17.01.2015 Views

Diskursu husi S.E. Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian

Diskursu husi S.E. Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian

Diskursu husi S.E. Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão nian

SHOW MORE
SHOW LESS

Transforme seus PDFs em revista digital e aumente sua receita!

Otimize suas revistas digitais para SEO, use backlinks fortes e conteúdo multimídia para aumentar sua visibilidade e receita.

DISKURSU HUSI<br />

SUA EXSELÊNSIA PRIMEIRU-MINISTRU<br />

KAY RALA XANANA GUSMÃO<br />

HO OKASIAUN SERIMÓNIA GRADUASAUN ESTUDANTES<br />

FINALISTAS UNTL NIAN<br />

Sentru Konvensoens Díli<br />

26 Novembru 2012


Magnífiku Reitor, Prof. Dr. Aurélio Guterres<br />

Señor <strong>Ministru</strong> Saúde<br />

Señor <strong>Ministru</strong> Edukasaun<br />

Distintus Membrus Parlamentu<br />

Señores Membrus Governu<br />

Distintu Korpu Dosente<br />

Señor Embaixador Kuba<br />

Distintus Konvidadus<br />

Doben graduandos no sira nia família,<br />

Serimónia ohin <strong>nian</strong> ne’e, kona-ba graduasaun estudantes medisina 450, la ós ona<br />

formalidade akadémika hanesan bai-bain, maibé sai núdar marku istóriku ba iha<br />

dezenvolvimentu Timor-Leste <strong>nian</strong>, nebé ita tenki selebra ho laran kontente.<br />

Graduasaun ba Rai ida ne’e nia oan lubun boot ida, iha setor ida nebé esensial tebes<br />

ba ita nia povu, hanesan saúde, sai motivu ida atu ita sente haksolok duni, tamba fó<br />

esperansa nebé boot liu tan ba futuru.<br />

Tanbe ne’e maka ha’u mós, ho laran kontente, mai partisipa iha serimónia ida ne’e,<br />

hodi hato’o ha’u nia admirasaun nebé klean tebes ba jovens sira né, ba-sá maski<br />

hasoru difikuldades oi-oin, iha tinan hirak nia laran, sira la desiste.<br />

Imi nia esforsus, hodi kontribui ba konstrusaun ita nia Estadu sosial, fó duni onra ba<br />

sakrifisius nebé ita nia Povu hasoru, atu liberta ita nia Rain, no loke futuru ida nakonu<br />

ho konfiansa ba ita-nia labarik sira.<br />

Imi nia dedikasaun hatudu lolós ita-nia Povu nia espíritu, nudar lutador no tuba-rai metin<br />

<strong>nian</strong>. Nuné, hanesan ita nia veteranos no mártires sira, iha tempo kotuk, imi agora tama<br />

iha lista heróis foun iha tempu ida ne’e.<br />

Señor Embaixador Kuba,<br />

Ha’u labele haluha hato’o ba ita, ami hotu nia agradesimentu wain, tan Kuba bele simu<br />

ho laran luak jovens atus-ba-atus, hodi valoriza sira ho koñesimentus no preparasaun<br />

téknika, atu sira bele hala’o sira nia obrigasoens ba povu, iha área medisina.<br />

Ha’u husu ba ita, Señor Embaixador, atu hato’o ba belun boot nebé ha’u respeita tebes<br />

Komandante Fidel Castro, ba Presidente Raul Castro, ba Governo no Povo Kuba<br />

tomak, la ós deit haú nia agradesimento pessoal, maibé mós <strong>husi</strong> timoroan tomak, no<br />

ami sei nunka haluha ami nia belun diak sira.<br />

Exselênsias<br />

2 / 6


Señoras no Señores<br />

Tinan ida ne’e, hanesan hotu-hotu hatene, ita komemora datas importantes nebé<br />

simboliza prosesu nebé foin hahú ba ‘konstrusaun Estado no konstrusaun Nasaun’<br />

<strong>nian</strong>.<br />

Fundamental ba imi jovens hotu, nebé ohin halibur iha ne’e,liu-liu tanba konsidera katak<br />

imi halo parte ba elite intelektual foun timor<strong>nian</strong>, hodi imi bele entende didi’ak prosesu<br />

ida ne’e no koñese didi’ak mós ita nia istória.<br />

Tenki tau nafatin deit iha imi hotu nia hanoin katak independensia, nebé ita foin festeja<br />

nia tinan 10, iha 20 de Maio kotuk, ita hadau ho sofrimentu barak.<br />

Nunka bele haluha katak, iha ita nia ezistensia badak ida ne’e, nudar Estadu, ita halo<br />

sala barak no hakat periodus síklikus instabilidade <strong>nian</strong>. Ita sidi, bain-hira ita hala’o knar<br />

boot no difisil atu harí, no tanba né maka ita tenki husu duni asistensia internasional atu<br />

mai ajuda ita hodi rekupera no mantén ordem públika.<br />

Maibé tuir ritmu rasik ba konstrusaun Estadu no Nasaun <strong>nian</strong>, ita hatene aprende ho ita<br />

nia errus, hodi hadok-an <strong>husi</strong> sirkunstansias difiseis sira né hotu, nebé baibain mosu iha<br />

Rai sira nebé liu <strong>husi</strong> passadu resente konflitu no violensias <strong>nian</strong>.<br />

Tinan sira ikus né, felizmente, sai tinan paz no seguransa <strong>nian</strong>, nebé ajuda tebes atu<br />

harí bases ba kreximentu ita-nia Rain <strong>nian</strong>, atu konstrói ita nia Nasaun no dirige ita-nia<br />

esforsus atu halakon moris-kiak.<br />

Sei iha tinan 2012 nia laran, iha klima diak ba paz no estabilidade, ita hala’o ronda 2 ba<br />

eleisoens presidensiais, nebé komunidade internasional konsidera hanesan livres no<br />

justas no, iha fulan Julhu, Povo timoroan ba vota dala ida tan, hodi hili V Governo<br />

Konstitusional.<br />

Governu foun ida ne’e simu misaun atu kontinua konsolida ka hametin instituisoens<br />

fundamentais nudar Nasaun pasifika no demokrática ida, no atu garante kontinuasaun<br />

ba kreximentu ita-nia ekonomia.<br />

Ita haré daudauk retirada nebé gradual <strong>husi</strong> UNMIT no ISF, hodi hakotu sira-nia<br />

operasoens ba paz iha Timor-Leste.<br />

Ita tama iha faze foun iha ita-nia istória, iha fase nebé ita simu tomak ona, knaar atu<br />

kaer rasik ita nia destinu. Kabe ba ita, katak, iha timoroan tomak no, liuliu, iha jovens<br />

Nasaun ida ne’e <strong>nian</strong>, nia liman laran atu assume responsabilidade hodi contribui atu<br />

labele tan fó hakat ba kotuk, iha períodu ida nebé ita buka atu konsolida susesus nebé<br />

ita hetan kona-ba paz no estabilidade.<br />

Ho espíritu ida ne’e, maka ita sei taka selebrasoens tinan ida ne’e <strong>nian</strong>, iha 28<br />

Novembro, iha Same, hodi celebra aniversáriu 37 <strong>nian</strong> ba Proklamasaun<br />

3 / 6


Independensia no mós tinan 100 ba rebeliaun nebé ikus hasoru dominiu português,<br />

nebé koñesida hanesan Revolta Manufahi.<br />

Ita hakarak atu datas hirak né, ita festeja iha tinan 2012 nia laran, nebé liga ita ba ita nia<br />

pasadu resente luta ba independensia <strong>nian</strong> no ba to’o hun no abut <strong>husi</strong> tempu uluk liu<br />

<strong>nian</strong>, hamutuk halo ita sai úniku iha kontextu rejiaun no mundu tomak <strong>nian</strong>, bele serve<br />

mós hodi hatudu ka afirma ita-nia Nasaun hanesan soberana, iha paz no toleransia nia<br />

laran no hakat ba dezenvolvimentu.<br />

Exselênsias<br />

Señoras no Señores<br />

Doben graduandos,<br />

Ita nia mehi no hakarak ba konstrusaun instituisoens Estadu <strong>nian</strong> maka legitima ka fó<br />

razaun atu halo investimentu ba dezenvolvimentu ita nia rekursus umanus no, ho<br />

hanoin luan oitoan, ba iha kapital sosial Nasaun <strong>nian</strong>.<br />

Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu tau ênfase boot, katak realsa dignidade umana,<br />

hatúr ás liu interesse selu-seluk.<br />

Estadu iha obrigasaun atu kria kondisoens nesesárias hodi nuné timoroan tomak –<br />

nebé Nasaun nia rikusoin lolós – bele saudáveis liu tan, instruidus liu tan no iha asesu<br />

boot liu ba justisa, ba informasaun no ba kultura.<br />

Ne’e, mak sai nudar premissa ka kompromisu atu harí Nasaun ida nebé justa no<br />

dezenvolvida.<br />

Aktualmente, Timor-Leste konta ho médikus espesialistas 13, médikus medisina jeral<br />

139, enfermeirus no enfermeirus assistentes 1.271, parteiras 427 ho téknikus saúde<br />

416.<br />

Ba numerus sira né, iha tan aumentu ho graduadus ohin <strong>nian</strong>.<br />

Maski seidauk bele, iha futuru nebé badak, atu Timor-Leste konta lós deit ho nia<br />

kuadrus rasik, hodi kontinua presiza maun-de-obra kualifikada <strong>husi</strong> liur, ita sei haka’asan<br />

neineik kona ba kestaun ida né.<br />

Ba ida né, importante ba imi atu labele haluha katak imi nia estudus la ramata ohin.<br />

Serimónia ida ne’e la ós katak imi nia formasaun hotu ona iha ne’e, maibé hanesan deit<br />

hakat ida atu loke tan nafatin imi nia matenek.<br />

Karreira nebé imi hili ezijente tebetebes no, iha mundu global ohin loron <strong>nian</strong>, ho nia<br />

mudansas kona ba dezenvolvimento teknolojia <strong>nian</strong>, ema sira nebé sei hetan susesu<br />

profissional mak sira nebé buka aumenta nafatin sira nia matenek, sira nebé iha néon<br />

nakloke atu bele aktualiza-an beibeik, hodi partisipa diak liu tan iha dezenvolvimento<br />

sosiedade <strong>nian</strong>.<br />

4 / 6


Doben graduandos,<br />

Dezafius nebé imi sei hasoru, iha imi nia servisu laran, mak dezafius nebé País ne’e<br />

rasik enfrenta.<br />

Ha’u nia apelu ba imi mak: atu konsentra, ho vontade maka’as, ba ezerse imi nia<br />

misaun, hodi ita nia povu bele apresia jerasaun foun intelektuais no profissionais. Ita nia<br />

povu sei triste tebetebes, wainhira sira rona katak imi hahú preokupa deit no ezije barak<br />

liu kona ba imi nia direitus, hodi haluha tiha imi nia deveres atu servi, ho kariñu no ho<br />

devosaun, moras sira nebé presiza imi nia asistênsia.<br />

Besik metade ita nia populasaun moris iha kondisoes kiak tebetebes, ho dificuldades<br />

atu garante seguransa alimentar ba sira nia an rasik, ho mós ita sei iha hela infraestruturas<br />

bázikas nebé seidauk diak, no buat sira né hotu iha nia implikasoens ba<br />

estadu saúde populasaun <strong>nian</strong>.<br />

Taxa mortalidade infantil, mak iha labarik 1.000 nebé hetan horis, mate 44. Taxa<br />

mortalidade labarik menus tinan 5, maka iha 1.000, mate 64, no mós 53% hetan<br />

mulnutrisaun krónika, no 49% enfrenta malnutrisaun. Tuberkuloze no malária sei<br />

maka’as tebes, iha 100.000, ema 133 mak iha tuberkuloze no, iha 1.000, ema 104 mak<br />

sofre malária.<br />

64% deit <strong>husi</strong> populasaun mak hetan asesu ba bé-mos no 43% deit mak iha asesu ba<br />

saneamentu báziku.<br />

Ne’e maka dezafius nebé ita tenki resolve, ho resposta intersektorial, ho hatene katak<br />

atu halo buat sira né, falta de rekursus humanus kualifikadus mak ita nia obstákulu<br />

boot.<br />

Ida né mak imajem Timor-Leste <strong>nian</strong>, ho tinan 10 ukun-an.<br />

Iha Setembru 1999, ha’u mós ba participa iha Assembleia do Miléniu, iha Nova Iorke,<br />

iha nebé Nasoens Unidas hasai Objetivus Dezenvolvimento Miléniu <strong>nian</strong>, atu alkansa<br />

to’o 2015. Liu tiha 20Maio2002 ona, mak Timor-Leste compromete-an ba Objetivus sira<br />

né, baibain mós temi nudar MDG.<br />

Tuir hotuhotu hatene ona, Secretario-Geral Ban Kii-moon foin mak estabelese Painel<br />

Alto Nivel ida, atu aborda problema ida ne’e no atu hasai ajenda foun ida, ba depois de<br />

2015, tamba la iha país subdezenvolvido ida mak bele kumpri MDGs sira né iha 2015.<br />

Hotuhotu hatene mós katak Timor-Leste nia oan ida mós halo parte iha Painel ne’e, tan<br />

nia méritu duni, tanba kbit lideransa nebé Dra. Emília Pires hatudu ona iha grupu<br />

Estadus frágeis, nebé habolu ‘g7+’.<br />

Oras daudaun ne’e, Governu servisu hela hodi prepara kondisoens atu, iha finais<br />

Fevereiru 2013, bele simu, iha Dili, ‘experts’ nebé sei mai <strong>husi</strong> rai barak iha mundu, atu<br />

5 / 6


hala’o debate, hodi oinsá ita bele aprezenta propostas konkretas ba Painel Alto Nivel,<br />

nebé fo tulun ba Secretario-GeraL ONU.<br />

Governu, iha tinan lima oin mai, sei kontinua investe iha dezenvolvimentu setor saúde,<br />

iha níveis oioin:<br />

Iha nível institusional no lejislativu, nebé sei abranje jestaun, apoiu no rekursu, atu nuné<br />

servisus saúde bele hala’o ho efisiensia, profisionalismu no lalais. Ita mós loke dalan ba<br />

servisu privadu saúde <strong>nian</strong>, nebé sei halo parte integrante <strong>husi</strong> sistema nasional saúde<br />

<strong>nian</strong>, no mós sei tau atensaun boot ba fornesimentu aimoruk esensiais, ba sistemas<br />

diagnostiku <strong>nian</strong> no ba fornesimentu ran <strong>nian</strong>.<br />

Iha nível infra-estruturas, sei hala’o reabilitasaun no konstrusaun Postos de Saude iha<br />

País tomak, no mós reabilitasaun sentrus komunitárius saúde <strong>nian</strong> no expansaun<br />

Ospital Nasional ho ospitais referrais.<br />

Iha nível promosaun saúde jeral, sei tau matan ba programas nutrisaun, liuliu ba labarik<br />

no inan sira, ba programas vasinasaun, asesu ba bé-mós no saneamentu baziku, no<br />

mós ba programas edukasaun kona-ba prevensaun moras. Saude materna no saúde<br />

infantil, liuliu kona-ba redusaun taxa mortalidade infantil, sei kontinua hanesan<br />

prioridade.<br />

Ita sei kontinua investe maka’as iha desenvolvimentu rekursus umanus, to’o ita<br />

konsegue tiha objectivu atu iha, pelo menus, médiku ida, enfermeirus 2, parteiras 2 no<br />

tekniku laboratoriu 1, iha suku idaidak iha ita nia Rain (suku sira nebé iha mínimu<br />

populasaun 2.000).<br />

Ne’e mak vizaun dezenvolvimentu sustentável, ba ita-nia País. Timor-Leste só bele livre<br />

lós ona, bain-hira iha ona kbit atu fornese bens esensiais ba nia povu no bain-hira povo<br />

nia oan sira rasik mak presta servisus sira né.<br />

Ohin, ho imi nia graduasaun, ita fo hakat ida tan ona ba Vizaun no Hanoin ida ne’e.<br />

Muitos parabéns no votus ba susessu!<br />

<strong>Kay</strong> <strong>Rala</strong> <strong>Xanana</strong> <strong>Gusmão</strong><br />

26 Novembru 2012<br />

6 / 6

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!