06.05.2013 Views

demokratia, ganaTleba da multikulturalizmi

demokratia, ganaTleba da multikulturalizmi

demokratia, ganaTleba da multikulturalizmi

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

<strong>demokratia</strong>, <strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong><br />

moqalaqeobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli dilemebi globalur<br />

samyaroSi<br />

karlos alberto toresi<br />

ROWMAN & LITTLEFIELD PUBLISHERS, INC.<br />

Lanham Boulder New York Oxford<br />

ამ მასალის მომზადება შესაძლებელი გახდა ამერიკელი ხალხის კეთილი ნებითა და აშშ საერთაშორისო<br />

განვითარების სააგენტოს მხარდაჭერით. მასალის შინაარსზე პასუხისმგებელია კემონიკს ინთერნეშენალი ინკ. და<br />

ლოს ანჯელესის უნივერსიტეტი კალიფორნიაში, და იგი არ წარმოადგენს აშშ საერთაშორისო განვითარების<br />

სააგენტოსა ან აშშ მთავრობის აზრს. ეს მასალა ითარგმნა და დაიბეჭდა აშშ საერთაშორისო განვითარების სააგენტოს<br />

განათლების მართვის პროექტის ფარგლებში, რომელიც ხორციელდება საქართველოს განათლების და მეცნიერების<br />

სამინისტროსა და ილია ჭავჭავაძის სახელმწიფო უნივერსიტეტთან ერთად.<br />

2


gamoqveynebulia amerikis SeerTebul StatebSi<br />

Rowman & Littlefield Publishers, Inc.-is mier<br />

4720 Boston Way, Lanham, Maryland 20706<br />

12 Hid’s Copse Road<br />

Cumnor Hill, Oxford OX2 9JJ, England<br />

saavtoro ufleba © 1998 karlos alberto toresis<br />

yvela ufleba <strong>da</strong>culia. gamomcemlis winaswari nebarTvis gareSe<br />

<strong>da</strong>uSvebelia winamdebare publikaciis ama Tu im nawilis Tavi<strong>da</strong>n gamocema,<br />

informaciis saZiebo sistemaSi Senaxva an raime formiT _ eleqtronuli,<br />

meqanikuri, fotoasliT, firze CaweriT <strong>da</strong> a.S. _ gavrceleba.<br />

British Library Cataloguing in Publication Information Available<br />

Library of Congress Cataloging-in-Publication Data<br />

toresi, karlos alberto.<br />

<strong>demokratia</strong>, <strong>ganaTleba</strong>, <strong>da</strong> multikulturizmi: moqalaqeobasTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli dilemebi globalur samyaroSi / karlos alberto<br />

toresi.<br />

p.cm.<br />

wignSi Sesulia bibliografiuli cnobebi <strong>da</strong> indeqsi.<br />

ISBN 0-8476-8534-9 (cloth: alk. paper). – ISBN 0-8476-8535-7 (paper: alk. paper)<br />

1. kritikuli pe<strong>da</strong>gogika. 2. <strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong> saxelmwifo. 3.<br />

multikulturuli <strong>ganaTleba</strong>. 4. moqalaqeoba. 1. saTauri<br />

LC196.T65 1998<br />

370.11’5 –dc21<br />

98-4047<br />

CIP<br />

<strong>da</strong>ibeW<strong>da</strong> amerikis SeerTebul StatebSi<br />

winamdebare publikaciaSi gamoyenebuli qaRaldi Seesabameba im<br />

minimalur moTxovnebs, romelsac amerikuli saxelmwifo stan<strong>da</strong>rti<br />

sainformacio sistemis mimarT ayenebs – Permanence of Paper for Printed<br />

Library Materials, ANSI Z39.48-1984.<br />

3


wignis pirvel qarTulenovan gamocemaze muSaobdnen:<br />

gamocemis re<strong>da</strong>qtorebi:<br />

nino CubiniZe nchubinidze@gem.ge<br />

medea kakaCia mkakachia@usaid.gov<br />

mTargmnelebi:<br />

maka TevdoraZe makatevd1@gmail.com<br />

naTia amiriZe<br />

manana dumbaZe<br />

natia1998@yahoo.com<br />

Targmanis re<strong>da</strong>torebi:<br />

nino Caduneli<br />

Sinaarsis re<strong>da</strong>qtori:<br />

nino javaxiSvili<br />

manandumbadze@gmail.com<br />

nchaduneli@yahoo.com<br />

nino@sdpdd.ge<br />

grafikuli dizaini <strong>da</strong> formatireba:<br />

giorgi aleqsiZe georgealeksidze@hotmail.com<br />

nino esebua nino.esebua.1@iliauni.edu.ge<br />

4


Sinaarsi<br />

avtorisagan ..............................................................................................................................................................................................9<br />

1. wesrigis saidumlo Tavga<strong>da</strong>savlebi: Sesavali ............................................................................................12<br />

saxelmwifo, Zalaufleba <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong> ...........................................................................................................12<br />

moqalaqeobrioba, <strong>demokratia</strong> <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>: Teoriuli problema ......... 14<br />

Tezisi, romelic winamdebare wignSi wina planzea wamoweuli ................................................. 16<br />

wignis struqtura ...................................................................................................................................................................... 18<br />

2. saxelmwifo <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong> ............................................................................................................................................... 22<br />

saxelmwifo: cnebis gansazRvrebasTan <strong>da</strong>kavSirebuli problemebi ........................................ 23<br />

<strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong> saxelmwifo ................................................................................................................................................ 29<br />

saxelmwifos koncefcia ....................................................................................................................................................... 31<br />

kapitalisturi saxelmwifo demokratiul sazogadoebebSi, Tu demokratiuli<br />

saxelmwifo kapitalistur sazogadoebebSi? ................................................................................................. 41<br />

klasikuri Teoriebi saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis Sesaxeb: liberalizmi<strong>da</strong>n<br />

marqsizmamde .................................................................................................................................................................................... 44<br />

Tanamedrove saganmanaTleblo Teoriebi <strong>da</strong> kapitalisturi saxelmwifo ...................... 53<br />

liberaluri saxelmwifo <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong> ....................................................................................................... 53<br />

neokonservatiuli saxelmwifo <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>: arCevani <strong>da</strong> kulturuli<br />

pluralizmi ............................................................................................................................................................................... 62<br />

neoliberaluri saxelmwifo <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>: avtonomiis sakiTxi .........................................71<br />

paralelisturi Teoriebi <strong>da</strong> codna saxelmwifos Sesaxeb: nekonservatizmis <strong>da</strong><br />

neoliberalizmis kritika ........................................................................................................................................... 76<br />

socialuri regulireba, saxelmwifo sfero, <strong>da</strong> saxelmwifos intervencia:<br />

ostmodernistuli Tvalsazrisi saxelmwifosa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>ze ........................................ 83<br />

patriarqaluri saxelmwifos winaaRmdeg galaSqreba? feminizmi <strong>da</strong> saxelmwifos<br />

Seferiloba ................................................................................................................................................................................ 89<br />

Sejameba ............................................................................................................................................................................................... 96<br />

3. globalizacia ........................................................................................................................................................................... 104<br />

5


globalizaciis fenomeni ................................................................................................................................................ 104<br />

Okapitalizmis globalizacia <strong>da</strong> ekonomikis restruqturizacia 107<br />

globalizacia <strong>da</strong> moqalaqeoba: suvereniteti, bazrebi <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianis uflebebi...... 111<br />

moqalaqeebi <strong>da</strong> bazrebi ................................................................................................................................................ 112<br />

moqalaqeebi, saxelmwifo suvereniteti <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianTa universaluri uflebebi ...... 119<br />

globalizacia <strong>da</strong> multikulturuli moqalaqeoba: postmodernizmis Svilebi? ... 123<br />

globalizacia, moqalaqeoba <strong>da</strong> soli<strong>da</strong>roba ............................................................................................ 127<br />

A aris Tu ara kosmopolituri demokratiebi gamosavali? .......................................................... 136<br />

4. moqalaqeoba .................................................................................................................................................................................. 143<br />

moqalaqe ............................................................................................................................................................................................ 143<br />

ganmanaTlebloba, rogorc moqalaqeobis safuZveli ......................................................................... 145<br />

moqalaqeoba, saxelmwifo <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>: T. h. marSalis wvlili ....................................... 147<br />

neokonservatorebi <strong>da</strong> moqalaqeoba ...................................................................................................................... 150<br />

<strong>ganaTleba</strong>, moqalaqeoba, momxmareblebi <strong>da</strong> bazari: jeof vitis kritika ...................... 153<br />

feminizmis, postkolonializmis, rasis kritikuli Teoriisa <strong>da</strong> socialuri<br />

moZraobebis gamowvevebi .................................................................................................................................................... 156<br />

feminizmi ..................................................................................................................................................................................... 156<br />

postkolonializmi ........................................................................................................................................................... 166<br />

rasis kritikuli Teoria ............................................................................................................................................ 170<br />

axali socialuri moZraobebi <strong>da</strong> moqalaqeoba .................................................................................... 174<br />

Sejameba ............................................................................................................................................................................................. 183<br />

postskriptumi: siRaribe <strong>da</strong> moqalaqeobis dualizacia .................................................................. 184<br />

ormagi moqalaqeoba .......................................................................................................................................................... 185<br />

dualuri moqalaqeoba <strong>da</strong> siRaribe ................................................................................................................. 189<br />

5. <strong>demokratia</strong> ..................................................................................................................................................................................... 197<br />

demokratiis Teoriebi ........................................................................................................................................................ 197<br />

<strong>demokratia</strong> <strong>da</strong> saxelmwifo ........................................................................................................................................... 201<br />

6


liberaluri demokratiis triumfi ...................................................................................................................... 203<br />

liberaluri <strong>demokratia</strong> <strong>da</strong> socialuri kapitali ............................................................................... 208<br />

liberaluri demokratiis krizisi <strong>da</strong> ganaTlebis roli .............................................................. 213<br />

demokratiuli ganaTlebis moTxovna .................................................................................................................. 217<br />

politikuri gamowveva: saganmanaTleblo utopia <strong>da</strong> demokratiuli politika ...... 220<br />

<strong>demokratia</strong> <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong> ............................................................................................................................................... 223<br />

postskriptumi: <strong>demokratia</strong> <strong>da</strong> socializmi ................................................................................................. 227<br />

6. <strong>multikulturalizmi</strong> ......................................................................................................................................................... 232<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>, rogorc socialuri moZraoba, rogorc multikulturuli<br />

<strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong> rogorc moqalaqeTa <strong>ganaTleba</strong>: TeTrkanianobis sakiTxi ........................ 232<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>, rogorc socialuri moZraoba <strong>da</strong> rogorc Teoriuli<br />

midgoma ............................................................................................................................................................................................... 236<br />

<strong>demokratia</strong>, <strong>multikulturalizmi</strong> <strong>da</strong> samoqalaqo <strong>ganaTleba</strong>: jeims benqsis<br />

Tvalsazrisi ................................................................................................................................................................................. 241<br />

liberaluri kritika ...........................................................................................................................................................244<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>, rogorc laSqroba: neokonservatiuli kritika ........................... 250<br />

klasi, rasa <strong>da</strong> ganmanaTlebloba: kritika memarcxeneTa mxri<strong>da</strong>n ......................................... 263<br />

identobisa <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s kritikulad sa<strong>da</strong>vo sakiTxebi: <strong>da</strong>skvna ....... 279<br />

7. demokratiuli mულტიკულტუruli moqalaqeobis Teoriisken .................................................. 292<br />

los anJelesi<strong>da</strong>n bostonisaken: Canaxati ........................................................................................................ 292<br />

demokratiuli multikulturuli moqalaqeobis gamowvevebi .................................................... 295<br />

saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis Sesaxeb TeoriaTa Sedegebi: ratom un<strong>da</strong> iazrovnon<br />

ganaTlebis mkvlevrebma politikurad ganaTlebis Sesaxeb? ...................................................... 296<br />

problemuri <strong>da</strong>sawyisi ................................................................................................................................................... 296<br />

ga<strong>da</strong>udebeli sakiTxebi ................................................................................................................................................. 297<br />

argumenti 1: klasikosebi ............................................................................................................................................ 298<br />

argumenti 2: metanarativi ........................................................................................................................................... 298<br />

argumenti 3: Zalaufleba ............................................................................................................................................ 300<br />

argumenti 4: axali sawyisebi .................................................................................................................................. 301<br />

7


argumenti 5: niuansirebuli istoriuli mniSvneloba an depolitizacia ................ 302<br />

winaaRmdegobebi, dilemebi <strong>da</strong> gamowvevebi ..................................................................................................... 303<br />

gamowvevebi ................................................................................................................................................................................. 303<br />

winaaRmdegobebi <strong>da</strong> dilemebi ................................................................................................................................. 304<br />

demokratiuli multikulturuli moqalaqeobis Teoria ............................................................... 307<br />

politikuri gamowveva: saganmanaTleblo utopia <strong>da</strong> demokratiuli politika ...... 313<br />

mravalferovnebis winaaRmdegobebi <strong>da</strong> gamowvevebi: <strong>multikulturalizmi</strong>,<br />

moqalaqeoba <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong> <strong>ganaTleba</strong>Si ....................................................................................................... 315<br />

kanoni <strong>da</strong> kultura ................................................................................................................................................................ 323<br />

samoqalaqo Rirebulebebi <strong>da</strong> multikulturuli demokratiuli moqalaqeoba ....... 331<br />

epilogi .............................................................................................................................................................................................. 336<br />

biblografia 342<br />

avtoris Sesaxeb ............................................................................................................................................................................. 365<br />

8


avtorisagan<br />

weris procesi inteleqtualuri mogzaurobaa, savse aRmoCenebiTa <strong>da</strong><br />

dialogebiT. am wignze muSaobisas udidesi samsaxuri gamiwies Cemma<br />

megobrebma <strong>da</strong> kolegebma, romlebic ukanaskneli sami wlis ganmavlobaSi<br />

moTminebiT ekidebodnen im akviatebul interess, romelsac saxelmwifos,<br />

ganaTlebis, moqalaqeobis, demokratiis <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

urTierTobebze msjelobisas viCendi. am diskusiebs araerTxel Seewira<br />

Cveni musaifi <strong>da</strong> mSvenieri vaxSamic ki.<br />

madloba min<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>vuxado maikl v. efls, robert arnovs, atilio<br />

alberto borons, sol koens, aw gansvenebul paulo reglus neves freirs,<br />

moakir gadotis, valter garsias, zel<strong>da</strong> groeners, jon havkinss, pet<br />

makdonous, ted mitCels, marsela moliss, pilar o’kadizs, raj panus,<br />

reimond paredess, devid planks, tomas s. popkeviCs, adriana puigross, xose<br />

eustaqio romaos, <strong>da</strong>niel Sugurenskis <strong>da</strong> uelford (baz) uilmss.<br />

zogierTi Cemi kolega <strong>da</strong> megobari xelnawerSi gaecno Cems naSroms<br />

an mis garkveul nawils <strong>da</strong> erTob sagulisxmo SeniSvnebi <strong>da</strong> siRrmiseuli<br />

rCevebi momawo<strong>da</strong>. gansakuTrebuli madloba min<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>vuxado nik<br />

burbuliss, rei rokos, <strong>da</strong>g kelners, tod gitlins <strong>da</strong> gloria ledsonbilingss.<br />

raimond alen moroum, romelTanac bolo aTi weli mWidrod<br />

vTanamSromlobdi sociologiuri Teoriis <strong>da</strong> ganaTlebis sakiTxebze,<br />

rogorc yovelTvis, didi <strong>da</strong>xmareba gamiwia Tavisi SorsmWvreti kritikuli<br />

SeniSvnebiT.<br />

xelnawerTan <strong>da</strong>kavSirebiT ukiduresad sasargeblo rCevebi miviRe<br />

ramdenime magistrantisganac, rac Cemi azriT, kidev erTxel a<strong>da</strong>sturebs,<br />

rom moswavle maswavlebelia, maswavlebeli ki _ moswavle. studentebTan<br />

urTierTobis procesSi, SesaZloa ver SevZeli maTi niWis srulad<br />

gamovlena, magram min<strong>da</strong> vaRiaro, rom maT metad saintereso wina<strong>da</strong>debebi<br />

SemomTavazes. aseve, madlobas vuxdi maria beatris santanas, oqtavio<br />

peskadors, saul duartes, ali jumas, karmen laura toress, piter kips,<br />

jenifer jafnoskis, qsoCitl perezs, gabino aguires, devid viqtorins, karen<br />

makklafertis, juli tompsons <strong>da</strong> anali haros.). madloba Cems megobar din<br />

birkenkamps profesionalizmisaTvis, gaRebuli siTbosa <strong>da</strong><br />

soli<strong>da</strong>robisaTvis, aseve, sagamomcemlo saqmis mimarT gaweuli<br />

RvawlisaTvis _ igi Rowman & Littlefield –is aRmsrulebeli re<strong>da</strong>qtoria <strong>da</strong><br />

gansakuTrebiT zrunavs demokratiuli socialuri garemos<br />

CamoyalibebisTvis.<br />

9


sanam sabolood <strong>da</strong>vazustebdi wignTan <strong>da</strong>kavSirebul detalebs,<br />

mudmivad miwev<strong>da</strong> mogzauroba meqsikaSi, braziliaSi <strong>da</strong> argentinaSi. is<br />

Sinagani sisufTave <strong>da</strong> gulCviloba, aseve, siyvarulisa <strong>da</strong> mzrunvelobis<br />

gamoxatvis niWi, rac ase moWarbebiT axasiaTebT Cems meqsikel, braziliel<br />

<strong>da</strong> argentinel megobrebs, mu<strong>da</strong>m maxseneb<strong>da</strong> laTinur gamoTqmas “ad fontes”<br />

_ yovelTvis movuxme humanurobas, TanagrZnobas <strong>da</strong> siyvaruls –<br />

inteleqtualuri STagonebis WeSmarit wyaros.<br />

am wigns vuZRvni Cems de<strong>da</strong>s, romelic Tavisi a<strong>da</strong>mianurobiT<br />

yovelTvis mimaniSneb<strong>da</strong> imaze, rom TanagrZnobas ara aqvs sazRvari, rom<br />

siyvaruli aRemateba a<strong>da</strong>mianis bunebasa <strong>da</strong> qcevas, <strong>da</strong> rom demokratiis<br />

principebiT cxovreba gmirobad ar un<strong>da</strong> iTvlebodes.<br />

am wigns, aseve, vuZRvni Cems qaliSvils laura silvinas, romelic<br />

ganuwyvetliv STamagonebs, rom cnobismoyvare, moazrovne gonebas,<br />

mosiyvarule xasiaTsa <strong>da</strong> dialogis <strong>da</strong>uokebel wyurvils samyaros Secvla<br />

ZaluZs, yovel SemTxvevaSi im a<strong>da</strong>mianebisTvis, vinc bedma masTan<br />

urTierTobiT <strong>da</strong>ajildova. lauras ganswavlulobam Tanamedrove<br />

sociologiuri Teoriis sferoSi, gansakuTrebiT eTnikurobisa <strong>da</strong> genderul<br />

sakiTxebSi, di<strong>da</strong>d ganapiroba am TemiT Cemi gataceba <strong>da</strong> misi ukeT gageba.<br />

Cemma vaJma, pablo sebastianma, romelic misTvis Cveuli cnobismoyvareobis<br />

gamo, nawilobriv gaecno naSromis xelnawers, mTeli Tavisi<br />

maxvilgonierebiTa <strong>da</strong> filosofiuri gonierebiT iseTi mniSvnelovani,<br />

pir<strong>da</strong>piri <strong>da</strong>, rig SemTxvevaSi, ukiduresad kritikuli SeniSvnebi momca,<br />

rom am wignis miZRvna namdvilad <strong>da</strong>imsaxura. masTan urTierTobam <strong>da</strong> misma<br />

simarTlisaken swrafvam bevri ram maswavla. me vuZRvni am wigns Cems ufros<br />

vaJs, karlos albertos, romelsac sam sxva<strong>da</strong>sxva qveyanaSi sam gansxvavebul<br />

enaze moux<strong>da</strong> swavla, <strong>da</strong> romelic cxovrebaSi ukeT axerxebs<br />

interkulturalizmis xorcSesxmas, vidre me es Teoriulad maqvs<br />

warmodgenili. misma uzado qcevam <strong>da</strong> cxovrebis pozitiurad Wvretam<br />

maswavla, rom migraciulma gamocdilebam SesaZloa sabolood uxilavi<br />

Rirsebis magvari unari Camoayalibos <strong>da</strong> es unari karlosis msgavs<br />

a<strong>da</strong>mianebs uSfoTvelad cxovrebaSi exmareba. wigni aseve eZRvneba Cemi<br />

ojaxis axal wevrebs nikol tomas <strong>da</strong> rosana disalvos. rogorc yovelTvis,<br />

ganskuTrebuli madlierebiT movixsenieb Cems meuRles <strong>da</strong> Tanamegzurs maria<br />

kristina ponss. Cveni Tanacxovreba ukve oc<strong>da</strong>xuT wels iTvlis. misi<br />

mgrZnobiare buneba, inteleqti <strong>da</strong> momnusxveli Rimili, profesionali<br />

literaturaTmcodnis alRo <strong>da</strong> mwerluri niWi ufro Sinaarsians xdi<strong>da</strong><br />

Cems cxovrebas, mexmarebo<strong>da</strong> gamecnobierebina <strong>da</strong> <strong>da</strong>mefasebina laTinuri<br />

amerikis literaturis umSvenieresi samyaro.<br />

10


<strong>da</strong>bolos, am wigns vuZRvni Cemi megobrisa <strong>da</strong> “maestros”, aw<br />

gansvenebuli paulo reglus neves freiris xsovnas, romelic laTinuri<br />

amerikis sindiss ganasaxiereb<strong>da</strong> <strong>da</strong> romelic gar<strong>da</strong>icvala maSin, rodesac am<br />

wignze muSaobas vamTavrebdi. SeuZlebelia yvela im sikeTis CamoTvla, rac<br />

am a<strong>da</strong>mians CemTvis gaukeTebia. arasdros miecema <strong>da</strong>viwyebas misi mdi<strong>da</strong>ri<br />

memkvidreoba _ swavlebani <strong>da</strong> naSromebi, romlebic mu<strong>da</strong>m gagvaxsenebs mis<br />

ukompromiso morals <strong>da</strong> utopiur azrovnebas, a<strong>da</strong>mianis usazRvro<br />

siyvaruls <strong>da</strong>, rac yvelaze mTavaria, arasdros <strong>da</strong>gvaviwydeba, ra<br />

gulmxurvaled gvaswavli<strong>da</strong> cnobismoyvareobis epistemologias.<br />

11


1<br />

wesrigis saidumlo Tavga<strong>da</strong>savlebi: Sesavali<br />

saxelmwifo, Zalaufleba <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong><br />

“wesrigis srulyofa qaosi<strong>da</strong>n iRebs <strong>da</strong>sabams.”<br />

-karlos monsivaisi, qaosis tradiciebi<br />

qaotur mdgomareobaSi SeiZleba aRmoCndes rogorc politika <strong>da</strong><br />

qveyana, ise ganaTlebis sistemac. meqsikeli JamTaaRmwerlis karlos<br />

monsivaisis figuralur nawarmoebSi qaosis tradiciebi socialuri wesrigis<br />

mignebis saxiT SeiZleba iqnes <strong>da</strong>naxuli. xorxe luis borxesi (1996) wesrigis<br />

saidumlo Tavga<strong>da</strong>savlebis Sesaxeb saubrob<strong>da</strong>. Tu moviSveliebT ori<br />

cnobili laTino-amerikeli avtoris gamonaTqvamebs, borxesi <strong>da</strong> monsivaisi<br />

TavianTi nawarmoebebiT aCveneben, rom zogjer literatura cdilobs<br />

Cawvdes realobas, Tumca es mcdeloba yovelTvis warmatebiT ar mTavrdeba.<br />

sxva SemTxvevebSi, literaturuli nawarmoebi, romelSic warmosaxviTi<br />

xSirad iseT realobad iqceva, romlis mimarTac ar moqmedebs kanonikuri <strong>da</strong><br />

analitikuri moTxovnebi, realobis transformaciis dinamikis iseT gagebas<br />

gvTavazobs, romelic socialuri <strong>da</strong>rgis mecnierebisaTvis miuwvdomelia<br />

maTi erudiciis, Zalisxmevis <strong>da</strong> maTi <strong>da</strong>xvewili meTodebis miuxe<strong>da</strong>vad. amis<br />

mizezi realobis transformaciis mrvalwaxnagovani ganzomilebaa. aqe<strong>da</strong>n<br />

gamomdinare, winamdebare Sesavlis saTaurad borxesis STamagonebeli fraza<br />

SevarCie. “wesrigis saidumlo Tavga<strong>da</strong>savlebi” mxolod metafora ar aris –<br />

es aris saxelmwifos, Zalauflebasa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris arsebuli arcTu<br />

martivi urTierTobebis originaluri simbolo, romelic ra Tqma un<strong>da</strong>,<br />

centralur adgils ikavebs iseT dilemaSi, rogoricaa moqalaqeobrioba<br />

multikulturul sazogadoebaSi.<br />

magram, aq Cndeba kiTxva _ aris qaosis tradiciebi socialuri<br />

wesrigis saidumlo Tavga<strong>da</strong>savlebis nawili? Tu es asea, maSin<br />

saganmanaTleblo realobis socialuri konstruqcia Tavisi tradiciebis,<br />

qaosis <strong>da</strong> simboluri wesrigis CaTvliT, socialuri wesrigis reproduqciis<br />

centralur aspeqts un<strong>da</strong> warmoadgendes (morou <strong>da</strong> toresi, 1995). es<br />

gar<strong>da</strong>uvalia im zomiT, ra zomiTac SesaZlebelia socialuri realobis<br />

maZieblad miCneuli procesebis: socialuri, materialuri <strong>da</strong> simboluri<br />

12


wesrigis <strong>da</strong>yofis praqtikis <strong>da</strong> socialuri wesrigis rRvevis gamomwvevi<br />

moZraobis xelaxali inkorporacia qaosSi, im moZraobaSi, romelmac Tavad<br />

un<strong>da</strong> <strong>da</strong>icvas socialuri wesrigis reproduqcia.<br />

simbolur doneze, socialuri struqturebis reproduqcia im<br />

racionaluri kanonmdeblobis, rutinuli procedurebis <strong>da</strong> praqtikis<br />

saWiroebaze miuTiTebs, romelic Rrma<strong>da</strong>a Canergili socialur brZolaSi,<br />

sajaro ganaTlebis teqnikur <strong>da</strong> biurokratiul marTvaSi, aseve,<br />

saxelmwifos portretSi <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>mwyvet rols asrulebs socialuri<br />

reproduqciis procesSi. SesaZloa borxesis es lirikulad mdi<strong>da</strong>ri fraza<br />

swored socialuri xasiaTis process asaxavs. wesrigis saidumlo<br />

Tavga<strong>da</strong>savali Tavisi mowyobiT <strong>da</strong> <strong>da</strong>umorCilebeli bunebiT, erTmaneTTan<br />

akavSirebs saxelmwifosa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s. <strong>da</strong> es swored isaa, rac ganaTlebis<br />

politikisa <strong>da</strong> praqtikis sferoSi, ganaTlebis sakiTxebze gamarTul<br />

msjelobebsa <strong>da</strong> diskusiebSi <strong>da</strong> bolos _ yoveldRiur saklaso procesSi<br />

xdeba. xolo mizezi ki amisa aris is, rom saxelwifo mTavari rgolia,<br />

romelic sajaro <strong>da</strong> kerZo ganaTlebis sistemebisagan normebis,<br />

kanonmdeblobis, saswavlo programebis <strong>da</strong> finansuri resursebis <strong>da</strong>dgenas<br />

<strong>da</strong> ganaTlebis marTvis procesis Sefasebas iTxovs. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

saxelmwifo udides rols asrulebs ganaTlebis sistemis warmatebul<br />

funqcionirebaSi, saxelmwifosa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris arsebuli kavSirebze,<br />

mcire gamonaklisebs Tu ar CavTvliT, analitikuri xasiaTis diskusiebi<br />

TiTqmis ar imarTeba, aRaraferi rom vTqvaT iseTi naSromebis arsebobaze,<br />

romlebic saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis Teoriebs Soris kavSiris Ziebas<br />

mieZRvnebo<strong>da</strong>1. winamdebare wigni swored am mxriv arsebuli <strong>da</strong>naklisis<br />

Sevsebis mcdelobaa _ analizi, romelic ganaTlebis politikur<br />

sociologias <strong>da</strong> moqalaqeobriobis <strong>da</strong> demokratiis formirebas erT<br />

mTlianobaSi ganixilavs.<br />

Ees wigni aris naSromi politikuri filosofiisa <strong>da</strong> ganaTlebis<br />

Sesaxeb. sxva sityvebiT rom vTqvaT, masSi asaxulia a<strong>da</strong>mianebis cxovrebis<br />

simboluri sfero, maT mier racionalurisa <strong>da</strong> utopiuris kognitiuri <strong>da</strong><br />

afeqturi gacnobiereba, im gzebis Ziebis aRqma, romelsac demokratiul <strong>da</strong><br />

Tanasworobis principebze agebul sazogadebaSi “a<strong>da</strong>miani Tavisuflebisa <strong>da</strong><br />

bednierebisken mihyavs”.<br />

wigni, Tavisi arsiT, Teoriuli xasiaTisaa, Tumca aqvs imis pretenzia,<br />

rom araspecialistebisTvisac xelmisawvdomi <strong>da</strong> gasagebia. avtori cdilobs,<br />

wigni Teoriuli koncefciebiT agebul kedelSi CaSenebul kidev erT<br />

agurad ar iqces, romlis gaSifvra mxolod filosofosebs xelewifebaT.<br />

igi cdilobs, analizis gziT ufro cxadi gaxados is sakvanZo dilemebi,<br />

romelTa winaSe ganaTlebis sferos praqtikosi specialistebi,<br />

13


maswavleblebi <strong>da</strong> Cveni drois mkvlevarebi dganan. Tumca, isic un<strong>da</strong>, rom<br />

sxva<strong>da</strong>sxva saswavlo garemos uSualo monawileebi: mSoblebi, ufrosebi,<br />

axalgazrdebi <strong>da</strong> bavSvebi moqalaqeobriobis, demokratiisa <strong>da</strong><br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s cnebebs Soris arsebul kavSirSi gaarkvios.<br />

Mgvesmis, rom pasuxi ara gvaqvs bevr iseT SekiTxvaze (Teoriuli Tu<br />

praqtikuli xasiaTis), romelic am wignis gacnobis Sedegad SeiZleba<br />

<strong>da</strong>ibados. mxolod imis imeds gamovTqvamT, rom Teoriul problemasTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli yvelaze relevanturi sakiTxebis <strong>da</strong>dgena SevZeliT.<br />

moqalaqeobrioba, <strong>demokratia</strong> <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>:<br />

Teoriuli problema<br />

a<strong>da</strong>mianis gonebrivi SesaZleblobebis saukeTeso sazomia misi unari _<br />

gonebaSi erTdroulad atarebdes or urTierTsawinaaRmdego ideas <strong>da</strong> mainc<br />

inarCunebdes azrovnebis unars. a<strong>da</strong>mians un<strong>da</strong> SeeZlos uimedo situaciis<br />

realurad Sefaseba, Tumca, mTeli arsebiT un<strong>da</strong> undodes arsebuli<br />

viTarebis Secvla.<br />

- skot ficjeraldi, “msxvreva” (The Crack-up)<br />

Tanamedrove politikuri mecniereba moqalaqeobriobis <strong>da</strong> demokratiis<br />

Teoriebis ganviTarebas ukavSirdeba. es rTuli bunebis Teoriebi im<br />

Teoriul <strong>da</strong> praqtikul gamowvevebs asaxaven, romlebic <strong>da</strong>maxasiaTebelia<br />

Tanamedrove demokratiuli sazogadoebisTvis. moqalaqeobriobis <strong>da</strong><br />

demokratiis Teoriebi safuZvlad demokratiul sazogadoebebSi<br />

molaparakebebis warmarTvis Zalis dilemasac udevs2. moqalaqeobriobis Teoriebi asaxavs moqalaqeebsa <strong>da</strong> saxelmwifos,<br />

agreTve, TviT moqalaqeebs Soris arsebuli urTierTobebis yvela<br />

problemas. demokratiis Teoriebi ki mkafiod warmoaCens im kavSirebs,<br />

romlebic socialuri <strong>da</strong> politikuri Zalauflebis <strong>da</strong>mkvidrebul formebs,<br />

anu farul <strong>da</strong> aSkara formebs Soris arsebobs. igi, aseve, warmoaCens<br />

Sexebis wertilebs demokratiuli ganacxadis <strong>da</strong> Tanamonawileobis<br />

sistemebsa <strong>da</strong> saxelmwifo mmarTvelobis politikur-administraciuli<br />

organizaciis sistemebs Soris. saboloo jamSi, demokratiis Teoriebma<br />

saTanado yuradReba un<strong>da</strong> <strong>da</strong>uTmon demokratiisa <strong>da</strong> kapitalizmis mTliani<br />

urTierTqmedebis Seswavlas.<br />

sabolood, <strong>multikulturalizmi</strong>s Teoriebi, romlebic ukanaskneli<br />

oci wlis ganmavlobaSi metad momravl<strong>da</strong> ganaTlebis sferoSi, exmaureba<br />

ara mxolod pe<strong>da</strong>gogiuri subieqtis mowyobis wess skolebSi, an pe<strong>da</strong>gogiur<br />

<strong>da</strong> politikur subieqtebs Soris urTierTqmedebas demokratiul<br />

sazogadoebaSi, aramed adgens kidec mravaljeradi identobis (<strong>da</strong> Sesabamisi<br />

14


narativebis, xmebisa <strong>da</strong> moqmedebis) <strong>da</strong>niSnulebas <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong><br />

kulturaSi. mokled, multikulturulobis Teoriebi siRrmiseula<strong>da</strong>a<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli kulturisa <strong>da</strong> ganaTlebis sferos politikasTan 3 .<br />

A amgvarad, <strong>multikulturalizmi</strong>s Teoriebi ukavSirdeba<br />

moqalaqeobriobis Teoriebis mTavar analitikur mizans. rogorc<br />

multikulturis, ise moqalaqeobriobis TeoriebiT, identobis arsisa <strong>da</strong><br />

wyaroebis, aseve, erovnuli, regionuli, eTnikuri <strong>da</strong> religiuri identobis<br />

konkurentuli formebis <strong>da</strong>dgenas cdiloben. <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

TeoriebSi saTanado yuradReba eTmoba socialuri klasis, rasis, <strong>da</strong> sqesis<br />

zegavlenas identobis formirebaze, agreTve, saxelmwifos rols am<br />

TvalsazrisiT, rac faqtobrivad ver iqna miRweuli moqalaqeobriobis<br />

farTod gavrcelebul TeoriebSi4. marTalia, specializebul<br />

bibliografiaSi srulad ar ikveTeba identobasa <strong>da</strong> moqalaqeobriobas<br />

Soris arsebuli urTierTkavSirebi, magram am kavSirebs iseTi praqtikuli<br />

safuZveli aqvT, romelic maT kidev ufro aaxlovebs demokratiis<br />

TeoriebTan. es imiT aixsneba, rom demokratiis Teoriebi ganixilavs ara<br />

mxolod Tanamonawileobis, warmomadgenlobis, urTierTkontrolis <strong>da</strong><br />

Zalauflebis <strong>da</strong>yofis koncefciebs, aramed im gzebsac, romelTa<br />

saSualebiTac SesaZlebelia soli<strong>da</strong>robis stimulireba identobis<br />

konkretuli formebis an konkretuli interesebis miRma.<br />

moqalaqeobriobis, demokratiis <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s Teoriebi<br />

TavianTi zegavlenis konkretuli sferoebis <strong>da</strong> praqtikis safuZvelze<br />

gamovlenili traeqtoriT cdiloben gansazRvron ara mxolod identobis<br />

mniSvneloba (iseTi cnebisaTvis, rogoricaa demokratiuli moqalaqe <strong>da</strong><br />

multikulturuli politikuri subieqti), misi yvela urTierTsawinaaRmdego<br />

sawyisis CaTvliT, aramed ga<strong>da</strong>WriT gansazRvron sazogadoebriobis<br />

formebis is SezRudvebi <strong>da</strong> SesaZleblobebic, romlebic a<strong>da</strong>mians misgan<br />

gansxvavebul a<strong>da</strong>mianebTan erToblivi muSaobisTvis <strong>da</strong> maT<strong>da</strong>mi<br />

tolerantuli <strong>da</strong>mokidebulebisaTvis saWiro unaris gamomuSavebaSi<br />

<strong>da</strong>exmareba. metic, aRniSnulma Teoriebma SesaZloa xeli Seuwyon<br />

a<strong>da</strong>mianebSi (an ufro konkretulad, moqalaqeebSi) sazogadoebrivi<br />

keTildReobis <strong>da</strong> angariSvaldebulebis stimulirebis politikur procesSi<br />

monawileobisTvis saWiro SesaZleblobebisa <strong>da</strong> survilis Camoyalibebas.<br />

gar<strong>da</strong> amisa, es Teoriebi a<strong>da</strong>mianebis <strong>da</strong>exmareba, mzad iyvnen TavSekavebis <strong>da</strong><br />

personaluri pasuxismgeblobis gamosavlenad sakuTari ekonomikuri<br />

moTxovnebisa <strong>da</strong> piradi arCevanis TvalsazrisiT, rac, TavisTavad,<br />

zegavlenas axdens sazogadoebis keTildReobaze <strong>da</strong> sijansaReze, aseve,<br />

garemosa <strong>da</strong> sazogadoebis formirebis procesze (kimlika <strong>da</strong> normani, 1994:<br />

152-153). amas a<strong>da</strong>sturebs agreTve habermasis (1992) maqsima, rom<br />

15


“konstituciuri Tavisuflebis institutebis faseuloba mxolod im doziT<br />

ganisazRvreba, ra doziTac maT sargebloba moaqvT mosaxleobisaTvis” (7).<br />

Tezisi, romelic winamdebare wignSi wina planzea wamoweuli<br />

“Tanabari SesaZleblobebi SesaZloa niSnavdes... a<strong>da</strong>mianuri cxovrebis<br />

Tanabar uflebas maTTvis, vinc saTanado Zalisxmevas gaiRebs… ...an maTTvis,<br />

vinc metis mosapoveblad konkurentul brZolaSi CarTvas cdilobs.”<br />

- s.b. makfersoni, demokratiis realuri samyaro<br />

demokratiul, mravalsaxovan, multikulturul sazogadoebaSi<br />

moqalaqeobis dilema, romelic zemoT gakeTebuli analizis <strong>da</strong>sawyisSi<br />

SemogTavazeT, SeiZleba ase CamovayaliboT: moqalaqeobriobis Teoriebi<br />

<strong>da</strong>savleTis politikuri Teoriis tradiciis stilSi ganaviTares<br />

TeTrkanianma, heteroseqsualma mamakacebma, romlebmac organizebuli<br />

sazogadoebi<strong>da</strong>n homogenuri moqalaqeobriobis identificireba moaxdines<br />

meToduri gamoricxviT <strong>da</strong> ara sazogadoebaSi CarTvis procesis<br />

gaTvaliswinebiT. anu, qalebi, is socialuri jgufebi, romlebic<br />

eqvemdebarebian identificirebas (mag. ebraelebi, boSebi), muSaTa klasis<br />

warmomadgenlebi, sxva<strong>da</strong>sxva eTnikuri <strong>da</strong> rasobrivi jgufebis<br />

warmomadgenlebi an, mokled rom vTqvaT, feradkanianebi <strong>da</strong> konkretul<br />

SesaZleblobebsa <strong>da</strong> unarebs (mag. wera-kiTxvis <strong>da</strong> maTematikis codna)<br />

moklebuli a<strong>da</strong>mianebi, garkveul sazogadoebebSi, faqtobrivad, amoiRes<br />

moqalaqeobis ganmartebi<strong>da</strong>n. Sesabamisad, maTze aRar vrceldebo<strong>da</strong> `is<br />

ideebi, romlebic erTis mxriv individualur uflebamosilebas <strong>da</strong> meore<br />

mxriv _ konkretuli sazogadebisaTvis mikuTvnebas” exeba. (kimlika <strong>da</strong><br />

normani, 1994:352).<br />

demokratiis Teoriebma, gaarTves ra Tavi demokratiuli Zalauflebis,<br />

Tanamonawileobis <strong>da</strong> warmomadgenlobiTobis wyaroebis amocnobas<br />

legitimuri politikuri demokratiis sistemebSi, ver SeZles moqalaqeebis<br />

erTobliobi<strong>da</strong>n garkveuli segmentebis meToduri gamoricxvis Tavi<strong>da</strong>n<br />

acileba 5 . amdenad, formaluri <strong>demokratia</strong> radikalurad gansxvavdeba<br />

realuri demokratiisgan. ra Tqma un<strong>da</strong>, ufro <strong>da</strong>mafiqrebelia is faqti, rom<br />

demokratiis Teoriebma ver SeZles ganesxvavebinaT warmomadgenlobiTi<br />

demokratiis fesvebi (iseT cnebebze <strong>da</strong>yrdnobiT, rogoricaa Tanabari<br />

warmomadgenloba, samarTlianoba, Tanasworuflebianoba) kapitalisturi<br />

sazogadoebebis Zireuli principebisgan. Tavisi bunebiT kapitalizmi<br />

xelisuflebasa <strong>da</strong> politikaSi diferencialur warmomadgenlobas iTxovs<br />

<strong>da</strong> usamarTlobas ierarqiebis sistemebiTa <strong>da</strong> <strong>da</strong>pirispirebuli interesebiT<br />

asazrdoebs. araTanasworuflebianobas igi mogebaze orientirebuli<br />

sistemis funqcionirebiT uwyobs xels.<br />

16


<strong>multikulturalizmi</strong>s Teoriebi efeqturia kulturisa <strong>da</strong> identobis<br />

politikis, agreTve, identobis konkretul formebSi <strong>da</strong> am formebs Soris<br />

soli<strong>da</strong>robis diferencirebuli wyaroebis analizis TvalsazrisiT. es<br />

Teoriebi siRrmiseulad warmoaCenen gansxvavebuli identobebis rTul<br />

bunebas, aseve, gansxvavebuli soli<strong>da</strong>robebis winaaRmdegobriobas <strong>da</strong><br />

ganaTlebis sferoSi sazRvrebis ga<strong>da</strong>laxvis saWiroebas avlenen. TumcaRa,<br />

aRniSnulma Teoriebma ver SeZles an Segnebulad Tavi aarides<br />

moqalaqeobriobis <strong>da</strong> demokratiis Teoriebis gamoyenebas, rasac praqtikuli<br />

TvalsazrisiT didi efeqti eqnebo<strong>da</strong>, eTikurad misaRebi, moralurad<br />

mdgradi <strong>da</strong> politikurad ganxorcielebadi iqnebo<strong>da</strong> kapitalisturi<br />

samoqalaqo sazogadoebis konteqstSi.<br />

Eam wigniT SeuZlebelia im xarvezebis, <strong>da</strong>udevrobiT <strong>da</strong>Svebuli<br />

Secdomebis <strong>da</strong>, zog SemTxvevaSi, dumilis, aseve, iseTi praqtikuli xasiaTis<br />

SezRudvebis srulyofili meToduri analizi <strong>da</strong> Sefaseba, romelTac<br />

amJRavnebs zemoT aRniSnuli sami Teoria (moqalaqeobriobis, demokratiis<br />

<strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s) ganaTlebis sferosTan <strong>da</strong>mokidebulebaSi.<br />

TumcaRa, iyenebs ra fonad demokratiisa <strong>da</strong> saxelmwifos Sesaxeb Teoriebs,<br />

wigni detalurad aanalizebs, sad ikveTebian moqalaqeobriobisa <strong>da</strong><br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s Teoriebi. am wigniT gvin<strong>da</strong> <strong>da</strong>garwmunoT, rom<br />

multikulturul sazogadoebebSi moqalaqeobriobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli<br />

sakvanZo dilemis safuZvliani Seswavla, multikulturuli moqalaqeobis<br />

Teoriis gamoyenebis gareSe SeuZlebelia.<br />

Ddiax, Cven namdvilad gvWirdeba multikulturuli moqalaqeobriobis<br />

Teoria, romelic mTeli seriozulobiT moekideba demokratiis Teoriis<br />

SemuSavebis saWiroebas. is ki, Tavis mxriv, xels Seuwyobs iseTi<br />

problemebis mogvarebas (an Zirfesvianad aRmofxvris am problemebs),<br />

romelic gamowveulia socialuri kontrastebiT,<br />

araTanasworuflebianobiTa <strong>da</strong> usamarTlobiT, riTac gaJRenTilia<br />

kapitalisturi sazogadoebebi. gar<strong>da</strong> aRniSnulisa, demokratiis Teoria<br />

erTis mxriv, ieriSs miitans <strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong> kapitalizms Soris arsebul<br />

Sinagan konfliqtze, xolo meore mxriv, saTanado yuradRebas miapyrobs<br />

socialur, politikur <strong>da</strong> ekonomikur demokratiul formebs. <strong>da</strong>bolos,<br />

namdvilad gvWirdeba multikulturuli moqalaqeobriobis Teoria, romelic<br />

keTilgonivrul pasuxs gascems neokonservatiuli tipis SeZaxilebs imis<br />

Taobaze, rom kapitalistur sazogadobebSi SeuZlebelia Tanamedrove<br />

demokratiebis marTva 6 .<br />

17


wignis struqtura<br />

zemoT aRwerili problemebis Seswavlis mizniT, me-2 TavSi<br />

ganxilulia kapitalisturi saxelmwifo demokratiul sazogadoebebSi.<br />

aRniSnuli Tavi asabuTebs imas, rom saxelmwifos Sesaxeb Teoriebi, TviT<br />

saxelmwifos buneba <strong>da</strong> saxelmwifo politikis xasiaTi, gansakuTrebul<br />

rols asruleben ganaTlebisa <strong>da</strong> saxelmwifo politikis formirebis<br />

politikuri bunebis gagebis TvalsazrisiT. kerZod, im kavSirebis<br />

gacnobierebis kuTxiT, romlebic arsebobs <strong>ganaTleba</strong>s, moqalaqeobriobas<br />

<strong>da</strong> multikulturalizms Soris. saxelmwifos Sesaxeb Teoriebi, eyrdnobian<br />

ra politikur filosofias, romelmac ganviTarebis piks me-19 saukuneSi<br />

miaRwia, centralur adgils uTmoben saxelmwifos, rogorc eris<br />

Semadgeneli nawilis cnebas. Sesabamisad, swored eris cneba xdeba analizis<br />

mTavari rgoli. aseT SemTxvevaSi ibadeba kiTxva – ra emarTeba saxelmwifos<br />

(Sesabamisad, <strong>demokratia</strong>s, moqalaqeobriobas <strong>da</strong> ra Tqma un<strong>da</strong>,<br />

multikulturulobas), Tu mxedvelobaSi miviRebT ekonomikis, kulturis <strong>da</strong><br />

politikis globalizebas? sxva sityvebiT _ kargavs Tu ara saxelmwifo<br />

Zlierebas? swored am sakiTxebs eZRvneba me-3 Tavi. am TavSi globalizaciis<br />

procesi ganxilulia Sromis saerTaSoriso <strong>da</strong>nawilebis konteqstSi, aseve,<br />

globalizaciis Sedegebi kapitalisturi ekonomikuri reorganizaciis<br />

TvalsazrisiT <strong>da</strong> globalizaciis procesis SesaZlo zegavlena<br />

moqalaqeobriobis, demokratiisa <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s sakiTxebze.<br />

saxelmwifosa <strong>da</strong> globalizaciis Sesaxeb Teoriebis safuZvelze, me-4,<br />

me-5 <strong>da</strong> me-6 TavebSi ganixilaven moqalaqeobriobis, demokratiisa <strong>da</strong><br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s Teoriebs <strong>da</strong> politikur-filosofiuri<br />

gadmosaxedi<strong>da</strong>n gvTavazoben am TeoriebTan asocirebuli gaurkvevlobis <strong>da</strong><br />

im arcTu ioli situaciebis sistemur Sefasebas, romlebic aRniSnul<br />

TeoriebSi saxelmwifo politikis TvalsazrisiT vlindeba. aRniSnul<br />

TavebSi, aseve, mocemulia TiToeuli mimarTulebis sakvanZo Teoriebisa <strong>da</strong><br />

koncefciebis meToduri gansazRvreba.<br />

<strong>da</strong>bolos, me-7 Tavi _ ”svla demokratiuli, multikulturuli<br />

moqalaqeobriobis Teoriis mimarTulebiT” _ kidev erTxel aanalizebs am<br />

wignSi warmodgenil ZiriTad Teoriul sakiTxebs, sistemurad warmoaCens am<br />

TeoriebTan <strong>da</strong>kavSirebul winaaRdegobebsa <strong>da</strong> rTul situaciebs <strong>da</strong> maT<br />

SesaZlo urTierTSexebas, miuTiTebs <strong>da</strong>naklisebze <strong>da</strong> xarvezebze, zogierT<br />

SemTxvevaSi, Teoriul “dumilze” <strong>da</strong> gvTavazobs Temebs, romlebic<br />

namdvilad imsaxureben safuZvlian Seswavlas.<br />

kornel vestis (1993a) TqmiT, a<strong>da</strong>mianebis cxovrebaSi argumentebi<br />

mTavari ar aris, Tumca SeiZleba isini a<strong>da</strong>mianebze garkveul zemoqmedebas<br />

18


axdenden. vesti ar tyuis, roca amtkicebs, rom a<strong>da</strong>mianTa cxovrebaSi<br />

mTavaria siyvaruli, mzrunveloba, pativiscema <strong>da</strong> sxva a<strong>da</strong>mianebTan<br />

siaxlove. am wignze muSaobisas Cemze gansakuTrebuli zemoqmedeba moaxdina<br />

a<strong>da</strong>mianebis siyvarulma, mzrunvelobam, siaxlovem <strong>da</strong> imaTma<br />

urTierTpativiscemam. Cemze yovelTvis moqmedeb<strong>da</strong> vestis xatovani<br />

gamonaTqvami _ inteleqtualuri moRvaweobis dros yovelTvis un<strong>da</strong><br />

SevinarCunoT “istoriis saTuTi SegrZneba”(19).<br />

vestis naSromi (1993 a) “postmodernistuli xanis winaswarmetyveluri<br />

azrovneba” <strong>da</strong>mexmara, kidev erTxel gameazrebina, ratom vatarebT an ratom<br />

un<strong>da</strong> CavataroT kvlevebi ganaTlebis sferoSi, ratom un<strong>da</strong> SevxedoT<br />

seriozulad im winaaRmdegobebs, romlebic arsebobs <strong>ganaTleba</strong>s,<br />

moqalaqeobriobas <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s Soris. rogorc vesti aRniSnavs,<br />

amerikaSi mimdinareobs kulturuli <strong>da</strong>cemis aSkara procesi <strong>da</strong> es yvelaze<br />

metad aSinebs mas: “uprecedento kulturuli <strong>da</strong>cemis qveS vgulisxmob im<br />

sistemis socialur rRevas, romelmac un<strong>da</strong> aRzardos momavali Taobebi.<br />

bavSvebisaTvis iseTi faseulobebis mniSvnelobis axsnis uunarobas,<br />

rogoricaa mizani, Rirebuleba, Rirseba <strong>da</strong> keTilSobileba” (16).<br />

MmarTalia vestis gamonaTqvamebi konkretul istoriul periods<br />

miekuTvneba, magram Cemi Rrma rwmeniT isini araerTi tipis sazogadoebas<br />

miesa<strong>da</strong>geba. bavSvebis, axlgazrdebis <strong>da</strong> mozrdilebis aRzr<strong>da</strong> <strong>da</strong> swavleba<br />

swored isaa, rac sajaro <strong>ganaTleba</strong>s ojaxTan <strong>da</strong> zogierT sxva<br />

sazogadoebriv institutTan kavSirSi moeTxoveba. anu, ganaTlebis sferos<br />

Seswavlis mTavar sakiTxi un<strong>da</strong> iyos Teoriasa <strong>da</strong> praqtikas Soris<br />

arsebuli urRvevi kavSirebis gacnobiereba. es aris kidev erTi praqtikuli<br />

xasiaTis mizezi, romelic gvaiZulebs periodulad ga<strong>da</strong>vsinjoT<br />

saxelmwifos, <strong>ganaTleba</strong>s, moqalaqeobriobas, <strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong><br />

multikulturalizms Soris arsebuli kavSirebi <strong>da</strong> romelic gvibiZgebs,<br />

avaSenoT “naklebad uSno, naklebad sastiki <strong>da</strong> naklebad arahumanuri”<br />

msoflio (paulo freiri). swored am ganwyobam gamiCina survili gavcnobodi<br />

politikur filosofias, raTa ukeT Cavwvdomodi moqalaqeobriobis,<br />

demokratiis, <strong>multikulturalizmi</strong>sa <strong>da</strong> ganaTlebis sferoebs Soris<br />

arsebuli kavSirebis arss.<br />

SeniSvnebi<br />

1. inglisur enaze, aseve, frangul literaturaSi moipoveba mravali<br />

naSromi. ixileT mag. Michael W.Apple, ed., Cultural and Economic Reproduction in<br />

Education: Essays on Class, Ideology, and the State (London: Routledge & Kegan Paul, 1982);<br />

Pierre Bourdieu, La noblesse d’etat: Grandes ecoles et esprit de corps (Paris: Minuit, 1989);<br />

Martin Carnoy and Henry M. Levin, Schooling and Work in the Democratic State (Stanford,<br />

Calif.: Stanford University Press, 1985); Roger Dale, “The Political Sociology of Education,”<br />

19


British Journal of Sociology of Education 4, no.2 (1983): 185-202; Ron Everman, Lennart G.<br />

Svensson, and Thomas Soderqvist, eds., Intellectuals, Universities, and the State in Western<br />

Modern Societies (Berkeley and Los Angeles: University of California Press, 1987); Henry A.<br />

Giroux and Peter McLaren, eds., Critical Pe<strong>da</strong>gogy, the State, and Cultural Struggle (Albany:<br />

State University of New York Press, 1989); Liz Gordon, “Beyond Relative Autonomy Theories<br />

in Education,” British Journal of Sociology of Education 10, no.4 (1989): 435-448; Daniel<br />

Morales-Gomez and Carlos Alberto Torres, The State, Corporatist Politics, and Educational<br />

Policy-Making in Mexico (New York: Praeger, 1990); Raymond Morrow and Carlos Alberto<br />

Torres, Social Theory and Education: A Critique of Theories of Social and Cultural<br />

Reproduction (Albany: State University of New York Press, 1995), gansakuTrebiT is<br />

nawili, romelic exeba <strong>ganaTleba</strong>s, saxelmwifos <strong>da</strong> reproduqciis<br />

logikas, 341-447; Claus Offe, “Notes on the Laws of Motion of Reformist State Policies,”<br />

n.d. mimeograph; Michael Pusey, “The Legitimation of State Education Systems,” Australian<br />

and New Zealand Journal of Sociology 16 (July 1980): 45-52; George M. Thomas and John M.<br />

Meyer, “The Expansion of the State,” Annual Review of Sociology 10 (1984): 461-482; Carlos<br />

Alberto Torres, “ State and Education: Marxist Theories,” in International Encyclopedia of<br />

Education: Research and Studies, vol.8, ed. T. Husen and T.N. Postlethwaite (Oxford: Pergamon<br />

Press, 1985), 4793-4798; Gordon W. West, “Education, Moral Reproduction, and the State:<br />

Some Implications of Activistic Interpretations of Recent European State Theories for Canadian<br />

Educational Policy,” Interchange 12, nos. 2-3 (1981): 86-101.<br />

2. winamdebare Tavis winaswari versiis prezentacia Sedga simpoziumze -<br />

“postmodernizmis gamowveva socialur <strong>da</strong> humanitarul mecnierebebs”,<br />

Universi<strong>da</strong>d Complutense de Madrid-University of California, madridi, 22-25 aprili,<br />

1997.<br />

3. krizisuli pe<strong>da</strong>gogika kritikul modernistul <strong>da</strong> postmodernistul<br />

poziciebs Soris inteleqtualuri gamdidrebis gzis gasayarzea. misi<br />

yuradReba, ZiriTa<strong>da</strong>d, gamaxvilebulia Zalauflebis centralur adgilze<br />

skolebis muSaobis stilis Sesaxeb <strong>da</strong>mkvidrebul azrSi <strong>da</strong> im faqtze,<br />

rom kritikulad ganwyobilma Teoretikosebma “Seqmnes naSromi, romelic<br />

yuradRebis centrSi aqcevs saskolo ganaTlebis politikur ekonomias,<br />

saxelmwifosa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s, Temebis /sagnebis reprezentatiulobas,<br />

studentTa subieqtivizmis axsnas”. Peter McLaren, Life in Schools (White Plains,<br />

N.Y.: Longman, 1989), 159. marTlac, metad umniSvnelo Sedegi iqna miRweuli<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s mravalferovani ineterpretaciiT, rac kidev<br />

erTxel asabuTebs imas, rom krizisulma pe<strong>da</strong>gogikam saTanado yuradReba<br />

un<strong>da</strong> <strong>da</strong>uTmos moqalaqeobriobis, demokratiis <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

Teoriebs, maTi urTieTSexebis wertilebs <strong>da</strong> maT Soris arsebul<br />

winaaRmdegobebs.<br />

4. gansxvavebul <strong>da</strong> sawinaaRmdego xasiaTis magaliTs warmoadgens kerol<br />

peitmenis klasikuri naSromi, romlis wina planze demokratiis Teoriebis<br />

feministuri perspqetivaa wamoweuli. ixileT, Carole Pateman, The Problem of<br />

Political Obligation: A Critique of Liberal Theory (Cambridge, England: Polity Press, 1985).<br />

5. devid heldi asabuTebs, rom <strong>demokratia</strong>m mecxramete <strong>da</strong> meoce saukuneebSi<br />

gamokveTilad Tanamedrove forma SeiZina <strong>da</strong> gvevlineba “garkveuli<br />

wesebis, procedurebis <strong>da</strong> institutebis klasterad, romelic saSualebas<br />

20


iZleva, moqalaqeTa absoluturi umravlesoba farTod CaerTos ara<br />

uSualod politikur sakiTxebSi, aramed im warmomadgenlebis SerCevaSi,<br />

romlebic <strong>da</strong>moukideblad SeZleben politikuri ga<strong>da</strong>wyvetilebebis<br />

miRebas. es klasteri moicavs arCeul mTavrobas, Tavisufal <strong>da</strong><br />

samarTlian arCevnebs, arCevis universalur uflebas, sindisis<br />

Tavisuflebas, informaciis miRebisa <strong>da</strong> azris gamoxatvis Tavisuflebas,<br />

<strong>da</strong>moukidebeli gaerTianebebis Camoyalibebis uflebas; srulwlovani<br />

moqalaqeebis uflebas, gamoxaton winaaRmdegoba arsebuli mTavrobis<br />

mimarT <strong>da</strong> <strong>da</strong>ayenon TavianTi kandi<strong>da</strong>tura konkretuli Tanamdebobebis<br />

<strong>da</strong>sakaveblad.” David Held, “Democracy and the New International Order,”, in<br />

Cosmopolitan Democracy: An Agen<strong>da</strong> for a New World Order (Cambridge, England: Polity<br />

Press, 1995), 97-98.<br />

6. kapitalizmisa <strong>da</strong> demokratiis Sexebis wertilebi gaanalizebulia me-5<br />

TavSi. am TemasTan <strong>da</strong>kavSirebiT ixileT: Samuel Bowles and Herbert Gintis,<br />

Democracy and Capitalism: The Contradiction of Modern Political Life (New York: Basic<br />

Books, 1986).<br />

21


2<br />

saxelmwifo <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong><br />

winamdebare Tavi miznad isaxavs imis <strong>da</strong>sabuTebas, rom saxelmwifos<br />

Sesaxeb Teoriebs, saxelmwifos bunebas <strong>da</strong> saxelmwifo politikis xasiaTs<br />

udidesi mniSvneloba aqvs ganaTlebis, rogorc saxelmwifo politikis<br />

nawilis, politikuri bunebis Sesacnobad <strong>da</strong> im kavSirebis<br />

gasacnobiereblad, romlebic arsebobs moqalaqeobriobas, <strong>demokratia</strong>s <strong>da</strong><br />

multikulturalizms Soris. ganaTlebis sferoSi arsebuli “realuri”<br />

problemebis <strong>da</strong> yvelaze Sesaferisi (efeqtiani, eTikurad misaRebi <strong>da</strong><br />

legitimuri) ga<strong>da</strong>wyvetilebebis gansazRvra di<strong>da</strong>d aris <strong>da</strong>mokidebuli<br />

saxelmwifos Teoriebze, romlebic safuZvels uyrian, asabuTeben <strong>da</strong><br />

warmarTaven saganmanaTleblo sferoSi problemebis identificirebis <strong>da</strong><br />

maTi <strong>da</strong>Zlevis gzebis SemoTavazebis process. winamdebare Tavi ganixilavs<br />

saxelmwifos mowyobis wessa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris arsebuli<br />

<strong>da</strong>mokidebulebis klasikur Teoriebs, am Teoriebis liberalur,<br />

neokonservatiul <strong>da</strong> neoliberalur formulirebebs <strong>da</strong> am formulirebebis<br />

neomarqsistul, poststruqturalistur <strong>da</strong> postmodernistul kritikas.<br />

saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis Teoriebis analizs amdidrebs feministuri<br />

Teoriebis wvlilis Sefaseba, aseve, im sakiTxis Seswavlis mcdeloba, Tu ra<br />

<strong>da</strong>mokidebuleba arsebobs zemoCamoTvlil Teoriebsa <strong>da</strong> demokratiis,<br />

moqalaqeobriobisa <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s sakiTxebs Soris. es analizi<br />

ufro vrclad aris warmodgenili wignis me-4, me-5 <strong>da</strong> me-6 TavebSi.<br />

saxelmwifosa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris arsebuli <strong>da</strong>mokidebulebis nebismieri<br />

saxis analizis dros gaTvaliswinebuli un<strong>da</strong> iqnes am <strong>da</strong>mokidebulebis<br />

rTuli, mravaldoniani <strong>da</strong> dinamiuri buneba, romelic avlens im arsebiTi<br />

mniSvnelobis konfliqts <strong>da</strong> winaaRmdegobas, romelic istoriuli <strong>da</strong><br />

sazogadoebrivi Zalebis politikur <strong>da</strong> saganmanaTleblo <strong>da</strong>wesebulebebTan<br />

<strong>da</strong>pirispirebis Sedegad warmoiqmneba.<br />

22


saxelmwifo: cnebis gansazRvrebasTan <strong>da</strong>kavSirebuli problemebi<br />

erebs SeiZleba xangrZlivi istoriuli gzis gavla <strong>da</strong>sWirdeT <strong>da</strong>niSnulebis<br />

im adgilis misaRwevad, romelsac saxelmwifo hqvia. <strong>da</strong> mTeli am gzis<br />

manZilze maT SeiZleba garkveuli mimarTulebebiT mniSvnelovnad<br />

ganaviTaron kidec kultura, . . . magram swored saxelmwifoa is cneba,<br />

romelic pirveli rigis ganxilvis sagans warmoadgens <strong>da</strong> romelic ara<br />

mxolod a<strong>da</strong>ptirebulia istoriis prozaulobasTan, aramed swored Tavisi<br />

arsebobis ganviTarebis gziT, Tavis TavSi, am istoriis Seqmnis process<br />

moicavs.<br />

-- hegeli, leqciebi istoriis filosofiis sakiTxebze<br />

samarTlebrivi saxelmwifos arss pirvelad Cawv<strong>da</strong> platoni,<br />

filosofosi, romelic varaudob<strong>da</strong>, rom a<strong>da</strong>mianebis mcdelobas yovelTvis<br />

Tan axlavs samarTlianobis ganmkargveli, Rrmad gamj<strong>da</strong>ri miTiuri<br />

azrovneba (platoni, 1941:70). saxelmwifo aris wesrigis, erTianobis <strong>da</strong><br />

kanonierebis zogadsaxelmZRvanelo principi, rasac mravali saukunis<br />

Semdeg rusom volonté générale, anu “sazogado neba” <strong>da</strong>arqva. hegelisaTvis,<br />

saxelmwifo istoriis uzenaes <strong>da</strong> yvelaze cvalebad (ganviTarebad)<br />

realobas warmoadgen<strong>da</strong> _ “samyaros suls”, ideis namdvil gansaxierebas,<br />

<strong>da</strong>bolos, istoriis Semqmnels, Semoqmedis msgavsad. amgvarad, politikuri<br />

filosofiis mdi<strong>da</strong>r tradiciaSi, romelic <strong>da</strong>iwyo platoni<strong>da</strong>n <strong>da</strong><br />

ganviTareba hegelis naSromebSi hpova, saxelmwifo aRqmuli iyo koleqtiuri<br />

survilebis xorcSesxmis garantad. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, saxelmwifos<br />

Teoriebze msjeloba im qedmaRluri memkvidreobis nawilia, romliTac<br />

gajerebulia moazrovneebisa <strong>da</strong> filosofosebis, politikuri moRvaweebis<br />

<strong>da</strong> rigiTi moqalaqeebis im Taobebis goneba, romlebic miznad isaxaven erisa<br />

<strong>da</strong> saxelmwifos cnebebis sworad gansazRvras <strong>da</strong> aRniSnuli koncefciebis<br />

kavSiris <strong>da</strong>dgenas iseT cnebebTan, rogoricaa demokratiuli kultura,<br />

Zalaufleba <strong>da</strong> moqalaqeobrioba.<br />

maqs veberi (1964) mkafiod gviCvenebs Tanamedrove sazogadoebebSi<br />

saxelmwifosaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebel umTavres niSnebs:<br />

SesaZlebelia gamovyoT Tanamedrove saxelmwifos umTavresi formaluri<br />

maxasiaTeblebi: is ganagebs administraciul <strong>da</strong> samarTlebriv wesrigs,<br />

romelic eqvemdebareba cvlilebas kanonmdeblobis mxri<strong>da</strong>n. am cvlilebebze<br />

orientirebulia im administraciuli Semadgenlobis organizebuli<br />

korporatiuli saqmianoba, romelsac aseve aregulirebs kanonmdebloba.<br />

wesrigis sistema gulisxmobs uflebamosilebas, romelic vrceldeba ara<br />

mxolod saxelmwifos wevrebze <strong>da</strong> moqalaqeebze, romelTa umravlesobam<br />

<strong>da</strong>badebisTanave moipova wevroba, aramed yvela im moqmedebaze, romelic<br />

23


xorcieldeba misi iurisdiqciis qveS myof teritoriaze. amdenad,<br />

saxelmwifo aris iZulebiTi gaerTianeba teritoriul sawyisze. metic,<br />

amJamad, Zalis gamoyeneba legitimurad iTvleba mxolod im SemTxvevaSi, Tuki<br />

es ukanaskneli neba<strong>da</strong>rTulia saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n an miCneulia<br />

mizanSewonilad saxelmwifos mier. Zalis gamoyenebis monopolizeba<br />

Tanamedrove saxelmwifos aucilebeli moTxovnaa, iseve rogorc misi buneba,<br />

rac gamoixateba savaldebulo iurisdiqciaSi <strong>da</strong> organizaciis mudmivobaSi.<br />

veberis formulirebas qvemoT ganvixilav, kerZod, mis Sexedulebas<br />

saxelmwifoze, rogorc Zalis, savaldebulo iurisdiqciis <strong>da</strong> mudmivi<br />

administraciuli organizaciis monopoliaze. 1 gacilebiT mniSvnelovania<br />

imis <strong>da</strong>dgena, Tu ramdenad relevanturia demokratiisa <strong>da</strong> moqalaqeobriobis<br />

cnebebis gamoyeneba saxelmwifosa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris arsebuli<br />

urTierT<strong>da</strong>mokidebulebis konteqstSi.<br />

D demokratiis cnebas mosdevs demokratiuli moqalaqeobriobis<br />

koncefcia, romlis arsi mdgomareobs imaSi, rom wevrebs akisriaT<br />

pasuxismgebloba, maT SeswevT monawileobis unari, isini irCeven TavianT<br />

warmomadgenlebs <strong>da</strong> axdenen maTi saqmianobis monitorings. liberaluri <strong>da</strong><br />

neo-marqsistuli Teoriebis gadmosaxedi<strong>da</strong>n es aris ara mxolod<br />

politikuri, aramed pe<strong>da</strong>gogiuri praqtikac, ramdena<strong>da</strong>c demokratiuli<br />

moqalaqis Camoyalibeba pe<strong>da</strong>gogikis subieqtis formirebasac gulisxmobs.<br />

individebi Tavisi bunebiT ar arian mzad politikaSi monawileobis<br />

misaRebad. maT sxva<strong>da</strong>sxva gziT un<strong>da</strong> miiRon <strong>ganaTleba</strong> demokratiuli<br />

politikis sferoSi, stan<strong>da</strong>rtuli momzadebis kursis gavlis, eTikuri<br />

qcevis SeTvisebis, demokratiul procesze codnis SeZenis <strong>da</strong> teqnikuri<br />

saqmianobis ganxorcielebis CaTvliT. pe<strong>da</strong>gogikis sagnis formireba<br />

demokratiis dilemaa _ misi centraluri konceptualuri problema. ufro<br />

martivad rom vTqvaT: <strong>demokratia</strong> gulisxmobs Tanamonawileobis iseT<br />

process, romlis yvela monawile Tanasworuflebianad aris miCneuli.<br />

TumcaRa, <strong>ganaTleba</strong> Tavis TavSi moicavs process, romlis drosac<br />

“moumwifebeli” iZulebuli xdeba gaigivdes cxovrebis im principebTan <strong>da</strong><br />

stilTan, romelic sazogadoebis “momwifebuli” wevrebisaTvis aris<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebeli. amrigad, pe<strong>da</strong>gogikis sagnis demokratiulad formireba<br />

aris kulturuli aRzrdis procesi, magram amave dros is iyenebs<br />

pe<strong>da</strong>gogiuri <strong>da</strong> demokratiuli socializaciis principebs im subieqtebze,<br />

romlebic gonebrivi <strong>da</strong> eTikuri TvalsazrisiT Tavisufali ar arian gare<br />

zegavlenisgan <strong>da</strong> arc saTanado codna gaaCniaT imisaTvis, rom praqtikaSi<br />

ganaxorcielon TavianTi demokratiuli ufleba-movaleobebi. 2 marTlac,<br />

Tanamedrove epoqaSi saxelmwifos formirebis procesSi demokratiuli<br />

pe<strong>da</strong>gogikis sagnis xasiaTi iseT safuZvels emyareba, romelic erTsa <strong>da</strong><br />

imave dros erovnuli erTianobis politikisa <strong>da</strong> warsuli gamocdilebis<br />

24


winapirobacaa <strong>da</strong> Sedegic (moqalaqeobriobis, profesiuli momzadebis <strong>da</strong><br />

TanamSromlobis CaTvliT). mas Semdeg rac SevecadeT ufro naTlad<br />

warmogveCina demokratiis gansakuTrebuli mniSvneloba politikuri<br />

kulturis formirebis <strong>da</strong> saxelmwifos rolis TvalsazrisiT, modiT<br />

ganvagrZoT diskusia saxelmwifos raobaze.<br />

farTod gavrcelebuli gansazRvrebis Tanaxmad, saxelmwifo aris<br />

sayovelTao politikuri Zalaufleba mocemul sazogadoebaSi. romaul<br />

kanonmdeblobaSi potestas miuTiTeb<strong>da</strong> oficialur samarTlebriv<br />

Zalauflebaze, romelic gansxvavdeba auctoritas-sagan, “rac niSnavs<br />

zegavlenas an prestiJs <strong>da</strong> imis garantias, rom mavanis azri gaziarebuli<br />

iqneba” (vinsenti, 1987:32) sxva<strong>da</strong>sxva sakvanZo elementebi saxelmwifos cnebas<br />

instituciurad <strong>da</strong> funqcionalurad gansazRvraven. pirvel rigSi,<br />

saxelmwifo garkveuli instituciebis jgufia, romelsac saxelmwifos<br />

kadrebis an biurokratiuli aparati marTavs. es jgufi farTo speqtrisaa<br />

<strong>da</strong> moicavs rogorc kanonierebasa <strong>da</strong> wesrigis <strong>da</strong>cvaze (Sesabamisad<br />

Zaladobisa <strong>da</strong> iZulebis winaaRmdeg brZolaze) pasuxismgebel instituciebs,<br />

rogoricaa sasamarTloebi, policia, jari, ise simboluri <strong>da</strong> ideologiuri<br />

<strong>da</strong>niSnulebis mqone instituciebs, rogoricaa socialur politikasTan <strong>da</strong><br />

<strong>ganaTleba</strong>sTan <strong>da</strong>kavSirebuli <strong>da</strong>wesebulebebi. saxelmwifo instituciebi<br />

ganTavsebulia geografiulad SemosazRvrul teritoriaze, aqe<strong>da</strong>n<br />

momdinareobs cneba eri-saxelmwifo (erTi erovnebis xalxisagan Semdgari<br />

saxelmwifo). saxelmwifosa <strong>da</strong> samoqalaqo sazogadoebas Soris arsebuli<br />

urTierT<strong>da</strong>mokidebulebac imave sazRvrebSia moqceuli: “saxelmwifo Tavis<br />

teritoriaze axdens wesebis <strong>da</strong>dgenis monopolizebas, rac Tavis mxriv<br />

iwvevs sazogado politikuri kulturis Camoyalibebas, romelsac uklebliv<br />

yvela moqalaqe iziarebs” (holi <strong>da</strong> aikenberi, 1989: 1-2).<br />

kritikuli modernistuli Teoriis gadmosaxedi<strong>da</strong>n 3 arsebobs ori<br />

mkafiod gamokveTili problema, romelic ukavSirdeba saxelmwifo<br />

Zalauflebis cnebis gansazRvras funqciuri, samarTlebrivi <strong>da</strong><br />

instituciuri TvalsazrisiT. es aris istoriuli <strong>da</strong> kulturuli problema.<br />

istoriulad, yvela saxelmwifo rodi akontroleb<strong>da</strong> samoqalaqo<br />

sazogadoebas, saxelmwifo sazRvrebs <strong>da</strong> bazrebs <strong>da</strong> arc im legitimuri<br />

Zalis monopolias axden<strong>da</strong>, romelzec veberi migvaniSnebs Tavis<br />

formulirebaSi. 4 veberis gansazRvreba badebs erT SekiTxvas: ra<br />

igulisxmeba, an ra un<strong>da</strong> igulisxmebodes “legitimuri Zalauflebis”cnebis<br />

qveS? Tu budonisa <strong>da</strong> burikos mtkicebis Tanaxmad, Zalauflebis<br />

monopolias Zalis monopoliiT CavanacvlebT, maSin aSkara xdeba rom<br />

nebismier sazogadoebaSi saxelmwifo Zalauflebis gar<strong>da</strong> arsebobs<br />

legitimuri, efeqturi Zalaufleba (budoni <strong>da</strong> buriko, 1989:381). magaliTad,<br />

samxreT meqsikis Stat CiapasSi, 1994 wlis pirvel ianvars momx<strong>da</strong>rma<br />

25


indielebis amboxma gamoavlina faruli SeTanxmeba, romelic arsebob<strong>da</strong><br />

fermerebs, maT egreT wodebul TeTr armias (araoficialuri organizaciis<br />

wevrebi, romlebic emsaxurebodnen kerZo fermerebs samxreT meqsikaSi <strong>da</strong><br />

sanacvlod iRebdnen fiqsirebul Semosavals.), mmarTveli partiis<br />

biurokratiul <strong>da</strong>jgufebebs <strong>da</strong> meqsikis saxelmwifos Soris. 1997 wlis 22<br />

dekembers, Ciapasis patara sofel eqtualSi momx<strong>da</strong>ri adgilobrivi<br />

mosaxlebis xocva-Jletis Sedegad <strong>da</strong>iRupa cxra mamakaci, oc<strong>da</strong>erTi qali<br />

<strong>da</strong> TxuTmeti bavSvi. isini mokles adgilobriv eklesiaSi mimdinare<br />

religiuri ceremoniis dros. es faqti kidev erTxel gvaxsenebs farul<br />

interesTa Tanxvedras <strong>da</strong> SeiaraRebuli <strong>da</strong>jgufebebis arsebobas, romlebic<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli iyvnen mmarTveli partiis im warmomadgenlebTan, romlebic<br />

garkveuli ideebis mimarT uryevi poziciiT gamoirCeodnen. fermerebi<br />

marTlac inawilebdnen Zalis monopolias meqsikis mTavrobasTan erTad.<br />

kidev erT magaliTad gamodgeba imperialisturi intervenciebi sxva<br />

qveynebis saSinao politikaSi. aseTi intervenciebi sxva<strong>da</strong>sxva mizeziT iyo<br />

motivirebuli. magaliTad, multinacionaluri korporaciebis zegavleniT,<br />

rogoric iyo vTqvaT ITT CileSi, salvador aliendes prezidentobis dros,<br />

an koloniuri Zalebis, magaliTad, safrangeTis <strong>da</strong> belgiis pir<strong>da</strong>piri<br />

moqmedebebiT afrikisa <strong>da</strong> aziis saxelmwifoebSi, an amerikis SeerTebuli<br />

Statebis mTavrobis, yofili sabWoTa kavSiris <strong>da</strong> misi specializebuli<br />

saagentoebis gauTavebeli intervenciebiT msoflios sxva<strong>da</strong>sxva qveynebSi. am<br />

intervenciebma Zlier Selaxes postkoloniuri saxelmwifoebis Zliereba.<br />

saxelmwifos Zalauflebas zRu<strong>da</strong>vs ara mxolod imperialisturi<br />

intervencia, aramed qveynis Si<strong>da</strong> <strong>da</strong> saerTaSoriso institutebic. istoria<br />

a<strong>da</strong>sturebs im faqts, rom eri-saxelmwifoebi kontrolis ganxorcielebas<br />

cdiloben (kanonmdeblobis, ideologiis <strong>da</strong> iZulebis gziT) yvelafer imaze,<br />

rac xdeba maT sakuTar teritoriaze, magram amave dros, sxva institutebi<br />

eWvqveS ayeneben am kontrols (mag. kaTolikuri eklesia evropisa <strong>da</strong><br />

laTinuri amerikis qristianul samyaroSi cdilobs ganaxorcielos<br />

kontroli kulturaze <strong>da</strong> rig SemTxvevaSi, politikur hegemoniasac ki<br />

avlens) (toresi, 1992). ekonomikuri <strong>da</strong> finansuri TvalsazrisiT, ekonomikis,<br />

kulturis <strong>da</strong> sazogadoebis globalizaciis saerTo mimarTulebebi <strong>da</strong><br />

gareSe ekonomikuri Zalebi did zegavlenas axdenen Tanamedrove qveynebis<br />

“erovnul” ekonomikur politikaze, uyeneben mas garkveul moTxovnebs <strong>da</strong><br />

zogjer Riad gansazRvraven kidec mas. globalizaciis es sakiTxi me-3 Tavis<br />

ganxilvis sagania.<br />

kulturologiis TvalsazrisiT, termini “saerTo kultura” (saerTo<br />

kulturuli memkvidreobis, sabaziso ganaTlebis <strong>da</strong> im politikuri<br />

kulturis CaTvliT, romelic asazrdoebs yvela moqalaqes) garkveulwilad<br />

SeiZleba konkretuli saxelmwifoebis gamocdilebas mivusa<strong>da</strong>goT (mag.<br />

26


SvedeTis, <strong>da</strong>niis, garkveulwilad iaponiis), magram is ver asaxavs sxva<br />

saxelmwifoebis realur gamocdilebas, rac gamoxatulia amerikis<br />

SeerTebuli StatebSi <strong>multikulturalizmi</strong>s Temaze gamarTul polemikaSi<br />

an laTinuri amerikis gamocdilebaSi hibridul kulturebTan <strong>da</strong>kavSirebiT<br />

(garsia kanklini, 1992). aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, saerTo kulturis Sesaxeb<br />

arguments, Cveulebriv, konservatorebi ayalibeben. isini kulturas<br />

moqalaqeobriobaze kamaTis procesad ki ar ganixilaven, aramed harmoniisa<br />

<strong>da</strong> konsensusis miRwevis saSualebad. kulturasa <strong>da</strong> kanonebs Soris<br />

arsebul kavSirs kidev mivubrundebiT, roca kulturaTa mravalferovnebis<br />

sakiTxs ganvixilavT. ufro konkretulad im <strong>da</strong>skvnebSi, romlebsac<br />

gavakeTebT demokratiuli multikulturuli moqalaqeobriobis<br />

ganviTarebis Taobaze.<br />

istoriuli <strong>da</strong> regionuli cvalebadoba, rasobrivi Taviseburebebis<br />

bundovani xasiaTi, diferencirebuli SesaZleblobebi socialuri klasis,<br />

sqesis, rasis, eTnikuri warmomavlobis, religiuri mrwamsis <strong>da</strong> seqsualuri<br />

orientaciis mixedviT, aseve oficialuri institutebis Si<strong>da</strong> <strong>da</strong>jgufebebs<br />

Soris arsebuli kavSiris rTuli buneba – yvela CamoTvili faqtori<br />

erToblivad “saerTo kulturis” cnebis winaaRmdeg moqmedebs, anu im<br />

modelis winaaRmdeg, romelic <strong>da</strong>dgenili faqtebis oficialur aRiarebas <strong>da</strong><br />

politikuri kulturis 5 socialur formirebas uzrunvelyofs. am diskusias<br />

me-5-, me-6 <strong>da</strong> me-7 TavebSi mivubrundebiT.<br />

politikis Tanamedrove filosofosebi saxelmwifos aRiqvamen<br />

cocxal organizmad, romelic naxevrad mxecia <strong>da</strong> naxevrad a<strong>da</strong>miani.<br />

makiavelis sityvebiT, saxelmwifo erTdroulad imeorebs rogorc meliis,<br />

ise lomis qcevis models:<br />

amdenad, qveynis mmarTvelisaTvis aucilebelia imis gageba, Tu rogor un<strong>da</strong><br />

isargeblos erTdroulad rogorc mxecis, ise a<strong>da</strong>mianis bunebiT. es sakiTxi<br />

metaforulad auxsnes mmarTvelebs uZvelesi drois mwerlebma, romlebmac<br />

aRweres, rogor ga<strong>da</strong>sces aqilevsi <strong>da</strong> Zveli drois bevri sxva ufliswuli<br />

aRsazrdelad kentavr xirons man ki sakuTari wesebiT gamozar<strong>da</strong> isini. es ki<br />

imas niSnavs, rom naxevrad a<strong>da</strong>miani <strong>da</strong> naxevrad cxoveli maswavlebli<br />

mowafisaTvis, anu momavali mmarTvelisaTvis, aucilebeli iyo imis gageba,<br />

Tu rogor gamoeyenebina orives buneba <strong>da</strong> gaecnobierebina, rom erTi meoris<br />

gareSe, mtkice <strong>da</strong> sicocxlisunariani ver iqnebo<strong>da</strong>. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

mmarTveli, iZulebulia ra Segnebulad miiRos cxovelis buneba, un<strong>da</strong><br />

aarCios mela <strong>da</strong> lomi, vinai<strong>da</strong>n lomi Tavs ver icavs xafangisagan, xolo<br />

melia _ mglebisgan. amdenad, un<strong>da</strong> iyo melia, rom SeZlo xafangebis Tavis<br />

arideba <strong>da</strong> amave dros lomi, rom SeZlo mglebis <strong>da</strong>Sineba. (makiaveli,<br />

1993:137-138)<br />

27


Tanamedrove mmarTvelis orsaxa buneba sazrunavs uqmnis pe<strong>da</strong>gogebs,<br />

ramdena<strong>da</strong>c is garkveuli zomiT xels uSlis im Sedegebis meTodur<br />

analizs, rasac saxelmwifos Sesaxeb Teoriebi warmoSobs ganaTlebis<br />

sferoSi. pe<strong>da</strong>gogebi Seecadnen – <strong>da</strong> Cveni azriT, warumateblad _ mkacrad<br />

gaemijnaT politika <strong>da</strong> saxelmwifo iseTi sferosagan, rogoricaa <strong>ganaTleba</strong><br />

<strong>da</strong> skolebi. es aris amao mcdeloba imisa, rom meliis Wkvianurma (<strong>da</strong><br />

Sesabamisad Znelad gasagebma) bunebam, lomis mrisxane (Tumca, zogjer<br />

pasiur) bunebasTan erTad ver moaxerxos ganaTlebis keTilSobiluri<br />

miznebis SebRalva. aris Tu ara mniSvnelovani is, rom miTologiuri<br />

personaJi _ kentavri xironi Tavad iyo ufliswulebis aRmzrdeli? aris Tu<br />

ara saxelmwifos orsaxovani, naxevrad mxecis <strong>da</strong> naxevrad a<strong>da</strong>mianis buneba<br />

is faqtori, romelic saSualebas gvaZlevs, skolebis socializacia,<br />

Teoriulad indoqtrinaciis, ideologiuri manipulirebis <strong>da</strong>/an ”saerTo<br />

gagebis” formirebis procesebis ganuyofel nawilad ganvixiloT, rogorc<br />

amas antonio gramski gvTavazobs?<br />

gramskis hipoTezis Tanaxmad, <strong>ganaTleba</strong>, rogorc saxelmwifos<br />

Semadgeneli nawili, arsobrivad “socialuri konformizmis” formirebis<br />

procesia. saganmanaTleblo sistemebi <strong>da</strong> kerZod skolebi, hegemonuri<br />

kulturis socializaciis miRwevis privilegirebul instrumentebad<br />

gvevlinebian. gramskis xedviT, saxelmwifo rogorc “eTikuri saxelmwifo”<br />

an rogorc ganmanaTlebeli, Tavis Tavze iRebs axali civilizaciis<br />

Camoyalibebis funqcias. amgvarad, saxelmwifo srulyofis instrumentia.<br />

gramski Tavis analizSi skolebs <strong>da</strong> eklesiebs yvela qveyanaSi, yvelaze did<br />

kulturul organizaciebad ganixilavs. misi azriT, swored isini<br />

warmoqmnian sabolood hegemonias. gramskis Tanaxmad, hegemoniis cneba<br />

miuTiTebs inteleqtualuri <strong>da</strong> moraluri liderobis procesze, romelic<br />

”saerTo gagebis” safuZvelze miRweuli konsensusis saxiTaa <strong>da</strong>mkvidrebuli.<br />

Tumca, un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom es konsensusi dinamiuria <strong>da</strong> ara statikuri. is<br />

<strong>da</strong>sabams ucvlelad iRebs socialur Zalebs, ideologiebs, filosofiebs <strong>da</strong><br />

zogad cxovrebiseul warmodgenebs Soris arsebuli konfrontacii<strong>da</strong>n an<br />

brZoli<strong>da</strong>n. gramskis winaaRdegobrivi xasiaTis mosazrebebis 6 miuxe<strong>da</strong>vad,<br />

igi hegemonias socialuri <strong>da</strong> politikuri batonobis procesad aRiqvams,<br />

romlis drosac mmarTveli klasebi maT mokavSire klasebze kontrols<br />

moraluri <strong>da</strong> inteleqtualuri winamZRolobiT axorcieleben. hegemonia<br />

iZens pe<strong>da</strong>gogiur bunebas. gramski imazec mianiSnebs, rom hegemoniis dros,<br />

mmarTvel <strong>da</strong> <strong>da</strong>qvemdebarebul klasebs Soris socialuri urTierTobebis<br />

aRdgenisa <strong>da</strong> ganaxlebis mizniT, Zalisa <strong>da</strong> ideologiis ormagi gamoyeneba<br />

xdeba 7 . Tu gramskis hipoTezas virwmunebT, maSin gansakuTrebul<br />

mniSvnelobas SeiZens saxelmwifosa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris urTierTobebis<br />

28


Seswavla, raTa SevZloT CavwvdeT kapitalisturi qveynebis politikasa <strong>da</strong><br />

kulturas.<br />

<strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong> saxelmwifo<br />

saganmanaTleblo xasiaTis problemebis nebismieri saxis analizi<br />

saxelmwifos Sesaxeb Teorias moicavs, magram cota maTgani Tu gvixsnis imas,<br />

Tu ras warmoadgens es Teoria.<br />

martin qernoi, “<strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong> saxelmwifo”<br />

ratom aris saxelmwifos cneba esoden mniSvnelovani saganmanaTleblo<br />

politikisa <strong>da</strong> praqtikis an im kavSirebis gasagebad, romlebic<br />

moqalaqeobriobas, <strong>demokratia</strong>s <strong>da</strong> multikulturalizms Soris arsebobs?<br />

am SekiTxvaze martiv pasuxs ver moZebni. imisTvis, rom problemis<br />

konturebis moxazva SevZloT, Tav<strong>da</strong>pirvelad Semdegi sammxrivi konteqsti<br />

un<strong>da</strong> gavaanalizoT: urTierTobebi <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> mTavrobas Soris,<br />

urTierTobebi <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> ekonomikas Soris, <strong>da</strong> bolos, urTierTobebi<br />

<strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> moqalaqeobriobis formirebas Soris.<br />

saxelmwifos Sesaxeb Teoriebi <strong>da</strong> aRniSnuli sakiTxis irgvliv<br />

Catarebuli kvlevebi cxadhyofen, rom saganmanaTleblo sistemis analizis<br />

gamocalkaveba SeuZlebelia im TvalnaTeli Tu faruli analizi<strong>da</strong>n,<br />

romelic mTavrobis rolis, miznisa <strong>da</strong> funqcionirebis Sesaswavlad<br />

keTdeba. me-20 saukuneSi <strong>ganaTleba</strong> sul ufro metad gvevlineba<br />

saxelmwifos funqciis xatad. saxelmwifo afinansebs, uflebamosils xdis,<br />

organizebas ukeTebs <strong>da</strong> amtkicebs saganmanaTleblo sistemebsa <strong>da</strong><br />

saqmianobas. <strong>da</strong> marTlac, “saxelmwifo <strong>ganaTleba</strong> saxelmwifos funqcia ar<br />

aris mxolod samarTlebrivi wesrigisa <strong>da</strong> finansuri mxar<strong>da</strong>Weris kuTxiT.<br />

saxelmwifos oficialuri politikis safuZvelze xdeba akademiuri xarisxis<br />

mosapoveblad specifiuri moTxovnebis, maswavleblebisadmi wayenebuli<br />

sakvalifikacio moTxovnebis, saxelmZRvaneloebis <strong>da</strong> sabazo kurikulumis<br />

(saswavlo programis) SemuSaveba, rasac saxelmwifo <strong>da</strong>wesebulebebi<br />

akontroleben” (toresi, 1985:4793).<br />

analogiurad, arsebobs mosazreba, rom saxelmwifo mniSvnelovan<br />

rols asrulebs ganaTlebisa <strong>da</strong> ekonomikis erTmaneTTan <strong>da</strong>kavSirebis<br />

TvalsazrisiT. a<strong>da</strong>mianuri kapitalis Teoria amtkicebs, rom skolebis<br />

eqspansia stimuls aZlevs ekonomikur zr<strong>da</strong>s (fsaxaropulos, 1988; hanuSeki,<br />

1986). amave dros, kredentalizmis <strong>da</strong> politikuri ekonomiis Teoriebi<br />

brZolas ucxadeben a<strong>da</strong>mianur kapitalis Teoriebis wanamZRvrebs. 8<br />

a<strong>da</strong>mianuri kapitalis Teoriis mimdevari mecnierebi, awydebian ra<br />

kredentalizmis mimdevarTagan kritikas, varaudoben, rom saganmanaTleblo<br />

29


eqspansiam, ekonomikur zr<strong>da</strong>ze arsebiTi pozitiuri efeqtis mosaxdenad,<br />

garkveuli pirobebi un<strong>da</strong> <strong>da</strong>akmayofilos: pirvel rigSi, SemuSavebuli un<strong>da</strong><br />

iqnes stan<strong>da</strong>rtuli kurikulumi <strong>da</strong> skolebis siebSi registrirebuli un<strong>da</strong><br />

iyos im asakobrivi jgufis bavSvTa mniSvnelovani raodenoba, romelic<br />

maRal safexurebs (meeqvse safexurs zeviT) Seesabameba. meore pirobis<br />

Tanaxmad, un<strong>da</strong> arsebobdes mWidro kavSirebi <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> ekonomikas<br />

Soris. mesame piroba, romelic, amave dros, zemoxsenebuli ori<br />

kavSirurTierTobis (<strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> mTavrobas Soris, <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong><br />

ekonomikas Soris) warmatebulobis winapirobaa, iTvaliswinebs imas, rom<br />

saxelmwifo valdebulia, garkveuli periodis ganmavlobaSi uzrunvelyos<br />

ganaTlebis xarisxi. me-19 saukunis ukanaskneli aTwleulis safrangeTis<br />

magaliTi gamodgeba imis <strong>da</strong>sturad, rom saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n aqtiuri<br />

RonisZiebebis gatarebam <strong>da</strong> iniciativis gamoCenam mniSvnelovani roli<br />

Seasrula ganaTlebisa <strong>da</strong> ekonomikis erTmaneTTan <strong>da</strong>kavSirebis,<br />

stan<strong>da</strong>rtuli kurikulumis SemuSavebis <strong>da</strong> xarisxiani saganmanaTleblo<br />

produqtis uzrunvelyofis saqmeSi. mogvianebiT, safrangeTis magaliTi<br />

Sea<strong>da</strong>res <strong>da</strong> <strong>da</strong>upirispires amerikis SeerTebul StatebSi mopovebul<br />

monacemebs <strong>da</strong> miiCnies, rom hipoTezis praqtikaze Semowmebis TvalsazrisiT<br />

es monacemebi erTmaneTs Seesabamebo<strong>da</strong> (heigi, heigi <strong>da</strong> fuleri, 1988:824-837).<br />

marTalia rTuli <strong>da</strong>sadgenia, zustad ra wvlili miuZRvis <strong>ganaTleba</strong>s<br />

ekonomikuri zrdis procesSi, magram aSkaraa, rom saxelmwifo, Tavisi<br />

oficialuri politikiT <strong>da</strong> saxelmwifo saWiroebebze gaweuli<br />

<strong>da</strong>naxarjebiT, mniSvnelovnad uwyobs xels saganmanaTleblo sistemasa <strong>da</strong><br />

ekonomikas Soris kavSirebis gaRrmavebas. amdenad, saxelmwifosa <strong>da</strong><br />

politikuri reJimis buneba <strong>da</strong> saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n aSkara Careva (an<br />

Caurevloba) ga<strong>da</strong>mwyveti mniSvnelobis gavlenas axdens ganaTlebis<br />

ganviTarebaze <strong>da</strong> ekonomikur zr<strong>da</strong>ze.<br />

ganaTlebuli moqalaqeebisagan Semdgari sazogadoeba, nebismieri<br />

politikuri gadmosaxedi<strong>da</strong>n metad sasurvel faseulobad ganixileba<br />

(meieri, 1977). miCneulia, rom saganmanaTleblo <strong>da</strong>wesebulebebi, ayalibeben<br />

ra demokratiuli an arademokratiuli struqturebisaken mimarTul<br />

konkretul politikur gezs, mxolod maTTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli uCveulo<br />

saSualebebiT axdenen individebis socializebas (anu amzadeben maT<br />

sazogadoebriv cxovrebaSi monawileobis misaRebad). politikuri kultura<br />

`im <strong>da</strong>mokidebulebebis erTobliobaa, romelic arsebobs politikuri<br />

sistemis <strong>da</strong> misi sxva<strong>da</strong>sxva nawilebis mimarT, aseve, sistemaSi pirovnebis<br />

rolis mimarT. es aris socialuri obieqtebis <strong>da</strong> procesebis<br />

gansakuTrebuli erTobliobisaken aRebuli mimarTulebebis erToblioba”<br />

(almondi <strong>da</strong> verba, 1963:13). imis miuxe<strong>da</strong>vad, misdevs Tu ara saxelmwifo<br />

korporatistuli xasiaTis miznebs, 9 an cdilobs Tu ara igi politikuri<br />

30


kulturis ganviTarebas demokratiis Tanamedrove Sexedulebebis10 safuZvelze, miCneulia, rom saxelmwifo ga<strong>da</strong>mwyvet rols asrulebs<br />

moqalaqeebis socializaciaSi <strong>da</strong> im Sesaferisi simboluri pirobebis<br />

SeqmnaSi, rac xels uwyobs a<strong>da</strong>mianebSi politikuri kulturis<br />

Camoyalibebas.<br />

<strong>ganaTleba</strong>s, politikas <strong>da</strong> saxelmwifos Soris urTierTobas ver<br />

ganvixilavT mxolod gabatonebuli politikuri kulturis kuTxiT.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, Tu ra mosazrebebi gaaCniaT ganaTlebis <strong>da</strong>rgis kvlevis,<br />

saswavlo programis <strong>da</strong> ganaTlebis politikis Sesaxeb “teqnokratuli” <strong>da</strong><br />

“teqnikuri” Sexedulebebis qomagebs, <strong>ganaTleba</strong> ar aris arc politikurad<br />

neitraluri <strong>da</strong> arc teqnikurad “obieqturi”. rogorc paulo freiri<br />

Tanmimdevrulad asabuTebs Tavis naSromSi, <strong>ganaTleba</strong>s bunebrivad Tan<br />

sdevs “politikuroba”. amas mohyveba epistemologiuri, analitikuri <strong>da</strong><br />

eTikuri Sedegi. maklareni aRniSnavs: “pe<strong>da</strong>gogikisa <strong>da</strong> politikis<br />

<strong>da</strong>makavSirebeli urTierTobis Sekveca marto SeuZlebeli ki ara,<br />

Teoriulad, upatiosnebacaa” (maklareni, 1994:321). xsenebuli politikuroba<br />

pirvel rigSi exeba im aSkara <strong>da</strong> aseve Znelad SesamCnev kavSirebs, romlebic<br />

arsebobs <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> Zaluflebas Soris. imavdroulad, igi<br />

<strong>da</strong>kavSirebulia saxelmwifosa <strong>da</strong> sajaro ganaTlebis politikur<br />

bunebasTan, rogorc sa<strong>da</strong>o sferoebTan, romlebic saqonlisa <strong>da</strong><br />

momsaxurebis gacvlisaTvis <strong>da</strong> politikur-ekonomikuri proeqtebis<br />

konkurenciisaTvis aris saWiro (freiri, 1996). aq ukve mizanSewonilia,<br />

detalurad ganvsazRvroT saxelmwifos koncefcia <strong>da</strong> misi Sedegebi<br />

saxelmwifos, sazogadoebasa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris arsebuli mravalmxrivi<br />

urTierTobebis Teoriebze zegavlenis kuTxiT.<br />

saxelmwifos koncefcia<br />

iq, sa<strong>da</strong>c a<strong>da</strong>mianTa nebismieri raodenoba isea gaerTianebuli erT<br />

sazogadoebaSi, rom TiToeuli maTgani uars ambobs bunebis kanoniT<br />

miniWebul aRmasrulebel Zalauflebaze <strong>da</strong> mas sazogadoebas ga<strong>da</strong>scems, iq,<br />

swored iq, <strong>da</strong> mxolod iq aris politikuri an samoqalaqo sazogadoeba.<br />

----jon loki, samoqalaqo mTavrobis Sesaxeb<br />

saxelmwifos koncefcia gansxvavdeba xelisuflebis, politikuri<br />

sistemis an politikuri reJimis koncefciebisgan. saxelmwifos koncefciis<br />

gansakuTrebul mniSvnelobas xatovnad asabuTebs atilio boroni (1994 a):<br />

Tanamedrove socialur mecnierebebSi saxelmwifos koncefcia im erT-erT<br />

mcireTaganad iqca, romelsac uxvi Teoriuli <strong>da</strong> meTodologiuri diskusiis<br />

sazrdooba SeuZlia. praqtikuli arsebobiT is, amave dros, xels uwyobs<br />

31


politikuri uTanxmoebebis gaRvivebas. es miTumetes gasakviria, vinai<strong>da</strong>n<br />

garkveuli periodis win, vidre aseT STambeW<strong>da</strong>v Sedegebs miviRebdiT,<br />

saxelmwifos koncefcia samecniero sazogadoebaSi ar moixseniebo<strong>da</strong>. mis<br />

Teoriul Rirebulebas iwunebdnen, viTom misTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli<br />

bundovnebis <strong>da</strong> formalistikuri midrekilebis gamo. koncefcias kicxavdnen<br />

evristiuli Rirebulebis TvalsazrisiTac. 1953 wels, anu maSin, rodesac<br />

<strong>da</strong>sasruls uaxlovdebo<strong>da</strong> ideologia, rodesac xdebo<strong>da</strong> omisSemdgomi<br />

periodis kapitalizmis saswaulebrivi aRorZineba <strong>da</strong> rodesac mimdinareob<strong>da</strong><br />

klasobrivi brZolis institucionalizacia, devid istonma mxatvrulad<br />

gadmosca socialur mecnierebs Soris gabatonebuli konsensusis arseboba –<br />

“arc saxelmwifo <strong>da</strong> arc xelisufleba ar aris iseTi koncefcia, romelic<br />

politikuri kvlevis Tavmoyras waadgeba”. TumcaRa, sami aTwleulic ar<br />

<strong>da</strong>sWirvebia imas, rom istoriis dinebas am sityvebis avtori koncefciis<br />

“mkvdreTiT aRdgomis” mowme gaexa<strong>da</strong>. (1)<br />

amgvarad, saxelmwifos cnebam axali aRiareba moipova <strong>da</strong> sakvanZo<br />

koncefcia gax<strong>da</strong> politikuri kvlevis istoriaSi. saxelmwifos Teoriebis<br />

Sesaxeb (boroni, 1994 b) diskusiebma 70-iani wlebis <strong>da</strong>sawyisSi axali Zala<br />

SeiZina. maSin es Teoriebi saxelmwifos marqsistuli politikuri TeoriiT<br />

<strong>da</strong> antonio gramskis naSromiT gamowveul polemikasTan asocirdebo<strong>da</strong>. 80ian<br />

wlebSi diskusiam ukve sxva elferi miiRo. politikuri mecnierebis<br />

wamyvani warmomadgenlebi axla farTod ganixilavdnen demokratiuli<br />

saxelmwifos <strong>da</strong>moukideblobis sakiTxs <strong>da</strong> redemokratizaciis process<br />

avtoritarul sazogadoebebSi (stepani, 1988; o’doneli, Smiteri, <strong>da</strong> uaithedi<br />

1986). amasTan, saxelmwifosa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris urTierTobis Sesaxeb<br />

bolo periodis diskusiebs <strong>da</strong>emata debatebi rasobrivi, eTnikuri,<br />

klasobrivi <strong>da</strong> sqesobrivi Taviseburebebis, politikuri arCevanis <strong>da</strong><br />

saxelmwifos statusis, agreTve, demokratiuli Teoriebisa <strong>da</strong> socialuri<br />

regulaciis im cnebebis Sesaxeb, romlebic fukos mier gamoyenebuli<br />

meTodebis safuZvelze warmoiSva (morou <strong>da</strong> toresi, 1995; popkeviCi, 1994 b).<br />

aq saWiro xdeba sicxadis Setana terminologiaSi, iseTi cnebebis CaTvliT,<br />

rogoricaa saxelmwifo, politikuri reJimi, politikuri sistema,<br />

samoqalaqo sazogadoeba <strong>da</strong> saxelmwifo sfero. es cnebebi dResac cxare<br />

debatebis sagania. am cnebebs kargad icnoben specialistebi, romlebsac<br />

miRebuli aqvT specialuri codna politikur mecnierebebSi an<br />

sociologiaSi, magram ara ganaTlebis <strong>da</strong>rgis specialistebi <strong>da</strong><br />

praqtikosebi, romlebic maT SesaZloa, sazogadod, arc iyeneben. aRniSnuli<br />

cnebebis garSemo mimdinare debatebis arealis, intensiurobis <strong>da</strong> sirTulis<br />

gamo, cnebaTa gansazRvrebis mxolod mTavari konturebis moxazva xdeba<br />

SesaZlebeli. es bevrad ufro gasagebs gaxdis terminologias, vidre<br />

terminebis glosariumis SemuSaveba an maTi detaluri taqsonomia<br />

(klasifikacia).<br />

32


saxelmwifosa <strong>da</strong> mTavrobis cnebebi sinonimebi araa. marTlac,<br />

Tanamedrove saxelmwifos rTuli buneba SeuZlebelia <strong>da</strong>viyvanoT mxolod<br />

“mTavrobis” cnebamde. iseve rogorc SeuZlebelia mTavrobis cneba<br />

ganvsazRvroT wmin<strong>da</strong> aRweriTi xasiaTis terminebiT, rogorc mxolod im<br />

saagentoebis, struqturebis <strong>da</strong> <strong>da</strong>wesebulebebis nakrebi, romlebic<br />

SeTanxmebisa <strong>da</strong> gaerTianebis gareSe asruleben im administraciul<br />

procedurebs <strong>da</strong> <strong>da</strong>valebebs, rac Tan axlavs sazogadoebaSi mTavrobis<br />

warmoebis an e.w. sazogadoebrivi dovlaTis administrirebas. verc<br />

xelisufleba <strong>da</strong> verc saxelmwifo ver iqneba gagebuli mxolod im<br />

institutebis <strong>da</strong>/an a<strong>da</strong>mianebis erTobliobad, romelic Tanamedrove<br />

sazogadoebebis funqcionirebisaTvis, marTlmsajulebis aRsrulebis,<br />

ekonomikis, Tav<strong>da</strong>cvis, sakanonmdeblo <strong>da</strong> aRmasrulebeli<br />

xelisuflebisaTvis saWirod miCneul rolsa <strong>da</strong> funqciebs asrulebs<br />

(boroni, 1990-91). amasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, veberis gansazRvrebis Tanaxmad,<br />

saxelmwifo ufro farTo cnebad un<strong>da</strong> ganvixiloT, vidre mxolod<br />

mTavrobis cneba.<br />

saxelmwifos cneba – miuxe<strong>da</strong>vad gansxvavebuli <strong>da</strong> erTmaneTTan<br />

konkurenciaSi myofi interpretaciebisa (rasac qvemoT vixilavT) – zoga<strong>da</strong>d<br />

ufro yovlismomcvel cnebad miiCneva, vidre mTavrobis cneba. saxelmwifo<br />

moicavs xelisuflebis funqcionirebas, magram mxolod amiT ar<br />

Semoifargleba. rogorc se<strong>da</strong> skokpoli (1979) amtkicebs:<br />

saxelmwifos sworad gagebuli cneba . . . . warmoadgens administraciul,<br />

policiur <strong>da</strong> samxedro organizaciebs, romelTac saTaveSi udgas <strong>da</strong> metnakleb<br />

koordinacias uwevs aRmasrulebeli xelisufleba. nebismieri<br />

saxelmwifo, upirveles yovlisa, arsobrivad sazogadoebi<strong>da</strong>n moipovebs<br />

resursebs <strong>da</strong> es resursebi moqmedebaSi mohyavs Zalovani <strong>da</strong><br />

administraciuli organizaciebis Sesaqmnelad <strong>da</strong> maTi funqcionirebis<br />

xelSesawyobad. . . . . . politikuri sistemebi... aseve moicaven institutebs,<br />

romlebic xels uwyoben socialuri interesebis saxelmwifo politikaSi<br />

wardgenas. kidev im institutebs, romelTa meSveobiTac xdeba<br />

arasaxelmwifoebrivi moTamaSeebis mobilizeba politikis ganxorcielebaSi<br />

monawileobis misaRebad. <strong>da</strong> mainc, administraciuli <strong>da</strong> Zalovani<br />

organizaciebi saxelmwifos Zlierebis safuZvels warmoadgenen. (29)<br />

saxelmwifos cneba ara mxolod ganxvavdeba mTavrobis cnebisagan (<strong>da</strong><br />

ufro yovlsmomcvelia, vidre mTavrobis cneba), aramed urTierTqmedebs<br />

politikuri sistemis cnebasTan (<strong>da</strong> zogjer moicavs kidec mas). aseT<br />

SemTxvevaSi saxelmwifo warmoadgens instituciur struqturas, romelic<br />

moicavs:<br />

33


struqturis farglebSi moRvawe Tanamdebobis pirebs <strong>da</strong> samarTlebrivi<br />

normebis erTobliobas, rac Seadgens saxelmwifo seqtors. amgvarad, is<br />

moicavs mTavrobas (rac gulisxmobs saxelmwifos meTaurs <strong>da</strong> im politikur<br />

gunds, romelic gars axvevia saxelmwifos meTaurs), saxelmwifo<br />

biurokratiis aparats, kanonmdebels, sasamarTlo xelisuflebas,<br />

saxelmwifo <strong>da</strong> naxevrad saxelmwifo korporaciebs <strong>da</strong> samarTlebriv<br />

sistemas. (kolieri, 1979:403)<br />

Teoriuli gagebiT, politikuri sistemis cneba gulisxmobs<br />

mmarTvelobis modelis mTlian konfiguracias konkretuli politikuri<br />

reJimis konteqstSi, im dominanturi koaliciisa <strong>da</strong> saxelmwifo politikis<br />

CaTvliT, romelic <strong>da</strong>maxasiaTebelia politikuri cxovrebisaTvis mocemul<br />

sazogadoebaSi. Sesabamisad, politikuri mecnierebis sxva<strong>da</strong>sxva tradiciebi<br />

erTmaneTisagan ganasxvaveben politikuri sistemebis gansxvavebul tipebs<br />

demokratiuli, avtoritaruli <strong>da</strong> totalitaruli politikuri reJimebis<br />

CaTvliT. es politikuri sistemebi u<strong>da</strong>vod gansxvavdeba gabatonebuli<br />

ideologiis, politikuri warmomadgenlobis <strong>da</strong> Tanamonawileobis modelis<br />

<strong>da</strong> xelmRvanelobis stilis TvalsazrisiT.<br />

mTavrobis an saxelmwifos cnebas politikur TeoriaSi, Cveulebriv,<br />

miakuTvneben politikuri sazogadoebis koncefcias, romelic samoqalaqo<br />

sazogadoebis cnebis sapirwoned gvevlineba (an romelic awonasworebs<br />

samoqalaqo sazogadoebis cnebas) miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom samoqalaqo<br />

sazogadoebis koncefciis gamijvna saxelmwifos koncefciisgan<br />

SeuZlebelia.<br />

es ukanaskneli, sTavazobs ra sazogadoebas erTian samarTlebriv<br />

struqturas, mniSvnelovanwilad Seadgens pirvels, anu samoqalaqo<br />

sazogadoebas. TumcaRa, safuZvels araa moklebuli imis mtkicebac, rom<br />

samoqalaqo sazogadoeba gansxvavebul xasiaTs inarCunebs im zomiT, ra<br />

zomiTac masSi sazogadoebrivi cxovrebis sferoebia warmodgenili – saSinao<br />

saqmeebi, ekonomikis <strong>da</strong>rgi, kulturuli cxovreba <strong>da</strong> politikuri<br />

urTierTqmedeba _ romlebic formirebulia im a<strong>da</strong>mianebis <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianTa<br />

jgufebis kerZo an nebayoflobiTi SeTanxmebebiT <strong>da</strong> romlebzec<br />

saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n pir<strong>da</strong>piri kontroli ar vrceldeba. (heldi, 1989: 180-<br />

181).<br />

zogjer politikuri sazogadoebis <strong>da</strong> samoqalaqo sazogadoebis<br />

cnebebi or urTierT<strong>da</strong>pirispirebul koncefcia<strong>da</strong>a interpretirebuli:<br />

“saxelmwifo” seqtori <strong>da</strong> “kerZo” seqtori. “saxelmwifo” miuTiTebs<br />

romaul cnebaze res publica, xelovnurad formirebul sazogadoebaze,<br />

romelic inarCunebs faqtobrivad an istoriulad Seqmnili erTobebis an<br />

34


individebis nebismieri saxis erTobliobis uflebebsa <strong>da</strong> interesebs.<br />

politikuri filosofosebisaTvis, rogoricaa hobsi <strong>da</strong> ruso (maT Soris<br />

gansxvavebis gaTvaliswinebiTac ki) saxelmwifos, rogorc politikuri<br />

sazogadoebis azri <strong>da</strong> sazogadoebriobis materializacia, gulisxmobs<br />

calkeuli individebis Tavisuflebis SenarCunebas, Tun<strong>da</strong>c iseTi riskis<br />

fasad, rogoricaa im individebis gacvlis regulireba, romlebic<br />

urTierTqmedeben voluntaristuli SeTanxmebebis <strong>da</strong> saSinao<br />

urTierTqmedebebis kerZo sferoSi. maSin roca “kerZo” <strong>da</strong> “sazogadoebrivi”<br />

gansxvavebul <strong>da</strong> <strong>da</strong>pirispirebul poluseba<strong>da</strong>a miCneuli <strong>da</strong> bevri Tvlis,<br />

rom kerZo interesebi bevrad mniSvnelovania (<strong>da</strong> xotbas asxmamen maT bazris<br />

saxiT) sazogadoebriv interesebze, v.l. veinSteini (1971) mier moyvanili<br />

analogia gvexmareba imis gagebaSi, Tu rogor ganvasxvavoT es ori cneba<br />

erTmaneTisgan: “sazogadoebrivobis” <strong>da</strong> “kerZoobis” cnebebi xaxvis<br />

furclebs waagavs. iseve rogorc nebismieri furceli, romelic gare<strong>da</strong>n<br />

akravs Si<strong>da</strong> furcels <strong>da</strong>, amave dros, sxva furclis qveSaa moqceuli, aseve,<br />

nebismieri ram, rac “sazogadoebrivia” cxovrebis erT konkretul<br />

sferosTan mimarTebiT, SeiZleba iyos “kerZo” sxva sferosTan<br />

mimarTebaSi.MmarTlac sazogadoebrivi sferos cnebis gamoyeneba swored<br />

rom relevanturia im mizniT, rom naTeli gavxadoT saxelmwifosa <strong>da</strong><br />

<strong>ganaTleba</strong>s Soris arsebuli urTierTobebi.<br />

“sazogadoebrivi sferos” koncefcia SeimuSava iurgen habermasma (1989)<br />

Tavis naSromSi sazogadoebrivi sferos struqturuli transformacia.<br />

sxva<strong>da</strong>sxva tradiciebze <strong>da</strong>fuZnebul samecniero naSromebSi erTi <strong>da</strong> igive<br />

koncefciebi sxva<strong>da</strong>sxva terminologiiTaa moxseniebuli. es koncefciebi,<br />

Tavis mxriv, gasagebad un<strong>da</strong> ganmartavdnen realobis konkretul fenomenebs.<br />

Tumca, socialuri fenomenis formirebas <strong>da</strong> mis arsebobas, faqtobrivad,<br />

Cvens mier am fenomenis konceptualizacia ganapirobebs (arsobrivad<br />

inetrpretacia an gacnobiereba). epistemologiuri win<strong>da</strong>xedulebis xasiaTis<br />

am mokle <strong>da</strong> aSkarad arasakmarisi SeniSvniT, Tavi<strong>da</strong>nve un<strong>da</strong> ganvacxadoT,<br />

rom me-18 saukunis klasikuri filosofiuri naSromebis mixedviT,<br />

sazogadoebrivi sferos cneba, SeiZleba iTqvas, garkveulad emTxveva<br />

samoqalaqo sazogadebis cnebas, magram amave dros, ganxvavdeba misgan.<br />

imisaTvis, rom Tavi avaridoT vrcel diskusias sazogadoebrivi<br />

sferos Sesaxeb, moviyvanT nensi freizeris (1997) citatas. avtori, misTvis<br />

Cveuli gamWriaxi analiziT akritikebs habermasis mier SemoTavazebuli<br />

xedvis ganzomilebebs:<br />

[saxelmwifo sfero] Tanamedrove sazogadoebaSi warmodgenilia Teatris<br />

saxiT, romelSic politikaSi monawileoba laparakis saSualebiT warmoebs.<br />

35


es aris iseTi sivrce, romelSic moqalaqeebi fiqroben <strong>da</strong> TaTbiroben<br />

TavianT saerTo satkivarze. Sesabamisad, es aris institucionalizebuli<br />

arena qaoturi urTierTqmedebisaTvis. es arena konceptualurad gansxvavdeba<br />

saxelmwifosgan; es aris adgili, romelmac un<strong>da</strong> warmoSvas seriozuli<br />

msjeloba, romelic SemdgomSi gavrceldeba farTo wreebSi <strong>da</strong> SeiZleba<br />

saxelmwifos seriozul kritikas Seicavdes. sazogadoebrivi sfero<br />

habermasis gagebiT aseve konceptualurad gansxvavdeba formaluri<br />

ekonomikisagan; is warmoadgens ara sabazro urTierTobebis, aramed ufro<br />

qaoturi urTierTobebis asparezs _ diskusiebisa <strong>da</strong> msjelobisTvis <strong>da</strong> ara<br />

yidva-gayidvisTvis gankuTvnil Teatrs. sazogadoebrivi sferos aRniSnuli<br />

koncefcia saSualebas gvaZlevs gvaxsovdes, rom arsebobs gansxvaveba<br />

saxelmwifo aparatebs, ekonomikur bazrebs <strong>da</strong> demokratiul gaerTianebebs<br />

Soris <strong>da</strong> rom am gansxvavebas demokratiis TeorisaTvis arsebiTi<br />

mniSvneloba aqvs. (70)<br />

aRniSnuli<strong>da</strong>n gamomdinare, sazogadoebrivi sfero gamijnulia<br />

saxelmwifosagan; habermanis gansazRvrebis Tanaxmad – romelsac freizeri<br />

ara<strong>da</strong>makmayofileblad miiCnevs – is kerZo individebisagan Semdgari<br />

gaerTianebaa, romelic qmnis sazogadoebas msjelobis, gaazrebis <strong>da</strong><br />

qaoturi urTierTqmedebis meSveobiT. sazogadoebrivi sferos koncefcia,<br />

rogorc amas freizeri aRwers (1997), SeuZlebelia gavuTanabroT<br />

sazogadoebis koncefcias, vinai<strong>da</strong>n es ukanaskneli SemosazRvrul <strong>da</strong><br />

erTgvarovan jgufs gvTavazobs <strong>da</strong> xSirad konsensuss gulisxmobs.<br />

“sazogadoebrivi” (public) ki misgan ganxvavebiT, xazs usvams qaotur<br />

urTierTqmedebas, romelic, faqtobrivad, SemosazRvruli ki ar aris, aramed<br />

Riaa, rac, Tavis mxriv, mravalferovani xedvis arsebobas gulisxmobs.<br />

amdenad, saxelmwifoebriv ideas, sazogadoebriv ideaze ukeT SeuZlia Si<strong>da</strong><br />

gansxvavebulobis, antagonizmis <strong>da</strong> kamaTis SeTavseba. (97)<br />

gviani kapitalisturi sazogadoebebis masStabis, kulturuli<br />

mravalferovnebis <strong>da</strong> rTuli struqturis gaTvaliswinebiT fun<strong>da</strong>menturi<br />

mniSvnelobis kiTxva ibadeba: konkretulad sad aris ganTavsebuli<br />

sazogadoebrivi sferos kera? sazogadoebas ver mivakuTvnebT saxelmwifos<br />

operirebis kategorias, aseve, ver Tavsdeba sazogadoeba <strong>da</strong> sazogadoebrivi<br />

azri masmediis saqmianobaSi, romelic zoga<strong>da</strong>d kerZo mflobelobaSi<br />

imyofeba <strong>da</strong> mogebazea orientirebuli. media gadmoscems informacias <strong>da</strong><br />

axdens azris formirebas, magram amave dros is avrcelebs <strong>da</strong> ayalibebs<br />

ufro konkretul <strong>da</strong> ara universalur Sexedulebebs. mosazrebebi<br />

sxva<strong>da</strong>sxva kulturisa <strong>da</strong> codnis produqtad gar<strong>da</strong>qmnis Sesaxeb, agreTve,<br />

mediisa <strong>da</strong> reklamis roli ar aZlevs medias imis saSualebas, rom sakuTar<br />

TavSi sazogadoeba ganasaxieros. marTlac, media asaxavs, ayalibebs <strong>da</strong><br />

36


warmoadgens momxmareblis kulturas <strong>da</strong> cxovrebis stils (fezerstouni,<br />

1991). metic, media ar warmoaCens umciresobebis <strong>da</strong> im jgufebis<br />

Sexedulebebs, romlebic ar miekuTvnebian tradiciul kulturas, iseTi<br />

sixSiriT, rogorc es realurad xdeba sazogadoebriv <strong>da</strong> saxelmwifoebriv<br />

garemoSi. igi arc aseTi Tavyrilobebis dros gamarTul diskusiebs<br />

warmoaCens srulad. gamoTqvamdnen ra wuxils moqalaqeobriobis formirebis<br />

sakiTxisadmi “SeerTebisa <strong>da</strong> mezoblobis” midgomis marcxTan <strong>da</strong>kavSirebiT,<br />

struqturul-funqcionalisturi tradiciis mimdevari ori saxelganTqmuli<br />

mecnieri pol lazarfeldi <strong>da</strong> robert k. mertoni (citirebulia morlis<br />

naSromSi 1992), romlebic amave dros kulturis sferos gavlenian<br />

kritikosebs warmoadgendnen, ormoc<strong>da</strong>aTi wlis win mediis narkotikuli<br />

zemoqmedebis mqone disfunqciaze werdnen <strong>da</strong> miaCn<strong>da</strong>T, rom es anadgureb<strong>da</strong><br />

moqalaqeobriobas:<br />

a<strong>da</strong>miani kiTxulobs informacias garkveul sakiTxebze <strong>da</strong> problemebze <strong>da</strong><br />

SesaZloa kamaTobs kidec SesaZlebel alternatiul moqmedebebze. magram es<br />

sakmaod inteleqtualizebuli <strong>da</strong> Soreuli kavSiri organizebul socialur<br />

moqmedebasTan ar aris aqtivirebuli. <strong>da</strong>interesebul <strong>da</strong> informirebul<br />

moqalaqes SeuZlia iamayos kidec sakuTari interesisa <strong>da</strong> informirebulobis<br />

maRali doniT <strong>da</strong> amave dros ver SeamCnios, rom ar monawileobs<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebis miRebaSi <strong>da</strong> moqmedebaSi. mokled, is amyarebs meorad<br />

kontaqts politikuri realobis samyarosTan. kiTxvis, mosmenis <strong>da</strong> fiqris<br />

procesi misi sakompensacio saqmianobaa. icis ra arsebuli<br />

problemebisDSesaxeb, igi SecdomaSia Seyvanili, ramdena<strong>da</strong>c hgonia, rom<br />

SeuZlia raime moimoqmedos am problemebTan <strong>da</strong>kavSirebiT. igi Sewuxebulia<br />

problemiT. igi informirebulia. mas aqvs uamravi idea imis Taobaze, Tu risi<br />

gakeTebaa saWiro. magram mas Semdeg, rac igi miirTmevs sadils, mousmens mis<br />

sayvarel radioga<strong>da</strong>cemas <strong>da</strong> waikiTxavs rigiT meore gazeTs, Zilis droc<br />

dgeba. am cota ar iyos uCveulo TvalsazrisiT, masobrivi komunikaciis<br />

saSualebebi un<strong>da</strong> mivakuTvnoT yvelaze <strong>da</strong>safasebeli <strong>da</strong> efeqturi<br />

socialuri narkotikebis kategorias. (252)<br />

aq didi sifrTxile <strong>da</strong> win<strong>da</strong>xeduleba gvmarTebs. im sazogadoebebSic<br />

ki, sa<strong>da</strong>c masmediis saSualebebs mTlianad akontroleben<br />

multinacionaluri korporaciebi, Tun<strong>da</strong>c saukeTeso liberalur<br />

tradiciebze <strong>da</strong>fuZnebuli wesebisa <strong>da</strong> regulaciebis meSveobiT, yovelTvis<br />

arsebobs imis albaToba, rom <strong>da</strong>moukidebeli Jurnalistika saaSkaraoze<br />

gamoitans xelisuflebis, korporaciebis (kerZo seqtoris), saerTo<br />

interesebiT gaerTianebuli <strong>da</strong>jgufebebis an elituri anklavebis ukanono,<br />

amoralur an araeTikur moqmedebebs. media saSualebebiT gakeTebuli<br />

mxileba xels uwyobs politikuri debatebis bunebis <strong>da</strong> Taviseburebebis<br />

axleburad formirebas. yovelgvari zedmeti analizis gareSe, CemSi eWvs ar<br />

37


iwvevs is faqti, rom amerikis SeerTebul StatebSi Catarebulma<br />

uotergeitis gamoZiebam wyalgamyofis roli Seasrula prezidentis<br />

aparatis (<strong>da</strong> ara mxolod korufciisaken midrekili iseTi politikosis<br />

saxiT, rogoric iyo riCard niqsoni) patiosnebaze sazogadoebrivi azris<br />

formirebaSi <strong>da</strong> uaryofiTi zegavlena moaxdina aparatis, rogorc<br />

kanonmorCili struqturis imijze Cveulebrivi moqalaqeebis TvalSi. xolo,<br />

Tu <strong>da</strong>vesesxebiT nicSes. moqalaqisTvis es simbolurad imas niSnavs rom<br />

”eris instinqti aRar egebeba mas” (nicSe, 1991:82).<br />

amdenad, Tu mivendobiT lazarfeldsa <strong>da</strong> mertons (1948; citirebulia<br />

morlis mier 1992), arCevani un<strong>da</strong> gakeTdes moqalaqeebis narkotikebiT<br />

gabruebis stimulirebasa <strong>da</strong> gamZvinvarebul cinizms Soris, romelic zians<br />

ayenebs demokratiis Tvisobriobas. TumcaRa, im sazogadoebebSi, romlebsac<br />

axasiaTebs arastabiluri samarTlebrivi konfiguracia, <strong>da</strong> sa<strong>da</strong>c ar aris<br />

miRweuli sruli liberaluri <strong>demokratia</strong>, patiosan, <strong>da</strong>moukidebel <strong>da</strong><br />

gabedul presasa <strong>da</strong> masmedias marTlac Seswevs unari gaaJReros<br />

Zalauflebis, kerZod ki mTavrobisa <strong>da</strong> kerZo interesebis <strong>da</strong>sabuTebuli<br />

kritika. aq upriania argentinuli presisa <strong>da</strong> garkveulwilad masmediis<br />

magaliTis moyvana. gasuli wlebis ganmavlobaSi isini mZafrad<br />

akritikebdnen mTavrobis iniciativebs. <strong>da</strong> rom ara es kritika, ar iarsebeb<strong>da</strong><br />

araviTari berketi, peroniseuli reJimis mimdevar karlos menemis<br />

mTavrobaze ramenairi zemoqmedebis mosaxdenad. mTavrobaze, romelic, Tavis<br />

mxriv, mTlianad akontroleb<strong>da</strong> qveynis sakanonmdeblo <strong>da</strong> sasamarTlo<br />

sistemas (1997 wlamde). metic, roca gazeTis fotokorespondenti xose luis<br />

kabezasi mokles (1996 wels) <strong>da</strong> gaCn<strong>da</strong> eWvi, rom <strong>da</strong>naSauli organizebuli<br />

iyo biznesis mafiisa <strong>da</strong> politikuri liderebis faruli SeTanxmebiT, presam<br />

ar SeaCera gamoZiebis procesi, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom seriozuli saSiSroeba<br />

SeeqmnaT im Jurnalistebs, romlebic cdilobdnen, rom yuradRebis centrSi<br />

qveyanaSi demokratiuli sazogadoebis Camoyalibeba moeqciaT.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom sazogadoebrivi sferos sakiTxze msjeloba am<br />

Tavis mTavari mizani araa, ramdenime SeniSvnis gakeTeba mainc uprianad<br />

migvaCnia. upirveles yovlisa, yvela ar iziarebs habermasis mtkicebas imis<br />

Taobaze, rom pirovnuli maxasiaTeblebi manamde yalibdeba, vidre<br />

individebi sazogadoebriv sferoSi erTvebian. identobis Sesaxeb Cvens mier<br />

me-5 TavSi SemoTavazebuli msjelobis safuZvelze, identobis saboloo<br />

Camoyalibeba ar xdeba cxovrebis garkveul periodSi, aramed es procesi<br />

mTeli sicocxle mimdinareobs. identobebi Seadgenen im simboluri azris<br />

Camoyalibebis procesis ganuyofel nawils, romelic Cveni cvalebadi<br />

egzistencialuri mdgomareobi<strong>da</strong>n momdinareobs. maTze did zegavlenas<br />

axdens politikuri ekonomikis faqtorebi, <strong>da</strong> mudmiv cvalebadi, Znelad<br />

aRsaqmeli <strong>da</strong> winaaRmdegobrivi xasiaTisa arian. me sruliad viziareb nensi<br />

38


freizeris mosazrebas imis Taobaze, rom ufro <strong>da</strong> ufro mniSvnelovani<br />

xdeba nuklearuli ojaxi<strong>da</strong>n (de<strong>da</strong>, mama <strong>da</strong> maTi Svilebi _ sabaziso<br />

socialuri <strong>da</strong>nayofi) warmomdgari post-oidiposuri qaoturi<br />

urTierTqmedeba, romelic naTels xdis identobis cvalebadobas droSi<br />

(freizeri, 1997:97). ase, rom “sazogadoebrivi sfero mxolod mouwesrigebeli<br />

Sexedulebis formirebis arena ar aris, igi socialuri identobebis<br />

Camoyalibebisa <strong>da</strong> xorcSesxmis asparezicaa” (freizeri 1997:83).<br />

meore SeniSvna, romelic mkafiod ikveTeba freizeris kritiki<strong>da</strong>n <strong>da</strong><br />

sxva, feministur Sexedulebebze <strong>da</strong>fuZnebuli Teoriuli analizi<strong>da</strong>n,<br />

mdgomareobs imaSi, rom habermasis stan<strong>da</strong>rtuli ideali, rogorc Cans, arc<br />

analitikurad <strong>da</strong> arc istoriulad, ar moicavs genderuli sakiTxis<br />

ugulebelyofas sazogadoebrivi sferos Camoyalibebisas, rac feministuri<br />

Teoriebis <strong>da</strong>mcveli mecnierebisaTvis, Cveulebriv, miuRebelia (mihani, 1995).<br />

mesame: sazogadoebrivi sferos, rogorc racionaluri burJuaziuli<br />

traqtatis cneba, rogorc evristiuli idea, SeiZleba saintereso iyos<br />

sazogadoebrivi sferoebis istoriuli formirebis procesis gasagebad,<br />

magram igi ver Caitevs yvela racionalur msjelobas, romelic<br />

urTierTqmedebaSia erTmaneTTan <strong>da</strong> kapitalistur sazogadoebebSi<br />

sazogadoebriv sferoebs ayalibebs. faqtobrivad, Zalian rTulia<br />

<strong>da</strong>veTanxmoT imas, rom racionaluri msjeloba, romelic stimuls aZlevs<br />

radikaluri demokratiis modelebis Seqmnas, SeiZleba mTlianad<br />

burJuaziuli traqtatis niRabqveS moeqces. meoTxe: sakmaod saSiSia im<br />

varaudis <strong>da</strong>Sveba (rogorc amas habermasi akeTebs), rom sazogadoebrivi<br />

sfero mxolod gansjisTvis gankuTvnili sivrcea. arsebobs iseTi<br />

intitutebi, wesebi/normebi, qmedebebi <strong>da</strong> qceva, romelic msjelobis zRvars<br />

scildeba <strong>da</strong> naambobis an azrTa gaziarebis kategorias ver mivakuTvnebT.<br />

mexuTe: aseve saxifaToa vivaraudoT, rom SesaZlebelia sazogadoebrivi<br />

sferos gansazRvrebisas SemovifargloT mxolod moqalaqeobis<br />

erTgvarovani definiciiT, ise rom ar vaRiaroT gamonaklisebis didi<br />

raodenoba. isini Tavs iCenen ara mxolod genderul, aramed rasobriv,<br />

eTnikur, klasobriv, socialur, aRmsareblobiT <strong>da</strong> seqsualur orientaciaze<br />

<strong>da</strong>yrdnobiT <strong>da</strong> gavrcelebulia realuri politikis praqtikaSi <strong>da</strong><br />

kapitalisturi sazogadoebebis struqturul-istoriuli dinamikis<br />

procesSi. marTalia, marqsi ambobs, Tanamedroveobis gamocdilebaSi<br />

realuria is, rom “yvelaferi rac myaria, haerSi orTqldebao”, 12 magram es<br />

ar gvaZlevs imis safuZvels, vivaraudoT, rom Tuki SesaZlebeli iqneba<br />

sazogadoebrivi sferoebis Seqmnis habermasiseuli formulis <strong>da</strong> idealuri<br />

mimarTvebis praqtikaSi ganxorcileba, gamonaklisebis <strong>da</strong>Sveba <strong>da</strong> Sesabamisi<br />

komentaris gakeTeba, maSin, farTod gavrcelebuli struqturuli ierarqia<br />

<strong>da</strong> Zalaufleba, aseve, moqalaqeobriobis gamaerTgvarovnebeli definiciebi<br />

39


yovelgvari winaaRmdegobis gareSe gavlen sabrZolo asparezi<strong>da</strong>n. <strong>da</strong>bolos,<br />

aSkaraa, rom sazogadoebrivi sfero ver Camoyalibdeba, Tu demokratiuli<br />

saxelmwifo am kuTxiT saTanado xarks ar gaiRebs (anu, saxelmwifo Zalas<br />

ar <strong>da</strong>iSurebs imisTvis, rom demokratiis roli kapitalistur formaciaSi<br />

ufro gaafarToos <strong>da</strong> socialuri uTanasworobis struqturuli<br />

tendenciebis gasaumjobesebel saqmianobaSi CaerTos).<br />

zemoT moyvanilma SeniSvnebma ar un<strong>da</strong> moadunos mkiTxvelis yuradReba<br />

mTavari Temisgan. sa<strong>da</strong>c ar un<strong>da</strong> iyos ganTavsebuli sazogadoebrivi sfero<br />

(an ra berketsac ar un<strong>da</strong> flobdes is), skolebi tradiciuli gagebiT<br />

saxelmwifos nawilad ganixileba. sazogadod aRiarebuli azris Tanaxmad,<br />

maTi funqciaa moswavleebs moqalaqed formirebisTvis aucilebeli codna<br />

<strong>da</strong> unarebi SesZinon. TumcaRa, moqalaqeobis cnebas ver ganvixilavT ise,<br />

rogorc martiv <strong>da</strong> uproblemo koncefcias, romelsac axsna ar sWirdeba<br />

(rasac vasabuTeb me-4 TavSi). swored aq, gamogvadgeba sazogadoebrivi<br />

sferos cnebis gamoyeneba. kritikosTa TvalsazrisiT, moqalaqeobis cneba<br />

ganixileba rogorc koncefcia, romelic kapitalisturi sazogadoebebis<br />

pluralistur <strong>da</strong> hibridul bunebas ganapirobebs, socialuri subieqtebis<br />

mravalferovnebis CaTvliT. kritikuli pe<strong>da</strong>gogika kulturuli politikis<br />

formaa, romelic asabuTebs skolebisaTvis _ demokratiuli sazogadoebrivi<br />

sferoebisaTvis 13 _ brZolis saWiroebas. metic, “kritikuli pe<strong>da</strong>gogika”<br />

ufro metia vidre Tanamedroveobis did qa<strong>da</strong>gebaTa gauwmindureba. is<br />

cdilobs ganmanTavisuflebeli <strong>da</strong> koleqtiuri brZolis axali zneobrivi<br />

<strong>da</strong> politikuri sazRvrebis <strong>da</strong>dgenas, sa<strong>da</strong>c rogorc kontrols<br />

<strong>da</strong>qvemdebarebuli, ise axali istoriebi SesaZloa <strong>da</strong>iweros <strong>da</strong> gaJRerdes<br />

demokratiis arenaze” (maklareni, 1991:172). rogorc demokratiuli<br />

sazogadoebrivi sferos nawili (<strong>da</strong> ara mxolod rogorc saxelmwifos<br />

samarTlebrivi qmedebis ganuyofeli nawili), skolebi xasiaTdebian ra<br />

codnis xva<strong>da</strong>sxva sferoze mimarTuli mravalferovani interesebiT<br />

(empiriul-analitikuri, istoriul-hermenevtikuli/interpretaciuli <strong>da</strong><br />

kritikul-ganmaTavisuflebeli), gansjisaTvis SeiZleba seriozul asparezs<br />

qmnidnen. 14<br />

mas Semdeg, rac vimsjeleT saxelmwifosa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris<br />

arsebul urTierTobebze, sistematurad ganvixilavdiT saxelmwifos<br />

gansazRvrebas <strong>da</strong> masTan <strong>da</strong>kavSirebul ZiriTad koncefciebs politikur<br />

mecnierebaSi, aucileblad un<strong>da</strong> mivubrundeT diskusias politikur<br />

filosofiaze. <strong>demokratia</strong>s, saxelmwifos, moqalaqeobas <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s<br />

Soris arsebuli urTierTkavSiris nebismieri saxis analizi aucileblad<br />

un<strong>da</strong> iTvaliswinebdes aRiarebul Teoriebs, kerZod, klasikur Teoriebs<br />

saxelmwifos Sesaxeb, liberalizmisa <strong>da</strong> marqsizmis CaTvliT.<br />

40


kapitalisturi saxelmwifo demokratiul sazogadoebebSi, Tu<br />

demokratiuli saxelmwifo kapitalistur sazogadoebebSi?<br />

saxelmwifos cneba miuTiTebs fun<strong>da</strong>mentur aliansze, Zalauflebis<br />

gamovlenis Sesaxeb mTavar SeTanxmebaze, romelic arsebobs socialur<br />

klasebs an gabatonebuli klasebis <strong>da</strong>jgufebebs <strong>da</strong> im normebs Soris,<br />

romlebic uzrunvelyofen am klasebis gabatonebul mdgomareobas maT<strong>da</strong>mi<br />

<strong>da</strong>qvemdebarebuli fenebis mimarT.<br />

----- fernando henrik kardoso, “laTinuri amerikis<br />

avtoritaruli reJimebis Taviseburebebis Sesaxeb”<br />

es aris suli (sulieri sawyisi), romelic TavisTvis arsebobs, ramdena<strong>da</strong>c is<br />

Tavs inarCunebs mTlianis Semadgeneli calkeuli individebis gonebaSi<br />

asaxviT; <strong>da</strong> romelic aris mis TavSi an aris substancia, radganac sakuTar<br />

TavSi icavs maT. realuri substancia, rogorc aseTi, aris naciis suli<br />

(Volk); konkretuli cnobiereba, rogorc aseTi, aris naciis moqalaqe. am<br />

cnobierebas aqvs Tavisi ZiriTadi (Tu ganuyofeli) yofiereba martiv sulSi<br />

<strong>da</strong> TavisTavad aris gansazRvruli am sulis faqtiur realizebaSi, mTlianad<br />

naciis masStabiT. misi WeSmaritebad aq aris, <strong>da</strong> ara Sesabamisad raime<br />

ararealurSi _ sulSi, romelic arsebobs <strong>da</strong> romelic SegvagrZnobinebs<br />

sakuTar Tavs.<br />

hegeli, gonis fenomenologia<br />

saxelmwifos liberaluri koncefcia koncentrirebulia<br />

<strong>da</strong>moukidebeli sazogadoebrivi Zalauflebis (xelisuflebis <strong>da</strong> marTuli<br />

fenebis) ideis garSemo <strong>da</strong> saxelmwifo aRqmulia konkretul sazRvrebSi<br />

moqceul uzenaes politikuri Zalauflebad (heldi, 1989:12). politikuri<br />

Zalauflebis es liberaluri cneba Tanamedrove politikuri mecnierebis<br />

Tvasawieri<strong>da</strong>n un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>isinjos. ueWvelia, rom arsebobs liberaluri<br />

politikuri analizis tradicia, romelic ikvlevs saxelmwifosa <strong>da</strong><br />

moqalaqeobis suverenobis sakiTxs, an sxvagvarad rom vTqvaT, moqalaqisa <strong>da</strong><br />

naciis politikuri kulturis formirebis sakiTxs. liberaluri<br />

demokratiis tradicia detalurad Seiswavlis politikuri<br />

warmomadgenlobis <strong>da</strong> angariSvaldebulebis problemebs, anu imas, Tu<br />

rogor xorcieldeba calkeuli individebis, institutebis <strong>da</strong> Tavad<br />

saxelmwifos kontroli, rogor xdeba urTierTkontroli <strong>da</strong> xelisuflebis<br />

<strong>da</strong>nawileba. es gansakuTrebiT relevanturia calkeuli individebis,<br />

institutebis, korporaciebis <strong>da</strong> saxelmwifo struqturebis mier<br />

demokratiuli SeTanxmebis formirebis mimarTulebiT ganxorcielebuli<br />

qmedebebis TvalsazrisiT, agreTve im kuTxiT, Tu ra zomiT axdenen es<br />

41


qmedebebi demokratiuli SeTanxmebis diskreditacias an mis rRvevas. mesame<br />

tradicia, marqsizmi, yuradRebas amaxvilebs saxelmwifos Zalauflebis<br />

sakiTxze, gansakuTrebiT im aspeqtebze, romlebic socialuri klasebis<br />

struqturasa <strong>da</strong> politikuri iZulebis Zalebsa <strong>da</strong> instrumentebs Soris<br />

urTierTobas exeba. aseTi analizis nayofia varaudi, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c<br />

SeTanxmebis <strong>da</strong> samarTlian interesTa warmomadgenlobis misaRwevi<br />

aqtivobebi arc Zal<strong>da</strong>tanebiTi <strong>da</strong>rwmunebis an iZulebis, <strong>da</strong> arc batonobisa<br />

<strong>da</strong> eqspluataciur socialur urTierTobaTa sazRvrebs miRmaa. <strong>da</strong>bolos,<br />

politikuri sociologiis xedva, romelSic TvalsaCino wvlili maqs<br />

veberma Seitana, gansakuTrebul yuradRebas saxelmwifos funqcionirebis<br />

instituciuri meqanizmebis Seswavlas <strong>da</strong> kerZod, saxelmwifos<br />

uflebamosilebis aRsrulebasa <strong>da</strong> eri-saxelmwifoebs Soris arsebul<br />

urTierTobebs uTmobs. 15<br />

liberalizmis kritikuli Teoriebis TvalTaxedvi<strong>da</strong>n, es<br />

gansakuTrebiT exeba im Teoriebs, romlebsac Rrmad aqvT gadgmuli fesvebi<br />

demokratiis, neo-marqsizmis <strong>da</strong> politikuri sociologiis TeoriebSi,<br />

saxelmwifos Sesaxeb diskusia axal ganzomilebebs iZens. winaswari xedviT,<br />

saxelmwifos cneba evristikul instrumentad, koncefciad gvevlineba,<br />

romelic radikalurad gansxvavdeba politikuri reJimis, xelisuflebis <strong>da</strong><br />

saxelmwifo Zalauflebis klasikuri cnebebisagan. am evristikul<br />

instrumentebTan mimarTebiT, saxelmwifos cneba moicavs sazogadoebaSi<br />

Zalauflebisa <strong>da</strong> Zlierebis kondensirebis ideas. saxelmwifos<br />

uflebamosilebis aRsruleba specializebuli saxelmwifo organoebis mier<br />

samoqalaqo sazogadoebis misamarTiT ganxorcilebuli uflebamosilebis <strong>da</strong><br />

iZulebiTi RonisZiebebis gatarebiT xdeba. Zalauflebis kondensirebis cneba<br />

aseve miuTiTebs saxelmwifos kidev erT mniSvnelovan aspeqtze – cneba,<br />

romelic gulisxmobs saxelmwifos mier uflebamosilebis aRsrulebas. es<br />

uflebamosileba ar aris <strong>da</strong>mokidebuli ZiriTad socialur moTamaSeebze,<br />

<strong>da</strong> rig SemTxvevebSi, misi ganxorcieleba sazogadoebaSi warmodgenili<br />

konkretuli interesebis safuZvelze xdeba. magaliTad, saxelmwifos mier<br />

ganxorcielebuli esa Tu is qmedeba konkretuli elitaruli jgufebis<br />

saxeliT. amdenad, saxelmwifos uflebamosileba SeiZleba asaxavdes<br />

konkretul politikur proeqts, klasobriv alianss, an konkretuli<br />

ekonomikuri, socialuri, kulturuli an zneobrivi interesebis koalicias.<br />

mokled rom vTqvaT, saxelmwifo gvevlineba aliansis an gabatonebul<br />

mdgomareobaze miRweuli SeTanxmebis saxiT.<br />

gabatonebuli mdgomareobis zemoxsenebul xedvebs Tan axlavs mTavari<br />

idea, romlis mixedviTac saxelmwifo, aseve, erTmaneTTan <strong>da</strong>pirispirebul<br />

politikur proeqtTa konfrontaciis asparezia. saxelmwifo, rogorc<br />

konfrontaciis asparezi, asaxavs ara mxolod socialuri brZolis<br />

42


moulodnel cvalebadobebs <strong>da</strong> im <strong>da</strong>Zabulobas, romelic Tan axlavs<br />

socialur Zalebs Soris arsebul SeTanxmebebsa Tu uTanxmoebebs, aramed<br />

asaxavs im winaaRmdegobebsa <strong>da</strong> siZneleebsac, romlebic konkretuli<br />

politikuri proeqtis sazRvrebSi erTiani <strong>da</strong> Tanmimdevruli qmedebebis<br />

ganxorcielebas ukavSirdeba. nebismieri saxelmwifo politika, maSinac ki<br />

rodesac is batonobis proeqtis nawilia, samoqalaqo sazogadoebisa <strong>da</strong> misi<br />

Tanmdevi faqtorebis (<strong>da</strong>Zabuloba, winaaRmdegobrioba, politikuri<br />

SeTanxmebebi <strong>da</strong> uTanxmoeba) sabrZolo asparezad <strong>da</strong> rezonatorad<br />

gvelineba.<br />

Tu saxelmwifos ganvixilavT mxolod socialur klasebs Soris<br />

mimdinare brZolis moTamaSed, maSin yuradRebis miRma <strong>da</strong>gvrCeba socialur<br />

moqmedebasTan <strong>da</strong>kavSirebuli sxva mniSvnelovani maCveneblebi. klasobriv<br />

sxvaobasTan erTad arsebobs sxva iseTi aspeqtebi, rogoricaa rasa,<br />

eTnikuroba, sqesi, geografiuli mdebareoba an individebs Soris eTikurmoraluri<br />

an religiuri gansxvaveba. eseni warmoqmnian socialur<br />

urTierTobebsa <strong>da</strong> socialur qmedebebs, romlebic Tavis mxriv<br />

saxelmwifosagan kanonebis miRebas, nebarTvis gacemas, marTvas <strong>da</strong><br />

sa<strong>da</strong>msjelo RonisZiebebis gatarebas moiTxoven. Tu <strong>da</strong>veTanxmebiT klaus<br />

ofes, saxelmwifosTan <strong>da</strong>kavSirebuli erT-erTi sakvanZo sakiTxi<br />

winaRmdegobaa. igi arsebobs kapitalisturi <strong>da</strong>grovebis saWiroebasa <strong>da</strong><br />

Tavad kapitalisturi sistemis legitimacias Soris. ofe, sistemebis<br />

Teoriaze <strong>da</strong>yrdnobiT, analitikur midgomas gvTavazobs. es midgoma avsebs<br />

<strong>da</strong> ganavrcobs gramskis analizsa <strong>da</strong> pulancasis interpretacias. ofes<br />

azriT saxelmwifo kapitalizmis krizisSi mediatoris rols asrulebs <strong>da</strong><br />

specifiur funqciebs iZens, gvevlineba ra Suamavlad kapitalizmis ZiriTad<br />

winaaRmdegobebs Soris, anu, warmoebis mzard socializaciasa <strong>da</strong> kerZo<br />

seqtoris mier <strong>da</strong>matebiTi Rirebulebis miTvisebas Soris. imisaTvis rom<br />

SeZlos am fun<strong>da</strong>menturi winaaRmdegobis Sefaseba, saxelmwifom Tavisi<br />

instituciuri funqciebi un<strong>da</strong> gaafarToos (toresi, 1989)<br />

ofes gagebiT, saxelmwifo TviTregulirebadi administraciuli<br />

sistemaa <strong>da</strong> asaxavs im instituciuri wesebis, normatiuli aqtebis <strong>da</strong><br />

konvenciebis erTobliobas, romelic kapitalistur sazogadoebebSi<br />

istoriuli genezisis kval<strong>da</strong>kval ganviTar<strong>da</strong>. metic, kapitalisturi<br />

saxelmwifo yovelTvis ar pasuxobs imaT moTxovnebs, vinc droebiT<br />

aRasrulebs uflebamosilebas (konkretuli politikuri reJimis an partiis<br />

mTavroba), igi uSualod arc konkretuli socialuri seqtorebis<br />

(ekonomikuri interesebis) an gabatonebuli klasebis diqtats eqvemdebareba.<br />

vinai<strong>da</strong>n saxelmwifo batonobiT miRweuli SeTanxmebis nayofad gvevlineba,<br />

romelic mediatoris rols asrulebs kapitalistur sistemaSi periodulad<br />

ganmeorebadi krizisebis mogvarebis saqmeSi <strong>da</strong> cdilobs Tavi<strong>da</strong>n aicilos<br />

43


am krizisebis uaryofiTi zegavlena kapitalisturi sistemis muSaobis<br />

pirobebze, misi (saxelmwifos) klasobrivi TvalTaxedva konkretuli<br />

seqtoruli interesebis warmomadgenlobaze ar aris agebuli <strong>da</strong> arc im<br />

gabatonebuli klasebis an konkretuli politikuri jgufebis politikur<br />

kurss asaxavs, romlebic SesaZloa samTavrobo <strong>da</strong>wesebulebebs<br />

akontrolebdnen (qernoi, 1984: 131 – 140).<br />

saxelmwifo, rogorc batonobiT miRweuli SeTanxmeba <strong>da</strong> rogorc<br />

TviTregulirebadi administraciuli sistema, mTavar mediatorad gvevlineba<br />

kapitalisturi sistemisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebel krizisTa konteqstSi. kerZod,<br />

saubaria <strong>da</strong>grovebasa <strong>da</strong> legitimacias Soris arsebuli konfliqturobis<br />

Sesustebaze. garkveul mizezTa gamo, saxelmwifos Teoriebze msjeloba<br />

gansakuTrebiT mniSvnelovania ganaTlebis <strong>da</strong>rgis ganviTarebisaTvis.<br />

upirveles yovlisa, rogorc ukve aRvniSneT, <strong>ganaTleba</strong>sTan <strong>da</strong>kavSirebuli<br />

problemebis <strong>da</strong> maTi ga<strong>da</strong>Wris gzebis gansazRvra, interpretacia <strong>da</strong><br />

analizi mniSvnelovanwila<strong>da</strong>a <strong>da</strong>mokidebuli saxelmwifos im Teoriebze,<br />

romlebic safuZvlad udevs <strong>da</strong> ganmartavs problemebis identificirebas <strong>da</strong><br />

problemis ga<strong>da</strong>Wras. gar<strong>da</strong> amisa, saxelmwifo intervenciis axali saxeebi,<br />

romlebic xSirad neoliberaluri saxelmwifos saxiTaa gansazRvruli,<br />

asaxaven arsebiT cvlilebebs saxelmwifos qmedebis logikaSi <strong>da</strong> mis<br />

CarTulobaSi. zemoTqmuli ufro ganviTarebad qveynebs exeba. saxelmwifos<br />

Tvisobriobis aseTma cvlilebam, kapitalizmis farTod gavrcelebis<br />

TvalsazrisiT SeiZleba, aseve, asaxos demokratiuli SeTanxmebis bunebisa<br />

<strong>da</strong> sazRvrebis axleburi xedva <strong>da</strong> ganaTlebisa <strong>da</strong> saganmanaTleblo<br />

politikis xasiaTisa <strong>da</strong> rolis axleburi Sefaseba. globalizmisa <strong>da</strong><br />

demokratiis<br />

ganxiluli. 16<br />

sakiTxebi, ufro vrclad, wignis me-3 <strong>da</strong> me-5 TavebSia<br />

klasikuri Teoriebi saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis Sesaxeb:<br />

liberalizmi<strong>da</strong>n marqsizmamde<br />

ar aris aucilebeli velodoT rodis Seqmnian mefeebi filosofias an rodis<br />

mogvevlinebian filosofosebi mefeebad. es sasurvelic araa, vinai<strong>da</strong>n<br />

Zalauflebis qona imTaviTve amaxinjebs gonebis Tavisuflad flobas.<br />

- emanuil kanti, Scriti Politici<br />

liberalur politikur filosofiaSi saxelmwifo warmoadgens<br />

umaRles politikur Zalauflebas konkretul sazRvrebSi (heldi, 1989:12).<br />

saxelmwifos liberalobis idea efuZneba saxalxo uflebamosilebis cnebas,<br />

44


ac gansxvavdeba mmarTveli <strong>da</strong> marTuli Zalebisagan. marTlac, am midgomis<br />

mixedviT saxelmwifos gaaCnia maRali xarisxis <strong>da</strong>moukidebloba samoqalaqo<br />

sazogadoebisagan, romelic Tavis mxriv aZlevs saxelmwifos imis unars,<br />

rom am ukanasknelma “socialur klasebs Soris arbitris an momrigeblis<br />

roli Seasrulos“ (istoni, 1981:308). liberalizmis Teoriis mixedviT,<br />

saxelmwifo interesTa uTanxmoebasa <strong>da</strong> socialur konfliqtebze maRla<br />

dgas; igi warmoadgens neitralur teritorias, romelic mza<strong>da</strong>a <strong>da</strong>pyobil<br />

iqnes ama Tu im politikuri partiis (aliansis) mier saarCevno struqturis<br />

cvalebadobis mixedviT; is moqmedebs konkretuli jgufebisgan an<br />

interesebisgan <strong>da</strong>moukideblad; gamoscems kanonebs, icavs <strong>da</strong> aRasrulebs<br />

kanonmdeblobas yovelgvari mikerZoebis an kerZo miznebze orientirebis<br />

gareSe <strong>da</strong>, upirveles yovlisa, warmoadgens sazogadoebis interesebs.<br />

politikuri Zalauflebis es klasikuri liberaluri perspeqtiva<br />

SeiZleba ganvixiloT politikuri mecnierebis Tanamedrove tradiciebis<br />

TvalTaxedvi<strong>da</strong>n. liberaluri politikuri analizis mTavari tradicia,<br />

ZiriTa<strong>da</strong>d, saxelmwifos <strong>da</strong>moukideblobisa <strong>da</strong> moqalaqeobis sakiTxebzea<br />

fokusirebuli. liberaluri demokratiis meore tradiciis yuradRebis<br />

centrSi politikuri warmomadgenlobisa <strong>da</strong> angariSvaldebulebis<br />

problemebia; anu gviCvenebs, rogor SeiZleba <strong>da</strong>eqvemdebaros individebis,<br />

institutebis <strong>da</strong> saxelmwifo organizaciebis moqmedebebi<br />

urTierTkontrolsa <strong>da</strong> Zalauflebis <strong>da</strong>nawilebas, roca, individebis,<br />

institutebis, korporaciebis <strong>da</strong> saxelmwifo organizaciebis qmedebaTa<br />

maregulirebeli <strong>da</strong> amsaxveli wesebis kanonierebis cnoba demokratiul<br />

SeTanxmebaSi an “socialur kontraqtSi” xdeba. saxelmwifos kanonierebis,<br />

warmomadgenlobisa <strong>da</strong> monawileobis sakiTxebi <strong>da</strong>kavSirebulia imasTan, Tu<br />

rogor aris regulirebuli individebisa <strong>da</strong> institutebis socialuri <strong>da</strong><br />

politikuri saqmianoba demokratiuli SeTanxmebis CarCoebSi, rac ki ar<br />

akninebs, aramed kidev ufro ganavrcobs politikuri molaparakebebis<br />

demokratiul tradicias. winaaRmdegoba <strong>da</strong> erTgvari <strong>da</strong>Zabuloba<br />

individualur uflebebsa <strong>da</strong> koleqtiur uflebebs (an sazogado nebas)<br />

Soris, politikuri Tanamonawileobis, warmomadgenlobis <strong>da</strong> kanonierebis<br />

Sesaxeb diskusiis mTavari Teoriuli koncefciaa. mesame tradicia<br />

yuradRebas saxelmwifos uflebamosilebis sakiTxze amaxvilebs, kerZod,<br />

saxelmwifos im qmedebebze, romlebic klasobriv struqturas ukavSirdeba,<br />

politikuri iZulebis saSualebebis, modelebis <strong>da</strong> institutebis CaTvliT.<br />

marTlac, saxelmwifo aRiqmeba institucionalizebul, politikur<br />

uflebamosilebad. mTavari koncefcia mdgomareobs imaSi, rom politikuri<br />

cxovreba ar aris gamijnuli socialuri <strong>da</strong> ekonomikuri cxovrebis<br />

ZiriTadi ganmsazRvreli faqtorebisgan. Sesabamisad, batonoba,<br />

eqspluatacia, Cagvra, uTanasworoba <strong>da</strong> diskriminacia saxelmwifos<br />

45


saqmianobis Tvisebrivad ganuyofeli nawilia, rac mravaljera<strong>da</strong>d aisaxeba<br />

saxelmwifo Zalauflebis mowyobasa <strong>da</strong> ganxorcielebaSi. maSin, rodesac<br />

politikuri reJimis maxasiaTeblebi ga<strong>da</strong>mwyvet rols asruleben<br />

saxelmwifo Zalauflebis ganxorcielebaSi, misi buneba, kapitalistur<br />

sazogadoebebSi, arsobriva<strong>da</strong>a <strong>da</strong>kavSirebuli saxelmwifos rolTan <strong>da</strong><br />

funqciebTan. konsensusis miRwevisa <strong>da</strong> reproduqciis, agreTve, interesTa<br />

warmomadgenlobis uzrunvelyofis RonisZiebaTa procesebi Tavisufali ver<br />

iqneba iZulebisa <strong>da</strong> Zalis gamoyenebisagan. analogiurad, konsensusis<br />

miRweva imTaviTve ukavSirdeba dominirebis <strong>da</strong> eqspluataciis im<br />

urTierTobebs, romlebic individebs, agreTve, individebsa <strong>da</strong> socialur<br />

regulaciebs, struqturebsa <strong>da</strong> institutebs Soris yalibdeba. maqs veberma<br />

didi zegavlena iqonia saxelmwifos funqcionirebis instituciuri<br />

meqanizmebis, ganskuTrebiT ki, saxelmwifo uflebamosilebis<br />

ganxorcielebis Seswavlaze. aseve, im rolis Seswavlaze, romelsac<br />

biurokratia (meTodologiuri/instrumentuli, samarTlebrivi <strong>da</strong><br />

biurokratiuli racionalobis CaTvliT) saxelmwifos mier<br />

ganxorcielebul qmedebebSi asrulebs. saxelmwifos qmedebebi gulisxmobs<br />

ara mxolod im individebisa <strong>da</strong> sazogadoebebis mimarTebiT ganxorcilebul<br />

qmedebebs, romlebic gansazRvraven <strong>da</strong> cxovrebaSi atareben gansxvavebul<br />

interesebs, miswrafebebs <strong>da</strong> ideologias naciis konteqstSi, aramed<br />

msoflio sistemaSi saxelmwifoTa Soris urTierTqmedebasac gulisxmobs<br />

(heldi, 1983, 1989, 1991; sontagi <strong>da</strong> valekilosi, 1977; vinsenti, 1987). veberi<br />

Tavisi analizis sakvanZo koncefciad dominirebis cnebas miiCnevs, Tumca<br />

misi analizis farglebs miRma rCeba iseTi cnebebi, rogoricaa<br />

eqspluatacia <strong>da</strong> Cagvra.<br />

klasikuri liberalizmis kritikosebis TvalTaxedvi<strong>da</strong>n, kerZod im<br />

Teoriebis pozicii<strong>da</strong>n, romlebic, faqtobrivad, liberalizmis gagrZelebas<br />

warmoadgenen (demokratiisa <strong>da</strong> politikuri sociologiis Teoriebis<br />

CaTvliT) an liberalizmis Teoriis kritikuli ga<strong>da</strong>muSavebiT<br />

(neomarqsizmis CaTvliT) iqnen miRebuli, saxelmwifos Sesaxeb diskusia<br />

sruliad axal moxazulobas iZens. erTi SexedviT, saxelmwifo gvevlineba<br />

evristikul instrumentad _ koncefciad, romelic radikalurad ganxvavdeba<br />

mTavrobis, politikuri reJimis, saxelmwifo Zalauflebis <strong>da</strong> saxelmwifo<br />

seqtoris klasikuri cnebebisagan. rogorc evristikuli koncefcia,<br />

saxelmwifos cneba asaxavs rogorc saxelmwifo xelisuflebis, ise<br />

saxelmwifos Zlierebis kondensirebas sazogadoebaSi. saxelmwifos<br />

uflebamosilebis aRsruleba xdeba specializebuli saxelmwifo aparatis<br />

meSveobiT <strong>da</strong> gulisxmobs iZulebisa <strong>da</strong> Zalismieri moqmedebebis<br />

ganxorcielebas samoqalaqo sazogadoebaze. magaliTad, individebi SesaZloa<br />

nebayoflobiT ixdidnen ga<strong>da</strong>saxadebs, magram saxelmwifo saagentoebis<br />

46


maregulirebeli <strong>da</strong> iZulebiTi RonisZiebebis gatarebis uflebamosileba<br />

kidev ufro zrdis albaTobas, rom moqalaqeebi marTlac ga<strong>da</strong>ixdian<br />

<strong>da</strong>wesebul ga<strong>da</strong>saxadebs. Zalis kondensirebis cneba miuTiTebs saxelmwifos<br />

cnebis kidev erT centralur komponentze: saxelmwifo marto legitimuri<br />

<strong>da</strong> politikuri Zalauflebis ganmaxorcielebeli ki araa, aramed igi<br />

aRasrulebs Tavis uflebamosilebas farTo speqtris sferoebsa <strong>da</strong><br />

saqmianobaSi. saxelmwifos, rogorc Zalis kondensirebis cneba mianiSnebs<br />

saxelmwifo xelisuflebis winaaRmdegobriv xasiaTze, rac gamoixateba<br />

imaSi, rom saxelmwifo Se<strong>da</strong>rebiT <strong>da</strong>moukidebelia samoqalaqo sazogadoebis<br />

mTavari socialuri subieqtebisagan. dro<strong>da</strong>dro, saxelmwifo Zalaufleba<br />

gansakuTrebul interesTa jgufebisa <strong>da</strong> klasebis saxeliT xorcieldeba an,<br />

ukidures SemTxvevaSi, maT mTavar moTxovnebTan SeTanxmebiT. amdenad, Tu ar<br />

moviSveliebT konspiraciis Teoriebs (romlebic exeba subieqtebis, jgufebis<br />

an institutebis mizanmimarTul, Tvisebrivad gamorCeul <strong>da</strong> koordinirebul<br />

qmedebebs), politikuri Teoriis zogierTi mimdinareobis mixedviT<br />

saxelmwifo Zalaufleba SesaZloa konkretul politikur proeqts an<br />

klasobriv alianss asaxavdes <strong>da</strong> konkretul socialur, ekonomikur,<br />

kulturul, eTikur <strong>da</strong> zneobriv interesebs warmoadgendes. saxelmwifo<br />

iRebs batonobiT miRweuli SeTanxmebis an aliansis formas, romelSic<br />

samoqalaqo sazogadoebis garkveulma interesTa jgufebma an elitarulma<br />

wreebma eleqtoraluri erTobis wyalobiT, <strong>da</strong> ara marto<br />

winaswargansazRvruli <strong>da</strong> SeTanxmebuli qmedebebiT, SeiZleba arasasurveli<br />

zegavlena moaxdinon saxelmwifo politikis warmoebaze.<br />

rodesac saxelmwifos dominantis perspeqtivi<strong>da</strong>n ganvixilavT,<br />

mTavaria gvesmodes, rom batonoba, anu, dominireba mudmivad sakamaTo <strong>da</strong><br />

Znelad <strong>da</strong>saZlevi ramaa. politikuri dominireba istoriuli procesia; am<br />

mdgomareobis srulad miRweva Zalian iSviaTa<strong>da</strong>a SesaZlebeli <strong>da</strong><br />

Sesabamisad, socialuri kontrolic srulyofilad verasodes xorcieldeba.<br />

problemebis wyaro, romlebic politikur dominirebasa <strong>da</strong> hegemonias<br />

eqmneba, SeiZleba mmarTveli aliansis sazRvrebs scdebodes (mag: am<br />

problemebs SesaZloa iwvevdes protestis gamomxatveli socialuri<br />

moZraoba an klasobrivi <strong>da</strong>pirispireba, rogorc me-5 TavSia axsnili). magram,<br />

gamowvevebi SeiZleba TviT gabatonebuli jgufebis an mmarTveli aliansis<br />

SigniT warmoqmnili <strong>da</strong>vebi<strong>da</strong>nac momdinareobdes.<br />

dominirebisa <strong>da</strong> hegemoniis Teoriuli koncefciebi iTvaliswineben,<br />

rom saxelmwifos, rogorc dominantis SeTanxmebis mowyoba samuSao<br />

procesia. es procesi mudmivad <strong>da</strong> Seuferxeblad mimdinareobs. aseT<br />

SemTxvevaSi, saxelmwifo aris teritoria, romelic <strong>da</strong>vis obieqts<br />

warmoadgens, anu, politikuri proeqtebis <strong>da</strong>pirispirebis arenad gvevlineba.<br />

saxelmwifo, rogorc aseTi, ara mxolod asaxavs socialuri <strong>da</strong>pirispirebis<br />

47


arcTu sasurvel cvalebadobas, <strong>da</strong> socialur jgufebsa <strong>da</strong> elitarul<br />

wreebs Soris SeTanxmebebsa Tu uTanxmoebebiT gamowveul <strong>da</strong>Zabulobas,<br />

aramed _ im sirTuleebsa <strong>da</strong> winaaRmdegobriobasac, romelic mocemuli<br />

kulturuli, socialuri <strong>da</strong> politikuri proeqtis farglebSi erTiani <strong>da</strong><br />

Tanmimdevruli moqmedebis procesis <strong>da</strong>mkvidrebis mcdelobi<strong>da</strong>n<br />

momdinareobs. saxelmwifo politika, rogorc dominirebis proeqtis nawili,<br />

samoqalaqo sazogadoebisaTvis brZolis asparezi <strong>da</strong> rezonatoria.<br />

winaswargansazRvruli saxelmwifo politikis ganxorcielebas<br />

yoveldRiurad Tan sdevs sazogadoebriv moZraobebs, elitarul wreebs,<br />

biurokratiul <strong>da</strong>jgufebebs, individebsa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianTa erTobebs Soris<br />

<strong>da</strong>Zabuloba <strong>da</strong> winaaRmdegoba, aseve, SeTanxmeba <strong>da</strong> uTanxmoeba. am faqtoriT<br />

aixsneba nikos pulancasis formulirebuli gansazRvreba, romlis<br />

Tanaxma<strong>da</strong>c, saxelmwifo <strong>da</strong> saxelmwifo Zalaufleba socialuri<br />

urTierTobebia. saxelmwifo aris socaaluri Zalauflebis kondensireba,<br />

magram amave dros mas gaaCnia uflebamosileba <strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiTi<br />

<strong>da</strong>moukidebloba socialuri klasebisa <strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva interesTa Tu<br />

Zalauflebis jgufebisagan.<br />

saxelmwifo socialur klasebs Soris <strong>da</strong>pirispirebis arenad<br />

gvevlineba. kapitalisturi saxelmwifo pulancasis gagebiT klasobrivi<br />

brZolis asparezia. is aris klasobrivi brZolis produqti <strong>da</strong><br />

imavdroulad subieqti, romelic intervencias axdens klasobrivi<br />

urTierTobebis formirebaSi. pulancasi ar eTanxmeba alTusers (1977),<br />

romelic axdens gramskis Teoriis interpretacias. misi gagebiT, is<br />

gansxvaveba, romelic arsebobs konsensusze orientirebul saxelmwifo<br />

praqtikasa <strong>da</strong> iZulebis meqanizmebis gamoyenebis praqtikas Soris, Znelad<br />

SesamCnevia <strong>da</strong> ar asaxavs saxelmwifos praqtikul saqmianobas. socialuri<br />

praqtikis doneze sakmaod rTuli xdeba ori ganzomilebis cal-calke<br />

identificireba. SeuZlebelia mxolod Zalis gamoyenebiT marTva; yovelTvis<br />

arsebobs Tun<strong>da</strong>c minimaluri konsensusis saWiroeba. analogiurad,<br />

ideologiuri bazis gareSe SeuZlebelia represiuli praqtikis (<strong>da</strong><br />

institutebis) <strong>da</strong>nergva. represiuli saqmianoba gaTvlilia im ideologiur<br />

mxar<strong>da</strong>Weraze, romelsac aRmouCenen mas represiaze <strong>da</strong> samoqalaqo<br />

sazogadoebis masStabiT arsebul seqtorebze pasuxismgebeli pirebi. <strong>da</strong><br />

bolos, gansxvavebuli <strong>da</strong> urTierTsawinaaRmdego interesebis Tanaarsebobis<br />

pirobebSi, ar arsebobs konsensusi, romelic miiRweva Zalis gamoyenebis<br />

gareSe – iqneba es fizikuri Zalis faqtobrivi gamoyeneba gansazRvruli<br />

mdgomareobis misaRwevad, Tu fizikuri Zalis gamoyenebis albaToba.<br />

analogiurad, arc ideologiur <strong>da</strong> arc mecnierul ritorikas ar SeuZlia<br />

TavisTavad gaamarTlos <strong>da</strong> ganusazRvreli droiT SeinarCunos saxelmwifos<br />

qmedeba.<br />

48


pulancasi miiCnevs, rom alTuseri arasrulyofilad axdens gramskis<br />

interpretacias, ramdena<strong>da</strong>c yuradRebas amaxvilebs saxelmwifos qmedebis<br />

mxolod negatiur <strong>da</strong> SemzRu<strong>da</strong>v aspeqtebze. Tavis ukanasknel naSromSi<br />

pulancasi amtkicebs, rom gramskis Sexeduleba saxelmwifoze, rogorc<br />

gabatonebuli klasebis ideologiuri hegemoniis nawilze, romelic<br />

arsebobs iZulebis saxelmwifo aparatTan erTad (policia, jari,<br />

sasamarTlo <strong>da</strong> sasjelaRsrulebiTi sistemebi) ga<strong>da</strong>sinjvas saWiroebs.<br />

pulnacasi mkafiod asabuTebs, rom kapitalisturi saxelmwifo klasobrivi<br />

brZolis nawili iyo <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>mwyvet rols asruleb<strong>da</strong> sawarmoo pirobebis<br />

reproduqciaSi. saxelmwifos, rogorc kapitalistur urTierTobas,<br />

mniSvnelovani roli akisria im TvalsazrisiT, rom zrdis <strong>da</strong>grovebisa <strong>da</strong><br />

legitimaciis SesaZleblobebs kapitalistur sistemaSi (toresi, 1985; qernoi,<br />

1984).<br />

magram, aqve un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom Tu saxelmwifos mxolod klasobrivi<br />

brZolis moTamaSed aRviqvamT, amiT <strong>da</strong>vakninebT misi socialuri qmedebis<br />

sxva mniSvnelovan saxesxvaobebs. saqme isaa, rom saxelmwifo ara mxolod<br />

klasobrivi sxvaobis SenarCunebis mTavari subieqtia, aramed igi im<br />

gansxvavebuli <strong>da</strong> arsebiTi socialuri <strong>da</strong>pirispirebis adgilsamyofeli <strong>da</strong><br />

TavSesafaricaa, romelic rasobriv, eTnikur, genderul, geografiul,<br />

eTikur, moralur, religiur <strong>da</strong> seqsualur upiratesobebs efuZneba. es<br />

sxvaoba iwvevs socialuri urTierTobebis generirebas <strong>da</strong> saxelmwifo<br />

iZulebulia, Caerios rogorc kanonmdebeli, socialuri mimocvlis<br />

maregulirebeli <strong>da</strong> kanonebis aRmasrulebeli an iZulebiTi disciplinis<br />

gamtarebeli subieqti.<br />

kritikuli Teoriis gadmosaxedi<strong>da</strong>n, klaus ofe saxelmwifos<br />

moqmedebis centralur sakiTxad im winaaRmdegobas miiCnevs, romelic<br />

kapitalis <strong>da</strong>grovebasa <strong>da</strong> legitimacias Soris arsebobs. saxelmwifo<br />

valdebulia waaxalisos kapitalis <strong>da</strong>groveba, rasac kapitalistur<br />

sistemaSi yovelTvis mosdevs uTanasworoba. amave dros, saxelmwifom<br />

stimuli un<strong>da</strong> misces mTliani politikuri <strong>da</strong> ekonomikuri sistemis<br />

legitimacias <strong>da</strong> SeinarCunos mdgradoba. ofe uerTdeba sistemebis Teoruli<br />

sinTezis axal Teoriebs <strong>da</strong> mxars uWers gramskisa <strong>da</strong> pulancasis xedvas<br />

saxelmwifoze, rogorc socialur urTierTobaze. saxelmwifo iZens<br />

konkretul funqciebs, cdilobs ra Seasrulos mediatoris roli<br />

kapitalizmis mTavari winaaRmdegobis _ warmoebis mzardi gansazogadoebisa<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>matebiTi Rirebulebis miTviseba kerZo seqtoris mier _ <strong>da</strong>Zlevis<br />

saqmeSi. imisaTvis, rom SeZlos mediatoris rolis Sesruleba am<br />

fun<strong>da</strong>menturi xasiaTis winaaRmdegobis <strong>da</strong>saZlevad, gviani kapitalizmis<br />

xanaSi saxelmwifom Tavisi roli <strong>da</strong> tradiciuli instituciuri funqciebi<br />

un<strong>da</strong> gaafarToos (toresi, 1989).<br />

49


ofes SexedulebiT, saxelmwifo TviTregulirebadi administraciuli<br />

sistemaa. is aris samarTlebrivi safuZvlebis, wesebisa <strong>da</strong> normatiuli<br />

aqtebis, agreTve, im formaluri Tu araformaluri institutebisa <strong>da</strong><br />

kodeqsebis kondensirebuli forma, romelic istoriulad kapitalistur<br />

sazogadoebebSi Camoyalib<strong>da</strong>. ar aris savaldebulo, rom kapitalisturma<br />

saxelmwifom upasuxos im mmarTveli elitis moTxovnebs, romelic SesaZloa<br />

akontrolebdes mTavrobas mocemuli politikuri reJimis pirobebSi. aseve<br />

ar aris savaldebulo, rom kapitalisturma saxelmwifom srulad<br />

<strong>da</strong>akmayofilos – demokratiuli reJimis pirobebSi – elitis an<br />

gabatonebuli klasebis neba. marTalia saxelmwifo gvevlineba<br />

dominirebaze SeTanxmebis Sedegis rolSi <strong>da</strong> cdilobs kapitalisturi<br />

warmoebis ganmeorebadi krizisebis Sesustebas <strong>da</strong> Tavi<strong>da</strong>n acilebas, aseve,<br />

im saSiSrobebis prevencias, romlebic eqmneba sistemis warmoebisa <strong>da</strong><br />

reproduqciis pirobebs, saxelmwifos klasobrivi perspeqtiva ar emyareba<br />

mis SesaZleblobas _ warmoadginos <strong>da</strong>jgufebebisa Tu klasebis konkretuli<br />

seqtoruli interesebi an samTavrobo institutebis kontrolis qveS myofi<br />

konkretuli jgufebis neba (qernoi, 1984). aRniSnulis sapirispirod,<br />

kapitalisturi saxelmwifos konkretuli klasobrivi komponenti<br />

momdinareobs kapitalisturi sistemisa <strong>da</strong> misi reproduciis struqturuli<br />

<strong>da</strong> istoriuli imperativebisagan <strong>da</strong> <strong>da</strong>mokidebulia sakuTar (rogorc<br />

kapitalistur sistemaSi moqmed maregulirebel organos) grZlevadian<br />

dinamikaze.<br />

axla ganvixiloT es maregulirebeli funqciebi. jer erTi, imis gamo,<br />

rom ar SeuZlia Tavad gaakontrolos an areguliros kapitalisturi<br />

warmoeba (imis gamo, rom kapitalis <strong>da</strong>groveba xdeba kerZo sawarmoo<br />

erTeulebSi), saxelmwifo qmnis pirobebs uwyveti kerZo urTierTobebis<br />

uzrunvelsayofad. meore: sazogadoebrivi pirebi, romlebic akontroleben<br />

saxelmwifo aparats, TavianTi ga<strong>da</strong>rCenisa <strong>da</strong> politikuri miznebiT<br />

<strong>da</strong>mokidebuli arian im resursebze, romlebic ga<strong>da</strong>saxadebis meSveobiT<br />

SeiZleba iqnes amoRebuli kerZo kapitalisturi warmoebi<strong>da</strong>n. maSin rodesac<br />

krizisia kapitalis <strong>da</strong>grovebaSi, saxelmwifo resursebi mcirdeba. mesame:<br />

saxelmwifos aqvs rogorc uflebamosileba, ise “man<strong>da</strong>ti” Seqmnas <strong>da</strong><br />

SeinarCunos kapitalis <strong>da</strong>grovebisaTvis <strong>da</strong> socialuri reproduciisTvis,<br />

aseve, warmoebis socialuri urTierTobebisTvis saWiro pirobebi. <strong>da</strong>bolos,<br />

is faqti, rom saxelmwifos makontrolebeli politikuri kadrebi Tavad ar<br />

floben Zalauflebas, aramed konkretuli qmedebebis gansaxorcieleblad<br />

man<strong>da</strong>ts iTxoven, amarTlebs koncefcias, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c saxelmwifo<br />

ganzogadebul socialur interesebs warmoadgens.<br />

ofes (1973) Tanaxmad, saxelmwifos (rogorc kapitalisturi<br />

saxelmwifos) funqcionireba mxolod maSin aris SesaZlebeli, Tu is im<br />

50


simboloebsa <strong>da</strong> resursebs eyrdnoba, romlebic mis kapitalistur bunebas<br />

malaven. sxva sityvebiT rom vTqvaT, TviT misi arseboba, socialuri<br />

konfliqtis miRma, <strong>da</strong>mokidebulia sakuTari kapitalisturi bunebis<br />

sistematiur uaryofaze. kapitalisturi saxelmwifos <strong>da</strong> kapitalisturi<br />

sistemis legitimacia gulisxmobs imas, rom saxelmwifo institutebi <strong>da</strong><br />

saxelmwifo biurokratiuli aparati kapitalis <strong>da</strong>grovebis<br />

stimulirebisaTvis, zemoxsenebuli maregulirebeli funqciebis<br />

urTierTSeTanxmebas cdiloben, amave dros, sakuTari moqalaqeebis<br />

demokratiuli moTxovnebis <strong>da</strong>sakmayofileblad ibrZvian _ demokratiul<br />

sistemaSi Camoyalibebuli moTxovnebis <strong>da</strong>sakmayofileblad. amgvarad,<br />

saxelmwifom un<strong>da</strong> ganaxorcielos ara mxolod politikuri, ideologiuri,<br />

socialuri <strong>da</strong> kulturuli, aramed ekonomikuri qmedebebic, raTa<br />

winaaRmdegoba gauwios gviani kapitalizmisaTvis <strong>da</strong>maxasiTebel,<br />

legitimaciis deficits (toresi, 1989, 1991; levini <strong>da</strong> sxvebi., 1986).<br />

legitimaiciis deficiti zogjer gamoxatulia umarTav demokratiul<br />

sistemebSi. ofes mixedviT (1984) demokratiuli sistemebis marTvis cneba<br />

Semdegnairad JRers:<br />

igi “molodinis SeqmnaSi” mdgomareobs. amas erTmaneTis konkurenti jgufebi<br />

<strong>da</strong> aparatebi mediis saSualebiT axorcieleben; Sedegad, “ga<strong>da</strong>tvirTuli”<br />

saxelmwifos biurokratiuli aparati, romelzec uaryofiT zegavlenas<br />

axdens fiskaluri SezRudvebi, uZluri aRmoCndeba aseTi molodinis<br />

<strong>da</strong>sakmayofileblad. irRveva mTavrobis uflebamosileba, rac aucilebelia<br />

imisaTvis, rom mtkice winaaRmdegoba Sexvdes swrafad mzard moTxovnebs;<br />

moqalaqeebSi izrdeba undobloba <strong>da</strong> imedgacrueba saxelmwifos mimarT;<br />

xdeba ekonomikuri stabilurobisa <strong>da</strong> zrdis potencialis ZiriTadi<br />

principebis paralizeba. (164)<br />

saxelmwifo axorcielebs Tavis ZiriTad funqciebs, maT Soris,<br />

krizisis menejmentis prevenciul strategias, ayalibebs prioritetebis<br />

sistemas socialuri saWiroebebis <strong>da</strong> potenciuri saSiSrobebis<br />

TvalsazrisiT <strong>da</strong> qmnis grZlevadian profilaqtikur strategias, raTa<br />

gaaneitralos is riski, romelic politikur stabilurobas, momavalSi,<br />

konsensusis miRwevis dros Seeqmneba. sakompensacio legitimaciis cneba<br />

gulisxmobs saxelmwifos saWiroebas, <strong>da</strong>Zlios kanonierebis deficiti<br />

mTlian sistemaSi. legitimaciis krizisi saTaves sxva<strong>da</strong>sxva wyaro<strong>da</strong>n iRebs.<br />

erT-erTi yvelaze mniSvnelovani wyaroa Seusabamoba im mzard moTxovnebs<br />

Soris, romelic Tavs socialuri keTildReobis politikis mimarT iCens,<br />

aseve, Seusabamoba fiskalur Semosavlebs Soris, romelTa saSualebiTac es<br />

moTxovna un<strong>da</strong> <strong>da</strong>kmayofildes. imisTvis rom Tavi <strong>da</strong>aRwios legitimaciis<br />

kriziss, saxelmwifo mimarTavs mecnierebisa <strong>da</strong> teqnikis sferoSi <strong>da</strong>grovil<br />

51


codnasa <strong>da</strong> gamocdilebas, cdilobs gaataros intensiuri Tanamonawileobis<br />

politika <strong>da</strong> saganmanaTleblo politikis legalizeba moaxdinos.<br />

amasTanave, ganaTlebis sferoSi un<strong>da</strong> izrdebodes sasamarTlo sistemis<br />

roli, rogorc am sferoSi arsebuli <strong>da</strong>vebis ga<strong>da</strong>Wris ukanaskneli<br />

saSualeba (toresi <strong>da</strong> puigrosi, 1996; veileri, 1983). aqe<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

<strong>ganaTleba</strong>, rogorc sakompensacio legitimacia gulisxmobs imas, rom<br />

saxelmwifom saganmanaTleblo politikiT SeiZleba politikuri uflebebi<br />

<strong>da</strong> mzardi materialuri <strong>da</strong>naxarjebi Caanacvlos, <strong>da</strong> amave dros, sakuTari<br />

moqalaqeebis erTgulebis misapovebelad, <strong>da</strong>mkanonebel principTa sistema<br />

Seqmnas. sinTezurad, saxelmwifo aris batonobaze miRweuli SeTanxmebis<br />

Sedegi <strong>da</strong> TviTregulirebadi instituciuri <strong>da</strong>wesebulebebis,<br />

biurokratiuli organizaciebis <strong>da</strong> formaluri <strong>da</strong> araformaluri wesebis<br />

krebuli, romelic cdilobs warmoadginos sazogadoebis saxelmwifo <strong>da</strong><br />

kerZo sferoebi. saxelmwifos mTavari misia kapitalizmis krizisis<br />

konteqstSi mediatoris rolis Sesrulebaa. es gansakuTrebiT exeba<br />

<strong>da</strong>grovebasa <strong>da</strong> legitimacias Soris arsebul winaaRmdegobebs.<br />

martin qernoi (1992) amtkicebs, rom saganmanaTleblo problemebis<br />

Sesaswavlad Catarebuli analizis udidesi nawili saxelmwifos Sesaxeb<br />

Teorias moicavs. magram, saganmanTleblo sferos kvleva <strong>da</strong> praqtika Zalian<br />

iSviaTad aRiarebs an ganmartavs am Teoriis Zireul principebs. Cveni<br />

varaudebis TviTrefleqsiuroba, rogorc Cans, seriozuli samecniero<br />

naSromis winapirobaa. TumcaRa, imdenad ramdena<strong>da</strong>c, saxelmwifos roli<br />

Tanamedrove sazogadoebebSi kidev ufro rTuli <strong>da</strong> problemuri gax<strong>da</strong>, es<br />

axali misia Teoriuli analizisaTvis axal konceftualur problemebs<br />

warmoSobs. saxelmwifos Sesaxeb Teoriebis SemuSaveba ki, aseve, met<br />

praqtikul problemebs qmnis. devid harvei (1989) metad samarTlianad<br />

miiCnevs, rom:<br />

saxelmwifo amJamad ufro rTul mdgomareobaSia. is mowodebulia<br />

areguliros korporatiuli kapitalis aqtivobebi saxelmwifo interesebis<br />

Sesabamisad <strong>da</strong>, amave dros, saxelwifos interesebi<strong>da</strong>n gamomdinare<br />

iZulebulia, “biznesis xelsayreli garemo” Seqmnas, iseTi, romelic stimuls<br />

miscems transnacionaluri <strong>da</strong> msoflio finansuri kapitalis mozidvas <strong>da</strong><br />

Seaferxebs (ara gacvliTi kursis kontrolis saSualebiT) kapitalis<br />

gadinebas “Se<strong>da</strong>rebiT ufro mwvane <strong>da</strong> momgebian saZovrebze“. (170)<br />

saxelmwifos makontrolebeli aliansis xasiaTSi <strong>da</strong> Tavad<br />

saxelmwifos bunebaSi momx<strong>da</strong>ri cvlilebebi saxelmwifos politikis <strong>da</strong><br />

saxelmwifos qmedebis logikur sqemaSi aisaxeba. amave dros, saxelmwifosa<br />

<strong>da</strong> saxelmwifo politikis xasiaTis cvlilebebma SeiZleba asaxos<br />

52


demokratiis axali xedva, aseve, axali xedva imisa, Tu ra roli un<strong>da</strong><br />

Seasrulos <strong>ganaTleba</strong>m garkveuli gagebis demokratiis, multikulturis <strong>da</strong><br />

moqalaqeobis formirebaSi; un<strong>da</strong> Caerios Tu ara; an rogor un<strong>da</strong> Caerios<br />

saskolo <strong>da</strong> araformaluri <strong>ganaTleba</strong> demokratiuli politikuri<br />

kulturis formirebaSi. bolos ibadeba metad mniSvnelovani kiTxva _<br />

Seesabameba Tu ara saganmanaTleblo sistemebis <strong>da</strong> saganmanaTleblo<br />

politikis cvlilebebi kapitalizmis globalizebis process msoflio<br />

sistemaSi? es sakiTxi ganxilulia wignis me-3 Tavsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>skvnebSi. wignis<br />

momdevno nawilSi mocemulia saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis Sesaxeb<br />

arsebuli gansxvavebuli xedvebis meToduri mimoxilva.<br />

Tanamedrove saganmanaTleblo Teoriebi <strong>da</strong> kapitalisturi<br />

saxelmwifo<br />

liberaluri saxelmwifo <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong><br />

me-18 saukunis ganmanaTlebel filosofosebs sur<strong>da</strong>T gamoeyenebinaT<br />

<strong>da</strong>grovili specializebuli kultura im mizniT, rom gaemdidrebinaT<br />

yoveldRiuri cxovreba, anu, moexdinaT yoveldRiuri sazogadoebrivi<br />

cxovrebis racionaluri organizeba.<br />

- iurgen habermasi, “modernizmi postmodernizmis winaaRmdeg”<br />

saxelmwifos liberalur-pluralisturi Teoriebi saxelmwifos<br />

ganixilaven politikur sistemad <strong>da</strong> avtonomiur politikur institutad,<br />

romelic <strong>da</strong>moukidebelia warmoebis sistemisa <strong>da</strong> klasobrivi<br />

struqturisagan. aseT SemTxvevaSi saxelmwifo neitraluri msajulis<br />

rolSi gvevlineba. igi ze<strong>da</strong>mxedvelobas uwevs <strong>da</strong> aregulirebs<br />

interesTa jgufebs Soris konfliqts. saxelmwifo maSin axorcielebs<br />

intervencias, roca gansxvavebuli interesTa jgufebi, <strong>da</strong> SesaZloa,<br />

resursebis maZiebeli konkurenti elituri wreebic, moqalaqeTa saerTo<br />

interesebs ewinaaRmdegeTan, an maSin, roca saxelmwifo Tavisi<br />

<strong>da</strong>moukidebelobis gaTvaliswinebiT, sazogadoebis modernizebas cdilobs.<br />

liberaluri xedvis Tanaxmad, saxelmwifo aris misi individualuri<br />

wevrebis koleqtiuri warmonaqmni, romelic uzrunvelyofs saerTo<br />

sazogadoebrivi (socialuri) saqonlis nakrebs Tav<strong>da</strong>cvis, ganaTlebis,<br />

samarTlebrivi sistemis (<strong>da</strong> am sistemis aRsrulebis saSualebebis), yvela<br />

moqalaqis, kanonier mcxovrebTa an maTi umravlesobis mimarT (heldi, 1983,<br />

1991; qeroni, 1992; qernoi, 1984; holi <strong>da</strong> aikenberi, 1989; zarecki, 1983; evansi,<br />

1991; morani <strong>da</strong> raiTi, 1991). swored am normatiul <strong>da</strong> ara analitikur<br />

53


pozicias gadmoscem<strong>da</strong> Tomas jefersoni 1776 wels, amerikis<br />

<strong>da</strong>moukideblobis deklaraciis pirvelive sityvebSi:<br />

CvenTvis TavisTavad cxadia is WeSmariteba, rom a<strong>da</strong>mianebi Seqmnili arian<br />

rogorc Tanaswori arsebani, rom maT RmerTma mianiWa garkveuli xelSeuvali<br />

uflebebi, rogoricaa sicocxle, Tavisufleba <strong>da</strong> bednierebisken ltolva;<br />

rom am uflebaTa gansamtkiceblad iqmnebian mTavrobebi, romlebic TavianT<br />

kanonier Zalauflebas Rebuloben imaTi TanxmobiT, visac isini ganageben.<br />

L liberalizmis TeoriaSi arsebobs avtonomiis principi, romelic<br />

kargad aris gamoxatuli heldis (1989) sinTezSi: “a<strong>da</strong>mianebi un<strong>da</strong> iyvnen<br />

Tavisuflebi <strong>da</strong> Tanasworuflebianebi im wesebis gansazRvriT, romlebic<br />

warmarTaven maT cxovrebas. sxva sityvebiT rom vTqvaT, isini un<strong>da</strong><br />

sargeblobdnen Tanabari uflebebiT (<strong>da</strong> Sesabamisad un<strong>da</strong> hqondeT Tanabari<br />

movaleobebi) im sistemis parametrebis gansazRvrisas, romelic mTeli<br />

cxovreba, maTTvis xelmisawvdomi SesaZleblobebis zr<strong>da</strong>sa <strong>da</strong> SezRudvas<br />

ganapirobebs” (165).<br />

A aq yuradReba un<strong>da</strong> gavamxviloT avtonomiis principis or mTavar<br />

mniSvnelobaze: erTis mxriv, a<strong>da</strong>mianebis <strong>da</strong>moukideblobis cnebaze (rasac<br />

saTanado doneze ganixilavs heldi) <strong>da</strong> meore mxriv _ saxelmwifos<br />

avtonomiisa <strong>da</strong> saxelmwifo biurokratiis <strong>da</strong>moukideblobis cnebaze (qernoi,<br />

1984:1992). avtonomiis principi moicavs sxva<strong>da</strong>sxva mniSvnelobas, kerZod,<br />

gavixsenoT, rom kantma avtonomiis principi Tavisufal nebas gauTanabra.<br />

pirveli isaa, rom “moqalaqeobis Teoria universaluri socialuri<br />

valdebulebebis <strong>da</strong> uflebebis praqtikuli politikis primats efuZnebo<strong>da</strong>”<br />

(kulpiti, 1992:6) am <strong>da</strong>Svebas, saxelmwifos rolisa <strong>da</strong> funqciebis<br />

TvalsazrisiT, garkveuli Sedegebi mohyveba (rogorc momdevno teqstSia<br />

ganxiluli). meore mniSvnelobaSi igulisxmeba, rom saxelmwifom Tavi<strong>da</strong>n<br />

un<strong>da</strong> aicilos Tavisuflebis realizebis xelis SemSleli nebismieri<br />

faqtori <strong>da</strong> xeli un<strong>da</strong> Seuwyos yvela a<strong>da</strong>mianis swrafvas bednierebisaken.<br />

aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, liberalizmi gvevlineba tolerantobis Cempionad <strong>da</strong><br />

despotizmis mosisxle mtrad (magaliTad, totalitarizmi <strong>da</strong><br />

avtoritarizmi). <strong>da</strong>bolos, saxelmwifom garkveuli muSaoba un<strong>da</strong> Caataros<br />

im kuTxiT, rom <strong>da</strong>Zlios an Tavi<strong>da</strong>n aicilos socialuri SeTanxmebis<br />

bunebis <strong>da</strong>mrRvevi konfrontaciebi.<br />

saxelmwifo avtonomia “saxelmwifos aZlevs imis saSualebas, rom man<br />

Tavisi survilebi (preferenciebi) avtoritetul qmedebebad aqcios zustad<br />

im doziT, ra doziTac saxelmwifo politika Tanxvdeba saxelmwifo<br />

moxeleTa resursebiT gansazRvruli survilebis paralelogramas”<br />

(nordlingeri, 1981:19). klasikuri liberalizmis gagebiT, saxelmwifo is<br />

54


arenaa, romelzec “Rvivdeba konfliqti, xdeba interesebis<br />

urTierT<strong>da</strong>kavSireba <strong>da</strong> miRebuli Sedegebis avtoritaruli <strong>da</strong><strong>da</strong>stureba”<br />

(5). nordlingeri agrZelebs imis mtkicebas, rom liberalur demokratiul<br />

saxelmwifoze arsebuli is Sexeduleba, romelic yuradRebis centrSi<br />

saxelmwifos ganixilavs (rogorc pluralisturi ise neo-pluralisturi<br />

gadmosaxedi<strong>da</strong>n) 17 cxadhyofs, rom saxelmwifo moxeleebs socialurad<br />

SeuzRu<strong>da</strong>vi nebeloba aqvT. Sesabamisad, saxelmwifo moxeleebi ara mxolod<br />

akvirdebian resursebisaTvis brZolas, socialuri saWiroebebis gansazRvras<br />

<strong>da</strong> survilebis (preferenciebis) a<strong>da</strong>ptacias, aramed avtoritarul<br />

intervencias axdenen konkretuli miznebisaken swrafvaze.<br />

im mosazrebiT, romelic centralur adgils saxelmwifos uTmobs,<br />

liberaluri demokratiuli saxelmwifo, mudmivad asrulebs ra brokerisa<br />

<strong>da</strong> mediatoris funqcias <strong>da</strong> xels uwyobs strategiuli kompromisebis<br />

miRebas, winaaRmdegobrivi moTxovnebis <strong>da</strong>balansebaSi, akumulirebasa <strong>da</strong><br />

TanwyobaSi ga<strong>da</strong>mwyvet rols asrulebs. sayovelTao keTildReobaze<br />

orientirebuli saxelmwifos Camoyalibeba, demokratiuli SeTanxmebis<br />

miRwevis TvalsazrisiT, liberaluri demokratiuli saxelmwifos<br />

<strong>da</strong>moukideblobis umaRles xarisxs warmoaCens.<br />

sayovelTao keTildReobis saxelmwifo demokratiuli liberaluri<br />

saxelmwifos gansakuTrebuli formaa ganviTarebuli industriis qveynebSi.<br />

misi warmomavloba me-20 saukunis bilo periodis skandinaviis qveynebis<br />

gamocdilebas ukavSirdeba. kerZod, SvedeTis socialur <strong>demokratia</strong>s <strong>da</strong><br />

amerikaSi post-depresiis xanis industriul <strong>da</strong> safinanso aRmSeneblobas,<br />

romelic “socialur paqts” (axali SeTanxmeba) <strong>da</strong> <strong>da</strong>msaqmeblebsa <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>saqmebulebs Soris samoqmedo strategiebis koordinirebas emyarebo<strong>da</strong><br />

(morani <strong>da</strong> raiTi, 1991; ofe, 1984, 1985; Terborni, 1979a; toresi <strong>da</strong> puigrosi,<br />

1995). sayovelTao keTildReobis saxelmwifos gansakuTrebuli Tviseba mis<br />

intervenciul rolSia, am funqcias igi ekonomikis mimarT axorcielebs <strong>da</strong><br />

gazrdil saxelmwifo <strong>da</strong>naxarjebs moicavs rogorc sawarmoo, ise<br />

arasawarmoo seqtorSi. socialuri keTildReobis politikiT<br />

gansazRvrulia Semosavlis, sakvebis, janmrTelobis, sacxovreblis <strong>da</strong><br />

ganaTlebis minimaluri stan<strong>da</strong>rtebis <strong>da</strong>cva xelisuflebis mxri<strong>da</strong>n.<br />

vilenskis (1975, 1976) mtkicebiT, aRniSnuli socialuri Semweobebi<br />

garantirebuli iyo TiToeuli moqlaqisaTvis, rogorc politikuri ufleba<br />

<strong>da</strong> ara rogorc qvelmoqmedebis saxeoba (ixileT agreTve popkeviCi, 1991).<br />

am saukuneSi, liberaluri saxelmwifos mTavarma maxasiaTeblebma<br />

saxelmwifo politikis TvalsazrisiT, asaxva saskolo <strong>ganaTleba</strong>Si hpova.<br />

maSin rodesac me-19 saukunis liberalebi swavlas ganaTlebis miRebis<br />

saSualebad <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianTa gaTanabrebis udides faqtorad aRiqvamdnen, me-20<br />

55


saukuneSi, saskolo <strong>ganaTleba</strong>m umniSvnelovanesi roli Seasrula<br />

saxelmwifos moRvaweobaSi sayovelTao keTildReobis mimarTulebiT.<br />

skolebis eqspansia asocirebulia im tendenciasTan, romelic moqalaqeobis<br />

uflebebis gafarToebas <strong>da</strong> socialuri <strong>da</strong>cvis politikis ganvrcobas<br />

gulisxmobs moqalaqeTa udides nawilze. 18 liberaluri <strong>da</strong> socialdemokratiuli<br />

saxelmwifo moRvaweebis mTavari sazrunavi imis <strong>da</strong>dgena iyo,<br />

Tu rogor gaeanalizebinaT socialuri <strong>da</strong> ekonomikuri cvlilebebi, rogor<br />

moexdinaT skolebsa <strong>da</strong> sazogadoebas Soris arsebuli funqciuri<br />

<strong>da</strong>mokidebulebis konceptualizacia, aseve, sazogadoebis specializaciisa<br />

<strong>da</strong> diversificirebis kvalobaze, ra mosalodneli Sedegebi mohyvebo<strong>da</strong><br />

saskolo ganaTlebis transformacias, romelic, Tavis mxriv, Sromis<br />

<strong>da</strong>nawilebaSi momx<strong>da</strong>r cvlilebebs mohyvebo<strong>da</strong>.<br />

saskolo ganaTlebis rolis analizs, socialuri keTildReobis<br />

saxelmwifos liberaluri pozicii<strong>da</strong>n, Tan Sromis <strong>da</strong>nawilebis<br />

winaaRmdegobrivi aspeqtebis (klasobrivi konfliqtebis CaTvliT) TiTqmis<br />

sruli ugulebelyofa <strong>da</strong> individualizaciis metad <strong>da</strong>maxinjebuli<br />

koncefcia axl<strong>da</strong>. amas iTvaliswineb<strong>da</strong> mTavari funqcionalisturi<br />

Teoriebis, kerZod, parsonis naSromiT popularizebuli socializaciis<br />

Teoriebi (ixileT morou <strong>da</strong> toresi, 1995). yuradReba gamaxvilebuli iyo<br />

ganaTlebis mxolod aSkara, TvalsSisacem funqciebze <strong>da</strong> mxolod<br />

SezRuduli odenobis farul funqciebs eTmobo<strong>da</strong> yuradReba. aanalizebdnen<br />

mxolod pozitiuri funqciebs <strong>da</strong> ar xdebo<strong>da</strong> negatiuri funqciebis an<br />

disfunqciis Seswavla. gar<strong>da</strong> amisa, yovelgvari kritikis gareSe iRebdnen<br />

iseT <strong>da</strong>Svebebs, rogoricaa, magaliTad, sazogadoebis sistemuri integraciis<br />

maRali done; <strong>da</strong> rom meTodologiuri principi - “mTlians” momsaxurebas<br />

uwevs “nawili” (anu <strong>ganaTleba</strong>) - marTlac mTlian sazogadoebas<br />

warmoadgen<strong>da</strong> <strong>da</strong> ara mis romelime gavlenian klass, gabatonebul eTnikur<br />

jgufs, an kastas, romelic materialuri keTildReobis, gavlenis <strong>da</strong><br />

Zalauflebis TvalsazrisiT, privilegirebuli poziciiT sargeblob<strong>da</strong>. 19<br />

meore msflio omis Semdgomma eiforiam xeli Seuwyo liberaluri <strong>da</strong><br />

socialuri demokratiuli arCevanis Sesabamisi Tanabari SesaZleblobebis<br />

xedvis <strong>da</strong> saganmanaTleblo reformis gamosaxvas demokratiul<br />

sazogadoebebSi. es xedva erTmniSvnelovnad iTvaliswineb<strong>da</strong> arCevanis<br />

gakeTebas Tanabrad miuRebel bolSevizmsa <strong>da</strong> faSizms Soris. paralelurma<br />

<strong>da</strong> urTierTSemavsebelma ekonomikurma doqtrinebma, keinsis ekonomikuri<br />

Teoriis saxiT, gza gaukvales Sereul ekonomikas, romelsac abalanseb<strong>da</strong><br />

centraluri xelisuflebis mier SemuSavebuli fiskaluri <strong>da</strong> monetaruli<br />

politika (indikatoruli <strong>da</strong>gegmva), aseve, xeli Seuwyo 60-iani wlebis<br />

a<strong>da</strong>mianuri kapitalis Teorias, romelic <strong>ganaTleba</strong>ze gaweul <strong>da</strong>naxarjebs<br />

amarTleb<strong>da</strong> imiT, rom es <strong>da</strong>naxarjebi ekonomikuri zrdis grZelvadiani<br />

56


strategiis nawils warmoadgendnen. amdenad, ganaTlebis <strong>da</strong>gegmvam<br />

ganviTarebul industriul qveynebSi, centraluri roli Seasrula<br />

intervenciuli, sayovelTao keTildReobaze orientirebuli saxelmwifos<br />

arsis gagebaSi, anu, iseTi saxelmwifos gacnobierebaSi, romelic<br />

gar<strong>da</strong>uvali iyo kapitalisturi zrdis TviTgamanadgurebeli tendenciebis<br />

gasakontroleblad. postkolonialisturi saxelmwifos gaCenam, msoflio<br />

masStabiT <strong>da</strong>grovilia Warbi produqtis raodenobrivma sididem,<br />

modernizebis Teoriebma (rasac ganaTlebis <strong>da</strong>gegmvisaTvis, a<strong>da</strong>mianuri<br />

kapitalis Teoriebis gavrceleba <strong>da</strong>erTo), ganviTarebad samyaroSi<br />

uprecedento masStabis saganmanaTleblo eqspansias Seuwyo xeli (qernoi,<br />

1977; qernoi <strong>da</strong> samofi, 1990; feigerlindi <strong>da</strong> saha, 1983; fuleri, 1991; raseli,<br />

1989; selovski, 1980; toresi, 1990).<br />

Lliberali ganmanaTleblebis xedviT, saganmanaTleblo sistemebi sam<br />

mTavar funqcias asruleben: SemecnebiT <strong>da</strong> moralur socializacias, unar-<br />

Cvevebis wvrTnas <strong>da</strong> sertificirebas. am funqciebs Tavisi wvlili SeaqvT<br />

resursebis racionaluri ganawilebis <strong>da</strong> socialuri mobilurobis<br />

TvalsazrisiT. (benksi, 1989; labeli <strong>da</strong> uardi, 1994). a<strong>da</strong>mianebis <strong>ganaTleba</strong>s,<br />

maTi universaluri SemecnebiTi unarebis ganviTarebis TvalsazrisiT,<br />

umTavresi mniSvneloba eniWeba. magram, ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri<br />

socializaciis funqcias ga<strong>da</strong>mwyveti roli akisria calkeuli individebis,<br />

a<strong>da</strong>mianTa erTobebis <strong>da</strong> mTeli sazogadoebis keTildReobis miRwevis<br />

saqmeSi. saganamanaTleblo sistemebi, amzadeben ra individebs Sromis<br />

<strong>da</strong>nawilebis procesSi sakuTari rolis Sesasruleblad, resursebis<br />

ga<strong>da</strong>nawilebis funqcias asruleben <strong>da</strong> miT xels uwyoben konkurenciuli<br />

SerCevis gziT unarisa <strong>da</strong> niWis efeqtianad ganawilebas. ganaTlebis<br />

ekonomikuri funqcia, romelic ZiriTa<strong>da</strong>d, a<strong>da</strong>mianuri kapitalis warmoqmnis<br />

funqcia<strong>da</strong>a gagebuli, kavSirs amyarebs mSromelTa calkeuli individebis<br />

mier <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> produqtiulobis TvalsazrisiT miRweul maRal<br />

doneebs Soris. <strong>da</strong>bolos, aRiarebulia, rom saskolo <strong>ganaTleba</strong>, socialuri<br />

integrirebiTa <strong>da</strong> socialuri kontroliT, umniSvnelovanes samsaxurs uwevs<br />

politikur socializacias. socialuri sxvaobis cnebiT, akademiuri<br />

moswrebis meSveobiT xdeba askriptuli statusebis SeZenil statusebSi<br />

konvertacia, rac askriptiuli statusebis legitimacias uxsnis gzas.<br />

amerikis saganmanaTleblo sistemis liberaluri politikis saukeTeso<br />

magaliTebad, albaT, samTavrobo programa _ “brZola siRaribesTan” _<br />

gamogvadgeba. aseTi programebi rig <strong>da</strong>Svebebs (varaudebs efuZnebo<strong>da</strong>):<br />

pirveli _ siRaribis aRmofxvra amerikis SeerTebul StatebSi<br />

gulisxmob<strong>da</strong> Rarib ojaxebSi <strong>da</strong>badebuli bavSvebis <strong>da</strong>xmarebas, raTa maT<br />

Tavi <strong>da</strong>eRwiaT siduxWirisTvis (im winapirobiT, Tu es Seuqcevadi procesi<br />

iqnebo<strong>da</strong>); meore _ bavSvebi siRaribes Tavs imitom ver aRwevdnen, rom<br />

57


amisaTvis saWiro sabaziso codnas ar iRebdnen; <strong>da</strong> bolos, siRaribis<br />

mojadoebuli wris garRvevis saukeTeso <strong>da</strong> yvelaze efeqturi meqanizmebi<br />

saganmanaTleblo reformebia, romlebic garkveuli ojaxebisa <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>saxlebebisaTvis gankuTvnil sakompensacio programebs efuZneba. Tavis<br />

mxriv, es programebi zemoxsenebul ojaxebs exmareba, TavianTi materialuri<br />

mdgomareoba <strong>da</strong>saSveb minimalur zRurbls zeviT SeinarCunon (jenksi <strong>da</strong><br />

sxvebi, 1972).<br />

vinai<strong>da</strong>n liberaluri politikis mxar<strong>da</strong>mWerebi saxelmwifos<br />

dominirebis Teorias cnoben sayovelTao keTildReobis saxelmwifoSi,<br />

uTanasworobis gavrceleba <strong>da</strong> legitimacia SeiZleba skolis (farul)<br />

funqciad iqces. amis permanentulobas saswavlo programa <strong>da</strong> swavlebis<br />

praqtika uzrunvelyofs. magaliTad, skolebis saqmianobaze <strong>da</strong>kvirvebis<br />

Sedegebze mimdinare diskusia cxadhyofs, rom skolebis muSaoba<br />

erTmaneTisgan gansxvavdeba imiT, Tu romel socialur klass ganekuTvnebian<br />

moswavleebi. es aisaxeba unarebis mixedviT <strong>da</strong>kompleqtebul bavSvebis<br />

<strong>da</strong>jgufebaSi, aseve, saswavlo programis mixedviT <strong>da</strong>kompleqtebul<br />

<strong>da</strong>jgufebebSi, rac Tavis mxriv, feradkaniani moswavleebis, gogonebis,<br />

emigrantTa <strong>da</strong> muSaTa klasis warmomadgenel mSobelTa Svilebis sazianod,<br />

amerikis skolebSi segregaciis praqtikas ganamtkicebs (ouqsi 1985; velsi <strong>da</strong><br />

ouqsi, ibeWdeba).<br />

amdenad, saganmanaTleblo saqmianobis <strong>da</strong>gegmvisa <strong>da</strong> socialuri<br />

inJineriis meSveobiT, saganmanaTleblo reformis liberalur<br />

funqcionalisturi Teoriebi wina planze pirad <strong>da</strong> samoqalaqo uflebebs<br />

warmoaCenen <strong>da</strong> Tanabari SesaZleblobebisa <strong>da</strong> ekonomikuri ga<strong>da</strong>nawilebis<br />

<strong>da</strong>samkvidreblad iRvwian. kerZod, amerikis SeerTebul StatebSi<br />

liberaluri <strong>ganaTleba</strong> iseT problemebs waawy<strong>da</strong>, rogoricaa araTanabari<br />

statusis SeZena <strong>da</strong> rasobrivi kuTvnilebis zegavlena <strong>ganaTleba</strong>ze. amave<br />

dros, stratifikaciis funqcionaluri Teoriis meSveobiT, liberalizmma<br />

waxalisebis ierarqiis gonivruli axsna SemogvTavaza, uaryo ra<br />

absoluturi Tanasworobis cneba <strong>da</strong> paradoqsulad, socialur efeqtianobas<br />

<strong>da</strong> samoqalaqo uflebebis <strong>da</strong>cvisken mowodebul moZraobebSi, saswavlo<br />

SesaZleblobebis Tanasworobas centraluri adgili mianiWa. Sesabamisad,<br />

funqcionaluri saganmanaTleblo Teoriis warumatebloba momdinareobs<br />

iqi<strong>da</strong>n, rom igi srulyofilad ver xsnis uTanasworobis mizezebs <strong>da</strong><br />

araTanabari SesaZleblobebis problemebs, aRaraferi rom vTqvaT imaze, rom<br />

es Teoria, socialur uTanasworobaSi saganmanaTleblo procesis rolis<br />

Seswavlisa <strong>da</strong> am kuTxiT saWiro RonisZiebebis gatarebis TvalsazrisiT,<br />

<strong>da</strong>majerebel strategiasac ver gvawvdis.<br />

58


Crdilo amerikuli “liberalizmiT” gamowveulma zogadma<br />

imedgacruebam socialuri Teoretikosebis nawili ufro pesimistur<br />

neokonservatorul pozicias miubruna, nawili ki axal, marginalur <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>yofil, social-demokratebis pozicias miubrun<strong>da</strong>. sxva, ufro<br />

ganviTarebul liberalur demokratiul qveynebSi (yvelgan arsebob<strong>da</strong><br />

gavleniani social-demokratiuli partia muSaTa klasSi gamdgari fesvebiT,<br />

zogan ki _ Zlieri komunisturi partiac). sakmaod gansxvavebulad<br />

warimarTa ganaTlebis funqcionaluri Teoriebis miReba <strong>da</strong> SeTviseba.<br />

evropaSi, zoga<strong>da</strong>d, <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> politikaSi arsebuli konservatoruli<br />

tradicia iZleo<strong>da</strong> imis saSualebas, rom ganxorcielebuliyo progresuli<br />

ganaTlebis, yvelasaTvis xelmisawvdomi saSualo skolebis <strong>da</strong> mesame<br />

safexuris ganaTlebis sistemis (studentTa miRebis Se<strong>da</strong>rebiT Ria<br />

stan<strong>da</strong>rtebiT) amerikuli kombinacia an funqcionaluri saganmanaTleblo<br />

Teoriis safuZvelze ganviTarebuli konkurentuli (socialuri)<br />

mobiluroba, romelic progresul reformasTan un<strong>da</strong> asocirdebodes. amas<br />

ironiulad uyureben evropuli Sromis partiebi, romlebic mxars im<br />

politikas uWeren, romelic droTa ganmavlobaSi ufro racionaluri <strong>da</strong><br />

srulyofili gax<strong>da</strong> (nawilobriv imis gamo, rom isini efeqturad ebrZvian<br />

tradiciuli elitaruli ganaTlebis qomagebis moTxovnebs) aseve,<br />

Seesatyvisa amerikul funqcionalur Teorias <strong>da</strong> empiriuli mobilurobisa<br />

<strong>da</strong> statusis mopovebis kvlevas (morou <strong>da</strong> toresi, 1995; ibeWdeba).<br />

am mxriv,Ayvelaze sayuradReboa britaneTis magaliTi, sa<strong>da</strong>c<br />

ganaTlebis sociologia <strong>da</strong>sabams iRebs karl manhaimis (romelic<br />

ga<strong>da</strong>saxlebaSi imyofebo<strong>da</strong> inglisSi) <strong>da</strong> T.h. marSalis naSromebi<strong>da</strong>n.<br />

marSalis naSroms detalurad ganvixilavT wignis me-4 TavSi. marSalma<br />

metad seriozulad gaaanaliza sayovelTao keTildReobis saxelmwifo <strong>da</strong><br />

moqalaqeobis principi, riTac Casaxa imedi, rom Tavisuflebisa <strong>da</strong><br />

Tanasworobis SeTavseba SesaZlebeli iqnebo<strong>da</strong> demokratiul sazogadoebaSi.<br />

es Tema ganxiluli iyo manhaimis, socialuri <strong>da</strong>gegmvis sakiTxebisadmi<br />

miZRvnil naSromSi (marSali, 1950, 1983; manhaimi, 1953, 1960; uiTi, toresSi,<br />

1998; ceitlini, 1968). marTalia, Zlieri leiboristuli moZraoba xels<br />

uwyob<strong>da</strong> Tanabari SesaZleblobebis uzrunvelyofis centralur problemad<br />

warmoCebas, Tumca, arc efeqturoba <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianuri resursebis fuWad<br />

xarjva iyo nakleb mniSvnelovani <strong>da</strong> sakvanZo sakiTxi. (karabeli <strong>da</strong> halsi,<br />

1977:10)<br />

socialur-demokratiuli politikis, teqnokratiuli funqcionalizmis<br />

<strong>da</strong> empiriuli kvlevis sinTezi <strong>ganaTleba</strong>Si arc skolebis saqmianobis<br />

Sedegebsa <strong>da</strong> socialur struqturebs Soris kavSirs iTvaliswineb<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

ganaTlebis sferos momcvel kulturul procesebs. aRniSnuli sinTezi<br />

saTanadod arc im Sedegebs afaseb<strong>da</strong>, rac sayovelTao keTildReobis<br />

59


saxelmwifo subieqtis farglebSi, kapitalisturi ganviTarebis<br />

winaaRmdegobebis kuTxiT, radikaluri demokratiuli saganmanaTleblo<br />

politikis ganxorcielebas mohyvebo<strong>da</strong>. kvleva kvlav imas a<strong>da</strong>stureb<strong>da</strong>, rom<br />

“sociologiur SeTanxmebebze agebulma strategiebma, faqtobrivad, ver<br />

moaxerxes uTanasworobis aRmofxvra. metic, aseTi strategiebi TiTqos<br />

regularulad uzrunvelyofdnen igive an msgavsi saganmanaTleblo Sedegis<br />

miRebas” (baroni <strong>da</strong> sxvebi, 1981:130, citirebulia morousa <strong>da</strong> toresis mier,<br />

1995:72).<br />

liberalizmi memarcxeneebisa <strong>da</strong> memarjveneebis jvaredini gavlenis<br />

qveS moeqca. sxva<strong>da</strong>sxva socialurma Zalebma liberalizmis<br />

saganmanaTleblo programas Ziri gamouTxares. memarcxeneTa mxri<strong>da</strong>n,<br />

reproduqciis Teoriebma <strong>ganaTleba</strong> kapitalisturi sazogadoebebis<br />

socialur <strong>da</strong> kulturul reproduqciasTan (kvlavwarmoebasTan) <strong>da</strong>akavSira,<br />

rac saganmanaTleblo liberalizmis ZiriTadi varaudebis erTgvari<br />

gamowvevas warmoadgen<strong>da</strong>. reproduqciis (kvlavwarmoebis) Teoriebi<br />

Zalauflebasa <strong>da</strong> codnas, ganaTlebis sferoSi, mu<strong>da</strong>m erTmaneTze<br />

ga<strong>da</strong>jaWvul movlenebad ganixilaven. amgvarad, saganmanaTleblo politika,<br />

saklaso praqtika <strong>da</strong> saswavlo programa winaaRmdegobrivi procesis is<br />

ganuyofeli nawilia, romelic mocemul socialur pirobebSi bavSvebisa <strong>da</strong><br />

mozardebis socializacias gulisxmobs. Tumca, amave dros,<br />

saganmanaTleblo <strong>da</strong>wesebulebebma, saganmanaTleblo politikam <strong>da</strong><br />

praqtikam SeiZleba hegemonuri kulturis sawinaaRmdego meqanizmebic<br />

<strong>da</strong>nergon20 . memarjveneTa ukmayofileba sayovelTao keTildReobis<br />

saxelmwifos, kerZod, misi fiskaluri saqmianobis mimarT, dRiTi dRe<br />

izrdeba. amasTan erTad, Tanabari saganmanaTleblo SesaZleblobebis<br />

Sesaxeb liberalur ritorikas, akademiuri moswrebisa <strong>da</strong> srulyofilebis<br />

Sesaxeb amerikis SeerTebul StatebSi gavrcelebuli ritorika<br />

<strong>da</strong>upirispir<strong>da</strong>, kidev, axali neokonservatoruli ritorika, romelic piradi<br />

uflebebis aRmatebul Zalas sazogadoebriv movaleobebze <strong>da</strong> socialur<br />

uflebebze maRla ayeneb<strong>da</strong>. 21<br />

liberalur SexedulebaTa sistemis warmomadgeneli liberaluri<br />

reformatorebisa <strong>da</strong> mkvlevarebis ZiriTadi nakadi xasiaTdeba imiT, rom<br />

isini ar akeTeben kapitalistur sazogadoebebSi saganmanaTleblo<br />

procesebis istoriul-struqturul analizs (mag: ganaTlebis politikuri<br />

ekonomiis ararseboba); uars acxadeben imaze, rom pirispir gaumklavdnen<br />

dominirebiTa <strong>da</strong> eqspluataciiT gamowveul Sedegebs kapitalistur<br />

sazogadoebebSi <strong>da</strong>, Sesabamisad, ganaTlebis sferoSic; yovelgvari<br />

prognozis gareSe cnoben saxelmwifos rols moqalaqeobis stimulirebaSi,<br />

universaluri socialuri valdebulebebisa <strong>da</strong> uflebebis praqtikuli<br />

politikis primatis safuZvelze maSin, roca ZalaSi rCeba ekonomikur,<br />

60


asobriv, eTnikur <strong>da</strong> genderul sxvaobaze <strong>da</strong>fuZnebuli rigi gamonaklisebi.<br />

aRniSnuls kargad gadmoscems nensi freizeri:<br />

liberaluri politikuri Teoria gulisxmobs, rom politikuri cxovrebis<br />

demokratiuli formis organizeba SesaZlebelia sistemur uTanasworobaTa<br />

masazrdoebel socialur-ekonomikur <strong>da</strong> socialur-sqesobriv struqturaTa<br />

safuZvelze. aseT SemTxvevaSi, liberalebisaTvis demokratiis problemaa,<br />

rogor gamoaridon politikuri procesebi ekonomikisaTvis, ojaxuri<br />

yofisTvis <strong>da</strong> yoveldRiuri araoficialuri urTierTobebisTvis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebeli arapolitikuri <strong>da</strong> winarepolitikuri procesebisgan.<br />

amgvarad, liberalebis problema im barierebis gamagrebaa, romlebic<br />

Tanasworobis urTierTobebis warmoCenaze mowodebul politikur<br />

institutebs uTanasworobis sistemur urTierTobebze <strong>da</strong>myarebul<br />

ekonomikur, kulturul <strong>da</strong> socialur-sqesobriv institutebisagan<br />

gamohyofen. (79)<br />

saxelmwifos Teoria, romelic ar aniWebs saTanado mniSvnelobas<br />

Zalauflebis bunebas <strong>da</strong> mis <strong>da</strong>nawilebas sazogadoebaSi, kargavs Tavis<br />

poziciebs. marTlac, Tu <strong>da</strong>vuSvebT, rom Zalaufleba <strong>da</strong>savlur<br />

sazogadoebebSi (amas akritikebs britaneli marqsisti ralf milibendi)<br />

konkurenciuli, fragmentuli <strong>da</strong> difuzuria; <strong>da</strong> rom yvela a<strong>da</strong>miani,<br />

pir<strong>da</strong>piri Tu organizebuli <strong>da</strong>jgufebebis formiT, SeiZleba raime doziT<br />

Zaluflebas flobdes, maSin rogor SeZlebs liberaluri saxelmwifo<br />

Zalauflebis miTvisebisa <strong>da</strong> uzufruqtis, zegavlenisa <strong>da</strong> materialuri<br />

keTildReobis efeqturad regulirebas moqalaqeebis saxeliT? Seswevs Tu<br />

ara saxelmwifo <strong>ganaTleba</strong>s (romelsac gamaTanabrebeli socialuri<br />

cvlilebebis xelSewyoba akisria) imis unari, rom <strong>da</strong>mkvidrebuli<br />

socialuri ierarqiis, ekonomikuri struqturebis <strong>da</strong> interesTa jgufebis<br />

arsebobis pirobebSi, efeqtur instrumentad iqces?<br />

Tu <strong>da</strong>culi iqneba instituciuri <strong>demokratia</strong>, sayovelTao saarCevno<br />

uflebis, Tavisufali <strong>da</strong> regularuli arCevnebis, warmomadgenlobiTi<br />

institutebisa <strong>da</strong> efeqturi moqalaqeobrivi uflebebis CaTvliT, maSin,<br />

calkeuli individebic <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianTa <strong>da</strong>jgufebebic xsenebuli uflebebiT<br />

isargebleben. es kanoniT <strong>da</strong> <strong>da</strong>moukidebeli sasamarTlo sistemiT iqneba<br />

uzrunvelyofili. TumcaRa, <strong>multikulturalizmi</strong>s liberali mkvlevarebisa<br />

<strong>da</strong> politikis mwarmoeblebisaTvis politikuri kultura erTgvarovani ar<br />

aris. igi mravalferovania <strong>da</strong> Sesabamisad, jgufTaSoris urTierTobaTa<br />

problemasac warmoSobs, rac saTanado yuradRebas moiTxovs.<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s mizani “skolebis <strong>da</strong> sxva saganmanaTleblo<br />

<strong>da</strong>wesebulebebis imgvari reformirebaa, rom gansxvavebuli rasis, eTnosis<br />

<strong>da</strong> socialuri fenis warmomadgenelma moswavleebma xarisxiani ganaTlebis<br />

61


miReba SeZlon” (benksi, 1993:3). neokonservatorebi, neoliberalebi,<br />

reproduqciis <strong>da</strong> paralelisturi Teoriebis mimdevrebi <strong>da</strong> oficialuri<br />

codnis kritikosebi ar eTanxmebian liberalur saxelmwifos <strong>da</strong> mis<br />

mcdelobas, Secvalos individualuri <strong>da</strong>mokidebulebebi (preferenciebi) _<br />

am dilemis ga<strong>da</strong>Wris jer-jerobiT upiratesi saSualebebi _ rac kulturaTa<br />

mravalferovnebas win eRobeba.<br />

neokonservatiuli saxelmwifo <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>: arCevani <strong>da</strong> kulturuli<br />

pluralizmi<br />

fiqri a<strong>da</strong>mianis kulturaze, rogorc mxolod iluziis nayofze – rogoricaa<br />

sityvebiT TamaSi an sabavSvo TamaSi saxelebis <strong>da</strong>rqmevaze _<br />

nakleb<strong>da</strong>majerebeli hipoTezaa.<br />

----ernst kasireri, miTi saxelmwifoze<br />

tradiciuli konservatizmi safrangeTis revoluciis <strong>da</strong> ganaTlebis<br />

epoqis politikisa <strong>da</strong> ideologiis pasuxad Seiqmna. konservatizmi, rogorc<br />

aseTi, progresivizmis winaaRmdegia. iseT cnebebs, rogoricaa nacia, ojaxi,<br />

movaleoba, xelisufleba, stan<strong>da</strong>rtebi, tradiciebi, piradi interesi,<br />

konkurenciuli individualizmi <strong>da</strong> antistatizmi, Cveulebriv, tradiciul<br />

konservatizmTan akavSireben. Tavisi arsiT, zemoT CamoTvlili cnebebi<br />

liberalizmis Zireul Rirebulebebze aSkara reaqcias warmoadgenen (efli,<br />

1993 b; bobio, mateuCi, <strong>da</strong> paskuino, 1987-88). neokonservatoruli ideologia<br />

<strong>da</strong> neokonservatoruli saxelmwifo, Cveulebriv, asocirebulia 80-iani<br />

wlebis sayovelTao keTildReobis saxelmwifos mkveTr politikur<br />

ekonomikur uaryofasTan. maT Soris iseTi mimdinareobebis uaryofasTan,<br />

rogoric iyo tetCeris samTavrobo programa (tetCerizmi), reiganis<br />

“konservatiuli revolucia” (reiganomika) <strong>da</strong> braian mulronis kanadis<br />

progresuli konservatiuli partiis programa. models safuZvlad edo<br />

mizan<strong>da</strong>saxulobiT gamorCeuli, saxelmwifo sawarmoebisa <strong>da</strong> saxelmwifo<br />

sakuTrebaSi myofi qonebis didi nawilis privatizebis procesi, agreTve,<br />

bazrisa <strong>da</strong> kerZo sawarmoebis maregulirebeli kanonmdeblobis gamartiveba;<br />

inflaciis kontroli, ramac Caanacvla sayovelTao <strong>da</strong>saqmebis xelSewyoba<br />

<strong>da</strong> aRmasrulebeli xelisuflebis rolis gazr<strong>da</strong>, kongresis an<br />

parlamentis rolis Sesustebis sanacvlod (Terborni, 1989).<br />

Tumca, un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom SeiniSneba gansxvaveba britanul, amerikul<br />

<strong>da</strong> kanadur neokonservatul eqsperimentebs Soris, ramac asaxva<br />

winaaRmdegobrivi politikis SedegebSi hpova. magaliTad, naciebis mixedviT<br />

gansxvavebulia SesaZleblobebis struqtura, institutebis, politikuri<br />

<strong>da</strong>jgufebebis <strong>da</strong> ideologiis CaTvliT. aseve, mniSvnelovani gansxvaveba<br />

62


SeimCneva liderebis xasiaTis, maTi mmarTvelobis personaluri stilis <strong>da</strong><br />

maTi zogadi ideologiuri profilis mxriv. magaliTisaTvis, margaret<br />

tetCerma <strong>da</strong>amkvidra ukiduresad ukompromiso konservatiuli midgoma<br />

mmarTvelobis mimarT, rac gulisxmob<strong>da</strong> imas, rom sastik kritikas<br />

imsaxureb<strong>da</strong> yvela, vinc eWvqveS <strong>da</strong>ayeneb<strong>da</strong> mis programas, profkavSirebis,<br />

adgilobrivi mmarTvelobis, politikuri opoziciis <strong>da</strong> sxvaTa CaTvliT.<br />

(aseTi midgoma vrceldebo<strong>da</strong> misi sakuTari partiis warmomadgenlebzec).<br />

ronald reiganis mowodebaze orientirebuli ekonomika Selamazebuli iyo<br />

zneobrivi konservatizmiT socialur sakiTxebze <strong>da</strong> did mniSvnelobas<br />

aniWeb<strong>da</strong> neokonservatul Zalebs, rogoric iyo, magaliTad, zneobrivi<br />

umravlesoba. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom braian mulroni iwoneb<strong>da</strong> tetCeris <strong>da</strong><br />

reiganis programebs <strong>da</strong> megobrob<strong>da</strong> kidec maTTan, misi neokonservatizmi<br />

<strong>da</strong>regulirebuli (moTokili) iyo misi, rogorc brokeri politikosis<br />

pragmatuli bunebiT, SesaZleblobebis kanaduri struqturiT, misTvis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebeli decentralizebuli politikuri orientaciiT,<br />

Tanasworobis uflebebis poziciebis gamyarebiT kanadis uflebaTa<br />

deklaraciaSi <strong>da</strong> mulronis koaliciis farglebSi arsebuli ideologiuri<br />

poziciebis araerTgvarovani konfiguraciiT (<strong>da</strong>savleT kanadis <strong>da</strong> kvebekis<br />

gaTvaliswinebiT, romlebic gansxvavebul poziciebs warmoadgendnen mTel<br />

rig sakiTxebze). analogiurad, aSkara winaaRmdegobam iCina Tavi programis<br />

ganacxadsa <strong>da</strong> mis praqtikul ganxorcielebas Soris, reiganis miwodebaze<br />

orientirebuli ekonomikuri ga<strong>da</strong>wyvetilebis TvalsazrisiT, rasac mohyva<br />

biujetis uzarmazari deficiti <strong>da</strong> saxelmwifo valis zr<strong>da</strong> (stokmeni, 1986).<br />

aRniSnuli sxvaobis <strong>da</strong> winaaRmdegobebis miuxe<strong>da</strong>vad, privatizeba <strong>da</strong><br />

sabazro principebiT ganpirobebuli politika neokonservatuli programis<br />

sakvanZo sakiTxad iqca.<br />

privatizeba <strong>da</strong> bazarze orientirebuli reformebi sakmaod<br />

mimzidvelia neokonservatuli saxelmwifosaTvis rigi mizezebis gamo. erTis<br />

mxriv, isini garkveulad amsubuqeben fiskalur <strong>da</strong>naxarjebze zewolas <strong>da</strong><br />

meore mxriv _ saxelmwifo politikis formirebis mniSvnelovan sferoebSi,<br />

saxelmwifos maregulirebeli strategiebis depolitizaciisaTvis,<br />

xelsayrel saSualebas warmoadgenen. saxelmwifo momsaxurebis transferi<br />

saxelmwifos pir<strong>da</strong>piri administirirebis <strong>da</strong>/an kontrolis miRma, xels<br />

uwyobs <strong>da</strong>interesebul mxareebTan <strong>da</strong> momxmareblebTan (klienturasTan)<br />

konfliqtis Tavi<strong>da</strong>n acilebas. privatizebas mTavari adgili ukavia<br />

neokonservatul modelSi, ramdena<strong>da</strong>c “momsaxurebis Sesyidvis kontraqti<br />

uSualod socialur momsaxurebaSi CarTuli saxelmwifos socialur<br />

legitimaciasTan <strong>da</strong>kavSirebuli, konkretuli problemebis mogvarebis<br />

administraciuli meqanizmicaa <strong>da</strong> amave dros _ kerZo sawarmoebis (<strong>da</strong><br />

samewarmeo ganviTarebis) marTvis <strong>da</strong>naxarjebisa <strong>da</strong> mogebis analizis, aseve,<br />

63


miznebze orientirebuli marTvis sistemebis gadmoRebis mcdeloba”<br />

(kulpiti, 1992:94).<br />

neokonservatorebi amtkiceben, rom “saxelmwifo” <strong>da</strong> “bazari” ori<br />

diametrulad gansxvavebuli socialuri sistemaa. warmoebis organizebisa<br />

<strong>da</strong> momsaxurebis formis TvalsazrisiT, maT or mkafiod gamoxatul<br />

arCevanad ganixilaven (morani <strong>da</strong> raiTi, 1991). ratomaa, rom saxelmwifosTan<br />

Se<strong>da</strong>rebiT, bazris mimarT keTilganwyoba metia? neokonservatorebi<br />

miiCneven rom garkveuli mizezebis gamo, bazari ufro mravalmxrivi,<br />

cvalebadi <strong>da</strong> efeqturia, vidre saxelmwifos biurokratiuli struqturebi.<br />

bazrebi saxelmwifosTan Se<strong>da</strong>rebiT gacilebiT swrafad reagireben<br />

teqnologiebsa <strong>da</strong> socialur moTxovnebSi momx<strong>da</strong>r cvlilebebze.<br />

saxelmwifo seqtorTan Se<strong>da</strong>rebiT, bazrebi ufro efeqturi <strong>da</strong><br />

rentabeluria momsaxurebis TvalsazrisiTac, <strong>da</strong> bolos, sabazro<br />

konkurencia biurokratiul politikasTan Se<strong>da</strong>rebiT, “socialur<br />

investiciebSi” gacilebiT met angariSvaldebulebas qmnis. saxelmwifosa <strong>da</strong><br />

bazars Soris <strong>da</strong>vas aqvs ara wmin<strong>da</strong> ekonomikuri, aramed zneobrivi xasiaTi.<br />

milton fridmanis (citirebulia <strong>da</strong>rendorfis mier, 1975) mixedviT _<br />

“mTavrobis mxri<strong>da</strong>n ganxorcielebuli intervenciis TiToeuli aqti,<br />

pir<strong>da</strong>pir zRu<strong>da</strong>vs individualuri Tavisuflebis sivrces (sferos) <strong>da</strong><br />

iribad (arapir<strong>da</strong>piri gziT) emuqreba Tavisuflebis stabilurobas (5). msgavs<br />

argumentebs iyenebs haiekic (1960).<br />

aris Tu ara aRniSnuli swrafva bazrisaken imis maniSnebeli, rom<br />

kapitalizmis, rogorc aseTis, mowyobasa <strong>da</strong> funqcionirebaSi garkveuli<br />

cvlilebebi mox<strong>da</strong>? 70-ian <strong>da</strong> 80-ian wlebSi kapitalizmi Sevi<strong>da</strong> iseT fazaSi,<br />

romelsac devid harvei (1989) “moqnil akumulacias” eZaxis<br />

gviani kapitalizmis am modelis moqniloba efuZneba Sromis procesebis,<br />

Sromis bazrebis, produqtebis <strong>da</strong> moxmarebis sistemebs. igi xasiaTdeba<br />

warmoebis sruliad axali <strong>da</strong>rgebis, finansuri momsaxurebis axali<br />

saSualebebis, axali bazrebis gaCeniT <strong>da</strong>, rac mTavaria, komerciuli,<br />

teqnologiuri <strong>da</strong> organizaciuli inovaciis sagrZnoblad aweuli doniT.<br />

(147)<br />

ekonomikuri procesis ZiriTadi Sedegi kapitalisturi demokratiis<br />

qveynebSi mdidrebsa <strong>da</strong> Ratakebs Soris Semosavlebis <strong>da</strong>nawilebis mzardi<br />

polarizaciaa (prJevorski, 1991; raiCi, 1991; Turou, 1992). harvei (1989) miiCnevs,<br />

rom es cvlilebebi moqnil <strong>da</strong>grovebaSi Taviseburi kulturis warmoqmnas<br />

ganapirobebs, romelic xasiaTiT postmodernistulia <strong>da</strong> aqcents<br />

“efemerulobaze, sxva<strong>da</strong>sxvagvarovani elementebis kombinaciaze,<br />

fragmentulobaze, filosofiuri <strong>da</strong> sazogadoebrivi azris gafantulobaze<br />

64


akeTebs. es ki moqnili <strong>da</strong>grovebis mdgomareobis imitacias akeTebs.<br />

yovelive zemoT xsenebuli 1970 wli<strong>da</strong>n divergentuli specialuri <strong>da</strong><br />

regionuli interesTa jgufebis fragmentuli politikis aRmocenebas<br />

miesa<strong>da</strong>geba” (302). harveis mier sakiTxis siRrmiseuli gagebis miuxe<strong>da</strong>vad,<br />

moqnili <strong>da</strong>groveba, rogorc warmoebis saSualeba gansakuTrebulad<br />

warmoaCens ekonomikuri Zalauflebis koncentraciis <strong>da</strong> centralizaciis<br />

process, rac mimdinareobs msoflio sistemaSi kapitalis <strong>da</strong>grovebisa <strong>da</strong><br />

warmoebis procesSi multinacionaluri kompaniebis rolis zrdis<br />

paralelurad. efemerulobis, sxva<strong>da</strong>sxvagvarovani elementebis kombinaciis<br />

<strong>da</strong> fragmentaciis kulturuli Taviseburebebi, rogorc Cans, ufro<br />

Sesaferisia imis aRsawerad, Tu ra cvlilebebs ganicdis socialuri<br />

klasebi, sazogadoebrivi moZraobebi <strong>da</strong> <strong>da</strong>qvemdebarebuli kulturebi, vidre<br />

imis gadmosacemad, Tu ra emarTebaT transnacionalur korporaciebs<br />

msoflio sistemaSi.22<br />

aRniSnuli kulturuli cvlilebebi ar mimdinareobs ganviTarebuli<br />

industriuli qveynebis <strong>da</strong> ganviTarebadi msoflios sazogadoebrivi<br />

moZraobebis gamocdilebisagan <strong>da</strong>moukideblad. es exeba vietnamTan omis<br />

sawinaaRmdego moZraobas, feministur <strong>da</strong> qalTa moZraobebs, mSvidobisaTvis<br />

brZolas, antibirTvul moZraobebs, an martivad rom vTqvaT,<br />

ganmanTavisuflebel moZraobebs. xsenebuli cvlilebebi arc konkretuli<br />

ideologiebisagan aris mTlianad Tavisufali. Sesabamisad, aq adgili aqvs<br />

neokonservatiul Zlier ukureaqcias “moWarbebul” liberalizmze <strong>da</strong><br />

saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n ganxorcielebul intervenciaze (an piriqiT,<br />

mokrZalebuli formiT Carevaze an saerTod Caurevlobaze) kulturasa <strong>da</strong><br />

<strong>ganaTleba</strong>Si.<br />

amerikis SeerTebul StatebSi, neokonservatorebi Tanamedrove<br />

krizisis sawyis mizezs xe<strong>da</strong>ven ara ekonomikaSi an politikaSi, aramed<br />

zneobriv <strong>da</strong> kulturul sferoebSi. maTi gagebiT, socialurma SeTanxmebam<br />

(paqtma), romelmac saukunis miwuruls erTmaneTTan <strong>da</strong>akavSira samuSao Zala<br />

<strong>da</strong> kapitali, kerZod, axalma demokratiulma SeTanxmebam amowura Tavisi<br />

misia. neokonservatorebs paradoqsuli mosazreba aqvT imis Taobaze, rom<br />

sayovelTao keTildReobis saxelmwifos aRzevebam klasobrivi konfliqti<br />

Seasusta, SemogvTavaza ra socialuri uzrunvelyofisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>zRvevis<br />

sqemebi, rasac Sedegad socialuri klasis politikuri <strong>da</strong>tvirTvis<br />

Sesusteba mohyva postindustriul sazogadoebebSi (klarki, lipseti, <strong>da</strong><br />

rempeli, 1993).<br />

amerikeli neokonservatorebis azriT, liberalizmis filosofiuri<br />

wanamZRvrebi gakotrebamdea miyvanili. am principis mixedviT, liberalurma<br />

tradiciam amowura Tavisi SesaZlebloba – fexi aubas mimdinare kulturul<br />

65


<strong>da</strong> zneobriv moTxovnebs. liberalebs, romelTac strategiuli poziciebi<br />

ukaviaT masmediaSi, skolebSi, xelovnebasa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianebis bunebaSi, <strong>da</strong><br />

“Statian radikalebs”, romlebic umaRles <strong>ganaTleba</strong>Si arian mokalaTebuli,<br />

bralad kapitalisturi amerikis zneobrivi <strong>da</strong> kulturuli garyvna edebaT.<br />

maT usazRvro zneobriv neba<strong>da</strong>rTulobas <strong>da</strong> tradiciuli heteroseqsualuri<br />

ojaxis SenarCunebaze uaris Tqmas iseTi Sedegebi mohyva, rogoricaa<br />

orsulobis SemTxvevebis zr<strong>da</strong> mozardebSi, unebarTvo gacdenebi,<br />

seqsualuri aRviraxsniloba, <strong>da</strong>naSaulebrivi qmedebebis zr<strong>da</strong>,<br />

homoseqsualuri <strong>da</strong> lesbosuri miswrafebebis zr<strong>da</strong>, rac, Tavis mxriv,<br />

alternatiuli cxovrebis wesisa <strong>da</strong> seqsualuri preferenciebis cnobas<br />

moiTxovs. neokonservatorebs miaCniaT, rom liberalebis mxri<strong>da</strong>n<br />

gamoxatuli upativcemuloba xelisuflebis mimarT, maT mier kulturuli<br />

<strong>da</strong> istoriuli tradiciebis ugulebelyofa <strong>da</strong> maTi zomaga<strong>da</strong>suli<br />

<strong>da</strong>mokidebuleba socialuri keTildReobis “did” samTavrobo politikaze,<br />

kidev ufro aRrmavebs amerikaSi arsebul kriziss.<br />

saxelmwifos fiskaluri krizisi aRqmulia rogorc <strong>da</strong><strong>da</strong>stureba<br />

imisa, rasac amerikis <strong>da</strong>arsebis dRi<strong>da</strong>n acxadeben noekonservatorebi:<br />

sazogadoeba ver SeinarCunebs socialuri keTildReobis garantiebis<br />

sistemas, mizanmimarTul saxelmwifo programebze gamoyofili mzardi<br />

<strong>da</strong>naxarjebis pirobebSi, vinai<strong>da</strong>n sistema finansurad gakotrdeba <strong>da</strong><br />

warmoSobs <strong>da</strong>mokidebulebas. individebi saxelmwifo <strong>da</strong>xmarebaze ufri<br />

iqnebian <strong>da</strong>mokidebulni, vidre sakuTar Zalisxmevaze. isini aRar<br />

ixelmZRvaneleben Tav<strong>da</strong>uzogavi Sromis <strong>da</strong>fasebis principiT <strong>da</strong> Tavs<br />

aarideben sakuTari movaleobebisa <strong>da</strong> valdebulebebis Sesrulebas, Tumca<br />

amave dros, ganagrZoben sakuTari uflebebis <strong>da</strong>JinebiT <strong>da</strong>cvas. yovelive<br />

aRniSnuli niSnavs imas, rom nia<strong>da</strong>gi eyreba qveynis zneobriv <strong>da</strong> kulturul<br />

gakotrebas.<br />

kulturuli krizisis <strong>da</strong>Zlevas moyveba individualur<br />

pasuxismgeblobaze <strong>da</strong> ara saxelmwifo <strong>da</strong>xmarebaze <strong>da</strong>fuZnebuli<br />

legitimuri sistemis Seqmna. socialuri uzrunvelyofis saxelmwifo<br />

programebze uaris Tqma, kerZo seqtoris deregulireba <strong>da</strong> saxelmwifo<br />

seqtoris privatizeba aris swored is gamosavali, romelic amerikas<br />

saerTaSoriso arenaze konkurentunarianobis SesanarCuneblad <strong>da</strong><br />

ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri aRmasvlis misaRwevad esaWiroeba, Tun<strong>da</strong>c iseT<br />

gamdidrebul kulturul atmosferoSi, romelic momdinareobs ara <strong>da</strong>cemis<br />

gzaze mdgari liberalebisagan, aramed axal rwmenas Semdgari<br />

qristianebisagan (boroni, 1981; qouseri <strong>da</strong> houvi, 1977; habermasi, 1990;<br />

toresi, 1986). amdenad, neokonservatiul saxelmwifoSi <strong>ganaTleba</strong>s mravali<br />

gansxvavebuli roli aqvs miniWebuli. neokonservatiuli aRorZinebis<br />

centralur komponenti avtonomiis liberaluri cnebis kritika <strong>da</strong> am cnebis<br />

66


<strong>da</strong>tvirTvaa saklaso praqtikis TvalsazrisiT. avtonomia interpretirebulia<br />

rogorc angariSvaldebulebis nakleboba. aRniSnuli<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

saxelmwifo saswavlo programa <strong>da</strong> Sefaseba, mSoblis mier arCevanis<br />

gakeTebis meti SesaZlebloba, Se<strong>da</strong>rebiT mkacri angariSvaldebuleba <strong>da</strong><br />

kontroli, ganaTlebis marketizacia <strong>da</strong> privatizeba – yvela es SemoTavazeba<br />

SesaZloa Sinaganad winaaRmdegobrivi iyos, rogorc “reformebis” garkveuli<br />

nakrebi, magram, yvela maTgani im konservatiuli paketis nawilia, romelic am<br />

moZraobis neoliberaluri <strong>da</strong> neokonservatoruli ganStoebebis mieraa<br />

Seqmnili. (efli, 1993 b:5; ixileT agreTve efli, 1993 a).<br />

ganaTlebis sferoSi neokonservatiuli saxelmwifo or mTavar<br />

ganacxads efuZneba. erTi maTgania angariSvaldebuleba <strong>da</strong> mSobelTa<br />

uflebebi, xolo meore - amerikis SeerTebul StatebSi rasobriv sakiTxs <strong>da</strong><br />

<strong>multikulturalizmi</strong>sa <strong>da</strong> mravalferovnebis gansakuTrebul Sefasebas<br />

exeba. skolis arCevis Tavisufleba <strong>da</strong> vauCerebi ganxilulia rogorc<br />

skolebis bazrebTan <strong>da</strong>kavSirebis mcdeloba. skolebs winamdebare TavSi<br />

ganvixilavT, bazrebis Temas ki _ me-6 TavSi. jon Cabis <strong>da</strong> teri mos<br />

naSromSi (1990) – politika, bazrebi, <strong>da</strong> amerikis skolebi - gamoyenebuli<br />

mosazrebebi skolis reformirebis im programis nawilia, romelic amerikis<br />

SeerTebul StatebSi <strong>da</strong> sxva qveynebSi <strong>da</strong>iwyo. es reformebi fokusirebulia<br />

arsebuli sistemebis efeqtianobis reorganizebaze <strong>da</strong> ara mxolod mis<br />

transformirebaze, rac miznebis, <strong>da</strong>Svebebis, <strong>da</strong> skolebis sistemebis<br />

meTodebis transformirebas gulisxmobs (<strong>da</strong>rling-hamondi, 1993; xi).<br />

gasakviri araa, rom reformirebis es programa mimdinareobs im droSi,<br />

roca yvela qveyanaSi saxezea saxelmwifo <strong>ganaTleba</strong>ze gaweuli finansuri<br />

xarjebis seriozuli Sekveca. “skolebis moRvaweobis gamacamtverebeli”<br />

kritikuli literaturis didi nawili skolebis warumateblobaSi swored<br />

maswavleblebs a<strong>da</strong>naSaulebs, ris gamoc xdeba maswavleblebsa <strong>da</strong><br />

saganmanaTleblo organoebs Soris urTierT<strong>da</strong>mokidebulebis ga<strong>da</strong>sinjva.<br />

maSinac ki, rodesac naklebi aqcenti keTdeba <strong>da</strong><strong>da</strong>naSaulebaze, saTanado<br />

yuradReba eTmoba iseT sakiTxebs, rogoricaa kompetenciis (inteleqtis)<br />

Semowmeba, sertificireba, saxelmwifo <strong>da</strong> gamocdebi. mokled rom vTqvaT _<br />

swavlebis <strong>da</strong> swavlis xarisxis amaRlebis sxva<strong>da</strong>sxva saxis mcdelobas.<br />

<strong>da</strong>naxarjebis Semcireba im saskolo olqebSi, romlebic finansurad<br />

ga<strong>da</strong>tvirTulebi arian <strong>da</strong> ufro racionaluri sistemebis Seqmnas cdiloben,<br />

gulisxmobs iseTi RonisZiebebis gatarebas, rogoricaa samuSao<strong>da</strong>n <strong>da</strong>Txovna<br />

<strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiT <strong>da</strong>balanazRaurebadi pe<strong>da</strong>gogebis Canacvleba ufro<br />

ZviradRirebuli, magram maRali kvalifikaciis mqone kadrebiT. (23)<br />

Seqmnilma situaciam <strong>da</strong> skolebis finansebTan <strong>da</strong>kavSirebuli axali<br />

67


iniciativebis wamowyebam, rogoricaa magaliTad vauCerebi, maswavlebelTa<br />

organizaciebi saganmanaTleblo politikasa <strong>da</strong> praqtikaze mimdinare<br />

diskusiis yuradRebis centrSi moaqcia.<br />

Cabisa <strong>da</strong> mois analizi neokonservatorTa mtkicebulebebis modelia,<br />

romelic TiTqos<strong>da</strong> Tavisuflebis doqtrinis politikur filosofias<br />

efuZneba. Teoriulad, maTi argumentebi sazogadoebrivi arCevanis Teoriebs<br />

<strong>da</strong> Tavisufali bazrebis sekularizebul Teologias efuZneba:<br />

politikuri kontroli, romelsac fesvebi saxelmwifo ZalauflebaSi <strong>da</strong> im<br />

jgufebisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>interesebuli mxareebis zewolaSi aqvs gadgmuli, romliTac<br />

es xelisuflebaa garSemortymuli, arsobrivad moqmedebs ise, rom skolebi<br />

biurokratiaSi CaZiros, waarTvas maT avtonomia <strong>da</strong> win aRudges efeqturi<br />

organizaciis warmoqmnas. sabazro institutebi, romlebic <strong>da</strong>sabams im<br />

a<strong>da</strong>mianebis decentralizebuli arCevani<strong>da</strong>n iReben, romlebic<br />

saganmanaTleblo momsaxurebas iyeneben an _ piriqiT, aseTi momsaxurebis<br />

arsebobas uzrunvelyofen. isini bunebrivad arian mowodebuli imisTvis, rom<br />

win aRudgnen biurokratias, asazrdoon skolebis avtonomia <strong>da</strong> xeli<br />

efeqturi organizaciebis Seqmnas Seuwyon. (Cabi <strong>da</strong> moi, 1993:222)<br />

maT midgomas bazrebis operirebaze naklebi fokusireba axasiaTdebT<br />

(Cabisa <strong>da</strong> mois azriT, sabazro Teoriebi ukve saTanado donezea<br />

ganviTarebuli). samagierod, ganixilaven Teoriebs mmarTvelobis Sesaxeb,<br />

gansakuTrebiT im Teoriebs, romlebic mTavrobasa <strong>da</strong> skolebs Soris<br />

kavSirs amyareben. aucilebelia skolis marTvis Teoriis SemuSaveba,<br />

vinai<strong>da</strong>n, “skolebis srulyofis gzad maTi decentralizeba, maTi sididis<br />

Semcireba <strong>da</strong> Temebis propagan<strong>da</strong>” gvevlineba (Cabi <strong>da</strong> moi, 1993:222). isini<br />

miiCneven, rom individualuri warmatebis miRwevaze zegavlenas skolis<br />

organizebis xarisxi axdens, <strong>da</strong> skolebi samTavrobo saagentoebad un<strong>da</strong><br />

ganixilebodes. amdenad, Cndeba kiTxva - jobnis Tu ara sabazro principebze<br />

marTuli skola iseT skolas, romelzec demokratiuli kontroli<br />

xorcieldeba? (sujstorfi, uelsi, <strong>da</strong> qreini, 1993). uelsi (1993) amtkicebs,<br />

rom Tavisufal bazarTan <strong>da</strong>kavSirebuli skolis arCeviTobis qomagebi,<br />

Cveulebriv, ignorirebas ukeTeben skolis Tavisufali arCevanis procesTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebul sirTuleebs. mogebaze orientirebuli kerZo korporaciebis<br />

msgavsi moqmedeba <strong>da</strong> momxmareblebis moTxovnebze analogiuri reagireba,<br />

yuradRebis miRma tovebs im umniSvnelovanes problemebs, romlebic “skolis<br />

moxmarebis procesis ukiduresad rTul bunebas gansazRvraven” (47-48).<br />

Teoriulad, Tu yuradRebas saxelmwifos Sesaxeb Teoriebze<br />

gavamaxvilebT, SesaZloa is saSualebebi gamovnaxoT, romlebic<br />

sazogadoebrivi arCevanis Teoriis kritikaSi <strong>da</strong> mis srulyofaSic ki<br />

68


<strong>da</strong>gvexmareba, kerZod, maSin, roca “individebi am mimarTebiT racionaluri<br />

sargeblianobis maqsimizacias axdenen <strong>da</strong> yvela Tanxmdeba, rom piradi<br />

<strong>da</strong>interesebuloba bazarze socialurad <strong>da</strong> ekonomikurad sasurvel<br />

Sedegebs ganapirobebs” (pitersi, ibeWdeba). rogorc uelsi samarTlianad<br />

aRniSnavs, neokonservatiuli <strong>da</strong>pireba skolis arCeviTobis Sesaxeb, Zalian<br />

martivi sicruis msxverpli xdeba: skolebs Soris arsebuli konkurencia<br />

erTmniSvnelovnad ar ganapirobebs skolebis xarisxis gaumjobesebas,<br />

vinai<strong>da</strong>n skolis xarisxis kontrols miRma rCeba sxva cvladebi. rasobrivi<br />

sakiTxis mimarT <strong>da</strong>mokidebuleba, gaucxoeba, ususuroba (Zalauflebis<br />

nakleboba), mSoblebis CarTuloba, zusti informaciis nakleboba –<br />

yovelive es, ojaxuri cxovrebis socialuri konteqstis nawilia. uelsi<br />

(1996) amtkicebs, rom skolebis konkurencias mokrZalebuli wvlili<br />

miuZRvis (Tuki saerTod SeiZleba vilaparakoT aseT wvlilze)<br />

struqturuli <strong>da</strong> subieqturi determinantebis miRwevadobis TvalsazrisiT.<br />

ufro metic, rogorc karol peitmeni (1996) aRniSnavs, “privatizeba niSnavs<br />

demokratiuli angariSvaldebulebis potenciuri arxebis <strong>da</strong>xurvis process”<br />

(24).<br />

maSin, rodesac amerikis SeerTebul StatebSi sul ufro energiulad<br />

mimdinareobs diskusia neokonservatizmis Sesaxeb, neokonservatiuli<br />

saganmanaTleblo politikis zegavlena amerikis sazRvrebs scdeba. qernoim<br />

<strong>da</strong> toresma (1994) 80-iani wlebis kostarikaSi SeniSnes neokonsrevatiuli<br />

tendenciebi, rac aisaxa saswavlo programaSi, saxelmZRvaneloebSi <strong>da</strong><br />

swavlebis meTodebSi, iseve, rogorc Sromis saerTaSoriso <strong>da</strong>nawilebisa <strong>da</strong><br />

bazris dinamikis kuTxiT. kostarikeli politikosebi Seecadnen sajarod<br />

gaekicxaT maswavleblebi “m<strong>da</strong>re xarisxis” swavlebisaTvis <strong>da</strong> am gziT<br />

ga<strong>da</strong>eWraT iseTi problemebi, rogoricaa moswavleTa kontigentis Semcireba,<br />

moswavleTa gacxrilvis maRali maCvenebeli <strong>da</strong> maswavlebelTa samuSaoTi<br />

kmayofilebis <strong>da</strong>bali done (qernoi <strong>da</strong> toresi, 1994). maswavleblebis<br />

<strong>da</strong><strong>da</strong>naSauleba ganapirobeb<strong>da</strong> imas, rom maswavlebelTa organizaciebi ver<br />

moipovebdnen mxar<strong>da</strong>Weras maRali xelfasebis moTxovnis TvalsazrisiT <strong>da</strong>,<br />

gar<strong>da</strong> amisa, maTi <strong>da</strong><strong>da</strong>naSauleba ganaTlebis xarisxis gaumjobesebis<br />

alternatiuli saSualebebis (romlebic ar aniWeben centralur adgils<br />

maswavlebels) legitimaciis saqmes waadgebo<strong>da</strong>. swored aseTi politikis<br />

qomagebad gvevlinebo<strong>da</strong> reiganisa <strong>da</strong> buSis administraciebi amerikis<br />

SeerTebul StatebSi.<br />

amgvarad, akritikeb<strong>da</strong> ra maswavleblebsa <strong>da</strong> zoga<strong>da</strong>d skolebis<br />

TanamSromlebs, kostarikis axalma administraciam, mas Semdeg, rac 1986<br />

wels saTaveSi Caudga qveyanas, wamoiwyo saganmanaTleblo modernizaciis<br />

programa. programa ganaTlebis tradiciuli principebis aRorZinebas<br />

iTvaliswineb<strong>da</strong>). reforma saganmanaTleblo warmoebis “efeqtianobis”<br />

69


gazr<strong>da</strong>s emsaxurebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> sam konkretul proeqts moicav<strong>da</strong>: pirveli<br />

proeqti gulisxmob<strong>da</strong> klasebis aRWurvas mikrokompiuterebiT <strong>da</strong><br />

kompiuterTan muSaobis unar-Cvevebis gamomuSavebas; meore proeqti<br />

iTvaliswineb<strong>da</strong> erovnuli sagamocdo sistemis Seqmnas pirveli, meore <strong>da</strong><br />

mesame safexuris moswavleebisaTvis amaSi Sedio<strong>da</strong> testirebebi<br />

matematikaSi, espanurSi, sabunebsmetyvelo sagnebSi, socialur<br />

mecnierebebSi, inglisurSi, aseve, iTvaliswineb<strong>da</strong> saSualo skolebis<br />

<strong>da</strong>mamTavrebeli safexuris moswavleTa testirebas, romelic Tavis mxriv,<br />

diplomis misaRebad saWiroeb<strong>da</strong> gamsvleli qulebis <strong>da</strong>grovebas yvela<br />

saganSi, ucxo enis, werisa <strong>da</strong> marTlweris, gramatikisa <strong>da</strong> literaturis,<br />

sabunebismetyvelo sagnebis, maTematikis <strong>da</strong> socialuri mecnierebaTa<br />

sagnebis CaTvliT; mesame proeqti miznad gansakuTrebuli niWiT<br />

<strong>da</strong>jildoebuli bavSvebisaTvis kostarikis samecniero kolejebis gaxsnas<br />

isaxav<strong>da</strong>. es xels Seuwyob<strong>da</strong> qveynis saerTaSoriso konkurentunarianobis<br />

zr<strong>da</strong>s mecnierebisa <strong>da</strong> teqnologiis winsvlis xarjze.<br />

gar<strong>da</strong> aRniSnulisa, maswavleblebisa <strong>da</strong> moswavleebis mimarT <strong>da</strong>wes<strong>da</strong><br />

garkveuli kontroli, romelic iseT RonisZiebebs moicav<strong>da</strong>, rogoric iyo<br />

saswavlo masalis minimaluri odenobis gansazRvra, yvela saxis<br />

moswavleebisaTvis marTlweris savaldebulo sagnad SemoReba, moswavleTa<br />

uniformebi yvela saxis sajaro skolis moswavleebisaTvis, gakveTilis<br />

yoveldRiuri gegmis werilobiTi formiT warmodgenis valdebuleba,<br />

sasemestro gamocdebis <strong>da</strong> gamokiTxvebis raodenobis gazr<strong>da</strong> <strong>da</strong> saswavlo<br />

wlis gaxangrZliveba. saganmanaTleblo administraciis racionalizaciaze<br />

aqcentis gakeTeba; Se<strong>da</strong>rebiT efeqturi buRaltruli angariSgebis sistema,<br />

administraciuli sistema, monacemTa baza <strong>da</strong> skolis reestri, aseve,<br />

regionebis mixedviT funqciuri decentralizacia – yovelive mTliani<br />

paketis Semadgenel nawili iyo imis miuxe<strong>da</strong>vad, rom kostarika didi<br />

qveynebis kategorias ar miekuTvnebo<strong>da</strong>.<br />

braziliaSi, im moZraobebis farglebSi, romlebic<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s qomagebis mier warmoqmnil saSiSroebaze,<br />

neokonservatiuli reaqciis analogiuria, neoliberalurma mTavrobebma<br />

saxelmwifo <strong>da</strong> adgilobriv doneze ”xarisxis kontrolis” saganmanaTleblo<br />

politikas Seuwyves xeli. es marTvis efeqturobis <strong>da</strong> angariSgebis Crdilo<br />

amerikul <strong>da</strong> iaponur modelebs efuZnebo<strong>da</strong>. aRniSnul moZraobebs<br />

winaaRmdegoba memarcxeneebis mxri<strong>da</strong>n Sexv<strong>da</strong>. isini wina planze<br />

‘”sazogadoebaSi popularuli saskolo ganaTlebis” cnebas wamosweven <strong>da</strong><br />

materialurad gaWirvebuli fenebis specifikuri kulturuli gamocdilebis<br />

Seswavlas cdiloben. imave brazialiaSi, neokonservatorebi amtkicebdnen,<br />

rom maswavlebelTa arasakmarisi teqnikuri codna <strong>da</strong> administratorebis<br />

70


araefeqturoba skolebis warumateblobis ZiriTadi mizezi iyo (o’kadizi,<br />

uongi, <strong>da</strong> toresi, 1998).<br />

maTi SemoTavazebebis siZlieris miuxe<strong>da</strong>vad, mowinave industriul<br />

qveynebSi, neokonservatorebisaTvis misaRebi moqalaqeobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli<br />

ufleba-movaleobebis cneba aRmoCn<strong>da</strong>, rac arsebiTia sayovelTao<br />

keTildReobis saxelmwifos modelisaTvis. amdenad, neokonservatorebs<br />

ar SeuZliaT martivad Tqvan uari keTildReobaze. . . . yovlismomcveli<br />

modeli gulisxmobs imas, rom ZalaSi rCeba struqturuli valdebulebebi. . .<br />

rogorc Cans, neokonservatorebis metad Zlieri argumentis miuxe<strong>da</strong>vad,<br />

socialuri <strong>da</strong> ekonomikuri sicocxlisunarianoba nawilobriv<br />

<strong>da</strong>mokidebulia imaze, Tu rogor ga<strong>da</strong>wydeba individualur<br />

<strong>da</strong>moukideblobasa <strong>da</strong> sazogadoebriv valdebulebebs Soris saTanado<br />

urTierTobis <strong>da</strong>myarebis klasikuri politikuri problema. (kulpiti, 1992:192-<br />

194)<br />

marTalia neokonservatiuli saxelmwifo sakmaod Zlieria Tavisi<br />

kulturis kritikiT, magram, amave dros, misi sakvanZo ekonomikuri <strong>da</strong><br />

socialuri wina<strong>da</strong>debebis didi nawili xelaxla warmoCndeba neoliberalur<br />

pragmatul modelebSi.<br />

neoliberaluri saxelmwifo <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>: avtonomiis sakiTxi<br />

saxelmwifos avtonomiis ubralod arsebobac ki seriozul problemebs<br />

uqmnis liberalur-demokratiul Teorias.<br />

------atilio boroni, “Estadolatria y teorias ‘estadocentricas’”<br />

maSin, rodesac neokonservatorebi cdiloben ga<strong>da</strong>Wran individualuri<br />

<strong>da</strong>moukideblobisa <strong>da</strong> sazogadoebrivi valdebulebebis xelSewyobis<br />

problema, neoliberaluri politikuri ekonomia Tavis TavSi gulisxmobs<br />

winaaRmdegobas individualisturad gagebul preferenciebsa <strong>da</strong><br />

racionalur socialur arCevans Soris (makintairi, 1988). (MacIntyre, 1988) es<br />

winaaRmdegoba kargad warmoadgines uiliamsma <strong>da</strong> riutenma (1993)<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom bazrebi individualuri preferenciebis gaerTianebas<br />

sazogadoebrivi dovlaTis yoveli konkretuli cnebis mimarT skeptikuri<br />

<strong>da</strong>mokidebulebis gamovlenis gziT axdenen, demokratiuli politikuri<br />

agregaciis msgavsad, isini funqcias efeqturad mxolod maSin asruleben,<br />

roca individebis preferenciebis marTvaSi (klasifikaciaSi), arsebiTi<br />

71


mniSvnelobis konvergencia iCens Tavs _ isini ar agvareben fun<strong>da</strong>mentur<br />

konfliqts, aramed qceviTi normebis stabilur struqturas eyrdnobian,<br />

rasac Camoyalibebuli (Semdgari) saxelmwifo uWers mxars. (82)<br />

uiliamsi <strong>da</strong> riuteni (1993:82) iyeneben erous paradoqss imisaTvis, rom<br />

gadmogvcen am problemis mniSvnelobis sruli <strong>da</strong>tvirTva. Tuki individebis<br />

adgili kapitalisturi ekonomikis pirobebSi gansazRvrulia mxolod<br />

rogorc preferenciebis marTvis subieqti, maSin saeWvo xdeba liberaluri<br />

idea saxelmwifos Sesaxeb, rogorc im sivrcis Sesaxeb, romelSic<br />

SeTanxmebebis miRweva <strong>da</strong>moukidebeli preferenciebis mqone individebs<br />

Soris xdeba, anu, sxva sityvebiT rom vTqvaT, ratom un<strong>da</strong> <strong>da</strong>eqvemdebaron<br />

individebi nebismier <strong>da</strong>dgenil wess, romelsac bevrad <strong>da</strong>bali pozicia<br />

ukavia saxelmwifos mier <strong>da</strong>dgenil wesebTan Se<strong>da</strong>rebiT? metic, ratom un<strong>da</strong><br />

vaRiaroT mosazreba, rom arsebobs socialuri saWiroebebi, romlebic un<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>kmayofildes?<br />

sayovelTao keTildReobis saxelmwifos pasuxi am SekiTxvebze sakmaod<br />

martivia. socialuri areulobebis xangrZlivi periodis ganvlis kvalobaze,<br />

socialur keTildReobaze orientirebuli politikuri kursi erTgvari<br />

<strong>da</strong>Tmoba iyo muSaTa klasisTvis, fordizmis xanaSi ufro prognozirebadi<br />

ekonomikuri rezultatis miRebis sanacvlod (mag., gaficvebisa <strong>da</strong> amboxebis<br />

prevencia). “socialur mSvidobas” <strong>da</strong> saxelmwifo investiciebis<br />

ganxorcielebas samuSao adgilebis Seqmnaze mimarTul strategiebSi,<br />

mTeli mosaxleobisaTvis keTildReoba un<strong>da</strong> moetana. ufro<br />

<strong>da</strong>kmayofilebuli <strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiT ganaTlebuli muSaTa klasi ufro<br />

produqtiuli gaxdebo<strong>da</strong>. Sedegad, aseT a<strong>da</strong>minebs, maT erTobebs <strong>da</strong><br />

mTlianad sazogadoebas, keTildReobis misaRwevad meti SesaZlebloba<br />

gauCndebo<strong>da</strong>. faqtobrivad, socialuri <strong>da</strong>naxarjebi klasobrivi konfliqtis<br />

winaaRmdeg garantias warmoadgen<strong>da</strong>. marTlac, izrdebo<strong>da</strong> ra imis saWiroeba,<br />

rom individi aRmoCeniliyo yvelaze didi sazogadoebrivi dovlaTis cnebis<br />

pirispir, liberaluri saxelmwifo icav<strong>da</strong> Tavis arCeul, keTildReobaze<br />

orientirebul politikas, ramdena<strong>da</strong>c cdilob<strong>da</strong> <strong>da</strong>emkvidrebina<br />

soli<strong>da</strong>roba <strong>da</strong> erToba ZiriTadi sazogadoebrivi sikeTis <strong>da</strong> momsaxurebis<br />

uzrunvelyofiT.<br />

Aarsebobs Tu ara raime kavSiri neokonservatiul <strong>da</strong> neoliberalur<br />

saxelmwifoebs Soris? maikl efli amtkicebs, rom orive maTgani erTi <strong>da</strong><br />

imave memarjvene moZraobis sxva<strong>da</strong>xxva frTas warmoadgens. ganvavrcob ra<br />

eflis mtkicebulebas <strong>da</strong> viyeneb ra msoflio sistemis midgomas<br />

uolerSteinis naSromze <strong>da</strong>yrdnobiT, mimaCnia, rom metropoliur,<br />

naxevradperiferiul <strong>da</strong> periferiul (meorexarisxovan) qveynebs Soris<br />

gansxvaveba mniSvnelovan rols asrulebs saxelmwifos bunebis<br />

72


gansazRvraSi. 24 neokonservatiuli politikuri ekonomiis warmoSoba<br />

garkveuli zomis reaqcia iyo sayovelTao keTildReobis saxelmwifoebze<br />

metropoliur saxelmwifo formaciebSi. aseTi saxelmwifo formaciebis<br />

didi nawili aRwerilia rogorc mowinave industriuli sazogadoebebi an<br />

rogorc gviani kapitalizmi. marTlac, neokonservatorebis gamocdilebis<br />

udidesi nawili ukavSirdeba im saxelmwifoebs, romlebic istoriulad ar<br />

yofilan kolonizaciis msxverpli. 25 metic, es saxelmwifoebi, mciredi<br />

gamonaklisebis gar<strong>da</strong>, Tavad iyvnen kolonizatorebi. maT garkveuli<br />

sargebloba naxes kolonialuri saxelmwifoebi<strong>da</strong>n an Tavad gaxdnen aseTi<br />

saxelmwifoebi, hqon<strong>da</strong>T ra <strong>da</strong>pyrobili msoflios is regionebi, romlebic<br />

mogvianebiT mesame msofliod iqna wodebuli. 26 kulturis pozicii<strong>da</strong>n Tu<br />

vimsjelebT, konservatizmis tradicia, an ufro zoga<strong>da</strong>d is sazogadoebrivi<br />

Zalebi, romlebic evropaSi, kana<strong>da</strong>Si, amerikaSi, avstraliasa <strong>da</strong> axal<br />

zelandiaSi (anu CrdiloeTis qveynebSi) memarjveneobasTanaa asocirebuli,<br />

sakmaod gansxvavdeba memerjveneebis politikuri gamocdilebisagan mesame<br />

msoflios qveynebSi (anu samxreTis qveynebSi). samxreTis qveynebma miiRes<br />

iseTi politikuri gamocdileba, rogoricaa avtoritaruli mTavrobebi,<br />

samxedro diqtaturebi, an avtoritaruli populizmi, rac mWidrod iyo<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli memarjvene mimdinareobasTan. Tu ar CavTvliT faSizms <strong>da</strong><br />

avtoritaruli korporatizmis mimdevarTa saqmianobas, memarjvene moZraobam<br />

metropoliur saxelmwifoebSi (miuxe<strong>da</strong>vad aRmasrulebeli xelisuflebis<br />

mzardi gavlenisa neokonservatiul saxelmwifoebSi) liberalizmTan,<br />

parlamentarizmis CarCoebSi, garkveul SeTanxmebas miaRwia. samagierod, ase<br />

ar mox<strong>da</strong> mesame msoflios qveynebSi, sa<strong>da</strong>c parlamentarizmi TavisTavad,<br />

Zlieri aRmasrulebeli xelisuflebis <strong>da</strong> Zlieri liderebis gamo, xSirad<br />

gvevlineba rogorc nominaluri <strong>da</strong> ara rogorc realurad arsebuli<br />

politikuri praqtika.<br />

saerTo jamSi, gansxvaveba, romelic arsebobs istoriul tradiciebSi,<br />

socialur <strong>da</strong> ekonomikur SesaZleblobebSi <strong>da</strong> politikur kulturaSi,<br />

gavlenas axdens demokratiis Teoriasa <strong>da</strong> praqtikaze. myari (<strong>da</strong> ara<br />

efemeruli) liberalur demokratiuli tradiciis ararseboba samxreTis<br />

bevr qveyanaSi, sayovelTao keTildReobis saxelmwifos eqstensiuri<br />

gamocdilebis nakleboba <strong>da</strong> korporatizmisa <strong>da</strong> populizmis mtkice<br />

poziciebi, yovelive es ganapirobebs mniSvnelovan gansxvavebas CrdiloeTis<br />

memarjvene partniori qveynebis konfiguraciaSi. aseTi gansxvavebebi aseve<br />

SeimCneva amerikis SeerTebul StatebSi araoligarqiuli warsulis mqone<br />

memarjveneTa moZraobas <strong>da</strong> im memarjveneebs Soris, romlebic garkveulad<br />

arian <strong>da</strong>kavSirebuli feo<strong>da</strong>lizmisa <strong>da</strong> Tava<strong>da</strong>znaurobis gamocdilebasTan<br />

evropis qveynebSi.<br />

73


neoliberalebi, romlebic efuZnebian liberalizmis tradiciebs, <strong>da</strong><br />

amave dros, eWvis TvaliT uyureben demokratiis Teorias, SeuerTdnen<br />

neokonservatorebis kritikas sayovelTao keTildReobis saxelmwifos<br />

misamarTiT. am kritikis sakvanZo komponentia mosazreba, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c<br />

saxelmwifos fiskaluri krizisi saxelmwifos ga<strong>da</strong>tvirTulobis Sedegia,<br />

anu, “problemebiT ga<strong>da</strong>tvirTuli” saxelmwifo, cdilobs ra moqalaqeTa<br />

mzardi moTxovnebis <strong>da</strong>kmayofilebas, erTmaneTisgan aSorebs mzard<br />

fiskalur xarjebsa <strong>da</strong> klebad fiskalur Semosavlebs. am winaaRmdegobebs<br />

<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>saxadis ga<strong>da</strong>mxdelTa ukmayofilebas, rac Tavis mxriv gamowveulia<br />

gazrdili ga<strong>da</strong>saxadebis ga<strong>da</strong>xdis aucileblobiT garkveul uflebaTa<br />

mosapoveblad, Sedegad demokratiebis umarTvadoba mohyveba. umarTvadoba<br />

momdinareobs sayovelTao keTildReobis saxelmwifoSi demokratiuli<br />

reformebis institucionalizebuli regulirebi<strong>da</strong>n, ris magaliTsac<br />

warmoadgens saxelmwifo subsidiebis <strong>da</strong> <strong>da</strong>xmarebebis <strong>da</strong>weseba, romlebic<br />

faqtobrivad stimuls arTmeven mosamsaxureebs <strong>da</strong> amcireben mogebas<br />

korporaciebis <strong>da</strong> individebis mier ga<strong>da</strong>saxdeli begaris zrdis gamo.<br />

rCeba iseTi STabeWdileba, rom neoliberalizmis <strong>da</strong> neoliberaluri<br />

saxelmwifos cnebebi “eqsportirebulia” centri<strong>da</strong>n periferiaSi <strong>da</strong><br />

naxevradperiferiaSi. 27 eWvs ar iwvevs, rom centralur qveynebSi<br />

konsolidirebulia neoliberaluri ideologia <strong>da</strong> qronika. metropoliuri<br />

sazogadoebebis liberaluri warsulis Tanmdevi Sedegebis, Tavad<br />

politikur partiebSi mimdinare konkretuli diskusiebis (mag. amerikis<br />

SeerTebul StatebSi mimdinare diskusia respublikur partiaSi axali<br />

memarjveneebis rolis Sesaxeb) <strong>da</strong> globalizaciis mimarT,<br />

neokonservatiuli ekonomikis zegavlenis gamo, neoliberalizmis cneba<br />

centralur qveynebSi gvevlineba rogorc TiTqmis urTierTCanacvlebadi<br />

neokonservatizmis cnebasTan politikur ekonomiaSi. aRniSnuli ar<br />

vrceldeba kulturul, socialur an zneobriv preferenciebze.<br />

ra gansxvavebaa ganaTlebis politikuri sociologiis TvalsazrisiT<br />

neokonservatizmsa <strong>da</strong> neoliberalizms Soris? neokonservatiuli<br />

saxelmwifo, garkveuli gagebiT, mkveTri ukureaqciaa keTildReobis<br />

saxelmwifos e.w. siWarbeze <strong>da</strong> mis fiskalur krizisze. neokonservatiuli<br />

saxelmwifos modeli reiganisa <strong>da</strong> buSis mmarTvelobis dros, miznad<br />

isaxav<strong>da</strong> amerikis SeerTebuli StatebisaTvis hegemoni saxelmwifos<br />

poziciis <strong>da</strong>mkvidrebas, swrafad cvalebadi saerTaSoriso sistemis<br />

konteqstSi. aRniSnuli administraciebi germaniis <strong>da</strong> iaponiis mxri<strong>da</strong>n<br />

mzardi ekonomikuri konkurenciis pirobebSi aRmoCndnen. maT, aseve, hqon<strong>da</strong>T<br />

sabWoTa kavSiris samxedro Zlierebis moWarbebuli SiSi. <strong>ganaTleba</strong><br />

asocirebuli iyo nacionalur usafrTxoebasTan <strong>da</strong> ekonomikur<br />

konkurenciasTan msoflio sistemaSi. saganmanaTleblo reformis<br />

74


neokonservatiuli xedva asaxavs imis mcdelobas, rom moxdes amerikeli<br />

bavSvebisa <strong>da</strong> axalgazrdobis socializacia Zalauflebis <strong>da</strong> dominirebis<br />

moxveWis mizniT MmTels msoflioSi. es aris proeqti, romelic<br />

distancirebas axdens iseTi singularuli ideisagan, rogoricaa <strong>ganaTleba</strong><br />

demokratiisaTvis, rasac Tav<strong>da</strong>pirvelad icav<strong>da</strong> liberalizmi <strong>da</strong> misi<br />

pe<strong>da</strong>gogiuri partniori – progresivizmi. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, aqcenti<br />

keTdeba ganaTlebis xarisxze, srulyofilebaze <strong>da</strong>, gansakuTrebiT,<br />

skolebSi mecnierebisa <strong>da</strong> teqnologiis mxar<strong>da</strong>Weraze. neokonservatizmis<br />

konteqstSi mTavari moTamaSeebi arian: “biznesis mrgvali magi<strong>da</strong>”, zogierTi<br />

kerZo fondi, saxelmwifo mmarTvelebi, <strong>da</strong> profesiuli asociaciebi,<br />

romlebic miznad isaxaven sxva<strong>da</strong>sxva disciplinebis swavlebis<br />

stan<strong>da</strong>rtebis SemuSavebas.<br />

neoliberalizmi gvTavazobs analogiur receptebs, Tumca am mxriv<br />

arsebobs garkveuli gansxvavebac. neoliberalizmis politika, im<br />

SemTxvevaSi, rodesac xdeba misi ga<strong>da</strong>tana periferiul qveynebSi, ayalibebs<br />

garkveul rekomen<strong>da</strong>ciebs im mdgomareobis TvalsazrisiT, romelic ukaviaT<br />

samxreTis qveynebs saerTaSoriso konteqstSi <strong>da</strong> gansakuTrebiT Sromis<br />

<strong>da</strong>nawilebaSi. neoliberalizmi cdilobs ga<strong>da</strong>abaros saganmanaTleblo<br />

momsaxurebis xarjebi Tavad klientebis wres, risTvisac iyenebs iseT<br />

RonisZiebebs, rogoricaa ga<strong>da</strong>saxadebis <strong>da</strong>weseba momxmarebelTaTvis, kerZo<br />

seqtoris monawileobis gazr<strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>Si (anu privatizeba) <strong>da</strong><br />

saganmanaTleblo momsaxurebis decentralizaciis xelSewyoba, rac, Tavis<br />

mxriv, federalur, adgilobriv <strong>da</strong> municipalur mmarTvelobebs Soris<br />

Zalauflebisa <strong>da</strong> saganmanaTleblo urTierTobebis xelaxla gansazRvris<br />

saSualebaa. yovelive es stan<strong>da</strong>rtuli politikis gansaxorcielebeli<br />

miTiTebebia <strong>da</strong> arsebiTad emTxveva neokonservatiul midgomas.<br />

arsebobs Tu ara im analizis alternativa, romelsac<br />

neokonservatorebi <strong>da</strong> neoliberalebi ganaTlebis sferos ganviTarebaSi<br />

saxelmwifos rolis gasaanalizeblad gvTavazoben? neomarqsistuli<br />

analizi gansxvavdeba neoliberalizmisa <strong>da</strong> neokonservatizmis Teoriuli<br />

Sefasebebisgan. neomarqsistuli Teoriebi akeTeben saxelmwifosa <strong>da</strong><br />

ganaTlebis urTierTqmedebis analizs istoriul konteqstSi, riTac<br />

cdiloben aCvenon winaaRmdegobrivi dinamika ekonomikur <strong>da</strong> politikur<br />

struqturebsa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianur faqtors Soris. saskolo ganaTlebis<br />

TvalsazrisiT, neomarqsizmi centralur adgils uTmobs faqtebis<br />

oficialuri aRiarebis, rogorc saxelmwifo praqtikis rols <strong>da</strong> axdens<br />

rasobrivi, klasobrivi <strong>da</strong> genderuli kuTvnilebis, rogorc <strong>da</strong>moukidebeli,<br />

magram interaqtiuri dinamikis paralelistur analizs. 28<br />

75


paralelisturi Teoriebi <strong>da</strong> codna saxelmwifos Sesaxeb: nekonservatizmis<br />

<strong>da</strong> neoliberalizmis kritika<br />

raime konkretuli imitom aris konkretuli, rom is warmoadgens<br />

mravalmxrivi gansazRvrebis sinTezs, aqe<strong>da</strong>n momdinareobs erTianoba<br />

mravalferovnebaSi.<br />

----karl marqsi, Grundrisse<br />

neo-marqsistuli Teoriebis mixedviT saxelmwifo mWidrod aris<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli iseT cnebebTan, rogoricaa Zalaufleba <strong>da</strong> misi <strong>da</strong>nawileba<br />

sazogadoebaSi. rogorc am saukunis marqsistuli politikuri mecnierebis<br />

erT-erTma yvelaze cnobilma mimdevarma ralf milibendma (1969) aRniSna:<br />

saxelmwifo Teoria warmoadgens sazogadoebis Teorias <strong>da</strong>, aseve,<br />

Zalauflebis <strong>da</strong>nawilebis Teorias am sazogadoebaSi. magram, <strong>da</strong>savluri<br />

“politikis aRsazrdelebis” umetesoba, ganixilavs ra sakiTxs sakuTari<br />

pozicii<strong>da</strong>n, midrekilia saqme <strong>da</strong>iwyos im rwmeniT, rom Zalaufleba<br />

<strong>da</strong>savlur sazogadoebebSi konkurentulia, fragmentuli <strong>da</strong> difuzuri:<br />

TiToeul individs uSualod Tu organizebuli jgufebis meSveobiT,<br />

garkveuli Zalaufleba aqvs, magram, arcerT maTgans ara aqvs an ar SeuZlia<br />

hqondes mniSvnelovnad didi Zalufleba. am sazogadoebebSi, moqalaqeebi<br />

sargebloben sayovelTao saamomrCevlo uflebiT, Tavisufali <strong>da</strong><br />

regularuli arCevnebiT, maT aqvT warmomadgenlobiTi institutebi, efeqturi<br />

moqalaqeobrivi uflebebi, maT Soris Tavisufali sityvis, gaerTianebebis <strong>da</strong><br />

opoziciuri moqmedebis ufleba; individebic <strong>da</strong> maTi <strong>da</strong>jgufebebic<br />

sargebloben aRniSnuli uflebebiT, rac <strong>da</strong>culia kanonmdeblobiT,<br />

<strong>da</strong>moukidebeli sasamarTlo sistemiT <strong>da</strong> politikuri kulturis<br />

TavisuflebiT. (2)<br />

maikl efli (1993 a) yuradRebas amaxvilebs im sirTuleebze, rasac<br />

awydeba klasikuri marqsizmi klasobrivi, rasobrivi <strong>da</strong> genderuli<br />

sakiTxebis ganmartebisas (163-182; ixileT agreTve toresi, 1998). aseT<br />

mdgomareobas makarti <strong>da</strong> efli (1988) gansazRvraven rogorc “arasinqronul<br />

paralelizms”. efli (1986 a) Tvlis rom:<br />

aq saukeTeso magaliTi is kritikaa, romelsac feministi avtorebi<br />

tradiciuli marqsistuli interpretaciebis winaaRmdeg mimarTavdnen. maTi<br />

bevri argumenti gamanadgureblad moqmedebs orTodoqsul mtkicebulebebze, .<br />

. . es efeqti imdenad moqmedebs, rom memarcxene poziciebze mdgari a<strong>da</strong>mianebi<br />

miiCneven, rom Cveni sazogadoebrivi formaciis gaazrebis nebismieri iseTi<br />

mcdeloba, romelic ar axdens klasobrivi <strong>da</strong> genderuli sakiTxis analizis<br />

aramartivi gziT gaerTianebas, saukeTeso SemTxvevaSi mxolod<br />

76


naxevradTeoriaa. . . .. igive iTqmis, raRa Tqma un<strong>da</strong>, rasobriv sakiTxzec.<br />

aRiarebuli, orTodoqsul marqsistuli tradiciis mTavari aspeqtebis<br />

uaryofa <strong>da</strong> sqesisa <strong>da</strong> rasis WeSmaritad rTuli bunebis mimarT<br />

sensitiurobis warmoqmna naTelhyofs kritikuli analizis tradiciis<br />

sicocxlisunarianobas <strong>da</strong> mudmiv ganviTarebas <strong>da</strong> ara mis sisustes. es<br />

tradicia cdilobs Riad <strong>da</strong> patiosnad gaumklavdes cxovrebis sirTuleebs<br />

Tanamedrove droSi arsebuli dominirebisa <strong>da</strong> eqsluataciis pirobebSi. (320-<br />

321)<br />

arasinqronuli paralelisturi Teoriebis mTavari problema ar aris<br />

klasis mniSvnelobis meore planze ga<strong>da</strong>tana ganaTlebis politikur<br />

sociologiaSi, Tumca, amave dros, socialuri <strong>da</strong> kulturuli<br />

reproducirebis TeoriebSi isini klasis esencializaciisgan Tavis aridebas<br />

cdiloben. efli (1992), ganixilavs ra beisil bernSteinis naSroms,<br />

amtkicebs, rom klasi TavisTavad xdeba sul ufro genderuli <strong>da</strong> rasobrivi.<br />

amdenad<br />

Cven ver movaxdenT rasisa <strong>da</strong> sqesis, rogorc kulturis nebismieri saxis<br />

analizis arsebiTi kategoriebis marginalizacias. Tu marTlac arsebobs<br />

sabazo kulturuli formebi <strong>da</strong> orientaciebi, romlebic specifikurad<br />

genderuli <strong>da</strong> rasobrivia, aseve, sakuTari, garkveulwilad <strong>da</strong>moukidebeli<br />

istoria aqvT, maSin Cven gvesaWiroeba patriarqaluri <strong>da</strong> rasobrivi formebis<br />

Teoriebis integrireba Cveni mcdelobis ZiriTad arsSi, romlis mizani imis<br />

gagebaa, Tu ra ganicdis cvlilebas <strong>da</strong> reproduqcias. yovel SemTxvevaSi,<br />

aucilebeli iqneba iseTi Teoriis arseboba, romelic gaiTvaliswinebs aseTi<br />

dinamikis farglebSi <strong>da</strong> TviT am dinamikebs Soris arsebul winaaRmdegobebs.<br />

raRa Tqma un<strong>da</strong> es aris erT-erTi im mraval sferoTagani, sa<strong>da</strong>c erTmaneTs<br />

kveTs neogramskiseuli analizi <strong>da</strong> zogierTi post-struqturalisturi<br />

pozicia, romelic Segnebulad ar iqna depolitizebuli. (143)<br />

aseT Teoriul gar<strong>da</strong>saxvaSi sadRaa, an raSi mdgomareobs saxelmwifos<br />

roli kulturuli reproduqciisa <strong>da</strong> ganaTlebis kuTxiT? upirveles<br />

yovlisa, saxelmwifo aris adgili, sa<strong>da</strong>c mudmivad xdeba klasobriv<br />

uTanxmoebebze <strong>da</strong> genderul, rasobriv <strong>da</strong> eTnikur moZraobebze <strong>da</strong>fuZnebuli<br />

rTuli konfliqtebi. efli (1992:141; ixileT agreTve efli, 1989) miiCnevs, rom<br />

imdenad ramdena<strong>da</strong>c saxelmwifo ideologiuri brZolis asparezia,<br />

“saxelmwifoSi gamarjvebis mosapoveblad, aucilebelia gaimarjvo<br />

samoqalaqo sazogadoebaSi” <strong>da</strong>, rom neokonservatorebis jansaRi azris<br />

politika axali konsensusis anareklia. man es axali konsensuss<br />

“avtoritaruli populizmi” uwo<strong>da</strong>, romelic axali sazogadoebrivi<br />

Tanxmobis Senebas cdilobs (efli 1993b:21).<br />

77


efli (1992) aRniSnavs, rom berSteins Tavisi wvlili Seaqvs bazarze<br />

orientirebuli xiluli pe<strong>da</strong>gogikis Cveneul aRqmaSi,<br />

sa<strong>da</strong>c saganmanTleblo politika skolis arCeviTobis (Tavisufali arCevanis)<br />

programebzea koncentrirebuli. igi savsebiT sworad miiCnevs, rom es aris<br />

mxolod “Txeli safarveli” skolebis, moswavleebis <strong>da</strong> saswavlo programis<br />

restratifikaciisaTvis . . .restratifikaciis problema, aseve, miuTiTebs im<br />

umniSvnelovanes rolze, romelsac saxelmwifo asrulebs, rogorc bazarze<br />

orientirebuli programebis sponsori <strong>da</strong> rogorc klasobrivi konfliqtis<br />

arena. (142)<br />

ukeTesi saxelmZRvaneloebi <strong>da</strong> Mmaswavlebelze ar <strong>da</strong>yrdnobili<br />

saswavlo programa iTvleba aucilebel pirobad imisaTvis, rom klasebSi<br />

aRdges wesrigi <strong>da</strong> SesaZlebeli gaxdes maRali xarisxis ganaTlebis miReba.<br />

efli (1992:36-37) miiCnevs, rom “saxelmwifos istoria, kapitalTan <strong>da</strong><br />

ZiriTa<strong>da</strong>d mamakacebisagan Semdgari konsultantebis <strong>da</strong> developerebis<br />

akademiur korpusTan SeTanxmebiT, praqtikul doneze, intervencias axdens<br />

ZiriTa<strong>da</strong>d qalebisagan Semdgari samuSao Zalis funqcionirebaSi.” eflis<br />

(1988 b:37) azriT, kurikulumis istoriis dinamikis Secnobis mizniT, “mavanma<br />

un<strong>da</strong> moaxdinos saxelmwifos analizis, saxelmwifo mosamsaxureTa Sromis<br />

procesSi momx<strong>da</strong>ri cvlilebebis <strong>da</strong> patriarqaluri politikis<br />

integrireba.” amisaTvis ki, saWiro xdeba dialeqtikuri midgomis gamoyeneba.<br />

privatizeba <strong>da</strong> bazarze orientirebuli strategiebi “gansakuTrebiT maSin,<br />

rodesac isini Camoyalibebulia saxelmwifos monawileobiT, im<br />

konfliqtebis, kompromisebisa <strong>da</strong> SeTanxmebebis Sedegia, romelsac adgili<br />

aqvs saxelmwifos sxva<strong>da</strong>sxva doneze, <strong>da</strong> aseve, saxelmwifosa <strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva<br />

sazogadoebriv moZraobebsa <strong>da</strong> Zalebs Soris farTo sazogadoebaSi.” (efli,<br />

1992:142; ixileT agreTve efli <strong>da</strong> uaisi, 1986).<br />

Cndeba imis saWiroeba, rom moxdes saxelmwifos ufro Rrma <strong>da</strong><br />

srulyofili analizi, “romelic sqesisa <strong>da</strong> rasis sakiTxis Seswavlis<br />

TvalsazrisiT, ekonomikasa <strong>da</strong> politikaSi Tanamedrove miRwevebs<br />

warmoaCens. es u<strong>da</strong>vod waadgeba amJamad mimdinare diskusias demokratiuli<br />

konfliqtebis centraluri adgilis Sesaxeb Tavad saxelmwifoSi” (efli,<br />

1988a:122; ixileT agreTve qernoi, 1984). aseTi kvleva SemogvTavazeb<strong>da</strong> im oTxi<br />

tendenciis yovlismomcvel analizs, romelic eflma (1993 b) konservatiul<br />

aRorZinebaSi aRmoaCina, <strong>da</strong> rasac, amerikis SeerTebul Statebsa <strong>da</strong><br />

britaneTSi hqon<strong>da</strong> adgili. es tendenciebia: privatizeba, centralizacia,<br />

profesionalizacia <strong>da</strong> diferencireba.<br />

cvlilebebi saxelmwifos formirebaSi ganapirobebs cvlilebebs<br />

hegemoniis warmoqmnaSi <strong>da</strong> yoveldRiurobis jansaR interpretirebaSi,<br />

78


gansakuTrebiT ki im politikur aliansebSi, romlebic akontroleben<br />

saxelmwifos – liberalizmi<strong>da</strong>n neokonservatizmamde <strong>da</strong><br />

neoliberalizmamde. saganmanaTleblo politikis gansazRvris saqmeSi<br />

saxelmwifos rolis Canacvleba bazris kanonzomierebiT gakritikebuli iqna<br />

rogorc neoliberaluri saxelmwifos klasobrivi (sazogadoebriv klasebze<br />

orientirebuli) strategia (boli, 1993; deili, 1989). analogiuri mosazreba<br />

gamoiTqva laTinur amerikaSi, saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n saxelmwifo<br />

<strong>ganaTleba</strong>Si ganxorcielebuli investirebis SewyvetasTan <strong>da</strong> im<br />

mosalodnel zegavlenasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, rasac iqonieb<strong>da</strong> es faqti<br />

moqalaqeebis, rogorc pe<strong>da</strong>gogiuri subieqtebis mowyobaze (puigrosi, 1990;<br />

toresi <strong>da</strong> puigrosi, 1997). Sromis procesSi momx<strong>da</strong>ri cvlilebebi sawarmoo<br />

saSualebebis cvlilebas ukavSirdeba, rac gansazRvrulia rogorc<br />

fordizmis tranformacia post-fordistul modelSi, rasac mohyveba<br />

Tanmxlebi Sedegebi samuSao Zalis kvalifikaciis amaRlebisa <strong>da</strong><br />

dekvalifikaciis procesis, aseve, saswavlo programaSi teqnikuri<br />

kontrolis logikuri sqemis TvalsazrisiT (efli, 1982 b).<br />

industriuli ganviTarebis I msoflio omis Semdgomi modeli<br />

iTvaliswineb<strong>da</strong> masobriv warmoebas, romelic gandevni<strong>da</strong> mecxramete<br />

saukunis xelosnobis sistemas. fordizmis, rogorc masobrivi warmoebis<br />

modelis ZiriTadi interesi stan<strong>da</strong>rtuli stabiluri masobrivi<br />

bazrebisaTvis saqonlis warmoeba iyo. fordizmi <strong>da</strong> teilorizmi<br />

warmoadgen<strong>da</strong> warmoebis sistemebs, romlebic kapital<strong>da</strong>bandebebze<br />

orientirebul industriul warmoebas, mecnierul menejments, <strong>da</strong>nadgarebis<br />

gamoyenebisa <strong>da</strong> produqtiulobis maCveneblebis zr<strong>da</strong>s emyarebo<strong>da</strong>. es<br />

miiRweo<strong>da</strong> Sromis mkacri kontroliT, qarxnebSi samuSao Zalis droSi<br />

ganawilebisa <strong>da</strong> kontrolis kuTxiT Catarebuli kvlevebis Sedegebis<br />

gamoyenebas; aseve, emyarebo<strong>da</strong> Sesasrulebeli samuSaos intensiur<br />

fragmentacias, rac, Tavis mxriv, samuSaos konceptualizaciis (warmosaxvis)<br />

<strong>da</strong> Sesrulebis cal-calke gamoyofiT xorcieldebo<strong>da</strong>; kidev, sawarmoo<br />

operaciebis <strong>da</strong>Cqarebas <strong>da</strong> saxelganTqmul fordis saamwyobo xazs,<br />

romelmac qarxanaSi Sromis teqnikuri <strong>da</strong>nawilebis reorganizeba moaxdina<br />

(breivermeni, 1974; klarke, 1990; gramski, 1980; manakor<strong>da</strong>, 1977).<br />

post-fordizmi xasiaTdeba moqnili specializaciiT <strong>da</strong> moqnili<br />

SromiT:<br />

maSin, rodesac masobrivi warmoebis paradigmis pirobebSi muSaobis procesi<br />

Sromis intensiuri <strong>da</strong>nawilebiT xasiaTdebo<strong>da</strong>, samuSaos konceptualizaciis<br />

<strong>da</strong> Sesrulebis erTmaneTisagan <strong>da</strong>calkevebiT, arakvalificiuri muSaxelis<br />

kvalificiuri kadrebiT SecvliT <strong>da</strong> specialuri <strong>da</strong>niSnulebis mqone<br />

manqana-<strong>da</strong>nadgarebis universaluri manqanebiT CanacvlebiT, specializaciis<br />

79


Ziebis procesi warmoebis ufro moqnil/elastiur organizebas iTxovs. es<br />

dizainerebsa <strong>da</strong> axali unar-CvevebiT SeiaraRebul xelosnebs Soris<br />

TanamSromlobas efuZneba <strong>da</strong>, Tavis mxriv, miznad universaluri manqana<strong>da</strong>nadgarebis<br />

gamoyenebiT, mravalferovani saqonlis warmoebas isaxavs.<br />

(tomani, 1990:30)<br />

maSin rodesac fordizmi <strong>da</strong> teilorizmi amerikis SeerTebul<br />

StatebSi industriuli ganviTarebis <strong>da</strong>maxasiaTebel atributs<br />

warmoadgen<strong>da</strong>, iaponiasa <strong>da</strong> germaniaSi Sromis marTvis modelebSi<br />

ganxorcielebuli cvlilebebis mTavari maxasiaTebeli moqnili<br />

specializacia iyo.<br />

samuSaos konceptualizaciis <strong>da</strong> Sesrulebis gamijvnaSi<br />

mizan<strong>da</strong>saxulad Seitanes gaugebroba iseTi cvlilebiT, rogoricaa gundur<br />

muSaobaze <strong>da</strong>mokidebuleba. aseT dros, winamZRolebi, romlebic samuSao<br />

gundis nawilad miiCnevian, menejmentisTvis <strong>da</strong>narCen muSaxels warmoadgenen.<br />

gar<strong>da</strong> amisa, adgili aqvs samuSao adgilebis eqstensiur rotacias, anu<br />

muSaxelze <strong>da</strong>kisrebuli funqciebis monacvleobas, rac uzrunvelyofs imas,<br />

rom mosamsaxureebi ukeT ecnobian TavianT samuSaos <strong>da</strong> amasTanave izrdeba<br />

maTi a<strong>da</strong>ptaciis unari (piori <strong>da</strong> sabeli, 1984). 60-iani wlebis <strong>da</strong>axloebiT<br />

Sua periodSi SemoiRes xarisxze orientirebuli jgufebi (Quality circles), rac<br />

miznad isaxav<strong>da</strong> samuSao Zalisa <strong>da</strong> menejmentis SeTanxmebuli muSaobis<br />

ideis stimulirebas, warmoebis sxva<strong>da</strong>sxva fazebis srulyofis<br />

uzrunvelsayofad. germaniaSi, sa<strong>da</strong>c qarxnis saamqroebSi ufro<br />

kvalificiuri muSebi arian <strong>da</strong>saqmebuli, saxezea aSkara mcdeloba imisa,<br />

rom moxdes lurjsayeloian mSromelebsa (muSebisa) <strong>da</strong> TeTrsayeloian<br />

mSromelebs (administraciis TanamSromlebs) Soris gavlebuli zRvris<br />

gauqmeba. grZelvadiani <strong>da</strong>saqmebis institucionalizaciis mTliani modeli<br />

efuZneba ara imdenad saxelSekrulebo SeTanxmebebs, romlebic miiRweva<br />

saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n ganxorcielebuli ze<strong>da</strong>mxedvelobis pirobebSi<br />

profkavSirebisa <strong>da</strong> kompaniebis menejmentis molaparakebebis Sedegad, aramed<br />

muSebis <strong>da</strong>mokidebulebas kompaniaze mudmivi <strong>da</strong>saqmebis, ojaxis<br />

keTildReobis <strong>da</strong> socialuri uzrunvelyofis TvalsazrisiT, ise rogorc<br />

es xdeba, magaliTad, iaponiaSi. Tumca, es modeli saWiroebs samuSaos<br />

rotaciasa <strong>da</strong> gundur muSaobas, rac Tavis mxriv, amaRlebs mSromelTa<br />

pasuxismgeblobis dones <strong>da</strong> maT produqtiulobas <strong>da</strong> Zalian xSirad,<br />

warmoebis gegmis Seusruleblobi<strong>da</strong>n gamomdinare, gauTvaliswineblad,<br />

zeganakveTuri muSaobis saWiroebas warmoSobs. ra Tqma un<strong>da</strong> arsebobs<br />

samuSaos “gamsxvilebis” (gafarToebis) <strong>da</strong> “a<strong>da</strong>ptirebulobis” sxva<br />

mimarTulebebic, maT Soris araregulirebuli SromiTi saqmianobis<br />

institucionalizacia araformaluri Tu formaluri Sromis bazrebis<br />

meSveobiT <strong>da</strong> sxva. xarisxis kontroli <strong>da</strong> “Tavisdrouli mowodebis”<br />

80


principze <strong>da</strong>fuZnebuli warmoeba, aseve, iaponuri modelis29 Taviseburebaa.<br />

TvalnaTeli<br />

politikuri ekonomiis specialistebi samuSao adgilebis<br />

mimarTulebiT ganxorcielebul am cvlilebebs ara mxolod xelfasebTan<br />

erTad mwarmoeblurobis zrdis mcdelobad afaseben, aramed, rac kidev<br />

ufro mniSvnelovania, samuSao Zalis disciplinirebas mcdelobad.<br />

neokonservatorebis midgomas, romelic miznad isaxavs skolebis eqspansiisa<br />

<strong>da</strong> maTi saqmianobis Sewyobas disciplinirebul samuSao ZalasTan, im<br />

Zalisxmevis saerTo procesis ganuyofel nawilad aRiqvamen, romelic<br />

miznad samuSao adgilebze <strong>da</strong> skolebze kontrolis ganxorcielebas isaxavs<br />

(qernoi <strong>da</strong> levini, 1985). aq keTdeba ramdenime <strong>da</strong>skvna maswavlebelTa<br />

treiningisa <strong>da</strong> kurikulumis reformirebis TvalsazrisiT. aSkaraa, rom<br />

midis ieriSi maswavleblis <strong>da</strong>moukideblobaze, rac “winaswarSefuTuli”<br />

kurikulumebis, saxelmZRvaneloebis, kompiuteruli <strong>da</strong> video<br />

teqnologiebis, rogorc maswavleblis individualur ostatobasTan<br />

Se<strong>da</strong>rebiT ufro prognozirebadi instrumentebis stimulirebiT<br />

xorcieldeba, miTumetes, rom es ostatoba saklaso oTaxSi, anu <strong>da</strong>xurul<br />

kars miRma vlindeba. meti kontrolis ganxorcielebazea mimarTuli iseTi<br />

mmarTvelobiTi meTodebis gamoyeneba, romlebic asocirebulia samuSao<br />

Zalis elastiurobasTan, xarisxis sruli kontrolis CaTvliT – aqe<strong>da</strong>n<br />

momdinareobs stan<strong>da</strong>rtul testirebaze gakeTebuli aqcenti. meore<br />

mimarTuleba klasebSi Tavisufali bazris, rogorc garigebebis adgilis<br />

uSualo Tan<strong>da</strong>swrebis efeqtis stimulirebaa pir<strong>da</strong>piri reklamirebisa <strong>da</strong><br />

korporaciebsa <strong>da</strong> skolebs Soris arsebuli kavSirebis meSveobiT (mag.,<br />

iseTi jgufebis Tan<strong>da</strong>swreba, rogoricaa “biznesis mrgvali magi<strong>da</strong>”,<br />

romelic zewolas axdens saganmanaTleblo reformebis ganxorcielebaze; an<br />

sajaro skolebSi “pirveli arxis” (saskolo televiziis programa)<br />

ganxorcielebas, romelic axdens komerciuli mesijebisa <strong>da</strong> saswavlo<br />

miTiTebebis Serwymas).<br />

maikl efli (1989) ganaTlebis <strong>da</strong>rgSi sxva<strong>da</strong>sxva saganmanaTleblo<br />

politikis kurss asaxelebs, romelic axla ikrebs Zalas amerikis<br />

SeerTebul StatebSi <strong>da</strong> romlebic sakmaod qmediTi aRmoCn<strong>da</strong> imisTvis, rom<br />

diskusia memarjveneebis saZovrebisken ganaTlebis sferoSi reformirebis<br />

gatarebisken miemarTa. magaliTad:<br />

(1) wina<strong>da</strong>debebi savauCero gegmebis <strong>da</strong> saga<strong>da</strong>saxado SeRavaTebis<br />

SemoRebis Sesaxeb, romelTa meSveobiT skolebi ufro <strong>da</strong>emsgavseba<br />

idealizebul Tavisufal sabazro ekonomikas; (2) saxelmwifo sakanonmdeblo<br />

organoSi <strong>da</strong> ganaTlebis saxelmwifo depatamentebSi moZraobis wamowyeba<br />

“stan<strong>da</strong>rtebis awevis”, maswavlebelTa <strong>da</strong> moswavleebis “kompetenciebis” <strong>da</strong><br />

81


saswavlo programiT gaTvaliswinebuli ZiriTadi miznebisa <strong>da</strong> sabazo<br />

codnis uflebamosilebis cnobis mimarTulebiT, rac xels Seuwyobs<br />

swavlebisa <strong>da</strong> saswavlo programis kontrolis kidev ufro met<br />

centralizebas saxelmwifo doneze; (3) ufro efeqturi Tav<strong>da</strong>sxmebis<br />

ganxorcieleba skolebis saswavlo gegmebze, ojaxisa <strong>da</strong> Tavisufali<br />

sawarmos mimarT maTi TiTqos<strong>da</strong> winaswarSeqmnili uaryofiTi ganwyobis, maTi<br />

“sekularuli humanizmis”, maT mier “<strong>da</strong>savluri tradiciis” ugulebelyofis<br />

<strong>da</strong> maTi arapatriotuli suliskveTebis gamo; (4) <strong>da</strong> mzardi zewola biznesisa<br />

<strong>da</strong> warmoebis saWiroebebis saganmanaTleblo sistemis mTavar miznebad<br />

ga<strong>da</strong>qcevis mizniT. (27)<br />

mTavari mizani erTiani saswavlo programis meSveobiT maswavlebelTa<br />

treiningis a<strong>da</strong>ptirebulobisa <strong>da</strong> centralizaciis miRwevaa. programa<br />

sruliad un<strong>da</strong> Seesabamebodes/Seesatyvisebodes xarisxis sruli marTvis<br />

modelebs. sasurveli Sualeduri produqti – <strong>da</strong> ra Tqma un<strong>da</strong> winapiroba –<br />

profkavSirebis Zalauflebis moTokvaa. es mniSvnelovania, vinai<strong>da</strong>n<br />

maswavlebelTa sertificirebis procesis gamo, maswavlebelTa gaerTianebebi<br />

<strong>da</strong> maswavleblis profesia kapitalistur formaciaSi im mcire raodenobis<br />

gaerTianebebs <strong>da</strong> profesiebs ganekuTvneba, romlebic garkveulwilad<br />

<strong>da</strong>culia saerTaSoriso konkurenciisagan. TumcaRa, rogorc pikioto (1991)<br />

amtkicebs, saxelmwifo win ar un<strong>da</strong> aRudges internacionalizaciis<br />

tendencias:<br />

kapitalisturi saxelmwifo, Tun<strong>da</strong>c gansazRvruli teritoriiT, aRmocen<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong> ganviTar<strong>da</strong> rogorc urTierT<strong>da</strong>kavSirebuli <strong>da</strong> urTirTga<strong>da</strong>mfaravi<br />

iurisdiqciebis Tavisufali sistema. korporatiuli kapitalizmis<br />

regulirebis principebi, rasac safuZveli Caeyara me-19 saukunis miwuruls,<br />

efuZnebo<strong>da</strong> erTi nacionalur saxelmwifos, magram moicav<strong>da</strong> mibaZvas <strong>da</strong><br />

formebis transplantacias iseve, rogorc saerTaSoriso koordinacias; am<br />

principebma SesaZlebeli gaxa<strong>da</strong> kapitalze saerTaSoriso sakuTrebis formis<br />

arseboba, transnacionaluri korporaciebis saxiT, rac dominirebul formad<br />

iqca me-20 saukuneSi. transnacionaluri korporaciebi upiratesobas aniWeben<br />

minimalur saerTaSoriso koordinacias, Tumc, amave dros, mtkiced uWeren<br />

mxars erovnul saxelmwifos, ramdena<strong>da</strong>c maT eZlevaT SesaZlebloba<br />

isargeblon regulaciebis gansxvavebebiT <strong>da</strong> xvrelebiT. saxelmwifos<br />

funqciebis saerTaSoriso koordinirebis procesebma, erovnul<br />

legitimaciaze <strong>da</strong>yrdnobiT, biurokratiul-administraciuli<br />

korporatistuli molaparakebebis forma araformaluri struqturebis <strong>da</strong><br />

ufro TvalSisacemi <strong>da</strong> didi organizaciebis araerTgvarovani qselis<br />

meSveobiT miiRes. sazogadoebrivi urTierTobebis mzardi globalizacia<br />

sul ufro met zewolas axdens rogorc erovnul, ise saerTaSoriso<br />

saxelmwifo struqturebze. (43; ixileT agreTve ruqio, rezniki, <strong>da</strong> vulfi,<br />

1991).<br />

82


saxelmwifos mzardi internacionalizacia kvlav Ria Temad rCeba misi<br />

masStabisa <strong>da</strong> dinamikis TvalsazrisiT. analogiurad, sruliad<br />

arasakmarisia is empiriuli <strong>da</strong> Teoriuli kvlevebi, romlebic sadReisod<br />

internacionalizaciisa <strong>da</strong> globalizaciis Sedegebis saganmanTleblo<br />

politikaze, saxelmZRvaneloebze <strong>da</strong> saswavlo programaze moxdenili<br />

zegavlenis Seswavlis mizniT tardeba. Tumca, arsebobs ramodenime<br />

gamonaklisi. im kvlevaSi, romelic rva qveynis masStabiT maswavlebelTa<br />

swavlebis kuTxiT gatarebuli reformebis praqtikaSi ganxorcielebis<br />

Sesaswavlad Catar<strong>da</strong>, popkeviCi <strong>da</strong> pereira (1993) amtkiceben, maswavlebelTa<br />

swavlebis maregulirebl normebSi cvlilebebis Setanis stimulirebis<br />

TvalsazrisiT umniSvnelovanes rols asruleben iseTi saerTaSoriso<br />

organizaciebi, rogoricaa ekonomikuri TanamSromlobisa <strong>da</strong> ganviTarebis<br />

organizacia (OECD) <strong>da</strong> evrokavSiri.<br />

saxelmwifos postmodernistuli xedva erTgvarad Slis zRvars<br />

“kerZosa” <strong>da</strong> “sazogadoebrivs/saxelmwifos” Soris <strong>da</strong> saxelmwifosa <strong>da</strong><br />

samoqalaqo sazogadoebas Soris, riTac marTvadobis cnebas ayenebs iseTi<br />

arsebiTi mniSvnelobis mqone kiTxvis pirispir, rogoricaa: mivmarTavT Tu<br />

ara saxelmwifos ganmartebas, imisaTvis rom avxsnaT, rogor moqmedebs<br />

Zalaufleba, an viyenebT Tu ara Zalauflebis moqmedebis axsnas imisaTvis,<br />

rom ganvmartoT Tu ra aris saxelmwifo?<br />

socialuri regulireba, saxelmwifo sfero, <strong>da</strong> saxelmwifos intervencia:<br />

ostmodernistuli Tvalsazrisi saxelmwifosa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>ze<br />

nuTu marTla fiqrobT, rom mavans aiZulebdiT <strong>da</strong>morClebo<strong>da</strong> Zaluflebas,<br />

is rom mxolod <strong>da</strong>mTrgunveli yofiliyo <strong>da</strong> arasdros araferi ekeTebina<br />

“ara”-s Tqmis gar<strong>da</strong>? rac unarCunebs Zalauflebas Tavis faseulobas, rac<br />

xdis mas misaRebs, is realobaa, rom Zalaufleba uaris mTqmeli <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>mamZimebeli Zalis gar<strong>da</strong> is aris Zala, romelic yovelmxriv gansjis <strong>da</strong><br />

warmoqmnis sagnebs, axdens siamovnebis SegrZnebis stimulirebas, ayalibebs<br />

codnas <strong>da</strong> badebs diskurss. is un<strong>da</strong> ganvixiloT produqtiul sistemad,<br />

romlis arseboba mTels sazogadoebriv sxeulSi igrZnoba.<br />

----miSel fuko, Zalaufleba/codna<br />

liberaluri politikuri Teoriis klasikur principebs, romlebic<br />

ganixilaven saxelmwifos rogorc gansxvavebuli interesebis mTavar<br />

mediators, undoblobiT uyureben ara mxolod modernistuli politikuri<br />

Teoriebi, aramed postmodernistuli kritikac.<br />

83<br />

30 magaliTad, Tomas<br />

popkeviCi (1991) amtkicebs, rom postmodernistul samyaroSi saxelmwifo<br />

savaldebulod rodi gamoxatavs sazogadoebis interesebs <strong>da</strong> rom<br />

profesiul codnas ar aniWeben upiratesobas saR azrTan mimarTebiT.


modernistuli proeqtis warumateblobis <strong>da</strong>, Sesabamisad, <strong>da</strong>mkvidrebuli<br />

modernistuli saganmanaTleblo reformis programebis kraxis Sedegad,<br />

politikis fokusSi konkretuli sazogadoebrivi moZraobebi, SezRuduli<br />

programebi <strong>da</strong> partikularistuli ganacxadebi moeqca.<br />

postmodernistuli analizi efuZneba zustad gansazRvrul<br />

Sexedulebebs im Zalauflebis Sesaxeb, romelic fragmentirebulia<br />

(<strong>da</strong>nawevrebulad aris warmodgenili) kapitalistur sazogadoebaSi. rogorc<br />

milibendi aRniSnavs, am <strong>da</strong>nawevrebulobis miuxe<strong>da</strong>vad, saxelmwifo mtkiced<br />

rCeba samoqalaqo sazogadoebaSi Zalauflebis formulirebis,<br />

demokratiuli sazogadoebebis mowyobis, <strong>da</strong> demokratiuli politikuri<br />

kulturis Sesaxeb mimdinare diskusiis centrSi. mavanma SesaZloa isic<br />

aRniSnos, rom Zalauflebasa <strong>da</strong> saxelmwifos Soris arsebuli urTierTobis<br />

nebismieri saxis definicia mxedvelobaSi un<strong>da</strong> iRebdes gviani kapitalizmis<br />

pirobebSi ganaTlebis rols <strong>da</strong> mis potenciur wvlils politikuri<br />

warmomadgenlobis, Tanamonawileobisa <strong>da</strong> moqalaqeobis principebis<br />

TvalsazrisiT. Tumca, aq neba gviboZeT, ga<strong>da</strong>vxedoT postmodernizmis<br />

zogierT wanamZRvars <strong>da</strong> imasac, Tu rogor xsnis saxelmwifos Sesaxeb<br />

Teoriebs bolodroindeli postmodernistuli analizi.<br />

postmodernizmis koncefcia amtkicebs, rom sazogadoebaSi arsebobs<br />

“axali” epoqa <strong>da</strong> Sesabamisad, axali kulturuli paradigma. dRevandeli<br />

miznebi<strong>da</strong>n gamomdinare, postmodernistuli sazogadoebisa <strong>da</strong> kulturis<br />

zogierTi sakvanZo sociologiuri Sedegi SeiZleba ganzogadebul iqnas<br />

rogorc fragmentaciis sxva<strong>da</strong>sxva procesebis Semcveli, maT Soris: (1)<br />

Zalauflebis decentrireba <strong>da</strong> <strong>da</strong>yofa (fragmentacia), rac eWvqveS ayenebs<br />

dominirebisa <strong>da</strong> hegemoniis Teoriebs; (2) materialuri interesebis <strong>da</strong><br />

subieqturi eqspresiebis <strong>da</strong>Soreba koleqtiur qmedebaSi, rasac Sedegad<br />

socialuri moZraobebis moTxovnebis xasiaTis Secvla mohyveba, kerZod,<br />

ganawilebis moTxovna kulturul-eTikuri xasiaTis moTxovnebiT icvleba;<br />

(3) mravalgvarovnebis warmoqmna erTgvarovnebis sanacvlod, romelic<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebelia msoflio sistemisaTvis; (4) mzardi undobloba <strong>da</strong><br />

imedgacrueba demokratiis mimarT, rasac iwvevs politikuri erTobebis <strong>da</strong><br />

identobebis <strong>da</strong>nawevreba (fragmentacia).<br />

mokled ganvixiloT TiToeuli maTgani. postmodernistuli<br />

koncefciis mtkicebiT, Tanamedrove sazogadoebebSi Zalaufleba<br />

decentrirebuli <strong>da</strong> fragmentirebuli (<strong>da</strong>nawevrebuli) gax<strong>da</strong>. amdenad, ideis<br />

SemoTavazeba mmarTveli elitis Sesaxeb, romelic Tavis saqmes akeTebs <strong>da</strong><br />

ga<strong>da</strong>mwyveti zegavlena aqvs saxelmwifo politikis an ganaTlebis politikis<br />

formulirebaze, bundovans gaxdis (postmodernistebis SexedulebiT) im<br />

Zalebis mravalferovnebas, romlebic urTierTqmedeben sazogadoebaSi,<br />

84


aseve, gaurkvevlobas Seitans gatarebuli politikis SedegebSi. (boulsi <strong>da</strong><br />

gintisi, 1986). rogor gansazRvravs mavani iseT Zalauflebas, romelic<br />

<strong>da</strong>nawevrebulia <strong>da</strong> ar aris <strong>da</strong>myarebuli unifikaciis principze? uTxris<br />

Tu ara Zirs fragmentacia klasobrivi, genderuli <strong>da</strong> rasobrivi<br />

urTierTobebis arasinqronul, paralelistur koncefciebs kulturul<br />

reproducirebaSi? mokled rom vTqvaT, ayenebs Tu ara Zalauflebis<br />

fragmentacia zians iseT cnebaTa sistemas <strong>da</strong> “grand narativebs”,<br />

rogoricaa hegemonia <strong>da</strong> dominireba?<br />

“grand narativebis” e.w. aRsasruli badebs politikur <strong>da</strong><br />

epistemologiur SekiTxvebs. Ffukos azriT, WeSmariteba <strong>da</strong>mokidebulia<br />

Zalauflebis strategiebze <strong>da</strong> ara epistemologiur kriteriumebze. es<br />

warmoadgens saxelmwifosa <strong>da</strong> Zalauflebis Teoriis mTavar problemas.<br />

niSnavs Tu ara es imas, rom Tu <strong>da</strong>veyrdnobiT skeptikur<br />

poststruqturistul Sefasebebs, ver SevZlebT im “mTavari aRmniSvnelis”<br />

gansazRvras, romelic <strong>da</strong>gvexmareba, eTikuri Tu politikuri kuTxiT<br />

<strong>da</strong>vasabuToT esa Tu is politikuri moqmedeba? sxvagvarad, Teoriuli<br />

TvalsazrisiT, Cven ver SevZlebT apriori vcnoT qmediTad esa Tu is<br />

programuli rekomen<strong>da</strong>cia <strong>ganaTleba</strong>sTan <strong>da</strong>kavSirebiT <strong>da</strong> arc is SegviZlia,<br />

rom kanonis ukuqmedebis Zalaze <strong>da</strong>yrdnobiT, vaRiaroT igive principebi<br />

politikuri moqmedebisTvis. aq yvelaze cxadi qveteqstia saWiro _ gezisa<br />

<strong>da</strong> politikuri programis ararseboba. amis erTi SesaZlo Sedegi aris “cru<br />

radikalizmi, romelic axdens yvela <strong>da</strong>culi mosazrebis mudmiv, Tumca<br />

sabolood aramiznobriv transgresias” (hulme, 1986:6) es politikuri<br />

aqtivizmi warmoaCens harveis (1989) mier wamoyenebul problemas, romelic<br />

gamoixateba imaSi, rom Cven SesaZloa sabolood mivideT im filosofiur <strong>da</strong><br />

sazogadoebriv azrovnebamde, romelic efemerulobiT, mravalgvarovani<br />

elementebis kombinaciiT, fragmentaciiT <strong>da</strong> gafantulobiT xasiaTdeba.<br />

“cru radikalizmze” <strong>da</strong>myarebuli politikuri aqtivizmi gamowvevis<br />

winaSe ar ayenebs divergentuli specialuri <strong>da</strong> regionuli interesTa<br />

jgufebis <strong>da</strong>nawevrebul politikas. es situacia <strong>da</strong> progresuli jgufebis<br />

sekularuli <strong>da</strong>mangreveli brZolebi, kapitalisturi saxelmwifos<br />

struqturuli <strong>da</strong> istoriuli moRvaweoba <strong>da</strong> memarjveneebis mxri<strong>da</strong>n<br />

ganxorcielebuli qmdebebi angrevs swavlasa <strong>da</strong> politikur moqmedebze<br />

orientirebul sazogadoebebs, riTac xels uSlis progresuli jgufebis<br />

unars, wamoayenos pretenzia <strong>ganaTleba</strong>Si gabatonebuli elitisa <strong>da</strong><br />

dominanti klasebis diferencirebuli resursebis (gavlena, Zalaufleba <strong>da</strong><br />

simdidre) mimarT. transgresiulma aqtivizmma SesaZloa winaaRmdegoba<br />

Seuqmnas ganaTlebis sferoSi neokonservatiuli <strong>da</strong> neoliberaluri<br />

proeqtebis SeniSvnebsa <strong>da</strong> komentarebs, rac mniSvnelovan miRwevas<br />

warmoadgens, Tu gaviTvaliswinebT im zegavlenas, rasac axdenen<br />

85


memarjveneebis “saRi azris” komentarebi Tumca, is gvTavazobs mcire<br />

raodenobiT saxelmZRvanelo miTiTebebs praqtikuli politikisaTvis (anu<br />

politikuri RinisZiebebis gansaxorcieleblad). problemebi kidev ufro<br />

rTuldeba, rodesac socialuri subieqtebi politikurad decentrirebulad<br />

arian miCneuli.<br />

socialuri subieqtebis decentrirebis cneba gulisxmobs im mWidro<br />

kavSiris rRvevas, romelic arsebobs obieqtur socialur interesebsa <strong>da</strong><br />

subieqtur eqspresiebs (gamoxatulebebs) Soris (mag. klasobrivi Segneba).<br />

modernistuli sazogadoebrivi Teoria mniSvnelovanwilad efuZneba aseTi<br />

kavSiris arsebobis varauds. Sedegad miRebuli individebis<br />

winaaRmdegobrivi loialuroba sul ufro metad uTxris Zirs brZolis<br />

ZiriTad saorganizacio princips. sazogadoebrivi mdgomareobis <strong>da</strong><br />

politikuri qmedebis erTmaneTisagan Se<strong>da</strong>rebiT <strong>da</strong>calkevebas xSirad<br />

mosdevs iseTi Sedegi, rogoricaa “axali” sazogadoebrivi moZraobebis<br />

aqcentis ga<strong>da</strong>tana ganawilebis moTxovnebi<strong>da</strong>n kulturul (<strong>da</strong> eTikurpolitikur)<br />

moTxovnebze. decentrirebul individebs aRar moeTxovebaT<br />

hqondeT ”klasobrivi Segneba” klasikuri gagebiT, marTlac, gidensis (1991)<br />

socialur fsiqologiur analizSi, individebi iRwvian “TviTrealizebis”<br />

misaRwevad.<br />

Ppostmodernizmi asabuTebs, rom amJamad, rodesac msoflioSi mzardi<br />

urTierT<strong>da</strong>mokidebulebis procesebi mimdinareobs <strong>da</strong> sul ufro metad<br />

izrdeba lokaluri <strong>da</strong>Zabulobis kerebis raodenoba, eri-saxelmwifoebi<br />

kargaven TavianT Zalauflebas. rogorc imanuil uolerSteini (1991)<br />

amtkicebs, (kapitalisturi) msoflio sistemis istoria kulturuli<br />

heterogenurobis, <strong>da</strong> ara kulturuli homogenurobis istoriuli tendenciaa.<br />

amgvarad, eris fragmentacia msoflio sistemaSi mimdinareobs kulturuli<br />

diferenciaciis an kulturuli integraciis tendenciis, anu<br />

globalizaciiis paralelurad. SeiZleba CavTvaloT, rom globalizacia <strong>da</strong><br />

regionalizacia dualuri procesia, romelic erTdroulad warmoiqmneba.<br />

es faqti uyuradRebod ar <strong>da</strong>rCenia postmodernizmis garkveuli<br />

mimdinareobebis warmomadgenlebs, romlebic gvTavazoben imis axsnas, Tu<br />

ratom axlavs Tan globalizacias eTnikuri <strong>da</strong> nacionaluri xasiaTis<br />

problemebis zr<strong>da</strong>. ar aris savaldebulo, rom es fenomenebi<br />

urTierTgamomricxavi, an Seusabamo iyos.<br />

Tanamedrove rTulad organizebul, multikulturul <strong>da</strong> mravalenovan<br />

msoflio sistemaSi Sesustebulia politikuri sazogadoebis tradiciuli<br />

formebis safuZvlebi. xdeba iseTi Teoriisa <strong>da</strong> praqtikis aRmoceneba,<br />

romelic Tavis TavSi demokratiisadmi undoblobas gulisxmobs.<br />

Sesabamisad, aRar muSaobs iseTi modelebi, rogoric iyo demokratiuli<br />

86


urTierTkontroli <strong>da</strong> Zalauflebis <strong>da</strong>nawileba, uflebamosilebaTa<br />

<strong>da</strong>nawileba <strong>da</strong> demokratiuli angariSvaldebuleba, Tun<strong>da</strong>c formaluri <strong>da</strong><br />

ara realuri demokratiis doneze. demokratiisa <strong>da</strong> demokratiuli Teoriis<br />

mimarT undobloba, rogorc modernistuli diskursis nawili, ver iqneba<br />

asocirebuli yvela saxis postmodernistul mimdinareobasTan. TumcaRa, es<br />

undobloba problemebs uqmnis ganaTlebis sferoSi uflebamosilebis<br />

cvalebad modelebs <strong>da</strong> demokratiis mniSvnelobis <strong>da</strong>kninebis TvalsazrisiT<br />

sazrunavs warmoSobs. demokratiis xelaxali gansazRvreba gamoyvanili un<strong>da</strong><br />

iqnes socialuri regulirebis formirebadi modelebi<strong>da</strong>n, vinai<strong>da</strong>n<br />

“SeizRu<strong>da</strong> ara mxolod interesebis warmomadgenloba; saxezea<br />

Tanamonawileoba (partnioroba) problemebisa <strong>da</strong> SesaZleblobebis<br />

SezRuduli wris farglebSi” (popkeviCi, 1991:215).<br />

demokratiis cnebis nebismieri redefinicia skolas miuCens adgils<br />

modernistul-saganmanaTleblo proeqtis centrSi. TumcaRa, aq sayuradReboa<br />

postmodernizmis argumenti, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c demokratiuli Teoriis<br />

eTikuri, arsobrivi <strong>da</strong> proceduruli elementebi ga<strong>da</strong>sinjuli un<strong>da</strong> iqnes<br />

postmodernistuli kulturis TvalTaxedvi<strong>da</strong>n. ganmanaTlebelebisaTvis,<br />

mSoblebisaTvis, moswavleebisaTvis <strong>da</strong> politikosebisaTvis sirTules<br />

warmoadgens warsuli warumateblobis <strong>da</strong> im mravalferovani gamomricxavi<br />

praqtikis kritikuli gansja, riTac jer kidev gajerebulia swavleba –<br />

Sesabamisad iseTi problemebis wamoweva wina planze, rogoricaa<br />

Zalaufleba <strong>da</strong> dominireba, klasi, rasa <strong>da</strong> sqesi. aseve, un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>isinjos,<br />

ramdenad utyuaria instrumentaluri racionalobis koncefcia, romelic<br />

warmarTavs skolis reformas, ramdena<strong>da</strong>c aRniSnuli koncefcia yuradRebas<br />

amaxvilebs administrirebaze, procedurebze <strong>da</strong> efeqtianobaze, rogorc<br />

cvlilebebisa <strong>da</strong> progresis mTavar kriteriumebze <strong>da</strong> ramdena<strong>da</strong>c am<br />

koncefciis mixedviT arsebobs stan<strong>da</strong>rtuli midgoma, romlis safuZvlezec<br />

xdeba yvela a<strong>da</strong>mianis gamocdilebis sistematizeba (organizeba) (popkeviCi,<br />

1987; toresi, 1996 a).<br />

meore mxriv, profesionalizacia, rogorc fuko amtkicebs, aseve<br />

gansazRvravs “gasamTavroboebis”-is sazRvrebs <strong>da</strong> mmarTvelobis<br />

gansxvavebul sferoebs: “fukoseuli xedvis mixedviT, is SemecnebiTi <strong>da</strong><br />

normatiuli elementebi, romlebic funqcionireben profesiul eqspertTa<br />

asociaciebsa <strong>da</strong> saxelmwifos Soris gamyofi xazis gasavlebad, procesis<br />

TvalsazrisiT un<strong>da</strong> Sefasdes molaparakebis saSualebebad, romelsac,<br />

Tavis mxriv, mmarTvelobis SesaZlo sferoebis ganmsazRvrel diskursebSi<br />

iyeneben” (jonsoni, 1993:150). msgavsi mosazreba aqvs popkeviCsac (1994a). igi<br />

amtkicebs, rom saganmanaTleblo arenaze saxelmwifo “badebs<br />

mravalferovan moTamaSes (moRvawes) im samTavrobo struqturebisa <strong>da</strong><br />

profesionaluri <strong>da</strong> sazogadoebrivi organizaciebis CaTvliT, romlebic<br />

87


politikis organizebasa <strong>da</strong> administrirebas axdenen.” popkeviCis azriT,<br />

(gamouqveynebeli) saxelmwifos reorganizeba socialuri regulirebis<br />

modelebis reformirebas axdens <strong>da</strong> es naTla<strong>da</strong>a gamoxatuli im<br />

decentralizaciis procesebSi, romlebsac, erTi SexedviT, cvlilebebi<br />

SeaqvT swavlebis saxelmwifo regulirebis modelebSi. socialuri<br />

regulaciebis modelebis meore jgufi <strong>da</strong>kavSirebulia fukoseul<br />

”gasamTavroboebasTan”-sTan, rasac aRwers popkeviCi (1994 a):<br />

regulirebis meore forma, romelic sazogadoebriv/politikuri cxovrebis<br />

sxva<strong>da</strong>sxva dones akavSirebs erTmaneTTan, aris im mecnieruli diskursebis<br />

konstruireba, romlis meSveobiTac individebi “sakuTar me-s” marTaven<br />

sazogadoebaSi. me vamtkiceb, rom arsebobs “gasamTavroboeba”, ramdena<strong>da</strong>c<br />

msoflio masStabiT vrceldeba garkveuli reformistuli diskursebi,<br />

romelTa mizania maswavleblebis keTilganwyobis formireba iseTi<br />

saqmianobisadmi (praqtikisadmi), romelsac konstruqtivistuli fsiqologia<br />

iwonebs. es ukanaskneli ki, Tavis mxriv, di<strong>da</strong>qtikis reformirebas axdens.<br />

skolis reformis Sesaxeb diskursis (msjelobis) konstruireba aris<br />

praqtika, romelic swavlebis “obieqtebis” konstruirebisa <strong>da</strong><br />

organizebisaTvis saWiro strategiebis meSveobiT sazogadoebrivi<br />

urTierTobebis normalizacias axdens. (21)<br />

mokled rom vTqvaT, popkeviCis postmodernistuli xedviT, saxelmwifo<br />

mravalSreobriv istoriul <strong>da</strong> SefardebiT koncefciad un<strong>da</strong> ganvixiloT. am<br />

mosazrebas igi Semdegi sityvebiT ganamtkicebs:<br />

maSin rodesac saxelmwifos Sesaxeb umetesi Teoriebi mxolod moTamaSeebze<br />

<strong>da</strong> struqturebzea fokusirebuli, Cemi mtkicebulebis mcdeloba<br />

saxelmwifos, rogorc urTierTobebis istoriuli problemis ganxilvaa;<br />

socialuri regulirebis warmoqmnis ganxilva moTamaSeTa pozicii<strong>da</strong>n <strong>da</strong><br />

saganmanaTleblo sferoSi diskursis gamoyeneba. saxelmwifos Sesaxeb aseTi<br />

Sexeduleba iseTi epistemologiuri koncefciaa, romelsac mudmivad Tan<br />

sdevs istoriulobis elferi. (popkeviCi, 1994a:24; ixileT agreTve popkeviCi,<br />

1994b)<br />

aRniSnuli kvlevis programa gviCvenebs Zalauflebis, saxelmwifos <strong>da</strong><br />

ganaTlebis mikroanalizis gansaxorcielebel gzas, rac politikuri<br />

TvalsazrisiT SeiZleba erTob sasargeblo aRmoCndes. aseTi midgomis dros,<br />

fukos “pe<strong>da</strong>gogiur meTodebs” <strong>da</strong> qaotur (diskursiul) urTierTobebs<br />

SesaZloa makrostruqturuli urTierTobebisa <strong>da</strong> diskursis sakuTari<br />

<strong>da</strong>moukidebeli Zala hqondeT. yovelTvis arsebobs imis riski, rom moxdeba<br />

mikroanalizis <strong>da</strong> struqturuli <strong>da</strong> istoriuli bunebis mqone<br />

makrodinamikis erTmaneTisagan gancalkeveba <strong>da</strong>, aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, im<br />

88


fenomenebis “zusti istoriuli SegrZnebis” <strong>da</strong>kargva, ris analizsac Cven<br />

vaxdenT. Tumca, eWvs ar un<strong>da</strong> iwvevdes, rom mravalSreobrivi midgoma,<br />

rogorsac gvTavazobs popkeviCi, saSualebas gvaZlevs, erTdroulad<br />

gavaanalizoT saganmanaTleblo reformis, rogorc socialuri<br />

regulirebis diskursebi <strong>da</strong> saxelmwifosa <strong>da</strong> swavlebis transformaciis<br />

modelebi, skolaSi <strong>da</strong>mkvidrebuli wesebis (ritualis) cvlis Sesabamisad<br />

(rac Zlier zegavlenas axdens im diskurssa <strong>da</strong> <strong>da</strong>mkvidrebul praqtikaze<br />

[mag., pe<strong>da</strong>gogiuri meTodebi], romlebic aregulireben enisa <strong>da</strong> diskursis<br />

formirebas <strong>da</strong> “sakuTari me-s” socialur konstruirebas).<br />

inovaciuiri, Se<strong>da</strong>rebaze orientirebuli <strong>da</strong> saerTaSoriso Zalisxmeva<br />

naTelhyofs, Tu ra didi mniSvneloba eniWeba saxelmwifos regulirebis am<br />

dualur models <strong>da</strong> rogor cvlis is maswavlebelTa swavlebis<br />

<strong>da</strong>mkvidrebul praqtikas, rogorc eri-saxelmwifos, ise msoflios masStabiT<br />

(popkeviCi, 1991; 1993). eqspertuli codna, anu kompetencia iRebs Zalauflebis<br />

gamoyenebis saxes. popkeviCi miiCnevs, rom saxelmwifos istoriuli mimoxilva<br />

_ <strong>da</strong> kapitalizmis maregulirebeli saerTaSoriso organizaciebis<br />

globaluri perspeqtiva – regulirebis or strategiad un<strong>da</strong> iqnas<br />

ganxiluli, an or modelad, romelTagan erTi aris ganaTlebis sferos<br />

moRvaweTa saqmianobis (ideologia, diskursi, narativi <strong>da</strong> socialuri<br />

qmedeba, anu koleqtiuri Zalisxmevis) produqti, xolo meore – Tavad<br />

diskursisa (im wesebis mzardi internacionalizaciis pirobebSi, romlebic<br />

aregulireben msjelobebs saganmanaTleblo reformis Sesaxeb). aseTi<br />

diskursebi iyeneben Zalauflebas <strong>da</strong> ganaTlebis <strong>da</strong>rgSi, Cveulebriv,<br />

maswavleblebis cxovrebaze (romelTa umetesoba qalebia) zemoqmedeben.<br />

patriarqaluri saxelmwifos winaaRmdeg galaSqreba? feminizmi <strong>da</strong><br />

saxelmwifos Seferiloba<br />

is rac qalebs aerTianebs, sulac ar aris “mdedrobiToba”, ar arsebobs TviT<br />

iseTi mdgomareoba, rogoricaa iyo “mdedrobiTi”, romelic TavisTavad metad<br />

rTuli kategoriaa <strong>da</strong> warmodgenilia seqsualobisadmi miZRvnil araerT<br />

mecnierul diskursebsa <strong>da</strong> sxva socialur praqtikebSi. genderuli,<br />

rasobrivi an klasobrivi Segneba aris is miRweva, romelsac ZaliT gvaxvevs<br />

Tavs patriarqatis, kolonializmis <strong>da</strong> kapitalizmis winaaRmdegobrivi<br />

socialuri realobebis mware istoriuli gamocdileba.<br />

dona haravei, “kiborgebis manifesti” Donna Haraway, “A Manifesto for Cyborgs”<br />

feministuri Teoriebis klasificireba SesaZlebelia gansxvavebis,<br />

uTanasworobis <strong>da</strong> Cagvris Teoriebad (lengermani <strong>da</strong> nibruge-brentli, 1992).<br />

89


gansxvavebis Teoriebi moicavs qalebisa <strong>da</strong> mamakacebis cxovrebiseul<br />

gamocdilebasa <strong>da</strong> situaciebs Soris arsebuli gansxvavebebis biosocialur,<br />

instituciur <strong>da</strong> socialur fsiqologiur axsnas. uTanasworobis Teoriebi<br />

iZlevian ganmartebebs imis Taobaze, Tu ratom aqvT qalebs naklebi<br />

privilegiebi <strong>da</strong> resursebi mamakacebTan Se<strong>da</strong>rebiT, rogorc es liberalur<br />

<strong>da</strong> marqsistul TeoriebSia gaanalizebuli. koneli ganasxvavebs feministuri<br />

analizis sam models – “klasi pirvelis” Teorias, “socialuri<br />

reproducirebis” Teorias, <strong>da</strong> “dualuri sistemebis” Teorias. aRniSnuli<br />

modelebi warmoaCenen im Teoriuli midgomebis farTo speqtrs, romlebic<br />

cdiloben axsnan qalTa uTanasworobis problema ganaTlebis sferoSi <strong>da</strong><br />

saxelmwifos roli (koneli, 1983, 1987; ixileT agreTve freizeri, 1997:151-188).<br />

Teoria K`klasi pirveli” asabuTebs, rom kapitalizmi aris yvela<br />

saxis uTanasworobis Zireuli mizezi <strong>da</strong> rom klasobrivi konfliqti, Tavisi<br />

mniSvnelobiT, umTavresia. socialuri reproducirebis modeli, romelic<br />

konstruqtiuli marqsizmis zegavlenas ganicdis, Semdeg mosazrebas<br />

gvTavazobs: “ojaxi, seqsualuroba <strong>da</strong> genderuli urTierTobebi farTo<br />

gagebiT ‘warmoebis urTierTobebis’” reproducirebis adgils warmoadgen<strong>da</strong><br />

(koneli, 1987:43). Sesabamisad, am Teoriis mixedviT, kapitalizmis pirobebSi<br />

arsebobs sistemuri kavSiri qalebis subordinaciasa <strong>da</strong> ekonomikur<br />

eqspluatacias Soris. dualuri sistemebis Teoria mesame midgomaa,<br />

romelsac koneli gvTavazobs. dualuri sistemebis Teoria (ixileT<br />

eizenSteini, 1979; hartmeni <strong>da</strong> sarjenti, 1990) amtkicebs, rom ZiriTadi<br />

mosazreba mdgomareobs imaSi, rom kapitalizmi <strong>da</strong> patriarqati socialuri<br />

urTierTobebis gansxvavebul <strong>da</strong> Tanabrad rTuli sistemebia, romlebic<br />

erTmaneTis pirispir aRmoCndebian <strong>da</strong> erTmaneTze urTierTqmedeben.<br />

Cagvris Teoriebi gulisxmobs mamakacebis mier qalebis (romlebic<br />

maTgan ara mxolod araTanaswori an gansxvavebulebi arian) Cagvras.<br />

fsiqoanalitikuri, socialistur-feministuri, radikaluri feministuri <strong>da</strong><br />

mesame talRis feministuri Teoriebi sxva<strong>da</strong>sxva gzebiT cdiloben am<br />

problemebis kvlevas <strong>da</strong> maTTan gamklavebas. postmodernistuli diskursis<br />

zrdis, <strong>da</strong> im Sedegebis kvalobaze, rac mohyveba mas feminizmis<br />

TvalsazrisiT, mesame talRis feministuri Teoriebi erT-erT yvelaze<br />

Zlier Teoriul arguments gvTavazoben (huqsi <strong>da</strong> vesti, 1991). mesame talRis<br />

feminizmi ganixilavs ra ”gansxvavebis” cnebas, yuradRebis centrSi<br />

ganviTarebul industriul sazogadoebebSi mcxovreb feradkanian qalebs <strong>da</strong><br />

mesame qveynebSi mcxovreb qalebs aqcevs. es midgoma gulisxmobs imas, rom<br />

mavani ver gamoiyenebs cnebas - “qali”, rogorc stratifikaciis zogad<br />

kategorias. sanacvlod, mesame-talRis feminizmi yuradRebas amaxvilebs<br />

qalebs Soris arsebuli gansxvavebis faqtiur <strong>da</strong> Teoriul<br />

interpretaciebze: “ganixileba is gansxvavebebi, romlebic momdinareobs<br />

90


sazogadoebriv urTierTobaSi warmoqmnili saqonlisa <strong>da</strong> momsaxurebis<br />

araTanabari ganawilebi<strong>da</strong>n, globalur sistemaSi <strong>da</strong>kavebuli mdgomareobis,<br />

klasobrivi, rasobrivi, eTnikuri <strong>da</strong> emociuri upiratesobebis safuZvelze,<br />

ramdena<strong>da</strong>c es upiratesobebi urTierTqmedeben genderul<br />

stratifikaciasTan” (langermani <strong>da</strong> nibruge-brentli, 1992:341).<br />

ra mdgomaroebaSi aRmoCn<strong>da</strong> feminizmi <strong>da</strong> qalTa moZraobebi<br />

neokonservatul <strong>da</strong> neoliberalur saxelmwifoebSi? feministurma <strong>da</strong> qalTa<br />

sxva<strong>da</strong>sxva moZraobebis programebma gansxvavebul warmatebas miaRwies<br />

bolodroindeli neokonservatiuli mmarTvelobis pirobebSi, gansakuTrebiT<br />

Tu Seva<strong>da</strong>rebT im miRwevebs, rac axasiaTeb<strong>da</strong> aseT moZraobebs liberalur,<br />

sayovelTao keTildReobaze orientirebul saxelmwifoSi. kanadis, amerikis<br />

SeerTebuli Statebis <strong>da</strong> britaneTis masStabiT Catar<strong>da</strong> qalTa moZraobiT<br />

miRweuli Sedegebis Sefaseba sakanonmdeblo <strong>da</strong> samarTlebrivi<br />

valdebulebebis TvalsazrisiT, risTvisac Seswavlil iqna<br />

Tanasworuflebianobis kanonmdeblobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli ga<strong>da</strong>wyvetilebebi,<br />

qalebis TanasworuflebianobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli sakanonmdeblo <strong>da</strong><br />

samarTlebrivi valdebulebebis CaTvliT; ojaxis samarTalTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli reformebi, ganqorwinebis kanonmdeblobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli<br />

im politikis CaTvliT, rac uSualod aisaxeba qalebsa <strong>da</strong> bavSvebze;<br />

arCevanisa <strong>da</strong> reproducirebis politika, gansakuTrebiT, qalTa ufleba<br />

usafrTxo <strong>da</strong>, amave dros, materialurad xelmisawvdom samedicino<br />

momsaxurebaze, rogoricaa abortis gakeTeba; qalTa winaaRmdeg mimarTuli<br />

Zaladoba, maT Soris fizikuri Zaladoba ojaxSi <strong>da</strong> gaupatiureba;<br />

<strong>da</strong>saqmebis uflebebi, Tanabari samuSao droisaTvis Tanabari anazRaurebis,<br />

kompensaciuri diskriminaciis politikis, <strong>da</strong> bavSvze mzrunvelobis<br />

ganxorcielebis CaTvliT (baSevkini, 1994). aRniSnuli kvlevis Tanaxmad, 1971<br />

wli<strong>da</strong>n 1980 wlamde periodSi, britaneTsa <strong>da</strong> amerikis SeerTebul StatebSi<br />

miRweuli sakanonmdeblo <strong>da</strong> samarTlebrivi Sedegebis <strong>da</strong>axloebiT 75<br />

procenti, xolo kana<strong>da</strong>Si - 56 procenti, sasikeTo aRmoCn<strong>da</strong> qalebisaTvis <strong>da</strong><br />

feministebisaTvis. am tendenciis yvelaze TvalSisacemi ukusvla <strong>da</strong>fiqsir<strong>da</strong><br />

reiganis administraciis dros, rodesac sakanonmdeblo <strong>da</strong> samarTlebrivi<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebebi ewinaaRmdegebo<strong>da</strong> feministur Sexedulebebs: ”Tuki<br />

reiganis arCevamde warmatebisa <strong>da</strong> warumateblobis Tanafardoba iyo 24:7,<br />

reiganis ZalauflebaSi mosvlis Semdeg aRniSnuli maCvenebeli <strong>da</strong>eca <strong>da</strong><br />

gax<strong>da</strong> 13:15” (baSevkini, 1994:289). zogi ga<strong>da</strong>wyvetileba, romelic TiTqos<strong>da</strong><br />

xelsayreli Can<strong>da</strong> qalebis mier wamoyenebuli moTxovnebis TvalsazrisiT,<br />

reiganis Zalisxmevis Sedegi iyo, “ga<strong>da</strong>ebarebina federaluri mmarTvelobis<br />

pasuxismgebloba Statebis mmarTvelobisaTvis <strong>da</strong> Seemcirebina saxelmwifo<br />

xarjebi socialur uzrunvelyofaze” (baSevkini, 1994:289). britaneTsa <strong>da</strong><br />

kana<strong>da</strong>Si feministuri programebi bevrad ufro warmatebuli aRmoCn<strong>da</strong>.<br />

91


kerZod, kana<strong>da</strong>Si warmatebulobis koeficientma (warmatebuli mcdelobebis<br />

wilma) 80 procenti Seadgina, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom malronis mmarTvelobis<br />

wlebSi qalebi naklebad Tu SeZlebdnen federaluri elitis rigebSi<br />

moxvedras. Tumca un<strong>da</strong> aRiniSnos, rom es kvleva iTvaliswinebs mxolod<br />

samarTlebriv <strong>da</strong> sakanonmdeblo ga<strong>da</strong>wyvetilebebs, romlebic miRebuli iqna<br />

sami mTavrobis funqcionirebis pirobebSi, rac mTliani politikuri<br />

konteqstis mxolod mcire nawils Seadgens. kvlevas ar Seufasebia reiganis<br />

administraciis periodis is RonisZiebebi <strong>da</strong> strategiuli ga<strong>da</strong>wyvetilebebi,<br />

rogoric iyo sabiujeto xarjebis Sekveca sacxovrebel pirobebze, bavSvTa<br />

mzrunvelobasa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>ze; tetCeris politika, romelic Zirs uTxri<strong>da</strong><br />

profkavSirebs <strong>da</strong> adgilobriv mmarTvelobas; kanadis federaluri<br />

mTavrobis mier biujetis Semcireba, rac uaryofiTad aisaxa qalTa<br />

garkveul jgufebze. Tuki kvleva asaxav<strong>da</strong> aseT <strong>da</strong>rgobriv strategiebs,<br />

maSin analizi gamoavlen<strong>da</strong> <strong>da</strong>rgobrivi Sedegebisa <strong>da</strong> sabiujeto politikis<br />

negatiur zemoqmedebas feministur <strong>da</strong> qalTa moZraobebze.<br />

naTelia, <strong>da</strong> es gansakuTrebiT Cans amerikis SeerTebuli Statebis<br />

magaliTze, rom praqtikuli xasiaTis sirTuleebis <strong>da</strong> politikaSi<br />

gavrcelebuli mamakacuri Sovinizmis miuxe<strong>da</strong>vad, qalTa moZraoba metad<br />

warmatebulad ganviTar<strong>da</strong> 60-ian <strong>da</strong> 70-ian wlebSi, Tu Seva<strong>da</strong>rebT<br />

neokonservatiuli administraciebis mmarTvelobis 80-iani wlebis periods.<br />

qalebis Tanmimdevruli moTxovnebis Sedegad, liberalurma saxelmwifom<br />

mxari <strong>da</strong>uWira qalebis Tanasworuflebianobas im antidiskriminaciuli<br />

politikiT, romelic <strong>da</strong>saqmebis, Sromis anazRaurebis, qalTa<br />

reproduqciuli uflebebis, bavSvTa mzrunvelobis momsaxurebis <strong>da</strong> qalTa<br />

winaaRmdeg mimarTuli Zaladobis prevenciis mimarTulebebiT gatar<strong>da</strong>. es<br />

politika metad xelsayreli aRmoCn<strong>da</strong> qalebisaTvis <strong>da</strong> feministuri<br />

moZraobisaTvis. zogi miRweva mogvianebiT Selaxuli iqna<br />

neokonservatiuli saxelmwifos mier, <strong>da</strong> Sesabamisad, qalebma, feministurma<br />

moZraobebma <strong>da</strong> sxva progresulma Zalebma miRebuli gamocdilebiT<br />

ga<strong>da</strong>wyvites, rom araviTar SemTxvevaSi ar <strong>da</strong>kargon muxti <strong>da</strong> brmad ar<br />

miendon Seqmnil viTarebas, ganskuTrebiT maSin, roca wina planze<br />

patriarqaluri urTierTobebi iqna wamoweuli.<br />

patriarqaluri urTierTobebi – <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>Si warmodgenili es<br />

urTierTobebi – feminituri moZraobis mTavari sazrunavia (zarecki, 1983).<br />

cnobilia, rom marqsma, Tavis mTavar nawarmoebSi mxolod ramodenime<br />

gverdi miuZRvna qalebisa <strong>da</strong> bavSvebis mdgomareobas. marqsi miiCnev<strong>da</strong>, rom<br />

qalebi warmoadgenen <strong>da</strong>qiravebul samuSao Zalas, an piriqiT,<br />

araproduqtiul samuSao Zalas. maTi <strong>da</strong>niSnuleba kapitalisturi<br />

formaciisaTvis mdgomareob<strong>da</strong> imaSi, rom isini axdendnen <strong>da</strong>matebiTi<br />

Rirebulebis generirebas. momuSave qalebi aRiqmebodnen rogorc<br />

92


proletariatis zogadi kategoriis Semadgeneli nawili. Sesabamisad, isini<br />

“ganixilebodnen rogorc eqspluatirebulni <strong>da</strong> ara rogorc Cagrulni, <strong>da</strong><br />

azrs iyo moklebuli ekonomikis patriarqaluri mowyoba” (quli, 1993:181).<br />

Nneli stromqvisti (1991) miiCnevs, rom patriarqaluri saxelmwifoebi,<br />

arsobrivad, qalTa Cagvris wyaros warmoadgenen. sqessa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s<br />

Soris arsebuli urTier<strong>da</strong>mokidebulebis kvlevis <strong>da</strong> wera-kiTxvis<br />

ucodinarobis <strong>da</strong> umaRlesi ganaTlebis Sesaxeb monacemebis gaanalizebis<br />

Sedegad, stromqvisti askvnis, rom yoveli saxelmwifo, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, Tu<br />

mmarTvelobis romel models an warmoebis romel tips misdevs es<br />

ukanaskneli,<br />

erTveba iseT aqtivobebSi, romlebic an agrZeleben Si<strong>da</strong> pasuxismgeblobis<br />

ga<strong>da</strong>cemas qalebze, an ar exebian qalebis “saTanado” rolis socialur<br />

warmomadgenlobebs sazogadoebaSi. marTalia am warmomadgenlobebis<br />

SenarCuneba xdeba ideologiuri ZalebiT, magram maT aqvT sruliad<br />

garkveuli materialuri safuZveli <strong>da</strong> maT mxars uWers maRali <strong>da</strong> saSualo<br />

klasebis warmomadgeneli mamakacebisa <strong>da</strong> qalebis faruli koalicia,<br />

romelic nebas rTavs ufro SeZlebul qalebs gauziaron TavianTi<br />

SeRavaTebis wili mamakacebs maSin, rodesac Tavad, <strong>da</strong>bali klasebis<br />

warmomadgeneli qalebisagan moipoveben resursebs. (111)<br />

feradkanianobis feministuri Teoria miuTiTebs im rolze, romelsac<br />

TamaSobs saxelmwifo <strong>da</strong> klasi, feradkaniani qalebis <strong>da</strong> muSaTa klasis<br />

warmomadgeneli qalebis diskriminaciis, eqsluataciis <strong>da</strong> Cagvris saqmeSi.<br />

es mniSvnelovani sakiTxia, radgan, rogorc <strong>da</strong>iana quli (1993:179) amtkicebs,<br />

postmodernistuli mimdinareobis zogierTma warmomadgenelma feministma<br />

“yuradReba ga<strong>da</strong>itana kulturul aspeqtze <strong>da</strong> amasTan mokrZalebulad<br />

cdilobs sqesobrivi urTierTobebis ganmsazRvreli principebis<br />

ekonomikuri aspeqtebis integrirebas.” es braldeba srulad ver<br />

gavrceldeba yvela saxis postmodernistul feminizmze, magaliTad, im<br />

gansxvavebuli eqspresiebze, romlebic doroTi smitis (1987), nensi<br />

freizeris (1989, 1997) <strong>da</strong> judit batleris (1993) naSromebSia warmodgenili.<br />

paradoqsi mdgomareobs imaSi, Tu rogor aris SesaZlebeli hegelis<br />

universalurobis koncefciis uaryofa <strong>da</strong> imavdroulad _ patriarqaluri<br />

saxelmwifoebis winaaRmdeg mimarTuli feministuri moZraobebis<br />

universaluri maxasiaTeblebis gansazRvra.<br />

hegelis mixedviT, klasis Sesaxeb marqsistuli koncefciis erT-erTi<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebeli niSani iyo misi universalizmi: muSaTa klass wilad xv<strong>da</strong><br />

misia, yofiliyo iseTi klasi, romelic yvela <strong>da</strong>narCen klass bolos<br />

mouReb<strong>da</strong>. arsebob<strong>da</strong> mokrZalebuli safuZveli imisTvis, rom<br />

93


ganmtkicebuliyo klasobrivi gansxvaveba <strong>da</strong> mieRo iseTi forma, romelic<br />

Tavisi <strong>da</strong>tvirTviT socializaciis <strong>da</strong> gamocdilebis gansxvavebuli<br />

traeqtoriebis cnobaze meti iqnebo<strong>da</strong>. universaluri klasis cnebis<br />

gaqrobam Riad <strong>da</strong>tova sakiTxi klasobrivi gansxvavebis saboloo<br />

mniSvnelobaze. klasobrivi koncefciebis nawilobrivi uaryofa postmarqsistul<br />

TeoriebSi aris imis anarekli, rom saerTod <strong>da</strong>ikarga<br />

kavSirebis SegrZneba, rac SesaZlebels gaxdi<strong>da</strong> romelime eqsternaluri<br />

atributis, rogoricaa magaliTad, <strong>da</strong>qiravebul SromaSi monawileoba, an<br />

produqtiuli Sroma araproduqtiulis winaaRmdeg, meSveobiT gangvesazRvra<br />

humanurobis umniSvnelovanesi kategoria. Tumca, rogorc neo-marqsisti<br />

kritikosebi aRniSnaven, es aryevs cvlilebis koleqtiuri strategiebis<br />

saZirkvels <strong>da</strong> warmoqmnis Teoriul vakuums socialur reproducirebaSi<br />

saxelmwifos rolis gaanalizebis TvalsazrisiT. paradoqsia, magram<br />

genderuli, eTnikuri <strong>da</strong> rasobrivi sakiTxebis, rogorc dominirebis<br />

reproducirebis centraluri komponentebis warmoqmnas msgavsi, Tumca<br />

sakmaod Taviseburi bedi xv<strong>da</strong> wilad. rogorc Cagruli <strong>da</strong> kolonizebuli<br />

identobebis subieqtebi, qalebi <strong>da</strong> feradkaniani a<strong>da</strong>mianebi aSkarad<br />

saWiroeben TavianTi gar<strong>da</strong>uvali gansxvavebulobis aRiarebas <strong>da</strong><br />

gansakuTrebulad aRniSvnas (yovel SemTxvevaSi isini, vinc Tavad ar arian<br />

mowamluli dominirebis koncefciiT).<br />

Tuki socialuri Teoriis (<strong>da</strong> metaTeoriis) doneze, feministuri<br />

Teoria yuradRebas amaxvilebs istoriuli specifiurobis gaTvaliswinebis<br />

aucileblobaze, msgavsi analitikuri logika miuTiTebs iseTi saxelmwifo<br />

formis struqturuli <strong>da</strong> istoriuli specifiurobis analizis<br />

aucileblobaze, romelic patriarqatis xorcSesxmad aris miCneuli.<br />

patriarqaluri saxelmwifos bunebisa <strong>da</strong> misi praqtikuli funqcionirebis<br />

gansazRvra integraciuli (yovlismomcveli) <strong>da</strong> istoriuli codniT<br />

gamdidrebuli axsnis <strong>da</strong>sawyisia. aucilebelia gaanalizebuli iqnes<br />

saxelmwifos istoriuli konfiguracia, rogorc socialuri formacia; misi<br />

dominanturi simboluri istoriebiT (Tavisi winaaRmdegobebis CaTvliT); <strong>da</strong><br />

is formebi, saSualebebi <strong>da</strong> meTodebi, rasac iyenebs patriarqaluri (<strong>da</strong><br />

klasobrivi <strong>da</strong> rasistuli) moqmedebebis gansaxorcieleblad (bloki, 1989;<br />

gordoni, 1989; jesofi, 1983; morou <strong>da</strong> toresi, 1994; toresi, 1990). rogorc<br />

Teoriul, ise praqtikul mizezTa gamo, Cven gvesaWiroeba iseTi sakiTxebis<br />

konkretuli Seswavla, rogoricaa, saxelmwifos patriarqaluri roli<br />

kapitalistur sazogadoebebSi, misi SezRudvebi <strong>da</strong> SesaZleblobebi,<br />

instituciuri <strong>da</strong> ekonomikuri SesaZleblobebis CaTvliT; politikis<br />

SemuSavebis procesis xasiaTi; saxelmwifo aparatis socialuri istoria;<br />

saxelmwifo intervenciis sxva<strong>da</strong>sxva dones Soris arsebuli gansxvaveba;<br />

sxvaobaTa urTierTSexebis wertilebi <strong>da</strong> maT Soris arsebuli<br />

94


winaaRmdegobebi (mag. federalur, Statis <strong>da</strong> municipalur doneze) <strong>da</strong><br />

istoriuli Taviseburebebi, msoflio sistemaSi <strong>da</strong>kavebuli adgilis<br />

CaTvliT; masStabiT gamowveuli problema (mag., kuveitis msgavsi qalaqisaxelmwifo,<br />

mcire zomis kunZuli--saxelmwifo, rogoricaa santa luCia<br />

karibis zRvis auzSi, patara qveyana, rogoricaa, nikaragua iseTi megasaxelmwifoebis<br />

pirispir, rogoricaa magaliTad, brazilia, indoeTi, CineTi,<br />

amerikis SeerTebuli Statebi <strong>da</strong> ruseTi); koloniuri/postkoloniuri<br />

gamocdileba; rasobrivi, eTnikuri, genderuli <strong>da</strong> religiuri<br />

urTierTobebis buneba sazogadoebaSi.<br />

P Tu mxedvelobaSi miviRebT socialuri Teorizebis arsebul<br />

pirobebs, SesaZloa rTuli aRmoCndes patriarqaluri saxelmwifosa <strong>da</strong><br />

genderul diskriminaciaze misi zegavlenis Teoriis srulyofa. Tumca,<br />

politikuri qmdebebis gansaxorcileblad ara marto SesaZleblia, aramed<br />

arsebiTi mniSvneloba eniWeba im urTierTkavSiris specifiur, droul,<br />

istoriul codnaze <strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva kulturaTa Taviseburebebze <strong>da</strong>fuZnebul,<br />

<strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiT Seswavlas, romelic arsebobs patriarqatsa <strong>da</strong> kapitalizms<br />

Soris Tanamedrove saxelmwifoebSi, agreTve, imis Seswavlas, Tu rogor<br />

zemoqmedeben es urTierTobebi swavlebaze <strong>da</strong> saganmanaTleblo politikaze.<br />

genderuli diskriminaciis <strong>da</strong> saxelmwifos praqtikis nebismieri, istoriul<br />

codnaze <strong>da</strong>fuZnebuli Seswavla saTanado yuradRebas un<strong>da</strong> uTmobdes<br />

genderul, rasobriv <strong>da</strong> klasobriv sakiTxebs. istoriulad, aSkara iyo<br />

saSualo klasis warmomadgeneli feministebis mier Teoriebis SemuSavebis<br />

nakleboba adreuli xanis emansipaciur moZraobebSi amerikis SeerTebul<br />

StatebSi. am moZraobebma ver moaxerxes eRiarebinaT <strong>da</strong>bali klasebis qalTa<br />

<strong>da</strong> feradkanian qalTa moTxovnebi: `saSualo klasis” feministebis<br />

programebSi, ojaxebSi momuSaveebTan <strong>da</strong>kavSirebuli problemebis<br />

mizanmimarTuli gauTvaliswinebloba, warsulSic <strong>da</strong> dResac, sakuTari<br />

moaxleebis mimarT eqspluatatoruli mopyrobis - yovel SemTxvevaSi,<br />

SeZlebuli qalebis mxri<strong>da</strong>n – SeniRbul axsnaa xolme” (lorde, 1984,<br />

citirebulia grantisa <strong>da</strong> sliteris mier, 1986:196; ixileT agreTve granti<br />

<strong>da</strong> sliteri, 1988; huksi, 1990 huksi <strong>da</strong> vesti, 1991; jelini, 1990; langermani <strong>da</strong><br />

nibruge –brentli, 1984; Sternbaxi <strong>da</strong> sxvebi. 1992).<br />

feministurma Teoriam <strong>da</strong> gansakuTrebiT mesame talRis feminizmma is<br />

mignebebi SemgvTavazes, romlebic saSualebas gvaZleven Rrmad CavwvdeT<br />

axali socialuri moZraobebis models <strong>da</strong> saxelmwifos praqtikas mesame<br />

msoflioSi <strong>da</strong> mowinave industriul qveynebSi (jelini, 1990; skoti, 1990).<br />

95


Sejameba<br />

saxelmwifos dominirebuli cnebebi, romlebsac iyeneben<br />

politikosebis <strong>da</strong> mkvlevarebis wreebSi, zegavlenas axdenen kvlevis<br />

dominantur programaze, saganmanaTleblo problemebis analizze, <strong>da</strong><br />

politikis meTodebze. saxelmwifos Teoriebi aseve uSualod zemoqmedeben<br />

saganmanaTleblo kvlevaze. konkretul doneze, saxelmwifo Teoriebi,<br />

romlebsac scnoben samTavrobo koaliciebi <strong>da</strong> saganmanaTleblo<br />

biurokratiuli aparati, moaxdens zegavlenas ara mxolod kvlevaze, aramed<br />

saganmanaTleblo sistemebis <strong>da</strong>gegmvasa <strong>da</strong> operirebaze. saxelmwifosa <strong>da</strong><br />

ganaTlebis Teoriebis Sesaxeb gamarTuli diskusiebi moicaven farTo<br />

speqtris Sexedulebebs <strong>ganaTleba</strong>s, saxelmwifos <strong>da</strong> samoqalaqo<br />

sazogadoebas Soris arsebuli urTierTobebis Taobaze. Sinaarsobrivad,<br />

saxelmwifos Teoriebi gansazRvraven saganmanaTleblo kvlevis, politikisa<br />

<strong>da</strong> praqtikis bunebas, mizansa <strong>da</strong> <strong>da</strong>niSnulebas. Sesabamisad, nebismieri saxis<br />

msjeloba iseT sakiTxebze, rogoricaa – saganmanaTleblo reforma;<br />

urTierTobebi maswavleblebs, moswavleebsa <strong>da</strong> administratorebs Soris;<br />

saswavlo programis SemuSavebis politika <strong>da</strong> saswavlo programiT<br />

gansazRvruli saqmianoba; maswavlebelTa treiningi; ganaTlebis <strong>da</strong>finanseba;<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>; moqalaqeoba; demokratiuli <strong>ganaTleba</strong>; an zoga<strong>da</strong>d<br />

saganmanaTleblo politika moicavs erTmaneTTan <strong>da</strong>pirispirebul <strong>da</strong><br />

winaaRmdegobriv Sexedulebebsa <strong>da</strong> warmodgenebs individebsa <strong>da</strong><br />

sazogadoebas (sociums) Soris arsebuli urTierTobebis Sesaxeb, rac qmnis<br />

mTavar <strong>da</strong>Zabulobas <strong>da</strong>savluri azris formirebaSi (uolini, 1960).<br />

sazogadoebis gansxvavebuli cnebebi, Tavis mxriv <strong>da</strong>kavSirebulia<br />

saxelmwifos sxva<strong>da</strong>sxva cnebasTan. isini, aseve, moicaven gansxvavebul<br />

mosazrebebs imis Sesaxeb, Tu rogori un<strong>da</strong> iyos sazogadoebebis <strong>da</strong><br />

skolebis demokratiuli mmarTveloba iseTi cnebebis CaTvliT, rogoricaa<br />

Zalaufleba (uflebamosileba), Tanamonawileoba, warmomadgenloba <strong>da</strong><br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebis miRebis demokratiuloba. TavianTi sul ufro mzardi<br />

istoriuli specifiurobis miuxe<strong>da</strong>vad <strong>da</strong> TavianTi normatiuli <strong>da</strong><br />

analitikuri orientaciis gamo, kritikuli <strong>da</strong> gabatonebuli Tvalsazrisi<br />

fokusirebulia er-saxelmwifoze, rogorc politikisa <strong>da</strong> ganaTlebis<br />

adgilsamyofelze. TumcaRa, globalizaciis cnebam gazar<strong>da</strong> ra<br />

emansipaciuri politikis sargebeli <strong>ganaTleba</strong>Si, diskusiis tranformacia<br />

moaxdina.<br />

SeniSvnebi<br />

96


1. Max Weber, "The Fun<strong>da</strong>mental Concepts of Sociology," in The Theory of Social and Economic<br />

Organizations, ed. Talcott Parsons (New York: Free Press, 1964), 156. veberis mosazrebebTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT amomwuravi diskusia ixileT, Richard Bendix, Max Weber: An Intellectual Portrait<br />

(New York: Double<strong>da</strong>y, 1962).<br />

2.<br />

3.<br />

madlobas vuxdi uolter feinbergs, piradi urTierTobis farglebSi<br />

avtorisaTvis miwodebuli am SemoTavazebisTvis.<br />

kritikuli modernistuli pozicia zoga<strong>da</strong>d aris gadmocemuli naSromSi -<br />

Raymond A. Morrow and Carlos Alberto Torres, Social Theory and Education: A Critique of Theories of<br />

Social and Cultural Reproduction (Albany: State University of New York Press, 1995), esp. 339-445.<br />

ganaTlebis sociologiis <strong>da</strong>matebiTi analizis gasacnobad ixileT Carlos Alberto<br />

Torres and Ted Mitchell, eds., Sociology of Education: Emerging Perspectives (Albany: State University of<br />

New York Press, in press).<br />

4.<br />

Max Weber, Economy and Society (New York: Bedminster, 1968); Bendix, Max Weber; Max<br />

Weber, From Max Weber: Essays in Sociology,<br />

University Press, Galaxy Books, 1958).<br />

5.<br />

ed. H. H. Gerth and C. W. Mills (New York: Oxford<br />

Peter McLaren, "Critical Pe<strong>da</strong>gogy, Political Agency, and the Pragmatics of Justice: The Case of<br />

Lyotard," Educational Theory 44, no. 3 (Summer 1994): 325; Lin<strong>da</strong> M. McNeil, Contradictions of Control:<br />

School Structure and School Knowledge (New York: Routledge, 1988), 166-178; Cameron McCarthy and<br />

Warren Crichlow, eds., Race, Identity, and Representation in Education (New York: Routledge, 1993), xiii-<br />

xvii; Michael W. Apple, Official Knowledge: Democratic Education in a Conservative Age (New York:<br />

Routledge, 1993), 1-63; Madeleine Arnot, "Male Hegemony, Social Class, and Women's Education," in The<br />

Education Feminism Reader, ed. Lyn<strong>da</strong> Stone (New York: Routledge, 1994), 84-104.<br />

6.<br />

Perry Anderson, Las antinomias de Antonio Gramsci (Barcelona: Fontanara, 1978). ixileT<br />

agreTve Morrow and Torres, Social Theory and Education, 249-281.<br />

7.<br />

Antonio Gramsci, Selections from the Prison Notebooks of Antonio Gramsci, ed. and trans. Quintin<br />

Hoare and Geoffrey Nowell Smith (New York: International Publishers, 1980). gramskis naSromTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT, agreTve, ganaTlebisa <strong>da</strong> saxelmwifos sakiTxebze komentari <strong>da</strong><br />

ganmartebebi, ixileT - Carlos Alberto Torres, The Politics of Nonformal Education in Latin America<br />

(New York: Praeger, 1990), 23-28; Carlos Alberto Torres, The Church, Society, and Hegemony: A Critical<br />

Sociology of Religion in Latin America (Westport, Conn.: Praeger, 1992), 39-57. amomwuravi diskusia<br />

<strong>ganaTleba</strong>s, saR azrsa <strong>da</strong> hegemonias Soris arsebuli urTierTobebis Sesaxeb<br />

ixileT, Apple, Official Knowledge, 15-43.<br />

8. kredentalizmis Teoriis ori saukeTeso nimuSia Ronald Dore, The Diploma Disease:<br />

Education, Qualification, and Development (Berkeley and Los Angeles: University of California Press,<br />

1976); and John Oxenham, ed., Education versus Qualifications? A Study of Relationships between<br />

Education, Selection for Employment, and the Productivity of Labour (London: George Allen & Unwin,<br />

1984). politikuri ekonomiiis zogierTi warmomadgeneli <strong>da</strong>JinebiT ayeneb<strong>da</strong> eWvqveS<br />

a<strong>da</strong>mianuri kapitalis Teoriis winamZRvrebs, asabuTeb<strong>da</strong> ra imas, rom ganaTlebis<br />

wvlili ekonomikur zr<strong>da</strong>Si bevrad umniSvneloa im SefasebebTan Se<strong>da</strong>rebiT, rasac<br />

a<strong>da</strong>mianuri kapitalis adreuli xanis Teoretikosebi <strong>da</strong> ganviTarebadi qveynebis<br />

ekonomistebi iZleodnen. gar<strong>da</strong> amisa, Semosavlebisa <strong>da</strong> ganaTlebis<br />

97


urTierT<strong>da</strong>mokidebuleba moicavs bevr sxva faqtors, romelic zegavlenas axdens<br />

Semosavlebze <strong>da</strong>, marTalia, garkveul kavSirSia swavlebasTan, Tumca, am<br />

ukanasknels ar un<strong>da</strong> mieweros. Martin Carnoy et al., Can Educational Policy Equalize Income<br />

Distribution in Latin America? (London: Saxon House, 1979); Martin Carnoy et al., "The Political Economy<br />

of Financing Education in Developing Countries," in Financing Educational Development, by International<br />

Development Research Centre (Ottawa: IDRC, 1982), 39-68. Carlos Alberto Torres, Rajinder S. Pannu, and<br />

M. Kazim Bacchus, "Capital Accumulation, Political Legitimation, and Education Expansion," in<br />

International Perspectives on Education and Society 3, ed. Abraham Yogev and Jaap Dronkers (Greenwood,<br />

Conn.: JAI Press, 1993), 3-32.<br />

9. korporatistuli portugalia konservatiuli modernizaciis procesis<br />

Seu<strong>da</strong>rebli ilustraciaa. procesisa, romelic moZraobaSi mohyavs saxelmwifos <strong>da</strong><br />

ganaTlebis sistemas masSi konkretuli roli aqvs <strong>da</strong>kisrebuli. rogorc stoeri<br />

<strong>da</strong> deili amtkiceben: “saxelmwifo sul ufro metad erTveba saganmanaTleblo<br />

sferoSi, rac gulisxmobs ganaTlebis ideologiur kontribucias saxelmwifos<br />

ganviTarebis strategiis gansazRvraSi . . .saxelmwifo <strong>da</strong>adga kurss, romelmac<br />

qveyana Zalauflebis centralizebis <strong>da</strong> maswavleblebze ganxorcielebuli<br />

kontrolis umaRles xarisxamde miiyvana, mox<strong>da</strong> swavlebis ukiduresi<br />

ideologizacia <strong>da</strong> elitizacia.” citirebulia naSromSi Stephen R. Stoer and Roger Dale,<br />

"Education, State, and Society in Portugal, 1926-1981," Comparative Education Review 31, no. 3 (1987):<br />

405.<br />

10. ofe <strong>da</strong> preusi asabuTeben, rom demokratiis cneba sul ufro metad<br />

warmoCndeba rogorc “qristianuli Teologiis anbanuri principebis<br />

sekularizebuli versia”. ixileT, Claus Offe and Ulrich K. Preuss, "Democratic Institutions and<br />

Moral Resources," in Political Theory To<strong>da</strong>y, ed. David Held (Stanford, Calif.: Stanford University Press,<br />

1991), 146.<br />

11. Eric A. Nordlinger, On the Autonomy of the Democratic State (Cambridge: Harvard University<br />

Press, 1981); David Easton, "The Political System Besieged by the State," Political Theory 9, no. 3 (August<br />

1981): 303-325. klasobrivi analizis TvalTaxedvi<strong>da</strong>n, romelic saxelmwifos<br />

avtonomiis principebs pulancasis analizis kval<strong>da</strong>kval warmoaCens, ixileT Martin<br />

Carnoy and Henry Levin, Schooling and Work in the Democratic State (Stanford, Calif.: Stanford University<br />

Press, 1985), 37-51.<br />

12. aq, raRa Tqma un<strong>da</strong>, viSvelieb marqsisa <strong>da</strong> Tanamedroveobis analizs,<br />

romelsac gvTavazobs marSal bermani Tavis metad Rrma naSromSi All That Is Solid Melts<br />

into Air: The Experience of Modernity (New York: Simon & Schuster, 1982).<br />

13. Henry A. Giroux, Schooling and the Struggle for Public Life: Critical Pe<strong>da</strong>gogy in the Modern Age<br />

(Minneapolis: University of Minnesota Press, 1988), 136-137. Henry Giroux and Peter McLaren, eds.,<br />

Between Borders: Pe<strong>da</strong>gogy and the Politics of Cultural Studies (New York: Routledge, 1994).<br />

14. mivuTiTeb habermasis sam, codnis wammarTvel interesze, diskusia ixileT,<br />

Morrow and Torres, Social Theory and Education, 19-38.<br />

98


15. Held, Political Theory and the Modern State ('Stanford, Calif.: Stanford University Press, 1989), 11-<br />

55; David Held, Political Theory To<strong>da</strong>y (Stanford, Calif.: Stan-lord University Press, 1991); Heinz Rudolf<br />

Sonntag and Hector Valecillos, Elestado en el capitalismo contempordneo (Mexico City: Siglo XX Editores,<br />

1977); David Held et al., eds., States and Societies (Oxford: Martin Robinson, 1983); Andrew Vincent, The-<br />

ories of the State (Oxford: Basil Blackwell, 1987).<br />

16.<br />

Carlos Alberto Torres, "La universi<strong>da</strong>d latinoamericana: De la reforma de 1918 al ajuste estructural<br />

de los 1990," in Curriculum universitario siglo XXI, by Carlos Alberto Torres et al. (Parana, Argentina:<br />

Facultad de Ciencias de la Education, Universi<strong>da</strong>d Nacional de Entre Rios, 1994), 13-54; Carlos Alberto<br />

Torres, 'The State and Education Revisited, or Why Educational Researchers Should Think Politically about<br />

Education," AERA, Review of Research in Education 21 (1995): 255-331; Atilio Alberto Boron and Carlos<br />

Alberto Torres, "The Impact of Neoliberal Restructuring on Education and Poverty in Latin America,"<br />

Alberta Journal of Educational Research 42, no. 2 (June 1996): 102-114.<br />

17. pirveli gansxvavdeba ukanasknelisagan garkveuli sakiTxebis TvalsazrisiT,<br />

kerZod, mcireoden interesTa jgufebs SeswevT imis gansakuTrebuli unari, rom<br />

zegavlena moaxdinon saxelmwifoze <strong>da</strong> “sxva jgufebis araefeqturoba kidev ufro<br />

ususuri xdeba imis gamo, rom ar xdeba maTi saTanadod gamoyeneba”. Nordlinger,<br />

Autonomy of the Democratic State, 157.<br />

18. instituciuri midgoma asabuTebs, rom saxelmwifo <strong>ganaTleba</strong> mTavar rols<br />

TamaSobs politikuri sistemebis legitimiaciaSi <strong>da</strong> qveynebis integrirebasa <strong>da</strong><br />

modernizebaSi. savaldebulo <strong>ganaTleba</strong> asocirebulia vesternizaciis,<br />

modernizaciis, socialuri kontrolis <strong>da</strong> status-jgufebis konkurenciis<br />

sxva<strong>da</strong>sxva TeoriebTan. aRniSnulis sapirispirod, institucionalisturi midgoma<br />

amtkicebs, rom saganmanaTleblo ganviTareba im saSinao (Si<strong>da</strong>) procesebis Sedegi<br />

ar aris, romlebic momdinareobs ekonomikuri <strong>da</strong> socialuri diferencirebisagan,<br />

gansakuTrebiT, industrializacii<strong>da</strong>n <strong>da</strong> urbanizacii<strong>da</strong>n. analogiurad, masobrivi<br />

<strong>ganaTleba</strong> ar ganviTarebula rogorc socialuri kontrolis (<strong>da</strong>bali klasebze an<br />

imigrantebze) <strong>da</strong>mkvidrebis an mosaxleobis tradiciuli <strong>da</strong>mokidebulebebis<br />

reorientaciis winaswarganzraxuli mcdeloba. aramed, institucionalistebi<br />

amtkiceben, rom masobrivi <strong>ganaTleba</strong> “mTlianobaSi warmoadgens <strong>da</strong>savleTSi,<br />

kulturasTan <strong>da</strong>kavSirebuli Sexedulebebis sistemis Camoyalibebis TvalSisacem<br />

Sedegs”. es <strong>da</strong>savluri sistema gulisxmobs eri-saxelmwifos naciis Camoyalibebas,<br />

moqalaqeobis Tanamedrove koncefcias, romelic savaldebulo masobrivi<br />

ganaTlebis wyarod ganixileba. Sesabamisad, <strong>ganaTleba</strong> Tanamedrove<br />

sazogadoebaSi “ritualur (formaluri) wardgenad “ gvevlineba, rogorc ”droSi<br />

ganvrcobili iniciaciis rituali, romelic sombolurad axdens Camouyalibebeli<br />

bavSvebis transformacias srulyofil individebad, romlebic uflebamosilni<br />

arian CaerTon Tanamedrove ekonomikaSi, politikaSi <strong>da</strong> sazogadoebaSi, <strong>da</strong> is<br />

akeTebs kidec amas Tavisi bunebi<strong>da</strong>n gamomdinare.” ixileT J. Boli and F. Ramirez,<br />

"Compulsory Schooling in the Western Cultural Context," in Emergent Issues in Education: Comparative<br />

99


Perspectives, ed. Robert Amove, Philip G. Altbach, and G. P. Kelly (Albany: State University of New York<br />

Press, 1992), 28,30.<br />

19.<br />

am midgomis paradigmatuli analizi warmodgenilia talkot parsonsis<br />

klasikur saxelmZRvaneloSi - "The School as a Social System: Some of Its Functions in American<br />

Society," in Education, Economy, and Society: A Reader in the Sociology of Education, ed. A. H. Halsey<br />

(New York: Free Press, 1961), 434-455. raRa Tqma un<strong>da</strong>, arseboben rogorc tradiciis<br />

mimdevari, ise maTgan gansxvavebuli kritikosebi, romlebmac ganaviTares <strong>da</strong>rkheimis<br />

adreul namuSevarTan <strong>da</strong>kavSirebuli poziciebi, magram maTi xedva Zlier<br />

gansxvavdeba parsonis mier warmodgenili <strong>da</strong>rkheimiseuli interpretaciisagan.<br />

ixileT Robert Merton, Social Theory and Social Structure (New York: Free Press, 1968).<br />

funqcionalisturi tradiciis sazRvrebs miRma, gamoirCeva beisil bernSteinis <strong>da</strong><br />

pier burdes naSromi. ixileT Basil Bernstein, Class Codes and Control, vol. 1, Theoretical Studies<br />

towards a Sociology of Language (London: Paladin, 1973); Basil Bernstein, Class Codes and Control, vol. 3,<br />

Towards a Theory of Educational Transmission, 2nd ed. (Boston: Routledge & Kegan Paul, 1977); Pierre<br />

Bourdieu, "Structuralism and Theory of Sociological Knowledge," Social Research 35 (1968): 681-706;<br />

Pierre Bourdieu, Outline of a Theory of Practice, trans. Richard Nice (Cambridge: Cambridge University<br />

Press, 1977); Pierre Bourdieu and Jean-Claude Passeron, "Sociology and Philosophy in France since 1945:<br />

Death and Resurrection of a Philosophy without a Subject" Social Research 34 (1967): 162-212; Pierre<br />

Bourdieu and Jean-Claude Passeron, Reproduction in Education, Society, and Culture, trans. Richard Nice<br />

(London: Sage, 1977).<br />

20. samuel boulsis <strong>da</strong> herbert gintisis naSromi axdens imis ilustrirebas,<br />

rom ganaTlebis funqciebi warmoadgen<strong>da</strong> radikaluri ekonomistebis mTavar<br />

sazrunavs 70-iani wlebis liberalur sazogadoebebSi. ixileT maTi Schooling in<br />

Capitalist America: Educational Reform and the Contradictions of Economic Life (New York: Basic Books,<br />

1976); Samuel Bowles and Herbert Gintis, "Education as a Site of Contradictions in the Reproduction of the<br />

Capital-Labor Relationship: Second Thoughts on the 'Correspondence Principle,"' Economic and Industrial<br />

Democracy 2 (1981): 223-242. kritikuli, Tumc, amave dros keTilganwyobiT gamsWvaluli<br />

komentari ixileT naSromSi Mike Cole, ed., Bowles and Gintis Revisited: Correspondence and<br />

Contradiction in Educational Theory (London: Falmer Press, 1988); Michael W. Apple, "Standing on the<br />

Shoulders of Giants: Class Formation and Capitalist Schools," History of Education Quarterly 28, no. 1<br />

(1988): 231-241. sasargebloa imis aRniSvna, rom boulsisa <strong>da</strong> gintisis midgomis<br />

kritikis mTavar safuZvels, gar<strong>da</strong> imisa, rom maTi midgoma skolebsa <strong>da</strong><br />

sazogadoebebs <strong>da</strong> maT ekonomicizms Soris arsebul urTierTobebze meqanistikuri<br />

SexedulebebiT xasiaTdeba, Seadgens is, rom maT mtkicebulebebSi, romliTac isini<br />

akritikeben <strong>ganaTleba</strong>s kapitalistur sazogadoebebSi, saxelmwifos Teoriebi<br />

warmodgenili ar aris. swored am Teoriulma xarvezma aacila maT Tavi<strong>da</strong>n<br />

pasuxismgebloba <strong>ganaTleba</strong>Si Tanasworobisa <strong>da</strong> demokratiis Sinaganad<br />

winaaRmdegobrivi tendenciebis <strong>da</strong>mkvidrebaze (mag., Sesabamisoba <strong>da</strong> winaaRmdegoba,<br />

rogorc organizaciuli principebi, romlebic sazogadoebrivi cxovrebisa <strong>da</strong><br />

ganaTlebis sistemizacias axdenen). Carnoy and Levin, Schooling and Work, 22. For a systematic<br />

analysis of reproduction theories, see Morrow and Torres, Social Theory and Education.<br />

100


21. neokonservatiuli sazrunavi, Temebi <strong>da</strong> ritorika warmodgenilia rig<br />

naSromebSi. ixileT, mag. National Commission on Excellence in Education, "A Nation at Risk: An<br />

Imperative for Educational Reform," Education Week, 27 April 1983, 12-16; and Mortimer Adler, The<br />

Paideia Proposal (New York: Macmillan, 1982).<br />

22.<br />

laTinur amerikaSi, <strong>da</strong> es SesaZloa miesa<strong>da</strong>gebodes msoflios sxva<br />

regionebsac, garsia kanklini neokonservatiul modelebs gansazRvravs, rogorc<br />

SerCeviTi modernizaciis <strong>da</strong> regresuli kulturuli <strong>da</strong> socialuri <strong>da</strong>cemis<br />

(deka<strong>da</strong>nsis) winaaRmdegobriv process. ixileT Nestor Garcia Canclini, "Una modernizaci6n<br />

que atrasa: La cultura bajo la regresi6n neoconservadora," Revista de Casa de las Americas, no. 193,<br />

October-December 1993, 3-12.<br />

23. aRniSnuli informaciis mowodebisaTvis madlobas vuxdi joel samofs.<br />

24. am kategoriebis Sesaxeb sasargeblo diskusia ixileT D. Chirot, Social Change in<br />

the Twentieth Century (New York: Harcourt Brace Jovanovich, 1977); Immanuel Waller-stein, The Capitalist<br />

World Economy (Cambridge: Cambridge University Press, 1979).<br />

25. modiT sicxade SemovitanoT. es ganacxadi sarwmunoa eri-saxelmwifos<br />

samarTlebrivi safuZvlebisa <strong>da</strong> istoriuli gamocdilebis TvalsazrisiT.<br />

sruliad gansxvavebuli ram aris eri-saxelmwifos sazRvrebSi mcxovrebi<br />

“a<strong>da</strong>mianebis” gamocdileba. aviRoT Tun<strong>da</strong>c, samuSao Zalis eqspluatacia<br />

Savkaniani monebis magaliTze, an laTino-amerikelebisadmi <strong>da</strong> qalebisadmi<br />

<strong>da</strong>mokidebuleba, imigrantebis, droebiT momuSave ucxoelebis, <strong>da</strong> moswavleobis<br />

kontraqtiT momuSaveTa (indentured labor) sistematiuri ganadgureba <strong>da</strong> a.S.<br />

26. terminebi “mesame msoflio”, “mesame msoflios qveynebi”, ”samxreTuli<br />

qveynebi” <strong>da</strong> “samxreTis qveynebi” gamoyenebulia urTierTmonacvleobiT.<br />

27. “neoliberalizmi” an “neoliberaluri saxelmwifo” is terminebia,<br />

romliTac miuTiTeben axali tipis saxelmwifoze, romelic warmoiSva laTinur<br />

amerikaSi ukanaskneli ori aTwleulis ganmavlobaSi. iyo ra mWidrod<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli neokonservatoruli mTavrobebis gamocdilebasTan,<br />

neoliberalizmis pirveli nabijebi laTinur amerikaSi ukavSirdeba neoliberalur<br />

ekonomikur programas, romelic ganxorciel<strong>da</strong> CileSi, salvador aliendes<br />

<strong>da</strong>mxobis Semdeg, general pinoCetis diqtatoruli mmarTvelobis mier. Se<strong>da</strong>rebiT<br />

axlo warsulSi, sabazro modelebi ganaxorciela argentinaSi karlos saul<br />

menemis mTavrobam, meqsikaSi - karlos salinas de gortaris <strong>da</strong> ernesto zedilos<br />

mTavrobebma <strong>da</strong> braziliaSi - fernando henrike kardosom. es modelebi, rom<br />

araferi vTqvaT sxva qveynebSi ganxorcielebul analogiur modelebze,<br />

warmoadgendnen neoliberalur models, Tumca, maT Tan sdev<strong>da</strong> is Taviseburebebi,<br />

rac, Sesabamisad, <strong>da</strong>maxasiaTebeli iyo argentinisTvis, meqsikisTvis <strong>da</strong><br />

braziliisTvis.<br />

neoliberaluri mTavrobebi mxars uWeren <strong>da</strong> stimuls aZlevdnen iseT<br />

koncefciebs, rogoricaa Ria bazrebi, Tavisufali vaWroba, saxelmwifo seqtoris<br />

Sekveca, ekonomikaSi saxelmwifos intervenciis SezRudva <strong>da</strong> bazrebis<br />

deregulacia. larisa lomnici <strong>da</strong> ana melniki (Chile's Middle Class: A Struggle for Survival<br />

101


in the Face of Neoliberalism [Boulder, Colo.: Lynne Rienner, 1991]) aRniSnaven, rom istoriuli <strong>da</strong><br />

filosofiuri TvalsazrisiT, neoliberalizmi asocirebulia gar<strong>da</strong>qmnis<br />

programebTan. gar<strong>da</strong>qmna ganisazRvreba rogorc im programebis, samoqmedo kursisa<br />

<strong>da</strong> pirobiTobebis erToblioba, romlebic rekomendebulia msoflio bankis,<br />

saerTaSoriso savaluto fondis, <strong>da</strong> sxva safinanso organizaciebis mier. marTalia<br />

msoflio banki erTmaneTisagan mijnavs iseT cnebebs, rogoricaa stabilizacia,<br />

gar<strong>da</strong>qmna <strong>da</strong> gar<strong>da</strong>qmnis politika, magram, amave dros, is aRiarebs, rom am cnebebis<br />

gamoyeneba “arazusti <strong>da</strong> araTanmimdevrulia” (citirebulia naSromSi Joel Samoff,<br />

"More, Less, None? Human Resource Development: Responses to Economic Constraint" [Palo Alto, Calif.,<br />

June 1990], 21; mimeographed). stabilizaciasa <strong>da</strong> gar<strong>da</strong>qmnaze orientirebuli aseTi<br />

programebis Sedegad, mTavrobebis mier gasatarebeli politikis kuTxiT gaCn<strong>da</strong><br />

rigi rekomen<strong>da</strong>ciebi, maT Soris, saxelmwifo xarjebis Semcireba, fulis<br />

devalvacia eqsportis stimulirebisaTvis, saimporto tarifebis <strong>da</strong>weva <strong>da</strong><br />

saxelmwifo <strong>da</strong>grovebisa <strong>da</strong> piradi <strong>da</strong>nazogebis gazr<strong>da</strong>. rogorc xazgasmiT<br />

aRvniSne, am modelis centralur aspeqti saxelmwifo seqtoris rolis mkveTri<br />

SezRudvaa, rac ganxorciel<strong>da</strong> saxelmwifo sawarmoebis privatizebis <strong>da</strong><br />

xelfasebis <strong>da</strong> fasebis liberalizaciis saSualebiT, aseve, samrewvelo <strong>da</strong><br />

sasoflo-sameurneo warmoebis reorientaciiT <strong>da</strong> misi warmarTviT eqsportis<br />

zrdisken. amdenad, gar<strong>da</strong>qmnisa <strong>da</strong> stabilizaciis politika miznad isaxavs<br />

saerTaSoriso mimocvlis gaTavisuflebas, cdomilebebis Semcirebas safaso<br />

struqturaSi (sxva<strong>da</strong>sxva saqonelze fasebis Tanafardoba), proteqcionizmis<br />

mospobas <strong>da</strong> bazris zegavlenis xelSewyobas.<br />

neoliberaluri saxelmwifos wanamZRvrebi SesaZlebelia ganvazogadoT<br />

Semdegi saxiT: neoliberaluri saxelmwifos politikur safuZvels warmoadgens im<br />

Teoriebis <strong>da</strong> interesTa jgufebis erToblioba, romlebic garkveuli<br />

valdebulebebiT arian <strong>da</strong>kavSirebuli mowodebis aspeqtis ekonomikasTan,<br />

monetarizmTan, neokonservatiul kulturul seqtorebTan; sayovelTao<br />

keTildReobis saxelmwifos redistribuciuli politikis mowinaaRmdege<br />

jgufebTan; <strong>da</strong> im seqtorebTan, romelTa mudmivi sazrunavi biujetis deficitia.<br />

sxva sityvebiT rom vTqvaT, es aris Sinagan winaaRmdegobaSi myofi aliansi. aseTi<br />

saxelmwifo modelebi reagireben saxelmwifos fiskalur krizisebze <strong>da</strong><br />

kanonierebis (realur Tu aRqmul) krizisebze. am SemTxvevaSi moqalaqeebis ndobis<br />

krizisebi mniSvnelovan gar<strong>da</strong>texis momentebs warmoadgenen demokratiuli<br />

warmomadgenlobisa <strong>da</strong> saxelmwifo institutebisadmi ndobis ganmtkicebis<br />

TvalsazrisiT. am kulturuli, konservatiuli <strong>da</strong> ekonomikuri TvalsazrisiT<br />

liberalur modelSi saxelmwifo, saxelmwifo intervenciis politika <strong>da</strong><br />

saxelmwifo sawarmoebi problemis <strong>da</strong> ara am problemi<strong>da</strong>n gamosavalis nawils<br />

warmoadgenen. rogorc neoliberaluri ideologiis mimdevrebi sxva<strong>da</strong>sxva dros<br />

aRniSnavdnen, saukeTeso forma patara mTavrobaa.<br />

102


mowinave kapitalistur qveynebSi ekonomikuri restruqturizebis farTod<br />

gavrcelebuli winapirobebi <strong>da</strong> struqturuli gar<strong>da</strong>qmnis wanamZRvrebi sruliad<br />

miesa<strong>da</strong>geba neoliberalur modelebs. es modelebi iTvaliswineben sazogadoebriv<br />

saWirobebze gaweuli <strong>da</strong>naxarjebis Semcirebas, im programebis Sekvecas, romlebic<br />

araekonomiurad arian miCneuli, privatizebis ganxorcielebas saxelmwifo<br />

sawarmoebis gayidviT <strong>da</strong> deregulirebis meqanizmebis SemuSavebas biznesis samyaros<br />

funqcionirebaSi saxelmwifos intervenciis SesazRu<strong>da</strong>d. gar<strong>da</strong> amisa, aRniSnuli<br />

modelebis mixedviT saxelmwifo naklebad un<strong>da</strong> iyos CarTuli socialuri<br />

momsaxurebis (rogoricaa, <strong>ganaTleba</strong>, jan<strong>da</strong>cva, pensiebi, sazogadoebrivi<br />

transporti <strong>da</strong> xelmisawvdomi sacxovrebeli) gawevaSi <strong>da</strong> aseTi tipis momsaxureba<br />

kerZo seqtoris prerogativas un<strong>da</strong> ganekuTvnos.<br />

28. Aaqamde, msjelobas sruliad gacnobierebulad vagebdi liberalur,<br />

neokonservatiul <strong>da</strong> neoliberalur saxelmwifoebze empiriulad <strong>da</strong>sabuTebul <strong>da</strong><br />

informaciiT gajerebul codnaze <strong>da</strong>yrdnobiT. am msjelobas politikur<br />

folosofiur TeoriebTan vakavSirebdi. momdevno nawilSi mocemuli msjeloba<br />

paralelistur Teoriebze, postmodernizmze <strong>da</strong> feminizmze umeteswilad Teoriul<br />

safuZvlebzea agebuli. saxelmZRvanelos formatis SezRudvebi<strong>da</strong>n gamomdinare, ar<br />

ganvixilav gar<strong>da</strong>mavali qveynebis (mag., kapitalizmi<strong>da</strong>n socializmze, an<br />

socializmi<strong>da</strong>n kapitalizmze ga<strong>da</strong>svla) <strong>da</strong> socialisturi qveynebis gamocdilebas.<br />

29. modeli moicavs specialuri industriuli RonisZiebebis SemuSavebas<br />

myidveli <strong>da</strong> momwodebeli kompaniebis mier (anu “specialur urTierTobebs” maT<br />

Soris), romelSic gansakuTrebul rols saerTaSoriso vaWrobisa <strong>da</strong> mrewvelobis<br />

saministro asrulebs. Nick Oliver and Barry Wilkinson, The Japani-sation of British Industry<br />

(London: Basil Blackwell, 1988); Paul Hirst and J. Zeitlin, "Flexible Specialization versus Post-Fordism,"<br />

Economy and Society 20, no. 1 (1991): 1-56; Bob Jessop, "Regulation Theory, Post-Fordism, and the State,"<br />

Capital and Class 34(1988): 147-168.<br />

30. Aam nawilSi <strong>da</strong>vesesxebi Cemi <strong>da</strong> raimond morous erTobliv naSroms<br />

socialuri Teoriisa <strong>da</strong> ganaTlebis Sesaxeb.<br />

103


3<br />

globalizacia<br />

winamdebare Tavi agebulia koncefciaze, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c<br />

globalizaciis fenomeni zRu<strong>da</strong>vs saxelmwifos <strong>da</strong>moukideblobas <strong>da</strong><br />

erovnul suverenitets. es SezRudvebi gamoxatulia im <strong>da</strong>ZabulobaSi,<br />

romelic arsebobs saerTaSoriso masStabiT <strong>da</strong> lokalurad mimdinare<br />

dinamiur procesebs Soris, faqtobrivad, nebismieri ga<strong>da</strong>wyvetilebis Tu<br />

politikuri moqmedebis arealis TvalsazrisiT, socialur, kulturul <strong>da</strong><br />

ekonomikur sferoebSi. Sesabamisad, globalizacia ara mxolod Slis<br />

saxelmwifoTa Soris sazRvrebs, aramed cvlis erTobebs erovnuli<br />

saxelmwifos sazRvrebSi <strong>da</strong> sazRvrebs miRma. SeuZlebelia globalizacia<br />

aRvweroT rogorc mxolod warmoebis organizaciis tipi, romelic fordis<br />

mmarTvelobis Semdgomi periodisaTvis iyo <strong>da</strong>maxasiaTebeli. is globaluri<br />

ekonomikis mTavari maxasiaTebelia. a<strong>da</strong>mianTa uflebebs, regionul<br />

saxelmwifoebs <strong>da</strong> kosmopolitur <strong>demokratia</strong>s ga<strong>da</strong>mwyveti roli<br />

<strong>da</strong>ekisreba, vinai<strong>da</strong>n isini zegavlenas moaxdenen samoqalaqo minimumebze<br />

saxelmwifo doneze, kapitalisa <strong>da</strong> samuSao Zalis efeqtianobaze sxva<strong>da</strong>sxva<br />

sferoebSi <strong>da</strong> gansakuTrebiT, moqalaqeobis, demokratiis <strong>da</strong><br />

multikulturis dinamikaze Tanamedrove saxelmwifoSi.<br />

globalizaciis fenomeni<br />

bunebrivi mdgomareobi<strong>da</strong>n civilizebul mdgomareobaze ga<strong>da</strong>svla saocar<br />

cvlilebas iwvevs a<strong>da</strong>mianSi, Caanacvlebs ra mis qcevaSi instinqts<br />

samarTlianobiT <strong>da</strong> aRavsebs ra mis qmedebebs manamde ararsebuli zneobrivi<br />

TvisebebiT.<br />

---------Jan Jak ruso, socialuri kontraqti<br />

globalizacia gansazRvrulia rogorc “socialuri urTierTobebis<br />

gaZliereba mTeli msoflios masStabiT, rac teritoriulad <strong>da</strong>Sorebul<br />

regionebs ise akavSirebs erTmaneTTan, rom konkretul adgilze movlenebis<br />

warmarTvas mravali miliT <strong>da</strong>Sorebul adgilze momx<strong>da</strong>ri movlenebi<br />

ganapirobebs <strong>da</strong> piriqiT” (heldi, 1991:9). mraval sxva mosazrebasTan erTad,<br />

heldi miiCnevs, rom globalizacia globaluri ekonomikis warmoqmnis,<br />

koleqtiuri ga<strong>da</strong>wyvetilebebis miRebis axali formebis warmomqmnel<br />

ekonomikur erTeulebs Soris transnacionaluri kavSirebis eqspansiis,<br />

mTavrobaTaSorisi <strong>da</strong> kvazi-zesaxelmwifoebrivi institutebis ganviTarebis,<br />

104


transnacionaluri komunikaciebis intensifikaciis <strong>da</strong> axali regionuli <strong>da</strong><br />

samxedro wesrigis <strong>da</strong>myarebis produqtia.<br />

GmiiCneven, rom globalizaciis procesi Slis saxelmwifoTaSoris<br />

sazRvrebs, cvlis erTobebs er-saxelmwifoebs Soris <strong>da</strong> maT sazRvrebSi <strong>da</strong><br />

Zlier zemoqmedebas axdens saxelmwifo <strong>da</strong> interesTa jgufebis identobebze.<br />

neil smelseri (1994) mSvenivrad gadmoscems am sakiTxis arss:<br />

ufro moxerxebeli iqneba, Tu msoflioSi Seqmnili situaciis aRweras erisaxelmwifos<br />

statusis ganxilviT <strong>da</strong>viwyebT. miiCnevdnen ra, sakuTari<br />

moqalaqeebis erTgulebisa <strong>da</strong> soli<strong>da</strong>robis TvalsazrisiT, bunebriv <strong>da</strong><br />

suverenul centrad, saxelmwifos Sesaxeb amgvar ideas axlo warsulSi, misi<br />

Semadgeneli yvela elementis TvalsazrisiT, winaaRmdegoba Sexv<strong>da</strong>.<br />

saxelmwifos sazRvrebSi SeRweva SesaZlebeli gax<strong>da</strong> warmoebis, vaWrobis,<br />

finansebis <strong>da</strong> kulturis mzardi globalizaciis meSveobiT, ris Sedega<strong>da</strong>c<br />

saxelmwifoebma kontroli <strong>da</strong>karges sakuTar sve-bedze. amas <strong>da</strong>emata isic,<br />

rom saxelmwifoTa suverenoba regionuli politikuri federaciebis <strong>da</strong><br />

aliansebis cvalebadi modelebis gamoyenebam Selaxa. subnacionalur doneze,<br />

saxelmwifo iseTi winaaRmdegobis pirispir aRmoCn<strong>da</strong>, rogoricaa sxva<strong>da</strong>sxva<br />

– regionul, enobriv, religiur, eTnikur, genderul <strong>da</strong> cxovrebis stilis<br />

safuZvelze Seqmnili soli<strong>da</strong>ruli <strong>da</strong>jgufebebis aRorZineba <strong>da</strong> ayvaveba,<br />

aseve, <strong>da</strong>mabneveli raodenobis uCveulo sazogadoebrivi moZraobebis<br />

aRmoceneba, romlebic sakuTari soli<strong>da</strong>robis generirebas axdenen. yovelive<br />

es metoqeobas uwevs saxelmwifos, a<strong>da</strong>mianebis loialurobis, zogjer ki<br />

saxelmwifos teritoriaze iurisdiqciis gavrcelebis TvalsazrisiT.<br />

mokled, Tanamedrove saxelmwifoze, rogorc zevi<strong>da</strong>n, ise qvevi<strong>da</strong>n zewolas<br />

axorcieleben sa<strong>da</strong>vo saxelmwifo sazRvrebi <strong>da</strong> cvalebadi soli<strong>da</strong>robebi. 1<br />

(5)<br />

globalizacia marTlac is socialuri konstruqciaa, romelic<br />

rogorc duglas kelneri (1997) miiCnevs, kritikuli Teoriis pozicii<strong>da</strong>n<br />

kritikul gansjas saWiroebs. kelners miaCnia, rom globalizaciis<br />

koncefcia gvxvdeba yvelgan <strong>da</strong> mas Sedegad moyveba yvelaferi, <strong>da</strong>wyebuli<br />

msoflios vetsernizaciiT <strong>da</strong> <strong>da</strong>mTavrebuli kapitalizmis gabatonebiT.<br />

zogi globalizacias sazogadoebebis homogenurobis zrdis procesad<br />

aRiqvams, sxvani _ kulturaTa hibridizaciis <strong>da</strong> mravalferovnebis zrdis<br />

procesad. mavanTa azriT, globalizacia multinacionaluri korporaciebisa<br />

<strong>da</strong> saxelmwifoebis mier Zalauflebis gamoyenebis evoluciur procesia,<br />

meoreni mas garemos <strong>da</strong>cviTi saqmianobis, demokratizaciis <strong>da</strong> humanizaciis<br />

sayrdenad miiCneven. a<strong>da</strong>mianTa erTi nawilis azriT globalizaciis<br />

koncefcia axali fandia, romlis mizani imperializmisa <strong>da</strong> modernizaciis<br />

efeqtebis miCqmalvaa. sxvani amtkiceben, rom modernizacia <strong>da</strong>sabams aZlevs<br />

105


axal “globalur eras”, romelic gansxvavdeba “Tanamedrove epoqisagan”.<br />

metic, zogierTi Teoretikosi asabuTebs, rom globalizacia kacobriobis<br />

istoriaSi axali epoqis ganmsazRvrel koncefciaa, vinc am mosazrebas ar<br />

eTanxmeba miiCnevs, rom globalizaciis mniSvneloba <strong>da</strong> misi e.w.<br />

“uaxlesoba” ga<strong>da</strong>Warbebula<strong>da</strong>a Sefasebuli (kelneri, 1997:2). kelneri<br />

brZnulad askvnis, rom globalizaciasTan <strong>da</strong>kavSirebiT gamoTqmuli yvela<br />

zemoT xsenebuli mosazreba realobas Seesabameba <strong>da</strong> mraval SemTxvevaSi,<br />

globalizaciis diskursi SeiZleba Tanamedrove <strong>da</strong> postmodernistuli<br />

Teoriebis meSveobiT Camoyalibdes; faqtobrivad, kelners (1997) miaCnia, rom<br />

Cven vimyofebiT `asakSi Sesuli Tanamedrove epoqi<strong>da</strong>n aRmocenebad<br />

postmodernistul epoqaze gar<strong>da</strong>maval periodSi” (3).<br />

kelneris analizSi metad mniSvnelovania is, rom man Zalian kargad<br />

gadmosca epoqis suli, socialuri Teoriis TvalsazrisiT: globalizacia<br />

ver iqneba gaanalizebuli mxolod diskretuli polaruli<br />

<strong>da</strong>pirispirebulobis kuTxiT. is ganxiluli un<strong>da</strong> iqnas rogorc gar<strong>da</strong>mavali<br />

mdgomaroeba or istoriul epoqas Soris. is rTuli, mravalganzomilebiani<br />

fenomenia, “romelic moicavs sxva<strong>da</strong>sxva dones, moZraobas, <strong>da</strong>Zabulobas <strong>da</strong><br />

konfliqtebs imdenad, rom transdisciplinurma socialurma Teoriam<br />

aucileblad un<strong>da</strong> asaxos misi konturebi, dinamika, traeqtoriebi,<br />

problemebi <strong>da</strong> SesaZlo momavali” (kelneri, 1997:4).<br />

kelneri skeptikurad uyurebs im mosazrebas, rom istoriuli epoqebi<br />

mkacrad gansazRvruli qronologiis <strong>da</strong>cviT iqmneba <strong>da</strong> mTavrdeba, mas<br />

miaCnia, rom Tanamedrove epoqa bevri ramiT hgavs renesansis epoqas,<br />

romelic or istoriul eras Soris gar<strong>da</strong>maval periods warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

faqtobrivad, kelneri (1997), misi codnis miuxe<strong>da</strong>vad, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

igi keTilganwyobilia postmodernizmis mimarT <strong>da</strong> afasebs mas, rogorc<br />

ufro mets, vidre ubralod istoriul axirebas, ar miiCnevs, rom<br />

globalizacia sruliad mkafio “postmodernistuli” mdgomareobis mimarT<br />

gamoxatuli sapasuxo reaqciaa, vinai<strong>da</strong>n “warmoebis kapitalisturi<br />

urTierTobebi jer kidev axdenen sazogadoebrivi formaciebis didi nawilis<br />

struqturirebas <strong>da</strong> kapitalis hegemonia kvlav rCeba sazogadoebrivi<br />

cxovrebis ganzomilebebis udidesi nawilis maorganizebel Zalad” (31).<br />

kritikuli modernizmis perspeqtivi<strong>da</strong>n _ anu im TvalTaxedvi<strong>da</strong>n,<br />

romlis Tanaxma<strong>da</strong>c klasi, rasa <strong>da</strong> sqesi dominirebis gansxvavebuli <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>moukidebeli formebia, romlebsac, miuxe<strong>da</strong>vad am gansxvavebulobisa,<br />

mainc aqvT sistematiuri urTierTqmedeba _ romelic, Tavis mxriv,<br />

aucileblad un<strong>da</strong> iqnes Seswavlili disciplinaTaSorisi kuTxiT (morou<br />

<strong>da</strong> toresi, 1995) – axla kapitalizmis globalizaciis <strong>da</strong> msoflio<br />

106


masStabiT mimdinare ekonomikuri restruqturizebis analizze<br />

ga<strong>da</strong>vinacvleb.<br />

Okapitalizmis globalizacia <strong>da</strong> ekonomikis restruqturizacia<br />

rodesac qonebis <strong>da</strong>grovebas aRar eqneba esoden mniSvnelovani socialuri<br />

<strong>da</strong>tvirTva, didi cvlilebebi ganxorcieldeba zneobriv kodeqsSi. maSin, Cven<br />

SevZlebT gavTavisufldeT im fsevdo-zneobrivi principebisgan, romlebic<br />

gvtanjav<strong>da</strong> ori aseuli wlis ganmavlobaSi <strong>da</strong> romelTa meSveobiTac<br />

ganvadideT a<strong>da</strong>mianis yvelaze sazizRari Tvisebebi <strong>da</strong> isini saTnoebamde<br />

aRvazeveT . . . magram frTxilad! yovelive amis dro jer ar <strong>da</strong>mdgara. sul<br />

mcire kidev asi weli Cven iZulebuli viqnebiT sakuTari Tavis <strong>da</strong> sxvebis<br />

winaSe viTvalTmaqcoT TiTqos<strong>da</strong> samarTliani aris usamarTlo, xolo<br />

upatiosno _ patiosani; vinai<strong>da</strong>n upatiosneba gamosadegi ramaa, patiosneba ki<br />

- ara. garkveuli periodis manZilze, jer kidev Tayvani un<strong>da</strong> vceT siZunwes,<br />

mevaxSeobas <strong>da</strong> sifrTxiles, ramdena<strong>da</strong>c mxolod maTi meSveobiT SevZlebT<br />

ekonomikuri aucileblobis gvirabi<strong>da</strong>n dRis sinaTleze gamosvlas.<br />

-------jon meinard keinsi, “ekonomikuri SesaZleblobebi Cveni<br />

SviliSvilebisaTvis”<br />

Eekonomikuri globalizacia aris msoflio masStabiT mimdinare<br />

ekonomikuri restruqturizebis Sedegi, romelic ekonomikis, mecnierebis,<br />

teqnologiis <strong>da</strong> kulturis globalizacias, aseve, Sromis saerTaSoriso<br />

<strong>da</strong>nawilebis absolutur transformacias moicavs (harvei, 1989). Sromis<br />

saerTaSoriso <strong>da</strong>nawilebis transformaciasTan erTad, xdeba erebs,<br />

saxelmwifoebs <strong>da</strong> erovnul <strong>da</strong> regionalur ekonomikebs Soris ekonomikuri<br />

integrirebis gar<strong>da</strong>qmna. didwilad, aseTi tipis globalizacia aris<br />

komunikaciebsa <strong>da</strong> kompiuterul teqnologiebSi ganxorcielebuli im<br />

cvlilebebis rezultati, romlebic xels uwyoben Sromis mwarmoeblurobis<br />

zr<strong>da</strong>s, anacvleben Sromas kapitaliT <strong>da</strong> ganapirobeben maRali<br />

mwarmoeblurobis axali mimarTulebebis <strong>da</strong>nergvas (mag. programuli<br />

uzrunvelyofis Seqmnis teqnologia <strong>da</strong> kompiuterebi, rac <strong>da</strong>exmara<br />

multimilioner bil geitss <strong>da</strong> kompania Microsoft-s msoflio bazris<br />

<strong>da</strong>pyrobaSi). es cvlilebebi xelaxla gansazRvraven erebs Soris<br />

urTierTobebs <strong>da</strong> Tavis TavSi gulisxmoben kapitalis mobilurobas,<br />

saerTaSoriso gacvlis <strong>da</strong> im moklevadiani, maRali riskis matarebeli<br />

finansuri instrumentebis meSveobiT, romelTac zogma kritikosma “kazinos<br />

ekonomika” uwo<strong>da</strong> <strong>da</strong> romlebsac valutiT movaWre spekulantebi marTaven<br />

(barneti <strong>da</strong> kavanahi, 1996b). saerTaSoriso doneze xdeba kapitalisa <strong>da</strong><br />

107


warmoebis usazRvro koncentracia <strong>da</strong> centralizacia (qernoi <strong>da</strong> sxvebi.,<br />

1993).<br />

globalizaciis procesma Tanamedrove kapitalizmSi samuSao Zalaze<br />

moaxdina zegavlena. marTlac, Sromis bazrebi ar aris homogenuri <strong>da</strong><br />

segmentebad aris <strong>da</strong>yofili. Sromis bazrebis segmentacia gulisxmobs imas,<br />

rom arsebobs sul mcire, oTxi saxis bazari: pirveli, romelic Cveulebriv<br />

transnacionaluria, pasuxobs monopoliuri kapitalizmis moTxovnebs; meore,<br />

romelic pasuxobs konkurenciuli kapitalizmis moTxovnebs, warmoadgens<br />

meorad Sromis bazars <strong>da</strong> ufro saqonlisa <strong>da</strong> momsaxurebis Si<strong>da</strong> bazarze<br />

mimocvlazea orientirebuli; mesame, saxelmwifo seqtori erT-erTia im<br />

mcirericxovani Sromis bazrebi<strong>da</strong>n, romelic Se<strong>da</strong>rebiT <strong>da</strong>culia<br />

saerTaSoriso konkurenciisagan – Tumca, neoliberalizmis gabatonebis <strong>da</strong><br />

“didi mTavrobis” neokonservatiuli kritikis kval<strong>da</strong>kval, saxelmwifo<br />

seqtorSi <strong>da</strong>saqmebaze privatizebis procesma iqonia gavlena. Sedegad,<br />

aRniSnuli tipis <strong>da</strong>saqmeba sul ufro mcirdeba. <strong>da</strong>bolos, swrafad mzardi<br />

marginaluri Sromis bazari, romelic moicavs yvelafers <strong>da</strong>wyebuli<br />

aralegaluri garigebebi<strong>da</strong>n (rogoricaa narkoga<strong>da</strong>zidvebi) <strong>da</strong>mTavrebuli<br />

TviT-<strong>da</strong>saqmebiT, ojaxSi saqmianobiT, ojaxuri biznesiT, mcire zomis<br />

naturaluri warmoebiT, <strong>da</strong> uamravi sxva ekonomikuri aqtivobiT, rasac<br />

marginalur, aralegalur an araformalur Sromas uwodeben. sakmaod<br />

sainteresoa, rom es marginaluri Sromis bazari Tava<strong>da</strong>c segmentebad aris<br />

<strong>da</strong>yofili. amasTan, zogi seqtori aSkarad mibmulia globalizaciaze<br />

(rogoricaa narkoga<strong>da</strong>zidvebi an bavSvTa pornografia, rogorc industria),<br />

<strong>da</strong>narCenebi ki mkveTrad lokaluria TavianTi fesvebis, saqmianobis <strong>da</strong><br />

ekonomikuri Sefasebebis TvalsazrisiT (rogoricaa, magaliTad quCis<br />

movaWreebi).<br />

Aam ukiduresad globalizebuli kapitalizmis mTavar maxasiaTebels,<br />

ramac didi gavlena iqonia Sromis bazrebze, warmoadgens warmoebis<br />

faqtorebis mTeli msoflios masStabiT gabneva. metic, zRvruli mogebis<br />

ganakveTebi izrdeba erT sul mosaxleze (romlis zrdis procenti zogierT<br />

mowinave kapitalistur qveyanaSi maRlasvlas ganagrZobs) mwarmoeblurobis<br />

uwyveti zrdis <strong>da</strong> <strong>da</strong>naxarjebis Semcirebis (iseTi gzebiT, rogoricaa<br />

samuSao<strong>da</strong>n droebiT <strong>da</strong>Txovna, warmoebis intensifikacia, ZviradRirebuli<br />

samuSao Zalis Canacvleba Se<strong>da</strong>rebiT iafi samuSao ZaliT, an Sromis<br />

Canacvleba kapitaliT) gamo. Sromis bazrebis mzard segmentaciasTan erTad,<br />

rodesac pirveladi bazrebi sTavazoben met Semosavals, stabilurobas <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>matebiT SeRavaTebs, xdeba saaTobrivi anazRaurebis Canacvleba sanardo<br />

anazRaurebiT. es ki mkafiod mijnavs erTmaneTisgan nominalur <strong>da</strong> realur<br />

xelfass, agreTve xelfassa <strong>da</strong> socialur xelfass, arapir<strong>da</strong>piri sesxebis<br />

<strong>da</strong> saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n ganxorcielebuli qmedebebis saSualebiT. amave<br />

108


dros, aRniSnuli transformaciebi miuTiTebs imaze, rom ufasureba muSaTa<br />

klasis roli <strong>da</strong> mcirdeba organizebuli Sromis gavlena ekonomikaSi<br />

politikuri ga<strong>da</strong>wyvetilebebis SeTanxmebis <strong>da</strong> socialuri paqtis<br />

warmoqmnis TvalsazrisiT.<br />

ukanaskneli sami Tu oTxi dekadis ganmavlobaSi Camoyalibebuli<br />

grZelvadiani tendenciis kval<strong>da</strong>kval, momsaxurebis <strong>da</strong>rgebi zr<strong>da</strong>s<br />

ganagrZoben <strong>da</strong> Tavisi mniSvnelobiT win uswreben kidec pirvelxarisxovan<br />

<strong>da</strong> warmoebasTan <strong>da</strong>kavSirebul <strong>da</strong>rgebs mTlian erovnul produqtSi. iseT<br />

Sromatevad sferoSic ki, rogoricaa momsaxurebis industria, saxezea<br />

mkafio niSnebi imisa, rom teqnologia anacvlebs “Suamavlebs”. es aSkarad<br />

Cans mogzaurobis biuroTa agentebisa <strong>da</strong> uZravi qonebis agentebis<br />

magaliTze, romelTa saqmianobac kargavs aqtualobas Sesabamis ekonomikur<br />

bazrebze.<br />

aRniSnuli cvlilebebi Sromisa <strong>da</strong> kapitalis globalur<br />

SemadgenlobaSi mimdinareobs im dros, rodesac adgili aqvs samuSao Zalis<br />

siWarbes <strong>da</strong> rodesac Sromasa <strong>da</strong> kapitals Soris konfliqti Tavis<br />

simwvaves kargavs. StatgareSe muSakebis raodenobis zr<strong>da</strong> aseve<br />

<strong>da</strong>kavSirebulia saerTaSoriso konkurenciis zr<strong>da</strong>sTan <strong>da</strong> muSaTa klasisa<br />

<strong>da</strong> profkavSirebis Rrma rwmenasTan imis Taobaze, rom yovelTvis ar aris<br />

SesaZlebeli kompaniebze zewolis ganxorcieleba, ufro didi raodenobis<br />

<strong>da</strong> ukeTesi xarisxis socialuri <strong>da</strong>xmarebis an xelfasebis miRebis mizniT.<br />

Aamis mizezia samuSao Zalis siWarbe <strong>da</strong> imis codna, rom transnacionalur<br />

<strong>da</strong> konkurentul garemoSi, kompaniebis klebad zRvrul mogebas Sedegad<br />

mohyva mosamsaxureTa samuSao<strong>da</strong>n ganTavisufleba <strong>da</strong> kapitalis<br />

forsirebuli migracia mowinave kapitalisturi qveynebis regionuli<br />

bazrebi<strong>da</strong>n iseT qveynebSi, sa<strong>da</strong>c maRalkvalificiuri <strong>da</strong> imavdroulad<br />

<strong>da</strong>balanazRaurebadi samuSao Zala xelmisawvdomia. saSiSroeba, romelic<br />

ukavSirdebo<strong>da</strong> Tavisufali vaWrobis SeTanxmebebs, rogoricaa Crdiloamerikuli<br />

Tavisufali vaWrobis SeTanxmeba an vaWrobis msoflio<br />

organizaciis mier SemoTavazebuli axali RonisZiebebi im SezRudvebSi<br />

aisaxa, romelelic proteqcionistuli politikis TvalsazrisiT SemoiRes.<br />

yvelasaTvis cnobili magaliTebia _ kvalificiuri inJinrebi <strong>da</strong><br />

kompiuteris specialistebi indoeTi<strong>da</strong>n, romlebsac SehyavT saxelfaso<br />

informacia Crdilo-amerikuli kompaniebis monacemTa bazaSi <strong>da</strong> amisTvis<br />

amerikeli sakancelario muSakebis Sromis sazRauris mxolod mcire nawils<br />

iReben; masobrivi warmoeba CineTSi, sa<strong>da</strong>c momuSaveebs mizerul Tanxebs<br />

uxdian, <strong>da</strong> zogjer iZulebiTac ki amuSaveben; axalgazr<strong>da</strong> indonezieli<br />

gogonebi, romlebic CogburTis fexsacmelebs awarmoeben <strong>da</strong> romelTa<br />

gamomuSaveba saaTSi aT cents Seadgens.<br />

109


mogebis ganakveTebis klebasTan SeWidebis mizniT, transnacionaluri<br />

kapitalizmi cdilobs miaRwios met mwarmoeblurobas erT sul mosaxleze,<br />

an warmoebis realuri xarjebis Semcirebas, aseve, warmoebebis ga<strong>da</strong>tanas<br />

Tavisufal ekonomikur zonebSi, sa<strong>da</strong>c: iafi <strong>da</strong> maRalkvalificiuri<br />

muSaxeli xelmisawvdomia; SezRudulia profkavSirebis roli; arsebobs<br />

iafi, advilad xelmiswvdomi <strong>da</strong> efeqturi bunebrivi resursebi; saxezea<br />

keTilsasurveli politikuri situacia; ganviTarebuli infrastruqtura <strong>da</strong><br />

saxelmwifo resursebi; arsebobs didi bazrebi <strong>da</strong> saga<strong>da</strong>saxado SeRavaTebi<br />

(Fortune, 1992).<br />

es axali globaluri ekonomika Zalze gansxvavdeba adreuli tipis<br />

saxelmwifo ekonomikisgan. adre, saxelmwifo ekonomika efuZnebo<strong>da</strong><br />

stan<strong>da</strong>rtul masobriv warmoebas, rodesac ramdenime menejeri zevi<strong>da</strong>n<br />

akontroleb<strong>da</strong> sawarmoo process, xolo uamravi muSa maT miTiTebebs<br />

asruleb<strong>da</strong>. es masobrivi warmoebis ekonomika stabiluri iyo imdenad,<br />

ramdenad swrafa<strong>da</strong>c SeZleb<strong>da</strong> warmoebis xarjebis Semcirebas (Sromis<br />

fasis CaTvliT), miaxerxeb<strong>da</strong> warmoebis ga<strong>da</strong>iaraRebas <strong>da</strong> SeinarCuneb<strong>da</strong><br />

konkurentulobas saerTaSoriso doneze. komunikaciebis sferoSi <strong>da</strong><br />

satransporto teqnologiebSi miRweuli progresis <strong>da</strong> momsaxurebis<br />

<strong>da</strong>rgebis ganviTarebis wyalobiT, warmoeba <strong>da</strong>nawevrebuli aRmoCn<strong>da</strong> mTeli<br />

msoflios masStabiT. axali globaluri ekonomika ufro cvalebadi <strong>da</strong><br />

elastiuria, mas obobis qselis msgavsad, Zalauflebis xazebisa <strong>da</strong><br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebebis miRebis meqanizmebis mravalferovneba <strong>da</strong><br />

mravalganzomilebianoba axasiaTebs. amiT igi gansxvavdeba Zalauflebis<br />

statikuri, piramiduli organizebisgan, rac tradiciul kapitalistur<br />

sistemas axasiaTeb<strong>da</strong> (prJevorski, 1991; ome, 1990; riCi, 1991; Turou, 1992;<br />

manderi <strong>da</strong> goldsmiTi, 1996).<br />

aRniSnuli cvlilebebi kapitalizmis globalizebis TvalsazrisiT,<br />

seriozul zegavlenas axdens kulturasa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>ze. kelneri (1997)<br />

Rrmad swvdeba sakiTxis arss, rodesac ambobs, rom “dRes kultura<br />

gansakuTrebulad rTuli <strong>da</strong> sa<strong>da</strong>o miwaa, radgan globaluri kultura<br />

aRwevs adgilobriv kulturaSi <strong>da</strong> warmoiqmneba axali konfiguraciebi,<br />

romlebic ori ukiduresobis sinTezs axdenen, es Tavis mxriv warmoqmnis<br />

kolonizaciisa <strong>da</strong> winaaRmdegobis urTierT<strong>da</strong>pirispirebul Zalebs,<br />

globalur homogenizacias <strong>da</strong> adgilobriv hibridul formebsa <strong>da</strong><br />

identobebs” (11).<br />

maSin rodesac Zvel kapitalistur wyobaSi saxelmwifo ganaTlebis<br />

sistema ZiriTa<strong>da</strong>d disciplinirebuli <strong>da</strong> saimedo samuSao Zalis warmoebaze<br />

iyo orientirebuli – <strong>da</strong> marTlac, skolis garemoSi xSirad iCens Tavs<br />

winaaRmdegoba sistemuri reproducirebis mimarT <strong>da</strong> Cndeba politikuri<br />

110


adikaluri alternativebi _ axal globalur ekonomikas iseTi muSakebi<br />

esaWiroeba, romlebic advilad iTviseben siaxleebs <strong>da</strong> SeZleben gundur<br />

muSaobas droSi gamocdili meTodebis <strong>da</strong> SemoqmedebiTi midgomis<br />

gamoyenebiT (vilmsi, 1996). globalur ekonomikaSi yvelaze produqtiuli is<br />

muSakebi arian, romlebsac robert reiCi (1991) simbolur analitikosebs<br />

uwodebs. swored isini Seadgenen momavalSi samuSao Zalis yvelaze<br />

produqtiul <strong>da</strong> dinamiur segments.<br />

Sromis bazrebis segmentaciasTan erTad, globalizacias Sedegad<br />

mohyveba srul ganakveTze momuSaveTa Canacvleba arasrul ganakveTze<br />

momuSaveebiT (rasac Tan sdevs samuSao Zalis Rirebulebis Semcireba<br />

<strong>da</strong>msaqmeblis mier jan<strong>da</strong>cvis, ganaTlebisa <strong>da</strong> socialuri uzrunvelyofis<br />

mimarTulebebiT gaRebuli xarjebis SezRudvis gamo), Sromis bazrebze<br />

qalTa CarTulobis zr<strong>da</strong>, realuri xelfasis ganuxreli kleba <strong>da</strong> mzardi<br />

Sualedi, romelic aSorebs Statian (fiqsirebuli xelfasis mqone) muSakebs<br />

sazogadoebis dominanturi seqtorebisgan <strong>da</strong> im sanaRdo anazRaurebaze<br />

myofi fenisgan, romelic saarsebo minimums gamoimuSavebs. analogiuri<br />

saerTaSoriso fenomeni SeiniSneba im mzardi socialuri <strong>da</strong> ekonomikuri<br />

napralis TvalsazrisiT, romelic arsebobs ganviTarebad qveynebsa <strong>da</strong><br />

mowinave kapitalistur saxelmwifoebs Soris.<br />

amdenad, globalizacias mosdevs seriozuli Sedegebi rogorc<br />

ekonomikuri mimocvlis doneze, aseve mTels msoflioSi socialuri<br />

wesrigis simboluri mowyobis TvalsazrisiT. momdevno nawilSi ganvixilavT<br />

sad ga<strong>da</strong>ikveTebian struqturuli <strong>da</strong> simboluri cvlilebebi<br />

globalizaciis procesSi.<br />

globalizacia <strong>da</strong> moqalaqeoba: suvereniteti, bazrebi <strong>da</strong><br />

a<strong>da</strong>mianis uflebebi<br />

moralistebi <strong>da</strong> Teologebi didi xania asabuTeben, rom CvenSi xdeba<br />

faseulobebis aRreva, vayenebT ra moxveWas sulier faseulobebze maRla. es<br />

mosazreba di<strong>da</strong>d ar Secvlila ukanakneli sami Tu oTxi saukunis manZilze,<br />

vinai<strong>da</strong>n is ar Seesabamebo<strong>da</strong> individis <strong>da</strong> saxelmwifo Zalauflebis Ziebis<br />

process, risTvisac mowodebulia bazarze orientirebuli sazogadoebebi.<br />

magram im SemTxvevaSi, Tu gamarTl<strong>da</strong> Cemi varaudi imis Sesaxeb, rom<br />

saxelmwifo Zalaufleba amieri<strong>da</strong>n <strong>da</strong>mokidebuli iqneba zneobriv<br />

upiratesobaze <strong>da</strong> zneobriv amaRlebulobaze, maSin erTmaneTs <strong>da</strong>emTxveva<br />

zneobis <strong>da</strong> Zalauflebis moTxovnebi. saxelmwifo Zalauflebis mopovebisken<br />

mimarTuli gza a<strong>da</strong>mianTa Tanaswori uflebebis cnobaze <strong>da</strong> mxar<strong>da</strong>Weraze<br />

gaivlis.<br />

- s. b. makfersoni, demokratiis realuri samyaro<br />

111


im cvlilebebma, romlebic ganxorciel<strong>da</strong> warmoebis pirobebSi <strong>da</strong><br />

iseT sferoebSi, rogoricaa politika, sainformacio teqnologiebi,<br />

momxmarebelTa preferenciebi, agreTve, kapitalis dinebebma mTels<br />

ekonomikaSi, <strong>da</strong> rac kidev ufro mniSvnelovania, kulturis sferos<br />

politikaSi mTeli msoflios masStabiT, moqalaqeobis cnebas Teoriuli <strong>da</strong><br />

praqtikuli xasiaTis sirTuleebi Seuqmna. es, faqtobrivad, navaraudevi iyo<br />

politikuri filosofiis tradiciebiT. aq min<strong>da</strong> ganvixilo is kavSirebi,<br />

romlebic arsebobs globalizacias, msoflio bazrebTan <strong>da</strong> Tavisufal<br />

vaWrobasTan <strong>da</strong>kavSirebul aqtualur problemebs <strong>da</strong> im meqanizms Soris,<br />

riTac sabazro konkurencia neoliberalizmis konteqstSi moqalaqeobis<br />

cnebaze, <strong>da</strong> aseve _ globaluri masStabiT, <strong>demokratia</strong>ze, axdens<br />

gavlenas.<br />

analogiurad, Tumc a<strong>da</strong>mianTa universaluri uflebebis metad<br />

gansxvavebuli politikur-ideologiuri Tvalsawieri<strong>da</strong>n, min<strong>da</strong><br />

SemogTavazoT im SezRudvebis meToduri Sefaseba, romelic moqalaqeobis<br />

TvalsazrisiT, mzardi informirebulobis, diskursis globalizaciis <strong>da</strong><br />

a<strong>da</strong>mianTa universaluri uflebebis institutebis gamo arsebobs. es ori,<br />

paradoqsalurad msgavsi argumenti, romelic erTmaneTis Seusabamo<br />

(winaaRmdegobrivic ki) politikur filosofiuri xedvi<strong>da</strong>n ikveTeba, xazs<br />

usvams im sirTuleebs, romlebic <strong>da</strong>kavSirebulia globalizaciasTan <strong>da</strong><br />

kulturuli xasiaTis <strong>da</strong>tvirTvasTan, rac globalizacias moqalaqeobis<br />

TvalsazrisiT gaaCnia.<br />

moqalaqeebi <strong>da</strong> bazrebi<br />

eri-saxelmwifoebi arian politikuri organizmebi, <strong>da</strong> maT ekonomikur<br />

sisxlZarRvebSi mudmivad xdeba qolesterinis donis zr<strong>da</strong>. droTa<br />

ganmavlobaSi, arteriebis kedlebi sqeldeba, <strong>da</strong> organizmi kargavs<br />

sicocxlisunarianobas.<br />

keniCi ome, eri-saxelmwifos aRsasruli<br />

keniCi omes (1995), yvelaze pativcemul iaponel strategs biznesis<br />

<strong>da</strong>rgSi, Tavis ukanasknel naSromSi, eri-saxelmwifos aRsasruli,<br />

wamoyenebuli aqvs Tezisi, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c, eri-saxelmwifo<br />

ekonomikurad sklerotulia <strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom rCeba moTamaSed<br />

msoflio sistemaSi, <strong>da</strong>karguli aqvs unari akontrolos sakuTari erovnuli<br />

ekonomika, gansakuTrebiT gacvliTi kursi, <strong>da</strong> <strong>da</strong>icvas sakuTari qveynis<br />

valuta. metic, er-saxelmwifos aRar Seswevs Zala awarmoos realuri<br />

ekonomikuri aqtivobebi <strong>da</strong> <strong>da</strong>karguli aqvs gavleniani monawilis funqcia<br />

globalur ekonomikaSi. samagierod, oTxi I, (anu, investicia, industria,<br />

112


sainformacio teqnologiebi, <strong>da</strong> individualuri momxmareblebi), rogorc ome<br />

miuTiTebs, warmoadgens globaluri ekonomikis eqspansiisa <strong>da</strong> operirebis<br />

mamoZravebel Zalas <strong>da</strong> swored maT xelSia moqceuli ekonomikuri<br />

Zalaufleba, romelsac erT dros eri-saxelmwifo flob<strong>da</strong>. 2 am ekonomikuri<br />

procesis Sedegi aris regionuli saxelmwifos aRmoceneba. martivad igi<br />

gansazRvrulia, rogorc teritoria, romelic xSirad sazRvrebs miRma<br />

mcxovreb sazogadoebebs (sociumebs) aerTianebs. xolo, sazogadoebebma<br />

Seqmnes regionuli ekonomikuri centri, romlis mosaxleoba ramodenime<br />

milioni<strong>da</strong>n 20 milionamde meryeobs (ome, 1995:143).<br />

amgvarad, er-saxelmwifos <strong>da</strong>karguli aqvs unari, gaumklavdes sakuTar<br />

ekonomikur dinamikas <strong>da</strong> politikur <strong>da</strong>Zabulobas, vinai<strong>da</strong>n, rogorc ome<br />

(1995) amtkicebs:<br />

iwvnia ra <strong>da</strong>rtyma industriis dinamikaSi, xelmisawvdom informaciaSi,<br />

momxmarebelTa preferenciebSi <strong>da</strong> kapitalis moZraobaSi momx<strong>da</strong>ri<br />

moulodneli cvlilebebis saxiT; <strong>da</strong>awva ra tvirTad saxelmwifo<br />

interesebis saxeliT wamoyenebuli samoqalaqo minimumis <strong>da</strong> <strong>da</strong>usrulebeli<br />

subsidiebis moTxovnebi; aRmoCn<strong>da</strong> ra xelfexSekruli im politikuri<br />

sistemebis mier, romlebic yvelaze nakleb-reagirebadi aRmoCn<strong>da</strong> axali<br />

gamowvevebis mimarT, [erma-saxelmwifoebma] <strong>da</strong>karges TavianTi Zlierebis<br />

<strong>da</strong>tvirTva <strong>da</strong> aRar arian aRqmuli rogorc seriozuli, diskretuli<br />

erTeulebi ekonomikuri aqtivobis ganaxlebul rukaze. (79)<br />

ome miiCnevs, rom eri-saxelmwifo gax<strong>da</strong> ufunqcio elementi<br />

ekonomikuri organizaciis TvalsazrisiT. rogorc industriuli istoriis<br />

adreuli fazis warmonaqmns, mas ara aqvs saTanado stimuli, saimedooba,<br />

instrumentebi, kanoniereba <strong>da</strong> politikuri nebac ki imisTvis, rom<br />

centraluri roli Seasrulos Tanamedrove, sazRvrebmoSlil ekonomikaSi,<br />

ekonomikuri aqtivobis realuri dinebebis TvalsazrisiT: “ramdena<strong>da</strong>c,<br />

WeSmaritad globaluri kapitalis bazrebis funqcionireba aferxebs im<br />

SesaZleblobebis ganviTarebas, romelTa meSveobiT eri-saxelmwifoebi<br />

axorcieleben gacvliTi kursis kontrols <strong>da</strong> amasTanave icaven TavianT<br />

valutas, isini gar<strong>da</strong>uvlad mgrZnobiareni aRmoCnden im wesebis mimarT,<br />

romelic maT sadRac sxvagan myofi a<strong>da</strong>mianebisa <strong>da</strong> institutebis<br />

ekonomikurma arCevanma moaxvia. er-saxelmwifoebs ar ZaluZT praqtikuli<br />

kontrolis ganxorcieleba am a<strong>da</strong>mianebis <strong>da</strong> institutebis mimarT” (ome,<br />

1995:12).<br />

es cvlilebebi, romelic globalizaciis procesma er-saxelmwifoebs<br />

Tavs moaxvia, ”axali disciplinis” Sedegia, <strong>da</strong>weren nekrologs imaze, rasac<br />

ome didi xnis win ga<strong>da</strong>Senebul azrovnebad miiCnevs – es aris liberalizmi<br />

113


<strong>da</strong>, faqtobrivad, liberaluri <strong>demokratia</strong>. omes azriT, sazogadoebriv<br />

cxovrebaSi liberaluri idealis mTavari principi filosofiuri poziciaa,<br />

romelic miznad <strong>ganaTleba</strong>Si eqstensiuri investirebis mdgradobas,<br />

pasuxismgebeli individebis moqmedebis xelSewyobas <strong>da</strong> kulturuli<br />

mravalferovnebis stimulirebas isaxavs. liberalizmi xels Seuwyobs am<br />

wyvil mizans, gar<strong>da</strong> im SemTxvevebisa, rodesac erT-erTi maTgani SesaZloa<br />

<strong>da</strong>upirispirdes volonté générale-s an sazogadoebriv keTildReobas zustad im<br />

formiT, ra formiTacaa dRes es sazogadoebrivi keTildReoba<br />

warmodgenili (ome, 1995:75).<br />

marTlac, rogorc ome amtkicebs, imisaTvis rom liberalizmma<br />

imuSaos, aucilebelia urTierTpativiscema, raTa arCevnis, cxovrebis<br />

stilis, an momxmarebelTa preferenciebis TvalsazrisiT arsebuli<br />

ganxvavebebi ar iyos interpretirebuli rogorc socialuri wesrigis an<br />

konkretuli individualuri interesebis winaaRmdeg mimarTuli gamowveva.<br />

gar<strong>da</strong> amisa, liberalur SexedulebaTa sistemis SenarCunebis mizniT,<br />

aucilebelia moqalaqeebs Soris urTierTndobis arseboba, es saWiroa<br />

imisaTvis, rom saxelmwifos qmedeba axsnili iqnes rogorc gar<strong>da</strong>uvali,<br />

socialuri paqti <strong>da</strong> ara rogorc raime Tavsmoxveuli fandi an kaprizi.<br />

mesame piroba aris gamWvirvaleba saxelmwifos qmedebebSi <strong>da</strong> informaciis<br />

Seqmnisa <strong>da</strong> gavrcelebis unarSi. es gulisxmobs imas, rom sazogadoebis<br />

yvela wevri <strong>da</strong>rwmunebuli un<strong>da</strong> iyos, rom farTo diskusiebis Sedegad<br />

miRweuli ga<strong>da</strong>wyvetilebebi samarTliania, gin<strong>da</strong>c ar moswondeT es<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebebi, an ver xe<strong>da</strong>vdnen maTSi raime sargebels.<br />

ome miiCnevs, rom arc individebis <strong>da</strong> arc xelisuflebis moqmedebis<br />

stili, liberaluri demokratiis pirobebSi, am sam kriteriums ar pasuxobs.<br />

sadReisod, kapitalistur demokratiul sazogadoebebSi ar arsebobs<br />

samoqalaqo monawileoba, aramed arsebobs amomrCevelTa CarTulobis<br />

<strong>da</strong>bali maCvenebeli; saxezea ara gazrdili soli<strong>da</strong>roba, aramed<br />

gamZafrebuli konkurencia individebs Soris, romlebsac mxolod sakuTari<br />

interesebi amoZravebT; saxelisuflo informacia gax<strong>da</strong> bundovani <strong>da</strong> ara<br />

gamWvirvale, omes (1995, 75-76) ganmartebiT, es, ga<strong>da</strong>wyvetilebis miRebis<br />

procesis TvalsazrisiT, “rkinis samkuTxedis” warmoqmnas ganapirobebs,<br />

romelSic kanonmdeblebi, biurokratebi <strong>da</strong> specialuri interesebis mqone<br />

jgufebi procesis mimdinareobas akontroleben. amgvarad, omes azriT,<br />

saxelmwifo nostalgiuri gamonagonia, vinai<strong>da</strong>n SeuZlebelia saxelmwifo<br />

Tu kerZo sawarmoebis menejerebi kvlavac gancalkevebul saxelmwifo<br />

erTeulebis nawilad ganixilebodnen. metic, SeuZlebelia saqonlis <strong>da</strong><br />

momsaxurebis warmoeba advilad mivakuTvnoT konkretuli saxelmwifos<br />

iarliys.<br />

114


amdenad, mzardi moTxovna <strong>da</strong>balfasian saqonelze ga<strong>da</strong>wonis<br />

erovnuli warmoebis produqtze tradiciul arCevans. es axali kultura<br />

Canergilia internacionaluri kulturuli gemovnebis axal formaSi,<br />

romelsac ome gansazRvravs rogorc gemovnebis `kaliforniazacias”.<br />

rogorc Cans, es gansakuTrebiT relevanturia “TineijerebTan” mimarTebiT,<br />

romlebic amJRavneben arsebiT <strong>da</strong>axloebas (konvergencias) msoflioSi<br />

gavrcelebul gemovnebasTan (mag., repis musikaluri stilis, Levi’s-is<br />

jinsebis, an Nike-is fexsacmelebis farTo gavrceleba). yovelive es aris<br />

samyaros Sesaxeb koncefciebis, mentalitetebis, TviT azrovnebis<br />

procesebis <strong>da</strong> farTo moxmarebis sagnebis maCvenebeli, rac moZraobaSi<br />

mohyavs multimedias <strong>da</strong> imavdroulad warmoqmnis mniSvnelovan <strong>da</strong>Sorebas<br />

Taobebs Soris, keZod, ”Nintendo bavSvebis” Taobasa <strong>da</strong> maT winamormedebs<br />

Soris (ome, 1995:15-16; barneti <strong>da</strong> kavanahi, 1996a:72-73).<br />

teqnologia centralur rols TamaSobs informaciisa <strong>da</strong> kulturis<br />

globalizebis procesSi. amas upirveles yovlisa ganapirobebs is, rom<br />

makroekonomikur doneze teqnologiurma siaxleebma SesaZlebeli gaxa<strong>da</strong><br />

kapitalis ga<strong>da</strong>adgileba msoflios nebismier kuTxeSi, praqtikulad,<br />

yovelgvari SezRudvebis gareSe. amgvarad, kapitalis dineba, rac arnaxulad<br />

gaizar<strong>da</strong> mTeli msoflios masStabiT, ar saWiroebs saqonlisa <strong>da</strong><br />

momsaxurebis Tun<strong>da</strong>c raime formis fizikur moZraobas. 3 sakiTxs Tu<br />

ganvavrcobT, un<strong>da</strong> aRvniSnoT, rom vaWrobis tradiciuli formebi<br />

saerTaSoriso vaWrobis <strong>da</strong> sazRvrebmoSlili ekonomikis mxolod<br />

umniSvnelo nawilia. menejerebisaTvis SesaZlebeli gax<strong>da</strong> swrafi, efeqturi<br />

<strong>da</strong> interaqtiuri informaciis mopoveba TavianTi momxmareblebis, bazrebis,<br />

produqtebisa <strong>da</strong> organizaciuli procesebis Sesaxeb, rasac xeli Seuwyo<br />

ara mxolod kapitalma, aramed kompaniebis doneze arsebulma sainformacio<br />

teqnologiebmac. es, Tavis mxriv, menejerebs saSualebas aZlevs, meti<br />

gulisxmierebiT moekidon sakuTar momxmareblebs <strong>da</strong> ufro Tavisuflad<br />

imoqmedon kompaniis momsaxurebis gafarToebisTvis msoflio masStabiT.<br />

<strong>da</strong>bolos, bazris doneze, teqnologiurma progresma (<strong>da</strong> gansakuTrebiT<br />

masmediis xelmiswvdomobam) Secvala is formebi, romelTa saSualebiTac<br />

momxmareblebi iRebdnen informacias imis Sesaxeb, Tu rogor cxovroben<br />

sxva xalxebi, ra saxis saqoneli <strong>da</strong> momsaxureba aris maTTvis<br />

xelmisawvdomi, aseve, rogoria am produqciis SefardebiTi Rirebuleba<br />

msoflios mastabiT. axali sainformacio arxebis arsebobis pirobebSi,<br />

ekonomikuri nacionalizmis tradiciuli cnebebi mxolod umniSvnelo<br />

gavlenas Tu moaxdenen Sesyidvis ga<strong>da</strong>wyvetilebebze (ome, 1995:27-28).<br />

eri-saxelmwifoebi ara mxolod kargaven TavianT prestiJul pozicias<br />

vaWrobis sferoSi, ejaxebian ra pirispir regionuli saxelmwifoebis<br />

aRmocenebas, aramed amas emateba isic, rom, rogorc ome (1995) aRniSnavs,<br />

115


ekonomikuri mdgomareobis gauaresebas, samoqalaqo minimumis mzardi<br />

moTxovnebis gamo, harmoniulad Tan sdevs politikuri poziciebis<br />

Sesusteba: “am tvirTs emateba, raRa Tqma un<strong>da</strong>, samoqalaqo minimumis<br />

ganuxrelad mzardi wili, romelsac Txoven mTavrobas<br />

mravalmimarTulebiani socialuri programebis saxiT, rogoricaa<br />

magaliTad, materialuri <strong>da</strong>xmarebis, umuSevrobis kompensaciis, saxelmwifo<br />

ganaTlebis, asakobrivi pensiebis, janmrTelobis <strong>da</strong>zRvevis <strong>da</strong> sxva msgavsi<br />

programebi” (55).<br />

es moTxovna samoqalaqo minimumze im seriozuli Sizofreniis<br />

maCvenebelia, ramac liberaluri demokratiis sazogadoebebi moicva:<br />

moqlaqeebs ar surT aseTi SeRavaTebis Semcireba, magram maT aseve ar surT<br />

am SeRavaTebis sazRauris ga<strong>da</strong>x<strong>da</strong>. omes (1995:46) miaCnia, rom arsebobs sami<br />

gza, romelic SeuZlia gamoiyenos erma-saxelmwifom im mizniT, rom<br />

reagireba moaxdinos sazogadoebriv ukmayofilebaze. pirvel gzas<br />

mimarTaven im SemTxvevaSi, rodesac saxelmwifo flobs sakmaod mtkice<br />

monopolias informaciaze, problemebi ki ar aris organizebuli xasiaTis.<br />

aseT dros, eri-saxelmwifo SesaZloa Zalis gamoyenebiT aRudges win<br />

Seqmnil saSiSroebebs, an martivad rom vTqvaT, mimarTos Zalis gamoyenebis<br />

muqaras. es ra Tqma un<strong>da</strong> moklevadiani gamosavalia, romelmac saboloo<br />

jamSi SesaZloa “kanonsawinaaRmdego” reJimebis <strong>da</strong>mxoba gamoiwvios. meore<br />

gza gulisxmobs im SemTxvevas, rodesac saxezea arasruli monopolia<br />

informaciaze, magram saxelmwifos jer kidev Seswevs unari, win aRudges<br />

sazogadoebis mRelvarebas. am dros saxelmwifos SeuZlia gamoiCinos<br />

simtkice xalxis <strong>da</strong>umorCileblobis <strong>da</strong> mRelvarebis mimarT. Tumca, im<br />

SemTxvevaSi, rodesac monopolia informaciaze ar aris sakmarisad mtkice<br />

<strong>da</strong> sazogadoebisgan seriozuli zewola modis, er-saxelmwifos SeuZlia<br />

opoziciis “mosyidvis” xerxis gamoyeneba.<br />

ome (1995) miiCnevs, rom ganviTarebuli ekonomikis qveynebSi swored<br />

mesame gzas irCeven. Tumca gamosavali problemaze uaresia, vinai<strong>da</strong>n<br />

rogorc ki cnobili xdeba, rom isini [saxelmwifoebi] mzad arian mosyidvis<br />

gziT (Tan rac SeiZleba iafad) <strong>da</strong>akmayofilon mravali mosarCele, romelic<br />

pretenzias acxadebs saxelmwifo resursebze, myisve izrdeba aseTi<br />

pretendentebis ricxvi <strong>da</strong> elian, maTi rigi rodis <strong>da</strong>dgeba. kval<strong>da</strong>kval<br />

izrdeba saxelmwifo mxar<strong>da</strong>Weris donec, romelic ganuxrelad un<strong>da</strong><br />

akmayofilebdes moTxovnas. amiT mdgomareoba mZimdeba, vinai<strong>da</strong>n Zlierdeba ra<br />

sazogadoebis molodini aseTi mxar<strong>da</strong>Weris kanonierebis mimarT,<br />

xelisufalTaTvis rTuldeba <strong>da</strong>dgenil wesze uaris Tqma, an nebismieris<br />

gamoricxva, ama Tu im politikuri ga<strong>da</strong>wyvetilebis an diskretiuli<br />

Sexedulebis motiviT, gar<strong>da</strong> xelgamowvdil pretendentTa rigebi<strong>da</strong>n yvelaze<br />

marginaluri kategoriebisa. mdgomareoba kvlav mZimea, ramdena<strong>da</strong>c Tu<br />

116


“mekuTvnis” mentaliteti imdenad Zlierad mkvidrdeba, rom saxelmwifo<br />

resursebze moTxovna xelmisawvdom miwodebas ga<strong>da</strong>aWarbebs. <strong>da</strong>interesebuli<br />

amomrCevlebis reaqcia sulac ar gamoixateba ufro mokrZalebuli poziciis<br />

<strong>da</strong>kavebaSi, an Tun<strong>da</strong>c <strong>da</strong>TanxmebaSi, rom sazogadoebis interesebi<strong>da</strong>n<br />

gamomdinare, ufro mcirediTac <strong>da</strong>kmayofildebian. piriqiT, isini<br />

gaafTrebiT cdiloben konkurenti pretendentebis diskreditacias an raime<br />

sxva gzebiT maTi wilis mitacebas. swored am tipis Si<strong>da</strong> Sejaxebebi<br />

warmoSobs im “qimiurad aqtiur nivTierebas”, romelic bolos mouRebs erisaxelmwifos<br />

struqturas. (47)<br />

es “mekuTvnis” mentaliteti eri-saxelmwifos politikur-ekonomikuri<br />

problemebis <strong>da</strong> samoqalaqo minimumis moWarbebuli moTxovnis Serwymas<br />

ganapirobebs. ra SesaZlo gzebi arsebobs eri-saxelmwifos winaSe mdgari<br />

problemebis <strong>da</strong>saZlevad? ome (1995) miiCnevs, rom am kiTxvaze arsebobs<br />

cxadze cxadi pasuxi: warmatebuli regionuli saxelmwifoebis warmoqmna <strong>da</strong><br />

sxva<strong>da</strong>sxva organizaciuli formebis gamoyenebis SesaZlebloba saerTo<br />

organizaciuli problemebis (a<strong>da</strong>mianTa mdgomareobis produqtis)<br />

ga<strong>da</strong>saWrelad <strong>da</strong> aRmosafxvrelad, an nawilobriv mainc <strong>da</strong>saZlevad im<br />

organizaciuli ga<strong>da</strong>wyvetilebebiT, romlebic mxedvelobaSi iReben<br />

a<strong>da</strong>mianis bunebas. aq ome mimarTavs populistur SeZaxils, rodesac<br />

amtkicebs, rom ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri problemebi umeteswilad<br />

organizaciuli xasiaTis problemebia, rom isini ideologiis fun<strong>da</strong>mentur<br />

sakiTxs ar warmoadgenen. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, am problemebis mogvareba<br />

SeuZlebelia er-saxelmwifoebze ama Tu im ideologiuri pasuxis Tavze<br />

moxvevis gziT, iqneba es liberaluri <strong>demokratia</strong>, sabazro ekonomika,<br />

socializmi Tu komunizmi: “mizani, bolos <strong>da</strong> bolos, aris ara ama Tu im<br />

politikuri isTebliSmentis an Zalauflebis mowyobis <strong>da</strong>kanoneba, aramed<br />

xalxis, Cveulebrivi a<strong>da</strong>mianebis – Cveni – cxovrebis donis amaRleba<br />

ganurCevlad imisa, Tu sad cxovrobs es xalxi. upirveles yovlisa aris<br />

xalxi <strong>da</strong> mxolod amis Semdegaa _ sazRvrebi. <strong>da</strong>dga dro, rom ekonomikurma<br />

politikam mxedvelobaSi miiRos es martivi faqti” (148).<br />

mokled rom vTqvaT, dRevandeli ekonomikis pirobebSi, rodesac ar<br />

arsebobs saxelmwifoTaSorisi sazRvrebi <strong>da</strong> saxezea investiciebis,<br />

industriis, sainformacio teqnologiebis <strong>da</strong> individualuri<br />

momxmareblebis sul ufro mzardi cvalebadoba, centralur mTavrobebs<br />

rCebaT erTaderTi arCevani imisaTvis, rom Tavi<strong>da</strong>n aicilon ekonomikis<br />

sklerozi <strong>da</strong> sakuTari qveynebis ekonomikas mdgradi <strong>da</strong> TviT-ganmtkicebadi<br />

energia <strong>da</strong>ubrunon, Tan riskis qveS ar <strong>da</strong>ayenon sakuTari moqalaqeebis<br />

grZelvadiani perspeqtivebi. es arCevani mdgomareobs imaSi, rom globalur<br />

ekonomikaSi CarTvamde globalur logikas un<strong>da</strong> movuxmoT. amisaTvis, ermasaxelmwifoebma<br />

sruli qmediTi avtonomia un<strong>da</strong> miscen regionul<br />

117


saxelmwifoebs, romlebic maT sazRvrebSi an am sazRvrebs miRma<br />

aRmocendeba: “erTaderT ime<strong>da</strong>d rCeba Tanamedrove epoqis post-feo<strong>da</strong>luri,<br />

macentralizebeli tendenciebis mkveTri Secvla <strong>da</strong> imis <strong>da</strong>Sveba – an<br />

ukeTesi iqneba stimulireba _ rom ekonomikuri qanqara qveynebi<strong>da</strong>n kvlav<br />

regionebisken ga<strong>da</strong>ixaros.” (ome, 1995:142).<br />

1995 wels gamocemul naSromSi eri-saxelmwifos aRsasruli, aseve,<br />

Se<strong>da</strong>rebiT adre gamoqveynebul popularul naSromSi msoflio sazRvrebis<br />

gareSe: Zalaufleba <strong>da</strong> strategia urTierT<strong>da</strong>kavSirebul msoflio<br />

ekonomikaSi (1990) Cans, rom ome win wamowevs globaluri moqalaqeobis<br />

ideas, rogorc regionul saxelmwifoebSi momxmareblis <strong>da</strong> mwarmoeblis<br />

ideas. mokled rom SevajamoT, misi mosazreba efuZneba <strong>da</strong>Svebas, rom bazari<br />

gansazRvravs, vin miekuTvneba moqalaqeobis samefos <strong>da</strong> vin <strong>da</strong>rCa sazRvrebs<br />

miRma. faqtobrivad, omes mosazrebiT, korporaciebma, zogma saxelmwifo<br />

institutebma <strong>da</strong> garkveuli raodenobis moqalaqeebma gamoZebnes iseTi<br />

SesaniSnavi niSebi, rogoric aris mecniereba, teqnologia, kapitali <strong>da</strong><br />

Sroma, iqi<strong>da</strong>n ki moxerxebulad ewevian konkurencias saqonlis warmoebisa<br />

<strong>da</strong> mimocvlis msoflio sistemaSi. es regionuli niSebi, romelTa<br />

kanonierebas ganapirobebs maTi unari, warmatebiT gaswion konkurencia<br />

Tavisufali vaWrobis mier marTul msoflioSi, aseve is faqti, rom isini<br />

resursebisa <strong>da</strong> unaris (niWis) ganawilebis TvalsazrisiT Se<strong>da</strong>rebiT ukeT<br />

gamoiyurebian (samagaliTo<strong>da</strong>c), faqtobrivad erTaderT produqtiul<br />

rgolebs warmoadgenen, romlebsac TavianT garSemo mTeli sazogadoebrivi<br />

wyobis ageba xelewifebaT, Tavisi filosofiuri, ekonomikuri <strong>da</strong><br />

politikuri <strong>da</strong>tvirTviT.<br />

zemoT moyvanili analizi<strong>da</strong>n bunebrivad gamomdinareobs, rom is<br />

koncefciebi, romlebic eri-saxelmwifoebis Sesaxeb mecxramete saukuneSi<br />

arsebob<strong>da</strong>, dRes sruliad moZvelebulia. maT yovelgvari kontrolis gareSe<br />

misces regionul savaWro blokebs ayvavebis SesaZlebloba, ise, rom zog<br />

SemTxvevaSi ga<strong>da</strong>saxadebic ki ar <strong>da</strong>uwesebiaT maTTvis. Sesabamisad,<br />

saxelmwifo institutebis, kapitalis, Sromisa <strong>da</strong> korporaciebis<br />

konkurentuli saqmianoba, globaluri masStabiT, organizebuli<br />

sazogadoebis, ekonomikuri moqalaqeobis erTaderT saR azrs niSnavs _<br />

romelic jabnis politikuri moqalaqeobis nebismieri formis mniSvnelobas<br />

– kulturul-nacionaluri homogenurobis nebismieri formis saRi azris<br />

CaTvliT. es gansakuTrebiT exeba popularul masobriv kulturas, romelic,<br />

rogorc norma ise <strong>da</strong>mkvidr<strong>da</strong> mTel msoflioSi, aseve, masmedias, romelic<br />

stimuls aZlevs <strong>da</strong> aregulirebs kidec moxmarebas <strong>da</strong> faseulobebs<br />

msoflios masStabiT.<br />

118


ome (1995; 1990) miiCnevs, rom namdvilad ar arsebobs imis safuZveli,<br />

rom vibrZoloT moqalaqeobis uflebebis an movaleobebis ama Tu im<br />

ideisaTvis, an <strong>da</strong>vasabuToT is saWiroebebi, romlebic moqalaqis Rirsebebis<br />

TvalsazrisiT arsebobs, vinai<strong>da</strong>n saxelmwifos di<strong>da</strong>d ar Seswevs “movaWre<br />

saxelmwifoebs” Soris mimocvlis <strong>da</strong>regulirebis unari, aseve, imis gamo,<br />

rom liberalizmis pirobebSi samoqalaqo minimumis moTxovniT<br />

ganxorcielebulma zewolam katastrofuli Sedegebi moitana. aqe<strong>da</strong>n<br />

gamomdinare, moqalaqeobis idea, bazris mxar<strong>da</strong>Weris (sponsorobis) gareSe<br />

uazroa.<br />

moqalaqeebi, saxelmwifo suvereniteti <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianTa<br />

universaluri uflebebi<br />

yofierebis pirveli mdgomareoba aris saxelmwifos Zalaufleba, meore ki<br />

resursebi, romliTac is qonebis <strong>da</strong>grovebas SeZlebs. saxelmwifo<br />

xelisufleba, martivad rom vTqvaT, sulieri substanciaa, iseve rogorc<br />

yvelafris miRwevadoba, absoluturad srulyofili faqti, romelSic<br />

individebi maTTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli bunebis gamoxatulebas pouloben <strong>da</strong><br />

sa<strong>da</strong>c maTi konkretuli arseboba, ubralod <strong>da</strong> mxolod, sakuTari<br />

universalurobis gacnobierebaa.<br />

--hegeli, gonis fenomenologia<br />

zustad sapirispiro politikur-filosofiuri mosazrebis Tanaxmad,<br />

maSin rodesac moqalaqeobis sazRvrebi, rogorc ome aRwers, SeiZleba<br />

gansaxierebul iqnes mowinave industriuli qveynebis gamocdilebaSi. am<br />

sazRvrebis realuri safuZveli aris ara mxolod, an eqskluziurad,<br />

ekonomikuri garemoebebi, aramed a<strong>da</strong>mianTa uflebebis dominireba, rac<br />

ayalibebs moqalaqeobis axal <strong>da</strong> ufro universalur koncefcias. a<strong>da</strong>mianTa<br />

uflebebTan <strong>da</strong>kavSirebuli moZraoba iSva omisSemdgom epoqaSi, <strong>da</strong> is,<br />

rogorc magaliTi, naTla<strong>da</strong>a warmodgenili a<strong>da</strong>mianTa uflebebis<br />

politikur kursSi, romelic evropis qveynebSi “ucxoeli muSebis” (droebiT<br />

momuSave imigrantebis) mimarT SeimuSaves. swored a<strong>da</strong>mianTa universaluri<br />

uflebebis dominireba, <strong>da</strong> ara mxolod gabatonebuli sabazro wesebi udevs<br />

safuZvlad moqalaqeobis axal moTxovnebs, <strong>da</strong> aseve moqalaqeobis sazRvrebs<br />

eri-saxelmwifoebis farglebSi. 4<br />

a<strong>da</strong>mianTa uflebebis cnebis universaluri ganvrcobis meSveobiT, im<br />

individebisaTvis, romlebic saxelmwifo moqalaqeobis statusis gareSe<br />

aRmoCndnen, xelmisawvdomi xdeba piradi uflebebi. a<strong>da</strong>mianTa uflebebi<br />

gvevlineba rogorc axali normatiuli sistema <strong>da</strong> axali transnacionaluri<br />

diskursi <strong>da</strong> struqtura, romelic ara mxolod ganadidebs, aramed xels<br />

uwyobs a<strong>da</strong>mianTa uflebebs, rogorc saerTaSoriso donis saorganizacio<br />

119


princips. amgvarad, universaluri individualobis gabatoneba erovnul<br />

statusze Zirs uTxris moqalaqeobis nacionalur safuZvels. nuhoglu<br />

soisali (1994)) eWvqveS ayenebs popularul koncefcias, romelic Rrmad aris<br />

gamj<strong>da</strong>ri politikuri filosofiis tradiciaSi <strong>da</strong> gulisxmobs imas, rom<br />

organizebul TanamegobrobaSi gawevrianebisTvis, saxelmwifos moqalaqeoba<br />

imperativia. igi acxadebs, rom<br />

wevrobis uflebebis sistemaSi Sesvla aucilebeli ar aris iTxovdes<br />

nacionalur erTobaSi inkorporacias . . . [evropaSi] “ucxoeli muSebis”<br />

gamocdileba mowmobs imas, rom meoce saukuneSi, emigraciis ori fazis<br />

manZilze mox<strong>da</strong> globaluri diskursisa <strong>da</strong> moqalaqeobis modelebis Secvla.<br />

nacionaluri moqalaqeobis modeli, romelic kulturuli kuTvnilebis<br />

teritorializebul cnebebs emyareba, gabatonebuli iyo saukunis <strong>da</strong>sawyisSi,<br />

masobrivi migraciis periodSi. maSin elodnen, rom imigrantebi nacionalur<br />

moqalaqeebad Camoyalibdebodnen. “ucxoeli muSebis” axlo warsulis<br />

gamocdileba asaxavs im dros, rodesac nacionaluri moqalaqeoba kargavs<br />

nia<strong>da</strong>gs <strong>da</strong> icvleba wevrobis ufro universaluri modeliT, romelic<br />

emyareba piradi uflebebis deteritorializebul cnebebs. (3)<br />

nuhoglu soisali (1994) aRwers axal models, romelSic uflebebi<br />

institucionalizebulia individualobis, rogorc postnacionaluri<br />

moqalaqeobis safuZvelze: “postnacionaluri moqalaqeoba TiToeul<br />

pirovnebas saxelmwifos sazogadoebriv cxovrebasa <strong>da</strong> saxelisuflo<br />

sruqturebSi monawileobis uflebasa <strong>da</strong> movaleobas aniWebs, ganurCevlad<br />

imisa, Tu ra istoriuli an kulturuli kavSirebi gaaCnia am pirovnebas<br />

konkretul sazogadoebasTan”(3). misi analizi efuZneba ara mxolod<br />

gulwrfel aRiarebas imisa, rom a<strong>da</strong>mianis uflebebi winaswargansazRvruli<br />

normatiuli sistemaa, romelic Caanacvlebs nacionalur, regionul, Tu<br />

adgilobriv kulturebs (<strong>da</strong> rogorc aseTi, identobis politikas), aramed<br />

aseve axal institucionalizmis <strong>da</strong> im organizaciuli wesebis upiratesobas,<br />

romlebic msoflios axali wesrigis (romelic iTvaliswinebs ganaTlebis<br />

ga<strong>da</strong>mwyvet rols msoflio sistemaSi) konsoli<strong>da</strong>ciis Sedegs warmoadgenen.<br />

institutebis formireba xdeba irgvliv gabatonebuli rutinis,<br />

wesebis, normebis <strong>da</strong> struqturebis pirobebSi. qcevis garkveuli sazRvrebis<br />

farglebSi maT socialuri moqmedebis transformaciis warmarTva SeuZliaT.<br />

cvlilebebi, romlebic axali institucionalizmis gamo xorcieldeba,<br />

ganviTarebis procesSi ekonomikas (deindustrializacia, eqsportze<br />

orientirebuli modelebi, globalizacia), politikas (saxelmwifos rolis<br />

<strong>da</strong>knineba kerZo seqtorSi, saxelmwifo investiciebis ukan gawveva,<br />

saxelmwifo seqtorSi <strong>da</strong>saqmebulTa Semcireba) <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s (gazrdili<br />

ga<strong>da</strong>saxadebi momxmarebelTaTvis, privatizeba, decentralizacia <strong>da</strong><br />

120


ganaTlebis xarisxTan <strong>da</strong>kavSirebuli problemebi) Soris arsebul<br />

urTierTobebSi, ganaTlebis rols eWvqveS ayenebs.<br />

savaldebulo swavleba asocirebulia vesternizaciis, modernizaciis,<br />

sazogadoebrivi kontrolis <strong>da</strong> statusuri jgufebis konkurenciis<br />

procesebTan. adreuli institucionalisturi midgoma, romelic<br />

warmoCenilia j. meieris (1977) <strong>da</strong> j. bolisa <strong>da</strong> f. ramiresis (1992) naSromSi,<br />

sxva arsebul mosazrebebTan erTad amtkicebs, rom ganaTlebis ganviTareba<br />

aris ara saSinao (Si<strong>da</strong>) procesebis Sedegi, aramed ekonomikuri <strong>da</strong><br />

socialuri difercirebis, gansakuTrebiT ki, industrializaciis <strong>da</strong><br />

urbanizaciis Sedegi. amgvarad, masobrivi swavleba ar Camoyalibebula<br />

rogorc sazogadoebrivi kontrolis (<strong>da</strong>bal socialur klasebze an<br />

imigrantebze) <strong>da</strong>mkvidrebis an mosaxleobis tradiciuli ganwyobebis<br />

orientaciis Secvlis winaswarganzraxuli mcdelobis Sedegi,Aaramed,<br />

rogorcBboli <strong>da</strong> ramiresi (1992) asabuTeben, masobrivi swavleba<br />

“warmoadgens mTlianobaSi <strong>da</strong>savleTis kulturuli sistemis ganviTarebis<br />

RirSesaniSnav Sedegs” (28). eWvs ar iwvevs, rom politika <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianTa<br />

universaluri uflebebis diskursi <strong>da</strong>savleTis am axaliUkulturuli<br />

sistemis qvakuTxe<strong>da</strong>d gvevlineba.<br />

Ees <strong>da</strong>savluri sistema imTaviTve eri-saxelmwifos cnebis <strong>da</strong><br />

moqalaqeobis Tanamedrove koncefciis Camoyalibebas moicavs. amas<br />

savaldebulo masobrivi swavlebis wyarod aRiqvamen. is aseve gulisxmobs,<br />

rogorc boli <strong>da</strong> ramiresi (1992) aRniSnaven, imas, rom swavleba asrulebs<br />

oficialuri warmdgenis rols Tanamedrove sazogadoebaSi, gvevlineba<br />

rogorc “droSi ganvrcobili kurTxevis rituali, romelic<br />

Camouyalibebel bavSvebs simboluri formiT srulyofil individebad<br />

gar<strong>da</strong>qmnis, individebad, romlebic uflebamosilni arian monawileoba<br />

miiRon Tanamedrove ekonomikur, politikur <strong>da</strong> sazogadoebriv cxovrebaSi,<br />

<strong>da</strong> amas Tavisi bunebi<strong>da</strong>n gamomdinare akeTebs” (30).<br />

Aam miznebi<strong>da</strong>n gamomdinare, saxelmwifos, rogorc modernizators,<br />

umTavresi roli akisria. axlo warsulSi, saxelmwifo uunaro<br />

warmonaqmnad gvevlinebo<strong>da</strong>, simboloebTan <strong>da</strong>kavSirebiTac ki. brus fuleris<br />

(1991:12-24) azriT, saxelmwifo aris SezRuduli instituti, romelic<br />

reagirebas axdens mrvalferovani interesebisa <strong>da</strong><br />

urTierT<strong>da</strong>mokidebulebebis erTobliobaze, <strong>da</strong> avlens ra sakuTar sisustes,<br />

martiv gamosavals naxulobs <strong>da</strong> “swavlebis gamafrTxilebel Teorias”<br />

qmnis. saxelmwifo valdebulia moipovos materialuri kapitali <strong>da</strong><br />

teqnikuri nou-hau, ramdena<strong>da</strong>c is ibrZvis legitimaciisaTvis <strong>da</strong><br />

organizaciuli efeqtianobisaTvis. es ki misi sicocxlisunarianobisaTvisaa<br />

aucilebeli. amgvarad, saxelmwifos simyife ganviTarebad sazogadoebebSi<br />

121


<strong>da</strong> is Seusabamobebi, romlebsac igi awydeba, aixsneba imiT, rom susti<br />

saxelmwifoebi metoqeobas uweven sxva modernizebad institutebs, magram<br />

ara im garegani <strong>da</strong> Si<strong>da</strong> ZalebiT, romlebic Tan<strong>da</strong>TanobiT Zirs uTxrian<br />

saxelmwifos avtonomias, gansakuTrebiT, msoflioSi mimdinare ekonomikuri<br />

globalizaciis fonze. analogiurad, saxelmwifo kargavs marTvis unars<br />

(maT Soris demokratiuli sistemebis marTvis unars) maSin, roca<br />

sazogadoebebs erTmaneTTan Seusabamo signalebs awvdis.<br />

aRniSnul midgomasTan <strong>da</strong>kavSirebiT aSkara problemebs vawydebiT,<br />

magram axla maTze detalurad ver SevCerdebiT. Tumca, svams ra sakiTxs<br />

wevrobis globaluri paradoqsebis Sesaxeb, nuhoglu soisali (1994) axali<br />

institucionalistebis analizi<strong>da</strong>n gamokveTil zogierT yvelaze Znelad<br />

ga<strong>da</strong>saWrel sakiTxze miuTiTebs:<br />

omisSemdgom epoqaSi, Tuki imigraciis Sesaxeb diskusiisa <strong>da</strong> praqtikis erT<br />

aspeqts warmoadgens nacionaluri saxelmwifos <strong>da</strong>xurva warmoadgens, meore<br />

aspeqti imave saxlmwifos eqspansiaa nacionaluri sazRvris miRma. maSin<br />

rodesac pirveli gulisxmobs sazRvris agebas TavSekavebis RonisZiebebisa<br />

<strong>da</strong> nacionaluri istoriebis gamoyenebiT, meore Tavis TavSi “sazRvrebis<br />

ga<strong>da</strong>kveTas” moicavs. . . a<strong>da</strong>mianebis mudmiv mimosvlas, wevrobis uflebebis<br />

ganvrcobas ucxo qveynebis moqalaqeebze <strong>da</strong> ambebs mravalferovnebis Sesaxeb.<br />

am aSkara paradoqsis gageba SesaZlebelia mxolod maSin, Tu mxedvelobaSi<br />

miviRebT msoflio donis instituciur sistemebs <strong>da</strong> procesebs. (6)<br />

aseT SemTxvevaSi erTmaneTTan antagonizmSi modis ori principi,<br />

kerZod, saxelmwifos suvereniteti <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianTa universaluri uflebebi.<br />

nuhoglu soisali miiCnevs, rom “es ori globaluri principi erTdroulad<br />

axdens eri-saxelmwifos moqmedebis arealis rogorc SezRudvas, ise<br />

gafarToebas” (7-8). es warmoSobs Seusabamobebs uflebebis normatiul <strong>da</strong><br />

organizaciul bazebs Soris, agreTve, konstituciur miTiTebebsa <strong>da</strong><br />

kanonmdeblobas Soris. warmoiqmneba araTanmimdevrulobac aRniSnuli<br />

kanonebis praqtikuli gamoyenebis TvalsazrisiT im socialur konteqstebSi,<br />

romlebic <strong>da</strong>vis sagans Seadgens. mokled, im <strong>da</strong>vebis konteqstSi, romlebic<br />

mimdinareobs identobis <strong>da</strong> kulturis politikis sakiTxebze sazogadoebriv<br />

formaciebSi, ver iqneba ugulebelyofili rasizmi <strong>da</strong> eTnikuri<br />

<strong>da</strong>pirispireba, genderuli diskriminacia <strong>da</strong> patriarqati, klasobrivi<br />

eqspluatacia <strong>da</strong> patrimonializmi, ramdena<strong>da</strong>c TiToeuli maTgani im<br />

a<strong>da</strong>mianebis yoveldRiur cxovrebis nawilia, romlebic miekuTvnebian<br />

rogorc elitur fenebs, ise socialurad <strong>da</strong>qvemdebarebul segmentebs.<br />

nuhoglu soisali (1994), romelic upirispirdeba saxelmwifoSi<br />

moqalaqeobis miRebis SesaZleblobis <strong>da</strong> wevrobis uflebebis gamoyenebis<br />

122


Sesaxeb tradiciul mosazrebebs, ga<strong>da</strong>uxvia im mTavari varaudi<strong>da</strong>n, rasac<br />

adreuli institucionalisturi Teoria efuZneba <strong>da</strong> amtkicebs Semdegs:<br />

saxelmwifo aRar aris avtonomiuri <strong>da</strong> <strong>da</strong>moukidebeli organizacia,<br />

romelic Caketilia nacionalobis niSniT gansazRvruli mosaxleobisaTvis.<br />

sanacvlod miviReT konstituciurad urTierT<strong>da</strong>kavSirebuli saxelmwifoebis<br />

sistema, mravalferovani wevrebiT. [Sesabamisad] . . . individualobis logika<br />

anacvlebs nacionaluri moqalaqeobis logikas, [<strong>da</strong>] individualurma<br />

uflebebma <strong>da</strong> movaleobebma, romlebic istoriulad ganTavsebuli iyo ersaxelmwifoSi,<br />

aqtiurad ga<strong>da</strong>inacvles universalistikur sibrtyeSi,<br />

gaarRvies ra konkretuli eri-saxelmwifoebis sazRvrebi. (164-165)<br />

TumcaRa, a<strong>da</strong>mianTa universaluri uflebebis <strong>da</strong>cvis saxeliT,<br />

sazogadoebrivi <strong>da</strong> saxelmwifoebrivi mdgomareobis gauaresebis kvalobaze,<br />

Cadenili <strong>da</strong> mxilebuli iqna mravali boroteba, magaliTad, gamomJRavn<strong>da</strong><br />

1991 wels somalSi myofi samSvidobo misiis mier a<strong>da</strong>mianTa uflebebis<br />

<strong>da</strong>rRvevis faqtebi, kerZod, kanadel <strong>da</strong> italiel jariskacebs brali<br />

<strong>da</strong>edoT iseTi <strong>da</strong>naSaulis CadenaSi, rogoricaa somaleli mozardebis<br />

wameba <strong>da</strong> mkvleloba (foqsi, 1997).<br />

Nnuhoglu soisalis (1994) mier gakeTebuli analizi moqalaqeobis<br />

sazRvrebis Sesaxeb sam doneze axdens gavlenas: pirvelia moqalaqeobis<br />

done, sa<strong>da</strong>c identobis <strong>da</strong> uflebebis cnebebi <strong>da</strong>Sorebulia erTmaneTisagan;<br />

meore done aris identobis <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s politikis done,<br />

sa<strong>da</strong>c wevrobis warmoqmna saxelmwifoSi ”rTuli struqturis mqonea, masSi<br />

Cawnulia lokaluri, regionuli <strong>da</strong> globaluri identobebi, <strong>da</strong> moicavs,<br />

uflebebis, movaleobebis <strong>da</strong> erTgulebis urTierTga<strong>da</strong>mkveT sirTuleebs”.<br />

(166); <strong>da</strong>bolos, imis gaTvaliswinebiT, Tu ra didi mniSvneloba eniWeba<br />

saerTaSoriso sistemas MmTel msoflioSi demokratiis miRwevis<br />

TvalsazrisiT, nuhoglu soisali gansakuTrebulad akeTebs aqcents imis<br />

aRmocenebaze, rasac SesaZloa vuwodoT kosmopolituri demokratiebi, anu<br />

internacionaluri politikuri sistemebi, romlebic TavianTi<br />

warmomavlobiT <strong>da</strong> dinamikiT Se<strong>da</strong>rebiT gamoyofilia eri-saxelmwifoebis<br />

kanonmdeblobisgan.<br />

globalizacia <strong>da</strong> multikulturuli moqalaqeoba:<br />

postmodernizmis Svilebi?<br />

`is rac Sen dRes <strong>da</strong>gexmara Zala iyo <strong>da</strong> ara foTlebi.”<br />

“Seni Zala, don xuan?”<br />

123


“mgoni, SegiZlia Tqva, rom es Cemi Zala iyo, Tumca, es mTlad swori ar un<strong>da</strong><br />

iyos. Zala aravis ekuTvnis. zogierTebma SeiZleba <strong>da</strong>vagrovoT Zala <strong>da</strong><br />

mere pir<strong>da</strong>pir ga<strong>da</strong>vceT sxvas. Senaxuli Zalis gasaRebi isa, rom mis<br />

gamoyenebas mxolod maSin SeZleb, Tu sxvas <strong>da</strong>exmarebi Zalis SenaxvaSi.”<br />

---karlos kastane<strong>da</strong>, “jadoqroba: samyaros aRwera”<br />

Mmoqalaqeoba yovelTvis asocirdebo<strong>da</strong> Tanamedrove eri-saxelmwifos<br />

mowyobasTan <strong>da</strong> funqcionirebasTan. mzardi globalizaciis pirobebSi,<br />

sakiTxi mdgomareobs imaSi, xdeba Tu ara eri-saxelmwifos <strong>da</strong> moqalaqeobis<br />

<strong>da</strong>uZlureba. paradoqsia, magram aseTi varaudi <strong>da</strong>kavSirebulia<br />

postmodernistul SexedulebasTan.<br />

postmodernizmi asabuTebs, rom eri-saxelmwifoebi kargaven TavianT<br />

mniSvnelobas im mimdinare procesSi, roca msoflio sul ufro metad<br />

urTierT<strong>da</strong>mokidebuli xdeba <strong>da</strong> izrdeba adgilobrivi konfliqtebis<br />

ricxvi. rogorc imanuel uolerSteini amtkicebs, (kapitalisturi) msoflio<br />

sistemis istoria istoriuli gezia aRebuli kulturuli<br />

heterogenurobisaken <strong>da</strong> ara kulturuli homogenizaciisaken. amdenad, naciis<br />

fragmentacia msoflio sistemaSi mimdinareobs kulturuli diferencirebis<br />

an kulturuli kompleqsurobis, anu globalizaciis tendenciis<br />

paralelurad. globalizacia <strong>da</strong> regionalizacia erTdroulad<br />

warmoiqmnadi dualuri procesebia. es faqti uyuradRebod ar <strong>da</strong>rCeniaT<br />

postmodernizmis garkveuli ganStoebebis warmomadgenlebs, romlebic<br />

gvTavazoben gzas imis gasacnobiereblad, rom eTnikurobasTan <strong>da</strong><br />

nacionalizmTan <strong>da</strong>kavSirebuli problemebis wamoweva <strong>da</strong> globalizaciis<br />

zr<strong>da</strong> aris ara erTmaneTTan gar<strong>da</strong>uval winaaRmdegobaSi myofi, aramed<br />

urTierT<strong>da</strong>kavSirebuli femomenebi.<br />

Hheldi (1995) <strong>da</strong>majereblad asabuTebs, rom arsebobs axali msoflio<br />

wesrigi, romelic kapitalizmis globalizaciasTanaa asocirebuli.<br />

saerTaSoriso wesrigi, romelic moicavs warmoebisa <strong>da</strong> mimocvlis<br />

globaluri sistemis kombinacias, rac scildeba nebismieri calke aRebuli<br />

eri-saxelmwifos (Tun<strong>da</strong>c yvelaze Zlieris) kontrolis sazRvrebs;<br />

transnacionaluri urTierTqmedebis <strong>da</strong> komunikaciis eqstensiuri sistemebi,<br />

romlebic aRemateba nacionalur sazogadoebebs <strong>da</strong> romlebic arad miiCneven<br />

saxelmwifo regulirebis formebs; Zalaufleba <strong>da</strong> saqmianoba im didi<br />

raodenobiT arsebuli saerTaSoriso sistemebisa <strong>da</strong> organizaciebisa,<br />

romlebic aknineben gin<strong>da</strong>c wamyvani saxelmwifoebis moqmedebis areals; <strong>da</strong><br />

usafrTxoebis im struqturebis internacionalizacia, romlebic<br />

saxelmwifoTa mier samxedro Zalis <strong>da</strong>moukidebeli gamoyenebis<br />

SesaZleblobebs zRu<strong>da</strong>ven. (101)<br />

124


mTlianobaSi, heldis argumentebi emTxveva omes argumentebs<br />

regionuli saxelmwifoebis Sesaxeb <strong>da</strong> efuZneba im mosazrebas, rom<br />

warsulSi, savaWro gzebi <strong>da</strong> imperiebi teritoriulad <strong>da</strong>Sorebul<br />

mosaxleobas erTmaneTTan naklebad <strong>da</strong>xvewili urTierTqmedebis sistemebiT<br />

akavSirebdnen. dRes axali Tanamedrove socialuri wesrigi garigebebisa <strong>da</strong><br />

koordinaciis im mravalferovani sistemebiT ganisazRvreba, romlebic<br />

a<strong>da</strong>mianebs, a<strong>da</strong>mianTa erTobebs <strong>da</strong> sazogadoebebs imdenad rTuli<br />

meqanizmebiT akavSireben, rom teritoriuli sazRvrebi faqtiurad kargaven<br />

<strong>da</strong>niSnulebas ekonomikuri, kulturuli <strong>da</strong> politikuri aqtivobebis<br />

kontrolis TvalsazrisiT. zedmetia imis aRniSvna, rom aseTi situacia<br />

axali politikuri gaugebrobebis wyaroa.<br />

mavani SesaZloa <strong>da</strong>eTanxmos keniCi omes an devid heldis mosazrebas<br />

axali socialuri wesrigis Sesaxeb, romelic Tan sdevs kapitalizmis<br />

globalizacias <strong>da</strong> teqnologiis gabatonebas, magram arsebobs sxva sakmaod<br />

<strong>da</strong>majerebeli faqtebi, romlebic verafriT <strong>da</strong>rCeba yuradRebis miRma. maT<br />

Soris aris is faqti, rom kapitali kvlavac aramkacrad aris<br />

regulirebuli saxelmwifos sazRvrebSi maSin, roca samuSao Zala<br />

saxelmwifos farglebSi zustad gansazRvrul regulaciebs eqvemdebareba.<br />

ase, rom kapitalistebis garkveuli <strong>da</strong>jgufebebisaTvis kvlavac aqtualuri<br />

rCeba SekiTxva _ romeli tipis mTavroba iqneba yvelaze Sesaferisi<br />

imisTvis, rom Tanadgoma aRmouCinos biznesis samyaros kanonzomierebebs?<br />

rac imas niSnavs, rom kapitalisturi samyaro yovelTvis rodi miesalmeba<br />

yvela tipis mTavrobas, Tu saxelisuflo alianss, iseve rogorc, yvela<br />

kapitalistur sazogadoebas gansxvavebuli tipis <strong>da</strong> masStabis regulaciebi<br />

gaaCnia. magaliTad, eWvgareSea, rom is normebi, romlebic aregulireben<br />

kapitalistur transaqciebs, <strong>da</strong>vuSvaT iaponiaSi, arsebiTad gansxvavdeba im<br />

normebisagan, romlebic moqmedeben amerikis SeerTebul StatebSi. aqe<strong>da</strong>n<br />

gamomdinare, is rac kanonieria <strong>da</strong> Seesabameba Cveul praqtikas iaponiaSi,<br />

SesaZloa arakanoniera<strong>da</strong>c iyos miCneuli amerikis SeerTebul StatebSi <strong>da</strong><br />

Sesabamisad, masze antimonopoliuri kanonmdeblobis normebi gavrceldes. 5<br />

teqnologias aqvs nacionaluri `saTburebi”, rogoricaa magaliTad<br />

kaliforniis `silikon veli”, rodesac rigi qveynebi floben sainformacio<br />

teqnologiebis, a<strong>da</strong>mianTa inteleqtualuri SesaZleblobebis, kapitalis <strong>da</strong><br />

bunebrivi resursebis ufro did kritikul masas sxva qveynebTan Se<strong>da</strong>rebiT.<br />

<strong>da</strong> bolos, maSin rodesac arsebobs saga<strong>da</strong>saxado samoTxeebi, sa<strong>da</strong>c<br />

multinacionalur korporaciebs TavianTi biznesis ganTavseba <strong>da</strong>,<br />

Sesabamisad, mogebis ga<strong>da</strong>saxadis ga<strong>da</strong>xdisagan Tavis <strong>da</strong>Rweva SeuZliaT,<br />

(mag., andora, kanaris kunZulebi, kaimanis kunZulebi) sxva msxvili <strong>da</strong> mcire<br />

adgilobrivi an multinacionaluri biznes korporaciebi kvlav rCebian<br />

125


<strong>da</strong>mokidebuli TavianT saTao ofisebze <strong>da</strong> operirebis sferoebze <strong>da</strong><br />

adgilobriv/saxelmwifo doneze ibegrebian.<br />

aseT istoriul konteqstSi ra zegavlenas axdens globalizacia<br />

moqalaqeobaze, <strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>ze? demokratiis cnebis<br />

nebismieri axali definiciis SemoReba saxelmwifo swavlebas modernistuli<br />

saganmanaTleblo proeqtis centrSi ayenebs. Tumca, aq postmodernizmi<br />

moiSvelieb<strong>da</strong> im arguments, rom demokratiuli Teoriis eTikuri, arsebiTi<br />

<strong>da</strong> proceduruli elementebi xelaxla un<strong>da</strong> iqnes ga<strong>da</strong>sinjuli<br />

postmodernistuli kulturis kuTxiT. problema, romelic dgas ganaTlebis<br />

sferos specialistebis, mSoblebis, moswavleebisa <strong>da</strong> politikosebis winaSe<br />

imaSi mdgomareobs, rom saWiroa warsuli warumateblobebis <strong>da</strong> im uamravi<br />

gamomricxavi praqtikis kritikuli gaazreba, romliTac jer kidev<br />

gajerebulia swavlebis procesi _ Sesabamisad saWiroa iseTi problemebis<br />

wina planze wamoweva, rogoricaa Zalaufleba <strong>da</strong> dominireba, klasi, rasa<br />

<strong>da</strong> sqesi. magaliTad, rogorc adre aRvniSne, aseve un<strong>da</strong> iqnes Seswavlili<br />

instrumentuli racionalurobis koncefciis motivirebuloba, vinai<strong>da</strong>n, es<br />

ukanaskneli, warmarTavs ra skolis reformirebis process, yuradRebis<br />

centrSi aqcevs administrirebas, procedurebs <strong>da</strong> efeqtianobas, rogorc<br />

cvlilebisa <strong>da</strong> progresis mTavar kriteriumebs, <strong>da</strong> kidev imis gamo, rom am<br />

koncefciis mixedviT arsebobs saerTo sistema, romelic yvela a<strong>da</strong>mianis<br />

codnis organizebas (struqturirebas) axdens. 6 es ki, u<strong>da</strong>vod, saeWvos xdis<br />

postmodernizmis zogierT sakvanZo midgomas.<br />

a<strong>da</strong>mianTa uflebebi faqtiurad Seadgenen im bazas, romlis<br />

meSveobiTac identobis politika ganisazRvreba, xolo tolerantobis cneba<br />

mravalferovnebis <strong>da</strong> moqalaqeobis mTavar safuZvelad gvevlineba. orive,<br />

Tavis mxriv, a<strong>da</strong>mianis uflebebis saxiT aris <strong>da</strong>mkvidrebuli. tod gitlini<br />

(1995) ganmartavs:<br />

a<strong>da</strong>mianebis mier pativiscemis gamoxatva gansxvavebulobis mimarT,<br />

gacnobiereba, rom a<strong>da</strong>mianuri mdgomareobis erT-erTi aspeqti gansxvavebul<br />

garemoSi cxovrebaa, aRiareba, rom nebismieri a<strong>da</strong>mianis codnas aqvs sazRvari<br />

– kvlav a<strong>da</strong>mianis saerTo uflebebis safuZvlia. ganvavrcobT ra logikurad<br />

ganmanaTleblobis universaluri uflebebis ukv<strong>da</strong>v ideals, is<br />

uzrunvelyofs gansxvavebulobis uflebas _ Tumca, iqve gvaxsenebs, rom<br />

a<strong>da</strong>mianebs sakmarisi safuZveli aqvT imisaTvis, rom maTi Sexedulebebi erT<br />

elementarul uflebasTan <strong>da</strong>kavSirebiT savsebiT identuri iyos: es uflebaa<br />

iyo is, risi survilic gaqvs rom iyo. (215)<br />

gitlinis (1995) mier saganmanaTleblo moZraobis gamalebuli <strong>da</strong>cva<br />

postmodernistuli SexedulebebisaTvis mTavar problemas warmoqmnis:<br />

126


axdens ra kritikuli modernizmis umniSvnelovanesi wvlilis ignorirebas,<br />

mravali postmodernituli midgoma a<strong>da</strong>mianisaTvis uflebamosilebebis<br />

miniWebis <strong>da</strong> misi gaTavisuflebis procesis depolitizaciis maxeSi ebmeba.<br />

henri Jiro (1988) pir<strong>da</strong>pir ayenebs problemas: “fun<strong>da</strong>mentalisturi<br />

Teoriebi<strong>da</strong>n gaqceva xSirad imavdroulad politiki<strong>da</strong>n gaqcevas niSnavs”<br />

(61). igi ganagrZobs:<br />

postmodernizmis, poststruqturalizmis <strong>da</strong> neo-pragmatizmis nairsaxeobebma<br />

omi gamoucxades yvela kategoriis aRmatebulobas, utyuarobas <strong>da</strong><br />

fun<strong>da</strong>mentalizms. Tav<strong>da</strong>pirveli principebi axla gvesaxeba rogorc mxolod<br />

istoriis nakvalevi. erTiani sagani, romelic didi xani liberaluri <strong>da</strong><br />

radikaluri samomavlo imedebis burji iyo, amJamad decentrirebis<br />

procesebis Sefasebis SuagulSia momofantuli. metic, fun<strong>da</strong>mentalizmze<br />

ganxorcielebul ieriSs Sedegad mohyva calmxrivi meTodologiuri<br />

gataceba, rac gamoixata ara mxolod konkretuli WeSmaritebebis<br />

dekonstruirebaSi, aramed TviT WeSmaritebis cnebis, rogorc<br />

epistemologiuri kategoriis winaaRmdegobebis gamovlenaSi. (61)<br />

msgavsi kritikuli suliskveTebiT, habermasis eTikuri racionalizmi<br />

safuZvels iZleva, ganxorcieldes Zlieri kontrSeteva postmodernistuli<br />

filosofiis mier eTikisa <strong>da</strong> politikis uaryofis winaaRmdeg. es eTikuri<br />

racionalizmi <strong>da</strong>namdvilebiT mTavari misaTiTebeli obieqtia ganaTlebis<br />

sociologiaSi aRmocenebadi perspeqtivebisaTvis, ganaTlebis dinamiurobis<br />

gamo moqalaqeobis formirebisaTvis Seqmnili pirobebis sistematiuri<br />

Sefasebis CaTvliT. (morou <strong>da</strong> toresi, ibeWdeba a) aseT SemTxvevaSi, Cven<br />

gvesaWiroeba globalizaciis processa <strong>da</strong> moqalqeobas Soris arsebuli<br />

kavSirurTierTobis, rogorc soli<strong>da</strong>robis Senebis procesis detaluri<br />

Seswavla.<br />

globalizacia, moqalaqeoba <strong>da</strong> soli<strong>da</strong>roba<br />

sazogadoeba an polis-i ar aris iseTi ram, rac SeiZleba Seiqmnas an risi<br />

konstruqciis agebac SesaZlebelia. aq ufro wris magvar ramesTan gvaqvs<br />

saqme . . . . iseTi tipis sazogadoebrivi cxovrebis Seqmna, romelic<br />

ganamtkicebs soli<strong>da</strong>robas, sazogadoebis Tavisuflebas, saubris <strong>da</strong> mosmenis<br />

survils, ormxriv diskusias <strong>da</strong> racionalur <strong>da</strong>sabuTebulobas varaudobs<br />

aseTi koleqtiuri cxovrebis sawyisi formebis arsebobas. magram ra un<strong>da</strong><br />

movimoqmedoT maSin, roca aseTi erTobebi sul ufro <strong>da</strong> ufro irRveva,<br />

xolo rRvevis procesi Tavad sazogadoebrivi cxovrebis pirobebis<br />

Sedegia? ufro mwvaved rom vTqvaT, ra un<strong>da</strong> movimoqmedoT iseT situaciaSi,<br />

rodesac vacnobierebT, Tu kacobriobis ramxela nawils aZeveben<br />

sistematiurad aseTi dialoguri erTobebi<strong>da</strong>n, an ganzrax ganarideben mas<br />

erTobebSi monawileobis miRebisagan?<br />

127


. j. bernSteini, obieqtivizmis <strong>da</strong> relativizmis miRma: mecniereba,<br />

interpretacia <strong>da</strong> praqtika<br />

Tu globalizacia safuZvlianad asustebs eri-saxelmwifoebis<br />

pozicias msoflio sistemaSi, is amave dros axal saxes sZens samuSao Zalis<br />

moZraobas saxelmwifoTa Soris <strong>da</strong> ayalibebs axal socialur garemos.<br />

Sedegad, globalizacias Tan sdevs mravalferovnebis zr<strong>da</strong> TviT erisaxelmwifoebis<br />

farglebSi. Tu <strong>multikulturalizmi</strong> kulturisa <strong>da</strong><br />

sazogadoebis globalizaciis procesis erT-erT Sedegia eri-saxelmwifos<br />

doneze, globalizaciasa <strong>da</strong> multikulturalizms Soris arsebuli<br />

kavSirebi uSualo zegavlenas axdenen im Teoriul debatebze <strong>da</strong> praqtikul<br />

politikaze, romelic bikulturuli <strong>da</strong> multikulturuli identobebis<br />

konstitucias exeba, aseve, mravalenobriobis sakiTxs skolebSi <strong>da</strong> axal,<br />

kulturuli xasiaTis moTxovnebs saswavlo programasTan, swavlebasTan <strong>da</strong><br />

swavlasTan, SefasebasTan <strong>da</strong> jgufTaSoris urTierTobebTan <strong>da</strong>kavSirebiT.<br />

amis gamo, sayovelTao keTildReobaze orientirebulma saxelmwifom<br />

masobrivi swavlebis politika istoriulad SeimuSava, raTa bevr sxva<br />

sikeTesTan erTad, nacionaluri soli<strong>da</strong>robisTvisac Seewyo xeli (amas<br />

winamdebare wignis me-2 TavSi vasabuTeb). <strong>ganaTleba</strong>, rogorc saxelmwifo<br />

politika, Tanamedrove saxelmwifom ganaviTara <strong>da</strong> mas uflebamosileba<br />

mianiWa. saxelmwifo, aseve, axorcieleb<strong>da</strong> kontrols <strong>ganaTleba</strong>ze <strong>da</strong><br />

axden<strong>da</strong> mis regulirebas. <strong>ganaTleba</strong>m, rogorc saxelmwifo politikam,<br />

mTavari roli Seasrula sayovelTao keTildReobaze orientirebuli<br />

saxelmwifos <strong>da</strong>fuZnebis <strong>da</strong> funqcionirebis saqmeSi.<br />

emil durkhaimi (citirebulia bardisis mier, 1985) amtkiceb<strong>da</strong>, rom<br />

saxelmwifom ga<strong>da</strong>mwyveti roli Seasrula kapitalisturi sazogadoebebis<br />

meqanikuri gaerTianebi<strong>da</strong>n organuli xasiaTis erTobad gar<strong>da</strong>qmnis saqmeSic.<br />

maSinac ki, rodesac sazogadoeba TiTqmis mTlianad aris <strong>da</strong>mokidebuli<br />

Sromis <strong>da</strong>nawilebaze, is ar iqceva im momijnave atomebis mouwesrigebel<br />

erTobliobad, romelTa Soris mas SeuZlia mxolod ze<strong>da</strong>piruli, xanmokle<br />

kontaqtis <strong>da</strong>myareba. piriqiT, sazogadoebis wevrebs aerTianebs kavSirebi,<br />

romlebic mniSvnelovnad scdeba im xanmokle drois intervals, romlis<br />

gnmavlobaSic xdeba gacvla. upirveles yovlisa, arsebobs struqtura,<br />

romelzec Cven ufro <strong>da</strong> ufro <strong>da</strong>mokidebuli vxdebiT; es struqtura aris<br />

saxelmwifo. sul ufro mravldeba Sexebis wertilebi, romelTa meSveobiT<br />

Cven vurTierTobT masTan, iseve rogorc is SemTxvevebi, rodesac igi<br />

(saxelmwifo) movalea Segvaxsenos koleqtiuri soli<strong>da</strong>robis grZnobis<br />

arseboba. (271-272)<br />

128


durkhaimis msgavsad, politikuri mecnierebis sxva warmomadgenlebic,<br />

magaliTad, piter flora <strong>da</strong> jens alberi (1991), asabuTeben, rom erisaxelmwifo<br />

soli<strong>da</strong>robis mTavari wyaroa kapitalistur sazogadoebebSi.<br />

eri-saxelmwifo, rogorc soli<strong>da</strong>robis mxar<strong>da</strong>mWeri, mecxramete saukunis<br />

evropaSi iRebs <strong>da</strong>sabams, Tumca mas winamorbedi hyav<strong>da</strong> _ romis kaTolikuri<br />

eklesia, romelic <strong>da</strong>xmarebas uwev<strong>da</strong> gaWirvebul fenebs. 7 eri-saxelmwifos<br />

mier soli<strong>da</strong>robis transformaciam asaxva moqalaqeobis sakiTxze hpova. jer<br />

kidev 1950 wels gunar mir<strong>da</strong>li (1960, 1973) gamoTqvam<strong>da</strong> mosazrebas, rom<br />

iseTi masStaburi sistemebi, rogoric eri-saxelmwifoa moqalaqeobasTan,<br />

eTnikurobasTan <strong>da</strong> kulturul identobasTanaa <strong>da</strong>kavSirebuli. amgvarad,<br />

sayovelTao keTildReobaze orientirebul saxelmwifoSi soli<strong>da</strong>robis<br />

mTavari (magram ara erTaderTi) wyaro moqalaqeobis uflebebis Seqmnas <strong>da</strong><br />

homogenuri sazogadoebis Senebis ritorikas ukavSirdeba.<br />

am gadmosaxedi<strong>da</strong>n, eri-saxelmwifo institucionalizebuli<br />

soli<strong>da</strong>robis <strong>da</strong> moqalaqeobis uflebebis safuZvlad gvevlineba. winaaRmdeg<br />

SemTxvevaSi mavans gauCndeba SekiTxva _ ratom un<strong>da</strong> gamoucxados mdi<strong>da</strong>rma<br />

a<strong>da</strong>mianma soli<strong>da</strong>roba Raribs? ratom un<strong>da</strong> arsebobdes raime saxis<br />

soli<strong>da</strong>roba Taobebs Soris? an sxva<strong>da</strong>sxva raionebs/<strong>da</strong>saxlebebis <strong>da</strong><br />

regionebs Soris eri-saxelmwifos farglebSi? an sxva<strong>da</strong>sxva sqesisa <strong>da</strong><br />

profesiis warmomadgenel individebs Soris? an martivad rom vTqvaT, ratom<br />

un<strong>da</strong> arsebobdes raime soli<strong>da</strong>roba TviT moqalaqeebs Soris?<br />

aRniSnul problemas politikuri filosofiis TvalsazrisiT<br />

uzarmazari <strong>da</strong>tvirTva aqvs. am faqts Zalian kargad acnobierebs karl<br />

marqsi (takeri, 1978) Tavis naSromSi germanuli ideologia (The German<br />

Ideology) igi wers:<br />

mxolod imitom, rom individebi arian mxolod sakuTari konkretuli<br />

interesebis ZiebaSi, romlebic maTi gagebiT ar emTxveva maT koleqtiur<br />

interesebs (faqtobrivad, sazogado/saerTo aris koleqtiuri cxovrebis<br />

iluzoruli forma), am ukanasknels Tavs moaxveven maT, rogorc maTTvis<br />

“ucxo” <strong>da</strong> maTgan “<strong>da</strong>moukidebel” interesebs, rogorc Tavis mxriv<br />

konkretul, specifiur “saerTo” interess: an maT Tavad un<strong>da</strong> ganagrZon<br />

arseboba aseT uTanxmoebaSi, rogorc <strong>demokratia</strong>Si. meore mxriv, am<br />

konkretuli interesebis (romlebic mudmiv winaaRmdegobaSi imyofebian<br />

koleqtiur <strong>da</strong> iluzorul koleqtiur interesebTan) praqtikuli<br />

<strong>da</strong>pirispireba iwvevs praqtikuli intervenciis <strong>da</strong> kontrolis<br />

ganxorcielebis aucileblobas iluzoruli “saerTo” interesebis<br />

meSveobiT, romelic, Tavis mxriv, saxelmwifos saxiTaa warmodgenili. (161)<br />

TumcaRa, es analizi maSinaTve warmoSobs diskusias radikaluri<br />

demokratiis cnebis Sesaxeb, romelsac gvTavazobs Jenevis moqalaqe Jan Jak<br />

129


uso (1976). rusos Tanaxmad, Tu saxelmwifo mowyobis forma aiZulebs<br />

individebs moergon socialur <strong>da</strong> demokratiul paqts (SeTanxmebas), maSin<br />

raSi sWirdebaT maT soli<strong>da</strong>ruli urTierTobebis Camoyalibeba sakuTari<br />

interesebis sazRvrebs miRma? ra interesis gulisTvis un<strong>da</strong> Seqmnan<br />

pirobebi tolerantobis <strong>da</strong> socialuri artikulaciis minimaluri donis<br />

misaRwevad organuli <strong>da</strong> ara meqanikuri integrirebis gziT? metic, vis<br />

aRmoaCndeba imis unari, rom cxovrebaSi kanonierad ganaxorcielos es<br />

SezRuduli soli<strong>da</strong>roba? swored es mniSvnelovani SekiTxvebi wamoiWreba<br />

xolme, roca rusos Sexedulebebs vaanalizebT. (Cepmeni, 1956).<br />

rusos miaCnia, rom a<strong>da</strong>mianebi un<strong>da</strong> aiZulon gaxdnen demokratiulebi.<br />

individualuri protestis CaxSoba iwvevs individis Tavisuflebisaken<br />

swrafvis stimulirebas. Tavis naSromSi socialuri kontraqti (Social<br />

Contract) ruso ase asabuTebs sakuTar mosazrebas:<br />

ibadeba kiTxva: rogor SeiZleba a<strong>da</strong>miani iyos Tavisufali <strong>da</strong> imavdroulad<br />

iZulebuli iyos <strong>da</strong>emorCilos ara sakuTar, aramed sxvis survilebs. rogor<br />

xdeba, rom oponentebi, Tavisufalnic arian <strong>da</strong> amave dros eqvemdebarebian<br />

kanonebs, romlebsac ar eTanxmebian? amaze me vpasuxob, rom SekiTxva<br />

araswora<strong>da</strong>a <strong>da</strong>smuli . . . saxelmwifos yvela wevris ucvleli neba aris<br />

saerTo/sazogado neba; swored es sazogado neba ganapirobebs am wevrTa<br />

moqalaqeobas <strong>da</strong> maT Tavisuflebas . . . . Cemi sakuTari Sexeduleba rom<br />

dominirebdes, imas ar gavakeTebdi, risi survilic maqvs, raime sxvas<br />

movimoqmedebdi <strong>da</strong> aseT SemTxvevaSi ar viqnebodi Tavisufali. (113)<br />

aRniSnuli<strong>da</strong>n gamomdinare, kapitalistur sazogadoebebSi, swored<br />

eri-saxelmwifo ayalibebs im principebs, romlebic socialuri gacvlis <strong>da</strong><br />

soli<strong>da</strong>robis regulirebas axdenen. rogorc ukve aRvniSne, soli<strong>da</strong>robis<br />

Senebis procesze zegavlenas garkveuli cvlilebebic axdenen. <strong>da</strong>savlur<br />

samyaroSi saxezea mZafri konkurencia <strong>da</strong>savlur Zalauflebebs Soris. civi<br />

omis Semdgom periodSi Ziri gamoeTxara amerikis SeerTebuli Statebis<br />

hegemonias saerTaSoriso urTierTobebSi. Sedegad, iaponias, germanias <strong>da</strong><br />

amerikis SeerTebul Statebs Soris gaCaRebuli konkurencia aris ara<br />

mxolod imis maniSnebeli, rom gansxvavebuli kapitalisturi saxelmwifoebi<br />

metoqeobas uweven erTmaneTs bazrebis (<strong>da</strong> im multinacionaluri<br />

korporaciebis, romlebic Cveulebriv ukavSirdeba maT nacionalur<br />

warmomavlobas) mosapoveblad, aramed saxezea metoqeoba kapitalizmis<br />

gansxvavebul tipebs <strong>da</strong> gansxvavebuli tipis demokratiul saxelmwifoebs<br />

Soris.<br />

aRmosavleT evropaSi, soli<strong>da</strong>robis organizebuli sistemis moSlam<br />

1989 wlis Semdgom periodSi, dRis wesrigSi <strong>da</strong>ayena soli<strong>da</strong>robis axali<br />

sistemis Seqmnis aucilebloba. Tumca, amjerad ganacxadi keTdeba iseTi<br />

130


sistemis Seqmnaze, romlis marTvac bazris meSveobiT iqneba SesaZlebeli.<br />

sakiTxi imaSi mdgomareobs, Tu rogor un<strong>da</strong> moeRos bolo socialuri<br />

uzrunvelyofis sistemas, romelsac marTalia ar Seswevs unari <strong>da</strong>icvas<br />

arCevanis Tavisufleba, magram romelic imavdroulad uzrunvelyofs<br />

sacxovrebeli pirobebis, <strong>da</strong>saqmebis, ganaTlebis <strong>da</strong> jan<strong>da</strong>cvis minimalur<br />

dones saxelmwifos xarjze. cxadia, rom uamravi sirTule axlavs Tan im<br />

process, romelic saxelmwifo uzrunvelyofis sistemi<strong>da</strong>n sabazro<br />

gacvlebze <strong>da</strong>fuZnebul sistemaze ga<strong>da</strong>svlasTanaa <strong>da</strong>kavSirebuli. im<br />

kulturuli <strong>da</strong> istoriuli konfiguraciebis gaTvaliswinebiT, romelic<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebelia rigi xelovnurad Seqmnili aRmosavleT evropuli<br />

sazogadoebebisTvis, erT-erTi mniSvnelovani problema soli<strong>da</strong>robis iseTi<br />

bazisis Seqmnaa, romelic eTnikurobis <strong>da</strong> erovnuli identobis sazRvrebs<br />

gascdeba. bosniis konfliqti tragikuli xasiaTisaa, magram imavdroulad is<br />

warmoaCens, Tu ramdenad mkacrad aris <strong>da</strong>yofili sazogadoeba erovnuli<br />

niSnis mixedviT aRmosavleTi evropis rig qveynebSi. <strong>da</strong>bolos, Tavi rom<br />

<strong>da</strong>vaneboT sabWoTa kavSiris yofil gavlenis sferoebs, evrokavSiris Seqmna<br />

gulisxmobs gansxvavebuli tipis soli<strong>da</strong>robis warmoqmnas, SesaZloa<br />

metanacionalur doneze, rac Tavis mxriv, msoflio sistemaSi wonasworobis<br />

Secvlas gamoiwvevs.<br />

globalizacia <strong>da</strong> Sromis saerTaSoriso <strong>da</strong>nawileba gulisxmobs, rom<br />

soli<strong>da</strong>roba jer kidev eri-saxelmwifos doneze aris organizebuli, Tumca,<br />

gulisxmobs imasac, rom is winaaRmdegobebi <strong>da</strong> determinantebi, romelTa<br />

generireba globalizaciis procesis farglebSi xdeba, soli<strong>da</strong>robis<br />

mowyobaze axdenen zemoqmedebas eri-saxelmwifos doneze, kerZod, roca<br />

saerTaSoriso sistemaSi ar arsebobs iseTi instituti, romelic<br />

socialuri uzrunvelyofis funqcias ikisrebs (amas erT dros saxelmwifo<br />

institutebi akeTebdnen). aRniSnuli problemebis miuxe<strong>da</strong>vad,<br />

globalizaciis procesi, romelic Cveulebriv kapitalisa <strong>da</strong> samuSao Zalis<br />

moZraobasTan asocirdeba, SeiZleba arcTu iseTi axali movlena<br />

aRmoCndes, rogora<strong>da</strong>c gvevlineba.<br />

Hharold vilenski (1994) miuTiTebs, rom globalizaciis procesi xazs<br />

usvams Sromis politikis im kurss, romelic jer kidev 60-iani wlebi<strong>da</strong>n<br />

moqmedebs. Tu bazarze orientirebuli demokratiebi mravali formiT<br />

arseboben <strong>da</strong> globalizaciis procesic im procesis nawilia, romelic<br />

teqnologiebis, komunikaciebis <strong>da</strong> vaWrobis sferoebSi ganxorcielebulma<br />

cvlilebebma gamoiwvia, maSin ra cvlilebebi un<strong>da</strong> mieweros Tavad<br />

globalizacias? (gureviCi, 1986). arsebobs eri-saxelmwifoebis<br />

institucionaluri saxesxvaobebi. isini gansxvavdebian erTmaneTisagan ara<br />

mxolod saqmianobis TvalsazrisiT, aramed im kuTxiTac, Tu ra saxiT<br />

floben Zalauflebas eri-saxelmwifoebis gareSe Zalebi msoflio sistemis<br />

131


konteqstSi, anu, multinacionaluri korporaciebis <strong>da</strong> ormxrivi <strong>da</strong><br />

mravalmxrivi saerTaSoriso saagentoebis garemoSi. korporativizmis<br />

principebze <strong>da</strong>fuZnebuli SeTanxmeba menejments, samuSao Zalasa <strong>da</strong><br />

keTildReobaze orientirebul saxelmwifos Soris aseve radikalurad iqna<br />

Secvlili. qveynebis ekonomikuri saqmianoba/performansi iZleva vaWrobisa<br />

<strong>da</strong> saga<strong>da</strong>saxado sferoebSi momx<strong>da</strong>ri cvlilebebis axsnas, magram amave<br />

dros, Cven ar un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vakninoT Zalauflebis, ideologiis <strong>da</strong> politikuri<br />

partiebis mniSvneloba Tanamedrove demokratiebis pirobebSi.<br />

globalizaciis processa <strong>da</strong> identobis transnacionalizacias Soris<br />

arsebuli kavSiri kidev erTi mniSvnelovani sakiTxia. marTalia, sakamaToa<br />

aris Tu ara globalizacia planetaruli movlena, magram socialuri<br />

marginalurobis axali koncefciebi namdvilad axdens zemoqmedebas<br />

CrdiloeTsa <strong>da</strong> samxreTs Soris arsebul orWoful urTierTobebze.<br />

amdenad, soli<strong>da</strong>robis politikis sakvanZo problemebi, mmarTvelobis,<br />

angariSvaldebulebis <strong>da</strong> moqalaqeobis CaTvliT, konfliqtSi modian<br />

centralizaciis istoriul procesTan, romelic Rrmad aris Canergili<br />

nacionalur teritoriebSi. globalizacia aRqmulia rogorc teritoriebis<br />

denacionalizacia, rasac gansazRvravs transnacionaluri korporaciebis<br />

gaZliereba, ucxo saxelmwifoTa Carevis politika <strong>da</strong> farTod gavrcelebadi<br />

transnacionaluri kultura, romelsac asazrdoebs masmedia. yovelive es,<br />

rogorc Cans, jabnis meorexarisxovan er-saxelmwifoebs, adgilobriv<br />

kapitals <strong>da</strong> adgilobriv, regionul <strong>da</strong> nacionalur kulturas. aRniSnuli<br />

denacionalizaciis procesiT gamowveuli reaqciis TvalsaCino magaliTia<br />

Ciapasis konfliqti, romelic 1998 wels arsebobis meoTxe wels <strong>da</strong>iTvlis,<br />

aseve, sapatistebis ganmaTavisuflebeli frontis brZola, romelic miznad<br />

isaxavs indielTa identobis (<strong>da</strong> uflebebis) <strong>da</strong>mkvidrebas, rac scdeba <strong>da</strong>,<br />

raRa Tqma un<strong>da</strong>, ewinaaRmdegeba im samarTlebriv valdebulebebs, romlebic<br />

aRebuli aqvs meqsikis saxelmwifos <strong>da</strong> romelic asaxulia meqsikis, amerikis<br />

SeerTebul Statebsa <strong>da</strong> kana<strong>da</strong>s Soris <strong>da</strong>debul Tavisufali vaWrobis<br />

Crdilo-amerikul SeTanxmebaSi. (markosi, 1994).<br />

aRniSnuli konfliqtebi xdeba globalizaciis mravaljeradi sqemebis<br />

garemoSi. maT Soris, kapitalis <strong>da</strong>grovebis TvalsazrisiT, moqmedebs “Si<strong>da</strong>”<br />

<strong>da</strong> “garegani” sqemebi. Si<strong>da</strong> sqema exeba saerTaSoriso migracias,<br />

transnacionalur identobebs <strong>da</strong> qalTa <strong>da</strong> feradkaniani mosaxleobis<br />

moZraobebs. globalizaciis garegani sqema exeba axal teqnologiebs,<br />

romlebic cvlian sainformacio process <strong>da</strong> institutebs <strong>da</strong> kapitalis<br />

mobilurobas. amgvarad, globalizaciis Si<strong>da</strong> <strong>da</strong> garegan sqemebSi moqmedebs<br />

socialuri kontrolisa <strong>da</strong> regulirebis gansxvavebuli formebi. kargi<br />

magaliTia savaluto bazrebi, romlebic kontrols ar eqvemdebarebian,<br />

ramdena<strong>da</strong>c, teqnologiebis ganviTarebis xarjze miRweuli transaqciebis<br />

132


siCqare saxelmwifo regulirebis <strong>da</strong> kontrolis arsebuli formebis<br />

Tavi<strong>da</strong>n acilebis SesaZleblobas iZleva. es Zalze sainteresoa, radgan<br />

Tavad teqnologia Seqmnilia ara mxolod rogorc gacvlis, aramed rogorc<br />

kontrolis forma. Tumca, kontrolis am formebiT manipulireba ar aris<br />

advili xelisufalTaTvis. teqnologiebma SesaZloa problemebic ki<br />

Seuqmnan maT. amis sailustraciod qvemoT gTavazobT erT epizods,<br />

romelic braziliis yofil finansTa ministrs, rikuperos ukavSirdeba.<br />

1994 wels, am wignze muSaobisas, kvleviTi samuSaoebis Catareba<br />

braziliaSi momiwia. iq Seveswari politikur skan<strong>da</strong>ls, romelmac Sinaganad<br />

SeZra qveynis mosaxleoba. universitetis yofilma profesorma <strong>da</strong><br />

gamocdilma diplomatma rubens rikuperom, romelic im dros finansTa<br />

ministris posts ikaveb<strong>da</strong> <strong>da</strong> amave dros, laTinuri amerikis qveynebis<br />

mxar<strong>da</strong>WeriT, saprezidento arCevnebSi iReb<strong>da</strong> monawileobas im axali<br />

saerTaSoriso organizacii<strong>da</strong>n, romelsac cxovrebaSi GATT-iT (generaluri<br />

SeTanxmeba vaWrobisa <strong>da</strong> tarifebis Sesaxeb) gaTvaliswinebuli SeTanxmebebi<br />

un<strong>da</strong> gatarebina, mis<strong>da</strong> uneblied farTo sazogadoebas Tavisi piradi<br />

mosazrebebi gaumxila braziliis ekonomikasa <strong>da</strong> politikaze. misi interviu<br />

sazogadoebriv arxze un<strong>da</strong> gasuliyo. vidre ministri studiis teqnikur<br />

gamarTvas elodebo<strong>da</strong>, CarTulma mikrofonma misi <strong>da</strong> Jurnalistis piradi<br />

saubari Cawera. es saubari, (rogorc Cans) SemTxveviT gavi<strong>da</strong> eTerSi <strong>da</strong><br />

paraboluri antenebiT meSveobiT mTel braziliaSi moismines. is, rasac<br />

braziliurma mediam “paraboluri antenebis krizisi” uwo<strong>da</strong>, cxadyofs, rom<br />

teqnologia ara mxolod socialuri regulirebis instrumentia, is<br />

SeiZleba ZalauflebiT aRWurvis saSualeba<strong>da</strong>c iqnes gamoyenebuli.<br />

rikuperom, sxvaTa Soris isic axsena, rom is ar ganicdi<strong>da</strong> sindisis<br />

qenjnas imasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, rom malav<strong>da</strong> an naklebad problemurad<br />

warmoaCen<strong>da</strong> ekonomikur informacias, rasac SeeZlo ziani mieyenebina<br />

mTavrobis kandi<strong>da</strong>tis, sociolog fernando henrik kardosos saarCevno<br />

kampaniisaTvis. rogorc 1994 wlis 7 seqtembers gamocemulma Jurnalma -<br />

ISTOE<strong>da</strong>beW<strong>da</strong>, man faqtobrivad Tqva: “Eu não tenho escrúpulos. O que é bom a gente<br />

fatura; o que é ruim, esconde.” mas Segnebulad Sehyav<strong>da</strong> xalxi SecdomaSi<br />

ekonomikur indeqsebTan <strong>da</strong>kavSirebiTac <strong>da</strong> trabaxob<strong>da</strong>, rom es did<br />

sargeblobas moutan<strong>da</strong> qselur telemauwyeblobas Rede Globo-s, romelic<br />

braziliuri burJuaziis yvelaze konservatiul seqtors warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

rikuperos TqmiT, imis nacvlad, rom Ria sazogadoebrivi mxar<strong>da</strong>Wera<br />

gamoexata kardososaTvis, telemauwyebloba rikuperos (rogorc moqmedi<br />

finansTa ministris) argumentebs gadmoscem<strong>da</strong> im ekonomikuri stabilizaciis<br />

proeqtis sasargeblod, romelic kardosos (yofili finansTa ministris)<br />

mier iyo inicirebuli. aravin isurveb<strong>da</strong> rikuperosTan SekamaTebas, radgan<br />

igi umwikvlo reputaciis saxelmwifo moxeled iTvlebo<strong>da</strong>.<br />

133


a Tqma un<strong>da</strong>, aRniSnulma kerZo saubarma SeZra sazogadoeba <strong>da</strong> ori<br />

dRis Semdeg rikupero iZulebuli gax<strong>da</strong> Tanamdebobi<strong>da</strong>n ga<strong>da</strong>mdgariyo. am<br />

SemTxveviT gamowveulma Sedegma erTxans SiSnarevi atmosfero <strong>da</strong>asadgura<br />

braziliis politikur wreebSi. rikupero uaRresad patiosani politikosis<br />

reputaciiT sargeblob<strong>da</strong>, mas gamorCeuli saxelmwifo moxelis imiji<br />

hqon<strong>da</strong>, braziliur elitaSi mas rogorc bers <strong>da</strong> askets ise uyurebdnen,<br />

a<strong>da</strong>mians, romelic mu<strong>da</strong>m <strong>da</strong>pirispirebebsa <strong>da</strong> kerZo interesebze maRla<br />

dgebo<strong>da</strong>. vidre es samarcxvino SemTxveva moxdebo<strong>da</strong>, sazogadoeba<br />

rikuperos umwikvlo zneobisa <strong>da</strong> reputaciis mqone saxelmwifo<br />

funqcionerad racx<strong>da</strong>.<br />

sxva<strong>da</strong>sxva socialur <strong>da</strong> politikur wreebis warmomadgenelma<br />

araerTma brazilielma motyuebulad igrZno Tavi. politikuri diskursi<br />

gaufasur<strong>da</strong>, <strong>da</strong>dga ra eWvqveS momavali mTavrobis kanoniereba. pira<strong>da</strong>d<br />

CemTvis, rogorc ganaTlebis <strong>da</strong>rgis mkvlevarisaTvis, aRniSnuli epizodi<br />

imis maniSnebeli iyo, Tu raoden didi mniSvneloba aqvs saxelmwifosa <strong>da</strong><br />

<strong>ganaTleba</strong>s Soris arsebul kavSirurTierTobebze msjelobas, rodesac saqme<br />

gvaqvs rTul zneobriv arCevanTan saxelmwifo politikaSi. bolos <strong>da</strong><br />

bolos, sajarod micemuli interviu saxelmwifo moxelis mier Ceulebriv<br />

ganixileba rogorc sazogadoebrivi azris gadmocemis <strong>da</strong> Semecnebis aqti.<br />

<strong>da</strong>rwmunebis xelovneba aris pe<strong>da</strong>gogiuri xelovneba. lakani SemTxveviT<br />

rodi miiCnev<strong>da</strong>, rom kargi maswavlebeli igivea, rac didi macdunebeli.<br />

aRniSnulma intervium kidev ufro <strong>da</strong>marwmuna imaSi, rom aucilebelia<br />

saxelmwifo saqmeebis mudmivi kritikuli Seswavla. es ki, saxelmwifo<br />

ritorikisadmi jansaRi skepticizmis safuZvelze un<strong>da</strong> ganxorcieldes.<br />

kritikuli Teoriis kuTxiT, igive exeba saxelmwifo sferoSi <strong>da</strong> samoqalaqo<br />

sazogadoebaSi socialuri gacvlis <strong>da</strong> narativis yvela dones. <strong>da</strong>bolos, am<br />

SemTxvevam sabolood <strong>da</strong>marwmuna imaSi, rom WeSmariti zneobrivi<br />

aRSfoTeba aris yvelaze Sesaferisi politikuri iaraRi kulturuli<br />

kriticizmis <strong>da</strong> praqtikuli politikis miznebis misaRwevad. Tumca,<br />

moraluri aRSfoTeba ver iqneba ganmartebuli rogorc “gansxvavebuli”<br />

narativi. is namdvilad WeSmaritia, rodesac mas asazrdoebs risxva <strong>da</strong><br />

sasoeba, ori grZnoba, romelic yvelaze mniSvnelovania am kritikul droSi<br />

saxelmwifoebis <strong>da</strong> samoqalaqo sazogadoebebis asaRorZineblad.<br />

Tu im kavSirebs <strong>da</strong>vubrundebiT, romlebic teqnologiur donesa <strong>da</strong><br />

moqalaqeobas Soris arsebobs, mavanma SeiZleba ikiTxos, ramdenad uwyoben<br />

xels axali teqnologiebi eri-saxelmwifoebis mimarT tradiciuli<br />

<strong>da</strong>mokidebulebebis <strong>da</strong> moqalaqeobis istoriulad <strong>da</strong>mkvidrebuli formebis<br />

moSlas? Gglobalizacia Zalauflebisa <strong>da</strong> kanonierebis sxva<strong>da</strong>sxva doneze<br />

axdens zegavlenas <strong>da</strong>, rac yvelaze bunebrivia, liberaluri ganaTlebisa <strong>da</strong><br />

sazogadoebis emansipaciis garSemo mimdinare debatebis gaTvaliswinebiT, is<br />

134


gavlenas axdens imaze, rasac kornel vesti (1993 a) maxvilgonierad<br />

“pirovnebis gar<strong>da</strong>uqmnelobas uwodebs, Tanamonawileobis principze<br />

<strong>da</strong>fuZnebul a<strong>da</strong>mianTa erTobebis (sociumis) farglebSi”(32). amerikuli<br />

gagebiT es demokratiuli pragmatizmis mTavari winapirobaa.<br />

ekonomikuri globalizacia adgils unacvlebs Zalauflebisa <strong>da</strong><br />

uflebamosilebebis garkveul komponentebs. am procesSi Tavs iCens<br />

arsaxelmwifoebrivi Zalauflebis, legitimaciis <strong>da</strong> uflebamosilebis axali<br />

formebi, rogoricaa, magaliTad, saerTaSoso savaluto fondi, msoflio<br />

banki, msoflio vaWrobis organizacia <strong>da</strong> sxva saerTaSoriso organizaciebi,<br />

romlebmac ukanaskneli aTwleulebis ganmavlobaSi axali funqciebi <strong>da</strong><br />

legitimuroba moipoves. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom nacionaluri elituri<br />

wreebis <strong>da</strong> samecniero sazogadoebebis avtonomia, kapitalizmis<br />

institutebTan (rogorsac warmoadgens msoflio banki) <strong>da</strong> maT<br />

saganmanaTleblo wina<strong>da</strong>debebTan urTierTobis TvalsazrisiT sakmaod<br />

SezRudulia, ver vityviT, rom aseTi institutebis legitimacia erTxma<strong>da</strong>a<br />

aRiarebuli. <strong>da</strong> mainc, aseTma saerTaSoriso institutebma gansakuTrebiT<br />

gaiTqves saxeli mesame msoflios qveynebSi, sa<strong>da</strong>c mimdinare etapze saxezea<br />

ekonomikuri SezRudvebi <strong>da</strong> fiskaluri krizisi. (korajio <strong>da</strong> r.m. toresi,<br />

1997; de tomasi, uarde, <strong>da</strong> ha<strong>da</strong>di, 1996; tussi, 1997).<br />

imis magaliTad, Tu rogor SeuZliaT saerTaSoriso ekonomikur<br />

moTamaSeebs Zalauflebis arasaxelmwifoebrivi formebis Seqmnaze “imuSaon”,<br />

gamodgeba reaqcia, romelic fasiani qaRaldebis bazarma warmoebis<br />

stimulirebis paketze moaxdina. am paketis SemoReba klintonis<br />

administraciam xelisuflebaSi mosvlis Semdeg sca<strong>da</strong>. imis gacnobierebam,<br />

rom swrafad mzardi ekonomikuri aqtivoba inflaciis donis amaRlebas<br />

gamoiwvev<strong>da</strong>, es ki, Tavis mxriv, saprocento ganakveTebs gazrdi<strong>da</strong>,<br />

arasasiamovno molodini Seqmna fasiani qaRaldebis mflobel, konservator<br />

investorebis wreebSi. ekonomikam, romelic avlen<strong>da</strong> arakontrolirebadi<br />

inflaciis tendencias, aseve, inflaciurma zewolam saprocento<br />

ganakveTebis zr<strong>da</strong> <strong>da</strong> fasiani qaRaldebis Tavi<strong>da</strong>n moSorebis tendencia<br />

ganapiroba, ris gamoc mTavrobas mZlavri fiskaluri wnexi <strong>da</strong>awva. fasiani<br />

qaRaldebis bazrebma <strong>da</strong> maTma ekonomikurma kanonzomierebam mkacri<br />

sazRvrebi <strong>da</strong>uwesa amerikis SeerTebuli Statebis axali administraciis<br />

axal ekonomikur politikas. klintonis administracias misi winamorbedi<br />

reiganis <strong>da</strong> buSis administraciebisagan memkvidreobiT uzarmazari<br />

fiskaluri deficiti <strong>da</strong> saSinao vali ergo. gaacnobiera ra opoziciis<br />

Zala, klintonma, romelic manamde mZlavrad lobireb<strong>da</strong> kongresis<br />

demokratiul frTas, im mizniT, rom miRebuli yofiliyo warmoebis<br />

stimulirebaze orientirebuli RonisZiebebis paketi, swrafad gamoiTxova<br />

Tavisi wina<strong>da</strong>deba, riTac sakuTari partiis warmomadgeneli kanonmdeblebis<br />

135


arakeTilganwyoba gamoiwvia, radgan prezidentis inciativis mxar<strong>da</strong>Weris<br />

gamo, maT riskis qveS <strong>da</strong>ayenes sakuTari mdgomareoba TavianT olqebSi.<br />

arsebobs kidev erTi sakiTxi, romelic aucileblad un<strong>da</strong><br />

gaviTvaliswinoT. rogorc winamdebare wignis me-2 TavSi vasabuTeb,<br />

globalizacias kavSiri aqvs im axal rolTanac, romelic profesiul<br />

asociaciebs saxelmwifo stan<strong>da</strong>rtebis <strong>da</strong>wesebis TvalsazrisiT akisriaT<br />

amerikis SeerTebul StatebSi (magaliTad, maTematikis maswavlebelTa<br />

gaerTianeba, romelic miznad isaxavs maTematikis swavlebaSi axali<br />

stan<strong>da</strong>rtebis <strong>da</strong>nergvas) <strong>da</strong> sxva mowinave industriul qveynebSi. (popkeviCi,<br />

1993). mimdinareobs Tu ara socialuri regulirebis es procesi<br />

ideologiebisagan (mag., neokonservatizmisagan an neoliberalizmisagan)<br />

<strong>da</strong>moukideblad? aris Tu ara socialuri regulirebis es procesi,<br />

hegemoniis mopovebis konkretuli gza, romelic profesiuli asociaciebis<br />

meSveobiT axdens profesiuli <strong>da</strong> saganmanaTleblo momavlis gansazRvras,<br />

rasac, rogorc Cans, postmodernizmi gulisxmobs? aris Tu ara<br />

arasaxelmwifoebrivi uflebamosilebis am axali formebis loialuroba (<strong>da</strong><br />

saerTo strategiuli formulireba) <strong>da</strong>kavSirebuli konkretul nacionalur<br />

strategiebTan an msoflio sistemis integraciis transnacionalur,<br />

abstraqtul formulasTan? kvlav gavimeoreb, rom es is SekiTxvebia,<br />

romlebsac udidesi mniSvneloba eniWeba moqalaqeobis sakiTxis ganxilvisas,<br />

globalizaciis <strong>da</strong> SezRuduli ekonomikuri resursebis konteqstSi.<br />

aris Tu ara kosmopolituri demokratiebi gamosavali?<br />

“<strong>demokratia</strong> aris sityva, romlis garSemoc dRevandel dRes bevrs kamaToben.<br />

es sityva sxva<strong>da</strong>sxva <strong>da</strong>tvirTvis matarebelia sxva<strong>da</strong>sxva a<strong>da</strong>mianebisTvis,<br />

Tumc yvela acxadebs, rom miesalmeba mas.<br />

--nensi freizeri, Justice Interruptus<br />

politikuri Teoretikosebi uyuradRebod ar toveben im paradoqsebsa<br />

<strong>da</strong> winaaRmdegobebs, rasac gvTavazobs axali institucionalizmi <strong>da</strong><br />

globalizacia. am sul ufro rTulad organizebul multilkulturul <strong>da</strong><br />

multienobriv msoflio sistemaSi Ziri gamoeTxara politikuri erTobis<br />

tradiciul formebs; amas emateba demokratiisadmi undoblobis Teoriisa<br />

<strong>da</strong> praqtikis aRmoceneba. aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, demokratiuli<br />

urTierTkontrolisa <strong>da</strong> Zalauflebis <strong>da</strong>nawilebis adrindeli modelebi,<br />

iseve rogorc demokratiuli angariSgebis koncefcia, veRar moqmedeben<br />

imdenad efeqturad araTu realuri, aramed formaluri demokratiis<br />

donezec. Tumca, demokratiisadmi <strong>da</strong> demokratiuli Teoriis mimarT<br />

undobloba, rogorc modernistuli diskursis nawili, ver iqneba uSualod<br />

136


asocirebuli yvela postmodernistul ganStoebasTan. demokratiis mimarT<br />

sul ufro mzardi undobloba problemebs uqmnis ganaTlebis reformirebis<br />

process <strong>da</strong> mis SesaZlo kavSirebs moqalaqeobis Senebis procesTan. is aseve<br />

warmoqmnis problemebs imasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, rom kapitalistur<br />

sazogadoebebSi demokratiis cnebis <strong>da</strong>tvirTvis <strong>da</strong>knineba xdeba.<br />

demokratiis xelaxali definicia gamoyvanili un<strong>da</strong> iqnes socialuri<br />

regulirebis formirebadi modelebi<strong>da</strong>n, romlebic farTo<strong>da</strong>a gavrcelebuli<br />

Tanamedrove sazogadoebebSi. italieli filosofosi norberto bobio (1995)<br />

miiCnevs, rom es sakiTxi, demokratiuli sistemis sicocxlisunarianobis<br />

TvalsazrisiT, SesaZloa centralur sakiTxs warmoadgendes: SesaZlebelia<br />

Tu ara, rom saxelmwifo srulyofilad demokratiuli iyos iseT<br />

msoflioSi, romelic Tavad ar aris (jer kidev) demokratiuli? wamoayenebs<br />

ra kantiseul dilemas saSinao <strong>da</strong> saerTaSoriso sistemebs Soris<br />

urTierTobebis ganxilvisas, bobio (1995) saubrobs mojadoebuli wris<br />

Sesaxeb: “saxelmwifoebs SeuZliaT gaxdnen demokratiulebi mxolod<br />

srulad demokratizebul saerTaSoriso sazogadoebaSi, magram, amave dros,<br />

srulad demokratizebuli saerTaSoriso sazogadoeba gulisxmobs, rom<br />

masSi Semavali TiToeuli saxelmwifo demokratiulia. erTi procesis<br />

<strong>da</strong>mTavrebas meore procesis <strong>da</strong>umTavrebloba aferxebs” (39).<br />

Ddevid heldi (1995) miiCnevs, rom am dilemis ga<strong>da</strong>Wra SesaZlebelia<br />

iseTi cnebis meSeveobiT, rogoricaa kosmopolituri <strong>demokratia</strong>. heldi<br />

sakmaod gasagebi eniT asabuTebs iseTi kosmopolituri demokratiuli<br />

modelis SemuSavebis saWiroebas, romelSic “<strong>demokratia</strong> uzrunvelyofili<br />

iqneba Zalauflebisa <strong>da</strong> uflebasilebis mTel rig centrebSi, romlebic<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli iqnebian erTmaneTTan [vinai<strong>da</strong>n] . . . demokratiis<br />

SesaZlebloba, romelic dRes arsebobs, aucileblad un<strong>da</strong> iqnes<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli demokratiuli saxelmwifoebis <strong>da</strong> organizaciebis<br />

ganviTarebad sistemasTan” (106). heldi <strong>da</strong>debiTad afasebs im movlenebs,<br />

romlebic biZgs aZleven demokratiis gavrcelebas mTel msoflioSi. maT<br />

Sorisaa:<br />

(1) masobrivi sazogadoebrivi moZraobebis Camoyalibeba iseTi mkafio<br />

regionuli Tu globaluri xasiaTis moTxovnebiT, rogoricaa bunebrivi<br />

resursebisa <strong>da</strong> garemos <strong>da</strong>cva, janmrTelobasTan <strong>da</strong> siRatakesTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli problemebis Semsubuqeba; (2) axali kanonieri uflebamovaleobebis<br />

SemuSaveba, romlebic gavrceldeba saxelmwifoebze <strong>da</strong><br />

individebze `kacobriobis sayovelTao memkvidreobasTan”, globaluri<br />

bunebrivi resursebis” <strong>da</strong>cvasTan, a<strong>da</strong>mianis uflebebis <strong>da</strong>cvasTan <strong>da</strong> ZalTa<br />

ganlagebasTan <strong>da</strong>kavSirebiT; <strong>da</strong> (3) iseTi saerTaSoriso institutebis<br />

aRmoceneba <strong>da</strong> gamravleba meoce saukuneSi, romlebic koordinacias<br />

137


gauweven transnacionalur Zalebs <strong>da</strong> problemebs, <strong>da</strong>wyebuli gaerTianebuli<br />

erebis organizacii<strong>da</strong>n <strong>da</strong> misi saagentoebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>mTavrebuli regionuli<br />

politikuri sqemebiT <strong>da</strong> organizaciebiT. (114)<br />

<strong>da</strong>bolos, kosmopolituri demokratiis zemoT aRniSnuli modeli<br />

axal saerTaSoriso politikur kulturas <strong>da</strong> im ganmasxvavebeli<br />

nacionaluri, eTnikuri, kulturuli <strong>da</strong> socialuri identobebis safuZvlian<br />

Seswavlas moiTxovs, romlebic kosmopolituri demokratiis <strong>da</strong><br />

moqalaqeobis ganviTarebis TvalsazrisiT ara mxolod sazRvrebs, aramed<br />

SesaZleblobebsac gvTavazoben. heldi (1995) optimisturad aris ganwyobili<br />

aRniSnuli sakiTxis mimarT. misi azriT, imisTvis, rom mravalricxovanma<br />

identobebma, romlebic Seadgenen sazogadoebebs, mdgradi arseboba SeZlon,<br />

“yovelma maTganma meoris legitimuri arseboba <strong>da</strong> masTan garkveuli<br />

SeTanxmebis miRwevis aucilebloba un<strong>da</strong> cnos; <strong>da</strong> yoveli maTgani mzad un<strong>da</strong><br />

iyos imisaTvis, rom uari Tqvas eqskluziur mtkicebebze imis Sesaxeb Tu ra<br />

aris swori, kargi, universaluri <strong>da</strong> kosmiuri”. (116). raRa Tqma un<strong>da</strong>,<br />

yovelive amis formulireba ufro advilia, vidre praqtikaSi<br />

ganxorcieleba, miTumetes, rom rogorc Tavad heldi aRiarebs,<br />

komunikaciebis <strong>da</strong> informaciis globalizaciam ver SeZlo a<strong>da</strong>mianTa saerTo<br />

miznis Camoyalibeba, aramed xeli Seuwyo identobisa <strong>da</strong> gansxvavebulobis<br />

politikis gaZlierebas <strong>da</strong> Sesabamisad, “meti stimuli misca politikis<br />

“nacionalizacias” (115).<br />

swored am doneze iZens multikulturuli moqalaqeobis Sesaxeb<br />

diskusia axal ganzomilebebs iseve, rogorc Tanamedrove kulturis<br />

kritikosebis mxri<strong>da</strong>n ismis axali mowodebebi ganmanaTleblobis <strong>da</strong> saRi<br />

azris koncefciebis, rogorc moqalaqeobis garSemo mimdinare <strong>da</strong>vis<br />

ga<strong>da</strong>Wris saSualebis (rogorc adgilobriv, ise globalur doneze) Sesaxeb.<br />

gitlini (1995) aRniSnavs:<br />

paradoqsi isaa, rom rac ufro metad globalizebulia investiciebi,<br />

komunikacia, organizeba, migracia <strong>da</strong> vaWroba, miT ufro jiutad lokaluri<br />

xdeba is realoba, romelsac SeigrZnoben a<strong>da</strong>mianebi, romelic amSvidebs maT<br />

<strong>da</strong> Tanamonawileobis SegrZnebiT aRavsebs, – miTumetes, rom erTobis Sesaxeb<br />

urTierTsawinaaRmdego gancxadebebi uimedod abstraqtuli <strong>da</strong> bundovania.<br />

(226)<br />

Sesabamisad, mosazreba a<strong>da</strong>mianTa erTobis interesebsa <strong>da</strong> TviT<br />

individTa interesebs Soris arsebuli winaaRmdegobebis Sesaxeb, romelsac<br />

winaswar Wvret<strong>da</strong> marqsi <strong>da</strong>, aseve, ganaTlebis filosofiuri mimdinareobis<br />

warmomadgeneli Teoretikosebi, kidev ufro gaaRrmava axalma<br />

winaaRmdegobebma. es winaaRmdegobebi warmoiSva erTis mxriv eri-<br />

138


saxelmwifos interesebs (romelic Tavis mxriv axdens <strong>da</strong>moukideblobis<br />

ideis, rogorc uzenaesis postulirebas) <strong>da</strong> meore mxriv im wesebs, normebs<br />

<strong>da</strong> axali globaluri institucionalizmis struqturebs Soris, romlebic<br />

amtkiceben, rom a<strong>da</strong>mianTa universaluri uflebebis principebi <strong>da</strong><br />

individualobiT (<strong>da</strong> ara erovnuli warmomavlobiT an naturalizaciiT)<br />

miniWebuli uflebebi dialeqtikur winaaRmdegobaSi imyofebian erTmaneTTan.<br />

(nuhoglu soisali, 1994:158-159).<br />

karl marqsi (takeri, 1978), Tavis adreul SromebSi, sakmaod<br />

araorazrovnad gamoxatav<strong>da</strong> Tavis Sexedulebebs. kerZod, germanul<br />

ideologia-Si, igi wer<strong>da</strong>:<br />

swored am winaaRmdegobis gamo, romelic arsebobs individis interesebsa <strong>da</strong><br />

a<strong>da</strong>mianTa erTobis interesebs Soris, es ukanaskneli iRebs <strong>da</strong>moukidebel<br />

formas saxelmwifos saxiT, romelic gamocalkevebulia individebis <strong>da</strong><br />

erTobebis realuri interesebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>, imavdroulad, iluzoruli<br />

koleqtiuri cxovrebis saxiT, TumcaRa, yovelTvis efuZneba im realur<br />

kavSirebs, romlebic arsebobs yvela ojaxSi <strong>da</strong> naTesaur konglomeraciaSi<br />

(sisxli <strong>da</strong> xorci, ena, Sromis <strong>da</strong>nawileba ufro masStaburi gagebiT <strong>da</strong> sxva<br />

interesebi) <strong>da</strong> gansakuTrebiT . . . klasebs, romelic ukve gansazRvrulia<br />

Sromis <strong>da</strong>nawilebiT. (160)<br />

riskebi sakmaod maRalia, vinai<strong>da</strong>n rogorc marqsi amtkicebs, `mxolod<br />

imitom rom individebi mxolod sakuTari konkretuli interesebis ZiebiT<br />

arian <strong>da</strong>kavebuli <strong>da</strong> es interesebi, maTi gagebiT, ar emTxveva maT<br />

koleqtiur interesebs (faqtobrivad, sazogado/saerTo aris koleqtiuri<br />

cxovrebis iluzoruli forma).” am ukanasknels individebs Tavs moaxveven<br />

maTTvis `ucxo” <strong>da</strong><br />

maTgan `<strong>da</strong>moukidebel” interesebis saxiT, rogorc, Tavis mxriv, konkretul,<br />

specifiur `saerTo” interess: an maT Tavad un<strong>da</strong> ganagrZon arseboba aseT<br />

uTanxmoebaSi, rogorc <strong>demokratia</strong>Si. meore mxriv, am konkretuli interesebis<br />

praqtikuli <strong>da</strong>pirispirebuloba, romlebic mudmivad ewinaaRmdegebian<br />

koleqtiur <strong>da</strong> iluzorul koleqtiur interesebs aucilebels xdis<br />

praqtikuli intervenciisa <strong>da</strong> kontrolis ganxorcielebas iluzoruli<br />

`saerTo” interesebis meSveobiT, romelic, Tavis mxriv, saxelmwifos saxiTaa<br />

warmodgenili. (161)<br />

sakmaod sainteresoa, rom heldis (1995) kosmopolituri demokratiis<br />

suverenobis idea <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianis uflebebis, rogorc individualobis<br />

universaluri uflebebis idea erTobliobaSi ara mxolod a<strong>da</strong>stureben<br />

marqsis mosazrebas a<strong>da</strong>mianTa erTobasa <strong>da</strong> individualizms Soris arsebuli<br />

139


winaaRmdegobis Sesaxeb im klasikur winaaRmdegobas, romelic safuZvlad<br />

udevs Tanamedrove politikuri filosofiis argumentebis udides wils <strong>da</strong><br />

romelsac wlebis win uolinma (1960) esoden morgebulad yvelaze<br />

mniSvnelovani Teoriuli <strong>da</strong> praqtikuli gamocana uwo<strong>da</strong>, aramed, amJamad es<br />

winaaRmdegoba globalur masStabebs iZens, gamoixateba ra Sinagan<br />

<strong>da</strong>pirispirebulobaSi, romelic arsebobs saxelmwifo suverenobasa <strong>da</strong><br />

a<strong>da</strong>mianis uflebebs Soris <strong>da</strong> er-saxelmwifoebsa <strong>da</strong> regionul<br />

saxelmwifoebs Soris. es axali winaaRmdegoba kidev ufro arTulebs<br />

moqalqeobis cnebis demokratiul Canafiqrs. rogorc Cans, am cnebam <strong>da</strong>karga<br />

Tavisi mkafio formulireba teritoriuli sayrdenisa <strong>da</strong> ziari kulturuli<br />

tradiciebisa <strong>da</strong> istoriis ormagi principebis pirobebSi. <strong>da</strong>bolos,<br />

homogenuri moqalaqeobis gulubryvilo koncefciebi eWvqveS <strong>da</strong>ayenes<br />

multikulturizmis ideam <strong>da</strong> identobis politikam, romlebmac wamyvani<br />

poziciebi <strong>da</strong>ikaves msoflio sistemebis kulturisa <strong>da</strong> ganaTlebis<br />

politikaSi. a<strong>da</strong>mianis uflebebs ga<strong>da</strong>mwyveti mniSvneloba eniWeba,<br />

ramdena<strong>da</strong>c igi garkveul statuss aniWebs individebs, Tavisi humanurobi<strong>da</strong>n<br />

gamomdinare, <strong>da</strong> ara im valdebulebebis gamo, romelic konkretul<br />

saxelmwifosTan akavSirebs. metic, a<strong>da</strong>mianis uflebebi gzas uxsnian<br />

demokratizaciis <strong>da</strong> moqalaqeobis process, romelic Tavis mxriv,<br />

saxelmwifos centralur adgils ar aniWebs (peitmeni, 1996:24).<br />

mas Semdeg, rac wignis meore <strong>da</strong> mesame TavebSi ganvixileT<br />

saxelmwifosa <strong>da</strong> globalizaciis Teoriuli koncefciebi <strong>da</strong> is Sinagani<br />

konfliqti, romelic mudmivad arsebobs maT Soris, axla im Teoriuli<br />

dinamikis <strong>da</strong> kavSirurTierTobis sami komponentis detalur analizs<br />

Sevudgebi, romelTac vcdilob meti naTeli movfino. Eesenia: moqalaqeobis<br />

Teoria, <strong>demokratia</strong> <strong>da</strong> multikulturizmi.<br />

SeniSvnebi<br />

1. es dokumenturad aris <strong>da</strong>sabuTebuli sociologiur literaturaSi.<br />

sociologiis mecamete msoflio kongresi, romelic gaimarTa germaniis<br />

qalaq bielefeldSi, 1994 wlis 18-24 ivliss, mieZRvna Temas “sa<strong>da</strong>o sazRvrebi<br />

<strong>da</strong> cvalebadi erTobebi“. ixileT, Neil Smelser, “Contested Boun<strong>da</strong>ries and Shifting<br />

Soli<strong>da</strong>rities,” International Socilogical Association (ISA) Bulletin 60 (Spring 1993): 5.<br />

2. saxelmwifos Teoriuli koncefcia moicavs federalur <strong>da</strong> Statis<br />

mmarTvelobas. Tumca, “provinciuli” an calke aRebuli Statebi<br />

ganviTarebuli ekonomikiT kidev ufro arTuleben sakiTxs. magaliTad,<br />

kana<strong>da</strong>Si samuSao Zala mkacrad aris <strong>da</strong>nawilebuli federalur <strong>da</strong><br />

provinciul Statebs Soris. federaluri Stati pasuxismgebelia im sakvanZo<br />

simbolur procesebze, romlebic zrdian politikuri sistemis legitimacias,<br />

maT Sorisaa, magaliTad, imigracia <strong>da</strong> institucionalizmi. provinciul<br />

Stats umeteswilad is konkretuli funqciebi ekisreba, romlebic xels<br />

140


uwyoben kapitalis <strong>da</strong>grovebas, Sesabamisad, <strong>ganaTleba</strong> ZiriTa<strong>da</strong>d<br />

provinciuli Statis pasuxismgeblobis sferos ganekuTvneba. kidev erTi<br />

magaliTia is gansxvavebuli Zala, romelic gaerTianebaSi myof calkeul<br />

Statebs gaaCniaT, rogoricaa magaliTad, kaliforniis Stati amerikis<br />

SeerTebul StatebSi. Jurnalisturi wyaroebi periodulad Segvaxseneben,<br />

rom warmoebis moculobis TvalsazrisiT, kalifornias meSvide adgili<br />

ukavia (win uswrebs kana<strong>da</strong>s <strong>da</strong> mcired CamorCeba did britaneTs) msoflioSi<br />

<strong>da</strong> misi warmoebis wliuri moculoba 1,037 miliard amerikul dolars<br />

Seadgens. es imiT aixsneba, rom kalifornia ganTavsebulia msxvili savaWro<br />

gzebis gzajvaredinze, romlebic erTmaneTTan aziasa <strong>da</strong> laTinur amerikas<br />

akavSirebs <strong>da</strong> gamoirCeva hiperaqtiurobiTa <strong>da</strong> grandiozulobiT sasoflo<br />

sameurneo produqciis, garTobis, kompiuterebis, eleqtronuli produqciis<br />

<strong>da</strong> sxva <strong>da</strong>rgebis TvalsazrisiT. warmoebis moculobis maCvenebliT pirvel<br />

Svid adgils ikaveben didi Svidianis (G-7) qveynebi – amerikis SeerTebuli<br />

Statebi (6,773 miliardi amer. dolari), iaponia (4,321 miliardi amer.<br />

dolari), germania (2,075 miliardi amer. dolari), safrangeTi (1,355 miliardi<br />

amer. dolari), italia (1,101 miliardi amer. dolari), didi britaneTi (1,069<br />

miliardi amer. dolari), <strong>da</strong> kana<strong>da</strong> (900 miliardi amer. dolari). Dave Lesher,<br />

“California is Golden and Global,“ Los Angeles Times, 8 January 1998, A1, A20.<br />

3. goldsmiTi (1996:502) amtkicebs, rom meore msoflio omi<strong>da</strong>n moyolebuli,<br />

mTliani erovnuli produqti msoflio masStabiT xuTjer gaizar<strong>da</strong>,<br />

msoflio vaWrobis brunvis maCvenebeli ki, Tormetjer. barnetisa <strong>da</strong><br />

kavanahis (1996 b: 368) TqmiT, Tavad fuli globalur produqtad iqca.<br />

magaliTad, evrovalutis saerTaSoriso jamurma brunvam 1973 wels 315<br />

miliardi amerikuli dolari Seadgina, xolo 1987 wlisTvis jamuri brunva<br />

TiTqmis 4 trilion amerikul dolars aRwev<strong>da</strong>.<br />

4. saintereso analizi moqalaqeobis sazRvrebze, rasac a<strong>da</strong>mianis uflebebis<br />

upiratesi pozicia ganapirobebs, ixileT naSromSi _ Yasemin Nuhoglu Soysal,<br />

Limits of Citizenship: Migrants and Postnational Membership in Europe (Chicago: University of<br />

Chicago Press, 1994).<br />

5. biznesis SeerTebuli mflobelobis <strong>da</strong> strategiis SemuSavebis analizi<br />

ixileT lester Turous farTod aRiarebul naSromSi Head to Head: The Coming<br />

Economic Battle among Japan, Europe, and America (New York: William Morrow, 1992), 64 ff.<br />

6. instrumentuli racionalurobis koncefcias centraluri adgili uWiravs<br />

kritikul TeoriaSi. is aq gansazRvrulia racionalurobis veberiseuli<br />

gagebis, anu miznobriv-instrumentuli qmedebis <strong>da</strong> instrumentuli qmedebis<br />

habermasiseuli ideis kombinirebiT. maqs veberi miiCnevs, rom miznobrivinstrumentul<br />

qmedebas “gansazRvravs molodini, romelic arsebobs garegani<br />

obieqtebis qcevis <strong>da</strong> sxva a<strong>da</strong>mianebis mimarT <strong>da</strong> am molodinebis rogorc<br />

“pirobebis” an rogorc “saSualebebis” gamoyeneba agentis sakuTari<br />

racionaluri interesebis misaRwevad racionaluri, warmatebaze<br />

orientirebuli gziT” (McCarthy, 1978:28) (for the rational success-oriented pursuit of the<br />

agent’s own rationally considered ends). habermasis gagebiT, instrumentuli qceva<br />

“imarTeba empiriul codnaze <strong>da</strong>fuZnebuli teqnikuri wesebiT. Yyvela<br />

141


SemTxvevaSi, es wesebi empiriul prognozebs gulisxmobs xiluli fizikuri<br />

Tu socialuri movlenebis Sesaxeb” (McCarthy, 1979:391). markusis teqnikuri<br />

safuZvlis kritikas Cemi mxri<strong>da</strong>n <strong>da</strong>vamatebdi, rom instrumentuli<br />

racionalurobis TiToeuli forma, ramdena<strong>da</strong>c is konkretuli miznis<br />

miRwevis adekvaturi saSualebaa <strong>da</strong> socialuri <strong>da</strong> fizikuri movlenebis<br />

prognozirebasa <strong>da</strong> kontrolisaTvis mas empiriul codnaze <strong>da</strong>fuZnebuli<br />

teqnikuri wesebi marTavs, imTaviTve dominirebazea orientirebuli, rac<br />

meToduri, mecnieruli, gamoTvliTi <strong>da</strong> gaTvlili kontrolis meSveobiT<br />

xorcieldeba.<br />

7. ixileT, “socialuri episkoposis” vilhelm emanuil fon keteleris<br />

swavleba The Social Teachings of Wilhelm Emmanuel von Ketteler: Bishop of Mains (1811-1877),<br />

Targmnili rupert j. edereris (Rupert J.Ederer) mier. (Washington, D.C. University<br />

Press of America).<br />

142


4<br />

moqalaqeoba<br />

winamdebare Tavi gvTavazobs moqalaqeobis Teoriebis sistematur<br />

Sefasebas, moqalaqeobas, saxelmwifos Teoriebsa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s Soris<br />

kavSirebis analizis CaTvliT. am TvalsazrisiT, es Tavi mokled ajamebs<br />

britaneli sociologis T. h. marSalis wvlilsa <strong>da</strong> warmogvidgens misi<br />

mosazrebebis kritikas neokonservatoruli moZraobis SexedulebebiT. roca<br />

Camoyalibebulia moqalaqeobis Teoriis safuZvlebi <strong>da</strong> ganviTarebulia misi<br />

kritika, liberalur tradiciaSi ganixileba moqalaqeobis cnebisadmi<br />

yvelaze seriozuli gamowvevebi. igi moicavs feministuri Teoriebis – <strong>da</strong><br />

gansakuTrebiT T. h. marSalis naSromis kritikas – postkolonializmisa <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>qvemdebarebuli sivrceebis Teoriebis, rasis kritikuli Teorebis <strong>da</strong><br />

socialuri moZraobebis Teoriebis wvlils. erT-erTi argumentis mixedviT,<br />

ganmanaTleblobis Sexedulebebis gareSe SeuZlebelia moqalaqeobis<br />

Teoriis srulyofa. gar<strong>da</strong> amisa, T. h. marSalis SexedulebebiT, SeiZleba<br />

<strong>da</strong>sabuTdes, rom resursebis misaRebi ganawilebis gareSe siRaribis mzardi<br />

doneebi ga<strong>da</strong>mwyvet zemoqmedebas moaxdens demokratiuli moqalaqeobis<br />

formirebaze, Sedegad gamoiwvevs sazogadoebis dualizacias <strong>da</strong> maSasa<strong>da</strong>me,<br />

moqalaqeobis dualizacias.<br />

moqalaqe<br />

dialogis, rogorc mniSvnelobisa <strong>da</strong> Rirebulebis Riad SeTanxmebuli<br />

procesis ganxilvas, axlo kavSiri aqvs metaTeoremasTan imis Sesaxeb, Tu<br />

rogor SeiZleba ganzogadebadi moraluri Rirebulebebis <strong>da</strong>dgena <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>sabuTeba.<br />

– nikolas burbulisi, dialogi swavlebaSi<br />

tradiciulad, moqalaqeobis cneba <strong>da</strong>kavSirebuli iyo qalaqSi<br />

mcxovreb a<strong>da</strong>mianTan, burJuasTan, civis Romanus-Tan (laT.: romis<br />

moqalaqesTan), citoyen-Tan (frang.: moqalaqesTan), rogorc maqs veberi (1966:233)<br />

gveubneba. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, ufro martivi iqnebo<strong>da</strong>, gangvesazRvra<br />

moqalaqeoba rogorc moqalaqeTa jgufi, romelic sargeblobs SezRuduli<br />

uflebebiT mocemuli qalaqis konteqstSi. arsebobs ramdenime Zalian<br />

saintereso ambavi imis Sesaxeb, Tu rogor ganviTar<strong>da</strong> moqalaqeoba<br />

istoriulad, moqalaqeobis formirebaSi variantebis erTobliobis analizis<br />

143


CaTvliT, rac iTvaliswineb<strong>da</strong> imas, moqalaqeobis formireba mmarTveli<br />

klasis strategiebis Sedegi iyo, Tu mravali socialuri brZolisa (anu,<br />

moqalaqeoba `zemo<strong>da</strong>n” moqalaqeoba `qvemo<strong>da</strong>n”-isagan gansxvavebiT); rogor<br />

gansxvavdeba moqalaqeoba gansxvavebuli iuridiuli tradiciebis<br />

gaTvaliswinebiT (magaliTad, romauli kontinenturi sistemebi britanul<br />

precendentur samarTalTan SepirispirebiT); an gansxvavebebi politikuri<br />

sistemebis tipebSi, romelSic formulirebulia moqalaqeobis cneba (mag.,<br />

liberaluri, reformistuli, avtoritaruli, monarqistuli, faSisturi <strong>da</strong><br />

avtoritarul-socialisturi) (T.Hh. marSali, 1950, 1963, 1981; mani, 1989; veberi,<br />

1966; somersi, 1993; terneri, 1986).<br />

moqalaqeobis Teoriebze <strong>da</strong> ganaTlebisaTvis maT mniSvnelovnebaze<br />

diskusiis wamosawyebad aucilebelia gavcdeT istoriul <strong>da</strong> iuridiul<br />

mosazrebebs. amis msgavsad, mniSvnelovania gavcdeT moqalaqeobis cnebas,<br />

rogorc garkveuli tipis personalur statuss, uflebebisa <strong>da</strong><br />

movaleobebis kombinacias, romelsac erovnuli saxelmwifos yvela<br />

legaluri wevri flobs. moqalaqeobis Teoriebis ganxilva moiTxovs<br />

principis Tavi<strong>da</strong>nve Camoyalibebas: Teoria, imis Sesaxeb, Tu ra aris kargi<br />

moqalaqe, Se<strong>da</strong>rebiT <strong>da</strong>moukidebeli un<strong>da</strong> iyos im sakiTxis iuridiuli<br />

problemis formaluri winapirobebisgan, Tu ras niSnavs iyo moqalaqe. es<br />

asea moqalaqeobis ormagi Teoriuli mniSvnelobis gamo: moqalaqeoba,<br />

rogorc identoba <strong>da</strong> rogorc mTeli rigi moqalaqeobrivi Rirsebebi. Tumca,<br />

rogorc SemdgomSi iqneba argumentirebuli, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

moqalaqeoba rogorc identoba Warbob<strong>da</strong> moqalaqeobis Teoriebis<br />

formulirebebSi, me winamdebare teqstSi xazs vusvam imas, rom<br />

mniSvnelovania, gavcdeT am mijnas <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>videT moqalaqeobis, rogorc<br />

moqalaqeobrivi Rirsebebis cnebaze. Tumca, politikuri ekonomikis aspeqtisa<br />

<strong>da</strong> moqalaqeobis istoriuli, struqturuli analizis saWiroebis<br />

gaTvaliswinebis gareSe, nebismieri azri imis Sesaxeb, rom moqalaqeoba<br />

umTavresad moqalaqeobrivi Rirsebebis funqciaa, SeiZleba aRqmul iqnes,<br />

rogorc idealisturi Sexeduleba. moqalaqeobriv Rirsebebs sWirdeba<br />

samoqalaqo minimumi, romelic SesaZlebelia moiZebnos mxolod istoriulstruqturul<br />

konteqstSi, sa<strong>da</strong>c es samoqalaqo minimumebi nawilobriv<br />

emTxveva ZiriTad materialur pirobebs – rogorc ganmartebulia<br />

winamdebare Tavis komentarSi – <strong>da</strong> romlebic warmoadgens ZiriTad<br />

winapirobebs sruli moqalaqeobis formirebaSi.<br />

ufro metic, moqalaqeobis Teoriebi <strong>da</strong>mokidebulia konteqstze. Zvel<br />

saberZneTSi, moqalaqis wodeba mWidrod iyo <strong>da</strong>kavSirebuli patriciebis<br />

klasTan. ra Tqma un<strong>da</strong>, moqalaqeoba did rols TamaSob<strong>da</strong> saxelmwifo<br />

saqmeebis (raison d'état) marTvis unaris mqone individTa diferencirebaSi<br />

plebeebisagan, individTagan, romlebsac ar gaaCn<strong>da</strong>T aranairi arCevani,<br />

144


gar<strong>da</strong> saxelmwifos avtoritetuli azrebis Sesrulebisa <strong>da</strong> ra Tqma un<strong>da</strong>,<br />

moqalaqeTa diferencirebaSi monebisagan, romlebsac ar hqon<strong>da</strong>T samoqalaqo<br />

uflebebi. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, demokratiulma moqalaqeobam aTenis qalaqsaxelmwifoSi<br />

moqalaqeobis primitiuli formebi<strong>da</strong>n grZeli gza gamoiara.<br />

amJamad moqalaqeoba dgas Tanamedrove kapitalisturi erebis sirTulis<br />

winaSe, romlebic alyaSi arian moqceuli teqnologiis, kapitalisa <strong>da</strong><br />

Sromis – anu ekonomikis, kulturisa <strong>da</strong> politikis globalizaciiT – aseve,<br />

Tanamedrove socialuri Teoriis mniSvnelovani gamowvevebiT. <strong>da</strong> mainc,<br />

araswori iqneba imis fiqri, rom moqalaqeobas aqvs unitaruli xasiaTi, an<br />

rigi maxasiaTeblebi, romelic istoriulad statikuri rCeba (terneri, 1990).<br />

am gamafrTxilebeli sityvebiT <strong>da</strong>viwyeb moqalaqeobis Teoriebis analizs.<br />

ganmanaTlebloba, rogorc moqalaqeobis safuZveli<br />

is postmodernistebi, romlebic gvTavazoben ganmanaTleblobis, rogorc<br />

mamrobiTi, imperialisturi, rasisturi, <strong>da</strong>savluri ideologiis xorcmetis<br />

uaryofas, ver xe<strong>da</strong>ven sakuTar situacias. maT mier im mosazrebis<br />

<strong>da</strong>Jinebuli mtkicebisas, rom ideebi miekuTvneba konkretul istoriul<br />

momentebs, isini TavisTavad nagulisxmev faqtad miiCneven im istoriul<br />

safuZvels, romelzec dganan. isini ver acnobiereben an uaryofen, rom maTi<br />

gataceba <strong>multikulturalizmi</strong>T, identobebiT, perspeqtivebiT,<br />

araTanazomieri msoflmxedvelobebiTa <strong>da</strong> a.S. warmoudgeneli iqnebo<strong>da</strong>, rom<br />

ara ganmanaTleblobis iseTi principebis farTo aRiareba, rogorebicaa:<br />

pirovnebis mniSvneloba, Rirsebis miniWebis ufleba <strong>da</strong> is socialuri<br />

wesrigi, rac amas Seesabameba.<br />

– tod gitlini, saerTo ocnebebis bindi<br />

ganmanaTleblobis moZraoba varaudobs, rom arsebobs a<strong>da</strong>mianis<br />

identobis istoriuli <strong>da</strong> socialuri ganmarteba <strong>da</strong> amdenad, racionaluri<br />

principebiT mniSvnelovnad miiCneva socializacia, sa<strong>da</strong>c saganmanaTleblo<br />

institutebi - ganmanaTleblobis ZiriTadi institutebi – asruleben<br />

centralur rols. gitlinis (1995) gancxadebiT, `is, rom ideebi aRbeWdilia<br />

gamocdilebiT, rom a<strong>da</strong>mianebs aqvT ufleba iyvnen individebi – warmoadgens<br />

im mniSvnelobis ganStoebas, romelic ganmanaTleblobis moazrovneebma<br />

mianiWes kritikul cxovrebas” (215).<br />

ganmanaTleblobisaTvis arsebobs moqalaqeobis Teoriis sami<br />

elementaruli aspeqti: pirveli, kantis azri, romelic amyarebs hipoTezas,<br />

rom socializaciis procesebs, gansakuTrebiT rac Seexeba kognitur<br />

azrovnebas, adgili aqvs struqturebSi, romelic win uZRvis individTa<br />

srulwlovanebis, an kompetenturobis miRwevas; meore, hegelis debuleba,<br />

romlis mixedviT, socializebis unari un<strong>da</strong> aRiarebul iqnes, rogorc<br />

145


macivilizebeli teqnika, anu rogorc nawili procesisa, romelic<br />

mniSvnelovanwilad <strong>da</strong>mokidebulia im garemoebebze, romelic aferxebs an<br />

xels uwyobs progresul socialur cvlilebas (morou <strong>da</strong> toresi,<br />

ibeWdeba); mesame, marqsistuli Tvalsazrisi, romlis Tanaxma<strong>da</strong>c, resursebis<br />

warmoebasa <strong>da</strong> ganawilebaze xelmisawvdomobis gareSe, anu ekonomikis<br />

materialur sargebelze xelmisawvdomobis gareSe, SeuZlebelia<br />

moqalaqeobis SenarCuneba politikuri TvalsazrisiT.<br />

karl marqsi (takeri, 1978), ganmanaTleblobis erT-erTi yvelaze<br />

gavleniani moazrovne, romelic Tavis adreul naSromebSi analizs hegelze<br />

<strong>da</strong>yrdnobiT akeTeb<strong>da</strong>, <strong>da</strong> amave dros akritikeb<strong>da</strong> germaneli filosofosis<br />

idealizms, Tavis naSromSi hegelis samarTlis filosofiis kritikisadmi<br />

wvlili, wer<strong>da</strong> rom: `yvela sxva saxelmwifoebrivi forma aris saxelmwifos<br />

gansazRvruli, gansxvavebuli, gansakuTrebuli forma. <strong>demokratia</strong>Si<br />

formaluri principi, amave dros, aris materialuri principi. amdenad,<br />

mxolod <strong>demokratia</strong> warmoadgens zogadisa <strong>da</strong> kerZos WeSmarit mTlianobas”<br />

(20-21).<br />

kantis hegeliseuli rekonstruqciiT iwyeba cnobierebis filosofia,<br />

romelsac mogvianebiT marqsSi <strong>da</strong> mTel istoriul-materialistur<br />

tradiciaSi aqvs arapozitivisturi gageba. es filosofia moicavs<br />

cnobierebis cnebas, romelic aRemateba universaluri abstraqtuli<br />

subieqtis kantiseul saxes, realobis wvdomas, romlis unaric izomebo<strong>da</strong><br />

apriori kognituri kategoriebiT, rac mecnierebi<strong>da</strong>n momdinare empiriuli<br />

faqtebis kvlevisa <strong>da</strong> konstrirebis saSualebas iZleo<strong>da</strong>. hegelisaTvis <strong>da</strong><br />

ganmanaTleblobis mTeli tradiciisaTvis (romelmac mniSvneloba mianiWa<br />

arapozitivistur saganmanaTleblo humanizms, romelic Warbob<strong>da</strong> meoce<br />

saukunis ganaTlebis sistemebis ganviTarebaSi) cnobierebis safuZvlebi<br />

momdinareobs TviTSegnebisa <strong>da</strong> `sxvis”, rogorc gares erToblivi aRiarebis<br />

procesi<strong>da</strong>n (markusi, 1967, 1970; smiti, 1989; toresi, 1976a, 1976b). TviTSegneba,<br />

hegelis (1976:111) mixedviT, arsebobs TavisTavad <strong>da</strong> TavisTvis, <strong>da</strong> amitom,<br />

arsebobs sxvisTvis. sxva sityvebiT rom vTqvaT, igi arsebobs mxolod<br />

imisaTvis, rom aRiarebul iqnes rogorc aseTi.<br />

aucilebelia gavacnobieroT is, rom cnobierebis filosofiaze<br />

<strong>da</strong>fuZnebuli moqalaqeobis Teoria yvela moqalaqis _ rogorc erTsa <strong>da</strong><br />

imave uflebebisa <strong>da</strong> movaleobebis mqone subieqtebad miCnevis risks moicavs.<br />

sxva sityvebiT, moqalaqeobis es Teoria realobas xe<strong>da</strong>vs, rogorc<br />

erTgvarovan (magram mravalferovani interesebis mqone) individTa<br />

mTlianobisgan Semdgars. Tumca, cxadia, rom socialuri realobis rTuli<br />

konfiguracia gansxvavdeba homogenizirebis nebismieri perspeqtivisgan. saqme<br />

exeba ara mxolod mravalferovan (<strong>da</strong>, amave dros, antagonistur) interesebs,<br />

146


aramed arsebiTad mravalferovan identobebs. klasis, sqesis, rasis,<br />

eTnikurobis, sqesobrivi upiratesobis mikuTvnebis, religiis, regionaluri<br />

fraqciulobis mravalferovani identobebi <strong>da</strong> sxva mravali gansxvaveba<br />

socialuri aqtoris aRqmaSi, preferenciebsa <strong>da</strong> gamocdilebebSi advilad<br />

ver Seva interesTa mravalferovnebis perspeqtivaSi, amgvarad moqalaqeobis<br />

arsebiT cnebebs gamowvevebis winaSe ayenebs <strong>da</strong> gviwvevs, gavaanalizoT<br />

sazogadoebriv-ekonomikuri formaciebi <strong>da</strong> gamocdilebebi, rogorc kornel<br />

vesti (1993a) aRniSnavs, `niuansirebuli istoriuli mniSvnelobiT”.<br />

cnobierebis filosofia <strong>da</strong> anTropologia miuTiTebs intersubieqturi<br />

aRiarebis SesaZleblobasa <strong>da</strong> individTa uflebebis filosofiis<br />

Camoyalibebis saWiroebaze. mxolod am politikur-filosofiuri<br />

interpretaciis farglebSi, rac wamoyenebul iqna sxva<strong>da</strong>sxva moazrovneTa<br />

mier (platoni<strong>da</strong>n, aristotele<strong>da</strong>n <strong>da</strong> makiaveli<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyebuli meCvidmete <strong>da</strong><br />

meTvramete saukunis avtorebamde, rogoricaa loki, hobsi <strong>da</strong> ruso <strong>da</strong> meoce<br />

saukunSi diuis, freiris <strong>da</strong> habermasis naSromebamde), SesaZlebeli gax<strong>da</strong>,<br />

rom SemuSavebuliyo moqalaqeobis Teoria ganmanaTleblobaSi – Teoria,<br />

romelic, rasakvirvelia, ar <strong>da</strong>rCenila kritikis gareSe. 1<br />

rogorc ganmanaTleblobis qmnilebam, liberalurma saxelmwifom<br />

sajaro ganaTlebis sistemis Seqmnisas, romelsac un<strong>da</strong> moecva mosaxleobis<br />

yvela seqtori <strong>da</strong> moeqcia erTsa <strong>da</strong> imave instituciur qselSi, ganaTlebis<br />

sistemas ga<strong>da</strong>sca `mmarTvelTaTvis ganaTlebis micemis” pasuxismgebloba,<br />

wamyvani laTinoamerikeli skolis reformatoris domingo Ffaustino<br />

sarmientos iRbliani, magram aSkarad winaaRmdegobrivi fraziT rom<br />

gadmovceT.<br />

rogorc meore TavSi iyo aRniSnuli, <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> moqalaqeobas<br />

Soris arsebuli urTierTobebis sistematur Seswavlas saxelmwifos<br />

Teoriebisa <strong>da</strong> moqalaqeobis Teoriebis kvlevamde mivyavarT. amitomac,<br />

rogorc k. b. makfersonma oci wlis win aRniSna cnobil statiaSi, romelic<br />

saxelmwifos Teoriebze msjelobis gamococxlebaSi mniSvnelovan<br />

orientirad iTvleba, saWiroa gaviTvaliswinoT saxelmwifos Teoria<br />

imisaTvis, rom gvesmodes politika. igive SeiZleba iTqvas saxelmwifos<br />

Teoriis saWiroebaze moqalaqeobis Teoriis SesamuSaveblad. 2 kanadeli<br />

politologis k. b. makfersonis msgavsad, britaneli sociologma Tomas<br />

hamfri marSalma Seqmna brwyinvale naSromi, romelic warmoadgens<br />

mniSvnelovan etaps moqalaqeobisa <strong>da</strong> demokratiis ganxilvaSi.<br />

moqalaqeoba, saxelmwifo <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>: T. h. marSalis wvlili<br />

147


vinc a<strong>da</strong>mianebis wyalobiT xdeba mTavari, man un<strong>da</strong> SeinarCunos maTTan<br />

megobruli <strong>da</strong>mokidebuleba. es ki advili misaRwevia misTvis, radgan isini<br />

erTaderTs iTxoven – ar iyvnen mis mier Cagrulni.<br />

– nikolo makiaveli, mTavari<br />

saarsebo minimumisaTvis garigeba sazogadoebaSi, romelic iRebs saarsebo<br />

minimums rogorc socialur uflebas, iseTive absurdia, rogorc kamaTi<br />

arCevnebSi monawileobis Taobaze sazogadoebaSi, romelic arCevnebSi<br />

monawileobas iRebs politikur uflebad.<br />

– T. h. marSali, sociologia gzajvaredinze<br />

am saukuneSi moqalaqeobis TeoriaSi yvelaze mniSvnelovani winsvla<br />

socialur faseulobebze orientirebuli saxelmwifosa <strong>da</strong> mis<br />

momsaxurebaTa sistemas uTuod ukavSirebs demokratiuli moqalaqeobis<br />

srul gamoxatulebas. T. h. marSalis cnobili <strong>da</strong> xSirad citirebuli<br />

statia `moqalaqeoba <strong>da</strong> socialuri klasi”, <strong>da</strong>werili 1949 wels, sxva<br />

ramdenime naSromis msgavsad, ayalibebs axal omisSemdgom konsensuss<br />

liberalur socialur keTildReobaze orientirebuli saxelmwifos cnebis<br />

Sesaxeb, rogorc kapitalistur sazogadoebebSi moqalaqeobis<br />

ganxorcielebis winapirobas (1950, 1963, 1983).<br />

marSalis mosazrebiT, moqalaqeoba viTardebo<strong>da</strong> 250 wlis<br />

ganmavlobaSi inglisSi; moqalaqeoba klasificirdeba sam elementad:<br />

samoqalaqo, politikur <strong>da</strong> socialur uflebebad. <strong>da</strong>savlurma samoqalaqo<br />

sazogadoebam samoqalaqo uflebebi moipova meTvramete saukuneSi,<br />

politikuri uflebebi – mecxramete saukuneSi, xolo socialuri uflebebi<br />

– meoce saukuneSi. samoqalaqo uflebebi moicavs yvela uflebas, rac<br />

saWiroa indvidualuri TavisuflebisaTvis (anu, qonebis flobis uflebas,<br />

sityvis Tavisuflebas <strong>da</strong> samarTlianobis uflebas). politikuri uflebebi<br />

moicavs yvela uflebas, romelic ukavSirdeba saarCevno process (xmis<br />

micemis uflebas, uflebas – airCios <strong>da</strong> iyos arCeuli <strong>da</strong> a. S.). <strong>da</strong>bolos,<br />

socialuri uflebebi, uflebebs Soris yvelaze sakamaTo, moicavs ara<br />

mxolod ekonomikuri keTildReobisa <strong>da</strong> usafrTxoebis minimums, aramed<br />

aseve yvelafers, rac sWirdeba pirovnebas srulyofili cxovrebisaTvis:<br />

`socialuri memkvidreobis srulad gaziareba <strong>da</strong> civilizebuli arsebis<br />

sicocxliT cxovreba sazogadoebaSi miRebuli stan<strong>da</strong>rtebis Sesabamisad.<br />

keTildReobasTan yvelaze mWidrod <strong>da</strong>kavSirebuli institutebia<br />

ganaTlebis sistema <strong>da</strong> socialuri uzrunvelyofis sistema” (marSali,<br />

1963:74).<br />

moqalaqeobis Sesaxeb marSalis msjeloba Sedis sazogadoebis<br />

mimdinare demokratizaciaze msjelobaSi, romelic asaxavs<br />

148


ganmanaTleblobis centralur princips. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, rogorc peitmani<br />

(1996:6) aRniSnavs, moqalaqeoba ar aris demokratiis sinonimi.<br />

devid heldis (1989) mosazrebiT, marSals sur<strong>da</strong> eCvenebina, rom:<br />

Tav<strong>da</strong>pirvelad samoqalaqo uflebebi ganviTar<strong>da</strong> <strong>da</strong> Camoyalib<strong>da</strong><br />

Tanamedrove maneris msgavsad pirveli didi saparlamento reformis win 1832<br />

wels. politikuri uflebebi Semdgom ganviTar<strong>da</strong> <strong>da</strong> maTi gavrcoba<br />

mecxramete saukunis erT-erTi mTavari maxasiaTebeli gaxl<strong>da</strong>T, Tumca 1928<br />

wlamde ar momx<strong>da</strong>ra universaluri politikuri moqalaqeobis principis<br />

srulad aRiareba. amisgan gansxvavebiT, socialuri uflebebi TiTqmis gaqra<br />

meTvramete saukuneSi <strong>da</strong> mecxramete saukunis <strong>da</strong>sawyisSi, magram aRorZin<strong>da</strong><br />

mecxramete saukunis <strong>da</strong>sasruls. maTi aRorZineba <strong>da</strong> gavrceleba <strong>da</strong>iwyo<br />

sajaro <strong>da</strong>wyebiTi ganaTlebis ganviTarebiT, magram meoce saukunemde ar<br />

momx<strong>da</strong>ra socialuri uflebebis srulad <strong>da</strong>nergva maTi Tanamedrove formiT.<br />

marSalis mTavari mtkicebuleba Tanamedrove socialur keTildReobaze<br />

orientirebuli saxelmwifos istoriaa. omisSemdgomi socialur<br />

keTildReobaze orientirebuli saxelmwifos Zlierma distribuciulma<br />

zomebma, maT Soris zomebma, romliTac xdeba jan<strong>da</strong>cvis, socialuri<br />

<strong>da</strong>zRvevis, progresuli saga<strong>da</strong>saxado sistemisa <strong>da</strong> a.S. SemoReba, Seqmna<br />

ukeTesi pirobebi <strong>da</strong> Tanasworoba maTi umravlesobisaTvis, vinc warmatebas<br />

ver miaRwia Tavisufal bazarze. maT aseve uzrunvelyves usafrTxoebis<br />

zomebi yvelasTvis, vinc <strong>da</strong>ucvelia Tanamedrove sazogadoebaSi,<br />

gansakuTrebiT maTTvis, vinc xvdeba `siRaribis wris” maxeSi. marSalis<br />

SexedulebiT, socialuri uflebebi qmnis arsebiT elements sazogadoebaSi,<br />

romelic jer kidev ierarqiulia, magram romelmac Seamcira uTanasworoba –<br />

<strong>da</strong> Searbila <strong>da</strong>Zabuloba – romelic momdinareobs klasobrivi sistemi<strong>da</strong>n.<br />

(191)<br />

marSalis gavleniani naSromi ramdenime mizezis gamo gaakritikes.<br />

kerZod, gaakritikes imis safuZvelze, rom misi midgoma efuZneba konteqstze<br />

<strong>da</strong>mokidebul procesebs <strong>da</strong> amdenad ver gamoiyeneba inglisuri<br />

gamocdilebis farglebs miRma. 3 Tumca, marSali gulmodgined cdilob<strong>da</strong><br />

eCvenebina, rom es procesi gamoiyeneba britanuli sazRvrebis miRma <strong>da</strong> rac<br />

ufro mniSvnelovania, igi samoqalaqo, politikuri <strong>da</strong> socialuri<br />

uflebebis mopovebis am process Seuqceva<strong>da</strong>d ar aRiqvam<strong>da</strong>. ufro metic, mas<br />

aintereseb<strong>da</strong> gaego, Tu ramdenad sakmarisad axden<strong>da</strong> Tanamedrove<br />

moqalaqeoba socialuri klasis modificirebas imisaTvis, rom socialuri<br />

konfliqtis mTlian dinamikaSi Seeqmna droebiTi zavi. Tu es ase iyo,<br />

marSalis (1950) moqalaqeoba iqnebo<strong>da</strong> kooptaciis sulisCamdgmeli <strong>da</strong> misi<br />

saboloo Sedegi iqnebo<strong>da</strong> uTanasworobis gaxangrZliveba: `marTalia, rom<br />

ZiriTadi Tanasworoba, romelsac moicavs moqalaqeobis formaluri<br />

uflebebi, Seesabameba socialuri klasis uTanasworobas? mimaCnia, rom dRes<br />

149


Cveni sazogadoeba uSvebs imas, rom es ori kvlav SeTavsebadia imdenad, rom<br />

Tavad moqalaqeoba gax<strong>da</strong>, garkveulwilad, legitimuri socialuri<br />

uTanasworobis sulisCamdgmeli” (70).<br />

amis gar<strong>da</strong>, igi fiqrob<strong>da</strong>, rom socialuri paqtis (anu sxva<strong>da</strong>sxva<br />

socialur <strong>da</strong> politikur Zalebs Soris kompromisis) cneba xazs usvam<strong>da</strong><br />

demokratiuli moqalaqeobis <strong>da</strong>fuZnebas misi sruli gamoxatulebiT<br />

socialur keTildReobaze orientirebul saxelmwifoSi. miuxe<strong>da</strong>vad amisa,<br />

konsensusis politikis am cnebam xeli ar SeuSala marSals (1973), xazi<br />

gaesva im garemoebisaTvis, rom moqalaqeobis miRweva yovelTvis iyo<br />

sakamaTo procesi, brZolis procesi <strong>da</strong> igi gvafrTxileb<strong>da</strong> imis Sesaxeb,<br />

rom `SesaZloa, Cveni sistemis SigniT arsebuli konfliqtebi metismetad<br />

mwvavdeba saimisod, rom kompromisma Tavis mizans didi xniT miaRwios” (122).<br />

neokonservatorebi <strong>da</strong> moqalaqeoba<br />

me vici, vinc aris liberali. amixvieT Tvalebi, <strong>da</strong>matrialeT bzrialasaviT<br />

<strong>da</strong> zigzagis gareSe movZebni Tun<strong>da</strong>c erTaderT liberals oTaxSi <strong>da</strong><br />

movZebni mas, Tun<strong>da</strong>c yvavilebis qoTnis ukan imalebodes.<br />

– uiliam f. baqli, `ginaxavT odesme mosiarule ocneba?”<br />

marSalis win<strong>da</strong>xeduli sityvebi SesaZloa gamafrTxilebeli iyo.<br />

neokonservatorebis gamoCena bolo or aTwleulSi gamoxatav<strong>da</strong> seriozul<br />

gamowvevas moqalaqeobis cnebis mimarT, rasac mxars uWerdnen socialur<br />

keTildReobaze orientirebuli saxelmwifos liberalebi. arsebobs kritika<br />

imis Sesaxeb, rom socialur keTildReobaze orientirebuli saxelmwifo<br />

gaWirvebulTa Soris <strong>da</strong>mokidebulebis kulturis SeqmniT xels uwyobs<br />

pasiurobas. arsebobs agreTve kritika imis Taobaze, rom amowuruli<br />

fiskaluri xazinebi<strong>da</strong>n resursebis miRebiT, keTildReobis momxre<br />

liberalebma saxelmwifos Semweobaze myofTaTvis cxovrebis realuri<br />

Sansebis gaumjobesebis gareSe Seqmnes pirobebi mniSvnelovani siZlieris<br />

fiskaluri krizisisaTvis. <strong>da</strong>bolos, neokonservatorebi xe<strong>da</strong>ven socialur<br />

keTildReobaze orientirebuli saxelmwifos srul neba<strong>da</strong>rTulobas,<br />

kerZod, kulturaSi <strong>da</strong> umaRlesi ganaTlebis institutebSi, rogorc<br />

pasuxismgebels moraluri krizisisaTvis (ojaxis krizisis CaTvliT)<br />

amerikul <strong>da</strong> evropul kulturebSi.<br />

ra aris neokonservatorebis pasuxi kapitalistur sazogadoebebSi<br />

Rirebulebebis krizisTan <strong>da</strong> moqalaqeobis krizisTan <strong>da</strong>kavSirebiT?<br />

neokonservatorebis pasuxi sakmaod gansxvavdeba liberalur wreebSi<br />

gabatonebuli uflebebis logikisagan. neokonservatorebi mainc<strong>da</strong>mainc ar<br />

iReben moqalaqeobis cnebas, rogorc politikur Tu legalur statuss.<br />

150


aramed, neokonservatorebi erTmaneTs upirispireben or logikas,<br />

saxelmwifos logikasa <strong>da</strong> bazris logikas; am ukanasknels ki aniWeben<br />

SemZle momxmareblebis Seqmnis unars, romelTac SeuZliaT, bazris<br />

dinamizmiT Seqmnan ufro sicocxlisunariani <strong>da</strong> qmediTi socialuri<br />

SeTanxmeba. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom moqalaqeobis sakiTxi ar aris uaryofili,<br />

neokonservatorebi uars acxadeben apriori moqalaqeobis miniWebaze<br />

individTaTvis, romelTac ar aqvT myari finansuri mdgomareoba (ixileT<br />

keniCi omes pozicia, romelic gadmocemulia mesame TavSi).<br />

amgvarad, neokonservatorebisTvis, moqalaqeobis amocana niSnavs<br />

uflebebis misa<strong>da</strong>gebas movaleobebTan, imis uzrunvelyofiT, rom uflebebis<br />

formulireba moicavdes pasuxismgeblobebis formulirebas <strong>da</strong> piriqiT. <strong>da</strong><br />

mainc, feministi mkvlevrebi amtkiceben, rom mamakacebi, tendenciisamebr,<br />

gansakuTrebul mniSvnelobas aniWeben uflebebisa <strong>da</strong> samarTlianobis<br />

formulirebas, xolo qalebi, tendenciisamebr, ufro komfortulad<br />

grZnoben Tavs pasuxismgeblobebisa <strong>da</strong> zrunvis formulirebiT. es<br />

gansxvaveba iqamde mivi<strong>da</strong>, rom a<strong>da</strong>mianma SeiZleba <strong>da</strong>svas kantiseuli kiTxva,<br />

vdgavarT Tu ara ori gansxvavebuli moralis <strong>da</strong>, epistemologiis <strong>da</strong> eTikis<br />

winaSe (nodingsi, 1995). aseve, rogorc derek beli amtkicebs, aSS-s<br />

konstituciaSi mniSvnelovani uxerxuloba arsebobs a<strong>da</strong>mianis uflebebsa <strong>da</strong><br />

sakuTrebis uflebebs Soris (beli, 1987:239).<br />

belis Semdeg, ledson-bilingsi <strong>da</strong> teiti (1995) asabuTeben, rom<br />

amerikis SeerTebuli Statebis istoria `savsea sakuTrebis Taobaze<br />

<strong>da</strong>ZabulobebiTa <strong>da</strong> brZolebiT, romelic gamoxatuli iyo sxva<strong>da</strong>sxva<br />

formiT. <strong>da</strong>wyebuli indielTa (<strong>da</strong> mogvianebiT iaponuri warmoSobis<br />

amerikelTa) miwi<strong>da</strong>n mocilebiT, <strong>da</strong>mTavrebuli meqsikelTa <strong>da</strong>pyrobiT,<br />

afrikelebisgan sakuTrebis SeqmniT; sakuTrebis gansazRvris, flobis unari<br />

Zalauflebis centraluri Tviseba iyo amerikaSi. ... amgvarad, Cven vsaubrobT<br />

individze, individualur uflebebze <strong>da</strong> samoqalaqo uflebebze, maSin roca<br />

socialuri Semweoba uxvad ugrovdeba sakuTrebis mflobelebs” (53).<br />

amgvarad, neokonservatoruli argumentacia moqalaqeobis Taobaze or<br />

ZiriTad winaaRmdegobas awydeba. pirveli is aris, rom uflebebi <strong>da</strong><br />

samarTlianoba ar Seadgens moralur arCevanTa mTel speqtrs; <strong>da</strong> meore _<br />

saWiroa, rom zrunva <strong>da</strong> pasuxismgebloba Sevides saxelmwifoebrivi<br />

politikis nebismier moralur dizainSi. es, ra Tqma un<strong>da</strong>, seriozulad<br />

zRu<strong>da</strong>vs individualisturad aRqmul neokonservatorul logikas. ufro<br />

mniSvnelovania is garemoeba, rom sakuTrebis uflebebis kontrastuli<br />

logika (rogorc es neokonservatorebisa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianis uflebaTa<br />

TvalsazrisiT aRiqmeba) Tavisi egalitarianizmiT miiCneva mTavar<br />

uxerxulobad aSS konstituciaSi. ra Tqma un<strong>da</strong>, a<strong>da</strong>mianis uflebaTa sakiTxi<br />

151


adgens moqalaqeobis sazRvrebs <strong>da</strong> Semdgom zRu<strong>da</strong>vs neokonservatorul<br />

filosofiur mtkicebas.<br />

sociologiur doneze, axal memarjveneebiseul kritikas socialuri<br />

moqalaqeobis cnebisa <strong>da</strong> socialur keTildReobaze orientirebuli<br />

saxelmwifos Sesaxeb winaaRmdegoba gauwia neokonservatoruli<br />

wanamZRvrebis kritikul <strong>da</strong>kvirvebaTa rigma. pirveli, <strong>da</strong>mokidebulebis<br />

cneba, rogorc socialur keTildReobaze orientirebuli saxelmwifos<br />

Sedegi, sa<strong>da</strong>vo gax<strong>da</strong> imis safuZvelze, rom swored umuSevroba (globaluri<br />

ekonomikuri restruqturizaciis konteqstSi <strong>da</strong> ara keTildReobis<br />

arseboba) aris pasuxismgebeli gaWirvebulTa mdgomareobaze ganviTarebul<br />

industrialur sazogadoebebSi. Amis sapirispirod, yvelaze mZlavr<br />

socialur keTildReobaze orientirebuli saxelmwifos (kerZod,<br />

skandinaviis saxelmwifoebis) gamocdilebis arseboba SesaZlebeli gax<strong>da</strong><br />

imitom, rom am saxelmwifoebSi umuSevrobis done saocrad <strong>da</strong>bali iyo am<br />

saukuneSi. neokonservatorebis es kritika asabuTebs im garemoebas, rom<br />

memarjvene politikuri ekonomikis Sedegad, klasobrivi uTanasworobebi<br />

gaRrmav<strong>da</strong> <strong>da</strong> momuSave Ratakebi <strong>da</strong> <strong>da</strong>usaqmebeli mosaxleoba aRmoCndnen<br />

sistemaSi minimaluri ekonomikuri monawileobis zRvars qvemoT <strong>da</strong><br />

faqtiurad, gaxdnen politikurad ufleba<strong>da</strong>kargulni. swored amas uwo<strong>da</strong><br />

aTwleulis win klaus ofem Sromis komodifikacia, romelic warmoSobs<br />

legitimaciis krizisis winaSe mdgari kapitalisturi sazogadobebis<br />

socialur arastabilurobasa <strong>da</strong> umarTaobas.<br />

rogorc axsnili iyo meore TavSi, neokonservatoruli <strong>da</strong><br />

neoliberaluri programebi Tavisi socialuri politikiT di<strong>da</strong>d ar<br />

gansxvavdeba erTmaneTisgan. moqalaqeobis (rogorc politikuri <strong>da</strong><br />

socialuri statusis) miRebis nacvlad, isini cdilobdnen <strong>da</strong>e<strong>da</strong>sturebinaT<br />

bazris roli <strong>da</strong> uaryofdnen im azrs, rom moqalaqeoba aniWebs statuss,<br />

romelic <strong>da</strong>moukidebelia ekonomikuri mdgomareobisagan. Tumca,<br />

neokonservatoruli <strong>da</strong> neoliberaluri xedvis miuxe<strong>da</strong>vad, cxadi xdeba, rom<br />

siRatake seriozul gamowvevas warmoadgens moqalaqeobis miRwevisaTvis,<br />

gamowvevas, romelic miRebulia laTinuri amerikis gamocdilebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong><br />

ganxilulia winamdebare Tavis komentarebSi.<br />

<strong>da</strong> mainc, ra aris bazarze am <strong>da</strong>mokidebulebis Sedegebi ganaTlebisa<br />

<strong>da</strong> moqalaqeobisaTvis? momdevno nawili, romelic Sedgenilia jef vitis<br />

masalebisgan, <strong>da</strong>gvi<strong>da</strong>sturebs, rom moqalaqe momxmarebelma Secvala.<br />

152


<strong>ganaTleba</strong>, moqalaqeoba, momxmareblebi <strong>da</strong> bazari: jeof vitis<br />

kritika<br />

saxelmwifo iRebs <strong>da</strong> xSirad arTmevs bavSvs de<strong>da</strong>s imisaTvis, rom ga<strong>da</strong>sces<br />

igi oficialur agentebs; saxelmwifo sakuTar Tavze iRebs TiToeuli<br />

Taobis wvrTnasa <strong>da</strong> gonebisaTvis codnis micemas. erTgvarovneba Warbobs<br />

sajaro ganaTlebis procesSi, ise rogorc yvelaferSi; mravalferovneba <strong>da</strong><br />

Tavisufleba dRiTi dRe qreba.<br />

– aleqsis de tokvili, <strong>demokratia</strong> amerikaSi<br />

rogorc meore TavSi iyo axsnili, liberalur saxelmwifoSi<br />

<strong>ganaTleba</strong> yovelTvis iTvlebo<strong>da</strong>, rogorc moqalaqeobis CamoyalibebaSi<br />

centraluri mniSvnelobis rolis mqone. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom <strong>ganaTleba</strong><br />

sajaro iyo, <strong>ganaTleba</strong>Si sabazro Zalebis mzardi aqcentis gamo, moqalaqe<br />

gax<strong>da</strong> momxmarebeli, ramac gavlena moaxdina soli<strong>da</strong>robis socialur<br />

wesebze <strong>da</strong> politikuri cnobierebisa <strong>da</strong> reprezentaciis formebze. jeof<br />

viti (ibeWdeba) kargad ayalibebs Tavis mosazrebas: `vvaraudob, rom<br />

instituciuri avtonomiisaTvis upiratesobis miniWeba <strong>da</strong> mraval<br />

saganmanaTleblo sistemaSi mSoblebis arCevani (rac amJamad moduria),<br />

savaraudod, ar <strong>da</strong>exmareba moqalaqeTa umravlesobis SesaZleblobaTa<br />

gafarToebas araegalitarul sazogadoebebSi. ufro zustad,<br />

mravalferovneba <strong>da</strong> arCevani individTa Soris, romelTac araTanabrad<br />

miuwvdebaT xeli rogorc kulturul, aseve materialur resursebze,<br />

savaraudod, Seaferxebs, <strong>da</strong> ar gazrdis maTi emansipaciis Sansebs” (1).<br />

viti (ibeWdeba) asabuTeb<strong>da</strong>, rom <strong>ganaTleba</strong>Si amJamindeli<br />

neokonservatoruli reformebi mimarTulia bazrisaken, asustebs<br />

saxelmwifos Carevas <strong>da</strong> iRwvis mravali miznisaTvis. pirveli <strong>da</strong> umTavresi,<br />

es reformebi SeiZleba gagebul iqnes, rogorc warmoebis sfero<strong>da</strong>n sxva<br />

sferoebSi, rogoricaa <strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong> socialuri uzrunvelyofa,<br />

regulirebis cvalebadi reJimebis asaxva. 4 ra Tqma un<strong>da</strong>, arsebobs<br />

Se<strong>da</strong>rebadi cvlileba bazrebis <strong>da</strong>fuZnebas Soris socialuri servisis<br />

uzrunvelyofaSi <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>svla ekonomikaSi fordizmi<strong>da</strong>n akumulaciis neofordistuli<br />

reJimisken, rogorc gaanalizebulia mesame TavSi. meore, ufro<br />

meti specializaciis mqone skolebis warmoSoba aseve aRiqmeba, rogorc<br />

ekonomikaSi moqnili specializaciis gaZlierebis ekvivalenti, rac<br />

ganpirobebulia diferencirebuli moxmarebis imperativebiT, rac Zvel<br />

saamwyobo konveieris samyaros cvlis masobrivi warmoebiT. (viti, ibeWdeba:<br />

7-8). mesame, warmoebis wesSi cvlilebebisa <strong>da</strong> ufro fragmentirebul<br />

kulturul sferoebSi ganaTlebis sistemebis simbolizmis gaTvaliswinebiT,<br />

es reformebi aseve aRiqmeba, rogorc `axal droSi” reprezentaciis,<br />

arCevanisa <strong>da</strong> mravalferovnebis postmodernistuli formebis Sefaseba –<br />

153


anu, Tanamedrove biurokratizebuli saxelmwifo ganaTlebis sistemebi<strong>da</strong>n<br />

<strong>da</strong>cileba.<br />

Tumca, empiriuli faqtebi gviCvenebs, rom gaWirvebulTaTvis<br />

<strong>da</strong>xmarebis gawevis nacvlad, arCevanze <strong>da</strong> skolis avtonomiaze (vauCerebisa<br />

<strong>da</strong> sawesdebo skolebis CaTvliT amerikis SeerTebul StatebSi) aqcenti<br />

kidev ufro met zarals ayenebs maT, visac ar SeuZlia bazarze<br />

konkurenciis gaweva (smiti <strong>da</strong> noubli, 1995; planti, 1990; efli, 1997). am<br />

politikis detaluri analizis Semdeg viti (ibeWdeba) <strong>da</strong>sZens, rom:<br />

mzardi tendecia imisa, rom sazogadoebrivi cxovrebis ufro <strong>da</strong> ufro meti<br />

aspeqti iqnes <strong>da</strong>yrdnobili momxmarebelTa uflebebze <strong>da</strong> ara samoqalaqo<br />

uflebebze, moicavs imaze gacilebiT mets, vidre mxolod ga<strong>da</strong>svlas<br />

saxelmwifo ganaTlebis sajaro sistemebi<strong>da</strong>n individualur skolebze,<br />

romlebic erTmaneTs konkurencias uweven bazarze. Tumca, erTi SexedviT,<br />

reagirebs ra zogadi xasiaTis zebiurokratiuli socialur keTildReobaze<br />

orientirebuli saxelmwifos debulebebis kritikaze, mas ganaTlebis mTavari<br />

aspeqtebi aseve ga<strong>da</strong>hyavs sajaro<strong>da</strong>n kerZo sferoSi socialuri<br />

samarTlianobisaTvis potenciurad mniSvnelovani SedegebiT... vinai<strong>da</strong>n axali<br />

ganaTlebis politika asazrdovebs im ideas, rom keTildReobaze<br />

pasuxismgebloba (sazogadoebrivi usafrTxoebisaTvis aucilebeli minimumis<br />

farglebs gareT) un<strong>da</strong> ganisazRvros mxolod <strong>da</strong> mxolod, rogorc sakiTxi<br />

individebisa <strong>da</strong> ojaxebisaTvis, maSin ara mxolod bazris farglebi<br />

viwrovdeba, aramed samoqalaqo sazogadoeba Tan<strong>da</strong>TanobiT gansazRvruli<br />

iqneba mxolod <strong>da</strong> mxolod sabazro terminebiT. (15)<br />

viti (ibeWdeba: 26) gvirCevs asociaciis axali formebis Seqmnas sajaro<br />

sferoSi, romelSic moqalaqis uflebebi sajaro politikis formirebis<br />

procesSi SeiZleba aRdges sajaro <strong>da</strong> marketizirebuli samoqalaqo<br />

sazogadoebis SezRuduli versiis tendenciebTan mimarTebaSi. ganaTlebis<br />

politikis Seqmna demokratiuli cxovrebis ganuyofeli nawili <strong>da</strong><br />

legitimuri sazogadoebrivi sfero un<strong>da</strong> iyos (26).<br />

vitis <strong>da</strong>intereseba skolebSi socialuri urTierTobebis<br />

marketizaciiT <strong>da</strong> momxmarebelTa sazogadoebisken miswrafebiT, miuxe<strong>da</strong>vad<br />

imisa, rom ganviTarebulia socialur demokratiuli pozicii<strong>da</strong>n<br />

memarcxeneebSi, mainc SeTavsebadia sajaro skolebze tradiciul<br />

liberalur SexedulebasTan, rac xels uwyobs pasuxismgeblobis mqone<br />

moqalaqeTa swavlebas, imdenad ramdena<strong>da</strong>c, sajaro skolebi sxva<strong>da</strong>sxva<br />

rasisa <strong>da</strong> religiis bavSvebisagan moiTxoven erTad muSaobasa <strong>da</strong> erTmaneTis<br />

pativiscemis swavlas.<br />

154


liberaluri pozicii<strong>da</strong>n, emi gutmani (1987) <strong>da</strong>majereblad amtkiceb<strong>da</strong>,<br />

rom <strong>ganaTleba</strong> moqalaqeobisaTvis fokusirebuli un<strong>da</strong> iyos uflebebis <strong>da</strong><br />

ara pasuxismgeblobebis <strong>da</strong>mowmebaze <strong>da</strong> amave dros, skolebi xels un<strong>da</strong><br />

uwyobdes zogadi saTnoebebis (gabeduleba, kanonmorCileba, loialuroba),<br />

socialuri saTnoebebis (avtonomia, farTo horizontis qona), ekonomikuri<br />

saTnoebebis (samuSao eTika, TviT<strong>da</strong>kmayofilebis Seyovnebis unari) <strong>da</strong><br />

politikuri saTnoebebis (analizis unari, kritikis unari) ganviTarebas. am<br />

TvalsazrisiT, skolebma un<strong>da</strong> aswavlon bavSvebs iseTi mniSvnelovani<br />

azrovneba <strong>da</strong> moraluri perspeqtiva, rac gansazRvravs sazogadoebriv<br />

gonivrulobas (kimlika <strong>da</strong> normani, 1994:368). es moqalaqeobrivi Tvisebebi<br />

axdenen ara mxolod moqalaqis formirebas, aramed zrdian aseve<br />

demokratiis ganxorcielebis Sansebs Tanamedrove kapitalistur<br />

sazogadoebebSi, radgan rogorc terneri (1986) miiCnevs, `moqalaqeobam un<strong>da</strong><br />

Seasrulos <strong>da</strong>moukidebeli normatiuli roli nebismier sarwmuno<br />

politikur TeoriaSi <strong>da</strong> ... pasuxismgeblobiT aRsavse moqalaqeoba un<strong>da</strong><br />

warmoadgendes saxelmwifoebrivi politikis aqtualur mizans” (194). Tumca,<br />

rodesac a<strong>da</strong>mianebi cxovroben keTildReobis garkveul doneebze <strong>da</strong>bla,<br />

samoqalaqo saTnoebebis ganviTareba SeiZleba arasakmarisi iyos<br />

moqalaqeobis xelSesawyobad – an T. h. marSalis terminologiiT rom<br />

CamovayaliboT, SeiZleba arasakmarisi iyos socialuri uflebebi – rac maT<br />

saSualebas aZlevs, gamoiyenon uflebebi <strong>da</strong> Seasrulon sakuTari, rogorc<br />

moqalaqeTa movaleobebi.<br />

moqalaqeobis ganxorcielebis mTavari <strong>da</strong>brkoleba aris mravali<br />

moqalaqis mzardi siRaribe <strong>da</strong> kerZod, maTi dekomodifikacia, maT<br />

uunarobasTan erTad (gayidon sakuTari Sroma formalur bazrebze) –<br />

aqe<strong>da</strong>n, araformaluri Sromis bazrebis mniSvnelobis zr<strong>da</strong> saarsebo<br />

saSualebisaTvis. winamdebare Tavis komentari, romelic eyrdoba siRaribisa<br />

<strong>da</strong> moqalaqeobis gamocdilebas laTinur amerikaSi (rac araviTar<br />

SemTxvevaSi ar aris unikaluri globalizaciis konteqtSi) gviCvenebs<br />

moqalaqeobis miRebis problemis sirTules maSin, rodesac ZiriTadi<br />

ekonomikuri moTxovnilebebis minimumic ki ar aris <strong>da</strong>kmayofilebuli.<br />

gar<strong>da</strong> siRaribisa, arsebobs sxva seriozuli gamowvevebi moqalaqeobis<br />

cnebisaTvis, rogorc gadmocemulia liberaluri tradiciiT. yvelaze<br />

mniSvnelovania is gamowvevebi, romelic warmodgenilia feminizmis TeoriiTa<br />

<strong>da</strong> praqtikiT, postkolonializmiT, rasis kritikuli Teoriisa <strong>da</strong><br />

socialuri moZraobebiT. momdevno nawili warmoadgens am mosazrebebs,<br />

xolo bolo nawili fokusirebulia bazrebs, moqalaqeobasa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s<br />

Soris interaqciebze.<br />

155


feminizmis, postkolonializmis, rasis kritikuli Teoriisa <strong>da</strong><br />

socialuri moZraobebis gamowvevebi<br />

feminizmi<br />

zRvarze vimyofebi. aSkara gansxvavebas vxe<strong>da</strong>v marginalurobas, romelic<br />

iZulebiT Tavsmoxveulia despotur struqturebis (mbrZaneblobisa <strong>da</strong><br />

deprivaciis adgilebis) mier <strong>da</strong> marginalobas Soris, romelsac a<strong>da</strong>miani<br />

irCevs winaaRmdegobis gawevisaTvis – rogorc radikaluri gulaxdilobisa<br />

<strong>da</strong> SesaZloblobis adgils.<br />

– bel huqsi, swrafva<br />

T. h. marSalma – <strong>da</strong> masTan erTad bevrma mkvlevarma – TavisTavad<br />

cxa<strong>da</strong>d miiCnia is garemoeba, rom meTvramete saukuneSi yvela a<strong>da</strong>miani<br />

inglisSi legalurad Tavisufali iyo <strong>da</strong> amdenad, sargeblob<strong>da</strong> civiluri<br />

moqalaqeobiT. Tumca, am varaudis mimarT yvelaze seriozuli gamowvevaa is<br />

azri, rom zr<strong>da</strong>sruli ingliseli mamakaci sargeblob<strong>da</strong> iuridiuli<br />

TavisuflebiT <strong>da</strong> moqalaqeobiT, qalTa Sromis komodifikaciisa <strong>da</strong> ojaxSi<br />

qalTa iuridiuli Zalauflebis naklebobis gamo, rac kontroldebo<strong>da</strong><br />

patriarqaluri <strong>da</strong>mkvidrebuli qcevebis meSveobiT. rogorc peitmani (1996)<br />

wers:<br />

miuxe<strong>da</strong>vad kritikis mzardi simZlavrisa <strong>da</strong> diapazonisa, misi komentatorebi<br />

tipiurad ver afaseben moqalaqeobis mimarT marSalis interesis Tavisebur<br />

siviwroves, rac mxolod erTi mimarTulebiT miedineba... igi ar kiTxulobs,<br />

aqvs Tu ara uflebebs Tanabari mniSvneloba yvela moqalaqisaTvis, an<br />

sxvagvarad rom CamovayaliboT azri, yvela individisaTvis erTsa <strong>da</strong> imaves<br />

niSnavs Tu ara moqalaqeoba. igi arkvevs socialur integracias <strong>da</strong> –<br />

mamrobiTi – muSa klasis materialur <strong>da</strong> kulturul pirobebs. man ar<br />

gaiTvaliswina, iyvnen Tu ara sxva moqalaqeebi, romlebic SeiZlebo<strong>da</strong> meore<br />

klasisTvis miekuTvnebinaT. (7-8).<br />

peitmanis es komentari miuTiTebs T. h. marSalis sam yvelaze<br />

saintereso kritikaze: (a) rom misi analizi, Zlieri aqcentiT (mamrobiTi)<br />

muSa klasis ideologiaze, metad veRar ganmartavs cvlilebebs<br />

moqalaqeobaSi restruqturirebuli globalizebuli kapitalizmis gamo; (b)<br />

rom man ver SeZlo gaeTvaliswinebina eTnikurobis sakiTxi (rac ganmartavs<br />

sakmaod did wils imisa, rasac peitmani uwodebs `meore klasis<br />

moqalaqeebs”); <strong>da</strong> (g) rom man aSkarad ver SeZlo moqalaqeobis sakuTar<br />

analizSi ganemarta qalebis subordinacia. maSasa<strong>da</strong>me, moqalaqeobis<br />

feministuri gamowvevis mniSvneloba, romlis ganxilvasac axla<br />

mivubrundebi.<br />

156


feminizmi, msgavsad nebismieri Tanamedrove socialuri Teoriisa,<br />

warmoadgens dinebaTa nazavs monawileTa raodenobiT, romlebic asruleben<br />

sxva<strong>da</strong>sxva rolebs sxva<strong>da</strong>sxva principebis mixedviT <strong>da</strong> romlebsac,<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom urTierT<strong>da</strong>kavSirebulia, mainc<strong>da</strong>mainc erTsa <strong>da</strong> imave<br />

Teoriuli <strong>da</strong>skvnebisa, Tu politikuri orientaciebisaken ar mivyavarT.<br />

Tumca, klasikuri feministuri teqtebis nebismieri kritikuli wakiTxva<br />

gvaCvenebs, Tu ramdenad mniSvnelovani iyo feminizmi moqalaqeobis<br />

tradiciuli koncefciebis gabatonebuli ganuyofeli `mamrobiTobis”<br />

dekonstruqciaSi <strong>da</strong> amdenad, rogor SeuZlia feminizms, SemogvTavazos<br />

ukiduresad gamWriaxi ideebi imis Taobaze, Tu rogor SevqmnaT<br />

radikalurad demokratiuli proeqti, romelic <strong>da</strong>efuZneba WeSmarit<br />

Tanasworobas <strong>da</strong> Tavisuflebas. 5<br />

identobis sakiTxi centraluria tradiciuli liberaluri<br />

moqalaqeobis gamowvevebis diskusiisaTvis. Santal mufma (1993), romelic<br />

uars acxadeb<strong>da</strong> esencialisturi poziciis <strong>da</strong>kavebaze, magram romelic aseve<br />

iyeneb<strong>da</strong> poststruqturalistur wvlils, epistemologiurad gadmogvca, Tu<br />

ra dgas riskis qveS, roca ganvixilavT moqalaqeobas feministuri<br />

perspeqtivi<strong>da</strong>n: `mxolod maSin, rodesac uarvyofT subieqtze Sexedulebas<br />

rogorc agentze, romelic aris rogorc racionaluri, ise transparentuli<br />

sakuTari Tavis mimarT, <strong>da</strong> uarvyofT aseve misi poziciebis ansamblis<br />

savaraudo erTianobas <strong>da</strong> erTgvarovnebas, viqnebiT im poziciaSi, rom<br />

Teoriulad vimsjeloT subordinaciis urTierTobaTa simravleze”.<br />

mufi amtkicebs, rom subordinaciis urTierTobebi mravalSriania <strong>da</strong><br />

rom a<strong>da</strong>miani SeiZleba dominantur rols asrulebdes erT urTierTobaSi,<br />

xolo <strong>da</strong>qvemdebarebul rols – sxva urTierTobaSi. aRniSnuli, nawilobriv,<br />

ukavSirdeba subieqtTa materialur <strong>da</strong> simbolur poziciurobas <strong>da</strong> im<br />

mosazrebas, rom identoba aris ara ucvleli arsi, aramed poziciaTa (anu<br />

statusebis/rolebis), narativebisa <strong>da</strong> diskursebis ansambli, rac Seqmnilia<br />

subieqtis mier misi urTierTobebisgan (<strong>da</strong>, amdenad, gamocdilebebisgan) <strong>da</strong><br />

misi sakuTari poziciurobisgan.<br />

es aris mizanscena, romelic <strong>da</strong>zianebulia socialur agentTa<br />

cxovrebaSi SeusabamobebiTa <strong>da</strong> gaurkvevlobebiT. ra Tqma un<strong>da</strong>, mufis (1993)<br />

Sexeduleba eWvqveS ayenebs identobis imave cnebas, rogoric aris arsi,<br />

romelic reagirebas axdens garkveul kodebze, wesebsa Tu bunebaze: `aseTi<br />

mravalgvari <strong>da</strong> winaaRmdegobrivi subieqtis `identoba~ yovelTvis<br />

pirobiTia <strong>da</strong> SemTxveviTi, droebiTad <strong>da</strong>magrebulia subieqtis am poziciaTa<br />

ga<strong>da</strong>kveTaze <strong>da</strong> <strong>da</strong>mokidebulia identifikaciis specifiur formebze. amitom<br />

SeuZlebelia visaubroT socialur agentze ise, TiTqos vexebodeT erTian<br />

erTgvarovan arss” (77). mufis analizis ZiriTadi arsi imaSi mdgomareobs,<br />

157


om subieqtis identobis cnebas ar un<strong>da</strong> mivudgeT martivad, rogorc<br />

ubralod poziciaTa simravlis Tanaarsebobas.<br />

mufis mtkiceba aris yvelaze mniSvnelovani gamowveva moqalaqeobis<br />

cnebisaTvis. vinai<strong>da</strong>n socialuri agenti ar SeiZleba gamoiyos, rogorc<br />

calkeuli identobisgan Sedgenili, <strong>da</strong> vinai<strong>da</strong>n simravlis cneba<br />

SeuZlebels xdis imis advil definicias, rac aris moqalaqe, es analizi<br />

seriozulad sa<strong>da</strong>vod xdis moqalaqeobis nebismier gamartivebul<br />

definicias, romelic efuZneba legalur, an teritoriul cnebebs.<br />

ufro metic, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom arsebobs identobebis simravle, is<br />

ar SeiZleba martivad gavigoT, rogorc faqtorebis erToblioba, an<br />

rogorc TvisebaTa naerTi. mufisaTvis (1993), identoba un<strong>da</strong> aRviqvaT,<br />

rogorc interaqciis produqti sxva<strong>da</strong>sxva diskursebs Soris, romelic qmnis<br />

subieqtis gamocdilebas <strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva poziciebs, rac gansazRvravs am<br />

gamocdilebas. gar<strong>da</strong> amisa, vinai<strong>da</strong>n es poziciebi warmoadgens `sxvebis mier<br />

erTis mudmivi <strong>da</strong>Slis (<strong>da</strong>mxobis) <strong>da</strong> zedeterminaciis” produqts (77),<br />

identobaTa politizireba viTardeba brZolis axal formebSi, rac<br />

centraluria laklosa <strong>da</strong> mufis (1985) TvalsazrisiT, radikaluri <strong>da</strong><br />

pluraluri demokratiis proeqtisaTvis.<br />

radikaluri <strong>da</strong> pluraluri demokratiis perspeqtivi<strong>da</strong>n, laklo <strong>da</strong><br />

mufi ayeneben demokratiul ekvivalenturobaTa cnebas. amis azri<br />

mdgomareobs imaSi, rom radikaluri demokratiuli politikis SeqmnisaTvis<br />

saWiroa mravalferovani demokratiuli brZolebisa <strong>da</strong> identobebis<br />

<strong>da</strong>kavSireba <strong>da</strong> demokratiul ekvivalenturobaTa <strong>da</strong>fuZneba:<br />

radikaluri demokratiis amocana aris, ra Tqma un<strong>da</strong>, demokratiuli<br />

revoluciis gaRrmaveba <strong>da</strong> mravalferovani demokratiuli brZolebis<br />

<strong>da</strong>kavSireba... magaliTad, antirasizmis, antiseqsizmisa <strong>da</strong> antikapitalizmis.<br />

es brZolebi spontanurad ar emTxveva <strong>da</strong> imisaTvis, rom Camoyalibdes<br />

demokratiuli ekvivalenturobebi, saWiroa axali `saRi azri”, romelic ise<br />

moaxden<strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva jgufebis identobis transformirebas, rom<br />

SesaZlebeli iqnebo<strong>da</strong> TiToeuli jgufis moTxovnebis Camoyalibeba sxvebis<br />

moTxovnebTan erTad demokratiuli ekvivalenturobis principebis mixedviT...<br />

imisaTvis, rom muSaTa interesebis <strong>da</strong>cva ar moxdes qalebis, emigrantebisa<br />

Tu momxmareblebis uflebebis xarjze, aucilebelia <strong>da</strong>dgindes<br />

ekvivalentoba am sxva<strong>da</strong>sxva brZolebs Soris. mxolod am garemoebebSi xdeba<br />

Zalauflebis winaaRmdeg brZola WeSmaritad demokratiuli. (19)<br />

mufi (1993) aRiarebs radikalur antiesencializms. miuxe<strong>da</strong>vad imisa,<br />

rom igi iRebs ZiriTadi aRmniSvnelebis arsebobas koleqtiur subieqtTa<br />

aRsaniSnad, `qalis” cnebas ar eqneba erTiani arsi, <strong>da</strong> amdenad: `Cven aRar<br />

158


gvaqvs erTgvarovani erTeuli `qali”, romelic dgas sxva erTgvarovani<br />

erTeulis `kacis” winaSe, aramed gvaqvs socialur urTierTobaTa simravle,<br />

romelSic sqesobrivi gansxvavebebi yovelTvis igeba Zalian mravalferovani<br />

saSualebebiT <strong>da</strong> sa<strong>da</strong>c subordinaciis winaaRmdeg brZola un<strong>da</strong> iyos<br />

vizualizebuli specifiuri <strong>da</strong> diferencialuri formebiT” (78). vinai<strong>da</strong>n<br />

ZiriTadi identobebis cneba eWvqveS dgeba imiT, rasac frazeri (1997)<br />

uwodebs dekonstruqciul esencializms, Tanasworobis gansxvavebasTan<br />

Sepirispirebis dilema mufisaTvis xdeba uazro, an frazerisaTvis –<br />

ubralod mc<strong>da</strong>ri antiTeza (1997:3).<br />

rogor SeiZleba, rom am antiesencialisturma, an dekonstruirebulma<br />

esencializmis poziciam gamoiyenos feminizmis mier Setanili wvlili<br />

moqalaqeobis TeoriaSi? mufi (1993) akritikebs radikalur feminizms, rac<br />

warmodgenilia qerol peitmanis (1986a, 1986b, 1988, 1992, 1995, 1996) kacis/qalis<br />

antagonizmis analiziT. mufi amtkicebs, rom feminizmis centraluri mizania<br />

is specifiuri moTxovnebi, ramac SeiZleba asaxos qalis interesi<br />

demokratiuli politikis sityvebiT gadmocemisas. 6 peitmanis (1992)<br />

pozicias, rogorc esencialistur pozicias akritikebs mufi. gar<strong>da</strong> amisa,<br />

peitmanis gakritikebamde mufi akritikebs maternalur feminizms misi<br />

uunarobisaTvis – xeli Seuwyos moqalaqeobis adekvatur models. mufi<br />

amtkicebs, rom radgan dedisa <strong>da</strong> Svilis urTierToba araTanaswori,<br />

intimuri, eqskluziuri <strong>da</strong> konkretuli aqtivobaa, igi Zlier gansxvavdeba<br />

demokratiuli moqalaqeobisagan, romelic moiTxovs koleqtiur, inkluziur<br />

<strong>da</strong> ganzogadebul aqtivobebs.<br />

mufis mixedviT, peitmanis analizi gansazRvravs moqalaqeobas,<br />

rogorc patriarqalur kategorias, romelic konstruirebulia maskulinur<br />

saxeSi, xolo alternativa aris is, rom Seiqmnas moqalaqeobis seqsualurad<br />

diferencirebuli koncefcia, aRiarebs unars, romelic aqvT qalebs <strong>da</strong><br />

aklia kacebs: dedobas. magaliTad, domestikuri feminizmis kritikisas,<br />

peitmani (1986a, citirebulia mufis mier, 1993:80) amtkicebs, rom es<br />

Sexeduleba `saTanado wonas aniWebs sqesobriv gansxvavebas sazogadoebrivi<br />

Tanasworobis konteqstSi, moiTxovs individis unitaruli (anu,<br />

maskulinuri) koncefciis uaryofas, rac abstrahirebulia Cveni<br />

realizebuli arsebobi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> piradsa <strong>da</strong> sazogadoebrivs Soris<br />

patriarqaluri <strong>da</strong>yofi<strong>da</strong>n” (24).<br />

es <strong>da</strong>sabuTeba, romelic Camoayaliba mufma 1986 wels peitmanis<br />

gamouqveynebuli statii<strong>da</strong>n, aseve warmodgenilia peitmanis re<strong>da</strong>qtorobiT<br />

gamocemul feministur politikur mecnierebaTa naSromebis ZiriTad<br />

krebulSi (1986b), romelic gamovi<strong>da</strong> imave wels. pirveli, aq aris<br />

piradis/sazogadoebrivis gansxvavebis kritika: `feminizmisaTvis warsulis<br />

159


erT-erTi yvelaze mniSvnelovani <strong>da</strong> rTuli memkvidreobaa TiTqos<strong>da</strong><br />

universaluri `individis” Seqmna piradsa <strong>da</strong> sazogadoebrivs Soris<br />

<strong>da</strong>yofisas”. individis sqesobrivad konkretuli xasiaTi Tanasworobisa <strong>da</strong><br />

sqesobrivi gansxvavebis problemis centrSi dgas” (7). meore aris imis<br />

kritika, liberaluri sociologiis perspeqtivisaTvis, rac feminizmma un<strong>da</strong><br />

gaakeTos socialur <strong>da</strong> politikur TeoriaSi Teoriuli xarvezebis,<br />

gamotovebebisa <strong>da</strong> araswori warmodgenebis Sesacvlelad:<br />

sirTule ... is aris, rom feminizmi aRiqmeba, rogorc qalebis unitarul,<br />

aradiferencirebul sistemaze morgebis sakiTxi, rac varaudobs, rom<br />

arsebobs mxolod erTi – universaluri – sqesi. an, sxvagvarad rom vTqvaT,<br />

advilia vivaraudoT, rom imis mtkicebis xangrZlivi istoriis miuxe<strong>da</strong>vad,<br />

rom qalebis SesaZleblobebi moiTxovs sazogadoebrivi cxovrebi<strong>da</strong>n Cvens<br />

gamoricxvas, erTaderTi Sesabamisi pasuxia is, rom vamtkicoT, rom<br />

sqesobrivi gansxvaveba ararelevanturia. Tumca, msjelobis es xazi<br />

xeluxleblad tovebs sazogadoebrivi samyaros, individisa <strong>da</strong> misi unarebis<br />

sqesobrivad konkretul <strong>da</strong>xasiaTebas. (7)<br />

mesame, peitmani Semdeg gviCvenebs liberaluri argumentis nakls, rom<br />

radgan qalebs igive unarebi aqvT, rac kacebs, Sesabamisi ganaTlebis<br />

SemTxvevaSi, isini srulad un<strong>da</strong> iyvnen integrirebulni samoqalaqo<br />

cxovrebaSi <strong>da</strong> sazogadoebriv sferoSi. igi amtkicebs, rom argumenti,<br />

garkveulwilad, Cinebulia. rasac igi faravs is aris, rom arsebobs qalis<br />

unari, romelsac ar floben mamakacebi <strong>da</strong>, amgvarad, es srulad uaryofs,<br />

rom <strong>da</strong>badebas, qalebis sxeulebs <strong>da</strong> qalur vnebebs, ganuyoflad maTi<br />

sxeulebisgan <strong>da</strong> sxeulebrivi procesebisgan, raime politikuri<br />

relevanturoba hqondes” (7).<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, dedobis politikis Sesaxeb ufro garkveulad<br />

msjelobisas, peitmani (1992) ambobs, rom: `is faqti, rom mxolod qalebs<br />

aqvT unari, <strong>da</strong>fexmZimdnen, gaaCinon bavSvi <strong>da</strong> ZuZu awovon TavianT Cvilebs,<br />

upiratesad warmoadgens `gansxvavebis” niSans. bavSvis gaCenam <strong>da</strong> dedobam<br />

moaxdines bunebrivi unaris sinTezireba, ramac qalebi ganacalkeva<br />

politikisa <strong>da</strong> moqalaqeobisgan; dedoba <strong>da</strong> moqalaqeoba, am perspeqtivaSi,<br />

msgavsad gansxvavebisa <strong>da</strong> Tanasworobisa, urTierTgamomricxavia” (18).<br />

<strong>da</strong>bolos, peitmani (1986b) gvTavazobs sinoptikur <strong>da</strong>sabuTebas imisa,<br />

Tu ra SeiZleba iyos feminizmis wvlili politikur TeoriaSi: `Tumca<br />

cxadia, rom feministuri Teoria TvalnaTliv iwyeba imis aRiarebiT, rom<br />

individebi arian mdedrobiTi <strong>da</strong> mamrobiTi, rom individualoba ar<br />

warmoadgens unitarul abstraqcias, aramed aris kacobriobis erTianobis<br />

gansaxierebuli <strong>da</strong> sqesobrovad diferencirebuli gamoxatuleba. Teoriis<br />

Seqmna, romelSic qalebs <strong>da</strong> qalurobas aqvs avtonomiuri adgili, niSnavs,<br />

160


om piradisa <strong>da</strong> sazogadoebrivis, socialurisa <strong>da</strong> politikuris xelaxali<br />

konceptualizacia aseve srulad un<strong>da</strong> moxdes; mokled, es niSnavs im<br />

sqesobrivad kerZo Teoriis didi xnis istoriis <strong>da</strong>sasruls, romelic<br />

axdens univesalizmis imitacias” (10).<br />

mufi (1993) gvTavazobs yvelaze saintereso kontrarguments peitmanis<br />

analizTan mimarTebaSi. igi eTanxmeba peitmans, rom `individis” liberaluri<br />

kategoria agebulia rogorc universaluri, erTgvarovnad sazogado, <strong>da</strong><br />

amdenad individualurobisa <strong>da</strong> gansxvavebis cnebebi <strong>da</strong>hyavs kerZo sferomde.<br />

ufro metic, mufi aseve eTanxmeba peitmans, rom es politikur-filosofiuri<br />

konceptualizacia saziano iyo qalebisaTvis. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, mufi (1993)<br />

acxadebs: `ar mjera, rom amis gamosworebis saSualebaa misi Secvla<br />

individis sqesobrivad diferencirebuli, `orsqesobrivi” koncefciiT<br />

(cnebiT) <strong>da</strong> qalebis egreT wodebuli specifiuri <strong>da</strong>tvirTvis SemotaniT<br />

moqalaqeobis imave gansazRvrebaSi” (81).<br />

mufi askvnis, rom peitmanis instinqtebi sworia dedobis politikuri<br />

Rirebulebis gamoyenebis mcdelobisas moqalaqeobis patriarqaluri<br />

safuZvlebis <strong>da</strong>saSlelad. analogiurad, qeTrin makkinoni <strong>da</strong> sxv. amtkicebs,<br />

rom `imisaTvis, rom genderis sakiTxebma gamoiwvios egreT wodebuli<br />

gansxvaveba, saboloo jamSi, un<strong>da</strong> miviRoT mamrobiTi perspeqtiva” (1985:21-22).<br />

magram mufi amtkicebs, rom peitmani Tavis sakuTar dilemaSi gamomwyvdeuli<br />

rCeba <strong>da</strong> Sedegad, ar SeuZlia <strong>da</strong>Salos kacebis/qalebis opozicia. amis<br />

nacvlad, mas surs `<strong>da</strong>amtkicos, rom moqalaqeobis Tanamedrove koncefciis<br />

nakli gamosworebul un<strong>da</strong> iqnes ara imiT, rom sqesobrivi gansxvaveba<br />

politikurad relevanturi gavxadoT mis definiciasTan mimarTebaSi, aramed<br />

moqalaqeobis axali koncefciis SeqmniT, sa<strong>da</strong>c sqesobrivi gansxvaveba xdeba<br />

efeqtianad ararelevanturi” (82).<br />

mufi droulad aRniSnavs, rom misi argumentireba sqesobrivi<br />

gansxvavebis, rogorc validuri gansxvavebis cnebis gaqrobis sasargeblod<br />

aris mimarTuli, igi arc socialuri urTierTobebis sqesis gaTvaliswinebis<br />

gareSe aRqmis postulirebas axdens. amis nacvlad, misi mosazrebiT,<br />

`radikaluri <strong>da</strong> pluraluri demokratiis proeqts sWirdeba moqalaqeobis<br />

ara sqesobrivad diferencirebuli modeli, romelSic rogorc kacebis, ise<br />

qalebis specifiuri amocanebi Tanabrad iqneba Sefasebuli, aramed marTlac<br />

gansxvavebuli gageba imisa, Tu ras niSnavs iyo moqalaqe <strong>da</strong> imoqmedo,<br />

rogorc demokratiuli politikuri sazogadoebis wevrma” (82).<br />

peitmani, Tavis sqesobriv kontraqtSi (1988) akritikebs qalebis<br />

gavlenas <strong>da</strong> <strong>da</strong>qvemdebarebas rogorc sruli moqalaqeobis naklebobis<br />

ganmsazRvrels sakontraqto sazogadoebebSi, <strong>da</strong> igi orive process<br />

ukavSirebs mepatrone/subieqtis models. frazeri (1997) amtkicebs, rom<br />

161


`peitmanis SexedulebiT, orelementiani mepatrone/subieqtis modeli qmnis<br />

mamakacurobis, qalurobis, seqsualurobis <strong>da</strong> sqesobrivi gansxvavebis<br />

Cveneul gagebas” (226). miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom igi afasebs peitmanis<br />

gambe<strong>da</strong>obas sqesobriv kontraqtSi, frazeri mas sxva<strong>da</strong>sxva mizeziT<br />

akritikebs. pirveli, frazeri amtkicebs, rom moralisa <strong>da</strong> qalurobis arss<br />

`garkveuli asociacia akavSirebs batonobasa <strong>da</strong> <strong>da</strong>morCilebasTan, magram es<br />

asociaciebi arc erTaderTia <strong>da</strong> arc srulad avtoritetuli” (233). meore,<br />

frazeri amtkicebs, rom peitmanis modeli ver iTvaliswinebs farTo<br />

struqturul <strong>da</strong> politikur-ekonomikur faqtorebs, <strong>da</strong>morCilebisa <strong>da</strong><br />

mbrZaneblobis gar<strong>da</strong>, rac iTvaliswinebs eqspluatacias kapitalistur<br />

sazogadoebebSi. mesame, igi amtkicebs, rom <strong>da</strong>morCilebisa <strong>da</strong> mbrZaneblobis<br />

is orelementiani formebi transformirdeba mniSvnelovani struqturuli<br />

meqanizmebiT, romelic gamoivlian aramdgrad kulturul formebs.<br />

<strong>da</strong>bolos, frazeri amtkicebs, rom mepatrone/subieqtis modeli uaRresad<br />

sa<strong>da</strong>voa <strong>da</strong> ar iZleva models mTeli rigi gamocdilebebisaTvis, arc<br />

eqspluataciisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>morCilebis <strong>da</strong> arc politikuri rezistentulobisa <strong>da</strong><br />

kulturuli konfrontaciis TvalsazrisiT.<br />

Tumca, peitmani (1992) pasuxobs, rom misi mizania gascdes<br />

Tanasworobas <strong>da</strong> gansxvavebas <strong>da</strong> rom sakiTxis arsi aris ara sqesobrivi<br />

gansxvaveba, aramed qalTa <strong>da</strong>morCileba: `sasicocxlo sakiTxia gamorCenili,<br />

Tu rogor <strong>da</strong>iSalos <strong>da</strong> Seicvalos is moqmedebis wesi, romelSic qalebi<br />

ukve CarTulni arian <strong>da</strong> amgvarad, Tanasworobasa <strong>da</strong> gansxvavebas Soris<br />

urTierTobebma transformacia ganicados” (27).<br />

es diskusia xazs usvams sam rTulad mogvarebad Temas moqalaqeobis<br />

tradiciuli liberaluri gagebisaTvis. pirveli, es aris identobis cneba,<br />

rogorc narativTa <strong>da</strong> poziciaTa Znelad gasagebi, sa<strong>da</strong>vo, mu<strong>da</strong>m cvalebadi<br />

nakrebi, romelic Zalian arTulebs saubars moqalaqeobaze, rogorc calke<br />

aRebul identobaze <strong>da</strong> romelic TanafardobaSia teritoriasTan,<br />

kulturasTan an gamocdilebasTan. masaSa<strong>da</strong>me, mufis kritika<br />

esencializirebul poziciebis Sesaxeb efuZneba winapirobebs?<br />

`konceptualizirebadi identobebisa <strong>da</strong> gansxvavebebisa, rogorc<br />

diskursiulad agebulis, obieqturad mocemulis nacvlad” (frazeri,<br />

1997:183). meore aris liberaluri demokratiebis patriarqaluri safuZvlebis<br />

cneba <strong>da</strong> aucilebeli kritika <strong>da</strong> cvlilebebi im safuZvlebSi, romelic<br />

saWiroa imisaTvis, Tu yvela mamakaci <strong>da</strong> qali miCneul un<strong>da</strong> iqnes srul<br />

moqalaqeebad. rogorc peitmani migviTiTebs, `WeSmaritad demokratiul<br />

moqalaqeSi, me vgulisxmob, rom orive sqesi aris sruli moqalaqe” (28). es,<br />

Tavis mxriv iwvevs sajarosa <strong>da</strong> kerZos cnebebis politikuri gamoyenebis<br />

kritikas. `sazogadoebrivis” rogorc mamrobiTi, patriaqaluri cnebis<br />

feministuri kritika <strong>da</strong> demokratiis, rogorc meTodis <strong>da</strong> aseve arsis<br />

162


gagebis moTxovnileba, romelic moicavs rogorc kerZo, ise sazogadoebriv<br />

sferos – gansxvaveba, romelic un<strong>da</strong> moicavdes zrunvis Rirebulebas, rac<br />

Seexeba (Tumca, mainc<strong>da</strong>mainc gansakuTrebulad ar ukavSirdeba) dedobas –<br />

warmoadgens mniSvnelovan gamowvevas moqalaqeobis tradiciuli<br />

cnebisaTvis, rac izomeba saarCevno struqturebiTa <strong>da</strong> ekonomikurad<br />

aqtiuri mosaxleobis wiliT. <strong>da</strong>bolos, mufi miiCnevs, rom mravalferovani<br />

brZolebis gaerTianebaSi demokratiuli ekvivalentobis monaxvis saWiroeba<br />

ganuyofelia demokratiuli moqalaqeobisa <strong>da</strong> sazogadoebis SeqmnaSi Tavad<br />

alternatiuli identobebis postulirebis cnebisagan. mufis (1993) pozicia<br />

saWiroebs moqalaqeobis ganxilvas, ara rogorc erTi calke aRebuli<br />

identobisa, romelic sxvebTan erTad Tavgzaabneulia, an rogorc<br />

identobebis jamisa, aramed rogorc mkafiod formulirebuli principis,<br />

`romelic gavlenas axdens socialuri agentis sxva<strong>da</strong>sxva subieqtur<br />

poziciebze, <strong>da</strong> amave dros specifiuri loialurobis simravlisa <strong>da</strong> iZleva<br />

individualuri Tavisuflebis pativiscemis saSualebas” (84).<br />

mufis mTliani midgoma Tavi<strong>da</strong>n icilebs specifiuri <strong>da</strong> mkacrad<br />

feministuri politikuri proeqtis Seqmnas moqalaqeobis tradiciuli<br />

cnebebis dekonstruqciaSi feminizmis wvlilis <strong>da</strong>kargvis gareSe. meore<br />

mxriv, peitmani cdilobs gaakritikos is, rasac igi aRiqvams, rogorc<br />

mamakacTa uflebebze <strong>da</strong>myarebul sazogadoebriv mowyobas. <strong>da</strong> mainc,Mmufis<br />

TvalsazrisiT, subieqtis Sedgenis wvdoma (rogorc is Sedgenilia<br />

sxva<strong>da</strong>sxva diskursebiTa <strong>da</strong> poziciebiT) ufro Sesabamisia, vidre identobis<br />

<strong>da</strong>yvana erT atributze, rogoricaa klasi, rasa, an sqesi an erTi modeli,<br />

rogoricaa mepatrone/subieqtis konstruqti, <strong>da</strong> aris winapiroba imis<br />

gasagebad, Tu rogor aris agebuli urTierTobebi <strong>da</strong> gamoricxvis romeli<br />

formebi Warbobs, miuxe<strong>da</strong>vad liberaluri moqalaqeobis mtkicebisa.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, mufsa <strong>da</strong> feiTmans, or gamoCenil feminist<br />

mkvlevars, rogorc Cans, gamorCaT feministuri Teoriis erT-erTi ZiriTadi<br />

problema, romelic aris kavSirebis ganxilva rasas <strong>da</strong> sqess Soris ise, rom<br />

Tavi<strong>da</strong>n iqnes acilebuli sqesis privilegireba rasasTan Se<strong>da</strong>rebiT.<br />

Savkaniani feministi mkvlevari akritikebs TeTrkaniani feministebis<br />

naSromebs Semdegnairad: `sityva `Savi~ qalebTan mimarTebaSi warmoadgens<br />

intensifikators: Tu problemebi yvelasaTvis (igulisxmeba TeTrkaniani<br />

qalebi) rTulia, isini kidev ufro rTulia Savkaniani qalebisaTvis. usityvo<br />

<strong>da</strong> tanjulni, moyvanili varT gverdebze (umetesad sqolioebSi) rogorc<br />

imis ukiduresi magaliTi, Tu ramdenad cudi mdgomareoba SeiZleba iyos”<br />

(harisi, 1997:260). rgorc cnobili Cikana mwerali ambobs, rodesac<br />

ganvixilavT sqesis, klasis, kulturisa <strong>da</strong> eTnikurobis ga<strong>da</strong>kveTas, sakuTar<br />

Tavs aRmovaCenT `aracivilizebul zonaSi”, `radgan Cikanoebi <strong>da</strong> sxva<br />

feradkaniani mamakacebi Tava<strong>da</strong>c warmoadgenen politikurad <strong>da</strong><br />

163


ekonomikurad <strong>da</strong>qvemdebarebul klasebs. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, rTuli Cagvris<br />

aRiareba ... moiTxovs qalebisaTvis sqesis im <strong>da</strong>matebiTi tvirTis aRiarebas,<br />

rogorc es interpretirebulia yvela politikuri ierarqiis SigniT yvela<br />

patriarqalur sazogadoebaSi”. (Cavez kandelaria, 1997:248).<br />

multikulturuli `aracivilizebuli zonis” idea, rogorc Cavez<br />

kandelariam (1997) SemoiRo, warmoadgens saintereso socialur konstruqts,<br />

radgan igi saubrobs mravalricxovan kulturul gamocdilebebze, magram<br />

xels uwyobs genderis, rogorc diskretuli atributis kvlevas. ra Tqma<br />

un<strong>da</strong>, multikulturuli `aracivilizebuli zonis” cneba efuZneba imis<br />

aRiarebas, rom gamocdileba viTardeba diferencirebulad `iseTi<br />

fun<strong>da</strong>menturi kategoriebis mixedviT, rogoricaa sqesi, rasa <strong>da</strong> eTnikuroba,<br />

<strong>da</strong> agreTve klasis politikur-ekonomikuri kategoriebis <strong>da</strong> simdidris<br />

ganawilebis mixedviT” (250). frazeri (1997:179), rogorc Cans, eTanxmeba amas.<br />

es aris ZiriTadi wvdoma, gansakuTrebiT radikaluri demokratiis<br />

cnebebisaTvis <strong>da</strong> demokratiuli interaqciebisaTvis saxlisa <strong>da</strong> ojaxis<br />

doneze, iseve rogorc sazogadoebis doneze. rasa, klasi <strong>da</strong> sqesi<br />

urTierTqmedeben sakmaod gabedulad mamrobiTi gavlenis erT-erT yvelaze<br />

patriarqalur formaSi, `maCizmSi” (machismo), romelic didi xnis manZilze<br />

miiCneo<strong>da</strong> <strong>da</strong>brkolebad radikalur demokratiuli <strong>da</strong> socialisturi qcevis<br />

SeqmnaSi. es cneba, romelic Cveulebriv miewerebo<strong>da</strong> laTino <strong>da</strong> Cikano<br />

mamakacebis qcevasa <strong>da</strong> <strong>da</strong>mokidebulebas zoga<strong>da</strong>d qalebis mimarT, sakmaod<br />

popularizebuli iyo masmediaSi <strong>da</strong> presaSi, rogorc TiTqmis<br />

gansakuTrebuli kulturuli maxasiaTebeli, <strong>da</strong> maSasa<strong>da</strong>me, dResdReobiT igi<br />

adgens zoga<strong>da</strong>d laTino amerikelebis folkloruli mikerZoebuli<br />

Sexedulebebis nawils, im nagulisxmebi varaudis gaTvaliswinebiT, rom<br />

laTinoamerikeli <strong>da</strong> Cikana qalebi, nebayoflobiT Tu iZulebiT, xdebian<br />

mamakacebis seqsisturi qcevis Tanamonawileebi.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, kapitalizmSi arsebobs azris sakmarisi <strong>da</strong>maxinjeba<br />

<strong>da</strong> komodifikacia, rom <strong>da</strong>gvaviwyos espanuri terminis, `maCizmis”<br />

warmomavloba <strong>da</strong> mniSvneloba <strong>da</strong> is, Tu rogor SeiZleba igi Teoriulad<br />

iyos formulirebuli amerikis SeerTebul StatebSi feradkaniani<br />

mamakacebisa <strong>da</strong> qalebis gamocdilebebis gaTvaliswinebiT. feministi Cikana<br />

mwerali Gloria anzaldua (1997) Segvaxsenebs am terminis warmomavlobas <strong>da</strong><br />

resignifikaciis Sedegebs, rasac adgili hqon<strong>da</strong> kapitalistur,<br />

patriarqalur sazogadoebebSi. misi analizi namdvilad imsaxurebs<br />

citirebas:<br />

sityva “machismo”-s Tanamedrove mniSvneloba, <strong>da</strong> aseve misi arsi,<br />

sinamdvileSi angloamerikuli gamogonebaa. mamaCemis msgavsi kacebisaTvis<br />

164


`maCooba” niSnav<strong>da</strong> sakmarisi siZlieris qonas, rac saWiro iyo Cveni <strong>da</strong><br />

de<strong>da</strong>Cemis <strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong> rCenisaTvis <strong>da</strong> amave dros, siyvarulis gamoxatvis<br />

unaris qonas. dRevandel maCos awuxebs eWvebi sakuTari ojaxis gamokvebisa<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>cvis unaris Taobaze. misi “machismo” warmoadgens a<strong>da</strong>ptacias<br />

CagvrasTan, siRatakesTan <strong>da</strong> sakuTar SesaZleblobebSi nakleb<br />

Tav<strong>da</strong>jerebulobasTan. es aris ierarqiuli mamrobiTi gavlenis Sedegi.<br />

angloamerikeli, romelic araadekvaturad, <strong>da</strong>qvemdebarebulad <strong>da</strong> uZlurad<br />

grZnobs Tavs, icvlis an ga<strong>da</strong>scems am grZnobebs Cikanos, misi abuCad<br />

agdebiT. gringos samyaroSi Cikano itanjeba zomaga<strong>da</strong>suli Tavm<strong>da</strong>blobisgan,<br />

sakuTari Tavis gamo sircxvilisa <strong>da</strong> Tavis <strong>da</strong>mcirebisgan.<br />

laTinoamerikelebis gverdiT igi ganicdis enobrivi araadekvaturobis<br />

SegrZnebas <strong>da</strong> masTan <strong>da</strong>kavSirebuli diskomforts; amerikel indielTa<br />

gverdiT igi itanjeba rasobrivi amneziiT (romelic Cvens saerTo sisxlis<br />

ignorirebas axdens) <strong>da</strong> <strong>da</strong>naSaulis SegrZnebiT, radgan misma espanurma<br />

nawilma <strong>da</strong>ipyro maTi miwa <strong>da</strong> Seaviwrova isini. mas aqvs ga<strong>da</strong>Warbebuli<br />

kompensatoruli siamaye, rodesad igi imyofeba sxva mxaris meqsikelebis<br />

gverdiT. es tvirTad awveba rasobrivi bralis Rrma SegrZnebas. Rirsebis<br />

grZnobisa <strong>da</strong> pativiscemis <strong>da</strong>kargva maCoSi iwvevs yalb “machismo”-s, rasac<br />

igi mihyavs qalebis <strong>da</strong>mcirebamde <strong>da</strong> sastik mopyrobamde. mis seqsistur<br />

qcevasTan erTad arsebobs misi siyvaruli dedisadmi, rac aRemateba yvela<br />

<strong>da</strong>narCenisadmi siyvaruls. Tav<strong>da</strong>debuli vaJi, binZuri maCo. Tavisi qmedebebis,<br />

sakuTari pirovnebis bralis Camosarecxad <strong>da</strong> sastiki mxecis samarTavad igi<br />

eCveva boTls, xvrinvas, narkotiks <strong>da</strong> muSts. (769)<br />

`maCizmi” warmoadgens umecrebis produqts, SesaZloa ojaxis<br />

socializaciis Rrma fsiqologiur struqturebsac ki, magram aseve, rogorc<br />

anzaldua amtkicebs, kapitalizmis, patriarqalurobis <strong>da</strong> feradkaniani<br />

a<strong>da</strong>mianebis cxovrebaSi gringos batonobis fsiqologiur struqturebs.<br />

`maCizmi”, ra Tqma un<strong>da</strong>, aris seriozuli Semferxebeli moqalaqeobisa,<br />

rogorc samoqalaqo RirebulebebiT tkbobis <strong>da</strong> SesrulebisaTvis ara<br />

mxolod qali subieqtebisaTvis seqsistur qcevasTan mimarTebaSi, aramed<br />

Tavad sastiki maCosTvis, romlis humanurobac ziandeba sisastikis<br />

TiToeuli aqtis Semdeg <strong>da</strong> romelic, `maCizmis”, rogorc<br />

TviTidentifikaciis saSualebisaTvis mimarTviT, anadgurebs demokratiul<br />

moqalaqeobas, rogorc moqalaqeobriv Rirsebebs. cxadia, rom `maCizmis”<br />

problemis ga<strong>da</strong>wyvetebi SeuZlebelia martivad warmoiSvas fsiqologiur<br />

teqniki<strong>da</strong>n, an saganmanaTleblo praqtiki<strong>da</strong>n; isini ukavSirdeba rasis,<br />

klasisa <strong>da</strong> genderuli urTierTobebis ufro farTo, sistemur problemas<br />

mzar<strong>da</strong>d globalizebul kapitalistur sazogadoebebSi.<br />

aqe<strong>da</strong>n, feministebis axali wvlilis mniSvneloba, gansakuTrebiT Cikana<br />

feministebisa, romlebic akritikeben kulturul imperializms, rogorc<br />

TeTrkaniani evrocentruli feministebis uunarobas, warmoidginon<br />

165


feradkanian qalTa Soris myofi TavianTi kolegebis saWiroebebi, survilebi<br />

<strong>da</strong> uflebebi: `feminizmi gavlenas axdens Cikana mwerlebsa <strong>da</strong> kritikosebze,<br />

magram feminizmi, romelic praqtikulad xorcieldeba hegemonuri kulturis<br />

qalebis mier Trgunavs <strong>da</strong> eqspluatacias uwevs Cikanos rogorc<br />

umniSvnelod, ise Riad” (salvador-hali, 1994:204).<br />

rasis, genderis <strong>da</strong> klasis dinamikis sirTule, gansakuTrebiT rogorc<br />

es gamoxatulia feministebis naSromebSi, saWiroebs globalizebuli<br />

postkoloniuri sazogadoebebis cxovrebaSi adgilis miCenas. amgvarad,<br />

mniSvnelovania ganvixiloT moqalaqeobisadmi postkoloniuri analizis<br />

wvlili, gansakuTrebiT Tu gaviTvaliswinebT gloria anzalduas cnobili<br />

poemis saTaurs `sasazRvro zolSi cxovreba niSnavs Sens pirovnebas”.<br />

postkolonializmi<br />

metismetad macdunebelia, wamovegoT ankesze <strong>da</strong> vivaraudoT, rom radgan<br />

esencializmi Teoriulad dekonstruirebul iqna, amitom politikura<strong>da</strong>c<br />

iqna Senacvlebuli.<br />

– stiuart holi, `rodis iyo post-koloniuri? azrovneba zRvarze”<br />

rodesac vfiqrobT T. h. marSalis wvlilze, saWiroa gavacnobieroT,<br />

rom mas umTavresad mxedvelobaSi hyav<strong>da</strong> `mowifuli ingliseli mamakaci”.<br />

magram rogorc peitmani (1996:9) aRniSnavs, marSalma detalebSi ar asaxa<br />

`britaneli subieqtis” cneba, arc <strong>da</strong>akvir<strong>da</strong> SesaZlo Sedegebs sametapiani<br />

moqalaqeobisa, rac Seqmnili iyo inglisSi <strong>da</strong> srulad mxar<strong>da</strong>Werili<br />

gaxl<strong>da</strong>T msoflioSi britanuli imperializmis eqspansiiT. magaliTad,<br />

peitmani (1996:10-11) aRniSnavs, rom 1948 wlis aqti gamijnav<strong>da</strong> maT, vinc<br />

britaneTis moqalaqeobas iReb<strong>da</strong> <strong>da</strong>badebis an gaerTianebul samefoSi<br />

naturalizaciis wyalobiT, maTgan, vinc britaneTis moqalaqeobas iReb<strong>da</strong>,<br />

rogorc Tanamegobrobis qveynebis statusis nawils. maSasa<strong>da</strong>me,<br />

mniSvnelovania postkolonializmis, rogorc moqalaqeobis mimarT<br />

gamowvevis ganxilva.<br />

kolonializmi ukavSirdeba umetesad evropuli metropoliis<br />

sazogadoebebis imperialistur eqspansias mesame msoflios sazogadoebebze,<br />

istoriul process, romelic leninma gansazRvra rogorc imperializmi,<br />

kapitalizmis umaRlesi faza. 7 kolonializmi aseve iyo modernizaciis<br />

<strong>da</strong>Zalebis mcdeloba teritoriuli, politikuri <strong>da</strong> teqnologiuri SeWris<br />

meSveobiT, industriuli TvalsazrisiT ganviTarebuli sazogadoebebis<br />

mxri<strong>da</strong>n teqnologiurad naklebad ganviTarebul sazogadoebebze. iZulebiTi<br />

166


modernizaciis es procesi ar yofila avtoritaruli filantropiis,<br />

`tradiciuli” xalxisaTvis Tanamedroveobis motanis produqti, aramed es<br />

iyo Tavad koloniuri Zalauflebebis zogieri bundovani socialuri<br />

problemis ga<strong>da</strong>wyvetis <strong>da</strong> im qveynebis jer kidev xelSeuxebeli bunebrivi<br />

<strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianuri resursebis eqspluataciis mcdeloba, romlis kolonizaciac<br />

un<strong>da</strong> momx<strong>da</strong>riyo. 8<br />

magaliTad, `axali teritoriebis” (afrikis <strong>da</strong> aziis) eqspansiam SeZlo<br />

ga<strong>da</strong>ewyvita evropi<strong>da</strong>n mosaxleobis gamosaxlebis saWiroeba, mosaxleobis<br />

siWarbisa <strong>da</strong> evropuli krizisis gaTvaliswinebiT mecxramete saukunis<br />

bolo meoTxedi<strong>da</strong>n pirvel msoflio omamde. eqspansiam aseve ga<strong>da</strong>Wra<br />

muSaxelis siWarbis <strong>da</strong> kapitalis mogebis normis vardnis problemebi, rac<br />

moiTxov<strong>da</strong> axal bazrebs investiciebisa <strong>da</strong> nedleulisaTvis. <strong>da</strong>bolos,<br />

kolonializmi eyrdnobo<strong>da</strong> erovnul saxelmwifoTa <strong>da</strong> elitaTa<br />

geopolitikur mosazrebebs, romlebic cdilobdnen gaefarToebinaT<br />

TavianTi planetaruli swrafva, evropuli eris Seqmnis azrTa<br />

sxva<strong>da</strong>sxvaobebis (samxedro Tu diplomatiuri gziT) <strong>da</strong>regulirebis<br />

mcdelobisas.<br />

postkolonializmi (Teoriuli perspeqtiva, <strong>da</strong>kavSirebuli<br />

gaTavisuflebis moZraobebTan, romlebic ibrZo<strong>da</strong> kolonializmisa <strong>da</strong><br />

rasizmis winaaRmdeg) warmoiSva, rogorc mcdeloba, gaekritikebinaT<br />

kolonializmis racionaluri safuZvlebi <strong>da</strong> moexdinaT `gonebis”<br />

dekolonizacia, rogorc ityo<strong>da</strong> franc fanoni. postkoloniuri azrovneba<br />

maRla dgas ganmanaTleblobis mTel kritikaze <strong>da</strong> Tanamedroveobis miseul<br />

memkvidreobaze. rogorc feminizmi, postkolonializmic akritikebs<br />

arakvalificirebul azrovnebis cnebas, universalurobas, istoriis<br />

progresul ganviTarebas, erovnul suverenitets <strong>da</strong> mTlianobas<br />

TviTidentobis mqone subieqtisa, romelsac aqvs specifiuri,<br />

TviTrefleqsiuri interesebi. feminizmis msgavsad, postkoloniur diskurss<br />

mniSvnelovani gavlena hqon<strong>da</strong> kulturis kvlevaze, umciresobis<br />

reprezentaciis diskursze <strong>da</strong> humanitarul mecnierebebSi dramatul,<br />

literaturul, kinos, mxatvrul <strong>da</strong> musikalur teqstebze diskusiaTa<br />

umetesobaze (eSkrofti, grifitsi <strong>da</strong> tifini, 1995).<br />

P politologi rei roko, los anJelesSi `axali” <strong>da</strong> `Zveli”<br />

migrantebis Sesaxeb Tavis gamWriax <strong>da</strong> sazrian analizSi, iyenebs mraval<br />

ZiriTad kulturul kategorias, romelic wamoyenebuli iyo<br />

postkolonialuri analiziT – kerZod, hibridulobas, sazRvrebs, zRvrebs,<br />

`mesame sivrces” <strong>da</strong> `Sualedurs” – <strong>da</strong> moixseniebs yvela maTgans Zalian<br />

saintereso socialur konstruqtiT: `subalterni sivrceebi”.<br />

167


kritikuli modernizmis saukeTeso tradiciiT, roko (1997) los<br />

anJelesze sakuTar kvlevaSi erTmaneTs ukavSirebs postkolonializmis<br />

Teoriebs, specializaciis Teoriebs (rogoricaa Teoriebi, romelic<br />

wamoyenebulia postmodernistuli geografiebis mier) <strong>da</strong> kulturis<br />

kvlevebs. misi sawyisi pozicia is aris, rom gansxvavebis evropuli<br />

konceptualizaciis kritikam un<strong>da</strong> gaiTvaliswinos kolonizebadekolonizebis<br />

RerZi; <strong>da</strong> igi gvTavazobs adrindel koloniur subieqtebsa<br />

<strong>da</strong> adrindel koloniur metropolias Soris artikulaciis kritikas <strong>da</strong><br />

ganmeorebiT kvlevas. igi ambobs, `imis analizze koncentrirebiT, rac<br />

ganasxvavebs evropasa <strong>da</strong> aSS-s, erTi mxriv, <strong>da</strong> mesame msoflios kulturul<br />

formaciebs <strong>da</strong> konfiguraciebs, meore mxriv, postkolonialistebi axdenen<br />

gansxvavebis cnebebis problematizebas <strong>da</strong> SeimuSaveben Teoriul<br />

konstruqtebs artikulaciis pirobebis sirTulis gamosaxatavad” (4).<br />

vinai<strong>da</strong>n kultura brZolis velia, xolo postkolonializmis mTavari<br />

mizani iyo gonebis dekolonizebis saWiroebis ganxorcieleba <strong>da</strong> Cagruli<br />

xalxis interesebis wamoweva, mTavar mizans warmoadgens <strong>da</strong>savluri<br />

sistemis upiratesobis <strong>da</strong> TeTrebis Zalauflebis upiratesobis eWvqveS<br />

<strong>da</strong>yeneba imis asaxsnelad, Tu iqna formulirebuli kolonializmisadmi<br />

winaaRmdegoba, rogor Seiqmna identobebi brZolaSi <strong>da</strong> mbrZaneblobis<br />

urTierTobebi rogor qmnis radikalur kulturul diziunqciebs. rogorc<br />

roko (1997) ganmartavs: `hibriduloba, sazRvrebi, mesame sivrce <strong>da</strong> zRvrebi,<br />

yvela warmoadgens am urTierTobaTa sirTulis Teoriulad Camoyalibebis<br />

mcdelobas im terminebSi, romelic uaryofs <strong>da</strong>savleTis privilegirebas <strong>da</strong><br />

romelic mesame msoflios xalxis instituciuri lokaciis xasiaTis<br />

SemosazRvras axdens” (5).<br />

hibridis, diasporis an sazRvris cneba, rogorc Cans, yuradRebas<br />

aqcevs am mcdelobas, Seicnos mesame msoflios xalxis lokacia <strong>da</strong><br />

politikuri simboluri praqtika, rogorc globusis kulturul rukaze<br />

maTi geopolitikuri <strong>da</strong>fuZnebis TvalsazrisiT, ise metropolis koloniuri<br />

sazogadoebebis centrSi maTi fizikuri diasporuli <strong>da</strong>fuZnebis<br />

TvalsazrisiT.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom roko frTxilobs, Tavs ar mogvaxvios<br />

postkolonializmis msgavsi Teoriuli konstruqti, ramac SeiZleba ver<br />

gamoxatos amerikis SeerTebuli Statebis msgavsi rasobrivi formirebis<br />

amJamindeli politikuri situaciis sirTule, (1997) igi grZnobs, rom<br />

postkolonializms SeuZlia SemogvTavazos garkveuli Rirebuleba, rac<br />

<strong>da</strong>gvexmareba, gavigoT `kavSiri kolonizeba-dekolonizebis konteqstebsa <strong>da</strong><br />

istoriebs Soris (romelic warmoadgens am koncefciebis Sesaxeb Teoriuli<br />

msjelobis didi nawilis safuZvels), kavSirebi adre kolonizebuli<br />

168


qveynebi<strong>da</strong>n didi xnis manZilze arsebul populaciasa <strong>da</strong> yvelaze axal<br />

emigrantebs Soris, rogorc imave qveynebi<strong>da</strong>n, ise Soreuli regionebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong><br />

mniSvnelovnad gansxvavebuli kulturuli konteqstebiT” (7).<br />

subaltern sivrceebze Teoriuli msjeloba rokos saSualebas aZlevs,<br />

los anJelesSi laTinoamerikeli migrantebis miseul kvlevaSi, gaigos<br />

dinamika axali emigrantebisa <strong>da</strong> im laTinoamerikelebisa, romlebic ukve<br />

iyvnen am qalaqSi <strong>da</strong> romelTac aSS-s kulturasTan <strong>da</strong> subordinaciis<br />

sistemasTan <strong>da</strong> ZalauflebasTan kavSiris ufro didi xnis istoria hqon<strong>da</strong>T.<br />

es dinamika ganmartebul un<strong>da</strong> iqnes, ara mxolod instituciuri sivrceebisa<br />

<strong>da</strong> praqtikebis (ekonomikuri, politikuri, kulturuli) gaTvaliswinebiT,<br />

rac qmnis uflebamosilebis momcem pirobebs, aramed socialuri <strong>da</strong><br />

politikuri qmedebisaTvis SezRudvebis, pirobebis, strategiebisa <strong>da</strong><br />

arCevanis gaTvaliswinebiT.<br />

rokos (1997) mosazrebiT, “fragmentaciisa <strong>da</strong> kulturuli diziunqciis<br />

maxasiaTeblebi <strong>da</strong> subalterni sivrceebis warmoSoba (rac sa<strong>da</strong>vos xdis<br />

aSS-evrocentrul reprezentaciebs <strong>da</strong> batonobas), ra Tqma un<strong>da</strong>, gvxvdeba<br />

urbanul centrebSi, rogoricaa los anJelesi... ganxorciel<strong>da</strong> aziis,<br />

laTinuri amerikis <strong>da</strong> afrikis qveynebi<strong>da</strong>n xalxis swrafi <strong>da</strong> masiuri<br />

migraciebi evropisa <strong>da</strong> aSS-s megaqalaqebSi, maTi gavlena kulturul,<br />

ekonomikur <strong>da</strong> politikur instituciur urTierTobebze <strong>da</strong> maTi<br />

konstruireba <strong>da</strong> interpretireba, rogorc gaazrebuli safrTxisa erovnuli<br />

identobis kulturuli safuZvlis SenarCunebis mimarT, ramac gamoiwvia<br />

`gansxvavebis~ Teorizirebaze zrunva” (10).<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, am <strong>da</strong>mokidebulebebisa <strong>da</strong> cnebebis gaerTianeba<br />

moiTxovs transnacionalizaciis sxva<strong>da</strong>sxva ganzomilebebis analizs,<br />

risganac Sedgeba eri <strong>da</strong> ra rolsac asrulebs teritoriuli sivrceebi<br />

erovnuli suverenitetis cnebis formulirebaSi. es aseve gulisxmobs<br />

politikuri wreebisa <strong>da</strong> politikuri identobis erTgvarovani cnebebisadmi<br />

seriozul gamowvevas, ufro metad samuSao Zalis globalizaciis procesis<br />

konteqtSi, rogorc ganxilulia mesame TavSi. roko amtkicebs, rom swored<br />

im cvlilebis tipebze, romelic ers, identobas, Tems, teritoriasa <strong>da</strong><br />

saxelmwifos Soris man gaaanaliza, un<strong>da</strong> moxdes moqalaqeobis diskursis<br />

formulireba.<br />

Tavis kvlevaSi los anJelesis laTinoamerikul Temebze, roko (1997)<br />

adgens, rom axali <strong>da</strong> Zveli laTinoamerikelebi im saqmeebSi arian CarTuli,<br />

rac eqceva moqalaqeobis Senebis cnebis farglebSi: `isini erTvebian<br />

saqmianobaSi samoqalaqo sazogadoebis relaciur garemoebSi, romelic<br />

specifiur pirobebSi SeiZleba ganimartos, rogorc, faqtiurad, pretenzia<br />

TemSi wevrobaze, instituciur garemoebze, resursebze <strong>da</strong> SesaZleblobebze<br />

169


xelmisawvdomobis qonis Sesaxeb... kulturul safuZvelze <strong>da</strong>arsebul<br />

asociaciaTa qselebis ganviTarebisa <strong>da</strong> SenarCunebis Tavisuflebis Sesaxeb,<br />

rac gamocdis inkluzia/eqskluziis kriteriumebs <strong>da</strong> kulturul identobaTa<br />

sivrceebis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebebs. [rokos kvlevam] ...…gamoavlina ramdenime iseTi<br />

praqtika, romelic, Tumca arc aRiqmebo<strong>da</strong> <strong>da</strong> arc aqtorTa mier iyo<br />

`politikurad” gamiznuli, magram miuxe<strong>da</strong>vad amisa, faqtiurad, sa<strong>da</strong>vo<br />

gaxa<strong>da</strong> <strong>da</strong>dgenili sazRvrebi, wesebi <strong>da</strong> moqalaqeobis struqturebi” (10).<br />

specifiur pirobebSi: es aris moqalaqeobaze msjelobis sakiTxis arsi<br />

hibridulobis, sazRvrebis <strong>da</strong> subalterni sivrceebis postkolonialisturi<br />

perspeqtivi<strong>da</strong>n. romeli specifiuri pirobebi gaxdi<strong>da</strong> SesaZlebels imas, rom<br />

<strong>da</strong>dgenil sazRvrebze, wesebsa <strong>da</strong> moqalaqeobis struqturebze kamaTi<br />

gamx<strong>da</strong>riyo nawili diskusiisa imis Sesaxeb, Tu subaltern identobebs<br />

rogor SeuZlia Seadginos moqalaqeobis amomwuravi, dinamiuri <strong>da</strong> rTuli<br />

cneba? es aris is gamowveva, romelsac postkolonializmi uyenebs<br />

moqalaqeobas, rogorc es ase kargad aris warmodgenili rokos Teoriul<br />

<strong>da</strong> empiriul kvlevaSi.<br />

Tumca, es sakiTxi ar ganxilula T. h. marSalis klasikur kvlevaSi,<br />

SezRuduli interesis gamo, romelsac igi amJRavneb<strong>da</strong> demokratizaciis<br />

Sesaxeb msjelobisas <strong>da</strong> imis gamo, rom ar esmo<strong>da</strong> britanuli moqalaqeobis<br />

struqtura britanuli saxelmwifos, rogorc imperiuli Zalauflebis<br />

struqturis gaTvaliswinebiT. magram, eTnikurobis rolis ver gageba ar<br />

aris Semofargluli britaneTiT, aramed mniSvnelovani roli aqvs<br />

Sesrulebuli amerikis SeerTebul StatebSi moqalaqeobis sakiTxSi.<br />

rasis kritikuli Teoria<br />

is, rom sakuTreba mu<strong>da</strong>m araTanabari iqneba, ueWvelia.<br />

– tomas peini, saRi azri <strong>da</strong> sxva politikuri Txzulebebi<br />

<strong>da</strong>mfuZnebeli mamebi<strong>da</strong>n yvelaze liberalurnic ki, ver SeZlebdnen<br />

warmoedginaT iseTi sazogadoeba, romelSic TeTrkanianebi <strong>da</strong> Savkanianebi<br />

icxovrebdnen erTad, rogorc Tanamoqalaqeebi. Rirseba <strong>da</strong> inteleqtualuri<br />

erTianoba stimuls aZlev<strong>da</strong> maT, mxari <strong>da</strong>eWiraT monebiT vaWrobis<br />

gauqmebisaTvis, hqono<strong>da</strong>T piradi antipaTiis SiSi.<br />

– stauton lindi, `monoba <strong>da</strong> <strong>da</strong>mfuZnebeli mamebi”<br />

moqalaqeobis TeoriaSi T. h. marSalis mier Setanili wvlilis<br />

miuxe<strong>da</strong>vad, man ver SeZlo gaeTvaliswinebina eTnikuroba <strong>da</strong> rasa Tavis<br />

analizSi, rac aSkara Secdoma iyo. dRes es ufro mniSvnelovania, vidre<br />

odesme. rasa <strong>da</strong> rasizmi kvlavac warmoadgens centralur cnebebs amerikis<br />

SeerTebul StatebSi rasis formirebis gagebisaTvis. rasisa <strong>da</strong><br />

170


tolerantobis liberaluri diskursis Sesaxeb uamravi sityvieri kamaTis<br />

miuxe<strong>da</strong>vad, rasa <strong>da</strong> rasizmi rasis kritikuli Teoretikosebis mier aRiqmeba,<br />

rogorc <strong>da</strong>xSobili <strong>da</strong> sruliad marginalizebuli sajaro politikisa <strong>da</strong><br />

moqalaqeobis analizSi (ledson-bilingsi <strong>da</strong> teiti, 1995).<br />

rasis kritikuli Teoria warmoiSva amerikis SeerTebul StatebSi<br />

iuridiuli kvlevebis konteqstSi, romelic cdilob<strong>da</strong> Sexebo<strong>da</strong><br />

ferandkaniani a<strong>da</strong>mianebisadmi diferencirebul <strong>da</strong>mokidebulebas cixisa <strong>da</strong><br />

iuridiuli sistemebis mxri<strong>da</strong>n. bevrisTvis, rasis kritikuli Teoria<br />

warmoadgens feradkaniani progresuli iuridiuli mkvlevrebis Sromis<br />

nayofs, romlebic amerikul kanons rasizmiT gamsWvalulad aRiqvamdnen <strong>da</strong><br />

romlebmac umTavres miznad <strong>da</strong>saxes amerikul iurisprudenciaSi rasizmis<br />

aRmofxvra yvela formis <strong>da</strong>qvemdebarebis aRmofxvrisaTvis.<br />

rasis kritikuli Teoria, rogorc is Camoyalibebulia misi erT-erTi<br />

ZiriTadi momxris, derik belis (1995) mier, amerikis SeerTebul StatebSi<br />

samoqalaqo uflebebis miRwevebs am saukuneSi mzardi skepticizmiT uyurebs:<br />

`Cvens epoqaSi, pirveli precedenti – brauni ganaTlebis sabWos winaaRmdeg<br />

moaswaveb<strong>da</strong> meoce saukunis emansipaciis sajarod gamocxadebas”. Tumca,<br />

orive politika ufro metad emsaxurebo<strong>da</strong> eris sagareo politikis miznis<br />

ganviTarebas, vidre realur <strong>da</strong>xmarebas sTavazob<strong>da</strong> Savkanianebs” (2). beli<br />

amtkicebs, rom amerikis SeerTebul StatebSi iuridiul uflebaTa sistema<br />

Sewirul iqna TeTrkanobis sasargeblod: `is TeTrkanianebic ki, visac ar<br />

gaaCniaT simdidre <strong>da</strong> Zalaufleba, Tavisi rasobrivi upiratesobis SegnebaSi<br />

mxar<strong>da</strong>Weras grZnoben politikis im ga<strong>da</strong>wyvetilebebis mxri<strong>da</strong>n, romlebsac<br />

ewireba SavkanianTa uflebebi. SavkanianTa <strong>da</strong>qvemdebareba, rogorc Cans,<br />

arwmunebs TeTrkanianebs gamouTqmel, magram aranakleb u<strong>da</strong>vo TavianTi<br />

`siTeTris~ sakuTrebis uflebaSi” (7).<br />

`siTeTre” Cans, rogorc privilegiis organizebuli principi:<br />

TeTrkanianad yofnis privilegia <strong>da</strong> amis gamo rasis arqonis privilegia.<br />

TeTrkanianobis iuridiuli struqtura 1952 wlamde <strong>da</strong>kavSirebuli iyo<br />

moqalaqeobis iuridiul struqturasTan: `kongresma 1790 wels<br />

naturalizacia Semofargla `TeTrkaniani” pirebiT. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

naturalizaciis moTxovnebi mas Semdeg xSirad icvlebo<strong>da</strong>, moqalaqeobis es<br />

rasobrivi moTxovna arsebob<strong>da</strong> saukunenaxevarze meti xnis manZilze <strong>da</strong><br />

ZalaSi rCebo<strong>da</strong> 1952 wlamde. am qveynis arsebobis <strong>da</strong>sawyisi wlebi<strong>da</strong>n<br />

moyolebuli arc Tu ise Soreul warsulamde, `TeTrkanianoba” iyo<br />

moqalaqeobis miRebis piroba (heni lopesi, 1997:542).<br />

rasis kritikuli Teoria, rogorc solorzano <strong>da</strong> vilapando<br />

(ibeWdeba) ganmartaven, <strong>da</strong>kavSirebulia xuT ZiriTad momentTan: (1) ZiriTadi<br />

fokusi rasaze <strong>da</strong> rasizmze; (2) dominanturi ideologiisadmi gamowveva; (3)<br />

171


socialuri samarTlianobisadmi erTguleba; (4) empiriuli codnis<br />

mniSvnelovneba; <strong>da</strong> (5) interdisciplinaruli perspeqtivis gamoyeneba.<br />

riCard Ddelgados (1997), rasis kritikuli Teoriis erT-erT wamyvan<br />

warmomadgenels amerikis SeerTebul StatebSi, Semoaqvs rasis kritikuli<br />

Teoriis ZiriTadi gageba eseebis krebulSi (romlis re<strong>da</strong>qtoric Tavad igi<br />

gaxlavT) <strong>da</strong> am moZraobis yvelaze mowinave arss Semdegnairad asaxavs:<br />

pirveli, rasis kritikuli Teoria warmoadgens TxzulebaTa axal Taobas,<br />

romelic Seexeba samoqalaqo uflebebs amerikis SeerTebul StatebSi. meore,<br />

igi aris `axalgazr<strong>da</strong> mwerlebis dinamiuri, amaRelvebeli <strong>da</strong> mzardi<br />

moZraoba (kanonis Sesabamisad), romelTagan bevri (Tumca ara yvela maTgani)<br />

feradkaniania, romlebic rasobriv orTodoqsulobas eWvqveS ayeneben,<br />

arRveven legalur akademias, eWvqveS ayeneben komfortul legalur<br />

winapirobebs <strong>da</strong> awarmoeben kvlevas Cveni eris yvelaze Znel <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>uWrel<br />

problemaze – rasaze azrovnebis axali gzebis mosaZieblad~ (xiii). mesame,<br />

ZiriTadi winapirobaa is, rom rasizmi warmoadgens normalur, ara normisgan<br />

ga<strong>da</strong>xris maxasiaTebels amerikuli sazogadoebisa, sekularul<br />

maxasiaTebels, romelic aRniSnulia `TeTrkanianobis” socialuri<br />

struqturiT. meoTxe, rasis socialuri struqtura – misi legaluri<br />

struqturis msgavsad – Sedgenilia diskursiuli analizis meSveobiT.<br />

iwyeben ra im SesavliT, rom `kultura qmnis socialur realobas ise, rom<br />

xels uwyobs sakuTar (an elituri jgufebis) interess” (delgado, 1997:xiv),<br />

rasis kritikuli Teoriis specialistebi iwyeben sxva realobis Seqmnas <strong>da</strong><br />

amitomac umniSvnelovanesia narativis, <strong>da</strong> kerZod, avtobiografiis<br />

gamoyeneba. jerom makkristal qalf umcrosis (1997) <strong>da</strong>sabuTebiT,<br />

avtobiografiebi mniSvnelovania: `Savkanianobas, am axlo momavalSi mainc,<br />

ver Sevcvli; ver Sevcvli ise, rom igi aRar iyos anomalia bevri<br />

a<strong>da</strong>mianisaTvis. SemiZlia mxolod imedi mqondes imisa, rom forma Sevucvalo<br />

azrovnebas, romliTac es anomalia aRiqmeba... avtobiografia aseve gavlenas<br />

axdens Cems TeTrkanian kolegebze. mjera, rom vaSfoTeb Cems kolegebs,<br />

roca vayeneb sakiTxebs Cveni studentebisa <strong>da</strong> profesor-maswavleblebis<br />

Semadgenlobaze, an imaze, rasac Cven vaswavliT, radgan es wamowevs maT<br />

sakuTar avtobiografiasTan <strong>da</strong>kavSirebul sakiTxebs. Cemi TeTrkaniani<br />

kolegebi fiqroben, rom maT me vekiTxebi: `rogor moxvediT aqamde?~ maT<br />

surT, SevuerTde siCumis SeTqmulebaSi, rac moiTxovs zogad <strong>da</strong> martiv<br />

avtobiografias. amas ar vizam” (415). mexuTe, rogorc delgado (1995)<br />

amtkicebs, rasis kritikuli Teoriis kidev erTi mniSvnelovani arsia<br />

interesTa konvergencia: `TeTrkanianTa elita <strong>da</strong>uSvebs, an xels Seuwyobs<br />

SavkanianTa rasobriv ganviTarebas mxolod maSin, roca isini aseve xels<br />

Seuwyoben TeTrkanianTa pirad interess” (xiv). amitom, tradiciuli<br />

samoqalaqo uflebebis kanoni TeTrkanianebisaTvis ufro faseulad aRiqmeba,<br />

172


vidre SavkanianTaTvis. meeqvse, feminizmis SigniT poziciuri midgomis<br />

Teoriis msgavsad, rasis kritikuli Teoria irCevs perspeqtivizmis formas,<br />

rogorc acxadebs misi erT-erTi kritikosi, ren<strong>da</strong>l kenedi (1997): `im<br />

tanjvis gareSe, romelic gamowveulia feradkanianad yofnisgan<br />

TeTrkanianebis mier dominirebul sazogadoebaSi, TeTrkaniani mkvlevrebi<br />

ver xe<strong>da</strong>ven samyaros msxverplis pozicii<strong>da</strong>n <strong>da</strong> amdenad, xeli SeeSlebaT<br />

Seqmnan iseTi codna, romelic rasobrivi viqtimizaciis winaaRmdeg efeqtian<br />

brZolis imperativebTan Sesabamisi iqneba~ (437). feminizmis moZraobis<br />

msgavsad, romelmac wamowia mosazreba, rom `piradi aris politikuri~,<br />

rasis kritikulma Teoriam wamowia mosazreba, rom `piradi aseve<br />

legaluria~ (qalfi, 1997:411).<br />

socialuri uTanasworobisa <strong>da</strong> skolis usamarTlobis sferoSi<br />

arsebul sakiTxebze diskusias ledson-bilingsi <strong>da</strong> teiti (1995) iwyeben im<br />

mosazrebiT, rom rasa kvlavac warmoadgens mniSvnelovan faqtors amerikis<br />

SeerTebul StatebSi uTanasworobis gansazRvraSi; <strong>da</strong> im faqtis<br />

gaTvaliswinebiT, rom aSS-s sazogadoeba efuZneba sakuTrebis uflebebis<br />

upiratesobas, ara pirad uflebebs, sakuTrebisa <strong>da</strong> rasis ga<strong>da</strong>kveTa qmnis<br />

socialuri <strong>da</strong> skolis usamarTlobis wvdomis analitikur instruments.<br />

Semdgom, rasis kritikuli Teoria gamosadegi iqneba imisaTvis, raTa<br />

<strong>da</strong>vamtkicoT, rom rasizmi endemuri <strong>da</strong> Rrmad gamj<strong>da</strong>ria amerikul<br />

cxovrebaSi. es kulturulad sanqcirebuli rwmenebi (ara aqvs mniSvneloba,<br />

Tu ramdenad simbolurad aris SeniRbuli) moicavs adre <strong>da</strong>dgenili<br />

socialuri, kulturuli <strong>da</strong> ekonomikuri upiratesobebis <strong>da</strong>cvas. amdenad,<br />

rasizmisadmi gamowveva Sedegad iZleva rasobriv umciresobebze<br />

TeTrkanianebis upiratesi statusisadmi seriozul gamowvevas. ledsonbilingsi<br />

<strong>da</strong> teiti amtkiceben, rom samoqalaqo uflebebze kanonebi<br />

araefeqtiani iyo am rasobrivi uTanasworobis ga<strong>da</strong>saWrelad, radgan,<br />

sabolood, sakuTrebis subordinaciis safuZvlisadmi <strong>da</strong>pirispirebis<br />

gareSe, TeTrkanianebma, paradoqsulad, sargebeli naxes skolis<br />

desegregaciisgan. ufro metic, rodesac <strong>da</strong>iwyo desegregacia, amuSav<strong>da</strong><br />

resegregaciis axali modelebi unarianobis mixedviT <strong>da</strong>jgufebis gamo, rac<br />

qmni<strong>da</strong> pirobebs TeTrkanianTa <strong>da</strong> feradkanianTa Soris swavlis<br />

wonasworobis <strong>da</strong>rRvevisaTvis (ouqsi, 1995; velsi <strong>da</strong> ouqsi, ibeWdeba).<br />

rasis kritikuli Teoriis sxva mniSvnelovani mosazreba, romelic<br />

Zalze mniSvnelovania moqalaqeobis ganxilvisas, aris is, rom<br />

neitralurobis, obieqturobis, meritokratiis moTxovnebi <strong>da</strong> rasobrivi<br />

crurwmenebisgan Tavisufali sazogadoebis mizani sa<strong>da</strong>vo un<strong>da</strong> gaxdes<br />

(ledson-bilingsi <strong>da</strong> teiti, 1995:55-59; farberi <strong>da</strong> Seli, 1995; olivas, 1995).<br />

amgvarad, `rasis kritikuli Teoriis warmomadgenlebisTvis, socialuri<br />

173


ealoba iqmneba individualuri situaciebis Sesaxeb ambebis<br />

formulirebiTa <strong>da</strong> gacvliT. es ambebi asrulebs interpretaciuli<br />

struqturebis magivrobas, romliTac Cven vawesrigebT gamocdilebas, xolo<br />

gamocdileba gvawesrigebs Cven~ (ledson-bilingsi <strong>da</strong> teiti, 1995:57).<br />

rasis Teoretikosebis mtkicebiT, rasizmi imdenad Rrmad<br />

fesvgadgmulia amerikaSi, rom moqalaqeobis nebismieri xelaxali gaazreba<br />

saWiroa moicavdes legalur sistemaSi, <strong>da</strong> ufro metic, skolis sistemaSi<br />

arsebul rasizmis praqtikisadmi sistematur gamowvevebs. SesaZloa,<br />

simarTle iyos, rom `sxva<strong>da</strong>sxva jgufebis wevrebs aqvT gansxvavebuli<br />

meTodebi sakuTari gamocdilebis wvdomisaTvis <strong>da</strong> aseve, sakuTari gagebis<br />

sxvebisaTvis gandobisaTvis~ (farberi <strong>da</strong> Seli, 1995:284).<br />

moqalaqeobis am xelaxalma gaazrebam sa<strong>da</strong>vo un<strong>da</strong> gaxados ara<br />

mxolod rasizmi, aramed aseve sakuTrebis uflebebis logikis pirad<br />

uflebebis logikaze upiratesoba <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianis uflebaTa safuZveli,<br />

rogorc Tanasworobisa <strong>da</strong> samarTlianobis safuZveli. amocanis<br />

mniSvnelovnebi<strong>da</strong>n gamomdinare, ar arsebobs gulubryvilo varaudebi, rom<br />

antirasistuli poziciebi SeiZleba advilad iqnes organizebuli<br />

koaliciaSi, raTa eWvqveS <strong>da</strong>dges gavrcelebuli rasistuli struqturebi,<br />

grZnobebi <strong>da</strong> Rirebulebebi.<br />

rasis sakiTxis pirvel adgilze <strong>da</strong>yenebiT, rasis kritikuli Teoria<br />

amtkicebs, rom aRar SeiZleba ganxilul iqnes moqalaqeobis sakiTxi,<br />

rogorc erTgvarovani identoba uflebebisa <strong>da</strong> movaleobebis<br />

ganxorcielebis ZiebaSi. imave argumentaciasTan erTad, romelsac iyeneben<br />

rasis Teoriis warmomadgenlebi, Zveli <strong>da</strong> axali socialuri moZraobebis<br />

Teoriebi gvTavazoben sxva mniSvnelovan mtkicebas moqalaqeobis<br />

mdgomareobasa <strong>da</strong> Sedgenilobaze, romelsac mogvianebiT ganvixilav.<br />

axali socialuri moZraobebi <strong>da</strong> moqalaqeoba<br />

radgan verasodes SeZleben ZalauflebaSi yofnas, maT SeuZliaT SeinarCunon<br />

TavianTi gamaerTianebeli, Tumca winaaRmdegobrivi ideologia <strong>da</strong>, maSasa<strong>da</strong>me,<br />

isini ga<strong>da</strong>rCebian, <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>rCebian sakmaod kargad, rogorc moZraobebi. es<br />

kapitalizmis politikuri javSnis <strong>da</strong>susteba iyo, romelmac antisistematuri<br />

moZraobebisTvis saxelmwifo ZalauflebaSi mosvlis saSualebis micemiT<br />

Rrma Si<strong>da</strong> ganxeTqileba Seitana am moZraobebSi, ganxeTqileba maT Soris,<br />

vinc iswrafo<strong>da</strong> aRmavali mobilobisken <strong>da</strong> iswrafo<strong>da</strong> Tanasworobisken.<br />

– imanuel valerstaini, socialuri mecnierebis ga<strong>da</strong>azreba<br />

174


socialuri moZraobebis sakiTxis seriozulad miReba moiTxovs ufro<br />

didi yuradRebis mipyrobas koleqtiuri qcevis <strong>da</strong> koleqtiuri qmedebisadmi,<br />

terminebis, romelic Seesabameba met-naklebad spontanuri aqtivobebis tips<br />

(<strong>da</strong>wyebuli brbos aRSfoTebi<strong>da</strong>n revoluciur moZraobebamde), romelsac<br />

eWvi Seaqvs arsebuli institutebis struqturebsa <strong>da</strong> kulturul normebSi<br />

(tilli, 1978). 9<br />

frangi sociologis alen turenis socialurma Teoriam (1981)<br />

socialur moZraobebs mianiWa ZiriTadi mniSvneloba sazogadoebis<br />

TeoriasTan, socialur cvlilebasTan <strong>da</strong> moqalaqeobasTan mimarTebaSi.<br />

socialuri moZraobebi gansxvavdeba arasamTavrobo organizaciebisagan<br />

(NGOs). isini, Cveulebriv, Tavisufalni arian samTavrobo kontrolisgan<br />

TavianTi avtonomiiT; am terminiT aRniSnaven `arasamTavrobo, arakomerciul<br />

organizacias, romelsac aqvs sakuTari ZiriTadi kapitali, romelsac<br />

marTavs misi meurveebi, an direqtorebi, <strong>da</strong> igi <strong>da</strong>arsebulia, rom<br />

SeinarCunos an xeli Seuwyos ... aqtivobebs, romelic emsaxureba<br />

keTildReobas~ (emersoni, 1956, citirebulia: arnovi, 1980). arasamTavrobo<br />

organizaciebi SeiZleba iyos, an ar iyos pirveladi organizaciebi, romelic<br />

Tavis mxriv, xSirad gansazRvrulia (magaliTad laTinur amerikaSi),<br />

rogorc kerZo, adgilobriv TviTmmarTvelobaze <strong>da</strong>fuZnebuli<br />

organizaciebi, romelic muSaobs, rom uzrunvelyos demokratiuli<br />

mmarTveloba <strong>da</strong> gaumjobesebuli ekonomikuri saSualebebi RaribTaTvis<br />

samuSao adgilebis SeqmniT, ganaTlebiT, jan<strong>da</strong>cviT <strong>da</strong> produqtiuli<br />

mikrosawarmoebiT (Inter-American Foun<strong>da</strong>tion, 1990). turenis mosazrebiT,<br />

socialuri moZraobebi axorcieleben koleqtiur mcdelobebs ZalauflebaSi<br />

garkveuli tipis cvlilebis xelSesawyobad. turenisaTvis (1981) arsebobs<br />

konfliqturi qmedebis tipi, romelic yvelaze kargad <strong>da</strong>xasiaTebulia,<br />

rogorc Tav<strong>da</strong>cviTi koleqtiuri qceva. magaliTad, pirveladi<br />

organizaciebisa <strong>da</strong> arasamTavrobo organizaciebis mier ganxorcielebuli<br />

mcdelobebi – gaaumjobeson umuSevrobis Sedegebi, sacxovrebliT<br />

uzrunvelyofis deficiti <strong>da</strong> SezRuduli jan<strong>da</strong>cva, an saganmanaTleblo<br />

infrastruqturebi, SeiZleba klasificirdes, rogorc koleqtiuri<br />

Tav<strong>da</strong>cviTi qceva. tureni aseve ganixilavs konfliqtis meore tips,<br />

romelSic konfliqtebi axdens ga<strong>da</strong>wyvetilebis miRebis modificirebas <strong>da</strong><br />

ga<strong>da</strong>iqceva socialur brZolebad. Tuki jgufebi eswrafian, Secvalon<br />

Zalauflebis socialuri urTierTobebi kulturul aqtivobebSi, eTikur<br />

RirebulebebSi, mecnierebaSi an warmoebaSi, isini SeiZleba klasificirdes<br />

socialur moZraobebad. amgvarad, feministuri, ekologiuri, samSvidobo <strong>da</strong><br />

birTvuli energiis warmoebisa <strong>da</strong> gamoyenebis winaaRmdeg mimarTuli<br />

moZraobebi warmoadgens socialur moZraobaTa magaliTebs. magaliTad,<br />

laTinur amerikaSi, socialuri moZraobebi moicavs qristianul Temebs,<br />

175


aionul asociaciebs, feministur moZraobas, miwis sakuTrebis armqone<br />

glexebis moZraobas <strong>da</strong> ekologiur asociaciebs (meinvaring <strong>da</strong> viola, 1984;<br />

sleiteri, 1985; jelimi, 1987; rodriges bran<strong>da</strong>o, 1982).<br />

Tu politikas ganvixilavT, rogorc brZolas ZalauflebisaTvis, es<br />

socialuri moZraobebi ar un<strong>da</strong> iqnes ganmartebuli ukiduresad politikuri<br />

TvalsazrisiT, vinai<strong>da</strong>n isini aseve warmoadgenen kulturul <strong>da</strong> moralur<br />

praqtikebs, romelic orientirebulia koleqtiuri identobebisa <strong>da</strong><br />

sivrceebis Seqmnaze. isini warmoiSoba garkveuli moTxovnebis <strong>da</strong><br />

specifiuri socialuri urTierTobebis irgvliv, Tan<strong>da</strong>TanobiT xdeba<br />

avtonomiuri <strong>da</strong> Tavisufldeba interesTa politikuri reprezentaciis<br />

tradiciuli institutebisagan. es asea, amtkicebs ernesto laklo (1985) –<br />

uerTdeba ra socialuri moZraobis Teoriis sxva momxreebs – radgan<br />

individebi metad aRar gansazRvraven TavianT identobas mxolod <strong>da</strong><br />

mxolod warmoebis saSualebebTan <strong>da</strong> urTierTobebTan mimarTebaSi, aramed<br />

rogorc momxmareblebi, garkveuli raionis macxovreblebi, eklesiisa Tu<br />

genderuli jgufis wevrebi <strong>da</strong> politikur sistemaSi monawileebi<br />

(kalderoni, gutieresi <strong>da</strong> dos santosi, 1987; leCneri, 1987).<br />

faqtiurad, socialuri moZraobebi SeiZleba warmoiSvas pirveladi <strong>da</strong><br />

saTemo organizaciebis, arasamTavrobo organizaciebis, politikuri<br />

partiebis, profkavSirebis, saeklesio organizaciebisa <strong>da</strong> Tun<strong>da</strong>c<br />

pirovnebebis (rogoricaa inteleqtualebis, xelovanebisa <strong>da</strong> sxvaTa)<br />

aliansebis saxiT. vinai<strong>da</strong>n axali socialuri moZraobebi eWvqveS ayeneben<br />

mzard biurokratizacias, komodifikacias <strong>da</strong> socialuri cxovrebis<br />

kulturul masifikacias, isini warmoadgenen `demokratiis ufro Ria <strong>da</strong><br />

pluralisturi formis gamoxatulebas~, romelic iswrafis `koleqtiuri <strong>da</strong><br />

monawileobiTi Rirebulebebisa <strong>da</strong> praqtikebis gavrcelebis gaZlierebisaken<br />

socialur brZolaTa adgilebis ganuwyvetlad mzardi diapazonis<br />

meSveobiT~ (sleiteri, 1985:6).<br />

socialuri moZraobebis ufro zusti mniSvneloba, rogorc gamowvevisa<br />

arsebuli institutebis mimarT, mkveTrad diferencirebuli un<strong>da</strong> iyos ara<br />

mxolod rezistentulobis ufro bundovani cnebisgan, aramed aseve<br />

<strong>ganaTleba</strong>Si `reformebis moZraobebis~ sakmaod gansxvavebuli cnebisgan,<br />

romelsac, umeteswilad, mcire ram akavSirebs normaluri politikuri<br />

arxebis farglebs gareT arsebul politikurad saSiS masobriv<br />

mobilizaciasTan.<br />

meoce saukunis 60-ian wlebSi mravalma socialurma <strong>da</strong> studenturma<br />

moZraobam moaxdina socialuri moZraobebis Teoriis rekonstruireba <strong>da</strong><br />

Sewy<strong>da</strong> koleqtiuri qmedebisadmi, rogorc araracionalurisadmi midgoma.<br />

ufro metic, mravali midgomiT radikalurad iqna koreqtirebuli<br />

176


socialuri moZraobis mobilizaciaSi piradi <strong>da</strong>interesebulobis analizi –<br />

anu, mobilizaciis utilitaruli koncefciis Sedegebi, romelic efuZneba<br />

ekonomikuri argumentis Zireul koreqtirebas, romliTac gamsWvaluli iyo<br />

marqsis socialuri interesebis koncefcia. racionaluri arCevanis Teoriis<br />

mixedviT, koleqtiuri qmedebis logika paradoqsulia, radgan Tu a<strong>da</strong>mianis<br />

motivacia arsebiTad individualur pirad interess efuZneba, koleqtivis<br />

wevrebs ar aqvT racionaluri interesi, Tavi gaswiron koleqtiuri<br />

mogebisaTvis, roca SeuZliaT miaRwion pirad sargebels monawileobis<br />

gareSe. `fri raideris~ efeqti Sedegad iZleva imas, rom mobilizacia<br />

ukiduresac rTulia, Tu gaviTvaliswinebT moZraobis wevrTa didi<br />

umravlesobis aqtivizmis motivirebisaTvis idealebis sisustes.<br />

neoliberalizmTan erTad gaisma samoqalaqo sazogadoebis (romelic<br />

aRiqmeba kerZo seqtorad) ganviTarebis <strong>da</strong> gaZlierebis mowodeba. miuxe<strong>da</strong>vad<br />

imisa, rom saerTaSoriso organizaciebma, rogoric aris msoflio banki,<br />

saerTaSoriso savaluto fondi <strong>da</strong> iunesko, xazi gausves arasamTavrobo<br />

organizaciebis mniSvnelobas gaWirvebulTa <strong>da</strong>xmarebaSi <strong>da</strong> moqmedebaSi<br />

saxelmwifoebrivi qmedebis ararsebobisas, aravin axsenebs socialuri<br />

moZraobebis sa<strong>da</strong>vo xasiaTs. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, socialuri moZraobebi<br />

warmoadgens dinamiur aqtors samoqalaqo sazogadoebaSi saxelmwifos<br />

winaSe gamowvevebis <strong>da</strong>yenebis TvalsazrisiT <strong>da</strong> maT xSirad xels uwyobs<br />

sxva<strong>da</strong>sxva arasamTavrobo organizaciebi, romlebic mniSvnelovani aqtorebi<br />

gaxdnen ganaTlebisa Tu sxva konteqstebSi.<br />

axali socialuri moZraobebis Teoria gansxvavdeba klasikuri<br />

marqsistuli Teoriisgan sakuTar mcdelobaSi, Cawvdes Sesabamis ga<strong>da</strong>svlas<br />

ganawilebis politiki<strong>da</strong>n socialur moZraobebze, romelic<br />

<strong>da</strong>interesebulia identobis politikiT <strong>da</strong> cxovrebis xarisxiT. diskusia<br />

mimdinareobs `axali socialuri moZraobebis~ sicxadis sa<strong>da</strong>vo Tezisis,<br />

evropuli warmoSobis koncefciis irgvliv, romelic mkveTr aqcents akeTebs<br />

kognitur <strong>da</strong> ideologiur faqtorebze, aseve samoqalaqo sazogadoebis<br />

(gansxvavebiT saxelmwifosgan), rogorc cvlilebis arenis mniSvnelovnebaze<br />

(kini 1988; koeni <strong>da</strong> arato, 1992; fovereiqeri, 1995; ederi, 1993). es midgoma<br />

warmoiSva mcdelobisagan, (gasuli saukunis 60-iani wlebi<strong>da</strong>n moyolebuli)<br />

Cawvdomodnen saprotesto moZraobebs, romelic, rogorc Cans,<br />

fokusirebuli iyo gansakuTrebul sakiTxebze <strong>da</strong> iyeneb<strong>da</strong> axali tipis<br />

monawileebs: studenturi moZraobebi, samSvidobo <strong>da</strong> ekologiuri<br />

moZraobebi, qalTa moZraobebi <strong>da</strong> sxv. am perspeqtivis mixedviT, axali<br />

socialuri moZraobebi ZiriTad meTodebSi erTmaneTisgan gansxvavdeba<br />

ideologiiT (cxovrebis xarisxi, zrdisa <strong>da</strong> redistribuciisagan<br />

gansxvavebiT); <strong>da</strong>xmarebis safuZvliT (mravalferovani interesebi <strong>da</strong> mzardi<br />

qselebi, gansxvavebiT socialuri klasebisa, romelic ukavSirdeba<br />

177


industriul Sromas, soflis meurneobas an rasas); monawileobis<br />

motivaciiT (ufro idealisturi, obieqturi socialuri interesebisgan<br />

gansxvavebiT); organizaciuli struqturiT (decentralizebuli,<br />

biurokratiulisgan gansxvavebiT); <strong>da</strong> politikuri stiliT<br />

(arasaparlamento, molaparakebis neokorporatiul procesebSi<br />

integrirebulisgan gansxvavebiT) (<strong>da</strong>ltoni, kueCleri <strong>da</strong> burklini, 1990).<br />

socialuri moZraobebi aseve wamyvania sazogadoebrivi sferos agebis<br />

wvdomisaTvis, saganmanaTleblo politikasTan mimarTebaSi, gansakuTrebiT<br />

skolebTan <strong>da</strong>kavSirebiT, asrulebs agreTve mniSvnelovan rols socialuri<br />

ganxilvisaTvis demokratiuli auditoriis SeqmnaSi. kulturuli<br />

reformistuli moZraobebi xSirad SesabamisobaSi modis farTo socialuri<br />

moZraobebTan, rogorc es aris moyvanili paulo freiris san pauluSi<br />

(brazilia) politikis SemmuSaveblis Tav<strong>da</strong>pirvel gamocdilebaSi, meoce<br />

saukunis 90-iani wlebis <strong>da</strong>sawyisSi demokratiuli socialisturi<br />

politikuri partiis mmarTvelobis qveS (o’kadizi, vongi <strong>da</strong> toresi, 1998).<br />

specifiuri kombinaciebis socialistur partiebTan erTad, romlebic<br />

demokratiuli liberaluri arCevnebis meSveobiT iZendnen saxelmwifos<br />

segmentebis kontrols <strong>da</strong> cdilobdnen <strong>da</strong>ekavSirebinaT socialuri<br />

moZraobebi saxelmwifo politikasTan, aseve mniSvnelovan aqtorebad iqca<br />

studenturi moZraobebi. es ar gaxlavT axali moqalaqeobis Teoriis<br />

ganxilvisas, Tu gavixsenebT berkliSi Tavisufali sityvis moZraobas <strong>da</strong> mis<br />

Sedegebs moqalaqeobisaTvis amerikis SeerTebul StatebSi.<br />

studenturi moZraobebis problematika mWidrod asocirebulia im<br />

konteqstebTan, sa<strong>da</strong>c Tavad universiteti (<strong>da</strong> zogjer saSualo<br />

saganmanaTleblo institutebi) iqceva socialuri moZraobebis aqtivobaTa<br />

adgilad. aseT studentur moZraobebs perioduli gavlena hqon<strong>da</strong><br />

ganviTarebul industriul sazogadoebebze (mag., revoluciuri amboxeba<br />

evropaSi pirveli msoflio omis Semdeg, meoce saukunis 30-iani wlebis<br />

konfrontacia faSistebs, socialistebsa <strong>da</strong> komunistebs Soris; <strong>da</strong><br />

msoflio masStabis studenturi amboxebebi gasuli saukunis 60-iani wlebis<br />

bolos) (vileneri, 1970; volerSteini, 1991). bevr sustad ganviTarebul<br />

konteqstSi, studenturi moZraobebi <strong>da</strong>rCa aRSfoTebis virtualurad uwyvet<br />

wyarod met-naklebad avtoritaruli saxelmwifos winaaRmdeg, romelic<br />

qmnis Semosavlisa <strong>da</strong> SesaZleblobebis uzarmazar uTanasworobas. am<br />

garemoebSi, brZolebi universitetis `avtonomiisaTvis~ nawilobriv<br />

gamowveuli iyo studenturi moZraobebis mier Seqmnili politikuri<br />

safrTxiT (molisi, 1996).<br />

identobis politika aseve mniSvnelovan rols asrulebs<br />

saganmanaTleblo politikis Sedgenasa <strong>da</strong> socialuri moZraobebSi.<br />

178


saganmanaTleblo politika SeiZleba iyos aSkara nawili zogadi<br />

socialuri moZraobisa, rogorc `Zveli~ socialuri moZraobebis Teoriis<br />

SemTxvevaSi, romelic <strong>da</strong>interesebulia muSaTa klasis mobilizaciiT. aq<br />

klasikuri magaliTi aris ganaTlebis roli, rogorc nawili evropuli<br />

muSaTa moZraobebis moTxovnebisa mecxramete <strong>da</strong> meoce saukuneebSi (saimoni,<br />

1987, 1965; vrigli, 1982). sajaro ganaTlebis aRmavloba <strong>da</strong>savleTSi SeiZleba<br />

aRiweros, rogorc klasebze <strong>da</strong>fuZnebuli socialuri moZraobebis<br />

brZolebis Sedegi, inkluziis, rogorc universaluri moqalaqeobis nawilis<br />

saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n xelSewyobis mosapoveblad (boli <strong>da</strong> ramiresi, 1992).<br />

zogierTi maTgani asocirebuli iyo ZiriTad socialur transformaciebTan.<br />

magaliTad, meqsikuri revoluciis Semdeg saganmanaTleblo reforma<br />

oficialurad <strong>da</strong>kavSirebuli iyo mcdelobebTan, gaefarTovebinaT soflis<br />

<strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong> moexdinaT fermeri glexebisa <strong>da</strong> mkvidri mosaxleobis<br />

asimilireba. meqsikaSi 1921 wels erovnuli universitetis yofili<br />

prezidentis xose vaskonselosis (romelic wlebis manZilze gamoCn<strong>da</strong>,<br />

rogorc ZiriTadi erovnuli moazrovne) xelmZRvanelobiT sajaro<br />

ganaTlebis samdivnos Seqmna warmoadgen<strong>da</strong> mcdelobas, ara mxolod<br />

gaeerTianebinaT eri kulturulad, aramed <strong>da</strong>ekavSirebinaT axlad Seqmnili<br />

revoluciuri saxelmwifo klasikur <strong>da</strong>savlur azrovnebasTan, rogorc<br />

axali moqalaqeobis safuZvelTan. sakmaod uCveuloa, rom im qveyanaSi,<br />

romelic ganadgurebuli iyo samoqalaqo omiT (omma milionze meti<br />

a<strong>da</strong>mianis sicocxle Seiwira <strong>da</strong> qveyanaSi mosaxleoba im drosaTvis<br />

gaxl<strong>da</strong>T ToTxmeti milioni) mdivani vaskonselosis erT-erTi pirveli<br />

iniciativa iyo berZnuli klasikisa <strong>da</strong> sokrateze adre moRvawe<br />

filosofosebis nawarmoebebis gamocema, rac masiurad un<strong>da</strong><br />

gavrcelebuliyo meqsikel mosaxleobaSi.<br />

<strong>da</strong>bolos, axali socialuri moZraobis Teoria iyo umniSvnelovanesi<br />

winsvlis safuZveli socialuri moZraobebsa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris<br />

urTierTobebis wvdomaSi. axali socialuri moZraobebis <strong>da</strong>maxasiaTebeli<br />

Tviseba aris maTi kognituri <strong>da</strong> ideologiuri fokusi manamde arsebuli<br />

socialuri <strong>da</strong> kulturuli paradigmebis, rogorc identobis politikis<br />

nawilis xelaxal gaazrebaze. Sedegad, maTi erT-erTi ZiriTadi strategia<br />

aris aSkarad saganmanaTleblo xasiaTis (Zalauflebis mopovebaze<br />

fokusirebisgan gansxvavebiT), xolo Sedegebi moqalaqeobisaTvis uamravia.<br />

mxolod ramdenime rom <strong>da</strong>vasaxeloT, warmoidgineT is warmateba, rasac<br />

ekologiurma moZraobebma miaRwia skolebSi demokratiuli moqalaqeobis<br />

xelSewyobaSi, romelic <strong>da</strong>interesebulia, koleqtiur <strong>da</strong> Tun<strong>da</strong>c<br />

planetarul doneze, ga<strong>da</strong>Senebis gzaze mdgomi saxeobebis <strong>da</strong>cviT, haersa <strong>da</strong><br />

wyalSi <strong>da</strong>binZurebis doneebiT <strong>da</strong> sakvebSi saSiSi nivTierebebis arsebobiT.<br />

gaiTvaliswineT CiapasSi sapatisturi moZraobis roli im uTanasworobis<br />

179


gamosworebaSi, romelic arsebob<strong>da</strong> meqsikel adgilobriv mosaxleobasa <strong>da</strong><br />

postrevoluciur meqsikur saxelmwifos Soris <strong>da</strong> Tamami politikuri<br />

programa, romelic aerTianeb<strong>da</strong> am eTnikur <strong>da</strong> politikur moTxovnebs<br />

meqsikaSi WeSmaritad radikaluri demokratiis SeqmnasTan <strong>da</strong> demokratiuli<br />

moqalaqeobis gamonaklisis gareSe SeqmnasTan. gaiTvaliswineT skolebSi<br />

Tambaqos sawinaaRmdego moZraobis gavlena, romelic eWvqveS ayeneb<strong>da</strong> im<br />

ideas, rom moweva momxibvlelia, xolo reklamebs ukavSireb<strong>da</strong> Tambaqos<br />

mZlavr lobis <strong>da</strong> Tambaqos multinacionalur korporaciebs. Tambaqos<br />

moxmarebasTan <strong>da</strong>kavSirebiT kritikas eqvemdebareba politikur sistemas,<br />

warmoebis wessa <strong>da</strong> moqalaqeTa cxovrebis xarisxis risks Soris arsebuli<br />

yvela tipis kavSirebi. ganvixiloT rasobrivi safuZvlis mqone samoqalaqo<br />

uflebebis moZraobis SemTxveva amerikis SeerTebul StatebSi:<br />

segregirebuli skolebis likvi<strong>da</strong>cia (misi aSkara SezRudvebisa <strong>da</strong> rasis<br />

kritikuli Teoriis kritikis miuxe<strong>da</strong>vad) SeiZleba Seadgen<strong>da</strong> yvelaze<br />

fun<strong>da</strong>mentur <strong>da</strong> Sors mimaval moTxovnas, romelic akavSireb<strong>da</strong> rasas <strong>da</strong><br />

<strong>ganaTleba</strong>s <strong>da</strong> sabolood rCebo<strong>da</strong> amerikuli moqalaqeobis ZiriTad<br />

principad (eiermani <strong>da</strong> jamisoni, 1991; karlsoni, 1997). warsuli<br />

uTanasworobis gamosworebaSi samoqalaqo uflebebis moZraobis monapovarma<br />

xeli Seuwyo Zmobisa <strong>da</strong> dobis ideas moqalaqeTa Soris, rac aumjobesebs<br />

monobis saziano (rac jer kidev Zlier igrZnoba) simbolur <strong>da</strong> materialur<br />

Sedegebs. ganvsajoT feministuri moZraobis mzardi mniSvneloba mamakacTa<br />

<strong>da</strong> qalTa Soris politikuri, socialuri, kulturuli <strong>da</strong> ekonomikuri<br />

Tanasworobis araorazrovnad mtkicebis TvalsazrisiT <strong>da</strong> socialuri<br />

urTierTobebis speqtris radikalurad Secvlis TvalsazrisiT skolebSi,<br />

feministuri pe<strong>da</strong>gogikis principebisa <strong>da</strong> meTodebis xelSewyobiT <strong>da</strong><br />

moswavleebs, maswavleblebsa <strong>da</strong> mSoblebs Soris socialuri gacvlis<br />

axali donis SeqmniT feministuri miznebis <strong>da</strong>cvaSi.<br />

multikulturul kurikulumSi seqsizmis mimarT am gamowvevis<br />

Sedegze wuxils gamoTqvamdnen neokonservatorebi. magaliTad, aSS-s<br />

skolebSi moqalaqeobis ganaTlebis Sesaxeb kvlevis aRwerisas amtkiceben,<br />

rom `saxelmZRvaneloebma mkveTrad Secvales Tavisi <strong>da</strong>mokidebuleba<br />

qalebisadmi. maSin roca Zveli wignebi qalTa sakiTxebs ganixilavdnen<br />

amerikuli istoriis saintereso, magram, ZiriTa<strong>da</strong>d, periferiul nawilad,<br />

ufro Tanamedrove <strong>da</strong>mokidebulebebma gaafarToes <strong>da</strong> ganadides qalebis<br />

roli kacebis xarjze~ (kerneri, nagai <strong>da</strong> rosmani, 1995:5).<br />

es mxolod ramdenime sagulisxmo magaliTia socialuri moZraobebis<br />

mier ganaTlebis <strong>da</strong> saganmanaTleblo politikis meSveobiT moqalaqeobis <strong>da</strong><br />

socialuri cvlilebisadmi gaweul saqmeSi Setanili didi <strong>da</strong> seriozuli<br />

wvlili<strong>da</strong>n. axali socialuri moZraobis moTxovnebis pasuxad, politikaSi<br />

ganxorcielebuli mkveTri cvlilebebis warumatebeli mcdelobebis<br />

180


miuxe<strong>da</strong>vad, es axali socialuri moZraobebi Se<strong>da</strong>rebiT warmatebuli iyvnen<br />

am saganmanaTleblo mcdelobebSi, procesSi, romelic aisaxa<br />

sazogadoebrivi azris mniSvnelovan cvlilebebSi sxva<strong>da</strong>sxva sakiTxebze,<br />

rogoricaa genderi, rasa, garemo, mSvidoba <strong>da</strong> seqsualuri orientacia.<br />

TiToeuli axali socialuri moZraoba aseve xasiaTdebo<strong>da</strong> kurikulumis<br />

cvlilebis propagandiT <strong>da</strong> ZiriTa<strong>da</strong>d, hyav<strong>da</strong> cota TanamgrZnobi msmeneli<br />

maswavlebelTa <strong>ganaTleba</strong>Si <strong>da</strong> saganmanaTleblo politikis SemmuSavebelTa<br />

Soris.<br />

ufro metic, sajaro ganaTlebis sistemebis pluralisturi man<strong>da</strong>ti<br />

umetes liberalur demokratiebSi moiTxovs `legitimuri~ sakiTxebis dRis<br />

wesrigSi uwyvet ganaxlebebs, rac wardgenili un<strong>da</strong> iyos, rogorc<br />

sayovelTao ganaTlebisa <strong>da</strong> demokratiuli moqalaqeobis nawili. aseTi<br />

efeqtebi mniSvnelovnad matulobs ufro maRal doneebze, <strong>da</strong>, amgvarad,<br />

axdens `politkoreqtulobaze~ universitetis kampusebSi bolodroindeli<br />

debatebis forsirebas, gansakuTrebiT amerikis SeerTebul StatebSi (berube,<br />

1994). mniSvnelovanwilad, mTeli es debati SeiZleba ganvixiloT axali<br />

socialuri moZraobebis mniSvnelovani warmatebis TvalsazrisiT<br />

humanitarul mecnierebebSi <strong>da</strong> mcire masStabiT socialur mecnierebebSi<br />

(rac didi xnis manZilze ufro SesabamisobaSi iyo socialuri moZraobebis<br />

wvlilTan) umaRlesi ganaTlebis arsis reformirebaSi – Tu fun<strong>da</strong>mentur<br />

transformirebaSi ara. umeteswilad, es cvlilebebi grZeldebo<strong>da</strong><br />

erTsakiTxian moTxovnebTan SesabamisobaSi, rac xSirad tipiuria identobis<br />

politikisaTvis. erTi Sedegi gaxl<strong>da</strong>T <strong>ganaTleba</strong>Si rasas, klassa <strong>da</strong> sqess<br />

Soris urTierTobis xelaxali gaazrebis saWiroeba (morou <strong>da</strong> toresi, 1994,<br />

1995; toresi <strong>da</strong> mitCeli, ibeWdeba).<br />

meoce saukunis 80-iani wlebi<strong>da</strong>n moyolebuli axali socialuri<br />

moZraobebis saganmanaTleblo reformebTan <strong>da</strong>kavSirebis mcdelobebi<br />

mWidrod ukavSirdeba kulturul moZraobas, rac yvelaze zoga<strong>da</strong>d<br />

identificirdeba terminiT `kritikuli pe<strong>da</strong>gogika~. Tumca, politikis<br />

SemuSavebasa <strong>da</strong> kurikulumSi mniSvnelovani cvlilebebis gamowvevis<br />

TvalsazrisiT, kritikuli pe<strong>da</strong>gogikis warumateblobam gamoiwvia kritikis<br />

sxva<strong>da</strong>sxva formebi. yvelaze fun<strong>da</strong>menturad, amtkicebdnen, rom amgvari<br />

mcdelobebi zogadi kritikuli pe<strong>da</strong>gogikis gasaviTareblad <strong>da</strong> mis<br />

gamosayeneblad skolebSi kontrhegemonuri rezistentulobis<br />

gamowvevisaTvis ar Seesabameba gramSis hegemoniis Teorias, romelic exeba<br />

`socialur <strong>da</strong> politikur moZraobebs, kerZod, 1968 wels safrangeTSi <strong>da</strong><br />

meqsikaSi, an 1970 wels amerikis SeerTebul StatebSi” (qernoi <strong>da</strong> levini,<br />

1985:160). ufro uaryofiTad, amtkicebdnen, rom kritikuli pe<strong>da</strong>gogikis<br />

Teoriis warumateblobebi (rogorc, zoga<strong>da</strong>d, `transformatiuli<br />

pe<strong>da</strong>gogikisa~) momdinareobs zustad socialur moZraobebTan istoriulad<br />

181


specifiuri kavSiris naklebobisgan: `kritikuli pe<strong>da</strong>gogikis mizani aris<br />

kidev ufro <strong>da</strong>acilos axali sociologebi warsuli, Tanamedrove <strong>da</strong> axlad<br />

warmoqmnili socialuri moZraobebisgan; Secvalos universalurobiT,<br />

saganmanaTleblo politikis specifiuri moTxovnebiT; <strong>da</strong> sabolood,<br />

Seamciros is socialuri gageba, rac krZalavs istorii<strong>da</strong>n <strong>da</strong> politiki<strong>da</strong>n<br />

gaqcevas~ (veqsleri, 1987:87-88). miuxe<strong>da</strong>vad amisa, postmodernistuli <strong>da</strong><br />

multikulturuli debatebis impulsiT, kritikuli pe<strong>da</strong>gogika<br />

Tanmimdevrulad Seeca<strong>da</strong> gaeerTianebina axali socialuri moZraobebi<strong>da</strong>n<br />

xmaTa simravle, rogorc brZolis nawili `identobis politikis<br />

separatistuli formebis <strong>da</strong>mabneveli proliferaciis~ winaaRmdeg<br />

(maklareni, 1995:187; agreTve ixileT volSi, 1996).<br />

ufro metic, kritikuli pe<strong>da</strong>gogikis kritikam saqmeSi CarTo Tavisi<br />

erT-erTi yvelaze TvalsaCino warmomadgeneli. peter maklareni (1997a),<br />

statiaSi, romelic mTlianad mieZRvna ernesto `Ce~ gevaras pe<strong>da</strong>gogiuri<br />

<strong>da</strong>skvnebis ganmartebas misi mkvlelobi<strong>da</strong>n oc<strong>da</strong>aTi wlis Semdeg, wuxiliT<br />

aRniSnavs, rom<br />

kritikuli pe<strong>da</strong>gogika gax<strong>da</strong> imdenad srulad fsiqologizirebuli, imdenad<br />

liberalurad humanizirebuli, imdenad teqnologizirebuli <strong>da</strong><br />

konceptualurad postmodernizirebuli, rom misi amJamindeli<br />

<strong>da</strong>mokidebuleba ganmaTavisuflebel brZolebTan, rogorc Cans, metismetad<br />

<strong>da</strong>sustebulia, Tu fatalurad likvidirebuli ara. konceptualuri qseli,<br />

romelic cnobilia, rogorc kritikuli pe<strong>da</strong>gogika, ga<strong>da</strong>srolilia ise<br />

aSkarad <strong>da</strong> zogjer ise mourideblad, rom is asocirebuli gax<strong>da</strong><br />

saganmanaTleblo praqtikis rTuli <strong>da</strong> savse wylebi<strong>da</strong>n amoTreul nebismier<br />

ramesTan, <strong>da</strong>wyebuli saklaso aveji<strong>da</strong>n, romelic organizebulia<br />

`dialogisaTvis mosaxerxebel~ wred, `kmayofilebis gamomwvev~<br />

kurikulumebamde, romelic Sedgenilia moswavleTa TviTSefasebis<br />

asamaRleblad. misi multikulturuli saganmanaTleblo ekvivalenti<br />

SeiZleba <strong>da</strong>kavSirebuli iyos mravalferovnebis politikasTan, romelic<br />

moicavs `gansxvavebis pativiscemas~ iseTi `eTnikuri~ dResaswaulebis <strong>da</strong><br />

Temebis aRniSvniT, rogoricaa `Savi istoriis Tve~ <strong>da</strong> `xuTi maisi (Cinco de<br />

Mayo)”. Tu termini `kritikuli pe<strong>da</strong>gogika~ mimdinare saganmanaTleblo<br />

debatebis etapSia gar<strong>da</strong>texili, Cven un<strong>da</strong> miviCnioT igi ukve<br />

<strong>da</strong>mkvidrebulad. (3)<br />

kritikuli pe<strong>da</strong>gogikis amerikuli ganmartebis am kritikis miuxe<strong>da</strong>vad,<br />

socialuri moZraobebis praqtika iZleva potenciurad nayofier nia<strong>da</strong>gs<br />

kritikuli `TviTSegnebis~ freiriseuli midgomisaTvis. socialuri<br />

moZraobebi, Cveulebriv, eyrdnoba codnis safuZvels <strong>da</strong> xalxis brZolebs,<br />

maTi organizaciuli SesaZleblobebisa <strong>da</strong> gasaWiris gaTvaliswinebiT. es<br />

182


saSualebas iZleva, Seiqmnas programebi TemebTan <strong>da</strong> Temebisgan <strong>da</strong> ara<br />

TemebisaTvis, rogorc freirma aCvena uamrav naSromSi. misi Sexedulebebi<br />

SeiZleba Sefasdes misi gamocdilebis konteqstSi, rogorc moRvawe<br />

politikis SemmuSaveblisa san pauluSi, sa<strong>da</strong>c Camoyalibebuli iyo<br />

partnioroba socialur moZraobebsa <strong>da</strong> municipalur saxelmwifos Soris,<br />

rac moZraobebi<strong>da</strong>n a<strong>da</strong>mianur resursebs akavSireb<strong>da</strong> saxelmwifos finansur<br />

<strong>da</strong> teqnikur resursebTan; aRniSnuli ki Sedegad iZleo<strong>da</strong> ara mxolod<br />

kurikulumis reformisaTvis ganaxlebul mcdelobebs, aramed aseve qmni<strong>da</strong><br />

braziliaSi moqalaqeobis axali gagebis Camoyalibebis safuZvels (o’kadizi,<br />

vongi <strong>da</strong> toresi, 1998).<br />

Sejameba<br />

“Tqven metad skan<strong>da</strong>lur ambebze saubari giyvarT, hari! saamisod ki<br />

araviTari safuZveli ar gagaCniaT.”<br />

“yvela Woris safuZveli uzneo rwmenaSia,” warmoTqva lord henrim <strong>da</strong><br />

sigarets mouki<strong>da</strong>.<br />

”oh, hari, SegiZliaT msxverplad SeswiroT vinc ar un<strong>da</strong> iyos Tqvens<br />

satyvamoswrebulobasa <strong>da</strong> epigramebs.”<br />

“a<strong>da</strong>mianebi TviT sakuTari surviliT iswrafvian samsxverplod,” iyo pasuxi.<br />

– oskar uaildi, dorian greis portreti<br />

braian terneri (1990), romelic ganavcrobs T. h. marSalis ideebs,<br />

amtkicebs, rom `moqalaqeoba, TiTqos, Cqardeba socialuri konfliqtebis <strong>da</strong><br />

socialuri brZolebis ganviTarebiT politikuri <strong>da</strong> kulturuli arenis<br />

SigniT, resursebze xelmisawvdomobisaTvis socialuri jgufebis<br />

erTmaneTTan Sejibrisas. moqalaqeobis aseTi Teoria agreTve moiTxovs<br />

saxelmwifos gagebas iseT institutad, romelic moqceulia sakuTrebis<br />

uflebaTa <strong>da</strong> politikur TavisuflebaTa Soris winaaRmdegobebSi. <strong>da</strong>bolos,<br />

moqalaqeobis SesaZleblobebi Tanamedrove sazogadoebebSi aris, an iyo<br />

gazrdili saomari drois problemebiT, romelSic <strong>da</strong>qvemdebarebul jgufebs<br />

SeuZlia efeqtiani pretenziebis wayeneba saxelmwifosTan mimarTebaSi~ (194).<br />

terneris analizs un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vumatoT is, rom kritikuli modernizmis axali<br />

Teoriebi, feminizmis, rasis kritikuli Teoriis <strong>da</strong> subordinaciuli<br />

socialuri sivrceebis Teoriis CaTvliT, <strong>da</strong>fuZnebuli iyo<br />

postkolonializmis Teoriuli qselis SigniT, xolo axali socialuri<br />

moZraobebis praqtikam, aseve, gaafarTova moqalaqeobis SesaZleblobebi,<br />

gansakuTrebiT multikulturul demokratiul sazogadoebebSi.<br />

183


postskriptumi: siRaribe <strong>da</strong> moqalaqeobis dualizacia<br />

neba miboZeT, <strong>da</strong>vubrunde T. h. marSalis Semacbunebel komentarebs<br />

saarsebo minimumisa <strong>da</strong> saarCevno uflebis Sesaxeb: `saarsebo minimumisaTvis<br />

garigebis aucilebloba iseT sazogadoebaSi, romelic saarsebo minimums<br />

iRebs socialur uflebad, iseve absurdulia, rogorc arCevnebis<br />

uflebisaTvis vaWroba sazogadoebaSi, romelic saarCevno uflebas<br />

politikur uflebad iRebs” (marSali, 1963:16). rogorc peitmani (1996)<br />

aRniSnavs sworad, aTaswleulis <strong>da</strong>sasruls, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

arCevnebis ufleba axla TiTqmis universalurad miRebuli uflebaa,<br />

saarsebo minimumebi ar aris miRebuli demokratiuli statusis garantiad.<br />

es aris paraleluri diskusia im sakiTxze, rom urTierToba moqalaqeobasa<br />

<strong>da</strong> siRaribes Soris mniSvnelovania ramdenime mizezis gamo. amjerad,<br />

neoliberalur programas (romelic aqamde Warbobs globalizaciis<br />

konteqstSi) <strong>da</strong> marSalis modelis neokonservatorul reinterpretacias<br />

mivyavarT mtkicebamde, rom socialuri uflebebi qmediTia mxolod sxva<br />

uflebebis misaRwevad <strong>da</strong> <strong>da</strong>mokidebulia saxelmwifos fiskalur<br />

simdidreze. amitomac am perspeqtivi<strong>da</strong>n, socialuri uflebebi konkretulia,<br />

<strong>da</strong> ara universaluri (rogorc arCevnebis uflebebi); socialuri uflebebi<br />

aris mxolod naklebmniSvnelovani uflebebi, an saerTod ar aris uflebebi.<br />

Cven ar SegviZlia gavaTanabroT globalizaciis procesi <strong>da</strong><br />

neoliberaluri programebi; maT aqvT sxva<strong>da</strong>sxva logikuri safuZveli <strong>da</strong><br />

dinamika <strong>da</strong> erT-erTis – anu, globalizaciis, rogorc istoriuli procesis<br />

arseboba ar amarTlebs meoris _ neoliberalizmis, rogorc hegemonuri<br />

procesis zr<strong>da</strong>s. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, globalizaciis procesSi cvlilebebis<br />

(rogorc ganxilulia mesame TavSi) <strong>da</strong> neoliberalizmis ideologiuri<br />

safuZvlis gaTvaliswinebiT, saxelmwifos eniWeba naklebad cnobili roli<br />

mosaxleobis didi segmentebisaTvis moqalaqeobis struqturisa <strong>da</strong><br />

socialuri servisebis miwodebaSi. arsobrivad, es iwvevs soli<strong>da</strong>robis<br />

<strong>da</strong>kargvas, rac socialuri uzrunvelyofis politikaSi savsebiT Camj<strong>da</strong>ria,<br />

radgan kerZo filantropias ar SeuZlia gaaumjobesos CarTuli servisebis<br />

masStabi, mravalferovneba <strong>da</strong> finansuri sidide. Tuki soli<strong>da</strong>roba ikargeba<br />

TemSi, rac miewereba saxelmwifos cvalebad rols, es warmoSobs<br />

mniSvnelovan problemebs demokratiuli TeoriisaTvis. amis msgavsad,<br />

mosaxleobis segmentebis gaRatakeba saSiS situacias qmnis<br />

saxelmwifoebrivi politikisa <strong>da</strong> moqalaqeobisTvis an, ubralod rom<br />

vTqvaT, qmnis ormag moqalaqeobas an meore klasis moqalaqeebs,<br />

kapitalistur sazogadoebebSi mdidrebsa <strong>da</strong> Raribebs Soris arsebuli<br />

ganxeTqilebis gaTvaliswinebiT.<br />

184


ormagi moqalaqeoba<br />

postmodernizmis ramdenime versiis (morou <strong>da</strong> toresi, 1995) mixedviT,<br />

politikuri perspeqtivi<strong>da</strong>n, Zalaufleba fragmentirebuli <strong>da</strong> gafantulia.<br />

Tanamedrove sazogadoebebis moralur krizisze <strong>da</strong>kvirvebiT, analizSi<br />

mniSvnelovan elements warmoadgens is mosazreba, rom différance–gansxvavebebs<br />

(rom gavakeToT burdies parafrazireba) a<strong>da</strong>mianebi mihyavs gansxvavebulobis<br />

kategoriebis konstruirebamde. 10 gacnobierebuliEekonomikuri, socialuri<br />

Tu moraluri krizisisaTvis bralisa <strong>da</strong> pasuxismgeblobis `sxvaze~,<br />

rogorc gantevebis vacze ga<strong>da</strong>taniT, gabneulia an ignorirebuli eTikuri<br />

<strong>da</strong> politikuri dilemebi, romelic warmoiSoba mSromelTa <strong>da</strong> socialur<br />

Temebis struqturebSi. amgvarad, bralis ga<strong>da</strong>deba `sxvebze~ (aralegal<br />

emigrantebze, zarmac muSebze, `umciresobebze~, <strong>da</strong> a.S.) xels uwyobs<br />

pe<strong>da</strong>gogiur diskurss, romelsac saxelmwifo<strong>da</strong>n bazarze ga<strong>da</strong>aqvs yvela<br />

moqalaqisaTvis maRali xarisxis ganaTlebis miwodebis pasuxismgebloba.<br />

bolos <strong>da</strong> bolos, bazari, rogorc moulodneli ga<strong>da</strong>rCena (deus ex machina),<br />

diskriminacias gauwevs naklebad Zlier individebs, xolo yvelaze Zlier<br />

invividebs ki, waaxalisebs. maSasa<strong>da</strong>me, resursebis ganawileba (anu bazris<br />

mowodebisa <strong>da</strong> moTxovnis dinamikebi) gansazRvravs saSualebebsa <strong>da</strong> miznebs<br />

<strong>da</strong> yvelaze motivirebuli, saukeTeso ganaTlebis mqone <strong>da</strong> yvelaze<br />

`produqtiuli~ individebisaTvis warmatebis miRwevas SesaZlebels xdis.<br />

bazris logikiT, argumenti gveubneba, rom warmatebuli individebi<br />

Tavisufali iqnebian saxelmwifo Carevisagan <strong>da</strong> saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n<br />

klientelizmisa <strong>da</strong> patrimonializmis praqtikebisgan. isini SeZleben<br />

TavianTi Tavisufali nebis mixedviT swrafvas gare Carevebis gareSe<br />

saqonlisa <strong>da</strong> servisebis ufro Tavisufali gacvlis konteqstSi, rac<br />

regulirdeba bazris meqanizmebiT. es pozicia SeiZleba miCneul iqnes<br />

libertarianizmis filosofiad individualizmis miseuli gamwvavebiT,<br />

romelic di<strong>da</strong>d ar iRwvis soli<strong>da</strong>robis formebis gasaviTareblad<br />

naTesauri kavSirebisa <strong>da</strong> mcire jgufebis farglebs gareT.<br />

arakvlificirebuli bazris mTliani orientacia individebsa <strong>da</strong> Tavisufal<br />

individTa cnebis socialur reprezentacias mimarTavs Temis socialurad<br />

konstruirebuli cnebebis <strong>da</strong> socialur cvlilebisken mimarTul<br />

koleqtiur mcdelobaTa winaaRmdeg. Temis Seqmna Tanamedrove <strong>da</strong><br />

fragmentirebul kapitalistur sazogadoebebSi, kapitalisturi<br />

ganviTarebis gamomricxveli bunebis gaTvaliswinebiT, moiTxovs socialuri<br />

stimulebis Seqmnas – individualuri eTikis farglebs gareT –<br />

didsulovnebisa <strong>da</strong> soli<strong>da</strong>robis xelSesawyobad. gar<strong>da</strong> amisa, igi moiTxovs<br />

socialuri kontraqtebis (an socialuri faqtebis) principebs, romelic<br />

SeiZleba miRweul iqnes imis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad, rom individualuri avtonomiisa<br />

185


<strong>da</strong> Tavisuflebis funqcionirebadi cnebebi SeiZleba, rusoseuli dilemis<br />

mixedviT, kvalificirebuli iyos, an zogjer SezRudul iqnes; amgvarad<br />

SesaZloa mTel Tems xeli miuwvdebodes Tavisuflebis ufro maRal <strong>da</strong><br />

komunikabelur doneebze.<br />

analogiurad, postmodernistuli Sexedulebis mixedviT (romlis<br />

Tanaxmad, saxelmwifo aris umetesad socialuri regulireba, socialuri<br />

regulirebis nebismieri krizisi niSnavs ara mxolod Rrma bzarebs<br />

sazogadoebaSi (magaliTad, rasac habermasi uwodeb<strong>da</strong> legitimurobis<br />

deficits gvian kapitalizmSi), aramed aseve saxelmwifos tipiur problemebs<br />

gvian kapitalizmSi (koneli, 1987; efli, 1993a, 1982g, 1988b). paradoqsia is,<br />

rom socialuri regulirebis krizisebma <strong>da</strong> saxelmwifos rolSi arsebiTad<br />

radikalurma cvlilebebma SesaZloa axsnas soli<strong>da</strong>robis <strong>da</strong>knineba.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, pe<strong>da</strong>gogiuri subieqtis ganaxlebuli Teoria<br />

gveubneba, rom gansxvavebulobis cnebas aqvs mravali gamoxatuleba, rac<br />

mouwodebs skolebSi kulturuli mravalferovnebis principisaken. modiT,<br />

erTi wuTiT ganvixiloT situacia laTinur amerikaSi, sa<strong>da</strong>c skolis<br />

sistemebSi seriozuli <strong>da</strong>rRvevebis mravali maCvenebeli arsebobs.<br />

magaliTad, maswavleblebi SesaZloa miiCnevdnen, rom moswavleebi<br />

gulgrilebi arian kognituri unarebis Seswavlisadmi, an maT ar gaaCniaT<br />

aranairi interesi sajaro diskusiebisadmi. moswavleebi SesaZloa<br />

maswavleblebs (<strong>da</strong> zoga<strong>da</strong>d mozrdilTa sazogadoebas) miiCnevdnen TavianTi<br />

(moswavleebis) interesebisa <strong>da</strong> codnis socialuri formirebisgan<br />

<strong>da</strong>Sorebulad (codnis safuZvlisagan <strong>da</strong>Sorebulad, romelic Sedegia<br />

globaluri masobrivi kulturis miTvisebisa).<br />

sxva magaliTi, romelic axlos aris amerikis SeerTebuli Statebis<br />

gamocdilebasTan, ukavSirdeba identobis politikis Sesaxeb debatebs,<br />

rogorc ganxilulia winamdebare wignSi. Tavisi yvelaze ukiduresi versiiT,<br />

identobis politika <strong>da</strong> umciresobis jgufTa reprezentacia skolebsa <strong>da</strong><br />

universitetebSi SeiZleba eTanxmebodes nulovanjamovani sazogadoebis<br />

Teorias. nulovanjamovani midgomiT, araTanabrad warmodgenili individebis<br />

erTi jgufis uflebebis <strong>da</strong><strong>da</strong>stureba <strong>da</strong> istoriuli gasaWiris<br />

<strong>da</strong>sakmayofileblad resursebis ganawileba, an diskriminaciis<br />

identificirebadi procesis modificireba arsobrivad niSnavs, rom<br />

resursebi erT jgufs CamoerTmeva arasakmarisad warmodgenil individTa<br />

meore jgufis xarjze. amgvarad, Sedegad viRebT uwyvet konfliqts<br />

mravalferovan <strong>da</strong>interesebul mxareTa Soris, romlebic warmoadgenen<br />

umciresobas, qalebs, klasze, SesaZleblobze <strong>da</strong>fuZnebul <strong>da</strong> sxva<br />

arasakmarisad warmodgenil jgufebs, im brma (<strong>da</strong> farTod gavrcelebuli)<br />

rwmenis gaTvaliswinebiT, rom resursebi fiqsirebulia, an araelastiuri.<br />

186


a aris am sididis <strong>da</strong>rRvevebis Sedegebi identobis politikis<br />

relokaciisTvis <strong>da</strong> gansxvavebisTvis laTinur amerikaSi <strong>da</strong> sadme sxvagan?<br />

SesaZlebelia, rom moiZebnos soli<strong>da</strong>robis modeli an sistema, romelic<br />

mTlianad ar aris <strong>da</strong>mokidebuli socialur faseulobebze orientirebuli<br />

saxelmwifos muSaobaze, an saxelmwifos intervenciis nebismier<br />

rekonstruirebul cnebaze, rac neoliberaluri saxelmwifosgan mkveTrad<br />

gansxvavebuli SeiZleba gaxdes? es sakiTxi moiTxovs analizis sxva<strong>da</strong>sxva<br />

doneebs. <strong>da</strong>sawyisisaTvis, socialuri regulirebis cneba, romelic wamoayena<br />

fukom, Zalze xelsayrelia struqturebis muSaobisa (funqcionirebisa) <strong>da</strong><br />

individualur aqtorTa mier codnis miRebis, a<strong>da</strong>ptaciis, rezistentulobis<br />

<strong>da</strong> xelaxali SemuSavebis <strong>da</strong>sakavSireblad. SesaZlebelia, rom socialuri<br />

regulacia konkurentuli ideologiebisgan <strong>da</strong>moukideblad muSaobdes? Tu<br />

SesaZlebelia, maSin TaobaTa Soris konfliqti, an saxelmwifo intervenciis<br />

Semcireba soli<strong>da</strong>robis xelSewyobaSi ar un<strong>da</strong> iyos problema. regulirebis<br />

wesebi <strong>da</strong> instrumentebi sxva xelSi ga<strong>da</strong>va <strong>da</strong> ufro mniSvnelovan adgils<br />

<strong>da</strong>uTmobs sabazro gacvlebs. codna iqneba ara mxolod fragmentirebuli,<br />

aramed aseve segmentirebuli socialuri ierarqiebiT. isini, vinc SeZleben<br />

ufro <strong>da</strong> ufro mzardi samomxmareblo ga<strong>da</strong>saxadebis ga<strong>da</strong>x<strong>da</strong>s, kvlavac<br />

ganagrZoben sakuTari SvilebisaTvis ganaTlebis micemas <strong>da</strong> maT Svilebs<br />

SesaZlebloba eqnebaT xeli miuwvdebodeT codnis im maragze, romlis<br />

SeTavazebac sazogadoebas maTTvis SeuZlia. isini ki, vinc ver SeZleben<br />

sxva<strong>da</strong>sxva tipis mzardi gasasaxadebis ga<strong>da</strong>x<strong>da</strong>s, martivad iqcevian<br />

marginalur nawilad ZiriTad codnasTan (<strong>da</strong> sazogadoebriv struqturebTan)<br />

mimarTebaSi.<br />

igive SeiZleba iTqvas bavSvebisa <strong>da</strong> axalgazrdebis socializaciasTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT, romlebic ecnobian axal teqnologiebs, kompiuterebs, an<br />

komunikaciis sxva novatorul xelsawyoebs. teqnologiaSi<br />

gaTviTcnobierebuloba gaxdeba ZiriTadi komponenti regionSi socialuri<br />

diferenciaciis konteqstSi. materialurad saukeTesod uzrunvelyofili<br />

kerZo <strong>da</strong> sajaro skolebi isargebleben am axali teqnologiebiT rogorc<br />

swavlebis, ise swavlis TvalsazrisiT. es ki, Tavis mxriv, gazrdis saSualo<br />

<strong>da</strong> maRali klasis moswavleebis Sexebas yvelaze SemoqmedebiT <strong>da</strong><br />

produqtiul (rom aRaraferi vTqvaT yvelaze Semosavlian) teqnologiebTan.<br />

is sajaro skolebi ki, romlebsac ar miuwvdebaT xeli sakuTari<br />

teqnologiuri struqturis modernizebisaTvis saWiro <strong>da</strong>matebiT<br />

finansirebaze, specializirebuli maswavleblebisa <strong>da</strong> teqnikosebis<br />

<strong>da</strong>qiravebaze <strong>da</strong> saukeTeso moswavleebis mizidvaze TavianTi gavlenis<br />

areebSi, sakmaod Sors <strong>da</strong>rCebian avangarduli treningisa <strong>da</strong><br />

socializaciisagan.<br />

187


diferenciaciis am mzardi procesebiT, saganmanaTleblo sistema<br />

iqneba gamoricxvis <strong>da</strong> ara inkluziis kidev erTi forma, rac asaxavs<br />

sazogadoebis dualizacias. dualuri sazogadoebebi aSkarad gviCvenebs Tu<br />

rogor gansxvavdebian individebi imiT, Tu rogor miuwvdebaT maT xeli<br />

simdidreze, Zalauflebaze, gavlenasa <strong>da</strong> politikur reprezentaciaze. ar<br />

arsebobs mizezi, saxelmwifos mier Tavisi sajaro man<strong>da</strong>tis gauqmebisasTan<br />

erTad, Tu ratom un<strong>da</strong> SesTavazos sazogadoebam ufaso <strong>da</strong> savaldebulo<br />

<strong>ganaTleba</strong> sakuTar moqalaqeebs. saskolo <strong>ganaTleba</strong> gaxdeba ufro <strong>da</strong> ufro<br />

dualizirebuli.<br />

laTinuri amerikis sazogadoebebi, msoflios masStabiT bevri sxva<br />

sazogadoebis msgavsad, ufro <strong>da</strong> ufro dualuri xdeba, sa<strong>da</strong>c mdi<strong>da</strong>ri <strong>da</strong><br />

Raribi seqtorebi Zalze Sordeba erTmaneTs. klasobrivi struqturebis es<br />

dualizacia mxolod laTinur amerikas ar exeba, aramed igi warmoadgens<br />

msoflio masStabis proporciis fenomens. amitom, socialur moqalaqeobasa<br />

<strong>da</strong> politikur moqalaqeobas Soris seriozuli winaaRmdegobebi,<br />

<strong>da</strong>Zabulobebi <strong>da</strong> disbalansi arsebobs. socialuri moqalaqeoba gamoixateba<br />

efeqtiani xelmisawvdomobiT garkveuli xarisxis saqonelsa <strong>da</strong><br />

momsaxureobebze, rogorc materialur, ise simbolurze, rac aSkarad<br />

gansazRvravs individebis cxovrebis xarisxs. politikuri moqalaqeoba<br />

gamoixateba Tanaswori <strong>da</strong> universaluri xmis micemis uflebis<br />

saSualebebiT <strong>da</strong> uflebebisa <strong>da</strong> movaleobebis ganxorcielebiT.<br />

am ori tipis moqalaqeobas Soris arsebuli ganxeTqileba, rogorc<br />

sazrianad amtkiceb<strong>da</strong> T. h. marSali, xels Seuwyobs <strong>da</strong>mokidebulebebis,<br />

Sexedulebebisa <strong>da</strong> Rirebulebebis proliferacias, romelic antagonisturia<br />

im demokratiuli stabilurobisa <strong>da</strong> legitimaciis formulebisa, romelsac<br />

efuZneba demokratiuli reJimebi. ra Tqma un<strong>da</strong>, roca maswavleblebi<br />

miiCneven, rom un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>scen eris koleqtiuri Rirebulebebi bavSvebsa <strong>da</strong><br />

axalgazrdebs, ar aris gasakviri, rom maswavlebelTa liderebi <strong>da</strong> rigiTi<br />

wevrebi SesamCnevad Sewuxebuli arian sajaro <strong>ganaTleba</strong>Si investirebis<br />

SemcirebiT, rac aRiqmeba kidev erT tendenciad dualizaciis am procesSi.<br />

am konteqstSi legitimuria vikiTxoT, am or moqalaqeobas Soris<br />

wonasworobis <strong>da</strong>rRveva ganmartavs Tu ara <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> savaldebulo<br />

saskolo swavlebaSi saxelmwifo investirebis Sewyvetas. es Sewyveta, rac<br />

SesaZloa gamowveulia struqturuli regulirebis ganpirobebiT, aisaxeba<br />

saganmanaTleblo biujetebze <strong>da</strong> sabolood, Caricxvebis raodenobis<br />

Semcirebaze, kerZod, sajaro saSualo <strong>ganaTleba</strong>Si.<br />

saskolo ganaTlebis dualizacia Sedegad mogvcems (<strong>da</strong> magaliTi<br />

iqneba), sul mcire, moqalaqeTa or did tips: erTi, romelsac me vuwodeb<br />

`sammag–A moqalaqeebs~ (triple-A citizens), rom gamoviyeno laTinur amerikaSi<br />

188


moduri termini, rac waagavs nomenklaturas <strong>da</strong> romelic gamoiyeneba<br />

institutebis obligaciebisa <strong>da</strong> sakredito reitingebis xarisxis<br />

klasificirebisaTvis, <strong>da</strong> meore, romelsac vuwodeb `araarsebiT~<br />

moqalaqeebs, B klasis an meore klasis moqalaqeebs. `sammagi–A moqalaqeebi~<br />

arian isini, visac SeuZlia politikuri reprezentaciisa <strong>da</strong> monawileobis<br />

modelis gamoyeneba, romelic maT surT, ara mxolod TavianTi xmis micemiT,<br />

aramed aseve politikuri qmedebiT, radgan isini <strong>da</strong>kavSirebuli arian<br />

Zalauflebis qselebTan. maT SeuZliaT swrafad moagrovon informacia<br />

axali kibernetikuri teqnologiebis meSveobiT – <strong>da</strong> mzardi `sainformacio<br />

supermagistralis navigaciiT – <strong>da</strong> SeuZliaT inteleqtualTa kulturuli<br />

kapitalis simboloebiT manipulireba.<br />

`araarsebiTi~ moqalaqeebi arian isini, visi marginaluroba<br />

konstruirebulia masmediis reprezentaciis procesis, <strong>da</strong> amasTan erTad,<br />

politikuri izolaciisa <strong>da</strong> fragmentaciis meSveobiT. isini aseve ganicdian<br />

seriozul ekonomikur zewolebs; bevri maTgani ukve miekuTvneba siRaribis<br />

sartyels, romelic gars ekvris laTinuri amerikis did qalaqebs, an<br />

ganlagebulia qalaqebis degradirebad seqtorebSi, gansakuTrebiT qalaqebis<br />

centralur nawilebSi. yoveldRiur cxovrebaSi ga<strong>da</strong>rCenis maTeuli<br />

strategiebi gacilebiT ufro mniSvnelovania, vidre nebismieri sxva<br />

aqtivobebi, politikis CaTvliT. orive tipis moqalaqeebi erTdroulad<br />

moqceulni arian internacionalizebuli masmediis zemoqmedebis qveS,<br />

romelic iswrafis mesakuTruli individualizmis Seqmnisaken, Tu<br />

gamoviyenebT makfersonis mier popularizebul termins demokratiis<br />

liberaluri Teoriebis miseul sazrian kritikaSi (makfersoni, 1962).<br />

laTinur amerikaSi es aris is, rasac kulturis kritikosma uwo<strong>da</strong><br />

simboluri bazrebis calmxrivi Crdilo amerikanizacia (garsia kanklini,<br />

1992).<br />

dualuri moqalaqeoba <strong>da</strong> siRaribe<br />

dualuri moqalaqeobis sakiTxi svams maradiul kiTxvas imis Sesaxeb,<br />

Tu vin aris gaTvaliswinebuli <strong>da</strong> vin aris gamoricxuli savaldebulo<br />

saskolo ganaTlebi<strong>da</strong>n. socialuri jgufebis gaTvaliswineba <strong>da</strong> gamoricxva<br />

saskolo ganaTlebi<strong>da</strong>n ganxilul un<strong>da</strong> iqnes mzardi samomxmareblo<br />

ga<strong>da</strong>saxadebis, decentralizaciis, privatizaciis <strong>da</strong> municipalizaciis<br />

politikebis gaTvaliswinebiT. es politikebi ar exeba mxolod laTinur<br />

amerikas, <strong>da</strong> amdenad, am diskusias aqvs inteleqtualuri <strong>da</strong> politikuri<br />

mimzidveloba, rac sakmaod scildeba individualur, Tu regionalur<br />

mosazrebebs. detalurad Sesaswavli rCeba is masStabi, romliTac<br />

struqturuli regulirebis gampirobebulobebma gazar<strong>da</strong> klasis<br />

struqturebisa <strong>da</strong> moqalaqeobis dualizacia, an dualizaciis am process<br />

189


aqvs Tu ara <strong>da</strong>moukidebeli dinamika, romlis Senelebac ver SeZlo<br />

struqturulma regulirebam an, piriqiT, ubralod <strong>da</strong>aCqara. miuxe<strong>da</strong>vad<br />

amisa, siRaribis sakiTxi jer kidev bundovnad Cans demokratiul<br />

sazogadoebebSi moqalaqeobis Sesaxeb fiqrisas.<br />

naTelia, rom moqalaqeobis Teoria, saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis<br />

Teoriis fun<strong>da</strong>menturi <strong>da</strong>mateba, SeuZlebelia ganviTardes, Tuki ar<br />

Sesruldeba sam principTagan erT-erTi, romelic exeba uflebebis SeZenas<br />

(wamoyenebuli marSalis mier). rogorc sxvaganac iqna miTiTebuli (boroni<br />

<strong>da</strong> toresi, 1996), xelis SemSleli faqtori moqalaqeobis CamoyalibebisaTvis<br />

laTinur amerikaSi <strong>da</strong> saganmanaTleblo praqtikasa <strong>da</strong> politikaSi aris<br />

laTinuri amerikis sazogadoebebis farTo seqtorebis <strong>da</strong>Cqarebuli<br />

gaRatakeba (boroni <strong>da</strong> toresi, 1996). am sitaucias mohyveba seriozuli<br />

Sedegebi demokratiisaTvis <strong>da</strong> ekonomikuri modernizaciis, an socialuri<br />

reformis proeqtebis ganxorcielebisaTvis.<br />

bolodroindeli monacemebi gviCvenebs, rom laTinur amerikaSi 210<br />

milioni a<strong>da</strong>miani siRaribis zRvars qvemoT imyofeba. ufro metic, situacia<br />

ukavSirdeba aseve <strong>da</strong>saqmebisa <strong>da</strong> xelfasis donis sakiTxs regionSi.<br />

laTinuri amerikis qveynebisaTvis ekonomikurma komisiam (ECLA) aRniSna, rom<br />

1995 wlis xelfasebi 1980 wlis xelfasebze <strong>da</strong>balia <strong>da</strong> rom 1995 wels<br />

minimaluri xelfasi laTinuri amerikis 17 Seswavlili qveyni<strong>da</strong>n 13 qveyanaSi<br />

1980 wlis minimalur xelfasze <strong>da</strong>balia. magaliTad, CileSi, 1996 wels<br />

Semosavlis TvalsazrisiT, ze<strong>da</strong> 20-ma procentma miiRo erovnuli<br />

Semosavlis 57.1 procenti, maSin, roca 1992 wels maT hqon<strong>da</strong>T mxolod 52.4<br />

procenti. mosaxleobis uRaribesma 20-ma procentma 1996 wels miiRo<br />

erovnuli Semosavlis mxolod 3.9 procenti, maSin, roca manamde 1992 wels<br />

miRebuli hqon<strong>da</strong> 5 procenti. Ciles 14 milioni moqalaqi<strong>da</strong>n 3.3 milioni<br />

cxovrobs siRaribis zRvars miRma. argentina Zalian ar gansxvavdeba:<br />

umdidresma 20-ma procentma 1997 wlis maisSi miiRo erovnuli Semosavlis<br />

52.9 procenti, maSin roca uRaribesma 20-ma procentma miiRo mxolod 4.3<br />

procenti. 12 wliT adre, umdidresma 20-ma procentma miiRo Semosavlis 49.4<br />

procenti, xolo uRaribesma 20-ma procentma miiRo 5.9 procenti. maSasa<strong>da</strong>me,<br />

ara mxolod mdidrebsa <strong>da</strong> Raribebs Soris Semosavlis ganawilebaSi didi<br />

sxvaoba gaizar<strong>da</strong>, aramed aseve Raribebis xelfasebi Semcir<strong>da</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>saqmebac<br />

ufro metad SemTxveviTi gax<strong>da</strong> (gazeTi Clarin, 1997:27).<br />

laTinur amerikaSi siRaribis problema Znelad ga<strong>da</strong>sawyveti Cans,<br />

dominanturi klasis neoliberalur ekonomikur azrovnebaSi aSkarad mZime<br />

hegemoniis gaTvaliswinebiT. sxva<strong>da</strong>sxva kvlevebma miuTiTa saSiS<br />

winaaRmdegobebze, romelic warmoiSoba maSin, roca gamomricxveli <strong>da</strong><br />

marginalizebadi ekonomikuri modeli, romelic socialuri aparteiris<br />

190


manamde ucnob formebs uSvebs, upirispirdeba demokratiul reJims, romlis<br />

legitimuroba eyrdnoba politikuri integraciis, an `realuri~<br />

moqalaqeobis masebis molodinebs (boroni, 1994a; 1994b). es aris situacia,<br />

sa<strong>da</strong>c moqalaqeobis kulturuli atributebi (anu moqalaqeoba, rogorc<br />

sajaro Rirseba) nawilobriv un<strong>da</strong> <strong>da</strong>emTxvas moqalaqeobis struqturul<br />

dinamikebs, rac iZleva garantias individTa umravlesobis socialuri<br />

uflebebisa, saarsebo minimumis CaTvliT, <strong>da</strong> politikuri ekonomiisa, rac<br />

maT saSualebas aZlevs ganaxorcielon moqalaqeoba, rogorc sajaro<br />

Rirseba.<br />

neoliberalizmsa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s Soris arsebuli es winaaRmdegoba<br />

gacilebiT ufro seriozuli problemaa, vidre ubralod Teoriuli, an<br />

ritorikuli problema. igi asaxavs uzarmazar sirTuleebs, rac laTinuri<br />

amerikis demokratiebs eliT am tipis politikuri reJimis sami<br />

fun<strong>da</strong>menturi imperativis SeTavsebis TavianT mcdelobaSi: samarTlianoba,<br />

xelmisawvdomoba <strong>da</strong> reprezentacia. erTdroulad, laTinur amerikaSi<br />

demokratiuli reJimebi dgeba sxva sastiki realobis winaSe, rac<br />

warmoiSoba struqturuli regulirebis 11 moulodneli, Tumca sasurveli,<br />

Sedegebisgan, konteqstSi, romelSic, sajaro seqtori funqcionirebis unars<br />

moklebulia (TiTqmis gamonaklisis gareSe) administraciuli qmediTobis<br />

Tun<strong>da</strong>c minimalur doneze.<br />

boroni <strong>da</strong> toresi (1996) amtkiceben, rom arsebobs sami ZiriTadi<br />

problema siRaribesa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s Soris urTierTobaSi <strong>da</strong> rom am<br />

problemebs pir<strong>da</strong>piri gavlena aqvs im rolze, romelsac <strong>ganaTleba</strong><br />

asrulebs siRaribis winaaRmdeg brZolaSi. pirveli eTikuri xasiaTisaa:<br />

seriozuli Seteva samarTlianobaze, romelic warmoSobilia<br />

neoliberaluri politikebisgan <strong>da</strong> romelic tvirTad <strong>da</strong>awva <strong>da</strong>bal socioekonomikur<br />

klasebs stabilizaciis xarjebiT <strong>da</strong> struqturuli<br />

regulirebiT. sxva<strong>da</strong>sxva stilis miuxe<strong>da</strong>vad, am politikebis ZiriTadi<br />

principebi msgavsi iyo laTinuri amerikis sxva<strong>da</strong>sxva qveynebSi: socialur<br />

xarjebSi zogadi Semcireba; saga<strong>da</strong>saxado Semosavlebis arapir<strong>da</strong>piri<br />

ga<strong>da</strong>saxadebis zrdiT, rac kidev ufro amwvavebs ga<strong>da</strong>saxadis struqturebis<br />

regresiul xasiaTs; muSa-mosamsaxureTa xelfasebis gayinva, gansakuTrebiT<br />

sajaro seqtorSi; <strong>da</strong> Sromis bazrebis `fleqsibilizacia~, evfemizmi<br />

masobrivi <strong>da</strong>Txovnebis, <strong>da</strong>usaqmeblobisa <strong>da</strong> arasruli <strong>da</strong>saqmebis<br />

<strong>da</strong>sabuTebisaTvis. fleqsibilizacia gamoiyeneba imdenad, ramdena<strong>da</strong>c<br />

arsebobs iseTi qveynebi, rogoricaa nikaragua, romelSic SesaZlebelia<br />

iTqvas, rom <strong>da</strong>usaqmebel a<strong>da</strong>mianTa ricxvi ufro maRalia, vidre formalur<br />

Sromis bazrebze <strong>da</strong>saqmebul pirTa saerTo raodenoba. Raribebis raodenoba<br />

izrdeba, xolo siRaribe warmoudgenel doneebs aRwevs.<br />

191


meore problema ekonomikuri xasiaTisaa: ra donemde SeTavsebadia<br />

siRaribe laTinuri amerikis kapitalizmisa <strong>da</strong> im ekonomikuri reformebis<br />

makroekonomikuri `racionalurobis~ gaumjobesebis saWiroebasTan, romelic<br />

mimarTulia garkveuli miznebis miRwevisaken, rac azianebs xalxis<br />

seqtorebs maTi Semosavlis <strong>da</strong> moxmarebis modelebis <strong>da</strong>zianebiT <strong>da</strong><br />

individTa molodinebis <strong>da</strong> koleqtiuri progresis SemcirebiT? ar aris<br />

aucilebeli, rom mivyveT msoflios katastroful xedvas, raTa gavigoT,<br />

rom gaRatakebul sazogadoebas gauWirdeba, gazardos Tavisi moxmareba an<br />

imis SeZleba, rom miaRwios gazrdil konkurentulobas, rac saSualebas<br />

miscem<strong>da</strong> saerTaSoriso bazrebis boboqar wylebSi yofiliyo<br />

konkurentunariani – bazrebis, romelSic `erebis konkurentuli<br />

upiratesobebi~ efuZneba maTi samuSao Zalebis ganaTlebis, jan<strong>da</strong>cvisa <strong>da</strong><br />

cxovrebis xarisxis maRal doneebs.<br />

mesame sakiTxi ukavSireba axali demokratiebis ideologiur<br />

safuZvlebze orTodoqsuli (struqturuli) regulirebis Sedegebs.<br />

laTinuri amerikis sazogadoebebSi, demokratiuli legitimurobis<br />

principebs akl<strong>da</strong> is simZlavre, rac sxva regionebSi arsebob<strong>da</strong>. es sisuste<br />

demokratiis ideologiur principebSi warmoadgens mniSvnelovan<br />

winaaRmdegobas demokratiis konsoli<strong>da</strong>ciisaTvis, gansakuTrebiT imis<br />

gaTvaliswinebiT, rom demokratiis efeqtiani funqcionirebisaTvis,<br />

aucilebelia gvqondes imedi administraciul efeqtianobaSi sandoobis<br />

Se<strong>da</strong>rebiT maRali donisa <strong>da</strong> saWiroa gagvaCndes pozitiuri Sexeduleba mis<br />

unarianobaze sazogadoebis `zogadi interesebis” warmodgenis<br />

TvalsazrisiT.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, am mrisxane tendenciebs demokratiis kolafsisken ar<br />

mivyavarT. `ekonomikuri reduqcionizmi~, romelic socialur mecnierebaTa<br />

garkveul sferoebSi dominanturi iyo meoce saukunis 70-ian wlebSi,<br />

rogorc memarjvene, ise memarcxene wreebSi, polemikas iwvev<strong>da</strong> laTinuri<br />

amerikis demokratiuli reJimebis gaxangrZlivebis gamo gasuli saukunis 80iani<br />

wlebis mSfoTvare aTwleulis ganmavlobaSi. bolodroindelma<br />

empriulma kvlevam <strong>da</strong>majereblad aCvena, rom axlovadian perspeqtivaSi<br />

mainc, ekonomikuri krizisebi mainc<strong>da</strong>mainc ar <strong>da</strong>aCqarebs demokratiuli<br />

reJimebis dezartikulacias. ufro metic, laTinuri amerikis demokratiebma<br />

aCvena, rom flobs gasaocar Zalas. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, es <strong>da</strong>skvnebi SeiZleba<br />

gamogvadges naadrevi aRelvebis Sesarbileblad. marTalia is mosazreba,<br />

rom demokratiuli mTavrobebi, romlebic ugrZnobelni arian Raribebis<br />

ga<strong>da</strong>udebeli saWiroebebis mimarT <strong>da</strong> indiferentulni rCebian mzardi<br />

siRaribisadmi, namdvilad iTxrian sakuTar samares.<br />

192


<strong>da</strong>savluri politikuri azrovnebis tradicia erTxmad ambobs:<br />

gavrcelebuli siRaribe SeuTavsebelia demokratiisa <strong>da</strong> Tavisuflebis<br />

sulTan <strong>da</strong> praqtikebTan. platoni (1941) akritikeb<strong>da</strong> polisis oligarqiul<br />

mTavrobebs, radgan maT gamoiwvies ori qalaqis Zalismieri Tanaarseboba:<br />

Raribebis qalaqisa <strong>da</strong> mdidrebis, romlebic `erTmaneTis winaaRmdeg mudmiv<br />

konspiraciaSi iyvnen, rac warmoadgen<strong>da</strong> areulobis saTaves <strong>da</strong> romelsac<br />

SeeZlo bolo moeRo TavisuflebisaTvis~ (551.d, 552.d). TiTqmis ori aTasi<br />

wlis Semdeg, ruso (1967) Teoriulad msjelob<strong>da</strong> im pirobebze, romelic<br />

uzrunvelyof<strong>da</strong> demokratiis <strong>da</strong> Tavisuflebis arseboba/Tanaarsebobas. am<br />

miznis miRwevisaTvis, igi gamoTqvam<strong>da</strong> rekomen<strong>da</strong>cias, rom `SesaZleblobis<br />

farglebSi SeemcirebinaT sxva<strong>da</strong>sxva klasebs Soris arsebuli gansxvavebebi~<br />

ise, rom aRar yofiliyvnen arc maTxovrebi <strong>da</strong> arc Zalian mdidrebi. es<br />

jgufebi (erTi monetis ori mxare) demokratiis momavlisaTvis saxifaTo<br />

movlenad miiCneo<strong>da</strong>, radgan `swored maT Soris dgindeba samoqalaqo<br />

Tavisuflebis garigeba: zogi yidulobs mas, xolo zogi – yidis” (292-293).<br />

SeniSvnebi<br />

1 marTlac, moqalaqeobis cneba ganmanaTleblobaSi gaukritikebeli ar <strong>da</strong>rCenila.<br />

magaliTad, rom giCvenoT ganmanaTleblobis safuZvlebis garkveuli kritika,<br />

ganmanaTleblobis kritikosebis ZiriTadi principi aris is Sexeduleba, rom<br />

yovlismomcveli mTavari narativi aris metismetad abstraqtuli <strong>da</strong> ar<br />

iTvaliswinebs istorias <strong>da</strong> ar SeuZlia gaigos narativi xalxisa, romelic Tavisi<br />

gamocdilebis droiT aspeqtsa <strong>da</strong> lokaciaSia moqceuli. amgvarad, amas ewo<strong>da</strong><br />

gaTviTcnobierebuli (ra Tqma un<strong>da</strong>, agresiulad gaTviTcnobierebuli)<br />

antiistoriuli, antinaratiuli, antirelaciuri, naturalisturi konceptualuri<br />

sistema. Margaret Somers, “Narrativity, Narrative Identity, and Social Action: Rethinking English<br />

Working-Class Formation,” Social Science History 16, no. 4 (Winter 1992): 593.<br />

2 C. B. Macpherson, “Do We Need a Theory of the State?” Archives Européennes de Sociologie 18, no. 2<br />

(1977). es miTiTeba makfersonis mniSvnelobaze demokratiuli moqalaqeobis srulad<br />

ganviTarebul TeoriasTan mimarTebaSi Seesabameba braian terneris ZiriTad<br />

kritikas T. h. marSalis moqalaqeobis Teoriaze, roca terneri Tamamad ambobs:<br />

`moqalaqeobis nebismierma Teoriam aseve un<strong>da</strong> Seqmnas saxelmwifos Teoria,<br />

marSalis moRvaweobis es aspeqti yvelaze sustad gaxl<strong>da</strong>T ganviTarebuli~. Bryan S.<br />

Turner, “Outline of a Theory of Citizenship,” Sociology 24, no. 2:193.<br />

3 entoni gidensi aris gamoCenili kritikosi, romelic marSalis ganviTarebis sam<br />

stadias, rogorc teleologiur <strong>da</strong> evoluciur logikas, eWvqveS ayenebs. gar<strong>da</strong><br />

amisa, gidenss eWvi Seaqvs imaSi, rasac igi miiCnevs marSaliseul politikisa <strong>da</strong><br />

saxelmwifos metismetad gamartivebad, vinai<strong>da</strong>n marSalma sakmarisi yuradReba ar<br />

miaqcia socialuri brZolebis rols, ramac ga<strong>da</strong>wyvetisas, Seqmna pirobebi<br />

saxelmwifo koncesiisaTvis, <strong>da</strong> piriqiT. gidenis kritikis Sejamebisa <strong>da</strong> marSalis<br />

poziciis <strong>da</strong>cvisaTvis ixileT: David Held, Political Theory and the Modern State (Stanford, Calif,:<br />

Stanford University Press, 1989), 193-195; gacilebiT win<strong>da</strong>xeduli <strong>da</strong>cvisaTvis ixileT:<br />

Turner, “Outline of a Theory”.<br />

193


4 un<strong>da</strong> gvaxsovdes, rom, rogorc istorikosi devid taiaki Segvaxsenebs, `amerikul<br />

<strong>ganaTleba</strong>Si regulirebis mizani xSirad iyo seriozuli uTanasworobebis<br />

koreqtireba, rogoricaa SavkanianTa segregacia, an unarSezRudul, an emigrant<br />

bavSvTa ugulvebelyofa” (186). Tumca, <strong>da</strong>regulirebam, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom igi<br />

skolebSi zrdis ga<strong>da</strong>wyvetilebis miRebis saSualebas adgilobriv Tu saolqo<br />

doneebze, SeiZleba warmoqmnas sawinaaRmdego socialuri Sedegebi<br />

samarTlianobisa <strong>da</strong> Tanasworobis TvalsazrisiT. ixileT: David Tyack, “Restructuring in<br />

Historical Perspective: Tinkering toward Utopia,” Teachers College Record 92, no. 2:170-191.<br />

5 ixileT Tavi 2 feminizmis sxva<strong>da</strong>sxvaobebis mokle SesavlisaTvis. aseve ixileT:<br />

Carole Pateman, The Sexual Contract (Stanford, Calif.: Stanford University Press, 1988); Donna Haraway,<br />

“A Manifesto for Cyborgs: Science, Technology, and Socialist Feminism in the 1980s,” in Coming to Terms:<br />

Feminism, Theory, Politics, ed. Elizabeth Weed (New York: Routledge, 1984), 130-143; Donna Haraway,<br />

“Ecce Homo, Ain’t (Ar’n’t) I a Woman, and Inappropriate/d Others: The Human in a Post-Humanist<br />

Landscape,” in Feminists Theorize the Political, ed. Judith Butler and Joan W. Scott (New York: Routledge,<br />

1992), 86-100; Rosemary Hennessey, Materialist Feminism and the Politics of Discourse (New York:<br />

Routledge, 1992); Carmen Luke and Jennifer Gore, eds., Feminisms and Critical Pe<strong>da</strong>gogy (New York:<br />

Routledge, 1992); <strong>da</strong> Raymond Morrow and Carlos Alberto Torres, Social Theory and Education (Albany:<br />

State University of New York Press, 1995).<br />

6 Tumca, am pozicias mravali forma aqvs miRebuli, <strong>da</strong>wyebuli maternaluri<br />

feminizmisa <strong>da</strong> zrunvis eTikis <strong>da</strong>cvi<strong>da</strong>n, samarTlianobis mamrobiTi eTikisgan<br />

gansxvavebiT, rac Warbob<strong>da</strong> liberalizmSi, politikaSi qaluri Rirebulebebis<br />

SemoRebis mcdelobamde, sazogadoebrivi sferos rogorc `politikuris~<br />

artikulaciis <strong>da</strong>pirispirebis ideamde <strong>da</strong> romelSic gabatonebuli iyo mamrobiTi<br />

Rirebulebebi, kerZo sferos, rogorc ojaxis Rirebulebebis artikulaciis –<br />

kerZos feministuri politikis aRniSvnamde.<br />

7 ra Tqma un<strong>da</strong>, es aRwera amerikis SeerTeuli Statebis SemTxvevaSi, un<strong>da</strong><br />

moicavdes mis koloniur gamocdilebas filipinebze, kubasa <strong>da</strong> puerto rikoSi;<br />

xolo yofili sabWoTa kavSiris SemTxvevaSi, mis koloniur batonobas aRmosavleT<br />

evropasa <strong>da</strong> avRaneTSi. mravali konservatori analitikosisaTvis samwuxarod <strong>da</strong><br />

misi socialisturi istoriis gaTvaliswinebiT, kuba kvlavac warmoadgens<br />

kolonialisturi doqtrinis gamonakliss.<br />

8 sakmaod sainteresoa, rom sociologia, rogorc empiriuli mecniereba <strong>da</strong><br />

eTnografia, rogorc Tanamedrove anTropologia sakmaod iyo ganviTarebuli<br />

kolonizaciis procesis SualedebSi im mecnierTa mier, romlebic muSaobdnen<br />

kolonialur mmarTvelobebSi. magaliTad, SesaniSnavi kvleviTi programis<br />

reduqcionistuli wakiTxvis mcdelobis gareSe, emil durkhaimis naSromi<br />

(safrangeTSi – magaliTad, misi suicidi – ) iyo mcdeloba, Sexebo<strong>da</strong> zogierT<br />

ZiriTad <strong>da</strong>Zabulobas industrializebad sazogadoebebSi meqanikuri<strong>da</strong>n organul<br />

soli<strong>da</strong>robaze ga<strong>da</strong>svlisas. amgvaradve, gasuli saukunis <strong>da</strong>sasrulisa <strong>da</strong> am<br />

saukunis pirveli meoTxedis eTnografiuli naSromebis umravlesoba (umetesad<br />

aRsaniSnavia franguli eTnografia) uaRresad mniSvnelovani <strong>da</strong> gavleniani iyo im<br />

xalxis kulturis, wes-CveulebaTa <strong>da</strong> qcevis gagebisaTvis, romlis kolonizaciac<br />

xorcieldebo<strong>da</strong>.<br />

9 es nawili warmoadgens im teqstis <strong>da</strong>zustebas, romelic <strong>da</strong>iwera raimond<br />

morousTan erTad sxva mizniT <strong>da</strong> sxva gamocemisaTvis. ixileT: Raymond Morrow and<br />

Carlos Alberto Torres, “The State, Social Movements, and Educational Reform,” in Comparative Education:<br />

The Dialectics of the Global and the Local, ed. Robert F. Arnove and Carlos Alberto Torres (Lanham, Md.:<br />

Rowman & Littlefield, ibeWdeba).<br />

10 me am kategorias viyeneb ufro struqturalisturi midrekilebiT, vidre deri<strong>da</strong>s<br />

cnebaa – “différance”. rogorc me<strong>da</strong>n serapi xsnis, `deri<strong>da</strong>m SeimuSava es cneba<br />

imisaTvis, rom aReniSna ori urTierT<strong>da</strong>kavSirebuli, magram sxva<strong>da</strong>sxva koncepti:<br />

194


pirveli, `gansxvavebulobis~ (to differ) cneba – `ara msgavsi an gansxvavebuli<br />

xasiaTis, xarisxisa <strong>da</strong> formis qona~ – <strong>da</strong> `<strong>da</strong>yovneba~ (to defer) – `Seferxeba,<br />

ga<strong>da</strong>vadeba (frangul zmnas différer aqvs es orive mniSvneloba) ... deri<strong>da</strong>seulma<br />

huserlis analizma igi miiyvana enis, rogorc aRmniSvnelTa usasrulo TamaSad<br />

aRweramde. mas Semdeg, rac mitovebulia <strong>da</strong>moukidebeli aRmniSvneli aRmniSvnelebi<br />

mimarTavdnen sxva aRmniSvnelebs, romelic kidev mimarTavdnen aRmniSvnelebs.<br />

amgvarad, ena aris TamaSi gansxvavebebisa, romelic warmoqmnilia aRmniSvnelebis<br />

mier, romlebic, Tavis mxriv, am gansxvavebebis produqts warmoadgenen. deri<strong>da</strong><br />

différance-is mniSvnelobaSi debs <strong>da</strong>yovnebis (deferring) mniSvnelobas. Ma<strong>da</strong>n Sarup, An<br />

Introductory Guide to Post-Structuralism and Postmodernism (Athens: University of Georgia Press, 1989),<br />

48-49. aq gamoyenebuli différance–is cneba aRniSnavs faqtors, romelic mWidrod aris<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli burdies kulturul kapitalTan imdenad, ramdena<strong>da</strong>c sxva<strong>da</strong>sxva<br />

kulturuli praqtikebi aRiarebulia <strong>da</strong> iswavleba saganmanaTleblo sistemis mier.<br />

burdies analizSi <strong>da</strong>maxasiaTebelia oTxi elementi: (1) Sexeduleba, rom TiToeuli<br />

socialuri klasi kulturul kapitals erTi Taobi<strong>da</strong>n ga<strong>da</strong>scems momdevno Taobas;<br />

(2) idea, rom skolis sistema maRali klasebis kulturuli kapitalis sistematur<br />

legitimacias axdens <strong>da</strong> afasebs mas, <strong>da</strong>qvemdebarebuli klasebis kulturuli<br />

kapitalis arsebiTad devalvaciiT; (3) faqti, rom kulturuli kapitali aseve<br />

xsnis, Tu diferencirebuli akademiuri moswreba rogor warmodgeba<br />

diferencirebul simdidreSi; <strong>da</strong> (4) idea, rom skolis sistema axerxebs (an<br />

socialuri, kulturuli an ekonomikuri) ierarqiebis warmoqmnas, <strong>da</strong> socialuri<br />

ierarqiebi ga<strong>da</strong>hyavs akademiur ierarqiebSi. burdies analizisaTvis ixileT: Morrow<br />

and Torres, Social Theory and Education.<br />

11 `neoliberalizmi~ <strong>da</strong> `neoliberaluri saxelmwifo~ aris terminebi, romelic<br />

gamoiyeneba axali tipis saxelmwifos aRsaniSnavad, romelic warmoiSva laTinur<br />

amerikaSi gasuli ori aTwleulis manZilze. rogorc ganmartebulia meore TavSi<br />

(romelic ukavSirdeba neokonservatoruli mTavrobebis gamocdilebebs, rogoricaa<br />

inglisSi margaret tetCerisa <strong>da</strong> jon meijoris, ronald reiganis – amerikis<br />

SeerTebul StatebSi <strong>da</strong> braian malrunis – kana<strong>da</strong>Si), laTinur amerikaSi<br />

ganxorcielebuli neoliberalizmis pirveli gamocdileba aris neoliberaluri<br />

ekonomikuri programa, romelic ganxorciel<strong>da</strong> CileSi salvador aliendes<br />

Camogdebis Semdeg 1973 wels, general pinoCetis diqtatorobis dros. ufro<br />

mogviano periodSi, argentinaSi karlos saul menemis, meqsikaSi karlos salinas<br />

de gortarisa <strong>da</strong> ernesto sedilios <strong>da</strong> braziliaSi fernando enrike kardosos<br />

mTavrobebis mier ganxorcielebuli sabazro modelebi warmoadgens neoliberalur<br />

models, romlebic xasiaTdeba argentinuli, meqsikuri <strong>da</strong> braziliuri garemoebebis<br />

TaviseburebebiT. neoliberaluri mTavrobebi xels uwyobs Ria bazrebis,<br />

Tavisufali vaWrobis, saxelmwifo seqtoris Semcirebis, ekonomikaSi saxelmwifos<br />

Carevis Semcirebisa <strong>da</strong> bazrebis deregulaciis cnebebs. istoriulad <strong>da</strong><br />

filosofiurad, neoliberalizmi asocirebulia struqturuli regulirebis<br />

programebTan. struqturuli regulireba gansazRvrulia rogorc programebis,<br />

politikebisa <strong>da</strong> ganpirobebulobebis wyeba, romelic rekomendebulia msoflio<br />

bankis, saerTaSoriso savaluto fondisa <strong>da</strong> sxva finansuri organizaciebis mier.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom msoflio banki erTmaneTisgan gamijnavs stabilizacias,<br />

struqturul regulirebas <strong>da</strong> regulirebis politikebs, igi aseve acnobierebs, rom<br />

am terminebis gamoyeneba arazusti <strong>da</strong> araTanmimdevrulia. stabilizaciis <strong>da</strong><br />

regulirebis am programebma saTave <strong>da</strong>udo politikis ramdenime rekomen<strong>da</strong>cias, maT<br />

195


Soris saxelmwifo xarjebis Semcirebas, valutebis devalvacias eqsportis<br />

xelSesawyobad, importze tarifebis Semcirebas <strong>da</strong> saxelmwifo <strong>da</strong> kerZo<br />

<strong>da</strong>nazogebis zr<strong>da</strong>s. rogorc ukve xazi gavusvi, am modelis ZiriTadi aspeqti aris<br />

mkveTri Semcireba saxelmwifo seqtorSi, gansakuTrebiT saxelmwifo warmoebebis<br />

privatizaciis, xelfasebisa <strong>da</strong> fasebis liberalizaciis <strong>da</strong> industriuli <strong>da</strong><br />

sasoflo sameurneo produqciis eqsportisken reorientaciis meSveobiT. amgvarad,<br />

struqturuli regulirebisa <strong>da</strong> stabilizaciis politikebi eswrafvis Tavisufal<br />

saerTaSoriso gacvlas, amcirebs fasis struqturebSi <strong>da</strong>maxinjebas, amarcxebs<br />

proteqcionizms <strong>da</strong> xels uwyobs bazris gavlenis zr<strong>da</strong>s laTinuri amerikis<br />

ekonomikebSi. ixileT: Larissa Lomnitz and Ana Melnick, Chile’s Middle Class: A Struggle for Survival in<br />

the Face of Neoliberalism (Boulder, Colo.: Lynne Reinner, 1991), 9-47; Joel Samoff, “More, Less, None?<br />

Human Resource Development: Responses to Economic Constraint” (Palo Alto, Calif., June 1990),<br />

mimeograph; Sergio Bitar, “Neo-Conservatism versus Neo-Structuralism in Latin America,” CEPAL Review 34<br />

(1988): 45.<br />

196


5<br />

<strong>demokratia</strong><br />

winamdebare Tavi ganixilavs demokratiisa <strong>da</strong> saxelmwifos Teoriebis<br />

tradiciaTa Soris arsebul kavSirebs <strong>da</strong> yuradRebas amaxvilebs aRniSnul<br />

sferoSi k. b. makfersonis mier Setanil wvlilze. warmodgenili Tavi<br />

gviCvenebs, rom demokratiuli mmarTvelobis gavrcelebuli formaa<br />

liberaluri <strong>demokratia</strong> <strong>da</strong> amasTanave, ikvlevs kapitalistur<br />

sazogadoebebSi demokratiis krizisis zogierT mizezs <strong>da</strong> mis gavlenas<br />

<strong>ganaTleba</strong>ze. mravali kritikosis yuradRebis mTavar obieqts warmoadgens<br />

socialuri dekapitalizacia, rac amZimebs kriziss <strong>da</strong> agreTve, gavlenas<br />

axdens moqalaqeobis Camoyalibebaze. saxelmwifos Teoriebs,<br />

globalizaciis Teoriebs, moqalaqeobis Teoriebsa <strong>da</strong><br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s Teoriebs Soris tranziciis ganxorcielebiT,<br />

winamdebare Tavi, paulo freiris Sromis Sesabamisad, iwyebs demokratiuli<br />

ganaTlebis pirobebisa <strong>da</strong> misi politikuri gamowvevebis sistematur<br />

kvlevas. aRniSnuli Tavi sruldeba demokratiisa <strong>da</strong> postsocializmis<br />

Sesaxeb gakeTebuli komentariT.<br />

demokratiis Teoriebi<br />

meoce saukunis 90-iani wlebis paradoqsi is gaxlavT, rom <strong>demokratia</strong><br />

ufro popularulia, vidre odesme, magram seriozuli safrTxis winaSe<br />

dgas is pirobebi, romlis mixedviTac, yvela moqalaqes SeuZlia<br />

isargeblos saxelmwifos sruluflebiani wevrebis statusiT.<br />

– qerol peitmani, `demokratizacia <strong>da</strong> moqalaqeoba meoce saukunis 90-ian<br />

wlebSi~<br />

demokratiis TeoriaSi politikuri azrovnebis sami istoriuli<br />

tradicia Tanxvdeba erTmaneTs. pirveli aris mmarTvelobis sami tipis<br />

aristoteleseuli klasikuri Teoria, romelic moicavs <strong>demokratia</strong>s, yvela<br />

moqalaqis mmarTvelobas, romlebic moqalaqeobis privilegiebiT<br />

sargebloben, rac gansxvavdeba monarqiis mmarTvelobisagan, erTaderTi<br />

mmarTvelis mmarTvelobisgan, rac, Tavis mxriv, gansxvavdeba aristokratiis<br />

mmarTvelobisgan, ramdenime mmarTvelis mmarTvelobisgan. meore aris<br />

Suasaukuneebis Teoria, romelic moicavs romaul samarTals <strong>da</strong> saxalxo<br />

197


suverenitets, rac qmnis Zalauflebis ganxorcielebis safuZvels <strong>da</strong><br />

umaRles Zalauflebas xalxis xelSi tovebs. gansxvavebuli saSualebebiT,<br />

es Zalaufleba ga<strong>da</strong>ecema (magram mxolod droebiT) mocemul mmarTvels –<br />

aqe<strong>da</strong>n, amboxis ufleba, roca mmarTveli ver axerxebs a<strong>da</strong>mianTa uflebebis<br />

ganxorcielebis uzrunvelyofas. mesame istoriuli tradicia aris<br />

demokratiis Tanamedrove doqtrina, romelic ZiriTa<strong>da</strong>d nikolo makiavelis<br />

naSroms efuZneba <strong>da</strong> romelic Tanamedrove erovnuli saxelmwifos<br />

<strong>da</strong>sawyisSi scnobs istoriulad Sedgenili mTavrobis mxolod or ZiriTad<br />

formas: monarqiuls <strong>da</strong> respublikurs. imave tradiciiT, Jan-Jak rusosaTvis,<br />

respublika, romelic warmoadgens mmarTvelobis WeSmaritad yvelaze<br />

popularul formas, zustad emTxveva demokratiuli reJimebis<br />

maxasiaTeblebs (boblio, mateuCi, <strong>da</strong> paskvino, 1987-1988).<br />

Tavad demokratiul reJimebs Soris arsebobs gansxvaveba, gamomdinare<br />

maTi organizebi<strong>da</strong>n. isini SeiZleba gamoirCeodnen TavianTi iuridiulinstituciuri<br />

implementaciiT (mag., saprezidento Sepirispirebuli<br />

saparlamentosTan); politikuri partiebis artikulaciiT demokratiuli<br />

reJimis implementaciaSi (mag., orpartiuloba mravalpartiul sistemebTan<br />

SepirispirebiT); politikuri kulturis fragmentaciiT (mag., centri<strong>da</strong>nuli,<br />

centriskenuli politikuri kulturebis SepirispirebiT); an, rogorc es<br />

mocemulia robert <strong>da</strong>lis (1956) mier gansazRvrul tipologiaSi, mis<br />

naSromSi: demokratiuli Teoriis Sesavali, medisoniseuli, populisturi <strong>da</strong><br />

poliarqiuli modelebi.<br />

vamjobineb, winamdebare wignSi detalurad gamovikvlio formalur <strong>da</strong><br />

warmomadgenlobiT <strong>demokratia</strong>s (Substantive democracy) Soris arsebuli<br />

gansxvaveba. sanam amas ganvaxorcielebde, msurs <strong>da</strong>viwyo demokratiis im<br />

sxva<strong>da</strong>sxva modelebiT, romelic k. b. makfersonis (1962, 1973) memkvidreobaSi<br />

warmodgenili tradiciis mier aris <strong>da</strong>dgenili. konoli (1993), makfersonis<br />

ideebis mixedviT, gamoyofs oTx ZiriTad models. pirveli aris<br />

proteqciuli demokratiis cneba, romelic formulirebuli iyo jeremi<br />

benTamis <strong>da</strong> jeims milis mier <strong>da</strong> varaudob<strong>da</strong> sabazro ekonomikis hegemonias.<br />

igi eswrafo<strong>da</strong> arCevnebs sabazro interesebis gansaviTareblad <strong>da</strong> am<br />

garemoSi tiraniisagan saxelmwifos <strong>da</strong>sacavad“ (105).<br />

meore aris ganviTarebadi demokratiis (developmental democracy) cneba,<br />

romelic konolis (1993) SexedulebiT, `warmoadgens mniSvnelovan winsvlas<br />

demokratiul idealizmSi. misi saukeTeso warmomadgenlebi iyvnen jon<br />

stiuart mili <strong>da</strong> T. h. grini. mTavari problema iyo muSaTa klasis<br />

a<strong>da</strong>mianebis moazrovne arsebad qceva... milis koncefciaSi, `a<strong>da</strong>mianis<br />

modeli~, rogorc mesakuTre individualistis – anu a<strong>da</strong>mianis, rogorc<br />

`konfliqturi, egoisturi momxmareblisa <strong>da</strong> mesakuTris modeli~,<br />

198


Secvlilia a<strong>da</strong>mianis, rogorc `sakuTari Zalis an SesaZleblobebis<br />

ganviTarebis unaris mqone arsebis~ koncefciiT. demokratiuli monawileoba<br />

aseve gax<strong>da</strong> ZiriTadi gza TviTganviTarebisaken (196).<br />

mesame cneba _ wonasworobis <strong>demokratia</strong>, romelic cnobilia agreTve,<br />

rogorc pluralisturi <strong>demokratia</strong>, wamoayena jozef Sumpeterma 1942 wels.<br />

es modeli `saTanadod ver afasebs monawileobis mniSvnelobas, Tumca<br />

afasebs apaTiis funqcionalur mniSvnelobas. moqalaqeTa umravlesobaSi<br />

amJamad apaTia demokratiisaTvis funqcionaluri xdeba, radgan intensiuri<br />

monawileoba ar aris sakmarisi racionaluri individebisaTvis. monawileoba<br />

aaqtiurebs avtoritarizms, rac ise<strong>da</strong>c latenturia masebSi <strong>da</strong><br />

ga<strong>da</strong>tvirTavs sistemas moTxovnebiT, romlis <strong>da</strong>kmayofilebac mas ar ZaluZs<br />

(196-197). klaus ofes (1984, 1985) analizi im pozicii<strong>da</strong>n, romelic<br />

saxelmwifos fiskaluri krizisis TeoriasTan ufro axlos aris, vidre<br />

elitisturi demokratiis TeoriasTan, gviCvenebs am Teoriis variants gvian<br />

kapitalizmSi legitimurobis krizisis miseul analizSi <strong>da</strong> gviCvenebs aseve,<br />

umarTaobis sakiTxs. rogorc konolis (1993) mier aris aRwerili<br />

(gamokveTili), `wonasworobis modeli warmoadgens tiraniisgan <strong>da</strong>cvas,<br />

magram igi cu<strong>da</strong>d muSaobs maSin, roca Sefaseba ganviTarebadi demokratiis<br />

stan<strong>da</strong>rtebiT xorcieldeba” (197).<br />

sabolood, Cven varkvevT, rom k. b. makfersonis monawileobiTi<br />

demokratiis Teoria rusos paradoqsis garSemo aris agebuli: `Cven ar<br />

SegviZlia mivaRwioT ufro met demokratiul monawileobas socialur<br />

uTanasworobasa <strong>da</strong> cnobierebaSi winaswari cvlilebis gareSe, magram<br />

amasTanave, ar SegviZlia mivaRwioT cvlilebebs socialur uTanasworobaSi<br />

<strong>da</strong> cnobierebaSi demokratiul monawileobis winaswari zrdis gareSe” (100).<br />

makfersonisTvis (T. h. marSalis msgavsad <strong>da</strong> igive mosazrebiT, rac rusos<br />

aqvs) miaxloebiTi Tanasworoba warmoadgens winapirobas efeqtiani<br />

demokratiuli modelebisaTvis, maSin roca efeqtiani <strong>demokratia</strong><br />

warmogvidgeba miaxloebiTi Tanasworobis miRwevis winapirobad.<br />

makfersonisaTvis, monawileobiT <strong>demokratia</strong>s moaqvs Temis, asociaciis,<br />

<strong>da</strong>megobrebis <strong>da</strong> gaerTianebis, mTlianis nawilad SegrZneba ufro<br />

tolerantul, magram amave dros politikurad efeqtiani sistemis<br />

struqturaSi. es asea, radgan rogorc makfersoni (1973) amtkicebs,<br />

monawileobiT <strong>demokratia</strong>s `moaqvs Temis SegrZneba, ... rogor un<strong>da</strong> moxdes<br />

a<strong>da</strong>mianis unarebiT sargebloba <strong>da</strong> maTi ganviTareba, Cveulebriv, sxvebTan<br />

kavSirSi, TemTan garkveul mimarTebaSi~ (33).<br />

rogorc jein mensbriji (1993) Segvaxsenebs, es aris qerol peitmanis<br />

sazriani analizis safuZveli, roca peitmanis monawileoba <strong>da</strong> demokratiul<br />

TeoriaSi (1970, citirebulia mensbrijTan) amtkicebs, rom `monawileobis<br />

199


mTavari funqcia monawileobiTi demokratiis TeoriaSi aris...<br />

saganmanaTleblo funqcia, saganmanaTleblo yvelaze farTo gagebiT” (42).<br />

ufro metic, peitmani (1970) aseve amtkicebs, rom monawileobis gamocdileba<br />

`ganaviTarebs <strong>da</strong> xels Seuwyobs demokratiul pirovnebas~ (64). peitmanis<br />

analizi Zalian axlos dgas makfersonis demokratiis TeoriasTan, romelic,<br />

Tavis mxriv, Zlier <strong>da</strong>valebulia ganviTarebadi demokratiisagan, vinai<strong>da</strong>n<br />

igi varaudobs (rusos msgavsad <strong>da</strong> hegelis mosazrebis sawinaaRmdegod –<br />

cnobierebis apropriacis Sesaxeb cnobierebis mier), rom a<strong>da</strong>mianis unarebs<br />

aqvs Zala ganviTardes sxva a<strong>da</strong>mianebisaTvis sakuTari unarebis<br />

ganviTarebaSi xelis SeSlis gareSe. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, makfersonis (1962)<br />

analizi aris iseTi sazogadoebis Zieba, romlis regulirebac ar xdeba<br />

a<strong>da</strong>mianTa Soris eqspluataciuri gacvlebis batonobiT. Tumca, makfersonis<br />

mesakuTre individualizmis Teoria, romelic misTvis aRniSnavs<br />

liberalizmis, rogorc politikur TeoriaSi tradiciis sxva<strong>da</strong>sxva<br />

variantebis erTianobas, <strong>da</strong>mokidebulia ideaze, rom mflobeloba moicavs<br />

individualobas, Tavisuflebas <strong>da</strong> Tanasworobas <strong>da</strong> rom, rogorc karensi<br />

(1993) gvaxsenebs, `<strong>demokratia</strong> konceptualizdeba mxolod, rogorc sakuTari<br />

mmarTvelebis arCevis saSualebebi <strong>da</strong> <strong>da</strong>sabuTebulia, rogorc principis<br />

gavrcoba, rom individualuri mflobelebi Tavisufali un<strong>da</strong> iyvnen<br />

arCevanis gakeTebisas imaSi, Tu rogor ganaxorcielon sakuTari interesebi<br />

saukeTesod, Tu <strong>da</strong>vuSvebT, rom Tavad sakuTrebis flobis bazisuri sistema<br />

ar aris ganxilvis sagani~ (2-3).<br />

Tanasworoba <strong>da</strong> Tavisufleba aris Rirebulebebi, romelic<br />

konteqstualizdeba zogierTi sazogadoebebis istoriul gamocdilebaSi <strong>da</strong><br />

SeuZlebelia CaiTvalos universalur imperativebad, radgan maTi sakuTari<br />

definiciebi sa<strong>da</strong>voa. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, isini, faqtiurad, miiCneva eTikur<br />

imperativebad a<strong>da</strong>mianis universalur uflebaTa TeoriebSi. ufro metic,<br />

isini ar aris advilad SeTavsebadi, <strong>da</strong> Cveulebriv, saxelmwifoebrivi<br />

politikis swrafva, romelic STagonebulia TiToeuli principisaken<br />

swrafviT, gviCvenebs maT Soris arsebul Zalian seriozul uxerxulobas <strong>da</strong><br />

winaaRmdegobebs.<br />

amitom, liberalizmis Zlier tradiciaSi, <strong>demokratia</strong> warmoadgens<br />

yvelaze Sesabamis politikur garemos respublikur sazogadoebebSi <strong>da</strong><br />

asaxavs a<strong>da</strong>mianis qcevisa <strong>da</strong> arCevanis winapirobebs: individebi erTmaneTTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli arian sabazo gacvlebis meSveobiT <strong>da</strong> rogorc tali (1993)<br />

aRiniSnavs, es aris `maTi egoisturi swrafva usasrulo survilebisaken<br />

[rac] yvelaze did sikeTes moutan<strong>da</strong> yvelaze did raodenobas~ (37). am<br />

utilitarulma perspeqtivam, romelsac makfersoni ase marTebulad aRwers<br />

<strong>da</strong> akritikebs Tavis mesakuTre individualizmis TeoriaSi, SeaRwia<br />

liberalur azrovnebaSi; arCevanis Tavisufleba <strong>da</strong> racionaluri, Tumca<br />

200


egoisturi arCevanisadmi swrafva aqcia fonad warmoebis kapitalisturi<br />

socialuri urTierToebebis ganviTarebisaTvis social-liberaldemokratiuli<br />

kontraqtis konteqstSi. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, umTavres sakiTxs<br />

kvlav warmoadgens <strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong> saxelmwifos Soris urTierToba.<br />

<strong>demokratia</strong> <strong>da</strong> saxelmwifo<br />

a<strong>da</strong>miani warmoadgens erTaderT cxovels, romelic Zarcvavs Tavis umweo<br />

Tanamemamules – eufleba mis mamuls <strong>da</strong> aZevebs iqi<strong>da</strong>n, an anadgurebs mas.<br />

a<strong>da</strong>miani ase iqceva yvela epoqaSi. de<strong>da</strong>miwaze miwis erTi akric ki ar<br />

arsebobs iseTi, romelic mis kanonier mflobels miekuTvnebodes, an rom<br />

ar ga<strong>da</strong>scemodes erTi mflobeli<strong>da</strong>n meores, am ciklurobis <strong>da</strong>cviT,<br />

ZaladobiT <strong>da</strong> sisxlisRvriT.<br />

– mark tveni, werilebi de<strong>da</strong>miwi<strong>da</strong>n<br />

winamdebare wignSi, saxelmwifo gansazRvrulia, rogorc erovnuli <strong>da</strong><br />

sociopolitikuri proeqtebis brZolis adgili; aseve gansazRvrulia,<br />

rogorc batonobis faqti, rogorc korporatiuli aqtori, romelic sakuTar<br />

Tavze iRebs saxalxo suverenitetis reprezentacias <strong>da</strong> rogorc politikuri<br />

Zalaufleba, romelic axorcielebs demokratiul mmarTvelobas. <strong>demokratia</strong><br />

aseve gansazRvrulia, rogorc politikuri reprezentaciisa <strong>da</strong> politikuri<br />

monawileobis sistema, sa<strong>da</strong>c, saboloo jamSi, subieqturobebi <strong>da</strong> wesebi ar<br />

aris (<strong>da</strong> ar un<strong>da</strong> iqnes) Semofargluli Zalauflebis, sqesis,<br />

rasis/eTnikurobisa <strong>da</strong> simdidris mniSvnelobebiT. amgvarad, saxelmwifo<br />

asrulebs mTavar rols demokratiisa <strong>da</strong> moqalaqeobis SeqmnaSi,<br />

gansakuTrebiT, multikulturul sazogadoebebSi.<br />

demokratiuli saxelmwifos rolis <strong>da</strong>sazusteblad, me erTmaneTisgan<br />

gavmijnav <strong>demokratia</strong>s, rogorc meTods <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s, rogorc arss.<br />

rogorc meTodi, <strong>demokratia</strong> aris upirvelesad politikuri reprezentacia,<br />

romelic moicavs xmis micemis regularul procedurebs, Tavisufal<br />

arCevnebs, saparlamento <strong>da</strong> sasamarTlo sistemebs (romelic aRmasrulebeli<br />

kontrolisgan Tavisufalia), sistemaSi Zalauflebis urTierTkontrolisa<br />

<strong>da</strong> ganawilebis cnebas, individualuri uflebebis upiratesobas koleqtiur<br />

uflebebTan Se<strong>da</strong>rebiT <strong>da</strong> sityvis Tavisuflebas. <strong>demokratia</strong>, rogorc arsi,<br />

asocirdeba sazogadoebriv saqmeebSi a<strong>da</strong>mianebis politikur<br />

monawileobasTan. es <strong>da</strong>kavSirebulia xalxis ZalauflebasTan (rac nebismier<br />

sxva regulatorul institutze upiratesia, rogoricaa mefoba, Tu<br />

samTavrobo biurokratia), yvela moqalaqisaTvis Tanabari uflebebis<br />

ideasTan <strong>da</strong> gansakuTrebiT, aSS-s konstituciaSi egalitarianizmis<br />

politikur filosofiasTan. gar<strong>da</strong> amisa, <strong>demokratia</strong>, rogorc arsi<br />

201


gulisxmobs Zalauflebis cvlilebebs individTa Soris interaqciebSi,<br />

rogorc mikro (mag., ojaxebSi araeqspluatatoruli genderuli<br />

urTierTobebis miRweva), ise makro doneze (mag., genderuli Tanasworobisken<br />

swrafva socialur <strong>da</strong> ekonomikur gacvlebSi).<br />

demokratiis Teoriebis ganxilvisas saxelmwifos cneba axal<br />

normatiul <strong>da</strong> politikur masStabebs iZens. liberalur demokratiul<br />

tradiciaSi, saxelmwifo icavs universalistur, racionalur <strong>da</strong> Sesabamis<br />

kanonebs, ramac un<strong>da</strong> uzrunvelyos yvelasaTvis Tanabari situacia<br />

warmatebis miRwevis TvalsazrisiT. swored aq, meoTxe TavSi mocemuli<br />

rasis kritikuli Teoriis warmomadgenlebis mier gamoTqmuli kritika<br />

gansakuTrebuli ZaliT exmianeba demokratiuli ideis xelaxal gaazrebas.<br />

amave dros, demokratiuli saxelmwifo iyenebs saxelmwifoebriv politikas<br />

Tanamedrove moqalaqeobis Sesaqmnelad, erTiani nebisgan individTa kerZo<br />

interesebis gamoyofiT. demokratiuli praqtikis orasze meti wlis Semdeg<br />

gasagebia, Tu ramdenad rTulia am miznis miRweva <strong>da</strong> ramdenad<br />

SrosmWvretelurad JRers amJamad aleqsandr hamiltonis gafrTxileba:<br />

`bedniereba iqnebo<strong>da</strong> Cveni arCevani marTuli rom iyos Cveni WeSmariti<br />

interesebis keTilgonivruli SefasebiT, gaurTulebeli <strong>da</strong> miukerZoebeli<br />

im mosazrebebisgan, romelic ar aris <strong>da</strong>kavSirebuli sazogadoebriv<br />

sikeTesTan. magram es ufro iseTi ram aris, rac Zalian un<strong>da</strong> gvsurdes <strong>da</strong><br />

ar gvqondes misi seriozuli molodini~ (hamiltoni, medisoni <strong>da</strong> jei,<br />

1961:33).<br />

demokratiuli saxelmwifos Teoriebis Sesaxeb arsebuli kritikuli<br />

Sexedulebebi asabuTebs, rom konfliqti ganuyofelia saxelmwifos<br />

struqturisgan. martin qernoi <strong>da</strong> henri levini (1985) asabuTeben, rom<br />

saxelmwifoebrivi politika aris ZiriTadi socialuri konfliqtis<br />

produqti, konfliqtis, romelic saxelmwifo arenaze TamaSdeba. maT<br />

kvlevaSi saganmanaTleblo politikis warmoebaze, rac miRebulia<br />

klasobrivi konfliqtisa <strong>da</strong> socialuri moZraobebis Sedegad,<br />

ganviTarebuli kapitalisturi saxelmwifoebi Canan, rogorc socialuri<br />

brZolis adgili. kanroi <strong>da</strong> levini amtkiceben, rom ganaTlebis<br />

transformaciis aRsaqmelad, saWiroa, erTdroulad gvesmodes Sromis<br />

procesSi mimdinare cvlilebebi <strong>da</strong> is, Tu rogor ganpirobeben es procesebi<br />

erTmaneTs. am midgomiT, saganmanaTleblo cvlileba aRiqmeba, rogorc<br />

nawili farTo socialuri konfliqtisa, romelic momdinareobs Semosavlis<br />

uTanasworobebisgan <strong>da</strong> kapitalisturi warmoebis socialuri<br />

Zalauflebisagan.<br />

amgvarad, politikuri batonobis administraciul sistemad aRqmuli<br />

saxelmwifo SeiZleba gavigoT, rogorc sazogadoebaSi politikuri<br />

202


Zalauflebis mTlianoba, miuxe<strong>da</strong>vad donisa (erovnuli, provinciuli Tu<br />

lokaluri), romelzec igi operirebs. demokratiuli saxelmwifo, romlis<br />

politikac mimarTulia kapitalizmis Seqmnisa <strong>da</strong> reproduqciisaken, icavs<br />

sasaqonlo warmoebis sistemas sxva<strong>da</strong>sxva safrTxeebisgan <strong>da</strong> warmarTavs mis<br />

transformacias. amasTan erTad, igi Zlevs seqtorul, Tu fraqciul<br />

moklevadian moTxovnilebebs <strong>da</strong> <strong>da</strong>vebs individualur kapitalistebsa, Tu<br />

korporaciul jgufTa Soris.<br />

Tumca saxelmwifo agreTve asaxavs demokratiis dinamikas. a<strong>da</strong>mianis<br />

ZiriTadi uflebebi <strong>da</strong>culia kanonebiT, romelic <strong>da</strong>dgenilia <strong>da</strong><br />

aRsrulebulia demokratiuli saxelmwifos mier, rogorc es ganxilulia<br />

mesame TavSi. bevr <strong>demokratia</strong>Si saxelmwifo seqtori samoqalaqo uflebebis<br />

ganviTarebis mcdelobiT, gax<strong>da</strong> <strong>da</strong>saqmebis ZiriTadi wyaro<br />

umciresobebisTvis <strong>da</strong> qalebisTvis. jan<strong>da</strong>cvis, socialuri uzrunvelyofisa<br />

<strong>da</strong> ganaTlebis politikebi warmoadgens gansakuTrebiT mgrZnobiare<br />

sferoebs moqalaqeTa demokratiuli ltolvis <strong>da</strong>kmayofilebis<br />

mcdelobisaTvis. amgvarad, demokratiulma saxelmwifoebma win wamowies<br />

demokratiis saqme socialuri uzrunvelyofis politikis, progresuli<br />

kanonebis SemoRebis <strong>da</strong> umciresobebisa <strong>da</strong> qalebis <strong>da</strong>saqmebis meSveobiT.<br />

magaliTad, Cven vaCveneT, rom braziliis konteqstSi, demokratiuli<br />

miznebisken swrafvaSi ZiriTad figurebs warmoadgenen pirveladi<br />

organizaciebi, socialuri moZraobebi <strong>da</strong> politikuri partiebi, rogoricaa<br />

Partido dos Trabaljadores, romelsac Zlieri mxar<strong>da</strong>Wera aqvs pirveladi<br />

organizaciebisgan (o’kadizi, vongi <strong>da</strong> toresi, 1998).<br />

Semdgomi ganxilvis sagans warmoadgens is sakiTxi, aris Tu ara<br />

socialur moZraobaTa mier xelSewyobili es axali socialuri <strong>da</strong><br />

saganmanaTleblo politikebi politikurad Sesrulebadi <strong>da</strong><br />

ganxorcielebadi, teqnikurad kompetenturi <strong>da</strong> eTikurad jansaRi. <strong>da</strong> mainc,<br />

cxadia, rom cvlilebebs saxelmwifos formaSi <strong>da</strong> politikur sistemaSi,<br />

aseve cvlilebebs demokratiuli saxelmwifoebis samarTlebriv<br />

safuZvlebSi, SesaZloa mohyves seriozuli Sedegebi demokratiuli<br />

programis ganviTarebaSi, demokratiuli ganaTlebis SeqmnaSi, moqalaqeobis<br />

SeqmnaSi, rac efuZneba samarTlebriv safuZvlebs <strong>da</strong> moqalaqeobriv<br />

Rirsebebs, <strong>da</strong> zogjer rasis, klasis, genderisa <strong>da</strong> kulturis rTulad<br />

ga<strong>da</strong>sawyvet sakiTxTa ga<strong>da</strong>WraSi, kerZod, multikulturul sazogadoebebSi,<br />

romelic imarTeba liberaluri demokratiebiT.<br />

liberaluri demokratiis triumfi<br />

vercerTi Secdoma mxilebas ver wauva.<br />

– publiusi<br />

203


demokratiis cneba, rac hegemonuri gax<strong>da</strong> meoce saukunis <strong>da</strong>sasruls,<br />

aris liberalur-warmomadgenlobiTi <strong>demokratia</strong> Tavisi principiT aqtiuri<br />

moqalaqis Sesaxeb. rogorc heldi gansazRvravs (1995), igi Seadgens `wesebis,<br />

procedurebisa <strong>da</strong> instituciebis erTobliobas, rac saSualebas iZleva<br />

moqalaqeTa umravlesobis maqsimalurad aqtiurad CarTvisaTvis, ara<br />

politikur sakiTxebSi rogorc aseTi, aramed warmomadgenelTa SerCevaSi,<br />

romelTac <strong>da</strong>moukideblad SeuZliaT politikuri ga<strong>da</strong>wyvetilebebis miReba~<br />

(97).<br />

rogorc zemoT vmsjelobdi, mosaxerxebelia, rogorc amas italieli<br />

politologi umberto Ceroni (1976) akeTebs, <strong>demokratia</strong>, rogorc arsi<br />

Tavi<strong>da</strong>nve gavmijnoT demokratiisgan – rogorc meTodisgan. <strong>demokratia</strong><br />

warmoadgens upirvelesad demokratiuli reprezentaciis meTods.<br />

demokratiis, rogorc arsis cneba <strong>da</strong>kavSirebulia demokratiis, rogorc<br />

sazogadoebriv sakiTxebSi xalxis politikuri monawileobis sistemasTan.<br />

Tumca, demokratiis radikaluri cneba aRemateba eqskluziis formebis<br />

prevenciis mcdelobas, rac xels uSlis politikur <strong>da</strong> socialur<br />

monawileobas. radikaluri <strong>demokratia</strong> gvTavazobs radikalur<br />

Tanasworobas rasobriv/eTnikur, klasobriv <strong>da</strong> genderul interaqciebSi,<br />

rogorc sazogadoebrivi sferos doneze, ise ojaxur siaxloveSi. amgvarad,<br />

pirveli mniSvnelovani <strong>da</strong>Zabuloba gvxvdeba demokratiul reJimebs Soris,<br />

romlebic uzrunvelyofen formaluri wesebis Sesrulebas, magram aSkarad<br />

ver axerxeben demokratiis <strong>da</strong>cvas klasobriv, rasobriv/eTnikur <strong>da</strong><br />

genderuli interaqciebis TvalsazrisiT.<br />

meore mniSvnelovan sakiTxs warmoadgens imis axsna, Tu rogor<br />

mWidrod <strong>da</strong>ukavSir<strong>da</strong> demokratiis cneba im ideas, rom kapitalizmi<br />

warmoebis yvelaze xelisSemwyobi wesia demokratiuli sistemebis<br />

gansaviTareblad. samuel boulsi <strong>da</strong> herbert gintisi (1986) gvTavazoben<br />

Zalze <strong>da</strong>majerebel arguments. isini amtkiceben, rom demokratiis dinamika<br />

efuZneba kapitalisturi sistemis, piradi uflebebis <strong>da</strong> sakuTrebis<br />

uflebebis eqspansiis or logikas, romelic xSirad upirispirdeba<br />

erTmaneTs. konfliqtis dinamika am or logikas Soris, romelic, SesaZloa,<br />

warmodgenilia SejaxebaSi biznesis ideologiasa <strong>da</strong> ganviTarebul<br />

industriul kapitalizmsa <strong>da</strong> ganviTarebaze <strong>da</strong>mokidebul kapitalizmSi<br />

socialur moZraobebs Soris, Seexeba ara mxolod sazogadoebrivi<br />

resursebis gamoyenebas <strong>da</strong> misakuTrebas, aramed aseve socialuri qcevis<br />

eTikuri stan<strong>da</strong>rtebis <strong>da</strong>dgenas.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, kapitalizmi, rogorc saqonlis akumulaciis,<br />

warmoebis, reproduqciisa <strong>da</strong> ganawilebis ekonomikuri <strong>da</strong> socialuri<br />

204


sistema, niSandoblivad konfliqturia <strong>da</strong> axasiaTebs Sinagani<br />

winaaRmdegobebi. klaus ofe (1984:244) miuTiTebs ganviTarebuli kapitalizmis<br />

ekonomikur <strong>da</strong> politikur substruqturebs Soris axlad warmoqmnil<br />

funqcionalur uTanxmoebaze. ofe kapitalisturi saxelmwifos struqturul<br />

problemas Semdegnairad aRwers: `kapitalisturi saxelmwifo itanjeba<br />

saWiroebebis <strong>da</strong> moTxovnebis siWarbisagan, romlis arc <strong>da</strong>kmayofileba<br />

SeuZlia ekonomikis kapitalisturi xasiaTis ganadgurebis gareSe <strong>da</strong> arc<br />

ignorireba, sakuTari demokratiuli instituciuri struqturisa <strong>da</strong><br />

klasobrivi konfliqtis regulirebis <strong>da</strong>zianebis gareSe” (246).<br />

gvian kapitalistur sazogadoebebSi socialuri Zalaufleba,<br />

Cveulebriv, araerTgvarovani <strong>da</strong> gafantulia; demokratiis imave dinamikam<br />

bolo ori saukunis manZilze Seqmna bevri socialuri moZraoba, romlebic<br />

iswrafis demokratiuli sistemis mimarTulebisa Tu xasiaTis Secvlisaken.<br />

es moZraobebi ganixilavdnen klasisa <strong>da</strong> Sromis, rasis, genderis, garemos,<br />

birTvuli ganiaraRebisa <strong>da</strong> globaluri mSvidobis sakiTxebs. faqtiurad,<br />

yvelaze bolodroindeli socialuri moZraobebi amerikis SeerTebul<br />

StatebSi, <strong>da</strong>savleT evropaSi <strong>da</strong> laTinur amerikaSi (rogorc memarjvene,<br />

ise memarcxene wreebi<strong>da</strong>n), rogorc ganvmarte meoTxe TavSi, ar aris<br />

distribuciuri Tavisi xasiaTiT, magram isini gamoxataven moralur <strong>da</strong><br />

kulturul swrafvas <strong>da</strong> risxvas.<br />

Tu kapitalizmi konfliqturi sistemaa, xolo <strong>demokratia</strong>s aqvs<br />

ganviTarebis ori gansxvavebuli logika, maSin sakiTxi ase dgas: ratom<br />

xdeba demokratiisa <strong>da</strong> kapitalizmis erTmaneTSi Sereva <strong>da</strong> ratom ar iSleba<br />

politikisa <strong>da</strong> ekonomikis es samuSao urTierTobebi. Boulsi <strong>da</strong> gintisi<br />

(1986) amtkiceben, rom <strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong> kapitalizms Soris kavSiri sistemis<br />

oTxi istoriuli akomo<strong>da</strong>ciis meSveobiT ganxorciel<strong>da</strong>: (a) evropaSi, lokis<br />

wina<strong>da</strong>deba, romelic sistemis uzrunvelyofas axdens finansurad<br />

SeZlebulTa politikuri monawileobis SezRudvis meSveobiT; (b) amerikis<br />

SeerTebul StatebSi jefersonis wina<strong>da</strong>deba imis Taobaze, rom sakuTrebis<br />

ganawileba (anglo-saqsuri warmoSobis) moqalaqeTa Soris sistemis<br />

xelaxal uzrunvelyofas axdens, miuxe<strong>da</strong>vad mzardi politikuri<br />

<strong>da</strong>Zabulobebisa; (g) medisonis politikuri wina<strong>da</strong>deba imis Taobaze, rom<br />

xeli SeewyoT moqalaqeTa Soris interesis sakmao araerTgvarovnebisaTvis,<br />

raTa Tavi<strong>da</strong>n aecilebinaT RaribTa saerTo politikuri programis<br />

warmoSoba; <strong>da</strong> (d) keinsis modeli, romelSic ekonomikuri zr<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

Semosavlis ganawileba warmoSobs uqonelTa <strong>da</strong> mdi<strong>da</strong>rTa Soris interesTa<br />

erTobas.<br />

arsebobs sistemis axali uzrunvelyofa, miuxe<strong>da</strong>vad demokratiis<br />

amJamindeli krizisisa? rogoria demokratiisa <strong>da</strong> kapitalizmis situacia<br />

205


aTaswleulis <strong>da</strong>sasruls? igi kidev erTxel ofes (1984) mixedviT SeiZleba<br />

<strong>da</strong>xasiaTebul iqnes, rogorc demokratiis umarTaobis problema<br />

kapitalistur sazogadoebebSi – an Tuki boulsis <strong>da</strong> gintisis mixedviT<br />

CamovayalibebT, sistemis axali istoriuli uzrunvelyofis ararseboba<br />

sarisko Cixs iwvevs.<br />

ofe umarTaobas Semdegnairad aRwers:<br />

misi konotaciebia interesTa <strong>da</strong>pirispirebul jgufebisa <strong>da</strong> partiebis<br />

mxri<strong>da</strong>n `mzardi molodinebi~, rac vrceldeba mediis mier; Sedegad<br />

miRebuli metismeti ga<strong>da</strong>tvirTva saxelmwifo biurokratiebisa, romlebic<br />

imyofebian fiskaluri SezRudvebis gavlenis qveS <strong>da</strong> ar ZaluZT amgvari<br />

molodinebis <strong>da</strong>kmayofileba; saxelmwifo Zalauflebis moSla, rac<br />

saWiro iqneba mzardi moTxovnebis mimarT mtkice winaaRmdegobisaTvis;<br />

moqalaqeTa mxri<strong>da</strong>n saxelmwifos mimarT <strong>da</strong>mokidebulebebis<br />

TvalsazrisiT, undoblobis, eWvisa <strong>da</strong> frustraciis mzardi done <strong>da</strong><br />

ekonomikuri stabilurobis safuZvlebisa <strong>da</strong> zrdis potencialis neli,<br />

magram gar<strong>da</strong>uvali paralizi. (164)<br />

umarTaobis cneba aSkarad ukavSirdeba neokonservatorebis<br />

Sexedulebas, romlebic akritikeben imas, rasac aRiqvamen liberaluri<br />

politikis koroziad <strong>da</strong> maT mier socialur faseulobebze orientirebuli<br />

saxelmwifos winaaRmdeg uaryofiTi reaqciis xelSewyobad, gansakuTrebiT,<br />

mzardi <strong>da</strong> progresiuli ga<strong>da</strong>saxadebis <strong>da</strong>begvris sakiTxis garSemo.<br />

amgvarad, ofes (1984) mixedviT umarTaoba gulisxmobs, rom demokratiuli<br />

politikis instituciebis konfliqtis gamowvevis potenciali bevrad<br />

ga<strong>da</strong>wonis konfliqtis ga<strong>da</strong>wyvetis maTeul unars~ (164). am konteqstis<br />

gaTvaliswinebiT, rogorc memarcxeneebi amtkiceben, arsebobs demokratiuli<br />

politikis avtoritaruli transformacia, romelic xasiaTdeba demokratiis<br />

dinamikasTan mimarTebaSi didi kapitalisa <strong>da</strong> korporaciebis vetos<br />

Zalauflebis zrdiT, rasac progresuli Sexedulebis mqone zogi<br />

analitikosi mihyavs skeptikur saubramde korporaciaTa mier msoflios<br />

marTvisa <strong>da</strong> demokratiis Sesyidvis Sesaxeb (korteni, 1996).<br />

ofe (1984) acnobierebs, rom garkveuli simarTle marTlac arsebobs<br />

memarcxeneTa am mtkicebaSi, magram igi aseve eTanxmeba memarjveneTa<br />

diagnozis ZiriTad elementebs, romelic gmobs demokratiul umarTaobas,<br />

<strong>da</strong> askvnis, rom `rogorc konfliqtis artikulaciis instituciuri<br />

funqciebi, ise konfliqtis ga<strong>da</strong>wyveta Semcirebulia; <strong>da</strong> saxelmwifo xdeba<br />

represiuli <strong>da</strong> umarTavi erTdroulad. im ori funqcii<strong>da</strong>n (romelic,<br />

liberalur-demokratiuli Teoriis mixedviT un<strong>da</strong> Sesruldes saxelmwifosa<br />

206


<strong>da</strong> individis <strong>da</strong>makavSirebeli instituciuri xidis mier) arcerTis<br />

Sesruleba ar aris SesaZlebeli~ (166).<br />

umarTaoba asaxavs liberalur <strong>demokratia</strong>Si SeuzRu<strong>da</strong>vad<br />

Tavisuflebisken swrafvasa <strong>da</strong> SeuzRu<strong>da</strong>vad radikaluri Tanasworobisken<br />

swrafvas Soris arsebul ZiriTad <strong>da</strong>Zabulobas. aleqsis de tokvili, Tavis<br />

cnobil kvlevaSi, Tamamad acxadebs konservatiul Sexedulebas, rom adre<br />

Tu gvian demokratiuli sistemebi Tavisuflebis xarjze Tanasworobis<br />

mopovebas Seecdebian. liberalebi, tokvilis msgavsi Zlieri<br />

konservatiuli midrekilebiT, u<strong>da</strong>vod yvelaferze metad Tavisuflebas<br />

afaseben. amitom, tokvili Zalze SeSfoTebuli iyo im demokratiiT, rac man<br />

amerikaSi naxa: `tokvilisaTvis eris demokratiuli safuZvlebi aixsnebo<strong>da</strong><br />

aristokratiis, sazRvris ararsebobiT <strong>da</strong> <strong>da</strong>mkvidrebuli eklesiis<br />

eqskluziiT. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom arsebob<strong>da</strong> moqalaqeobis radikaluri<br />

tradicia, rac gamoxatuli iyo <strong>da</strong>moukidebeli miliciis ideiT, amerikuli<br />

<strong>demokratia</strong> mainc ganagrZob<strong>da</strong> arsebobas, ganxeTqilebis gamomwvevi<br />

rasistuli <strong>da</strong> eqspluatatoruli samxreTis gverdigverd” (terneri, 1990: 208).<br />

tokvilis terneriseuli kritika sakmaod mwvavea. saukunis win,<br />

tokvili kamaTob<strong>da</strong> amerikuli demokratuli sistemis saocrebebze <strong>da</strong> xazs<br />

usvam<strong>da</strong>, rom monebis, adgilobrivebisa <strong>da</strong> Raribebis (romelTac<br />

municipaluri sistemebi uzrunvelyofs) gar<strong>da</strong>, aravin iyo amerikaSi iseTi,<br />

visac ar SeeZlo, yofiliyo amomrCeveli <strong>da</strong>, amdenad, monawileoba miiRo<br />

(Tumca arapir<strong>da</strong>pir) kanonis formulirebaSi. sakmaod sainteresoa, rom<br />

tokvili qalebis, monebis, adgilobrivebisa <strong>da</strong> socialur uzrunvelyofaze<br />

myofi Raribebis (sxva sityvebiT, aSS-s imdroindeli mosaxleobis naxevarze<br />

metis) gamoricxvas ar miiCnev<strong>da</strong> individTa demokratiuli uflebebis<br />

ganxorcielebis <strong>da</strong>rRvevad. swored rom piriqiT. tokvilisaTvis<br />

demokratiis <strong>da</strong><strong>da</strong>stureba iyo imis gageba, rom kanonis mier amomrCevlad<br />

gamocxadebul yvela individs SeeZlo, <strong>da</strong> ra Tqma un<strong>da</strong>, neba hqon<strong>da</strong>, xma<br />

mieca. es faqti, TavisTavad, warmoadgens procedurebis tipiur <strong>demokratia</strong>s,<br />

an <strong>demokratia</strong>s rogorc meTods, <strong>da</strong> rogorc aseTi, mowmobs <strong>da</strong> a<strong>da</strong>sturebs<br />

demokratiuli sistemis arsebobas. 1<br />

tokvilis moqmedebis SeuzRu<strong>da</strong>vi Tavisufleba sa<strong>da</strong>vo un<strong>da</strong> gaxdes,<br />

riTac ganisazRvreba demokratiuli Taviseburebebi, romelic imperatiulia,<br />

raTa Tavi<strong>da</strong>n iqnes acilebuli moqalaqeobis sociologiuri modeli,<br />

romelic gamocxadebulia monoliTur <strong>da</strong> erTian koncefciad. am kamaTSi T.<br />

h. marSalis mier Setanili uzarmazari wvlilis miuxe<strong>da</strong>vad, moqalaqeobis<br />

misi erTiani koncefcia saWiroebs kritikas. un<strong>da</strong> gaviTvaliswinoT ara<br />

mxolod identobis bundovaneba, aramed agreTve sazRvrebisa <strong>da</strong><br />

gamoricxvebis arseboba. aseve mniSvnelovania, kvlav gavusvaT xazi<br />

207


<strong>demokratia</strong>s, rogorc meTods <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s, rogorc arss Soris arsebul<br />

gansxvavebas. es gansxvaveba gvexmareba, gavigoT moqalaqeTa ganaTlebis<br />

meSveobiT formirebis cneba – ganmanaTleblobis umTavresi mizani – ara<br />

rogorc monoliTuri, an <strong>da</strong>dgenili identoba, aramed rogorc `moraluri<br />

aqtivobis sazogadoebrivi <strong>da</strong> kerZo definiciebi politikuri aqtivobis<br />

sazogadoebrivi sivrcis Seqmnis TvalsazrisiT; <strong>da</strong> gavigoT moqalaqeobis<br />

aqtiuri <strong>da</strong> pasiuri formebi, im TvalsazrisiT, moqalaqe<br />

konceptualizebulia, rogorc absoluturi Zalauflebis mxolod subieqti,<br />

Tu aqtiuri politikuri agenti” (terneri, 1990: 209). es gansxvavebebi<br />

mniSvnelovania moqalaqed Semdgari demokratiuli pe<strong>da</strong>gogiuri subieqtis<br />

cnebisaTvis <strong>da</strong> aseve, liberaluri demokratiis krizisis cnebisaTvis. magram<br />

sanam ganvixilavde demokratiis krizissa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris arsebul<br />

kavSirebs, Sevexebi socialuri dekapitalizaciis, rogorc am krizisisaTvis<br />

erT-erTi umTavresi laitmotivis, cnebas. es pozicia wamoyenebulia<br />

tokvilis mimdevari zogierTi Tanamedrove Teoretikosis mier, vinc<br />

samoqalaqo asociaciebSi wevrTa raodenobis Semcirebas demokratiis<br />

seriozul problemad aRiqvams.<br />

liberaluri <strong>demokratia</strong> <strong>da</strong> socialuri kapitali<br />

Rirebulebebi Rirebulebebia, sagnebi, romelTac uSualod garkveuli<br />

Tan<strong>da</strong>yolili Tvisebebi aqvT... Sexeduleba, rom sagnebi, rogorc<br />

pir<strong>da</strong>piri Rirebulebebi Seesabameba azrsa <strong>da</strong> diskurss, efuZneba<br />

kauzaluri kategoriebis uSualo TvisebebiT aRrevas.<br />

– jon diui, gamocdileba <strong>da</strong> buneba<br />

demokratiebis marTvadobis krizisma wina planze wamowia is roli,<br />

romelsac <strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong> samoqalaqo sazogadoeba asrulebs socialuri<br />

kapitalis SeqmnaSi, reproducirebasa <strong>da</strong> moxmarebaSi. aleqsis de tokvili<br />

(1969) Tavis wignSi <strong>demokratia</strong> amerikaSi gansakuTrebulad aRniSnav<strong>da</strong><br />

samoqalaqo asociaciebisadmi amerikelTa midrekilebas. igi acxadeb<strong>da</strong>, `Cemi<br />

SexedulebiT, araferi imsaxurebs imaze met yuradRebas, rasac imsaxureben<br />

inteleqtualuri <strong>da</strong> moraluri asociaciebi amerikaSi” (513).<br />

tokvilis magaliTis msgavsad, amerikis SeerTebul StatebSi<br />

sociologebi amtkicebdnen, rom socialuri institutebis muSaobaze Zlieri<br />

gavlena aqvs (rogorc patnemi (1995) amtkicebs) `samoqalaqo CarTulobis<br />

normebsa<strong>da</strong> qselebs ... [<strong>da</strong>] rom warmatebuli Sedegebi ufro mosalodnelia<br />

moqalaqeobrivad CarTul TemebSi~ (66).<br />

208


erTi sociologi, romelmac xeli Seuwyo socialuri kapitalis<br />

cnebis gavrcelebas, aris gansvenebuli jeims koulmani (1988, 1990). koulmani<br />

adgens socialuri kapitalis sam aspeqts, romlebic <strong>da</strong>kavSirebulia<br />

socialur qselebTan: (1) valdebulebebi <strong>da</strong> molodinebi, romelic<br />

<strong>da</strong>mokidebulia socialur garemos sandoobaze; (2) socialuri struqturis<br />

informaciuli nakadis potenciali; <strong>da</strong> (3) normebi, romelic aregulirebs<br />

socialur qselebs; amas ki Cveulebriv, Tan axlavs sanqciebi maTTvis, vinc<br />

arRvevs normebs. magaliTi, romelsac koulmani iyenebs sakuTari<br />

Sexedulebis ilustrirebisas, aris samrevlo kaTolikuri skolebis<br />

ukeTesi muSaoba sajaro skolebTan Se<strong>da</strong>rebiT. misi mtkicebiT, samrevlo<br />

skolebi ufro efeqtiani aRmoCn<strong>da</strong> ZiriTadi unarebis swavlebaSi, sandoobis<br />

gaziarebuli grZnobis im urTierTobebSi ga<strong>da</strong>tanis gamo, romelic Warbobs<br />

mrevlSi <strong>da</strong> im faqtis gamo, rom, am qselebis gaTvaliswinebiT, mSoblebs,<br />

maswavleblebsa <strong>da</strong> moswavleebs Soris urTierTobebi xels uwyobs<br />

informaciis ufro Tavisuflad <strong>da</strong> swrafad ga<strong>da</strong>adgilebas, vidre, ufro<br />

anonimur <strong>da</strong> fragmentirebul sajaro skolebSi. <strong>da</strong>bolos, am socialuri<br />

qselebis (anu socialuri kapitalis) arseboba, rasac wvlili Seaqvs ufro<br />

warmatebuli saganmanaTleblo Sedegis miRwevaSi, warmoqmnis a<strong>da</strong>mianuri<br />

kapitalis ufro maRal xarisxs, rac Tavis mxriv, usasrulo cirkularul<br />

procesSi warmoqmnis ufro maRali xarisxis socialur kapitals, roca<br />

qselebi gaumjobesdeba <strong>da</strong> <strong>da</strong>ixveweba <strong>da</strong> a.S. msgavsi mosazreba gamoTqves<br />

stenton-salazarim <strong>da</strong> dornbuSma (1995:116-135), romlebmac meqsikuri<br />

warmoSobis amerikuli skolis moswavleTa SerCeuli nimuSis sainformacio<br />

qselebis Sesaxeb monacemebi gamoikvlies. akademiuri warmateba ukavSirdeba<br />

moswavleebs, maswavleblebsa <strong>da</strong> aRmzrdelebs Soris umniSvnelovanesi<br />

kavSirebis formirebas.<br />

es socialuri qselebi umniSvnelovanesia warmatebuli ekonomikuri<br />

Sedegis miRwevisaTvis, xolo samoqalaqo CarTulobis es normebi <strong>da</strong><br />

qselebi miiCneva ZiriTad elementebad, romlebic warmomadgenlobiT<br />

mmarTvelobis muSaobaze axdens gavlenas. robert patnemi (1995) Tavisi<br />

empiriuli analizi<strong>da</strong>n italiaSi adgilobrivi xelisuflebis Sesaxeb ayenebs<br />

or ZiriTad hipoTezas: pirveli, rom `marTvis xarisxi gansazRvruli iyo<br />

samoqalaqo CarTulobis (an misi ararsebobis) mravalwliani tradiciiT~<br />

(66); <strong>da</strong> meore, rom organizebuli Tanaziarobisa <strong>da</strong> samoqalaqo<br />

soli<strong>da</strong>robis es qselebi aris ara modernizaciis Sedegi, aramed<br />

warmoadgens ufro mis winapirobas.<br />

aqe<strong>da</strong>n, socialuri kapitalis cneba, romelic samoqalaqo<br />

CarTulobisaTvis normebisa <strong>da</strong> qselebis kombinaciis sinTezirebas axdens:<br />

`analogiiT fizikuri kapitalisa <strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianur kapitalis cnebebTan –<br />

saSualebebiT <strong>da</strong> momzadebiT, rac aumjobesebs individualur<br />

209


produqtiulobas – `socialuri kapitali~ miuTiTebs socialuri<br />

organizaciis maxasiaTeblebze, rogoricaa qselebi, normebi <strong>da</strong> socialuri<br />

ndoba, rac xels uwyobs koordinaciasa <strong>da</strong> TanamSromlobas ormxrivi<br />

sargeblobisaTvis” (66). amgvarad, Temebi, romelTac aqvT socialuri<br />

kapitalis maRali aqciebi, ukeTesad imuSaveben, vidre isini – visac es ar<br />

aqvs. ratom? imitom, rom socialuri kapitali gavlenas axdens<br />

ganzogadebul Tanaziarobis normebze (Tanaziarobisa <strong>da</strong> soli<strong>da</strong>robis<br />

Tav<strong>da</strong>pirveli erTeulebis farglebs gareT, mag. rogoricaa ojaxi) <strong>da</strong> amave<br />

dros, xels uwyobs socialuri ndobis warmoSobas:<br />

aseTi qselebi xels uwyobs koordinaciasa <strong>da</strong> komunikacias, amaRlebs<br />

reputacias <strong>da</strong> amgvarad, koleqtiuri qmedebis dilemaTa ga<strong>da</strong>wyvetis<br />

saSualebas iZleva. roca ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri molaparakebebi<br />

Caflulia socialur interaqciis mWidro qselebSi, Semcirebulia<br />

oportunizmis stimulebi. amave dros, samoqalaqo CarTulobis qselebi<br />

warsuli warmatebis realizebas axdenen TanamSromlobiT, rac SeiZleba<br />

gamodges momavali TanamSromlobis kulturul modelad. <strong>da</strong>bolos,<br />

interaqciis mWidro qselebi, savaraudod, gaafarToebs monawileTa mier<br />

sakuTari mes SegrZnebas, `me~-s gar<strong>da</strong>qmnis `Cven~-ad, an (racionaluri<br />

arCevanis Teoriis warmomadgenlebis eniT rom vTqvaT) aumjobesebs<br />

monawileTa `gemovnebas~ koleqtiuri sargebelis TvalsazrisiT. (66)<br />

amgvarad, socialuri qselebi <strong>da</strong> samoqalaqo CarTuloba gavlenas<br />

axdens sazogadoebriv cxovrebaze, zrdis monawileobis xarisxs <strong>da</strong> aseve<br />

amdidrebs pirad cxovrebas. Tumca, ZiriTadi problema is aris, rom<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom ganaTlebis saSualo xangrZlivoba (romelic, patnemis<br />

mosazrebiT, miiCneva politikuri monawileobis individualuri donis<br />

prognozirebis saukeTeso saSualebad) mkveTrad gaizar<strong>da</strong> bolo Taobis<br />

periodSi, faqtiuri politikuri monawileoba (romelic izomeba xmis<br />

micemiT) mudmivad mcirdeba amerikis SeerTebul StatebSi. patnemi (1995)<br />

CamoTvlis sxva<strong>da</strong>sxva mizezebs, romelic xsnis, Tu ras SeeZlo <strong>da</strong>eCqarebina<br />

socialuri ndobis <strong>da</strong>cema, miuxe<strong>da</strong>vad ganaTlebis maCveneblis matebisa.<br />

pirveli gaxlavT amerikuli mTavrobisadmi mzardi undobloba. meore aris<br />

is faqti, rom religiuri sentimentebi ufro naklebad <strong>da</strong>kavSirebuli xdeba<br />

institutebTan <strong>da</strong> ufro metad TviTgansazRvrulia. mesame gaxlavT is<br />

faqti, rom tradiciuli asociaciebi, romelmac biZgi misca politikur<br />

monawileobas, rogoricaa kavSirebi <strong>da</strong> mSobelTa <strong>da</strong> pe<strong>da</strong>gogTa asociaciebi,<br />

aseve ganicdian wevrebis raodenobis klebas. meoTxe, aseve mcirdeba<br />

samoqalaqo asociaciebi, romelic efuZneba moxaliseobas, rogoricaa<br />

mTavari samoqalaqo asociaciebi (mag., wiTeli jvari <strong>da</strong> amerikis<br />

boiskautebi), saZmoebi (mag., lomebi, losebi), an Tun<strong>da</strong>c amerikelTa<br />

210


monawileoba socialuri garTobis organizebul formebSi, rogoricaa<br />

boulingis ligebi. meoreuli asociaciebis Semcireba SemaSfoTebeli<br />

tendenciaa, romlis kompensirebac SeuZlebelia. patnemis analizis mixedviT,<br />

mTliani suraTi ver Seicvleba mesameuli asociaciebis Se<strong>da</strong>rebiTi zrdiT,<br />

(rogoricaa erovnuli ekologiuri asociaciebi, klubi siera, feministuri<br />

asociaciebi qalTa erovnuli organizaciis msgavsi, an pensionerTa<br />

amerikuli asociacia <strong>da</strong> a.S.) radgan isini ar warmoadgenen socialuri<br />

<strong>da</strong>kavSirebulobis imave dones, rogorc samoqalaqo CarTulobis pirveladi,<br />

an meoreuli asociaciebi.<br />

Semdeg, socialuri dekapitalizacia miewereba socialuri kavSirebis<br />

Sesustebas rogorc gafarToebul, ise nuklearul ojaxSi. Tavis mxriv,<br />

maSin roca asociaciebis wevroba zrdis socialur ndobas, arasamTavrobo<br />

organizaciebSi wevrTa raodenobis zr<strong>da</strong>, gansakuTrebiT arakomerciuli<br />

momsaxurebis saagentoebSi, romlebic aRmavlobis gzazea (<strong>da</strong>wyebuli<br />

oqsfami<strong>da</strong>n, <strong>da</strong>mTavrebuli iseTi organizaciebiT, romlebic afinanseben<br />

filarmoniul orkestrs) bevrs verafers hmateben saWiro socialur<br />

<strong>da</strong>kavSirebulobas. xolo socialuri <strong>da</strong>xmarebis jgufebi (mag., anonimuri<br />

alkoholikebi <strong>da</strong> anonimuri moTamaSeebi, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom warmoadgenen<br />

socialuri kapitalis mniSvnelovan formas, rac Seexeba individualuri<br />

mcdelobis emociur <strong>da</strong> inteleqtualur mxar<strong>da</strong>Weras, xSirad ver TamaSoben<br />

imave rols, rasac tradiciuli samoqalaqo organizaciebi. isini SeiZleba<br />

ufro mniSvnelovan rols asrulebdnen piradi cxovrebis gamdidrebaSi,<br />

vidre sazogadoebrivi cxovrebis stimulirebaSi.<br />

socialuri kapitalis Semcirebis mizezebs Soris, qalebis masiuri<br />

Sesvla samuSao ZalaSi meore msoflio omis Semdeg, miiCneva im tendenciad,<br />

romelmac radikalurad Seamcira `is dro <strong>da</strong> energia, rac arsebob<strong>da</strong><br />

socialuri kapitalis Sesaqmnelad~ (patnemi, 1995:74). meore mizezi gaxlavT<br />

amerikuli mosaxleobis didi mobiluroba, romelic metismetad xSirad<br />

sacxovrebel adgils atovebinebs individebs maT TemebSi <strong>da</strong> qmnis<br />

`xelaxali CarTvis~ problemis hipoTezas. aseve mTavar rols asrulebs<br />

teqnologia, romelsac garToba sazogadoebrivi<strong>da</strong>n kerZo sferoSi<br />

ga<strong>da</strong>hyavs. <strong>da</strong>bolos, cvlilebebi klasobriv struqturaSi, romelic<br />

gavlenas axdens saSualo klasebze (romlebic ukve iTvlebo<strong>da</strong> politikuri<br />

monawileobisadmi midrekilad <strong>da</strong>bal klasebTan Se<strong>da</strong>rebiT), miiCneva<br />

pasuxismgeblad socialur dekapitalizaciaSi. amgvarad, socialuri<br />

kapitalis aRdgena warmoadgens samoqalaqo CarTulobisa <strong>da</strong> socialuri<br />

ndobis aRdgenis winapirobas.<br />

socialuri kapitalis cnebis Teoriuli gamosadegoba kvlav<br />

sakamaToa. cxadia, rom igi warmoadgens socialuri <strong>da</strong>kavSirebulobisa <strong>da</strong><br />

211


organizebuli soli<strong>da</strong>robis Teoriul alternativas ganviTarebul<br />

kapitalistur sazogadoebebSi, romlebic dganan socialur faseulobebze<br />

orientirebuli saxelmwifos Semcirebisa <strong>da</strong> misi momsaxurebaTa qselis<br />

demotaJis winaSe. socialuri kapitalis cnebis Sesaxeb erT-erTi mTavari<br />

sakiTxi (rogorc ganxilulia portesis <strong>da</strong> lendoltis (1996) naSromSi) aris<br />

misi analitikuri gamosadegoba. msgavsi problema aris korporaciuli<br />

cnobiereba, romelmac SeiZleba mkveTrad gazardos instituciis (mag.,<br />

policiis) socialuri kapitali, magram ramac, Tavis mxriv, mTlianobaSi<br />

SeiZleba gamoiwvios sazogadoebis Semcirebuli socialuri soli<strong>da</strong>roba <strong>da</strong><br />

keTildReoba. faqtiurad, patnemi iRebs sxva<strong>da</strong>sxva kritikosebis<br />

wina<strong>da</strong>debas, `romlebic xazs usvamen imas, rom mWidrod Sekruli<br />

socialuri, ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri organizaciebi midrekili arian<br />

araefeqtiani kartelizaciisken <strong>da</strong> imisken, rasac politikuri ekonomistebi<br />

aRniSnaven terminiT `rentis Zieba~, xolo Cveulebrivi a<strong>da</strong>mianebi uwodeben<br />

korufcias” (76).<br />

meore probleba, ra Tqma un<strong>da</strong>, aris rasis ganxilvis warumatebloba<br />

socialuri kapitalis cnebis SemuSavebaSi. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom klassa <strong>da</strong><br />

sqess mniSvnelovani adgili ukavia patnemis analizSi <strong>da</strong> Se<strong>da</strong>rebiT<br />

naklebad mniSvnelovani koulmanis analizSi, rasa, rogorc centraluri<br />

identoba, faqtiurad, marginalizebulia. sakmaod mniSvnelovania, rom<br />

identobis Teoriul cnebas (ara mxolod rasobriv <strong>da</strong> eTnikur identobas)<br />

swrafad aqvs gverdi avlili analizSi <strong>da</strong> mis adgils ikavebs<br />

universalurobis cneba (mag., sazogadoebrivi ndobis cneba), rac garkveul<br />

momentSi, socialur agentTa umetesobas (Tu yvelas ara), savaraudod,<br />

moswon<strong>da</strong> <strong>da</strong> rac am bolo dros <strong>da</strong>Zvel<strong>da</strong>. patnemis analizSi pozitiuri<br />

tendenciebi, romelsac igi aRiqvams socialuri kapitalis eroziasTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebulad, (gansakuTrebiT aratolerantobisa <strong>da</strong> aSkara<br />

diskriminaciis mniSvnelovani kleba) u<strong>da</strong>vod <strong>da</strong>kavSirebulia ganaTlebis<br />

(<strong>da</strong> kerZod, multikulturuli ganaTlebis) <strong>da</strong> samoqalaqo uflebebisaTvis<br />

mebrZoli socialuri moZraobebis wvlilTan.<br />

maSasa<strong>da</strong>me, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom socialuri kapitali originaluri<br />

cnebaa sazogadoebis Tanamedrove diskomfortis zogierTi problemis (<strong>da</strong><br />

SesaZlo ga<strong>da</strong>wyvetebis) gansamartavad, samoqalaqo asociaciebisa <strong>da</strong><br />

samoqalaqo sazogadoebaSi CarTulobis mniSvnelovnebis xazgasmiT, saqme<br />

paradoqsSia, romelzec xdeba cnebis gamosadegobis <strong>da</strong>Seneba. anu,<br />

paradoqsi, rom socialuri kapitali knindeba ganviTarebul kapitalistur<br />

sazogadoebebSi, maSin `roca liberalurma <strong>demokratia</strong>m gawmin<strong>da</strong> brZolis<br />

veli, rogorc ideologiurad, ise geopolitikurad” (patnemi, 1995: 78),<br />

efuZneba demokratiis, rogorc meTodis ideas <strong>da</strong> ara demokratiis, rogorc<br />

substanciur arss. patnemisaTvis meore paradoqsi is aris, rom socialuri<br />

212


ndoba TanafardobaSia <strong>ganaTleba</strong>sTan. Tumca, socialuri kapitalis<br />

Teoretikosebi SeSfoTebulni arian imasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, rom<br />

`saganmanaTleblo doneTa mkveTri zrdis gamo socialuri ndobis mTliani<br />

kleba kidev ufro TvalsaCinoa” (patnemi, 1995:78). es analizi efuZneba<br />

metismetad gamartivebul msjelobas imis Sesaxeb, rom saganmanaTleblo<br />

gamocdileba erTgvarovania yvela individisaTvis, visTvisac xelmisawvdomia<br />

saganmanaTleblo institutebi <strong>da</strong>, rom Sedegad, <strong>ganaTleba</strong> yovelTvis<br />

gamoiwvevs (an un<strong>da</strong> gamoiwvios) socialuri ndobis zr<strong>da</strong>s. vamtkiceb, rom<br />

amaSi ar aris ironia; radgan saganmanaTleblo sistema fragmentirebulia,<br />

gamocdileba <strong>ganaTleba</strong>Si ar aris erTgvarovani: igi <strong>da</strong>mokidebulia klasze,<br />

rasaze, sqesze, geografiul <strong>da</strong> uTvalav sxva ganmasxvavebel niSanze. ufro<br />

metic, rogorc socialuri <strong>da</strong> kulturuli reproduqciis procesi, rasis,<br />

klasis, sqesis <strong>da</strong> saxelmwifos Sesaxeb safuZvliani codnis mier wamoweuli<br />

mniSvnelovani analitikuri <strong>da</strong>skvnebis gaTvaliswinebiT, kulturuli<br />

politika ga<strong>da</strong>kveTs identobis politikas <strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva perspeqtivi<strong>da</strong>n<br />

SeiZleba sa<strong>da</strong>vo gaxdes ganaTlebis savaraudod mwyobri, unitaruli,<br />

xazovani <strong>da</strong> <strong>da</strong>debiTi Sedegi.<br />

magaliTad, <strong>da</strong>wyebuli monitoringiT <strong>da</strong> unarebis mixedviT<br />

<strong>da</strong>jgufebiT (rogorc klasebis resegregaciis miRwevis saSualebiT),<br />

<strong>da</strong>saqmebis bazris dinamikasa <strong>da</strong> saganmanaTleblo reproduqciis dinamikas<br />

Soris SeusabamobamiT <strong>da</strong>mTavrebuli, saganmanaTleblo gamocdilebebi<br />

TiTqmis ar aris erTi <strong>da</strong> igive mocemuli mosaxleobis yvela wevrisaTvis <strong>da</strong><br />

ar iZleva ndobis SemuSavebis erTsa <strong>da</strong> imave Sedegs. socialuri kapitalis<br />

analizSi albaT yvelaze mniSvnelovani problema is aris, rom kulturuli<br />

kapitali ar aris mxedvelobaSi miRebuli, aseve ar aris gaTvaliswinebuli<br />

burdiesa <strong>da</strong> paseronis (1977) mier popularizebuli idea skolebSi<br />

simboluri Zaladobis Sesaxeb. es gvaZlevs sxva<strong>da</strong>sxvanair Sedegs<br />

multikulturul <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>sTan <strong>da</strong>kavSirebiT. am<br />

TvalsazrisiT mniSvnelovania SevexoT demokratiis krizissa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s<br />

Soris arsebul kavSirebs.<br />

liberaluri demokratiis krizisi <strong>da</strong> ganaTlebis roli<br />

Tanamedrove ganaTlebis didi nawili warumatebelia, radgan igi<br />

ugulvebelyofs skolis, rogorc Temis cxovrebis formis am<br />

fun<strong>da</strong>mentur princips.<br />

– jon diui, `Cemi pe<strong>da</strong>gogiuri kredo~<br />

<strong>da</strong>savlur sazogadoebebSi <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s Soris<br />

urTierTobis <strong>da</strong>dgenis safuZveli iyo demokratiis, rogorc politikuri<br />

reprezentaciis cneba <strong>da</strong> ganmanaTleblobis principebze <strong>da</strong>fuZnebuli<br />

213


moqalaqeobis politikuri kulturis ganviTarebis mcdeloba. italiel<br />

politolog roberto bobios ganmartebiT, Tanamedrove demokratiis<br />

paradoqsebi <strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris kavSirebs kidev ufro<br />

arTulebs.<br />

bobio amtkicebs, rom, pirveli, `a<strong>da</strong>mianebi mudmivad iTxoven ufro met<br />

<strong>demokratia</strong>s gacilebiT naklebad xelsayrel obieqtur pirobebSi<br />

(citirebulia naSromSi: qernoi, 1984:160)~. anu, Tanamedrove kapitalizmis<br />

obieqturi pirobebi ufro <strong>da</strong> ufro naklebad demokratiulia, xolo didi<br />

organizaciebi (<strong>da</strong> gansakuTrebiT, kapitalisturi korporaciebi, saxelmwifo<br />

organizaciebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyebuli multikulturuli korporaciebisa <strong>da</strong> did<br />

kvleviT universitetebiT <strong>da</strong>mTavrebuli) demokratiuli TamaSis wesebis<br />

pativiscemas rTul amocanad miiCneven. meore, TamaSis wesebis formaluri<br />

racionalizaciis uzrunvelyofasa <strong>da</strong> kontrolirebaze pasuxismgebeli<br />

instituti, saxelmwifo, zomiT gaizar<strong>da</strong> <strong>da</strong> gax<strong>da</strong> ufro ierarqiuli <strong>da</strong><br />

aSkarad, naklebad demokratiuli moqalaqeobis aqtiuri monawileobis<br />

xelSewyobis TvalsazrisiT. mesame, <strong>da</strong> ganaTlebisaTvis yvelaze<br />

mniSvnelovani, kapitalisturi sazogadoebebi gax<strong>da</strong> imdenad rTuli, rom<br />

problemebi saWiroebs ufro <strong>da</strong> ufro met teqnikur ga<strong>da</strong>wyvetebs, rac, Tavis<br />

mxriv, SesaZlebelia mogvardes mxolod maRalkvalificiuri<br />

teqnokratiisaTvis mimarTvis SemTxvevaSi. es warmoSobs winaaRmdegobebs<br />

<strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong> teqnokratias Soris, rac winaaRmdegobas qmnis abraam<br />

linkolnis cnobili sityvebis Sinagan arssa <strong>da</strong> suls Soris, romelic man<br />

warmoTqva getisbergis erovnul sasaflaoze 1863 wlis 19 noembers,<br />

`mTavroba xalxisa, xalxis mier <strong>da</strong> xalxisaTvis ar un<strong>da</strong> gaqres<br />

de<strong>da</strong>miwi<strong>da</strong>n.” linkolnis gafrTxilebis miuxe<strong>da</strong>vad, mTavroba ufro <strong>da</strong><br />

ufro <strong>da</strong>mokidebuli xdeba teqnokratiaze, specializebul nou-hauze <strong>da</strong><br />

ezoTerul codnaze, romelic pir<strong>da</strong>pir gamodis saxalxo kontrolis<br />

sfero<strong>da</strong>n. bobiom SesaniSnavad aRniSna: `industriuli sazogadoebis<br />

momxrea mecnieri, specialisti, eqsperti; demokratiuli sazogadoebis<br />

momxre ki – Cveulebrivi moqalaqe, rigiTi a<strong>da</strong>miani, quisque e populo”<br />

(citirebulia naSromSi: qernoi, 1984:160).<br />

<strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong> eqspertul codnas Soris kavSirebis kritikisas,<br />

bobio, veberis saxiT, momxre kompanions aRmoaCens. veberi ganaTlebisa <strong>da</strong><br />

treningis racionalizaciaze <strong>da</strong> gansakuTrebiT, specialuri gamocdebis<br />

(magaliTad, advokatTa kolegiaSi misaRebi gamocdebis) rolis Sesaxeb<br />

msjelobisas, amtkicebs, rom<br />

<strong>demokratia</strong> aseve ikavebs ambivalentur pozicias specializebul<br />

gamocdebTan mimarTebaSi, iseve rogorc amas akeTebs biurokratiis yvela<br />

214


fenomenis SemTxvevaSi – Tumca Tavad <strong>demokratia</strong> uwyobs xels am<br />

movlenebs. specialuri gamocdebi, erTi mxriv, niSnavs, an rogorc Cans,<br />

un<strong>da</strong> niSnavdes yvela socialuri feni<strong>da</strong>n <strong>da</strong> ara mxolod maRali wris<br />

warmomadgenelTa mmarTvelobi<strong>da</strong>n imaT `SerCevas”, visac aqvs saTanado<br />

kvalifikacia. meore mxriv, <strong>demokratia</strong> SiSobs, rom <strong>da</strong>msaxurebaTa sistema<br />

<strong>da</strong> saganmanaTleblo sertifikatebi Sedegad mogvcems privilegirebul<br />

`kastas.~ (veberi, 1958:240)<br />

<strong>da</strong>bolos, bobio, imeorebs ra paulo freiris Zvel ideas, miiCnevs, rom<br />

<strong>demokratia</strong> (<strong>da</strong> demokratiuli <strong>ganaTleba</strong>) gvTavazobs a<strong>da</strong>mianis unarebis<br />

srul <strong>da</strong> Tavisufal ganviTarebas, rasac xels uSlis masifikaciis Sedegi,<br />

romelic Trgunavs individualuri pasuxismgeblobis grZnobas – rac<br />

warmoadgens demokratiuli ga<strong>da</strong>wyvetilebis miRebisa <strong>da</strong> demokratiuli<br />

ganaTlebis qvakuTxeds.<br />

ara mxolod politikuri kultura (romelic xazs usvams<br />

demokratiuli ganaTlebis gamofitvas), aramed aseve misi yvelaze<br />

`instrumentuli~ miznebi ganicdis uaryofiT gavlenas maSin, roca<br />

kapitalistur sazogadoebebSi sustdeba saqonlis gacvla. ofes (1984)<br />

mosazrebiT:<br />

saskolo <strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong> wvrTna miznad ar isaxavs axalgazrdebis codniTa<br />

<strong>da</strong> unarebiT uzrunvelyofas; maT aqvT mizani, rom individebi iseT<br />

poziciaSi Caayenon, rom maT sakuTari samuSao Zala gamoiyenon ise,<br />

rogorc saqoneli Sromis bazarze, <strong>da</strong> am mizniT, codna <strong>da</strong> unarebi<br />

iTvleba umniSvnelovanes sidideebad. is, Tu ramdenad efeqtianad <strong>da</strong><br />

racionalurad muSaobs saganmanaTleblo politika, SeiZleba <strong>da</strong>dgindes<br />

mxolod im SemTxvevaSi, Tu <strong>da</strong>vakvirdebiT racionalurobasa <strong>da</strong><br />

efeqtianobaSi zr<strong>da</strong>s, rac kerZo seqtorSi gvxvdeba; anu gvxvdeba sabazro<br />

interaqciaSi samuSao Zalis mflobelTa <strong>da</strong> fuladi kapitalis<br />

mflobelTa Soris, romlebsac surT am samuSao Zalis gamoyenebisaTvis<br />

ga<strong>da</strong>ixadon xelfasebi. ar arsebobs `kargi~ politikis `Si<strong>da</strong>~ kriteriumi,<br />

saqonlis interaqciis gar<strong>da</strong>. (137)<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom ar aris aucilebeli srulad <strong>da</strong>veTanxmoT ofes<br />

instrumentalizms saskolo ganaTlebisa <strong>da</strong> wvrTnis miznebis <strong>da</strong>dgenaSi,<br />

ueWvelia, rom kapitalizmi SeiZleba arsebobdes mxolod misi unaris gamo –<br />

miawodos rentabeluri saqoneli, masobrivi moxmareba xelmisawvdomi<br />

gaxados moqalaqeTa umravlesobisaTvis. amis Sesruleba kapitalizmisaTvis<br />

niSnavs, rom <strong>da</strong>qiravebuli muSebi un<strong>da</strong> arsebobdnen sakmarisi raodenobiT,<br />

Sesabamisi fasiT <strong>da</strong> minimaluri kvalifikaciiT. <strong>da</strong>usaqmebloba,<br />

araformaluri Sromis bazrebi, mzardi siRaribe <strong>da</strong> masiuri ekonomikuri<br />

Semcirebebi zians ayenebs <strong>da</strong>saqmebasa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris arsebul<br />

215


kavSirebs <strong>da</strong> aucileblad mZime Sedegis momtani iqneba demokratiuli<br />

ganaTlebis mamoZravebel ZalisaTvis.<br />

demokratiul <strong>ganaTleba</strong>ze gavlena SeiZleba iqonios saganmanaTleblo<br />

reformis mzardma procesma, romelic warmoadgens saskolo reformis<br />

programis nawils, rac wamowyebul iqna amerikis SeerTebul StatebSi <strong>da</strong><br />

sxva qveynebSi, <strong>da</strong> rac orientirebulia `restruqturizaciaze~ <strong>da</strong> arsebuli<br />

sistemebis efeqtianobis mxolod transformirebaze. restruqturizacia<br />

cdilobs skolis sistemebis miznebis, varaudebisa <strong>da</strong> meTodebis<br />

transformirebas (<strong>da</strong>rling-hamondi, 1993:xi). ar aris gasakviri, rom<br />

reformebis es programa xorcieldeba seriozuli finansuri Semcirebis<br />

periodSi yvelgan sajaro <strong>ganaTleba</strong>Si, <strong>da</strong> didi yuradReba eqceva<br />

kompetenciis testirebas, sertifikacias, erovnul gamocdebs; anu mokled<br />

rom CamovayaliboT, yuradReba eqceva swavlebasa <strong>da</strong> swavlaSi ostatobis<br />

gaumjobesebis mravalferovan mcdelobebs.<br />

ara mxolod teqnokratiuli wina<strong>da</strong>debebi (rac mkveTrad gansxvavdeba<br />

sajaro ganxilvisa <strong>da</strong> reformis procesSi mosaxleobis mzardi<br />

monawileobisgan), aramed aseve zogierTi didi <strong>da</strong> Zlieri asociacia, Tu<br />

korporacia axorcielebs reformis programas, romelic iswrafis<br />

ganaTlebis miznebis homogenizebisaken, rac warmoSobs kvlevis politikisa<br />

<strong>da</strong> praqtikis Zalze specifiur saganmanaTleblo models <strong>da</strong> rac ZiriTadi<br />

demokratiuli angariSvaldebulebis farglebs scildeba. saSinao doneze<br />

magaliTi gaxlavT biznesis mrgvali magi<strong>da</strong> amerikis SeerTebul StatebSi,<br />

udidesi transnacionaluri korporaciebis aRmasrulebel direqtorTa<br />

nacionaluri asociacia, romelic axorcielebs programas saxelmwifoebrivi<br />

politikisaTvis.<br />

maSin roca, ufro meti biznes organizaciebi, rogoricaa erovnuli<br />

savaWro palata <strong>da</strong> mwarmoebelTa erovnuli asociaciebi moicavs rogorc<br />

did, ise mcire firmebs, romlebic warmoadgenen bevr sxva<strong>da</strong>sxva interessa<br />

<strong>da</strong> perspeqtivas, mrgvali magidebis wevrTagan yvela aris didi<br />

transnacionaluri korporacia, romelic orientirebulia ekonomikuri<br />

globalizaciis programaze. ... mrgval magi<strong>da</strong>s, namdvilad amerikis<br />

yvelaze eqskluziur <strong>da</strong> yvelaze nakleb mravalferovan sawevro<br />

organizacias, aqvs uCveulod viwro warmodgena imis Sesaxeb, Tu ra<br />

Seadgens erovnul sakiTxebze azrovnebis profils. mcire gamonaklisebiT<br />

(Tuki saerTod arsebobs rame gamonaklisi), misi wevroba SezRudulia <strong>da</strong><br />

masSi Sedian TeTrkaniani mamakacebi, romelTa asaki aRemateba 50 wels,<br />

xolo maTi wliuri anazRaureba saSualod 170-jer aRemateba aSS-s erT<br />

sul mosaxleze mTlian nacionalur produqts. misi wevrebi<br />

xelmZRvaneloben korporaciebs, romlebic ar cnoben erovnuli<br />

interesebis mimarT valdebulebaze pasuxismgeblobas <strong>da</strong> mniSvnelovan<br />

216


mogebas iReben ekonomikuri globalizaciisgan. poziciebis gansazRvris<br />

Semdeg, mrgvali magi<strong>da</strong> politikuri misaRebobis misaRwevad awarmoebs<br />

agresiul kampaniebs, misi wevri aRmasrulebeli direqtorebis mier<br />

`TavianT individualur~ senatorebTan <strong>da</strong> warmomadgenlebTan<br />

ganxorcielebuli vizitebis CaTvliT. (korteni, 1996: 145-146)<br />

saerTaSoriso doneze varkvevT, rom msoflio banks mniSvnelovani<br />

gavlena gaaCnia, gansakuTrebiT ganviTarebad msoflioSi. amgvarad, arsebobs<br />

konfliqti teqnokratiasa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s Soris <strong>ganaTleba</strong>Si; aseve<br />

arsebobs konfliqti erovnul suverenitetsa <strong>da</strong> avtonomias Soris dRis<br />

wesrigTa <strong>da</strong> politikis prioritetTa <strong>da</strong>saxvisas, gansakuTrebiT es Seexeba<br />

multilateralur <strong>da</strong> bilateralur saerTaSoriso saagentoebs, romelic<br />

demokratiuli kontrolisa <strong>da</strong> angariSvaldebulebis sferos farglebs<br />

gareT xvdeba.<br />

<strong>ganaTleba</strong>s, <strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong> kapitalizms Soris am <strong>da</strong>Zabulobebisa <strong>da</strong><br />

winaaRmdegobebis gaTvaliswinebiT, ramdenime mkvlevari amtkicebs, rom<br />

aucilebelia demokratiuli ganaTlebis moTxovna. am sakiTxTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT gansakuTrebiT aRsaniSnavia paulo freiris wvlili.<br />

demokratiuli ganaTlebis moTxovna<br />

Cven SeiZleba vsargeblobT Cveni amJamindeli demokratiuli<br />

TavisuflebiT imdenad, ramdena<strong>da</strong>c amaze gatacebiT vocnebobT.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, Tavisuflebisadmi es siyvaruli <strong>da</strong> gataceba<br />

avtoritarul tradiciebTan <strong>da</strong> praqtikebTan Tanaarsebobs, rac<br />

warmoSobs Cvens gaurkvevlobaTagan erT-erTs.<br />

– paulo freiri, qalaqis pe<strong>da</strong>gogika<br />

paulo freiri aviTarebs ganaTlebis politikur anTropologias,<br />

romelic gvTavazobs saganmanaTleblo praqtikebisa <strong>da</strong> sazogadoebebis<br />

demokratizaciis Sesaxeb azrovnebis Zlier perspeqtivebs laTinur<br />

amerikaSi <strong>da</strong> sxva qveynebSi (toresi, 1980). freiris politikur<br />

anTropologias, romelic efuZneba faqtebsa <strong>da</strong> Rirebulebebs Soris<br />

pozitivisturi gansxvavebis waSlas <strong>da</strong> im Sexedulebis <strong>da</strong>cvas, rom<br />

<strong>ganaTleba</strong> ar aris neitraluri, wvlili Seaqvs demokratiul <strong>ganaTleba</strong>Si<br />

or doneze. pirveli, igi exeba demokratiis seriozul dilemas,<br />

demokratiuli moqalaqis Camoyalibebas. meore, meoce saukunis 60-in wlebSi<br />

man wamoayena (sakmaod adre, Tu Seva<strong>da</strong>rebT 80-iani wlebis<br />

postmodernistul <strong>da</strong>interesebas) <strong>ganaTleba</strong>Si sazRvrebis ga<strong>da</strong>kveTis<br />

sakiTxi. Ffreiri (1998) inglisurad Targmnil mis erT-erT bolo wignSi<br />

SesaniSnavad ambobs:<br />

217


saganmanaTleblo praqtikis sazRvrebis mixvedra aucileblad saWiroebs<br />

politikur gaTviTcnobierebas pe<strong>da</strong>gogTa mxri<strong>da</strong>n, TavianT proeqtTan<br />

mimarTebaSi. es moiTxovs, rom pe<strong>da</strong>gogma Tavisi praqtikis politikuri<br />

arsi sakuTar Tavze un<strong>da</strong> aiRos. ar aris sakmarisi imis Tqma, rom<br />

<strong>ganaTleba</strong> politikuri aqtia, iseve rogorc ar aris sakmarisi, vTqvaT,<br />

rom politikuri aqtebi aseve saganmanaTleblo mniSvnelobisaa. saWiroa,<br />

sakuTar Tavze aviRoT ganaTlebis politikuri buneba. sakuTar Tavs ver<br />

moviazreb progresul a<strong>da</strong>mianad, Tu skolis sivrces aRviqvam mxolod,<br />

rogorc raRac neitralurs, romelsac SezRuduli kavSiri aqvs, an<br />

saerTod ar aqvs kavSiri klasobriv brZolasTan; romelSic (skolaSi)<br />

moswavleebi aRiqmebian mxolod rogorc Semswavlelebi, romlebic<br />

floben mxolod SezRudul sferos codnisa, rasac me ganvmsWvalav<br />

jadosnuri ZaliT. me ver gavacnobiereb politikur-saganmanaTleblo<br />

praqtikis sazRvrebs, romelSic CarTuli var, Tu naTlad ver verkvevi,<br />

vis sasargeblod vmuSaob. im sakiTxis garkveva, Tu vis sasargeblod<br />

vmuSaob, me mayenebs garkveul poziciaSi (rac klass ukavSirdeba),<br />

romelSic me movifiqreb, Tu vis winaaRmdeg vmuSaob <strong>da</strong>, uTuod, ra<br />

mizezebis gamo vmuSaob – anu im ocnebis, im tipis sazogadoebis, romelTa<br />

sasargeblod visurvebdi saqmeSi Cabmas, moqmedebas <strong>da</strong> monawileobas. (46)<br />

modiT, ganvixiloT orive sakiTxi; <strong>da</strong>viwyoT demokratiuli ganaTlebis<br />

cnebiT. demokratiis cneba moiTxovs demokratiuli moqalaqeobis cnebas,<br />

sa<strong>da</strong>c agentebi pasuxismgebeli <strong>da</strong> monawileobis unaris mqone arian, irCeven<br />

TavianT warmomadgenlebs <strong>da</strong> sakuTar muSaobas akontroleben. es aris ara<br />

mxolod politikuri, aramed aseve pe<strong>da</strong>gogiuri praqtikebi, vinai<strong>da</strong>n<br />

demokratiuli moqalaqis Camoyalibeba varaudobs pe<strong>da</strong>gogiuri subieqtis<br />

Camoyalibebas. individebi Tavis<strong>da</strong> uneburad mzad arian politikaSi<br />

monawileobis misaRebad. maT un<strong>da</strong> miiRon <strong>ganaTleba</strong> demokratiul<br />

<strong>ganaTleba</strong>Si ramdenime saSualebiT, maT Soris, normatiuli safuZvlebis<br />

swavlebiT, eTikuri qceviT, demokratiuli procesebis codniT <strong>da</strong> teqnikuri<br />

SesrulebiT. pe<strong>da</strong>gogiuri subieqtis Camoyalibeba warmoadgens ZiriTad<br />

konceptualur problemas, demokratiis dilemas. martivad rom vTqvaT,<br />

<strong>demokratia</strong> gulisxmobs monawileobis process, sa<strong>da</strong>c yvela monawile<br />

Tanasworad aris miCneuli. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, <strong>ganaTleba</strong> moicavs process,<br />

romlis meSveobiTac `umwifarni~ iZulebuli arian sazogadoebis<br />

`mowifuli~ wevrebis cxovrebis principebisa <strong>da</strong> formebis soli<strong>da</strong>ruli<br />

iyvnen. amgvarad, demokratiuli pe<strong>da</strong>gogiuri subieqtis Camoyalibebis<br />

procesi aris ara mxolod kulturuli aRzr<strong>da</strong>-ganaTlebis procesi, aramed<br />

igi aseve moicavs pe<strong>da</strong>gogiuri <strong>da</strong> demokratiuli socializaciis<br />

manipulirebis principebs im subieqtebSi, romlebic arc sufTa <strong>da</strong>fas<br />

warmoadgenen kognituri <strong>da</strong> eTikuri TvalsazrisiT <strong>da</strong> arc srulad<br />

aRWurvilni arian sakuTari demokratikuli uflebebisa <strong>da</strong> movaleobebis<br />

gansaxorcieleblad. 2 Tumca, Tanamedrove saxelmwifoTa CamoyalibebaSi,<br />

218


pe<strong>da</strong>gogiuri demokratiuli subieqtis Camoyalibeba eyrdnoba im safuZvlebs,<br />

romelic, paradoqsulad, aris winapiroba <strong>da</strong> amave dros, erovnuli<br />

soli<strong>da</strong>robis (moqalaqeobis, kompetenciis Seqmnisa <strong>da</strong> TanamSromlobis<br />

CaTvliT) wina gamocdilebebisa <strong>da</strong> politikis Sedegi.<br />

freiris meore mniSvnelovani mosazrebis mixedviT (romelic pirvelad<br />

gvxvdeba CagrulTa pe<strong>da</strong>gogikaSi <strong>da</strong> Semdeg, sxva uamrav naSromebSi<br />

meordeba), saganmanaTleblo procesis pe<strong>da</strong>gogiuri subieqtebi arian ara<br />

erTgvarovnebi, aramed kulturulad mravalferovani individebi.<br />

kulturuli mravalferovnebis sakuTari Sexedulebi<strong>da</strong>n, igi gamoyofs<br />

<strong>ganaTleba</strong>Si sazRvrebis cnebas <strong>da</strong> acxadebs, rom arsebobs sazRvrebis<br />

ga<strong>da</strong>kveTis eTikuri imperativi, Tu vcdilobT mivceT <strong>ganaTleba</strong><br />

uflebamosilebiT aRWurvisaTvis, <strong>da</strong> ara CagvrisaTvis. Cems naSromSi,<br />

romelic <strong>da</strong>werilia adriana puigrosTan (1997) erTad, Cven vamtkicebT, rom<br />

Zalian adre paulo freirma CagrulTa pe<strong>da</strong>gogikaSi Semoitana sazRvrebis<br />

ga<strong>da</strong>kveTis, gansxvavebulobis, hibridi kulturebisa <strong>da</strong> laTinur amerikaSi<br />

asinqronuli ganviTarebis Tu cnebebi ara, u<strong>da</strong>vod, mniSvnelobebi mainc.<br />

<strong>ganaTleba</strong>ze Teoriuli msjelobis freiriseuli saSualebebi xazs<br />

usvams pe<strong>da</strong>gogiuri samuSaos politikur Sedegebs. freiri amtkicebs, rom<br />

Cagvrisa <strong>da</strong> batonobis cnebebi integraluria tradiciul klasebSi<br />

maswavleblebsa <strong>da</strong> moswavleebs Soris pe<strong>da</strong>gogiuri urTierTobebisaTvis.<br />

amgvarad, `eqstencionizmis~ cneba, romelic ase popularuli iyo gasuli<br />

saukunis 60-ian wlebSi <strong>da</strong> ukavSirdebo<strong>da</strong> `mwvane revoluciis~ (anu,<br />

glexebisaTvis dominanturi saganmanaTleblo diskursiT uzrunvelyofa<br />

agraruli reformebis konteqstSi) winsvlas, wamoyenebuli iyo ara mxolod<br />

rogorc pe<strong>da</strong>gogiuri diskursisaTvis integraluri, aramed aseve (<strong>da</strong>, ra<br />

Tqma un<strong>da</strong>, ufro relevanturi), rogorc ganviTarebasa <strong>da</strong> agrarul<br />

modernizaciaze politikuri diskursisaTvis integraluri. freiris<br />

fun<strong>da</strong>menturi Sexeduleba aris is, rom ganaTlebis socialuri <strong>da</strong><br />

pe<strong>da</strong>gogiuri subieqtebi warmoadgenen ara ucvlel, xelSeuval, mouqnel<br />

`raobebs~, aramed erToblivad cvalebad urTierTobaTa wyebebs, TavianTi<br />

relaciuri arsis gaTvaliswinebiT – anu, maswavlebeli warmoadgens<br />

moswavles, xolo moswavle – maswavlebels. kulturuli <strong>da</strong> pe<strong>da</strong>gogiuri<br />

Sedegebi is aris, rom maswavleblis adgili <strong>da</strong> roli ar aris yovelTvis,<br />

an aucileblad TeTrkaniani mamrobiTi mozrdili a<strong>da</strong>mianis rolis<br />

ganvrcoba, an piruku, mdedrobiTi sqesis maswavleblis mier Sesrulebuli<br />

roli miekuTvneba hegemonuri maskulinurobis diskurss (koneli, 1987; 1983).<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, aRiarebs ra Sesaswavli sagnis mniSvnelobas <strong>da</strong> imis<br />

saWiroebas, rom maswavlebeli ukiduresad kompetenturi un<strong>da</strong> iyos codnis<br />

TvalsazrisiT, paulo freiri saskolo codnas ar aRiqvams mxolod<br />

evropuli logocentruli azrovnebis produqtad; igi aRniSnavs `pueblos~<br />

219


<strong>da</strong> socialurad <strong>da</strong>qvemdebarebuli seqtorebis gamocdilebisa <strong>da</strong> sibrZnis<br />

gamoyenebis mniSvnelovnebas. ufro metic, skolis codna ara mxolod<br />

aisaxeba skolebSi, aramed aris aseve <strong>da</strong>visa <strong>da</strong> winaaRmdegobis sagani.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom freiri akritikebs <strong>da</strong>savlur skolas laTinur<br />

amerikaSi, rogorc sabanko <strong>ganaTleba</strong>s <strong>da</strong> rogorc avtoritetul meqanizms<br />

(anu, rogorc meqanizms, romelic ga<strong>da</strong>scems oficialur codnas <strong>da</strong> amave<br />

dros, ugulvebelyofs moswavleebs, rogorc sakuTari ganaTlebis<br />

subieqtebs), misi gaTavisuflebis pe<strong>da</strong>gogika aris dialogisken mowodeba<br />

TavisuflebisaTvis mravali politikuri <strong>da</strong> socialuri brZolis<br />

konteqstSi. dialogi warmoadgens ara mxolod pe<strong>da</strong>gogiur instruments,<br />

aramed aseve dekonstruqciis meTods imisa, Tu rogor aris Sedgenili<br />

pe<strong>da</strong>gogiuri <strong>da</strong> politikuri diskursebi. 3<br />

freiris ZiriTadi wignebis gamoqveynebi<strong>da</strong>n oc<strong>da</strong>aT welze meti xnis<br />

Semdeg (gadoti <strong>da</strong> sxvebi,. 1986; toresi, 1995), dialoguri ganaTlebis cneba,<br />

romelic eWvqveS ayenebs pozitivistur gansxvavebas SefasebiT msjelobasa<br />

<strong>da</strong> empiriul msjelobas Soris, SeiZleba gamoCndes, rogorc demokratiuli<br />

saSualeba rTuli kulturuli konfliqtebis mogvarebisaTvis laTinuri<br />

amerikis ganaTlebis uTanasworo <strong>da</strong> kombinirebuli ganviTarebis<br />

konteqstSi; misi gamoyenebadoba ganviTarebul industrialur<br />

sazogadoebebSi kargad aris dokumentirebuli; xolo <strong>ganaTleba</strong>Si<br />

politikuri demokratiuli utopiis misi (freiris) gzavnili/Setyobineba<br />

aris saganmanaTleblo <strong>da</strong>wesebulebaTa politikuri gamowveva.<br />

politikuri gamowveva: saganmanaTleblo utopia <strong>da</strong><br />

demokratiuli politika<br />

saganmanaTleblo praqtika aris nebismieri sazogadoebis<br />

superstruqturis nawili. am konkretuli mizezis gamo, saganmanaTleblo<br />

praqtika, sazogadoebebis transformaciis socialur-istoriul<br />

procesebSi Tavisi fantastiuri mniSvnelovnebis miuxe<strong>da</strong>vad, TavisTavad<br />

ar warmoadgens transformaciisaTvis mniSvnelovan saSualebas,<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom igi fun<strong>da</strong>menturia... rasakvirvelia, Zalauflebis<br />

elitas ar moewoneba im pe<strong>da</strong>gogiuri formisa Tu gamoxatulebis<br />

ganxorcieleba, rac zrdis socialur winaaRmdegobebs <strong>da</strong> romlebic<br />

amJRavnebs elitis Zalauflebas. gulubryviloba iqneba, vifiqroT, rom<br />

Zalauflebis elita sakuTar Tavs gamoamJRavnebs imis meSveobiT, rasac<br />

pe<strong>da</strong>gogiuri procesi warmoadgens <strong>da</strong> rac, saboloo jamSi, maTsave<br />

winaaRmdeg imuSavebs.<br />

– paulo freiri, karlos a. toresis naSromSi,<br />

<strong>ganaTleba</strong>, Zalaufleba, <strong>da</strong> personaluri biografia<br />

220


paulo freiri amtkiceb<strong>da</strong>, rom <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> politikas Soris<br />

kavSirebi SeuZlebelia Teoriulad Camoyalibebul iqnes mxolod<br />

Zalauflebasa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris ga<strong>da</strong>kveTebis TvalsazrisiT, an mxolod<br />

<strong>da</strong> mxolod Zalauflebasa <strong>da</strong> codnas Soris urTierTobaTa TvalsazrisiT –<br />

es aris Teoriuli msjeloba, romelmac WeSmaritad ganmsWvala freiris<br />

naSromebi. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom freiri <strong>da</strong>uRalavad ganmartav<strong>da</strong><br />

`ganaTlebis politikurobas~, igi amave dros mogviwodeb<strong>da</strong>,<br />

gagvecnobierebina urTierTobebi <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> moqalaqeobisTvis<br />

momzadebas Soris; igi gansakuTrebiT xazs usvam<strong>da</strong> demokratiuli<br />

ganaTlebis istoriul, normatiul <strong>da</strong> ontologiur safuZvlebs <strong>da</strong><br />

moqalaqeobis uflebebsa <strong>da</strong> pasuxismgeblobebs.<br />

freirisaTvis, ganaTlebisa <strong>da</strong> demokratiis Sesaxeb debatebi,<br />

umTavresad, un<strong>da</strong> Seexos utopiis cnebas. ra Tqma un<strong>da</strong>, freieris wina<strong>da</strong>deba<br />

– <strong>ganaTleba</strong> gaTavisuflebisaTvis kvlav gamoirCeva Tavisi siTamamiTa <strong>da</strong><br />

utopiuri xasiaTiT. freiri (1972) hegeliseuli qaragmebiT wers:<br />

WeSmaritad, mxolod CargulT SeuZliaT warmoidginon maTi awmyosagan<br />

srulebiT gansxvavebuli momavali, imdenad ramdena<strong>da</strong>c, isini aRweven<br />

dominirebuli klasis cnobierebas. mCagvrelebs, rogorc dominirebad<br />

klass, ar SeuZliaT warmoidginon momavali, Tu es ar aris maTi, rogorc<br />

mCagvrelTa, awmyos <strong>da</strong>cva. amgvarad, Tu gaviTvaliswinebT, rom CagrulTa<br />

momavali mdgomareobs sazogadoebis revoluciur transformaciaSi,<br />

romlis gareSec maTi gaTavisufleba ver <strong>da</strong><strong>da</strong>sturdeba, mCagvrelis<br />

momavali mdgomareobs sazogadoebis martiv modernizaciaSi, rac misi<br />

klasis upiratesobis gangrZobis saSualebas iZleba. (32)<br />

es utopiuri faqtori gamoxatavs ormag <strong>da</strong>Zabulobas: gancxadebas <strong>da</strong><br />

denonsacias. imdenad, ramdena<strong>da</strong>c maswavlebeli axorcielebs sakuTar<br />

utopiur rols, igi ga<strong>da</strong>iqceva sistemisaTvis saSiS winaswarmetyvelad.<br />

funqcioneris rolis Sesrulebis nacvlad (vinc warmoebis wesis<br />

ideologiuri cnobierebis elementebis reproducirebas axdens), pe<strong>da</strong>gogi<br />

xdeba kulturuli kritikosi, <strong>ganaTleba</strong> ki xdeba sazogadoebrivi sfero,<br />

sajaro ganxilvis arena, romelic arc saxelmwifosgan <strong>da</strong> arc bazrisgan ar<br />

kontroldeba. veforti (1967), ganaTlebis freiriseuli politikuri<br />

filosofiisa <strong>da</strong> meTodis sawyisebTan <strong>da</strong>kavSirebiT ambobs:<br />

magram Tu Tavisuflebis pe<strong>da</strong>gogika asaxavs amboxebis Canasaxs, am<br />

mizezisaTvis swori ar iqneba imis <strong>da</strong><strong>da</strong>stureba, rom amboxeba gvxvdeba<br />

pe<strong>da</strong>gogis miznebs Soris. Tu es xdeba, mxolod <strong>da</strong> mxolod imitom, rom<br />

kritikuli `TviTSegneba~ ganasxvavebs realur situacias, romelSic<br />

yvelaze xSiri faqtebia brZola <strong>da</strong> Zaladoba. Secnoba araviTar<br />

221


SemTxvevaSi ar niSnavs ideologizirebas, an wesrigis sityvaTa<br />

wamoyenebas. Tu kritikuli `TviTSegneba~ gzas uxsnis socialur<br />

<strong>da</strong>ukmayofileblobaTa gamoxatvas, es imitom xdeba, rom arsebobs Cagvris<br />

situaciis realuri komponentebi: bevria muSa, romelTac es-es aris werakiTxva<br />

aiTvises, SeuerTdnen muSaTa moZraobebsa Tu kavSirebs, <strong>da</strong> es<br />

imitom, rom maTTvis, es sakuTari <strong>da</strong> TanamSromelebis interesebis <strong>da</strong>cvis<br />

legitimur gzad Cans. <strong>da</strong>bolos, Tu saxalxo klasebis kritikuli<br />

`TviTSegneba~ niSnavs radikalizacias, es mxolod imitom aris ase, rom<br />

saxalxo klasebi radikaluria. (13)<br />

paulo freiris adreul naSromebSi <strong>ganaTleba</strong> aRqmulia, rogorc<br />

instrumentuli faqtori mamakacebisa <strong>da</strong> qalebis <strong>da</strong>saxmareblad, rom isini<br />

<strong>da</strong>fiqrdnen sagnis sakuTar ontologiur mowodebaze, aagon sakuTari<br />

realobis kritikuli `TviTSegneba~ (rogorc misi gansazRvrebebis<br />

umetesobebis, ise misi potenciuri SesaZleblobebis). miuxe<strong>da</strong>vad amisa,<br />

ganaTlebis politikuri Sedegebi cxadi, Tumca winaaRmdegobrivi iyo. neba<br />

mogveciT, ganvmartoT. freirma, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom Zalian kargad icis<br />

ganmaTavisuflebeli ganaTlebis politikuri Sedegebi, igi aseve kargad<br />

erkveva am ganaTlebis winaaRmdegobebSi. erTi mxriv, yovelTvis arsebobs<br />

cnobierebis manipulaciisa <strong>da</strong> ideologizirebis SesaZlebloba, anu<br />

ganaTlebisa <strong>da</strong> meTodologiebis mimarTva batonobis proeqtis samsaxurSi;<br />

meore mxriv, freirs sjera, rom SeiZleba garkveuli kavSiri <strong>da</strong>myardes<br />

saganmanaTleblo praqtikasa <strong>da</strong> politikur praqtikas Soris, viwro gagebiT.<br />

pe<strong>da</strong>gogs ekisrebo<strong>da</strong> Zireulad SeemuSavebina wignierebis swavlebis <strong>da</strong><br />

kritikuli `TviTSegnebis~ proeqti, maSin roca `profesionali~<br />

politikosis pasuxismgebloba iyo Cagrul seqtorTa organizebis amocanis<br />

ganxorcieleba politikuri struqturebis TvalsazrisiT. veforti (1967)<br />

Cveni argumentis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas axdens, roca acxadebs:<br />

am pe<strong>da</strong>gogma [freirma] icis, rom misi amocana moicavs politikur<br />

Sedegebs <strong>da</strong> icis ufro metic, rom es Sedegebi ubralo a<strong>da</strong>mianis<br />

interesebSia <strong>da</strong> ara elitis interesebSi. magram man aseve icis, rom misi<br />

<strong>da</strong>rgia pe<strong>da</strong>gogika <strong>da</strong> ara politika <strong>da</strong> rom mas ar SeuZlia, rogorc<br />

pe<strong>da</strong>gogs, Secvalos revolucioneri politikosi, romelic<br />

<strong>da</strong>interesebulia codniTa <strong>da</strong> struqturuli tranformaciiT. igi uaryofs<br />

ganaTlebis, rogorc `progresis berketis~ tradiciul cnebas; eqneba<br />

azri, amas rom <strong>da</strong>vupirispiroT misi Tanabrad gulwrfeli Tezisi<br />

`<strong>ganaTleba</strong> rogorc revoluciis berketi~? Tavisuflebis pe<strong>da</strong>gogikas<br />

SeuZlia saxalxo politikisaTvis <strong>da</strong>xmarebis gaweva, vinai<strong>da</strong>n kritikuli<br />

`TviTSegneba~ niSnavs socialuri struqturebis, rogorc batonobisa <strong>da</strong><br />

Zaladobis saSualebebis gagebis xelSewyobas. magram gacnobierebis am<br />

zrdis orientirebis amocana specifiurad politikuri mimarTulebiT<br />

ekuTvnis politikoss, <strong>da</strong> ara pe<strong>da</strong>gogs. (16)<br />

222


uamravi Carevisas freiri postulatad ayalibebs, rom ar arsebobs<br />

saganmanaTleblo revolucia politikuri revoluciis gareSe. arcerT<br />

saganmanaTleblo qmedebas ar SeuZlia Zalauflebis revoluciis gamowveva.<br />

<strong>ganaTleba</strong> ar aris mxolod miznis misaRwevi saSualeba; igi ufro aris<br />

veli im ideologiuri brZolebisa, romelic un<strong>da</strong> warimarTos, xolo<br />

moqalaqeobis politizacia aris SesaZlo Sedegi. freiri (1978a) amtkicebs,<br />

rom:<br />

rodesac gaunaTlebelma a<strong>da</strong>mianma angikosi<strong>da</strong>n, prezident gulartis<br />

winaSe ... gamoacxa<strong>da</strong>, rom igi aRar iyo `masa~ (“Masa”), aramed iyo xalxi<br />

(“gente”), es mxolod wina<strong>da</strong>deba ar gaxl<strong>da</strong>T: man gacnobierebulad<br />

<strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura arCevanis ufleba. man airCia ga<strong>da</strong>mwyveti monawileoba,<br />

romelic mxolod xalxs aqvs <strong>da</strong> uaryo masebis emociuri gaqaneba. igi<br />

gaxl<strong>da</strong>T politizirebuli. (145)<br />

es politizireba SesaZloa <strong>da</strong>exmaros a<strong>da</strong>mianebs, <strong>da</strong>iwyon sityvebis –<br />

`sityva~ <strong>da</strong> `samyaro~ sworad warmoTqma; samyarosi, romelic ufro <strong>da</strong><br />

ufro mravalferovani <strong>da</strong> multikulturulia <strong>da</strong>, ra Tqma un<strong>da</strong>, ayenebs imis<br />

saWiroebas, rom ga<strong>da</strong>ixedos <strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris<br />

interaqciebi.<br />

<strong>demokratia</strong> <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong><br />

Cveni civilizacia SesaniSnavia warmtacad <strong>da</strong> moCvenebiTad, SesaniSnavi,<br />

mecnierul saocrebebSi <strong>da</strong> moCvenebiT saswaulebSi; SesaniSnavi, Tavis<br />

materialur inflaciaSi, romelsac igi uwodebs winsvlas, progressa <strong>da</strong><br />

sxva saalerso saxelebs; SesaniSnavi – bunebis saidumloebaTa kvleviT <strong>da</strong><br />

misi jiuti kanonebis <strong>da</strong>morCilebiT; SesaniSnavi, araCveulebrivi<br />

finansuri <strong>da</strong> komerciuli miRwevebiT; SesaniSnavi, Tavisi fulis<br />

SimSiliT <strong>da</strong> misi mopovebis meTodisadmi indiferentulobiT. ... es<br />

gaxlavT civilizacia, romelmac gaanadgura cxovrebis simartive <strong>da</strong><br />

simSvide; misi bedniereba, misi poezia, misi msubuqi romantikuli ocnebebi<br />

<strong>da</strong> xedva fulis cieb-cxelebiT, binZuri idealebiT, vulgaruli<br />

ambiciebiT <strong>da</strong> ZiliT Secvala, romlis ganaxlebac SeuZlebelia.<br />

– mark tveni, werilebi de<strong>da</strong>miwi<strong>da</strong>n<br />

istoria gviCvenebs aSkara kavSirebs sajaro <strong>ganaTleba</strong>s, rogorc<br />

saxelmwifos funqcias, <strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong> moqalaqeobis Camoyalibebas Soris.<br />

magaliTad, ted mitCeli (1997), naSromSi “respublika, romlis simbolosac<br />

igi warmoadgens” 4 gvTavazobs <strong>da</strong>majerebel istoriul ganmartebas imis<br />

Taobaze, Tu ratom iyo revoluciur amerikaSi sajaro skolebi ise<br />

223


mowyobili, rom Camoeyalibebina moqalaqeebi: `periodi revoluciasa <strong>da</strong> 1812<br />

wlis oms Soris gaxl<strong>da</strong>T ganaTlebis potencialis Sesaxeb intensiuri<br />

aRtacebis periodi, risi micemac presas ar SeeZlo <strong>da</strong> rasac verc<br />

regularuli armia miscem<strong>da</strong>: `balansis regularul kalibracias<br />

Tavisuflebasa <strong>da</strong> wesrigs Soris TiToeuli bavSvis mkerdSi, <strong>da</strong> qmni<strong>da</strong><br />

saxelmwifos moqalaqeebis – im drois Taobis CamoyalibebiT” (5).<br />

amiT, revolucionerebma sajaro <strong>ganaTleba</strong> pirvelad aRbeWdes axali<br />

eris politikur filosofiaSi <strong>da</strong> Seqmnes didi raodenobiT kurikulumis<br />

masalebi, romelSic Setanili iyo axali respublikis politikuri<br />

Rirebulebebi. magram, amerikuli erovnuli saxelmwifos <strong>da</strong>mfuZneblebma<br />

bavSvebis <strong>ganaTleba</strong> miiRes ucvlel ga<strong>da</strong>wyvetad kanonis, wesrigisa <strong>da</strong><br />

Tavisuflebis prognozirebadi problemebisaTvis. Tumca, miuxe<strong>da</strong>vad imisa,<br />

rom es ga<strong>da</strong>wyveta istoriulad realizebadi iyo, igi ucvleli ar gaxlavT:<br />

moqalaqeobis definicias Secvlis tendencia axasiaTebs, xolo<br />

moqalaqeobis ideaSi cvlilebebs mivyavarT skolebSi cvlilebebamde<br />

(mitCeli, 1997:9).<br />

Tumca, <strong>ganaTleba</strong>Si es cvlilebebi mxolod sustad aris<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli erovnuli saxelmwifos saWiroebebTan, amerikis SeerTebul<br />

StatebSi ganaTlebis adgilobrivi kontrolis xasiaTisa <strong>da</strong> im faqtis<br />

gaTvaliswinebiT, rom skolebi (<strong>da</strong> gansakuTrebiT maswavleblebi)<br />

inarCuneben profesionaluri avtonomiis mniSvnelovan xarisxs. aqe<strong>da</strong>n,<br />

`Tumca skolebi moqceuli iyvnen saxelmwifos orbitaSi, isini ar<br />

warmoadgendnen saxelmwifos qmnilebebs~ (mitCeli, 1997:10).<br />

mitCeli (1997) gvTavazobs politikur msjelobas ganaTlebis<br />

funqcionalurobis Sesaxeb axladwarmoqmnil revoluciur saxelmwifosa <strong>da</strong><br />

mis instituciur SedegebTan mimarTebaSi. nacvlad imisa, rom moexdina<br />

<strong>ganaTleba</strong>ze, rogorc samuSao Zalis kvalifikaciis xelSemwyob<br />

instrumentze, an rogorc moralisa <strong>da</strong> eTikis principze fokusireba,<br />

mitCelis politikuri <strong>da</strong> istoriuli analizi `cdilobs pirvelad<br />

ganixilos politika <strong>da</strong> seriozulad miudges <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s<br />

Soris identobis ritorikas, [<strong>da</strong>] bolomde Seicnos <strong>da</strong> aCvenos, rom<br />

efeqtianoba (sajaro ganaTlebis miReba) <strong>da</strong>mokidebulia mis unarsa <strong>da</strong><br />

mzadyofnaze – moaxdinos Tavisuflebis struqturireba _ <strong>da</strong> cdilobs<br />

Tavisuflebasa <strong>da</strong> wesrigs Soris balansi wesrigis mxares ga<strong>da</strong>xaros” (13).<br />

am argumentis <strong>da</strong>skvna, mitCelis (1997) mixedviT, aris is, rom rodesac<br />

skolebi warmatebas aRweven a<strong>da</strong>mianebis uflebamosilebis xelSewyobaSi <strong>da</strong><br />

amiT, `balanss ga<strong>da</strong>xrian Tavisuflebis mxareze, maT<strong>da</strong>mi mxar<strong>da</strong>Wera<br />

elitaSi sustdeba <strong>da</strong> diskusiebi kidev erTxel ubrundeba misawvdomobaze<br />

224


msjelobas~ (14). mitCeli am fenomenis tipiur magaliTad axasiaTebs am<br />

saukunis <strong>da</strong>sasruls kaliforniis <strong>da</strong> amerikis sxva StatebSi mcxovrebi<br />

emigrantebis winaaRmdeg gamovlenil uaryofiT reaqcias, neokonservatorTa<br />

ganmeorebiTi moTxovna ganaTlebis departamentis gauqmebis Taobaze <strong>da</strong><br />

mxolod inglisurad moZraobis politikaze.<br />

revoluciuri saxelmwifosaTvis samoqalaqo sazogadoebis ganaTlebis<br />

xelSewyobis Tav<strong>da</strong>pirvel impulss warmoadgen<strong>da</strong> ori ZiriTadi mizani:<br />

pirveli, kvlav monarqiaSi <strong>da</strong>brunebis Tavi<strong>da</strong>n acileba – maSasa<strong>da</strong>me,<br />

saWiroeba, SeeqmnaT axali socialuri konsensusi <strong>da</strong> axali hegemonia axlad<br />

Seqmnili respublikisaTvis; <strong>da</strong> meore, gazrdili demokratiuli monawileoba<br />

rom ga<strong>da</strong>erCinaT Tavisuflebasa <strong>da</strong> wesrigs Soris balansis sabolood<br />

ga<strong>da</strong>wonisagan <strong>da</strong> qveynis anarqiaSi Cagdebisagan. jeims medisoni (hamiltoni,<br />

medisoni <strong>da</strong> jei, 1961) gansakuTrebiT gamijnav<strong>da</strong> wmin<strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s, an<br />

pir<strong>da</strong>pir <strong>demokratia</strong>s (romelic ramdenime SezRudul sivrciT sferoSi<br />

SeZleb<strong>da</strong> sabolood arsebobas) <strong>da</strong> respublikas Soris. ufro metic, masSi<br />

ukidures eWvs iwvev<strong>da</strong> pir<strong>da</strong>piri <strong>demokratia</strong> imis gamo, rasac igi aRiqvam<strong>da</strong><br />

Warbi monawileobisa <strong>da</strong> fraqciulobis mavne tendenciebad, romelic wmin<strong>da</strong><br />

<strong>demokratia</strong>s warmoaCens rogorc, araefeqturs: `wmin<strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s ... ar<br />

SeuZlia <strong>da</strong>uSvas fraqciebis urCobis sawinaaRmdego zomebi ... radgan maT<br />

iseTive xanmokle cxovreba aqvT, rogoric ZalmomreobiTi sikvdili~ (81).<br />

gar<strong>da</strong> respublikis Senebisa, <strong>ganaTleba</strong> aseve gulisxmob<strong>da</strong> amerikelTa<br />

erovnuli xasiaTis Seqmnis xelSewyobas; maSasa<strong>da</strong>me, mcdelobas, SeeqmnaT<br />

kurikulumi <strong>da</strong> saxelmZRvaneloebi, romelic, revoluciur amerikas, Tun<strong>da</strong>c<br />

enobrivi TvalsazrisiT, inglisisagan ganasxvaveb<strong>da</strong>. <strong>da</strong>bolos, ganaTlebis<br />

xelis Sewyobis idea demokratiuli moqalaqeobisaTvis revoluciur<br />

amerikaSi aseve <strong>da</strong>aCqara axali revoluciuri elitis saWiroebebma.<br />

revoluciur elitas sur<strong>da</strong> Tavi<strong>da</strong>n aecilebina evropul (britanul)<br />

skolebsa <strong>da</strong> kolejebSi sakuTari STamomavlebisaTvis ganaTlebis micema, an<br />

(rac revoluciuri elitis legitimaciisaTvis seriozuli <strong>da</strong>rtyma iqnebo<strong>da</strong>)<br />

TavianTi SvilebisaTvis maswavleblebis evropi<strong>da</strong>n Camoyvanis tradiciuli<br />

praqtikis gagrZeleba.<br />

sajaro ganaTlebis sistemis Seneba, Semdgom, mravalmxriv funqciebs<br />

Seasruleb<strong>da</strong>: `ganaTlebis samoqalaqo, <strong>da</strong> ara kerZo sferos nawilad<br />

qceviT, revoluciurma Taobam skolebi <strong>da</strong>ukavSira axali politikuri<br />

kulturis dinamikas, rogorc am kulturis Semqmnelma <strong>da</strong> misma produqtma~<br />

(mitCeli, 1997:35).<br />

revolucionerTa mier ganxorcielebul ZiriTad meTodologias –<br />

<strong>da</strong>energa moqalaqeobrivi Rirseba saskolo praqtikebis meSveobiT – un<strong>da</strong><br />

225


miemarTa gmirTa pe<strong>da</strong>gogikisaTvis, romelsac hyav<strong>da</strong> jorj vaSingtoni <strong>da</strong><br />

benjamin franklini ZiriTad misabaZ modelebad. es iyo ikonografia,<br />

romelic aseve cnobili gax<strong>da</strong> istoriis swavlebisas bevr <strong>da</strong>savlur<br />

qveyanaSi, sa<strong>da</strong>c ambis monawile personaJebi ubralod Secvlili iyvnen.<br />

gmirTa pe<strong>da</strong>gogikisa <strong>da</strong> gmirobis funqcionaluroba naTeli iyo: miuxe<strong>da</strong>vad<br />

imisa, rom uaryofdnen piradi interesis cnebas, rogorc socialuri<br />

moqmedebis ZiriTad (egoistur) motivs, Rirsebebis momateba zogierTi<br />

moqalaqisaTvis (vinc iqca niSnad (an xatad) konkretuli Rirsebebisa) kvlav<br />

aqcev<strong>da</strong> – miuxe<strong>da</strong>vad garegnulad winaaRmdegobrivi orientaciebisa –<br />

mesakuTre individis cnebas <strong>da</strong> sazogadoebrivi sikeTisken swrafvas<br />

ZiriTadi mniSvnelobis mqoned axali respublikuri politikis SeqmnisaTvis.<br />

mitCelis (1997) <strong>da</strong>skvna imsaxurebs srul citirebas:<br />

sajaro skola iqca moqalaqeobis arsis <strong>da</strong> amerikuli erovnuli<br />

saxelmwifos arsis Sesaxeb paeqrobis mTavar adgilad. igi aseve gax<strong>da</strong><br />

kritikuli ganxilvis iseTi sagani, rogoric ar yofila respulikis<br />

<strong>da</strong>arsebis Semdeg. praqtikisa <strong>da</strong> misawvdomobis Sesaxeb debatebi gviCvenebs<br />

konsensusis naklebobas skolebis rolis Taobaze [situacia, romelic<br />

faravs mis mier SerCeuli xuTi kritikuli periodis analizs] ... istoriis<br />

kurikulumis Taviseburebebis Sesaxeb sakiTxebi avlens srul, SeSfoTebas<br />

Sinaarsis sakiTxebTan <strong>da</strong>kavSirebiT. wignis msjelobis konteqstSi, es<br />

debatebi amJRavnebs im riskebs, romelsac Seicavs eris istoriis<br />

ga<strong>da</strong>keTeba, rac im mizniT xdeba, rom istoriam ufro metad moicvas<br />

aqamde <strong>da</strong>beCavebuli jgufebis moRvaweoba <strong>da</strong> amgvarad, gafarTovdes<br />

efeqtiani politikuri moqmedebis sazRvrebi. wina<strong>da</strong>debebi emigrantTaTvis<br />

ganaTlebis xelmisawvdomobis SezRudvis Taobaze, rogorc Cans,<br />

a<strong>da</strong>sturebs (pirvelad orasze meti wlis manZilze), rom skolebi ar<br />

warmoadgens efeqtian meqanizmebs politikuri socializaciisaTvis.<br />

<strong>da</strong>bolos, sajaro skolebis (vauCerebisa <strong>da</strong> sxva saSualebis meSveobiT)<br />

gauqmebisaTvis mebrZoli moZraobebi, aseve, <strong>da</strong>Jinebuli mowodebebi<br />

ganaTlebis federaluri departamentis gauqmebis Sesaxeb, gviCvenebs, rom<br />

saxelmwifos roli swavlebis uzrunvelyofaSi <strong>da</strong> politikuri<br />

ganaTlebis formirebaSi yvelasTvis xelmisawvdomia. kvlav am wignis<br />

msjelobis konteqstSi, es gaxlavT imis Sedegi, rom skolebma ver<br />

Seasrules efeqtiani saSualebis roli socialuri kontrolisa,<br />

`Rirebulebisa~, ramac Tav<strong>da</strong>pirvelad sajaro skolebisaTvis sayrdeni<br />

Seqmna. (22)<br />

amerikuli saxelmwifos istoriuli gamocdileba araviTar SemTxvevaSi<br />

ar aris unikaluri, swored rom piriqiT, magram, is Zalze gavleniani iyo<br />

skolis sistemebis Seqmnisas postkoloniur saxelmwifoebSi, <strong>da</strong>wyebuli<br />

laTinuri amerikis qveynebis <strong>da</strong>moukideblobi<strong>da</strong>n. mniSvnelovania gvaxsovdes<br />

226


kapitalistur sazogadoebebSi demokratiis, moqalaqeobisa <strong>da</strong> ganaTlebis<br />

CamoyalibebasTan <strong>da</strong>kavSirebuli <strong>da</strong>Zabulobebis Sesaxeb, sanam momdevno<br />

TavSi demokratiisa <strong>da</strong> moqalaqeobis problemebis multikulturul<br />

ga<strong>da</strong>wyvetas SevexebodeT. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom winamdebare wignis<br />

gansaxilvel sakiTxs ar warmoadgens, ar SemiZlia <strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong><br />

<strong>ganaTleba</strong>ze saubari <strong>da</strong>vasrulo <strong>da</strong> ar vaxseno demokratiuli socializmis,<br />

rogorc alternativis arsebobis SesaZlebloba.<br />

postskriptumi: <strong>demokratia</strong> <strong>da</strong> socializmi<br />

roca guSindeli progresivistebi <strong>da</strong> dRevandeli pragmatikosebi amboben,<br />

rom axla isini demokratiisTvis ibrZvian, ganagrZoben socializmisa <strong>da</strong><br />

demokratiis <strong>da</strong>pirispirebas, riTac imeoreben Zvel Secdomas: kerZod,<br />

mc<strong>da</strong>rad varaudoben, rom <strong>demokratia</strong> burJuaziis eqskluziuri<br />

sakuTrebaa. isini amJRavneben demokratiis ukiduresad meqanistur gagebas,<br />

imdenad meqanisturs, rom ar svamen kiTxvebs Rirebulebebis,<br />

Sexedulebebis Tavisuflebisa <strong>da</strong> yofna-aryofnis Sesaxeb.<br />

– paulo freiri, werilebi kristinasadmi<br />

ueWvelia, `realuri~, Tu `realisturi~ socializmis samyaro aRar<br />

arsebobs. seriozul mizezTa gamo veWvob, rom igi Cvens Sesawuxeblad kidev<br />

<strong>da</strong>brundes. `realisturi~ socializmi aris, ra Tqma un<strong>da</strong>, istoriuli<br />

kategoria. cota a<strong>da</strong>miani Tu moiZebneba iseTi, vinc jer kidev wuxs mis<br />

<strong>da</strong>srulebaze, wuxs imaze metad, vidre sakuTari cxovrebis galevas<br />

biurokratiuli koSmaris xelSewyobisa, Tu misken swrafvaSi, an nanobs<br />

sakuTari biurokratiuli privilegiebis <strong>da</strong>kargvas. cota a<strong>da</strong>miani SeiZleba<br />

glovobdes `realistur socializms~, radgan, rogorc freiri (1996)<br />

Segvaxsenebs, `Cemi azriT, `realisturi socializmis~ warumateblobis erTerTi<br />

mizezi iyo Tavisuflebisaken miswrafebis nakleboba, misi<br />

avtoritarizmi, misi inteleqtualuri biurokratizacia, ramac cxovreba<br />

uZraobamde miiyvana. es iyo istoriis meqanisturi wvdoma, romelmac<br />

istorias SesaZleblobebi mouspo, nulamde <strong>da</strong>iyvana Tavisufleba, arCevani,<br />

ga<strong>da</strong>wyvetileba <strong>da</strong> rwmena <strong>da</strong> Tavad <strong>da</strong>asrula sicocxle” (165).<br />

Tumca, socialisturi impulsi, romelmac sicocxle STabera<br />

alternatiuli warmoebis wesis, ganawilebas <strong>da</strong> politikas,<br />

kapitalizmisaTvis ramdenime mizezis gamo kvlavac inarCunebs<br />

mniSvnelovnebas. efli (1982c) Segvaxsenebs, rom demokratizacia gulisxmobs<br />

`praqtikas, romelic efuZneba mSromelTa umravlesobis Sesaxeb<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebaTa kontrols... praqtikas, romelic SemoizRudeba ara<br />

politikuri sferoTi, aramed, vTqvaT, ekonomikiT <strong>da</strong> umTavresad, genderuli<br />

urTierTobebiT” (172).<br />

227


Ceroni erTmaneTisagan mijnav<strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s, rogorc meTods <strong>da</strong><br />

<strong>demokratia</strong>s, rogorc arss. es gamijvna sakmaod mniSvnelovania, radgan igi<br />

xazs usvams radikaluri, socialistur-demokratiuli perspeqtivi<strong>da</strong>n<br />

radikaluri Tanasworobis postulirebis saWiroebas rasobriv, eTnikur,<br />

klasobriv <strong>da</strong> genderul urTierTobebSi, rogorc sazogadoebriv sferoSi,<br />

ise ojaxis doneze. maSin saWiro aRar aris winaaRmdegoba <strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong><br />

socializms Soris, rogorc freiri (1996) moTminebiT ganmartavs Tavisi<br />

enTuziazmiT aRsavse sityvebiT: `miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom var radikaluri <strong>da</strong><br />

arsebiTi demokrati, socialistic var. SeuZlebelia erTi meores<br />

<strong>da</strong>upirispiro. amis gakeTeba egreT wodebuli realisturi socializmis<br />

erT-erT tragikuli Secdomaa” (114).<br />

es ara mxolod mgznebare sityvebia, aramed ufro mniSvnelovani<br />

movlenaa, radganac asaxavs freiris gamocdilebas, roca igi gax<strong>da</strong><br />

politikis SemmuSavebeli san pauluSi, sa<strong>da</strong>c igi cxovrob<strong>da</strong>. igi gaxl<strong>da</strong>T<br />

municipalitetis ganaTlebis ministri san pauluSi, kapitalisturi<br />

braziliis megaqalaqSi <strong>da</strong> finansur centrSi. es iyo politikis<br />

eqsperimenti, romelSic freiri xelmZRvanelob<strong>da</strong> kulturis sferos<br />

muSakebs, politikur aqtivistebs, maswavleblebsa <strong>da</strong> mSoblebs ganaTlebisa<br />

<strong>da</strong> kurikulumis reformis SesaniSnavi modelis SeqmnaSi, wignierebis<br />

swavlebaSi <strong>da</strong> demokratiul-radikaluri <strong>da</strong> socialisturi principebis<br />

mixedviT skolis marTvaSi (o’kadizi, vongi <strong>da</strong> toresi, 1998).<br />

postsocialistur mdgomareobis Sesaxeb sxva mniSvnelovan<br />

Sexedulebas gvTavazobs nensi freizeri (1997). igi gansazRvravs<br />

postsocializms, rogorc `arcerTi sarwmuno yovlismomcveli kritikuli<br />

proeqtis ararseboba brZolis frontTa gamravlebis miuxe<strong>da</strong>vad; aRiarebis<br />

kulturuli politikis zogadi gaTiSva ga<strong>da</strong>nawilebis socialuri<br />

politikisagan; <strong>da</strong> Tanasworobis moTxovnaTa decentrireba, miuxe<strong>da</strong>vad<br />

agresiuli marketizaciisa <strong>da</strong> mkveTrad zr<strong>da</strong>di materialuri<br />

uTanasworobisa~ (3).<br />

freizeri gvTavazobs sam mniSvnelovan rCevas. pirveli aris<br />

`gavrcelebuli ‘postsocialisturi’ undoblobis skeptikuri distanciis<br />

gar<strong>da</strong>qmna naratiul, ‘Semajamebel’ azrovnebad~ (4). ueWvelia, rom<br />

<strong>ganaTleba</strong>Si demokratiis, moqalaqeobisa <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

<strong>da</strong>kavSirebis nebismieri interesi politikis TvalsazrisiT, moiTxovs<br />

midgomas, romelic normatiulia, eTikuri safuZvlis mqonea <strong>da</strong><br />

politikurad pragmatulia. freizeris meore gonivruli rCeva aris<br />

demistifikacia `postsocialisturi~ ideologiebisa, rac ga<strong>da</strong>nawilebi<strong>da</strong>n<br />

aRiarebaze ga<strong>da</strong>yvanas axorcielebs” (4). es aris ga<strong>da</strong>mwyveti <strong>da</strong>kvirveba.<br />

rogorc zemoT aRvniSnavdi, Tanamedrove kapitalizmSi arsebuli<br />

228


socialuri brZolebi ar SeiZleba miCneul iqnes nulovanjamovan TamaSad.<br />

bevri ram aris saWiro politikuri aliansebis zrdisaTvis<br />

multikulturul asociaciebSi, imis warmoudgenlad, rom rasac koaliciis<br />

erTi segmenti miiTvisebs, an moiTxovs, mas meore segmenti kargavs.<br />

sabolood, freizeri miiCnevs, rom ufskruli gaRatakebul masebsa <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>kninebis gzaze mdgar saSualo klasebs Soris moiTxovs ganawilebiT<br />

politikas, raTa moqalaqeobis moTxovnebi efeqtiani gaxdes (5).<br />

laTinuri amerikis gamocdilebam, ra Tqma un<strong>da</strong>, SeiZleba naTeli<br />

mohfinos socializmsa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s Soris arsebul kavSirebs. am<br />

regionSi adgili hqon<strong>da</strong> socialisturi Seferilobebis mqone demokratiebis<br />

radikalur gamocdilebebs. magaliTad, cnebebi, rogoricaa saxalxo<br />

<strong>demokratia</strong>, romelic efuZneba saxalxo suverenitetis (saxalxo,<br />

socialurad <strong>da</strong>qvemdebarebuli socialuri klasebis Rirsebisa <strong>da</strong><br />

interesis) <strong>da</strong>cvas, erovnuli suverenitetis <strong>da</strong>cvas (regionSi metropoliuri<br />

erovnuli saxelmwifoebis arsebobis winaaRmdeg, romlebic gabatonebas<br />

cdiloben, TavianTi imperialisturi Zalauflebis pirobebSi, <strong>da</strong><br />

multinacionaluri korporaciebis arsebobis winaaRmdeg, romlebic<br />

cdiloben gabatonebas sakuTari mZlavri ekonomikuri Zalauflebis<br />

gaTvaliswinebiT), <strong>da</strong> saxelmwifo sakuTrebis, rogorc sazogado<br />

keTildReobis ideis <strong>da</strong>cvas, <strong>da</strong> koleqtivis uflebis upiratesobas<br />

individTa uflebasTan Se<strong>da</strong>rebiT – yvela es principi gviCvenebs Zlier<br />

kavSirs socializmsa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s Soris, an <strong>demokratia</strong>s rogorc arss,<br />

<strong>da</strong> ara ubralod politikuri reprezentaciis meTods Soris. erovnuli<br />

gamocdilebebi moicavs meqsikur revolucias (1911-1921), 1952 wlis boliviur<br />

revolucias, kuburi revoluciis adreul gamocdilebebs, CileSi salvador<br />

aliendes mmarTvelobisas (1970-1973) egreT wodebul mSvidobian tranzicias<br />

socializmisken, <strong>da</strong> nikaraguis gamocdilebas, gansakuTrebiT 1979 <strong>da</strong> 1984<br />

wlebs Soris, roca qveyana srulad CaTreuli aRmoCn<strong>da</strong> samoqalaqo omSi,<br />

romelic stimulirebuli <strong>da</strong> <strong>da</strong>finansebuli iyo reiganis administraciis<br />

mier. adgilobrivi gamocdilebebi bevria, CapasSi 1994 wels frente<br />

sapatistas amboxebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyebuli adgilobrivi Temis kontrolis<br />

(gvatemalis armiis mier ganxorcielebuli) mwvave represiis mtkivneuli<br />

gamocdilebebiT (menCu, 1983) <strong>da</strong> Temis TviTmmarTvelobis <strong>da</strong> saTemo<br />

ganaTlebis sxva mravali mikrogamocdilebiT <strong>da</strong>mTavrebuli (toresi, 1980).<br />

winamdebare Tavis postskriptumSi sakmaod Segnebulad ga<strong>da</strong>vwyvite<br />

<strong>da</strong>mewera demokratiisa <strong>da</strong> socializmis Sesaxeb. ratom? ara imitom, rom<br />

socializmi istoriuli kategoriaa, rogorc amas neoliberalebi amayad<br />

icaven ideologiaTa <strong>da</strong>sasrulisa <strong>da</strong> istoriis <strong>da</strong>sasrulis TeoriiT,<br />

aramed imitom, rom liberalur sazogadoebebSi socializmis gageba<br />

liberalebis, konservatorebis, neoliberalebisa <strong>da</strong> neokonservatorebis<br />

229


mier yovelTvis gulisxmob<strong>da</strong> arsebiT, TiTqmis ontologiur<br />

diferenciacias socializmsa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s Soris. aRniSnuli ki qmni<strong>da</strong><br />

popularul ganxeTqilebas, ramac socialisti inteleqtualebisaTvis<br />

gaarTula am or ideas Soris arsebuli napralis likvidireba, imis<br />

mtkicebiT, rom arsebobs arsebiTi demokratiuli impulsi socialistur<br />

proeqtSi. Tumca, me vamtkiceb, rom saxalxo demokratiisa Tu socialisturi<br />

demokratiis cneba CarTuli un<strong>da</strong> iyos diskusiaSi. faqtiurad, k. b.<br />

makfersonis <strong>da</strong> qerol peitmanis monawileobiTi demokratiis cnebebi,<br />

<strong>da</strong>kavSirebulia socialistur-demokratiul tradiciasTan, iseve rogorc<br />

(Tumca ufro periferiulad <strong>da</strong> kritikulad) ernesto laklosa <strong>da</strong> Santal<br />

mufis (1985) radikaluri demokratiis cneba. paulo freiri (1996) kvlav<br />

gvaCvenebs gzas: `Tuki burJuaziis warmoSobili ocneba iyos kapitalizmi,<br />

rogorc burJuaziuli demokratiis niSani, aseve xalxis umravlesobis<br />

ocneba dRes aris socializmi, rogorc saxalxo demokratiis niSani.<br />

ZiriTadi idea aris ara demokratiis <strong>da</strong>sruleba, aramed misi <strong>da</strong>xvewa, <strong>da</strong> ara<br />

kapitalizmis, aramed mis sanacvlod socializmis arseboba” (137).<br />

imisaTvis, rom ga<strong>da</strong>varCino mniSvnelovani kavSirebi <strong>demokratia</strong>sa<br />

(rogorc mmarTvelobis universalur sistemas, rac ganmanaTleblobis<br />

ganStoebaa <strong>da</strong> xels uwyobs kanonebSi mocul moraluri qcevis wesebsa <strong>da</strong><br />

stan<strong>da</strong>rtebs, institutebs <strong>da</strong> saxelmwifoebs, romlebic pativs scemen<br />

sicocxles, Tavisuflebas, bednierebisaken swrafvas, Tanasworobas, Zmobisa<br />

<strong>da</strong> dobisaTvis) <strong>da</strong> socializms (rogorc warmoebis sistemas, ganawilebas,<br />

<strong>da</strong> politikur monawileobas) Soris – kavSirebi, romelic SeuZlebelia ar<br />

iqnes gaTvaliswinebuli multikulturuli demokratiuli moqalaqeobis<br />

cnebis ganxilvisas – msurs gaviTaviso erik hobsbaumis (1997) sityvebi<br />

marqsTan <strong>da</strong>kavSirebiT, sityvebi, romlebic advilad SeiZleba iqnes<br />

ga<strong>da</strong>tanili demokratiuli socializmis idealebze: `kvlav ganvagrZob<br />

Rrmad, Tumca ara kritikis gareSe, imis pativiscemas, rasac iaponelebi<br />

uwodeben senseis, inteleqtual maswavlebels, romlis valic marTebs<br />

a<strong>da</strong>mians <strong>da</strong> romlis <strong>da</strong>brunebac SeuZlebelia~ (ix).<br />

SeniSvnebi<br />

1<br />

ixileT tokvilisa <strong>da</strong> kelsenis poziciaTa Soris paralelebis gonivruli<br />

analizi umberto Ceronis naSromSi, La libertad de los modernos (Barcelona: Martinez Roca,<br />

1972) (pirveli italiuri gamocema, 1968).<br />

2<br />

madlobeli var valter fainbergisa piradi urTierTobisas mocemuli am<br />

rCevisaTvis.<br />

3<br />

ixileT: Carlos Alberto Torres and Adriana Puiggrós, eds., Latin America Education: Comparative<br />

Perspectives (Boulder, Colo.: Westview, 1996). pe<strong>da</strong>gogiuri subieqtis cneba ukavSirdeba<br />

ernesto laklaus mier mis zog naSromSi SemuSavebuli socialuri subieqtis<br />

cnebas. magaliTad, ixileT: Ernesto Laclau and Chantal Mouffe, Hegemonía y estrategía socialista<br />

230


(Madrid: Siglo XXI, 1987); <strong>da</strong> Ernesto Laclau, New Reflections on the Revolution of Our Times (London:<br />

Verso, 1991).<br />

4 Ted Mitchell, “The Republic for Which It Stands: Public Schools, the State, and the Idea of Citizenship in<br />

America” (Los Angeles, 1997). mitCeli ikvlevs <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> moqalaqeobas Soris<br />

kavSirSi arsebul xuT umniSvnelovanes moments: revoluciuri epoqi<strong>da</strong>n<br />

<strong>da</strong>wyebuli 1812 wlis omamde; samoqalaqo omis ganmavlobaSi, konfederaciis<br />

kontrsaxelmwifos ganviTarebaSi; rekonstruqciis ganmavlobaSi, gansakuTrebiT<br />

ikvlevs gaTavisuflebulTa biuros (Freedmen’s Bureau) rols yofil monaTagan<br />

moqalaqeebis CamoyalibebaSi; amerikuli imperiis eqspansiis ganmavlobaSi,<br />

mecxramete saukunis <strong>da</strong>sasruls; <strong>da</strong> pirveli msoflio omis ganmavlobaSi. igi<br />

amtkicebs, rom am mexuTe mniSvnelovani momentis, pirveli msoflio omis<br />

<strong>da</strong>sasrulisTvis saxelmwifos, samoqalaqo sazogadoebasa <strong>da</strong> moqalaqeobas Soris<br />

Tanamedrove urTierTobis safuZvlebi ukve institucionalizebuli iyo.<br />

231


6<br />

<strong>multikulturalizmi</strong><br />

winamdebare Tavi ganixilavs <strong>ganaTleba</strong>Si <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

Teoriebs. <strong>multikulturalizmi</strong>s zogierTi ZiriTadi Temis kvlevis<br />

<strong>da</strong>wyebiT, me gTavazobT multikulturalisturi moZraobis kritikul<br />

wakiTxvas, rogorc es asaxulia multikulturul <strong>ganaTleba</strong>Si kritikis<br />

Sesabamisi magaliTiT liberaluri wreebi<strong>da</strong>n, neokonservatoruli<br />

moZraobi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> memarcxeneebi<strong>da</strong>n. kulturuli gansxvavebis sakiTxze<br />

yuradRebis gamaxvilebiT, giCvenebT zogierT winaaRmdegobas, rac<br />

<strong>ganaTleba</strong>Si <strong>multikulturalizmi</strong>s TeoriebTan asocirdeba. me aqcents<br />

vakeTeb rogorc multikulturalizmze (rogorc socialur moZraobaze), ise<br />

multikulturul <strong>ganaTleba</strong>ze. winamdebare wignis Teoriuli orientaciisa<br />

<strong>da</strong> programuli miznebis gaTvaliswinebiT, samoqalaqo <strong>ganaTleba</strong>ze<br />

diskusiisaTvis SeiZleba sasargeblo iyos am wignSi mocemuli ZiriTadi<br />

argumentebi, magram igi saWiroebs specifiur analizs <strong>da</strong> kurikulumis<br />

kritikas winamdebare wignis miznebis <strong>da</strong> arsebuli moculobis farglebs<br />

gareT. 1<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>, rogorc socialuri moZraoba, rogorc<br />

multikulturuli <strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong> rogorc moqalaqeTa <strong>ganaTleba</strong>:<br />

TeTrkanianobis sakiTxi<br />

gansxvavebulobis axali kulturuli politika arc martivad<br />

opoziciuria rom Seejibros wamyvan mimarTulebas (an mamrobiT<br />

mimarTulebas), <strong>da</strong> arc transgresiuli, tradiciul burJuaziul<br />

auditoriaTa avangardistuli azriT aRSfoTebis gamowvevaSi. aramed igi<br />

warmoadgens kulturaSi niWier (<strong>da</strong>, Cveulebriv, privilegirebul)<br />

wvlilis SemtanTa mkafio artikulaciebs, romelTac surT <strong>da</strong>exmaron<br />

demoralizebul, demobilizebul, depolitizebul <strong>da</strong> dezorganizebul<br />

a<strong>da</strong>mianebs, raTa gaaZlieron <strong>da</strong> SesaZlebeli gaxadon socialuri qmedeba<br />

<strong>da</strong>, Tu SesaZlebelia, koleqtiuri amboxeba gamoiyenon Tavisuflebis,<br />

demokratiisa <strong>da</strong> individualurobis gasavrceleblad.<br />

– kornel vesti, `gansxvavebulobis axali kulturuli politika~<br />

kornel vestis es epigrama warmarTavs am diskusias.<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> nebismieri saxiT, formiT Tu feriT <strong>da</strong>kavSirebulia<br />

gansxvavebulobis politikasTan <strong>da</strong> rasisa <strong>da</strong> sqesis mixedviT<br />

232


diferencirebul <strong>da</strong> klasizmis mimdevari sazogadoebebis gamo warmoqmnil<br />

socialur brZolebTan. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, <strong>multikulturalizmi</strong>s ganxilva<br />

amerikis SeerTebul StatebSi un<strong>da</strong> <strong>da</strong>iwyos odnavi, Tumca mniSvnelovani<br />

diferenciaciiT multikulturalizms, rogorc socialur moZraobasa <strong>da</strong><br />

Teoriul midgomas, multikulturul <strong>ganaTleba</strong>s, rogorc reformebis<br />

moZraobasa <strong>da</strong> samoqalaqo <strong>ganaTleba</strong>s, rogorc kurikulumze orientirebul<br />

specialobas Soris, ramac (gansakuTrebiT, aSS-s rasobrivi struqturis<br />

Taviseburebebis gaTvaliswinebiT), mxedvelobaSi un<strong>da</strong> miiRos rasobrivi<br />

identobis <strong>da</strong> moqalaqeobis SenebisaTvis, rogorc antirasistuli<br />

pe<strong>da</strong>gogikis, kulturuli mravalferovnebis sakiTxebi.<br />

rogorc socialuri moZraoba, <strong>multikulturalizmi</strong> aris<br />

filosofiuri, Teoriuli <strong>da</strong> politikuri orientacia, rac scdeba saskolo<br />

reformas <strong>da</strong> cdilobs mTlianobaSi ga<strong>da</strong>Wras sazogadoebaSi rasis,<br />

genderul <strong>da</strong> klasobriv urTierTobaTa sakiTxebi. 2 modiT, aviRoT,<br />

magaliTad, formulireba, romelic maklarenma (1997) Camoayaliba kritikuli<br />

multikulturuli moZraobis arsebul gamowvevebze:<br />

Cvenma saklaso kvlevebma <strong>da</strong> los anJelesSi qalaqis pe<strong>da</strong>gogebTan<br />

gamarTulma diskusiebma aseve gvaiZula, xelaxla gagveazrebina<br />

multikulturuli ganaTlebis sakiTxi. vwuxdiT rasobrivi segregaciis<br />

gamo, rasac vxe<strong>da</strong>vdiT mTlianobaSi mTeli qalaqis masStabiT, skolebis<br />

sportul moednebze <strong>da</strong> sasadiloebSi. aqe<strong>da</strong>n zog rames Cven vakavSirebT<br />

iZulebiTi asimilaciis politikasTan, rac asaxulia kanonis norma 187-Si;<br />

aRorZinebul mxolod inglisurad moZraobasTan; respublikur<br />

kanonmdeblobaSi <strong>da</strong> respublikelTa warmomadgenlebis mier bilingvur<br />

ganaTlebisadmi ieriSTan; akademiuri monitoringis <strong>da</strong>JinebulobasTan;<br />

laTinofobiur, antiemigraciul sentimentebTan, rac grovdebo<strong>da</strong> meoce<br />

saukunis 80-iani wlebis <strong>da</strong>sawyisi<strong>da</strong>n; deindustrializaciasTan; <strong>da</strong><br />

eTnikuri <strong>da</strong> rasobrivi moZraobebis warmoSobasTan, romlebic saWiroebs<br />

aRiarebas. Cveni mosazrebiT, aseve saWiroa <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

ganxilva ufro farTo suraTis TvalsazrisiT, anu farTomasStabiani <strong>da</strong><br />

uwyveti emigraciuli nakadebis axali msoflio sistemis, subalterni <strong>da</strong><br />

gar<strong>da</strong>mavali kulturebis, arasaxelmwifoebrivi korporaciebis <strong>da</strong><br />

qalebis, rasobrivi umciresobebisa <strong>da</strong> manamde periferiuli erebi<strong>da</strong>n<br />

emigrantTa postindustriuli samuSao Zalis aTvlis wertili<strong>da</strong>n. (210)<br />

rogorc programuli reformatoruli moZraoba, liberaluri<br />

multikulturuli <strong>ganaTleba</strong> orientirebulia skolebSi Tanasworobis<br />

uzrunvelyofaze. am konteqstSi, am moZraobis yvelaze liberaluri<br />

segmentebi miiCneven, rom multikulturuli tolerantobis cnebis<br />

ganviTareba maTi miznebisaTvis umniSvnelovanesia. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, rogorc<br />

233


freizeri (1997: 174) aanalizebs, Tanasworobisa <strong>da</strong> aRiarebisaTvis brZolas<br />

Tan un<strong>da</strong> axldes ga<strong>da</strong>nawilebisa <strong>da</strong> TanasworobisaTvis brZola <strong>da</strong> ara<br />

mxolod samarTlianobisaTvis brZola. es Sexeduleba saSualebas gvaZlevs<br />

ufro radikalurad SevicnoT problema, rom multikulturalizmTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT diskusia un<strong>da</strong> <strong>da</strong>iwyos TeTrkanianobis sakiTxiT.<br />

`TeTrkanianobis~ Sesaxeb diskusia un<strong>da</strong> ganTavsdes antirasistuli<br />

filosofiebis konteqstSi, romlebic akritikeben TeTrkanianobis cnebas <strong>da</strong><br />

TeTr terors, rasis struqturas; TeTrkanianobas ki xe<strong>da</strong>ven, rogorc<br />

rasobriv praqtikas. sakiTxi ase dgas: SeiZleba Tu ara TeTrkanianobis<br />

Sesaxeb diskusia gamoyenebul iqnes, rogorc antirasistuli politikisken<br />

swrafvis iaraRi. am TvalsazrisiT Jiro gvTavazobs bel huqsis (1990)<br />

poziciis <strong>da</strong>xvewil kritikas. misi mtkicebiT, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

TeTrkanianebi sakuTar Tavs xe<strong>da</strong>ven, rogorc gamWvirvales <strong>da</strong> uxilavs –<br />

anu isini sakuTar Tavs rasobrivi TvalsazrisiT ver aRiqvamen – isini<br />

aRiqmebian, rogorc TeTri terori imgvarad, rom SavkanianTa <strong>da</strong><br />

TeTrkanianTa Soris interaqciebi sagrZnobia SavkanianTaTvis. 3 Tumca, henri<br />

Jiro gveubneba, rom TeTrkanianobis cneba ar SeiZleba gagebuli iyos<br />

eqskluziurad TeTrTa batonobisa <strong>da</strong> rasizmis saerTo gamocdilebis<br />

TvalsazrisiT. TeTrkanianoba, JirosaTvis, reartikulirebuli un<strong>da</strong> iyos<br />

antiesencialisturi TvalsazrisiT. antirasistulma pe<strong>da</strong>gogikam, romelic<br />

seriozulad udgeba TeTrkanianTa gamocdilebis niuansebs, saSualeba un<strong>da</strong><br />

misces studentebs gascdnen <strong>da</strong>naSaulisa <strong>da</strong> aRSfoTebis poziciebs.<br />

faqtiurad, Jiro (1997) amtkicebs (<strong>da</strong> es aris antirasistuli samoqalaqo<br />

ganaTlebisaTvis mniSvnelovani diskusia), rom `saWiroa TeTrkanianoba<br />

gul<strong>da</strong>smiT iqnes Teoriulad Camoyalibebuli misi potencialis<br />

gaTvaliswinebiT – uzrunvelyos studentebi rasobrivi identobiT, ramac<br />

SeiZleba ga<strong>da</strong>mwyveti roli Seasrulos antirasistuli politikis xelaxal<br />

formirebaSi, rac ganapirobebs farTo, radikalur demokratiul proeqts~<br />

(16). TeTrkanianoba maklarenisaTvis (1997b:237-293) aris eTnikurobis<br />

atributi, xolo TeTri terori Seadgens kritikuli <strong>multikulturalizmi</strong>s,<br />

rogorc farglebs gareT swavlebis socialuri moZraobis leitmotivs.<br />

maklareni (1997) multikulturul <strong>ganaTleba</strong>s ukavSirebs kritikul<br />

pe<strong>da</strong>gogikas, eWvqveS ayenebs `TeTrkanianobis, rogorc artikulaciuri<br />

praqtikis tipis politikas, rac SeiZleba ganTavsebul iqnes<br />

kolonializmis, kapitalizmisa <strong>da</strong> subieqtis formirebis konvergenciaSi~<br />

(268). sakmaod sainteresoa maklarenis mosazreba imis Sesaxeb, rom<br />

TeTrkanianoba aris rogorc miTopoeturi (imdenad ramdena<strong>da</strong>c igi adgens<br />

koleqtiuri socialur warmosaxvas, rac emyareba evropuli <strong>da</strong> amerikuli<br />

socialuri subieqtis ontologiur upiratesobas), ise metastruqturuli<br />

(vinai<strong>da</strong>n igi am koleqtiur warmosaxvas ukavSirebs kapitalis kulturul,<br />

234


socialur <strong>da</strong> ekonomikur hegemonias globalur doneze, socialur<br />

gansxvavebaTa mravalricxovani fenebis CaTvliT).<br />

analogiurad, riCard <strong>da</strong>ieri (1997) amtkicebs, rom `TeTrkanianobis<br />

diskurss araTeTri subieqti ulmoblad <strong>da</strong>hyavs TeTri subieqtis<br />

funqciamde, ar aZlevs mas sivrcisa Tu avtonomiis saSualebas, ar aZlevs<br />

arc msgavsebaTa aRiarebisa <strong>da</strong> arc gansxvavebaTa miRebis nebas, gar<strong>da</strong> im<br />

SemTxvevisa, roca es saWiroa TeTri me-s (self) SecnobisaTvis~ (13).<br />

TeTrkanianoba, roca gatolebulia a<strong>da</strong>mianobasTan, `uzrunvelyofs<br />

Zalauflebis pozicias~ (9), <strong>da</strong> amdenad, TeTrkanianebi sakuTar Tavs xe<strong>da</strong>ven<br />

`ara rogorc calke aRebul rasas, isini ubralod warmoadgenen a<strong>da</strong>mianTa<br />

modgmas~ (9).<br />

gar<strong>da</strong> amisa, TeTrkanianobis diskursi <strong>da</strong> reprezentacia, rogorc<br />

neitraluri, emsaxureba socialuri jgufis, rogorc a<strong>da</strong>mianuri<br />

Cveulebrivi ramis asaxvis mizans <strong>da</strong> faravs Zalauflebis urTierTobebsa<br />

<strong>da</strong> privilegias, rom TeTrkanianad yofnis faqti axdens mobilizebas (ra<br />

Tqma un<strong>da</strong>, imgvarad, rom TeTrkanianobis garSemo koaliciebi ufro mZlavri<br />

mobilizaciis momxdeni Cans, vidre, vTqvaT, klasi); <strong>da</strong>, ra Tqma un<strong>da</strong>,<br />

TeTrkanianoba Cndeba, rogorc esTetikuri upiratesobis simbolo, rogorc<br />

aSkara ideali: `miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom TeTrkanianobis simZlavris<br />

mniSvneloba yvelaferze maRla imyofeba yvela Tavisi arastabilurobiT <strong>da</strong><br />

aSkara araneitralurobiT, feri atarebs moralis <strong>da</strong> aseve esTetikuri<br />

upiratesobis ufro met mkafio simbolur mniSvnelobas” (70).<br />

TeTrkanianobis am kritikis umTavres `ontologiur~ winapirobad<br />

miRebiT, radikalurma multikulturalizmma <strong>da</strong> kritikulma pe<strong>da</strong>gogikam<br />

koncentracia un<strong>da</strong> moaxdinon politikur ekonomiasa <strong>da</strong> kritikul<br />

pe<strong>da</strong>gogikaze, <strong>da</strong> rogorc maklareni (1997) amtkicebs, `pe<strong>da</strong>gogebisaTvis<br />

brZolis am werilSi arsebiTia is, rom <strong>da</strong>Salon Zalauflebisa <strong>da</strong><br />

privilegiis diskursebi <strong>da</strong> socialuri praqtikebi, romlebic<br />

epistemologiurad gar<strong>da</strong>iqmna qsonofobiuri nacionalizmis axal <strong>da</strong> saSiS<br />

formad, romelSic arsebobs istoriis erTaderTi universaluri subieqti –<br />

TeTri, anglo, burJuaziuli privilegiebis heteroseqsuali mamrobiTi<br />

sqesis a<strong>da</strong>miani~ (214).<br />

ueWvelia, rom samoqalaqo ganaTlebis Sesaxeb yvelaze<br />

bolodroindel diskusiebSi multikulturuli miznebis arsebobas, sul<br />

mcire, eWvi Seaqvs <strong>da</strong> saukeTeso SemTxvevaSi ki, saerTod cvlis samoqalaqo<br />

ganaTlebis kurikulumis sferos. zogierTi mkvlevari <strong>da</strong> maT Soris jeims<br />

benqsi (1997) yvelaze gasagebad amtkicebs, rom multikulturul<br />

235


sazogadoebaSi moqalaqeebisaTvis ganaTlebis micema moiTxovs<br />

multikulturul <strong>ganaTleba</strong>s.<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>, rogorc socialuri moZraoba <strong>da</strong> rogorc<br />

Teoriuli midgoma<br />

vin adgens avTentur identobas? vis aqvs uflebamosileba, gasces<br />

wevrobis <strong>da</strong>ma<strong>da</strong>sturebeli bileTebi? sazRvrebi ga<strong>da</strong>adgildeba drosa <strong>da</strong><br />

sivrceSi. msgavseba ukavSirdeba kulturas <strong>da</strong> klasifikaciis mizans.<br />

gamvlelisaTvis, an mTvlelisaTvis (mosaxleobis aRwerisas) me<br />

TeTrkaniani var. antisemitisaTvis – ubralod, ebraeli. germaneli<br />

ebraelisaTvis, SeiZleba erT-erTi aRmosavleli ebraeli viyo;<br />

SefardebisaTvis – aSkenazi ebraeli; israeleli ebraelisaTvis –<br />

amerikeli; religiuri ebraelisaTvis – saero piri; memarjvene<br />

sionistisaTvis – renegati var, an saerTod ar var ebraeli.<br />

– tod gitlini, saerTo ocnebebis bindi<br />

ganaTlebis problemebis gagebisaTvis umniSvnelovanesia identobis<br />

sakiTxi. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, ar SeiZleba saxelmwifos diskusii<strong>da</strong>n identobis<br />

<strong>da</strong> moqalaqeobis Camocileba. saxelmwifos pirveli movaleoba – rogorc<br />

ted mitCeli (1997) amtkicebs Tavis istoriul naSromSi, rodesac devid<br />

klintonis (1822 wels niu iorkis Statis gubernatoris) sityvebis citirebas<br />

axdens – `aris samsaxuris gaweva misi moqalaqeebisTvis, raTa isini iyvnen<br />

zneobrivni; samsaxuris gaweva inteleqtualuri swavlebisa <strong>da</strong> moraluri<br />

disciplinis meSveobiT, maTSi ganaTlebis SetaniT, maTi gulebis ganwmendiT<br />

<strong>da</strong> maTTvis maTi uflebebisa <strong>da</strong> movaleobebis swavlebiT~ (1).<br />

Tumca, rogorc mitCeli cxa<strong>da</strong>d ganmartavs Tavis istoriul analizSi,<br />

moqalaqeobis cnebas sxva<strong>da</strong>sxva mniSvneloba aqvs miRebuli droTa<br />

ganmavlobaSi amerikis SeerTebul StatebSi <strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva garemoebSi<br />

a<strong>da</strong>mianTa sxva<strong>da</strong>sxva jgufebisaTvis.<br />

mitCelis (1997) analizi gviCvenebs, rom oras welze meti xnis winaT,<br />

revoluciuri saxelmwifos mier Seqmnili axali saganmanaTleblo sistema<br />

cdilob<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>eWra <strong>da</strong>Zabuloba Tavisuflebasa <strong>da</strong> wesrigs Soris. mitCelis<br />

(1997) sityvebiT: `aq mokled Camoyalibebuli problema iyo ormagi <strong>da</strong><br />

mdgomareob<strong>da</strong>, pirveli, Tavisuflebasa <strong>da</strong> wesrigs Soris Sesabamisi <strong>da</strong><br />

xangrZlivi wonasworobis moZebnaSi <strong>da</strong> meore, instituciuri saSualebebis<br />

<strong>da</strong>mkvirdebaSi, romliTac es balansi iqnebo<strong>da</strong> <strong>da</strong>culi” (3).<br />

mitCelis istoriulma analizma, <strong>ganaTleba</strong>Si axali<br />

institucionalizmis tradiciebis Sesabamisad, aCvena, rom revoluciuri<br />

amerikuli saxelmwifos mizani iyo <strong>ganaTleba</strong>, romlis aSkara orientiri<br />

236


iqnebo<strong>da</strong> moraluri wvrTna, rac <strong>da</strong>exmarebo<strong>da</strong> individTa <strong>da</strong> axal<br />

saxelmwifos Soris kavSirebis <strong>da</strong>myarebas. 4 mitCelis analizis gavrcobiT,<br />

<strong>da</strong>vasabuTeb, rom calkeuli moqalaqeebi, romlebsac gulisxmobdnen<br />

<strong>da</strong>mfuZneblebi (ar aris gasakviri, vinai<strong>da</strong>n manamde ase mox<strong>da</strong> inglisSi)<br />

iyvnen Tavisufali TeTrkaniani mamrobiTi sqesis a<strong>da</strong>mianebi. amerikeli<br />

indielebis, afroamerikelebis (maTgan umetesoba cxovrob<strong>da</strong> monobis<br />

pirobebSi) <strong>da</strong> qalebis <strong>ganaTleba</strong>, umetesad, ugulebelyofili iyo<br />

revoluciur periodSi.<br />

moqalaqeobisa <strong>da</strong> demokratiuli ganaTlebis sakiTxi ar SeiZleba, <strong>da</strong><br />

ar un<strong>da</strong> iyos gamoyofili im sakiTxisgan, Tu vin arian is moqalaqeebi,<br />

romelTa swavleba un<strong>da</strong> ganxorcieldes, rogor icvlebian es moqalaqeebi<br />

droTa ganmavlobaSi TavianTi demografiuli, politikuri, kulturuli <strong>da</strong><br />

Tun<strong>da</strong>c simboluri konfiguraciis TvalsazrisiT, <strong>da</strong>, Tanmimdevrulad, im<br />

TvalsazrisiT, Tu rogor aRiqvamen am cvlilebebs moqalaqeebi – rasac<br />

devid taiaki (1993) uwodebs gansxvavebis konstruirebisas saxalxo<br />

kulturas. ufro metic, umniSvnelovanesia, gavigoT, Tu rogor icvleba<br />

Tavad moqalaqis pirovneba saxelmwifoSi <strong>da</strong> globalizaciis procesSi<br />

cvlilebebis konteqstSi. <strong>da</strong>bolos, umniSvnelovanesia aRmovaCinoT, Tu<br />

rogor icvleba instituciuri garemoebi (romelSic moqalaqis Rirsebebi<br />

mJRavndeba), rasac Tan axlavs seriozuli gamowvevebi im rolisadmi,<br />

romelsac saganmanaTleblo sistema <strong>da</strong> politikuri kultura un<strong>da</strong><br />

asrulebdes moqalaqeobis Camoyalibebisas. mokled rom vTqvaT, amerikis<br />

SeerTebul StatebSi mainc – <strong>da</strong>, vityodi, rom msoflios masStabiTac –<br />

<strong>demokratia</strong>s, moqalaqeobasa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris urTierTobebi ar<br />

SeiZleba <strong>multikulturalizmi</strong>s sakiTxisagan izolirebulad iqnes<br />

ganxiluli.<br />

am istoriuli gamafrTxilebeli sityvis gaTvaliswinebiT, usafrTxoa<br />

vimsjeloT, rom miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom multikulturalizms, rogorc<br />

Teoriul midgomas ufro energiuli forma hqon<strong>da</strong> miRebuli meoce saukunis<br />

70-ian <strong>da</strong> 90-ian wlebSi, <strong>multikulturalizmi</strong>s sakiTxi amerikis SeerTebul<br />

StatebSi iseTive Zvelia, rogorc qveynis mcdeloba, <strong>da</strong>efuZnebina masobrivi,<br />

savaldebulfo <strong>ganaTleba</strong>. samwuxarod, multikulturalizmze diskusia<br />

formulirebuli iyo gavrcelebuli dominanturi-<strong>da</strong>qvemdebarebuli jgufis<br />

urTierTobebis TvalsazrisiT, sa<strong>da</strong>c<br />

dominanturi jgufi skolebs iyeneb<strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva eTnikuri jgufebi<strong>da</strong>n<br />

bavSvebis integrirebisa <strong>da</strong> sazogadoebaSi cxovrebisaTvis<br />

mosamzadeblad; exmarebo<strong>da</strong> pansionebs, <strong>da</strong>eZliaT indiel amerikelTa<br />

kulturuli <strong>da</strong> tomobrivi kavSirebi; gamoricxav<strong>da</strong> rac SeiZleba met<br />

afroamerikels, romlebic cdilobdnen saganmanaTleblo sistemaSi<br />

237


moxvedras, im imediT, rom <strong>ganaTleba</strong> maT xels Seuwyob<strong>da</strong> kargi samuSaos<br />

<strong>da</strong> socialuri mobilobis miRwevaSi; <strong>da</strong> mTlianad uaryof<strong>da</strong><br />

laTinoamerikelTa samsaukunovan arsebobas <strong>da</strong> gavlenas amerikaSi. (la<br />

beli <strong>da</strong> uardi, 1994:9)<br />

saukunis <strong>da</strong>sawyisSi <strong>da</strong> SesaZloa ufro adrec, swavleba gamoiyenebo<strong>da</strong><br />

enis, gamocdilebisa <strong>da</strong> mravalferovan jgufTa Rirebulebebis<br />

homogenizebisTvis, rac uzrunvelyof<strong>da</strong> imas, rom amerikis SeerTebul<br />

StatebSi Camosuli emigrantebis didi jgufebis qcevis, Rirebulebebisa <strong>da</strong><br />

wes-Cveulebebis asimilireba moxdebo<strong>da</strong> `sadnobi qvabis sazogadoebaSi~,<br />

rogorc Cafiqrebuli iyo axali msoflio saxelmwifos oficialuri<br />

codniTa <strong>da</strong> kulturis oficialuri politikiT. rogorc taiaki (1993)<br />

aRniSnavs, j.f. makklaimeris citirebisas, 1916 wlisTvis `kulturuli<br />

mravalferovneba ganisazRvrebo<strong>da</strong>, rogorc erovnuli krizisi” (15).<br />

amerikis SeerTebul StatebSi uSualod omisSemdgomma gamocdilebam<br />

<strong>da</strong> mzardma kulturulma brZolebma gamoiwvia debatebis seria<br />

jgufTaSoris urTierTobebze, mravalferovnebaze <strong>da</strong> imaze, rasac<br />

ganaTlebis organoebi miiCnevdnen uTanxmoebis gamomwvev brZolebad<br />

sxva<strong>da</strong>sxva interesTa jgufebsa <strong>da</strong> <strong>da</strong>interesebul eTnikur mxareTa Soris,<br />

romlebic ibrZodnen saganmanaTleblo politikisa <strong>da</strong> praqtikis<br />

formirebisaTvis. taiaki aRwers konfrontaciis dinamikas <strong>da</strong> xazs usvams,<br />

rom pluralizmis konkurentuli struqtura<br />

moiTxov<strong>da</strong> saxalxo kulturis axal definicias (rac ubralod ki ar<br />

ganadidebs kulturul gansxvavebebs <strong>da</strong> Semdeg ganagrZobs saSualo<br />

klasis amerikul individualizmze <strong>da</strong>fuZnebuli zogadi Rirebulebebis<br />

arsis Sefasebas). pluralizmis axali versia aSkarad politikuri iyo <strong>da</strong><br />

eWvi Sehqon<strong>da</strong> ara mxolod tradiciul akademiur wesebSi, aramed aseve<br />

ganamtkiceb<strong>da</strong> interesebs, romelic aZliereb<strong>da</strong> rasizms. ar aris<br />

gasakviri, rom am konkretulma Sexedulebam warmoSva gacilebiT meti<br />

kamaTi, vidre interkulturuli ganaTlebis adreulma formebma. (19)<br />

amerikis SeerTebul StatebSi socialuri brZolebis bedis<br />

cvalebadobis gaTvaliswinebiT, <strong>multikulturalizmi</strong> ar gaxl<strong>da</strong>T<br />

erTgvarovani socialuri moZraoba. igi arc aris warmodgenili erTaderTi<br />

Teoriuli paradigmiT, saganmanaTleblo midgomiTa Tu pe<strong>da</strong>gogikiT. amdenad,<br />

miuxe<strong>da</strong>vad im faqtisa, rom isini xSirad mWidrod aris <strong>da</strong>kavSirebuli,<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s cneba, rogorc aseTi, ar SeiZleba ajamebdes<br />

kulturuli identobis politikis vrceli samyaros reprezentacias (arturi<br />

<strong>da</strong> Sapiro, 1995). zogierTi a<strong>da</strong>miani aRiqvams multikulturalizms, rogorc<br />

antirasistul filosofias, zogi – rogorc meTodologias<br />

238


saganmanaTleblo reformisaTvis, sxvebi ki – saswavlo programebis SigniT<br />

specifiuri Sinaarsis nawilTa wyebas. <strong>multikulturalizmi</strong> sxva<strong>da</strong>sxva<br />

a<strong>da</strong>mianTaTvis sxva<strong>da</strong>sxva rames niSnavs.<br />

tod gitlini (1995) miuTiTebs swored termin `<strong>multikulturalizmi</strong>s”<br />

universalobaze <strong>da</strong> ambivalentobaze mis gamoyenebaSi, mizansa <strong>da</strong><br />

leitmotivSi:<br />

es sityva mravalfardovania, faqtisa <strong>da</strong> Rirebulebis nazavi,<br />

gavrcelebuli, radgan sakmaod bundovania imisaTvis, rom pasuxobdes<br />

amden interess. momxreebma SeiZleba gamoiyenon es termini imisaTvis, raTa<br />

<strong>da</strong>icvan gansxvavebis aRiareba, an <strong>da</strong>upirispirdnen <strong>da</strong>mpyroblebis mier<br />

Tavsmoxveul politikasa <strong>da</strong> ideebs, an <strong>da</strong>icvan kosmopolitizmi –<br />

<strong>da</strong>intereseba <strong>da</strong> siamovneba, romelic TiToeulma SeiZleba miiRos<br />

usazRvro a<strong>da</strong>mianurobiT. identobis politikis puristebi mas iyeneben,<br />

raTa <strong>da</strong>icvan <strong>da</strong>usrulebeli <strong>da</strong>Sla, monokulturebis didi raodenoba.<br />

meore mxriv, <strong>multikulturalizmi</strong> <strong>da</strong> misi demonuri tyupi,<br />

`politkoreqtuloba~ konservatorebisTvis warmoadgens saxelebs,<br />

maTTvis saZulvel saganTa nazavis gamosaxatad – umciresobaTa<br />

uflebebis gamaRizianebeli <strong>da</strong>Jinebuli moTxovnis CaTvliT. (228)<br />

mzardi multikulturuli literaturis sistematuri analizi<br />

gviCvenebs, rom multikulturuli ganaTlebis ZiriTadi miznebi icvleba.<br />

pirveli, isini icvleba eTnikuri <strong>da</strong> kulturuli wignierebis Seqmni<strong>da</strong>n (mag.,<br />

im eTnikuri jgufebis istoriisa <strong>da</strong> wvlilis Sesaxeb informaciis xarisxis<br />

gazr<strong>da</strong>, romlebic tradiciulad kurikulumi<strong>da</strong>n gamoricxuli iyvnen)<br />

pirovnul ganviTarebamde (mag., sakuTar identobaSi siamayis ganviTareba).<br />

meore, isini icvleba <strong>da</strong>mokidebulebebis cvlisa <strong>da</strong> Rirebulebebis<br />

garkvevi<strong>da</strong>n (mag. winaswarSeqmnili cru warmodgenebis, stereotipebis,<br />

eTnocentrizmis <strong>da</strong> rasizmis eWvqveS <strong>da</strong>yeneba) multikulturuli<br />

kompetenciis xelis Sewyobamde (mag., swavla imisa, Tu rogor un<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>vamyaroT urTierToba a<strong>da</strong>mianebTan, vinc Cvengan gansxvavebulia, an rogor<br />

un<strong>da</strong> gavigoT kulturuli gansxvavebebi). mesame, isini icvleba ZiriTad<br />

unarebSi ostatobis ganviTarebi<strong>da</strong>n (mag., kiTxvis, werisa <strong>da</strong> maTematikuri<br />

unarebis gaumjobeseba a<strong>da</strong>mianTaTvis, romelTa eTnikuri, rasobrivi, <strong>da</strong>/an<br />

klasobrivi gamocdileba gansxvavebulia ZiriTadi kulturuli<br />

kapitalisgan, romelic gabatonebulia formalur skolebSi) <strong>ganaTleba</strong>Si<br />

Tanasworobisa <strong>da</strong> srulyofilebis erTdroulad miRwevisaken swrafvamde<br />

(mag., swavlebis arCevanTa SemuSaveba, romelsac sasurveli Sedegi moaqvs<br />

sxva<strong>da</strong>sxva kulturebSi <strong>da</strong> swavlebis stilSi). meoTxe, isini icvleba<br />

individualuri gaZlierebisaken swrafvi<strong>da</strong>n socialuri reformis<br />

miRwevamde (mag., moswavleebSi <strong>da</strong>mokidebulebebis, Rirebulebebis, unarebis,<br />

Cvevebisa <strong>da</strong> disciplinis xelSewyoba, raTa isini gaxdnen socialuri<br />

239


agentebi, romlebic Tav<strong>da</strong>debuli arian skolis reformebis <strong>da</strong><br />

sazogadoebisTvis, <strong>da</strong> aqvs mizani, aRmofxvran socialuri uTanasworoba,<br />

rasizmi <strong>da</strong> genderuli <strong>da</strong> klasobrivi Cagvra, <strong>da</strong> maSasa<strong>da</strong>me, gaaumjobeson<br />

saganmanaTleblo <strong>da</strong> profesiuli SesaZleblobebis Tanasworoba<br />

yvelasaTvis).<br />

benqsi <strong>da</strong> benqsi (1993), magaliTad, multikulturuli ganaTlebisadmi<br />

oTx midgomas gamoyofen: (1) sxva<strong>da</strong>sxva kulturuli jgufebisa <strong>da</strong><br />

individebis wvlilis Sesaxeb swavlebas, midgomas, romelsac SeiZleba<br />

ewodos saerTo konservatiuli <strong>multikulturalizmi</strong>; (2) aditiur midgomas,<br />

romelic Seicavs multikulturul gakveTilebs, rogorc saswavlo<br />

erTeulebs, romelic avsebs, an xdeba <strong>da</strong>narTi arsebuli kurikulumisa, anu<br />

tipiur liberalur multikulturul midgomas; (3) transformaciul<br />

midgomas, romelic cdilobs ZiriTadi kurikulumisa <strong>da</strong> swavlebis Secvlas,<br />

raTa asaxos mravalferovani kulturuli, eTnikuri, rasobrivi <strong>da</strong><br />

socialuri jgufebis perspeqtivebi <strong>da</strong> gamocdilebebi – socialur<br />

demokratiul multikulturalistur midgomas; (4) politikis SemuSavebis<br />

midgomas, romelic efuZneba qveyanaSi socialur brZolaTa istorias (mag.,<br />

qalTa moZraobas, samoqalaqo uflebebis moZraobas, vietnamis omis<br />

moZraobas, sityvis Tavisuflebis moZraobas), romelic moswavleebs<br />

aswavlis, rom jgufTaSorisi urTierTobebi yovelTvis warmoadgens<br />

sazogadoebaSi socialur <strong>da</strong> istoriul konfliqtTa integralur nawils<br />

<strong>da</strong> rom maT un<strong>da</strong> gamoiyenon – burdies sityvebiT – TavianTi kulturuli<br />

kapitali, habitusi <strong>da</strong> garemo, raTa CaerTon politikur moqmedebaSi<br />

yvelasaTvis ufro meti Tanasworobis, Tavisuflebisa <strong>da</strong><br />

samarTlianobisaTvis, amave dros <strong>da</strong>scildnen kapitalizmis socialuri<br />

organizaciis principebs – socialistur multikulturul midgomas.<br />

es CamonaTvali (benqsis CamonaTvalis odnav modificirebuli versia)<br />

gansazRvravs <strong>multikulturalizmi</strong>s, rogorc multikulturuli ganaTlebis<br />

organizebis, oTx princips. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, igi araviTar SemTxvevaSi ar<br />

warmoadgens <strong>multikulturalizmi</strong>s sxva<strong>da</strong>xva tipebis ganmsazRvrel<br />

klasifikacias.<br />

kristin sliteris <strong>da</strong> karl grantis (1987) mniSvnelovani naSromi aseve<br />

gamoyofs xuT gavrcelebul kategorias, romlebic gamodgeba uamravi<br />

multikulturuli midgomisa <strong>da</strong> kurikulumis, swavlebisa <strong>da</strong> swavlis<br />

gamocdilebaTa sinTezirebisaTvis, romlis ganxorcielebac xdeba amerikis<br />

SeerTebul StatebSi. isini moicavs (a) kulturulad gansxvavebuli<br />

moswavleebis swavlebas, raTa isini miesa<strong>da</strong>gon sazogadoebis ZiriTad<br />

nakads; (b) a<strong>da</strong>mianuri urTierTobebis midgomas, rac xazs usvams<br />

mravalferovan a<strong>da</strong>mianTa harmoniul Tanacxovrebas; (g) erTi jgufis<br />

240


Seswavlis midgomas, romelic yuradRebas amaxvilebs sazogadoebaSi<br />

arsebuli specifiuri jgufebis informirebulobis pativiscemisa <strong>da</strong><br />

aRiarebis ganviTarebaze; (d) cru Sexedulebebis Semcirebaze <strong>da</strong><br />

saganmanaTleblo SesaZleblobebis Tanasworobisa <strong>da</strong> socialuri<br />

samarTlianobis yvelasTvis uzrunvelyofaze yuradRebis gamaxvileba; <strong>da</strong>,<br />

<strong>da</strong>sasruls, (e) socialuri rekonstrucionistuli midgoma, romelic xels<br />

uwyobs analitikur <strong>da</strong> kritikul azrovnebas, romelic koncentrirebas<br />

axdens Zalauflebis, simdidrisa <strong>da</strong> sazogadoebis sxva resursebis<br />

ga<strong>da</strong>nawilebaze mravalferovan jgufTa Soris.<br />

sanam ga<strong>da</strong>vidodeT <strong>multikulturalizmi</strong>sa <strong>da</strong> multikulturuli<br />

ganaTlebis kritikaze, mniSvnelovania vaCvenoT maTi kavSirebi <strong>demokratia</strong>sa<br />

<strong>da</strong> samoqalaqo <strong>ganaTleba</strong>sTan. am TvalsazrisiT, jeims beqnsis wvlili<br />

WeSmaritad fuZemdebluria.<br />

<strong>demokratia</strong>, <strong>multikulturalizmi</strong> <strong>da</strong> samoqalaqo <strong>ganaTleba</strong>:<br />

jeims benqsis Tvalsazrisi<br />

erTi mravalTagani (e pluribus unum)<br />

<strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong> multikulturalizms Soris kavSirebis Sesaxeb<br />

Zalian cota analizi arsebobs. jeims benqsis (1997) bolodroindeli<br />

naSromi warmoadgens erT-erT gamonakliss <strong>da</strong> imsaxurebs, rom ganxilul<br />

iqnes rogorc fuZemdebluri naSromi, romelic mWidrod ukavSirdeba<br />

liberalur tradicias.<br />

benqsis (1997) amosavali wertilia demokratiuli xarvezebi, anu<br />

gansxvavebebi amerikul idealebsa <strong>da</strong> amerikul realobebs Soris:<br />

`demokratiul kurikulumSi, saWiroa moswavleebs vaswavloT amerikuli<br />

demokratiuli Rirebulebebi <strong>da</strong> saWiroa maT hqondeT aRniSnulis aTvisebis<br />

saSualeba, maSin roca amave dros isini swavloben amerikuli realobis<br />

Sesaxeb, rogoricaa rasis, sqesisa <strong>da</strong> socialuri klasis safuZvelze<br />

diskriminacia, rac eWvqveS ayenebs im idealebs~ (9).<br />

benqsi (1997) amtkicebs, rom <strong>multikulturalizmi</strong> aris mzardi<br />

ganviTareba erSi <strong>da</strong> rom igi integrirebuli gaxdeba socialur<br />

mecnierebebis kurikulumSi. igi, rogorc TavisuflebisaTvis <strong>ganaTleba</strong>,<br />

mniSvnelovania demokratiul idealebsa <strong>da</strong> demokratiul praqtikebs Soris<br />

arsebuli xarvezebis Sesavsebad sami mniSvnelovani TvalsazrisiT: (a)<br />

moswavleebs misces TavianTi genderuli, rasobrivi <strong>da</strong> kulturuli<br />

identobebis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebis saSualeba; (b) uzrunvelyos moswavleebi<br />

TavisuflebiT, rom TavianTi movaleobebi Seasrulon eTnikuri <strong>da</strong><br />

241


kulturuli farglebis gareT; <strong>da</strong> (g) saSualeba misces moswavleebs,<br />

aiTvison saWiro unarebi, raTa icxovron Tanamedrove demokratiul<br />

sazogadoebaSi (26).<br />

benqsis analizis ZiriTadi varaudia is, rom vinai<strong>da</strong>n socialuri<br />

mecnierebis kurikulumi asaxavs ZiriTad socialur, politikur <strong>da</strong><br />

ekonomikur movlenebs amerikis SeerTebul StatebSi, isini kvlav<br />

`ganagrZobs amerikuli cxovrebis ZiriTad sakiTxTa <strong>da</strong> <strong>da</strong>ZabulobaTa, aseve<br />

eris idealebis, miznebis, miswrafebebisa <strong>da</strong> konfliqtebis asaxvas~ (31).<br />

konstruqtivistuli perspeqtivi<strong>da</strong>n, 5 codnam SeiZleba wvlili Seitanos<br />

moazrovne moqalaqis SeqmnaSi, rac aris socialuri mecnierebis<br />

kurikulumisa <strong>da</strong> swavlebis umTavresi mizani (benqsi, 1997: Tavi 4,5).<br />

benqsisaTvis (1997), <strong>multikulturalizmi</strong> iZleva sistematur pasuxs<br />

samoqalaqo ganaTlebis sakiTxze. igi gvTavazobs arsis sistematur<br />

integracias <strong>da</strong> codnis konstruirebis procesisadmi sistematur midgomas,<br />

iseTi ZiriTadi kategoriebis gaTvaliswinebiT, rogoricaa klasi, rasa <strong>da</strong><br />

sqesi; miznad isaxavs individualuri <strong>da</strong> institucionaluri crurwmenebis<br />

Semcirebas; funqcionirebs im pe<strong>da</strong>gogikis meSveobiT, romelic aqcents<br />

akeTebs srulyofilebasa <strong>da</strong> Tanasworobaze, <strong>da</strong> amgvarad, feradkaniani<br />

moswavleebi aRmoaCenen miukerZoeblobis pe<strong>da</strong>gogikas TavianT<br />

maswavleblebSi, rac maT saSualebas aZlevs miaRwion ukeTes akademiur<br />

moswrebas; <strong>da</strong>bolos, wvlili Seaqvs gamaZlierebeli skolis kulturisa <strong>da</strong><br />

socialuri struqturis SeqmnaSi. multikulturuli pe<strong>da</strong>gogika efuZneba<br />

codnis mravalganzomilebian cnebas, romelsac benqsi (1997:85) yofs sam<br />

ZiriTad ared: pe<strong>da</strong>gogiur codnad, Sesaswavli sagnis codnad <strong>da</strong><br />

multikulturul codnad.<br />

benqsisaTvis demokratiuli moqalaqeobis Seqmna gulisxmobs ara<br />

mxolod imas, rom maswavlebeli un<strong>da</strong> flobdes zemoaRniSnul sam areSi<br />

safuZvlian codnas, aramed aseve imas, rom arsebobs pe<strong>da</strong>gogiuri Carevebis<br />

wyeba specifiurad moswavleTa rasobrivi <strong>da</strong>mokidebulebebis<br />

modificirebisaTvis. es Carevebi moicavs gamaZlierebel kvlevebs, anu<br />

mcdelobebs, rom gavlena moaxdinon cvlilebaze bavSvebis fsiqologiur<br />

profilze pozitiuri gaZlierebis xazgasmiT, rasobrivi crurwmenebis<br />

<strong>da</strong>saZlevad; percefciuli diferenciaciis kvlevebi, rac moicavs Carevebis<br />

sxva<strong>da</strong>sxva tipebs, gansakuTrebiT nawilebs <strong>da</strong> gakveTilebs, romelic<br />

moswavleTa <strong>da</strong> maswavlebelTa rasobriv <strong>da</strong>mokidebulebebSi gamocdilebaTa<br />

stimulirebas axdens; <strong>da</strong>bolos, TanamSromlobiTi swavlisa <strong>da</strong><br />

interrasobrivi kontaqtebis xelSewyobas skolebSi. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

acxadebs skolis totaluri reformis saWiroebas, benqsi multikulturuli<br />

ganaTlebisaTvis udidesi mniSvnelobis mqoned aRiarebs maswavleblis<br />

242


ols rasobrivi tolerantobisa <strong>da</strong> gagebis xelSewyobaSi <strong>da</strong><br />

multikulturuli klasebis SeqmnaSi (96-97).<br />

demokratiuli skolebis SeqmnisaTvis, maswavleblebma <strong>da</strong><br />

administratorebma mravalferovani rasobrivi, eTnikuri <strong>da</strong> kulturuli<br />

jgufebi<strong>da</strong>n un<strong>da</strong> Seiswavlon sakuTari kulturuli varaudebi,<br />

mikerZoebuli <strong>da</strong>mokidebulebebi, qcevebi, codna <strong>da</strong> paradigmebi, romelzec<br />

maTi pe<strong>da</strong>gogika <strong>da</strong> im sagnis codnaa <strong>da</strong>fuZnebuli, romelsac isini<br />

aswavlian. isini aseve un<strong>da</strong> <strong>da</strong>exmaron moswavleebs imis <strong>da</strong>dgenaSi, Tu<br />

rogor aris Sedgenili codna, romelic Sesulia kurikulumSi.<br />

benqsis (1997) samoqalaqo ganaTlebis modelis sayovelTaod<br />

aRiarebuli winapiroba, romelic efuZneba Zlier liberalur safuZvels,<br />

aris amerikuli saxelmwifos arseboba, romlis ndobac nebismier bavSvs<br />

un<strong>da</strong> hqondes, miuxe<strong>da</strong>vad misi eTnikuri, sqesobrivi Tu socialuri<br />

jgufisadmi mikuTvnebulobisa. amgvarad, rekomendebulia samsafexuriani<br />

procesi: pirveli, eTnikuri identifikacia; meore, erovnuli identifikacia;<br />

<strong>da</strong> am orze <strong>da</strong>yrdnobiT, mesame rekomendebuli safexuri, globaluri<br />

demokratiuli identifikacia. `iseve rogorc skolisaTvis kulturuli<br />

demokratiis asaxva <strong>da</strong> moswavleTa kulturebis wvdomaa mniSvnelovani, aseve<br />

mTeli amerikeli axalgazrdobisaTvis sasicocxlod mniSvnelovania<br />

gonivruli <strong>da</strong> naTeli erovnuli identifikaciisa <strong>da</strong> amerikuli politikuri<br />

idealebisadmi Zlieri erTgulebis SemuSaveba~ (129). am sam safexurSi<br />

arsebobs miznis erTianoba, rac scdeba eTnikuri <strong>da</strong> amerikuli identobis<br />

farglebs <strong>da</strong> cdilobs miaRwios globalur identifikacias: `mjera, rom<br />

kulturuli, erovnuli <strong>da</strong> globaluri identifikacia bunebiT<br />

ganviTarebadia <strong>da</strong> rom individs SeuZlia miaRwios jansaR <strong>da</strong> gonivrul<br />

erovnul identifikacias mxolod maSin, roca mas mopovebuli aqvs jansaRi<br />

<strong>da</strong> gonivruli kulturuli identifikacia; individebs SeuZliaT ganiviTaron<br />

gonivruli <strong>da</strong> pozitiuri globaluri identifikacia mxolod mas mere, rac<br />

eqnebaT realisturi, gonivruli <strong>da</strong> pozitiuri erovnuli identifikacia~<br />

(139).<br />

maSasa<strong>da</strong>me, benqsisaTvis arsebobs winapirobebi, romelsac un<strong>da</strong><br />

mivyveT, raTa mivaRwioT jansaR demokratiul pluralistur politikur<br />

kulturasa <strong>da</strong> moqalaqeobas. skolebma SesaZlebeli un<strong>da</strong> gaxadon am sam<br />

(anu, eTnikur, erovnul <strong>da</strong> globalur) identifikaciaTa, Tu identobaTa<br />

Soris kavSirebis arseboba; kurikulumi un<strong>da</strong> aswavlides, rogorc<br />

mikerZoebuli Sexedulebebis dominirebis <strong>da</strong> demokratiul xarvezebis,<br />

eqspuataciisa <strong>da</strong> dominirebis CaTvliT, ise sxva<strong>da</strong>sxva eTnikuri, socialuri<br />

<strong>da</strong> kulturuli jgufebis miRwevebis Sesaxeb <strong>da</strong> aseve imaze, Tu rogor<br />

SeiZleba yvelam Seitanos wvlili erTis mTlianobaSi (e pluribus unim).<br />

243


miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom benqsi ikvlevs demokratiisa <strong>da</strong> moqalaqeobis<br />

zogierT dilemas, igi cdilobs bednieri, optimisturi saxe misces<br />

situacias <strong>da</strong> iyenebs sociofsiqologiur <strong>da</strong> kurikulumis saSualeebs, raTa<br />

moaxdinos Careva rasizmis <strong>da</strong> rasobrivi crurwmenis radikaluri<br />

Semcirebisa <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s gavrcobis mcdelobisas. miuxe<strong>da</strong>vad<br />

amisa, misi Sexeduleba, romelic Seqmnilia, rogorc tipologiaTa<br />

kombinacia, kvlevis Sesaxeb ukiduresad mokle istoriuli analizis<br />

CaTvliT, ver axerxebs im distanciis sirTuleebis mxedvelobaSi miRebas,<br />

romelic me <strong>da</strong>vadgine <strong>demokratia</strong>s, rogorc meTodsa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s,<br />

rogorc arss Soris (rac gacilebiT metia vidre mxolod sxva<strong>da</strong>sxvaoba<br />

demokratiul idealebsa <strong>da</strong> sazogadoebriv realobebs Soris). amis msgavsad,<br />

benqsi ver axerxebs, amoicnos is sirTuleebi, romelic asocirdeba<br />

identobis cnebasTan TavisTavad <strong>da</strong> Tu raoden Znelia identobis<br />

(identobaTa) <strong>da</strong>kavSireba demokratiis TeoriasTan. amis gamo, amerikuli<br />

sazogadoebis kapitalisturi bunebis miseuli kritika ufro mkiTxvelis<br />

grZnobebisadmi <strong>da</strong> ara gonebisadmia mimarTuli <strong>da</strong> saukeTeso SemTxvevaSi,<br />

zerelea. <strong>da</strong>bolos, miuxe<strong>da</strong>vad benqsis codnisa <strong>da</strong> keTili miznebisa,<br />

moqalaqeobis sirTuleebisa <strong>da</strong> multikulturalizmTan kavSirebis miseuli<br />

analizi ver axerxebs multikulturul sazogadoebebSi demokratiuli<br />

moqalaqeobis ZiriTadi winaaRmdegobebisa <strong>da</strong> dilemebis gaSuqebas.<br />

cxadia, <strong>multikulturalizmi</strong>s zemoT Camoyalibebuli gansxvavebuli<br />

miznebi, Teoriul, epistemologiur <strong>da</strong> politikur sxva perspeqtivaTa<br />

mravalferovnebasTan erTad (romlebic aSuqeben multikulturalizms,<br />

rogorc socialur moZraobasa <strong>da</strong> multikulturul <strong>ganaTleba</strong>s), qmnian<br />

memarcxeneTa <strong>da</strong> memarjveneTagan reagirebaTa simravles, tradiciuli<br />

liberalizmis <strong>da</strong> kritikaTa mimarT, romelsac momdevno qveTavebSi Sevexebi.<br />

liberaluri kritika<br />

`mgznebare indiferentuloba” moiTxovs ufro mets, vidre aRiarebuli <strong>da</strong><br />

TviTkritikuli tendenciurobaa. iZulebuli varT, veZeboT perspeqtiva im<br />

Tvalsazrisebi<strong>da</strong>n, romlebic SeuZlebelia winaswar cnobili iyos <strong>da</strong><br />

romelic gvpirdeba raRac sakmaod eqstraordinaruls, anu codnas,<br />

romelsac SeuZlia Seqmnas dominirebis RerZebiT naklebad organizebuli<br />

samyaroebi.<br />

– dona harauei, a<strong>da</strong>mianis msgavsi maimunebi, kiborgebi <strong>da</strong> qalebi<br />

liberalizmi <strong>multikulturalizmi</strong>s moZraobis suli <strong>da</strong> gulia <strong>da</strong><br />

zogjer aRwerilia, rogorc multikulturuli ganaTlebis sayrdeni<br />

ideologia. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, liberalma mkvlevrebma gamoTqves seriozuli<br />

244


kritika, maTi azriT, <strong>multikulturalizmi</strong>s yvelaze radikaluri<br />

liberaluri mimdinareobebis Sesaxeb. ZiriTadi problema aRweril iqna<br />

artur Slezingeris (1991) evropis <strong>da</strong>cvaSi imis winaaRmdeg, rasac igi<br />

aRiqvams <strong>multikulturalizmi</strong>sa <strong>da</strong> `eTnikuri~ ideologiebis Seuracxyofad:<br />

rac ar un<strong>da</strong> iyos evropis <strong>da</strong>naSauli, es kontinenti aris aseve wyaro –<br />

unikaluri wyaro – im ganmaTavisuflebeli ideebisa individualuri<br />

Tavisuflebis, politikuri demokratiis, kanonis mmarTvelobis, a<strong>da</strong>mianis<br />

uflebebisa <strong>da</strong> kulturuli Tavisuflebis Sesaxeb, romelic Seadgens<br />

Cvens yvelaze Zvirfas memkvidreobas <strong>da</strong> romliskenac dResdReobiT<br />

iswrafvis msoflios udidesi nawili. es gaxlavT evropuli ideebi, ara<br />

aziuri, arc afrikuli, arc axlo aRmosavluri ideebi (Tumca SeiZleba<br />

gaTavisebuli iyos maT mier). (76)<br />

Slezingeri (1991) SiSobs, rom multikulturalizmma SeiZleba<br />

amerikuli kultura araTanamimdevrulobasa <strong>da</strong> qaosSi CaZiros. Slezingeri<br />

SeSfoTebas gamoTqvams imasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, Tu debatis emociuri<br />

mimarTuleba, <strong>da</strong> ufro mniSvnelovnelovani, kulturis sakiTxebze kamaTi<br />

rogor asustebs zogadi (<strong>da</strong>savluri) kulturis (<strong>da</strong> maSasa<strong>da</strong>me zogadi<br />

kanonis) avtoritets; zians ayenebs kulturuli kavSirebis simyares, rac<br />

ise<strong>da</strong>c <strong>da</strong>Zabulia TiToeuli kulturis Cveuli konfliqtebiT; qmnis<br />

fragmentirebul kulturas, romelic savsea getoebiT, tomebiT <strong>da</strong><br />

anklavebiT, rac Tavs gvaxvevs garkveul kulturuli <strong>da</strong> lingvisturi<br />

`aparteidis~ cnebas; <strong>da</strong> Sedegad, Zlier azianebs amerikuli kulturis<br />

erTgvarobas <strong>da</strong> originalobas: `kavSirebi Cvens sazogadoebaSi sakmaod<br />

aramyaria, an me meCveneba, rom azri ara aqvs maT <strong>da</strong>Zabvas kulturuli <strong>da</strong><br />

lingvisturi aparteidis xelSewyobiT <strong>da</strong> qeba-didebis SesxmiT~ (137-138).<br />

amiT, Slezingeri (1990) amtkicebs, rom eTnikuri kvlevebi aris amerikuli<br />

interesebis sawinaaRmdego, radgan bolos <strong>da</strong> bolos, isini xels uwyobs<br />

mosaxleobis kulturul balkanizacias (A14).<br />

amerikul akademiaSi liberaluri azrovnebis mTavari moTamaSe,<br />

jerald grafi (1992) ar eTanxmeba Slezingers. piriqiT, grafi iWers<br />

multikulturalist <strong>da</strong> feminist kritikosTa umetesobis mxares, romlebic<br />

amtkiceben, rom es <strong>da</strong>Zabulobebi, winaaRmdegobebi <strong>da</strong> kamaTi arsebobs<br />

<strong>da</strong>moukideblad <strong>da</strong> u<strong>da</strong>vod arsebob<strong>da</strong> manamde, sanam romelime moZraoba<br />

miaqcev<strong>da</strong> maT yuradRebas. ufro mniSvnelovania is, rom `am jgufTa kamaTi<br />

eTanxmeba ara saerTo kulturuli gamocdilebis ideas, aramed am ideis,<br />

rogorc uTanasworobisa <strong>da</strong> usamarTlobis sababad gamoyenebas~ (46).<br />

rogorc grafis wignis qvesaTauri asaxavs, `kulturuli omebis~ farglebs<br />

gareT gasvla gviCvenebs imas, Tu `rogor SeiZleba gamoacocxlos<br />

amerikuli <strong>ganaTleba</strong> konfliqtebis swavlebam.~<br />

245


aRsaniSnavia, rom grafi Zalian SeSfoTebulia ganaTlebis<br />

politizirebiT. igi miiCnevs, rom tradiciuli analitikur filosofiuri<br />

ga<strong>da</strong>wyveta, rac mouwodebs profesorebs sakuTari politikuri<br />

Sexedulebebis klasis gareT <strong>da</strong>tovebas, usargebloa, <strong>da</strong> SesaZloa<br />

metismetad gamartivebulic, magram miuxe<strong>da</strong>vad amisa, igi SeSfoTebas<br />

gamoTqvams iseT lozungebTan <strong>da</strong>kavSirebiT, rogoricaa `yvelanairi<br />

swavleba politikuria~, arapir<strong>da</strong>piri, Tu cxadi ara, miniSneba kulturis<br />

muSakTa analizze, rac <strong>da</strong>kavSirebulia kritikul pe<strong>da</strong>gogikasTan.<br />

magaliTad:<br />

igive exeba naSromTa mzard moculobas, romelic moiTxovs opoziciur<br />

kurikulums, transformaciul saganmanaTleblo praqtikas, `CagrulTa<br />

pe<strong>da</strong>gogikas.~ es radikaluri saganmanaTleblo naSromi ganuwyvetlad<br />

svams kiTxvas, Tu rogor un<strong>da</strong> moviqceT im maswavleblebTan <strong>da</strong><br />

moswavleebTan <strong>da</strong>kavSirebiT, romlebsac ar surs radikalizeba. (grafi,<br />

1992:169).<br />

msgavs wuxils vxvdebiT, roca igi ikvlevs kulturuli kvlevebis<br />

programebis” mzard popularobas, rac faqtiurad ara mxolod martivi<br />

konceptia, romelic iZleva disciplinebis <strong>da</strong>kavSirebis <strong>da</strong> integrirebis<br />

saSualebas, aramed <strong>da</strong>rgi, romelic<br />

gax<strong>da</strong> memarcxeneTa kvlevebis evfemizmi. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom kulturis<br />

kvlevebi, Cemi azriT, warmoadgens gamaerTianebel cnebas disciplinebis<br />

<strong>da</strong>kavSirebisa <strong>da</strong> integrirebisaTvis, mas TiTqmis ar SeuZlia am miznis<br />

Sesruleba – <strong>da</strong> igi, u<strong>da</strong>vod, ver asrulebs Tavis demokratiul<br />

pretenziebs – Tu igi gamoricxavs Tavisi orbiti<strong>da</strong>n yvelas, vinc jer ar<br />

<strong>da</strong>Tanxmebula memarcxeneul postulatebs kulturis politikuri bunebis<br />

Taobaze. (169)<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, grafisaTvis <strong>multikulturalizmi</strong>s arsi sworia:<br />

iseTi kurikulumis Sedgenis unaris gaumjobeseba, romelic ar warmoadgens<br />

ucvleli kanonis gamoxatulebas. grafi ironiulad Segvaxsenebs, rom<br />

rodesac mahaTma gandis hkiTxes, Tu ras fiqrob<strong>da</strong> igi <strong>da</strong>savlur<br />

kulturaze, man upasuxa, rom es kargi idea iyo. afroamerikeli mwerali <strong>da</strong><br />

literaturis kritikosi henri luis geitsi (1992) Segvaxsenebs, rom<br />

arazusti kanonebi paradoqsulia, radgan, rogorc grafi (1992) geitsis<br />

mixedviT amtkicebs:<br />

Tumca, jgufis gamoxatulebis kriteriumi, romelmac legitimuroba<br />

mianiWa amerikul kanons, miCneuli iyo mc<strong>da</strong>rad <strong>da</strong> Seuracxmyofelad,<br />

rodesac igi gamoiyenebo<strong>da</strong> umciresobis kulturebis gamoxatulebis<br />

246


<strong>da</strong>sasabuTeblad. <strong>da</strong> dRes, roca Savkanianebi, mesame msoflios xalxebi <strong>da</strong><br />

sxvani jgufis gamocdilebas mouxmoben imisaTvis, rom ganacxadon<br />

sakuTari literaturebis didi mniSvneloba, maT ucxadeben sayvedurs<br />

literaturuli Rirebulebis nacvlad politikuri <strong>da</strong> demografiuli<br />

zewolis ganxorcielebis gamo. es gaxlavT klasikuri SemTxveva Cvens<br />

ukan kibis zeviT awevisa, mas mere rac igi Tavad gavakeTeT. (155-156)<br />

grafis argumenti gaxlavT kargad cnobili liberaluri argumenti,<br />

romelic, mogvwons Tu ara, umTavresia multikulturuli ganaTlebis<br />

gavrcelebis xelSewyobaSi. Tumca igi gakritikebul iqna rasis kritikuli<br />

Teoretikosebis ledson-bilingsisa <strong>da</strong> teitis (1995) mier, romlebic<br />

aRniSnaven, rom multikulturuli paradigmi aris `Cafluli liberalur<br />

ideologiaSi, romelic raime radikalur cvlilebas ar sTavazobs<br />

amJamindel mdgomareobas~ (62). grafis (1992) argumenti aris is, rom `Cvenma<br />

sagnebma <strong>da</strong>imsaxures sakuTari gza kurikulumisaken TavianTi RirsebebiT,<br />

magram maTi (masSi xvdebian mxolod politikuri zewoliT) umuSevrobis<br />

SemweobiTa Tu <strong>da</strong>xmarebiT” (156).<br />

aRniSnuli sulac ar aris gasakviri, me Tavad bevrjer gavxdi am<br />

situaciis Semswre amerikis SeerTebul StatebSi Cemi akademiuri karieris<br />

manZilze. sakmarisia, aRvweroT ramdenime epizodi: rodesac 1990 wels Ria<br />

saerTaSoriso akademiuri konkursis Semdeg kaliforniis los anJelesis<br />

universitetSi SemomTavazes pozicia (romelic amJamad mikavia), ufrosma<br />

profesorma (amJamad ga<strong>da</strong>mdgarma) kaliforniis universiteti-berkli<strong>da</strong>n<br />

gamoTqva mosazreba, rom sxva kandi<strong>da</strong>ts (TeTrkanians, konservatiul<br />

profesors niu-iorkis saxelmwifo universiteti<strong>da</strong>n) akl<strong>da</strong> `Sesabamisi<br />

eTnikuroba aRniSnuli TanamdebobisTvis~.<br />

misTvis namdvilad ar hqon<strong>da</strong> mniSvneloba imas, rom kaliforniis los<br />

anJelesis universitetis aspiranturam, romelic meoce saukunis 90-iani<br />

wlebis <strong>da</strong>sawyisSi fantaziis nebismieri <strong>da</strong>ZabviT Znelad Tu moiazrebo<strong>da</strong><br />

multikulturuli ganaTlebis warmomadgenel institutad,<br />

SemarCia me sxva<br />

kandi<strong>da</strong>tebis nacvlad fakultetis xmaTa absoluturi umravlesobiT<br />

radgan, rogorc miTxres, Cemi dosie, gamoqveynebul naSromTa sia <strong>da</strong><br />

kvleviTi programa yvelaze STambeW<strong>da</strong>vi iyo, xolo Cemi programa ukeT<br />

Seesabamebo<strong>da</strong> fakultetis ZiriTadi nawilis programul miznebs.<br />

msgavsi, Tumca sawinaaRmdego incidenti mox<strong>da</strong> oTxi wlis Semdeg,<br />

rodesac fakultetis TanamSromelTa jgufi wamyvan saxelmwifo<br />

universitetSi cdilob<strong>da</strong> Cems ayvanas <strong>ganaTleba</strong>Si ufros poziciaze, rasac<br />

uwodebdnen (profesor-maswavlebelTa orazrovani sibrZniT) `varskvlavebis<br />

Ziebas~. rodesac komitetis mier SerCeul kandi<strong>da</strong>tTa siaSi yvelaze zemoT<br />

aRmovCndi, fakultetis TanamSromelma, romelic Cems kandi<strong>da</strong>turas mxars<br />

247


uWer<strong>da</strong>, rogorc aRniSnes, gamoTqva azri, rom sakmaod iRbliani <strong>da</strong>mTxveva<br />

iyo, rom maT am poziciaze SeZles moenaxaT brwyinvale mecnieri, romelsac,<br />

amave dros, SeeZlo gaeumjobesebina maTi monacemebi kompensatorul<br />

diskriminaciasTan <strong>da</strong>kavSirebiT. ra Tqma un<strong>da</strong>, am institutSi zogierTma<br />

TanamSromelma (romlebic Cemi megobrebi arian) mirCia maSin (<strong>da</strong> Cveni<br />

azrebi <strong>da</strong>emTxva), rom am garemoebebSi azri ar hqon<strong>da</strong> am Tanamdebobis<br />

<strong>da</strong>kavebas, Tu iarsebeb<strong>da</strong> Tun<strong>da</strong>c simboluri SeniRbuli safrTxe imasTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT, rom Cemi <strong>da</strong>niSvna moxdebo<strong>da</strong> ara samecniero <strong>da</strong>msaxurebis<br />

kriteriumis gamo.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom am incidentebis gamo arasodes minerviulia,<br />

henri luis geitsis bavSvobis Sesaxeb mravlismetyveli moTxrobis<br />

wakiTxviT, garkveulwilad gaverkvie Cems sakuTar grZnobebSi am<br />

situaciebTan <strong>da</strong>kavSirebiT. SesaniSnav wignSi literaturuli kritikosi<br />

geitsi (1992) gviyveba Tavis bavSvobisdroindel incidents. erTxel dRisiT<br />

kafeteriaSi moulodneli Sexvedris Semdeg, man sakuTar mamas gaocebulma<br />

hkiTxa, Tu ratom uwo<strong>da</strong> misalmebisas mamas `jorji~ batonma uilsonma,<br />

wynarma TeTrkanianma pidmonti<strong>da</strong>n (<strong>da</strong>savleT virjinia), (geitsis mamas ar<br />

erqva jorji). mamam ki upasuxa, rom batoni uilsoni yvela feradkanians<br />

jorjs uwodeb<strong>da</strong>.<br />

geitsis mogoneba Wkuis saswavlebelia, radgan igi gviyveba, rom<br />

mamamisTan am saubris Semdeg, `xangrZlivi dumili Camovar<strong>da</strong>. `xdeba xolme~,<br />

rogorc de<strong>da</strong>Cemi ityo<strong>da</strong>. maSinac ki, ase adre, vicodi, rodis xdebo<strong>da</strong><br />

xolme ase, rac garRveuli fardis meSveobiT sxva samyaroze wuTier<br />

STabeWdilebas iZleo<strong>da</strong>; samyaroze, romelzec gavlenis moxdena ar<br />

SegveZlo, Tavad ki – zegavlenas axden<strong>da</strong> Cvenze~ (131).<br />

amerikis SeerTebul StatebSi cxovrebisas mcire epizodebi<strong>da</strong>n<br />

viswavle is, rom vinai<strong>da</strong>n rasa aris socialuri konstruqti (amerikis<br />

SeerTebul StatebSi rasobrivi formirebis istoriis gaTvaliswinebiT)<br />

yovelTvis veqvemdebarebi imas, rac `xdeba xolme~. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, sakuTar<br />

sityvebad viyeneb <strong>da</strong>savleT kaliforniis universitetis iuridiuli<br />

fakultetis iurisprudenciis profesoris, robert s. Cangis sityvebs,<br />

romelic ambob<strong>da</strong>, `iseve rogorc memkvidreobiT maqvs miRebuli<br />

diskriminaciuli memkvidreoba azieli amerikelebis (termini, romelic<br />

SesaZloa Seicvalos <strong>da</strong> mainc asaxos nebismieri feradkanianis<br />

gamocdileba) mimarT, me aseve memkvidreobiT maqvs miRebuli brZolis<br />

memkvidreoba” (1995: 331).<br />

rom <strong>da</strong>vubrundeT <strong>multikulturalizmi</strong>s liberalur struqturas,<br />

vfiqrob, rom igi saukeTesod aris Sejamebuli grafis (1992) mier, romelic<br />

amtkicebs, rom:<br />

248


iqneb un<strong>da</strong> SevecadoT <strong>da</strong> amerikul kulturaze vifiqroT, rogorc<br />

sxva<strong>da</strong>sxva xmebs Soris saubarze – Tun<strong>da</strong>c es iyos saubari, romelSi<br />

CarTvac zogierTma Cvenganma am bolo dromde ver SeZlo... [<strong>da</strong><br />

<strong>ganaTleba</strong>ze] rogorc am saubris xelovnebaSi mopatiJebaze, romelSic<br />

vswavlobT xmebis garCevas, romelTagan TiToeuli ganpirobebulia<br />

samyaros gansxvavebuli aRqmiT. saRi azris Tanaxmad, ver gavaTanabrebT<br />

msoflios kulturuli memkvidreobis 90 procents, Tu namdvilad gvsurs<br />

msoflios Seswavla... saRi azri (gramSis <strong>da</strong> sxva) Segvaxsenebs, rom Cven<br />

yvelani varT eTnikuri jgufebis warmomadgenlebi <strong>da</strong> yvelani vawydebiT<br />

eTnikuri Sovinizmis ga<strong>da</strong>laxvis problemas. (175)<br />

amgvarad, arsebobs skolebis mowodeba imis Taobaze, rom maT<br />

uzrunvelyon dialogi sxva<strong>da</strong>sxva tomebSi <strong>da</strong> tomTa Soris <strong>da</strong> arsebobs<br />

kulturul gagebaze <strong>da</strong>fuZnebuli kulturuli tolerantobis xelSewyobis<br />

saWiroeba: `gamowveva, romlis winaSec iqneba amerika momaval saukuneSi,<br />

aris sabolood WeSmaritad sazogado kulturis formireba, kulturis,<br />

romelic TanaugrZnobs didi xnis manZilze <strong>da</strong>dumebul feradkanian<br />

kulturebs. Tu uars vityviT amerikaze, rogorc mravali xalxisgan Semdgar<br />

erze, amiT Cven uars vambobT Tavad im eqsperimentze, rasac amerika<br />

warmoadgens~ (176).<br />

Tumca, dialogi varaudobs riskebs, maT Soris dialogis <strong>da</strong>sasruls<br />

<strong>da</strong>, amgvarad, konfliqtis <strong>da</strong>usrulebel gagrZelebas. dialogis gagrZeleba,<br />

garkveul momentSi, gulisxmobs, rom winapirobebi, romlebmac SesaZloa<br />

warmoqmna dialogi, gansxvavdeba – materialurad <strong>da</strong> simbolurad – <strong>da</strong> rom<br />

am dialogSi sxva<strong>da</strong>sxva mosaubreTa mdebareoba ar aris mxolod ubralod<br />

sxvebisgan gansxvavebuli, aramed ierarqiulad gansxvavebulia Zalauflebis,<br />

simdidrisa <strong>da</strong> prestiJis TvalsazrisiT. rasakvirvelia, dialogis aqtis<br />

gageba aseve aris diskursebis araTanazomierebis SesaZleblobisa <strong>da</strong> piradi<br />

interesis potenciur winaaRmdegobebis aRiareba. <strong>da</strong>bolos, Tavad dialogis<br />

SesaZlebloba gulisxmobs imas, rom kulturul gagebaze <strong>da</strong>fuZnebuli<br />

kulturuli tolerantoba saWiroze metia. aucilebelia, rom aseTi<br />

dialogi, tolerantoba <strong>da</strong> gageba warimarTos SezRudvebis politikuri<br />

ekonomiisa <strong>da</strong> moqalaqeobis SesaZlelobebis konteqstSi <strong>da</strong> aseve,<br />

kapitalistur sazogadoebebSi demokratiis SezRudvebisa <strong>da</strong><br />

SesaZleblobebis konteqstSi.<br />

saxalxo kulturam, romlis <strong>da</strong>xmarebis, xelaxla aSenebisa <strong>da</strong><br />

pativiscemis imedic aqvs grafs multikulturalistur amerikaSi, romelic<br />

xdeba iseTive transnacionaluri, rogorc axalgazrdebis gemovnebis<br />

`kalifornizacia~, SeiZleba ziani miayenos kritikas, rom ritualizebuli<br />

mimarTva `gansxvavebulobisadmi~ SesaZloa kargavdes Tavis unars –<br />

249


warmoSvas codnis axali formebi, an rom kritikulma poziciam, romlis<br />

klasificirebasac grafi (1992) ase advilad axdens zRvrebze, `SeiZleba<br />

amowura Tavisi strategiuli mniSvneloba, rogorc poziciam, romli<strong>da</strong>nac<br />

un<strong>da</strong> warimarTos Teoriuli msjeloba im antinomiaTa Sesaxeb, romlebmac<br />

warmoSves igi, rogorc Seswavlis obieqti” (192).<br />

grafis argumenti sakmaod sainteresoa, Tumca igi marcxdeba,<br />

upirvelesad imitom, rom kritikuli kvlevebi aRar aris saganmanaTleblo<br />

<strong>da</strong>wesebulebaTa zRvarze amerikis SeerTebul StatebSi. cxadia, rom maTi<br />

wvlili sakmao gavlenas axdens saganmanaTleblo intervenciebis mraval<br />

arenaze – magaliTad, ufro cxa<strong>da</strong>d maswavleblebis <strong>ganaTleba</strong>Si, vidre<br />

politikis SemuSavebaSi <strong>da</strong>wesebulebaTa SigniT. gar<strong>da</strong> amisa, Tu yvelaze<br />

uares SemTxvevaSi kritikuli argumentacia Tmobs Tavis poziciebs, rogorc<br />

grafi gulisxmobs, an saukeTeso ASemTxvevaSi aRwevs Tavis maqsimums, ar<br />

arsebobs imis mizezi, rom <strong>da</strong>vijeroT, rom politikuri debatebi<br />

gagrZeldeba tradiciuli ganxeTqilebebiT Semofargluli, an rom<br />

sazogadoebrivi moZraobebis, saTemo organizaciebis, arasamTavrobo<br />

organizaciebis <strong>da</strong> samoqalaqo sazogadoebis yvela tipis institutebis<br />

politikuri aqtivizmi SeiZleba moeqces istoriis <strong>da</strong>sasrulis sistemaSi,<br />

rac wamoayena fukuiamam (1992). arc imis miniSneba arsebobs, rom<br />

sazogadoebriv moZraobaTa politikuri narativebi un<strong>da</strong> asrulebdnen<br />

logikis, tolerantobisa <strong>da</strong> kulturuli wvdomis imave wesebs, rasac<br />

moiTxovs grafi.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad misi hipoTezisa, rom `konfliqtebis swavlebam SeiZleba<br />

gamoacocxlos amerikuli <strong>ganaTleba</strong>~, grafi, rogorc Cans, ver acnobierebs,<br />

rom politikis xelovneba yovelTvis ar mihyveba imave wesebs, rasac<br />

ganaTlebis xelovneba. maSin roca yovlismomcveli mizani <strong>ganaTleba</strong>Si aris<br />

<strong>da</strong>rwmuneba saukeTeso argumentis, Teoriuli msjelobis <strong>da</strong> xelmisawvdomi<br />

monacemebis gamoyenebiT, politikis yovlismomcveli mizania gamarjveba<br />

yvelaze efeqtiani saSualebebis gamoyenebiT, rasac ar un<strong>da</strong> warmoadgendnen<br />

isini. amitom, <strong>multikulturalizmi</strong>s Sesaxeb disputi aris disputi<br />

identobis politikis <strong>da</strong> kulturis politikis Sesaxeb, xolo<br />

neokonservatiuli kritika Tavisi gziT viTardeba, TiTqmis rogorc<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s (rogorc sazogadoebrivi moZraobis) winaaRmdeg<br />

kampania.<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>, rogorc laSqroba: neokonservatiuli<br />

kritika<br />

sistemis yvela nawilSi warmodgenilia profesional reformatorTa didi<br />

raodenoba. maT ufro metad Tanasworoba ainteresebT, vidre<br />

250


srulyofileba... brZola sajaro skolisaTvis warimarTeba adgilobriv<br />

doneze, sa<strong>da</strong>c mSoblebi <strong>da</strong> `safuZvlebTan <strong>da</strong>brunebis pe<strong>da</strong>gogebi~<br />

aliansSi aRmoCndebian konservatiul TeTr saxlTan.<br />

piter brimelou, “Shock Waves from Whoops Roll East”<br />

neokonservatorebi amtkicebdnen, rom <strong>multikulturalizmi</strong> aris<br />

SeTqmuleba dominanturi kulturis normis winaaRmdeg <strong>da</strong> kampania eTnikuri<br />

jgufebis ZiriTadi moTxovnebis gansaxorcieleblad. memarjvene mecnierebi<br />

<strong>da</strong> politikosebi, Cveulebriv, politkoreqtulobis Sesaxeb debatebs<br />

ukavSireben imas, rasac Tavad <strong>multikulturalizmi</strong>s erTgvarovan<br />

programad miiCneven. amis msgavsad, <strong>multikulturalizmi</strong>s sxva mtrebi<br />

kamaToben `<strong>multikulturalizmi</strong>s kultis~ sawinaaRmdegod, romelsac isini<br />

miiCneven identobis (sxva<strong>da</strong>sxva eTnikurobebisa Tu specialur interesTa<br />

jgufebis) kulturuli politikis warmomadgenlad. ufro metic,<br />

kritikosebi acxadeben, rom <strong>multikulturalizmi</strong>s moZraoba gamoxatavs<br />

Zlier `evrofobias~, rac azianebs amerikeli eris erTianobas <strong>da</strong> saerTo<br />

kulturas.<br />

rogorc mocemulia amerikis SeerTebuli Statebis socialuri<br />

mecnierebis kurikulumis neokonservatiul analizSi, liberalur <strong>da</strong><br />

progresul inteleqtualebs brali edebaT amerikuli sazogadoebis<br />

problemebis SeqmnaSi <strong>da</strong> im Sexedulebis CamoyalibebaSi, rom<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> azianebs amerikuli civilizaciis safuZvlebs<br />

specifiuri socialuri jgufis saWiroebebze yuradRebis gamaxvilebiT:<br />

progresulma <strong>da</strong> axali kursis inteleqtualebma muSaTa klasi miiRes,<br />

rogorc maTi favoriti autsaideri <strong>da</strong>, rogorc vnaxeT herbert kroulis,<br />

jon diuis, Carlz o. birdis <strong>da</strong> v. l. peringtonis SemTxvevaSi, iwonebdnen<br />

demokratiul socializms, rogorc amerikuli cxovrebis Sesrulebuli<br />

<strong>da</strong>pirebis gansaxierebasa <strong>da</strong> kapitalisturi senis gankurnebis saSualebas.<br />

bolo dros, roca socialisturi ocneba gaqra, magram mtruli<br />

<strong>da</strong>mokidebuleba kvlav rCeba Cvens civilizaciaSi, Cven mowmeni varT rasis<br />

<strong>da</strong> sqesis (rogorc ZiriTadi autsaideri jgufebis ganmsazRvrelis) xelis<br />

Sewyobisa, romlebic imsaxureben gansakuTrebul <strong>da</strong>xmarebasa <strong>da</strong><br />

waxalisebas. (lerneri, nagai <strong>da</strong> rotmani, 1995:155)<br />

Jiros (1988) gancxadebiT, kritikosebi Cveulebriv iyeneben<br />

nacionalizmis formas <strong>da</strong> `nacvlad <strong>multikulturalizmi</strong>s analizisa,<br />

rogorc rTuli, legitimuri <strong>da</strong> saWiro uwyveti molaparakebebisa<br />

umciresobebs Soris asimilaciis winaaRmdeg ... kulturuli gansxvavebis<br />

CarTvaSi xe<strong>da</strong>ven naklebad produqtiul <strong>da</strong>Zabulobas, <strong>da</strong> ara uTanxmoebis<br />

gamowvevis <strong>da</strong>masustebel unars” (50).<br />

251


anti<strong>multikulturalizmi</strong>s moZraobis yvelaze nakleb eqstremaluri<br />

formebi gansxvavebis politikas aRiqvams patriotizmis, nacionalizmis,<br />

erovnuli erTobisa <strong>da</strong> tradiciuli Rirebulebebis winaaRmdeg mimarTul<br />

safrTxed, maSin roca yvelaze eqstremaluri formebi gansxvavebis<br />

politikas aRiqvams amerikeli eris qristianuli Rirebulebebis, an qveynis<br />

umwikvlo TeTrkaniani evropuli rasobrivi memkvidreobis winaaRmdeg<br />

mimarTul safrTxed (Jiro, 1997).<br />

amgvarad, <strong>multikulturalizmi</strong>s kritika aris axali memarjveneebis<br />

programis nawili. Tu arCevani aris raindi, gamowyobili neokonservatiuli<br />

saxelmwifos brwyinvale abjarSi, rogorc vasabuTebdi meore TavSi,<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> gaxlavT misi mosisxle mteri. yvelasaTvis cnobilia,<br />

rom gasuli saukunis 80-ian wlebSi amerikis SeerTebul StatebSi rasa<br />

efeqtianad gamoiyenebo<strong>da</strong> reiganisa <strong>da</strong> buSis administraciebis mier axali<br />

neokonservatori umravlesobis Sesaqmnelad <strong>da</strong> SesakavSireblad.<br />

<strong>ganaTleba</strong>Si es strategia moicav<strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s Znelad<br />

ga<strong>da</strong>saWreli sakiTxebis mogvarebas. eWvgareSea, rom bevri neokonservatori<br />

`evrocentrulia~ im TvalsazrisiT, rom isini uaryofen, an meoreul<br />

pozicias akuTvneben eTnikuri <strong>da</strong> erovnuli jgufebis (<strong>da</strong> ara dominanturi<br />

TeTrkaniani an evropuli kulturebis) istoriuli <strong>da</strong> simboluri<br />

konstruqciebis legitimurobas. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, rogorc vesti (1993a) ase<br />

<strong>da</strong>majereblad amtkicebs, <strong>multikulturalizmi</strong>s <strong>da</strong>pirispireba<br />

evrocnetrizmTan gaurkvevels xdis am sakiTxis Teoriul <strong>da</strong> politikur<br />

interpretacias.<br />

vesti (1993a) Tavisi struqturirebuli <strong>da</strong> gaTviTcnobierebuli stiliT<br />

amtkicebs, rom Cven un<strong>da</strong> gavcdeT multikulturalizmsa <strong>da</strong> evrocentrizmze<br />

kamaTs<br />

radgan es niSnavs, rom Tavi<strong>da</strong>nve eWvi un<strong>da</strong> SevitanoT wmin<strong>da</strong><br />

tradiciebisa Tu sufTa memkvidreobis nebismier cnebaSi, an nebismier<br />

civilizaciasa Tu kulturaSi, romelsac monopolia aqvs Rirsebasa Tu<br />

gaTviTcnobierebulobaSi. Tavad terminebi, <strong>multikulturalizmi</strong> <strong>da</strong><br />

evrocentrizmi, ar aris analitikuri kategoriebi, isini warmoadgenen<br />

kategoriebs, romelic gaanalizebul un<strong>da</strong> iqnes niuansebis<br />

gaTvaliswinebiT istoriuli TvalsazrisiT, <strong>da</strong> aseve, <strong>da</strong>xvewili<br />

socialuri analiziT. (4)<br />

tradiciuli argumentebi gansazRvravs <strong>da</strong>savluri azrovnebis wyaroebs<br />

evropuli, mamrobiTi sqesis <strong>da</strong> heteroseqsuali moazrovneebis warmoqmnaSi;<br />

maTi ZiriTadi principi aris swrafva kanonikuri teqstebisadmi, rogorc<br />

liberaluri ganaTlebis safuZvlisadmi. albaT mosalodnelia, rom amdeni<br />

sajaro debatis Semdeg, evrocentrizmis Seupovrad <strong>da</strong>umorCilebeli,<br />

252


calmxrivi <strong>da</strong> erTganzomilebiani versiebi, odesRac cnobili rom iyo<br />

neokonservatiul moZraobaSi, <strong>da</strong>Tmobebze wava amerikis SeerTebul StatebSi<br />

kulturuli mravalferovnebisa <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s Sesaxeb<br />

neokonservatiul poziciebTan mimarTebaSi. miuxe<strong>da</strong>vad amisa,<br />

evrocentrizmis miniSnebebi Siga<strong>da</strong>Sig Tavs iCens iseT moZraobebSi,<br />

rogoricaa moZraoba mxolod inglisurad kaliforniaSi. Tumca, es kamaTi,<br />

Tun<strong>da</strong>c neokonservatorebis SigniT, ar aris zustad gansazRvruli, imis<br />

gaTvaliswinebiT, rom neokonservatizmi aris mravalferovan jgufTa<br />

arastabiluri amalgama <strong>da</strong> mravalferovan <strong>da</strong>interesebul mxareTa aliansi.<br />

magaliTad, respublikur partiaSi debatebi kaliforniaSi kanonis norma<br />

187-sa <strong>da</strong> 209-s Sesaxeb, romelic aralegal emigrantebs uzRu<strong>da</strong>vs<br />

komunaluri momsaxurebis xelmisawvdomobas, warmoadgens am sakiTxebis<br />

sirTuleebisa <strong>da</strong> neokonservatorTa Soris gansxvavebuli poziciebis<br />

gamomxatvel karg magaliTs.<br />

neokonservatori inteleqtualebi cdilobdnen ganexilaT<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s mniSvnelovneba amerikuli ganaTlebisaTvis <strong>da</strong><br />

eTnikur multikulturalizms upirispirebdnen kulturul pluralizms <strong>da</strong><br />

asabuTebdnen am ukanasknelis upiratesobas pirvelis<br />

(<strong>multikulturalizmi</strong>s) saSiS tendenciebTan Se<strong>da</strong>rebiT. imis miRebiT, rom<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> amerikis SeerTebul StatebSi aris `eTnikuri <strong>da</strong><br />

rasobrivi umciresobebis mgrZnobiarobis aRiareba, igi ar un<strong>da</strong> agverios<br />

kulturul pluralizmSi... [e]Tnikuri jgufebi un<strong>da</strong> SenarCundes rogorc<br />

amerikeli eris identificirebadi Semadgenlebi, im unikaluri wvlilis<br />

gamo, romelic maT SeaqvT amerikuli kulturis simdidresa <strong>da</strong><br />

mravalferovnebaSi~ (safrani, 1994:69).<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom neokonservatorebi eTanxmebian im mosazrebas, rom<br />

kulturuli pluralizmis cnebebs SeiZleba hqondes rasistuli gaqaneba,<br />

vinai<strong>da</strong>n isini bundovans xdian rasas, kulturas <strong>da</strong> erovnulobas, isini ar<br />

miiCneven kulturul pluralizms (gansxvavebiT multikulturizmisadmi<br />

midgomebis umravlesobisgan) eTnorasobrivad. rogorc uiliam safrani (1994)<br />

ambobs:<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom kulturuli pluralizmis momxreebis umetesoba<br />

srulad iRebs `erovnul~ kulturas – Cveulebriv, umravlesobis<br />

kulturas – rogorc upiratess, anu, rogorc kulturas, romelic<br />

intereTnikuri komunikaciis saSualebis <strong>da</strong>niSnulebas asrulebs,<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> xSirad, tendenciisamebr, kulturulad<br />

izolacionisturia an `separatistuli~. ufro metic,<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s bevr momxres sjera, rom maTi umcirosobis<br />

eTnikuri kultura ara mxolod Tanasworia, aramed upiratesic ki aris<br />

umravlesobis eTnikur kulturasTan Se<strong>da</strong>rebiT. Tumca kulturuli<br />

253


pluralizmi konservatiulia, <strong>multikulturalizmi</strong> aris radikaluri<br />

imaSi, rom igi uaryofs didi xnis Camoyalibebul kulturul tradiciebs,<br />

romlis SenarCunebac surT rogorc dominantur, ise umciresobis<br />

elitebs. miuxe<strong>da</strong>vad amisa, kulturuli pluralizmi SeiZleba<br />

Tanamedroveobis Zala iyos, radgan igi sTavazobs adgils eTnikuri<br />

umciresobis kulturebs, romlebic garkveul SemTxvevebSi, ufro<br />

ganviTarebuli SeiZleba iyos, vidre umravlesobis kultura, maSin roca<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> aris antimodernuli imdenad, ramdena<strong>da</strong>c igi xazs<br />

usvams kompensatorul diskriminacias <strong>da</strong> askrifciul (<strong>da</strong>msaxurebaze<br />

<strong>da</strong>fuZnebulis sapirispirod) <strong>da</strong>qiravebas. (69-70)<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, es pozicia gansxvavdeba jeims benqsis (1993, 1997)<br />

argumentisagan, romlis mixedviT, multikulturuli <strong>ganaTleba</strong> iswrafvis<br />

ganaTlebis maRali xarisxiT uzrunvelyos yvela moswavle skolebSi, maTi<br />

sqesis, eTnikurobis, rasis, kulturis, socialuri klasis, religiisa, Tu<br />

gansakuTrebulobis miuxe<strong>da</strong>vad. gar<strong>da</strong> amisa, multikulturuli <strong>ganaTleba</strong>,<br />

rogorc benqsi amtkicebs, eswrafvis skolaSi diskriminaciis<br />

aRmofxvrisaken <strong>da</strong> multikulturalizms reformebis moZraobad<br />

gansazRvravs, romelic warmoiSva meoce saukunis 60-iani <strong>da</strong> 70-iani wlebis<br />

samoqalaqo uflebebisa <strong>da</strong> saprotesto moZraobebisgan; <strong>da</strong> igi Seadgens<br />

saerTaSoriso reformebis moZraobas, romelic cdilobs <strong>da</strong>exmaros<br />

moswavleebsa <strong>da</strong> maswavleblebs `ganiviTaron pozitiuri <strong>da</strong>mokidebulebebi<br />

rasobrivi, kulturuli, eTnikuri <strong>da</strong> lingvisturi mravalferovnebisadmi~<br />

(benqsi, 1993:3).<br />

ar aris gasakviri, rom neokonservatiuli xedviT, <strong>multikulturalizmi</strong><br />

erTiani moZraobaa. es Sexeduleba mkveTrad gansxvavdeba<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s, rogorc kulturuli mravalferovnebisa <strong>da</strong><br />

politikuri programebis gamoxatulebis <strong>da</strong> organizaciasa <strong>da</strong> struqturul<br />

urTierTobebs Soris alternatiuli Sexedulebebis konfrontaciis arenis<br />

tipiuri liberaluri analizisgan, kerZod, rasis, eTnikurobis, kulturis,<br />

klasisa <strong>da</strong> sqesis dinamikaze amerikul <strong>ganaTleba</strong>Si. amgvarad,<br />

neokonservatorTaTvis, eTnorasobrivi <strong>multikulturalizmi</strong> (anu,<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s Sexeduleba, romelic eyrdnoba eTnikurobis, rasis,<br />

kulturisa <strong>da</strong> erovnebis socialuri konstruqtis cnebebs) aris<br />

antimodernuli, radgan igi amaxinjebs meritokratias <strong>da</strong> sadiplomo<br />

diskriminacias <strong>da</strong> ganacxadebs Tavis pretenziebs askrifciul statusze,<br />

tradiciasa <strong>da</strong> identobis politikaze, <strong>da</strong> ara <strong>da</strong>msaxurebaze <strong>da</strong>yrdnobiT.<br />

safranis (1994) SeniSvnebi exmaureba zogad neokonservatiul pretenzias,<br />

romelic wamoayenes lernerma, nagaim <strong>da</strong> rotmanma (1995) imis Taobaze, rom<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> SezRudulia, aklia universalizmi <strong>da</strong> Seadgens<br />

254


akademiasa <strong>da</strong> saganmanaTleblo garemoSi politkoreqtulobis moZraobis<br />

Zalis kidev erT nimuSs:<br />

meoce saukunis 60-iani wlebis bolos studenturi amboxebebi <strong>da</strong><br />

sauniversiteto ganxeTqilebebi gamudmebiT axden<strong>da</strong> amerikuli<br />

universitetis transformirebas. axali memarjveneebis zr<strong>da</strong>m <strong>da</strong><br />

gavrcelebam amerikis SeerTebuli Statebis kolejebSi <strong>da</strong> universitetis<br />

kampusebSi, xeli Seuwyo im azris legitimacias, rom yvela amerikul<br />

instituts, maT Soris saganmanaTleblos, mniSvnelovani nakli hqon<strong>da</strong>,<br />

romelic saWiroeb<strong>da</strong> radikalur cvlilebas. protestis pasuxad<br />

kolegebisa <strong>da</strong> universitetebis mier miRebul iqna mravali politika:<br />

kodeqsebi, romelic xels uwyob<strong>da</strong> studentTa gacilebiT Zlier<br />

TviTgamoxatvas, niSnebis inflacias, tradiciul akademiur<br />

stan<strong>da</strong>rtebisaTvis nakleb zrunvas, moTxovnebis gauqmebas, zogadi<br />

ganaTlebis TiTqmis gauqmebas <strong>da</strong> axali departamentebis Seqmnas<br />

SavkanianTa <strong>da</strong>, mogvianebiT, qalTa kvlevisaTvis. es zomebi uSveb<strong>da</strong> imas,<br />

rom Tu universitetebi gaauqmebdnen moTxovnebs <strong>da</strong> <strong>da</strong>a<strong>da</strong>blebdnen<br />

Sefasebis stan<strong>da</strong>rtebs, <strong>da</strong>wyebiT <strong>da</strong> saSualo skolebsac, SesaZloa, maTi<br />

magaliTisaTvis miebaZaT. <strong>da</strong> asec mox<strong>da</strong>. (safrani, 1994:44)<br />

multkulturalizmi aseve aRiqmeba, rogorc qalTa moZraobisa <strong>da</strong><br />

feminizmis ga<strong>da</strong>Warbebuli Zalis gamoxatuleba skolebSi saerTo<br />

kurikulumis <strong>da</strong>zianebis TvalsazrisiT, magram umTavresad igi aRiqmeba,<br />

rogorc swored ganaTlebis xarisxis <strong>da</strong>mangreveli. lerneris, nagais <strong>da</strong><br />

rotmanis (1995) empiriuli kvleva am sakiTxze, tipiuri neokonservatiuli<br />

midgomis pozicii<strong>da</strong>n askvnis, rom:<br />

saxelmZRvaneloebi xSirad icvleba. maikl kirsti sakuTari, rogorc<br />

kaliforniis ganaTlebis saxelmwifo saskolo sabWos wevris<br />

gamocdilebis aRwerisas, romelsac sur<strong>da</strong> saxelmZRvaneloebis donis<br />

gazr<strong>da</strong>, gadmogvcems, rom 1980 wlisaTvis arcerT gamomcemels ar hqon<strong>da</strong><br />

wigni, romelic asaxav<strong>da</strong>, rogorc maRal akademiur stan<strong>da</strong>rtebs, ise<br />

akmayofileb<strong>da</strong> feministur kriteriumebs: Zveli saxelmZRvaneloebi<br />

seqsisturi gaxl<strong>da</strong>T, maSin roca ufro axali wignebi absur<strong>da</strong>mde<br />

gamartivebuli iyo. (43)<br />

neokonservatorebisTvis, <strong>multikulturalizmi</strong>s xelSewyobaze<br />

pasuxismgebeli jgufebi igive skolis maswavleblebi arian, romlebic<br />

ukiduresad proaqtiuri gaxdnen amerikul <strong>ganaTleba</strong>Si <strong>da</strong> ver zRu<strong>da</strong>ven<br />

sakuTar qmedebebs. rogorc lerneri, nagai <strong>da</strong> rotmani (1995) asabuTeben:<br />

`sakiTxebi, romelsac vikvlevT, im <strong>da</strong>sabuTebasTan erTad, romelsac<br />

moviZiebT, migviTiTebs udidesi mniSvnelobis faqtoris arsebobaze amerikis<br />

politikuri <strong>da</strong> samoqalaqo kulturis formirebaSi: esaa eris pe<strong>da</strong>gogTa<br />

255


TvalTaxedva <strong>da</strong> mrwamsi. amerikelma pe<strong>da</strong>gogebma sakuTar Tavze aiRes didi<br />

Zalaufleba, rac imsaxurebs sajaro ganxilvas.~ (5).<br />

neokonservatorTaTvis, feminizmi namdvilad pasuxismgebelia am<br />

situaciaze:<br />

<strong>da</strong>ian reviCisa <strong>da</strong> Cester i. fin umcrosis (1987) kvlevis monacemebi<br />

gviCvenebs mniSvnelovan feministur gavlenas imaze, Tu ras kiTxuloben<br />

skolis moswavleebi amerikis SeerTebul StatebSi. paradoqsia, magram<br />

amerikelebs sjeraT, rom <strong>ganaTleba</strong> kontroldeba adgilobriv doneze. <strong>da</strong><br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, ueWvelad, feministuri cvlilebebis moTxovna ar<br />

wamosula mSoblebisa <strong>da</strong> adgilobrivi saskolo sabWos wevrebisagan.<br />

(lerneri, nagai <strong>da</strong> rotmani, 1995:55)<br />

ufro metic, problema aRiqmeba, rogorc `teqnikuri~ istoriuli<br />

problema. anu, istoriaSi ar moipoveba qalebis arsebobis sakmarisi<br />

magaliTebi, radgan istoria umetesad Sedgenili iyo mamakacebis mier<br />

(romlebic iyvnen gmirebi, jariskacebi, saxelmwifo moRvaweebi <strong>da</strong> a.S.). am<br />

Tvalsazrisi<strong>da</strong>n, neokonservatorebi nanoben, rom politkoreqtulobis<br />

moZraobis ga<strong>da</strong>metebuli ZalauflebiT, maT scades, ga<strong>da</strong>eWraT qalebis<br />

arsebobis nakleboba istoriaSi metismetad gamartivebuli politikuri<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebiT, rasac lerneri, nagai <strong>da</strong> rotmani uwodeben `Semavsebel<br />

feminizms~ (filler feminism) <strong>da</strong> ignorirebas ukeTeben istoriaSi mamakacTa<br />

moRvaweobaze istoriul faqtsa Tu simarTles:<br />

Tumca, arsebobs erTi ZiriTadi problema istoriis araseqsisturi<br />

saxelmZRvaneloebis werisas. amerikuli istoriis udidesi nawili<br />

dominirebulia mamakacTa mier, nawilobriv imitom, rom umetes StatebSi<br />

qalebs ar hqon<strong>da</strong>T ufleba, monawileoba mieRoT xmis micemaSi<br />

federalur arCevnebSi, an Tanamdeboba <strong>da</strong>ekavebinaT meoce saukunemde.<br />

samwuxaroa, Tumca, faqtia. ra un<strong>da</strong> qnas, am SemTxvevaSi, amerikis<br />

istoriis saxelmZRvanelos `araseqsistma~ <strong>da</strong>mwerma? amis pasuxia<br />

`Semavsebeli feminizmi~ – romelic aqcents akeTebs meorexarisxovan<br />

moqmed pirebsa <strong>da</strong> movlenebze, amerikis istoriis stan<strong>da</strong>rtuli panoramis<br />

ZiriTadi pirovnebebisa <strong>da</strong> movlenebis asaxvis srulad SezRudvis gareSe.<br />

(56)<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> aRiqmeba, ara mxolod rogorc kampania, aramed<br />

aseve, rogorc samuSao Zalis mravalferovnebis ganviTarebis mcdeloba,<br />

romelic Cans, rogorc politkoreqtulobis moZraobis bolo sazRvari<br />

(linCi, 1995:32).<br />

256


lin<strong>da</strong> Cavesi intensiurad wer<strong>da</strong> imisaTvis, rom moexdina<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s demistifikacia. CavesisaTvis (1994),<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> efuZneba araswor demografiul Sexedulebas, TiTqos<br />

TeTrkaniani mosaxleobis raodenoba mkveTrad mcirdeba araTeTrkanian<br />

mosaxleobasTan Se<strong>da</strong>rebiT. meore, gaurkvevloba arsebobs rasas <strong>da</strong><br />

kulturas Soris gansxvavebaSi: `multikulturalistebi <strong>da</strong>JinebiT iTxoven<br />

rasis <strong>da</strong> eTnikurobis ganxilvas ise, TiTqos isini sinonimuri iyos<br />

kulturasTan~ (26). <strong>multikulturalizmi</strong>s ZiriTadi varaudi – rac sruliad<br />

uaryofilia neokonservatorebis mier, Cavesis msgavsad – aris is, rom ar<br />

arsebobs saerTo amerikuli kultura. faqtiurad, igi am kulturis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebel niSnad xe<strong>da</strong>vs unars, moicvas bevri erTmaneTisgan<br />

gansxvavebuli jgufi <strong>da</strong> Seqmnas axali mTlianoba calkeuli nawilebisgan.<br />

CavesisaTvis, es kultura gamodga ise mZlavri, rom emigrantebis mravali<br />

talRa, romelic movi<strong>da</strong> amerikis SeerTebul StatebSi, Seewyo <strong>da</strong><br />

asimilir<strong>da</strong> ise, rom isini (emigrantebi) meore Tu mesame TaobaSi TavianT<br />

mSobliur enas (an Tun<strong>da</strong>c masTan myar kavSirebs) ukve aRar inarCuneben:<br />

`ironiulia, rom multikulturalistebis aqcenti <strong>ganaTleba</strong>ze asustebs<br />

maT arguments, rom kultura ganucalkevebelia rasisa Tu erovnuli<br />

warmomavlobisgan... [m]aT, rogorc Cans, sjeraT, rom multikulturuli<br />

indoqtrinaciis Zlieri dozis gareSe, emigrantebi ver gauweven<br />

winaaRmdegobas~ amerikul kulturasTan asimilacias” (30).<br />

zogierTi multikulturalistisaTvis, maTi strategiebisa <strong>da</strong><br />

saboloo Sedegis gamo, amerikis gaTiSva-gancalkevebis <strong>da</strong>bralebasTan<br />

erTad Cavess sjera, rom <strong>multikulturalizmi</strong> ar warmoadgens avtonomiur<br />

pirvelad partiul moZraobas. piriqiT, igi `Seiqmna, ganviTar<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

gavrcel<strong>da</strong> samTavrobo politikis meSveobiT~ (32). anu, <strong>multikulturalizmi</strong><br />

warmoadgens socialur faseulobebze orientirebuli saxelmwifos kidev<br />

erT warmonaqmns, an, Tanamdev produqts mainc, <strong>da</strong> demokratiul partiaSi<br />

liberalizmis gamovlenas. igi araorazrovnad acxadebs, rom `advilia<br />

brali <strong>da</strong>vdoT ideologebsa <strong>da</strong> radikalebs, romlebic amerikas gaTiSvisken<br />

ubiZgeben, rom gamoviyenoT artur Slezingeris fraza, magram realuri<br />

<strong>da</strong>mnaSaveebi arian isini, vinc multikulturalists uzrunvelyofen fuliT<br />

<strong>da</strong> xelmisawvdomobiT, rom maT Tavisi saerTo saqme gaitanon~ (32).<br />

neokonservatiuli saxelmwifos `<strong>da</strong>yavi <strong>da</strong> ibatone~ strategiis<br />

nawilad rasis gamoyeneba ar yofila SeumCneveli. multilingvur,<br />

multieTnikur <strong>da</strong> multikulturul sazogadoebebSi (rogoricaa amerikis<br />

SeerTebuli Statebi) kurikulumebis sirTuleTa gaTvaliswinebiT,<br />

neokonservatorebi raRac momentSi un<strong>da</strong> SeTanxmebuliyvnen, rom gmirebis,<br />

dResaswaulebisa <strong>da</strong> eTnikur umciresobaTa miRwevebis Sesaxeb swavleba<br />

<strong>da</strong>debiTad moqmedebs eTnikur siamayeze. miuxe<strong>da</strong>vad amisa,<br />

257


multikulturalizmze <strong>da</strong> multikulturuli kurikulumis xelis Sewyobaze<br />

debati, neokonservatorTa TvalsazrisiT (safrani, 1994), sruliad<br />

angarebiani <strong>da</strong> oportunistulia:<br />

am politikam SeiZleba samuSaoTi uzrunvelyos eTnikuri umciresobis<br />

inteleqtualebi <strong>da</strong> administratorebi; TavianTi poziciebis<br />

gasamarTleblad – <strong>da</strong> eTnikuri umciresobis axali biurokratiis<br />

SesanarCuneblad – isini SeiZleba cdilobdnen sakmaod didi raodenobis<br />

klienturis mizidvas umciresi saerTo maxasiaTeblis apelirebiT,<br />

magaliTad, kursebis SeTavazebiT Cikano samzareulosa <strong>da</strong> cekvaSi (jer<br />

kidev SemorCenili, an nostalgiuri eTnikuroba) <strong>da</strong> socioekonomikur<br />

problemebis Sesaxeb qalaqis espanurenovan kvartalSi (Cagvris kvleva) <strong>da</strong><br />

ara espanur enasa <strong>da</strong> literaturaSi. taqtikuri mokavSireebis<br />

mosapoveblad, <strong>multikulturalizmi</strong>s momwodeblebi xSirad saerTo<br />

saqmisTvis erTiandebian araeTnikur multikulturalistebTan <strong>da</strong> eTnikur<br />

kulturaze kursebis Serevas axdenen kursebTan genderul (magaliTad,<br />

feministur) kulturaze <strong>da</strong> alternatiuli cxovrebis stilis kulturaze.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom es midgomebi iswrafvis umravlesobis kulturis<br />

dominanturobis moSlisaken, isini, saboloo jamSi, sapirispiro Sedegis<br />

momtania eTnikuri umciresobisaTvis, radgan maT SeiZleba erTmaneTi<br />

gaabaTilon <strong>da</strong> xeli SuSalon misi kulturis sicxadesa <strong>da</strong> prestiJs. (69-<br />

70)<br />

kulturis `siwmindisa~ <strong>da</strong> `prestiJis~ <strong>da</strong>kargvaze, an misi socialur<br />

qmediTobis <strong>da</strong>qveiTebaze CivilTan erTad, neokonservatorTa<br />

multikulturuli strategia xazs usvams gansxvavebebs <strong>da</strong> iRebs<br />

mravalferovnebis cnebas, ramdena<strong>da</strong>c es gansxvavebuli kulturuli<br />

jgufebi Tanxmdebian, rom moaxdinon TavianTi identobebis formireba,<br />

misaReb normebTan mimarTebaSi. es normebi SeiZleba ganisazRvros zemdgom<br />

kulturad, <strong>da</strong>dgenili kulturuli gaTviTcnobierebulobis TvalsazrisiT,<br />

an misaReb <strong>da</strong> rekomendebul politikur enTuziazmad <strong>da</strong> qcevad, rogoricaa<br />

patriotizmi. kulturul SetakebebSi tolerantobaze liberaluri<br />

instruqciebis gamoyenebiT, pragmatikosi/utilitaristi neokonservatorebi<br />

(gansxvavebiT doqtrineri neokonservatorebisgan), amerikis SeerTebul<br />

StatebSi kulturaTa oms gansazRvraven, rogorc ga<strong>da</strong>ulaxavi<br />

<strong>da</strong>pirispirebulobis Semqmnels erTgvarovani identobebis konstruirebaSi,<br />

Tuki ar avirCevT erTaderT gzas kulturuli brZolis Sedegad miRebuli<br />

qaosis Tavi<strong>da</strong>n asacileblad: <strong>da</strong>vadgenT myar principebs an safuZvels imisa,<br />

rac TiToeulma kultura SeiZleba gamoiyenos erovnul konteqstSi.<br />

neokonservatiuli argumenti <strong>da</strong>debiTad aRiqvams Si<strong>da</strong> <strong>da</strong><br />

TviTdestruqciul brZolas umciresobaTa jgufebSi. <strong>da</strong>debiTad aRiqvams<br />

258


aseve, monoliTuri, specifiuri kulturuli identobebis Seqmnis nebismier<br />

mcdelobas. tokvilis yvelaze konservatiuli Sexedulebebis gamoyenebiT,<br />

neokonservatorebi wuxils gamoTqvamen kulturaSi siwmindis <strong>da</strong>kargvis <strong>da</strong><br />

im faqtis gamo, rom sayrdenebi aRar aris SemorCenili:<br />

aristokratur sazogadoebebSi, mmarTveli klasi – is, romelic tons<br />

aZlevs <strong>da</strong> wamyvania saxelmwifoebriv saqmeebSi, xalxze maRlaa<br />

<strong>da</strong>yenebuli <strong>da</strong> sakuTar Tavze didi Sexeduleba aqvs. es Sexedulebebi <strong>da</strong><br />

maTTan <strong>da</strong>kavSirebuli pativi ganswavlul a<strong>da</strong>mianebs aiZulebs iswavlon<br />

sakuTari TavisaTvis – rasac tokvili uwodebs `WeSmaritebis<br />

grandiozul, TiTqmis RvTiur siyvaruls.~ (lerneri, nagai <strong>da</strong> rotmani,<br />

1995:462)<br />

neokonservatorebi asabuTebdnen, rom dResdReobiT amerikis SeerTebul<br />

StatebSi, pe<strong>da</strong>gogis profesias (romelSic didi gavlena aqvs liberalur <strong>da</strong><br />

egalitarul ideologiebs) aRebuli aqvs <strong>da</strong>pirispirebuli pozicia<br />

amerikuli wesis mimarT. amave dros, qveyanas aklia garkveuli saSualebebi,<br />

rac, tokvilis momxreebis mosazrebiT, aicileb<strong>da</strong> demokratiis defeqtebis<br />

gavrcelebas. amgvarad, `istoriis swavleba, yovel SemTxvevaSi, skolis<br />

istoriis teqstebze <strong>da</strong>yrdnobiT, ufro <strong>da</strong> ufro metad dominirebulia<br />

radikali egalitaristebis mier. amerikul sazogadoebasa <strong>da</strong> kulturaSi<br />

Tanamedrove cvlilebebis gaTvaliswinebiT, es, savaraudod, ar Seicvleba<br />

axlo momavalSi~ (lerneri, nagai <strong>da</strong> rotmani, 1995:157).<br />

Tumca, neokonservatiuli kritikis bolodroindelma interpretaciam<br />

Secvala diskursis Sinaarsi <strong>da</strong> asabuTebs (neokonservatoruli pragmatuli<br />

perspeqtivi<strong>da</strong>n), rom problema aRar arsebobs, radgan, rogorc naTan<br />

gleizeris (1997) axali wignis saTauri garkveviT ambobs, `Cven axla yvelani<br />

multikulturalistebi varT.~ <strong>da</strong> amgvarad, Cans, rom neokonservatoruli<br />

laSqroba <strong>multikulturalizmi</strong>s winaaRmdeg aris fuWi mcdeloba, xolo<br />

sistemuri kooptacia SeiZleba srulad ganviTardes. rodesac koncefcia<br />

safrTxis Semcvelia, an miuTiTebs saSiS mimarTulebebze, romelis<br />

gamowvevac zogierTma a<strong>da</strong>mianma SeiZleba scados, arsebobs ramdenime<br />

strategia, romelic sjobia kooptacias <strong>da</strong> arCevanis ZiriTad diskursSi<br />

CarTvas.<br />

naTan gleizeri iwyebs im varaudiT, rom kulturuli aRiarebisaTvis<br />

istoriuli biZgis Semdeg, <strong>multikulturalizmi</strong> sakmaod miRebulia. ra Tqma<br />

un<strong>da</strong>, kulturuli mravalferovnebis cnebis miRebis energiuli cdiT,<br />

gleizeri (1997) acxadebs, rom `Savkaniani moswavleebi warmoadgenen am<br />

sakiTxis arss~ (9). misi argumenti Semdegia<br />

259


odesac vambob, rom multikulturalizmma gaimarjva, <strong>da</strong> rom `Cven axla<br />

yvelani multikulturalistebi varT~, vgulisxmob, rom Cven yvelani<br />

axla keTilganwyobiT vxvdebiT amerikis istoriaSi, socialur<br />

mecnierebebSi <strong>da</strong> skolis literaturis gakveTilebze umciresobebisa <strong>da</strong><br />

qalebis rolisadmi gamomJRavnebul Zlier yuradRebas. is mcirericxovani<br />

a<strong>da</strong>mianebi ki, visac surs, rom amerikuli <strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong>ubrundes im<br />

periods, romelSic sxva<strong>da</strong>sxva subkulturebi ignorirebuli iyo, <strong>da</strong><br />

romelSic amerika warmodgenili iyo, rogorc civilizaciis piki <strong>da</strong><br />

saboloo produqti, savaraudod, ver miaRweven progress skolebSi. (14)<br />

gar<strong>da</strong> amisa, gleizeris azriT, amerikis ideam srul warmatebas<br />

miaRwia. igi, ramdena<strong>da</strong>c SesaZlebelia, <strong>da</strong>marwmuneblad (Tumca nostalgiuri<br />

toniT) acxadebs:<br />

me xazs vusvam, rom ver avicilebT Tavi<strong>da</strong>n im fazas, romelSic amJamad<br />

amerikuli <strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong> sazogadoeba imyofeba, imas, rom saukuneebis<br />

manZilze vawydebiT amerikuli rasobrivi <strong>da</strong> eTnikuri gansxvavebis<br />

sakiTxebs. es ar gaxlavT faza, romlis miRebac gulwrfelad SegviZlia,<br />

<strong>da</strong> imedi maqvs, rom Cemi sakuTari sinanulis SegrZneba, rom aqamde<br />

movediT, miaRwevs mkiTxvelamde. (21).<br />

maSasa<strong>da</strong>me, skolis kurikulumSi <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

ganxorcielebis sirTule mdgomareobs detalebSi. gleizeri (1997) askvnis,<br />

rom mas Semdeg, rac diskusiaTa emociuri Sinaarsi sruldeba, bolos,<br />

ganaTlebis garkveuli miznebisaken iswrafian, rogorc<br />

multikulturalistebi, ise maTi oponentebi. es moicavs `yvela<br />

jgufebisaTvis umaRlesi ganaTlebis miRwevas, samoqalaqo harmoniis<br />

kriteriums, im amocanaTa SesrulebaSi kompetencias, romelic ZiriTadia<br />

ekonomikuri produqtiulobisaTvis. yvela es moiTxovs sxva Tvisebebs,<br />

rogoricaa wesiereba, pasuxismgebloba <strong>da</strong> komunikaciis unari~ (83).<br />

SeiZleba ar <strong>da</strong>eTanxmon am saqeb miznebs, <strong>da</strong> mainc, gleizeris<br />

pragmatuli neokonservatizmi saWiroebs Semdgom <strong>da</strong>xvewas, raTa srulad<br />

misaRebi iyos multikulturalisturi moZraobis umetesi liberaluri <strong>da</strong><br />

radikaluri fraqciebis mier. am analizis principi is aris, rom moZraoba,<br />

romelic adre kulturuli pluralizmis saxelwodebiT iyo cnobili, axla<br />

iwodeba multikulturalizmad. es, politikuri, eTikuri <strong>da</strong><br />

epistemologiuri perspeqtivi<strong>da</strong>n, ubralod iluziaa (gleizeri, 1997:97).<br />

axla saqme imaSi ki ar aris, rom identobis politikas mivyavarT aRiarebis<br />

politikamde, aramed is, rom arsebobs mniSvnelovani gansxvaveba<br />

gansxvavebisadmi tolerantobasa <strong>da</strong> identobis politikis miRebas Soris,<br />

socialuri Zalauflebis struqturaSi (klasis, sqesisa <strong>da</strong> rasis<br />

TvalsazrisiT) cvlilebebis mzardi moTxovnebis CaTvliT socialur<br />

260


moZraobaTa mxri<strong>da</strong>n, raTa mxedvelobaSi iyos miRebuli feministuri<br />

moZraobis, subalterni sivrceebisa Tu rasis kritikuli Teoriebis<br />

moTxovnebi, rogorc ganvixile meoTxe TavSi.<br />

saxelmwifos Teoriebis gul<strong>da</strong>smiTi Seswavla <strong>ganaTleba</strong>Si gvexmareba,<br />

<strong>da</strong>vadginoT <strong>da</strong> gavakritikoT neokonservator inteleqtualTa mier<br />

gaziarebuli poziciebis safrTxeebi <strong>da</strong> analitikuri Seusabamoba. es<br />

gansakuTrebiT sasargebloa imis <strong>da</strong>naxvisaTvis, Tu rogor aRiqmeba<br />

<strong>ganaTleba</strong>Si <strong>multikulturalizmi</strong> neokonservatorTa mier separatistul<br />

moZraobad, romelic amerikuli sazogadoebis socialur qsovils azianebs.<br />

<strong>da</strong> ufro sasargebloa am argumentis Se<strong>da</strong>reba memarcxeneTa (romelsac<br />

qvemoT moviyvan) <strong>da</strong> rasis kritikuli Teoriis warmomadgenelTa<br />

argumentebTan, romelic, piriqiT, dominant liberalur<br />

multikulturalistur moZraobas aRiqvamen TeTri konservatiuli<br />

warmomadgenlobis sasargeblod momuSaved.<br />

neokonservatiuli argumentis am susti aspeqtebis gaTvaliswinebiT,<br />

naTelia, Tu rogor xe<strong>da</strong>ven neokonservatorebi kulturul pluralizms,<br />

romelic multikulturuli sazogadoebebis resursebs iyenebs, Tumca<br />

individTa SerCevas axorcielebs miRwevisa <strong>da</strong> moqmedebis mixedviT. saero <strong>da</strong><br />

zomier neokonservatorebSi, neoliberalTa msgavsad, gasaocaria is<br />

garemoeba, rom isini iwoneben Tavisufal vaWrobas <strong>da</strong> kulturebisa <strong>da</strong><br />

ekonomikebis globalizacias uWeren mxars, radgan globalizacia<br />

aumjobesebs kapitalis mobilobas. magram, maTTvis samwuxarod,<br />

globalizacia – rogor ganvmarte mesame TavSi – aseve zrdis Sromis<br />

mobilobas. amgvarad, paradoqsulia, rom isini aRSfoTebuli arian<br />

emigraciasa <strong>da</strong> multikulturalizmze, rac ekonomikaTa globalizaciis<br />

xelSewyobis sakiTxis meore mxarea. maSasa<strong>da</strong>me, globalizacia u<strong>da</strong>vod ar<br />

niSnavs globalurad moazrovneobas. ufro metic, qristiani<br />

fun<strong>da</strong>mentalistebisaTvis <strong>da</strong> neokonservatizmis SigniT arsebuli sxva<br />

eqstremaluri konservatiuli fraqciebisaTvis, globalizacia yovelTvis ar<br />

aris sasurveli procesi – rac kidev erTi gamoxatulebaa<br />

winaaRmdegobebisa, romelic arsebobs neokonservatiul moZraobis SigniT.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, <strong>multikulturalizmi</strong>, rogorc seleqtiuri<br />

socialuri mobilobis saSualeba, SeuZlebelia Tavi<strong>da</strong>n iqnes acilebuli<br />

neokonservatiuli saxelmwifos logikaSi. neokonservatorTaTvis,<br />

multikulturalizmze debatis ga<strong>da</strong>wyveta ar SeiZleba <strong>da</strong>rCes bazris<br />

logikis farglebSi. neokonservatorebi iswrafvian fuZemdebluri codnis<br />

SemuSavebisaken, oficialuri codnisaken, romlis zemoqmedebis qveSac un<strong>da</strong><br />

iyos yvela kultura, raTa moxdes maTi kulturuli wvdomis formireba,<br />

Tumca, amave dros, un<strong>da</strong> SenarCundes maTi folkloruli xasiaTi.<br />

261


Tumca, rogorc erTma kritikosma ganacxa<strong>da</strong>, codnis TiToeuli<br />

definicia warmoadgens konfliqtis safuZvels `kulturasa <strong>da</strong> Zalauflebas<br />

Soris urTierTobebis Taobaze, klasis, rasis, sqesisa <strong>da</strong> religiuri<br />

TvalsazrisiT~ (efli, 1993a:5). neokonservatorTaTvis, individualuri<br />

pasuxismgebloba <strong>da</strong> arCevani warmoadgens safuZvels kulturul<br />

saqmianobaSi dinamiur bazrebze.<br />

Tumca, arsebobs mniSvnelovani uxerxuloba: Tu bazari rCeba<br />

gaukontrolebeli <strong>da</strong> intensiuri debati warmoiSoba kulturis sxva<strong>da</strong>sxva<br />

scenarebSi, sxva<strong>da</strong>sxva kulturaTa moralurma Tav<strong>da</strong>debam SeiZleba<br />

sabolood Camoayalibos individualuri pasuxismgebloba <strong>da</strong> arCevani.<br />

vinai<strong>da</strong>n neokonservatorebma gamoiyenes rasis politika, rogorc<br />

efeqtiani saSualeba dezintegraciisa <strong>da</strong> fragmentaciisaTvis <strong>da</strong>, rogorc<br />

<strong>da</strong>yavi <strong>da</strong> ibatones politika amerikis SeerTebuli Statebis politikaSi,<br />

`gansxvavebulobis~ cneba gamoyenebuli iyo, rogorc jokeri<br />

neokonservatiuli politikis warumateblobis ga<strong>da</strong>sabraleblad naklebad<br />

mZlavri TemebisaTvis. multikulturaluri moZraobis sxva<strong>da</strong>sxva fraqciebs<br />

Soris fragmentacia <strong>da</strong> konfliqti misaRebia <strong>da</strong> waxalisebulic ki aris<br />

neokonservatiul wreebSi; xolo multirasobrivi koaliciebi <strong>da</strong><br />

Tanasworobisa <strong>da</strong> radikaluri demokratiisaTvis socialuri moZraobebi ki<br />

– ara. 7 neokonservatorTa mier gavleniani multikulturalistebi<br />

separatistad SeiZleba iyvnen miCneuli.<br />

ufro metic, winaaRmdegoba arsebobs establiSmentis bevr nawilSi,<br />

rogorc aRniSnulia terstromisa <strong>da</strong> terstromis (1997) naSromSi, Tu<br />

mxedvelobaSi miviRebT, rom rasobrivi segregacia kvlav arsebobs<br />

skolebSi, rom dominireba <strong>da</strong> Cagvra farTod gavrcelebulia amerikul<br />

sazogadoebaSi <strong>da</strong>, arsebiTad, skolebSi, <strong>da</strong> rom dominireba <strong>da</strong> Cagvra<br />

gavlenas axdens ara mxolod Savkanian, aramed aseve didi mravalferovnebis<br />

mqone socialur <strong>da</strong> rasobriv jgufebze.<br />

aqamde Camoyalibebuli diskusia TeTrkanianobaze, romelic mihyveba<br />

Jiros, maklarenisa <strong>da</strong> sxvaTa analizs, tabu<strong>da</strong>debul Temas warmoadgens<br />

mraval neokonservatiul wreSi. Amis msgavsad, idea, romlis gavrcobac<br />

xdeba, magaliTad, terstromisa <strong>da</strong> terstromis (1997) mier, rom amerika<br />

TeTrsa <strong>da</strong> SavSi erTi <strong>da</strong> ganuyofelia, araferia Tu ara istoriuli<br />

cnobierebis Seqmnis kidev erTi ganxorcieleba, romelic cdilobs, aCvenos<br />

Tu rogor SeiZleba aSendes warmatebuli sazogadoeba imis mxedvelobaSi<br />

miRebis gareSe, rom instituciurma rasizmma ZiriTadi roli Seasrula<br />

amerikuli kapitalizmis SeqmnaSi. terstromisa <strong>da</strong> terstromis (1997)<br />

argumentSi gamorCenilia is faqti, rom demokratiuli eTosi CaiSala<br />

262


kapitalisturi socialuri urTierTobebisa <strong>da</strong> ierarqiebis meSveobiT.<br />

<strong>da</strong>bolos, isini, rogorc Cans, ar cnoben, rom sabolood, socialuri<br />

moZraobebi, ara mxolod cdiloben <strong>da</strong>dgenil struqturebSi arsebuli<br />

specifiuri moTxovnebis ga<strong>da</strong>wyvetas (magaliTad, specifiuri eTnikuri<br />

jgufebis aRiarebis politikis, an identobis politikis) <strong>da</strong>, Sedegad,<br />

ubralod zrdian saganmanaTleblo SesaZleblobis xarisxs, aramed rom<br />

multikulturalisturi moZraobis sxva<strong>da</strong>sxva fraqciebi kamaToben<br />

radikaluri demokratiisa <strong>da</strong> mniSvnelovani sistemuri cvlilebisaTvis,<br />

rogorc Camoyalibebulia mexuTe TavSi, demokratiis, rogorc arsis <strong>da</strong><br />

monawileobiTi demokratiis cnebiT. liberaluri pasuxi di<strong>da</strong>d<br />

gansxvavebuli ar yofila neokonservatiuli pragmatizmisgan. Tumca,<br />

memarcxeneebis mxri<strong>da</strong>n kritika brals sdebs multikulturalistebs rasis,<br />

klasisa <strong>da</strong> sqesis Serwymasa <strong>da</strong> ganmanaTleblobis wvlilis<br />

ugulebelyofaSi.<br />

klasi, rasa <strong>da</strong> ganmanaTlebloba: kritika memarcxeneTa mxri<strong>da</strong>n<br />

sauniversiteto praqtikebis farTo speqtris – kurikulumis cvlilebis,<br />

misaRebi stan<strong>da</strong>rtebis, finansuri <strong>da</strong>xmarebis, stipendiebis miniWebis,<br />

disciplinaruli kodeqsebis, <strong>da</strong>qiravebisa <strong>da</strong> saStato Tanamdebobaze<br />

yofnis, pe<strong>da</strong>gogiuri <strong>da</strong>tvirTvebis, kvlevaze <strong>da</strong>xarjuli drois,<br />

akreditaciis stan<strong>da</strong>rtebis, Tun<strong>da</strong>c, <strong>da</strong>vamtkicebdi, rom, zednadebi<br />

xarjebis <strong>da</strong>safari Tanxebis araswori gamoyenebis kvleva – aris<br />

mcdeloba, im filosofiuri <strong>da</strong> instituciuri safuZvlebis<br />

deligitimirebisa, romli<strong>da</strong>nac socialuri <strong>da</strong> kulturuli kritika<br />

tradiciulad modio<strong>da</strong>. es aris konteqsti, romelSic<br />

politkoreqtulobisa <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s Sesaxeb debatebis<br />

formireba mox<strong>da</strong>.<br />

– joan v. skoti, `<strong>multikulturalizmi</strong> <strong>da</strong> identobis politika~<br />

SeuZlebeli iqneba kritikis im mravalferovnebis sinTezireba, romelic<br />

memarcxeneebis mxri<strong>da</strong>n arsebob<strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s ZiriTadi<br />

tendenciebis mimarT, <strong>multikulturalizmi</strong>s moZraobis, rogorc SigniT, ise<br />

mis farglebs gareT. me SevarCie mxolod ramdenime magaliTi, romelic<br />

warmogvidgens mravalferovan poziciebs, romelic im tipis kritikis<br />

ilustrirebas axdens, rasac <strong>multikulturalizmi</strong> (rogorc socialuri<br />

moZraoba <strong>da</strong>, rogorc multikulturuli <strong>ganaTleba</strong>) awydeba axali <strong>da</strong> Zveli<br />

memarcxeneebisgan.<br />

memarcxene pozicii<strong>da</strong>n zogi kritikosi, rogoricaa magaliTad, kameron<br />

makkarti, warmogvidgens <strong>ganaTleba</strong>Si rasobrivi uTanasworobis problemis<br />

konservatiuli <strong>da</strong> liberaluri, multikulturuli <strong>da</strong> neomarqsistuli<br />

263


midgomebis kritikul Sefasebas <strong>da</strong> xazs usvams arasinqronul <strong>da</strong> Tun<strong>da</strong>c<br />

winaaRmdegobriv urTierTobas klass, rasasa <strong>da</strong> sqess Soris (makkarti <strong>da</strong><br />

efli, 1988:9-39). makkarti (1993:289-305) amtkicebs, rom `<strong>multikulturalizmi</strong><br />

ar warmoadgens rasobrivi problemis ga<strong>da</strong>wyvetas, Tamamad acxadebs, rom<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> aris amerikis SeerTebul StatebSi saxelmwifos,<br />

gansxvavebuli rasobrivi umciresobisa <strong>da</strong> umravlesobis jgufebs, <strong>da</strong><br />

politikis inteleqtualebs Soris urTierTobebis garkveul istoriul<br />

garemoebaTa <strong>da</strong>mTxvevis Sedegi, rodesac skolebis Sesaxeb msjeloba<br />

rasobrivad diferencirebuli xdeba” (289).<br />

makkarti acnobierebs, rom <strong>multikulturalizmi</strong>, rogorc socialuri<br />

moZraoba, efuZneba feradkanian a<strong>da</strong>mianTa legitimur survilebs, dominantur<br />

kulturaSi asimilaciis riskebis ga<strong>da</strong>laxvis Taobaze, <strong>da</strong> amave dros,<br />

cdilobs ga<strong>da</strong>Wras is riskebi, romelsac feradkaniani a<strong>da</strong>mianebi awydebian<br />

diskriminaciis, Cagvris <strong>da</strong> batonobis barierebTan Sexebisas. igi aseve<br />

eTanxmeba <strong>multikulturalizmi</strong>s <strong>da</strong>mcvelebis saukeTeso ganzraxvebs <strong>da</strong><br />

pir<strong>da</strong>pir exeba kurikulumis rekonstruqcias, rac sakamaTos xdis<br />

oficialur codnas, romelic ignorirebas ukeTebs feradkanianTa istorias<br />

<strong>da</strong> simbolur produqcias feradkanianTa mier. makkartisaTvis,<br />

multikulturuli <strong>ganaTleba</strong>, rogorc kurikulumis reforma `un<strong>da</strong><br />

exebodes reprezentaciis sakiTxebs, <strong>da</strong> aseve, materialuri resursebisa <strong>da</strong><br />

Zalauflebis araTanabar ganawilebas skolis karebs gareT~ (291).<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, <strong>multikulturalizmi</strong> Secdomas uSvebs, radgan<br />

zogierTi fraqcia moZraobaSi isev ukan sistemaSi aRmoCn<strong>da</strong> `Sewovili~,<br />

rogorc amas miukerZoeblad acxadebs makkarti (1993): multikulturuli<br />

ganaTlebis <strong>da</strong>mcvelebi `kompensirebas~ axdenen radikaluri Temebisa,<br />

romelic asocirebulia TeTrkanianTa mier dominirebuli skolis<br />

kurikulumisa <strong>da</strong> skolis sistemis subaltern cvlilebebTan, <strong>da</strong> sanacvlod,<br />

xazs usvamen normatiul ritorikas, romelic iRebs amerikuli<br />

sazogadoebisa <strong>da</strong> amerikuli cxovrebis wesis farTo struqturul <strong>da</strong><br />

kulturul parametrebs <strong>da</strong> Rirebulebebs (290).<br />

maSasa<strong>da</strong>me, ZiriTadi multikulturuli tradiciebi eWvqveS ar ayenebs<br />

sazogadoebis kapitalistur organizacias. piriqiT, `es swored `kargi<br />

burJuaziuli~ cxovrebis usafrTxo socialuri mizanmimarTulebaa Raribi<br />

umciresobisaTvis, romlis xelSewyobiskenac saboloo mizniT iswrafvis<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>~ (290).<br />

es kritika msgavsia im kritikisa, romelic wamoyenebul iqna rasis<br />

kritikuli Teoriis warmomadgenlebis ledson-bilingsisa <strong>da</strong> teitis (1995)<br />

mier, romlebic akritikebdnen multikulturalizms, rogorc ukan sistemaSi<br />

264


`Sewovils~ <strong>da</strong> imave defeqtebis mqones, rogoricaa tradiciuli samoqalaqo<br />

uflebaTa kanoni. isini amtkiceben, rom <strong>multikulturalizmi</strong>s liberaluri<br />

safuZvlebi sa<strong>da</strong>vos ar xdis arsebul socialur wesrigs <strong>da</strong> amdenad, ar<br />

iZleva im socialuri, ekonomikuri <strong>da</strong> politikuri problemebis radikalur<br />

ga<strong>da</strong>wyvetas, romelic asocirdeba diskriminaciasTan, uTanasworobasa <strong>da</strong><br />

eqspluataciasTan. <strong>multikulturalizmi</strong>s Tanamedrove praqtika (kritika<br />

grZeldeba) amcirebs models trivialur kulturul magaliTebamde,<br />

romelic xels uwyobs pativiscemas <strong>da</strong> tolerantobas; magram cota diskusia<br />

Tu mimdinareobs (Tu saerTod mimdinareobs raime diskusia), romelic<br />

axdens im mzardi <strong>da</strong>Zabulobebis identifikacias, romelic arsebobs<br />

multikulturalisturi afiliaciis mqone sxva<strong>da</strong>sxva jgufebSi <strong>da</strong> maT<br />

Soris. amdenad, ledson bilingsisa <strong>da</strong> teitisaTvis (1995) rCeba ori<br />

problema. pirveli, aris faqti, rom `mudmivad mzardi multikulturuli<br />

paradigma liberalizmis tradiciebs mihyveba – rac gansxvavebis<br />

proliferaciis saSualebas iZleva. samwuxarod, am gansxvavebebs Soris<br />

arsebuli uxerxulobebis garkveva iSviaTad xdeba, ivaraudeba ra<br />

`gansxvavebis mTlianoba~ anu, rom yvela gansxvaveba aris rogorc<br />

analogiuri, ise ekvivalenturi~ (62).<br />

meore, arsebobs paraleluri analogia multikulturalizmsa <strong>da</strong><br />

samoqalaqo uflebaTa kanons Soris. rasis kritikuli Teoriis<br />

warmomadgenlebs eWvebi hqon<strong>da</strong>T tradiciul samoqalaqo uflebaTa kanonisa<br />

<strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s Taobaze, radgan isini sa<strong>da</strong>vos ar xdis<br />

sakuTrebis uflebebs. amgvarad, `samoqalaqo uflebaTa kanonis<br />

pirovnebisadmi upativcemulobis gareSe, rasis kritikuli Teoriis iuristi<br />

mkvlevrebi axdenen im saSualebebis dokumentirebas, romelSic samoqalaqo<br />

uflebaTa kanoni regularulad maxinjdeba TeTrkanianTa sasargeblod. Cven<br />

vamtkicebT, rom amJamindeli multikulturaluri paradigma funqcionirebs<br />

samoqalaqo uflebebaTa kanonis msgavsad~ (ledson-bilingsisa <strong>da</strong> teitis,<br />

1995:62).<br />

am poziciis magaliTebi uamravia. magaliTad, ramdenime wlis win<br />

multikulturalisturi organizacia aRmosavleT los anJelesi<strong>da</strong>n, boil<br />

haitsis <strong>da</strong>wyebiTi instituti, <strong>da</strong>finans<strong>da</strong> kerZo filantropiis meSveobiT <strong>da</strong><br />

ganxorciel<strong>da</strong> laTino bavSvebisaTvis saganmanaTleblo SesaZlebelobebis<br />

Tanasworobis xelSemwyobTa mier. aRmoCn<strong>da</strong>, rom igi aris efeqtiani,<br />

materialurad <strong>da</strong>moukidebeli wamowyeba <strong>da</strong> ramdenime magistranti <strong>da</strong><br />

doqtoranti kaliforniis los anJelesis universiteti<strong>da</strong>n boil haitsSi<br />

moxalised, an TanamSromlad muSaobs. am institutis erT-erTi mizania<br />

mexuTe <strong>da</strong> meeqvse klaselebis unarianobis gazr<strong>da</strong>, raTa maT SeZlon skolis<br />

<strong>da</strong>mTavrebisas kaliforniis universitetis sistemis moTxovnebis<br />

<strong>da</strong>kmayofileba, romelic kanonis Tanaxmad, iRebs kaliforniis<br />

265


skola<strong>da</strong>mTavrebulTa 12.5%-s, Tumca kampusis pirveli arCevani ar aris<br />

garantirebuli.<br />

espanurenovan studentTa mSoblebis jgufi instituti<strong>da</strong>n miwveuli iyo<br />

kaliforniis los anJelesis universitetis doqtorantebis mier<br />

koordinirebul Sexvedraze, rac aseve gulisxmob<strong>da</strong> profesormaswavleblebis<br />

<strong>da</strong> instituti<strong>da</strong>n studentTa jgufis xelmZRvanelebis<br />

monawileobas. aSkara iyo im espanurenovani laTinoamerikeli dedebisa <strong>da</strong><br />

martoxela mamebis gaoceba, rolebic eswrebodnen am Sexvedras. Tavis<br />

Sesaval komentarebSi, jgufis warmomadgenelma, moridebulma, magram<br />

sicocxliT savse qalbatonma el salvadori<strong>da</strong>n, gviTxra, rom miuxe<strong>da</strong>vad<br />

imisa, rom Tavad iyvnen aRmosavleT los anJelesi<strong>da</strong>n (kaliforniis los<br />

anJelesis universiteti mdebareobs los anJelesis <strong>da</strong>savleTiT, samxreT<br />

kaliforniis erT-erT yvelaze uZvires raionSi, <strong>da</strong> amboben, rom am raions<br />

erT sul mosaxleze rols roisebis yvelaze didi koncentracia aqvs<br />

msoflioSi) isini iyvnen ara kriminalebi, aramed patiosani a<strong>da</strong>mianebi.<br />

mSromeli qalis Rirsebis gancxadebis Semdeg, man gviTxra, rom kampusSi<br />

SemosvlisTanave hqon<strong>da</strong> moTxovnileba, <strong>da</strong>ekocna is miwa, romelzec fexs<br />

adgam<strong>da</strong>, magram verasodes ifiqreb<strong>da</strong>, rom misi warmoSobis mqone a<strong>da</strong>miani<br />

odesme SeZleb<strong>da</strong> kaliforniis los anJelesis universitetSi moxvedras.<br />

Semdeg man msmelelebs gaando Tavisi sanukvari ocneba: mas Zalian sur<strong>da</strong>,<br />

rom mis Svilebs SeZlebo<strong>da</strong>T aseT prestiJul universitetSi swavla, <strong>da</strong><br />

rom, swored es iyo mizezi imisa, rom igi CarTuli gaxl<strong>da</strong>T boil haitsis<br />

<strong>da</strong>wyebiT institutSi.<br />

es saubari, romelic espanur enaze mimdinareob<strong>da</strong>, ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong> imis<br />

analizze, Tu rogor SeuZliaT Rarib, emigrant <strong>da</strong> espanurenovan<br />

laTinoamerikel bavSvebs am universitetSi moxvedra <strong>da</strong> Tu ratom aris<br />

sauniversiteto ganaTlebis miReba mniSvnelovani. erTi studentis de<strong>da</strong><br />

los anJelesi<strong>da</strong>n wamodga <strong>da</strong> ganacxa<strong>da</strong>, rom igi yovelTvis eubneba Tavis<br />

vaJs, rom maT mezobels, romelsac universiteti aqvs <strong>da</strong>mTavrebuli, hyavs<br />

araCveulebrivi, axalTaxali wiTeli sportuli manqana. de<strong>da</strong>m SvilTan<br />

saubrisas xazi gausva imas, rom universitetSi swavliT, mas (Svils)<br />

saSualeba eqnebo<strong>da</strong> mieRwia mezoblis xajvis donisaTvis <strong>da</strong> eyi<strong>da</strong> msgavsi<br />

saukeTeso manqana.<br />

aravis Seutania eWvi am varaudSi, maT Soris, arc me. didi xnis<br />

manZilze vfiqrobdi, Tu zogma Cvenganma, romlebic im <strong>da</strong>rbazSi visxediT,<br />

<strong>da</strong> vinc umaRles <strong>ganaTleba</strong>s ar miviCnevT ubralod bileTad `kapitalistur<br />

karg cxovrebaSi~ (Tumca es u<strong>da</strong>vod warmoadgens ZiriTad elements amerikis<br />

SeerTebul StatebSi feradkaniani a<strong>da</strong>mianebis mobilobisaTvis, rogorc<br />

266


martin qernoi [1994] a<strong>da</strong>sturebs empiriulad), ratom ar gavxadeT sa<strong>da</strong>vo<br />

misi Sexedulebebi demokratiul saubarSi.<br />

SesaZloa es, ubralod, iyo saxalxo codnis gamoxatuleba <strong>da</strong> imis<br />

SegrZneba, rom profesor-maswavleblebi amerikis SeerTebul StatebSi,<br />

faqtiurad, mmarTvelobiTi kapitalizmis privilegiebiT sargebloben, ramac<br />

SesaZloa xeli SegviSala, sa<strong>da</strong>vo gagvexa<strong>da</strong> misi Sexedulebebi. bolos <strong>da</strong><br />

bolos, ratom uarvyoT mTeli msoflios winaSe, is rac a<strong>da</strong>mians namdvilad<br />

SeuZlia moipovos misaRebi reputaciiTa <strong>da</strong> mudmivi samuSaoTi?<br />

SesaZloa, bevr Cvengans im <strong>da</strong>rbazSi hyav<strong>da</strong> axlaTaxali sportuli<br />

manqana, wiTeli an sxva feris, iseTi, mas rom Tavisi SvilisTvis sur<strong>da</strong>, <strong>da</strong><br />

amdenad, yvelaze gavrcelebuli varaudi gaxl<strong>da</strong>T ara is, rom eWvi<br />

Segvetana kapitalizmSi, rogorc sasaqonlo warmoebisa <strong>da</strong> moxmarebis<br />

sistemaSi, aramed gagvezar<strong>da</strong> Raribebis SesaZlebloba, iseTive yidvis unari<br />

hqono<strong>da</strong>T, rogorc saSualo klass aqvs – rogorc aqvs<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s zogier warmomadgenels, rogorc es makkartis<br />

sjera. SesaZloa arsebob<strong>da</strong> imis molodini, rom universitetSi swavlis<br />

<strong>da</strong>mTavrebisas axalTaxali wiTeli manqanis yidvis motivacia mis Svils<br />

(espanurenovan emigrants aRmosavleT los anJelesi<strong>da</strong>n) waaxaliseb<strong>da</strong>, rom<br />

Sesuliyo universitetis sajaro demokratiul sferoSi <strong>da</strong> Sexebo<strong>da</strong><br />

garkveul demokratiul diskurss, romelsac gvjera, rom zogi Cvengani<br />

xels uwyobs <strong>da</strong> romelsac, ra Tqma un<strong>da</strong>, SeuZlia msoflios Secvla.<br />

SesaZloa aravis SeekamaTa am qalbatons, radgan arsebob<strong>da</strong> `simboluri~<br />

socialuri distanciis mniSvnelovani <strong>da</strong>brkoleba universitetis<br />

profesorebsa <strong>da</strong> saxalxo seqtorebi<strong>da</strong>n gamosul a<strong>da</strong>mianTa Soris, rogorc<br />

freiri (1997a) amtkiceb<strong>da</strong>. es ambavi rom momx<strong>da</strong>riyo laTinur amerikaSi,<br />

savaraudod, a<strong>da</strong>mianebi socialurad <strong>da</strong>qvemdebarebuli seqtorebi<strong>da</strong>n<br />

iTanamSromlebdnen zogierT universitetis profesorTan saxalxo<br />

ganaTlebis proeqtebSi, rac ar gansxvavdeba im SemTxvevebisgan, roca zogi<br />

Cvengani muSaobs saTemo organizaciebTan didi los anJelesis areSi, <strong>da</strong>,<br />

maSasa<strong>da</strong>me, profesor-maswavleblebsa <strong>da</strong> mSoblebs gansxvavebuli saubari<br />

gveqnebo<strong>da</strong>, kerZod, is, romelic <strong>da</strong>eyrdnobo<strong>da</strong> azrs, rom miuxe<strong>da</strong>vad imisa,<br />

rom isini ar iyvnen Tanasworni (liberaluri ocneba), isini brZolis erTsa<br />

<strong>da</strong> imave procesSi kompanionebi iyvnen.<br />

am pirobebSi, dialogi <strong>da</strong> Ria gacvla SesaZlebelia xelSewyobili<br />

yofiliyo, xolo `simboluri~ distancia <strong>da</strong>ukavSirdebo<strong>da</strong> im Sexedulebas,<br />

rom akademiuri uflebamosileba, Tumca CarTulia saxalxo <strong>ganaTleba</strong>Si,<br />

magram ar rCeba urTierTkontrolisa <strong>da</strong> Zalauflebis ganawilebis gareSe<br />

<strong>da</strong> xdeba kidev erTi wyaro demokratiul saubarSi.<br />

267


ogori axsnac ar un<strong>da</strong> hqondes amas, me jer kidev mosvenebas ar<br />

maZlevs mogoneba im wiTeli, axalTaxali sportuli manqanisa, rogorc<br />

multikulturuli saSualebisa, romelic mamrobiTi sqesis<br />

laTinoamerikeli moswavleebis akademiuri moswrebis gaumjobesebis<br />

stimuls warmoadgens.<br />

makkarti (1993) amtkicebs, rom multikulturalistebi<br />

gansxvavdebian imgvarad, rogorc moZraobis warmomadgenlebs esmiT rasas,<br />

kulturasa <strong>da</strong> mravalferovnebas Soris arsebuli kavSirebi. igi gamoyofs<br />

sam ZiriTad tips. pirveli, romelsac igi ukavSirebs relativistur<br />

perspeqtivas, <strong>da</strong>interesebulia ZiriTa<strong>da</strong>d kulturuli wvdomisa <strong>da</strong><br />

informirebulobis xelSewyobiT. meore, romlis identificirebasac igi<br />

axdens kulturul pluralistur perspeqtivasTan, ZiriTa<strong>da</strong>d aRiqvams<br />

multikulturalizms, rogorc moZraobas, romelic CarTulia kulturuli<br />

kompetenciis gaumjobesebaSi. mesame tipi, romelic wina or tips scdeba,<br />

identificirebulia, rogorc `kulturuli emansipacia~, rac boil haitsis<br />

<strong>da</strong>wyebiTi institutis miznebis msgavsia. igi reformistuli<br />

multikulturuli kurikulumis meSveobiT cdilobs xeli Seuwyos<br />

axalgazrdebis <strong>ganaTleba</strong>Si warmatebasa <strong>da</strong> ekonomikur momavals. am<br />

strategiaTa potencialis (Tumca SezRudulis) sargeblobis uaryofis<br />

gareSe, makkarti (1993) mainc kritikulad aRniSnavs, rom: `multikulturul<br />

pe<strong>da</strong>gogebs, romlebic xels uwyoben kulturuli emansipaciis ideas,… di<strong>da</strong>d<br />

swamT saganmanaTleblo sistemis mxsneli Tvisebebisa <strong>da</strong> Sromis bazarsa <strong>da</strong><br />

sazogadoebaze pozitiuri gavlenis moxdenis unarisa” (292).<br />

makkartis ZiriTadi kritika is aris, rom multikulturuli<br />

diskursis zemoaRniSnuli sami tipi, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom erTmaneTisagan<br />

aqcentiT gansxvavdebian, mainc udides mniSvnelobas aniWeben<br />

<strong>da</strong>mokidebulebebis tols rasizmis Seqmnasa <strong>da</strong> aRdgenaSi. swrafva xdeba<br />

ganwyobiseuli <strong>da</strong> kognituri qcevis cvlilebisken, magram makkartisaTvis es<br />

miznebi mainc ver aRwevs imas, rac saWiroa.<br />

makkarti (1993) amtkicebs, rom skolebi, upirveles yovlisa, un<strong>da</strong><br />

konceptualizdes, rogorc Zalauflebisa <strong>da</strong> kamaTis adgili, romelSic<br />

sxva<strong>da</strong>sxva rasobriv jgufebs aqvs sxva<strong>da</strong>sxva xelmisawvdomoba:<br />

`mniSvnelovanwilad, <strong>multikulturalizmi</strong>s <strong>da</strong>mcvelebi ver axerxeben im<br />

SesaZleblobaTa diferencirebuli struqturis gaTvaliswinebas, romelic<br />

gvexmareba amerikis SeerTebul StatebSi rasobrivi urTierTobebis<br />

gansazRvraSi~ (293). meore, igi miuTiTebs, rom rasobrivi urTierTobebis<br />

kodirebisa <strong>da</strong> dekodirebis sirTule Siga<strong>da</strong>Sig iwvevs kognitur <strong>da</strong><br />

ganwyobiseul cvlilebebs, <strong>da</strong>wyebuli sxvebis mimarT mgrZnobiarobis<br />

swavlebi<strong>da</strong>n sawinaaRmdego Sedegebis miRebiT <strong>da</strong>mTavrebuli, ise, rom isini<br />

268


ganzraxul miznebs ver warmoqmnian. mesame, ganwyobiseul cvlilebebze<br />

fokusireba ar iswrafvis im miznisaken, romelic, makkartisaTvis (1993), un<strong>da</strong><br />

iyos aTvlis wertili <strong>multikulturalizmi</strong>s xelaxal gaazrebaSi:<br />

`amerikuli skolis kurikulumis (rac aSS-s akavSirebs evropasTan <strong>da</strong><br />

`<strong>da</strong>savlur civilizaciasTan~) eTnocentruli safuZvelis diskursis<br />

garkveva~ (294).<br />

imis <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebiT, rasac uwodebs `kritikul emansipatorul<br />

multikulturalizms~, makkarti (1993, 1998) gvTavazobs am modelis<br />

ganxorcielebis ramdenime gzas. upirveles yovlisa, saWiroa amerikuli<br />

skolis kurikulumis evrocentrizmis <strong>da</strong> <strong>da</strong>savlurobis detaluri kritika.<br />

Semdeg, saWiroa moviTxovoT, rogorc skolis kurikulumisaTvis<br />

mravalferovnebis cnebis centraluroba, ise mravalferovnebis<br />

<strong>da</strong>maxasiaTebeli relacionaluroba. skolis kurikulumi mWidrod aris<br />

<strong>da</strong>kavSirebuli a<strong>da</strong>mianur interesebTan <strong>da</strong> asocirdeba araTanabar<br />

socialur urTierTobebTan. amerikuli skolebi, Tumca lokalur<br />

dinamikaSia CarTuli, sargeblobs uTanasworobis globaluri dinamikiT,<br />

rac axasiaTebs mzar<strong>da</strong>d globalizebuli msoflio sistemis<br />

funqcionirebas, romelSic arseboben privilegirebuli aqtorebi <strong>da</strong><br />

romelTac araTanabari urTierTobebi aqvT periferiul erebTan.<br />

<strong>ganaTleba</strong>Si <strong>da</strong> popularul kulturaSi (kerZod, mediaSi)<br />

dominanturi <strong>da</strong> <strong>da</strong>qvemdebarebuli jgufebis ideologiuri reprezentaciis<br />

sakiTxis gaTvaliswinebis gareSe, amocana, romelic Tavis bolodroindel<br />

wignSi kulturis <strong>da</strong>niSnulebebi (1998) <strong>da</strong>isaxa makkartim – WeSmaritad<br />

multikulturuli kurikulumi SeuZlebelia miRweul iqnas. ideologiuri<br />

reprezentaciis am sakiTxma un<strong>da</strong> gaiTvaliswinos mniSvnelovani pirobebi,<br />

rom: (a) umciresobis kulturuli identobebi aris ara fiqsirebuli an<br />

monoliTuri, aramed mravali mniSvnelobis mqone <strong>da</strong>, Tun<strong>da</strong>c,<br />

winaaRmdegobrivi (makkarti, 1993:290); <strong>da</strong> (b) arsebobs winaaRmdegobriv<br />

lokaciasTan <strong>da</strong>kavSirebuli sakiTxebi, kerZod, `axali~ Savi <strong>da</strong> yavisferi<br />

saSualo klasis warmoSobasTan (magaliTad, dikusiebi `Sav burJuaziaze~),<br />

<strong>da</strong> Savkanian <strong>da</strong> TeTrkanian neokonservator inteleqtualTa rolTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT (lourens-laiTfuti, 1994:5-9, 296). makkarti Zalze cxa<strong>da</strong>d<br />

saubrobs im faqtis Sesaxeb, rom `SeuZlebelia SevajeroT umciresobis<br />

jgufTa politikuri qceva mxolod <strong>da</strong> mxolod rasis Sesaxeb<br />

varaudebi<strong>da</strong>n. xSirad umciresobis jgufTa SigniT klasis interesebi<br />

ikveTeba rasobriv politikasTan~ (298).<br />

bob konelis naSromebis Sesabamisad, makkarti (1993) akeTebs <strong>da</strong>skvnas,<br />

rom poziciuri midgoma un<strong>da</strong> iqnes gamoyenebuli kritikuli emansipatoruli<br />

269


multikulturuli kurikulumis formulirebisaTvis <strong>da</strong> zogadi codni<strong>da</strong>n<br />

miRebisaTvis:<br />

umniSvnelovanesi multikulturuli kurikulumi, romelic xazs usvams<br />

antirasistul <strong>da</strong> antiseqsistur cvlilebebs <strong>da</strong> socialur<br />

reorganizacias <strong>da</strong> iyenebs Cagrul umciresobaTa <strong>da</strong> muSaTa klasis<br />

qalebisa <strong>da</strong> kacebis Sexedulebebsa <strong>da</strong> gamocdilebebs, rogorc ZiriTadi<br />

kurikulumis pirvelad safuZvels, Seadgens fun<strong>da</strong>mentur nabijs<br />

kompleqsur <strong>da</strong> diferencirebul msoflioSi moswavleTa demokratiuli<br />

monawileobisaTvis momzadebis mimarTulebiT. (301)<br />

Tumca, makkartis `zogadi codnis~ midgomam un<strong>da</strong> gaacnobieros<br />

freiris gamafrTxilebeli sityvebi mis CagrulTa pe<strong>da</strong>gogikaSi, rom<br />

mCagvreli aseve imyofeba Cagrulis cnobierebaSi. maSasa<strong>da</strong>me,<br />

multikulturulma pe<strong>da</strong>gogebma ar un<strong>da</strong> gaanivTon Cagrulebi aqtivizmis<br />

meSveobiT, rac maT gaucxoebas axdens, Tu maT veubnebiT `komunikeebis~<br />

saSualebiT (romelic ase brwyinvaled gaakritika paulo freirma (1973)<br />

sakuTar naSromSi eqstencionizmze), Tu ras warmoadgenen isini, vin arian <strong>da</strong><br />

rogor un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>laxon sakuTari mdgomareoba. multikulturulma<br />

pe<strong>da</strong>gogebma arc xalxis codna <strong>da</strong> saxalxo sibrZne un<strong>da</strong> miiRon kritikis<br />

gareSe, TiTqos <strong>da</strong>qvemdebarebuli seqtorebis msoflmxedveloba imunitetis<br />

mqone iyos kapitalisturi hegemonuri saRi azrisa <strong>da</strong> meritokratiuli<br />

ideologisadmi, es midgoma freirma (1997a) gansazRvra, rogorc `basizmi~.<br />

ufro metic, makkartisaTvis, kritikuli emansipatoruli multikulturuli<br />

kurikulumi, romelic efuZneba poziciur midgomas, un<strong>da</strong> aRiarebdes, rom<br />

codna socialurad aris konstruirebuli <strong>da</strong> bunebiT relacionaluri <strong>da</strong><br />

heterogenulia, <strong>da</strong> rom codnasa <strong>da</strong> Zalauflebas Soris urTierTkavSirebi<br />

un<strong>da</strong> Sefasdes dekonstruqciuli <strong>da</strong> relacionaluri analizis meSveobiT.<br />

makkartis zogierT ZiriTad mosazrebasTan kritikul dialogSi<br />

maklareni gvTavazobs kritikuli <strong>multikulturalizmi</strong>s proeqts, romelsac<br />

igi uwodebs revoluciur multikulturalizms. TavSi, romelsac<br />

Camafiqrebeli saTauri aqvs, `TeTrkanianobis <strong>da</strong>viwyeba, demokratiis<br />

xelaxali gaazreba~, maklareni axdens revoluciuri <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

postulirebas, ara mxolod rogorc multikulturuli ganaTlebisa,<br />

aramed, rogorc mTliani socialuri moZraobisa, romlis mizania scnos<br />

politikuri ekonomia, rac materialurad struqturizebas axdens Cveni<br />

cxovrebisa, warmoebis urTierTobebisa, romelSic Cven yvela vimyofebiT, <strong>da</strong><br />

materialuri <strong>da</strong> simboluri pirobebisa, romelic warmoqmnis Cvens<br />

subieqturobas <strong>da</strong> aisaxeba Cvens mier gamovlil gamocdilebebze. weris<br />

maneriT, romelic mogvagonebs gasuli saukunis 60-iani wlebis diskusiebs<br />

revoluciurad ganxorcielebuli cvlilebis, <strong>da</strong> ara socialuri<br />

urTierTobebis reformirebis saWiroebaze, maklareni (1997b) amtkicebs:<br />

270


evoluciuri <strong>multikulturalizmi</strong> aris socialist-feministuri<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>, romelsac eWvi Seaqvs im istoriulad <strong>da</strong>leqil<br />

procesebSi, romelTa meSveobiTac rasobrivi, klasobrivi <strong>da</strong> genderuli<br />

identobebia Seqmnili kapitalistur sazogadoebaSi. amdenad,<br />

revoluciuri <strong>multikulturalizmi</strong> ar aris SezRuduli mxolod<br />

ganwyobiseuli diskriminaciis tranformirebiT, aramed mowodebulia,<br />

moaxdinos politikuri ekonomiis, kulturisa <strong>da</strong> Zalauflebis Rrma<br />

struqturebis reformireba Tanamedrove socialur wyobaSi. igi exeba, ara<br />

kapitalisturi demokratiis reformirebas, aramed mis transformirebas<br />

misi SemakavSirebeli adgilebis ga<strong>da</strong>WriTa <strong>da</strong> socialuri wesrigis<br />

xelaxali aSenebiT, CagrulTaTvis xelsayreli adgili<strong>da</strong>n. (287)<br />

es perspeqtiva efuZneba axal politikur ekonomiaSi lokalursa <strong>da</strong><br />

globalurs Soris winaaRmdegobebis postfordiseuli industriuli<br />

organizaciis meTodiT wakiTxvas <strong>da</strong> im Sexedulebas, rom rasobrivi<br />

formirebebi, rogoricaa amerikis SeerTebuli Statebi, garkveul<br />

lokaciebSi (los anJelesis msgavsad), mza<strong>da</strong>a afeTqdes. maklarenis<br />

analizSi mniSvnelovani <strong>da</strong>udevroba aris mis mier globalizaciis procesis<br />

gaTanabreba neoliberalur kapitalizmTan <strong>da</strong> globalizaciis gaTanabreba<br />

postfordizmTan. kapitalizmis politikuri ekonomiis sirTuleebis am<br />

saerTo SefasebiT, mas faqtiurad aRar rCeba politikuri alternativa,<br />

gar<strong>da</strong> revoluciis mowodebisa an apokalifsisa. maklarenisaTvis, momwif<strong>da</strong><br />

dro axali enis konstruirebisaTvis, romelic <strong>da</strong>gvexmareba, ara mxolod<br />

axali identobebis SeqmnaSi, aramed aseve kapitalistur sazogadoebebSi<br />

rasobrivi, genderuli <strong>da</strong> klasobrivi gacvlebis faqtiuri mdgomareobis<br />

transformirebaSi (Tun<strong>da</strong>c Zaladobis gziT). maklarens surs,<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> <strong>da</strong> kritikuli pe<strong>da</strong>gogika liberaluri pluralizmis<br />

sazRvrebs ga<strong>da</strong>acilos revoluciuri demokratiis mimarTulebiT, <strong>da</strong> igi<br />

klasobriv, rasobriv <strong>da</strong> genderul winaaRmdegobebsa <strong>da</strong> dinamikas xe<strong>da</strong>vs,<br />

rogorc wvlilis Semtans am revoluciur <strong>da</strong>sasrulSi (ixileT, maklareni,<br />

1997b:294-304). Tumca, politikuri pirobebi, romelic am revolucias xels<br />

Seuwyobs, sociologiuri analizi imisa, Tu romeli aqtorebi iswrafvian<br />

revoluciuri alternativebisaken sazogadoebis konteqstSi, rogoricaa<br />

amerikis SeerTebuli Statebi, <strong>da</strong> saganmanaTleblo reformisaTvis<br />

politikis romeli alternativebi SeiZleba ganxorcieldes, TiTqmis<br />

ignorirebulia. kargi ganzraxvebia, vwuxvar, magram ar iZleva kargi<br />

Teoriis garantias.<br />

tod gitlinis mier (1995) warmodgenilia Zveli axali memarjveneebisgan<br />

radikalurad gasxvavebuli TvalTaxedva. imis mtkicebiT, rom identobis<br />

politikis dinamika TviT<strong>da</strong>mkvidrebadia, gitlini asabuTebs, rom arsebobs<br />

tendencia fun<strong>da</strong>mentalisturi identobis kulturis swrafvisaken <strong>da</strong> rom<br />

271


`kulturuli gansxvavebis dRevandel xelSewyobas axasiaTebs maJoritaruli<br />

azrovnebis <strong>da</strong>kninebis tendencia~ (163). ufro metic,<br />

politikis identobis bevri <strong>da</strong>mcveli fun<strong>da</strong>mentalistia – akademiuri<br />

eniT, `esencialistebi~ – xolo jgufis arsebiTi gansxvavebebis rwmena<br />

advilad icvlis mimarTulebas upiratesobis rwmenisken. identobis<br />

azrovnebis yvelaze mZime versiaSi qalebi, Cveulebriv, bunebrivad<br />

TanamSromlobisken arian midrekili, xolo afrikelebi, Cveulebriv,<br />

SemoqmedebiTebi arian, <strong>da</strong> a.S. esencialistebi, roca gamoeyofian<br />

sazogadoebrivs, arRveven mas. (165)<br />

identobis politikis, rogorc esencialisturis am kritikas avsebs<br />

poziciuri midgomis mkacri Sexeduleba. es midgoma, poziciuri midgoma –<br />

epistemologiuri perspeqtiva, romelic sazrdoobs feministuri moZraobis<br />

rigebSi, Semdegnairad aris gansazRvruli nel nodingsis (1995) mier:<br />

bevri feministi uaryofs, rom codnis mtkiceba garkveulwilad sustdeba,<br />

roca is Seferilia mcodnis piradi miznebiTa <strong>da</strong> interesebiT. es<br />

moazrovneebi, romelTac xSirad `poziciur~ epistemologebs uwodeben,<br />

<strong>da</strong>JinebiT amtkiceben, rom garkveuli privilegia moipoveba maT mier, vinc<br />

ganicdis Cagvras. amgvarad, qalebs xeli miuwvdebaT privilegirebul<br />

codnaze genderis sakiTxebTan <strong>da</strong>kavSirebiT, Raribebs – siRaribesTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT, Savkanianebsa <strong>da</strong> sxva eTnikur umciresobebs – rasasTan,<br />

xolo moswavleebs, SesaZloa, swavlasTan <strong>da</strong>kavSirebiT. miaqcieT<br />

yuradReba, rom miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom bevri filosofosi Tanxmdeba, rom<br />

mecnierul codnaze SeiZleba xorcieldebodes <strong>da</strong>, savaraudod, amgvari<br />

gavlena xorcieldeba, poziciuri midgomis mimdevrebs ar sjeraT, rom<br />

Cven `simarTles~ vuaxlovdebiT Cveni mikerZoebuli <strong>da</strong>mokidebulebebis<br />

aRiarebiTa <strong>da</strong> aRmofxvriT. piriqiT, isini amtkiceben, rom poziciurad<br />

<strong>da</strong>tvirTuli mtkicebebi <strong>da</strong> angariSebi epistemologiurad ufro mdi<strong>da</strong>ria<br />

<strong>da</strong> ufro zusti, vidre isini, romelic warmoSobilia tradiciulad<br />

obieqturi meTodebiT. (183)<br />

gitlini (1995), romelic gvTavazobs zustad imis sawinaaRmdego<br />

mosazrebas, rasac makkarti aRiqvams, rogorc radikaluri kritikuli<br />

emansipatoruli multikulturuli kurikulumis erTaderT arCevans,<br />

amtkicebs, rom miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom identobis politika, kanadeli<br />

filosofosis Carlz teiloris sityvebiT, `organulad amoizrdeba<br />

universaluri Rirsebis politiki<strong>da</strong>n~, poziciuri midgoma Zlier azianebs<br />

universalurobis ideas, romlis ga<strong>da</strong>rCenasac igi cdilobs. gitlini (1995)<br />

ganagrZobs:<br />

am argumentis yvelaze gavrcelebuli forma dResdReobiT aris egreT<br />

wodebuli poziciuri feminizmi, is idea, rom egreT wodebuli obieqturi<br />

realoba <strong>da</strong> egreT wodebuli emansipacia araferia, Tu ara samuSaoze<br />

272


imperiuli maskulinuri egos atributebi, romelic STanTqavs, anadgurebs,<br />

an faravs yvelafers Tavis gzaze. am TvalsazrisiT, patriarqatis<br />

mrisxaneba mbrZaneblobisaTvis aris gar<strong>da</strong>uvali Sedegi dekartis<br />

iluziaze, rom goneba aris gancalkevebuli sxeulisagan <strong>da</strong> livlivebs<br />

Tavisufal sivrceSi, RvTis Tvalis msgavsad <strong>da</strong> samyaros aRiqvams,<br />

rogorc obieqts. mamrobiTi batonoba <strong>da</strong> ekologiuri katastrofa Tavis<br />

safuZvelSi erTnairad moicavs mc<strong>da</strong>r varauds, romlis mixedviT,<br />

samyaros sakuTari cxovreba ar gaaCnia <strong>da</strong> igi arsebobs mxolod<br />

(TeTrkaniani, <strong>da</strong>savluri, heteroseqsisti) mamrobiTi egos siamovnebisa <strong>da</strong><br />

gulis monadirebisaTvis. (214)<br />

SeiZleba gitlinis kritika metismetad calmxrivia <strong>da</strong> axdens<br />

poziciuri midgomis gar<strong>da</strong>qmnas feminizmis instrumentad, maSin, roca, igi<br />

faqtiurad SeiZleba gamoyenebul iqnes, TavisTavad, rogorc<br />

epistemologiuri instrumenti, SesakiTxad `vin saubrobs?~ rogorc<br />

nodingsi (1995) aRniSnavs, Savkaniani feministebi Zlier aqcents akeTeben<br />

mosaubris/mcodnis gancdiT aspeqtebze xolo, Sesabamisad, naklebs –<br />

mosaubris argumentze (183).<br />

amgvarad, argumenti fasdeba, ara mxolod misi Sinagani logikisa Tu<br />

<strong>da</strong>majereblobis TvalsazrisiT, aramed aseve misi valdebulebisa <strong>da</strong><br />

mosaubris CarTulobis TvalsazrisiT. am Tvalsazrisma SeiZleba<br />

migviyvanos seriozul Tavsatexamde: rogor SevafasoT gamocdileba<br />

tradiciul argumentTan Tu obieqtur realobasTan mimarTebaSi <strong>da</strong> ra<br />

adgili un<strong>da</strong> hqondes logikas, Sinagan artikulacias, Tanmimdevrulobas,<br />

mtkicebebsa <strong>da</strong> faqtebs Soris kavSirs ga<strong>da</strong>tanili gamocdilebis<br />

mniSvnelovnebis gaTvaliswinebiT. Tumca, SesaZlebelia yoveli ga<strong>da</strong>tanili<br />

gamocdileba, Tavisi arsiT, kargad ar iyos gagebuli. Cven yvelam viciT,<br />

rom gamocdileba aris codnis wyaro, magram ar viciT, rogor<br />

ganvaxorcieloT ga<strong>da</strong>svla advilad wyarosa <strong>da</strong> gamocdilebis ufro<br />

detalurad <strong>da</strong>muSavebul ganmartebas Soris. sxvagvarad rom vTqvaT, Cven<br />

SeiZleba raRac gamocdileba gvqon<strong>da</strong>, magram mainc ar gvesmodes, ra aris<br />

es; miuxe<strong>da</strong>vad amisa, mainc SegviZlia gavacnobieroT zogierTi konturi im<br />

STabeWdilebisa, romelic moaxdina gamocdilebam Cvens mraval identobebze.<br />

codnasa <strong>da</strong> gamocdilebas Soris urTierTobis es sakiTxi warmoadgens<br />

seriozul epistemologiur problemebs, romelic mimdinareobs nebismieri<br />

kvleviTi procesis ganmavlobaSi <strong>da</strong>wyebuli kvleviTi problemis SerCevi<strong>da</strong>n,<br />

Teoriisa <strong>da</strong> meTodebis SerCevamde, nimuSebis SerCevamde, monacemTa<br />

mogrovebamde, <strong>da</strong> monacemTa analizamde, <strong>da</strong> kvlevisas miRebul monacemebsa<br />

<strong>da</strong> politikis Sedegebs Soris kavSirebamde – kvlevis prezentaciis<br />

strategiebisa <strong>da</strong> gavrceleba/ga<strong>da</strong>cemis Sesaxeb arCevanTa CaTvliT.<br />

273


sxva tipis poziciuri midgomis (romelsac me vuwodebdi termins<br />

`maternaluri feminizmi~) enTuziazms moklebuli <strong>da</strong>cvis warmodgeniT,<br />

nodingsi (1995), cdilobs ra Sors <strong>da</strong>rCes esencializmis nebismieri<br />

formisgan, kvlav asabuTebs, rom `saukuneebis gamocdilebam Tavisi kvali<br />

<strong>da</strong>amCnia qalebis azrovnebis tipsa <strong>da</strong> im Rirebulebebs, romelic maT aqvT<br />

SeTvisebuli <strong>da</strong> am tipebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> Rirebulebebi<strong>da</strong>n yvela ar un<strong>da</strong> iqnes<br />

uaryofili, rogorc Cagvris memkvidreobis nawili~ (180). gamocdilebis,<br />

rogorc codnis wyaros araRiareba, epistemologiurad rom vTqvaT,<br />

asustebs Teoriasa <strong>da</strong> praqtikas; gar<strong>da</strong> amisa, araRiareba gamocdilebasa <strong>da</strong><br />

codnas Soris kavSirebisa <strong>da</strong> im analitikuri kategoriebis ganviTarebis<br />

aucileblobisa, romelmac SeiZleba xeli Seuwyos gamocdilebis codnad<br />

gar<strong>da</strong>qmnas <strong>da</strong> aqe<strong>da</strong>n gamomdinare, praqtikad ga<strong>da</strong>qcevas, politikurad rom<br />

vTqvaT, iwvevs <strong>da</strong>sustebas <strong>da</strong> demobilizebas.<br />

rom <strong>da</strong>vubrundeT gitlinis programas, poziciuri midgomis miseuli<br />

kritikis Semdeg dgas identobis politikis politikuri kritika. identobis<br />

politikis SesaZlo mc<strong>da</strong>ri Sedegi – romelic, gitlinis azriT, ar mihyveba<br />

saR azrs – aris separatizmi. gitlini erTmaneTisgan gamijnavs Zvel axal<br />

memarjvene, universalisturi imedis Rrma rwmenis mqone <strong>da</strong> separatistuli<br />

risxvis yvelaze bolodroindel axal memarjvene politikebs (146). ufro<br />

metic, igi SeSfoTebulia politikur brZolebSi mdgomareobaTa ironiuli<br />

cvlilebiT, ara mxolod Tavad memarcxeneebSi, aramed aseve memarcxene <strong>da</strong><br />

memarjveneTa Soris: `ucnaurobaa, rom memarcxeneebi, romlebic Tavis droze<br />

universalur Rirebulebebs icavdnen, rogorc Cans, dResdReobiT mxars<br />

uWeren SerCeul identobebs, maSin roca memarjveneebi, romlebic didi xnis<br />

manZilze asocirdebodnen privilegirebul interesebTan, icaven<br />

sazogadoebrivi sikeTes~ (36). ironiulia, rom, rogorc gitlini asabuTebs,<br />

saxelmwifoebrivi politikis amJamindeli mdgomareoba gviCvenebs, rom `maSin<br />

roca memarjveneebs <strong>da</strong>kavebuli hqon<strong>da</strong>T politikuri sistemis simaRleebi,<br />

jgufebis nakrebi, romelic emxrobo<strong>da</strong> memarcxeneebs, inglisuri<br />

departamentis sawinaaRmdego saprotesto msvlelobebs awyobdnen~ (148).<br />

amerikis SeerTebul StatebSi <strong>da</strong> yvelaze liberalur demokratiebSi<br />

politikuri reformis gamocdileba, gitlinis azriT, efuZneba koaliciebis<br />

Seqmnas, umravlesobis aliansebis SeqmnisaTvis <strong>da</strong>rwmunebisa <strong>da</strong><br />

molaparakebebis unaris CaTvliT, aliansebis, romelTac SeuZlia, saarCevno<br />

SejibrSi, warmatebiT gaataron reformis idea mis ganxorcielebasTan<br />

erTad. separatizmi, rogorc riski identobis politikaSi, winaaRmdegobaSia<br />

koaliciis SeqmnasTan, gansakuTrebiT iseT mravalferovan sazogadoebaSi,<br />

rogoricaa amerikis SeerTebuli Statebi, romelic moicavs interesTa <strong>da</strong><br />

Zalauflebis jgufTa farTo diapazons: `politika multirasobriv<br />

sazogadoebaSi aris aliansebis Seqmna, xolo aliansebis Seqmnis samuSao ar<br />

274


miiRweva ricxvebis SekrebiT. ... identobis politikis mebrZol aqtivistTa<br />

Soris arsebuli varaudi, rom bunebrivi aliansebi arsebobs<br />

araTeTrkanianobis nia<strong>da</strong>gze, sruliad sentimentaluria~ (114, 117).<br />

magram identobis politikis kritikis farglebs gareT, politikisa <strong>da</strong><br />

epistemologiis TvalsazrisiT, ZiriTadi elementi kvlav aris<br />

multikulturalistebis saerTo ocnebis ararseboba. Tumca, rogorc Tavad<br />

gitlinma (1995) ikiTxa, Tu Cven varT saerTo ocnebis bindSi, rogor mox<strong>da</strong><br />

am saerTo ocnebis formulireba? safuZveli, yvelaze abstraqtul,<br />

epistemologiur doneze, advili <strong>da</strong>sadgenia. es gaxlavT ganmanaTlebloba.<br />

amerikaSi sakmaod Znelia konkretul, politikur <strong>da</strong> istoriul doneze<br />

saerTo kulturis cnebis identificireba.<br />

gitlinis mosazrebiT, SesaZloa es yvelaferi arsebiTad warmoadgens<br />

amerikuli ocnebis, <strong>da</strong> ara amerikuli kulturis cnebas, `rom movaxdinoT<br />

lipmanis parafrazireba: amerika jer ar arsebobs. is aris koleqtiuri<br />

molodini. magram rogor xdeba potencialis gaziareba?~ (47). saerTo<br />

kultura araferia Tu ara yvela a<strong>da</strong>mianisaTvis universaluri uflebebis<br />

SegrZneba, an, gitlinis sityvebiT rom vTqvaT, amerikis konstituciis<br />

jefersoniseul Sesavals rom <strong>da</strong>vakvirdeT, igi efuZneba `sicocxlis,<br />

Tavisuflebisa <strong>da</strong> bednierebisaken swrafvisaTvis~ Ziebis cnebas, fraza,<br />

romelsac gitlini (miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom igi <strong>da</strong>rwmunebulia a<strong>da</strong>mianis<br />

uflebaTa universaluri deklaraciis mniSvnelovnebaSi), miiCnevs Tavissave<br />

arsTan <strong>da</strong>pirispirebaSi myof frazad (48).<br />

amgvarad, gitlini ar icavs garkveul zogad kulturas, raTa igi<br />

SenarCundes, an energia Seematos kulturuli normis meSveobiT. faqtiurad,<br />

igi amtkicebs, rom erT-erTi, rac gahyveba aSS-s gamocdilebas Tu<br />

politikur kulturas, aris, ara imdenad uitmenis gamonaTqvami `mravali<br />

erisgan Sedgenil erze~, aramed is, rac aSS-s gamocdilebisaTvis unikaluri<br />

Cans <strong>da</strong> tipiuria Zlieri libertarianuli elferis mqone liberaluri<br />

filosofiis upiratesobisTvis, `farTod gavrcelebuli mowoneba<br />

xelisuflebisadmi upativcemulobisa” (43). gitlini icavs garkveuli<br />

ocnebis aRdgenas <strong>da</strong> misTvis sicocxlis <strong>da</strong>brunebas individualurad <strong>da</strong><br />

koleqtiurad demokratiuli samoqalaqo Rirsebebisken swrafvisas.<br />

misi analizi<strong>da</strong>n gamomdinareobs is, rom ganmanaTlebloba Sesabamisi<br />

safuZvelia am ocnebisaTvis, miuxe<strong>da</strong>vad im faqtisa, rom poziciuri<br />

midgomebi (rasac igi uwodebs `perspeqtivizms~) `ver axerxeben, an ar surT<br />

imis gacnobiereba, rom maTi <strong>da</strong>intereseba <strong>multikulturalizmi</strong>T,<br />

identobebiT, perspeqtivebiT, araTanazomieri msoflxedvelobebiT <strong>da</strong> a.S.<br />

warmoudgeneli iqnebo<strong>da</strong>, rom es ar yofiliyo ganmanaTleblobis<br />

principebis farTod miRebisaTvis, iseTi principebis miRebisaTvis,<br />

275


ogoricaa yvela individis mniSvnelovneba, Rirsebis ufleba <strong>da</strong> socialuri<br />

wesrigi~ (214). miuxe<strong>da</strong>vad amisa, gitlini gvafrTxilebs, rom<br />

ganmanaTleblobam `aRmarTa azrovnebis Zlieri struqturebi, magram man<br />

aseve Seqmna mJava am struqturebis <strong>da</strong>sarRvevad~ (216).<br />

mokled, es aris universaluri uflebebis maradiuli memkvidreoba, rac<br />

identobis politikas aZlevs epistemologiur safuZvlebs, radgan ufleba –<br />

iyo gansxvavebuli, aris a<strong>da</strong>mianuri ufleba. am TvalsazrisiT,<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> <strong>da</strong>gvanaxebs moqalaqeobis sazRvrebs, magram igi aseve<br />

<strong>da</strong>gvanaxebs saxelmwifos sazRvrebsac, mesame TavSi a<strong>da</strong>mianis uflebebze <strong>da</strong><br />

globalizaciaze Cveni diskusiis mimarTulebiT.<br />

maSin, gitlinis rekonstruirebuli kritikuli modernizmis mixedviT,<br />

ra aris <strong>multikulturalizmi</strong>s, rogorc identobis politikis<br />

alternativebi? gitlini (1995) sasowarkveTilebiT aRsavse Cans, roca wers:<br />

`sakiTxi ase dgas, rogor SevuwyoT xeli soli<strong>da</strong>robis suliskveTebas<br />

gansxvavebaTa sazRvris orive mxares – soli<strong>da</strong>robas `nebismier a<strong>da</strong>mianTan,<br />

romelic itanjeba~. vinai<strong>da</strong>n, cxadia, rom es suliskveTeba spontanurad ver<br />

warmoiSoba gaZlierebuli jgufebis SigniT, romelTagan TiToeuli<br />

<strong>da</strong>kavebulia sakuTari gansxvavebebis <strong>da</strong>xvewiT sxva jgufebisgan<br />

<strong>da</strong>moukideblad~ (217).<br />

gitlinis <strong>multikulturalizmi</strong>s kritika, aSkarad, sruliad<br />

gansxvavdeba makkartis kritikisagan. gitlini braldebebs uyenebs<br />

multikulturalizms, ara mxolod imitom, rom misi miznebi bundovania,<br />

misi politika ganxeTqilebis gamomwvevi, xolo misi logika<br />

reduqcionisturi, <strong>da</strong> xels uwyobs `perspeqtivistul~ an poziciur<br />

midgomebs, romlebic efuZneba kerZo <strong>da</strong> ara universalur Taviseburebebs;<br />

aramed aseve, klasikuri pozicii<strong>da</strong>n, imitom, rom mravalferovneba ar<br />

SeiZleba <strong>da</strong>cilebuli iyos ubralo xalxisgan. gitlini amtkicebs: `Tu<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> ar aris gamagrebuli saydeniT ubralo xalxSi, maSin<br />

centri<strong>da</strong>nuli energia <strong>da</strong>Zlevs nebismier Tav<strong>da</strong>debas zogadi sikeTisadmi”<br />

(236).<br />

Tavis <strong>da</strong>skvnaSi gitlini ar aris maRalfardovani an apokalifsuri,<br />

aramed sakmaod TavSekavebuli <strong>da</strong> win<strong>da</strong>xedulia, SesaZloa imitom, rom<br />

SeZrulia mis winaSe mdgari amocanis mniSvnelovnebiT. gitlini (1995)<br />

askvnis:<br />

ueWvelad – erTianobis gza ar iZleva utopiur miznebs. igi, faqtiurad<br />

gvTavazobs uamrav siZneles. umravlesobebi modian <strong>da</strong> midian; maTi<br />

Tavmoyra ar aris advili saukeTeso garemoebebSi. wes-Cveulebebi <strong>da</strong><br />

rasebi farTod miRebulia – arsad ufro metad, vidre saocrad guluxv,<br />

276


mravalferovan, poliglot amerikaSi. aSkarad, a<strong>da</strong>mianebi motivirebuli<br />

arian klanis, religiisa <strong>da</strong> rasisadmi loialobiT. amasobaSi, kapitali<br />

miemarTeba sazRvrebis gaswvriv sinaTlis siswrafiT, maSin roca samuSao<br />

Zala moZraobs a<strong>da</strong>mianuri siCqariT. (237)<br />

gitlinis pozicia mkveTrad gansxvavdeba, magaliTad, peter maklarenis<br />

revoluciuri <strong>multikulturalizmi</strong>s (1997b) bolo paragrafebisgan. misi<br />

postskriptumi ase iwyeba: `haerSi sisxlis sunia. SeSlilTa reJimi iyureba<br />

sibneli<strong>da</strong>n, romelic <strong>da</strong>saSvebad emzadeba. es sibnele moitana<br />

neoliberalizmis cru <strong>da</strong>pirebebma <strong>da</strong> liberaluri demokratiis cru<br />

imedebma~ (301). igi asrulebs: “la linea-s samxreTiT, meqsikaSi, gangsteri biWebi<br />

nesaualkoiotli<strong>da</strong>n, romlebsac aZlierebs La Ban<strong>da</strong> <strong>da</strong> politikuri mamacoba,<br />

<strong>da</strong>dian blokebiTa <strong>da</strong> ocnebebiT mokirwylul quCebSi. es isaa, risganac<br />

corridos (baladebi) aris Seqmnili. ... xolo kapitalizmis wvrilzolian<br />

kostiumebian gangsterebs urCevniaT, TrTodnen misi mokrZalebuli sidiadis<br />

winaSe <strong>da</strong> gaaqrolon bentli qalaqgareT apokalifsis <strong>da</strong>dgomamde~ (301).<br />

miuxe<strong>da</strong>vad maklarenis apokalifsuri gafrTxilebisa,<br />

ganmanaTleblobis gitliniseuli <strong>da</strong>cva gzas uxsnis <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

(multikulturuli mravalferovnebisa <strong>da</strong> kulturuli pluralizmis<br />

cnebebis CaTvliT) yvelaze Camafiqrebel braldebas amerikis SeerTebul<br />

StatebSi, romelic SemogvTavaza rasel jekobim (1994). igi Tamamad acxadebs,<br />

rom <strong>multikulturalizmi</strong> araferia Tu ara miTi <strong>da</strong> ideologia, axali<br />

Jargoni:<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> <strong>da</strong> kulturuli mravalferovnebisa <strong>da</strong> kulturuli<br />

pluralizmis monaTesave terminebi axal Jargons warmoadgens.<br />

ganuwyvetlivi moxmobiT, isini aRniSnavs nebismier rames <strong>da</strong> yvelafers. es<br />

ar aris mxolod <strong>da</strong>udevari sityvebis magaliTi; es frazebi iqca axal<br />

ideologiad. ufro provokaciulad rom vTqvaT: <strong>multikulturalizmi</strong>,<br />

rogorc programa ifurCqneba, xolo rogorc realoba – sustdeba.<br />

kulturuli mravalferovnebis <strong>da</strong>f<strong>da</strong>febis cema faravs arasasurvel<br />

simarTles: kulturuli gansxvavebebi ki ar izrdeba, aramed mcirdeba.<br />

kargia Tu cudi, mxolod erTi kultura xarobs amerikis SeerTebul<br />

StatebSi, biznesis, muSaobisa <strong>da</strong> moxmarebis kultura. (121-122)<br />

jekobisaTvis kulturebis mravalferovneba amerikis SeerTebul<br />

StatebSi momxmarebelTa sazogadoebis SigniT arsebobs. es mravalferovani<br />

kulturebi alternativas ar sTavazoben konsumerizmsa <strong>da</strong> kapitalizms,<br />

xolo <strong>multikulturalizmi</strong>s ideologiis <strong>da</strong>mcvelebi ubralod eZeben<br />

`saukeTeso gzas amerikul meinstrimSi Sesasvlelad <strong>da</strong> keTildReobis<br />

misaRwevad~ (123). konsumerizmisadmi maTi miswrafebis gamo <strong>da</strong> im faqtis<br />

gamo, rom Cven yvela vyalibdebiT kulturuli politikis<br />

globalizaciasTan SexebiT masmediis meSveobiT (rasac bevri<br />

277


<strong>da</strong>a<strong>da</strong>stureb<strong>da</strong>, rom aris ubralod kulturis msoflio masStabiT<br />

`amerikanizacia~), jekobi skeptikurad aris ganwyobili im garemoebisadmi,<br />

rom amerikis kulturuli heterogenuloba asaxavs sxva<strong>da</strong>sxva kulturebs<br />

Soris interaqciebs, Tun<strong>da</strong>c afroamerikuli TemebisaTvis, sa<strong>da</strong>c<br />

`moxmarebis kultma gaJRinTa emociuri <strong>da</strong> kulturuli cxovreba<br />

afroamerikeli bavSvebisaTvis <strong>da</strong>mangreveli SedegebiT~ (124).<br />

politikuri TvalsazrisiT, jekobis (1994) kritika nawilobriv<br />

Tanxvdeba gitlinisa <strong>da</strong> makkartis kritikas, gansakuTrebiT maSin, roca igi<br />

amtkicebs, rom <strong>multikulturalizmi</strong> aris<br />

maneruli fraza eTnikuri <strong>da</strong> rasobrivi uTanasworobisTvis <strong>da</strong> zogjer<br />

kompensatorul diskriminaciisTvis... [magram SeiZleba iseve usargeblo<br />

iyos <strong>da</strong>JinebiT vamtkicoT rasobrivi jgufebis proporciuli<br />

reprezentacia]. rasobrivi <strong>da</strong> eTnikuri uTanasworobebis, rogorc<br />

kulturuli gansxvavebebis ganmarteba, ara mxolod arazustia, aramed<br />

cud situacias kidev ufro uaresad aqcevs. igi xels uwyobs jgufis<br />

Sovinizmisa <strong>da</strong> SuRlis gaRvivebas; igi gulisxmobs, rom yovel jgufs<br />

aqvs gansakuTrebuli perspeqtiva <strong>da</strong> inteleqti, romelsac TiToeuli<br />

wevri warmoadgens. afroamerikels, Semdgom, qiraoben, ara ubralod<br />

samarTlianobis gamo, aramed kulturuli mizezebiT: igi atarebs<br />

gansakuTrebul sensibilurobas. (126)<br />

mokled, jakobisaTvis <strong>multikulturalizmi</strong>s es ideologia saubrobs,<br />

ara imdenad gansxvavebul cxovrebebze gansxvavebul kulturebSi, aramed<br />

gansxvavebul cxovrebis stilebze amerikul sazogadoebaSi, romelSic<br />

yvela miiswrafvis imisken, rom isiamovnos erTi <strong>da</strong> igive amerikuli<br />

kapitalisturi <strong>da</strong> konsumeristuli meinstrimi cxovrebis stiliT.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad misi mkveTrad gansazRvruli klasobrivi orientaciisa <strong>da</strong><br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s gaucxoebis kritikisa klasis <strong>da</strong> kapitalizmis<br />

gagebis naklebobis gamo, jakobis kritikis zogierTi nawili SesaZloa,<br />

bolos <strong>da</strong> bolos, nawilobriv Tanxvdebodes <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

neokonservatiuli kritikis ZiriTad komponentebs.<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s romel versiasac ar un<strong>da</strong> uWerdes mxars<br />

a<strong>da</strong>miani, an iTvaliswinebdes kritikuli perspeqtivi<strong>da</strong>n, naTelia, rom<br />

multikulturalizmze debatebi <strong>da</strong>kavSirebulia globalizaciaze,<br />

emigraciaze, sazRvris identobebis politikaze, rasaze, eTnikurobasa <strong>da</strong><br />

postkoloniur literaturaze Teoriuli msjelobis axal formebTan.<br />

SeiZleba (<strong>da</strong> ironiulia, rogorc zemoT aRvniSne) arsad ar aris ise cxadi,<br />

rogorc <strong>multikulturalizmi</strong>s (rogorc socialuri moZraobis <strong>da</strong> rogorc<br />

multikulturuli ganaTlebis neokonservatiul) kritikaSi, rom kritika,<br />

SemTxveviT ga<strong>da</strong>iqca <strong>multikulturalizmi</strong>s winaaRmdeg kampaniad.<br />

278


identobisa <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s kritikulad sa<strong>da</strong>vo<br />

sakiTxebi: <strong>da</strong>skvna<br />

vin un<strong>da</strong> iTxovos patieba <strong>da</strong> vis SeuZlia miteveba? maT, vinc, amdeni wlis<br />

ganmavlobaSi savse magi<strong>da</strong>s usxdnen moyirWebamde, xolo Cven sikvdilTan<br />

visxediT yovel dRe ise, rom aRar gveSinia misi? maT, vinc gaivses<br />

TavianTi jibeebi <strong>da</strong> TavianTi sulebi formaluri sityvebiTa <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>pirebebiT? mkvdrebs, Cvens mkvdrebs, ise ulmoblad <strong>da</strong>xocilebs<br />

`bunebrivi~ sikvdiliT, anu wiTelaTi, gripiT, tropikuli ciebiT,<br />

qoleriT, tifiT, mononukleoziT, tetanusiT, pnevmoniiT, malariiTa <strong>da</strong><br />

kuW-nawlavisa <strong>da</strong> filtvebis sxva seniT? Cvens mkvdrebs, ise ulmoblad<br />

<strong>da</strong>xocilebs, ise demokratiulad <strong>da</strong>xocilebs. Cvens mkvdrebs, romlebic<br />

ise <strong>da</strong>ixocnen, rom aravis <strong>da</strong>uTvlia <strong>da</strong> ar uTqvams bolos `sakmarisia?~<br />

es azrs SesZen<strong>da</strong> am gar<strong>da</strong>cvalebebs, ise rom vinme ikiTxav<strong>da</strong> saerTo<br />

mkvdrebze, Cvens mkvdrebze, rom amjerad isini brundebian<br />

sicocxlisaTvis <strong>da</strong> ara Tavi<strong>da</strong>n mosakvdomad? maT vinc Cvens xalxs<br />

mmarTvelobis ufleba <strong>da</strong> unari mouspo? maT, vinc Cvens wes-Cveulebebs,<br />

fersa <strong>da</strong> enas pativi ar miago? maT, vinc Cven gveqceo<strong>da</strong>, rogorc ucxoebs<br />

Cvensave qveyanaSi <strong>da</strong> vinc gvTxov<strong>da</strong> dokumentebsa <strong>da</strong> kanonebis<br />

morCilebas, romelTa arsebobasa <strong>da</strong> samarTlianobasac Cven ignorirebas<br />

vukeTebT? maT, vinc gvawameb<strong>da</strong>, gvapatimreb<strong>da</strong> <strong>da</strong> gvaqrob<strong>da</strong>, radgan sur<strong>da</strong><br />

miwis nawili, didi nawili, <strong>da</strong> ara mcire, mxolod miwa, sa<strong>da</strong>c SegveZlo<br />

mosavlis aReba muclis amosavsebad? vin un<strong>da</strong> iTxovos patieba <strong>da</strong> vis<br />

SeuZlia miteveba?<br />

– Subcoman<strong>da</strong>nte Marcos, “¿De que nos van a perdonar?”<br />

(inglisuri Targmanis avtori: juli en tompsoni)<br />

es epigrafi, romelic aRebulia sapatista subkoman<strong>da</strong>nte markosis<br />

cnobili werili<strong>da</strong>n Jurnali Proceso-saTvis meqsikaSi, 1994 wlis sapatista<br />

amboxebi<strong>da</strong>n mcire xnis Semdeg, ukiduresad naTlad asaxavs liberalizmis<br />

sazRvrebs <strong>da</strong> gmobs mis Sedegebs. liberaluri <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

momxreebi amtkiceben, rom es (1) gazrdis samarTlianobas (amerikis<br />

sxva<strong>da</strong>sxva eTnikurobebis diapazonisa <strong>da</strong> simdidris warmodgeniT) <strong>da</strong> (2)<br />

gazrdis tolerantobas (moswavleTa istoriis mniSvnelobis<br />

mravalricxovan perspeqtivebTan miaxlovebiT). `am TvalsazrisiT,<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> amerikuli identobis cnebas raodenobrivad zrdis<br />

afroamerikelebis, amerikeli indielebisa <strong>da</strong> msgavsTa mimarT yuradRebis<br />

moTxovniT, magram Tavis adgilze tovebs identobis erTian cnebas~ (skoti,<br />

1992:13).<br />

279


me vasabuTebdi, rom <strong>multikulturalizmi</strong>s yvelaze mniSvnelovani <strong>da</strong><br />

namdvilad orginaluri Tviseba efuZneba liberalur pluralistur<br />

perspeqtivas, rac kargad aris warmodgenili mis kritikul midgomaSi jeims<br />

benqsisa <strong>da</strong> kolegebis (1993) naSromSi. pluralistur farglebSi, identoba<br />

`gagebulia, rogorc wes-Cveulebebis, praqtikebis <strong>da</strong> mniSvnelobebis<br />

<strong>da</strong>dgenili wyebis referencialuri niSani <strong>da</strong> maradiuli memkvidreoba,<br />

advilad identificirebadi sociologiuri kategoria, saerTo Tvisebebis<br />

<strong>da</strong>/an gamocdilebebis wyeba~ (skoti, 1992:14).<br />

egzistencialisturi <strong>da</strong> ara mxolod sociologiuri Tvalsazrisi<strong>da</strong>n,<br />

identoba aseve <strong>da</strong>kavSirebulia <strong>da</strong>cvis, mikuTvnebulobisa <strong>da</strong> aRiarebis<br />

ZiriTad grZnobebTan <strong>da</strong> gamocdilebebTan. rogorc kornel vesti (naSromSi,<br />

vesti, klori de alba <strong>da</strong> Sorris, 1991) ase <strong>da</strong>majereblad amtkicebs:<br />

a<strong>da</strong>mianebi sakuTari Tavis identificirebas axdenen garkveuli<br />

saSualebebiT, raTa <strong>da</strong>icvan sakuTari sxeulebi, TavianTi Sroma, TavianTi<br />

Temebi, cxovrebis wesi; raTa asocirebulni iyvnen im a<strong>da</strong>mianebTan, vinc<br />

maT miawers mniSvnelovnebas; <strong>da</strong> aRiarebis miznisaTvis, rom aRiarebuli<br />

iyvnen, rom igrZnon, rom ekuTvnian jgufs, klans, toms, Tems. ise rom,<br />

nebismier dros, rodesac vsaubrobT garkveuli jgufis identobaze drosa<br />

<strong>da</strong> sivrceSi, Zalze zustad un<strong>da</strong> aRvniSnoT, Tu ra aris sarwmuno<br />

alternativa maTTvis nebismier konkretul momentSi. (57)<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, mravalferovneba, rogorc swavlis procesi uwyvetad<br />

aocebs Semswavlels <strong>da</strong> qmnis pirobebs identobisa <strong>da</strong> codnis mravalgzis<br />

gancdisaTvis, ara mxolod, rogorc <strong>da</strong>cva, mikuTvnebuloba <strong>da</strong> aRiareba –<br />

WeSmaritad egzistencialisturi moTxovnebi – aramed aseve, rogorc gza<br />

WeSmariti, ganviTarebadi me-s sapovnelad, risi namdvilad gageba, gamoxatva<br />

<strong>da</strong> Tun<strong>da</strong>c saxeldeba bevr Cvengans ase rTulad miaCnia.<br />

kantis azramde misvlis gareSe, romlis mixedviTac, Cven verasodes<br />

SevZlebT srulad gagebas Cveni individualuri cxovrebis <strong>da</strong>dgenili<br />

narativis, rogorc mravalferovani Temebis istoriaSi aRbeWdilisa,<br />

romelsac Cven mivekuTvnebiT, identobis rogorc individualuri (<strong>da</strong><br />

koleqtiuri, aseve) swavlis aRiarebaSi arsebobs raRac warmoudgenlad<br />

piradi, rac ukeT aris aRbeWdili poeziaSi, vidre analitikur<br />

filosofiaSi.<br />

qvemoT warmodgenili leqsi, romelic SeTxzulia berklis studentis<br />

mier Cikano literaturuli Semoqmedebis Sesaxeb naSromis <strong>da</strong>weris Semdeg,<br />

sakmaod kargad gadmogvcems identobis, rogorc samu<strong>da</strong>mo, gasaocari<br />

zeSTagonebis gancdis mniSvnelobas. identoba aris swavlis, codnisa <strong>da</strong><br />

aRiarebis gza.<br />

280


vin<br />

Cems kaleidoskopSi cqerisas vekiTxebi:<br />

– gicnob?<br />

borZikiT vpasuxob <strong>da</strong> veZeb sakuTar Tavs,<br />

– ra vici...<br />

ara mgonia arsebobdes `me~.<br />

rom ganvsazRvro, vin var me, niSnavs SevzRudo Cemi Tavi imis gancdisgan, Tu<br />

var me<br />

xval<br />

SemiZlia giTxra, ra Sevicne Cemi Tavis Sesaxeb, <strong>da</strong> ras<br />

vfiqrob, ra Seadgens Cems arsebas.<br />

magram, vin `var me~,<br />

Cemi pirovneba,<br />

aris maradiuli<br />

yoveldRiuri<br />

gasaocari<br />

zeSTagoneba;<br />

igi arsebobs, radgan me varsebob<br />

cvalebad drosa <strong>da</strong> sivrceSi<br />

sxva<strong>da</strong>sxvanairad<br />

magram cxovrebaSi, miwaze <strong>da</strong>myarebuli<br />

var aq <strong>da</strong> axla.<br />

erTxel mindo<strong>da</strong>, mivkrodi identobas<br />

arasodes var sakmarisad <strong>da</strong>mkvidrebuli<br />

`laTina~ an `qali~, an ... nebismieri – magram axla,<br />

axla vebRauWebi WeSmaritebas sakuTar Tavze;<br />

Ddrois Sedgenil Sromas,<br />

281


Mme-s `poststruqturalistur~ cnebas,<br />

sxva<strong>da</strong>sxva elementTa kulminacia, rac<br />

marjved ar ergeba yuTs;<br />

ar SemiZlia movniSno igi, rodesac mTxoven: <strong>da</strong>asaxeleT sakuTari vinaoba<br />

rogorc:<br />

laTina?<br />

– diax,<br />

laTinoamerikeli?<br />

– vfiqrob, asea…<br />

araTeTrkaniani laTinoamerikeli?<br />

– hmm, ras niSnavs es?<br />

mdedrobiTi sqesis?<br />

– diax.<br />

qali?<br />

– ase vityodi. maram magiT ras gulisxmob mainc...?<br />

imdeni gamouTqmeli elementi poulobs Tavis gzas<br />

CemSi <strong>da</strong> gamoxatavs Tavs<br />

yoveldRiurad.<br />

isini Tavs iyrian ise, rom ar vici.<br />

Tumca, ara Cemi aRiarebis gareSe –<br />

me vafaseb maT mogzaurobas CemSi <strong>da</strong> Semdgom<br />

aRmoCenas;<br />

elementebi, romlebic mexebian –<br />

gaurkvevlad,<br />

TavianTi SeupovrobiT<br />

uwyvetad marqmeven saxels,<br />

maZleven guls, suls<br />

cxovrebas.<br />

282


vafaseb swavlas,<br />

gamocdilebas –<br />

survils sicilisa <strong>da</strong><br />

imisa, rom vuyvarde,<br />

siyvarulisa <strong>da</strong> cxovrebisa<br />

<strong>da</strong>usrulebeli fiqriT imaze, Tu<br />

vin var me.<br />

identoba aris aRmoCenisa <strong>da</strong> swavlis procesi. Gloria ledsonbilingsTan<br />

Cems saubarSi, man Zalze garkveviT aRniSna erovnul<br />

identobasTan kavSirebze fiqris Sesaxeb: `rac kvlevisagan miviReT aris is,<br />

rom un<strong>da</strong> arsebobdes garkveuli eTnikuri afiliacia, sanam a<strong>da</strong>miani<br />

erovnul identobasTan kavSirs <strong>da</strong>amyarebs. nawili imisa, rac skolebSi<br />

xdeba, aris eTnikurobis uaryofa <strong>da</strong> rasobrivi gansxvavebis uaryofa <strong>da</strong><br />

imis varaudi, rom Cven varT `sufTa amerikelebi~ (tores, 1998a:193).<br />

mravalferovneba, meore mxriv, rogorc skoti (1992) amtkicebs: `niSnavs<br />

identobaTa simravles <strong>da</strong> igi aRiqmeba, rogorc a<strong>da</strong>mianuri arsebobis<br />

mdgomareoba <strong>da</strong> ara gansxvavebaTa formulirebis Sedegi, rac Seadgens<br />

Zalauflebis ierarqiebs <strong>da</strong> asimetriebs~ (14).<br />

`analitikuri agonia~ aris termini, romelic gamoiyeneba imisaTvis, rom<br />

yvelaze kargad aRweros am procesis sirTule: identoba <strong>da</strong><br />

mravalferovneba ar SeiZleba arc mivakuTvnoT <strong>da</strong> arc gamovacalkevoT<br />

klasis upiratesobisgan. kornel vesti (naSromSi vesti, klori de alba <strong>da</strong><br />

Sorris, 1996) <strong>da</strong>eTanxmebo<strong>da</strong>, vinai<strong>da</strong>n igi asabuTebs, rom `saxeldebis es<br />

istoriuli procesi aris nawili memkvidreobisa, ara mxolod TeTri<br />

upiratesobisa, aramed klasis upiratesobisa~ (57).<br />

imis saCveneblad, Tu ramdenad rTuli ga<strong>da</strong>sawyveti SeiZleba iyos<br />

identobis sakiTxi, modiT, <strong>da</strong>vubrundeT gitlinis (1995) analizs. imis<br />

aRniSvniT, rom zogierTi termini swrafad iqceva kliSed <strong>da</strong> rom<br />

kategoriebi xdeba gazviadebuli, gitlini akritikebs skotis pozicias.<br />

gitlini iwyebs skotis citirebas Semdegnairad:<br />

[g]ansxvavebebi <strong>da</strong> sxva<strong>da</strong>sxva identobaTa Taviseburebebi warmoiSoba<br />

diskriminaciiT. ... [g]ansxvaveba ukavSirdeba raRacas, rasac sasicocxlo<br />

mniSvneloba aqvs individis, an jgufis me-s SegrZnebasTan <strong>da</strong> igi Seadgens<br />

Zalauflebis urTierTobas interesTa <strong>da</strong> problemaTa wyebasTan erTad,<br />

rac ar wydeba advilad, an Cerdeba universalizmis principiT. (204)<br />

283


magram gitlini asabuTebs:<br />

skotis meore citataSi pirveli wina<strong>da</strong>deba niSnavs, rom gansxvavebebi<br />

<strong>da</strong>iyvaneba Zalauflebis urTierTobebze, rac aSkarad mc<strong>da</strong>ria. (rusebi<br />

aRiqvamen, rom afrikelebi `gansxvavebuli~ arian, magram ara imitom, rom<br />

maT aucileblad aqvT Zalaufleba afrikelebze, an imitom rom<br />

afrikelebs rame Zalaufleba aqvT maTze.) Tu wina<strong>da</strong>debis pirveli nawili<br />

niSnavs, rom gansxvaveba avtomaturad qmnis Zalauflebis urTierTobas,<br />

igi aSkarad mc<strong>da</strong>ria. (qurTebi <strong>da</strong> tutsi gansxvavdebian, magram maT aqvT<br />

Zalze mcire kavSiri, Tuki raime kavSiri saerTod arsebobs.) es niSnavs,<br />

rom gansxvaveba qmnis mxolod Zalauflebis urTierTobas, rac aSkarad<br />

mc<strong>da</strong>ria. (Tu me momwons Sister Souljah-s repi, es imas ar niSnavs, rom mas<br />

Zalaufleba aqvs, maiZulos Tavisi kompaqt diskebis yidva.) Tu es imas<br />

niSnavs, rom Zalauflebis urTierTobebi ar arsebobs gansxvavebis gareSe,<br />

es tavtologiuria. ... am terminebis Seumowmebeli gamoyeneba varaudobs,<br />

rom cxovrebiseuli gamocdileba tolfasia mxolod enisa <strong>da</strong> garemos<br />

institutebisa. aseve, imis Tqma, rom identobebi (magaliTad, qalebi an<br />

homoseqsualebi) `konstruirebulia~ istoriaSi, simarTles asaxavs, rom<br />

iarliyebi icvleba, mxolod kategoriebi arseboben SezRuduli droiT,<br />

magram xSirad imdenad ganfenilia, rom vivaraudoT, rom isini<br />

arafrisganaa konstruirebuli. (204)<br />

Zalaufleba <strong>da</strong> gansxvaveba <strong>multikulturalizmi</strong>s narativSi yovelTvis<br />

urTierT<strong>da</strong>kavSirebulia identobaze diskusiasTan. Tumca, erovnuli<br />

identoba, teritoriuli soli<strong>da</strong>robis yvelaze mniSvnelovani forma,<br />

romelic efuZneba erT erovnul saxelmwifos <strong>da</strong> patriotizmis<br />

gamocdilebis, grZnobisa <strong>da</strong> saerTo kulturuli memkvidreobis cnebebs, ar<br />

warmoadgens fiqsirebul markers, romelic waruZRveba moqalaqeebs<br />

loialobebisa <strong>da</strong> soli<strong>da</strong>robebis maTeul arCevanSi. erovnuli identoba,<br />

rogorc Jiro (1992) naTlad ayalibebs `yovelTvis aris cvalebadi,<br />

ga<strong>da</strong>uwyveteli kompleqsi istoriuli brZolebisa <strong>da</strong> gamocdilebebisa,<br />

romlebic stimulirebulia, Seqmnilia <strong>da</strong> warmarTulia mravalferovani<br />

kulturebis gavliT. rogorc aseTi, igi yovelTvis Riaa interpretaciisa <strong>da</strong><br />

brZolisaTvis~ (53).<br />

ar aris gasakviri, rom Semdgom, erovnuli identobis cneba ukeT aris<br />

gansazRvruli istoriulad `sxvebTan~ Se<strong>da</strong>rebis meSveobiT (mag., sxva<br />

erovnul identobasTan, an eris mterTan), vidre eris ueWvel istoriul<br />

TvisebebTan <strong>da</strong> misi xalxis, rogorc homogenuri jgufis erovnul<br />

gamocdilebasTan Se<strong>da</strong>rebiT. es sakiTxi iwvevs diskusias kanonsa <strong>da</strong><br />

kulturas Soris urTierTobaze, romelsac Sevudgebi momdevno TavSi.<br />

amdenad, identobebi konstruirdeba <strong>da</strong>visa <strong>da</strong> brZolis procesSi <strong>da</strong><br />

eqvemdebareba mravalobiT interpretaciebs; identoba aris swavlis, codnisa<br />

284


<strong>da</strong> aRiarebis gza. identobebi socialuri konstruqciebia masaliTa <strong>da</strong><br />

istoriuli safuZvlebiT <strong>da</strong>, ra Tqma un<strong>da</strong>, isini efuZneba an, Tu<br />

viTvaliswinebT altiuseris Secdomas, interpelirebulia codnis aRqmiT,<br />

xedvisa <strong>da</strong> grZnobis meTodebiT, <strong>da</strong> Zalauflebis gancdili gamocdilebiT,<br />

gansakuTrebiT imiT, Tu rogori codna aris (an un<strong>da</strong> iyos) legitimurad<br />

miCneuli <strong>da</strong> un<strong>da</strong> iyos mxedvelobaSi miRebuli; rogori gamocdileba un<strong>da</strong><br />

iyos aRniSnuli <strong>da</strong> gasaTvaliswinebeli, <strong>da</strong> rogor SeiZleba Zalaufleba<br />

SeTanxmebul iqnes sxva<strong>da</strong>sxva codnaTa <strong>da</strong> gamocdilebaTa Soris. gar<strong>da</strong><br />

amisa, gamocdilebis igive cneba, rac, rogorc Cans, safuZvlad udevs<br />

identobis cnebas, rogorc joan skoti ase <strong>da</strong>majereblad amtkiceb<strong>da</strong>, aris<br />

raRac istoriulad, kulturulad <strong>da</strong> diskursiulad Seqmnili.<br />

rasakvirvelia, arsebobs erovnuli identobis gavrcelebuli Sexedulebebi,<br />

romelic `SemuSav<strong>da</strong> im kulturul gansxvavebaTa irgvliv, romlebic<br />

konstruirebulia Zalauflebis ierarqiul urTierTobebs Soris <strong>da</strong><br />

romlebic iZleva uflebamosilebas, Tu vis SeuZlia <strong>da</strong> vis ar SeuZlia<br />

ilaparakos legitimurad, rogorc amerikelma~ (Jiro, 1992, 53).<br />

rogorc maikl efli (1982b, 1986b, 1993, 1997) oc weliwadze meti xnis<br />

ganmavlobaSi ase marTebulad amtkiceb<strong>da</strong>, Zalauflebasa <strong>da</strong> codnas Soris<br />

kavSirebi gax<strong>da</strong> umniSvnelovanesi <strong>ganaTleba</strong>Si kvlevis nebismieri<br />

praqtikuli programisa <strong>da</strong> politikis SemuSavebisaTvis, gansakuTrebiT,<br />

konservatiuli aRdgenis am axal fazaSi.<br />

identoba, rogorc vasabuTebdi, ar warmoadgens fiqsirebul markers,<br />

aucilebel arss, rac zog a<strong>da</strong>mians saerTo aqvs TavianTi warmoSobis, rasis,<br />

religiuri afiliaciis, sqesobrivi upiratesobis, sqesis, an klasis<br />

safuZvelze, aramed igi aris swavlis procesi, romelic <strong>da</strong>mokidebulia<br />

konteqstze <strong>da</strong>, ra Tqma un<strong>da</strong>, Riaa interpretaciisaTvis. rogorc aseTi, igi<br />

aseve <strong>da</strong>mokidebulia im brZolaTa istoriulobaze, romlebic gavlenas<br />

axdens socialur cnobierebaze drois mocemul momentSi, qmnis<br />

gamocdilebas <strong>da</strong> gamocdilebis gacnobierebas, wvdomis mniSvnelovan<br />

process <strong>da</strong> mniSvnelobis Seqmnas im individTa mier, romlebic cdiloben,<br />

gaigon sakuTar cxovrebaTa pirobebi. Tumca, gulubryvilo iqnebo<strong>da</strong><br />

identobis gageba, rogorc mxolod ganviTarebadi narativisa, rogorc me-s<br />

socialur konstruirebaSi sityvaTa <strong>da</strong>usrulebeli TamaSisa. identoba<br />

ufro metia, vidre mxolod ritorika, argumentacia, an ganviTarebadi<br />

socialuri (<strong>da</strong> individualuri) `teqsti~, romelic konstruirdeba<br />

gamocdilebaTa sxva<strong>da</strong>sxva wyebebisa <strong>da</strong> codnis mier <strong>da</strong> meSveobiT.<br />

poeti T. s. elioti (1934) ambob<strong>da</strong>, rom `Cven gvaqvs gamocdileba, magram<br />

gvaklia mniSvneloba, mxolod mniSvnelobasTan miaxloeba aRadgens<br />

gamocdilebas.~ eliotis gamonaTqvami gveubneba, rom mocemul<br />

285


gamocdilebaze <strong>da</strong>Senebuli identobis cneba iseve bundovania, rogorc<br />

identobis cnobierebis cneba, romelic TavisTavad, varaudobs gzis<br />

<strong>da</strong>srulebis garkveul SegrZnebas, mas Semdeg, rac miaRwevs<br />

TviTidentifikaciis garkveul zRvars.<br />

Tumca – <strong>da</strong> es gaxlavT Cemi analizis principi – simboluri<br />

mniSvnelobis Seqmnis procesis, an cnobierebis gamocalkeveba SeuZlebelia<br />

Cagvris, diskriminaciisa <strong>da</strong> gamoricxvis procesebisgan, rac Seadgens<br />

a<strong>da</strong>mianTa cxovrebas, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, SegviZlia am procesis amocnoba Tu<br />

ara. es <strong>da</strong>kvirveba kidev ufro mniSvnelovania maSin, roca zogierTi<br />

kulturuli forma cdilobs <strong>da</strong>mkvidrdes, rogorc universaluri forma,<br />

rogorc metafizikuri kanoni, romliTac un<strong>da</strong> moxdes sxva socialur<br />

formirebaTa <strong>da</strong> cnobierebis Sefaseba, rogorc gvafrTxilebs skoti (1992):<br />

`procesi, romelic amkvidrebs zogis upiratesobas, tipiurobasa Tu<br />

universalobas sxvebis arasrulfasovnebis, atipiurobisa Tu<br />

individualurobis TvalsazrisiT~ (14-15).<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>sa <strong>da</strong> multikulturuli ganaTlebis Sesaxeb<br />

diskusia aris diskusia, ara mxolod kanonsa <strong>da</strong> kulturaze, aramed aseve<br />

moqalaqeobisa <strong>da</strong> demokratiis momavalze kulturulad mravalferovan<br />

kapitalistur sazogadoebebSi – diskusia, romelic warmoudgeneli<br />

sicxadiT gviCvenebs, diskursebis araproporciulobas <strong>da</strong> politikur<br />

problemebze teqnikur reagirebaTa SezRudulobas. kidev erTxel<br />

cocxldeba jon diuis landi kritikul dialogSi, romelsac paulo<br />

freiri gvTavazobs. diuisaTvis, <strong>ganaTleba</strong> moiTxovs `keTebas~, radgan<br />

codna, rogorc raobaTa mixvedra, uaryofilia im Sexedulebis<br />

sasargeblod, romelic codnas akavSirebs realobis manipulirebasTan.<br />

rodesac Cven raRac viciT, Cven viwyebT sxva gamocdilebebTan misi<br />

kavSirebis gacnobierebas <strong>da</strong> Cven SegviZlia <strong>da</strong>vakavSiroT igi Cvens sakuTar<br />

interesebTan. maSasa<strong>da</strong>me, <strong>ganaTleba</strong> moicavs moswavlis interesis<br />

gamowvevas, ara ubralod, rogorc codnis ukeT gaxsenebis saSualebas,<br />

aramed rogorc codnisa <strong>da</strong> interesis rTulad <strong>da</strong>kavSirebis saSualebas.<br />

freirs Semoaqvs epistemologiuri xedva pe<strong>da</strong>gogikaSi. diuis msgavsad,<br />

mas sjera, rom `codna~ momdinareobs gamovlil gamocdilebaTagan <strong>da</strong> ara<br />

mxolod racionaluri, `abstraqtuli~ wvdomi<strong>da</strong>n – romelsac, Tu sworad<br />

amocnobili <strong>da</strong> ganxorcielebulia, marTlac, SeuZlia gamovlil<br />

gamocdilebaTa mxolod gamdidreba. problemebis <strong>da</strong>saxvis <strong>ganaTleba</strong>,<br />

romelic winaaRmdegobaSia problemebis ga<strong>da</strong>wyvetis ganaTlebis<br />

modelebTan, iwyeba Teoriis aRmoCeniT, romelic <strong>da</strong>malulia a<strong>da</strong>mianuri<br />

faqtorisa <strong>da</strong> socialuri moZraobebis praqtikaSi. freiris<br />

epistemologiuri perspeqtiva iswrafvis, Tavis mxriv, axali codnis<br />

286


Seqmnisaken, romelic warmmarTveli, STamagonebeli iqneba, xelaxla<br />

gansazRravs <strong>da</strong> xels Seuwyobs praqtikis gagebas. Tumca, es ucnobi Teoria<br />

jer ar SemuSavebula. igi un<strong>da</strong> aRmoaCinon, gamoigonon, Seadginon, an<br />

xelaxla Seqmnan kritikul socialur Teorias <strong>da</strong>/an poeziisa <strong>da</strong><br />

literaturis esTetikasa <strong>da</strong> <strong>da</strong>Zabuli, garTulebuli <strong>da</strong> winaaRmdegobrivi<br />

praqtikebis moTxovnebs Soris inteleqtualur dialogSi.<br />

ueWvelia, freiriseuli cnobismoyvareobis epistemologiam aRiara (im<br />

politikur-pe<strong>da</strong>gogiuri ganaTlebis <strong>da</strong>sawyisi<strong>da</strong>nve, romelmac stimuli<br />

misca mis Semoqmedebas) mravlobiTi identobebis cneba, rogorc swavlis gza<br />

<strong>da</strong>, Sedegad, misi epistemologiuri pozicia, romelsac, sul mcire, ori<br />

ZiriTadi Sedegi moaqvs pe<strong>da</strong>gogikisaTvis. erTi mxriv, freiris wvlili<strong>da</strong>n<br />

amozrdili kritikuli pe<strong>da</strong>gogika <strong>da</strong>interesebulia imiT, Tu rogor<br />

SeuZlia emansipatorul <strong>ganaTleba</strong>s SemswavlelTa (sakuTari) kulturebisa<br />

<strong>da</strong> diskursebis ganmtkiceba <strong>da</strong> amave dros maTi gaZliereba. meore mxriv,<br />

freiris mier <strong>da</strong>Zabulobebis aRiarebam obieqturobasa <strong>da</strong> subieqturobas<br />

Soris, Teoriasa <strong>da</strong> praqtikas – rogorc a<strong>da</strong>mianuri Zalisxmevis avtonomiur<br />

<strong>da</strong> legitimuri sferoebs – Soris igi miiyvana (kidev erTxel diuisgan<br />

gansxvavebiT) imis aRiarebamde, rom es diqotomiebi <strong>da</strong> <strong>da</strong>Zabulobebi ver<br />

<strong>da</strong>iZleva <strong>da</strong> verc maTi sruli kompleqsurobiT Seicnoba meinstrimi<br />

meTodologiebis meSveobiT.<br />

identobis formireba aris agonaluri procesi, kompleqsuri,<br />

ukiduresad rTulad gasagebi/Sesasrulebeli siamovnebisa <strong>da</strong> tkivilis<br />

nazaviT, rac moicavs mniSvnelobis Seqmnas individualur doneze, magram<br />

igi aseve SeiZleba gacxadebuli iyos Temebisa <strong>da</strong> socialuri moZraobebis<br />

doneze. ra Tqma un<strong>da</strong>, codnis konstruirebisa <strong>da</strong> swavlis procesi,<br />

romelic SeiZleba <strong>da</strong>gvexmaros gamocdilebis amocnobaSi, iziarebs imave<br />

`normebs~, romelsac identobis swavla. (aq me mivyvebi paulo freiris ideas,<br />

rom cnobiereba Sedgenilia, rogorc sagangebo mTlianoba, romelic<br />

droebiTad axdens simbolizebas-aRniSvnas). maSasa<strong>da</strong>me, kritikuli<br />

`TviTSegneba~ diapazoniT scdeba individualuri fsiqologiuri<br />

cnobierebis maCvenebels; es, faqtiurad, aris fenomeni (vinai<strong>da</strong>n ar arsebobs<br />

ukeTesi sityva), romelic scdeba froidis fsiqologiur cnobierebas (super<br />

egos), <strong>da</strong> srulad interesdeba istoriuli <strong>da</strong> koleqtiuri cnobierebiT, anu,<br />

egreT wodebuli intersubieqtivizmis sferoTi. identobis formirebisaTvis<br />

cnobierebis am konceptualizaciis Sedegebi (romelic srulad aris<br />

gagebuli kritikul modernistul analizSi) metismetad bevria imisaTvis,<br />

rom aq iqnes moyvanili <strong>da</strong>umTavrebeli saxiT.<br />

epigrafi, romelic stimuls aZlevs am Txrobas <strong>da</strong>skvniT nawilSi,<br />

aRebulia braldebis teqsti<strong>da</strong>n, romelic <strong>da</strong>wera laTino meqsikuri sistemis<br />

287


subkoman<strong>da</strong>nte markosma CiapasSi, lakandonas tropikul tyeSi <strong>da</strong><br />

warmoadgens imis seriozul Sexsenebas, Tu ra dgas safrTxis winaSe maSin,<br />

rodesac ganvixilavT multikulturalizms <strong>da</strong> kulturisa <strong>da</strong> identobis<br />

politikaTa politikur gamowvevebs.<br />

SeniSvnebi<br />

1 moqalaqeobrivi <strong>ganaTleba</strong> moiTxovs imas, rasac tradiciulad ewodebo<strong>da</strong><br />

samoqalaqo <strong>ganaTleba</strong>, anu konstituciuri demokratiis swavleba. samoqalaqo<br />

<strong>ganaTleba</strong>sTan Cveulebriv asocirdeba sami kategoria: (a) samoqalaqo codna,<br />

romelic konstituciuri demokratiis konteqstSi moiTxovs ZiriTadi cnebebis<br />

codnas, romelic gansazRvravs demokratiis praqtikas, rogoricaa saxalxo<br />

arCevnebi, umravlesobis mmarTveloba, moqalaqeTa uflebebi <strong>da</strong> movaleobebi,<br />

Zalauflebebis konstituciuri <strong>da</strong>yofa <strong>da</strong> sabazro ekonomikaSi demokratiis<br />

ganxorcieleba, romelic gamoiyeneba, rogorc samoqalaqo sazogadoebis ZiriTadi<br />

winapirobebi; (b) samoqalaqo unarebi, romelic Cveulebriv niSnavs inteleqtualur<br />

<strong>da</strong> monawileobiT unarebs, rac xels uwyobs moqalaqeTa saR azrsa <strong>da</strong> qmedebas; <strong>da</strong><br />

(g) samoqalaqo Rirsebebi, Cveulebriv ganisazRvreba liberalur principebTan<br />

kavSirSi, rogoricaa TviTdisciplina, TanagrZnoba, tolerantoba <strong>da</strong> pativiscema.<br />

amdenad, xazi gavusvaT, rom moqalaqeobrivi <strong>ganaTleba</strong> Serwymulia politikasTan<br />

<strong>da</strong>, arsobrivad, sa<strong>da</strong>vo cnebaa. igi <strong>da</strong>kavSirebulia cnebasTan, romelsac<br />

sociologebi uwodeben `politikur socializacias~, cnebas, romelic, Tavis mxriv,<br />

individTa formirebas ukavSirebs saxelmwifo politikas. arsebobs kiTxvebi imis<br />

Taobaze, rom moqalaqeobrivma <strong>ganaTleba</strong>m xazi un<strong>da</strong> gausvas Tu ara samoqalaqo<br />

<strong>ganaTleba</strong>s, samoqalaqo unarebs <strong>da</strong> samoqalaqo Rirsebebs, rogorc es<br />

gansazRvrulia politikuri mmarTveli wreebis mier. Tu isini axdenen moqalaqis<br />

rolis konceptualizacias, ZiriTa<strong>da</strong>d, rogorc <strong>da</strong>mTmoblobisa <strong>da</strong><br />

TanamSromlobis rolisa, maT SeiZleba <strong>da</strong>afason es qcevebi <strong>da</strong> aswavlon kanonisa<br />

<strong>da</strong> mmarTvelobis Sesaxeb; Tu isini gansazRvraven rols ufro monawileobiTi<br />

TvalsazrisiT, pe<strong>da</strong>gogebma SeiZleba aswavlon moswavleebs is, Tu rogor<br />

moaxdinon gavlena saxelmwifoebriv sakiTxebze <strong>da</strong> sagangebo saxelmwifoebriv<br />

politikaze. orive Tvalsazrisi uxvad gvxvdeba aSS-s moqalaqeobrivi ganaTlebis<br />

literaturaSi~ (W. C. Parker, “Citizenship Education,” in Dictionary of Multicultural Education, ed. C.<br />

A. Grant and G. Ladson-Billings, Phoenix: Oryx, 1997).<br />

2 es ar aris adgili, sa<strong>da</strong>c gakritikebul un<strong>da</strong> iqnes homogenurobis <strong>da</strong><br />

heterogenurobis Sesaxeb diskusia, rogorc is iqna warmarTuli, Cemi azriT,<br />

sakmaod gamartivebuli <strong>da</strong> reduqcionistuli gziT (maniqevluri gza, SeiZleba,<br />

ukeTes formulirebas warmoadgendes) wignis Multiculturalism: A Critical Reader (Oxford:<br />

Blackwell, 1996) SesavalSi (romelic sxva mxriv, brwyinvaled aris <strong>da</strong>werili) Teo<br />

goldbergis mier.<br />

3 ixileT misi Black Looks: Race and Representation (Boston: South End Press, 1992).<br />

alternatiuli sociologiuri TvalsazrisisaTvis ixileT: Ruth Frankenberg, The Social<br />

Construction of Whiteness (Minneapolis: University of Minnesota Press, 1993).<br />

4 ted mitCeli <strong>da</strong> axali institucionalisturi skola ganaTlebis istoriaSi<br />

cdilobdnen eWvi SeetanaT gar<strong>da</strong>uvalobis cnebaSi saganmanaTleblo institutebis<br />

istoriaSi im brZolebze yuradRebis gamaxvilebiT, romelic Seadgens realobis<br />

transformaciis dinamikas. mitCelis TvalsazrisiT, es brZolebi Sualedur rgols<br />

warmoadgens, formas aZlevs <strong>da</strong> xazs usvams saganmanaTleblo institutebSi<br />

socialuri qmedebis institucionalizacias. institutebi iqmneba rutinebis,<br />

288


wesebis, normebisa <strong>da</strong> struqturebis safuZvelze <strong>da</strong> isini warmarTaven qmedebas<br />

qcevis garkveul sazRvrebsa <strong>da</strong> CarCoebSi. instituciuri Teoria cdilobs<br />

gaarkvios saganmanaTleblo institutebSi socialuri qmedebis racionalizaciis<br />

istoriuli <strong>da</strong> sociologiuri konfiguracia. misi momxreebi <strong>ganaTleba</strong>s xe<strong>da</strong>ven<br />

(kerZod, politikur socializacias), rogorc mizanmimarTuli racionaluri<br />

demokratiuli qmedebis zrdis instruments. Sedegad, saxelmwifos roli<br />

umTavresia instituciuri TeoriisaTvis. rogorc profesori mitCeli amtkicebs,<br />

saganmanaTleblo institutebis istoriis nebismieri kvleva un<strong>da</strong> iTvaliswinebdes<br />

`realur brZolebs, romlebmac Seqmna struqturebi <strong>da</strong> praqtikebi, romelTa<br />

TavisTavad cxa<strong>da</strong>d miRebac Cven Semdgom <strong>da</strong>viwyeT. ratom aris swavleba<br />

SenarCunebuli xalxis xarjze? ratom gvaqvs niSnebi <strong>da</strong> swavlebis etapebi? bevri<br />

profesionalisTvis <strong>da</strong> xalxis didi nawilisaTvis, am tipis kiTxvebze pasuxebi,<br />

tendenciisamebr, eyrdnoba universaliebs, ganviTarebasTan <strong>da</strong>kavSirebuli <strong>da</strong><br />

institucionaluri determinizmis nairsaxeobebs. Tumca, am TvisebaTagan TiToeuls<br />

aqvs kerZo, drosTan <strong>da</strong>kavSirebuli istoria <strong>da</strong> mizezTa wyeba. am istoriebisa <strong>da</strong><br />

maTTan <strong>da</strong>kavSirebuli konfliqtebis aRdgenas didi mniSvneloba aqvs kauzaciis<br />

specifiurobis kargad garkvevisaTvis <strong>da</strong> es garkveva aucilebelia<br />

nebismierisaTvis, araprofesionalisa Tu profesionalisaTvis, romelsac<br />

ainteresebs Cveni saganmanaTleblo institutebis Secnoba <strong>da</strong> gaumjobeseba~ (Los<br />

Angeles: UCLA, 1986, xelnaweri gv. 1). amgvarad, institucionalisturi Teoriis<br />

warmomadgenelTaTvis ZiriTadi interesi aris saxelmwifo Zalauflebis eqspansia<br />

<strong>da</strong> ganaTlebis, rogorc Tanamedrove iniciaciis ceremoniis roli. isini axdenen<br />

saxelmwifo qmnadobis <strong>da</strong> ganaTlebis (rogorc moqalaqeobis erovnuli Senebis<br />

umTavresi nawilis) sajaro sistemebis gaerTianebis, eqspansiisa <strong>da</strong> saxelmwifo<br />

Zalauflebis ganvrcobis konceptualizacias mosaxleobaSi. magaliTad, mitCeli,<br />

romelic iyenebs maikl kacis, devid taiakis, Bernard beilinis, lorens qreminis,<br />

maikl eflis <strong>da</strong> saganmanaTleblo institucionalizaciis kulturis kritikosTa<br />

naSromebs, cdilobs `aRadginos im ga<strong>da</strong>wyvetilebaTa gageba, moqmedeba <strong>da</strong><br />

funqcionaluroba, romlebic miRebul iqna <strong>da</strong> romlebmac Cveni saganmanaTleblo<br />

institutebis formireba moaxdina~. [maSasa<strong>da</strong>me,] imis Cvenebam, garkveuli<br />

ga<strong>da</strong>wyvetilebebi Tu rogor asaxav<strong>da</strong> specifiur interesebs specifiur droze,<br />

a<strong>da</strong>mians SeiZleba Zalze gansxvavebuli ga<strong>da</strong>wyvetilebebi miaRebinos, roca dro,<br />

garemoebebi <strong>da</strong> Zalauflebis urTierTobebi icvleba. swored amgvarad, warsulis<br />

moqmedebisa <strong>da</strong> brZolis aRdgeniT, SeiZleba istoria Tanamedrove politikuri<br />

arCevanis relevanturi gaxdes~ (xelnaweri, gv. 2). am naSromis gasaocari adreuli<br />

magaliTi gaxlavT mitCelis pirveli wigni, Political Education in the Southern Farmers’<br />

Alliance (Madison: University of Wisconsin Press, 1987).<br />

5 ixileT <strong>da</strong>skvna konstruqtivizmze diskusiisaTvis.<br />

6 sasargebloa gvaxsovdes, rom sosiuri ganasxvavebs niSnebis pirobiT bunebas<br />

simboloTa motivirebul bunebisagan. sosiurisaTvis niSnis mniSvnelobis cneba<br />

aris misi poziciis funqcia asocirebul struqturaSi, an paradigmatuli <strong>da</strong><br />

Se<strong>da</strong>rebiTi urTierTobebi, rac arsebobs wyebis yvela niSanTa Soris. ena, amdenad,<br />

sosiuris modelSi, ubralod, aris urTierT<strong>da</strong>mokidebul terminTa sistema,<br />

romelSic mniSvneloba, romelsac iRebs TiToeuli termini, miiReba meore terminis<br />

erTdrouli arsebobiT.<br />

7 neokonservativizmisadmi kritikuli poziciebisaTvis ixileT: Cameron McCarthy and<br />

Warren Crichlow, “Theories of Identity, Theories of Representation, Theories of Race,” ii. Race, Identity,<br />

and Representation in Education, ed. Cameron McCarthy and Warren Crochlow (New York: Routledge,<br />

1993), xiii-xxix; Michael W. Apple, “Constructing the Other: Rightist Reconstructions of Common Sense,”<br />

in Race, Identity, ad Representation, ed. McCarthy and Crichlow, 24-39; Cornel West, Race Matters (Boston,<br />

Beacon Press, 1993); bell hooks and Cornel West, Breaking Bread: Insurgent Black Intellectual Life<br />

289


(Toronto: Between the Lines, 1991); Cornel West, “The Postmodern Crisis of the Black Intellectual,” in<br />

Cultural Studies, ed. Lawrence Grossberg, Cary Nelson, and Paula Treichler (New York: Routledge, 1992),<br />

689-705; Cornel West, “Marxist Theory and the Specificity of Afro-American oppression,” in Marxism and<br />

the Interpretation of Culture, ed. Larry Grossberg and Cary Nelson (Urbana: University of Illinois Press,<br />

1988), 17-29; Antonia Darder, Culture and Power in the Classroom: A Critical Foun<strong>da</strong>tion for Bicultural<br />

Education (New York: Bergin & Garvey, 1991).<br />

8 imedi maqvs, rom Cemi diskomforti terminologiasTan <strong>da</strong>kavSirebiT, rac<br />

deskrifciulia zogadi TvalsazrisiT, magram arasrulyofilia analitikurad,<br />

gasagebi iyo mTeli am wignis masStabiT. mniSvnelovania is, rom teminologia iyos<br />

Sesabamisi, roca misi potenciuri horizontis analitikurad gaSuqebas vcdilobT.<br />

me mtkiced uarvyavi am wignSi termin `umciresobis~ gamoyeneba, rac exebo<strong>da</strong><br />

araTeTrkanian <strong>da</strong> araevropeoiduli rasis mosaxleobas, mxolod imitom, rom es<br />

aris termini, romelic ga<strong>da</strong>tvirTulia rasistuli RirebulebebiT <strong>da</strong> emociuri<br />

konotaciebiT. is, rasac amerikis SeerTebul StatebSi ewodeba umciresoba,<br />

globaluri mosaxleobis perspeqtivi<strong>da</strong>n, aris umravlesoba, xolo `TeTrkanianebi~<br />

an evropeoiduli rasa, ueWvelad, rCeba, demografiuli TvalsazrisiT,<br />

umciresobad msoflio sistemaSi. zogierT StatSi, kaliforniis msgavsad,<br />

gamoTvlilia, rom 2025 wlisaTvis umravlesoba (rac mosaxleobis 51 an met<br />

procents gulisxmobs) iqneba laTino an Cikano warmoSobis a<strong>da</strong>miani. amgvarad,<br />

termini `umciresoba~, (romelSic, Cveulebriv, laTinoamerikelebi Sedian) ar<br />

Seexeba, zusti demografiuli TvalsazrisiT, kaliforniaSi mcxovreb<br />

laTinoamerikelebs momavali saukunis pirveli meoTxedisTvis. `feradkaniani<br />

a<strong>da</strong>mianebi~ aseve problemuri kategoriaa, radgan TeTri feri ver gamoiyeneba,<br />

rogorc ara-feri <strong>da</strong> verc orientirad gamodgeba, romelTanac mimarTebaSi yvela<br />

sxva `feri~ SeiZleba Sefasdes. Tumca, `feradkaniani a<strong>da</strong>mianebi~ SeiZleba iqces<br />

politikur simbolod, vinai<strong>da</strong>n yvela Cvengani feris mqone a<strong>da</strong>miania, <strong>da</strong> Tu<br />

viswavliT, rogor vceT pativi, SeviswavloT <strong>da</strong> ganvadidoT gansxvaveba <strong>da</strong><br />

gamoviyenoT mravalferovneba, rogorc warmoebis doneze, ise ganawilebis doneze<br />

politikur ekonomiaSi, maSin Cven SegviZlia ganvaxorcieloT samoqalaqo<br />

moZraobis an<strong>da</strong>zuri gamonaTqvami, romelic Zalian popularuli gaxa<strong>da</strong> martin<br />

luTer kingma, rom Cven un<strong>da</strong> Segvafason Cveni xasiaTis SinaarsiT, <strong>da</strong> ara Cveni<br />

kanis feriT. <strong>da</strong>bolos, un<strong>da</strong> vTqva, rom riCard <strong>da</strong>ieris (1997) ga<strong>da</strong>wyvetileba, imis<br />

Taobaze, rom uwodos araTeTrkaniani warmoSobis a<strong>da</strong>mianebs `araTeTrkanianebi~,<br />

saboloo jamSi, warumatebelia, radgan igi iyenebs stan<strong>da</strong>rtul `TeTr~<br />

terminilogias, rogorc wess, romliTac un<strong>da</strong> Sefasdes gamonaklisebi.<br />

9 xalxis ganaTlebis paradigmi, laTinuri amerikis erT-erTi yvelaze mniSvnelovani<br />

wvlili saganmanaTleblo reformisadmi <strong>da</strong> mWidrod <strong>da</strong>kavSirebuli CagrulTa<br />

pe<strong>da</strong>gogikasTan, iyo inteleqtualuri <strong>da</strong> politikuri STagonebis wyaro mravali<br />

reformatorisaTvis. laTinuri amerikis mikro eqsperimentTagan mravali, <strong>da</strong> misi<br />

naklebad didmasStabiani eqsperimentebi, SeiZleba CaiTvalos inteleqtualurad <strong>da</strong><br />

politikurad yvelaze energiul reformatorul eqsperimentebad msoflioSi. kargi,<br />

kompaqturi teqstisaTvis, romelSic mocemulia umetesi Teoriuli <strong>da</strong> zogierTi<br />

praqtikuli gamocdileba, ixileT Moacir Gadotti and Carlos Alberto Torres, eds., Educação<br />

popular: Utopia latinoamericana (ensaios) (São Paulo: Cortez Editore-Editora <strong>da</strong> Universi<strong>da</strong>de de São<br />

Paulo, 1994). Targmani mzaddeba publikaciisaTvis Zed Books–is mier (inglisi).<br />

10 magaliTad, makkartis mohyavs konelis argumentis citireba: `sxva<strong>da</strong>sxva<br />

Tvalsazrisebi iZleva gansxvavebul Sexedulebebs msoflioze <strong>da</strong> zogierTi<br />

sxvebTan Se<strong>da</strong>rebiT ufro amomwuravia <strong>da</strong> Zlieri. ... Tu gsurT aswavloT<br />

eTnikurobasa <strong>da</strong> rasobriv urTierTobebze, magaliTad, ufro detaluri <strong>da</strong> Rrma<br />

wvdomaa SesaZlebeli, Tu Tqvens kurikulums SeadgenT <strong>da</strong>qvemdebarebuli eTnikuri<br />

jgufebis, <strong>da</strong> ara dominanturi jgufis Tvalsazrisi<strong>da</strong>n. ... genderul<br />

290


urTierTobebSi yvelaze naklebi upiratesobis mqoneTa Tvalsazrisma, feminizmSi<br />

gamoTqmulma, moaxdina misi transformireba. Tanamedrove feminizmma Seqmna<br />

socialuri cxovrebis farTo sferos xarisxobrivad ukeTesi analizi axal<br />

cnebaTa farTo speqtris meSveobiT (sqesobrivi politika, patriarqati, samuSaos<br />

sqesobrivi <strong>da</strong>yofa, <strong>da</strong> sxv.) <strong>da</strong> maTgan ganpirobebuli axali kvleva.~ R. W. Connell,<br />

“Curriculum, Politics, Hegemony, and Strategies of Change.” (New South Wales: Macquarie University,<br />

Department of Sociology), 16-18.<br />

11 ixileT freiris hegeliseuli ganwyobebis Cemi analizi naSromSi ”Education and the<br />

Archeology of Consciousness: Hegel and Freire,” Educational Theory 44, no. 4 (Fall 1994): 429-445.<br />

12 “¿Quien tiene que pedir perdón y quién puede otorgarlo? ¿Los que, durante años y años, se sentaron ante<br />

una mesa llena y se saciaron mienras con nosotros se sentaba la muerte, tan cotidiana, tan nuestra que<br />

acabamos por dejar de tenerle miedo? ¿Los que llenaron las bolsas y el alma de declaraciones y promesas?<br />

¿Los muertos, nuestros muertos, tan mortalmente muertos de muerte ‘natural, es decir, de sarampión,<br />

tosferina, dengue, cólera, tifoidea, mononucleosis, tetanus, pulmonía, paludismo y otras lindezas<br />

gastrointestinales y pulmonares? ¿Nuestros muertos, tan mayoritariamente muertos, tan democráticamente<br />

muertos, nuestros muertos que se iban nomás, sin que nadie llevara la cuenta, sin que nadie dijera, por fin, el<br />

‘YA BASTA!’ que devolviera a esas muertes su sentido, sin que nadie pidieran a los muertos de siempre,<br />

nuestros muertos, que regresaran a morir otra vez pero ahora para vivir? ¿Los que nos negaron el derecho y<br />

don de nuestras gentes de gobernar y gobernarnos? ¿Los que negaron el respecto a nuestra costumbres, a<br />

nuestro color, a nuestra lengua? ¿Los que no stratam como extranjeros en nuestra propia tierra y nos piden<br />

papeles y obediencia a una ley cuya existencia y justeza ignoramos? ¿Los que nos torturaron, apresaron,<br />

asesinaron y desaparecieron por el grave ‘delito’ de querer un pe<strong>da</strong>zo de tierra, no un pe<strong>da</strong>zo grande, no un<br />

pe<strong>da</strong>zo chico, solo un pe<strong>da</strong>zo al que se le pudieran sacar algo para completar el estómago? ¿Quién tiene que<br />

pedir perdón y quién puede otorgarlo?” Subcoman<strong>da</strong>nte Marcos, “¿De que nos van a perdonar?”<br />

13 Laura Silvina Torres, Berkeley, 1997 wlis 9 dekemberi, xelnaweri.<br />

14 gansxvavebze, rogorc formulirebis procesze, ixileT: Homi Bhabha, “The<br />

Commitment to Theory,” naSromSi Third cinema Reader, ed. J. Pines and P. Willemen (London: British<br />

Film Institute, 1989), 111-132, gansakuTrebiT, 12.<br />

15 kantiseuli gageba, liberalur azrovnebasa <strong>da</strong> patriotul azrovnebas<br />

(nacionalizms) Soris SeuTavseblobaTa moraluri filosofiis sferoSi,<br />

gveubneba, rom mniSvnelovania, gavigoT, rom isini, faqtiurad, Seadgenen or<br />

kontrastul (<strong>da</strong> SesaZloa SeuTavsebel) morals. erTi mxriv, arsebobs<br />

liberaluri miukerZoeblobis morali (anu, moraluri TvalsazrisiT gansja<br />

niSnavs miukerZoeblad gansjas, rac <strong>da</strong>moukidebelia individis socialuri<br />

interesebisgan, socialuri poziciebisgan Tu ganwyobebisgan). meore mxriv,<br />

arsebobs patriotizmis morali (anu, zustad imitom, rom igi Seqmnilia garkveul<br />

socialur TemSi wevrobis TvalsazrisiT, ers ar un<strong>da</strong> Seexos kritika,<br />

gansakuTrebiT erovnuli krizisis dros, <strong>da</strong>, amgvarad, patriotuli loialoba<br />

upiroboa). detaluri analizisaTvis ixileT: Alas<strong>da</strong>ir MacIntyre, “Is Patriotism a virtue?”<br />

Lindley Lecture, University of Kansas, 1984.<br />

291


7<br />

demokratiuli mულტიკულტუruli moqalaqeobis<br />

Teoriisken<br />

los anJelesi<strong>da</strong>n bostonisaken: Canaxati<br />

<strong>da</strong>fiqrdi Sens Sinagan Rirsebaze,<br />

<strong>da</strong> aRmoaCen Rirsebis sikeTes.<br />

gamoiyene igi Seni ojaxis safuZvlad,<br />

<strong>da</strong> Seni Rirseba Taobebis manZilze iarsebebs.<br />

gamoiyene igi soflis gzis saCveneblad,<br />

<strong>da</strong> es adgili gaifurCqneba momavalSi.<br />

gamoiyene igi eris warsaZRolad,<br />

<strong>da</strong> eri Seqmnis siuxves.<br />

misiT ixelmZRvanele mTlianad <strong>da</strong> igi aavsebs mTels msoflios.<br />

– tao te Cingi<br />

veraferi ise naTlad ver gviCvenebs ganaTlebisaTvis socialuri<br />

Teoriis praqtikul Sedegebs, rogorc miRebuli gamocdileba. es<br />

garkveulwilad asea, rogorc gitlini (1995) utyuarad asabuTeb<strong>da</strong>,<br />

demokratiuli multikulturuli moqalaqeobis Seqmnis mTavari mizania<br />

`gansxvavebaTa miRma soli<strong>da</strong>robis suliskveTebis~ xelSewyobis<br />

mniSvnelovnebis gacnobiereba (217).<br />

rodesac am bolo Tavs vwerdi, amekviata fiqri im gamocdilebaze,<br />

romelic bostonSi ramdenime wlis win miviRe. modiT, Tavi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>viwyeb.<br />

saRamos aT saaTze klasis, rasis, sqesisa <strong>da</strong> saxelmwifos Sesaxeb codnis<br />

kursis <strong>da</strong>srulebis Semdeg (romelic ted mitCelTan erTad mimyav<strong>da</strong><br />

kaliforniis los anJelesis universitetSi) bostonisken gavemgzavre<br />

SuaRamis, e.w. `wiTeli Tvalis~ aviareisiT. dilis 7 saaTze <strong>da</strong>Rlili, magram<br />

klasSi SesaniSnavi urTierTobiT nasiamovnebi, Cavedi bostonis loganis<br />

aeroportSi. mzad viyavi wavsuliyavi sastumroSi, raTa cota xniT <strong>da</strong>mesvena<br />

<strong>da</strong> Semdeg gamegrZelebina Cemi akademiuri saqmianoba. aeroportSi <strong>da</strong>viqirave<br />

taqsi <strong>da</strong> kembrijSi sastumros misamarTi vuTxari mZRols, romelic<br />

irlandiuri warmoSobis bostoneli gaxl<strong>da</strong>T. siCumeSi, ga<strong>da</strong>vwyvite<br />

Semodgomis <strong>da</strong>sawyisis bostoniT <strong>da</strong>vmtkbariyavi. marTlac aRtacebas<br />

hgvri<strong>da</strong> a<strong>da</strong>mians xeTa mravalferovani foTlebisa <strong>da</strong> lamazi peizaJebis<br />

yureba. msur<strong>da</strong> siamovneba mimeRo ruxi feris cisgan, romelic mzesTan<br />

292


WidilSi iyo CarTuli imisaTvis, rom esTetikis qoreografia Seeqmna,<br />

romelSic Rrmad iyo aRbeWdili bostonisaTvis <strong>da</strong>maxasiaTebeli cxovreba.<br />

mZRolma maSinve mkiTxa, `sa<strong>da</strong>uri xarT?~ ver getyviT, ras ganicdian<br />

sxva emigrantebi, magram CemTvis es uxerxuli kiTxvaa. es SekiTxva, nacvlad<br />

imisa, rom ubralod pasuxad mohyves informacia civilizebuli <strong>da</strong>,<br />

Cveulebriv, umniSvnelo saubrisaTvis, yovelTvis diskomfortis SegrZnebas<br />

miCens, radgan vici, rom Cemi garegnoba <strong>da</strong> Cemi aqcenti `gansxvavebulia~.<br />

CemTvis, es SekiTxva gacilebiT metia, vidre ubralod SekiTxva<br />

geografiuli warmomavlobis Sesaxeb. es aris eTnikuri <strong>da</strong> rasobrivi<br />

lokaciis Sesaxeb SekiTxva. es aris SekiTxva, romelmac, taqsiT mgzavrobis<br />

konteqstSi, Tavi magrZnobina sxvad, mafiqrebina Cems `gansxvavebulobaze.~<br />

didi enTuziazmis gareSe vupasuxe, rom los anJelesi<strong>da</strong>n movdiodi.<br />

mZRolma, absoluturi <strong>da</strong>rwmunebiT, lakonurad mipasuxa, rom Cemi aqcenti<br />

los anJelesSi mcxovrebis aqcents ar hgav<strong>da</strong> – TiTqos a<strong>da</strong>mianTa Temi,<br />

romelic los anJelesis megapoliss Seadgens, SesaZlebelia<br />

identificirebul iqnes ganmasxvavebeli, erTaderTi <strong>da</strong> homogenuri aqcentiT!<br />

didi axsna-ganmartebis gareSe vupasuxe, rom los anJelesamde, kana<strong>da</strong>Si<br />

vcxovrobdi. mZRolma kidev erTxel (rac am a<strong>da</strong>mianis Seupovrobas<br />

gamoxatav<strong>da</strong>) <strong>da</strong>JinebiT gaagrZela, rom Cemi aqcenti arc Cikanos <strong>da</strong> arc<br />

frangi kanadelis aqcents ar hgav<strong>da</strong>. Sewuxebulma <strong>da</strong> <strong>da</strong>Rlilma vupasuxe<br />

(radgan maSinve vapirebdi saubris <strong>da</strong>srulebas), rom argentinaSi viyavi<br />

<strong>da</strong>badebuli. Cems pasuxs mcire xniT dumili mohyva, Semdeg ki man kvlav<br />

ganagrZo gamokiTxva; `argentina samxreT amerikaSia, ara?” _ mkiTxa man.<br />

<strong>da</strong>debiTad vupasuxe, xolo man ki uyoymanod miTxra, rom yovelTvis egona,<br />

rom rio grandes samxreTiT <strong>da</strong>badebuli a<strong>da</strong>mianebi inteleqtualurad ufro<br />

<strong>da</strong>bla mdgomni iyvnen.<br />

erTi wuTiT Sevyovndi <strong>da</strong> gavifiqre, ramdenad paradoqsuli iyo mTeli<br />

es situacia. me, <strong>da</strong>Rlili <strong>da</strong> am momentamde bednieri, vijeqi taqsiSi <strong>da</strong><br />

mivdiodi kembrijis sastumroSi, rom movmzadebuliyavi leqciisaTvis (yvela<br />

xarjebi anazRaurebuli iyo), harvardSi, amerikis SeerTebuli Statebis erTerT<br />

uZveles <strong>da</strong> saukeTeso universitetSi. <strong>da</strong> igi, TeTrkaniani mZRoli,<br />

romelsac SeiZleba, saukeTeso SemTxvevaSi, skola hqono<strong>da</strong> <strong>da</strong>mTavrebuli,<br />

miyvebo<strong>da</strong>, rom me igi `inteleqtualurad ufro <strong>da</strong>bla mdgomad~ mTvli<strong>da</strong><br />

Cemi <strong>da</strong>badebis adgilis, Cemi erovnuli warmoSobisa <strong>da</strong>, ueWvelia, Cemi<br />

eTnikurobis gamo. Sevecade SeuracxyofisaTvis ar mimeqcia yuradReba <strong>da</strong><br />

mTeli am epizodis <strong>da</strong>viwyeba vcade, mxolod Cavibutbute `a<strong>da</strong>mianebi arian<br />

a<strong>da</strong>mianebi.~ vecade <strong>da</strong>vbrunebodi Cems fiqrebs, rodesac mZRolma isev<br />

mommarTa, `hei, iciT, saerTod ar mesmis laTinoamerikuli ojaxebisa~.<br />

rogorc Cemma megobarma miTxra, am ambis moyolis mere, es a<strong>da</strong>miani Seexo<br />

293


Cems yvelaze sust wertils. SemeZlo ar mimeqcia yuradReba misi piradi<br />

mosazrebisaTvis Cems inteleqtualur SesaZleblobebTan <strong>da</strong>kavSirebiT,<br />

magram laTinoamerikuli ojaxis Sexebam yvela zRvars ga<strong>da</strong>aWarba.<br />

movemzade sityvieri brZolisaTvis manqanaSi, <strong>da</strong>, ra Tqma un<strong>da</strong>, verc<br />

mSvenier bostons viviwyebdi, romlis quCebSic mivqrodiT.<br />

rodesac vkiTxe, Tu ratom ar esmo<strong>da</strong> laTinoamerikuli ojaxisa, Cem<strong>da</strong><br />

gasakvirad, man Tavisi sasiyvarulo istoriis moyola <strong>da</strong>miwyo. misma<br />

megobarma qalma (dominikelTa respubliki<strong>da</strong>n) cota xnis win miatova igi <strong>da</strong><br />

sacxovreblad de<strong>da</strong>sTan, masaCusetsSi ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong>. taqsis mZRols ar SeeZlo<br />

gaego, Tu ratom hqon<strong>da</strong>T laTinoamerikelebs aseTi Zlieri ojaxuri<br />

kavSirebi <strong>da</strong> erTguleba. vigrZeni, rom raRac ufro meti xdebo<strong>da</strong>, vidre is,<br />

rasac misi `kulturuli TvalsazrisiT mikerZoebuli~ komentari asaxav<strong>da</strong>,<br />

<strong>da</strong> vkiTxe, `kidev giyvarT igi?~ ramdenime wamiT SeCer<strong>da</strong> <strong>da</strong> mipasuxa, misma<br />

pasuxma ki <strong>da</strong>marwmuna, rom ara mxolod uyvar<strong>da</strong>, aramed Zlier enatrebo<strong>da</strong><br />

kidec. maSinve vkiTxe, `Tqveni megobrebi ras geubnebian masze?~ man ki<br />

mipasuxa, amjerad xazgasmiT, rom igi megobrebis laparaks ar aqcev<strong>da</strong><br />

yuradRebas. rogorc veWvobdi, mas megobrebi akritikebdnen imis gamo, rom<br />

laTinoamerikel qals xvdebo<strong>da</strong>. Cems sastumros vuaxlovdebodiT, rodesac<br />

moulodnelad vkiTxe `giyvarT igi?~ mipasuxa, rom Zlier uyvar<strong>da</strong>. Semdeg<br />

Tamamad vkiTxe, `gicdiaT masTan <strong>da</strong>kontaqteba, <strong>da</strong>rekva, misi wasvlis mere?~<br />

Cem<strong>da</strong> gasakvirad, mipasuxa, rom ar ucdia, <strong>da</strong> CamekiTxa, `fiqrobT, un<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>vekontaqto?~<br />

<strong>da</strong>niSnulebis adgils mivaRwieT. me vuTxari mas, rom<br />

laTinoamerikuli ojaxebi Zalze myarad <strong>da</strong>kavSirebuli ojaxebia, radgan<br />

maT aqvT siaxlovis grZnoba, erTguleba <strong>da</strong> siyvaruli, rac gaziarebulia<br />

<strong>da</strong> masze Riad saubroben. vuTxari, rom un<strong>da</strong> <strong>da</strong>kontaqtebo<strong>da</strong> Tavis<br />

megobars <strong>da</strong> eTqva, ramdenad Zlierad uyvar<strong>da</strong> <strong>da</strong> <strong>da</strong>rdob<strong>da</strong> masze.<br />

mgzavrobis safasuris ga<strong>da</strong>xdisas, Semomxe<strong>da</strong> <strong>da</strong> raRac aseTi miTxra: `didi<br />

madloba, doqtoro, Zalian <strong>da</strong>mexmareT.~<br />

`gansxvavebaTa miRma soli<strong>da</strong>robis suliskveTebis~ xelSewyoba<br />

SeiZleba am saubris devizi iyos. didi xnis manZilze <strong>da</strong> Rrmad mifiqria am<br />

saubarze, ramac aseTi Zlieri STabeWdileba moaxdina Cemze. kvlav maocebs,<br />

ramdenad Sizofreniuli iyo mTeli es epizodi. Cvens (Zal<strong>da</strong>tanebul)<br />

dialogSi, cru Segonebebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>, SesaZloa, Seuracxyofi<strong>da</strong>n, ga<strong>da</strong>vediT<br />

sasiyvaruli urTierTobebis Sesaxeb saubarze. bolos, momeca garkveuli<br />

saSualeba, <strong>da</strong>vxmarebodi mas problemis ga<strong>da</strong>wyvetaSi, radgan<br />

laTinoamerikeli kaci viyavi, romelsac – aSkarad, misi TvalsazrisiT –<br />

SeeZlo misi Svela, laTinoamerikel qalTan <strong>da</strong> laTinoamerikul ojaxTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebisas, TiTqos arsebobdes erTi `tipiuri~ pasuxi, romelSic Seva<br />

294


am sakiTxebis mTeli sirTule. ara mxolod es, aramed CemTvis madlobis<br />

ga<strong>da</strong>xdisas, man garkveuli `ezoTeruli~ kompetencia momaniWa, roca<br />

mommarTa, rogorc `doqtors~, miuxe<strong>da</strong>vad Cveni saubris <strong>da</strong>sawyisi epizodisa.<br />

es monakveTi mogviTxrobs mraval iseT sakiTxze, romlebic<br />

sakmaodArTulia socialur interaqciebSi (gansakuTrebiT, roca rasisa <strong>da</strong><br />

eTnikurobis sakiTxebi monawileobs), <strong>da</strong> ufro metad rTulia, amerikis<br />

SeerTebul StatebSi rasobrivi formirebis konteqstSi. aRniSnuli ambis<br />

moyola varCie am <strong>da</strong>mamTavrebeli Tavis <strong>da</strong>sawyis furclebze, radgan<br />

vfiqrob, rom igi magaliTs iZleva dilemaTa umetesobisa, romlis<br />

gamklavebac gviwevs multikulturuli demokratiuli moqalaqeobisa <strong>da</strong><br />

koreqtulobis RirsebaTa sakiTxis ga<strong>da</strong>wyvetisas.<br />

demokratiuli multikulturuli moqalaqeobis gamowvevebi<br />

rodesac xilva ar aris, xalxi iRupeba.<br />

– igavni solomonisa 29:18<br />

igavTa wignis uZvelesi sibrZne gvaswavlis, rom xilvis gareSe, ar<br />

SegviZlia ocnebebis ganxorcieleba, <strong>da</strong> rom ocnebebis gareSe, ver<br />

ga<strong>da</strong>vurCebiT im winaaRmdegobebs, romelSic Cven, rogorc kulturis<br />

Semqmnelebi <strong>da</strong> bunebis bina<strong>da</strong>rni, varT moqceulni. aRniSnuli<br />

gafrTxilebis gaTvaliswinebiT, am <strong>da</strong>masrulebel TavSi detalurad<br />

ganvixilav sam ZiriTad Teziss imisaTvis, rom wamovayeno demokratiuli<br />

multikulturuli moqalaqeobis Teoria.<br />

pirveli, <strong>ganaTleba</strong>Si mxolod saxelmwifos Teoriebis<br />

mniSvnelovnebis gaTvaliswinebiT iqneba SesaZlebeli saganmanaTleblo<br />

aqtis `politikurobis~ (rogorc ase <strong>da</strong>majereblad asabuTeb<strong>da</strong> freiri) <strong>da</strong>,<br />

maSasa<strong>da</strong>me, moqalaqeobasa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris kavSirebis wvdomis<br />

politikuri Sedegebis gageba. 1<br />

meore, winamdebare wignSi mocemul sam Teoriul midgomaSi –<br />

moqalaqeobis TeoriebSi, demokratiis TeoriebSi <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

TeoriebSi – asaxul winaaRmdegobebze yuradRebis gamaxvilebiT vaCveneb, Tu<br />

am winaaRmdegobebma rogor gaarTula demokratiuli multikulturuli<br />

moqalaqeobis miRweva <strong>da</strong> rogor un<strong>da</strong> ga<strong>da</strong>wyvitos demokratiulma saubarma<br />

sakiTxebi, romelic, aSkarad, Zalian Znelad eqvemdebareba ga<strong>da</strong>wyvetas.<br />

<strong>da</strong>bolos, Camovayalibeb ZiriTad gamowvevaTagan zogierTs, romelsac<br />

un<strong>da</strong> SevexoT, rogorc Teoriulad, ise politikurad, demokratiuli<br />

multikulturuli moqalaqeobis winaaRmdegobebis ganxilvisas. swored ase<br />

viqcevi, viTvaliswineb ra saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis Teoriebis<br />

295


konteqstsa <strong>da</strong> teqnologiis globalizaciis mzard process, bazrebsa <strong>da</strong><br />

kulturul politikas.<br />

rogorc paulo freiri Tanmimdevrulad gvaswavli<strong>da</strong> Tavisi<br />

cnobismoyvareobis epistemologiiT, Cven yovelTvis un<strong>da</strong> vikvlioT<br />

<strong>ganaTleba</strong>s, politikasa <strong>da</strong> Zalauflebas Soris arsebuli urTierTobebi,<br />

Tu namdvilad gvsurs Cveni drois saganmanaTleblo dilemebis gageba <strong>da</strong><br />

ga<strong>da</strong>wyveta. ase rom, sakiTxi ase dgas: ratom un<strong>da</strong> iazrovnon ganaTlebis<br />

mkvlevrebma politikurad ganaTlebis Sesaxeb?<br />

saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis Sesaxeb TeoriaTa Sedegebi: ratom<br />

un<strong>da</strong> iazrovnon ganaTlebis mkvlevrebma politikurad<br />

ganaTlebis Sesaxeb?<br />

mecxramete, <strong>da</strong> gansakuTrebiT, meoce saukunis ganmavlobaSi, <strong>ganaTleba</strong> ufro<br />

<strong>da</strong> ufro metad <strong>da</strong> yovlismomcvelad saxelmwifos funqcias warmoadgen<strong>da</strong>.<br />

ganaTlebis finansireba, marTva, organizeba <strong>da</strong> sertificireba xdebo<strong>da</strong><br />

saxelmwifos mier. ra Tqma un<strong>da</strong>, sajaro <strong>ganaTleba</strong> ar warmoadgens mxolod<br />

saxelmwifos funqcias legaluri wesrigisa Tu finansuri mxar<strong>da</strong>Weris<br />

TvalsazrisiT: xarisxTa specifiuri moTxovnebi, maswavlebelTa <strong>da</strong><br />

kvalifikaciaTa moTxovnebi, neba<strong>da</strong>rTuli saxelmZRvaneloebi <strong>da</strong> ZiriTadi<br />

kurikulumisaTvis saWiro kursebi kontroldeba saxelmwifo saagentoTa<br />

mier <strong>da</strong> Sedgenilia saxelmwifos specifiuri saxelmwifoebrivi politikis<br />

mixedviT.<br />

– raimond morou <strong>da</strong> karlos alberto toresi,<br />

socialuri Teoria <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong><br />

problemuri <strong>da</strong>sawyisi<br />

saxelmwifo aris miTi. igi araferia, Tu ara `a<strong>da</strong>mianTa rasis wmin<strong>da</strong><br />

ubraloeba~ (kasireri, 1969:4). neokantianeli germaneli politikis<br />

filosofosis ernst kasireris es gafrTxileba, gamoCn<strong>da</strong> 1946 wels, misi<br />

gar<strong>da</strong>cvalebis Semdeg gamoqveynebuli misi bolo wignis saxelmwifos miTi-s<br />

sawyis furclebze. kasirerma, romelic moeswro germaniaSi totalitaruli<br />

saxelmwifos aRzevebas, naxa miTiuri azrovnebis Zalauflebis warmoSoba,<br />

romelic azianeb<strong>da</strong> racionalur azrovnebas, rac warmoadgen<strong>da</strong> im drois<br />

yvelaze SemaSfoTebel <strong>da</strong>maxasiaTebel Tvisebas. rogorc miTi, saxelmwifo<br />

araferia, Tu ara a<strong>da</strong>mianis sibriyve, `pirvelyofili ugunurobis~ produqti<br />

(kasireri, 1969:4).<br />

sakiTxi imis Sesaxeb, saxelmwifo miTia Tu racionaluri qmnileba, am<br />

wignis <strong>da</strong>werisas seriozul sazrunavs miCen<strong>da</strong>. rogor un<strong>da</strong> mivudge<br />

saxelmwifosa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris arsebul Znelad asaxsnel<br />

296


urTierTobas, <strong>da</strong> rogor un<strong>da</strong> ganvmarto masSi CarTuli yvela niuansi<br />

(istoriuli <strong>da</strong> Teoriuli)? warsul pozicias rom <strong>da</strong>vubrunde, <strong>da</strong>vasabuTeb,<br />

kasireris mtkicebis xelaxali formulirebiT, rom saxelmwifo ar aris<br />

miTi, magram pe<strong>da</strong>gogebi naxuloben gzebs, saxelmwifosa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s<br />

Soris urTierTobebis miTologizirebisa <strong>da</strong> mistificirebisaTvis.<br />

<strong>da</strong>viwyebdi Teodor r. saizeris (1992) SeniSvniT, rom `swavlebis ZiriTadi<br />

elementebi kontroldeba maswavleblebis samyaros farglebs gareT.<br />

saxelmwifo (an misi kontraqtori firmebi) wers testebs. saxelmwifo iZleva<br />

uflebamosilebas, rodis un<strong>da</strong> iswavlebodes TiToeuli sagani; igi <strong>da</strong> olqi<br />

akontroleben skolis ZiriTad sityvaTSemoqmedebas, maswavleblebisa <strong>da</strong><br />

moswavleebis dros. skolebisa <strong>da</strong> maswavleblebis Sefasebebi, profkavSiris<br />

kontraqti, sadepartamento erTeuli, yvela muSaobs tradiciuli<br />

formulebis Sesabamisad~ (8). Tumca, swavlebasa Tu saganmanaTleblo<br />

politikaSi saxelmwifo qmedebis empiriul gamoxatulebaze <strong>da</strong>kvirvebis<br />

nacvlad, me avirCie, saxelmwifosaTvis Semexe<strong>da</strong> ganaTlebis politikuri<br />

filosofiis perspeqtivi<strong>da</strong>n, romelic aseve ganpirobebulia ganaTlebis<br />

politikuri sociologiiT, <strong>da</strong> gaviTvaliswine <strong>demokratia</strong>s, moqalaqeobasa<br />

<strong>da</strong> multikulturalizms Soris arsebuli kavSirebi.<br />

ga<strong>da</strong>udebeli sakiTxebi<br />

ra tipis evristikuli konstruqti an saxelmwifos cneba gamoixateba,<br />

rodesac pe<strong>da</strong>gogebi brals sdeben saxelmwifos saganmanaTleblo<br />

problemebis SeqmnaSi? ra tipis saxelmwifo aqvT maT mxedvelobaSi, roca<br />

fiqroben saganmanaTleblo reformaze, romelic iswrafis ganaTlebis,<br />

testirebis, kurikulumisa <strong>da</strong> swavlebis xarisxis gaumjobesebisaken?<br />

ganaTlebis Teoretikosebi, mkvlevrebi <strong>da</strong> pe<strong>da</strong>gogebi rogor aRiqvamen<br />

Zalauflebis, politikisa <strong>da</strong> ganaTlebis urTierTzegavlenas<br />

saganmanaTleblo reformis konteqstSi? es im SekiTxvaTagania, romelic<br />

wina TavebSi mocemul diskusiaSia nagulisxmebi. vici, rom TiToeul<br />

maTganze sistematuri pasuxi ar SemomiTavazebia, <strong>da</strong> Zalian kargad mesmis,<br />

rom pasuxebis umetesoba saWiroebs SemuSavebas konteqstualuri <strong>da</strong> ara<br />

normatiuli gziT. am kiTxvebze pasuxebi aris ara ukiduresad politikurfilosofiuri,<br />

aramed istoriulia, <strong>da</strong>mokidebulia ideologiur debatebze,<br />

cvalebad inteleqtualur paradigmebze, inteleqtuluri Temebis Seqmnaze,<br />

<strong>da</strong> koniunqturul <strong>da</strong> struqturul cvlilebebze, romelic gvxvdeba<br />

erTdroulad erovnuli saxelmwifosa <strong>da</strong> globaluri ekonomikis doneebze.<br />

mjera, rom saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis urTierTobis TeoriaTa detaluri<br />

ganxilva sasargebloa am kiTxvebis ga<strong>da</strong>wyvetisaTvis safuZvlis<br />

Sesaqmnelad. qvemoT mocemulia argumentebis Sejameba, romelic exeba<br />

ganaTlebis politikurobas, rac Camoyalibebulia winamdebare wignSi.<br />

297


argumenti 1: klasikosebi<br />

SekiTxvas, Tu ratom un<strong>da</strong> iazrovnon ganaTlebis mkvlevrebma<br />

<strong>ganaTleba</strong>ze politikurad <strong>da</strong> ratom un<strong>da</strong> gaiTvaliswinon saxelmwifos<br />

Teoriebi, SeiZleba nawilobriv pasuxi gaeces politikuri filosofiis<br />

`klasikis xmebis mosmeniT~. klasikuri avtorebisaTvis, ganaTlebis sakiTxi<br />

arasodes ar iyo gancalkevebuli Zalauflebis sakiTxisagan. aRzr<strong>da</strong>,<br />

pe<strong>da</strong>gogika <strong>da</strong> politika yovelTvis SeTanxmebulad arsebobdnen. <strong>ganaTleba</strong><br />

– platoni<strong>da</strong>n aristotelemde, Jan Jak rusomde, jon diuimde <strong>da</strong> paulo<br />

freiramde (mxolod ramdenime rom CamovTvaloT) – ganixilebo<strong>da</strong><br />

politikuri proeqtis ganvrcobad (efli, 1982a; gadoti et al., 1996).<br />

ganaTlebisa <strong>da</strong> Zalauflebis (<strong>da</strong>, praqtikuli TvalsazrisiT, saxelmwifos<br />

rolis) urTierTga<strong>da</strong>kveTis amocnobis uunaroba aris Sedegi<br />

ganaTlebisaTvis saxelmwifos TeoriaTa relevanturobis<br />

gauTvaliwineblobisa <strong>da</strong>, ra Tqma un<strong>da</strong>, politikuri folosofiis klasikis<br />

ignorirebisa. 2<br />

argumenti 2: metanarativi<br />

saxelmwifos Teorebi <strong>da</strong>kavSirebulia pe<strong>da</strong>gogiuri subieqtis Sedgenis<br />

nebismier mcdelobasTan, decentrirebuli subieqtebis Sedgenis Tun<strong>da</strong>c<br />

yvelaze radikalurad postmodernistul gamoxatulebaSi. amis msgavsad,<br />

saxelmwifos Teoriebi im moraluri <strong>da</strong> eTikuri sidideebis (<strong>da</strong> rolebis)<br />

speqtrs sZenen arss, romelic <strong>da</strong>kavSirebulia <strong>ganaTleba</strong>sTan <strong>da</strong><br />

swavlebasTan, kognituri socializaciisa <strong>da</strong> kulturuli identobebis<br />

Seqmnis procesSi. ufro metic, saxelmwifos Teoriebi (<strong>da</strong> maTi miTiTebebi<br />

Zalauflebas, saxelmwifosa <strong>da</strong> sazogadoebas Soris kavSirebze) warmarTavs<br />

swavlebis erovnuli, regionaluri <strong>da</strong> lokaluri saganmanaTleblo<br />

politikis Seqmnas, sawarmoo swavlebis programebisa <strong>da</strong> samuSao<strong>da</strong>n<br />

mouwyvetlad unarebis SesamuSavebeli programebis CaTvliT, rac<br />

legitimurad <strong>da</strong> oficialurad miiCneva.<br />

metanarativebis Seqmna (xatovani ritorikis siTamamiT, rac gavlenas<br />

axdens diqotomiur arCevanTa 3 Sesaxeb debatebSi, emfazis, mimarTulebisa <strong>da</strong><br />

diapazonis sakiTxebiT) mTlianad aRiniSneba ganaTlebisa <strong>da</strong> Zalauflebis<br />

politikuri logikuri safuZvliT, rac aSkarad, an nagulisxmevad aris<br />

mocemuli saxelmwifos TeoriebSi. ufro martivad rom vTqvaT,<br />

saganmanaTleblo reformisaTvis diqotomiur arCevanTa Sesaxeb debatebi<br />

moicavs <strong>da</strong>pirispirebas srulyofilebasa <strong>da</strong> Tanasworobas Soris;<br />

ganaTlebis xarisxsa <strong>da</strong> ganaTlebis gavrcelebas Soris; centralizaciasa<br />

<strong>da</strong> decentralizacias Soris <strong>da</strong> privatizebul <strong>da</strong> bazarze orientirebulsa<br />

298


<strong>da</strong> saxelmwifos mier <strong>da</strong>finansebul programebs Soris. miuxe<strong>da</strong>vad maTi<br />

aSkarad pragmatuli Tu teqnikuri bunebisa, yvela efuZneba sxva<strong>da</strong>sxva<br />

(zogjer antagonistur) Teoriebs saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis Sesaxeb. aq<br />

umniSvnelovanesia diskusia kapitalistur sazogadoebebSi saxelmwifo<br />

institutTa erTaderT organizebul wyebaze (swavlebisa <strong>da</strong> araformaluri<br />

ganaTlebis), sa<strong>da</strong>c ostatobisa <strong>da</strong> praqtikuli unarebis, ZiriTadi<br />

moraluri <strong>da</strong> eTikuri Rirebulebebisa <strong>da</strong> oficialuri <strong>da</strong> kontrhegemonuri<br />

codnis SeTanxmeba xdeba, rogorc demokratiuli politikuri Tanxmobis<br />

integraluri komponentisa. am debatebis safuZvlad myofi saxelmwifos<br />

Teoriebis mniSvnelovnebis ignorireba saxifaToa saganmanaTleblo<br />

Teoriisa <strong>da</strong> praqtikis ganviTarebis nebismieri seriozuli mcdelobisaTvis.<br />

saxelmwifos Teoriebis Sesaxeb debatebi un<strong>da</strong> warimarTos kulturis<br />

kvlevebis mniSvnelobis gaTvaliswinebiT. saxelmwifos mzardi<br />

fragmentaciis (kulturuli <strong>da</strong> politikuri) cnebam Cveni yuradReba un<strong>da</strong><br />

mimarTos kurikulumze, swavlebaze <strong>da</strong> swavlaze skolebSi. es warmoadgens<br />

socialuri regulaciis aseve sa<strong>da</strong>vo sferoebs. avtonomiis cneba (romelic<br />

gamj<strong>da</strong>ria liberalizmis diskursSi) uaryofilia, an gakritikebulia<br />

saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis neokonservatiul <strong>da</strong> neoliberalur<br />

midgomebSi. am mizezebis gamo, saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis TeoriaTa<br />

metaTeoriuli sistema gvexmareba, rom movaxdinoT normatiul-eTikuri,<br />

praqtikul-politikuri <strong>da</strong> epistemologiur-filosofiuri monawile<br />

sakiTxebis identifikacia (morou <strong>da</strong> toresi, 1995).<br />

socialuri Teoriis nebismieri sistematuri kritika, romelic<br />

efuZneba metaTeoriul sistemas, moaxdens ganaTlebis sociologiaSi<br />

kritikuli Teoriuli transformaciebis identificirebas. saxelmwifosa <strong>da</strong><br />

ganaTlebis Teoriebi sasicocxlo mniSvnelobis mqonea socialuri <strong>da</strong><br />

kulturuli reproduqciis TeoriebisaTvis, romelic uaRresad relevanturi<br />

rCeba ganaTlebis nebismieri analizisaTvis. pirveli, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

faqtiuri termini `reproduqcia~, tendenciisamebr, mxedvelobi<strong>da</strong>n<br />

sxltebo<strong>da</strong> bolodroindel naSromSi, moroum <strong>da</strong> toresma (1995) ivaraudes,<br />

rom socialuri <strong>da</strong> kulturuli reproduqciis ZiriTadi problematika rCeba<br />

saxelmwifos, skolasa <strong>da</strong> sazogadoebas Soris urTierTobaTa kritikuli<br />

Teoriebis umTavres sazrunavad. meore, axali modeli, paralelisturi<br />

strategia (socialuri qmedeba, rogorc klasi<strong>da</strong>n, sqesi<strong>da</strong>n <strong>da</strong> rasi<strong>da</strong>n<br />

wamosul paralelur determinaciaTa produqti), miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

Zlier mgrZobiarea istoriasTan, saqmianobasa <strong>da</strong> socialur praqtikebTan<br />

mimarTebaSi, kvlav iyenebs struqturalistur meTodologiur strategiebs.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, paralelisturma modelebma efeqtianad Seuwyo xeli<br />

klasis, sqesisa <strong>da</strong> rasis <strong>da</strong> swavlebis konteqstSi sxva formebis batonobis<br />

<strong>da</strong>moukidebeli Sedegebis kvlevas. mesame, analizis paralelisturi<br />

299


modelebis mier miRweuli progresis miuxe<strong>da</strong>vad, maT ver SeZles sami<br />

fun<strong>da</strong>menturi sakiTxis adekvaturad ga<strong>da</strong>wyveta: (a) rom batonobis am sam<br />

formaTagan TiToeuls aqvs mniSvnelovnad gansxvavebuli sistemuri xasiaTi,<br />

ga<strong>da</strong>mwyveti SedegebiT maTi, rogorc batonobis formebis<br />

konceptualizaciisaTvis; (b) rom am `cvladebis~ urTierTmoqmedebis<br />

analizi bundovani gax<strong>da</strong> `Se<strong>da</strong>rebiTi avtonomiis eniT~, rac<br />

struqturalisturi marqsizmisgan <strong>da</strong>rCa; <strong>da</strong> (g) rom miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

paralelisturi reproduqciis Teoriis ganmartebiTi miznebi aris<br />

aucileblad ufro mokrZalebuli <strong>da</strong> istoriulad pirobiTi, vidre<br />

gaTvaliswinebuli iyo klasikuri struqturalisturi reproduqciis<br />

TeoriebiT, isini Tavi<strong>da</strong>n icilebs <strong>da</strong>usruleblad fragmentirebis,<br />

konfliqtebisa <strong>da</strong> gansxvavebebis gamravlebis postmodernistul tendencias,<br />

TiTqos sistematuri kavSirebi ar arsebobdes maT Soris (morou <strong>da</strong> toresi,<br />

1994:43-61).<br />

argumenti 3: Zalaufleba<br />

ganaTlebis sociologiaSi kritikuli tradiciebi<strong>da</strong>n gamomdinare,<br />

ukve vasabuTebdi, rom Zalauflebisa <strong>da</strong> saxelmwifos kritikuli Teoria<br />

warmoadgens aucilebel sawyis wertils politikis SemuSavebis<br />

Sesaswavlad, `maSasa<strong>da</strong>me, analizi ga<strong>da</strong>dis individualuri arCevanisa <strong>da</strong><br />

upiratesobis zusti sfero<strong>da</strong>n, rac garkveulwilad modelirebulia<br />

organizaciuli qceviT, ufro istoriul-struqturuli midgomisaken, sa<strong>da</strong>c<br />

individebs, ra Tqma un<strong>da</strong>, aqvT arCevani, magram isini ganpirobebulni, an<br />

SezRudulni arian istoriuli garemoebebiT, koniunqturuli procesebiT <strong>da</strong><br />

Zalauflebisa <strong>da</strong> uflebamosilebis mravalferovani gamoxatulebebiT<br />

(mikro <strong>da</strong> makro doneebze) politikis formirebis konkretuli wesebis<br />

meSveobiT~ (morou <strong>da</strong> toresi, 1995:343). Zalauflebas, rTul organizaciebsa<br />

(rogoricaa skola) <strong>da</strong> saxelmwifos Soris urTierTobebi gagebul un<strong>da</strong><br />

iqnes politikuri ekonomiisa <strong>da</strong> ganaTlebis politikuri sociologiis<br />

kombinirebuli perspeqtivi<strong>da</strong>n. am Tvalsazrisis mosazreba gaxlavT<br />

neokonservatiuli moZraobis ganviTareba.<br />

neokonservatiuli politikis gavlena sakmaod gasc<strong>da</strong> aSS-s sazRvrebs<br />

<strong>da</strong> ekonomikuri stabilizaciis neoliberaluri politikis meSveobiT,<br />

miaRwia egreT wodebul mesame msoflios. saerTaSoriso organizaciebis<br />

(rogoricaa msoflio banki) rolma msoflios masStabiT saganmanaTleblo<br />

reformebis dRis wesrigis SemuSavebaSi, eWvqveS <strong>da</strong>ayena erovnuli<br />

saxelmwifos avtonomiis sakiTxi <strong>da</strong> moaxdina neoliberalizmis<br />

provocireba, rogorc stan<strong>da</strong>rtuli, meinstrimi ideologiisa <strong>ganaTleba</strong>Si.<br />

Tumca, arsebobs mzardi <strong>da</strong>va ganaTlebis politikaze, saxelmZRvaneloebze<br />

300


<strong>da</strong> swavlebaze. es brZolebi aseve axdenen politikuri diskusiebis<br />

formirebas erovnul saxelmwifoebSi demokratiisaTvis ganaTlebis rolis<br />

Sesaxeb, <strong>da</strong>, ra Tqma un<strong>da</strong>, axorcieleben saganmanaTleblo kvlevis<br />

dominanturi diskursis formirebas.<br />

qvemoT mocemuli <strong>da</strong>va <strong>da</strong> zemoaRniSnuli konfliqtebi <strong>da</strong><br />

winaaRmdegobebi aRbeWdilia neokonservatiuli <strong>da</strong> neoliberaluri<br />

saxelmwifoebis cxovrebaSi. yvelaze aRsaniSnavi winaaRmdegoba<br />

neokonservativizmisa <strong>da</strong> neoliberalizmis politikur filosofiaSi aris<br />

individualuri avtonomiis xelSewyobis dilema, roca amavdroulad xdeba<br />

saxelmwifoebrivi valdebulebebis xelSewyoba. ekonomikuri<br />

racionalurobis TvalsazrisiT, msgavsi dilema warmoiSoba<br />

individualisturad miCneul upiratesobebsa <strong>da</strong> racionalur socialur<br />

arCevans Soris. es dilemebi saxelmwifos arsis sirTules kidev ufro<br />

amZafrebs, rogorc arena, romelic asaxavs Sinauri <strong>da</strong> saerTaSoriso<br />

aqtorebis interaqciebs. maSin saxelmwifo aris sazogadoebaSi Zalauflebis<br />

urTierTobebis mikrokosmosuri kondensacia. skolebi warmoadgens am<br />

dinamikaTa nawils, rac eqvemdebareba saxelmwifo politikaSi <strong>da</strong> samuSao<br />

Zalis ganawilebaSi mimdinare cvlilebebs. Tumca, saganmanaTleblo<br />

sistemebi <strong>da</strong> garemoebi aseve aviTareben (saxelmwifosgan <strong>da</strong> samuSao Zalis<br />

ganawilebisgan Se<strong>da</strong>rebiTi avtonomiiT) sakuTar instituciur <strong>da</strong><br />

politikur qcevas <strong>da</strong> marTvadobas.<br />

argumenti 4: axali sawyisebi<br />

rogorc gamokveTili iyo meore TavSi, arasinqronuli paralelisturi<br />

<strong>da</strong> relacionaluri Teoriebi, neomarqsizmi, postmodernizmi <strong>da</strong> feminizmi<br />

gvTavazoben tradiciuli politikuri filosofiis alternatiul<br />

Sexedulebebs. saxelmwifo, <strong>da</strong>naxuli rogorc istoriuli, mravalSreobrivi<br />

<strong>da</strong> relacionaluri cneba, aris <strong>ganaTleba</strong>Si socialuri urTierTobebis<br />

warmoqmnis centrSi. saxelmwifos mravalSreobrivi cneba gaiTvaliswinebs,<br />

ara mxolod aqtorTa qmedebas, aramed aseve Zalauflebis strategiaTa<br />

ganlagebas, eqspertuli codnis CaTvliT.<br />

kapitalizmi, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom istoriulad specifiuria,<br />

Serwymulia patriarqatTan, xolo kapitalisturi saxelmwifo SeiZleba<br />

ganisazRvros, rogorc partiarqaluri saxelmwifo. feminizmis mixedviT,<br />

patriarqaluri saxelmwifo moicavs <strong>da</strong>/an adekvaturad ar Seaqvs eWvi<br />

<strong>ganaTleba</strong>Si <strong>da</strong>mkvidrebul pirobiT genderul reprezentaciebsa <strong>da</strong><br />

specifiur seqsistur (<strong>da</strong> rasistursa <strong>da</strong> klasistur) qcevebSi.<br />

301


imis<strong>da</strong> miuxe<strong>da</strong>vad, kapitalisturi globalizaciis konteqstSi<br />

erovnuli saxelmwifos axali institucionalizebuli formisken wavalT Tu<br />

urTierT<strong>da</strong>mokidebulebis modelisaken, sa<strong>da</strong>c erovnuli saxelmwifo<br />

Tan<strong>da</strong>TanobiT <strong>da</strong>sustdeba, saxelmwifos Teoriebi kvlav ga<strong>da</strong>mwyvetia<br />

samuSao Zalis <strong>da</strong>nawilebaSi, sazogadoebasa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>Si cvlilebebis<br />

wvdomisaTvis.<br />

argumenti 5: niuansirebuli istoriuli mniSvneloba an depolitizacia<br />

saxelmwifos Teoriebsa <strong>da</strong> saganmanaTleblo reformebs Soris<br />

arsebulma TvalsaCino, Tumca, bundovanma urTierTobebma martin qernoi <strong>da</strong><br />

henri levini (1985) <strong>da</strong>arwmuna (aSS-s ganaTlebis sistemis maTeul analizSi),<br />

rom Tanasworobisa <strong>da</strong> demokratiisaTvis wina brZolebis Seswavla<br />

warmarTavs saganmanaTleblo reformas progresuli perspeqtivebi<strong>da</strong>n. maTi<br />

sityvebi, rac <strong>da</strong>iwera aTwleulze meti xnis win, enTuziazmiT aRavsebs im<br />

a<strong>da</strong>mianebs, romlebic zrunaven bavSvebis, axalgazrdebisa <strong>da</strong> mozrdilebis<br />

demokratiul <strong>ganaTleba</strong>ze:<br />

uwyveti brZola, demokratiis farTo sakiTxebis Sesrulebis<br />

TvalsazrisiT, arsebuli politikis warumateblobasTan erTad,<br />

patiosnebis, Tanasworobisa <strong>da</strong> monawileobisaTvis demokratiul<br />

koaliciaTa Zalas gazrdis. samarTliani <strong>da</strong> gonivruli swavlebisaTvis<br />

demokratiuli brZolebi warmoadgens efeqtian <strong>da</strong>rtymas im ekonomikur<br />

Zalebze, romlebic cdiloben moipovon pirveloba amerikul skolebze <strong>da</strong><br />

Cveni axalgazrdobis formirebaze. warsulis Seswavla xels uwyobs<br />

samomavlod Cvens optimizms. (267)<br />

zemoaRniSnuli argumentebis gar<strong>da</strong>, sxva mizezsac vxe<strong>da</strong>v, romlis gamoc<br />

ganaTlebis mkvlevrebi ganaTlebis Sesaxeb politikurad un<strong>da</strong> azrovnebdnen. Tu<br />

Cveni mizania <strong>ganaTleba</strong> politikuri <strong>da</strong> ekonomikuri demokratiisaTvis <strong>da</strong> Temis<br />

gaZlierebisaTvis, saxelmwifosa <strong>da</strong> ganaTlebis Teoriebis ga<strong>da</strong>xedva uwyvetad<br />

un<strong>da</strong> xdebodes Teoriuli <strong>da</strong> praqtikuli TvalsazrisiT, <strong>da</strong> aRniSnuli, aqtiurad<br />

un<strong>da</strong> iqnes gamoyenebuli saganmanaTleblo kvlevaSi. herbert markusis<br />

mWermetyveluri analizi gasuli saukunis 60-iani wlebis SuaSi, romelic<br />

akritikebs teqnologiis fetiSizms <strong>da</strong> politikis erTganzomilebianobisken<br />

swrafvas gvian kapitalizmSi, gvafrTxilebs ganaTlebis mkvlevarTa<br />

depolitizaciis riskze, rac gansazRvrulia mniSvnelovani mizeziT. 4 es asea,<br />

radgan – rom movaxdinoT heldis (1989:104) parafrazireba – mkvlevrebi, romelTac<br />

aRaraferi axsovT teqnikis, produqtiulobisa <strong>da</strong> efeqtianobis gar<strong>da</strong>, savaraudod,<br />

TavianT samuSaos miiCneven nebismieri politikuri interesisgan Tavisuflad <strong>da</strong><br />

saxelmwifosagan <strong>da</strong> civiluri sazogadoebis Zalebisagan <strong>da</strong>moukideblad.<br />

samwuxarod, depolitizaciis Sedegebi warmoadgens kvlevis ara ukeTes monacemebs,<br />

aramed skolisa <strong>da</strong> sazogadoebrivi cxovrebi<strong>da</strong>n politikuri <strong>da</strong> moraluri<br />

302


sakiTxebis saboloo amoZirkvas, rasac xSir SemTxvevaSi mosdevs winaaRmdegobebi<br />

<strong>da</strong> dilemebi.<br />

winaaRmdegobebi, dilemebi <strong>da</strong> gamowvevebi<br />

amerikuli ocneba aris kompleqsuri <strong>da</strong> <strong>da</strong>majerebeli idea, romlis<br />

ZiebaSic milionobiT individi Camovi<strong>da</strong> amerikis SeerTebul StatebSi –<br />

<strong>da</strong> romelic yovelwliurad amerikisken izi<strong>da</strong>vs aTasobiT emigrants,<br />

visac misi realizebis imedi aqvs. es faqti gansakuTrebiT mniSvnelovania,<br />

radgan amerikuli ocnebis materialuri aspeqtebi ufro <strong>da</strong> ufro<br />

bundovani xdeba amerikelTa umetesobisaTvis.<br />

– jeims a. benqsi, moqalaqeTa <strong>ganaTleba</strong> multikulturul sazogadoebaSi<br />

gamowvevebi<br />

demokratiuli multikulturuli moqalaqeobis Teoriis SeqmnisaTvis<br />

aucilebelia moqalaqeobis, demokratiis, <strong>multikulturalizmi</strong>sa <strong>da</strong><br />

ganaTlebis ZiriTadi winaaRmdegobebis, gamowvevebisa <strong>da</strong> dilemebis<br />

gaTvaliswineba. es gamowvevebi Sedis, upirveles yovlisa, klasis, rasis,<br />

genderisa <strong>da</strong> saxelmwifos Sesaxeb arsebul codnaSi, im seriozul<br />

gamowvevaTa umetesobis CaTvliT, rac modis feministuri Teoriebi<strong>da</strong>n,<br />

romlebic akritikeben politikuri sistemebis konstruirebas<br />

patriarqaluri sistemebi<strong>da</strong>n (makklaferti, toresi <strong>da</strong> mitCeli, ibeWdeba).<br />

amis msgavsad, ar SeiZleba ignorirebul iqnes postkolonializmis<br />

gamowveva, gansakuTrebiT maSin, roca multikulturuli sazogadoebebis<br />

Sedgena xdeba, ZiriTa<strong>da</strong>d, emigrantTa farTo masebis arsebobiT, romelTa<br />

didi nawilic adreul koloniur gamocdilebas ukavSirdeba. miuxe<strong>da</strong>vad<br />

imisa, rom feminizmi <strong>da</strong> postkolonializmi exeba alternatiuli `xmebis~<br />

mniSvnelovnebasa <strong>da</strong> gamocdilebis sistemebs moqalaqeobis SedgenaSi, am<br />

xmebisa <strong>da</strong> sistemebis mdebareoba Zalauflebis saerTaSoriso sistemisa <strong>da</strong><br />

erovnuli saxelmwifos SigniT ierarqiebis konteqstSi Seadgens axal<br />

gamowvevas: subalterni sivrceebis gamowvevas, rasac Zalian iSviaTad<br />

exebian axali socialuri moZraobebi. zogierT istoriul konteqstebSi, es<br />

gamowvevebi xazs usvams imis saWiroebas, rom mivmarToT rasis kritikul<br />

Teorias, raTa vaCvenoT rasizmis mniSvneloba mraval metropoliur <strong>da</strong><br />

periferiul sazogadoebaSi socialuri urTierTobebis SeqmnisaTvis. amasTan<br />

erTad, arsebobs globalizaciis gamowveva, rogorc ganuyofeli nawili<br />

erovnuli saxelmwifos aRmavlobisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>kninebisa. am konteqstSi,<br />

moqalaqeobis Seqmna dgeba mravalferovani SezRudvebis winaSe. <strong>da</strong>bolos,<br />

303


aranakleb mniSvnelovania is, rom yvela es gamowveva <strong>da</strong>iyvaneba utopiuri<br />

politikisa <strong>da</strong> ganaTlebis gamowvevebze; paulo freiris moRvaweoba kvlav<br />

STamagonebeli wyaroa demokratiis, <strong>multikulturalizmi</strong>sa <strong>da</strong><br />

moqalaqeobis wvdomisaTvis. es gamowvevebi gagebul un<strong>da</strong> iqnes demokratiisa<br />

<strong>da</strong> kapitalizmis winaaRmdegobis, moqalaqeobisa <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

dilemebis konteqstSi.<br />

winaaRmdegobebi <strong>da</strong> dilemebi<br />

sazogadoebriv warmoebaSi, romelsac a<strong>da</strong>mianebi axorcieleben, isini<br />

Sedian <strong>da</strong>maxasiaTebel urTierTobebSi, romelic mniSvnelovania <strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>moukidebelia maTi survilisagan; warmoebis es urTierTobebi<br />

Seesabameba warmoebis maTi materialuri Zalebis ganviTarebis<br />

gansazRvrul etaps. warmoebis am urTierTobaTa saboloo jami moicavs<br />

sazogadoebis ekonomikur struqturas – realur safuZvels, romelzec<br />

wamoimarTeba legaluri <strong>da</strong> politikuri superstruqtura <strong>da</strong> romelsac<br />

Seesabameba socialuri cnobierebis gansazRvruli formebi. warmoebis<br />

wesi materialur cxovrebaSi gansazRvravs socialur, politikur <strong>da</strong><br />

inteleqtualur cxovrebas, zoga<strong>da</strong>d. a<strong>da</strong>mianTa cnobiereba ki ar<br />

gansazRvravs maT arsebobas, aramed, piriqiT, maTi socialuri arseboba<br />

gansazRvravs maT cnobierebas.<br />

– karl marqsi, Grundrisse<br />

winaaRmdegobaTa cneba, aRebuli neomarqsizmis Teoriuli arsenali<strong>da</strong>n,<br />

SeiZleba sasargeblo iyos moqalaqeobis, demokratiisa <strong>da</strong><br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s dilemebisa <strong>da</strong> problemebis gagebisaTvis. maikl efli<br />

(1988c) amtkiceb<strong>da</strong> neomarqsistuli perspeqtivi<strong>da</strong>n, rom winaaRmdegobebze<br />

fokusireba mniSvnelovania, `gansakuTrebiT Tu isini gamoxatulia<br />

saxelmwifos meSveobiT, Tu warmoadgens konfliqtebis, kompromisebisa <strong>da</strong><br />

TanxmobaTa Sedegebs saxelmwifos sxva<strong>da</strong>sxva doneebze, <strong>da</strong> saxelmwifosa <strong>da</strong><br />

socialuri moZraobebisa <strong>da</strong> sazogadoebis Zalebis farTo speqtrs Soris~<br />

(36-37). maSasa<strong>da</strong>me, arsebobs mowodeba saxelmwifos ufro <strong>da</strong>xvewili<br />

analizisken, rac un<strong>da</strong> moicavdes im progress, rac miRweulia genderis,<br />

klasisa <strong>da</strong> rasis politikur ekonomiaSi, rogorc es mocemuli iyo wina<br />

TavebSi <strong>da</strong> <strong>da</strong>majereblad iqna SemoTavazebuli freizeris (1997) mier:<br />

`aRiarebis politika ufro <strong>da</strong> ufro gancalkevebuli xdeba redistribuciis<br />

politikisgan, <strong>da</strong> am ukanasknels aRiarebis politika ufro <strong>da</strong> ufro<br />

sjobnis. Sedegi gaxlavT Sekvecili problematika, romelic abrkolebs<br />

radikaluri demokratiis sando xedvis ganviTarebis mcdelobebs~ (180-181). es<br />

namdvilad aris analizi, romelic emateba Tavad saxelmwifoSi<br />

demokratiuli konfliqtebis centraluri adgilis Sesaxeb diskusiebs<br />

304


privatizaciis, centralizaciis, profesionalizaciisa <strong>da</strong> diferenciaciis<br />

politikis miuxe<strong>da</strong>vad (boli, 1993; deili, 1989).<br />

saxelmwifos Teoriis ufro <strong>da</strong>xvewilma analizma xazi un<strong>da</strong> gausvas im<br />

garemoebas, rom moqalaqeobis TeoriaSi arsebobs mravali winaaRmdegoba <strong>da</strong><br />

dilema. pirveli aris (meoTxe TavSi Camoyalibebuli) dilema legaluri<br />

safuZvlebis TvalsazrisiT moqalaqeobis wvdomisa, moqalaqeobis, rogorc<br />

samoqalaqo Rirsebebis gagebasTan SepirispirebiT. es, arsobrivad, qmnis<br />

problemaTa pirvel wyebas, rodesac ganvixilavT moqalaqeobas mxolod misi<br />

legaluri pirobebis gaTvaliswinebiT, <strong>da</strong> ara, rogorc un<strong>da</strong> ganvixiloT,<br />

misi unaris TvalsazrisiT – Seqmnas moraluri, socialurad<br />

sicocxlisunariani, politikurad efeqtiani <strong>da</strong> ekonomikurad<br />

pasuxismgeblobis mqone saxelmwifo politikuri ekonomiis konteqstSi.<br />

moqalaqeobis meore dilema aris is faqti, rom saboloo jamSi,<br />

neokonservatorebisTvis moqalaqeoba regulirdeba sabazro urTierTobebiT;<br />

anu, moqalaqeoba efuZneba warmatebul konkurenciis unars (saerTaSoriso)<br />

bazrebze. Sesabamisad, moqalaqe Cans, rogorc momxmarebeli. amdenad,<br />

korporaciebi, saxelmwifo institutebi, kapitali <strong>da</strong> samuSao Zala<br />

mniSvnelovania specifiurad identificirebul lokalur sivrceebSi<br />

(globalur sistemaSi), <strong>da</strong> ara erovnul saxelmwifoSi. mxolod im<br />

individebs, romelTac, rogorc warmomqmnelebs <strong>da</strong> momxmareblebs, SeuZliaT<br />

imonawileon am globaluri sistemis lojistikaSi produqtiulobis<br />

saSualebiT, SeuZliaT moipovon moqalaqeoba. <strong>da</strong>narCenebi ubralod<br />

ignorirebulni arian, radgan maT akliaT hegemonuri ekonomikuri niSa.<br />

memarcxeneTagan, moqalaqeobis SezRudvebi warmoiSoba a<strong>da</strong>mianis<br />

uflebaTa cnebasTan erTad, romelic, rodesac srulad aris ganxiluli,<br />

yvela sxva mopovebuli statusis uflebebis adgils ikavebs (<strong>da</strong>badebiT, Tu<br />

miRebiT). 5 faqtiurad, a<strong>da</strong>mianis uflebaTa cneba, rasac xeli ewyoba<br />

saerTaSoriso masStabiT, eWvqveS ayenebs nacionalizmis winapirobas,<br />

erovnul saxelmwifos <strong>da</strong> saxelmwifoebriobas, rogorc moqalaqeobis<br />

erTaderTi organizebis institucionalur safuZvels. a<strong>da</strong>mianis uflebebis<br />

<strong>da</strong>mcvelebisTvis, moqalaqeobis sakiTxebi aris, faqtiurad, planetaruli, <strong>da</strong><br />

ara nacionaluri moqalaqeobis masStabis sakiTxi.<br />

<strong>da</strong>bolos, moqalaqeoba liberalur demokratiebSi gamoixateba,<br />

rogorc safuZveli saxelmwifoSi individTa CarTvisaTvis, miuxe<strong>da</strong>vad im<br />

faqtisa, rom zogierTi procesi axdens saxelmwifos fragmentirebas. es<br />

exeba im individTa gamoricxvas, romlebsac (miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

nominalurad moqalaqeebs warmoadgenen) ar SeuZliaT srulad<br />

ganaxorcielon TavianTi uflebebi. Cveulebriv, isini iZulebulni arian<br />

305


Seasrulon TavianTi pasuxismgeblobebi <strong>da</strong> valdebulebebi, Tumca<br />

uflebebis srul ganxorielebaSi maT xeli eSlebaT. es ase xdeba,<br />

magaliTad, amerikeli indielebisaTvis, romlebic moaciles sakuTar miwebs<br />

<strong>da</strong> romelTa kolonizaciac ganaxorcieles TeTrkanianma emigrantebma.<br />

rezervaciebSi maTi SemosazRvriT, isini aSkarad <strong>da</strong>aciles moqalaqeobis<br />

dinamikas (<strong>da</strong> privilegiebs).<br />

moqalaqeobis msgavsad, <strong>demokratia</strong> aRniSnulia mravali<br />

winaaRmdegobiT <strong>da</strong> dilemiT. upirveles yovlisa, es aris is faqti, rom<br />

<strong>demokratia</strong> (rogorc politikuri sistema) mWidrod <strong>da</strong>ukavSir<strong>da</strong><br />

kapitalizms (rogorc warmoebis wess). am situaciam Sedegad mogvca yvelaze<br />

arsebiTi winaaRmdegoba Tavisufali individebisa, romlebsac akliaT<br />

arsebiTi Tanasworoba, rac, amgvarad qmnis Semdgomi demokratiuli<br />

SeTanxmebis moTxovnilebas. <strong>demokratia</strong>s, rogorc arssa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s,<br />

rogorc politikuri reprezentaciis meTods Soris arsebuli mniSvnelovani<br />

politikuri <strong>da</strong> Teoriuli gansxvaveba warmoadgens umTavres moments<br />

moqalaqeobis Seqmnis Sesaxeb diskusiaSi. politologi Teoretikosebis k. b.<br />

makfersonis <strong>da</strong> T. h. marSalis wvlilis Semdeg naTelia, rom demokratiis,<br />

rogorc politikuri <strong>da</strong> socialuri uflebis cneba ar SeiZleba<br />

gamoiricxos demokratiis, rogorc ekonomikuri uflebis cnebisgan – rasac<br />

freizeri (1997) uwodeb<strong>da</strong> radikalur <strong>demokratia</strong>s: `vvaraudob, rom iyo<br />

dRes radikaluri demokrati niSnavs, rom <strong>da</strong>afaso (<strong>da</strong> uaryofisaken<br />

iswrafo) demokratiuli monawileobis ori sxva<strong>da</strong>sxva tipis <strong>da</strong>brkoleba.<br />

erTi aseTi <strong>da</strong>brkolebaa socialuri uTanasworoba; meore ki – gansxvavebis<br />

araRiarebaa. radikaluri <strong>demokratia</strong>, am interpretaciiT, aris is<br />

Sexeduleba, rom dResdReobiT <strong>demokratia</strong> moiTxovs, rogorc ekonomikur<br />

redistribucias, aseve multikulturul aRiarebas~ (173-174).<br />

<strong>da</strong>bolos, <strong>multikulturalizmi</strong>, demokratiisa <strong>da</strong> moqalaqeobis<br />

msgavsad, savsea aRmaSfoTebeli winaaRmdegobebiT. pirveli maTgania<br />

universalurobasa <strong>da</strong> identobas Soris arsebuli gansxvaveba. anu is, rom<br />

codna, rogorc universaluri sfero moicavs safuZvels<br />

racionalurobisaTvis, rac efuZneba ganmanaTleblobis logikas, <strong>da</strong> rom<br />

identobis politika asaxavs brZolaTa lokalizebul wyebas, rac<br />

ugulebelyofs universalizmis nebismier SesaZlo arss – anu, poziciuri<br />

midgoma, rogorc Zlier gakritikebulia gitlinis (1995) mier, an odnav eWvi<br />

aqvs Setanili nodingss, rogorc epistemologia (1995). meore, demokratiis<br />

winaaRmdegobis msgavsia is faqti, rom eTnikuri, rasobrivi <strong>da</strong> kulturuli<br />

gansxvavebebi SenarCunebulia sazogadoebebSi, romlebic ar arian srulad<br />

egalitaruli, rac qmnis seriozul <strong>da</strong>Zabulobas Tavisuflebasa <strong>da</strong><br />

Tanasworobas Soris.<br />

306


es winaaRmdegobebi <strong>da</strong> dilemebi xazs usvams demokratiuli<br />

multikulturuli moqalaqeobis Teoriis seriozul gamowvevebs <strong>da</strong>,<br />

amdenad, socialur TeoriaSi im ZiriTadi Teoriuli movlenebis xelaxali<br />

Sefasebis saWiroebas, romelic gavlenas axdens <strong>multikulturalizmi</strong>s,<br />

demokratiisa <strong>da</strong> moqalaqeobis Cveneul wvdomaze.<br />

demokratiuli multikulturuli moqalaqeobis Teoria<br />

produqciis mizanmimarTuli miRweva didi <strong>da</strong> mcire biznesis<br />

sargebelisaTvis <strong>da</strong> saxelmwifos mxri<strong>da</strong>n am miznis ueWveli <strong>da</strong>xmareba<br />

ekonomikuri zrdis misaRwevad, adgens Zlier SezRudul politikur dRis<br />

wesrigs: igi qmnis situacias, romelSic saxelmwifoebrivi sakiTxebi exeba<br />

mxolod sxva<strong>da</strong>sxva saSualebaTa Sesaxeb debatebs – mizani mocemulia,<br />

anu ufro <strong>da</strong> ufro meti produqcia. depolitizacia miiReba<br />

`instrumentuli miznis~ gavrcelebis Sedegad; anu, es aris sxva<strong>da</strong>sxva<br />

saSualebebis efeqtianobasTan <strong>da</strong>kavSirebuli zrunvis gavrceleba<br />

winaswar mocemul miznebTan <strong>da</strong>kavSirebiT.<br />

– devid heldi, politikuri Teoria <strong>da</strong> Tanamedrove saxelmwifo<br />

winapiroba, rac winamdebare wignis safuZvelSi devs, aris is, rom<br />

klasis, rasis, genderisa <strong>da</strong> saxelmwifos Sesaxeb axali codna gvTavazobs<br />

integrirebul perspeqtivebs, rac pasuxs scems postmodernistul kritikas<br />

<strong>da</strong> ganmartavs demokratiis, moqalaqeobisa <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

zogierT dilemas (makklaferti, toresi <strong>da</strong> mitCeli, ibeWdeba).<br />

Mmoroum <strong>da</strong> toresma (1995), sxvebis msgavsad, warmoayenes varaudi, rom<br />

rasis, klasis, genderisa <strong>da</strong> saxelmwifos codna, rogorc integrirebuli<br />

perspeqtivebi, warmoiSva kritikuli modernizmis tradicii<strong>da</strong>n <strong>da</strong> Seadgens<br />

postmodernizmis zomierebis <strong>da</strong>rRvevebze reagirebas, <strong>da</strong> amave dros, Tavis<br />

TavSi moicavs instrumentaluri racionalurobis sistematur kritikas.<br />

rogor SegviZlia <strong>da</strong>vukavSiroT postmodernizmi demokratiis,<br />

moqalaqeobisa <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>s Teoriebs? ufro metic, rogor<br />

SegviZlia postmodernistuli Teoriebi <strong>da</strong>vukavSiroT kapitalistur<br />

sazogadoebebSi Zalauflebis Sesaxeb diskusiebs?<br />

rogorc wina TavebSi iyo <strong>da</strong>sabuTebuli, postmodernizmis mixedviT,<br />

arsebobs `axali~ epoqa sazogadoebaSi <strong>da</strong> axali kulturuli paradigmi.<br />

postmodernistuli sazogadoebisa <strong>da</strong> kulturis zogierTi ZiriTadi<br />

sociologiuri Sedegi SeiZleba Sejamdes, rogorc situacia, romelic<br />

moicavs fragmentaciis sxva<strong>da</strong>sxva procesebs: (1) Zalauflebis decentrireba<br />

<strong>da</strong> fragmentireba, rac eWvqveS ayenebs Teoriebs batonobisa <strong>da</strong> hegemoniis<br />

307


Sesaxeb; (2) materialuri interesebisa <strong>da</strong> subieqturi gamoxatvebis<br />

koleqtiur qmedebaSi gancalkeveba, rac Sedegad iZleva socialur<br />

moZraobaTa moTxovnebis ga<strong>da</strong>tanas distribuciuli<strong>da</strong>n kulturul-eTikur<br />

sakiTxebze; (3) heterogenurobis gamoCena, gansxvavebiT homogenizaciisgan,<br />

rac manamde axasiaTeb<strong>da</strong> msoflio sistemas; (4) demokratiis mimarT mzardi<br />

undobloba <strong>da</strong> imedgacruebuloba, rac politikur TemTa <strong>da</strong> identobaTa<br />

fragmentaciis Sedegia (toresi <strong>da</strong> mitCeli, ibeWdeba).<br />

kritikuli modernizmis politikuri perspeqtivi<strong>da</strong>n Sesrulebuli<br />

postmodernizmis Sesaxeb Cemi analizis <strong>da</strong>sasruls, meore TavSi, <strong>da</strong>vasabuTe,<br />

rom postmodernizmis ufro cxadi warumatebloba aris mimarTulebis<br />

uqonloba <strong>da</strong> politikuri programis ararseboba. ufro metic,<br />

postmodernizmis politika SesaZlebelia aRmoCndes cru radikalizmi,<br />

romelic eWvqveS ayenebs yvela Tvalsazriss, naTeli politikuri programis<br />

wamoyenebis gareSe <strong>da</strong>, saboloo jamSi, eWvi ar Seaqvs gansxvavebuli<br />

specialuri <strong>da</strong> regionaluri interesebis mqone jgufebis fragmentirebul<br />

politikaSi. es situacia, romelic emateba progresuli jgufebis<br />

sekularul, urTierTgamanadgurebel brZolebs; kapitalisturi<br />

saxelmwifos struqturul <strong>da</strong> istoriul moqmedebas; <strong>da</strong> qmedebebs<br />

memarjveneebisgan, azianebs SemswavlelTa Temebis Seqmnas <strong>da</strong> politikur<br />

qmedebas, abrkolebs progresul jgufTa unars – eWvi Seitanon dominanti<br />

klasebis gavlenis, Zalauflebisa <strong>da</strong> simdidris resursebis gansxvavebul<br />

xelmisawvdomobaSi umetes sferoebSi, ganaTlebis CaTvliT. mokled, es<br />

imeorebs nensi freizeris (1997) Sexedulebas im sakiTxTan <strong>da</strong>kavSirebiT, rom<br />

radikaluri <strong>demokratia</strong> moiTxovs politikuri ekonomiis CarTvas<br />

kritikuli <strong>multikulturalizmi</strong>s wina<strong>da</strong>debaTa gverdigverd.<br />

postmodernizmis es `transgresiuli~ aqtivizmi SesaZloa eWvqveS<br />

ayenebdes <strong>ganaTleba</strong>Si neokonservatiuli <strong>da</strong> neoliberaluri proeqtebis<br />

narativebs, rac mcire miRwevas ar warmoadgens, Tu gaviTvaliswinebT<br />

memarjveneTa `saRi azris~ narativis Zalas, magram praqtikuli<br />

politikisaTvis igi gvTavazobs mcire rekomen<strong>da</strong>ciebs (Tu saerTod aseTs<br />

gvTavazobs). mniSvnelovania, gavimeoroT gitlinis (1995) gafrTxileba:<br />

is postmodernistebi, romlebic gvTavazoben ganmanaTleblobis, rogorc<br />

mamrobiTi, imperialisturi, rasisturi, <strong>da</strong>savluri ideologiis<br />

xorcmetis uaryofas, ver xe<strong>da</strong>ven sakuTar situacias. maT mier im<br />

mosazrebis <strong>da</strong>Jinebuli mtkicebisas, rom ideebi miekuTvneba konkretul<br />

istoriul momentebs, isini TavisTavad nagulisxmev faqtad miiCneven im<br />

istoriul safuZvels, romelzec dganan. isini ver acnobiereben an<br />

uaryofen, rom maTi gataceba <strong>multikulturalizmi</strong>T, identobebiT,<br />

perspeqtivebiT, araTanazomieri msoflmxedvelobebiTa <strong>da</strong> a.S.<br />

warmoudgeneli iqnebo<strong>da</strong>, rom ara ganmanaTleblobis iseTi principebis<br />

308


farTo aRiareba, rogorebicaa: pirovnebis mniSvneloba, Rirsebis miniWebis<br />

ufleba <strong>da</strong> is socialuri wesrigi, rac amas Seesabameba. (214)<br />

problema kidev ufro rTuldeba maSin, roca socialuri subieqtebi<br />

miiCneva politikulad decentrirebulad. klasis, rasis, genderisa <strong>da</strong><br />

saxelmwifos axali codnis umTavresi valdebulebaa gamoikvlios rasis<br />

kritikuli Teoriis analitikuri SesaZleblobebi <strong>da</strong> SezRudvebi, misi erTerTi<br />

ZiriTadi Teoriuli midgoma. rasis kritikul TeoriasTan erTad,<br />

feminizmis gamowveva umTavresia socialuri <strong>da</strong> politikuri TeoriisaTvis.<br />

feminizmis epistemologia fokusirebas axdens `sxvis~ konstruirebaze.<br />

arsebobs `sxva~ TavisTavad, `Cvengan~ <strong>da</strong>moukideblad, Tu igi aris<br />

yovelTvis socialurad konstruirebuli kategoria? Tuki `sxvisi~ cneba<br />

socialurad konstruirebulia, `sxvisi~ konstruireba ramdenad eyrdnoba<br />

ganzogadebisa <strong>da</strong> universalurobis cnebebs, rac Rrmad aris aRbeWdili<br />

mamrobiTi perspeqtiviT? konstruqtivizmi didi xnis manZilze ibrZo<strong>da</strong><br />

imisaTvis, rom <strong>da</strong>eZlia `sxvis~ konstruirebis Sedegebi. universalurobis<br />

cnebebis feminizmis epistemologiurma kritikam un<strong>da</strong> mouwodos mkvlevrebs,<br />

rom iyvnen Zalze frTxilni <strong>da</strong> gaiTvaliswinon yvelaferi pe<strong>da</strong>gogiuri<br />

diskursebis, saWiroebaTa Sefasebis, <strong>da</strong> gansakuTrebiT, vin aris `Cven~ <strong>da</strong><br />

`sxva~-s gamartivebuli gansxvavebebis ganxilvisas. amgvarad,<br />

konstruqtivizmi aris pozitivizmis epistemologiuri <strong>da</strong> eTikuri<br />

alternativa.<br />

pozitivizmis polarulad sawinaaRmdego gaxlavT socialuri<br />

mecnierebis konstruqtivistuli modeli, romelic asaxavs Zlier<br />

alternatiul xedvas, romelSic realoba Cans, rogorc wyvetilobisa <strong>da</strong><br />

araprognozirebadi Sedegebis produqti. Semswavlelebi, konstruqtivistebis<br />

azriT, aqtiurad monawileoben swavlaSi, cnebaSi, romelic exeba, rogorc<br />

swavlis yvelaze elementarul formebs, ise kvlevis yvelaze progresul<br />

formebs. mTeli codnisa <strong>da</strong> swavlis, rogorc socialuri aqtivobis<br />

ganxilva, aucileblad ar niSnavs (rogorc zogi postmodernisti<br />

amtkicebs), rom Cven ar SegviZlia potenciurad realobis warmodgena; magram<br />

es gulisxmobs, rom un<strong>da</strong> gavacnobieroT im perspeqtivaTa mravalferovneba,<br />

romelic CarTulia Temis, <strong>da</strong> gansakuTrebiT, mkvlevarTa <strong>da</strong> maswavlebelTa<br />

Temis formirebaSi. <strong>da</strong>rwmunebulobis Ziebaze xelis aReba ar moiTxovs<br />

codnis Ziebaze uaris Tqmas.<br />

meTodologiuri pluralizmi momdinareobs mecnieruli codnis<br />

konstruqtivistuli koncefcii<strong>da</strong>n. es ar niSnavs imas, rom yvelaferi<br />

misaRebia, aramed imas, rom un<strong>da</strong> gavacnobieroT, rom arsebobs<br />

mravalferovani gamoyenebadi logika, romelic Seadgens kvlevas.<br />

Sesabamisad, politikis kvlevis ZiriTadi sakiTxia koherentuli kvlevis<br />

309


dizainis SemuSaveba, rac akavSirebs Teoriasa <strong>da</strong> kvlevis teqnikas, romelic<br />

<strong>da</strong>sasmeli SekiTxvebisa <strong>da</strong> ga<strong>da</strong>saWreli problemebis Sesabamisia.<br />

mesame winapiroba, rac absolutur kontrastSia pozitivizmTan, aris<br />

is, rom codna ar SeiZleba gancalkevdes mniSvnelobisa <strong>da</strong><br />

Rirebulebisagan; maSasa<strong>da</strong>me, <strong>ganaTleba</strong> aucileblad aris moraluri saqme.<br />

magram kulturulad mravalferovan sazogadoebaSi aRniSnuli ar<br />

gulisxmobs absolutur moralur kodeqss, eTikuri azrovnebisa <strong>da</strong> qmedebis<br />

warmarTvisaTvis proceduruli principebisgan gansxvavebiT. ganaTlebis<br />

konteqstSi, zrunva, samarTlianoba <strong>da</strong> individualuri pasuxismgebloba<br />

warmoadgens moraluri qmedebis ZiriTad principebs, romlebic un<strong>da</strong><br />

avsebdnen erTmaneTs.<br />

rogorc feministi Teoretikosebi Segvaxsenebdnen, zrunvis<br />

xelSemwyobi principebi mTlianad swavlis safuZvelSia, rac warmoadgens<br />

interaqtiul process, romelic pativs un<strong>da</strong> scemdes sxvaTa Rirsebas.<br />

mamrobiTi sqesis mier dominirebuli kulturis konteqstSi, zrunvis eTika<br />

SeiZleba wamoiSvas mxolod feministuri midgomis meSveobiT, ramac<br />

SeiZleba mogvces cvlilebis safuZvlebi. feministi mkvlevrebi<br />

asabuTebdnen, rom mamrobiTi gamocdileba yovlismomcvelad aris asaxuli<br />

saxelmwifoebriv politikaSi, ganaTlebis CaTvliT. skolebSi, Zalze<br />

seriozulad un<strong>da</strong> miviRoT `gansxvavebulobis~ kultura, gansakuTrebiT<br />

qalebis kultura <strong>da</strong> feradkanian a<strong>da</strong>mianTa kulturebi, rac gaafarTovebs<br />

samoqalaqo ganaTlebis perspeqtivebs <strong>da</strong> moicavs pasuxismgeblobas <strong>da</strong><br />

urTierTpativiscemis gamomxatvel qcevas ojaxSi <strong>da</strong> interpersonalur<br />

urTierTobebSi sazogadoebaSi, zoga<strong>da</strong>d. gar<strong>da</strong> amisa, socialuri<br />

samarTlianobis principebi iZleva racionalur safuZvlebs, romelic<br />

asabuTebs socialuri urTierTobaTa kritikas, rac azianebs zrunvas <strong>da</strong><br />

a<strong>da</strong>mianur saWiroebaTa marTebul ganxorcielebas. <strong>da</strong>bolos, individualuri<br />

pasuxismgebloba umTavresia <strong>ganaTleba</strong>Si moralisa <strong>da</strong> eTikis SeqmnisaTvis.<br />

swavla aseve aris interaqtiuli procesi, romelic organizebuli<br />

un<strong>da</strong> iyos dialoguri principebis Sesabamisad. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom isini<br />

mainc<strong>da</strong>mainc ar azianebs inteleqtualuri uflebamosilebisa <strong>da</strong> liderobis<br />

mniSvnelobas, dialoguri principebi, rogorc gamoxatulia jon diuisa <strong>da</strong><br />

paulo freiris mier, sxva mkvlevarTa msgavsad, namdvilad ayenebs sakiTxs<br />

pe<strong>da</strong>gogebisa <strong>da</strong> mkvlevrebis ganaTlebis Sesaxeb <strong>da</strong> TviTrefleqsiurobis<br />

saWiroebis Sesaxeb, imis Taobaze, Tu ra un<strong>da</strong> iswavlebodes <strong>da</strong> ras<br />

warmoadgens kvlevis socialuri gamoyeneba (burbulisi, 1993).<br />

<strong>da</strong>bolos, rekonstruqtivistebi aRiareben, rom kvleva <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong><br />

warmoadgens socialurad <strong>da</strong> istoriulad situaciur aqtivobebs<br />

310


institutebSi, romlebic iZulebuli <strong>da</strong> uflebamosili arian Zalauflebis<br />

urTierTobebiT maT garSemo arsebul sazogadoebaSi. amis gamo, eqspertuli<br />

codnis, kvlevisa <strong>da</strong> ganaTlebis roli gaTvaliswinebuli un<strong>da</strong> iyos<br />

ganaTlebis politikuri sociologiis TvalsazrisiT <strong>da</strong> yuradReba un<strong>da</strong><br />

mieqces im idealebisa <strong>da</strong> Rireulebebis urTierTobebs, rac xorcSesxmulia<br />

mkvlevrebSi <strong>da</strong> kvleviT praqtikaSi, romelic iswrafvis saganmanaTleblo<br />

politikis Camoyalibebisa <strong>da</strong> warmarTvisaken.<br />

konstruqtivistuli perspeqtiva am sakiTxze didi xania ibrZvis <strong>da</strong><br />

SeuZlia SemogvTavazos wvdomis memkvidreoba <strong>da</strong> gagebis saSualebebi, rac<br />

Zalze sarwmunoa, pozitivizmTan Se<strong>da</strong>rebisas. ra Tqma un<strong>da</strong>, rogorc mufma<br />

(1993) ganmarta, ar aris sasargeblo kategoria `qalebis~ miCneva erTian <strong>da</strong><br />

gamaerTianebel raobad:<br />

ZiriTadi sakiTxi xdeba: rogor aris `qali~ konstruirebuli, rogorc<br />

kategoria sxva<strong>da</strong>sxva diskursebis SigniT? rogor xdeba sqesobrivi<br />

gansxvavebis Sesaferisi gamijvna socialur urTierTobebSi? <strong>da</strong> rogor<br />

aris konstruirebuli subordinaciis urTierTobebi aseTi gansxvavebebis<br />

meSveobiT? Tanasworoba-gansxvavebulobis <strong>da</strong>pirispirebis mTliani<br />

xelovnuri dilema aSkaravdeba, vinai<strong>da</strong>n Cven metad aRar gvaqvs<br />

homogenuri erTeuli `qali~, rac upirispirdeba homogenur erTeuls<br />

`kaci~, aramed gvaqvs socialur urTierTobaTa simravle, romelSic<br />

sqesobrivi gansxvaveba yovelTvis konstruirdeba Zalze mravalferovani<br />

saSualebebiT <strong>da</strong> sa<strong>da</strong>c subordinaciis winaaRmdeg brZola vizualizebul<br />

un<strong>da</strong> iqnes specifiuri <strong>da</strong> diferencialuri formebiT. imis SekiTxva, un<strong>da</strong><br />

gaxdnen Tu ara qalebi kacebis identurebi, imisaTvis rom aRiarebul<br />

iqnen, rogorc Tanasworni, an un<strong>da</strong> <strong>da</strong>icvan Tu ara TavianTi gansxvaveba<br />

Tanasworobis fasad, uazro Cans, vinai<strong>da</strong>n eWvqveS dgeba arsebiTi<br />

identobebi. (78)<br />

kritikuli Teoriis perspeqtivi<strong>da</strong>n, ekonomikis, kulturisa <strong>da</strong><br />

saxelmwifos mzard globalizaciasa <strong>da</strong> lokalur dinamikebis<br />

revitalizacias Soris arsebobs garkveuli uxerxuloba (mag., Zveli<br />

gamoTqma, rom `mTeli politika lokaluria~). miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

zogierTi dinamika mTlianad emTxveva globalizaciis dinamikas, Cndeba<br />

bevri sxva dinamika, romelic globalizaciis praqtikebs winaaRmdegobas<br />

uwevs (manderi <strong>da</strong> goldsmiti, 1996). faqtiurad, rasac (rogorc Cans)<br />

globalizacia warmoadgens, aris saerTaSoriso proletarizmis<br />

trockistuli devizis sawinaaRmdego, rac, planetarul kapitalizmsa <strong>da</strong><br />

kapitalizmis internacionalizms manamde ar unaxavs. Tumca, kapitalizmisa<br />

<strong>da</strong> demokratiis TanaarsebobiT, ar aris warmoudgeneli globaluri<br />

moqalaqis saWiroebis rwmena, moqalaqis, romelic SeiZleba efuZnebodes<br />

loialobas <strong>da</strong> soli<strong>da</strong>robas <strong>da</strong> romelsac SeuZlia nacionaluri<br />

311


sazRvrebis ignorireba, <strong>da</strong> im sazRvrebis ga<strong>da</strong>laxva, romelic, miuxe<strong>da</strong>vad<br />

imisa, rom legaluria, aseve istoriulia <strong>da</strong> amgvarad, SeiZleba xelaxla<br />

ganisazRvros axali istoriuli epoqis konteqstSi. Cans, rom globalizacia<br />

axdens gansakuTrebiT eTnikuri <strong>da</strong> rasobrivi sazRvrebis formirebas<br />

moulodneli TvalsazrisiT. Tumca, socialuri moZraobebi Cndeba, rogorc<br />

mTavari aqtorebi, romlebic demokratiul moqalaqeobas uwyobs xels.<br />

TiTqos yvela es Teoriuli <strong>da</strong> praqtikuli gamowveva ar iyos<br />

sakmarisi. <strong>ganaTleba</strong>s, moqalaqeobas, <strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong> multikulturalizms<br />

Soris kavSirebis nebismieri seriozuli xelaxali gansazRvra xazs usvams<br />

mecnierebis, rogorc socialur konfliqtTa neitraluri arbitris <strong>da</strong><br />

rogorc socialuri inJineriis ZiriTadi instrumentis <strong>da</strong>moukideblobis<br />

sakiTxs. am gamowvevebiT, mecniereba <strong>da</strong>kavSirebuli Cans ZalauflebasTan<br />

(hardingi, 1996). magaliTad, Tu Cven miviRebT perspeqtivas, romelic axlosaa<br />

fukos TvalsazrisTan, mecniereba iqneba Zalauflebis disciplinaruli<br />

formebis aucilebeli nawili. misi strategiuli mizani aris socialuri<br />

produqtiulobisa <strong>da</strong> gamoyenebis gazr<strong>da</strong>. `laboratoriuli<br />

mikrosamyaroebis modelze msoflios ga<strong>da</strong>keTebisa <strong>da</strong> xelaxali<br />

konceptualizaciis mcdeloba, arc srulad koherentuli proeqtia, rac<br />

win<strong>da</strong>xedulad zemo<strong>da</strong>n aris Tavs moxveuli, <strong>da</strong> arc Seuvali Zalaa, romlic<br />

SewinaaRmdegebac SeuZlebelia qvemo<strong>da</strong>n, maT mier, vizec is gavlenas axdens<br />

(rousi, 1987:244). amgvarad, mecnierebis, rogorc Zalauflebis dialeqtikuri<br />

Tvalsazrisi xe<strong>da</strong>vs mecnierebas, Zalauflebas <strong>da</strong> rezistentulobas,<br />

rogorc bunebrivad urTierT<strong>da</strong>kavSirebuls <strong>da</strong> mecnierebs ubiZgebs, miiRon<br />

eTikuri poziciebi <strong>da</strong> gaiTvaliswinon ormxrivi urTierTobebi (mag., gare<br />

<strong>da</strong>xmareba/kvleva <strong>da</strong> lokaluri Temebi), sammxrivi urTierTobebi (gare<br />

<strong>da</strong>xmareba/kvleva, lokaluri Temebi, biurokratiuli legaluri dominacia)<br />

<strong>da</strong> TiToeul interaqciaSi CarTuli winaaRmdegobebis xarisxi <strong>da</strong> eTika. vin<br />

iRebs sargebels, vin ixdis safasurs <strong>da</strong> vin iRebs sikeTes mecnierebis,<br />

rogorc Zalauflebisgan? es un<strong>da</strong> iyos maradiuli kiTxvebi im a<strong>da</strong>mianebisa<br />

<strong>da</strong> institutebisaTvis, romlebic CarTuli arian <strong>multikulturalizmi</strong>s,<br />

demokratiuli Temebis formirebisa <strong>da</strong> moqalaqeobis SenebaSi.<br />

amgvarad, Tu mecniereba ar SeiZleba erTxel <strong>da</strong> samu<strong>da</strong>mod miRebuli<br />

iyos, rogorc socialuri <strong>da</strong> politikuri <strong>da</strong>vebis <strong>da</strong>saregulirebeli mtkice<br />

safuZveli, maSin gvWirdeba am kvlevis wyaroebTan <strong>da</strong>bruneba. swored aq<br />

iZens gigantur mniSvnelobas paulo freiris Sroma, radgan igi gveubneba,<br />

rom Tavisufleba jer kidev mosapovebelia. freiris wvlili ganaTlebis,<br />

rogorc Tavisuflebis aqtis wvdomaSi warmoadgens mowodebas, rom<br />

<strong>da</strong>vinaxoT <strong>da</strong>usrulebeli dialeqtika Cveni sakuTari Tavis <strong>da</strong> sxvaTa<br />

gaTavisuflebisaTvis brZolaSi Tavisuflebis SezRudvebisgan. TavisTavad,<br />

gaTavisuflebisaTvis brZola aris intervenciis kidev erTi forma, romelic<br />

312


SeiZleba CaiTvalos intervenciis eTikis nawilad. ra Tqma un<strong>da</strong>, <strong>ganaTleba</strong>,<br />

rogorc Tavisuflebis aqti gulisxmobs gansxvavebul perspeqtivas<br />

lokalur, socialurad konstruirebul <strong>da</strong> Taobebis mier ga<strong>da</strong>cemul<br />

codnaze. igi aseve gulisxmobs perspeqtivas, rac eWvqveS ayenebs normalur<br />

mecnierebas <strong>da</strong> aramonawileobiT <strong>da</strong>gegmvas <strong>da</strong> gulisxmobs Teoriuli <strong>da</strong><br />

meTodologiuri perspeqtivis konstruirebas, romelic mu<strong>da</strong>m eWviT uyurebs<br />

nebismier mecnierul urTierTobas, rogorc urTierTobas, romelic malavs<br />

dominaciis urTierTobebs. amave dros, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom Tavisufleba<br />

jer kidev mosapovebelia, misi (Tavisuflebis) mopoveba SesaZlebelia,<br />

radgan uTanasworo, eqspluatatoruli urTierTobebi Seqmnilia a<strong>da</strong>mianebis<br />

mier <strong>da</strong> maTi Secvla swored a<strong>da</strong>mianebs SeuZliaT.<br />

saboloo jamSi, normaluri mecnierebis es dilemebi <strong>da</strong><br />

winaaRmdegobebi gviCvenebs, rom kvleva yovelTvis moZraobs moralur<br />

imperativTa, eTikur arCevanTa <strong>da</strong> amoralur realobaTa Soris. mkvlevrebs<br />

ar SeuZliaT am faqtze Tvalis <strong>da</strong>xuWva, Tumca Cven SegviZlia sakuTari<br />

Tavi movityuoT <strong>da</strong> miviRoT cinikuri mosazreba <strong>da</strong> vifiqroT, rom Cven<br />

mxolod Semogvaqvs teqnikuri ga<strong>da</strong>wyvetebi, maSin roca sxvebi rTul<br />

politikur <strong>da</strong> eTikur ga<strong>da</strong>wyvetilebebs iReben. es ase martivi ar aris,<br />

gansakuTrebiT maSin, roca vdgebiT politikuri gamowvevebis winaSe.<br />

politikuri gamowveva: saganmanaTleblo utopia <strong>da</strong><br />

demokratiuli politika<br />

saganmanaTleblo praqtika aris nebismieri sazogadoebis<br />

superstruqturis nawili. swored am mizezis gamo, saganmanaTleblo<br />

praqtika sazogadoebebis transformaciis socio-istoriul procesebSi ar<br />

warmoadgens TavisTavad transformaciis miRwevis saSualebas misi<br />

fantastiuri <strong>da</strong> fun<strong>da</strong>menturi mniSvnelobis miuxe<strong>da</strong>vad. dialeqtikurad,<br />

<strong>ganaTleba</strong> aris, ara transformaciis miRwevis saSualeba, aramed Tavad<br />

transformacia aris saganmanaTleblo mniSvnelobis mqone. sakiTxi,<br />

romelsac Tqven ayenebT, karlos, mec aseve meCveneba sxva problemaze<br />

<strong>da</strong>fuZnebulad, romelic gaxlavT politikuri alternativebisa <strong>da</strong><br />

ga<strong>da</strong>wyvetebis problema. upirveles yovlisa, rac Seexeba demokratiul<br />

pe<strong>da</strong>gogikas, ar arsebobs mizezi, Tu ratom ar SeiZleba misi gamoyeneba,<br />

mxolod imitom, rom saqme gvaqvs pirvel msofliosTan. meore, saWiroa is,<br />

rom gavaRrmavoT demokratiuli kuTxe am pe<strong>da</strong>gogikisa, romelsac me<br />

vicav. demokratiuli praqtikis es gaRrmaveba <strong>da</strong> horizontis gafarToeba<br />

aucileblad moicavs im socialur jgufTa politikur <strong>da</strong> ideologiur<br />

alternativebs, romlebic axorcieleben am pe<strong>da</strong>gogikas. amdenad, cxadia,<br />

Zalauflebis elitas ar esiamovneba gamoxatvis im pe<strong>da</strong>gogiuri formis<br />

ganxorcieleba <strong>da</strong> praqtikaSi gamoyeneba, romelic zrdis socialur<br />

winaaRmdegobebs, romelic amJaRavnebs elituri klasebis Zalauflebas.<br />

313


gulubryvilo iqneba imis fiqri, rom Zalauflebis elita gamoamJRavnebs<br />

sakuTar Tavs pe<strong>da</strong>gogiuri procesis meSveobiT, rac, saboloo jamSi,<br />

sakuTari Tavis winaaRmdeg imoqmedebs.<br />

– paulo freiri, karlos alberto toresis naSromSi<br />

<strong>ganaTleba</strong>, Zalaufleba <strong>da</strong> personaluri biografia<br />

paulo freiri asabuTeb<strong>da</strong>, rom <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> politikas Soris<br />

kavSirebis Teoriulad Camoyalibeba ar SeiZleba mxolod Zalauflebisa <strong>da</strong><br />

ganaTlebis ga<strong>da</strong>kveTebis TvalsazrisiT, an ukiduresad Zalauflebasa <strong>da</strong><br />

codnas Soris urTierTobebis TvalsazrisiT – es iyo Teoriuli msjeloba,<br />

romelmac u<strong>da</strong>vod ganmsWvala freiris naSromebi. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom<br />

freiri <strong>da</strong>uRalavad ganmartav<strong>da</strong> `ganaTlebis politikurobas~, igi amave<br />

dros mogviwodeb<strong>da</strong>, gagvego <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> samoqalaqo momzadebas Soris<br />

arsebuli urTierTobebi <strong>da</strong> gansakuTrebiT xazi gagvesva demokratiuli<br />

ganaTlebis, moqalaqeobisa <strong>da</strong> pasuxismgeblobebis istoriuli, normatiuli<br />

<strong>da</strong> ontologiuri safuZvlebisaTvis.<br />

freirisaTvis, <strong>ganaTleba</strong>sa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>ze debatebi, saboloo jamSi,<br />

un<strong>da</strong> exebodes utopiis cnebas. ra Tqma un<strong>da</strong>, misi wina<strong>da</strong>deba<br />

gaTavisuflebisaTvis ganaTlebis Taobaze jer kidev rezonansulia Tavisi<br />

siTamamiTa <strong>da</strong> utopiuri arsiT. freiri (1972), nawyvetSi, romlis citirebac<br />

ukve moviyvane, ambobs, hegeliseuli qaragmebiT:<br />

WeSmaritad, mxolod CargulT SeuZliaT warmoidginon maTi awmyosagan<br />

srulebiT gansxvavebuli momavali, imdenad ramdena<strong>da</strong>c isini aRweven<br />

dominirebuli klasis cnobierebas. mCagvrelebs, rogorc dominirebad<br />

klass, ar SeuZliaT warmoidginon momavali, Tu es ar aris maTi, rogorc<br />

mCagvrelTa, awmyos Senaxva. amgvarad, Tu gaviTvalsiwinebT, rom CagrulTa<br />

momavali mdgomareobs sazogadoebis revoluciur transformaciaSi,<br />

romlis gareSec maTi gaTavisufleba ver <strong>da</strong><strong>da</strong>sturdeba, mCagvrelis<br />

momavali mdgomareobs sazogadoebis martiv modernizaciaSi, ras misi<br />

klasis upiratesobis gagrZelebis saSualebas iZleva. (32)<br />

es utopiuri faqtori gamoxatavs ormag <strong>da</strong>Zabulobas: gancxadebas <strong>da</strong><br />

denonsacias. imdenad, ramdena<strong>da</strong>c maswavlebeli axorcielebs sakuTar<br />

utopiur rols, igi ga<strong>da</strong>iqceva sistemisaTvis saSiS winaswarmetyvelad.<br />

nacvlad funqcioneris rolis Sesrulebisa, romelic axdens warmoebis<br />

wesis ideologiuri cnobierebis elementebis reproducirebas, pe<strong>da</strong>gogi<br />

xdeba kulturuli kritikosi, <strong>ganaTleba</strong> ki xdeba sazogadoebrivi sfero,<br />

sajaro ganxilvis arena, romelic arc saxelmwifosgan <strong>da</strong> arc bazrisgan ar<br />

kontroldeba. veforti (1967), ganaTlebis freiriseuli politikuri<br />

filosofiisa <strong>da</strong> meTodis sawyisebTan <strong>da</strong>kavSirebiT ambobs:<br />

314


magram Tu Tavisuflebis pe<strong>da</strong>gogika asaxavs amboxebis Canasaxs, am<br />

mizezisaTvis swori ar iqneba imis <strong>da</strong><strong>da</strong>stureba, rom amboxeba gvxvdeba<br />

pe<strong>da</strong>gogis miznebs Soris. Tu es xdeba, mxolod <strong>da</strong> mxolod imitom, rom<br />

kritikuli `TviTSegneba~ ganasxvavebs realur situacias, romelSic<br />

yvelaze xSiri faqtebia brZola <strong>da</strong> Zaladoba. Secnoba araviTar<br />

SemTxvevaSi ar niSnavs ideologizirebas, an wesrigis sityvaTa<br />

wamoyenebas. Tu kritikuli `TviTSegneba~ gzas uxsnis socialur<br />

<strong>da</strong>ukmayofileblobaTa gamoxatvas, es imitom xdeba, rom arsebobs Cagvris<br />

situaciis realuri komponentebi: bevria muSa, romelTac es-es aris werakiTxva<br />

aiTvises, SeuerTdnen muSaTa moZraobebsa Tu kavSirebs, <strong>da</strong> es<br />

imitom, rom maTTvis, es legitimur gzad Cans sakuTari Tavisa <strong>da</strong><br />

TanamSromelebis interesebis <strong>da</strong>cvisaTvis: <strong>da</strong>bolos, Tu saxalxo<br />

klasebis kritikuli `TviTSegneba~ niSnavs politikur radikalizacias, es<br />

mxolod imitom aris ase, rom saxalxo klasebi radikaluria. (13)<br />

freirma, miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom savsebiT kargad icis<br />

ganmaTavisuflebeli ganaTlebis politikuri Sedegebi, igi aseve kargad<br />

erkveva am ganaTlebis winaaRmdegobebSi. erTi mxriv, yovelTvis arsebobs<br />

cnobierebis manipulaciisa <strong>da</strong> ideologizirebis SesaZlebloba, anu<br />

ganaTlebisa <strong>da</strong> meTodologiebis mimarTva batonobis proeqtis samsaxurSi;<br />

meore mxriv, freirs sjera, rom garkveuli kavSiri SeiZleba <strong>da</strong>myardes<br />

saganmanaTleblo praqtikasa <strong>da</strong> politikur praqtikas Soris, viwro gagebiT.<br />

magaliTad, pe<strong>da</strong>gogs ekisrebo<strong>da</strong>, Zireulad, SeemuSavebina wignierebis<br />

swavlebis <strong>da</strong> kritikuli `TviTSegnebis~ proeqti, maSin roca<br />

`profesionali~ politikosis pasuxismgebloba iyo Cagrul seqtorTa<br />

organizebis amocanis ganxorcieleba politikuri struqturebis<br />

TvalsazrisiT. 6<br />

uamravi Carevisas freiri postulatad ayalibebs, rom ar arsebobs<br />

saganmanaTleblo revolucia politikuri revoluciis gareSe. arcerT<br />

saganmanaTleblo qmedebas ar SeuZlia Zalauflebis revoluciis gamowveva.<br />

<strong>ganaTleba</strong> ar aris mxolod miznis misaRwevi saSualeba; igi aris ufro<br />

veli im ideologiuri brZolebisa, romelic un<strong>da</strong> warimarTos, xolo<br />

moqalaqeobis politizacia aris SesaZlo Sedegi.<br />

es politizireba SesaZloa <strong>da</strong>exmaros a<strong>da</strong>mianebs, <strong>da</strong>iwyon sityvebis<br />

`sityva~ <strong>da</strong> `samyaro~ sworad warmoTqma; samyarosi, romelic ufro <strong>da</strong><br />

ufro mravalferovani <strong>da</strong> multikulturulia; <strong>da</strong> samyarosi, romelic<br />

axdens skolebis cxovrebis struqturirebas.<br />

mravalferovnebis winaaRmdegobebi <strong>da</strong> gamowvevebi:<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>, moqalaqeoba <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong> <strong>ganaTleba</strong>Si<br />

315


Cven ar un<strong>da</strong> movuwodoT a<strong>da</strong>mianebs skolisken imisaTvis, rom miiRon<br />

instruqciebi, miTiTebebi, receptebi, muqarebi, sayvedurebi <strong>da</strong> <strong>da</strong>sja,<br />

aramed un<strong>da</strong> movuwodiT, rom imonawileon codnis koleqtiur<br />

konstruirebaSi, romelic scdeba warsuli gamocdilebis codnas,<br />

romelic iTvaliswinebs a<strong>da</strong>mianTa saWiroebebs <strong>da</strong> aqcevs am codnas<br />

brZolis iaraRad, rac SesaZlebels xdis a<strong>da</strong>mianTa transformacias<br />

TavianTi sakuTari istoriis subieqtebad. xalxis monawileoba kulturisa<br />

<strong>da</strong> ganaTlebis SeqmnaSi arRvevs im tradicias, romlis mixedviTac,<br />

mxolod elita aris kompetenturi <strong>da</strong> icis, ra aris sazogadoebis<br />

saWiroebebi <strong>da</strong> interesebi. skola aseve un<strong>da</strong> iyos saxalxo kulturis<br />

gavrcelebis centri (Temis samsaxurSi), romelmac ki ar gaflangos,<br />

aramed un<strong>da</strong> Seqmnas igi.<br />

– paulo freiri, oficialuri uwyebani<br />

modiT, <strong>da</strong>vuSvaT analizis winapiroba, rom sufraJistuli moZraoba<br />

saukunis <strong>da</strong>sasruls, samoqalaqo uflebaTa moZraoba meoce saukunis 60-ian<br />

wlebSi <strong>da</strong> kompensatoruli diskriminacia wesdebebi, <strong>da</strong> aseve<br />

konstituciuri cvlilebebi, rac sityvis Tavisuflebis garantia iyo,<br />

<strong>da</strong>exmara moqalaqeobis ganaxlebas amerikis SeerTebul StatebSi, arsebuli<br />

demokratiis gaZlierebiT. 7 rogorc valter fainbergi (1996) sworad<br />

aRniSnavs, kompensatoruli diskriminacia `iyenebs jgufis wevrobas, rom<br />

moaxdinos identificireba <strong>da</strong> Seasworos diskriminaciis warsuli aqtebi<br />

individTa winaaRmdeg, aqtebi, romelmac Sedegad mogvca araadekvaturi<br />

saganmanaTleblo, ekonomikuri <strong>da</strong> socialuri pozicireba~ (378).<br />

amdenad, ar aris sarisko, vivaraudoT, rom sufraJistulma,<br />

samoqalaqo uflebaTa <strong>da</strong> sityvis Tavisuflebis moZraobebma, <strong>da</strong> cxadia,<br />

kompensatorulma diskriminaciam, miuxe<strong>da</strong>vad maTi mravali winaaRmdegobisa<br />

<strong>da</strong> SezRudvisa, wvlili Seitana demokratiis praqtikis ukeTesi pirobebis<br />

SeqmnaSi, radgan es moZraobebi aRiqvams mravalferovnebas, rogorc amerikis<br />

SeerTebul StatebSi moqalaqeobis umTavres komponents.<br />

kompensatoruli diskriminaciisa <strong>da</strong> kulturuli mravalferovnebis<br />

winaaRmdeg Setevebma, gansakuTrebiT umaRlesi ganaTlebis sferoSi,<br />

SesaZloa <strong>da</strong>azianos amerikis SeerTeul StatebSi moqalaqeobis safuZvlebi.<br />

ratom? pirveli, imitom, rogorc fainbergi (1996) asabuTebs, rom<br />

kompensatoruli diskriminacia Segvaxsenebs istoriul vals, romelic<br />

ga<strong>da</strong>saxdelia specifiuri jgufebisaTvis. meore, rasis safuZvelze<br />

kompensatoruli diskriminacia saWiroebs Sevsebas saWiroebaze <strong>da</strong>fuZnebuli<br />

kompensatoruli diskriminaciiT, radgan SeuZlebelia politikuri<br />

SesaZleblobebis Tanasworoba socialuri SesaZleblobebis Tanasworobis<br />

gareSe. moqalaqeobis es idea iseve Zvelia, rogorc radikaluri<br />

demokratiuli ideali, rasac mxars uWers ori iseTi gansxvavebuli figura,<br />

316


ogoricaa platoni <strong>da</strong> Jan Jak ruso, romlebic, faqtiurad, amtkicebdnen,<br />

rom ekonomikuri <strong>demokratia</strong> SeTanxmebulad un<strong>da</strong> arsebobdes politikur<br />

<strong>demokratia</strong>sTan – anu, <strong>demokratia</strong>, rogorc arsi <strong>da</strong> ara ubralod<br />

politikuri reprezentaciis meTodi.<br />

ruso (1980) Teoriulad msjelobs im pirobebis Sesaxeb, romlebic<br />

uzrunvelyofs demokratiisa <strong>da</strong> Tavisuflebis arsebobas. am miznebis<br />

misaRwevad, igi rekomen<strong>da</strong>cias iZleva, ramdena<strong>da</strong>c SesaZlebelia, SevamciroT<br />

gansxvavebebi `ukidures klasebs~ Soris, raTa Tavi<strong>da</strong>n aviciloT rogorc<br />

maTxovrebis, ise magnatebis arseboba. es socialuri jgufebi, erTi sakiTxis<br />

ori mxare, miiCneo<strong>da</strong> safrTxed demokratiis momavlisaTvis, radgan `swored<br />

maT Soris un<strong>da</strong> iyos xalxis Tavisufleba mtkiced: zogierTi maTgani<br />

yidulobs, xolo zogierTi _ yidis~ (292-293). <strong>da</strong>savluri politikuri<br />

tradicia mets arafers moiTxovs. rogorc gitlini (1995) ambobs, `samuSaos,<br />

ganaTlebis, jan<strong>da</strong>cvis, sacxovrebeli pirobebis, cxovrebis manZilze<br />

ga<strong>da</strong>mzadebis ufleba – es aris ekonomikuri moqalaqeobis ubralo<br />

elementebi, rac un<strong>da</strong> iyos universaluri~ (254).<br />

<strong>da</strong>bolos, aSS-s demokratiis konteqstSi, kompensatoruli<br />

diskriminacia kidev erTxel amtkicebs saxelmwifoebrivi politikisa <strong>da</strong><br />

mocemuli sazogadoebis istoriis kritikis mniSvnelobas. ar aris gasakviri,<br />

rom bevrma a<strong>da</strong>mianma moaxdina afroamerikelebis identificireba, rogorc<br />

kompensatoruli diskriminaciis yvelaze metad aRsaniSnavi subieqtebisa<br />

(Tumca, isini, rogorc jgufi, ar gamx<strong>da</strong>ra ZiriTadi beneficiari am<br />

politikisa, rogoric iyo TeTrkaniani qalebi). 8 kornel vestma (naSromSi<br />

vesti, klor de alba <strong>da</strong> Sorrisi, 1996) aRniSnulis Sesaxeb Zalze<br />

mgznebared ganacxa<strong>da</strong>: `erT-erTi mizezi, Tu Savkaniani mosaxleoba ratom<br />

warmoadgens amerikuli civilizaciis amdenad integralur nawils, aris is,<br />

rom Savkanianma xalxma didi aurzauri atexa. es Zalze mniSvnelovania,<br />

gansakuTrebiT iseT sazogadoebaSi, romelSic Zalaufleba <strong>da</strong> zewola<br />

wyvets, Tu vin iRebs xilulobas. aurzauris atexvaSi me vgulisxmob<br />

organizebas, mobilizebas, Qqaosis Semqnis unars, rogorc ajanyebaSi~ (58).<br />

amerikis SeerTebul StatebSi SavkanianTa brZola gviCvenebs, rom kritika<br />

<strong>da</strong> amboxeba Cndeba, rogorc ori ZiriTadi faqtori moqalaqeobis SeqmnaSi<br />

demokratiis, rogorc arsis <strong>da</strong> ara mxolod demokratiis, rogorc<br />

meTodisaTvis.<br />

ueWvelia, kritika <strong>da</strong> amboxeba meinstrimi ideebis winaaRmdeg, romelic<br />

warmoadgens Zalauflebas, didi xnis manZilze iyo ZiriTadi komponentebi<br />

moqalaqeobisaTvis nebismieri politikuri demokratiuli ganaTlebisa.<br />

faqtiurad, ver CavwvdebiT multikulturuli moqalaqeobis konstruirebas<br />

im rolis wvdomis gareSe, romelsac <strong>ganaTleba</strong>, gansakuTrebiT, umaRlesi<br />

317


<strong>ganaTleba</strong> asrulebs demokratiuli paqtis konstruirebaSi. ufro metic,<br />

vamtkiceb, rom ver mivaRwevT demokratiuli paqtis progresul wvdomas<br />

kompensatoruli diskriminaciis aqtiuri politikisa <strong>da</strong> kulturuli<br />

mravalferovnebis, rogorc ganuyoflad <strong>da</strong>kavSirebulis gaTvaliswinebis<br />

gareSe. 9<br />

Jiros (1996a) <strong>da</strong> kritikuli pe<strong>da</strong>gogikis <strong>da</strong>rgSi moRvawe sxva<br />

mkvlevrebis mier universitetebi aRiqmeba, rogorc sazogadoebrivi sfero.<br />

rogorc aseTi, universitetebi pasuxismgebelni arian kritikuli<br />

moqalaqeebis Seqmnaze, xolo profesorebi aRiqmeba, rogorc saxalxo<br />

inteleqtualebi. moraluri <strong>da</strong> ara instrumentuli perspeqtivi<strong>da</strong>n, Jiro<br />

(1996) amtkicebs, rom universitetebi xazs un<strong>da</strong> usvamdnen sajaro servisis<br />

imperativs <strong>da</strong> ara `profesionalizmis, konkurenciisa <strong>da</strong> socialuri<br />

mobilobis dinamikas~ (124). Jiro ufro Sorsac midis <strong>da</strong> amtkicebs, rom<br />

universitetebi <strong>da</strong> umaRlesi ganaTlebis institutebi <strong>da</strong>culi un<strong>da</strong> iyos,<br />

rogorc saxalxo resursi, romelic sasicocxlo mniSvnelobisaa eris<br />

moraluri cxovrebisaTvis.<br />

Tumca, imisaTvis rom es moxdes, vamtkiceb, rom un<strong>da</strong> Sesruldes<br />

garkveuli pirobebi. pirveli, upirveles yovlisa, universitetebma un<strong>da</strong><br />

<strong>da</strong>uSvan muSaTa klasis, feradkanianebis, aratradiciul profesiebSi<br />

qalebis, <strong>da</strong> marginalizebuli Temebis wevrebisaTvis gansakuTrebiT,<br />

subaltern sivrceebSi mcxovrebi a<strong>da</strong>mianebisaTvis ukeTesi xelmisawvdomoba.<br />

meore, am <strong>da</strong>interesebuli mxaris gaTvaliswinebiT (<strong>da</strong> ara mxolod<br />

dominanturi kulturuli kapitalis warmomadgenlebis an marginaluri<br />

samyofelisa <strong>da</strong> habitusis individebisa, romlebmac SeZles warmatebuli<br />

ga<strong>da</strong>svlis ganxorcieleba (an, SesaZloa, un<strong>da</strong> vTqvaT `mutacia~) umaRlesi<br />

ganaTlebisken) Tavad codna saWiroebs demokratizebas, imis farTo<br />

rekonstruirebiT, Tu ra codnaa faseuli; visi codna iTvleba; codna,<br />

unarebi, ostatoba <strong>da</strong> swavla rogor ukavSirdeba Zalauflebas, simdidresa<br />

<strong>da</strong> prestiJs.<br />

Jirosa (1996a) <strong>da</strong> kritikuli pe<strong>da</strong>gogikis bevri warmomadgenlis azriT,<br />

xelmisawdomobisa <strong>da</strong> codnis am xelaxal demokratizacias mosdevs, is, rom<br />

`politikuri~ <strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong> ara mxolod ganaTlebis `politizireba~ xdeba<br />

universitetis gamaerTianebeli principi. liberaluri establiSmentisa <strong>da</strong><br />

neokonservatori reformatorebis erTnairad eWvqveS <strong>da</strong>yenebiT, Jiro (1996a)<br />

amtkicebs, rom `politikuri, am TvalsazrisiT, uaryofs normalizaciisa <strong>da</strong><br />

universalizaciis enas garemoebis diskursisaTvis <strong>da</strong> gansxvavebisa <strong>da</strong><br />

konfliqtis Semadgeneli rolisaTvis~. vinai<strong>da</strong>n, swored politikuris<br />

aRdgenis gziT xdeba demokratiis ganviTareba – sazogado sikeTis<br />

<strong>da</strong>pirispirebuli cnebebis meSveobiT, SesaZlo identobaTa speqtriT (raTa<br />

318


ganisazRvros, Tu ras niSnavs moqalaqeoba) <strong>da</strong> eTikasa <strong>da</strong> sazogadoebriv<br />

cxovrebas Soris mniSvnelovani urTierTobebis xelaxali formulirebiT”<br />

(125).<br />

kritikuli pe<strong>da</strong>gogikis tradicia, romelic STagonebuli iyo<br />

kritikuli TeoriiT (paulo freiris SemoqmedebiT) <strong>da</strong> jon diuis<br />

kritikuli wakiTxva, sxva wyaroebTan erTad, didi xnis manZilze<br />

akritikeb<strong>da</strong> politikis instrumental cnebas (anu, politikas, rogorc<br />

samoqalaqo Rirsebebisa <strong>da</strong> sazogadoebrivi azris manipulacias). kritikuli<br />

Teoriis warmomadgenlebi iwoneben politikis cnebas, romelic gagebulia,<br />

rogorc opoziciuri praqtikebi, ise ganviTarebuli kritikuli gansja<br />

polisis sakiTxis Sesaxeb. amis msgavsad, isini eWvqveS ayeneben faqtsa <strong>da</strong><br />

Rirebulebas Soris tradiciul gansxvavebas <strong>da</strong> acxadeben, rom<br />

`obieqturobis imperativebi~ cdiloben, Seamciron mTliani politikuri<br />

debati universitetebSi akademiuri stan<strong>da</strong>rtebis sakiTxamde <strong>da</strong> moiTxoven,<br />

rom sauniversiteto praqtikebi un<strong>da</strong> <strong>da</strong>rCes neitraluri <strong>da</strong> apolitikuri.<br />

kritikuli pe<strong>da</strong>gogika amtkiceb<strong>da</strong>, amis sawinaaRmdegod, paulo freirisa <strong>da</strong><br />

kulturis kritikosTa mTeli Taobis meSveobiT, rom Cven ver SevZlebT<br />

politikisa <strong>da</strong> ganaTlebis advilad <strong>da</strong>cilebas. Tavis kvlevaSi jer kidev<br />

adre, freiri swavlob<strong>da</strong> CagrulTa klasobrivi cnobierebis organizacias,<br />

konkretul socialur procesebze yuradRebis gamaxvilebiT, <strong>da</strong> amave dros,<br />

eZeb<strong>da</strong> efeqtian transformacias Cagvris struqturebisaTvis. amis<br />

ganxorcielebisas, misi koncentrirebis sfero yovelTvis iyo<br />

saganmanaTleblo <strong>da</strong> kulturuli. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom freiris naazrevi<br />

moiTxovs ramdenime istoriul (Teoriul <strong>da</strong> strategiul) mediacias misi<br />

pe<strong>da</strong>gogikuri, organizaciuli <strong>da</strong> politikuri TvalsazrisiT<br />

ganxorcielebisaTvis, Tavi<strong>da</strong>nve, igi aris uaRresad politikuri naazrevi.<br />

freirisaTvis, politika, Zalaufleba <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong> ganuyofeli erTianobaa.<br />

rogorc urTierTobaTa wyeba, isini urTierTSerwymuli gaxlavT (toresi,<br />

1978).<br />

freiri (1998) amas Zalian kargad ambobs Tavis erT-erT ukanasknel<br />

wignSi, romelic inglisurad iTargmna mis sikvdilamde mcire xniT adre:<br />

saganmanaTleblo praqtikis sazRvrebis mixvedra aucileblad saWiroebs<br />

politikur garkveulobas pe<strong>da</strong>gogTa mxri<strong>da</strong>n, TavianT proeqtTan<br />

mimarTebaSi. es moiTxovs, rom pe<strong>da</strong>gogma Tavisi praqtikis politikuri<br />

arsi sakuTar Tavze un<strong>da</strong> aiRos. ar aris sakmarisi imis Tqma, rom<br />

<strong>ganaTleba</strong> politikuri aqtia, iseve rogorc ar aris sakmarisi, vTqvaT,<br />

rom politikuri aqtebi aseve saganmanaTleblo mniSvnelobisaa. saWiroa,<br />

sakuTar Tavze aviRoT ganaTlebis politikuri buneba.<br />

319


sakuTar Tavs ver moviazreb progresul a<strong>da</strong>mianad, Tu skolis sivrces<br />

aRviqvam mxolod, rogorc raRac neitralurs, romelsac SezRuduli<br />

kavSiri aqvs, an saerTod ar aqvs kavSiri klasobriv brZolasTan,<br />

romelSic moswavleebi aRiqmebian mxolod, rogorc Semswavlelebi,<br />

romlebic floben mxolod SezRudul sferos codnisa, rasac me<br />

ganvmsWvalav jadosnuri ZaliT. me ver gavacnobiereb sazRvrebs<br />

politikur-saganmanaTleblo praqtikisa, romelSic CarTuli var, Tu<br />

naTlad ver verkvevi, vis sasargeblod vmuSaob. im sakiTxis garkveva, Tu<br />

vis sasargeblod vmuSaob, me mayenebs garkveul poziciaSi (rac klass<br />

ukavSirdeba), romelSic me SevimuSaveb, Tu vis winaaRmdeg vmuSaob <strong>da</strong>,<br />

uTuod, ra mizezebis gamo vmuSaob – anu im ocnebis, im tipis<br />

sazogadoebis, romelTa sasargeblod visurvebdi saqmeSi Cabmas,<br />

moqmedebas <strong>da</strong> monawileobas.<br />

am tradiciaSi, Jiro (1996a) politikur <strong>ganaTleba</strong>s gamijnavs<br />

politizirebis gamomwvevi ganaTlebisgan. politikuri <strong>ganaTleba</strong><br />

moswavleebs aswavlis, rogor un<strong>da</strong> ganxorcieldes Zalaufleba <strong>da</strong><br />

pasuxismgebloba <strong>demokratia</strong>Si <strong>da</strong> rogor un<strong>da</strong> ganxorcieldes status kvos<br />

kritikis SesaniSnavi tradicia, <strong>da</strong>isvas uxerxuli kiTxvebi, ganxorcieldes<br />

dogmebTan <strong>da</strong> orTodoqsulobasTan <strong>da</strong>pirispireba <strong>da</strong> Tavi<strong>da</strong>n iqnes<br />

acilebuli korporaciaTa, mTavrobaTa mier kooptireba, an Zalauflebis<br />

sistemebis cduneba. es ukanaskneli `aris pe<strong>da</strong>gogiuri terorizmis forma,<br />

romelSic sakiTxi, Tu ra iswavleba, vis mier <strong>da</strong> ra pirobebSi, dgindeba<br />

doqtrinaruli politikuri programiT, romelic uars acxadebs sakuTari<br />

Rirebulebebis, Sexedulebebisa <strong>da</strong> ideologiuri konstruqciebis<br />

Seswavlaze. miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom uars acxadebs istoriis, codnisa <strong>da</strong><br />

Rirebulebebisadmi sakuTari gancxadebebis socialuri xasiaTis<br />

gacnobierebaze, politizirebis gamomwvevi <strong>ganaTleba</strong> Cumdeba moCvenebiTi<br />

universalizmis saxeliT <strong>da</strong> gmobs yvela transformaciul praqtikas,<br />

WeSmaritebisa <strong>da</strong> mSvenierebis samaradiso cnebaze apelirebiT~ (127).<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, imis aRiarebiT, rom dominaciis urTierTobebi<br />

umTavresia sazogadoebrivi cxovrebisaTvis, rogorc freiri ase<br />

SorsmWvretelurad <strong>da</strong> <strong>da</strong>JinebiT asabuTebs, kritikuli pe<strong>da</strong>gogika<br />

amtkicebs, rom dominacia, agresia <strong>da</strong> Zaladoba a<strong>da</strong>mianuri <strong>da</strong> socialuri<br />

cxovrebis Tan<strong>da</strong>yolil nawils warmoadgens <strong>da</strong> nebismieri politikuri<br />

<strong>ganaTleba</strong>, romelic xels uwyobs sazogadoebrivi sferos Seqmnas, un<strong>da</strong><br />

acnobierebdes, rom Cagvris, dominaciisa <strong>da</strong> eqspluataciis <strong>da</strong>Zleva<br />

warmoadgens demokratiuli moqalaqeobis Seqmnis nebismieri proeqtis<br />

mTavar mizans.<br />

rogorc vamtkiceb mexuTe TavSi, <strong>demokratia</strong>sa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>s Soris<br />

kavSirebis ganxilvisas, ganaTlebis umTavresi sakiTxi dResdReobiT aris<br />

320


is, Tu ra roli (Tuki raime roli) un<strong>da</strong> Seasrulos saganmanaTleblo<br />

institutebma <strong>da</strong> praqtikebma socialuri paqtis konstruirebaSi, rac<br />

gamoxatavs <strong>demokratia</strong>s. amas mivyavarT demokratiuli kulturis dilemamde,<br />

romelic Camovayalibe aqamde, magram msurs isev gavimeoro axla,<br />

demokratiuli moqalaqis Seqmnamde. martivad rom vTqvaT: <strong>demokratia</strong><br />

gulisxmobs monawileobis process, sa<strong>da</strong>c yvela Tanasworad aris miCneuli.<br />

miuxe<strong>da</strong>vad amisa, <strong>ganaTleba</strong> moicavs process, romlis meSveobiTac<br />

`umwifarni~ iZulebuli arian sazogadoebis `mowifuli~ wevrebis cxovrebis<br />

principebisa <strong>da</strong> formebis soli<strong>da</strong>rulni iyvnen. amgvarad, demokratiuli<br />

moqalaqis Camoyalibebis procesi aris, ara mxolod kulturuli aRzr<strong>da</strong>ganaTlebis<br />

procesi, aramed igi aseve moicavs pe<strong>da</strong>gogiuri <strong>da</strong><br />

demokratiuli socializaciis manipulirebis principebs im subieqtebSi,<br />

romlebic arc sufTa <strong>da</strong>fas warmoadgenen kognituri <strong>da</strong> eTikuri<br />

TvalsazrisiT <strong>da</strong> arc srulad aRWurvilni arian sakuTari demokratikuli<br />

uflebebisa <strong>da</strong> movaleobebis gansaxorcieleblad.<br />

ganaTlebis mTavari problema aris is, Tu rogor Seitanos wvlili<br />

demokratiul paqtSi <strong>da</strong> rogor SegviZlia SevqmnaT multikulturuli<br />

demokratiuli moqalaqeobisadmi midgoma. vasabuTebdi, rom moqalaqeoba<br />

SeiZleba gacxadebuli iyos samoqalaqo Rirsebebis, an legaluri statusis<br />

TvalsazrisiT, magram Cven gvWirdeba aseve moqalaqeobis politikur<br />

ekonomiaze xazgasma. samoqalaqo Rirsebebi miuTiTebs soli<strong>da</strong>robis<br />

grZnobas, rac individebs aerTianebT zogadi miznebis irgvliv. es miznebi<br />

aris (sul mcire), Tu rogor ga<strong>da</strong>vrCeT <strong>da</strong> vicxovroT erTad Cvens<br />

Tanamedrove, mravalferovan sazogadoebaSi. Tumca, es miznebi SeiZleba<br />

ganxorcieldes ufro ambiciuri gegmis nawilad: viswavloT ganviTareba,<br />

rogorc TemTa Temisa, rogorc kulturaTa kulturisa, romelic modis<br />

Cveni kulturuli mravalferovnebi<strong>da</strong>n, rogorc kulturuli siZlieri<strong>da</strong>n<br />

<strong>da</strong> xels uwyobs kompensatorul diskriminacias, rac aRiqmeba, rogorc<br />

sasargeblo politika.<br />

rogorc gitlini (1995) gvafrTxilebs, <strong>da</strong> rogorc aqamde citatad<br />

moviyvane, cxadia, rom `sakiTxi ase dgas: rogor SevuwyoT xeli<br />

soli<strong>da</strong>robis suliskveTebas gansxvavebis paralelurad – soli<strong>da</strong>roba<br />

`nebismier a<strong>da</strong>mianTan, romelic itanjeba~. vinai<strong>da</strong>n, cxadia, rom es<br />

suliskveTeba spontanurad ver warmoiSoba gaZlierebuli jgufebis SigniT,<br />

romelTagan TiToeuli <strong>da</strong>kavebulia sakuTari gansxvavebebis <strong>da</strong>xvewiT sxva<br />

jgufebisgan <strong>da</strong>moukideblad” (217). soli<strong>da</strong>robis sistemebisaTvis <strong>da</strong><br />

kulturebis, eTinkurobebis, klasebisa <strong>da</strong> genderuli gansxvavebebis saerTo<br />

safuZvlisaTvis umTavresia kulturuli mravalferovnebis miznebi. Cven<br />

gvWirdeba moqnili sistemis SemuSaveba soli<strong>da</strong>robisaTvis skolebSi,<br />

romlebic seriozulad miiCneven demokratiuli reformis saWiroebas.<br />

321


kulturuli mravalferovneba aris ZiriTadi Tanaproduqti ekonomikuri,<br />

kulturuli <strong>da</strong> politikuri globalizaciis mzardi procesisa, im<br />

intensiurobiT, romelsac kacobriobis istoriaSi analogi ara aqvs.<br />

globalizacia warmoqmnis yvela tipis Sedegs lokaluri Temebis<br />

multikulturuli, multilingvuri <strong>da</strong> multieTnikuri konfiguraciisaTvis<br />

amerikis SeerTebul StatebSi <strong>da</strong> sxva qveynebSi. socialuri SeTanxmebis<br />

TvalsazrisiT, ar aris gasakviri, rom mravalferovneba warmoadgens<br />

ZiriTad gamowvevas umaRlesi ganaTlebis nebismieri institutisaTvis,<br />

kompensatoruli diskriminaciis federaluri wesdebebis SesrulebaSi <strong>da</strong><br />

mzardi socialuri <strong>da</strong> saganmanaTleblo moTxovnebis arsebobis<br />

gaTvaliswinebiT.<br />

Tumca, Cven ver SevZlebs amis Sesrulebas (paradoqsulad) erTianobis<br />

kulturis gareSe: `imisaTvis rom iyvnen aqtiuri moqalaqeebi mTlianobisa,<br />

maT un<strong>da</strong> gaataron dro orSabaTi<strong>da</strong>n SabaTamde axlo urTierTobebis<br />

<strong>da</strong>myarebiT sazRvrebs miRma, xeli Seuwyon kulturul hibridebs, akritikon<br />

tomis SezRuduloba, gamoimuSavon ideebi, romlebic maTgan<br />

`gansxvavebulma~ a<strong>da</strong>mianebma SesaZloa gaiziaron. a<strong>da</strong>mianma SeiZleba pativi<br />

sces gansxvavebuli jgufis demokratiul uflebas – moaxdinos sakuTari<br />

Tavis organizeba, ise, rogorc surs, <strong>da</strong> mainc intensiurad ikamaTos<br />

gansxvavebis gaZlierebis winaaRmdeg~ (gitlini, 1995:218).<br />

umaRlesi ganaTlebis institutebi imyofebian Tav<strong>da</strong>sxmis centrSi<br />

mravalferovnebis <strong>da</strong> kompensatoruli diskriminaciis TvalsazrisiT <strong>da</strong>,<br />

un<strong>da</strong> vTqva, moqalaqeobis ganaxlebis xelSewyobis TvalsazrisiTac.<br />

mravalferovnebisa <strong>da</strong> <strong>multikulturalizmi</strong>sadmi Tav<strong>da</strong>deba gulisxmobs<br />

profesor-maswavleblebis gamravalferovnebas ise, rom igi hgavdes, SesaZlo<br />

masStabiT <strong>da</strong> arsebuli resursebis gaTvaliswinebiT, sazogadoebis<br />

demografiul Taviseburebebs skolebSi <strong>da</strong> universitetebSi amerikis<br />

SeerTebul StatebSi. mravalferovneba aseve gulisxmobs moswavleTa<br />

Semadgenlobis gamravalferovnebas ise, rom studentebma SeZlon TavianT<br />

klasebSi saTanadod ga<strong>da</strong>Wran moTxovnebi, rac momdinareobs sxva<strong>da</strong>sxva<br />

inteleqtualuri, eTnikuri, genderuli <strong>da</strong> naklebad warmodgenili<br />

jgufebisa <strong>da</strong> <strong>da</strong>interesebuli mxareebis mxri<strong>da</strong>n. mravalferovnebisa <strong>da</strong><br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s miznebis misaRwevad, universitetebma un<strong>da</strong> SeZlon<br />

saukeTeso, yvelaze niWieri <strong>da</strong> kvalificirebuli mkvlevrebis,<br />

bakalavriatis studentebisa Tu aspirantebis mizidva, romelTac SeuZliaT<br />

ikvlion codnis sazRvrebi TavianT swavlebaSi, kvlevaSi <strong>da</strong> saqmianobaSi<br />

crurwmenis gareSe, magram SemoqmedebiTad, sixaruliT, enTuziazmiT,<br />

Tav<strong>da</strong>debiTa <strong>da</strong> utopiuri imedis grZnobiT.<br />

322


mravalferovnebis miRweva <strong>da</strong> multikulturuli akademiuri garemos<br />

ganviTareba ar aris ioli amocana. <strong>da</strong>Zabuloba yovelTvis wamoiSoba<br />

socialuri <strong>da</strong> inteleqtualuri moTxovnebis zr<strong>da</strong>sa <strong>da</strong> fiskaluri<br />

resursebis Semcirebas Soris. <strong>da</strong>Zabulobebi aseve arsebobs mravalferovan<br />

inteleqtualur, eTnikur <strong>da</strong> socialur <strong>da</strong>interesebul mxareebsa <strong>da</strong><br />

profesor-maswavleblebis survilebs Soris, emsaxuron Tanasworobis<br />

idealebs, Tanasworobis imperativebs <strong>da</strong> srulyofilebisa <strong>da</strong> Temis<br />

maradiul akademiur Ziebas. aseve arsebobs politikis seriozuli kritika,<br />

romelic orientirebulia <strong>ganaTleba</strong>Si samarTlianobasa <strong>da</strong> Tanasworobaze,<br />

kompensatoruli diskriminaciis politikis CaTvliT. 10 samoqalaqo<br />

uflebebis moZraobis monapovrebis bolodroindeli problemebis<br />

miuxe<strong>da</strong>vad, kompensatoruli diskriminacia ar SeiZleba CaiTvalos<br />

likvidirebulad saxelmwifoebrivi politiki<strong>da</strong>n <strong>da</strong> arc xalxis<br />

warmosaxvi<strong>da</strong>n, Tu Cveni moraluri valdebulebebi<strong>da</strong>n. Tumca,<br />

kompensatoruli diskriminacia ar un<strong>da</strong> CaiTvalos absolutad, aramed<br />

CarTuli un<strong>da</strong> iyos demokratiul saubarSi imis Sesaxeb, Tu<br />

kompensatoruli diskriminacia <strong>da</strong> kulturuli mravalferovneba rogor<br />

anviTareben moqalaqeobas <strong>da</strong> im rols, romelic umaRlesi ganaTlebis<br />

institutebma un<strong>da</strong> Seasrulon am TvalsazrisiT. 11<br />

mjera, imisaTvis, rom umaRlesi ganaTlebis misia miRweul iqnes,<br />

aucilebelia akademiuri konsensusis Seqmna, rac <strong>da</strong>fuZnebulia<br />

mravalferovnebis cnebaze. Tumca, am konsensusis Seqmnam un<strong>da</strong><br />

gaiTvaliswinos mravali arsebuli menejeruli ga<strong>da</strong>wyvetilebis<br />

arasaimedooba <strong>da</strong> un<strong>da</strong> SeZlos mravali popularuli inteleqtualuri<br />

paradigmis SezRudvebis amocnoba. es gaxlavT umaRles <strong>ganaTleba</strong>Si<br />

moqalaqeobis, kulturuli mravalferovnebisa <strong>da</strong> kompensatoruli<br />

diskriminaciis zogierTi inteleqtualuri gamowveva. Tumca, kulturis<br />

politikis TvalsazrisiT, problematuri gansxvaveba kulturasa <strong>da</strong> kanons<br />

Soris, saWiroebs ga<strong>da</strong>wyvetas.<br />

kanoni <strong>da</strong> kultura<br />

gaukritikebeli kanonis SeuZlebloba momdinareobs <strong>da</strong>savleTis<br />

kulturaSi calke aRebuli, integrirebuli, araproblematuri <strong>da</strong><br />

deskrifciuli socialuri pe<strong>da</strong>gogikuri identobis gansazRvrebis<br />

SeuZleblobi<strong>da</strong>n.<br />

– raimond morou <strong>da</strong> karlos alberto toresi,<br />

socialuri Teoria <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong><br />

323


garkveulwilad, es aris sarkeTa usasrulo TamaSi.<br />

– imanuel valerstaini, `socialuri mecniereba <strong>da</strong> samarTliani<br />

sazogadoebis Zieba~<br />

kanoni <strong>da</strong> kultura, principSi, ar upirispirdeba erTmaneTs, magram maT<br />

Tanaarsebobisas sirTuleebic aqvT, gansakuTrebiT maSin, rodesac mocemuli<br />

kanoni (romelic, principSi, aris socialuri konstruqcia, miRebuli,<br />

rogorc mocemuli identobis, iqneba es erovnuli, kulturuli Tu sxva,<br />

safuZveli) miiCneva metafizikuri principebis wyebad, romelic ar SeiZleba<br />

istoriulad Semowmdes an eWvqveS <strong>da</strong>dges, magram nebismier fasad un<strong>da</strong><br />

SenarCundes. metafizikuri kanonebi, principSi, upirispirdeba kulturul<br />

molaparakebebs.<br />

Tumca, fuZemdebluri kanonebi warmoadgens kulturuli<br />

molaparakebebis mimdinare procesebs, romlebic Tavis precedentebad iRebs<br />

dialogis ZiriTad safuZvlebs, istoriisa <strong>da</strong> Temis gamocdilebebis gamWol<br />

interpretacias. maT aseve aqvT is, rasac freiri cnobismoyvareobis<br />

epistemologias uwodebs: imis gansazRvris usasrulo moTxovnileba, Tu<br />

romeli kulturuli principebi xdis a<strong>da</strong>mianTa cxovrebas ufro<br />

harmoniuls, kulturuli gacvlebi – ufro TviTrefleqsiurs, <strong>da</strong> kulturis<br />

eTikuri safuZvlebi – socialuri Tanasworobis, individualuri<br />

pasuxismgeblobisa <strong>da</strong> zrunvis kulturul imperativebTan axlos.<br />

fuZemdebluri kanonebi icvleba kulturuli molaparakebebis<br />

meSveobiT. rogorc gitlinma Camoayaliba CemTan pirad saubarSi:<br />

`molaparakebebs SeiZleba adgili hqondes – <strong>da</strong> namdvilad aqvs adgili –<br />

kanonis zRvarze, ise, rom uitmeni Semovi<strong>da</strong> 40-ian wlebSi, maSin roca uitie<br />

mocilebul iqna (leo marqsis mier gamoTqmuli azri), xolo bolo wlebSi<br />

elisonis uCinari a<strong>da</strong>miani efeqtianad iqna kanonizebuli. sxva sityvebiT<br />

rom vTqvaT, rodesac safuZveli naTelia, uamravi saSualebaa<br />

gansxvavebulobisa <strong>da</strong> simravlisaTvis.”<br />

nebismieri kulturuli kanoni, ramdena<strong>da</strong>c igi arsebobis metafizikur<br />

mdgomareobad aris qceuli, principSi, upirispirdeba kulturul<br />

molaparakebas. metafizikur kulturul kanons, romelsac pativs scemen,<br />

rogorc Rirsebis, sibrZnisa <strong>da</strong> simarTlis gamaerTianebels, un<strong>da</strong> hqondes<br />

uflebamosilebis ramdenime wyaro, an legitimurobis <strong>da</strong><strong>da</strong>stureba, rac<br />

SeiZleba moicavdes, magaliTad, mocemuli jgufis absolutur<br />

Zalauflebas, raTa <strong>da</strong>amkvidros legaluri SezRudvebi, rac ga<strong>da</strong>iqceva<br />

qveynis kanonad (mag., samxreT afrikuli TeTri Zalaufleba, rasobrivi<br />

demokratiis <strong>da</strong>mkvidrebamde 1994 wels, an monobis kanonmdebloba amerikis<br />

samxreTSi); moTxovnebi rasobrivi siwmindisaTvis (mag., nacizmi);<br />

gancxadebebi eris <strong>da</strong>mfuZnebel mamobaze (mag., TeTrkaniani <strong>da</strong><br />

324


evrocentruli emigrantebis <strong>da</strong>marbeveli jgufebi); moTxovnebi enis<br />

gasakontroleblad, rac moicavs identobas <strong>da</strong> aregulirebs <strong>da</strong><br />

SesaZlebels xdis SesaZlo socialur, politikur <strong>da</strong> ekonomikur gacvlebs<br />

(mag., mxolod inglisurad moZraobebi); an moraluri an eTikuri<br />

upiratesobis mtkiceba, rac efuZneba religiur man<strong>da</strong>ts, “Beruf” an<br />

`mowodeba~ (mag., qristianuli fanatizmi, moZraobebi, romelic amkvidrebs<br />

kacebis bibliur upiratesobas qalebTan Se<strong>da</strong>rebiT, <strong>da</strong> homoseqsualTa<br />

<strong>da</strong>mrbevi moZraobebi, romelic qristianul rwmenazea <strong>da</strong>fuZneuli).<br />

liberalur-pluralistur mowodebas, gaecnobierebinaT<br />

`gansxvavebulobis~ <strong>da</strong> mravalferovnebis simdidre sazogadoebaSi, romelic<br />

sxva mxriv xasiaTdebo<strong>da</strong> saerTo istoriuli safuZvlebiT, rac<br />

identificirdebo<strong>da</strong> kulturuli konsensusis safuZvelze (mag., `erTad<br />

yofnis~ cneba. rogorc aucilebeli pragmatuli principi socialuri paqtis<br />

ganxorcielebisaTvis) SeiZleba <strong>da</strong>upirispirdes <strong>multikulturalizmi</strong>s<br />

ufro radikaluri, istoriulad niuansirebuli cneba: `sakmaod ucnauria,<br />

rom araTanmimdevrulobis <strong>da</strong> anarqiis gaTvaliswinebiT, rac<br />

multikulturuli midgomebis winaaRmdeg ganxorciel<strong>da</strong>, identobis<br />

sakiTxis istoriulad Camoyalibeba aseve gvTavazobs ufro erTiani<br />

Sexedulebis arsebobis saSualebas, vidre liberaluri pluralistebis<br />

Sexedulebaa. ... pluralizmis alternativa aris gansxvavebisa <strong>da</strong><br />

konfliqtis qceva centrad im istoriisa, romelic yvelasaTvis – `CvenTvis~<br />

saerToa~ (skoti, 1992:16).<br />

Aaxla, Tu erovnuli identoba aris, ara fiqsirebuli markeri, aramed<br />

swavlis procesi, rogorc vasabuTebdi meeqvse TavSi, es qmnis kidev erT<br />

Tavsatexs. 12 pirveli gasaTvaliswinebeli kiTxvaa: SesaZlebelia, rom<br />

swavlis msgavs procesebTan Sexebam Seqmnas gansxvavebuli <strong>da</strong>skvnebi? es<br />

namdvilad aris demokratiuli ganaTlebisa <strong>da</strong> demokratiuli cxovrebis<br />

drama. <strong>demokratia</strong>Si Cven viswrafiT imisken, rom swavlis process mivceT<br />

gagrZelebis saSualeba, <strong>da</strong> amave dros, <strong>da</strong>vuSvaT, rom <strong>da</strong>skvnebi SeiZleba<br />

iyos (<strong>da</strong> nadvilad aris) gansxvavebuli. a<strong>da</strong>mianebs eqnebaT gansxvavebuli<br />

Sexedulebebi, <strong>da</strong> politikuri uTanxmoebebi iqneba ganaTlebis puri <strong>da</strong><br />

karaqi, iseve rogorc koaliciisa <strong>da</strong> aliansis politika aris demokratiuli<br />

marTvisaTvis.<br />

zemoaRniSnuls gavlena aqvs sazogadoebis codnis bazis doneze <strong>da</strong><br />

codnis demokratizaciaze. Semdegi SekiTxvaa: zogierTi ganmarteba sxva<br />

ganmartebebze ufro mZlavria? sxva sityvebiT, erTi tipis socialuri<br />

mecniereba ufro gamosadegia (CemTvis ufro mimzidvelia, ufro zustad rom<br />

vTqva), vidre sxvebi? socialur mecnierebebSi dekonstruqcionizmis<br />

gavlenis ganxilvisas, imanuel valerstaini (1997) gvafrTxilebs, rom `Cven<br />

325


namdvilad CarTulni varT Zalze kompleqsul aqtivobaSi, romelSic<br />

wonasworobebi (kanonebi), saukeTeso SemTxvevaSi, xanmoklea, <strong>da</strong> aqtivobaSi,<br />

romelSic ar SeiZleba iyos gansazRvruli momavali, vinai<strong>da</strong>n metismetad<br />

bevria SemTxveviTobaze <strong>da</strong>mokidebuli elementebi” (1253).<br />

rogorc Cans, problema aris arsebuli tendencia, rom radgan<br />

realoba socialuri konstruqciaa, yvelaferi midis, <strong>da</strong> amdenad, yoveli<br />

ganmarteba momdevnosaviT Rirebulia; rom ar arsebobs garkveuli<br />

kriteriumebi, romlis mixedviTac <strong>da</strong>dgindeba, romeli ganmarteba ufro<br />

zustia an axsnis TvalsazrisiT mZlavria, an romeli midgomaa ukeTesi<br />

realobis wvdomisa <strong>da</strong> axsnis kompleqsurobiT. valerstaini (1997) am<br />

TvalsazrisiT Zalze mkafiod asabuTebs: mkvlevrebis roli aris ara is,<br />

rom Seadginon realoba, aramed amoicnon, rogor iyo igi konstruirebuli<br />

<strong>da</strong> Seamowmon realobis mravali socialuri konstruqcia<br />

urTierTmimarTebaSi. garkveulwilad, es aris sarkeTa usasrulo TamaSi.<br />

Cven viswrafviT realobis aRmoCenisaken, romlis safuZvelzec avageT<br />

realoba. <strong>da</strong> roca vpoulobT, vcdilobT gavigoT, safuZvelSi arsebuli es<br />

realoba, Tavis mxriv, rogor iyo socialurad konstruirebuli. sarkeTa<br />

Soris am navigaciisas, arsebobs ufro swori <strong>da</strong> naklebad swori<br />

mecnieruli analizebi. is mecnieruli analizebi, romlebic ufro sworia,<br />

socialurad ufro sasargebloa imiT, rom isini exmareba msoflios Seqmnas<br />

arsebiTad ufro racionaluri realoba. maSasa<strong>da</strong>me, simarTlis Zieba <strong>da</strong><br />

sikeTis Zieba mtkiced ukavSirdeba erTmaneTs. Cven CarTuli varT, <strong>da</strong><br />

CarTuli varT erTdroulad, oriveSi. (1254)<br />

aq xazi un<strong>da</strong> gaesvas sam moments. pirveli, dekonstruqcionistuli<br />

Stormisa <strong>da</strong> im faqtis miuxe<strong>da</strong>vad, rom Cven SegviZlia realobaze vifiqroT,<br />

rogorc socialur konstruqciaze, es socialuri konstruqcia ar aris<br />

mxolod Cveni fantaziis nayofi, aramed aris realuri a<strong>da</strong>mianebis rTuli<br />

gzebiT interaqciis produqti, <strong>da</strong> maSasa<strong>da</strong>me yvela ganmartebas ar aqvs erTi<br />

<strong>da</strong> igive xarisxi (mag., logikuri koherentuloba, analitikuri insaiti,<br />

empiriuli dokumentacia), ganmartebiTi Zala Tu sizuste. meore, miuxe<strong>da</strong>vad<br />

imisa, rom yvela ganmarteba, Tavisi arsiT, droebiTia – anu isini<br />

warmoadgens mocemul momentSi arsebuls, sanam ukeTesi ganmarteba iqneba<br />

Sedgenili – yvela isini un<strong>da</strong> Sefasdes ganmartebis maTi unaris mixedviT,<br />

<strong>da</strong>, Tavis mxriv, ufro racionaluri sazogadoebis konstruirebaSi maTi<br />

<strong>da</strong>xmarebis unariT. maSasa<strong>da</strong>me, arsebobs gamosadegobis elementi<br />

validurobis TiToeul konstruirebaSi, risi gamorCenac SeuZlebelia.<br />

Mmiuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom wina komentari SeiZleba wakiTxul iqnes, rogorc<br />

aSkarad pragmatuli, igi, TavisTavad, miuTiTebs valerstainis analizis<br />

mesame Sedegze, rom simarTlisa <strong>da</strong> sikeTis cneba sazogadoebaSi mWidrod<br />

<strong>da</strong> mtkiced aris ga<strong>da</strong>xlarTuli. konstruqciuli, sasargeblo, racionaluri<br />

326


sazogadoeba ukavSirdeba valerstainis rCevas – SevxedoT socialur<br />

mecnierebebs, rogorc samarTliani sazogadoebis Ziebis nawils. maSasa<strong>da</strong>me,<br />

valerstains Semoaqvs samarTlianobisa <strong>da</strong> sikeTis kategoriuli imperativi,<br />

rom STaagonos (Tu ar warmarTavs) analitikuri mcdeloba.<br />

politikaSi <strong>da</strong> socialur brZolebSi uTanxmoebebi SeiZleba iyos<br />

ufro metad radikaluri, vidre debatebis Sedegebi socialur mecnierebebSi<br />

kauzalobis an ganmartebiTi validurobis Taobaze. magaliTad, warmoidineT<br />

situacia alJirSi. Tu Catardeba demokratiuli arCevnebi (rogorc 1992<br />

wels), fun<strong>da</strong>mentalisturi islamuri moZraobebi moigeben arCevnebs. imis<br />

gaTvaliswinebiT, rom maTi platforma, romelic socialur wesrigs<br />

ayrdnobs yuranis mkacri <strong>da</strong> erTguli Sesrulebis specifiur xedvas <strong>da</strong><br />

moqalaqeTa <strong>da</strong>Sinebis maTeul praqtikas, rac umetesad aisaxa bolo dros<br />

alJiris patara qalaqebSi ganxorcielebul masobriv xocva-JletaSi<br />

(Jurnalisturi wyaroebis mixedviT, bolo xuTi wlis manZilze <strong>da</strong>RupulTa<br />

saerTo raodenobam 100,000-s ga<strong>da</strong>aWarba) <strong>da</strong> egvipteSi ganxorcielebul<br />

sporadul ZaladobaSi, es gamarjveba gamoiwvevs ara mxolod bevri<br />

a<strong>da</strong>mianis, gansakuTrebiT qalebis (rogorc Talibanis avRanuri mTavroba<br />

axdens amis demonstrirebas) samoqalaqo uflebebis <strong>da</strong>kargvas, aramed aseve<br />

safrTxeSi Caagdebs demokratiul struqturas. umravlesobis mmarveloba,<br />

rac SeiZleba miRweul iqnes demokratiiT, rogorc meTodiT, ueWvelad<br />

gaanadgurebs <strong>demokratia</strong>s, rogorc praqtikasa <strong>da</strong> arss. demokratiuli<br />

politikuri kulturis konstruireba Semdeg iqneba fuZemdebluri<br />

winapiroba demokratiis uwyvetobisa <strong>da</strong> demokratiuli cxovrebis<br />

ganxorcielebisaTvis.<br />

demokratiis idea aris gamowvevebTan <strong>da</strong> <strong>da</strong>ZabulobebTan erTad<br />

cxovrebis swavla <strong>da</strong> demokratiuli gansxvavebebis Taobaze swavlis<br />

procesis Sesaxeb swavla. demokratiuli uTanxmoebebi yvelgan moxdeba,<br />

ojaxebSi sasadilo magi<strong>da</strong>sTan (sa<strong>da</strong>c ojaxis wevrebi mgznebared kamaToben<br />

sajaro <strong>da</strong> kerZo sakiTxebze) diskusiebi<strong>da</strong>n <strong>da</strong>wyebuli, <strong>da</strong> <strong>da</strong>mTavrebuli<br />

politikuri qa<strong>da</strong>gebebiT, romelSic liderebi <strong>da</strong> koaliciebi cdiloben<br />

miipyron a<strong>da</strong>mianTa umravlesobis warmosaxva <strong>da</strong> Seqmnan saarCevno<br />

umravlesobebi. Tumca, es koaliciebi yovelTvis iqneba droebiTi, susti <strong>da</strong><br />

dezintegracias <strong>da</strong>qvemdebarebuli – erTi sityviT, efemeruli.<br />

demokratiis, rogorc meTodis cneba xels uwyobs diferencialuri<br />

reprezentraciisa <strong>da</strong> monawileobis process, romelSic, saarCevno procesis<br />

meSvebiT, aliansebis Seqmnisa <strong>da</strong> umravlesobis koaliciebiT, zogi <strong>da</strong>skvnebi<br />

upiratesi iqneba drois garkveul momentSi. amgvarad, zogma umravlesobam<br />

SeiZleba ganaviTaros garkveuli xedva, romelsac ar iziarebs mocemuli<br />

saxelmwifos yvela wevri. winamdebare wignSi me <strong>da</strong>vasabuTe, rom<br />

327


<strong>demokratia</strong>, rogorc meTodi ar moicavs <strong>da</strong> ar SeuZlia mTlianad moicvas<br />

demokratiis, rogorc arsis cneba.<br />

Tumca, <strong>demokratia</strong>, rogorc arsi, adgens garkveul sazRvrebs imaze,<br />

Tu ra aris mosalodneli <strong>da</strong> misaRebi demokratiuli qceva <strong>da</strong> xazs usvams<br />

samoqalaqo minimumebs, rac demokratiuli meTodologiebis formalobebs<br />

scdeba <strong>da</strong> aRwevs demokratiuli reprezentaciisa <strong>da</strong> monawileobis ufro<br />

radikalur gagebas – mokled, demokratiul interaqciebs saxelmwifo <strong>da</strong><br />

kerZo sferoebSi.<br />

amgvarad, identobis, rogorc swavlis procesis gaTvaliswinebiT, Cven<br />

vubrundebiT usiamovno kiTxvas imis Sesaxeb, Tu rogor <strong>da</strong>vadginoT, rom<br />

zogierTi Sexeduleba ufro sandoa, vidre sxva DSexedulebebi. es SekiTxva<br />

ufro arakomfortuli xdeba, Tuki (rogorc zemoT ganvixile) mecniereba<br />

SeiZleba <strong>da</strong>kavSirebuli iyos ZalauflebasTan <strong>da</strong> amdenad, SeuZlebelia<br />

ucvlelad iyos gamoyenebuli <strong>da</strong>vis ga<strong>da</strong>sawyvetad. ar arsebobs<br />

metafizikuri pasuxi am kiTxvaze, magram arsebobs proceduruli <strong>da</strong><br />

meTodologiuri, <strong>da</strong> aseve istoriuli pasuxebi. proceduruli <strong>da</strong><br />

meTodologiuri pasuxebi cdiloben ganavrcon <strong>da</strong> demokratiuli garsi mis<br />

zRvrebamde gaafarTovon, <strong>da</strong> amave dros pativi scen konfrontaciisa <strong>da</strong><br />

molaparakebis wesebs, <strong>da</strong> ecadon imis gagebas, Tu rogor SeuZlia<br />

demokratiul cxovrebas <strong>da</strong>areguliros interesebis, identobebis,<br />

gamocilebebisa <strong>da</strong> ideologiebis mravalferovneba demokratiuli diskursis<br />

qsovilis <strong>da</strong>zianebis gareSe <strong>da</strong> im winapirobis miRebis gareSe, rom<br />

problemis saboloo ga<strong>da</strong>wyveta miRweuli iqneba auCqareblad. Cven viciT<br />

metafizikuri cnebis Sedegi, rogoricaa `saboloo ga<strong>da</strong>wyvetileba~.<br />

es istoriuli pasuxi aris nawilobriv is, rac ganvsazRvreT, rogorc<br />

istoriuli SeTanxmeba kapitalizmsa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s Soris. periodi,<br />

romelSic Cven vcxovrobT, gviCvenebs, rom globalizaciis procesi<br />

SeiZleba, faqtiurad, qmnides pirobebs axali istoriuli SeTanxmebisaTvis.<br />

Tumca, rac cxadi iyo wina istoriuli SeTanxmebebis SemTxvevas, socialuri<br />

paqtis sicocxlisunarianoba yovelTvis saeWvoa mosaxleobis mozrdili<br />

segmentebis SemTxvevaSi. <strong>da</strong>Zabulobebi <strong>da</strong> konfliqtebi kvlav warmoiSoba;<br />

<strong>da</strong> <strong>da</strong>Zabuloba ufro TvalsaCinoa iq, sa<strong>da</strong>c resursebis xelaxali<br />

ganawilebis unarianoba mcirdeba. konsensusis Seqmna <strong>da</strong> konsensusis<br />

politika yovelTvis sustia, xolo <strong>demokratia</strong> kvlav ocnebas warmoadgens,<br />

rogorc radikaluri politikuri reprezentaciisa <strong>da</strong> monawileobis sistema.<br />

konsensusis cneba, ra Tqma un<strong>da</strong>, demokratiuli socialuri paqtis<br />

cnebisgan diferencirebuli un<strong>da</strong> iyos. socialuri paqtebi ufro mtkicea,<br />

vidre istoriuli konsensusebi, rac bunebiT, efemerulia. paradoqsi is<br />

aris, rom socialuri paqtebi Sedgenilia istoriulad konsensualuri<br />

328


SeTanxmebebiT, romelsac Taobebi qmnian, inarCuneben <strong>da</strong> maT<br />

transformirebas axdenen kanonebSi, rutinebSi, wes-CveulebebSi, praqtikebSi,<br />

CvevebSi, regulaciebsa <strong>da</strong> Tun<strong>da</strong>c, kulturebSi. im SemTxvevaSi, Tuki ar<br />

gvsurs demokratiis cnebis Tavi<strong>da</strong>n mocileba, SeuZlebelia aseve<br />

gabatonebuli socialuri paqtis cnebis Secvlac, romelic (ubralod<br />

Tavisi arsebobis gamo) grZelvadian perspeqtivaSi saxelmwifos Tavi<strong>da</strong>n<br />

aacilebs qaossa <strong>da</strong> avtoritarizms – socialuri paqtis, romelic cdilobs<br />

<strong>da</strong>regulirdes, rogorc qvakuTxedi xalxis, xalxis mier <strong>da</strong> xalxisaTvis<br />

mTavrobisa. rogorc freiri xSirad Segvaxseneb<strong>da</strong> xolme, SeuTanxmeblobaze<br />

SeTanxmebis unari fun<strong>da</strong>menturia demokratiuli dialogis politikisaTvis,<br />

rogorc <strong>da</strong>ZabulobebTan <strong>da</strong> winaaRmdegobebTan cxovrebis unari aris<br />

fun<strong>da</strong>menturi demokratiuli politikisaTvis.<br />

sxva mniSvnelovani sakiTxi gxvdeba pir<strong>da</strong>pir ganaTlebis sferoSi:<br />

arsebobs opozicia identobis formirebas (rac saganmanaTleblo dRis<br />

wesrigis mniSvnelovani nawili un<strong>da</strong> iyos) <strong>da</strong> moqalaqeobis formirebas<br />

Soris codnis minimaluri donis <strong>da</strong>dgenasTan <strong>da</strong>kavSirebiT? identobis<br />

formireba yovelTvis iyo liberaluri saxelmwifo ideologiis nawili;<br />

rogorc istorikosi ted mitCeli Segvaxsenebs, niu iorkis gubernatorma<br />

devid klintonma Tavis amomrCevlebs 1822 wels uTxra, rom es saxelmwifos<br />

pirveli valdebuleba iyo. paradoqsia, rom identobis Seqmna yovelTvis iyo<br />

(cnobierad Tu gaucnobiereblad) Sereuli saganmanaTleblo politikaSi<br />

moqalaqeobis Seqmnis cnebasTan, TiTqos identoba <strong>da</strong> moqalaqeoba<br />

fiqsirebuli markerebi iyos, romlebic yovelTvis <strong>da</strong>emTxveva, Tu<br />

<strong>da</strong>vuSvebT, rom moqalaqeoba SeiZleba gamoixatos, rogorc kulturuli<br />

reprezentacia homogenurobisa <strong>da</strong> istoriuli sizustis didi xarisxiT.<br />

aTaswleulis <strong>da</strong>sasrulisken, naTelia, rom identobis formireba<br />

xdeba bevr sferoSi, ganaTlebis CaTvliT, magram moqalaqis Seqmna,<br />

umetesad, Semofarglulia saganmanaTleblo sferoTi. 13 sakiTxi, romelic<br />

namdvilad scdeba winamdebare naSromis farglebs, aris is, un<strong>da</strong><br />

ganixilebodes Tu ara identobis formireba <strong>da</strong> moqalaqeobis Seqmna,<br />

rogorc mTeli cxovrebis ganmavlobaSi mimdinare swavlis procesi<br />

(potenciuri gansxvavebuli <strong>da</strong>skvnebiT); un<strong>da</strong> ganixilebodes Tu ara isini,<br />

rogorc diskretuli Teoriuli erTeulebi, romlebic garkveul momentSi<br />

ga<strong>da</strong>kveTs erTmaneTs <strong>da</strong> warmoqmnis saWiroebas, rom maTi winaaRmdegobebi <strong>da</strong><br />

Sesabamisobebi xelaxla iqnes gaazrebuli; <strong>da</strong> es interaqciebi identobasa<br />

<strong>da</strong> moqalaqeobas Soris SeiZleba Tu ara saerTod ganxorcieldes gviani<br />

kapitalizmis <strong>da</strong> demokratiuli umarTaobis kritikis konteqstSi.<br />

amgvarad, identoba, rogorc me vamtkicebdi meeqvse TavSi, arasdros<br />

aris garantirebuli Sedegi kulturuli gansxvavebebis formulirebis<br />

329


procesisa. 14 Tumca, ukidures xarisxSi, es epistemologiuri winapiroba<br />

SeiZleba arapraqtikuli Candes pe<strong>da</strong>gogikis an politikuri<br />

mobilizaciisaTvis. 15 miuxe<strong>da</strong>vad amisa, progresuli perspeqtivi<strong>da</strong>n,<br />

gamartivebuli iqneba, rom kulturul gansxvavebebze vifiqroT, rogorc<br />

gansxvavebebze dominantur <strong>da</strong> <strong>da</strong>qvemdebarebul kulturebs Soris. faqti is<br />

aris, rom kulturuli <strong>multikulturalizmi</strong> aseve un<strong>da</strong> exebodes<br />

ideologiur ganxeTqilebebsa <strong>da</strong> gansxvavebebs <strong>da</strong>qvemdebarebuli kulturis<br />

SigniT, ara mxolod rogorc molaparakeba feradkanian a<strong>da</strong>mianTa <strong>da</strong><br />

Zalauflebis mCagvrel sistemebs Soris, aramed aseve Tavad feradkanian<br />

a<strong>da</strong>mianTa Soris. am rasis kritikuli Teoriis warmomadgenlebis sityvebi<br />

gansakuTrebuli ZaliT JRers: `samwuxarod, <strong>da</strong>Zabuloba am gansxvavebebs<br />

Soris iSviaTad irkveva, ivaraudeba, `gansxvavebis erTianoba~ – anu, rom<br />

yvela gansxvaveba aris, rogorc analogiuri, ise ekvivalenturi” (ledson –<br />

bilingsi <strong>da</strong> teiti, 1995:62).<br />

wevroba <strong>da</strong> gamocdileba mocemul identobaSi ar iZleva gamocdilebis<br />

zustad gaxsenebis garantias (magaliTad, socialur <strong>da</strong> humanitarul<br />

mecnierebaTa analitikuri instrumentebis gamoyenebiT) <strong>da</strong>, maSasa<strong>da</strong>me,<br />

politikuri riskebi bevria, im faqtis CaTvliT, rom multikulturalistTa<br />

bevr wreSi, rogorc skoti ASegvaxsenebs, `Cagvris personaluri<br />

<strong>da</strong><strong>da</strong>stureba cvlis analizs, <strong>da</strong> es <strong>da</strong><strong>da</strong>stureba xdeba aRmniSvneli mTeli<br />

jgufis gamocdilebisa~ (1992:18).<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s Sesaxeb ufro <strong>da</strong> ufro meti literaturis<br />

Seqmnis miuxe<strong>da</strong>vad, mxolod bolo dros ga<strong>da</strong>vi<strong>da</strong> diskusia<br />

multikulturalizmsa <strong>da</strong> moqalaqeobas Soris kavSirebis ganxilvaze, <strong>da</strong><br />

igi Seiswavlis <strong>multikulturalizmi</strong>s SezRudvebsa <strong>da</strong> SesaZleblobebs<br />

demokratiul sazogadoebebSi. 16 SeiZleba samarTliania vamtkicoT, rom<br />

amocanaTa simravle, rac dgas <strong>multikulturalizmi</strong>s winaSe, usazRvrod<br />

didia. es amocanebi moicavs gonivruli, Teoriulad <strong>da</strong>xvewili <strong>da</strong> advilad<br />

<strong>da</strong>sacavi axali metaTeoriuli <strong>da</strong> Teoriuli teritoriis SemuSavebis<br />

mcdelobas, romelmac un<strong>da</strong> Seqmnas <strong>multikulturalizmi</strong>s, rogorc<br />

paradigmis safuZvlebi; moicavs mcdelobas, Seiqmnas misi epistemologiuri<br />

<strong>da</strong> logikuri winapirobebi, gamocdilebis, narativis, xmis, faqtoris, <strong>da</strong><br />

identobis cnebebis irgvliv; mcdelobas, empiriuli kvlevis<br />

ganxorcielebisa, romelic kulturas/Zalauflebas/codnas akavSirebs<br />

TasworobasTan/uTanasworobTan/diskriminaciasTan; <strong>da</strong> neokonservatori<br />

memarjveneebisgan <strong>multikulturalizmi</strong>s <strong>da</strong>cvis saWiroebas, romelTac<br />

gamoacxades <strong>multikulturalizmi</strong>, rogorc antipatriotuli moZraoba,<br />

romelic ewinaaRmdegeba im kanonis saWiroebas, romelmac SeiZleba<br />

<strong>da</strong>areguliros kulturuli gacvlebi wesrigis principiT. 17 am<br />

mravalwaxnagovanma amocanebma <strong>da</strong> meoce saukunis 80-iani <strong>da</strong> 90-iani wlebis<br />

330


konkretulma politikurma gamocdilebam amerikis SeerTebul StatebSi,<br />

<strong>multikulturalizmi</strong>s momxreebi aiZula, Tavi <strong>da</strong>ecvaT, rogorc Teoriuli,<br />

ise politikuri TvalsazrisiT. es niSnavs, rom maT am dromde ver SeZles<br />

srulad ga<strong>da</strong>eWraT multikulturuli moqalaqeobis Teoriis saWiroeba,<br />

Teoriisa, romelic un<strong>da</strong> iyos umniSvnelovanesi, demokratiuli miznebis<br />

wamowevaSi demokratiis Teoriebis konteqstSi, miuxe<strong>da</strong>vad im faqtisa, rom<br />

isini moqmedeben kapitalistur sistemaSi. multkulturalizmisaTvis bolo<br />

dilema aris mravalferovnebasa <strong>da</strong> erTianobas Soris kavSirebis gageba, anu<br />

erTianobis sakiTxi mravalferovnebaSi.<br />

ra Tqma un<strong>da</strong>, arsebobs mravali analitikuri <strong>da</strong> politikuri<br />

alternativa imisaTvis, rom mravalferovnebaSi SesaZlebel iqnes<br />

erTianobis dilemis konfrontacia. pirveli aris kvlevis saWiroeba<br />

kulturebis hibridizaciis xarisxisa <strong>da</strong> cnebisa, rom yoveli socialuri<br />

subieqti Sedgeba mravlobiTi identobebisa <strong>da</strong> mravlobiTi<br />

afiliaciebsagan. 18 hibridizaciis procesis mier warmoSobili sirTuleebis<br />

aRiarebam <strong>da</strong> pe<strong>da</strong>gogiuri subieqtis socialur <strong>da</strong> fsiqologiur<br />

konstruirebaSi mravlobiTi identobebis cnebam eWvqveS un<strong>da</strong> <strong>da</strong>ayenos<br />

rasis, genderis, klasis, erovnebis, eTnikurobis religiisa, Tu sqesobrivi<br />

upiratesobebis safuZvelze arsebul gansxvavebaTa esencializaciis<br />

nebismieri mcdeloba. meore, eTikuri <strong>da</strong> politikuri valdebulebebis<br />

gansxvavebebis pirvelxarisxovan winaaRmdegobebad ganxilvis nacvlad,<br />

a<strong>da</strong>mianma SeiZleba aRiqvas isini naklebadmniSvnelovan winaaRmdegobebad, an<br />

konfliqtur loialobebad identobis socialur konstruirebaSi. es<br />

warmoSobs molaparakebis areebs progresuli aliansebis konteqstSi, rac<br />

efuZneba mravlobiT identobebsa <strong>da</strong> Semswavlel Temebs. 19 fun<strong>da</strong>menturi<br />

winapiroba gaxlavT kulturuli brZolebis nebismieri esencializaciis<br />

Tavi<strong>da</strong>n acileba. Tumca, aseve mniSvnelovania gavacnobieroT, rom arsebobs<br />

ramdenime gamWriaxi idea neokonseratiul <strong>da</strong> neoliberalur argumentebSi.<br />

magaliTad, neokonservatorebisgan Zlier gansxvavebuli Tvalsazrisi<strong>da</strong>n,<br />

kornel vesti (1993a), ramdenime Savkanian inteleqtualTan erTad,<br />

SeSfoTebulia `kulturuli moSliT <strong>da</strong> TviTdestruqciuli nihilizmis<br />

gamwvavebiT Raribebsa <strong>da</strong> Zalze Ratakebs Soris” (196). nihilizmi, namdvilad<br />

cud safuZvels qmnis demokratiis ganviTarebisa <strong>da</strong> moqalaqeobis<br />

miRwevisaTvis. samoqalaqo Rirsebebi, am SemTxvevaSi, wamoimarTeba, rogorc<br />

ZiriTadi cnebebi demokratiuli moqalaqeobis SeqmnaSi.<br />

samoqalaqo Rirebulebebi <strong>da</strong> multikulturuli demokratiuli<br />

moqalaqeoba<br />

me vsaubrob aq poeziaze, rogorc gamocdilebis gamomJRavnebis arsze, ara<br />

sityvaTa unayofo TamaSze, riTic, xSirad, TeTri mamebi amaxinjebdnen sityva<br />

331


poeziis mniSvnelobas – raTa arsSi Cawvdomis unars moklebuli warmosaxvis<br />

sasowarkveTili survili <strong>da</strong>emalaT.<br />

– `poezia Zalaa~, gancxadebaTa <strong>da</strong>fa<br />

Cemi analizis ZiriTadi principi Semdegi gaxlavT: moqalaqeoba<br />

gagebul un<strong>da</strong> iqnes, rogorc samoqalaqo Rirsebebi distribuciuli<br />

politikis konteqstSi <strong>da</strong> ara, rogorc mxolod statusis miniWeba.<br />

profesori pedro nogueras miwveviT, me warvadgine Cemi analizi<br />

kaliforniis univeristetSi berkliSi mis aspiranturis kursSi rasisa <strong>da</strong><br />

klasis Sesaxeb, 1997 wlis seqtemberSi. kiTxva-pasuxebis nawilis <strong>da</strong>sasruls,<br />

Savkanianma studentma gamomiwvia. igi amtkiceb<strong>da</strong>, rom me vixilavdi<br />

moqalaqeobas, rogorc samoqalaqo Rirsebebs, magram ar Camomiyalibebia<br />

samoqalaqo Rirsebebis principebi multikulturuli demokratiuli<br />

moqalaqeobisaTvis. es SekiTxva gamocxadebis tolfasi gamocdileba iyo,<br />

radgan amaze saerTod ar mifiqria. sityvebi, romelic aq epigrafad<br />

moviyvane, <strong>da</strong> romelic gancxadebaTa <strong>da</strong>faze (saxelwodebiT `poezia Zalaa~)<br />

klasSi Sesvlamde ramdenime wuTiT adre wavikiTxe, maSinve amomitivtiv<strong>da</strong>,<br />

rodesac SekiTxva <strong>da</strong>misves, radgan igi (ramdena<strong>da</strong>c SesaZlebelia) sakmao<br />

sazriani iyo.<br />

multikulturuli moqalaqeoba ar un<strong>da</strong> CaiTvalos `Cveulebrivi~<br />

moqalaqeobis `<strong>da</strong>matebad~. piriqiT, argumenti is aris, rom veranairi<br />

realuri moqalaqeoba, rogorc moqalaqobrivi Rirsebebi, ver miiRweva, Tu<br />

Tanamedrove kapitalisturi sazogadoebebi <strong>da</strong> liberaluri demokratiebi ar<br />

ga<strong>da</strong>wyveten demokratiuli multikulturuli moqalaqeobis problemas.<br />

swored liberaluri demokratiis sirTuleebis gamo aris, rom gvWirdeba<br />

demokratiis <strong>da</strong>cva zedsarTavebiT, rogoricaa radikaluri <strong>demokratia</strong>. amis<br />

msgavsad, es moqalaqeobis tradiciuli Teoriebis sirTuleebia, romelic<br />

gvainteresebs multikulturuli moqalaqeobis Teoriis SemuSavebisas.<br />

mokled, zedsarTavebs Zalian didi mniSvneloba aqvs. idealur SemTxvevaSi,<br />

Cven ganvixilavdiT moqalaqeobasa <strong>da</strong> <strong>demokratia</strong>s zedsarTavebisa Tu<br />

kvalifikaciebis gareSe, magram yvela Cvenganma icis, Tu ramdenad Sors<br />

SeiZleba iyos realoba Cveni survilebisgan.<br />

epistemologiuri <strong>da</strong> politikuri gafrTxilebis warmoTqmis Semdeg,<br />

axla me ganvixilav multikulturuli moqalaqeobis principul Rirsebebs;<br />

Rirsebebs, romlebsac un<strong>da</strong> ufrTxildebodnen ojaxebSi, eklesiebSi <strong>da</strong> im<br />

ZiriTad organizaciebSi, romlebic Cveni bavSvebisa <strong>da</strong> axalgazrdebis<br />

socializacias ewevian, <strong>da</strong> yvelaze metad, skolebSi <strong>da</strong> samoqalaqo<br />

<strong>ganaTleba</strong>Si.<br />

pirveli Rirseba, romelic emTxveva liberalizmis udides moZRvrebas,<br />

aris tolerantobis Rirseba. liberalizmi warmoiSva, rogorc politikuri<br />

332


filosofia, romelmac mxari <strong>da</strong>uWira Tavisuflebas yvela sxva kategoriul<br />

imperativze metad, rogorc yvela socialuri interaqciisaTvis normatiul<br />

pirobas <strong>da</strong> rogorc absolutizmis, avtoritarizmisa <strong>da</strong> despotizmis<br />

antidots. Tanamedrove diskusiebis konteqstSi, tolerantobis samoqalaqo<br />

Rirseba aucilebelia mravalferovnebis gasaviTareblad, vinai<strong>da</strong>n Cven<br />

ganuwyvetliv vkveTavT mravalferovnebis sazRvrebs Cvens sazogadoebebSi.<br />

tolerantoba moiTxovs sifrTxilisa <strong>da</strong> TviTSemecnebis sistematur<br />

process, Cveni sakuTari cnobierebis Sedgenilobaze xelaxal <strong>da</strong>kvirvebas<br />

(rac arasodes aris srulad ganxorcielebuli Sedegi, aramed aris mTeli<br />

sicocxlis ganmavlobaSi mimdinare procesi), rom <strong>da</strong>vadginoT mikerZoebuli<br />

azrebisa <strong>da</strong> winaswar Seqmnili Sexedulebebis wyaro. magaliTad, miuxe<strong>da</strong>vad<br />

imisa, rom individualuri rasizmi SeiZleba <strong>da</strong>Zleul iqnes permanentuli<br />

diskusiebiTa <strong>da</strong> ganaTlebiT (anu, codnas mniSvneloba aqvs), instituciuri<br />

rasizmis winaaRmdeg brZola – praqtikebis, ritualebis, rutinebis <strong>da</strong><br />

sxvaTa, rac ufro farTod gavrcelebulia, vidre sporaduli<br />

individualuri aqtebi – moiTxovs sistematur, legalur/iuridiul <strong>da</strong><br />

politikur sifrTxiles individTa, TemTa <strong>da</strong> socialur moZraobaTa<br />

mxri<strong>da</strong>n.<br />

tolerantoba aseve moiTxovs codnasa <strong>da</strong> disciplinas: codnas<br />

imisaTvis, rom <strong>da</strong>Zleul iqnes ucodinroba, rac, ueWvelia, aris erT-erTi<br />

safuZveli rasobrivi, sqesobrivi, genderuli, religiuri <strong>da</strong> klasobrivi<br />

winaswarSeqmnili SexedulebebisaTvis; disciplinas imisaTvis, rom mxolod<br />

TviTanalizisa <strong>da</strong> kvlevis sistematuri ganxorcielebiT SegviZlia<br />

aRmovaCinoT, rom miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom socialuri reprezentaciebi<br />

socialurad aris konstruirebuli, isini efuZneba istoriul procesebs,<br />

romelTac sWirdeba kvleva, rogorc wvdomisaTvis aucilebel faqtebs.<br />

hobsbaumi (1997) Zalze naTlad ambobs amis Sesaxeb: `Tu ar gavmijnavT imaT<br />

Soris, rac arsebobs <strong>da</strong> rac ar arsebobs, istoria ver Seiqmneba”. romma<br />

<strong>da</strong>amarcxa <strong>da</strong> gaanadgura karTageni punikur omebSi, <strong>da</strong> ara piriqiT. rogor<br />

movuyriT Tavs <strong>da</strong> rogor vaxdenT Cvens mier Sesamowmebeli monacemebis (rac<br />

SeiZleba moicavdes ara mxolod imas, ra mox<strong>da</strong>, aramed imas, Tu ras<br />

fiqrob<strong>da</strong> xalxi amis Sesaxeb) SerCeuli nimuSis interpretacias, sxva<br />

saqmea” (viii) faqtiurad, hobsbaumis Tvalsazrisi, rom yvelaze gavrcelebuli<br />

`ideologiuri <strong>da</strong>maxinjeba istoriisa efuZneba anaqronizms, <strong>da</strong> ara<br />

tyuilebs” (7) warmoadgens codnis ZiriTad winapirobas tolerantobis<br />

gasaZliereblad.<br />

tolerantoba, romelic efuZneba codnas, disciplinas <strong>da</strong> sakuTari<br />

Tavis Wvretas, ar aris sakmarisi demokratiuli multikulturuli<br />

moqalaqeobis gansaxorcieleblad. cnobismoyvareobis epistemologia,<br />

rogorc Camoyalibebulia paulo freiris mier, mniSvnelovani Rirsebaa,<br />

333


omelsac sWirdeba xelis Sewyoba. freiris (1997b) bolo wigni, romelic<br />

gamoica portugaliur enaze mis gar<strong>da</strong>cvalebamde erT Tveze naklebi xniT<br />

adre, gvTavazobs maswavlebelTaTvis RirsebaTa dekalogs – eTikuri<br />

principebis wyebas swavlebisaTvis – <strong>da</strong> warmoadgens multikulturuli<br />

moqalaqeobis proeqtis arss. freiris dekalogi efuZneba avtonomiis cnebas,<br />

romelic aseve Zalian Zvirfasia liberalizmisaTvis, magram romelsac<br />

freiri ganavrcobs Tavisi kritikuli modernistuli perspeqtiviT <strong>da</strong><br />

libertarianul filosofiasTan misi mudmivi flirtiT. qvemoT moyvanilia<br />

freiris mier Sedgenil RirsebaTa CamonaTvali maswavlebisaTvis:<br />

1. swavleba moiTxovs moswavlis codnis pativiscemas.<br />

2. swavleba moiTxovs esTetikas <strong>da</strong> eTikas.<br />

3. swavleba moiTxovs magaliTis Cvenebas.<br />

4. swavleba moiTxovs moswavlis avtonomiis pativiscemas.<br />

5. swavleba moiTxovs keTilgonierebas.<br />

6. swavleba moiTxovs cnobismoyvareobas.<br />

7. swavleba moiTxovs sakuTar TavSi <strong>da</strong>rwmunebulobas, profesionalur<br />

kompetencias <strong>da</strong> keTilSobilebas.<br />

8. swavleba moiTxovs Tavisuflebas <strong>da</strong> uflebamosilebas.<br />

9. swavleba moiTxovs mosmenis codnas.<br />

10. swavleba moiTxovs moswavlis siyvaruls.<br />

mesame Rirseba, romelsac msurs xazi gavusva cinizmisa <strong>da</strong> nihilizmis<br />

wyvili poziciis Tavi<strong>da</strong>n asacileblad, aris imedi. cinizmi aris imedis<br />

uqonloba, <strong>da</strong>rwmunebuloba, rom vinai<strong>da</strong>n araferi ar SeiZleba Seicvalos<br />

<strong>da</strong> ar Seicvleba, erTaderTi alternativaa `saqmianobis Cveul ritmSi<br />

gagrZelebis~ <strong>da</strong>mokidebuleba. cinizmi, rogorc aseTi, aris realobis<br />

ulmobeli a<strong>da</strong>ptaciis antiutopiuri filosofia, romelic cdilobs<br />

privilegiebis gamoyenebas uflebebisa <strong>da</strong> valdebulebebis ganxorcielebis<br />

gareSe. sakiTxis meore mxarea nihilizmi, xelis aRebis arajansaRi<br />

gamocdileba, romlis mixedviT, vinai<strong>da</strong>n ar arsebobs imedi, ar arsebobs<br />

socialuri wesrigis cvlilebis saWiroeba, amis gakeTebis Tun<strong>da</strong>c<br />

umniSvnelo SesaZlebloba. ilia prigoJinis apofTegmis mixedviT,<br />

`SesaZlebloba realurze mdi<strong>da</strong>ria~, imanuel valerstaini (1997) gvTavazobs<br />

mniSvnelovan Tvalsazriss samoqalaqo RirsebebisTvis:<br />

SesaZlebloba realurze mdi<strong>da</strong>ria. Ees sociologze kargad vin un<strong>da</strong><br />

icodes? ratom gveSinia ase Zalian SesaZlebelis ganxilva, gaanalizeba <strong>da</strong><br />

gamokvleva? Cven ara utopiebi, aramed utopistebi un<strong>da</strong> <strong>da</strong>vayenoT<br />

sociologiis centrSi. utopistika aris SesaZlebeli utopiebis analizi,<br />

maTi limitebi <strong>da</strong> maTi miRwevis SezRudvebi. es gaxlavT awmyoSi realuri<br />

istoriuli alternativebis analitikuri kvleva. es gaxlavT WeSmaritebis<br />

Ziebisa <strong>da</strong> sikeTis Ziebis Sejereba. (1254-1255)<br />

334


mokled, mxolod imedi aris cinizmisa <strong>da</strong> nihilizmis antidoti.<br />

meoTxe Rirseba aris siyvarulis saero, arareligiuri suliereba.<br />

araferia siyvarulze ise Zlieri, rom warmarTos ga<strong>da</strong>wyvetilebis miReba<br />

Temze <strong>da</strong> TanagrZnobaze <strong>da</strong>fuZnebiT. siyvarulis suliereba, rogorc erix<br />

fromi (1986) asabuTeb<strong>da</strong> oc<strong>da</strong>aTi wlis winaT, ar aris aucilebeli, rom<br />

efuZnebodes transcendetalur rwmenas, magram mas sWirdeba, efuZnebodes<br />

rwmenas a<strong>da</strong>mianur bunebaSi <strong>da</strong> aseve efuZnebodes Cvens qmedebebSi<br />

azrovnebisa <strong>da</strong> vnebis SeTanxmebis saWiroebas.<br />

mexuTe Rirsebaa dialogis unari. multikulturuli moqalaqeoba ver<br />

miiRweva dialogis unaris gareSe, maSinac ki, rodesac a<strong>da</strong>mianTa poziciebi<br />

dialogSi Soreuli <strong>da</strong> gansxvavebulia, maSinac ki, rodesac CarTuli<br />

metyveleba araTanazomieria, <strong>da</strong> maSinac, rodesac ulimito dialogebi<br />

sarisko aris. dialogis warmarTvis unari warmoadgens habermasis idealuri<br />

metyvelebis <strong>da</strong> komunikaciuri racionalurobis socialuri konstruqtis<br />

ZiriTad princips. dialogSi Cven SegviZlia SevqmnaT komunikaciuri<br />

racionaluroba, anu, komunikaciis unari <strong>da</strong> safuZvliani mtkicebulebebis<br />

miRebis unari, faqtori komunikaciaSi, romelic ubralo Tanmimdevrulobis<br />

farglebs scdeba. dialogis, rogorc komunikaciuri racionalurobis<br />

cnebaSi sami elementia CarTuli: pirveli, intersubieqtivizmis cneba<br />

mtkicebaTa safuZvlianobaSi (dialogSi relevanturia pirovnebis pozicia);<br />

meore, argumentaciis tipi (romelic icvleba disciplinis, interaqciebis<br />

wyebis, profesiebisa <strong>da</strong> a.S. mixedviT); <strong>da</strong>bolos, racionaluri SeTanxmebis<br />

miRwevis SesaZleblobis idea. amgvarad, dialogs Sedegad moyveba<br />

gansxvavebul individTa urTierTaRiareba, mtkicebaTa safuZvlianobis<br />

Sefasebis unari <strong>da</strong> argumentaciuri interaqciebis tipebi, racionaluri<br />

<strong>da</strong>mokidebulebis miRwevis mizani <strong>da</strong> am mTliani gacvlis wvdoma.<br />

simboluri produqciis es procesi winaswar varaudobs a<strong>da</strong>mianis<br />

cxovrebis racionalizaciis formas <strong>da</strong> maSasa<strong>da</strong>me, SemiZlia vTqva<br />

durkhaimis midrekilebiT, sistemuri integraciis cnebas <strong>da</strong> ara mxolod<br />

socialuri qmedebis meqanikur integracias. igi varaudobs, rom a<strong>da</strong>mianebi<br />

srulwlovanebas aRweven, rogorc individebi, ara mxolod TavianTi niWis,<br />

unarebisa <strong>da</strong> socialuri privilegiebis bunebasTan <strong>da</strong> sxva a<strong>da</strong>mianebTan<br />

gacvlebiT (anu, samuSaos, rogorc humanizaciis cnebis farglebs scdebian),<br />

aramed isini srulwlovanebas aRweven TavianTi unaris gamo – ganiviTaron<br />

TavianTi komunikaciuri kompetencia <strong>da</strong> komunikaciuri racionaluroba.<br />

komunikaciuri racionalizacia, rac Cndeba, ara mxolod, rogorc dialogis<br />

winapiroba, aramed aseve, rogorc misi erT-erTi yvelaze mniSvnelovani<br />

335


Sedegi, warmoadgens multikulturuli demokratiuli moqalaqeobis<br />

umTavres uflebas <strong>da</strong> Rirsebas (Burbules, 1993).<br />

rom SevajamoT, antirasistuli, antiseqsisturi <strong>da</strong> antiklasisturi<br />

filosofia, romelic efuZneba tolerantobas, freiriseuli<br />

cnobismoyvareobis epistemologias, cinizmisa <strong>da</strong> nihilizmis poziciis<br />

uaryofas, siyvarulis saero sulierebas <strong>da</strong> dialogSi (rogorc meTodSi, <strong>da</strong><br />

aseve rogorc kogniciis procesSi) ostatur monawileobas, Seadgens<br />

demokratiuli multikulturuli moqalaqeobis umTavres Rirsebebs, xids<br />

fuZemdeblur kanonebsa <strong>da</strong> kulturebs Soris.<br />

epilogi<br />

awmyo ver iqneba bednierebis sazomi, radgan bedniereba ubralod saxeebis<br />

erTianobaa, romelic uCinardeba manZilTan erTad, siaxloviT ki –<br />

deformirdeba.<br />

– karlos alberto toresi<br />

CvenTvis ZiriTad interess warmoadgens <strong>ganaTleba</strong> demokratiisTvis:<br />

rogor SevqmnaT ukeTesi skolebi, inteleqtualurad ufro mdi<strong>da</strong>ri<br />

skolebi, gansakuTrebiT maTTvis, vinc sazogadoebis <strong>da</strong>bal fenebs<br />

miekuTvnebian; rogor SevqmnaT demokratiuli multikulturuli<br />

kurikulumi, romliTac yvela Seityobs sazogadoebis mdi<strong>da</strong>r<br />

mravalferovnebas <strong>da</strong> sa<strong>da</strong>c Tanamedrove sazogadoebebSi SesaZlebeli<br />

gaxdeba Tavi<strong>da</strong>n iqnes acilebuli (<strong>da</strong> SeiZleba sapirispirod Setrialdes<br />

kidec) balkanizaciisa <strong>da</strong> mzardi separatizmis tendenciebi. skolebma<br />

umTavresi roli un<strong>da</strong> Seasrulon demokratiuli diskursisa <strong>da</strong><br />

moqalaqeobis SeqmnaSi. me <strong>da</strong>rwmunebuli var imaSi, rom SesaZlebelia<br />

Tavi<strong>da</strong>n iqnes acilebuli socialuri klasebisa <strong>da</strong> eTnikuri Tu rasobrivi<br />

jgufebis polarizaciis bosniuri sindromi.<br />

Cven SegviZlia ukeTesad movamzadoT oc<strong>da</strong>meerTe saukunis<br />

maswavleblebi, romlebsac SeeZlebaT muSaoba iseT skolis garemoebSi,<br />

romlebic SeiZleba gaxdes koleqtiuri kompetenciisa <strong>da</strong> soli<strong>da</strong>robis<br />

centri. Cven gvWirdeba profesionalebis momzadeba, romelTac esmiT<br />

kulturuli mravalferovnebisa <strong>da</strong> kompensatoruli diskriminaciis<br />

mniSvneloba <strong>da</strong> winaaRmdegobebi. Cven gvWirdeba moZraoba Teoriul <strong>da</strong><br />

gamoyenebiT kvlevas Soris realur saskolo garemoebSi, araformaluri<br />

ganaTlebis, mozrdilTa ganaTlebis mniSvnelobisa <strong>da</strong> pirveladi<br />

organizaciebis, socialuri moZraobebisa <strong>da</strong> Temebis ignorirebis gareSe<br />

kulturul aRorZinebaSi, <strong>demokratia</strong>Si <strong>da</strong> warmoebaSi. bolos <strong>da</strong> bolos,<br />

336


Tuki identoba swavlis procesia, igi mTeli cxovrebis manZilze<br />

mimdinareobs.<br />

<strong>demokratia</strong> uwesrigo sistemaa, magram igi ga<strong>da</strong>rCa, radgan arsebobs<br />

debatebis sfero <strong>da</strong> wesebis wyeba, romelsac a<strong>da</strong>mianebi asruleben im<br />

SemTxvevaSic ki, Tun<strong>da</strong>c misgan ar iRebdnen raime sargebels. demokratiuli<br />

TemebisaTvis skolebi <strong>da</strong> universitetebi naklebad Tav<strong>da</strong>debuli ar iqnebian<br />

demokratiuli diskursis gavrcobisaTvis <strong>da</strong> kapitalizmis politikur<br />

ekonomiis sisworeSi eWvis SetanisaTvis. kulturul mravalferovnebas,<br />

kompensatorul diskriminaciasa <strong>da</strong> moqalaqeobas Soris ga<strong>da</strong>kveTebis<br />

seriozuli kvlevis gareSe demokratiisa <strong>da</strong> demokratiuli diskursisaTvis<br />

pluralisturi safuZvlebi arsebiTad riskis winaSe dgas. teqnikurad<br />

kompetenturi, eTikurad jansaRi, sulierad momxiblavi <strong>da</strong> politikurad<br />

ganxorcielebadi Teoriisa <strong>da</strong> demokratiuli multikulturuli<br />

moqalaqeobis praqtikis gareSe, a<strong>da</strong>mianebi iRupebian: rodesac xilva ar<br />

aris, xalxi iRupeba. <strong>da</strong>vasruleb fridrix nicSes sityvebiT ([1983] 1991), `me<br />

ar vici cxovrebis imaze ukeTesi mizani, vidre <strong>da</strong>Rupvaa, animae magnae<br />

prodigus, diadisa <strong>da</strong> SeuZlebelisken swrafvaSi” (112). demokratiuli<br />

multikulturuli moqalaqeobisaken mowodeba gulisxmobs diadisa <strong>da</strong><br />

SeuZlebelisaken swrafvas, Tun<strong>da</strong>c <strong>da</strong>Rupvis riskiT.<br />

SeniSvnebi<br />

1 <strong>da</strong>veTanxmebi Teo goldbergs, rodesac igi ambobs: `amgvarad,<br />

<strong>multikulturalizmi</strong> aris politikuri Tav<strong>da</strong>deba. magram igi ar aris ufro<br />

politikuri, vidre monokulturalizmi, <strong>da</strong> msgavsi mosazrebebis gamo~ D. T. Goldberg,<br />

ed. Multiculturalismi: A Critical Reader (Oxfort: Blackwell, 1996), 28.<br />

2 miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom vici, politikuri filosofiis `klasika~ asaxavs ZiriTa<strong>da</strong>d<br />

mamrobiT, evropul <strong>da</strong> heteroseqsualur Sexedulebebs <strong>da</strong>, amdenad, SeuZlebelia<br />

gaxdes arakritikuli nebismieri saxis kulturuli kanoniT, <strong>da</strong>vamtkiceb, rom<br />

Sesabamisad dekonstruirebuli <strong>da</strong> niuansirebuli istoriuli mniSvnelobiT<br />

gaanalizebuli, igi kvlav warmoadgens azrovnebisa <strong>da</strong> praqtikis fas<strong>da</strong>udebel<br />

wyaros. msgavsi argumenti wamoayena qerol peitmanma, rodesac ganixilav<strong>da</strong><br />

klasikis Sesabamisobas feministuri politikuri mecnierebisaTvis: `SeuZlebelia<br />

mTlianad zurgi SevaqcioT klasikas Tu Tanamedrove meTodologias, radgan<br />

diskursis yvela tipi asaxavs <strong>da</strong> CarTulia warsulSi met-naklebad. ufro metic,<br />

Rirebuli mosazrebebi SeiZleba aviTvisoT <strong>da</strong> gakveTili iyos CvenTvis mamrobiTi<br />

mimarTulebis TeoriaSi (male-stream theory)”. Carole Pateman, “Introduction: The Theoretical<br />

Subversiveness of Feminism,” in Feminist Challenges. Social and Political Theory, ed. Carole Pateman and<br />

Elizabeth Gross (London: Allen & Unwin, 1986), 3.<br />

3 diqotomiur arCevanTa kargi magaliTia goldbergis analizi, rac axdens<br />

heterogenurobis <strong>da</strong> homogenurobis kombinirebas. sasargebloa aseve misi rCeva,<br />

afrocentrulobis Secvlis Sesaxeb `TviTkritikuli afromo<strong>da</strong>lobebiT, afrikuli<br />

xedvis heterogenuri tipebiT, gacnobierebiT, <strong>da</strong> amiT igi acxadebs<br />

337


evromotivirebuli xedvis, epistemologiaTa <strong>da</strong> praqtikaTa SezRudulobas~.<br />

Goldberg, Multiculturalism, 39.<br />

4 instrumentuli racionalurobis cneba umTavresia kritikuli TeoriisaTvis. aq<br />

igi gansazRvrulia racionalurobis, rogorc mizanmimarTul-instrumentuli<br />

qmedebis veberiseuli cnebisa <strong>da</strong> instrumentaluri qmedebis habermasiseuli cnebiT.<br />

maqs veberisaTvis, mizanmimarTul-instrumentuli qmedeba `ganisazRvreba<br />

molodinebiT gare obieqtebTan <strong>da</strong> sxva a<strong>da</strong>mianebTan <strong>da</strong>kavSirebiT, <strong>da</strong> agentis<br />

racionalurad miCneuli sakuTari miznebis racionaluri warmatebaze<br />

orientirebuli swrafvisaTvis am molodinebis rogorc `pirobebis~ an<br />

`saSualebebis~ gamoyenebiT~ (T. McCarthy, The Critical Theory of Jürgen Habermas. [Cambridge:<br />

MIT Press, 1979], 28). habermasSi instrumentuli qmedebis cneba `gansazRvrulia<br />

teqnikuri wesebiT, romelic efuZneba empiriul codnas. TiToeul SemTxvevaSi isini<br />

gulisxmobs empiriul prognozirebas <strong>da</strong>sakvirvebel movlenebze, fizikursa Tu<br />

socialurze~ (391). herbert markusis teqnikuri safuZvlis kritikas <strong>da</strong>vamateb, rom<br />

instrumentuli racionalurobis yoveli forma (imdenad, ramdena<strong>da</strong>c igi<br />

warmoadgens adekvatur saSualebas mocemuli miznisaTvis <strong>da</strong> ganisazRvreba<br />

teqnikuri wesebiT, <strong>da</strong>fuZnebuls empiriul codnze) cdilobs prognozireba<br />

moaxdinos an gaakontrolos socialuri <strong>da</strong> fizikuri movlenebi, moicavs<br />

dominaciis arsebiT mizans meToduri, mecnieruli gamomTvleli <strong>da</strong> gamoTvlili<br />

kontrolis saSualebiT.<br />

5 k. b. makfersoni Tavis eseSi “The Real World of Democracy” (the Massey Lectures, in the Real<br />

World of Democracy [Oxford: Oxford University Press, 1966], 56-67), <strong>da</strong> gansakuTrebiT Tavis<br />

eseSi, romelic exebo<strong>da</strong> a<strong>da</strong>mianis uflebebs, rogorc moqalaqeobis uflebebs,<br />

gviCvenebs, rom mesakuTruli individualizmis principebSi, romelic moyvanilia<br />

hobsisa <strong>da</strong> lokis politikur filosofiur naSromebSi, a<strong>da</strong>mianis uflebebi<br />

moicav<strong>da</strong> sicocxlis, sxeulis, unarebis, ojaxis wevrebis, TavisuflebaTa <strong>da</strong> miwis<br />

uflebas. misi azriT, demokratiulma Teoriam un<strong>da</strong> aRiaros, rom a<strong>da</strong>mianis<br />

uflebebi <strong>da</strong> Tavisufleba ar aris urTierTgamomricxavi <strong>da</strong> rom pirveli maTganis<br />

miRweva ar uSlis xels meoris miRwevaSi <strong>da</strong> piriqiT.<br />

6 veforti (“Educação e politica: Reflexões sociológicas sobre un<strong>da</strong> pe<strong>da</strong>gogia <strong>da</strong> liber<strong>da</strong>de,” naSromSi:<br />

Educação como prática <strong>da</strong> liber<strong>da</strong>de [Rio de Janeiro: Paz e Terra, 1967), 56-67) amtkicebs (rac<br />

a<strong>da</strong>sturebs Cvens arguments), rom `am pe<strong>da</strong>gogma [freirma] icis, rom misi amocana<br />

moicavs politikur Sedegebs <strong>da</strong> man ici, ufro metic, rom es Sedegebi Cveulebrivi<br />

a<strong>da</strong>mianis interesebSia, <strong>da</strong> ara elitis. magram man aseve icis, rom misi <strong>da</strong>rgi aris<br />

pe<strong>da</strong>gogika <strong>da</strong> ara politika <strong>da</strong> mas ar SeuZlia, rogorc pe<strong>da</strong>gogs, gaswios<br />

revolucioneri politikosis magivroba, romelic <strong>da</strong>interesebulia codnasa <strong>da</strong><br />

struqturul transformaciaSi. igi uaryofs ganaTlebis, rogorc `progresis<br />

berketis~ tradiciul gagebas; azri eqneba, rom amas <strong>da</strong>upirispirdes Tanabrad<br />

gulwrfeli Tezisi `<strong>ganaTleba</strong>, rogorc revoluciis berketi~? Tavisuflebis<br />

pe<strong>da</strong>gogikas SeuZlia <strong>da</strong>exmaros saxalxo politikas, vinai<strong>da</strong>n kritikuli<br />

`TviTSegneba~ niSnavs socialuri struqturebis, rogorc dominaciisa <strong>da</strong><br />

Zaladobis SecnobisaTvis xelis Sewyobas~. magram am informirebulobis<br />

zrdisaTvis orientaciis micemis amocana specifiurad politikuri mimarTulebiT<br />

ekuTvnis politikoss, <strong>da</strong> ara pe<strong>da</strong>gogs~ (16).<br />

7 `kompensatoruli diskriminacia <strong>da</strong>iwyo 1964 wlis samoqalaqo uflebaTa aqtis<br />

muxli VII-sTan erTad, romelic krZalav<strong>da</strong> diskriminacias rasisa <strong>da</strong> sqesis<br />

safuZvelze <strong>da</strong> romelic mogvianebiT ganivrco ramdenime aRmasrulebeli brZanebiT,<br />

romelic aregulirebs federalur kontraqtebs <strong>da</strong> asaxavs miznebs <strong>da</strong> ganrigebs<br />

umciresobaTa samuSaoze asayvanad.~ Walter Feinberg, “Affirmative Action and Beyond: A Case<br />

for a Backward-Looking Gender- and Race-Based Policy, ” Teachers College Record 97, 3 (Spring 1996):<br />

363.<br />

338


8 mag., `miuxe<strong>da</strong>vad imisa, rom Savkanianebi warmoadgenen amerikis SeerTebuli<br />

Statebis mosaxleobis 12 procentze mets, isini Sedgebian mxolod 4.2 procenti<br />

eqimebisgan, 3.3 procenti iuristebisgan, 5 procenti universitetis pe<strong>da</strong>gogebisgan,<br />

3.7 procenti inJinrebisgan. ... [Tumca,] qali iuristebisa <strong>da</strong> mosamarTleebis<br />

procentuli maCvenebeli 1972 wels <strong>da</strong>fiqsirebuli 3.8 procenti<strong>da</strong>n gaizar<strong>da</strong><br />

mxolod 22.8 procentamde 1993 wels, xolo qal profesor-maswavlebelTa<br />

raodenoba 1972 wlis 28 procenti<strong>da</strong>n _ 42.5 procentamde 1993 wels.~ (Feinberg,<br />

“Affirmative Action and Beyond,” 366-367).<br />

9 neba momeciT es sakiTxi kargad ganvmarto. mjera, rom <strong>demokratia</strong> SeiZleba<br />

warmoiSvas mxolod im socialuri kontraqti<strong>da</strong>n, romelic adgens TanamSromlobis<br />

sistemas iuridiuli safuZvlebis meSveobiT <strong>da</strong> Tanabrad pasuxismgebeli<br />

aRmasrulebeli administraciiT, amitom mniSvnelovania demokratiulma<br />

saxelmwifom miaRwios demokratiul socialur kontraqts <strong>da</strong> xeli Seuwyos<br />

demokratiuli sazogadoebrivi sferos Seqmnas. Tumca, rusosTan, mjera, rom<br />

mxolod es socialuri kontraqti qmnis TviTregulaciisa <strong>da</strong> TviTmmarTvelobis<br />

SesaZleblobas <strong>da</strong> rom marTulebi, faqtiurad, un<strong>da</strong> iyvnen mmarTvelebi!<br />

10 1997 wlis 10 noembers, orSabaTs, uzenaesma sasamarTlom uaryo aSkara gamowveva<br />

samoqalaqo uflebebis iniciativa 209. am iniciativis Semdeg, palatis iuridiulma<br />

komitetma ganacxa<strong>da</strong>, rom kenWisyras Caatareb<strong>da</strong> kanonproeqtze (HR1909), romelic<br />

Seqmnilia samoqalaqo uflebebis iniciativa 209-is, 1997 wlis samoqalaqo<br />

uflebebis aqtis mixedviT. `kanonproeqti ukrZalavs mTavrobas diskriminacias an<br />

preferencialur reJims nebismieri piris mimarT rasis an sqesis safuZvelze<br />

federalur kontraqtebTan, <strong>da</strong>saqmebasTan, an sxva programebTan <strong>da</strong> aqtivobebTan<br />

<strong>da</strong>kavSirebiT~ (Los Angeles Times, 4 November 1997, A12). Semdgom, imisaTvis, rom<br />

eCvenebinaT, ramdenad ganxeTqilebis gamomwvevi iyo kompensatoruli diskriminaciis<br />

sakiTxi, GOP-is xelmZRvanelobam gansaxilvelad waradgina kompensatoruli<br />

diskriminaciis kanonproeqti, romelic inicirebuli gaxl<strong>da</strong>T respublikeli<br />

warmomadgenlis Carlz t. kenadis mier. oTxi respublikeli SeuerT<strong>da</strong> 13 demokrats<br />

palatis iuridiul komitetSi, raTa xma miecaT kanonproeqtis gansaxilvelad<br />

wardgenisaTvis, maSin roca didi raodenobiT momxreebi uWerdnen mxars<br />

galereebi<strong>da</strong>n. es ga<strong>da</strong>wyvetileba niSnavs imas, rom es kanonproeqti, an msgavsi<br />

kanonproeqti, ar iqneba ganxiluli kongresSi 1998 wlamde, <strong>da</strong> SesaZloa,<br />

saprezidento <strong>da</strong> kongresis nacionaluri arCevnebis moaxloebasTan erTad,<br />

aqtivoba kvlav ga<strong>da</strong>idos garkveuli xniT (Los Angeles Times, 7 November 1997, A23).<br />

11 me-10 komentarSi naxsenebi Sexvedris Semdeg, presrelizSi, respublikeli jorj<br />

gekasi (pensilvaniis warmomadgeneli) ganmartav<strong>da</strong>, Tu ratom wamoayena wina<strong>da</strong>deba<br />

kanonproeqtis gansaxilvelad wardgenaze: `ar mjera, rom am sakanonmdeblo<br />

iniciativisaTvis xmis micema amjerad gviSvelis, magram es namdvilad <strong>da</strong>abrkolebs<br />

im idealebis miRwevas, romelsac mxars uWer<strong>da</strong> Cveni eris erT-erTi udidesi<br />

prezidenti [linkolni]. rasobrivi preferenciis cneba, saxelmwifo rezervebis<br />

Seqmnis programebi <strong>da</strong> kvotebi upirispirdeba im fun<strong>da</strong>ments, romelzec Cveni<br />

qveyana <strong>da</strong>fuZn<strong>da</strong>. Tumca, am sakiTxze aCqareba, erovnuli konsensusis, aRqmuli<br />

iqneba mxolod, rogorc politikuri <strong>da</strong> uTanxmoebis gamomwvevi. amerikuli<br />

sazogadoeba miemarTeba am konsensusisken, rogorc <strong>da</strong>a<strong>da</strong>stura amerikis<br />

SeerTebuli Statebis uzenaesi sasamarTlos ga<strong>da</strong>wyvetilebebma, saxelmwifo<br />

iniciativebma <strong>da</strong> sazogadoebrivma azrma. neba momeciT, garkveviT gamovxato, rom<br />

mtkiced vupirispirdebi diskriminaciis yvela formas <strong>da</strong> viswrafi im politikis<br />

aRmofxvrisaken, romelic mikerZoebas iCens a<strong>da</strong>mianTa mimarT ucvleli Tvisebebis<br />

safuZvelze. am kanonproeqtis dRes Semotana ar <strong>da</strong>aCqarebs arsebuli<br />

usamarTlobebis gamosworebas, <strong>da</strong> arc Seamcirebs rasobriv <strong>da</strong>yofas. am<br />

kanonproeqtis arsi qebis Rirsia, magram vSiSob, rom am sakiTxis <strong>da</strong>Cqareba amjerad<br />

339


safrTxes Seuqmnis yoveldRiur progress, romelic miRweulia Tanasworobis<br />

uzrunvelsayofad.~ am azris xazgasasmelad, jon koniersma (demokratma<br />

miCigani<strong>da</strong>n), romelic palatis iuridiuli komitetmis maRali rangis umciresobis<br />

warmomadgenelia, gamosca presrelizi, romelic miesalmeba komitetis qmedebas<br />

HR1909-is gansaxilvelad wardgenasTan <strong>da</strong>kavSirebiT. presrelizi aRniSnav<strong>da</strong>,<br />

`kaliforniisa <strong>da</strong> texasis iuridiul fakultetebze Caricxvebis Sedegebi<br />

gviCvenebs absolutur <strong>da</strong><strong>da</strong>sturebas imisa, rom kompensatoruli diskriminaciis<br />

<strong>da</strong>mTavreba <strong>da</strong>gvabrunebs segregirebuli – <strong>da</strong> uTanasworo – ganaTlebis droSi.<br />

kaliforniis los anJelesis universitetSi <strong>da</strong> berklis iuridiul skolaSi<br />

afroamerikeTa Caricxvebi Semcir<strong>da</strong> 75%-iT, maSin roca texasis universitetis<br />

iuridiuli skolaSi pirvelkurselTa umravlesoba TiTqmis mTlianad<br />

TeTrkaniania.~<br />

12 tod gitlinma, avtorTan pirad saubarSi, eWvi Seitana im TvalsazrisSi, rom<br />

identoba aris swavlis procesi. momdevno analizi gamowveuli iyo misi<br />

gaTviTcnobierebuli azriT.<br />

13 miuxe<strong>da</strong>vad masmediis mniSvnelobisa <strong>da</strong> kapitalizmis simboluri kulturuli<br />

aparatisa, moqalaqeobis cneba <strong>da</strong>Cqar<strong>da</strong> erovnul saxelmwifoTa mier, maSin roca<br />

moqalaqis, rogorc momxmareblis cnebas amtkicebdnen umetesad kapitalisturi<br />

fraqciebi <strong>da</strong> saboloo jamSi, neoliberaluri samTavrobo koaliciebi, romlebic<br />

mniSvnelovnad Sordebodnen tradiciuli liberaluri saxelmwifos politikas.<br />

14 joan v. skoti (“Multiculturalism and the Politics of Identity,” October 61 [Summer 1992]:12-19)<br />

marTalia, rodesac amtkicebs, rom identobebi istoriulad aris miniWebuli, rom<br />

es miniWeba bundovania, <strong>da</strong> rom subieqtebi Seqmnilia mravaljeradi<br />

identifikaciebiT, romelTagan zogierTi xdeba politikurad mniSvnelovani<br />

garkveuli droiT, garkveul konteqstebSi (16).<br />

15 mTavari sakiTxia, rogor gavigoT urTierTobebi moqalaqeobasa <strong>da</strong> nacionalobas<br />

Soris postnacionalur eraSi. Jiro (“National Identity and the Politics of Multiculturalism,”<br />

College Literature 22, no. 2 [June1992]:54) amtkicebs, rom praqtikuli TvalsazrisiT: `(1)<br />

pe<strong>da</strong>gogebi kritikulad un<strong>da</strong> Seexon imas, Tu rogor aris erovnuli identoba<br />

konstruirebuli mediaSi, saxelmwifo aparatebis politikis meSveobiT <strong>da</strong><br />

materialuri resursebis mobilizaciisa <strong>da</strong> Zalauflebis meSveobiT saxelmwifos<br />

xelmisawvdomobis farglebs gareT. ... [<strong>da</strong>] (2) erovnuli identoba un<strong>da</strong> moicavdes<br />

<strong>da</strong> ganmsWvaluli un<strong>da</strong> iyos kulturuli identobebis demokratizebuli<br />

pluralizaciiT. Tuki universalizebis, asimilaciuri impulsisken tendencias<br />

winaaRmdegoba un<strong>da</strong> gaewios, pe<strong>da</strong>gogebma un<strong>da</strong> uzrunvelyon, rom studentebi<br />

CarTuli iyvnen warmodgeniTi Temis sxva<strong>da</strong>sxvagvar TvalsazrisSi, <strong>da</strong> ki ar<br />

gamoricxon, aramed kritikulad Seexon kulturul gansxvavebebs.~<br />

16 jeims benqsis axali wigni, Educating Citizens in a Multicultural Society (New York, Columbia<br />

University, Teachers College Press, 1997) warmoadgens erT-erTs sxva mcire magaliTTagans.<br />

17 memarjveneTagan am mkacri kritikis magaliTebia Allan Bloom, The Closing of the American<br />

Mind: How Higher Education Has Failed Democracy and Impoverished the Souls of To<strong>da</strong>y’s Students (New<br />

York: Simon & Schuster, 1987); <strong>da</strong> Dinesh d’Souza, Illiberal Education: The Politics of Race and Sex on<br />

Campus (New York: Free Press, 1991). liberaluri banaki<strong>da</strong>n Zalze gaTviTcnobierebuli<br />

pasuxisaTvis ixileT: Gerald Graff, Beyond the Culture Wars: How Teaching the Conflicts Can<br />

Revitilize American Education (New York: W. W. Norton, 1992). Tavis mxriv, grafis liberaluri<br />

perspeqtivis seriozuli kontrkritikisaTvis kritikuli pe<strong>da</strong>gogikis <strong>da</strong>mcvelisagan<br />

ixileT, Henry Giroux, Fugitive Cultures: Race, Violence, and Youth (New York: Routledge, 1996), 126.<br />

18 umTavresi varaudi hibridi kulturebis simravlesTan <strong>da</strong>kavSirebiT, romlebic<br />

Tanaarsebobs dRes bevr adgilas, mag., laTinur amerikaSi, metyvelebs kulturaTa<br />

dinamiur heterogenurobaze. hibriduli kulturebis cneba Cndeba, rogorc<br />

340


kulturuli Tanamedroveobis, kulturuli tradiciis <strong>da</strong> xalxis jgufebis<br />

ga<strong>da</strong>rCenis strategiebis didi raodenobis gamoxatulebebis kompleqsuri (<strong>da</strong><br />

xSirad gaugebari) niSani. ixileT, Nestor García Canclini, Cultural hibri<strong>da</strong>s: Estrategias para<br />

entrar y salir de la moderni<strong>da</strong>d (Buenos Aires: Editorial Su<strong>da</strong>mericana, 1992). mravlobiTi<br />

identobebis sakiTxze gansxvavebuli aRqmisaTvis ixileT, Nancy Fraser, Justice<br />

Interruptus: Critical Reflections on the “Postsocialist Condition” (New York: Routledge, 1997), 179.<br />

19 es aris zustad is suliskveTeba, romelic stimuls aZlevs sruliad<br />

teqsturirebul dialogs xorxe qlor de alvas <strong>da</strong> kornel vests Soris, “Black-<br />

Brown Relations: Are Alliances Possible?” Social Justice 24, no. 2 (Summer 1997): 65-83.<br />

341


ibliografia<br />

342


343


344


345


346


347


348


349


350


351


352


353


354


355


356


357


358


359


360


361


362


363


364


avtoris Sesaxeb<br />

karlos alberto toresi, ganaTlebis politikis sociologi, aris<br />

ganaTlebisa <strong>da</strong> informaciis kvlevebis samagistro <strong>da</strong> sadoqtoro<br />

fakultetis profesori <strong>da</strong> kaliforniis los anJelesis universitetis<br />

laTinoamerikuli centris direqtori. man <strong>ganaTleba</strong> miiRo argentinaSi,<br />

meqsikaSi, kana<strong>da</strong>sa <strong>da</strong> amerikis SeerTebul StatebSi. igi bevrs wer<strong>da</strong><br />

socialur Teoriasa <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>ze, paulo freiris Sromaze, <strong>da</strong> laTinuri<br />

amerikis <strong>ganaTleba</strong>ze Se<strong>da</strong>rebiT perspeqtivaSi. mis wignTa Soris<br />

aRsaniSnavia socialuri Teoria <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>, <strong>da</strong> <strong>ganaTleba</strong>, Zalaufleba<br />

<strong>da</strong> personaluri biografia, r. a. morou am orive wignis Tanaavtoria.<br />

karlos alberto toresi t. mitCelTan erTad gaxlavT Tanare<strong>da</strong>qtori<br />

wignisa ganaTlebis sociologia: ganviTarebadi perspeqtivebi, xolo igi p.<br />

o’kadizTan <strong>da</strong> p. l. vongTan erTad Tanare<strong>da</strong>qtorob<strong>da</strong> wigns <strong>ganaTleba</strong> <strong>da</strong><br />

<strong>demokratia</strong>: paulo freiri, socialuri moZraobebi <strong>da</strong> saganmanaTleblo<br />

reforma san pauluSi.<br />

365


366

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!