07.05.2013 Views

4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

4. 4. SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSED

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

<strong>4.</strong> <strong>SÜDAME</strong>- <strong>JA</strong> <strong>VERESOONKONNAHAIGUSED</strong><br />

<strong>4.</strong>03 SÄÄREBLOKAADID EKG-S<br />

Markku Ellonen<br />

– Südame telje määratlemine vt. EKG tõlgendus<br />

(<strong>4.</strong>01).<br />

Üldist<br />

– Hisi kimbu peaharude blokaadile lisaks esineb<br />

juhteradades funktsionaalseid ja orgaanilisi häireid<br />

eri tasemetel, peatüvest perifeersete harudeni<br />

välja.<br />

– Kahjustused kohtades (või mitmes samaaegselt)<br />

võivad põhjustada ühetaolise EKG-muutuse.<br />

Seetõttu on vatsakestesiseste juhtehäirete põhjuse<br />

lokaliseerimine sageli keeruline ja tõlgendused<br />

vasturääkivad. Klassifitseerimine on kunstlik.<br />

– WHO on publitseerinud 1985. a. diagnostiliste<br />

kriteeriumide näidised, mis on toodud kliinilise<br />

kardioloogia õpperaamatus. Käesolevas artiklis<br />

on kirjeldatud ainult sagedasemaid blokaade<br />

(kriteeriumid kontsentreeritult) ja nende tähendust.<br />

Hisi kimbu parema sääre täielik<br />

blokaad (RBBB)<br />

– Vt. joonised <strong>4.</strong>03a, <strong>4.</strong>03b, <strong>4.</strong>03d.<br />

Olulised kriteeriumid<br />

1. QRS-kompleksi kestus vähemalt 0,12 sek.<br />

2. QRS on positiivne (M-kujuline) parempoolsetes<br />

rinnalülitustes ja sageli rsR’, rSR’ või rR’<br />

kujuline.<br />

3. Lai S-sakk lülitustes I, V5 ja V6.<br />

<strong>4.</strong> V1-s on repolarisatsioonihäire (ST-segmendi<br />

depressioon ja T-saki inversioon).<br />

Diferentsiaaldiagnoos<br />

– Parema vatsakese hüpertroofia (RVH)<br />

– WPW<br />

– Perifeerne vatsakesesisene juhtehäire<br />

Kliiniline tähendus<br />

– Tähenduse määrab põhihaigus: infarkt, kardiit,<br />

kopsuemboolia, cor pulmonale, ASD jm. Kuju<br />

oleneb põhihaigusest.<br />

– Terve südamega noortel esineb 0,2%.<br />

– Sagedane kaasasündinud südamerikete või rekonstrueeriva<br />

lõikuse tagajärg (ASD).<br />

– Keskea järel ilmnenud RBBB kaasneb sageli isheemiatõvega,<br />

kardiomüopaatiaga või cor pulmonalega<br />

(= RVH).<br />

– Ägeda anteroseptaalse infarkti korral, üheskoos<br />

LAHB-ga, viitab laialdasele kahjustusele ja tõsisele<br />

prognoosile.<br />

– Osaline RBBB (kuju sama kui RBBB, kuid kestvus<br />

alla 0,12 sek) on sage, healoomuline leid<br />

noortel tervisesportlastel. Algav RVH.<br />

– Raskendab EKG-diagnostikat.<br />

66<br />

Posterioorne infarkt (kuid mitte teised infarktid).<br />

LVH tõlgendamine: vähendab SV1 sügavust,<br />

kahandades tundlikkust.<br />

Hisi kimbu vasaku sääre täielik<br />

blokaad (LBBB)<br />

– Vt. joonis <strong>4.</strong>03c.<br />

Olulised kriteeriumid<br />

1. QRS-kompleksi kestus vähemalt 0,12 sek.<br />

2. M-kujuline, lai ja sõlmeline R-sakk lülitustes I,<br />

aVL, V5 ja V6, milledes puudub Q-sakk.<br />

3. V1–V2 sügav ja lai S-sakk rS või QS kujul.<br />

<strong>4.</strong> ST-segmendi ja T-saki suund on QRS-kompleksile<br />

vastupidised (repolarisatsioonihäire).<br />

Diferentsiaaldiagnoos<br />

– WPW<br />

– Perifeerne vatsakestesisene juhtehäire<br />

Kliiniline tähendus<br />

– LBBB kaasneb tavaliselt omandatud südamehaigusega:<br />

LVH isegi 90%-l, koronaartõbi, kardiit.<br />

Prognoosi määrab põhihaigus. Esineb harva ka<br />

ilma orgaanilise südamehaiguseta.<br />

– Ägeda infarkti korral viitab LBBB enamasti<br />

laiale südamelihase kahjustusele ja halvale prognoosile.<br />

– Raskendab või teeb võimatuks infarkti EKG<br />

diagnostika; ägeda infarkti kliiniline pilt ja<br />

LBBB on trombolüüsi näidustuseks.<br />

– LVH voldikriteeriumide tundlikkus halveneb,<br />

kuid spetsiifilisus paraneb. LBBB iseenesest on<br />

selge (90%) märk LVH-st.<br />

– Osaline LBBB (QRS-kompleksi kuju on sama<br />

kui LBBB korral, kuid kestus on alla 0,12 sek.)<br />

on kõige sagedamini põhjustatud LVH-st. Selle<br />

eristamine LBBB-st ei ole tähtis, sest põhjused<br />

on sageli samad.<br />

Hisi kimbu vasaku sääre eesmise<br />

haru blokaad (LAHB, LAFB,<br />

hemiblokaad)<br />

– Vt. joonis <strong>4.</strong>03a.<br />

Olulised kriteeriumid<br />

1. Frontaaltelg pöördub vasakule üles (–30 – –90<br />

kraadi)<br />

2. qR lülitustes I ja aVL.<br />

3. Sügav S-sakk rS kujul lülitustes II, III, aVF.<br />

<strong>4.</strong> Veidi laienenud QRS-kompleks (< 0,12 sek).<br />

– Lisakriteerium, mis kinnitab diagnoosi, on<br />

madaldunud R-sakk ja sügav S-sakk vasakpoolsetes<br />

rinnalülitustes.<br />

Diferentsiaaldiagnoos<br />

– LVH (telg vasakule)<br />

– Anterioorne infarkt (R-saki madaldumine)<br />

Kliiniline tähendus<br />

– Kõige sagedasem juhtehäire. Vasem eesmine ha-

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!