Kuidas saada rikkaks? - Vironia

Korporatsioon Vironia
Kuidas saada rikkaks?
Rebasereferaat
Tallinn 2005
reb! Peeter Pärtel c. 2004/II
Juhendaja: sv! Mati Räli c. 2003/II

SISUKORD
SISSEJUHATUS.............................................................................................................3
1. JÕUKUS PEITUB ARVUDES...................................................................................5
1.1 Rahavoo haldamine..............................................................................................5
1.2. Jagunemine rahateenimisviisi järgi.....................................................................6
2. JÕUKAKS SAAMISE TEGEVUSED.......................................................................9
2.1. 70/30 valem.........................................................................................................9
2.2. Tegevuse mõjujõud...........................................................................................10
2.3. Vahendid............................................................................................................12
3. ROBERT KIYOSAKI...............................................................................................15
KOKKUVÕTE.............................................................................................................16
ALLIKATE LOETELU................................................................................................17
2

SISSEJUHATUS
Rikkust saab mõõta mitmeti. Võib lähtuda sellest, kellel on rohkem raha mingil
konkreetsel ajahetkel. Meetodi peamiseks puuduseks on, et see ei näita seda, kui palju
oli samal inimesel raha eile ja kui palju tal on seda homme või kuu aja pärast.
Me kõik oleme kuulnud lugusid loteriivõitjatest, kes olid vaesed, siis said
äkki rikkaks, seejärel aga jälle vaesusid. Inimesed võidavad miljoneid, kuid
on peagi tagasi seal, kust alustasid. Või samas on tuttavad lood
professionaalsetest sportlastest, kes kahekümne nelja aastaselt teenivad
miljoneid dollareid aastas, aga kolmekümne nelja aastaselt magavad silla all.
(Kiyosaki ja Lechter 2001b, 73)
Kuidas on selline asi võimalik – olla ühel päeval miljonär ja järgmisel pankrotis?
Üks võimalikest hindamisviisidest on vaadata kui palju keegi palka saab. Mida
suurem palk, seda rikkam inimene? Oleks justkui loogiline. Samas ütleb Kiyosaki
(2001b, 73): „Suurem osa inimestest ei suuda aru saada, et elus ei ole tähtis see, kui
palju raha sa teenid, vaid see, kui palju sa suudad alles hoida.“ Sellest loogikast
lähtudes ei näita palganumber seda kui rikkas keegi on või saada võib. Seda saaks
öelda siis kui teada, kui palju konkreetne inimene iga kuu alles suudab jätta ning palju
ta juba kogunud on.
Parem alternatiiv on mõõta mitte rikkust vaid jõukust. Jõukus sisaldab endas ajalist
mõõdet, seega on mõõtühikuks aeg. Kiyosaki (2001b, 98) raamatus ütleb Buckminster
Fuller: „Jõukus võrdub päevade arvuga, mil inimene on suuteline toime tulema ehk
teisisõnu, kui ma lõpetaksin täna töötamise, kaua ma siis toime tuleksin?“ Sellele
küsimusele vastata on keeruline.
Jõukuse arvestamisel peab arvesse võtma järgnevat (Kiyosaki ja Lechter 2001b, 79-
81):
● tulude kohapealt
◊ palk,
◊ dividendid ja intressid,
3

◊ üüritulud ja kasutusmaksud;
● kulude kohapealt
◊ maksud,
◊ toit,
◊ üür või laenumaksed ning kommunaalmaksed,
◊ riided,
◊ meelelahutus,
◊ transport;
● varade ehk aktiva poole pealt
◊ pabervara (aktsiad, obligatsioonid, võlakirjad, intellektuaalne omand),
◊ kinnisvara;
● kohustuste ehk passiva poole pealt
◊ hüpoteek
◊ järelmaksud,
◊ krediitkaardid.
Eelnev loetelu pole arvatavasti täielik ning igal selles loetud punktil esineb ka
erinevaid vorme. Sellest lähtuvalt võib tõdeda, et vähemalt esimesel korral tuleks
varuda oma jõukuse väljaarvutamiseks päris palju aega. Konkreetne aja hulk sõltub
sellest kui täpselt on teada oma igakuised kulud ning kas on teada oma vara väärtus
või on vaja seda spetsialistide abil hinnata.
Kui kogu sissetuleku moodustab ainult palk töö eest, siis on selge, et nagu lõpetada
töö tegemine lõppeb ka raha juurdetulek. Sellisel juhul on vastus lihtne: jõukuse kogus
on päevade arv järgmise palgapäevani (ja seda siis kui ei juhtu midagi erakordset raha
nõudvat). Kui aga on olemas ka säästud, siis vajab vastus juba arvutamist. Näitena
vaatan olukorda, kus inimesel on 25 000 krooni sääste pangas ja igakuised kulutused
eluasemele, söögile jne. on 5 000 krooni. Jagades säästude hulga igakuisete kuludega
(25 000 / 5 000) saame vastuseks, et selline inimene saaks ilma tööl käimata elada
järgmised 5 kuud. Olukord muutub huvitamaks siis kui inimesel on ka muid
sissetulekuid kui palk (näiteks korteri väljaüürimisest, firma omanikutulu vms.).
Sellisel juhul peab ka neid arvesse võtma. Olenevalt muude tulude suurusest võib
jõukus olla üks kuni lõpmatu arv päevi, s.t. tööl käimine ei pruugi olla vajalik.
4

1.1 Rahavoo haldamine
1. JÕUKUS PEITUB ARVUDES
Kuidas aru saada, kes on rikas, kes on vaene ning keda nimetada keskklassiks? Kas
seda näitab lõpetatud kool ja omandatud haridus? Kas saab sellest aru sissetuleku
suuruse järgi? Viimasele kahele küsimusele vastust teades, kahjuks öelda ei saa,
kellega on tegemist. Küll aga saab seda teada kui näha inimese rahavoogu s.t. teada
kuidas inimene oma raha kasutab. Selleks on vaja näha ning aru saada vastava isiku
tulude-kulude aruandest ning bilansist. Sellele küsimusele on pühendatud „Rikas isa,
vaene isa“ (Kiyosaki ja Lechter 2001b, 71-99) raamatus kogu kolmas peatükk.
Järgnevalt aga kolme erineva jõukusastmega inimese tulude-kulude aruanne ning
bilanss (Kiyosaki ja Lechter 2001b, 79-81):
VAENE KESKKLASS RIKAS
T ulude-kulude aruanne
T ulude-kulude aruanne
T ulude-kulude aruanne
Sissetulekud
Sissetulekud
Sissetulekud
Väljaminekud
Bilanss
Varad
Kohustu
sed
Joonis 1. Vaese, keskklassi ja rikka inimese rahavoo erinevused
Vaest inimest iseloomustab joonisel 1 toodust kõige vasakpoolsem skeem. Sealt on
näha, et vaese inimese raha liigub sissetulekutest väljaminekutesse ehk ta saab palga
ning kulutab selle enne järgmist palgapäeva.
Väljaminekud
Bilanss
Varad
5
Kohustu
sed
Väljaminekud
Bilanss
Varad
Kohust
used

Keskklassi puhul on raha kasutamine veelgi ebaefektiivsem. Tema raha liigub samuti
sissetulekutest väljaminekutesse, kuid vahepeal läbib see raha ka kohustusi. Keskklass
saab juba niipalju palka, et pangad või muud finantsasutused on valmis talle laenu
andma. Laenu võimalusi keskklass enamasti ka kasutab. Seega ei kuluta ta jooksvalt
mitte ainult oma palka, vaid kasutab seda sissemaksetena ostmaks asju järelmaksu
ja/või laenuga. Ta võtab selle abil endale kohustusi tulevasteks perioodideks
(palgapäevadeks). Nagu on joonisel 1 keskmisel skeemil näha peab keskklass enne
endale vajalike igakuiste kulutuste tegemist tasuma ka juba varemvõetud kohustuste
makseid. Selline inimene on müünud oma tuleviku, s.t. ta peab käima tööl selleks, et
oma võlgu tasuda ehk ta on niiöelda „orav rattas“ (Kiyosaki kasutatav kujundlik
väljend).
Rikka inimese rahaasju on kujutatud joonisel 1 kõige parempoolsemal skeemil. Rikka
inimese raha liigub ka bilansi varade poolele ehk selline inimene paneb oma
sissetulekutest kõigepealt ühe osa kõrvale ning ostab selle eest varasid. Alles seejärel
teeb ta vajalikud kulutused.
Paremaks mõistmiseks toon siinkohal näite: kõik ülalkirjeldatud lastakse töölt lahti,
s.t. neil kaob sisstulek nimega palk. Mis nendega juhtub? Vaene inimene ei saa enam
oma esmaseid vajadusi rahuldatud. Ta ei saa osta toitu jne. Keskklassi inimesega on
lugu aga hullem – ta ei saa samuti oma esmaseid vajadusi rahuldatud, kuid lisaks
sellele tunnevad tema vastu huvi ka pank või muud kreeditorid, kes võivad
konfiskeerida ka selle inimese igasuguse vara, sealhulgas kodu, kui ta piisavalt kiiresti
uut töökohta ei leia. Rikas inimene võib aga vähemalt mingi aja, kuid võib juhtuda, et
ka igavesti rahus edasi elada ilma töötamata, kuna tema varad võimaldavad
äraelamist, s.t. ta saab oma vajadused katta varadest laekuvatelt sissetulekutelt.
1.2. Jagunemine rahateenimisviisi järgi
Raamatus „Cashflow Quadrant“ (Kiyosaki ja Lechter 2000) jaotatakse inimesed nende
peamise rahateenimisviisi järgi neljaks. Kiyosaki väidab, et nendes neljas veerandis
olevad inimesed mõtlevad kõik täiesti erinevalt ning nende põhiväärtused erinevad
6

oluliselt. Samas ütleb ta, et on võimalik tegutseda korraga ka mitmes veerandis. Igas
veerandis tegutsedes on oma eelised ning puudused. Seda jaotust kujutab endast joonis
2.
Joonis 2: Rahavoo veerandid
(E)mployee – töötaja on ülemine vasakpoolne veerand. Selles veerandis tegutseb
enamik inimesi. Sellel inimesel on olemas töökoht. Enamasti otsib selline inimene
kindlat ja võimalikult suurte lisahüvedega töökohta. Sellest, et tegemist on sellesse
veerandisse kuuluva inimesega saab aru ka tema ütlemiste kohta raha teemal: ta
väidab, et raha pole oluline.
E
S I
(S)elf-employed – väikeettevõtja on alumine vasakpoolne veerand. Selles veerandis
tegutsevad inimesed, kes tahavad olla iseenda ülemused (omada töökohta). Nad on
enamasti suhtumisega: teen kõik ise. Tegemist on hästiharitud professionaalidega kes
leiavad, et ise saab asja kõige paremini tehtud – nad on enda arvates kõige targemad.
Reaalselt on neil tihti lihtsalt hirm teiste inimeste suhtes ning nad ei suuda teisi
usaldada. Lisaks on selles veerandis tegutsejad kõige kõrgemini maksustatud.
(B)usiness owner – äri omanik, kes esitab endale küsimust: Miks teha seda ise kui on
võimalik seda tegema keegi palgata ja see keegi oskab seda teha paremini? Need
inimesed annavad kõik ülesanded kellelegi teisele täitmiseks, et saaksid ise tegelda
kõige raskema tööga – mõtlemisega. Selliste inimeste puhul on oluline osata töötada
teiste inimestega ning näha tervikut, et saaks luua süsteemi. Nende inimeste puhul
pole oluline, et nende toode või teenus oleks kõige parem, vaid hästi toimiv süsteem,
mille kaudu oleks võimalik seda toodet või teenust müüa üle kogu maailma
7
B

(võimalikult paljudele inimestele). Näitena toob Kiyosaki (2000, 28-29) Ray Krocki
(McDonalds) ning Bill Gatesi (Microsoft). Nagu me kõik teame pole nende tooted
kõige paremad, mida võimalik saada, kuid nende tooteid saab osta lihtsalt ning igal
pool üle maailma.
(I)nvestor – investeerijaks saab varem või hiljem igaüks, kes soovib jõukaks saada ja
jääda. Samas nimetab Kiyosaki (2000, 29) seda rikaste inimeste mänguväljakuks.
Kiyosaki (2000) annab läbi oma raamatu mõista, et kõige parem on olla paremal pool
ehk B ja I veerandis. Seda põhjusel, et äri omanikuna saad sa ise kontrollida oma
maksukoormust ning regulaarset tulu, mida omakorda saab kasutada tegutsemiseks I
veerandis ehk investeerimiseks.
8

2.1. 70/30 valem
2. JÕUKAKS SAAMISE TEGEVUSED
70/30 valem on niivõrd lihtne, kuid samas tohutult inimese majandusliku olukorda
muutev. Viimast muidugi juhul kui seda valemit järgida.
70/30 valem (Kiyosaki ja Lechter 2001a, 149; Rohn 2003, 107-110): Ela 70% oma
sissetulekutest, ülejäänud 30% jaota järgnevalt: 1/3 anna ära heategevuseks; 1/3 pane
eraldi pangaarvele säästudeks; 1/3 investeeri varadesse. Kunagi ära võta seda raha
enam sealt tagasi. Tagasi võib muidugi võtta raha, mis on juurde tekkinud selle raha
kasutamise tulemusena.
Heategevus (Rohn 2003, 107): „Heategevus on mõeldud nendele, kes vajavad abi.“
Säästud (Rohn 109-110): „Säästudel on tähtis osa sinu rikkaks saamise plaanis, sest
need pakuvad meelerahu, valmistades sind ette rasketeks aegadeks.“ Investeerimine
varadesse (Rohn 2003, 108): „Seda raha kasuta ostmiseks, ehitamiseks, tootmiseks või
müügiks. Võtmemoment on osavõtt äritegevusest, isegi kui oled sellega vaid osaliselt
hõivatud.“
Näitena toon ära inimese, kes saab kätte iga kuu 5 000 krooni. Peale palga laekumist
pangaarvele peaks ta sellest 500 krooni kandma mõnele heategevale organisatsioonile
(avalikes huvides tegutsevate ühingute nimekirja leiab Eesti Vabariigi Valituse poolt
vastu võetud korraldusest: „Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja
sihtasutuste nimekiri“. Annetades seal nimetatud organisatsioonile saab tulumaksu
tagasi). Järgmises 500 krooni peaks kandma teisele arveldusarvele, nimega säästud ja
seda seal hoidma. Edasi tuleks 500 krooni eest osta näiteks väärtpabereid s.t.
investeerida. Seega jääb sellisel inimesel oma muude kulutuste katmiseks 3 500
krooni.
9

Juba seitsme kuuga koguneb inimesel oma säästude kontole ühe kuu kulude raha ning
samapalju ka investeeringutena, mis on loodetavasti juba jõudnud ka jõudsalt kasvada.
See annab inimesele vabaduse, mida saab ainult raha eest – võimaluse näiteks ühe kuu
töökohast lahkumise järel rahulikult puhata enne uuele tööle ruttamist. Muidugi mida
kauem niiviisi on toimitud seda pikemaks see periood kujuneb. Minu puhul on selleks
perioodiks üle 3 aasta, mis ma võiks kodus istuda ja kasvõi lage vaadata ning see
ajareserv suureneb pidevalt.
Alternatiivina 70/30 valemile pakub „Secrets of the Millionaire Mind“ (Eker 2005,
2:31:35-2:39:00) autor välja 50/50 valemi. See valem ütleb, et elada tuleks 50% oma
maksudejärgsest sissetulekust. Teine pool oma sissetulekust tuleks kulutada sarnaselt
70/30 valemile, kuid lisaks veel 10% haridusele ning 10% tundmaks end rikkana.
Hariduse all mõtleb autor raha kogumist kõikvõimalikel kursustel osalemise kulude
katmiseks. See mõte tundub mõistlik. Tundmaks end rikkana kulutustena näeb autor,
et iga kuu peaks inimene kulutama osa raha selleks, et näida ja tunda end rikkana s.t.
minema selle eest sööma kallisse restorani, jahiga purjetama vms.
Seega on võimalusi valida süsteemsete teede vahel rikkuse ja jõukuseni. Usun, et see
kumb tee valida sõltub inimesest. Kui olla harjunud kulutama suurt osa oma senistest
sissetulekutest lõbustuste peale, siis on arvatavasti parem järgida 50/50 valemit. Seda
põhjusel, et vältida masenduse tekkimist ning käega löömise soovi. Samas kui puudub
selline harjumus, siis ise soovitan rakendada esimest 70/30 valemit ning soovi korral
suurendada investeerimise osakaalu igakuiste elamiskulude arvelt.
2.2. Tegevuse mõjujõud
Teised viisid jõukaks saamiseks on erinevate asjade / tegevuste võimendamine.
Võimendada saab mõistust hankides uusi teadmisi, oma tegevusi luues endale
(elu)plaani ning seades eesmärgid, tegevusi õppides ning kujundades endale kasulikke
harjumusi ja ka vara andes seda teistele tasu eest kasutada.
Kõige suurema mõjujõuga inimese elus on tema mõistus ning arusaamad asjade
10

olemusest. Vastus küsimusele, mida pead targaks tegevuseks, raamatust „Retire Young
Retire Rich“ (Kiyosaki ja Lechter 2003, 73): „Keskklass: turvaline töökoht, suur maja,
raha säästmine, rikkad on ahned. Rikkad: loo ettevõtte, kortermajad, raha
investeerimine, rikkad on suuremeelsed.“ Sellised vastupidised arusaamad
mõjutavadki inimeste elu ehk see mida keegi peab õigeks saab ka selle inimese
reaalsuseks.
Neid arusaamu ning teadmisi erinevatest arusaamadest saab omandada läbi enda
harimise ehk esimene koht, kuhu kulutada peaks olema haridus. Kõikides oma
raamatutes hoiatab Kiyosaki, et enne tegutsemist tuleb end harida ning otsida
kompetentseid nõuandjaid. Samas selgitab ta üht väga huvitavat probleemi nõu
otsimisega. Nimelt ei saa keegi head nõu anda kui sa ei saa sellest aru. Näiteks võin
ma sul soovitada osta optsioone või müüa aktsiad lühikeseks. Kui aga näen, et sa ei
saa aru millest räägin, siis olles professionaal mingis valdkonnas soovitan sulle hoopis
midagi muud – midagi vähemkeerulist ning ka vähemtootlikku. Näiteks soovitan sul
teha endale pensioni II ja III sammas ning panna sinna iga kuu raha ja oodata. See on
hind, mis tuleb maksta neil inimestel, kes ei vaevu end harima näiteks väärtpaberite
teemal.
Samaväärseid näiteid võib tuua ka kinnisvara teemast või ettevõtlusest ning kindlasti
ka muudest valdkondadest. Seega esimene asi mida võimendada on oma mõistus –
mis võib olla inimese suurim vara, kui ka suurim kohustus. Kõik sõltub sellest, mis
tundub arukas ja mis liiga riskantne. Riskantsed tunduvad aga asjad, millest ei saada
aru.
Tegevus, mis kindlasti mõjutab inimese elu positiivselt, on eluplaani koostamine.
Peamiseks põhjuseks on see, et eluplaani koostamisel inimene mõtleb läbi selle, mida
ta tegelikult elu jooksul saavutada tahab ehk püüab leida elu mõtet. Olles selle kirja
pannud saab selgeks ka põhjus, miks just selliseid asju või positsioone saavutada
tahetakse. See põhjus tuleks kindlasti üles kirjutada ja hoida kusagil igapäevaselt
kättesaadavas kohas, et saaks endale meelde tuletada oma tegevuste eesmärgistatust.
Samuti annab see võimaluse vaadata kui palju ning millises suunas on oma
eesmärkidest kõrvale kaldutud. See omakorda võimaldab teha korrektuure käitumises.
11

Kui olemas on haridus ja eesmärk ning põhjus, siis saab asuda tegutsemise juurde.
Efektiivse inimese 7 harjumuse koolitusmaterjal (FranklinCovey Co. 1998, 27):
„Kõigepealt kujundame meie oma harjumused, seejärel hakkavad harjumused meid
kujundama.“ Samast ideestikust lähtuvalt võib lugeda raamatust „Retire Rich Retire
Young“ (Kiyosaki ja Lechter 2003, 223-237) kuut jõukaks saamise ja jäämise
harjumust:
1) hire a bookkeeper (palka raamatupidaja);
2) create a winning team (loo võitjate meeskond);
3) constantly expand your context and your content (järjepidevalt laienda oma
teadmisi võimalustest ning arusaama neist);
4) keep growing up (saa vanemaks: arukamaks);
5) be willing to fail more (ole valmis rohkem läbikukkuma);
6) listen to yourself (kuula oma sisemist mina).
Järgin neid harjumusi samuti. Palkasin endale raamatupidaja, loon meeskonda ning
laiendan oma teadmisi ja suurendan oskusi. Püüan teha arukaid otsuseid ning olen
valmis ka läbi kukkuma (olen loonud seda võimaldavad rahalised reservid). Samuti
kuulan oma sisemist mina ja teen asju, mis mulle tõelist rahulolu pakuvad.
2.3. Vahendid
Jõukaks saamiseks ja jäämiseks on piiratud arv võimalikke vahendeid. Nendest on ka
juttu Kiyosaki raamatutes. Vaadates Kiyosaki ja tema nõuandjate seerias ilmunud
raamatuid, siis on näha, et ta on võtnud eesmärgiks anda sissejuhatavad ning
inspireerivad mõtted edasi kõikide võimalikke varade valdkondades. Samas ei ole
kindlasti piisav ainult nende raamatute lugemine ning see on ka kirjas igas raamatus,
et lisaks tuleks otsida abi ja oskusteavet vastavatelt kohalikelt spetsialistidelt.
Üks võimalikke vahendeid jõukaks saamisel on omada palju raha. Iseenesest pole
selles midagi halba kui raha juba palju on, kuid olgem realistid – see pole eriti reaalne.
Seega see on vähetähtis võimalus alustades, kuid oluline on teada seda, kuidas raha
abil raha teha, siis kui seda juba natukenegi kogunenud on. Seega üks jõukaks saamise
vahendeid on ja jääb kindlasti raha.
12

Üks häid võimalusi kiiresti oma varandust kasvatada on B-tüüpi äri käimapanek. B-
tüüpi äri on ettevõtmine, milles ise töötama ei pea ehk ettevõte mida kontrollid, kuid
milles ise igapäevaselt ei pea füüsiliselt kohal olema. See eeldab oskust üles ehitada
süsteeme ning oskust teha tööd inimestega. Minu soov on samuti selliseid ärisid
käivitada, kuid seni pole see veel õnnestunud.
Järgmine vara liik on pabervara, mis jaguneb laiemalt kolmeks: aktsiad, fondide
osakud ning intellektuaalne vara.
Aktsiad jagunevad kaheks: avalike ettevõtete aktsiad ning eraettevõtete aktsiad või
osad. Avalike ettevõtete aktsiaid on võimalik omandada kergelt – kasutades selleks
börsi abi. Eraettevõtete puhul tuleb tunda õigeid inimesi.
Fondide osakuid on samuti lihtne omandada – tuleb vaid anda näiteks internetipanga
kaudu vastav korraldus ja juba paari päeva pärast võibki neid oma väärtpaberikontol
näha.
Aktsiate ja fondiosakute suurimaks plussiks ja miinuseks on see, et ühe aktsia või
fondiosaku hind on alati üks ja seesama üle kogu maailma. Plussiks veel see, et nad on
enamasti likviidsed – lihtsalt vahetatavad raha vastu. Miinuseks see, et nende tagatisel
ei saa enamasti pangast laenu.
Aktsiate ja fondiosakutega saab teha väga mitmeid tehinguid: osta, müüa, lühikeseks
müüa, osta optsioone, müüa optsioone.
Intellektuaalne vara võib olla mõne raamatu, heliteose või filmi autoriõigus ja ka
muude leiutiste (patendiga kaitstud) asjade autoriõigus. Olenevalt asjast võib selle
kasutamise eest raha saamine olla raskendatud.
Viimane vara liik on kinnisvara, mis on kõige parem vahend jõukuse säilitamiseks.
Seda väga mitmetel põhjustel: kinnisvara hinnad muutuvad aeglaselt (võrreldes
väärtpaberitega); kinnisvara tagatisel annavad pangad väga hea meelega laenu;
kinnisvara saab osta alla selle õiglase turuväärtuse; kinnisvara saab müüa üle selle
13

õiglase turuväärtuse; kinnisvara saab ise parendada, s.t. väärtust tõsta. Kokkuvõtvalt
on kinnisvara puhul võimalik väga palju ise ära teha.
Kinnisvara puhul saab raha teenida kahel viisil: selle väärtuse kasvult ning saades
igakuist üüritulu selle kasutada andmiselt. Kõige parema tulemuse annab muidugi
mõlema kombineerimine. Kinnisvaraga opereerimise teeb keeruliseks vajadus seda
pidevalt hooldada.
14

3. ROBERT KIYOSAKI
„Robert Kiyosaki on investeerija, ettevõtja, õpetaja ja autor. Sündinud ja kasvanud
Hawaii saarel, Robert Kiyosaki on neljandat generatsiooni Jaapani-ameeriklane.“
(Kiyosaki kodulehekülg)
Üks firmadest, mis talle osaliselt kuulub on Cashflow Technologies Inc. Selle firma
toodete seast leiab näiteks lauamängu Cashflow 101. See lauamäng mõeldud
õpetamaks finantsalaseid teadmisi nagu bilansi koostamine, tulude ja kulude üle arve
pidamine, laenu mõju inimese elule, varade ja kohustuste eristamine jne. Kõike seda
ja veelgi rohkem on võimalik õppida läbi mängu koos sõpradega. See mäng tegelikult
võtab kokku ka enamiku teadmistest, mida Kiyosaki jagab läbi oma raamatute.
„Aastal 1994 Robert müüs ühe oma äridest ja, läbi oma investeeringute, võis jääda
pensionile olles 47 aastane.“ (Kiyosaki kodulehekülg)
Kiyosaki on kirjutanud terve rea raamatuid jõukaks saamise teemadel. Igaüks neist
käsitleb erinevat nurka sellest mahukast teemast. Samas kui võtta lugemiseks ainult
kaks raamatut tema kirjutatutest, siis need võiks olla „Rich Dad Poor Dad“ ning
„Retire Rich Retire Young“. Esimene neist on sissejuhatava materjalina väga vajalik,
et mõista rikka, keskklassi ja vaeste mõtlemise erinevusi. See raamat on ilmunud ka
Eesti keeles nime all „Rikas isa, vaene isa“, viimati 2005 alguses kordustrükkina.
„Retire Rich Retire Young“ on aga rohkem kokkuvõttev raamat, RichDad seerias
viies, kus on juttu konkreetsematest teedest rikkuse ja jõukuseni.
15

KOKKUVÕTE
Selleks, et rikkaks saada tuleb õppida. Õppida tuleb paljusid asju, mida üheski koolis
täna ei õpetata. Seega on vaja käia kursustel ning seminaridel väljaspool
haridusasutusi. Samuti õppida oma ning võimalusel ka teiste kogemusest.
Jõukas olemine ja rikkaks saamine on eelkõige mõtteviisi küsimus. Teatud viisil
mõeldes järgneb raha nii või teisiti. Üheks heaks allikaks sellise mõtteviisi
omandamiseks on minu arvates just Kiyosaki raamatud, mängud, audio materjalid
ning töövihiku komplektid.
Jõukaks saamiseks on aga eelkõige vaja põhjust, sisemist motiveerijat, mis hoiaks
inimest õigel kursil. Seda on vaja seetõttu, et meie ümber on tohutult ahvatlusi
kulutada kohe ja ka sellist varandust, mida veel teeninud pole.
„Me läheme kooli õppimaks seda, kuidas teha kõvasti rasket tööd. Mina kirjutan
raamatuid ja loon tooteid mis õpetavad inimestele kuidas panna raha tööle nende endi
heaks. Seejärel saavad nad nautida küllust, mida see suurepärane maailm pakub, kus
me elame.“ (Kiyosaki kodulehekülg)
16

ALLIKATE LOETELU
Franklin Covey Co. 1998. Väga efektiivse inimese 7 harjumust. Koolituse materjal.
USA: Franklin Covey Co.
Eker, T. Harv. 2005. Secrets of the Millionaire Mind. New York: Harper Audio.
Kiyosaki, Robert T., Lechter, Sharon L. 2000. Cashflow Quadrant. New York: Warner
Books.
Kiyosaki, Robert T., Lechter, Sharon L. 2001a. Rich Kid Smart Kid. New York:
Warner Books.
Kiyosaki, Robert T., Lechter, Sharon L. 2001b. Rikas isa, vaene isa. Tallinn: Sinisukk.
Kiyosaki, Robert T., Lechter, Sharon L. 2003. Retire Young Retire Rich. New York:
Warner Books.
Kiyosaki, Robert T. (Kodulehekülg) http://www.richdad.com/pages/teamrobert.asp
(23.03.2005)
Rohn, Jim. 2003. 7 kava rikkuse ja õnne saavutamiseks. Tallinn: Nebadon.
17