Views
5 years ago

Sisu 1 - Waldorf lasteaed

Sisu 1 - Waldorf lasteaed

Sisu 1 - Waldorf

Üldine inimeseõpetus kui pedagoogika alus / Tõlkinud Meelis Sügis Sisu Kõne, Stuttgart, 20.august 1919 Waldorfkool, kultuuritegu. Waldorfkool kui ühtluskool. Kompromisside paratamatus. Kool ja poliitika. Bolševistlikud koolid kui hariduse matusepaigad. Kooli vabariiklik juhtimine. Pedagoogilise kursuse liigendus: üldine pedagoogika, metoodika, harjutused. Waldorfkool pole maailmavaateline. Antroposoofia ja õpetamine; religiooniõpetus. Õpetaja hädavajalikud omadused: maailmahuvi, entusiasm, vaimu paindlikkus, pühendumus. Esimene loeng, 21.august 1919 Kasvatusülesande moraalne-vaimne aspekt. Waldorfkooli asutamine kui “maailmakorralduse pidulik akt”. Tänapäevase kultuuri orienteeritus inimese egoismile surematuse küsimuse näitel. Kasvatus kui selle jätk, “mida kõrgemad olendid enne sündi on teinud”. “Sünnieelse kasvatuse” probleemist. Kahe topeltkolmsuse ühinemine maisesse olelusse laskudes: vaiminimene, eluvaim, vaimise ja teadvus-, mõistus- või meeleolu-, tundehing (hingevaim) koos astraal-, eeter- ja füüsilise keha ja mineraalse, taime- ja loomariigiga (ihukeha). Hingevaimu kooskõlastamine ihukehaga kui kasvataja ülesanne 1. Hingamise harmoniseerimise kaudu närvi-meelte protsessiga; 2. Õige rütmi õpetamise kaudu magamise ja ärkveloleku vahel. Õpetaja ning lapse vahelise sisemise vaimse seose tähendus. Teine loeng, 22.august 1919 Antroposoofilisel psühholoogial baseeruv maailmatunnetus kui õpetamise alus. Kaasaegse psühholoogia sisututest mõistetest. Kujutlemise ja tahte kesksest tähtsusest. Kujutluse pildiiseloom: sünnieelse elu peegeldus. Tahe kui surmajärgse vaimlis-hingelise reaalsuse idu. Sünnieelse reaalsuse muundumine kujutlusteks antipaatiajõu kaudu; selle jõu kasv mäluks ja mõisteks. Tahte sümpaatiajõu kasv fantaasiaks ja imaginatsiooniks. Veri ja närv: närvi tendents materialiseeruda, vere tendents vaimsustuda. Sümpaatia ja antipaatia koosmäng peaajus, seljaajus ja sümpaatilises närvisüsteemis. Inimese kolmesus: pea-, rinna- ja jäsemeteosa. Kolme liikme omavaheline mõju ning nende suhe kosmosega. Tahte- ja kujutlusekoolitus pedagoogikas. Kolmas loeng, 23. august 1919 Laialdane vaade universumi seadustest kui õpetajaksolemise alus. Inimolemuse kaheks jaotamine kui tänase psühholoogia suur eksitus. Jõu jäävuse eksitav seadus; uute jõudude ja ainete tekkimine inimeses. Looduses sureva mõistmine mõistuse kaudu; elava (saava) mõistmine tahte kaudu. Minaaistingu kehalisest alusest. Vabaduse moment meelelisest vabas mõtlemises. Loodus ilma inimeseta: suremise oht. Inimese surnukeha fermentfunktsioon maa arengule. Inimese elustav osa maaarengus. Surmatoovate jõudude valitsemine (surnud) luu- ja (surevas) närvisüsteemis, eluandvad jõud vere- ja lihastesüsteemis; rahhiidist. Luude “geometriseerimine”. Geomeetria kui kosmilise liikumise peegeldus. Inimene mitte kui pealtvaataja, vaid maailma “näitelava”. Ainete ja jõudude loomine vere ja närvi kokkupuutel. Teaduslikust meetodist: postulaadid universaalsete definitsioonide asemel. Neljas loeng, 25.august 1919 Tunne seoses tahtega. Üheksaliikmeline inimene kui tahtev olend; tahte avaldumine üksikutes olemusliikmetes: kehalises kui instinkt füüsilises, kui tung eeterlikus, kui himu aistingkehas; hingelises tahte toomine minasse kui motiiv; eona vaimses kui soov vaimises, kui kavatsus eluvaimus, kui otsus vaiminimeses. Psühhoanalüüs “teise inimese” ebateadliku tahte otsinguil meis. Intellektualism kui raugalikkus, tunne kui saav tahe. Sotsialistlikust kasvatusest. Tahte- ja tundekoolitus kasvatuses: tunde arendamine ebateadliku kordamise, tahte arendamine ja otsustusjõu suurendamine teadliku kordamise teel. Kunstilise harjutamise tähtsus selles seoses. Viies loeng, 26.august 1919 Kolme hingetegevuse üksteisesse voolamine. Tunde- ja tahtepäraste, antipaatia- ja sümpaatiaprotsesside seos nägemises; inimese suurem eraldatus keskkonnast loomaga võrreldes. Mõtlemise ja tahte vastastikuse läbistumise paratamatus. Maailmast eraldumine vaatlemisel, maailmaga ühinemine tegutsemisel. Võitlus animaalsega, “sümpaatiliste” instinktidega moraalsete ideaalide kaasamise abiga. Hingetegevuste üksteisesse voolamine Brentano ja Sigwarti vaidluse näitel inimese objektiivse otsustamisvõime teemal. Tunne kui tagasihoitud tunnetus ja tagasihoitud tahe: tahtes ja mõtlemises peituva antipaatia ja sümpaatia avaldumine. Tunde tekkimine kehalises närvi ja vere kokkupuutel silma ning kõrva näitel. Wagneri ja Hanslicki tüli tunde- ja tunnetuspärase vahekorra üle muusikalise kuulmise puhul. Tänapäevase psühholoogia puudused meelteõpetuse näitel. Kantiaanluse eksimused. 1

Maailmataju 1
MAAILMATAJU 2016
Maailmataju
Maailmataju 2018
859 Himmel Estnisch Aufl 1 2013-.indd
Lae alla - Seitsmenda Päeva Adventistid
piiridest väljas.” “Tehtud uride jaoks - Info-Auto
Loe ajakirja (pdf) - Digi
Nr. 1 ' 94 - Eesti Sõudeliit
Reformikiri suvi 2012(pdf, 5.0 MiB) - Reformierakond
Lae alla - Seitsmenda Päeva Adventistid
PDF-failina - Äripäev
2009 oktoober nr 45 - Eesti Psühholoogide Liit
Armastus, suhted, seks - Tartu Ülikooli Kliinikum
Iqra kuukiri nr. 20 - Islam
Seitse edulugu Tartumaalt
Reformikiri talv 2012(pdf, 4.9 MiB) - Reformierakond
Häire 112 1/2012 - Päästeamet
Lae alla - Seitsmenda Päeva Adventistid
Käsiraamatu saad alla laadida siit - Euroopa Noored
Loe 2007 talve ajakirja - Ülikooli Apteek
kuues - Eesti Karskusliit AVE
Siit - Eesti Karskusliit AVE