Öömüük Kaubamajakas - Linnaleht

linnaleht.ee

Öömüük Kaubamajakas - Linnaleht

Reede

11.12.2009

nr 56 (693)

tasuta nädalaleht

igal reedel

www.linnaleht.ee

KangaDzungel soovib KAUNIST JÕULUAEGA! *

Pärnu, Riia mnt 20

E–R kl 9–18, L kl 9–15

Tel 4 431 460

Tanja

Mihhailova

särab

Ämbliknaisena

Selle kupongiga kõik kangad

*Allahindlust arvestatakse täishinnast

lk 7–8

L i n n a l e h e s t o n a l a t i k a s u

Foto: erakogu

Öömüük Kaubamajakas

11.detsember 2009

valik sooduspakkumisi www.kaubamajakas.ee

Oleme avatud 20:00-01:00

Papiniidu 8/10, Pärnu, www.kaubamajakas.ee

-30%

T i r a a ž 2 5 0 0 0


päevateema toimetaja Indrek Kuus indrek.kuus@linnaleht.ee

Ulukitest elab Eesti alal enim metskitsi. Fotod: Heiko Kruusi

Peep Männil usub, et inimene

saab metsloomadega hakkama

n METSAELU

Jahindusspetsialist Peep

Männil leiab, et vaatamata

sagedastele uudistele

linna eksinud metsloomadest

ja ulukite arvu

kasvamisele on olukord

metsaasukatega siiski

kontrolli all ja inimestel

pole põhjust muretseda.

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse

ulukiseire osakonna

juhataja Männil on veendunud,

et jahimeestest puudust

ei ole, kuid leiab, et kohalikele

meestele võiks küttimise oma

kodukandi ümbruses lihtsamaks

ja odavamaks muuta. Ja

rebaseid ja kährikuid on tänu

marutaudi vastu vaktsineerimisele

tema sõnul tõepoolest

liiga palju juurde tulnud. Aga

ka metssead kipuvad võimust

võtma.

Kas Eesti metsades on liiga

palju loomi?

Mõnda loomaliiki saab olla

liiga palju vaid inimeste ja siingi

vaid mõnede huvigruppide

vaatevinklist lähtudes. Nii

näiteks on põllumeeste arvates

metssigu ja metsaomanike

arvates põtru liiga palju, jahimeeste

arvates on neid aga

parasjagu. Jahimehed on jälle

veendunud, et hunte ja ilveseid

on ülemäära, teiste loodushuviliste

arvates võiks neid aga

hoopis rohkem olla. Niisiis ei

saagi ühest vastust anda. Pal-

Peep Männil leiab, et kohaliku mehe jaoks peaks jahipidamine muutuma

osaks elustiilist.

jude ulukite arvukus on praegu

kõrgem kui kunagi varem,

aga ju neil on siis nii elupaiga

kui ka toidu näol väga sobivad

elutingimused.

Kas jahimehi võiks enam olla

ja kuidas seda saavutada?

Jahimeeste üldine arv pole

oluliselt langenud. Küll on aga

jahimehi ühe suuruluki kohta

oluliselt vähem kui varem.

Samas on jahimeeste võimekus

tehnika arengu tõttu oluliselt

suurem kui 20 aastat tagasi.

Optiliste sihikutega vintpüssid,

käsiraadiojaamad, mobiiltelefonid,

jahikoerte GPS-jälgimisseadmed,kõikvõimalikud

nelikveolised mootorsõidukid

jne teevad jahipidamise

märkimisväärselt lihtsamaks.

Mida te jahiturismist

arvate? Paljud vist panevad

pahaks, et omad mehed ei

saa rahapuudusel küttida

ning siis tulevad rikkad

välismaalased meie ulukeid

ja linde nottima.

See on tegelikult jahimeeste

siseasi ja demokraatia küsimus.

Ehk siis jahimehed ise otsustavad,

kas ja kui suures ulatuses

nad kasutavad oma ulukeid

ise või lasevad neid tulu teenimise

eesmärgil välismaalastel

küttida. Probleemid on peamiselt

seal, kus mingi väike seltskond

on möödunud kümnendi

alguse segastel aegadel jahimaa

kasutamise õiguse enda kätte

saanud ja kohalikud maaomanikest

jahimehed on sellest

protsessist kõrvale tõrjutud.

Siin on aga riik astumas samme

sellise ebaõiglase olukorra

likvideerimiseks.

Ehk peaks kodumaa jahinduse

huvides midagi ringi

korraldama? Laskmisload

on ju üsna kallid, põdra­ ja

karulaskmisluba maksab

ju tuhandeid. Kas jahil käimine

peakski jääma rikka

mehe hobiks või saaks ka

kõhnema rahakotiga, aga

muidu tubli mees küttida?

Jahilubade hinnad kehtestab

jahimaa kasutaja ise ja see

otsustatakse tavaliselt demokraatlikul

teel hääletades. Tean

paljusid jahipiirkondi, kus

jahiload on oma jahimeestele

täiesti tasuta. Siis kompenseeritakse

jahiseltsi tegevuskulud

näiteks osa kütitud ulukite

müügiga.

Mis puudutab jahinduse

tulevikku, siis peaks see tegelikult

liikuma suunas, et kohaliku

elaniku jaoks võiks see olla

elustiil ja võib-olla ka maamajandustegevuse

üks osa, linnamehe

jaoks aga kallis hobi.

Kui püssimeeste read

hõrenevad, siis millal saab

rebasest meil linnaloom ja

looduses on tasakaal liikide

vahel täiesti paigast ära?

Rebane muutub linnaloomaks

siis, kui tal on linnas

sobivad elutingimused. Mis

see rebane linnas halvem on

kui kodutud kassid või koerad?

Rebaste ja kährikute arvu

kunstlik kasvatamine võib aga

tõesti mõjuda halvasti paljudele

teistele looduslikele liikidele,

näiteks maas pesitse-

Ulukite arv on tõusuteel

vatele lindudele, jänestele jne.

Nende arvu kunstlikuks kasvatamiseks

võib seda nimetada

küll, kuna inimene võttis

koos marutõvega ära ka ühe

olulise nende liikide arvukust

reguleeriva loodusliku teguri.

Nüüd oleks nagu jahimeeste

süü, et nad ei saa nende kiskjate

arvukuse reguleerimisega

hakkama. Nendele võimalikele

tagajärgedele oleks pidanud

varem mõtlema ja ennetusmeetmetegamarutõvevastasesvaktsineerimisprogrammis

ka arvestama.

Jahimehed ise on aga paljudes

piirkondades aktiivse lisasöötmisega

metssigade arvu-

linnaleht reede, 11. detsember 2009

n Metsloomade loendusandmetest

selgub, et viimase kümnendiga

on mõne liigi arvukus

suurenenud rohkem kui kunagi

varem.

n Eesti kõige arvukam metsloom

on metskits, kelle hulk

jääb 100 000 – 200 000 vahele.

Loomade asurkond saavutas

kõrgseisu juba paar aastat

tagasi, kuid kuna hästi siginud

loomad hakkasid aina enam

metsanoorendikke kahjustama,

tuli jäägritel nende arvukuse

suurenemist intensiivsema küttimisega

pidurdama hakata.

n Põtrade hulk jõudis samuti kõrgpunkti 2006. ja 2007. aastal. Ka

põtrade arvukust tuli küttidel piirama hakata. Nii on põtrade hulk

viimastel aastatel püsinud 11 000 looma ringis.

n Metssigade sigimisperioodieelset hulka hindavad jahimehed

juba 23 000 loomale, samas ei ole asjatundjate arvates metssigade

arvukuse tipp veel käes. Mullu kütiti Eestis rohkem sigu kui eales

varem – ligi 20 000.

n Viimasel kümnendil on rekordtasemele tõusnud ka pruunkarude

hulk, neid elab meie metsades vähemalt 700.

n Varasemast rohkem on viimastel aastatel ka rebaseid (pildil) ja

kährikuid. Selle üheks põhjuseks peavad asjatundjad metsloomade

marutaudivastast vaktsineerimist.

n Huntide populatsioon oli madalseisus 2000. aastate alguses ning

sel ajal sündis teadaolevalt vaid seitse pesakonda. Möödunud sügisel

loendati aga juba üle 30 hundipesakonna. Tänu pesakondade

jõudsale kasvule hinnatakse huntide sigimisperioodieelset arvukust

140 loomale.

n Kui veel viis aastat tagasi loendati meil sügisel alla 100 ilvesepesakonna,

siis viimati saadi neid juba ligi 130. Eestis on arvatavalt

800 ilvest.

n Kuigi kopraid on küttimise suurenemise tõttu mõnevõrra vähemaks

jäänud, hinnatakse nende arvukust 18 000 loomale. Samas

peetakse Eestis kobraste optimaalseks arvukuseks 10 000 looma. LL

kust kunstlikult suurendanud.

See on praegu meil teine suurem

probleem, kuna metssiga

tekitab põllumajandusele olulist

kahju, samuti võib ta kõrge

arvukuse korral avaldada

sarnaselt kiskjatega negatiivset

mõju teistele looduslikele

liikidele.

Kuigi mõnel pool tundub,

et jahimehed ei suuda enam

metssigade arvu jätkuvat kasvu

ohjeldada, on see minu

arvates siiski vaid tahtmises

kinni. Eks suuremad probleemid

ole jälle seal, kus jahimeeste

ja maaomanike vahel

puudub dialoog.

Küsinud Indrek Kuus


eede, 11. detsember 2009 linnaleht toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee tartu

Tartu lennujaam avas reisiterminali

n Tartu lennujaam avas eile uue

kuue saanud reisiterminali. Tallinna

lennujaama regionaalsete

lennujaamade direktor Andres

Taimla ütles Tartu Postimehele,

et esimesed sissetulijad olid

TÜ/Rocki korvpallurid. “Nad olid

hästi kurva näoga, aga ehk mitte

meie uue terminali pärast, vaid

Jaanuaris avatava Klaabu lasteaia õuealal on loodud tingimused ronimiseks, kiikumiseks, liivamängudeks, palli­ ja loovmängudeks. Foto: Klaabu lasteaed

Uus aasta toob Tartusse Klaabu lasteaia

n LASTE MAJA

Jaanuaris avab Tartus

Raadil Kummeli tänaval

uksed uhiuus, Klaabu

lasteaed. Just samal ajal

tähistab lastekirjandusest

tuntuks saanud kuju

Klaabu oma 35. sünnipäeva.

“Lasteaia eripära üheks loojaks

on selle nimi. Valminud

lasteaed hakkab kandma Eesti

lastekirjanduse ja animafilmikunsti

kahtlemata ühe huvitavama,

loovama ja rõõmsameelsema

tegelase nime. Õpetajad

saavad nõnda tutvustada

Klaabut ka tänapäeva lastele

eri teemade ja tegevuste kaudu

just tänu tegelaskuju positiivsusele

ja seiklushimule,” on

11. jaanuaril avatava uue lasteaia

juhataja Jana Treier nimevalikuga

rahul.

Aga mitte vaid nimi ei peaks

Treierile, teistele kasvatajatele

seetõttu, et nad said välismaal

tappa,” rääkis Taimla ajalehele.

Rahvusvaheliste regulaarlendudega

alustas Tartu lennujaam

juuli alguses. Tegu hinnati lausa

aasta lennundusteo vääriliseks,

sest Riia ja Stockholmi lennuliini

avamine loob uued võimalused

Lõuna-Eesti arengule. LL

ja lastele rõõmu tegema – ka

ruumid ning õueala on lasteaias

planeeritud ja ehitatud

lastesõbralikkust ja turvalisust

silmas pidades. Laste mängu-

ja magamisruume eristavad

lükanduksed, mille viimistlus

võimaldab neid kasutada ka

kriitidega või markeritega joonistamiseks.

Hoonet, siseruume,

magamisruumide seinu,

koridoride põrandaid ja sisustust

läbib Klaabule omane ringi

motiiv.

Lasteaeda on planeeritud

kuus liitrühma kahe- kuni

viieaastastele lastele. Lasteaed

alustab 108 lapsega, kuid praeguse

seisuga on veel jäänud

mõned vabad kohad. Ühes

rühmas on 18 last.

Lasteaia ehitanud firma

Facio Ehituse AS andis hoone

üle novembri lõpus.

Hariduse valdkonna eest

vastutav Tartu abilinnapea

Jüri Sasi ütles intervjuus Linnalehele,

et linn plaanib tege-

Foto: EPL

likult igal aastal ühe uue lasteaia

avada.

Praegu on see majandussurutise

tõttu küll keerulisem,

kuid Sasi sõnul ei ole lasteaiad

kindlasti kohad, mille pealt

kokku hoida. Klaabule peaks

järgnema Tartus Rukilille lasteaia

juurdeehitis ehk siis praegusele

kuuerühmalisele lasteaiale

lisanduks veel üks kuuerühmaline

lasteaed.

Järgmine lasteaed

aastal 2012

Praeguste plaanide järgi

hakatakse uut lasteaeda ehitama

2011. aastal ja see peaks

avatama aasta hiljem.

“Kui linna kodulehel on lasteaiajärjekorras

tuhat last, siis

seal on ka ju kümnepäevased

lapsed. Paljud, kelle lapsed käivad

eralasteaias või kes lasevad

lapsi hoida lastehoius, jätavad

oma lapse ka igaks juhuks lasteaiajärjekorda,”

toob Sasi välja

põhjuse, miks järjekorra

Maratoni mälestusmärgiks saab võistluse rajaprofiil

n Tartu maratoni (pildil)

mälestusmärgina kerkib ideevõistluse

žürii otsusel Tartusse

Emajõe äärde töö nimega

“Rutt”, mille autoriteks on

Rait Siska, Lembit-Kaur Stöör,

Ülo-Tarmo Stöör ja Risto Tali.

Võistlustöö kujutab endast

Tartu maratoni praegust raja-

pikkus ei pruugi alati näidata

tegelikku seisu. Samas on tööpõld

muidugi veel üüratu.

Eralasteaiad

saavad toetust

Nii nagu mujalgi Eestis on

Tartus suurim häda sõimekohtade

vähesusega. “Suudame

Tartus kindlustada kaheaastasele

lapsele lasteaiakoha.

Juhul kui väikse lapsega pere

tuleb aga Tartusse elama, siis

läheb koha saamisega umbes

aasta aega,” viitas Sasi sellele,

et eelis on siiski pikemat aega

järjekorras olnud lastel. Kuid

abilinnapea ei tagane koalitsiooni

lubadusest, mille kohaselt

on aastaks 2013 kõigile

lastele tagatud lasteaiakoht.

Suurima meetmena näeb

Sasi selles võimalust toetada

lastehoidu ja eralasteaedu.

“Uuest aastast hakkame eralasteaedu

toetama võrdselt

munitsipaallasteaedadega,”

selgitab Sasi ning nendib, et

trajektoori ja näitab, milliseks

on muutunud 50 aastaga eestlaste

armastatud ürituse rada.

“Loodame, et saame mälestusmärgi

avada aastal 2011,

kui antakse Tartu maratoni 40.

start,” ütles Klubi Tartu Maraton

juhatuse esimees ja žüriiliige

Indrek Kelk. LL

eralasteaedades käivate laste

vanematel tuleks nüüd kuus

maksta senisest vähem, 870

krooni. See on võimalik seetõttu,

et uue eralasteasutuste

toetamise korra kohaselt hakkab

eralasteaed saama linnalt

võrdselt toetust munitsipaallasteaiaga,

kui vanema

makstav lasteaiatasu ei ületa

20 protsenti riiklikust alampalgast,

mis on just 870 krooni.

Kristjan Roos

Koostöö Klaabu isaga

n Klaabu lasteaia juhataja

Jana Treier tahab esile tõsta

tihedaid kontakte Tallinnas

elava Klaabu heasüdamliku

autori Avo Paistikuga, kes on

lasteaia käekäigu vastu siirast

huvi tundnud. “Näiteks lasteaia

logo joonistas Avo Paistik

lasteaiale valmis juba augustis

ning esimest korda külastas

ta lasteaeda 21. novembril,”

märgib Treier.

10. 12.12

EEDENI KONSUMIS

SÄÄSTUKAARDIGA

KÕIK KAUBAD

-10%

n LÜHIDALT

Rock kaotas valusalt

n Korvpalli FIBA

EuroChallenge’i kolmandas

voorus sai TÜ/Rock

oma teise kaotuse, kui

jäi Belgias Antwerpenis

äärmiselt tasavägises

mängus 63:68 (35:34) alla

kohalikule meeskonnale,

Antwerp Giantsile. Rockil

tuleb nüüd järelejäänud

kolmest mängust vähemalt

kaks võita, loomulikult

võimalikult suure

skooriga. basket.ee/LL

Tartu KHK

võitis medaleid

n Noorte infomessil Teeviit

toimunud noorte kutsevõistlusel

“Noor meister

2009” said Tartu kutsehariduskeskuse

õpilased

kuus medalit, sealhulgas

tulid nad kolmel erialal

esikohale. LL

Kuidas lapsi

õppima saada

n Eesti Lastefond kutsub

esmaspäeval kell 17.30

aktiivsus- ja tähelepanuhäire

sümptomitega laste

vanemaid ja õpetajaid

tugirühma, milles osalemine

on tasuta ning eelregistreerimiseta.

Rühm

kohtub kord kuus Tartu

Herbert Masingu koolis

aadressil Vanemuise 33. LL


pärnu toimetaja Tiiu Leis tiiu.leis@linnaleht.ee

Linnajuhi sissetulek väheneb 2000 krooni võrra

n Pärnu linnavalitsus teeb 17. detsembril

toimuval volikogu istungil

ettepaneku kehtestada linnapea Toomas

Kivimägi uueks kuupalgaks 45

000 krooni. Koos 9000-kroonise esindustasuga

hakkab Kivimäe saama 54

000 krooni suurust palka. Abilinnapea

Jane Metsa ning Romek Kosenkraniu-

Maamaksust vabastamisest

Pärnus

n Pärnu linna pensionär saab

maamaksu vabastust tema

omandis või kasutuses olevalt

kuni 0,1-hektariselt elamumaalt

30 protsendi ulatuses,

represseeritule ja represseerituga

võrdsustatud isikule

on maamaksust vabastamise

määr 50 protsenti. Maksuvabastuse

taotleja ei tohi saada

rendi- või üüritulu.

Maamaksust vabastamise

avalduse saab täita 22. detsembrini

Pärnu linnavalitsuses

aadressil Suur-Sepa 16 tööpäeviti

kella 9–12 ja 13–16. Lisateavet

saab telefonidel 4 448

365 ja 4 448 364. Avalduse täitmiseks

tuleb kaasa võtta isikutunnistus

ja pensionitunnistus

või represseeritu tunnistus.

Avalduse blanketi vormi leiab

ka lehelt www.parnu.ee/index.

php?id=2046#10699.

Inimesed, kes on varem

maksuvabastuse avalduse esitanud

ning kelle andmetes ja

omandis ei ole midagi muutunud,

ei pea uut avaldust esitama.

LL

se kuupalgaks esitatakse 38 000 krooni

ning Annely Akkermanni kuupalgaks

35 000 krooni.

Eelmise linnapea Mart Viisitamme

astmepalk oli 47 098 krooni, millele

lisandus 20 protsenti esindustasu, abilinnapeade

ja linnasekretäri kuupalk

oli aga 39 267 krooni. LL

Dohas sadas eestlastele medaleid

Kataris Dohas 42 riigi 2000

osavõtjaga gümnasiaadil

sai Tõstamaa õpilane Liina

Laasma odaviskes tulemusega

51.70 kuldmedali.

Eesti koolispordi ajaloos on

see parim individuaalne tulemus

rahvusvahelistel võistlustel.

Teinegi Pärnu koolinoor

Eleriin Haas tegi ülitubli tulemuse:

ta sai kõrgushüppes

1.81-ga pronksi. Finaalis tuli

tal tunnistada vaid itaallase

Alessia Trosti (1.89) ja venelase

Maria Kutšina (1.87) paremust.

Esikoha võitja tulemus

märgib nüüdsest uut koolinoorte

maailmarekordit.

Teine võistluspäev tõi hõbemedali

ka Tartu Miina Härma

gümnaasiumis õppivale

Rasmus Mägile, kes läbis

400 meetri tõkkejooksu Eesti

noorterekordi, 52,75 sekundiga.

Mägi ületas enda nimele

kuulunud Eesti noorterekordit

13 sajandiksekundiga. Kõrge-

KIVISÜSI

Jõulukampaania hind

1920 kr/t

Hind kehtib aasta lõpuni

Niidu 13, Pärnu

E–R 8.30–16.30

Tel 4 420 198

Tila küla, Tartu vald

E–R 9–16,

Tel 7 351 420, 51 68 518

Liina Laasma hea vorm tõi suurepärase tulemuse. Foto: Tõstamaa vald

tasemeliseks kujunes ka noormeeste

kaugushüppevõistlus,

milles saavutas viienda koha

Tallinna Kuristiku gümnaasiumi

õpilane Rasmus Rooks

7.12-ga (eelvõistlusel 7.30).

Eesti hoiab kahe võistluspäeva

järel riikide medaliarvestuses

kergejõustikus neljandat

kohta. Täna astuvad võistlus-

Foto: Terje Lepp / EPL

tulle Maicel Uibo kõrgushüppes,

Taavi Sarapuu ja Indrek

Reisberg odaviskes, Kristjan

Jäärats 110 meetri tõkkejooksus

ja Meelis Siimson kolmikhüppes.

Eestit esindab Dohas kümneliikmeline

koolinoorte kergejõustikukoondis.Gümnasiaat

lõpeb homme. LL

Jõulupakkumine!

Munitsipaalpolitsei kaob, piletikontrolörid jäävad

n Pärnu linnavalitsus saadab volikokku

munitsipaalpolitsei töökorralduse

ümberkorraldamise eelnõu. Munitsipaalpolitsei

patrullteenistus viiakse alates 16.

jaanuarist üle majandusosakonna koosseisu

ja nimetatakse ümber korrakaitseteenistuseks.

Loodavas teenistuses

hakkab töötama kuus munitsipaalpolit-

Siseuks

Lana

Vana hind 1037 kr

Uus hind

690 kr

n Pankrotihalduri sõnul laekus

Pärnu Lepa Kaubakeskuse

vara enampakkumisele mitu

ostusoovi, täpsemalt ei soovinud

pankrotihaldur Kalev

Mägi kommenteerida.

Kesklinnas asuva kaubakeskuse

hind oli varasemalt

40 miljonilt kroonilt langenud

23,4 miljonini. Samas on

ettevõtte vastu esitatud nõudeid

kaitstud vara alghinnast

kolm korda suuremas summas.

Suurim võlausaldaja on

Swedbank.

Enampakkumisel oli Pärnus

linnaleht reede, 11. detsember 2009

Pankrotis Lepa Kaubakeskusele leidub tahtjaid

n Pärnu linnavalitsus kuulutas

välja konkursi, mille teemad

käsitlevad Pärnu ajalugu

ja kultuuriväärtusi. Kaasa lööma

oodatakse 8.–11. klasside

õpilasi.

Kirjutada saab teemadel

“Olgem eurooplased, kuid

jäägem ka eestlasteks”, “Meie

kaubamärk on eesti kultuur”,

“Hansa Liit kui reformaator”,

“Punase Torni jäävuse saladus”

ning “Kummalised Pär-

seinikku: teenistuse juhataja, inspektor

ja neli nooreminspektorit. Inspektorid

hakkavad tegema välitöid ehk kontrollivad

bussisõitjaid, kuid pööravad tähelepanu

ka heakorrale. Munitsipaalpolitsei

tööaruannetest selgub, et Pärnus olid

peamised väärteod piletita sõitmised ja

liiklusseaduse rikkumised. LL

Välisuks

MX-42 Classic

Vana hind 4900 kr

Uus hind

2900 kr

Tallinn, Sõpruse pst 29, tel 6 506 116, E–R 10–18, L 10–15, Pärnu, Lao 12, boks 5, tel 4 431 518, E–R 9-18, L 9–15

Karja 4 asuv 6990-ruutmeetrine

ärimaa ning selle kõrval,

Karja 4A asuv 81-ruutmeetrine

tootmismaa. Kinnistu on

koormatud 40,9 miljoni kroonise

hüpoteegiga Swedbanki

kasuks ja 3 miljoni kroonise

hüpoteegiga AS DnB Nord

Liisingu kasuks.

Harju maakohus kuulutas

Lepa Kaubakeskuse pankroti

välja mullu 10. detsembril

ettevõtja Hans H. Luige investeerimisfirma

OÜ HHL Rühm

ja pankrotis Betoneks Ehitus

OÜ avalduse alusel. BNS/LL

Osale Pärnu ajaloo teemalisel kirjandikonkursil

nu kummitused”. Parimaid

tunnustatakse tänukirjade ja

auhindadega. Samuti on neile

plaanis pakkuda giidide juhendamisel

kevadist giiditööd tutvustavat

õpisarja.

Töid saab esitada 16. detsembrini.

Seejärel valivad koolide

eesti keele ja ajalooõpetajad

välja kirjatükid, mis lähevad

13. jaanuariks lõppkonkursile.

Võitjad selguvad veebruaris.

LL

Välisuks

B-01 Europe

Vana hind 3200 kr

Uus hind

2450 kr


eede, 11. detsember2009 detsember 2009 linnaleht

Homme algab ETV-s Veikko Tääri suusasaade

n Homme kell 15 läheb ETV-s lahti

“Veikko Tääri suusapäevikute” 14osaline

uus hooaeg. Kui möödunud

talvel harjutas näitleja Veikko

Täär (pildil) Vasaloppeti võitja Raul

Olle näpunäidete järgi Tartu maratoniks,

siis tänavu jagab ta saates

hüva suusanõu laiemalt. Täär ja

Olle keskenduvad edasijõudnute-

Tartu: Tartu Kaubahall

Pärnu:

UUS KAUPLUS TARTUS!

Ujula 2

le ning tehnikatreeninguid aitab

analüüsida suusaprofessor Kaarel

Zilmer. Sel hooajal teeb sarjas kaasa

ka Vikerraadio spordireporter,

pühapäevasuusataja Tarmo Tiisler,

kelle sõnul vajaksid temasugused

harrastajad paari nõuannet, et asi

läheks hoopis paremini ja mõnusamalt.

LL

Noortekoondise kapten

on testimisel Belgias

n TULEVIKUMEES

16­aastane jalgpalli

Eesti noortekoondise

kapten ja Tallinna Kalevi

kaitsemängija Taavi

Viikna on järgmise nädala

alguseni testimisel Belgia

teise divisjoni klubi Royal

Antwerpi juures.

Kui mullu detsembris käis

osa vaatlejate silmis Raio Piiroja

mantlipärijaks pürgiv Viikna

testimisel Saksa Bundesliga

klubi Bielefeld DSC Arminia

noorteakadeemias, siis tänavu

loodab tulevikumees lepingut

Belgia klubist. Antwerp ei ole

küll maailma mõistes tippklubi,

kuid on äärmiselt väärika

ajalooga: 1880. aastal loodud

klubi on esimene Belgia vutiliidu

juurde registreeritud klubi,

see on kaks korda võitnud

Belgia karika ja neli korda esimese

divisjoni.

Samm­sammult edasi

“Huvi tuli meie poolt. Olime

Antwerpiga kontaktis

juba kevadel, aga sel ajal alles

meistriliiga hooaeg käis ning

lükkasime testimise detsembrisse,”

ütles Linnalehele Kalevi

noortetöö juht Ander Aaviku.

Ta möönis, et Belgia klubiga

on raske lepingut saada, kuna

majandussurutis on ka Belgiasse

jälje jätnud. “Taavi võtab

olukorda samm-sammult, keskendub

järgmisele treeningule

ja annab seal endast maksimumi,”

märkis Aaviku.

Kuigi tänavuse meistriliiga

ühest nooremast mängijast

Viiknast huvituvad veel

mõned piiritagused klubid,

peab Aaviku tõenäoliseks, et

Kapten Taavi Viikna (nr 4) ja Karol Mets (5) Eesti U17 koondise valikmängus

Prantsusmaa ründajaid takistamas. Foto: Marko Mumm / Eesti Päevaleht

tulevikumees jätkab järgmisel

aastal esiliigas Tallinna Kalevi

ridades. “Esiliigas saaksime

kindlasti mängida ründavamalt

ja see tuleks noorele

mängijale tema arengus

Küüni 7

Foto: Siim Semisker

kasuks. Laen mõnes Eesti klubis

tuleks kõne alla ainult siis,

kui see klubi pakub mängijale

soodsamaid treening- ja võistlustingimusi,”

lisas ta.

Kristjan Roos

Klavani klubi pudenes ka Euroopa Liigast

n Ragnar Klavani koduklubi

AZ Alkmaar oli meistrite liiga

alagrupiturniiri viimases mängus

Liege’i Standardi vastu kuni

üleaja neljanda minuti kinni

Euroopa Liiga kohas. Paraku lasi

meeskond 1:0 eduseisul üleaja

viiendal minutil viigistada Belgia

klubi väravavahil Sinan Bolatil.

UUS KAUPLUS PÄRNUS!

Riia mnt 131

Rüütli 26

toimetaja Kristjan Roos kristjan.roos@linnaleht.ee

Klavan vaatas kohtumist varumeeste

pingilt. Viik tähendas, et

H-alagrupi kolmanda koha sai

Standard, kes langes astme võrra

nõrgemasse sarja ehk Euroopa

Liigasse.

Meistrite liiga play-off’is jätkavad

H-alagrupist aga Londoni

Arsenal ja Pireuse Olympiacos. LL

Soonik: Eesti jäähokit

hoiavad elus välisklubid

Eesti Hokiliidu peasekretäri

Riho Sooniku sõnul

mängib 50 Eesti hokimeest

ja ­poissi praegu

välisklubides.

“See on jõud, mis hoiab

meid pildil,” ütleb Soonik Linnalehele.

Hokijuhi sõnu kinnitab

seegi, et laupäeval Narvas

MM-i teise divisjoni B-grupi

mänge alustavasse U20 koondisse

(pildil Ken Kuusk) tuleb

tervelt 13 mängumeest välisklubidest.

Mullu esimesest divisjonist

teise langenud Eesti mängib

laupäeval Hollandiga, pühapäeval

Belgiaga, teisipäeval

Serbiaga, kolmapäeval Rumeeniaga

ja tuleval reedel eeldatava

tugevaima konkurendi Leeduga.

“Turniir peaks tulema ühtlase

tasemega. Meie trump

on kodupublik, sest Narvas

armastatakse hokit,” rää-

Kangur hiilgas Euroliigas

n Kristjan Kanguri (pildil)

koduklubi Villeurbanne’i Asvel

võitis kolmapäeval korvpalli

Euroliigas kolmanda mängu

järjest, alistades 16 punktiga

kohtumise resultatiivseimaks

tõusnud Eesti koondislase

toel İstanbuli Fenerbahçe

Ülkeri 68:61. Lisaks kolm lauapalli

ja kolm resultatiivset söötu

kogunud Kangurit tunnustati

ka Euroliiga koduleheküljel,

kus eestlase pealtpanek

valiti Euroopa tugevaima sarja

päeva soorituseks. “Tunnen

end platsil nüüd juba mugavalt.

Tean, kuhu liikuma pean

ja sedagi, mida mult oodatakse.

Mu roll on paika loksunud,”

ütles Kangur intervjuus Vikerraadiole.

basket.ee/LL

Foto: Kristjan Roos

Foto: Rene Suurkaev / EPL

gib Soonik, kes loodab Eestilt

vähemalt medalikohta.

Eesti koondise eeldatav liider

on Riia Ogres mehistunud

Artjom Abramov, tulevikumeestest

tasuks silma peal

hoida Espoo Bluesi ründajal

Robert Roobal ja Pietarsaari

Jeppise väravavahil Villem-

Henrik Koitmaal. “Meie tugevus

peab olema siiski meeskond

tervikuna, mitte liidrid,”

lisab Soonik. Tema sõnul valitseb

teisipäeval Narvas kogunenud

meeskonnas positiivne

ja töine meeleolu. K. R.

Foto: EPL

Antoniuse jõuluõu 2009

N, 17. dets kell 15-20

R, 18. dets kell 15-20

L, 19. dets kell 12-20

P, 20. dets kell 12-16

www.antonius.ee

sport

n LÜHIDALT

Jane Trepp võitis

EM-il hõbeda

n Türgis İstanbulis toimuval

lühirajaujumise

EM-il võitis Jane Trepp

(pildil) eile 50 meetri rinnuliujumises

hõbemedali.

Finaalis viis 21-aastane

eestlanna rahvusrekordi

uue sekundi sisse ning

ujus välja suurepärase aja

– 29,82.

Täna toimuvasse

100 meetri rinnuliujumise

finaali pääses Martti

Aljand, kes kahe poolfinaali

peale sai kuuenda

aja uue Eesti rekordi,

57,58-ga. ERR Sport

Venno ja Kreek

võidukad

n Oliver Venno etendas

25 punkti kogudes

pearolli koduklubi Bledi

ACH võrkpalli meistrite

liiga 3:2 võidumängus

İstanbuli Belediyesi üle.

Ardo Kreegi tööandja

Rzeszówi Resovia alistas

samas liigas Pariisi Volley

3:1. volley.ee/LL

Vutipoistel kõvad

vastased

n Eesti U17 jalgpallikoondis

sai 2011. aasta EM-i

valikmängudes vastaseks

Austria, Saksamaa ning

Bosnia ja Hertsegoviina.

U19 koondis mängib Šotimaa,

Norra ja Liechtensteiniga.

LL

Voolaid asus Kalju

treeneriks

n Jalgpalli Soome meistriliigas

TPS-is abitreenerina

töötanud Karel Voolaid

asub uuest hooajast tööle

Nõmme Kalju treenerina,

klubi peatreenerina jätkab

brasiillane Getulio Aurelio.

LL

Jõululinna suur jõululaat

Tartus Raekoja platsil 19. dets kell 11-17


arvamus

n TOIMETAJA VEERG

Miljardid jagati valutult

Riigieelarve on üks äraütlemata

põnev dokument, mida

kinnitades räägivad poliitikud

prioriteetidest ja kompromissidest,

kuid tegelikult kumab sellest

ikkagi läbi juhuslikkust, lobitööd

ja kellegi karvast kätt.

See ei üllata vist kedagi, kui koalitsioonitegelased

räägivad, et seekord

kukkus neil välja oivaline eelarve,

ja opositsioonitegelased räägivad

murelikku ilmet näole manades,

kuidas ebaõiglus ikka vohab ja

et nii halba eelarvet pole maamunal

veel nähtud.

Riigikogus heaks kiidetud tuleva aasta eelarves on tulusid

ette nähtud 84,53 miljardit ja kulusid 89,73 miljardit krooni

ehk eelarvedefitsiit on ligi 5,2 miljardit. Targad mehed ütlesid,

et see vastavat ikkagi Maastrichti kriteeriumile ja kohe

varsti on kallite kroonide asemel palju igatsetud eurod.

Palju kirutud (kuid tihti põhjendamatult) riigikogu ülalpidamiseks

on ette nähtud 290 miljonit krooni, presidendi

ja tema meeskonna elatamiseks läheb 58 miljonit. Riigikantselei

tarbeks kulub 222 miljonit. Igal juhul päris kopsakad

summad, kuigi suu-

Tegelikult kumab

sellest ikkagi

läbi juhuslikkust,

lobitööd ja kellegi

karvast kätt.

Müüme Projeti

ultraheliinhalaatoreid

Abivahendi kaardiga soodusmüük kestab kuni 14.12

Saabuvate jõulude kingiidee:

soojad ja ilusad angooravillased

ning villased ETNO sokid ja soe pesu

Meilt saab veel :

Laia liistuga jalatseid • Tugikaitsmeid • Vigastuste

esmaabitarbeid • Erinevaid tooteid noorele emale

• Taastusravivahendeid • Eritoitu sportlastele

• Tervise- ning trennialast kirjandust

toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

Kui palju

plaanite

tänavu

jõulukinkidele

kulutada?

,

Indrek Kuus,

vastutav toimetaja

rim eelarve on sotsiaalministeeriumil

– 40 miljardit

krooni. Vägevad numbrid.

Igal juhul on tore, et

päästeametile leiti lauskoondamise

vältimiseks

lisaks 15 miljonit krooni,

kuid kõrvaltvaatajale näib

vast kummaline, milleks

oli rohelistele vaja välja kaubelda kaks miljonit krooni riikliku

polaar- ja kliimauuringute programmi ettevalmistamiseks.

Ent tegelikult on tore, kui paari luksusauto hinna eest

Eesti lipp Antarktikas lehvima hakkab.

Riigikogus on eelarve ikka ohtralt vaidlusi tekitanud ja selles

pole midagi halba, kui maksumaksja raha kasutamise üle

avalikult otsustatakse. Teisiti ei tohikski. Viimastel aastatel

on õnneks vähemaks jäänud juhtumeid, kus mõni poliitik

on lasknud eelarvesse oma kodukoha koolikatuse remondi

taotlemiseks raha sisse kirjutada. Teinekord juhtus ju sedagi,

et taolised eraldused läksid eelarvesse poolkogemata, kuna

opositsioonipoliitikuid oli istungitesaali puhvetis vähem kui

koalitsiooni kuuluvat rahvast.

Ent tänavu kinnitati eelarve riigikogus suurema poliitkismata,

mida poleks ehk oodanud, kuna rahaga ei saa enam

laiutada nagu varasematel aastatel. Võib-olla võtavad poliitikud

aru pähe ega luba enam Eestit viie rikkama riigi hulka

viia ega muid pudrumägesid ja piimajõgesid, vaid majandavad

ja valitsevad mõistlikult. Eks näis, kui kauaks.

Fotod: Bulls

n Meelis (36): Polegi veel eelarvet

teinud, aga katsun läbi saada

üsna kasinalt. Purk mett, villased

sokid, ise tehtud lõikelaud, igatahes

soetan kingikotti midagi

taskukohast. Eks soodsaid raamatuid

kiikan kah. Vähemasti

väldin mõttetu träni kokkuostmist.

Loodan mõnesaja krooniga

toime tulla, et oma rahakotti

mitte päris tühjaks teha.

Väljaandja AS Linnaleht

Lutsu 14, 51006 Tartu

Tel 7 441 223

E-post tartu@linnaleht.ee

parnu@linnaleht.ee

Peatoimetaja Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee

Vastutav toimetaja Indrek Kuus, indrek.kuus@linnaleht.ee

Büroo- ja Marika Kiiker, marika@linnaleht.ee

reklaamijuht

Trükk AS Kroonpress

Linnaleht on sõltumatu ja täiesti iseseisev ajaleht, mille tootmist rahastatakse reklaamimüügist. Linnaleht ei ole Tallinna linnavalitsuse häälekandja.

AVATUD UUS KASUTATUD

RIIETE KAUPLUS

Riided igale maitsele,

hinnad soodsad ja riided moodsad!

Lahtiolekuajad: E–R 10–19, L 10–17

Asukoht: Riia 15B, Tartu RIIA

n Maia (21): 100 krooni.

Kingid teen ise, käisin just

käsitööpoodides snitti

võtmas. Pitsilised ja nupsulised

randmepaelad,

villatupsukõrvarõngad,

meesperele värvin õnnekivid,

õmblen pussitaskud,

kempsupaberirullist

kleebin kaunid naised.

Vast keegi ei solvu.

VÄIKE-TÄHE

KINO

EKRAAN

RIIA

15B

PEPLERI

linnaleht reede, 11. detsember 2009

n SÕIDUSOODUSTUSED PEALINNAS: PENSIONÄRID VS. TUDENGID n Repliik

Teeks kinkideta jõulud?!

n Kõlab ehk hullult, aga meie

pere keskmisel põlvkonnal

tekkis just selline mõte. Et

nagunii on pea kõigil raha vaid

parajalt või hoopis vähevõitu,

siis miks muuta oma niigi

närvilised jõulud kingijahi ja

kuludega veelgi stressirohkemaks?!

Miks ei võiks me piirduda

ühe mõnusa õhtusöögiga

ning soojade kallistustega

kõigile, keda me armastame ja

kellest me hoolime. Miks mitte

kasvatada oma pere pisimatest

esimene kingivaba jõulupõlvkond,

kes peab kallistust

suurimaks ja parimaks kingiks,

mida jagada. Nii jõulukuuse

all kui ka iga päev, läbi

kogu elu. Merike Kungla, Linnaleht

Lugeja kiri

Jälle lahingusse rahva tervise nimel...

n Keskeas olev ning vanem

põlvkond mäletab veel hästi

1980. aastate N Liidu radikaalset

joomarlusevastast võitlust

kogu oma silmakirjalikus

jaburuses. Kõik toimus rahva

heaolu ja tervise

nimel rahvalt

küsimata. Ajalugu

kipub korduma.

27. novembri

Õhtulehe teade

“Kange õlu

kaob müügilt”

on kui ajamasin,

mis viib meid

mitmekümne aasta tagusesse

võitlusse, kus nii vastasus (joomine),

võitlusmeetodid (piirangud)

kui ka rahva arvamuse

eiramine on endised. Nimelt

on tervise arengu instituut ja

Eesti Õlletootjate Liit kokku

leppinud, et liigjoomise ohjeldamise

meetmena kaob tulevast

aastast müügilt üle seitsmeprotsendisealkoholisisaldusega

õlu. Vaatamata üldlevinud

või üldlevitatud sihipärastelevaljuhäälsetelesõnavõttudele

teemal

“kanget õlut suurest

kaheliitrisest

pudelist tarvitab

vaid ühiskonna

põhjakiht”, tuli

Foto: Bulls

otsus ebameeldivaootamatusena.

Kuid valusam

kui loobumine “tummisemast”

õllest, mille pooldajaks ka end

loen, on meetodid, mida ülla

eesmärgi nimel üle meie peade

kasutatakse ja mis pole seni

tulemuslikuks osutunud. Käskudele-keeldudele

rajatava

n Signe (45): Kooner, nagu ma

olen, üritan ikka igalt poolt kokku

hoida. Et odavalt läbi saada, peab

ise kinke meisterdama, aga selleks

kulub jälle palju aega. Ja seda ei

ole kuskilt võtta. Nännipoest midagi

eriti odavat ja mõttetut osta

ning kingipakki panna on ka väga

mage. Seega on karta, et vähemalt

500 krooni kulub ka tänavu ära, et

midagigi asjalikku leida...

Karikatuur: Peep Linno

võitlusega astume taas reha

otsa, millelt oleme juba kosutava

litaka saanud.

Vabas ühiskonnas on kõrvuti

arvamuste paljususega au

sees eelistuste vabadus, millest

kokku leppinud pooled

pole ilmselt midagi kuulnud.

Põhjendus liigjoomise ohjeldamisest

on sügav naerukoht.

Võitluse tõhustamise nimel

võiksid need organisatsioonid

pöörduda ka näiteks viina- ja

veinitootjate poole, kehtestamaks

ka neile sarnane alkoholisisalduse

ülempiir. Kogu Eesti

progressiivne üldsus langeks

pöördesse võimaluse eest osta

kauplusest selliseid “joomist

ohjeldavaid” tooteid nagu veini

Põltsamaa Kange ja viina Viru

Valge, mille alkoholisisaldus on

seitse protsenti. Õiglasse võitlusse,

seltsimehed! J. Jüris

Lugeja tänab

Netiküüdiga

jõuluks koju

© Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega

kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse

teostamine, sh nende edastamine ja reprodutseerimine

Linnaleht AS-i nõusolekuta on

keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende

selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid

ei tagastata ega retsenseerita.

World #1 in badmination.

Oleme avanud poe Tartus

Vallikraavi 2, III korrus.

Müügil sulgpalli- ja tennisevarustus:

reketid, jalatsid, riided, kotid, sulgpallid jm.

Keelestame sulgpalli- ja tennisereketeid.

Oleme avatud E, K, R 14–18.

n Olgu tänatud, kodulehe

www.kyydiga.ee loojad,

nüüd pole vaja enam

teepervel külmetada, vaid

saab sohvriga enne kokku

leppida, millal toimub sõit

koju järjekordse kartulikoti

või moosipurgi järele. Vähe

sellest, netiküüdiga on võimalik

isegi väljamaale lipsata,

ilma et peaks emaltisalt

raha pommima, või

tuisata kas või Põlvamaale

Varbusele maanteemuuseumi

15. sünnipäevale...

Vanemate lohutuseks

võib aga lisada selle, et lehel

jääb igast suhtlusest jälg,

mis salvestatakse, nii et kui

tekivad probleemid, on võimalik

tuvastada, mis kasutajad

on omavahel küüdi

teenust kasutanud.

Tudeng Taimi Tartumaalt

OÜ Fort Sport. Kontakt tel 56 666 605

www.yonexest.ee


nädalalõpp

Tanja

Mihhailova

mõtleb eesti,

aga arvutab

vene keeles

Tanja ilmub pikkade punaste

juuste lehvides kohvikusse ja

hetk hiljem istub juba mu lauas,

paludes õhkõrna vene aktsendiga

vabandust, et peab nii minu

kui ka salatiga korraga tegelema:

kogu aeg on nii kiire ja

polegi jõudnud veel süüa.

n REPORTAAŽ

Guugeldades leidsin su

profiili muuhulgas maailma

suurimas filmide onlineandmebaasis

IMDb­s. Kes

sa eelkõige oled – laulja,

tantsija või hoopis näitleja?

Ma ütleksin enda kohta

artist. Ma küll teen kõiki kol-

me, neid ei saa eriti lahutada.

Kui ma näiteks laval laulan, siis

kuulub sinna juurde ka ju liikumine,

kõik kolm on tegelikult

paljuski ühendatud. Muusikalis

ma tegelengi nii laulmise,

tantsimise kui ka näitlemisega.

Ütleksid sa, et väikses Eestis

peabki läbilöömiseks olema

universaalne?

Ei, ei ütleks. Mina lihtsalt

olen selline. (Naeratab oma

iroonilist naeratust.)

Kas oled ka selline muusikaliartist,

kes paneb õhtul

magama jäädes pea padjale,

sulgeb silmad ja hakkab

Broadwayst unistama?

Kui ma nüüd ausalt ütlen

(puhkeb naerma), siis ma pole

Foto: Mari Aigro

kunagi Broadwayst unistanud.

Tõesõna, ma olen küll

vahel mõelnud, et ehk läheks

hoopis Londonisse, aga Inglismaaga

on see häda, et väga

tähtis kriteerium on tugeva ja

usutava inglise aktsendi olemasolu.

Minu inglise keel on

aga ameerikalik, tavaline ning

ei sobi sinna hästi. Ega mind

sinna nii väga ei kutsu ka, ma

olen just siia sisse elanud. Mul

on siin hea. Korter vajab küll

renoveerimist, aga meeldib

mulle. Ja ma kardan Eestist

võõrandumist – mulle lihtsalt

meeldib siin väga elada.

Mulle on ka Venemaal igasugu

tööotsi pakutud. Peaosa

muusikalis näiteks. Ütlesid

mulle, et tule siia, me tee-

Foto: erakogu

me sinust selle … (võtab käed

selgitamiseks appi) suure staari.

Venemaa meelelahutusäris

loevad aga ainult tutvused ja

seks.

Kas sa pole kunagi tundnud,

et Eesti on maailma mõistes

konnatiik?

Vahel tunduvad küll mõned

asjad natuke veidrad. Muusikamaitse

on siin välismaa

Foto: Heiko Kruusi

Märg linnapea

tänavaid korda ei tee

“Arvutused näitavad, et tõelist kokkuhoidu saavutab

mujalt. Tallinna tänavaid ju korda ei tee, kui vihmavarjuhoidjalt

palk ära võtta – aga linnapea saab märjaks.”

Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut põhjendab nn vihmavarjuhoidjatest

nõunike töölhoidmist ning linnaametnike palkade

“endises headuses” säilitamist (delfi.ee)

omast erinev, mõtlen just seda

mainstream’i osa, mida raadiotest

kuuleb. Näiteks väga

hea bänd Muse pole siin peaaegu

üldse levinud. Raadiojaamades

on samuti üsna omapärane

olukord, mul on vahel

tunne, et artistide valik sõltub

liiga palju liiga väheste inimeste

otsustest.

Oled sa kunagi raadiotelt n­ö

Tanja Mihhailova

on oma koha

leidnud muusikalides,

kus tuleb

tegelda nii laulmise,

tantsimise kui

ka näitlemisega.

nina pihta saanud?

Ega mul suurematesse raadiojaamadesse

eriti ei olegi

õnnestunud enne pääseda.

Alles nüüd, kui andsime

meie Rootsi projektiga Sunday

Mood välja albumi, mängisid

seda ka suuremad raadiojaamad.

Kord kuulsin, kuidas

diskor kommenteeris: “Kohe

kuulda, et välismaa projekt.”

Kuigi meie bändis on ainult

Foto: EPL

üks inimene rootslane. Märksõnad

nagu “välismaa” oleksid

vahel justkui sisust tähtsamad.

Masu ei tundu sind väga

mõjutavat?

Praegu küll eriti märgata ei

ole. Natuke peab lihtsalt leplikum

olema ning võtma vastu

pakkumisi, millega võib-olla

tavaliselt ei nõustuks. Enam

pole privileegi pirtsakas olla.

Privileeg kõvasti töötada on

aga alles.

Enam pole

privileegi pirtsakas

olla. Privileeg

kõvasti töötada on

aga alles.

Aga sa ka näitled – kuidas

sinuga “Kodu keset linna”

juhtus?

See oli nii ootamatu. Ühel

päeval helistati mulle tundmatult

numbrilt ning kui ma vastu

võtsin, ütles üks meeshääl

mulle, et tema on “Kodu keset

linna” režissöör Martin Korjus

ning kas ma ei sooviks nende

sarjas kaasa teha. See tuli nii

ootamatult, ma pole ju näitlemist

üldse õppinud. Seepärast

küsisin veel mitu korda üle, kas

ta ikka teab, kellele helistab. Et

minu nimi on Tanja Mihhailova,

olen ma ikka õige inimene?

Kõik oligi nii ja loomulikult

olin kohe ka nõus.

Sarja tegemine ise oli huvitav.

Mulle saadeti käsikiri ning

ma pidin märksõnad ära õppima,

üldiselt võis aga vabas stiilis

rääkida, et võimalikult loomulik

välja kukuks. Seejärel

ühegi proovita kaamera ette ja

näitlema. Enamik stseenidest

oli mul Indrekuga (Indrek Ojari

– toim) ja meil sobis kahekesi

kuidagi hästi, kõik tuligi loomulikult

välja. Olin seal aasta,

nüüd aga on nad hakanud

panustama uute näitlejate sissetoomisse

ning mulle öeldi, et

ehk kunagi kutsutakse tagasi.

Loodan tõesti, et kutsuvad, see

oli nii tore.

Kuidas sa siis kunagi

näitlemist ei ole õppinud?

Mulle meeldis tantsida. See

algas vist juba päris väiksena,

ma olin alati see esinev laps, kes

ronis toolidele ning nautis tähelepanu.

Kui ma Kohtla-Järvel

koolis käisin, osalesin ka kohaliku

kultuurimaja huviringides.

Olin ainus laps, kellel lubati neljast

ringist – laulmine, tantsimine,

joonistamine ja eesti keel

– ühe asemel kaks valida. Loomulikult

olid need tantsimine

ja laulmine, joonistada ei oska

ma üldse ja eesti keel ei tundunud

sel hetkel ei vajalik ega üldse

päevakorras olevat.

Loe edasi pöördel >>


eede, 11. detsember2009 linnaleht toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee teadus

Professorid tööhoos: Madis Metsis (vasakul) ja Martin Zobel välitöödel Rohelise neeme saartel mullaproove

kogumas. Foto: Mari Moora / Tartu ülikool

Eesti geeniteadlased

otsivad mullast tõde

n MEIE MEHED

Tallinna tehnikaülikooli

teadlased said Euroopast

rekordtoetuse, et töötada

välja uudne meetod,

mis võimaldab mullas

elavate mikroorganismide

sisalduse järgi hinnata

keskkonnaseisundit.

Erinevatest keskkondadest

võetud proovidest eraldatakse

laboris DNA ehk pärilikkusaine

ning nii saadaksegi väga

täpselt teada, millised mikroorganismid

ja mis kogustes

selles elavad. See omakorda

näitab, missuguses seisundis

on üks või teine pinnas, näiteks

metsa-, põllu- või tööstusmaa,

ja kuidas tuleks sellega

ümber käia, et sealt saada

saaki või keskkonda mitte liigselt

kahjustada.

Näiteks võib põllumees lisada

oma peenardele küll lämmastikväetist,

kuid kui mullas

elutsevad bakterid vabastavad

lämmastiku tagasi õhku, ei

jõua väetis taimedeni niikuinii.

Järelikult on vaja mulla koostises

veel midagi muuta, et saak

lopsakam tuleks. Või näiteks

on mõne suurlinna pargi haldajal

hea teada, millal täpselt

on põlispuude vahel olev muld

lehtede korjamise ja rohu riisumise

tagajärjel kaotanud iseuuenemise

võime ning vajab

väljavahetamist.

Mulla mikroorganismide

uurimine on aasta-aastalt

muutunud järjest aktuaalsemaks

nii Euroopas kui ka kogu

maailmas. Uudsest meetodist

huvituvad looduskaitsjad, põllu-

ja metsamehed, linnaplaneerijad

ning turismitööstus.

Tuhandeid liike jalge all

“Meie jalgealune muld ei

ole mingi passiivne aines, vaid

eluslooduse üks rikkalikumaid

nišše. Ühes grammis looduslikus

metsamullas leidub tavaliselt

kuni 6000 liiki organisme,

elava põlluharimise piirkondades

aga vaid 3000 liiki,” selgitab

algava suurprojekti juht,

Tallinna tehnikaülikooli integreeritud

bioloogia süsteemide

keskuse professor Madis Metsis.

Samas möönab ta, et on ise

leidnud näiteks Tartumaal asuvast

Järvselja ürgmetsast kogutud

mullaproovidest ligi 12 000

mikroorganismide liiki.

“Projekti käigus valmib lihtsasti

kasutatav, metagenoomi

analüüsil põhinev meetod

mulla kvaliteedi uurimiseks,

mis muutub seejärel kättesaadavaks

kõikidele Balti mere

äärsete riikide asjakohastele

ametiasutustele ja teadusringkondadele,

edaspidi ka

teistele huvilistele rahvusvahelises

plaanis,” lubab Metsis,

kes näeb teadustöö tulemuste

rakendamise võimalusi ka laiemas

spektris, näiteks meditsiiniuuringutes

jms.

Euroopa Komisjoni Life+

programmi toel viiakse järgmise

kahe ja poole aastaga läbi

ligi 26 miljoni kroonise eelarvega

akadeemiline projekt,

milles tehnikaülikooli kõrval

lööb kaasa Eesti nimekaima

taimeökoloogia professori

Martin Zobeli töörühm Tartu

ülikoolist. LL

Meetodi rakendamiseks vajaliku kalibreerimise jaoks tuleb läbi uurida suur hulk pinnaseproove nii heas

seisus ökosüsteemidest kui ka saastatud aladelt. Foto: erakogu

SUUR TÜHJENDUSMÜÜK RIIDENETI LASTERIIETE POES

KUNI 20. DETSEMBRINI!

KAUPLUS-LADU AVATUD DETSEMBRIS KADAKA TEE 46

T kella 11–16, K kella 11–16, N kella 11–14 ja 16–18

OLEME AVATUD KA LAUPÄEVAL, 12. detsembril kella 11–14!

INTERNETIKAUPLUS WWW.RIIDENET.EE AVATUD 24 H!

Hinnad ja allahindlused on internetikaupluses ja kauplus-laos mõnevõrra erinevad!

E-post: info@riidenet.ee

Telefon: 55 662 421

Edaspidiseid lahtiolekuaegu vaata kodulehelt www.riidenet.ee

Rahvuslikud kingid Lipuvabrikust:

Täpsem info: Lipuvabrik OÜ

Türi 3, Tallinn

+372 668 4270

www.lipuvabrik.ee

Bio-Biloba (Ginkgo biloba)

paneb vere käima!

Pakkumine kehtib detsembris.

Käsimüügiravim. Bio-Biloba (Ginkgo biloba) 60 mg N90. Toimeaine: hõlmikpuu

lehtede standardiseeritud ekstrakt. Kasutamine: 1...2 tabletti päevas. Näidustus:

ajutegevuse funktsionaalsete häirete (mälu ja keskendumisvõime vähenemine)

korral eakatel isikutel. Täiendava ravimina jäsemete arteriaalse verevarustuse

häirete korral. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähele-

Kõik Humana kauplused võtavad vastu terveid ja puhtaid

riideid, jalatseid ja mänguasju.

www.humanae.ee

Ostes meilt...

...säästad keskkonda,

Kaubavalik täieneb iga päev,

kliendikaardiga kõik kaubad 10% soodsamalt!

KAUPLUSED

Tallinnas: Tallinna Kaubamaja 0-korrusel,

Tartu mnt 29, Mustamäe tee 18,

Õismäe tee 107, Jaama 2 (Nõmme),

Vikerlase 19, Kotzebue 27,

Pallasti 1, Sütiste tee 30,

Pärnu mnt 66, Narva mnt 4

Pärnus: Riia mnt 106a, Jannseni 2a

Tartus: Kompanii 1c, Kuperjanovi 20

UUDIS

...säästad raha,

...oled isikupärane.

Bio-Biloba (Ginkgo biloba)

60 mg 90 tabletti

-20%

kõigis hästivarustatud

apteekides

Taani kvaliteettoode fi rmalt

panelikult pakendi infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete

tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: Pharma Nord ApS,

Tinglykke 4-6, DK-6500, Vojens, Taani. Ravimi täielik informatsioon Ravimiameti

kodulehelt www.sam.ee ja müügiloa hoidja esindajalt Pharma Nord SIA Eesti

filiaal, Uus-Sadama 21, 10120 Tallinn, tel. 646 1030.


10 teadus toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee

Eestis sünnib uut tüüpi tuulegeneraator

n TUULEMASINAD ...

Tallinna äärelinnas Volta

tehasehoones kõrgub

enam kui nelja meetri

kõrgune kodaratega ratas.

Sellest katseseadmest

on sündimas uut tüüpi

tuulegeneraator, mis

tõotab revolutsiooni

tuuleenergeetikas.

Elektritootmiseks kasutatavad

“tuuleveskid” koosnevad

kolmest suuremast osast: kõrgest

mastist, masti otsas olevast

elektrigeneraatorist koos

ülekandemehhanismidega ja

seda ringi ajavast suurest tiivikust.

Praeguseks on neil üha

kallimaks muutunud seadmeil

saavutatud võimsuspiir –

mõõtmeid pole enam võimalik

suurendada ega tiivikut kiiremini

pöörlema panna. Juba

aastaid on olnud õhus terav

vajadus leida veskite ehitamiseks

uus, pöördeliselt teistsugune

lahendus.

Üks võimalik uus tee on idanemas.

Eestis tuulegeneraatorite

arendustööd tegeva ja lähitulevikus

siin ka tootmist plaaniva

ettevõtte Goliath Wind

OÜ uut tüüpi tuulegeneraatori

idee on pärit Inglismaa

Durhami ülikooli teadlastelt.

Turbiini prototüübi disainimisel

ja testimisel tehakse koostööd

Tallinna tehnikaülikooli

raalintegreeritud tootmise ja

projekteerimise õppetooli juhi

professor Martin Eerme meeskonnaga.

Jalgratas andis idee

Rõngakujuline, kodaratega

generaator tõotab tuuleelektri

hinna ligi viiendiku võrra

alla suruda. Seadme tööstuslik

prototüüp valmib juba ületuleval

aastal.

Durhami ülikooli profes-

Volta tsehhis algas hiiglaslikule katsestendile paigutatud uudse

rõngasgeneraatori 4,4­meetrise läbimõõduga mudeli katsetamine.

sori Ed Spooneri doktorant

Paul Gordon sai 2002. aastal

õppeülesandeks leida elektrigeneraatorile

uudne tehniline

lahendus. Kuna Gordon

on kirglik jalgrattur, ei tulnud

tal lahenduse põhiideed kaugelt

otsida: ta soovitas luua

selle kodaratega, jalgratta ratta

kujulise, et väheneksid generaatori

kaal ja tuuletakistus.

Spooneri ja Gordoni koos-

KODUTEKSTIILID

KREENHOLMILT

voodipesu

froteerätikud

laudlinad

köögitekstiil

rulood

kangad (v.a Järve Keskuses)

töös välja töötatud generaator

koosneb kahest rõngast: rootorist

ja staatorist, mida hoiavad

paigal metallvarbadest

kodarad.

Nii ongi saavutatud ratta

läbimõõdu suurendamine,

mis on tarvilik võimsuse

kasvatamiseks, seda aga ilma

generaatori kaalu kriitilise piirini

viimata. Põhiline uuenduslik

ja tulu tõotav saavutus

Tallinn: OUTLET, Peterburi tee 34, tel 6 051 362, avatud E–R 11–17

Järve Keskus, Pärnu mnt 238, 0-korrus, tel 6 140 337, avatud E–P 10–20

Tartu: Aleksandri 9, tel 7 340 055, avatud E–R 10–18, L 10–16

Vitamiini 4, tel 7 409 184, avatud E–R 9–17

Narva: Tempo Kaubanduskeskus, 2. korrus, tel 3 576 956,

avatud E–R 10–20, L 10–18, P 10–16

Jõulukotti kingitused Sinule, Su lähedastele ja koju!

Häid jõule!

www.krenholm.ee

Foto: Ants Vill

Eemalt vaadates väiksena tunduv rõngas on tegelikkuses 100­meetrise

masti otsas olev 15­meetrise läbimõõduga rõngasgeneraator.

Turbiini töötamist tutvustavat animatsiooni saab vaadata veebilehel

www.goliath.ee.

ongi see, et uus generaator on

tänu sõrestikkonstruktsioonile

sama kaaluga kui käigukastiga

turbiinid ning ligi poole

kergem kui siiani toodetud

otse teljele paigutatud generaatorid.

Seda meeste poolt praeguseks

patenteeritud ideed nüüd

Tallinnas arendataksegi. Ed

Spooneri sõnul lisandus tehnilise

lahenduse väljatöötamisel

veel mõte koostada sõrestikgeneraator

sektsioonidest, nii

on ka seadme kohaletoimetamine

ja kokkupanek senisest

tunduvalt hõlpsam.

Võib osutuda tulusaks

Tonnide kaupa terasdetaile,

võimsaid neodüümmagneteid,

hermeetilises kestas elektrimähiseid

ja elektroonikat sisaldava

jämedate teraskodaratega

hiigelratta montaaž Kalamajas

Volta suures tsehhis on nüüdseks

lõppenud. 4,4-meetrise

läbimõõduga 400-kilovatine

katseeksemplar, mida praegu

testitakse, koosneb 16 sektsioonist.

Tulevikus peaks kõrge

masti otsa paigaldatavat

generaatorit ringi ajama standardne

tuulegeneraatori tiivik,

praeguses katseseadmes teeb

seda elektrimootor.

Goliath Wind OÜ tegevjuht

Lars Mach ja tema meeskond,

kuhu kuuluvad nii Tallinna

tehnikaülikooli kui ka Suurbritannia

teadlased ja insenerid,

aga ka Volta ja Eksamo

tehase lukksepad, vaatab tulevikku

väga optimistlikult. Firma

loodab pärast katseperioodi

lõppu asutada Eestisse tuulegeneraatorite

tootmise ettevõtte.

Kriisist hoolimata jõudsalt

kasvaval tuuleenergeetiliste

seadmete turul on ühe murrangulise

lahendusega firma

jaoks eduruumi küll, kinnitab

Briti juurtega firma Eestisse üle

toonud sakslane Lars Mach.

Läinudaastane tuuleenergiaseadmete

maailmaturu maht

oli umbkaudu 36,5 miljardit

eurot ehk 571 miljardit Eesti

krooni. Üleilmne majanduskriis

pole seda turgu õnneks

eriti muserdanud, mõned projektid

on vaid venima jäänud.

Machi hinnangul on tänavuse

kriisiaasta kasv kaheksa kuni

kümme protsenti, enne kriisi

olevat see olnud aga koguni

30–40 protsenti aastas.

Ants Vill

linnaleht reede, 11. detsember 2009

Senine mõte

Lähemalt füüsikalistest

tõsiasjadest

Kuidas lahendada “surnud

seis”, kus seniste seadmete

suurust ja pöörlemiskiirust

ei saa enam suurendada?

n Elektrimasina võimsuse

suurendamiseks on vaja

saavutada meile kõigile juba

koolitunnist tuntud magneti

ja elektrimähise omavahelise

liikumise kiiruse suurendamine

võimaliku maksimumini.

Selleks on kaks teed: valmistada

suurema läbimõõduga

masin või panna see kiiremini

pöörlema.

n Praegu on peamiselt mindud

teist teed ehk siis suurem

võimsus saavutatakse generaatori

ülikiire pöörlemisega. Kuna

aga turbiini tiiviku pöörlemise

kiirusel on piirid, siis kasutatakse

generaatori kiiruse tõstmiseks

hammasülekannet ehk

käigukasti. Vastupidavuse piiril

töötavad käigukastid on aga

enamiku tuuleturbiinide nõrgim

koht: ülekanded neelavad

palju energiat, kuluvad kiiresti

ja sageli ka purunevad ning

neid on väga tülikas ja kallis

remontida.

n Teine tee on loobuda ülekandest

sootuks ja panna

generaator otse tiivikuga ühele

teljele. Siis aga on pöörlemiskiirus

väike, kuna üle 100meetrise

läbimõõduga tiivikut

ei saa panna eriti kiiremini

pöörlema. Kiiruse lisamisel

on piir ees – pikkade labade

otsad hakkavad liikuma

juba ülehelikiirusega. Lisaks

kohutavale mürale laguneb

konstruktsioon selliste kiiruste

juures kergesti.

n Otse teljel asuva generaatori

võimsuse kasvatamiseks

jääb niisiis üle generaatori

enda läbimõõtu suurendada.

Tuuleenergiaseadmete turul

ongi juba tükk aega saada ka

suure läbimõõduga otsegeneraatoreid,

kuid need on peale

kõrge hinna ülirasked. Selliste

mudelite tuuleturbiini pea

võib kaaluda isegi üle 500 tonni

ja generaator ise on nii suur,

et seda on näiteks laevaga

võimatu transportida.


eede, 11. detsember2009 linnaleht toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee teadus 11

Kiirem ja kergem seadeldis vähendab elektri hinda

n ... JA MEHED

Eestisse uut tüüpi tuulegeneraatorite

tehast

plaaniva ettevõtte juht,

sakslane Lars Mach on

tuuleenergeetikaga kokku

puutunud suurema osa

oma elust.

2005. aastal oli Mach Kanadas

seotud tuuleenergeetika

investeerimisfirmaga, kes

oli pidevalt hädas turbiinide

purunema kippuvate ülekandesüsteemidega.

Asi oli suisa

sealmaal, et eelarvetesse kirjutati

algusest peale sisse “kaks

käigukasti”. Mees mäletab,

et ühel tolle aasta ülikuumal

augustipäeval tekkis tal suur

tahtmine mõelda välja turbiin,

millel “käigukastiprobleeme”

ei olekski.

Kuidas jõudsite uut

tüüpi tuulegeneraatorite

arendamiseni?

Hakkasin uurima, mida uut

on selles osas maailmas välja

mõeldud. Eks endale tuli

ka palju eripäraseid lahendusi

pähe. Teate küll, ärkad kell

kolm öösel, arvad, et oled leidnud

geniaalse lahenduse, päevavalges

aga selgub, et selline

värk ei saa ju töötada.

Muide, ka mul endal tekkis

siis rõngasgeneraatori

idee. Mind aga ei inspireerinud

mitte jalgratas, vaid post-

Uus mõte

Piiride ületamise

julge katse

n Goliath Wind OÜ arendab

otseturbiini, mis on neist

puudustest suuresti vaba.

Jalgratta ratta põhimõttel

konstrueeritud kodaratega

rõngasgeneraator on nii kerge,

et selle võib valmistada

tavalahendustest tunduvalt

suurema läbimõõduga.

Tööstusmudelite esialgseks

läbimõõduks plaanitakse

12–15 meetrit, aga insenerid

on teinud juba arvutused ka

üle 20-meetrise läbimõõduga

seadmetele. Siis tuleb konstruktsiooni

kerguse ja vajaliku

jäikuse säilitamiseks valmistada

kodarad ja suur osa

muid elemente süsinikkiust,

katsemudelis ja väiksemate

tööstusmudelite juures kasutatakse

siiski terasdetaile. Uus

lahendus on senistest poole

kergem ja poole odavam.

Kerguse kõrval on Goliathi

rõngasgeneraatoril veel teine

eelis: see on koostatud segmentidest.

Nii on koostisosad

lihtsad ja odavad toota ning

kerged kohale toimetada.

Need võib tuulepargi ehitusplatsil

kokku panna ja siis masti

otsa tõsta. Samuti on sellist

generaatorit hõlbus ja odav

remontida. Vajadusel vahetatakse

välja vaid riknenud

sektsioon, puudub vajadus

kogu 500-tonnine generaator

100-meetrise masti otsast alla

tõsta ja tehasesse ümbermähkimisele

saata.

Kõik need plussid annavad

lootust, et uut tüüpi generaatoritega

varustatud tuuleparkide

elektrienergia hakkab

olema 15–20 protsenti praegusest

odavam. LL

Sakslane Lars Mach loodab, et Briti teadlaste leiutatud tuulegeneraatori tootmine annab Eestis tulevikus

tööd tuhandetele inimestele. Fotod: Ants Vill

kaart Londoni suure vaaterattaga.

Saatsin öösel kell kolm

oma tüdruksõbrale Hamburgi

e-kirja, et olen leidnud ideaalse

idee generaatori konstrueerimiseks.

Siis aga selgus, et kolm

aastat varem oli selline lahendus

juba patenteeritud.

Igatahes, 2007. aasta augustis

võtsin ma Ed Spooneriga

ühendust ja algas meie koostöö.

Edasi läks mul kaks aastat,

et veenda kolleege firma loomisel

kaasa lööma, sest paljude

meelest oli ettevõtmine liiga

mastaapne. Kanada firmas

ütles mu toonane ülemus, et

oma ideede teokstegemiseks

tuleb mul omapead jätkata, ja

soovis selleks palju vaprust.

Muide, ta oli lõpuni seisukohal,

et käigukastita turbiinid

on igal juhul liiga rasked ja kallid.

Kust te idee jaoks raha

leidsite?

Ettevõtmise käivitamiseks

tuli mul kõik muud tegevused

kõrvale jätta. Siis olin ma

juba Eestisse asunud ja tegelnud

mitme tuulepargi arendamisega.

Kuna mulle meeldib

Eesti üliväga, veensin ma oma

Briti sõpru, et firma tuleb asutada

just siia. Alguses oli tööl

vaid kolm inimest. Kirjutasime

muudkui äriplaane.

Läinud aastal tundsid meie

vastu huvi ka Hiina investorid,

kuid me tahaksime ikkagi Eesti

firmaks jääda. See mõte saadab

mind kõikide investoritega

läbirääkimisi pidades. Meid

finantseerisid võrdselt 3,9 miljoni

krooniga Eesti Arengufond

ja firma PowerDrive OÜ.

Kas olete leidnud optimaalse

tehnilise lahenduse?

Teadlaste otsingud jätkuvad

muidugi pidevalt. Aga

samas on teadlastel kalduvus

unustada, et mida iganes ka ei

konstrueerita, peab see olema

ka majanduslikult atraktiivne.

Lõpuks huvitab kõiki vaid

lõpptoote hind. Meie lahendus

võimaldab viia tuuleelektri

hinna alla. Generaatorid on

Uudne generaator on ehitatud lihtsatest elementidest, töökindluse

saavutamisel mängib määravat rolli montaaži täpsus.

kergemad, odavamad, lihtsamini

transporditavad ja monteeritavad

kui praegused turul

olevad mudelid.

Samas on meie siht hakata

generaatoreid tootma Eestis,

piisava edu korral võiksime

siia luua isegi tuhandeid uusi

töökohti. Esialgu on plaanis

kandetornid ja tiivikud osta

teistelt tootjatelt, aga edaspidi

võiksid ka need tulla Eestist.

Praegu on üleilmselt terav

puudus kõikidest tuuletehnoloogia

detailidest, isegi suurtest

kuullaagritest.

Kui suur oleks optimaalne

tuuleenergia määr Eesti

energeetikas?

Raske öelda, energiaturu

vajadused muutuvad ning kui

läheb käiku näiteks Läänemere

ühtne energiasüsteem, siis

on selle energiaressursid väga

kergelt ümbersuunatavad ja

kaubeldavad. Arvan, et tulevikus

tuleb mitut energia tootmise

viisi üha enam kombineerida,

see vähendab ka sõltumist

energiatoorme monopolidest,

eelkõige Venemaa

naftast, gaasist ja uraanist.

Milliseks plaanite uue

generaatori toodetud elektri

hinda?

Tuulepargi rajamise hinnatasemeks

plaanime miljon eurot

megavati kohta, see sisaldab

kogu pargi töötamiseks vajaliku

infrastruktuuri ehitamist.

Kui vahepealsed hinnatõusud

olid megavatiinvesteeringu

kergitanud 1,3 miljoni euro

peale, siis püüame selle tagasi

alla suruda. Sellise tasemega

kujuneb kilovatt-tunni hinnaks

viis eurosenti ehk 78 Eesti

senti.

Kuidas te sattusite

tuuleenergeetikaga

tegelema?

Leidsin hiljaaegu üles foto,

kus mu isa on mind 1980. aastate

alguses pildistanud mere

kaldal 100-meetrise läbimõõduga

kahelabalist tuulegeneraatorit

uudistamas ja kaameraga

filmimas. Olen pildil

kaheksa- või üheksa-aastane,

kolmemegavatine prototüüpturbiin

aga oli ilmselgelt oma

ajast ees. See tehnikasaavutus

jättis mulle sügava mulje. Saksamaal

toona küllalt kuulus

Suur Turbiin aga ei töötanud

eriti kaua, kuna seesama “käigukast”

ei pidanud vastu.

Eesti valisin projekti arendamiseks

seetõttu, et olen siin

varem töötanud ja mulle meeldib

siin väga. Peale ilusa looduse

ja kaunite linnade on siin

Põhjamaadele omane avatud

ühiskond, siin on väga hõlpus

uusi asju algatada ja ellu viia.

Seoses aastatuhande vahetusel

ÜRO tuuleatlase projekti

elluviimisega Eestis tekkisid

mul sidemed Tallinna tehnikaülikooli

teadlastega. Oli loomulik

uut projekti alustades

neid kontakte kasutada.

Küsinud Ants Vill


1

MÜÜK

TARTU

Kauplustes Kriisi Market

(Aardla 25E) ja VR Pluss (Vana

Kaubamaja)

Alates 23.11 uus jõulukaup!

Kodu- ja tarbekaubad.

- Kaseküttepinnud (3 m pikad

ja tükeldatud). Tel 56 625 014,

50 87 112

Turba- ja

puidubrikett

1850 kr/t. Kuivad ja

märjad küttepuud.

Kaseklotsid.

Tel 55 528 977

KIVISÜSI

Söeturustuse OÜ

Tila küla, Tartu vald

Tel 7 351 420, 51 68 518

-Kütteklotsid. Tel 50 68 501

-Kõrvitsad. 53 964 108

K I V I S Ü S I

OÜ Kemotar

Ravila 75( Tiksoja)

Tel. 7 422 459, 52 32 258

- KUIVAD KASEKLOTSID, 40 L 22

kr. KAMINAPUUD Tartus.

Tel 52 120 15

-Jõulukuused. Tel 56 497 195

-Müüa puidubriketti 2000 kr/t.

Kohaletoomine tasuta!

Tel 50 25 349

-Jõulukuused, erineva pikkusega

ja erinevale maitsele. Koju

toimetamise võimalusega.

Tel 51 75 145

L

kuulutused toimetaja Sirly Kurisoo sirly.kurisoo@linnaleht.ee

EIUPOOD

komisjonimüük

Kasutatud mööbel

Kodukaubad

Keraamika ja nõud

Valgustid

Kardinad, vaibad jms

Riided ja jalanõud

Riia 22, Tartu

E-R 10-17.30, L 10-15

Info tel 5347 1500

- Kütteklots, kaminapuu.

Tel 51 978 500

sa.

Viljandi mnt 48a, Tartu

Tellimine tel 7 407 547, 5 189 046

www.kuttekeskus.ee

-Müüa lõhutud küttepuud,

koos transpordiga Tartus.

Tel 51 48 309

- Jõulukuused, kojutellimisega.

Tel 55 644 641

Kalastuspaun

Kauplus kalastajatele,

nüüd müügil kinkekaardid

Herne 6, E-R 10-18, L 10-16

----------------------------

Soe pitsa müügil

Herne poes ööpäev läbi

- Müüa kuivad pakitud kütteklotsid

ja kaminapuud 40 l

võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 4 333 130

Kodu- ja tarbekaupade

hulgimüük

Tartu, Aardla 25E, OÜ Sevenser

Tel 52 65 190

- Müüa kuivi pakitud kütteklotse.

Vedu. Tel 53 839 215

- Müüa küttepuid.

Tel 52 38 674, 7 446 656

- Müüa lõhutud küttepuid koos

veoga, Tartus. Tel 51 48 309

- Soodsalt kvaliteetne SAE- ja

HÖÖVELMATERJAL, VÄRVITUD

VOODRILAUAD. Transport üle

Eesti. Tel 50 18 006,

www.pinska.ee

Müügil majapidamisgaas koos

kohaleveoga.

Tellimine telefonil 1626.

OST

-OSTAN SÕIDUKITE AKUSID.

TEL 53 443 090

- Igasugust vanavara: mööbel,

raamatud, kunst jne.

Tel 55 22 347

- Ostame igas olukorras Vene

päritolu Tuula samovare, hind

kokkuleppel. Tel 51 12 996

KINNISVARA MÜÜK

-Võnnus värskelt remonditud

kena 3-toaline korter.

H 250 000 kr. Tel 58 417 373

-Vahetada 1-toaline korter

Jaamamõisa linnaosas (Selverini

1 min) 2–4-toalise korteri vastu

Tartus.

Lisainfo tel 57 432 830

KINNISVARA OST

- OSTAN METSA JA METSA-

MAAD. TEL 56 754 120

VÕTAN ÜÜRILE

-1-toal korter. Tel 50 32 345

-2–3 toal korter. Tel 5561 4114

- Soovin üürida 3 magamistoaga

täienisti möbleeritud

korteri või maja Tartus! Alates

18.12–5.01! Hind kuni 15 000 kr!

KIIRE!!! Tel 52 27 705

ÜÜRILE ANDA

-1- ja 2-toaline ahiküttega korter,

WC, dušš, omanikult.

Tel 52 70 210

- Avatav veerikukeskus (turg)

otsib rentnikke. Info:

veerikukeskus@gmail.com,

tel 56 465 333

TEENUS

Individuaalõmblus, rõivaste parandus

Ateljee Tuhkatriinu

Aleksandri 1, Mõisavahe 21, Tartu,

E-R 10-18, info tel 7 340 085

-Puidust uksed. Tel 53 613 208

-Kõik torutööd, san-tehnilised

tööd. Tel 58 004 772

-POTTSEPATÖÖD.

TEL 56 156 912

-Soodsalt eritellimusel täispuidust

uksed. Tel 555 601 514

-Veo- ja kolimisteenused.

Tel 53 484 653

Salvestan video. Üritused, sünnipäevad.

Hinnad soodsad. Tel 52 66 969

- Boilerite puhastus.

Tel 52 81 885

KINNISVARA TAGATISEL

AS ODAV LAEN

info@odavlaen.ee

tel. 6143024, 6143025, Narva mnt. 13

(Pro Kapitali hoone, 2 korrus)

- Küttesüsteemide ehitus ja

renoveerimine, san-tehnilised

tööd. Tel 55 695 870

- Korstnapühkimisteenus, kõik

dok-d. OÜ Tartu Tuli,

tel 7 305 387

- BUSSIREISID, kuni 22 kohta.

Tel 52 81 885

- ENNUSTAMINE: SELGELTNÄGE-

MINE, MINEVIK-OLEVIK-TULEVIK

24h. Tel 900 2412,

min 40 kr + km,

www.hot.ee/paikesepoeg

- Eritellimusel köögimööbli

valmistamine ja kodutehnika

müük, nii uus kui ka kasutatud.

Aadress: Tartu, Tähe 127A,

tel 50 59 204

- Kullassepa- ja kellassepatööd.

Saurus, Küütri 2, tel 7 423 335

Kvalifitseeritud pottsepatööd, materjalid,

ahjude, pliitide ja küttekollete

remont, ahjukestad. Tel 50 25 424

- Ohtlike puude raie.

Tel 58 108 597

- Pottsepatööd. Tel 50 79 037

Gabro Matusebüroo

Avatud E–R kl 8–16, L kl 9–14

Tel 7 423 707, 50 18 186,

Oa 42, Tartu

-KIRSTUD

-KIVITÖÖD

-TRANSPORT

-MATUSETARBED

- Pottsepatööd. Tel 55 554 997

- POTTSEPPATÖÖD.

Tel 56 156 912

- Puidust aknad, uksed, trepid,

valmistamine.

Tel 50 40 385

- PUIDUST TREPID, UKSED,

AKNAD, SAUNALAVAD. Info:

robinia1@hot.ee, tel 55 679 995

- Tegeleme kodumasinate ja

külmikute remondiga. Kasutatud

kodumasinate müük.

Asume Tartus aadressil Turu 5,

tel 50 59 204

- Ummistuste likvideerimine

24 h.

Tel 52 14 808

- Veo- ja kolimisteenused.

Tel 50 15 312

* korteriühistute juhtimine

* kinnisvara haldamine/hooldamine

* KÜ raamatupidamine

* väli- ja trepikoja koristamise teenus

* tehnohooldus/avariivalve 24 h

* sanitaartehnilised tööd

Küsi infot ja TASUTA hinnapakkumist

jyri@juntson.ee www.juntson.ee

tel 55 661 888 (Tartu)

VANAVARA

- Antiigiäri Saurus ostab antiiki

ja vanavara (maalid, lauahõbe,

ehted, mündid, ordenid, portselan,

postkaardid jms). Küütri 2,

tel 7 423 335, 50 52 148

Pallaslaste jt Eesti kunstnike

maalide ost ja hindamine.

Ostame ka vanaaegset mööblit,

lauahõbedat, portselani jm vanavara.

Raha kohe!

Tel 55 46 341

ÄRITEENUS

-RAAMATUPIDAMISTEENUSED

SOODSA HINNAGA. Teguri 37B,

Tartu, tel 7 420 021, e-post info@

sunblue.ee

- 7.12–20.12.09 toimub pantvara

(sülearvutid, kodutehnika,

tööriistad, mobiiltelefonid jm)

soodusmüük. Kuu 41, Tartu, tel

7 343 432,

www.incassor24.ee

- VÕLGADE KIIRMENETLUS

kohtuväliselt ja kohtus, nõustamine.

Lõunalaenud OÜ. Raatuse

20, Tartu, tel 55 518 899,

www.lounalaenud.ee

PANDIMAJA

V.E.M.M.

T–R 9–13, 14–18, L9–14, E, P suletud

Tartu,Kalevi10-17,tel 7 340 083

EHITUS JA REMONT

Kõik soojustusmaterjalid

(kivivill, klaasvill, puistevill, EPS,

tuuletõke,tehnilised villad)

Parimad hinnad!

Betooni 9C, Tartu

Tel 7 406 607, 55 512 313

Jõulukuu pakkumine!

Soojustatud turvauste

paigaldus tasuta!

Puidust siseuksed hind al 1800 kr.

www.vestom.ee, tel 56 220 203

ILU/TERVIS

- Väga soodsate hindadega

juuksurite ja kosmeetikute

õppesalong aadressil Anne 53A,

Tartu.

Tel 7 481 505

KUHU MINNA

11. detsembril

väljakuulutatud

tantsuõhtu

Tiigi tantsusaalis

jääb ära

- Hansahoovi Teater

Õlle Tares (Aleksandri 42)

23., 24., 25., 30. novembril ja

1., 2., 7., 8., 9., 15., 16., 21., 22., 23.

detsembril kell 20

”Nääripidu”,

Villu Kanguri humoorikas talvelavastus

Osades Egon Nuter, Liina Tennosaar,

Jüri Aarma, Inga Allik

Piletid müügil Õlle Tares ja Hansahotellis

(Aleksandri 46)

www.olletare.ee

PAKUN TÖÖD

-RIPSMETEHNIKULE, KÜÜNE-

TEHNIKULE, JUUKSURILE. TEL 55

644 458

- Avatav toitlustuskoht otsib

teenindajaid. Info: 56 488 442

MÄLESTUS

Mälestuste päiksekullas

jääd Sa ikka meiega...

KALLIST ÄIA JA SUGULAST

Aksel Perli’t

11.12.1909–08.12.1996

MÄLESTAVAD

100. SÜNNI-

JA 13. SURMA-AASTAPÄEVAL

MAIE JA KARMEN

LÄHEDASTEGA

Müük

MÜÜK

PÄRNU

Kaupluses Kriisi Market

(Pae 8)

Alates 23.11 uus jõulukaup!

Kodu- ja tarbekaubad.

-KUIV KÜTTEPUU PAKIS,

www.tg.ee, KÕDUSÕNNIK, 40 l.

Tel 52 38 852

TAMMARU FARM

www.kuttekeskus.ee

sa.

Sauga vald, Kilksama küla, Pärnumaa

Tellimine tel 4 490 099, 53 482 098

www.kuttekeskus.ee

- Müüa kuivad pakitud kütteklotsid

ja kaminapuud 40 l

võrkkottides, transport tasuta.

Tel 52 38 503, 4 333 130

Metallitööd: valmistame aedu,

väravaid, piirdeid jpm. Head

hinnad.Müügil kasutatud Soome

mööbel, hinnad soodsad.

Asume Pärnus Mäe 1B

(Mäe ja Kuu tänava nurgal)

Tel 55 17 183, www.leksa.ee

- Soodsalt kvaliteetne SAE- ja

HÖÖVELMATERJAL, VÄRVITUD

VOODRILAUAD. Transport üle

Eesti.

Tel 50 18 006, www.pinska.ee

Turba- ja

puidubrikett

1850 kr/t. Kuivad ja

märjad küttepuud.

Kaseklotsid.

Tel 55 528 977

OST

- Igasugust vanavara: mööbel,

raamatud, kunst jne.

Tel 55 22 347

- Kollektsioonide, autasude,

antiigi ja vanavara ost.

Tel 51 929 453

- Kuldmünte, hambakroone.

Tel 53 556 570

- OSTAN METSA

JA METSAMAAD.

TEL 56 754 120

TEENUS

- KAARDID ENNUSTAVAD

Tel 900 1727, 24 h, 17 kr/min

- KAARDIMOOR. Tel 900 2228,

13 kr/min

TARTU

KREMATOORIUM

linnaleht reede, 11. detsember 2009

- Kolimine, töömehed!

Tel 56 226 895 Enn

- Pottsepatööd. Tel 50 79 037

- ENNUSTAMINE: SELGELTNÄGE-

MINE, MINEVIK-OLEVIK-TULEVIK

24 h Tel 900 2412, min 40 kr+km

www.hot.ee/paikesepoeg

Puksiir

Tel 53 584 253, Pärnu

PAKUN TÖÖD

-Pakume töökohta juuksurile.

Info tel 53 493 633

ÄRITEENUS

- Laen sularahas kätte kolme

minutiga! Pantida saab enamjaolt

kõike. Riia mnt 21, Pärnu,

tel 4 425 444,

www.laenugrupp.ee

-VÕLGADE KIIRMENETLUS kohtuväliselt

ja kohtus, õigusabi,

firmade likvideerimine. Lõunalaenud

OÜ, Pikk 26, Pärnu,

tel 54 545 999,

www.lounalaenud.ee

Kuuluta reedeti

ilmuvas

Linnalehes

kuulutus.linnaleht.ee

Sisesta kuulutus

neljapäeval

kella 12-ni

ja see ilmub

järgmisel päeval

Linnalehes

18. detsembril

ilmub selle aasta

viimane

Linnaleht

TARTU

KREMATOORIUM

KÕIK MATUSE-

TEENUSED

• KÜLMKAMBER

• KABEL

• TRANSPORT

• HAUAKIVID

avatud E–L 10–16

Jaama 122

tel 7 487 108 (24 h)

info tel 50 79 810

KÕIK MATUSE-

TEENUSED

• KÜLMKAMBER

• KABEL

• TRANSPORT

• HAUAKIVID

avatud E–L 10–16, Jaama 122

tel 7 487 108 (24 h), info tel 50 79 810


eede, 11. detsember 2009 linnaleht toimetaja Merike Kungla merike.kungla@linnaleht.ee vaba aeg 1

n KUHU MINNA

Viimsi nääritäika

ja jõululaat

n Viimsis asuv Rannarahva

Muuseum ootab homme

rahvast jõululaadale kinke

ostma. Laadalt võib leida

vanu kuuseehteid, jõulukaunistusi

jms. Taluturul

pakutakse muu seas ka

kodust hapukapsast. LL

Tõnu Raadik üllitas esimest

korda plaadi jõululauludega

Foto: Heiko Kruusi

Gruusia filminädal

Kinomajas

n Veel pühapäevani saab Tallinna

Kinomajas (Uus 3) vaadata

gruusia filme festivalil “Ennenägematud

kaugused”. Näha saab

nii mängu- kui ka dokumentaalfilme.

Mitu linastust on seejuures

tasuta, teiste pilet maksab vaid

25 krooni. LL

n MUUSIKA HINGELE

Uuele lastelaulude plaadile

“Jõuluvõlu” on kokku

kogutud Tõnu Raadiku

(pildil) mõtted jõuludest,

lumest, uuest aastast

ja sellest, mida see kõik

meile tähendab.

“Minu teistest plaatidest erineb

praegune sellepärast, et

ma pole varem

kunagi jõuluplaatiteinud,”

tutvustab

Tõnu Raadik.

“Ülemaailmselt

eriliseks

muudab plaadi

aga see, et kõik

laulud olen ma

ise komponeerinud!”

Plaadil laulavad kolme- kuni

kuueaastased lapsed ja nii on

Foto: erakogu

see mõeldud kuulamiseks just

sama vanadele põnnidele. Siiski

on lõpus ka üks suurte inimeste

laul. “Seda sellepärast,

et ma lihtsalt ei suutnud loobuda

ka lapsevanematele ühe

loo tegemisest,” ütleb Raadik.

Milline neist lauludest on

aga autori enda lemmik?

“Lemmikut on raske esile

tuua, kõik lood meeldivad.

Igaüks on oma näoga,” tõdeb

Tõnu Raadik

ning lisab, et

väiksed artistid

on hästi toredad,uskumatultprofessionaalsed:

“Tiina

Mee on nendega

suure töö ära

teinud. Suur

aitäh talle!”

Plaadil olevad

lastelaulud on kirjutatud viimaste

aastate jooksul Musa-

Ryo Kawasaki

Nõmmel Jõulujazzil

n Nõmme Lunastaja kirikus

astub homme üles rahvusvaheliselt

tuntud džässkitarrist Ryo

Kawasaki (pildil). Kontserdil

esitab ta oma töötlusi Claude

Debussy, Chick Corea, Baden

Powelli jt loomingust ning džässautorite

jõululaule. LL

Laulurõõm

Musamari laululapsed

esinevad Eesti autorite

talvemuusikaga

n Estonia kontserdisaalis

algab pühapäeval kell 16 lastekoori

Musamari jõulukontsert

“Lumevalguses”.

n Laval on suur hulk väikseid

ja suuri laululapsi Musamari

koorikoolist (dirigent Tiina

Mee), noored pillimängijad

üle-eestilisest noorte sümfooniaorkestrist

ning külalisesineja

Jalalu-Kalvert Nelson

USA-st.

n Laululaste esituses kõlab

paljude Eesti autorite talve- ja

jõulumuusika, näiteks Olav

Ehala, Rene Eespere, Tõnu Raadiku

ja Alo Mattiiseni lood. Nii

mõnigi laul kantakse ette päris

esimest korda.

mari lastekooridele. Neid on

ka kontsertidel lauldud ja nii

tekkiski Raadikul mõte need

lõpuks plaadile panna. Ka

täiskasvanute laulu “Jõuluvõluaeg”,

mida esitab Kristjan

Kasearu, on Raadik ise eelmisel

aastal Estonia kontserdisaalis

Musamari kooriga laulnud.

Merike Kungla

RAATUSE

APTEEK

Toodete suur valik

ja head hinnad!

Raatuse kaubamaja

Raatuse 20, Tartu

Tel 7 384 364

E–R 9–20, L 9–18

R

AATUSE

APTEEK

Toodete suur valik ja head hinnad!

Raatuse kaubamaja, Raatuse 20, Tartu

Tel 7 Turu 384 14, Zeppelini 364 E–R Kaubanduskeskus 9–20, L 9–18

n TARTUS JA PÄRNUS

Ettevaatust, muinasjutud õpetavad meid!

n Pühapäeva õhtul vestavad Aapo Ilves ja Merle Jääger

setu- ja põhjaeesti keeles oma vimkadega jutte. Lisaks toimub

vaikuse koosolek, kus osalevad Anna Hints, Helen

Kõmmus, Maria Rõhu ja Marja-Liisa Plats.

Korraldajad siiski hoiatavad, et see, mis tasandil keegi end

muinasjuttudel laseb õpetada, jääb igaühe enda vastutusele,

kes sõna otseses mõttes suigub talveunne, kes paljastab muinasjuttude

petumehhanismid ja püsib ärkvel, samal ajal kui

kõik pahaaimamatult tuduvad.

Muinasjutte kuuleb tasuta Tartu Kultuuritehases (Pikk 58)

alates kella 18-st. LL

Kammermuusika läheb mõisakoolidele külla

n Teisipäeval kell 10 toimub

Pärnumaal Voltveti mõisas Muusikasõprade

Seltsi sarja “Kammermuusika

mõisakoolides” kontsert.

Lucas Groeni (pildil) juhatusel

esineb Tartu kammerorkester

koos soolomängijatega. Kavas on

armastatud teosed klassikalise

muusika kuldrepertuaarist.

Mullu sügisel käivitatud sarja

korraldajad soovivad maapiirkondade

kaunites mõisakoolides

regulaarselt klassikalist muusikat

esitada ja tutvustada, elavdades sellega muusikaelu ka väljaspool

linnu ning kasvatada noorte seas klassikalise muusika

publikut. LL

Kvaliteetsed uued mudelid,

5-aastane garantii

Õmblus-, overlok- ja

kudumismasinad

müük - vahetus - hooldus

Masintex OÜ,

Narva mnt 88, Tartu

avatud E–R kl 11–18

Foto: kammermuusika.ee


1

vaba aeg toimetaja Merike Kungla merike.kungla@linnaleht.ee

Eripakkumised detsembris

- ripsmepikendused Hind 4200 kr500

kr - ripsmepikenduste hooldus

al 250 kr - ripsmekristallid 10 kr/tk - näohooldus + tasuta

maniküür lakkimisega 330 kr - kõik depilatsioonid –15% -

pediküür + tasuta parafiinihooldus kätele 300 kr

- geelküünte paigaldamine 450 kr

- juuste värvimine + lõikus al 300 kr

MÜÜGIL KINKEKAARDID!!!

Simonee Ilusalong, Hospidali 3, Pärnu

tel 4 436 307, www.simoneesalong.ee

Pakume töökohta juuksurile, info tel 53 493 633

PARIM KINK ON PRILLID –

PAKKUMINE SULLE JA PERELE!

PRILLIRAAMID JA -KLAASID 25% OSTES KARBI

1-KUUSEID VÕI

(koosostul) SOODSAMALT!

1-PÄEVASEID ACUVUE

KONTAKTLÄÄTSI,

SAATE KINGITUSEKS

NEUTROGENA

KOSMEETIKA-

VAHENDEID!

Püsikliendikaardiga

veel 10% lisasoodustust

Hind 4200 kr

TELLIDES DETSEMBRIS NORMAALHINNAGA PRILLID, SAATE TEISE PAARI

PRILLE SAMAS VÄÄRTUSES KUNI 2010. AASTA JAANIPÄEVANI TASUTA!

Tartus: Rüütli 1 / Raekoja plats, 8 Pärnus: Hommiku 3

OÜ Levst asub: Tartus Sepa Keskuses E-R 10-17, L 10-16, P 10-14

Pärnus Karja 6 (REV) E-R 9-18, L 9-15, P 10-14

Avatud E–R 9–17, L 10–15 Turu 65, Tartu, tel 7 362 604, 5218199

Saepurubrikett (lehtpuu)

10 kg 25 kr

Kütteklotsid 40 l 25 kr

Tartus kojuvedu tasuta

Siiri Sisask laulab seekord vaid omi laule

n Laulja, näitleja ja muusiku Siiri Sisaski tuur

“Oma laulud – teel koju” pole tavapärane jõulukontsertide

sari. Lauljatari sõnul esitab ta muusikat

vaid iseenda loomingust. “Need on laulud

ja klaveripalad endasse vaatamisest, rahust ning

argiülesest maailmast meie mõtetes ja hinges,”

rääkis Siiri Sisask. Täna kuuleb Sisaskit Pärnus

Eliisabeti kirikus, homme Tallinnas Jaani kirikus ja

tuleval kolmapäeval Tartus Jaani kirikus. LL

Kes on osavaim merejuttude

vestja?

n OTSITAKSE PARIMAT

Giidikonkursil

“Käsmurääkija” selgitatakse

välja parim merelugude

jutustaja.

Seekordsele võistlusele on

oodatud merejutud ja kaptenilood

Käsmu küla tänapäevast,

sealsest kivikülvist, rändrahnudest,

Mohni ja Kuradisaarest,

Mädalahest ja Käsmu

lahest, Vana-Jüri otsast ja Eesti

põhjatipust – Purekkari neemest.

Hea giid peaks oskama

jutustada ka Vergist ja Võsust,

jääajast ja poolsaare tekkest

jne. “Seda kõike võiks rääkida

n Esmaspäeval näeb Eesti

Draamateatris kaht Endla

teatri lavastust. Esmaspäeva

õhtul etendub Madis Kalmeti

lavastus “Esimesed suudlused”.

See on Jay D. Hanagani

vaimukas, hell ja südantsoojendav

armastuslugu, mis saab

alguse tegelaste ühistest mängudest

lapseeas, kulgeb läbi

teismeliste maailmavalu, kooliaja,

abielu ja laste kasvatamise

ning kestab kustumatult üle

kuuekümne aasta.

Lavastuses mängivad

peaosalisi, Maryt ja Johni,

Piret Laurimaa ning Sepo

Seeman. LL

üks giid Käsmu külas ja Käsmu

poolsaarel,” ütles giidikonkursside

idee autor ja peakorraldaja

Marek Vahula.

Konkurss koosneb kahest

osast: eeltööst ja lõppvoorust.

Eeltöö on kuni viis lehekülge

pikk kirjatöö Käsmu ja poolsaare

teemal. Vahula sõnul

hinnatakse selles eelkõige

sõnaseade headust. Lõppvoorus

peab giid 45 minuti jooksul

tutvustama ja näitama

žüriile Käsmut. Etteaste juures

hinnatakse atraktiivsust, näitlejameisterlikkust,

info õigsust

ja sõnaseadet.

Siiani on toimunud kaks giidikonkurssi:

mullu Viru rabas

“Viru raba rääkijad” ja selle

aasta kevadel “Sagadi mõisarääkijad”

Sagadi mõisa juures.

Tänavu osales 16 giidi, võitjaks

osutus Sagadi mõisa perenaine

Maie Kaja.

Marek Vahula sõnul sai konkurss

ellu kutsutud giidide

töö parendamiseks. “Et tuua

midagi uut meie giidide töisesse

argipäeva ja populariseerida

giidiametit,” selgitas Marek

Vahula. LL

linnaleht reede, 11. detsember 2009

Viljandi folgi passid tulevad müüki

n Eesti pärimusmuusika keskus hakkab esmaspäevast

müüma tuleva aasta Viljandi pärimusmuusikafestivali

passe. Kui läinud suvel tehti kummardus üksikpillimeeste

sõrme- ja kunstiosavusele, siis tuleval

aastal tahetakse külalisi tantsitada nii, et muru põrub.

Seetõttu on 22.–25. juulini toimuva Viljandi folgi teema

“Seest tuleb üks tants!”.

Passe saab soodsalt osta alates esmaspäeva

pärastlõunast kodulehelt www.folk.ee/festival. LL

Sepo Seeman ja Piret Laurimaa “Esimestes suudlustes”

Foto: erakogu

Kogu perele

Info

Foto: EPL

n Eeltöid oodatakse 20. märtsiks

meiliaadressile marek53@

hot.ee.

n Lisateavet saab Marek Vahula

telefonil 3 220 662.

n Giidikonkursi lõppvoor

toimub 24. aprillil.

11.detsembril kell 19

Tartu Salemi kirikus (Kalevi 76)

jõulukontsert

Kaastegevad:

Tartu Lasteaed Ristikheina

mudilaskoor ja ansambel Principe

Dirigendid:

Annika Pilvistu, Jaan Tilgar

ja Margus Kasemaa

Foto: Heiko Kruusi

Sissepääs tasuta!

Mirjam ja Mikk Dede

jõulukontsert “Hääl jääl”

pakub hingemuusikat

n Juba aastaid on lauljad õdevenda

Mikk ja Mirjam Dede

lavadel küll koos, küll eraldi

üles astunud. Küll ja veel on

ette tulnud omavahelist võistlemist

ja nii on parem kord

vend, kord õde.

Sellel tuuril “Hääl jääl” on

eriline ka muusikaline koosseis.

Esimest korda kasutatakse

keelpillikvarteti, vokaalseksteti

ja klaveri saadet.

“Kõik see koos tekitab kõlapildi,

mis sobib suurepäraselt

valitud repertuaari, lauljate ja

kontserdipaikadega. Tulemuseks

on tund haaravat ja emotsionaalset

kontserdielamust,”

lubavad Mikk ja Mirjam Dede

ise. LL

Esinemised

n 14. detsembril Karksi-Nuia

kultuurikeskuses

n 15. detsembril Tallinnas

Glehni lossis

n 16. detsembril Rakveres

Kolmainu kirikus

n 23. detsembril Türi kirikus

Ajamasin näitab

lastele tulevikku

n Esmaspäeval kell 11 näeb

draamateatri laval aga Endla

jõululugu “Väikesed ajarändurid”,

mis viib lapsed ajamasina

abil rändama. Kauge ja lähedane

minevik on käeulatuses,

tulevik lausa siinsamas. Vajuta

ainult nupule! Ajaloolised ja

fantastilised tegelased astuvad

lavale ning ajarändurid

saavad vastused oma küsimustele

selle kohta, miks on

asjad just nii ja mitte teisiti.

Kas midagi saab muuta? LL


eede, 11. detsember 2009 linnaleht toimetaja Merike Kungla merike.kungla@linnaleht.ee vaba aeg 1

Öösärgis pensionär

või prostituut?

Mõnikord on mu Botoxi-poiss ikka ilueedile kohaselt

täielik udu. Näiteks eelmisel nädalavahetusel

pidime ta vanematega varajasele jõululõunale

minema. Minul oli seks puhuks välja valitud moodne valge

kaftankleit, mis tegelikult alles kruiisikollektsioonidega

koos müügile tuleb. Siin Eestis seega alles kuskil aprillis,

aga eBay on mu parim sõber.

“Musi, me peame veerand tunni pärast seal olema, aga

sa jooksed ikka veel alles öösärgis ringi! Sul riided ikka on

valitud?” küsis ta mult kodus. Poleks arvanud, et ta selline

moevõhik on. Pärast pikka veenmist lubati mul siiski

kaftankleidis välja tulla ja mis selgus – tema õel oli täpselt

sama asi seljas!!! Uskumatu! Pärast viit klaasi viskit tunnistas

ta paps, kellele tõepoolest Botox ära kuluks, sest ta

näeb välja nagu sharpei –, et temagi olla Botoxi-poisi õe

kleiti algul öösärgiks

Enne jõule teevad

kutid kõvasti trenni,

et uut aastat uue

kaaslanna kaisus

vastu võtta ja kõht

tagasi kasvatada.

pidanud. Uskumatu,

aga selgelt perekonnaviga.

Mu enda õe eks aga

üritas talle pidevalt

dikteerida, mida selga

panna. Tänu sellele

nägi ta vahepeal välja

nagu, khm... Noh,

tema kapis rippusid

muuhulgas ruuduline kooliseelik valge pluusi ja lipsuga,

valge pluus pliiatsseelikuga, 12-sentimeetrise kontsaga

pahkluusaapad, võrksukad, punane lateksmantel jms.

Ühel päeval otsustas õde aga tööpeo jaoks osta mitteliibuva,

pikkade varrukatega maitseka 15 000 krooni maksva

disainerkleidi. Ning lisaks ka paari formaalseid musti pükse.

“Sul on kogu aeg suurepärane moemaitse olnud! Liibuvad

taljesse riided, lühikesed seelikud

nagu Sharon Stone’il “Ürginstinktis”.

Aga selles kleidis näed

sa välja kui rase, isegi su dekolteed

pole näha! Viimasel ajal

tundub, nagu oleks su moemaitse

aknast välja lennanud,”

olid kuti kuulsad viimased

sõnad. Nüüd on tema number

õe moblast kustutatud. Ja

õde ei peeta Helsingi laevas

enam ka prostituudiks.

Ahjaa, enne jõule teevad

kõik kutid kõvasti trenni, et

siis uut aastat uue kuuma

kaaslanna kaisus vastu võtta ja

kõht tagasi kasvatada.

Tibusid aga loetakse

sügisel, nii et minu

sõbrantsid hakkavad

kutte tõsisema

pilguga skannima

alles jaanuaris,

nii eralduvad terad

sõkaldest!

dilaila@linnaleht.ee

n RAAMATUD

Minu imeline

elu

Autor: Hans Luik

Kirjastus: Kuldsulg

Kõva köide

Lehekülgi: 536

Imeline on elada

maailmas, mis

ainsa inimea kestel

muutus kiiremini kui tervel eelnenud

aastatuhandel. Elan justkui mitmendat

korda! Imeline oli üle elada viis riigipööret,

surmalaager ja Siber. Imeline

on, et sain näha, kuidas impeeriumid,

mis üritasid vallutada maailma, kokku

varisesid. Neis sündmustes osalenuna

oleks patt neist jutustamata jätta. Mis

sest, et ajaloolased on mõndagi juba

kirjeldanud. Minu silmadega pole keegi

noid aegu näinud.

Seitse vaimset

seadust lastevanematele

Autor: Deepak Chopra

Kirjastus: Mantra

Kõva köide

Lehekülgi: 96

Siin on seitse

lihtsat lauset, millel võib olla sügav

mõju teie lapse elule: kõik on võimalik;

kui sa tahad midagi saada, anna seda;

kui sa teed mingi valiku, muudad

tulevikku; ära ütle ei – mine vooluga

kaasa; iga kord, kui sa midagi soovid

või tahad, istutad seemne; naudi teekonda;

sa oled siin põhjusega. Nende

arusaamadega kasvatatuna võib iga

laps saavutada edu, mis tuleneb kõige

väärtuslikumatest oskustest: oskusest

armastada ja kaastundlik olla ning

võimest rõõmu tunda ja seda jagada.

Raamat on iga vanema jaoks oluline.

Naerata, kuni

pole hilja

Autorid: Julia ja Aleksander

Sviyash

Kirjastus: Mantra

Kõva köide

Lehekülgi: 426

Julia ja Aleksander

Sviyashi

raamat on viimase varem ilmunud

raamatu “Mida teha, kui kõik pole nii,

nagu tahaks” jätk ja täiendus. Lugeja

saab teada, mis on ka kõige keerulisemate

olukordade tekke põhjuseks

ja kuidas neid valutult lahendada.

Raamatus esitatud ideed on aidanud

tuhandeid kogu maailmas. Eelmine

raamat vastas põhiliselt küsimusele,

MIKS kõik on nii, et te pole oma eluga

rahul. See raamat vastab küsimusele,

KUIDAS teha nii, et oleksite õnnelik.

Kolmas silm

Autor: Tuesday Lobsang Rampa

Kirjastus: Mantra

Kõva köide

Lehekülgi: 248

See on jutustus lummavast Tiibetist,

sealsest kultuurist ja kommetest.

Autor läbib

Chakpori laamakloostris,

Tiibeti

meditsiini templis,

tee sellise valgustatuse

ja avanemiseni,

milleni jõuavad

vaid vähesed

väljavalitud. Ta

nimetab seda ärkamiseks. Tuesday

Lobsang Rampa kirjeldab, kuidas

ta seitsmeaastasena kodust lahkus

ja läks Chakpori kloostrisse, Tiibeti

meditsiini templisse, kus ta suurte

meistrite käe all õppis müstilisi kunste,

nagu selgeltnägemine, levitatsioon ja

astraalprojektsioon...

Peaparandamise

kunst

Autor: Andrew Irving

Kirjastus: Kunst

Kõva köide

Lehekülgi: 224

Sajandite vältel

on kontrolli alt

väljunud napsitamisõhtu tagajärgede

leevendamiseks välja mõeldud palju

kummalisi ja häid ravimeid, alustades

öökullimunadest ja lõpetades sidrunikoore

hõõrumisega kaenla alla.

Napsitajate õnneks sisaldab see raamat

ka retsepte, mille koostisosad on

märksa vastuvõetavamad. Moodsate

pohmellikokteilide loojad on seejuures

maailmakuulsad baarmenid.

Ära unusta

mind. Salmikpäevaraamat

Koostaja: P. Grünfeldt

Kirjastus: Kunst

Kõva köide

Lehekülgi: 400

S almik-päevaraamat

kannab

endas sajanditagust vana hea aja

hõngu. Aasta iga päeva kohta on salmirida,

vanasõna või argitarkus. Selle

juures on ka parasjagu ruumi, et märkida

üles just need sündmused, mis

on teinud päeva mäletamist väärivaks.

Romantiline ja praktiline märkmik.

Taiji kodus

Autor: Paul Crompton

Kirjastus: Koolibri

Pehme köide

Lehekülgi: 96

Taiji harjutuste

abil on võimalik

võidelda stressi

ja väsimusega

ning parandada painduvust, lihastoonust

ja tervist. Harjutused panevad

qi ehk sisemise energia kehas vabalt

liikuma ning soodustavad keha ja

vaimu kooskõla. Taiji harrastamine

muudab su oma kehast teadlikumaks.

Taijid on kirjeldatud kui meditatiivset

liikumist. Sarnaselt meditatsiooniga

aitab see meeli rahustada ja elu pingetega

toime tulla.

Hiiumaa mehe Rain Viigipuu materjalidest on välja pandud

näiteks viikingiteemaline margisari “Laevasõit Läänemerel”.

Filatelistid avasid veebis oma näituse

n Filateelianäitusel “Dago” on

väljas 26 eksponaati enam kui

750 lehega. Kogude valimisel

on silmas peetud väljapaneku

mitmekesisust.

Filateeliakogusid täiendab

postkaardikogude väljapanek.

Muudest kogumisaladest võib

uudistada veel vanu loteriipile-

-KORRALDAME

PEO- JA PEIELAUDU

- TOITLUSTAMINE E–R

soe toit 9–16

hinnad alates 26–45

- MÜÜGIL

KULINAARIATOOTED

(ettetellimisel)

- TELLIMISVÕIMALUS

Restoran

Toit koju ja kontorisse,

tellimine tel 53 089 307

Päevapraed al 25 kr

Päevasupid al 14 kr

Peo- ja peielauad

Peoruumid

Catering

Tel 7 489 288, 56 229 184

www.starest.ee/restoran

Mõisavahe 21, Tartu

teid ja liikmekaarte. Näitus on

koostatud eelkõige Hiiu Kogujate

Seltsi liikmete materjalist.

Lisaks on oma kogu näitamas

mitu muu Eesti ning Soome ja

Rootsi inimest.

Näitus on veebilehel www.

filateelia.ee/dago2009 avatud

10. jaanuarini. LL

31.12 kell 20.00

Nurme kohvik

Lutsuland OÜ

Staadioni 48

Info 7 303 772

E-mail:

poder.lea@gmail.com

Hotell

Hinnad alates 150 kr

1-kohaline tuba 325 kr

2-kohaline tuba 425 kr

Hommikusöök hinnas!

Soodsad puhkuse- ja

tervisepaketid

Soolakamber

Tel 7 400 674, 56 203 823

www.starest.ee

Vee 12, Pärnu

tel 4464 864

Lõbus aastavahetuse pidu!

koos

Jüri Homenjaga

Pilet: 350.-

Sisaldab rikkalikku külma lauda ja üllatusi...

Info ja broneerimine tel. 4464 864 ja kohapeal

Foto: filateelia.ee


n LÜHIDALT

Tartus kerkis uus,

Jõulurosina linnaosa

n Õnnepanga abil vahetatakse

uues, Pirogovi platsil tegutsevas

“linnaosas” heategusid,

jagatakse piparkooke ja rosinaid,

puhastatakse saapaid ning

kuulatakse jõulujuttu. “Selleks,

et tõeline “rosin” kaduma ei

läheks ja jõulurõõmu jagamiseks

piisavalt jaguks, saab igaüks

meilt kaasa heateo maitse

ja moega “rosinaid”, ” tutvustas

Agape Eesti juht Herman Jürgens

Jõulurosina ideed.

“Hoolimine, märkamine,

soojus ja toetus on olulised

märksõnad, mida praegusel

ajal inimestele meelde tuletada”,

leidis Õnnepanga eestvedaja

Birgit Tolmann. Jõulurosina

linnaosa tegutseb platsil

14.–16. detsembrini. LL

Pärnu raekojas

kuuleb Kareva luulet

saksofoni saatel

n Sel ja järgmisel pühapäeval

saab Pärnu raekoja saalis kuu-

lata advendikontserti. 13. detsembril

kell 14 toob Pärnu linnaorkester

kuulajateni Arcangelo

Corelli, Antonio Vivaldi,

Wolfgang Amadeus Mozarti

ja Ludwig van Beethoveni

muusikat. 20. detsembril kell

14 kuuleb aga Doris Kareva

luulet Ivo Lille saksofoni- ja

Jorma Tootsi klaverimängu

saatel. LL

Kuidas ehivad kuuske

soomlane ja rootslane?

n Tartus Raekoja platsil ehitakse

13. detsembril, luutsinapäeval

ära Soome, Rootsi, Norra,

Taani ja Islandi kuusk. Igaüks

neist just vastava maa tavade ja

kommete kohaselt.

Õhtuhämaruses on seejärel

võimalik Tartu linnaväljakul

näha Lucia rongkäiku – küünalt

ning küünlakrooni kandvaid

valges rüüs tütarlapsi, kes

toovad meieni osakese Põhjamaades

hästi tuntud legendist.

Rongkäigu küünaldest süüdatakse

samas ka kolmas adven-

Vanemuise “Don Juanis” uuritakse

armastuse ja seksi seoseid

n ESIETENDUS

Vanemuise teatri väikses

majas homme esietenduv

“Don Juan” pakub täiesti

uut käsitlust vanast naistemehe

müüdist kaasaegse

kasutajaliidesega.

Lavale astuvad uued ja vanad

asjatundjad, üleloomulikud

ja loomulikud jõud: don Juan,

Casanova, Nipernaadi, arva-

musliider, kaunid naised ja

kurat teab kes kõik veel. Loo on

lavastanud Ain Mäeots (pildil)

ja Rein Pakk, nimirollis mängib

Ott Sepp.

“Don Juan on mees, kellesse

naised on armunud juba enne

temaga kohtumist, tema kuulsus

käib tema ees. Nii on see

ikka olnud ja on ka praegu,” tutvustas

Rein Pakk. “Ainus erinevus

on selles, et nüüdisaegne

don Juan ei suuda enam oma

Eesti suurim gospelkontsert toob taas vanad sõbrad kokku

n Suurejooneline kontsert

“Valge gospel” toimub juba kolmandat

korda. Lavale astuvad

ETV saates “Laululahing” ülimenukaks

osutunud WAF-i

laulukoor koos tuntud artistidega.

Kuulda ja näha saab Eda-

Ines Ettit, Uku Suvistet, Kaire

Foto: Vanemuine

Vilgatsit, Maikenit jpt noori

lauljaid. Tartus ja Pärnus ulatub

WAF-i koori liiimeskond

40 inimeseni, Tallinnas tuleb

lavale aga 150 lauljat.

Kontserdi kavas on eesti- ja

ingliskeelsed gospel-, jõuluning

poplaulud. LL

Kontserdid

n 15. detsembril Pärnus

Eliisabeti kirikus

n 17. detsembril Tartus

Peetri kirikus

n 22. detsembril Tallinnas

Solarise kontserdimajas

kuulsuse kinnitamiseks ega

kasvatamiseks ise mitte midagi

teha. Avalikus ruumis tekib see

ilma tema abita, meedia loob

temast kuvandi ja don Juan ei

pruugi ise üldse sellele vastatagi,”

rääkis Pakk. “Täiesti ilmselt

ei suuda ta rahuldada kõiki

naisi, kes on temast huvitatud.

Paremal juhul suudab ta neid

ehk rahustada.”

Lavastust ei soovitata vaadata

alla 14-aastastel. LL

diküünal. LL Foto: arhiiv

Hind 4200 kr

Jõulukingid kogu perele

Tekkide-patjade soodusmüük!

Suur valik voodipesu,

päevatekke, käterätte

Annelinna Keskuses

Kalda 43, Tartu

E–R 10–21 L, P 10–19

Tel 7 402 745, 7 461 634

Hind 4200 kr

More magazines by this user
Similar magazines