6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED 6.

6. HINGAMISELUNDITE HAIGUSED
Tulemuste tõlgendamine
– Kui valgusisaldus on alla 30 g/l, on tegemist
transudaadiga.
– Neutrofiilide suur suhtarv (üle 50%) viitab bakteriaalsele
pneumooniale.
– Tsütoloogilise analüüsi tundlikkus on pahaloomuliste
protsesside korral 30–50% piires.
– Mükobakteri külv on positiivne 30%-l tuberkuloosijuhtudest.
6.56 KOPSUVÄHK
Karin Mattson
Eesmärgid
– Informeerida sellistest kopsuvähki haigestumist
soodustavatest teguritest, mida igaüks ise saab
mõjutada, rõhutades näiteks suitsetamisest loobumise
ja tööohutuseeskirjade täitmise vajalikkust.
– Tutvustada muid riskitegureid ja rääkida nende
vähendamise võimalustest ja vahenditest.
– Selgitada välja riskirühm: keskealised või vanemad
(> 45 a.) suitsetajad, kel esineb
nn. suitsumeheköha
veriköha
korduvaid kopsupõletikke
kõhnumist või üldseisundi halvenemist.
– Püüda diagnoosida võimalikult varajases staadiumis.
– Kopsuvähki peetakse teatud elualadel kutsehaiguseks.
Näiteks asbestiga kokkupuutuvatel töölistel
ilmnenud kopsuvähki käsitletakse (ja korvatakse)
Soomes kutsehaigusena.
Epidemioloogia
– Naised (Soomes):
84 uut juhtu aastal 1953, 399 uut juhtu aastal
1991
esinemissagedus on pidevalt tõusnud vastavalt
suitsetamise suurenevale levikule elanikkonnas.
– Mehed (Soomes):
853 uut juhtu aastal 1953, 1637 uut juhtu
aastal 1991
kõige sagedasem 75-79-aastastel
sagenes 1970. aastani, mil saavutas lae, ja
hakkas seejärel tasapisi vähenema seoses
meeste suitsetamise vähenemisega.
Etioloogia
– Suitsetamine:
80-85% kopsuvähi juhtudest on põhjustatud
suitsetamisest
ka passiivne suitsetamine on kopsuvähi riskitegur
190
mittesuitsetajate kopsuvähk on enamasti adenokartsinoom.
– Kokkupuutumine asbestiga:
umbes 10% kopsuvähkidest on põhjustatud
asbestist
asbestiga kokkupuutuva suitsetaja kopsuvähirisk
on peaaegu sada korda suurem kui mittesuitsetajal,
kes asbestiga kokku ei puutu.
– Muud põhjused:
mh. arseenik, kroom ja nikkel (ohutegurid mõnel
kutsealal)
ioniseeriv kiirgus (radoon).
Klassifikatsioon
– Mitteväikerakulised vähid:
lamerakuline vähk (40–45%); on vähenemas
adenokartsinoom ja selle alavorm bronhoalveolaarne
kartsinoom (25–30%); on sagenemas
suurerakuline anaplastiline kartsinoom (10%).
– Väikerakuline vähk (20–25%)
Metastaseerumine
– Rindkerest väljapoole:
aju, luud, maks, neerupealised
– Lokaalne levik ja levik lähialadele:
hiiluste, mediastiinumi, supraklavikulaar- ja
aksilaarpiirkonna lümfisõlmedesse
otsene kasv mediastiinumisse, rindkereseina
suurtesse soontesse, perikardi.
– Väikeserakuline vähk levib juba väga varajases
staadiumis nii lähiümbrusse kui ka rindkerest
kaugemale; siis on üksnes lokaalne ravi harva
võimalik ja esmaseks raviks on tsütostaatikumid.
Sümptomid ja objektiivne leid
– Olulisimad varajased sümptomid (üle 5% juhtudest):
köha või muutunud iseloomuga köha
veriköha
valu (torakaalne või ekstratorakaalne)
hingeldus
isutus, kõhnumine.
– Objektiivne leid:
varjustus rindkereülesvõttel
suurenenud lümfisõlmed kaelal, supraklavikulaarsel
alal, kaenlaalustes
metastaasid (aju, luud, maks, neerupealised)
kiuned või räginad auskultatsioonil, kui tuumor
ahendab bronhi.
Diagnostika
– Kõige olulisem uuring haiguse varajases staadiumis
on tavaline rindkereülesvõte.
– Isegi kui rindkereülesvõtte leid tõlgendatakse
normaalseks, tuleb tugeva vähikahtluse korral
(näit. veriköha suitsetajal, kel ei ilmne kindlat