4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>4.</strong> <strong>SÜDAME</strong>- <strong>JA</strong> <strong>VERESOONKONNAHAIGUSED</strong><br />
Jäsemete tugev väsimine<br />
Tugev säärevalu (claudicatio)<br />
Uimasus, teadvuse hämardumine või iiveldus<br />
– Testi läbiviija tähelepanekud<br />
Kui oodatud tulemus on saavutatud<br />
Tehniliselt halb EKG või vererõhu fikseering<br />
ST-segmendi depressioon (2–)4 mm<br />
ST-segmendi elevatsioon kuni 2 mm infarkti<br />
Q-saki piirkonnas, muudel juhtudel kuni 4<br />
mm<br />
Ataksia (halb koordinatsioon)<br />
Jätkuv süstoolse vererõhu langus<br />
Vatsakeste tahhükardia<br />
Ektoopiline supraventrikulaarne tahhükardia<br />
(kodade virvendus, SVT)<br />
Atrioventrikulaarne blokaad ja muu raskekujuline<br />
bradükardia<br />
Arteriaalse vere hapnikuküllastus alla 90%<br />
Vererõhu tõus<br />
- süstoolne üle 280 mmHg<br />
- diastoolne üle 130 mmHg.<br />
Varane koormustest<br />
– Erandid eelmisest<br />
süstoolse vererõhu tõus üle 200 mmHg<br />
pulsisageduse tõus üle 150/min. (beetablokaatorite<br />
foonil üle 130/min).<br />
EKG-muutuste tõlgendus ning<br />
mõõtmine<br />
ST-segmendi depressioon<br />
– Mõõdetakse<br />
Lülituses, kus koormustesti lõppedes on STsegmendi<br />
depressioon suurim<br />
EKG isoelektriliselt joonelt<br />
Vähemalt kolmest kompleksist.<br />
– Isoelektriliseks jooneks võetakse PQ-segmendi<br />
lõpposa tase<br />
– Mõõtmise kohtadeks on 0,08 ja 0,06 sek Jpunktist<br />
(J-punkt on see koht EKG lindil, kus Ssakk<br />
muutub ST-segmendiks; sageli on “peaaegu<br />
nurk”).<br />
– ST-depressioonitüübid<br />
Junktsionaalne (kiirelt astsendeeruv)<br />
Aeglaselt astsendeeruv<br />
Horisontaalne<br />
Destsendeeruv<br />
Patoloogiliseks loetakse<br />
– 1 mm ST-segmendi depressiooni 0,08 sek Jpunktist<br />
(üle 130/min pulsisageduse korral<br />
mõõdetakse ST-segmendi depressioon 0,06 sek<br />
J-punktist)<br />
Kõige kindlam (olulisem) on koormuse lõpul<br />
tekkiv ST-segmendi depressioon, mis normaliseerub<br />
koormuse järel<br />
Üksnes koormusejärgne ST-segmendi depressioon<br />
või T-saki inversioon pole usaldatav<br />
leid.<br />
72<br />
Isheemiat simuleerivad, ST-segmendi depressiooni<br />
põhjustavad faktorid, mis muudavad<br />
koormustesti diagnostika ebaspetsiifiliseks<br />
– Vasaku vatsakese hüpertroofia<br />
– Südamelihasehaigus<br />
– Kõrgvererõhktõbi<br />
– Mitraalklapi prolaps<br />
– Hüpokaleemia<br />
– Hüperventilatsioon, funktsionaalsed südamehäired<br />
– WPW-sündroom.<br />
– Ravimid (mh. digitaalis, fenotiasiinid, liitium)<br />
ST-depressiooni vähendavad<br />
– Beetablokaatorid<br />
– Kaltsiumiantagonistid<br />
– Nitraadid<br />
Koormustesti hinnang<br />
Viimane koormus (Wmax) ja lõppkoormus<br />
(W4)<br />
– Wmax = koormus eelviimasel astmel + koormuse<br />
lisaosa, mis vastab läbitehtud viimase astme<br />
kestusele (nt. test katkestatakse 150W koormusel<br />
2 min järel: 100W + 2/3 x 50W = 133W).<br />
– W4 = keskmiselt nelja viimase minuti ajal esinenud<br />
koormus (vastab organismile tõeliselt mõjunud<br />
koormusele paremini kui lõpetamishetkel<br />
olnud koormus).<br />
– Ergomeetriline töövõime = Wmax/kehakaal (kg)<br />
< 1 W/kg (tabeli põhjal < 30% normväärtusest):<br />
raske haigus, halb prognoos<br />
2–3 W/kg (85–114% normväärtusest): suhteliselt<br />
hea prognoos medikamentoosse raviga<br />
ilma invasiivsete protseduurideta<br />
> 3 W/kg: hea prognoos, vaatamata EKGmuutustele<br />
Ebaadekvaatne pulsi kiirenemine<br />
– Väike löögimaht<br />
– Nõrk kehaline ettevalmistus<br />
– Vegetolabiilsus<br />
Ebaadekvaatselt aeglane pulsisageduse<br />
kiirenemine<br />
– Beetablokaatorravi<br />
– Suur löögimaht (füüsiline koormus)<br />
– Siinussõlme nõrkuse sündroom<br />
Vererõhureaktsioon<br />
– Normaalne vererõhureaktsioon<br />
Süstoolse rõhu tõus kuni 200 mmHg<br />
Diastoolne vererõhk ei muutu või tõuseb vähe<br />
– Südamepuudulikkusele viitab<br />
süstoolse vererõhu langus või tõusu puudumine<br />
(viitab vasema koronaararteri peaharu ahenemisele,<br />
vastavalt kahe haru ahenemisele või<br />
kolme soone haigusele).<br />
– Hüpertensioonile viitab<br />
Süstoolse vererõhu tõus üle 240 mmHg<br />
Diastoolse vererõhu tõus üle 100 mmHg