Mis on kvantmõtlemine!

<strong>Mis</strong> on kvantmõtlemine!
"Ühed Ühed usuvad ainult seda, mida näevad, teised aga näevad seda, mida usuvad usuvad" "
Meil ei ole võimalik saada maailmast terviklikku pilti pelgalt läbi füüsika, sest füüsikute teadmiste
omandamise meetodid muudavad maailma, mida parasjagu vaadeldakse.
Veelgi enam: ruum, aeg, energia ja mateeria ei ole fikseeritud ja muutumatud maailma elemend elemendid,
vaid neid tuleb mõista kui kogemuslikke fenomene, mis sõltuvad vaatleja suhtelisest seisundist
(kiirusest) vaadeldava suhtes. Tajutav ajutav reaalsus, mida inimene kogeb, sõltub igast inimesest
individuaalselt.
Kvantmõtlemine – enese teadvustamine kui osa tervikust, teadlik olemine oma piiramatutest
võimalustest, nende võimaluste arvestamine ja suunamine enesele soovitavas suunas.
Me oleme kõik kõigega ühenduses.
Külgetõmbe seaduse järgi tõmbame me ligi seda, millele me energiat anname. Seega, need teemad
meie elus, millele me osutame kõige suuremat vastupanu on külgetõmbe seaduse järgi meie oma
tellimus kogemustele, mida me kogeda tahame. Asjad, mida me kardame. Asjad, mida me kindlasti
mitte ei taha kogeda ja muretseme muretseme, , et nad ei juhtuks. Asjad, mis meile närvidele käivad ja mida me
soovime, et ei oleks. Neil kõigil on küljes tugev emotsioon ja mõte koos emotsiooniga moodustab
uskumuse, mis omakorda loob Sinu kogemused.
Kvantmõtlemine koosneb järgnevatest osadest:
1. Mõttest, soovist + või - (positiivsest või negatiivsest)
2. Emotsioonist + või - (positiivsest või negatiivsest)
3. Mõtte kujustamisest + või - (positiivsest või negatiivsest)
4. Ootusest + või - (positiivsest või negatiivsest)
Mõtted võivad olla positiivsed või neg negatiivsed. atiivsed. Paraku on meie mõtted ligi 80% ulatuses kahtlevad
või eitavad, ilma et me seda endale üldse teadvustaks.
Enamik namik inimesi mõtlevad, räägivad, teevad ja keskenduvad asjadele, mida nad EI taha, ning
imestavad siis, miks see ikka ja jälle nende ellu ttekib.
Mida mõtled, seda saad. Mõte + Emotsioon = Energia

Kvantmõtlemise teooria kohaselt realiseeruvad need mõtted, millel on tugevam emotsioon.
Emotsioone tunneb kogu elus loodus, kaasaarvatud vesi. Vesi on informatsiooni kandja (loe juurde
Emoto katsetest veega).
Oma mõtetega toodame oma tulevikku.
"Mida mõtled seda saad" võima ümber sõnastada nii: "mida emotsiooniga mõtled, seda saad".
Kujustamine: mida võimsam on kujustamisega kaasnev emotsioon, seda kiiremini realiseerub mõte
reaalsuses.
Kvantmõtlemise teooria seisukohalt ei ole head ega kurja, positiivset ega negatiivset. On valikud.
Keskkond kus me elame ja teadvuse arengutase mõjutavad reaalsust mille me ise loome ja milles
elame.
Mõtetega saame oma reaalsust muuta, kujustades sündmusi mida soovime. Kujustada tuleb aga
positiivse emotsiooniga.
Meie emotsiooniga seotud mõtted on nii tugevad et muudavad mateeriat.
Me võime tahta ja soovida erinevaid asju, kas me aga neid asju ka vajame?
Me vajame rohkem kui me saame. Oma vajadusi tunnetades ja endale tunnistades loome võimaluse
nende vajaduste rahuldamiseks.
Meie elus juhivad meie tegusid ja mõtteid enamasti hirmud. Hirm et mind ei armastata, hirm et ma
jään millestki ilma, hirm olla halb ...
Sageli ei oska me väge mis meile on antud õigesti kasutada. Me ei oska küsida seda mida vajame.
Teadlik teadmatus, stampidest kinnihoidmine, uue ignoreerimine, apaatia jpm.
Teadmised tulevad meie juurde siis kui me oleme nende vastuvõtmiseks valmis.
Soovituslik kirjandus:
William Arntz, Betsy Chasse ja Mark Vicente "Mida... me üldse teame!?"