebis profesionalizmiT,<br />

aramed maTiTac, vinc sxva <strong>da</strong>rgebs emsaxureba. erT<br />

aseT ambavs mogiyvebiT. Zalian <strong>da</strong>vuaxlovdi ramdenime a<strong>da</strong>mians<br />

– erTi iyo maTematikosi, erTic aRmosavluri enebis specialisti,<br />

ori istorikosi <strong>da</strong> erTic fizikosi. kolejis sasadiloSi<br />

vaxSamze cota Semagvian<strong>da</strong>. rodesac <strong>da</strong>minaxes, Cqara mixmes<br />

TavisTan. Turme kamaTobdnen, homerosi xmarobs Tu ara qal-<br />

RmerT herasTan mimarTebaSi romeliRac epiTets. iseTi gacxarebulebi<br />

iyvnen, Zlivs <strong>da</strong>vaSoSmine. sasacilod JRers, ara? me<br />

kidev, iciT, rogor min<strong>da</strong>, saqarTveloSic aseT sakiTxebze i<strong>da</strong>von<br />

gacxarebiT <strong>da</strong> ara politikaze. mgoni, Zalian zedmeti momdis<br />

ocneba... magram sxva dros aseTive gacxarebiT vikamaTeT Tomas<br />

manze <strong>da</strong> dostoevskize, Sveicerze <strong>da</strong> bergmanze.<br />

aq ki qarTvelma profesorma aRar <strong>da</strong>maca<strong>da</strong> <strong>da</strong> gamawyvetina:<br />

_ ki magram, ra gagikvir<strong>da</strong>, aseT ra wreebSi trialeb saqarTveloSi?<br />

ganaTlebuli megobrebi Tu ara gyavs, universitetSi mainc<br />

ar gxvdeba aravin?<br />

me gavnawyendi, radgan Tbilisis erT-erTi saukeTeso skola<br />

<strong>da</strong>vamTavre, universitetSic saukeTeso ganyofilebaze gavagrZele<br />

swavla <strong>da</strong> vTvli, rom CemsaviT bevrs ar umarTlebs,<br />

skolis megobrebic <strong>da</strong> universitetis megobrebic erTnairad<br />

saukeTesoni arian. Tanac amas isic <strong>da</strong>erTo, rom klasikuri filologiis<br />

kaTedraze vmuSaob <strong>da</strong> bevri kaTedra ver <strong>da</strong>ikvexnis<br />

iseTi kolegebiT, me rom myavs.<br />

_ ra gin<strong>da</strong> Tqva, sabWoTa ganaTlebis sistema sjob<strong>da</strong>?<br />

_ is ki ar sjob<strong>da</strong>, ager ukve ramdeni welia, rac yvelaferi<br />

iRupeba.<br />

_ <strong>da</strong> ras akeTebdiT Sen <strong>da</strong> Seni kolegebi imisTvis, rom ar <strong>da</strong>geRupaT?<br />

_ Cven ki vakeTebdiT <strong>da</strong> axlac vakeTebT, magram es ra SuaSia<br />

saerTo mdgomareobasTan?<br />

kidev kargi gagvaCeres, Torem, xom warmogidgeniaT, aseT<br />

laparaks sa<strong>da</strong>mde SeeZlo miveyvaneT?<br />

_ (II prof.) jer araferi mogiyolia jeims medison kolejze,<br />

iq ra mogewona?<br />

_ (me) Tun<strong>da</strong>c is, rom <strong>da</strong>vinaxe Cemi <strong>da</strong>rgis aucilebloba. dRes<br />

marto CvenTan ki ara, evropis universitetebSic uxdebaT imis<br />

195


nestan ratiani<br />

mtkiceba, rom klasikuri filologia mkv<strong>da</strong>ri <strong>da</strong>rgi araa. Tuki<br />

sworad miawodeb, igi yvela <strong>da</strong>rgis specialists gamoadgeba momavalSi<br />

1 . magaliTad, <strong>da</strong>vrwmundi, rom Zalian kargad SeiZleba<br />

aswavlo titus liviusi makiavelisTan erTad. aseT leqciebs<br />

ori profesori erTdroulad atarebs.<br />

_ (qarT. prof.) moicade, erTad laparakoben?<br />

_ (me) ara, erTmaneTs didi pativiscemiT usmenen, aseTive pativiscemiT<br />

usmenen studentebsac.<br />

_ (II prof.) namdvilad saukeTeso meTodia, rodesac leqcia e.<br />

w. “mrgvali magidis” principiT tardeba. es marTlac Zalian<br />

gansxvavdeba im auditoriebisgan, TqvenTan rom aris.<br />

_ (stud.) e. i. yvela leqcia patara saklaso oTaxSi tardeba?<br />

didi auditoriebi ar aris <strong>da</strong> jgufebic mcirericxovania?<br />

_ (me) didi auditoriebic aris, sa<strong>da</strong>c iseTive ganlagebiT sxe<strong>da</strong>n<br />

studentebi (<strong>da</strong> zogjer sxva saqmiT erTobian), rogorc<br />

CvenTan <strong>da</strong> iseTive saintereso (albaT, zogjer uintereso,<br />

Tumca me aseTi ar momismenia) leqciebs kiTxuloben maswavleblebi,<br />

rogorc CvenTan. zogjer leqtorebi am leqciebs furcli<strong>da</strong>n<br />

ukiTxaven studentebs (<strong>da</strong> amaSi maT veravin <strong>da</strong>Zraxavs,<br />

radgan maTi momzadebulia), zogjer ki did oratorul niWs<br />

amJRavneben. aseTi leqciebis Semdeg kursi patara jgufebad<br />

iyofa <strong>da</strong> mosmenilis ganxilva seminarebze xdeba.<br />

_ (stud.) seminarebs xom sxva<strong>da</strong>sxva maswavleblebi atareben.<br />

ra ician, raze saubrob<strong>da</strong> leqciaze “mTavari maswavlebeli”?<br />

_ (me) yvela “mTavari maswavlebeli” iyo. isini rigrigobiT ki-<br />

Txulobdnen leqciebs, <strong>da</strong>narCenebi ki mas studentebiviT<br />

eswrebodnen, ismendnen mis mosazrebebs <strong>da</strong>, eTanxmebodnen Tu<br />

ar eTanxmebodnen, amas ganixilavdnen studentebTan erTad seminarebze.<br />

_ (stud.) aqac SeiZleba am meTodis gadmoReba?<br />

1 xan<strong>da</strong>xan vfiqrob, rom gaivlis wlebi <strong>da</strong> literaturis istoriis mosmenili<br />

kursi<strong>da</strong>n bevri arc araferi emaxsovreba students. rogor iswavleba<br />

literaturis istoria – avtorTa CamonaTvali, maTi nawarmoebebis<br />

sia, mokle Sinaarsebi (radgan teqstebis wakiTxvas ZiriTadi nawili<br />

ver aswrebs), istoriis erTi grZeli xazi N saukuni<strong>da</strong>n dRevandelobamde.<br />

xom ar ajobeb<strong>da</strong>, gveswavlebina sakiTxi, mag. qali <strong>da</strong> mamakaci, omi <strong>da</strong><br />

mSvidoba, RmerTebis krizisi <strong>da</strong> a.S. <strong>da</strong> am sakiTxebTan misa<strong>da</strong>gebuli Sesabamisi<br />

literaturuli teqstebi. sakiTxis “qali <strong>da</strong> mamakaci” Seswavlisas<br />

aviRebdi evripides “medeas” (<strong>da</strong> ara marto am teqsts), studentebi<br />

or jgufad <strong>da</strong>iyofodnen <strong>da</strong> ikamaTebdnen “ho”-s <strong>da</strong> “ara”-s pozicii<strong>da</strong>n,<br />

yvela Seecdebo<strong>da</strong> jer <strong>da</strong>ecva medea, Semdeg ki – iasoni.<br />

amgvari kursis gavlis Sedegad studentebs metyvelebac <strong>da</strong>exvewebo<strong>da</strong>T<br />

<strong>da</strong> msjelobis unarsac SeiZendnen.<br />

196


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

_ (me) Zalian kargi iqnebo<strong>da</strong>. magaliTad, antikuri literaturis<br />

istorias aqamde TiTqmis yvela humanitaruli fakultetis<br />

studenti swavlob<strong>da</strong>. am sagans calkeul jgufebs vaswavlidiT<br />

me <strong>da</strong> Cemi ramdenime kolega, albaT, xuTi an metic. calcalke<br />

vatarebdiT leqciasac <strong>da</strong> seminarsac. veravin moityueba,<br />

rom erTnairad icis <strong>da</strong> uyvars yvela avtori. me pira<strong>da</strong>d<br />

vaRiareb, romel avtorzec mecnierulad vmuSaobdi, im avtoris<br />

Semoqmedebis Seswavlisas leqciaze mTel Cem suls <strong>da</strong> guls<br />

vaqsov (sabednierod, bevri teqsti maqvs mecnierulad Seswavlili).<br />

Cemi kolegebi sxva avtorebs ikvleven <strong>da</strong>, eWvi ar mepareba,<br />

am teqstebis Seyvarebas cdiloben studentTaTvis. ar<br />

ajobebs, studentma siyvaruliT gamTbari leqciebi moisminos<br />

<strong>da</strong> seminarebze i<strong>da</strong>von leqtorTan, maTac iseTive grZnobebi<br />

aReZraT Tu ara? warmoidgineT, ra saxaliso <strong>da</strong> saintereso<br />

iqneba seminarebi, leqciebi ki yvelasTvis mravlismomcemi.<br />

_ (stud.) cota utopiurad meCveneba amis CvenTan ganxorcieleba.<br />

_ (I prof.) <strong>da</strong>merwmuneT, aqac ganxorcielebadia. me <strong>da</strong> nestani<br />

xom erTad vatarebT leqciebs 1 , zogjer erTmaneTs ar ve-<br />

TanxmebiT, magram erTimeores gulisyuriT vusmenT <strong>da</strong> studentebTan<br />

erTad varCevT yvela argumentsa <strong>da</strong> kontrarguments.<br />

Tanac, aseTi leqciebis dros erTmaneTisgan Zalian<br />

bevrs vswavlobT.<br />

_ (me) me xSirad viniSnav Tqven azrebs, aseve studentTa saintereso<br />

mignebebs, rom momavalSi gamoviyeno (xom maZlevT<br />

uflebas?) <strong>da</strong> Tqvenc xSirad iwerT xolme Cems mosazrebebs.<br />

_ (I prof.) ase oriveni vizrdebiT <strong>da</strong> studentebisTvisac Cveni<br />

leqciebi mosawyeni ar un<strong>da</strong> iyos.<br />

_ (me) mosawyeni rogor iqneba, Cven xom e. w. slow reading-is me-<br />

Tods viyenebT.<br />

_ (stud. <strong>da</strong> mosw. erT xmaSi yvirian) <strong>da</strong> raSi gin<strong>da</strong>T, rom <strong>da</strong>gvarwmunoT,<br />

slow reading 2 araa mosawyeni?<br />

_ (I prof.) Cven nela ki ara, gul<strong>da</strong>smiT vkiTxulobT. varCevT<br />

yvela niuanss, vcdilobT, araferi gamovtovoT, radgan zog-<br />

1 2005 wlis zafxulSi, 2006 wlis meore semestrSi ukve CavatareT Tsu-<br />

Si leqciebi am meTodiT. <strong>da</strong>gegmilia zafxulisa <strong>da</strong> Semodgomis<br />

kursebic, romelsac, iseve rogorc wina kursebs, bredlis fondi<br />

afinansebs. amjerad Cven vaswavliT homeross, aristofanes, platonsa<br />

<strong>da</strong> aristoteles. Semodgomaze profesori gia nodia waikiTxavs<br />

leqciebs makiaveli<strong>da</strong>n nicSemde. ufro <strong>da</strong>wvrilebiTi informacia<br />

SegiZliaT moiZioT Cvens saitze: agile-tbs.org<br />

2 slow reading sityvasityviT iTargmneba rogorc “nela kiTxva”.<br />

197


nestan ratiani<br />

jer is, rac umniSvnelod SeiZleba mogveCvenos, RerZad ga<strong>da</strong>iqceva<br />

xolme. antikur epoqaSi aRweril situaciebs Tanamedroveobas<br />

vu<strong>da</strong>rebT, xan<strong>da</strong>xan Tava<strong>da</strong>c gvikvirs, iseT raRacas<br />

aRmovaCenT.<br />

_ (qarT. prof.) istoria meordeba...<br />

_ (I prof.) marto magas ar vgulisxmob. arsebobs wigni, var me.<br />

ramdenjerac ar mivubrundebi diad wignebs, yoveli axali wakiTxvisas<br />

mikvirs, rom wina jerze ver <strong>da</strong>vinaxe, gamomrCa ra-<br />

Rac. ramdeni studentisTvis miswavlebia <strong>da</strong> saocaria, yvela<br />

jgufTan sxva<strong>da</strong>sxvanairad mixdeba teqstis kiTxva.<br />

_ (me) am semestrSi Tukidides gavdiodiT. iciT, rom TanamedroveobasTan<br />

Se<strong>da</strong>rebis TvalsazrisiT marTlac araCveulebrivi<br />

masalaa. Tun<strong>da</strong>c korinToelTa mier warmoTqmuli sityva<br />

(rodesac isini aTensa <strong>da</strong> spartas axasiaTeben 1 ) ise kargad<br />

esmiT axalgazrdebs <strong>da</strong>, rogorc wesi, qarTul-afxazur urTierTobas<br />

a<strong>da</strong>reben, aTensa <strong>da</strong> spartas ki aSS-sa <strong>da</strong> ruseTs. amas<br />

xom arc erTi amerikeli studenti ar gaakeTebs?<br />

_ (II prof.) sainteresoa. kidev rame xom ar gagaxsendeba?<br />

_ (me) kidev? kidev, rodesac perikles cnobil sityvas 2 gul<strong>da</strong>smiT<br />

vkiTxulobdiT, erT students aseTi SekiTxva <strong>da</strong>eba<strong>da</strong>:<br />

amerikis im universitetSi, sa<strong>da</strong>c Cveni prezidenti swavlob<strong>da</strong>,<br />

saswavlo savaldebulo programaSi Tukidide Tua Setanilio.<br />

_ (II prof.) araCveulebrivi mignebaa.<br />

_ (stud.) rogor, marTla asea?<br />

_ (I prof.) pasuxi <strong>da</strong>debiTia. xom xe<strong>da</strong>vT, saukuneebis win <strong>da</strong>werili<br />

wignebi<strong>da</strong>n, romlebic TiTqos un<strong>da</strong> gacveTiliyvnen<br />

droSi, xan ra wamoiwevs wina planze <strong>da</strong> xanac ra wamotivtivdeba.<br />

zogjer fiqrob, TiTqmis oc<strong>da</strong>aTi saukunis win <strong>da</strong>werili<br />

nawarmoebi rogoraa ase Tanamedrove. <strong>da</strong> kidev, rogor gvexmarebian<br />

es diadi wignebi, ukeTesobisaken SevcvaloT Cveni cxovreba,<br />

Cveni qveynis momavali.<br />

_ (stud.) gismenT <strong>da</strong> TiTqos raRac gavige kidec. SemiZlia ase-<br />

Ti SekiTxva <strong>da</strong>vsva: liberaluri ganaTleba specializacias<br />

upirispirdeba?<br />

_ (II prof.) Tuki cneba “<strong>da</strong>pirispirebaSi” negatiur azrs ar<br />

CavdebT, maSin, ra Tqma un<strong>da</strong>. ganaTlebis es ori saxeoba ar<br />

ebrZvis erTmaneTs, maT SeuZliaT Tanaarseboba, jansaRi konkurenciac<br />

ki. erTni (sc.axalgazrdebi) TavianT momavals zus-<br />

1 Tukidide, peloponesosis omis istoria, I, 68-72.<br />

2 id. II, 35-42.<br />

198


<strong>qarTuli</strong> kultura <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>evropuli</strong> idea<br />

tad gansazRvraven skolis <strong>da</strong>mTavrebisTanave, Tavi<strong>da</strong>nve irCeven<br />

specialobas <strong>da</strong> maleve Seudgebian xolme miznisken mimaval<br />

gzas, meoreni ki moc<strong>da</strong>s <strong>da</strong> farTo codnis srulyofas<br />

amjobineben. wagebuli arc erTi araa. dros fuWad arc erTi<br />

ar kargavs.<br />

_ (mosw.) meore gza mxolod humanitarul ganaTlebas gulisxmobs?<br />

_ (II prof.) ici, rogori saxiT Tqvi “humanitaruli ganaTleba”,<br />

TiTqos amaze usargeblo qveyanaze araferi iyos. maxsovs,<br />

erT Sekrebaze ra kargad Tqva profesorma gia nodiam: CvenTan,<br />

saqarTveloSi, miiCneven, rom humanitaruli ganaTleba qalebisTvisaa<br />

zedgamoWrilio. sxva Tu araferi, gaTxovdebian <strong>da</strong><br />

kargi dedebi iqnebian, Svilebs mainc wesierad gazrdiano.<br />

_ (qarT. prof.) marTlac, <strong>da</strong>kvirvebuli var, rom humanitarul<br />

fakultetebze gogonaTa ricxvi bevrad aRemateba vaJebisas.<br />

_ (I prof.) me kidev gaocebuli var, rom Cems leqciebzec gogonebi<br />

yovelTvis metni arian. naxavT, ramdenime weliwadSi saqarTveloSi<br />

es rogorc Semobrundeba...<br />

_ (mosw.) am sakiTxze Cemi mosazreba maqvs.<br />

_ (I prof.) ici, Zvel berZnebs Zalian bevri sityvaTTamaSi aqvT,<br />

aqe<strong>da</strong>n erTi Cemi usayvarlesia: logosisa <strong>da</strong> lagosis Sesaxeb.<br />

pirveli iTargmneba rogorc “sityva”, meore ki – “kurdRelia”.<br />

amitomac, Tuki droulad ar SevwyvetT, logosi male lagosad<br />

iqceva <strong>da</strong> gagveqceva, Tanac ise, rom xelSi araferi SegvrCeba.<br />

erTs <strong>da</strong>vamateb: rodesac saqarTveloSi “Tavisufali ganaTlebis”<br />

prezentacias vakeTeb, Cems sityvas ase viwyeb: Carlz<br />

dikensis erT-erT nawarmoebs “didi imedebi” hqvia. me es xana,<br />

e. w. didi imedebis xana maSin <strong>da</strong>midga, rodesac universitetSi<br />

un<strong>da</strong> Camebarebina. esaa dro, rodesac erT-erT yvelaze mniSvnelovan<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebas iReb cxovrebaSi, am ga<strong>da</strong>wyvetilebam<br />

SeiZleba bednieric gagxados <strong>da</strong>, samwuxarod, SeiZleba,<br />

<strong>da</strong>gRupos kidec. gaixseneT lev tolstois moTxrobis gmiri.<br />

rodesac ivan iliCi sasikvdilo sarecelze wevs, igi umwares<br />

WeSmaritebas xvdeba: mTeli misi cxovreba araswori iyo.<br />

rodis iRebs a<strong>da</strong>miani umTavres ga<strong>da</strong>wyvetilebebs? <strong>da</strong>badebisas?<br />

ara. a<strong>da</strong>miani Tavad ar irCevs im ojaxs, romelsac amqveynad<br />

movlinebiT abednierebs. aravis ZaluZs Tavisi nebiT air-<br />

Cios mSobeli de<strong>da</strong> <strong>da</strong> mama. arc xuT-eqvsi wlis asakSi gveki-<br />

Txeba aravin, romel <strong>da</strong>wyebiT skolas avirCevdiT an vis visur-<br />

199


nestan ratiani<br />

vebdiT maswavleblad. ara<strong>da</strong>, ra didi mniSvneloba aqvs yvelafer<br />

amas a<strong>da</strong>mianis momavlis gansazRvraSi.<br />

magram, rac ar un<strong>da</strong> cu<strong>da</strong>d warimarTos yvelaferi, rogor<br />

ojaxSic ar un<strong>da</strong> vizrdebodeT, rogor skolasac ar un<strong>da</strong> vam-<br />

TavrebdeT, cxovreba erT Sanss gvitovebs. <strong>da</strong> ai, es Sansi Cven<br />

un<strong>da</strong> gamoviyenoT, Cven un<strong>da</strong> gavakeToT is umTavresi arCevani,<br />

cxovrebis xazis arCevasac rom eZaxian. aravis vusurveb, rom<br />

Secdes aseT ga<strong>da</strong>mwyvet etapze. aravis vusurveb, cxovrebis<br />

msvlelobam aCvenos, rom es Sansi ver gamoiyena, cxovrebis xazi<br />

sxvagvarad, arasworad warmarTa. zogierTi warumatebeli<br />

axerxebs Tavis cxovrebaSi koreqciis Setanas, magram bevri –<br />

vera <strong>da</strong> isini Tavs zedmetad grZnoben. yvelas un<strong>da</strong> SeeZlos,<br />

rom “moergos”, Tavisi codniT “gaZvres” cxovrebis urTules<br />

labirinTebSi.<br />

am sityvas imitom veubnebi axalgazrdebs, rom ar min<strong>da</strong> arCevnis<br />

gakeTebisas Secdnen.<br />

Tqvenc mimoixedeT garSemo <strong>da</strong> <strong>da</strong>rwmundebiT, ramdeni ivan<br />

iliCia Tqvens garSemo, gansakuTrebiT ki amas saqarTveloSi<br />

bolo dros ganviTarebuli movlenebi <strong>da</strong>ganaxeb<strong>da</strong>T: ufunqciod<br />

<strong>da</strong>rCenili a<strong>da</strong>mianebi, romelTac Tavis droze araswori ganaTleba<br />

miiRes <strong>da</strong> dRes ar ician, ra iRonon. imazec <strong>da</strong>fiqrdiT,<br />

rogoria gogonaTa (saklaso oTaxebSi) <strong>da</strong> vaJiSvilTa<br />

(saswavlo <strong>da</strong>wesebulebebis korpusebis gareT) Tanafardoba<br />

<strong>da</strong> mixvdebiT, rom bevri maTganic momavali ivan iliCia.<br />

am axalgazrdebma, visac me mivmarTav, swori ganaTlebiT ara<br />

marto TavianTi momavali, aramed qveynis momavalic sasikeTod<br />

un<strong>da</strong> Secvalon. xom yvelas gsurT es?<br />

mets mec arafers vityvi <strong>da</strong> amiT <strong>da</strong>vasruleb kidec werils,<br />

Torem lagosad ga<strong>da</strong>qceuli logosi Cvenc gagveqceva.<br />

am dialogis gmirebi arc arseboben <strong>da</strong> arc ararseboben, aq<br />

aRwerili maTi saubaric nawilobriv gamogonilia, Tumca ar<br />

mogatyuebT <strong>da</strong> gagimxelT, rom calkeuli nawilebi sxva<strong>da</strong>sxva<br />

dros sxva<strong>da</strong>sxva adgilebSi marTlac momismenia.<br />

200

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!