Tartu Linnalehel 49 000 lugejat! - Linnaleht

linnaleht.ee

Tartu Linnalehel 49 000 lugejat! - Linnaleht

Persoon

Foto: Ardo Kaljuvee / EPL

Reede

15. 12. 2006

nr 45 (384)

tasuta nädalaleht

ilmub reedeti

www.linnaleht.ee

Onu Jaan ongi

jõulutaat

Aastakümneid pühadekingitusi

jaganud mehe jaoks pole vahet,

kas teda kutsutakse näärivanaks,

jõulutaadiks või dedmoroziks.

Peamine on, et laste silmist paistaks

sära.

lk 2

kodu toit

Foto: Pille-Riin Pregel / EPL

Kuusepuul on

konkurendid

Hariliku kuuse kõrval müüakse jõulupuudena

ka torkavat kuuske, serbia

kuuske ning pisikesi potti istutatud

kanada kuuski. Linnaleht räägib,

milline neist toasoojas kõige kauem

jõuluilu pakub.

lk 11

Foto: Ardo Kaljuvee / EPL

50 soovitust, kuidas

söögiisu taltsutada

lk B4 - B5

ilm

täna R 15.12

päeval +5…+8

öösel +6…+9

homme L 16.12

päeval +2…+6

öösel +2…+6

ülehomme P 17.12

päeval -1…+3

öösel 0… +3

Tartu

Linnalehel

49 000

lugejat!

Allikas: TNS Emor, II kvartal 2006


tähtis

inimene

Kiituskirjadega hellitatud

näärivana ja Valgetähe

medaliga tunnustatud

jõulutaat Jaan Aitaja tööle

vitsa kaasa ei võta.

Selle päris õige jõulutaadi

tunneb ära selle järgi, et ta

on kaine ja ulatab tervituseks

eranditult kinnastatud käe.

“Kui mul on jõuluvana riided

seljas, siis ei anna ma kunagi

pehmesse valgesse kindasse

lükkamata kätt. Ka isadeleemadele

mitte. Olen habemega

sada protsenti teine inimene,”

ütles 42 aastat rasket luuletustekuulaja

ametit pidanud

Aitaja.

Näärivana missioon

Tartu esindusjõulutaat Aitaja

on oma pika karjääri jooksul

olnud nii jõulu- kui ka näärivana

ja ei kahetse kumbagi.

“Veelgi enam. Kuna olen

pärit nõukogude ajast, siis on

minu jaoks aastavahetus ehk

pidulikumgi hetk kui jõuluõhtu.

Tähtsust ei ole ka sellel, kas

mind kutsutakse näärivanaks,

jõulutaadiks või dedmoroziks.

Peamine on, et laste silmis

oleks mind nähes sära,” pajatas

Aitaja.

Nagu mormoonid ja missid,

nõnda käib ka Aitaja missioonil.

Tema ülesanne on lastele

lapsepõlve teha.

“Ma ei mõista seda, kui naljasaates

näärivana halati seljast

võtab ja trussikute väel viina

võtab. Ei mõista ka seda,

toimetaja Jüri Leesment juri.leesment@linnaleht.ee

kui väikestele inimestele öeldakse,

et tegelikult ei ole päkapikke

olemas. See on sama

hea kui lapsepõlve äravõtmine.

Pisipõnnidele ei ole tähtis

see, et nad ema, isa ja lasteaiakolleegide

ees esineda võivad.

Neile saab luuletust lugeda või

laulda terve aasta. Lastele on

tähtis, et luuletust saaks lugeda

just jõuluvanale. Tegelikult

võiksid miskit mõtestatut ka

lastevanemad ise ette võtta. Ei

jäta just head muljet, kui põnnil

pikk poeem selgeks õpitud,

aga isa jalalt jalale tammub ja

mõmiseb,” arvas Aitaja.

Üheksa kärbest korraga

Korralikul meistril on alati

kliente jalaga segada. Nõnda

lepitakse tuleva aasta jõulutaadiots

kokku juba käimasoleva

peoõhtu ajal.

Kuigi püsikliendid teavad, et

onu Jaan tuleb ka tänavu jõulutaadiks,

ei kahtle suurem osa

põngerjatest, et onu Jaan tegelikult

ongi jõulutaat.

“Tean lugu, kus vanaisa oli

jõuluvana mänginud nii oma

lastele kui hiljem ka lastelastele.

Aga vanaisa jäi vanaks ja jäi

ühel piduõhtul kiiktooli tukkuma.

Eks siis vanaisa poeg

köhatas ja mainis, et jõulutaat

peaks varsti tulema. Vanaisa

oli krapsti püsti, läks esikusse

ning tuli hetke pärast tagasi

pesuehtsa jõulutaadina. Kuskilt

ei paistnud vanu toasusse

ja viltust habet. Ka issid võivad

olla aastalõpu meeleolu ja rõõmu

toojad, aga sel juhul peab

ka korrektselt oma missiooni

täitma,” rääkis Aitaja.

Vähe oli puudu, et esimene

taaditegemine oleks tänavu

ette võetud juba 4. detsembril.

Õnneks lükkus üritus edasi.

Seega hakkab jõulutaadi ralli

15. detsembril, aga siis ka kuni

Eesti tööandjate keskliit

tegi läbirääkimistel ametiühingute

keskliiduga ettepaneku

kehtestada 2007.

aasta alampalgaks 3600

krooni töötamisel täistööajaga.

Ametiühingute keskliidu

esimehe Harri Taliga sõnul

on see parem pakkumine kui

üheksa korda järjest. “Minuga

ei ole nõnda, et kellelegi ära

ütlen, kui graafi kus vähegi aja

leian. Jõuluõhtul olen välja läinud

ka kell üksteist öösel. Kui

lapsel ootavad, siis tuleb minna,”

rääkis Aitaja.

Kuigi ka pulmaisa ametit

pidav Aitaja puhub nääriõhtutel

sagedasti torupilli, ei ole

ta sõumees. Nalja tehakse ikka

saunapidudel ja laatadel. Ühiskondlikud

formatsioonid on

42 aasta jooksul muutunud,

aga põhjusmõtteliselt on kõik

nagu vanasti. Ikka on neid, kes

väärtustavad vaimu, ja neid,

kes raha.

“Varem arvasin, et vaoshoitud

eestlased ei lähe massipsühhoosidega

kaasa. Oleme

täpselt sellised nagu teisedki

rahvad. Surve vaimule on

üha tugevam, kuid headust ja

mõistmist on Eestis veel piisavalt,”

mõtiskles jõulutaat.

Muutunud on siiski nii palju,

et demokraatia on võtmas

äärmuslikke mõõtmeid ja on

hakanud tublisid inimesi terroriseerima.

“No nüüd ei taheta isegi

seda, et laps jõulutaadi sülle

istub. Kuidas ma talle ütlen, et

ära tule? Olgu see siis poiss või

tüdruk. Vahel vanemad kohe

ütlevad, et võta ikka laps põlve

peale ka,” kurtis taat. Muutunud

on muidugi ka see, et

linnaleht reede, 15. detsember 2006

Üks tore taat käib mööda Euroopat ringi

Õige jõulutaat

kinnastamata kätt

ei anna ega napsi

vastu ei võta

Foto: Terje Lepp / EPL

Alampalga tõus on tõeks saamas

3500 krooni. “Meie leidsime,

et number võiks olla 3750

krooni ehk taganesime oma

esialgsest taotlusest,” lisas

Taliga.

Tööandjate keskliidu

soov on kirjutada alampalga

kokkuleppele alla veel enne

jõule. LL

Tsirkusestuudio lahkub Tartu linnast

Sobivate harjutusruumide

puudumise tõttu

lõpetas rahvusvaheliselt

tuntud tsirkusestuudio Fox

Tartus oma tegevuse.

Lahkumise põhjuseks

on tõik, et kevadel

lõppenud rendilepingut

Sõbramaja ruumide kasu-

Jaan Aitaja on mees, kes ühel kindlal ajal aastas muundub doktor Jerkyllist valge koheva habemega

mister Hyde’iks. Ainult et väga heaks mister Hy de’iks. Foto: Arvo Uustalu

Foto: www.tsirkusfox.ee

tamiseks ei pikendatud.

Alates kevadest on stuudio

hingitsenud Annelinna

noortekeskuse ruumides.

kuid sealsesse saali mahtus

korraga harjutama viis

noort. Uuest aastast on

huvilised oodatud Harjumaale

Harmisse. LL

kui näärivana käis snegurotška

käevangus kolhoosipidudel

veel jaanuari algulgi, siis tänapäeval

ootavad lapsed taati

ikka jõuluõhtul või siis nädal

varem.

“Eks suure pinge maandamiseks

pakutakse tänagi veel

kosutuseks kangemat kraami,

aga üha vähem. Enamasti juba

teatakse, et jõulutaat na rabote

ne pjot,” rääkis Aitaja.

Ratta asemel rannapall

Lisaks professionaalsetele

oskustele ja südameheadusele

peab sellel päris jõulutaadil

olema ka väga hea mälu. Ka

siis, kui kuuskümmend turjal.

Paraku tuleb vahetevahel laste

ees häbisse jääda.

“Annan kingi kätte. Paki

seest tuleb välja pall. Aga kus

on ratas? Selgub, et issi ja

emmega on põhjapõdramaa

päkapikkudele kiri saadetud,

et ratas teele pandaks. Vaatan

üle õla isa poole. Too sosistab

kõrva, et ratast ei saanud kätte.

No eks siis tuli selgitada, et

põdrad jäid lumme kinni ja see

õige kingitus jõuab kohale hiljem,”

meenutas taat.

Nagu igal lapsel peab olema

unistus, nii peab olema ka

jõuluõhtu, mil kõik lähedased

koos. Kas jõulutaat ka kohal

on, või kuusk, see ei olegi kõige

peamine.

“On peresid, kus öeldakse,

et las kuusepuu kasvab metsas.

Tal omasuguste keskel

ikka parem. Ja neil on õigus.

On peresid, kus jõulutaat ei

käi. Aga sokk peab ikka aknalaual

olema või pisike päkapikk

suuremat kolleegi ootamas.

Kas sokis on mõni komm

või autovõtmed, see on teisejärguline,”

selgitas elukogenud

taat kannatlikult.

Arvo Uustalu


eede,15. reede, 15. detsember 2006 linnaleht toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee uudised 3

Kiideti Tartu ärinõuandlat

Ettevõtte arendamise sihtkeskus kiitis Tartu

ärinõuandlat hea noortetöö ja aktiivsuse eest.

Tartu ärinõuandla valiti parimaks ettevõtjate

nõustajaks, samuti hinnati sihtasutuse tööd

ja projekte noorte ettevõtlikkuse ja ettevõtluse

aktiivsuse valdkonnas. Kui aasta algul võis

Tartumaalt leida mõne üksiku õpilasfi rma, siis

praeguseks on neid linnas juba üle kümne

Samuti kiideti noorte ettevõtluskonverentsi

OKEI ette valmistamist ja korraldamist. LL

Vabaduse silla ehitushind

on tublisti tõusnud

Tartu Vabaduse sild, mis

hakkaks paiknema Laia tänava

jalakäijate silla kohal ning

peaks leevendama liiklusummikuid

kesklinnas, läheb algul

plaanitust kõvasti rohkem

maksma. Siiski tahab Tartu

linn selle valmis ehitada.

Esmaspäeval selgus, et parima

pakkumise uue silla ehitamiseks

tegi Läti ehitusfirma

SIA Tilts, küsides töö eest

166,3 miljonit krooni. Veel

mõne aasta eest arvati silla

maksumuseks 40–50 miljonit

krooni.

Tartu linnapea Laine Jänes

ütles Eesti Päevalehele, et kallinevad

ehitushinnad teevad

olukorra raskemaks, kuid koalitsioon

on seisukohal, et sild

on väga vajalik ning see tuleb

siiski valmis teha. Linnapea

sõnul on praegu plaanis sild

ehitada laenurahaga.

Kui Tartu linnavolikogu kiidab

silla ehitamiseks korraldatud

riigihanke heaks, siis

alustatakse töödega juba järgmise

aasta alguses ning objekt

peaks valmima 2008. aasta

lõpuks. Praegune jalakäijate

sild tahetakse viia Supilinna

Marja tänava pikenduseks üle

Emajõe. LL

Rattakuller tunneb linna

LOODUSE SÕBER

Juba paari kuu jagu

tallab Taaralinna tänavatel

pedaale jalgrattakuller

Tarmo Vahtra, tänu kellele

jõuab nii mõnigi pakk

kohale ilma, et oleks

tulnud õhku saastata ja

bensiini raisata.

Helikulleri looja Kaido

Kirikmäe jaoks pole „öko” pelgalt

moesõna, vaid põhimõtte

küsimus. Loodussäästlikkuse

kõrval on kaherattalised linnatingimustes

praktilised ka

seetõttu, et ei sõltu liiklusummikutest

ja pääsevad kergesti

sellistesse kohtadesse, kuhu

autodel on raske sõita. „Mujal

maailmas on rattakullerid end

tõestanud, kesklinnas liikumiseks

kiiremat vahendit pole,”

sõnas Kirikmäe. Oktoobris

Tartus tegevust alustanud fi rma

alustas hiljuti tööd ka pealinnas.

Rattakulleri ametisse sobiv

inimene ei pea Kirikmäe sõnul

olema tippsportlane, piisab

vastupidavusest ja keskmisest

rattasõidukogemusest. Suur

pluss on kiire mõtlemine: kuidas

autode keskel ellu jääda,

kust „lõigata” ja kuidas jõudu

kokku hoida. Tartu kuller Tarmo

Vahtra võttis tööpakkumise

vastu lihtsal põhjusel: „Mulle

lihtsalt meeldib sõita! Ja

kuna kontorit pole, saan vahepeal

kodus omi asju teha.”

Enamasti saadavad tartlased

kiirkäskjalaga kirju ja kergemaid

pakke, näiteks fi rmad

dokumente oma partneritele.

Paar korda on Vahtral tulnud

tähtpäevalistele lilli ja sünnipäevapakke

edasi toimetada.

„Võin ka teatripiletid ära

tuua, turule suuremat kompsu

kokku panema vast siiski ei

lähe,” rääkis noormees. Kuigi

Vahtrale meeldis linnas kola-

Foto: OÜ Salto AB

Kesklinna koolile juurdeehitus

Kesklinna kooli juurdeehituse hanke odavaim

pakkumine oli üle 82 miljoni krooni.

2007. aasta eelarvesse on kirjutatud selleks

20 miljonit krooni, ülejäänu tuleb kas 2008. aasta

omast või tuleva aasta lisaeelarvetest.

Kesklinna kooli kolmekorruselise juurdeehitise

ideekonkursi võitnud OÜ Salto Arhitektuuribüroo

kavandi järgi projekteeritud majja tulevad

2600 ruutmeetrile näiteks võimla, tööõpetusklassid,

raamatukogu ja hulk klassiruume. LL

Tartus jõuab pakk kohale vähemalt poole tunni jooksul. Foto: Triin Kalter

da varemgi, on ta nüüdseks

Tartut päris põhjalikult tundma

õppinud. „Suuremad tänavad

mulle eriti ei meeldi. Kui

oleks minu teha, siis tiirutaksin

ainult Supilinnas,” tunnistas

kuller muiates. Õnnetusi

pole seni ette tulnud, aga märkuseid

liikluskultuuri kohta on

kogunenud küll.

„Kõige hullemini trügivad

bussijuhid, nad ei jäta mööda

sõites piisavat külgvahet,” rääkis

Vahtra oma kogemustest.

„Ma ei sõida ju sugugi kiusu

pärast seal. Juhid ei arvesta,

et ma ei saa kohe äärekivist

üles hüpata või võin lompide

ja kaevukaante tõttu pisut

kõrvale kalduda,” selgitas kuller.

Jalakäijatega on Vahtra

vastastikusele kokkuleppele

jõudnud: rattateel jalutajaid ta

ei kiru ning kõnniteel liiklejate

vahel ülehelikiirusel slaalomit

ei sõida.

Linnaisad võiksid kulleri

arvates tulevikus tublisti

parandada ka sõidutingimusi.

Rattateid on, aga vähe, need

üksikudki on kohati hooletult

rajatud. „Näiteks pole sõiduteega

ristuvate rattaradade

servadelt eemaldatud äärekive.

Mina oma maastikurattaga

sõidan kõrgest äärest põntspõnts

üle küll, aga peenema

kummiga naisteratastel see nii

lihtne pole,” kirjeldas rattur.

Napib ka kinnituskohti,

näiteks pole Vahtral bussijaama

edasisaatmiseks pakki

viies ratast kuskile lukustada.

Tartus jõuab kuller saadetise

kohale toimetada kuni

poole tunniga ning liigse töökoormuse

üle veel ei kurda.

„Just selliste väikeste igapäevaste

valikute tegemisega saab

igaüks keskkonna hoidmiseks

oma panuse anda,” ärgitas rattakuller

järele mõtlema, kas

igaks käiguks ikka on vaja väikeses

puust linnas autole „hääled

sisse panna”.

Triin Kalter

LÜHIDALT

Noortebändid näitavad ennast

laupäeval Tartu üliõpilasmajas

NAK ehk

Buss nr 5

noorte ansamblite

konkurss toimub

laupäeval,

16. detsembril

kell 19.00 Tartu

üliõpilasmajas.

“Meie üritus

toetab noortele

kogemuse andmist

ning võimaldab

lavale tulla ja

rahvale esineda.

Konkursist

võtavad osa Lõuna-Eestinoortebändid,

kes läbisid eelvooru,” rääkis Linnalehele ürituse

meediasuhteid korraldav Katrina Rappu Tartu kommertsgümnaasiumist.

Finalistideks on valitud ansamblid Slith, In Chain, Duhov

Den, Maleklubi, Ilge Vateva, Stauk, T.I.C, Miki Maus, Hiir

ja Plii. Bändid saavad 20 minuti jooksul anda publikule ja

žüriile ülevaate oma loomingust. Õhtu lõpuks valitakse välja

parim noorteansambel, kes saab ka väärilise auhinna, mille

on välja pannud Is Music Team. Õhtu peaesineja on võistluse

Tartu tudengibänd 2006” võitja Buss nr 5.

Üritust korraldavad Tartu kommertsgümnaasiumi 11.

ja 12. klasside õpilased koos Tartu kutsehariduskeskusega.

“Meie idee on anda noortele bändidele võimalus n-ö kapist

välja tulla, kogemuse võrra rikkamaks saame me kõik,” ütles

Katrina Rappu. LL

Homme peetakse Raekoja platsil

jõululaata

Laupäeval, 16.

detsembril toimub

raeplatsil ja Küüni

tänaval taas jõululaat,

kust saab osta

kõikvõimalikku

käsitööd ja toiduaineid.

Laadalt saab osta

igasugust käsitööd

Foto: Terje Lepp / EPL

– linaseid tooteid

ja kudumeid, samuti maalitud klaasi, portselani, õlimaale,

graafi lisi lehti, keraamikat ja ehteid. Valida saab kitse- ja

lambavillast tooteid, samuti lambanahku, vilditud tooteid ja

jõululinikuid. Söödavast kraamist on müügil mesi ja meesegud,

jõhvikas, küüslauk, põdralihavorst, suitsujuustu patsid,

tatratooted, astelpajukaup, läti leib ja kõrvits.

Hulgaliselt pakutakse ka puidust käsitööd – köögitarbeid,

laste mänguasju, mööblit lastele ja nukumööblit, puidust

jõuluehteid ja punutisi.

Loomulikult saab osta kõike jõuluteemalist – kaarte, vanikuid,

jõulupärgi ning samblast ja heintest ehteid. Osta saab

ka käsitööd, mis on valmistatud lemmikloomade tarbeks.

Lisaks eestlastele tuleb kaupmehi Lätist-Leedust. Laat on

avatud kella 12–17. LL


4 uudised toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee

Sel nädalal avati Tartu tuletõrjeühingu

ajalootuba, kus

on võimalik ise näha ja katsuda

läinud sajandi tulega võitlemise

atribuutikat ning tutvuda

vabatahtlike päästemeeste

ühingu kuulsusrikka ajalooga.

Koostöös Tartu linnamuuseumiga

valminud Tartu tuletõrje

ajaloo väljapanek leidis

püsiasukoha ühingu Raua

22 asuvas hoones. „Tahtsime,

et mööda maja laiali olevatest

vanadest asjadest kasu

ka oleks. Võrdlusmaterjaliks

tahaks tulevikus juurde hankida

uuemat tehnikat,” selgitas

näituse eestvedaja Matt Hussar.

Näitusel saab teiste esemete

seas näha läinud sajandi

erinevatel perioodidel kasutuses

olnud hüdropulte, suitsuandureid

ja kustuteid. Lisaks

saab aimu sellest, kuidas nägid

välja tuletõrjujad ja korstnapühkijad

ning milliseid kuumakindlaid

ülikondi pääste-

Linnakodaniku muuseumis teistmoodi pühad

Jõulu eel ootab Tartu linnakodaniku muuseum

lapsi vanaaegsetesse jõulutundidesse.

Muuseumi õdusas saalis ehk elutoas on

19. sajandi kombe kohaselt ehitud kuusk.

Tänapäevaste klaasmunade asemel ripuvad

okstel kullatud kreeka pähklid, õunad,

paberehted, küpsised, mänguasjadki. Lapsed

saavad teada, kuidas pidasid jõulupühi

nende-ealised 200 aastat tagasi.

Tuletõrjujad asutasid

oma muuseumi

Foto: 19. saj. linnakodaniku muuseum

Foto: Triin Kalter

töödel kanti. Näituse interaktiivset

poolt esindab toreda

nukumaja sarnane makett,

millel saab läbi mängida tule

tekkimise põhjuseid. Välja

on pandud ka fotoarhiiv ja

valik dokumente pritsimeeste

teenetest Tartule kui ühele

enim põlenud Eesti linnale.

Tartu linna vabatahtlik tuletõrjeühing

loodi 1864. aasta

5. veebruaril “Jumalale auks –

ligimesele kasuks”, nagu kuulutab

ühingu ametlik lipukiri.

Pritsimeeste puhkpilliorkester

muutis aastate jooksul meeleolukaks

linnas toimunud suurüritused,

rahvapeod ja rongkäigud.

Vabatahtlikud tuletõrjujad

on oma ajaloo jooksul

pidanud kolima kaks korda.

Esmasest, 1865. aastal

ehitatud kivihoonest asuti

1913. aastal rajatud Söögituru

tänava majja, mis hävis

Teises maailmasõjas. Seejärel

koliti pärast pikka pausi

edasi uude, tänaseni kasutusel

olevasse hoonekompleksi

Raua tänaval, mis valmis

linnaleht reede,15. detsember 2006

Et pühad kiiremini tuleks, saab iga laps ise

käed külge lüüa ja meisterdada ka endale

vanaaegse jõuluehte - kullatud kreeka pähkli

ja paberlinnukese. Selleks on muusemi pererahvas

varunud 50 kg pähkleid ja parajal

hulgal kullavärvi, krepp-paberit, liimi, kartongi

ja suured kerad mitmevärvilist lõnga.

Päkapikke muuseumis näha ei saa, küll aga

uhke kleidiga bürgeriprouat. LL

täielikult alles 1982. aastaks.

Tartu tuletõrjeühinguks

ümber nimetatud vabatahtlikke

koondav ühendus tegeleb

praegu peamiselt tuleohutuse

tagamise ja arendamisega, ka

kuuluvad ühingu juurde Tartu

korstnapühkijad.

Ajalootuba on külastajatele

avatud kolmapäeviti ja laupäeviti

kella 10-16, kuni tuletõrjeühingu

sünnipäevani veebruari

alguses sissepääasu eest raha

ei küsita.

Triin Kalter


eede,15. detsember 2006 linnaleht toimetaja Jüri Leesment juri.leesment@linnaleht.ee uudised 5

Foto: Priit Simson / EPL

Tartus on kõik tohtrite kohad täidetud

Kui kogu Eestit, ka

Tallinnat, kummitab üha

enam arstide puudus ning

tervishoiutöötajad kavandavad

streiki, siis Tartus

on praeguse seisuga kõik

tohtrite kohad täidetud.

Eesti tervishoius on esimest

korda olukord, kus rahapuudus

on asendunud arstide

puudusega ning see mõjutab

otseselt haigete ravimist. Selle

on välja öelnud ka sotsiaalministeerium

ja haigekassa.

Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakonna

juhataja Sirje

Kree kinnitas Linnalehele, et

Tartu elanikud võivad rahulikud

olla, siin on vajalikud tohtrid

jätkuvalt ametis. “Perearstid

on Tartus kõik olemas,

lisaks neile on ka abi- ja asendusarstid.

Kui üks perearst

läks meilt Soome tööle, kuulutasime

välja konkursi ning

leidsime uue”.

Kavandatava streigi kohta

arvab Sirje Kree, et mingi

kompromiss tervishoiutöötajate

nõudmistega leitakse

Elvas tõuseb uuest aastast sünnitoetus

Esmaspäeval kinnitas Elva

volikogu sünnitoetuste maksmise

uue korra, mille järgi on toetus

Elvas 1. jaanuarist senisest

1000 krooni võrra suurem ehk

5000 krooni.

Linnavalitsuse teatel makstakse

3000 krooni emale lapse

kindlasti ja kriis laheneb.

Tartu ülikooli kliinikumi

avalikkussuhete spetsialist

Maiki Voore kinnitas samuti,

et kliinikumis ei ole praegu

ühtegi täitmata arstikohta.

Välismaale tööle siirdujate

osas neil andmedpuuduvad.

“Meie

kliinikum

ei

kontrolli,

kuhu keegi

edasi läheb.”

Ter vishoiutöötajatestreikiMaikiVoorekommenteerida

ei soovinud,

öeldes vaid, et

kliinikumis on selle

kohta infot ja olukorda jälgitakse.

Arstide puudust süvendab

see, et minnakse välismaale

tööle, noori tuleb vähe peale

sündimise järel, veel 2000

krooni saab ta lapse aastaseks

saamisel. Aastaks 2008 peaks

sünnitoetus tõusma 6000 kroonini.

Toetust saavad lapsed,

kelle ema on enne nende sündi

vähemalt kuus kuud Elva linna

kodanik. LL

ning paljud arstid on jõudnud

pensioniikka. Ainuüksi tänavu

lahkus Eestist 188 tohtrit, neist

128 Soome.

Sotsiaalministeerium on

teinud ettepaneku tõsta tervishoius

palkasid 17 protsenti.

Elle järgi peaks arstide keskmine

palk tõusma praeguselt

17 500

kroonilt

19 200

kroonini

ja õdede

oma 9200

kroonini.

Kui arste

Tartus praegu

jagub, siis õdede

puhul on

olukord kurvem.

Nii võib

Tartu ülikoolikliinikumi

kodulehelt

lugeda, et neil on

vabu õdede ametikohti

40. Kusjuures anestesioloogia

ja intensiivravi kliinikumis on

puudu 18 õde.

Jüri Leesment


6

arvamus

TOIMETAJA VEERG

PLUSS

Kui Riho oleks riik

Kui riigikogu kolmapäeval

uue aasta eelarve vastu

võttis, käis valitsusliidu

rahvas naerusui ringi. Raha on

kõvasti rohkem kui mullu. Opositsioon

õiendas, et pole õigesti

jaotatud, aga see jääb alati nii.

Riho kuulis raadiost imetabaseid

arve: tulud kokku 75,91 miljardit

ja kulud 74,78 miljardit,

ülejääk seega 1,13 miljardit krooni.

Mõelda vaid, miljard üle! Riho

hakkas arvutama. Tahtis end ka

kord riigina tunda ja sedagi teada,

kumb siis rikkam on. Poliitikud ju

pidevalt soovitavad kodanikel riigiga samastuda.

toimetaja Jüri Leesment juri.leesment@linnaleht.ee

Foto: Terje Lepp / EPL

Valitsus kiitis heaks ja otsustas Kui Saksamaa vabandab ilmasõja ühe

saata riigikogule Riigi arutamiseks rahakott karis- paksem

põhjustajana ette ja taha veel 60 aastat

tusseadustiku muudatused, mille- pärast suure konfl ikti lõppemist, siis Venga

sätestatakse Kolmapäeval vaenu õhutamise- võeti riigikogus emaa 57 poolthää- avaldab oma kahetsust miljonite

ga seotud okupatsioonirežiimide

lega vastu järgmise aasta riigieelarve, inimeste tapmise milles ja Siberis sandistamise

sümbolite avaliku tulud kasutamise ületavad kulusid ja rohkem eest kui erilisel miljardi viisil.

levitamise eest krooni karistus. võrra. Üheteistkümne kuuga See eriline on aga viis on kalasaaduste ja veini

Keelatud oleks riik suutnud NL-i ja natsipartei kokku koguda summa, oma riiki mis mittelaskmine, selle piiril nädalapik-

sümboolika, vastavad ajaga tehtud ajaloolised kulutustest 7,2 kuste miljardit järjekordade krooni tekitamine, gaasih-

lipud, vapid ja suurem. muu, kui See need on ligi on veerandi inna võrra tõstmine rohkem ja naabritele tungivate

tuvastatavad. kui mullu sama ajaga. LL nõuannete jagamine.

Foto: Pille Riin Pregel / EPL

Jüri Leesment

Tartu Linnalehe peatoimetaja

Klõpsis Riho moblast kalkulaatori lahti ja hakkas jagama,

komakohti veidi ümardades. Sai teada, et riigi rahakotis

on meil järgmisel aastal iga elaniku kohta umbes 55 000

krooni. “No mul ju poole rohkem”, rõõmustas Riho. Kuni

taipas, et tudengist naine ja laps tuleb ka juurde liita. “Kolme

peale siis 165 000 kätte… ikkagi meil veidi enam.” Ent

siis tulid pensionäridest vanemad meelde ning jättiski Riho

selle arvutuse pooleli.

Kuid see miljard üle? Inimese kohta umbes 800 krooni.

Aasta peale. Mida võtta, mida jätta? “Korra kuuski ei saaks

pubis käia,” vandus Riho ega tahtnudki enam riik olla.

Siis luges Riho veel üht uudist: novembri lõpu seisuga

ületasid riigieelarve tulud kulusid 7,2 miljardi krooni võrra.

“Oot… see tähendaks ju, et mul oleks praegu viis tonni

üle”, arvutas Riho kiiresti, “saaks lahedad jõulud”. Aga mida

pole, seda pole.

Nii ei saanudki Riho sotti, kas ta on rikkam kui riik või

kas nii üldse arvutada tohib.

Linnaleht

Väljaandja: AS Linnaleht

Aadress: Lutsu 14, 51006 Tartu

Faks: 744 1306

Trükk: AS Kroonpress

Trükiarv: 27 000

Kojukanne: Express Post

Komm entaar (tartu@linnaleht.ee)

Vajatakse vastupidavat naist!

Ühes Tartu toidupoes, kus

müüakse ka esmatarbeid ja

sokke, seisab seinal kuulutus,

milles otsitakse ”klienditeenindajat-kassiiri”.

Muidugi

võib ostjat teenindada ka kassast

kaugemal, näiteks osakonnas,

mille leti tagant müüakse

pooltooteid, kooke ja pirukaid

ning salateid kaalu järgi. Kassat

seal ei ole, ehkki see, kes

seal müüb, võib olude sunnil

seista-istuda ka kassas – näiteks

kui seal pole kedagi.

Kassiir võib tõepoolest ostjat

teenindada ka n-ö eriülesandel.

Õieti pole küll selge,

kas ta teenindab just ostjat

või iseennast. Sellist segadust

tuleb ette. Paned kassiiri ette

Padise vallast Laheotsa talust

pärit kilekoti pealdisega ”Pestud

kartul. Poleeritud”, kuid et

kotil puudub vöötkood, peabki

kassiir lahkuma kassaaparaadi

tagant seda otsima. Tema töö

see justkui ei ole, ent kas selleks

on vaja eraldi klienditeenindajat?

Kujutlegem, et ostja läheb

kohe sinna, kuhu on asetatud

kotid toore kartuliga. Ühed

Laheotsalt, teised kurat teab,

kust. Ühed pestud ja poleeri-

MIINUS

Foto: Rauno Volmar / EPL

tud, teised mullased ja kärnased.

Oletagem nüüd, et müügisaalis

askeldabki tõeline klienditeenindaja.

Pöördud tema

poole ja küsid, mis sorti kartul

on jne. Esiteks ei leia sa sellist

klienditeenindajat, sest ta

teenindab hoopis kaupu ja letti,

visates sealt näiteks halvaks

läinud pirne minema. Teiseks

aga – kust ta võikski teada, mis

sorti kartuleid pood, kus tema

on kõigest harilik palgatööline,

müüb? Et see seakartul ei ole,

seda usub ostja ilma teenin-

Peatoimetaja: Jüri Leesment (tel 744 1160, e-post juri.leesment@linnaleht.ee)

Toi me tajad: Arvo Uustalu (tel 744 1160, e-post arvo.uustalu@linnaleht.ee)

Triin Kalter (tel 744 1160, e-post triin.kalter@linnaleht.ee)

Reklaam ja erakuulutuste vastuvõtt toimetuses Lutsu 14 E-R 9-17

Büroojuht: Marika Kiiker (tel 744 1223, e-post marika.kiiker@linnaleht.ee)

Reklaam: Maris Olesk (tel 744 1225, e-post maris.olesk@linnaleht.ee)

Heli Jõemaa (tel 744 1097, e-post heli.joemaa@linnaleht.ee)

Kirjuta

toimetusele

dajatagi. Tõsisemaks läheb asi

siis, kui ostja hakkab mõtlema,

miks on etiketid paljudel toiduõlipudelitel

märksa põhjalikumad

kui kilekottidel kartuli

ümber. Me ei ole õlirahvas, me

oleme kartulirahvas.

Veelgi tõsisem küsimus on

aga järgmine: miks me otsime

klienditeenindajat-kassiiri, kui

me tegelikult vajame naisi, kes

jaksaksid kassas seista või istuda?

Kuni kuulutus on vale, ei

leia me ka õigeid inimesi.

Peeter Olesk

linnaleht reede,15. reede, 15. detsember 2006

Takso eeskiri lööb hinnad lakke

Uuest aastast kehtima hakkav taksoteenuste osutamise

määrus nõuab paremas tehnilises korras olevaid autosid,

mis ka ilusad ja puhtad oleks. Ohutus ja mugavus

aga maksavad ning maksta tuleb kliendil. Nimelt vastab

erinevatel hinnangutel uutele nõuetele vaid kolmandik

taksodest. Peagi ei leia hinnakirjast enam ka miinimumtasu,

mille kadumine kompenseeritakse sõidu alustamise

ja ootetunni tasu kallinemisega. LL

Lugejakiri

Otsime taga

uuringu tellijat

11. detsembril sai Tartu tarbijakaitseühing

postiga (lihtpanderollina)

Kohtla-Järve

ühisgümnaasiumist õpilaste

seas tehtud küsitluse täidetud

ankeetlehed.

Kuna ühing pole küsitlust

korraldanud, siis pöördusime

telefoni teel selgituse saamiseks

saatja poole, kes väitis,

et selle korraldas Tartu tarbijanõustamis-

ja infokeskus.

Tartu linnavalitsuse andmetel

tegutseb see fi rma projektipõhiselt

aadressil Kastani

65, kuid eespool nimetatud

tarbijanõustamiskeskust pole

samas majas kinnisvarahaldusega

tegeleva OÜ Randem

andmetel lihtsalt olemas.

Selgub, et keegi on teinud

küsitluse projektipõhise investeeringu

saamise eesmärgil ja

pole huvitatud uuringu tulemustest.

Miks muidu on autor

anonüümseks jäetud?

Kuidas oleks võimalik leida

küsitluse õige tellija?

Kohtla-Järve ühisgümnaasiumi

õpilaste seas korraldatud

küsitluse materjalid

ootavad aadressil Turu 5-6

(tel 734 4633). TTÜ juhatus

Kirjuta toimetusele, kui tunned, et sinu arvamus on oluline. Mida

lühemalt ja selgemalt kirjutad, seda kiiremini pääseb sinu arvamus

ajaleheveergu dele. Toimetusel on õigus kirju lühendada. Kirjutada võib

ka varjunime all, kuid toimetusel peavad olema autori õige nimi ja kontaktandmed.

Lugeja kirjade eest toimetus honorari ei maksa.

Saada oma arvamus Linnalehe aadressile Lutsu 14, 51006 Tartu, meiliaadressile

tartu@linnaleht.ee või faksile 744 1306


eede,15. reede, 15. detsember 2006 linnaleht toimetaja Jüri Leesment juri.leesment@linnaleht.ee arvamus 7

Filatov, Palmaru ja kodakondsus

“Kui Eesti hakkab kodakondsust andma

selle järgi, kas selle taotleja on hea inimene

või mitte, ning üldjuhul ka ainult siis, kui

tal on Palmaru teada doktorikraad, siis

on küll kehv lugu.”

Delfi juhtkiri eriteenete eest kodakondsuse andmisest

UUS

VAAT KUS ÜTLES

Lugejakiri

Kas mäng või töö?

“Mäng on väikese inimese

töö,” ütleb laulusalm. Kuid

paistab, et riik suhtub ka vanematöösse

kui mängu – miks

muidu läheb iga lapsekasvatamistöö

aasta pensionikujunduse

seisukohalt arvesse kui

pelgalt murdosa aastast. Ja ses

suhtes mõõdetakse kõigile ühe

vitsaga: nii neile, kellele makstakse

toetust heldel käel, kui ka

neile, kes saavad piskut.

Ehkki me räägime suuri

sõnu, kui tähtis on oma last

hooldada ja arendada kas või

esimesed kolm aastat, läheb

vanematöö aasta kirja ümmarguselt

0,1 aastana.

Riik nimelt maksab väikelast

kasvatava vanema eest

sotsiaalmaksu 1400 krooni

pealt kuus ning mullu oli see

kuumäär koguni 700 krooni,

mis andis aastakoefi tsiendiks

ainult 0,097.

Kui ema on näiteks kahe

lapsega järjepanu kuus aastat

suuremat sorti rahateenimisest

kõrval olnud, siis kirjutatakse

talle kogu selle aja eest

sotsiaalmaksu lahtrisse 0,6 ehk

siis pelgalt pool aastat tööd.

Julgen tõsiselt kahelda, kas

ja kui paljudele on see tõsiasi

üldse teada, pigem ootab üllatus

ees alles pensionipõlves.

Kui riik väärtustaks pisutki

lapsi, tuleks iga lapsekasvatustöö

aasta eest maksta sotsiaalmaksu

vähemalt keskmise palga

pealt.

Heljo Pikhof

Orhidee kosmeetikapood

on naiste naiste paradiis

Hiljuti Kalda teel avatud

kosmeetika hulgi- ja jaemüügikauplusest

leiab laia valiku

kvaliteetset ja uskumatult

soodsat vene ja valgevene

kosmeetikat.

Kireva valiku hulgast aitab

vanusele ja nahatüübile sobivaima

toote leida professionaalne

ja abivalmis müüja.

Palju vahendeid on mõeldud

just keskealistele daamidele.

Tun Trading toob ainsana

maale vananemisvastast

kosmeetikasarja Maagiline

Puudutus, mille patenteeritud

taimeplatsenta ja biokeemiliste

lisanditega kreemid

suisa imet võivad teha. Lisaks

veel kurdusid siluvad botoksmaskid,

mis salongis käimist

ja botoksi süsti asendavad,

või tekstiilmask, mis nahka

momentaalselt pingutab.

Väga populaarne on Natura

Salutarise tervisepoest leitud

praktilised jõulukingitused

ei jää riiulile tolmu koguma,

vaid aitavad lähedastel

end pühade ajal mõnusamalt

tunda ja tervist turgutada.

Asise inimese rõõmustamiseks

võiks jõuluvana kingikotti

pista anatoomilise padja

või massažipadja valutavale ja

väsinud seljale. Sisselpatjade

disain aitab kehale langevat

survet ühtlasemalt hajutada

– sel moel väheneb oluliselt

kaelalülide ja lihaste koormus

erinevates magamisasendites.

Padi aitab ka tundliku kukla ja

sari, vaid 25 krooni eest saab

jaapani roosi lõhnalise näotooniku,

-piima või koorija.

Häid kreeme pakub ka Sun

of Life. Enese hellitamiseks

sobivad suurepäraselt Koduse

Kosmeetiku luksuslikult

lõhnavad ja naha

siidiseks muutvad

näomaskid ja

koorijad, proovida

võiks näiteks

šokolaadilõhnalist.

Probleemse

nahaga noortele

sobib hästi raviva

teepuuõliga Teebaumi

sari.

Soodsalt on

müügil särtsakate värvitoonidega

ja ravitoimega Fiona

juuksevärvid, julgemad

võivad pea värvida šampusetooni

või fuksiapunaseks

ning lisada sobivas toonis

selja korral paremini magada.

Eriline vorm toetab kukla loomulikku

kuju ning täidis loob

uinumisel meeldiva tunde.

Mõnusad asjad on kindlasti

ka massaaživahendid

– näiteks puidust rullikutega

abivahendid jala ja selja mudimiseks.

Lustakate värviliste

nuppudega saab punktmassaaži

teha nii endale kui ka

sõbrale.

Järgmise nädala alguses

jõuavad poodi elektrilised

soojenduskotid, mis aitavad

leevendada näiteks selja- ja

kõhuvalusid. Valida saab

salke. Viimaks võib välimuse

viimistleda Ruby Rose’i sarja

lauvärvide, puudri ja küünelakiga.

Jõulude eel kehtib

parfüümidele 10% soodustus.

Meeste riiulist leiab midagi

sobivat ka kaasale.

Kaupa lisandub igal nädalal

ja ostude eest on võimalik

tasuda ka kaardiga, lisaks

pakutakse kliendi- ja

kinkekaarte. Peagi

peaksid poodi jõudma

lastele mõeldud tooted.

Müügil on komplekteeritudjõulupakke,

kuid ka iseostetud

kauba võib lasta tasuta

ära pakkida.

Kauplus Orhidee,

OÜ Tun Trading

Kalda tee 30 - 25

Avatud: E – R 10 – 19,

L 10 – 17, P 10 – 15

Kasulikud kingid

Salutarise tervisepoest!

sobiva temperatuuri ning kott

lülitub 90 minuti pärast automaatselt

välja. Nii pole vaja

muretseda liigse elektrikulu

pärast, kui kogemata tukkuma

peaks jääma! Üks mudel

on mõeldud reumahaigetele:

sisseehitatud magnetväli aitab

tõhusalt liigesevalude vastu.

Kõik eelnev ja palju muudki

Salutarise tervisepoes!

Salutaris OÜ

Kalevi 4, 51010 Tartu

Avatud: E–R 10–18, L 10–15

Tel: 734 0001

Mob: 517 4500

E-post: salutaris@salutaris.ee


8 uudised toimetaja Arvo Uustalu arvo.uustalu@linnaleht.ee

RELV VAJAB LUBA

Lõuna politseiprefektuur

alustab juba kolmandat

korda kampaaniat, millega

eraisikute käes olevad

arvele võtmata tulirelvad

loovutatakse riigile.

Üha rohkem jõuab politsei

jälile relvaomanikele, kellel on

relv arvele võtmata või luba

aegunud. Seadus näeb sellisel

juhul ette kriminaalmenetluse

alustamise ja ebaseadusliku

relva konfi skeerimise ning

hilisema hävitamise.

Enne 29. detsembrit

„Tänavu on alustatud kriminaalmenetlust

juba 11 juhtumi

korral, kui on leitud ebaseaduslik

relv. Kentsakas on seejuures

asjaolu, et neist kümnel

juhul oli isikutel olemas teiste

relvade luba.

See tähendab aga seda,

et kriminaalmenetluse tõttu

tuleb jäädavalt loobuda ka

neist, mille omamiseks oli luba

olemas. Uuesti saab aga luba

taotlema hakata alles pärast

karistuse kandmist ja selle

kustumist. Kõige lühem aeg

selleks on kolm aastat, tavaliselt

isegi kauem,” rääkis Lõu-

na politseiprefektuuri lubade

talituse juhtkonstaabel Allen

Leego. Selliste ebameeldivuste

vältimiseks peaksid isikud,

kelle valduses on arvele võtmata

tulirelv või kellel puudub

olemasoleva relva kehtiv

luba, pöörduma kiiresti Lõuna

politseiprefektuuri lubade talituse

poole, kus võetakse relv

arvele või antakse luba. Selleks

ei ole vaja teha muud, kui

leppida asukohajärgse lubade

talituse töötajaga aeg kokku

ja minna enne 29. detsembrit

vastuvõtule relva üle andma.

Leego lubab, et sel perioodil

inimesel käsi väänama ei

hakata ja ka muid sanktsioone

ei rakendata.

Leitud relvad registreeritakse

leiuna ja sellest teatatakse

päevalehes. Seejärel on õigel

omanikul kuue kuu jooksul

aega endast teatada ja tõestada

leitud relva omandiõigust.

Kui selle aja jooksul pole

omanik märku andnud ja relva

kontrollimisel pole leitud

seost mõne kuritegeliku sündmusega,

registreeritakse relv

leidja nimele. Nüüd saab värske

omanik vormistada relvaloa

või relva müüki anda. Niiviisi

puhtaks pestud püssid muutuvadki

seaduslikuks.

Aegunud lubadega isikutelt

võetakse tapariist hoiule ja

kolme kuu jooksul on üleandjal

aega vormistada omale vastav

luba või relv võõrandada.

Tungiv soovitus

Politsei soovitab kõigil mingil

põhjusel nende valduses

olev registreerimata relv arvele

võtta, et hilisemaid ebameeldivusi

vältida.

„Lõuna politseiprefektuuris

on kehtestamisel kord, mille

järgi peab igat relvaomanikku

vähemalt kord aastas kontrollima,”

selgitas Leego.

linnaleht reede,15. detsember 2006

Politsei pakub ebaseadusliku relva

omanikule soodsat tehingut

Probleemsemad ja kahtlased

omanikud võetakse suurema

tähelepanu alla ja kui leiab

kinnitust relvaomaniku sobimatus

tulirelva käitlejana, siis

tunnistatakse relvaluba kehtetuks

ning võidakse alustada

kriminaalmenetlust.

29. novembrist kuni 29. detsembrini

kestva kampaania

ajal saab registreerimata relva

või aegunud relvaloa seadustamiseks

pöörduda Lõuna politseiprefektuuri

lubade talitusse

või küsida täpsemat infot telefonil

730 8838.

Arvo Uustalu


kolm

linna

Iga päev üks toode

eriti magusa

hinnaga!

PÄEVAPAKKUMISED

15.12 - 21.12

18.12

E

Kohupiimajuust

Rama Creme

Bonjour

180g, jogurtimaitseline

8,80

14,80

48,89 EEK/kg

toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee

Kes raiskab rohkem raha?

n Kui palju eestlased jõuluostudele raha kulutavad,

on esialgu veel kokku arvestamata. Küll on teada,

et eestlane ostab jõulukinke julgelt krediitkaartidega

võlgu. Hiljutise uuringu kohaselt kulutavad

soomlased ja rootslased jõulukinkidele keskmiselt

320 eurot ehk umbes 5000 krooni. Taanlastel läheb

raha rohkem – keskmiselt 450 eurot (7200 krooni).

Norrakad on põhjamaalastest kõige lahkemad: neil

kulub jõulukinkidele 540 eurot (8600 krooni). LL

Mida rahvas jõuluks ostab?

Jõulukinkide esireas on

sel hooajal suuremat sorti

praktilised kingid. Tallinna

Kaubamaja kingiedetabelit

juhib digitehnika,

CD- ja DVD-plaadid ning

parfümeeria.

“Inimesed eelistavad teha

tõesti pisikese pudi-padi asemel

enam suuremaid, läbimõeldud,

kvaliteetseid ja praktilisi

kingitusi,” nendib Tallinna

Kaubamaja loovjuht Kristina

Herodes. “Kingitus kodule

on tegelikult kink nii endale

kui ka oma kallimale. Minu

meelest rõõmustab imekaunis

veiniaksessuaaride komplekt,

voodipesu või mõni nutikas

köögividin enamikku naisi,”

jagab Herodes ka lahkelt

kingiideid. “Mulle teeks asjalik

kink ilmselt rohkem rõõmu

kui järjekordne ülinaiselik

luksusasi, mida tegelikult väga

vaja polegi.”

Samas on Herodese sõnul

ostjate lemmikuks muutunud

ilutoodete kinkekarbid, mida

muretsetakse nii naistele kui

ka meestele. Teiseks on juba

aastaid jõulude ajal ostetud

kaubaks mängud, mida saab

pereringis või sõpradega koos

mängida.

Tehnikat on hea pakkida

Palju ostetakse ka CD-plaate,

raamatuid, DVD-filme ja

-mänge. “Need lähevad väga

hästi kaubaks absoluutselt igal

aastal,” nendib Herodes. “Tegu

on lihtsalt emotsionaalsete

kinkidega, mis aitavad jagada

oma eelistusi ja maitset. Nende

puhul on ju seegi mõnus,

et neid konkreetse kujuga asju

ilusasti ära pakkida on puhas

rõõm!”

Samas jõuab kingikottidesse

aasta-aastalt üha rohkem teh-

Karvaseid mänguasju ostetakse kingiks nii lastele kui ka täiskasvanutele. Sel aastal on kõige kuumem

karvane kaisuelukas lumivalge jääkaru. Foto: Tallinna Kaubamaja

nikat: mälupulke, sülearvuteid,

iPode, ülihea heliga kõrvaklappe

ja muid tänapäevaelu

olulisi komponente.

“Noorte, teismeliste ja tehnikatundlike

meeste jaoks on need

vist parimad ja oodatuimad

jõulukingid,” arvab Herodes.

“Ehkki see tähendab, et mitme

karupüksipaki asemel leiab

15.12

R

Makaronid

Panzani

500g, 2 sorti

7,40

9,80 14,80 EEK/kg

T

19.12

Kartuliköögiviljasalat

kg

Grossi Köögid

21,80

31,80

kuuse alt vaid ühe suurema

asja.”

Laste kingipakkidesse jõuab

iga aastaga üha rohkem arendavat

kraami. Minevaks kaubaks

on mälumängud, meisterdamiskomplektid

ja arvutid.

Tavapäraselt viiakse koju

autokoormate kaupa armsaid

pehmeid mänguasju. Kristina

L

K

16.12

Keeduvorst

Latsekese

kg

Grossi Lihameistrid

24,80

34,80

20.12

Piparkoogitaigen

800g

Grossi Pagarid

18,80

28,70

23,50 EEK/kg

NÄDALA

SOODUSTUSED

15.12 - 21.12

linnaleht reede, 15. detsember 2006

MEIE KAUPLUSED TALLINNAS: Lastekodu 14, Tammsaare tee 133 ja 93, Ehitajate tee 41; Paasiku 2a. Tel 602 3000; HARJUMAAL: Maardus Nurga3, Haabneemes Kaluri tee 3, Loksa Kaubanduskeskus Rohuaia 6, Kuusalus Mäe 1; L.-VIRUMAAL:

Rakveres Turu Kaubamaja,

kpl. Raja Ilu pst 2, kpl.Ly ja Joogid Vilde 6a, kpl. Kungla Tallinna 13, Tapa Kaubanduskeskus Jaama 1, kpl. Gea Haljalas Võsu 5, Kundas Kasemäe 12, kpl. Eve Vinnis Sõpruse 5, kpl. Pille-Riin Tamsalus Tehnika 24, kpl. Pandivere

V.-Maarjas Simuna tee 4a, kpl. Elektra Lepnal; IDA -VIRUMAAL: Jõhvi Keskväljak 6, Kohtla-Järvel Outokumpu 13a ja Järveküla tee 79, Ahtme Kaubanduskeskus Estonia pst 30a, Sillamäel Viru pst.35, kpl. Kevad Kiviõlis Keskpuiestee 33; JÕGEVAL: Tähe 10a; Järvamaal: Paides: Pikk 25, Tel 387 0007

P

Pähklisegu

Päkapiku

200g

Arimex

N

Koorimata

krevetid

500g

17,80

24,80

Foto: Eesti Rahva Muuseum

Herodes kahtlustab, et paljud

neist jõuavad hoopis kingiostja

täiskasvanud sõprade, tuttavate

ja kolleegide kingipakkidesse.

Vaieldamatu lemmik on

kaubamaja mänguasjade osakonnas

aga lumivalge ja pehme

jääkaru.

Merike Kungla

merike.kungla@linnaleht.ee

17.12

21.12

Kuivatatud

aprikoosid

200g

Arimex

9,80 9,80

12,40 49,00 EEK/kg 14,80 49,00 EEK/kg

35,60 EEK/kg

Eesti naistemood 20. sajandi alguses

n Eesti Rahva Muuseumis avatakse

täna näitus ”Valge pluus ja must pluus”.

Näitus tutvustab Esimese maailmasõja

eelset naiste linnamoodi. Aastatel

1907–1914 jätkus üleminek uuele

sportlikule stiilile, mis tähendas revolutsiooni

naiste fi guuri ja riietuse vallas

– korsetist loobumist!

Näitusel saab jälgida ja hinnata,

Laat aitab hädas loomi

Inimestes tärkab jõulueelsel

ajal soov ning

tahe pühendada aega ja

energiat neile, kes vajavad

toimetulekuks teiste

toetust. Heategevuslikest

ettevõtmistest ei jää

kõrvale loomadki.

Juba kolmandat aastat Pärnus

kodutute loomade hüvanguks

jõulumüüki korraldav

Annely Laats rääkis, et inimesed

suhtuvad koerte ja kasside

abistamisse üha paremini.

“Kui esimese aasta jõulumüügil

kolm aastat tagasi leidus

päris palju neid, kes arvasid,

et loomade abistamise asemel

võiks aidata pigem kehvasti

toimetulevaid pensionäre,

tänavalapsi, töötuid või kodutuid,

siis eelmisel aastal arvas

vaid mõni üksik inimene, et

sihtgrupp võiks olla mõni

muu,” märkis Laats.

Inimeste üha mõistvamast

suhtumisest kodututesse loomadesse

kõneleb seegi, et nii

mõnigi müüki külastanud

kodanik on pakkunud oma abi

hüljatud koerte ja kasside abistamiseks.

Müük kõrvuti loteriiga

Traditsiooniliseks saanud

jõulumüükidel Port Artur 2

kaubanduskeskuses lähevad

müüki ettevõtete ja eraisikute

annetatud asjad. Eraisikute

annetatud käsitööesemetest

müüvad varasemate aastate

kogemuse põhjal kõige paremini

pisemad esemed, mis

Hakkpraad

ploomi- ja

aprikoosidega

kg

Grossi

Köögid

57,80

64,80

kuidas ajakirjandus hakkas 20. sajandi

alguses muutma ja kujundama naiste

rõivamoodi. Näha saab ka põnevaid ja

praegu isegi naljakana mõjuvaid väljavõtteid

1906. aastal ilmuma hakanud

Käsitöölehe artiklitest ning õpetustest.

Näitusega, mis jääb avatuks

11. märtsini, käib kaasas meeleolukas

giidiprogramm. LL

pole väga kallid: sallid, mütsid,

mänguasjad. Rahakotiraudu

avavad Laatsi meelest kergemini

pensionärid ja väikelaste

emad, kuid ostjate seas leidub

ka helde käega ärimehi

ning lapsi, kes oma kommiraha

loomade abistamiseks loovutavad.

Müügiga samal ajal toimub

populaarne jõululoterii. “Võitudeks

on olnud näiteks Terviseparadiisi

veekeskuse, ilusalongide,restoranide-kohvikute,

lillekaupluste ja kondiitripoodide

kinkekaardid,

laste suusakomplektid, tasuta

tantsutunnid ning palju muud

põnevat,” ütles Laats.

Eelnevatel aastatel on raha

läinud võrdselt nii Pärnu

kodutute loomade varjupaigale

kui ka hättasattunud loomade

abistamise tarbeks. Varjupaigas

said loomad üle-eelmisel

aastal elutingimuste parandamiseks

hädavajaliku bullerjani

ehk õhkkütteahju ning

eelmisel aastal kogutud rahaga

võidi alustada uue koerteaediku

ehitamist. Kui mullu koguti

Pärnu jõululaadal ligikaudu

12 000 krooni, siis möödunud

aastal kasvas toetussumma

19 000 kroonini.

“Hädajuhtumeid, mille tarbeks

Eesti Loomakaitse Seltsil

raha kulub, tuleb kahjuks ette

igal aastal,” märkis Laats.

Jõululaat loomade heaks

toimub järgmisel nädalal Port

Artur 2 kaubakeskuses.

Anu Villmann

anu.villmann@linnaleht.ee

Jõulukuuske saab riigimetsast ise tooma minna

n Riigimetsa majandamise

keskus lubab rahval ka sel aastal

metsa kuuse järele minna.

Keskus ei jaga kuuski siiski

tasuta, puu tuleb enne sobivast

metskonnast välja osta. Kuuskede

hind on metskonniti eri-

nev, kuid on tavaliselt väiksem

kui mujal.

Tasuta võib riigimetsast

endiselt koju viia dekoratiivoksi.

Täpsem teave veebilehelt

www.rmk.ee/joulukuusk. LL

Verivorst

Jõulupikuke

kg

Grossi

Lihameistrid

29,80

36,80

Õunastritsel

400g

Grossi

Pagarid

12,80

15,80 32,00 EEK/kg


B2 kolm linna toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee

Jõulukaunistus

võib seekord olla

erkroosa

Igikestev sügis ei anna jõulukaunistuste

loomiseks

küll head inspiratsiooni,

kuid vähemalt üks hea

külg sellel siiski on – lume

puudumisel saab metsast

lahedasti mitmesugust

materjali hankida.

“Tavaliselt annab jõulutööde

tegemiseks sisetunne märku,

et nüüd oleks aeg midagi

nokitseda. Paraku on praegu

tõesti nii, et kliendid oma

soovidega on need, kes jõulude

tulekut meenutavad,” tõdeb

lilleseadja Maie Lätti, omanimelise

lilleseade- ja kunstikooli

juhataja ja õpetaja. “Aga sellest

ei ole midagi, teisalt saab

metsamaterjali hästi kätte ja

see on väga tänuväärne.”

Mustikavarred on

lihtne seadematerjal

Parimad metsast hangitavad

lilleseadematerjalid on käbid

ja puukoor, mida saab hädapärast

ka lumega kätte. “Vahel on

suur puukooretükk juba ise nii

tore, et moodustab jõuluseade

aluse,” märgib Maie Lätti. “Aga

tohutult tänuväärne ja armas

materjal on mustika- ja pohlavarred,”

lisab ta. “Nendest

saab teha ilusaid, värskeid ja

mõnusa tundega seadeid, mis

ei närtsi ruttu. Mustikas võib

püsida üle kuu aja ning isegi

siis, kui see lõpuks ära kuivab,

säilitab see oma kuju ning

seade tervikuna säilitab oma

ilme.”

Ta näitab ühte lihtsat, aga

kaunist jõuluseadet, mille val-

mistamine on jõukohane igaühele:

peotäis mustikavarsi

on kuldse traadiga üleni kimpu

köidetud ning kimbu tippu

on sellesama kuldse traadi abil

kinnitatud pisike kuldne täheke.

Kui see kimp vaasi panna

ja lisada kaunistuseks veel üks

lilleõis ja väike männioks ongi

juba seade olemas.

“Ma ei saa jätta siinkohal

mainimata, et mustikavarsi

tuleks südamega korjata,

mitte minna innustunult tervet

metsaalust tühjaks katkuma.

Enne võiks mõelda, mida

täpselt teha tahetakse. Mustikal

kasvab vars väga aeglaselt

ning ainult hea idee põhjendab

varte lõikamist,” toonitab

lilleseadja.

Üldiselt kipuvad jõulusea-

Ka kokakunstis

võiks rohkelt

roosat kasutada.

Fotod: Bulls

ded olema samamoodi kommete

kütkes nagu jõulutoidudki

– ikka on laual seapraad ja

hapukapsas ning lauakaunistusena

on nende kõrval punaroheline

jõulupärjake. “Punane

ja roheline on klassikalised

jõuluvärvid, kuld ja hõbe

samuti. Nendega sarnaselt võivad

ka seapraad ja hapukapsas

alati laual olla, aga põnevuse

otsijad võiksid proovida

midagi uut,” sõnab Maie Lätti.

Tänavu on jõuluüllatuseks

erkroosa värv.

“See oli ka minu jaoks hästi

tore üllatus,” tõdeb ta. “Ma

võtsin erkroosa küll sümpaatiaga

vastu, aga poleks uskunud,

et ma ise sellega kaasa

lähen.” Kuni ühel päeval silmas

ta poes uhket erkroosat

linnaleht reede, 15. detsember 2006

küünlajalga ning selle ära ostis.

“Sellest on olnud nii palju rõõmu,

et ma tõesti soovitan kõigile

– kellel on tunne, et tahaks

natuke midagi uut, siis proovigu

kärtsroosat!” räägib ta vaimustunult.

Ega alati ei peagi ju

jõuludeks seadet tegema, piisab

ka mõnest potilillest, mis

täiesti juhuslikult on erkroosas

potis.

Pärjaalusele on

hea seadet teha

Kes siiski tahab jõuluseade

tegemisel kätt proovida, nende

jaoks on poodides saadaval

pärjaalused ning ümmargused

pallipõhjad. “Pärga on kerge

teha, kui alus on olemas. Siis

tuleb see lihtsalt lemmikmaterjalidega

ära katta,” märgib

Maie Lätti. “Pallialuseid võib

soetada eri suuruses. Ühel aastal

saab need katta ühe materjaliga,

teisel aastal teise materjaliga.

Neid annab pärast kas

või lapselastele pärandada.”

Lihtne moodus jõuluseadet

teha on osta dekoratiivne

ja õhuline pall, millest saab lillevarre

läbi pista. Seejärel võib

lilleõie koos palliga vaasi panna.

Taolisi vaase võib lausa

mitu tükki ritta seada.

“Alati võib võtta kartongi,

lõigata sealt sobiv kujund välja

ning mässida selle ümber

näiteks kuluheina ja teha sellest

uksekaunistus, kui pärg

hakkab ära tüütama. Ka ornamendid

on praegu väga moes,”

soovitab lilleseadja.

Ada Maltseva

ada.maltseva@linnaleht.ee


eede, 15. detsember 2006 linnaleht toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee kolm linna B3

Kingikaravan sõidab lastekodudesse

Pühapäeval kell 14

külastab Mustamäe linnaosavalitsuse

pereüritust

“Muistne jõulumaa” Coca-

Cola jõulukaravan, millega

karavan alustab oma

nädalast ringsõitu Eestis.

“Täname kõiki annetajaid,

kes Selverites asuvatesse kingikogumiskastidessekinke

tõid, aitate muuta lastekodulaste

jõulud rõõmsamaks,”

ütles Coca-Cola HBC Eesti

AS-i avalike suhete juht Annela

Laaneots. Kingikogumiskastidesse

saab kinke tuua tuleva

neljapäevani.

Jõulueelsel nädalal viiest

dekoreeritud Coca-Cola veoautost

koosnev ja jõulumuusika

saatel ringi sõitev jõulukaravan

külastab tänavu lastekodusid

Tartus ja Tartumaal, Tallinnas,

Pärnus ja Viljandimaal.

Esmaspäeval sõidab karavan

HUMANA

Tallinna Lastekodu Lasnamäe

ja Maarjamäe keskuse, samuti

kinke kogunud asutustesse

ning noorte õppekeskusse

Juks, kus valmisid jõulukaravani

kingitoojate auhinnaloosi

padjad. Samuti külastab karavan

sel päeval Kadaka, Merimetsa,

Torupilli ja Pirita Selverit.

Teisipäeval sõidab karavan

Tallinna Lastehaiglasse, Tallinna

lastekodu imikute ja puuetega

laste keskusse ning Tondi

ja Järve Selverisse.

Kolmapäeval külastab karavan

Tartu väikelastekodu Käopesa

ja MTÜ-d Vahtramägi

Mäe-kodu, Tartu kristlikku

kodu, Tartu laste turvakodu,

MTÜ-d Kristlik Noortekodu

ja Elva väikelastekodu, samuti

Veeriku, Ringtee, Sõbra ja

Anne Selverit.

Neljapäeval läheb karavan

Pärnusse, reedel aga Viljandimaale.

LL

Toidukorv on kalleim Tallinnas

n Eestis on kõige kallim toitu

osta Tallinnas ja kõige odavam

Kohtla-Järvel, näitas konjunktuuriinstituudi

novembri algul

tehtud hinnauuring.

Kalleim – 424.92 krooni

– oli toidukorv uuringu järgi

Tallinnas. 410.40 krooni

maksvast keskmisest oli

toidukorv kallim

veel Pärnus

(417.55 kr)

ja Kuressaares

(415.65 kr).

M a d a -

laim ehk

368.14 krooni

oli toidukorvi

maksumus

Kohtla-Järvel ning

KAUPLUSED Tallinnas:

Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel 6 691 323

Tartu mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17, tel 58 059 204

Mustamäe tee 18, E-R 10-20, L 10-17, P 11-16, tel 55 43 690

Õismäe tee 107, E-R 10-19, L 10-17, P 10-16, tel 6 512 837

Jaama 2 (Nõmme), E-R 9-19, L 9-17, P 9-15, tel 6 504 122

Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel 55 612 372

Kotzebue 27, E-R 10-20, L 10-17, P 10-15, tel 58 181 852

Pallasti 1, E-R 10-20, L 10-17, P 10-15, tel 55 541 102

Pärnus:

Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 671 419

Jannseni 2a, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 608 454

Tartus:

Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16, tel 55 39 237

Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 55 626 634

HULGIMÜÜK

Betooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel 6 012 955, www.humanae.ee

Foto: Coca-Cola

odavaima ja kalleima toidukorvi

vahe oli 56.78 krooni

ehk 15 protsenti. tarbija24

Muuseumis saab

vorstitegu õppida

n Eesti Vabaõhumuuseumis

elustub täna talvine Eesti küla

– õued ja tared on sagimist

täis. Saalitakse lauda, aida ja

toa vahet, sest kõik maitsvad

road peavad olema õigeks

ajaks valmis ja toad kenasti

kaunistatud. Külarahvas

ootab linnasaksu kaema, kuidas

vanasti jõuludeks ettevalmistusi

tehti.

Mida seal siis näha saab?

Näiteks seda, kuidas Pulga

talus usin vorstitegu käib. Seal

Foto: Terje Lepp / EPL

on suur pere, aga maitsvat

lambasooles tanguvorsti soovivad

ju kõik jõululauas maitsta.

Talu meespere vestab lastele

puust mänguasju.

Kuie koolimajas harjutatakse

jõululaule. Sassi-Jaani talu

elanikud on aga valmistanud

põneva jõulumängu, mis tutvustab

külalistele vanu jõulukombeid.

Sutlepa kabelis esineb täna

Jaani kiriku segakoor, homme

Pühavaimu koguduse kammerkoor

ja pühapäeval koor

Studium Vocale. Esinemised

hakkavad kõigil kolmel päeval

kell 12 ja 14. LL

RAM annab neli

jõulukontserti

n Eesti rahvusmeeskoor

(RAM) annab tuleval nädalal

Eestimaa kirikutes neli suurepärast

jõulukontserti.

Esitusele tulevad Giovanni

Gabrieli, Johann Sebastian

Bachi, Corneliuse, Samuel

Osborne Barberi ja Johannes

Brahmsi looming ning jõululaulud.

Koori dirigeerib Mihhail

Gerts.

Tuleval kolmapäeval esineb

koor Jõhvi Mihkli kirikus, neljapäeval

Tallinna Jaani kirikus,

reedel Tartu Jaani kirikus

ja laupäeval Pärnu Eliisabeti

kirikus. RAM-is laulab praegu

56 meest ning koor tegutseb

1944. aastast alates. LL

Ostes meilt...

...säästad raha, ...säästad loodust,

...oled isikupärane

Soodusmüügitunnid

jätkuvad kuni 19.12.

Alates 20.12

kukuvad hinnad

30% madalamaks.

OOTAME KÜLASTAJAID!

KLUX, kui kõrvetab

Tihti sööme me rohkem kui vaja. Suurem söömine ja joomine toob sageli kaasa

kõrvetava tunde söögitorus – ohusignaali probleemist seedesüsteemis. Miks on

see tekkinud ja kuidas sellele lahendust leida?

Suure toidukoguse söömisel võib happeline

maosisaldis sattuda söögitorusse. Söögitoru

limaskest ei talu aga maohapet ja kahjustub.

Tekib ebameeldiv kõrvetav tunne

söögitorus ja neelus, mis sunnib sageli köhatama.

Mida teha, kui tekib selline ohusignaal?

Kui kõrvetav tunne on juba tekkinud, tuleb

söögitorule anda võimalus limaskesta uuendada.

Ebameeldivast kõrvetavast tundest

vabanemiseks sirutab käsi haarama erinevate

kõrvetisi leevendavate ainete järele.

Ajalooline neist on söögisooda, mille kasutamisel

saadakse küll kiire leevendus, kuid

probleem kordub üha uuesti ja uuesti.

Üheks võimaluseks on süüa korraga väiksemaid

toidukoguseid. Ka alkoholi tarvitamine,

suitsetamine ning kohvi joomine mõjuvad

magu ja söögitoru ärritavalt. Paraku on

paljudel meist raske loobuda heast söögist,

kohvist ja vahel ka meeldivast napsust.

Looduslik vahend

söögitoru kaitseks!

Öeldakse, et kõigi hädade

vastu on looduses abi. Kasutada

soovitatakse taimedest

valmistatud tõmmist Klux,

mida võib nimetada ka söögitoru

ja mao hooldusvahendiks.

Preparaadi koostisse

kuuluvad ingver, kardemon,

lagrits ja glütseriin. Ingver ra-

hustab magu, soodustab sülje ja sapi teket,

vähendab iiveldust ja kõhugaase. Lagrits

aitab siduda toksilisi aineid ja rahustab

söögitoru limaskesta. Glütseriin loob söögitorus

pehme, kaitsva ja rahustava kihi. Kardemon

reguleerib maohappe tootmist, suurendab

sülje ja sapi eritust ning vähendab

kõhugaase.

Millal ja kuidas Kluxi kasutada?

Kluxi kasutatakse maohappest põhjustatud

kõrvetava tunde ja kurguärrituse ennetamiseks

ning söögitoru limaskesta talitluse normaliseerimiseks

ja uuendamiseks. Kluxi

võetakse 2 korda päevas enne sööki. 40 tilka

(umbes pool teelusikatäit) tõmmist lahustatakse

50 ml-s leiges vees ja juuakse

lonkshaaval enne sööki või kuristatakse kurku

ja neelatakse alla. Kluxi soovitatakse kasutada

ka mao, söögitoru ja neelu hoolduseks.

Mao, söögitoru ja neelu hooldus.

Näiteks ei tekita meis küsimusi

käia oma autoga hoolduses või

aeg-ajalt maja värvida. Oma keha

jätame aga tihti unarusse ja siis

on haigused paratamatud. Ennetamaks

söögitoru limaskesta

kahjustuste tekkimist, soovitame

1-2 korda aastas teha mao

ja söögitoru hoolduskuuri. Selleks

kasutatakse Kluxi 1 kuu

vältel.

Klux on loodustoode ja müügil apteekides. Info www.massuno.ee või tel 7 338 080

Kristallkümmel 500 ml peolauale

HÕBEMEDALIT omav liköör KRISTALLKÜMMEL on müügil 500 ml, 500 ml + 2 klaasi

ja 40 ml pudelites.

Taas võiks olla meie peolaudadel ja ka kingitusteks auväärne, hea maitsega,

100% naturaalsetest ainetest valmistatud köömneliköör Kristallkümmel.

Müügil: Rimi, Selver, Kaubamaja, Stockmann, Maksimarket, Kaupmees, Feenoks,

Regalia, Mindy, Y2K Ararat, Sadama kauplused jt. Tartus: Rain, Kaubamaja, Eden jt.

Pärnus: Kampol, Helter, Port Artur jt. Saaremaal, Kohtla-Järvel, Jõgeval, Viljandis,

Raplas, Keilas jt linnade hästivarustatud kauplustes.

Hulgimüüja: AS Avallone

Tootja: OÜ Kümmel ATM, Tallinn


B4 kolm linna toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee

linnaleht reede, 15. detsember 2006

Söögiisu taltsutamine – see on imelihtne!

18

Kes meist poleks mõelnud äärmuslikest dieetidest,

Kuulake hea tuju

muusikat, kui teil

veepäevadest ja mõni ehk lausa suu kinniteipimi-

tuleb tahtmine üle

süüa. Teadlased

ütlevad, et muusest?

Tegelikult on söögiisu kontrolli alla saamiseks

sika aktiviseerib

ka meeldivamaid võimalusi.

7 12

samad aju hea-

Tehke oste arukalt.

Võtke poodi minnes

kaasa ostunimekiri, et

1Proteiin vähendab

vältida uitoste. Trenni

söögiisu, süsivesikud

mõttes võiksite jätta

aga suurendavad seda.

ostukäru riiulitevahe

19 26

olukeskused, mis

lemmiktoit.

Süsivesikud seeduvad

ühte otsa ja kanda kau-

kõhus kõige kiiremini,

bad süles kärusse. Veel

Ärge sööge enne, kui

seega on selge, et

Hoidke kapid tühjad.

parem on, kui kasutate

te pole toitu korrali-

ainult neist koosnev

Äärmisel juhul olgu

korvi.

kult serveerinud.

eine ei hoia näljatun-

kapis vaid tervislik toit.

net kuigi kaua ära.

Sellega säästate raha ja

pääsete kiusatusest.

2

vaadake enne

kassasse jõudmist

2Alustage proteiiniga.

oma toidukorv

Oletame, et sööte einet, 8Tehke midagi

kriitilise pilguga üle.

20

mis koosneb süsive-

inspireerivat. Väga

Kas see, mida ostate,

sikutest ja proteiinist,

lihtne võte on torgata

on pigem tervislik

näiteks riisist ja broile-

foto kleidist, mida te

või kahjulik?

Keskenduge

rist. Kui olete nii näljane,

tõepoolest armastate,

söömisele. Pange

et võiksite süüa kas või

kohta, kus see teid

toit ära, kui te vaa-

hobuse, siis alustage

motiveerib. Võib ka

tate telerit, loete,

broilerist ja sööge riis

vastupidi: kinnitage

õpite või istute

alles pärast seda. Nii

külmikule foto, kus te 13Poes

arvuti taga.

tekib täiskõhutunne

eriti tüse välja näete.

kiiremini.

9 14 21 28

Järgige prof-

3Sööge kiudaineri-

Kasutage ohtralt

fi de eeskuju.

kast toitu, näiteks

vürtse. Ingver, pipar

Enese kiireks

kaera- või rukkihel-

ja tabasco kaste

vormiajamiseks

Minge välja. Üritage päevas

beputru, sest need

võivad kiirendada

loobuvad modellid

veeta 20 minutit väljas istudes

pidurdavad süsive-

teie ainevahetust kuni

alkoholist, saiast ja

või kõndides. Kui pole võimalik

sikute imendumist

25 protsenti, väidavad

magusast.

välja minna, istuge kas või akna

ja alandavad veres

Jaapani Kyoto ülikooli

juures – päikesevalgus aitab

insuliini, mis on

uurijad.

söögiisu tõrjuda.

tuntud näljahormoon.

10 15 29

Tõrjuge öist

2223

söögiisu. Teadlased

Magage. Esiteks

on avastanud, et

Peske hambaid parima ja

päästab uni toidu

hämarad ruumid

kauakestvaima maitsega

järele haaramise

ning ööpimedus

hambapastaga, mis teil

kiusatusest.

sunnivad meid üle

õnnestub leida. Kasutage

Teiseks näitas

sööma. Vahetage

suuvett ja piparmündipastille,

Chicago ülikoolis

lambipirnid ereda-

et oma maitsemeeli ära petta.

tehtud uuring, et

mate vastu, et ümb-

naise ainevahetus

rust rõõmsamaks

kiireneb 40%, kui

muuta.

ta saab piisavalt

und.

11 16 3

Sööge alati hommiku-

Kui teile tõstetakse

einet. See annab päe-

ette teatud portsjon,

vaks kütust ning lõuna

ei tähenda see,

Minge poodi vaid

ajal ei ole te nii näljane.

et teie keha seda

täis kõhuga.

Kui peate just mõnd

kogust vajab. Sööge

maiustust sööma, siis

seni, kuni kõht

tehke seda samuti

on mõnusalt täis.

hommikupoolikul.

Väheke taldrikule

jäetud toitu moodustab

pikema aja

vältel suure kalori-

17 24

koguse.

31

Sirutage käsi vee-

Sööge õigeid suupisteid.

Loobuge ühest halvast

klaasi järele, enne kui

Suhkruvaba karamell

toitumisharjumusest.

te pistate suhu mõne

annab umbes 20 kalorit

Kui sööte teleri ees või

näksi. See on kõige

ning kestab kuni

voodis, kolige taldrikuga

odavam ja turvali-

20 minutit, aga 400-kalo-

köögilaua taha.

sem isu alandaja.

rine jäätis ei pea vastu

enam kui viis minutit.

Valige suupisted, mis

annavad alla 150 kalori.

4Must kohv vähendab

söögiisu, eriti kui seda

juua tühja kõhuga. Jooge

tass kohvi 45 minutit enne

hommiku- ja õhtusööki.

5Jooge rohelist teed, sest

see sunnib keha rohkem

kaloreid põletama.

Päevas võiks teed juua

kolm tassi. Eelistage

teed, kus on sees Lõuna-

Aafrikas kasvavat hoodiat

– see taim paneb aju

oletama, et inimene on

juba söönud.

6


25 3839 46 49

32 47

7 33 40

50

34 41 48

3536 42

43

0 44

45

reede, 15. detsember 2006 linnaleht toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee kolm linna B5

Eelistage

liftile treppi.

Treppidest

kõndides

võtke kaks astet

korraga. Astme

vahelejätmine

sunnib teid

jala- ja istmikulihaseid

rohkem

pingutama.

Tantsige autos.

Liiklusummikus istudes

andke kõhulihastele

tööd. Kujutage endale

näiteks ette, et olete

eksootiline tantsija, ning

keerutage ennast. See

aitab lihaste tugevdamise

kõrval ka pingeid

leevendada.

Ostke hüppenöör.

See on suurepärane

trenn ja veelgi

lõbusam, kui teile

tulevad meelde

kõik lapsepõlve

hüppenööritrikid.

Tõstke aeg-ajalt

mõnd veidi raskemat

asja. Rohkem

pole vajagi, et

harjutada end jõuharjutusi

tegema.

Ärge olge endaga liiga

karm. Kui peate dieeti, mis

on liiga madala kalorsusega,

aeglustab see teie

ainevahetust ja keha püüab

kaloreid säästa. Sööge iga

päev vähemalt 1200 kalori

väärtuses toitu.

Andke istmikulihastele

tööd. Kui

olete autos või

seisate järjekorras,

pingutage istmikulihaseid

15 sekundit.

Sissehingamisel tõmmake

lihaseid kokku

ja väljahingamisel

lõdvestage neid.

Tehke aias tööd.

Olge usin lumerookija,

tehke see töö

ka naabrite eest ära!

Põletage kaloreid

majapidamistöödega.

Tehke voodi ära, pange

pesu kuivatisse, lapake

pesu kokku. Voodit

üles tehes hoidke õlad

taga ja teeselge, et teil

on pealae peal raamat.

Tolmu võttes tõuske

kikivarvule, et säärelihastele

tööd anda.

Ärge sööge

õhtul pärast

kella kuutseitset.

Magu

tahab ka

puhata.

riideid

selga. Kitsad

riided motiveerivad

söögiisu

kontrollima.

37Proovige

Olge enda vastu

aus ja pange

kõik suutäied

kirja.

Unustage kaal

ning hüpelge

peegli ees. See,

mis hüpleb, ongi

just see, millest

vabaneda tuleb.

Võtke kasutusele

väiksemad taldrikud,

sest sinna mahub

vähem toitu.

Pisut seda, pisut

toda. Jälgige, et teie

toidulaud oleks mitmekesiselt

kaetud.

On naeruväärne

mitu kuud järjest

riisi ja kala süüa.

Tehke lollusi.

Võite kodus näitekssüdameveresoonkonnale

harjutusi

teha. Tõmmake

jalga sokid

ja uisutage

kodus. Kümne

minutiga kaob

nii 150 kalorit.

Ärge tehke

liiga palju liiga

kiiresti. Rasvakihi

kogumiseks

kulus teil aastaid,

ärge lootke

sellest vabaneda

nädalaga.

Taldrikureegel:

täitke pool taldrikust

köögivilja,

veerand kartuli ja

veerand lihaga.

Ärge jätke end üksi. Söögiisu

ohjeldamine on raske.

Selleks paluge abi oma lähedastelt

ning perekonnalt.

Nemad oskavad teid aidata,

kui ütlete kuidas.

Nätsu

närimine aitab

näksimist

vältida.

Valmistage road

kergemal viisil.

Vähegi fi guuriteadliku

mõtlemisega

perenaine jätab

jõuluroogadesse

searasva ja rammusa

koore lisamata.

Rasvasemad toiduained

saab enamasti

tervislikumatega

asendada.

Vaadake vähem

telerit. Tavaliselt

käib just teleri ees

kõige isukam ja kahjulikum

näksimine.

Selle asemel võiksite

hoopis trennis olla.

Hambapesu ajal

tehke painutusi

külgedele – andke

sangadele valu,

mis seal vannitoas

niisama passida!

Leidke asendustegevus. Andke

näppudele näkside võtmise asemel

tööd, hakake näiteks kuduma

või ristsõnu lahendama. Mullikile

plõksimine on ka tore tegevus.

Õppige pulkadega

sööma.

Söömisele kulub

siis kauem aega.

Küllastustunne

söögist tekib alles

20 minutit pärast

seda, kui kõht on

juba täis saanud.

Rahu, ainult rahu!

Jõulud on rahupühad

ja on küllalt aega

kiirustamata nautida

nii jõuluehete ilu,

kaetud lauda kui ka

lummavalt vürtsikaid

lõhnu. Et kehal oleks

kergem, tuleb toit

enne allaneelamist

korralikult läbi närida.

Varuge selleks aega.

Fotod: Bulls


B6 kolm linna toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee

Lacetti

Chevrolet Lacetti

sobib Sulle!

166 000.–

Kütusekulu: 9,8/5,7/7,2 l/100 km. CO

²

heitmed 171 g/km.

Varustus: kerevärvi kaitserauad, esimesed elektrilised aknatõstukid, roolivõimendi,

kaugjuhtimisega kesklukustus, juhiistme kõrguse ja kalde regulaator, ABS, juhi ja

kaassõitja turvapadi, CD-raadio, allaklapitavad tagaistmed, konditsioneer…

• liisingu sissemakse 0%

• soodushind

• tasuta konditsioneer

www.chevrolet.ee

Tallinn: ASCAR, Peterburi tee 1, tel 620 0900; PLEIONE, Ehitajate tee 122, tel 659 9499; Pärnu: ASCAR, Tallinna mnt 89a, tel 443 3374;

Tartu: PLEIONE, Turu 47, tel 730 1367; Jõhvi: VIKING MOTORS IDA-VIRU, Lääne 1b, tel 339 6201

linnaleht reede, 15. detsember 2006

Kuldsete kätega kings

leiab lahenduse pea ig

Kingsepa sõnul on kõige parem investeering korr

Kingsepad on nõutud

mehed ning mõnega

neist intervjuu tegemine

polegi niisama lihtne. Seda

enam, et neid jääb aina vähemaks.

“Praegu pole mul küll

kahjuks aega teiega rääkida,

tööd on palju ning vähemalt

lõunani töötan üksi,” ei suuda

Tallinnas Stockmanni kaubamaja

viiendal korrusel moodsate

masinate abil jalanõusid

parandav kingsepahärra Linnalehe

jaoks aega leida. Juba

hommikul vara on tema leti

taga mitmepealine järjekord.

Sama kordub mitmes teises

kohas.

Kingsepad on olemas igas

korralikus kaubanduskeskuses

ja tööd neil jagub. “Töö

puudumise üle tõesti kurta ei

saa,” ütleb kiirel tööpäeval oma

tööst rääkimiseks aega leidnud

Balti jaamas tegutsev kingsepp

Juri. “Aga viimasel ajal on kingseppi

vähemaks jäänud. Esiteks

on inimestel rohkem raha

– kui jalanõuga midagi juhtub,

ostavad nad kohe uue. Vanasti

oli muidugi elu ja surma küsimus

ühe kingaga mitu aastat

käia, sest normaalset jalanõud

ei olnud ju saada. Aga siin

minu juures käib ikka rohkem

neid, kes peavad mitu aastat

samade kingadega läbi ajama,”

itsitab Juri.

Kinga eest

tuleb hoolitseda

Vanaprouad toovad talle

turulkäigu kõrvalt ka veel

vanu häid Kommunaari jalatseid.

Inimesed tulevad kingsepa

juurde ikka alles siis, kui

jalanõu peaaegu kandmiskõlbmatuks

on muutunud.

Aga miks peaks kingsepale

parandada viima jalanõu, millel

midagi viga pole? “No ega

ei peagi,” tunnistab Juri. “Kinga

eest tuleb ikka natuke hoolt ka

kanda. Poes on ju igasugused

hooldusvahendid saadaval.

Aga Eesti inimene üritab ikka

võimalikult palju kokku hoida.

Kohe, kui king osta, tuleb talle

spreist ilmastiku vastu kaitsev

kiht peale pihustada. Ja

kreemitama peab ikka ka rohkem

kui kord kuus,” kritiseerib

kingsepp Juri oma klientide

olematuid jalanõude hooldamise

harjumusi.

Kingsepa juures on kõige

populaarsem teenus kontsaplekkide

vahetamine. “Siis

käivad siin veel õnnetu näoga

noored tüdrukud, et saapalukk

kiilub kinni või kingal

murdus konts ära. Neile ma

ütlen, et ärgu ostku seda kõige

odavamat saabast või kingakest.

Neid paarisajakrooniseid

asju saab kanda vaid mõne

kuu ning siin minu juures

kulub pärast sama palju raha.

Mitte et mul midagi selle vastu

oleks!” naerab mitukümmend

aastat kingsepaametit pidanud

mees. Ühegi naiskingsepaga

pole ta muuseas kokku

puutunud.

Naelad libeduse

vastu ei aita

Aga kingsepa juures saab

teha ka selliseid asju, mille

peale tavainimene ei tulegi.

Näiteks jalanõusid suuremaks

või väiksemaks teha, samuti

saapasäärt lühendada, kitsendada

või laiendada. Kui jalatsi

värv ei meeldi, suudab kingsepp

seda muuta. “No mina

siin teen lihtsamaid asju,” tunnistab

Juri. “Aga sellised tööd

on võimalikud küll. Jalatsi värvi

muutmine sõltub materjalist

ja sellest, mis värvi ta enne oli.

Päris nii-öelda mustast valget

teha ei saa, aga punasest musta

näiteks küll.”

Kas inimesed ka oma tarkusest

kingi parandada üritavad?

Püüavad näiteks saapatalla alla

libeduse vastu naelu lüüa? Juri

Musta värvi

jalanõudest

valgeid teha

ei saa, küll

aga näiteks

punastest musti.

muigab. “Seda ma küll kellelegi

ei soovita! Jalanõu on ju käimiseks

ning pidevalt nael jalas

kõndida võib päris valus olla.

Enam inimesed ise eriti kingadele

kätt külge ei pane, üritavad

hoopis katkise jalanõuga

vastu pidada. Vanasti jah

liimiti ise mingeid taldu näiteks,

aga normaalne inimene

tuleb murega ikka spetsialisti

juurde,” arvab ta. Libeduse

vastu soovitab Juri osta korraliku

krobelise tallaga jalanõud

ja mitte jää peal käia – nii lihtne

see ongi.

Paljudes kingsepatöökodades

valmistatakse samal ajal

ka võtmeid ja tehakse tuhandet

muud asja. Näib, et kingsepad

on kuldsete kätega mehed

ning saavad põhimõtteliselt

hakkama iga asja parandamisega.

Kuid kui tasuv töö see

on? “Noh…” muutub jutukas

Juri äkki kidakeelseks. “Ütleme

nii, et kui sul on oma töökoda

ja sa ei pea selle eest hirmus

palju renti maksma, siis tasub

normaalselt ära. Aga need, kes

seda palgatööna teevad, saavad

umbes Eesti keskmist palka.

Nii palju, kui ma kuulnud

olen,” lisab ta.

Muuseas, ilmselt ei tea paljud,

mida hakata peale purunenud

karkassiga vihmavarjuga

või katki läinud käeko-

tirihma või -lukuga. Ka sellise

probleemiga saab kingsepa

juurest abi.

“Kõige parem reklaam kingsepale

on see, kui kliendid kiidavad.

Mingeid plakateid pole

vaja,” lisab Juri kolleeg, samuti

30 aastat kingsepana töötanud

ning 17 aastat Eestis


eede, 15. detsember 2006 linnaleht toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee kolm linna B7

epa juurest

ale murele

alike jalanõude ostmine.

Kingsepp Ašot Kazarjan näitab jalanõud, mille ta paarisaja krooni

eest lumekindlaks teeb. Foto: Albert Truuväärt

elanud Ašot Kazarjan. Praegu

on kingseppadel eriti kiire

aeg, sest linlased viivad neile

parandada kapitaalremonti

vajavad talvejalatsid. Selle

tõestuseks näitab Ašot lahtise

tallaga ning kontsata saabast,

mille keegi pärast 200 krooni

maksvat tööd lumise ilmaga

jalga kavatseb tõmmata.

Malle Koido

malle.koido@linnaleht.ee

Kliendikaart võib kaasa tuua reklaamitulva

n TARBIJAKAITSEAMET

Miks peab kaupluses

soodustuse saamiseks

esitama püsikliendikaardi,

kui pood saaks ju ka nime

järgi arvutist kontrollida,

kas ostja on püsiklient?

“Iga ettevõte võib ise otsustada,

mis tingimustel ta kliendikaarte

väljastab ning mis

soodustused sellega kaasnevad.

Samuti on ettevõtte määrata,

kas ostja peab esitama

kliendikaardi või piisab vaid

nime ütlemisest,” kinnitab tarbijakaitseameti

avalike suhete

peaspetsialist Evelin Koppel.

Küll aga peavad kauplused

kliendikaartide väljastamisel

kogutud isikuandmetega

ümber käimisel juhinduma

isikuandmete kaitse seadusest.

Selle esmane nõue on, et isikuandmeid,

sealhulgas isikukoodi

võib töödelda ainult inimese

enda nõusolekul. Ankeeti

täites tavaliselt inimene oma

nõusoleku annabki.

Andmekaitse inspektsiooni

avalike suhete nõunik Stiina

Liivrand kinnitab, et enne

nõusoleku küsimist peab

kauplus ehk isikuandmete

töötleja kliendikaardi taotlejale

selgitama, mis eesmärgil tema

andmeid töödeldakse ning

Foto: Albert Truuväärt

kellele neid võidakse edastada.

“Samuti peab inimesele

selgitama, millisel juhul võib

ta nõuda oma isikuandmete

töötlemise lõpetamist või andmete

parandamist, sulgemist

ja kustutamist ning millisel

juhul on tal õigus saada tema

kohta käivatele isikuandme-

tele juurdepääs. Ka vastutava

andmetöötleja või tema esindaja

nimi ja tegevuskoha aadress

tuleb teatavaks teha,” selgitab

Liivrand.

Kes leiab, et kaupleja küsib

kliendikaardi väljastamiseks

liiga palju isikuandmeid, ning

kardab, et see võib tema privaatsust

riivata, ei pea ju enda

kohta kõike avaldama. Andmekaitse

inspektsioon soovitab

ka kõikvõimalike ankeetide

täitmisel tähelepanelikult

uurida, mida ankeeti kirjutatud

andmetega tehakse: kellele

ja miks neid edastatakse ning

kas ankeedi täitmine toob kaasa

reklaami saamise. LL


B8 kolm linna toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee

Jõululilled

kestavad pikalt

Kõik

naiste ja

meeste

saapad

-20%

Kõigis Suurtüki Kinga- ja Nahaäride kauplustes

Fotod: Bulls ja arhiiv

Suurem osa jõululilledest

on õnneks vähenõudlikud

ega vaja sama palju hoolt

nagu tavalised toalilled.

Paari lihtsat nippi järgides

rõõmustavad nad meid

oluliselt kauem, kui seda

on lühike jõuluaeg.

Jõululillede puhul tuleb

vaid meeles pidada, et sarnaselt

kõigele elavale eelistavad

ka nemad valgust. Lisaks ei

meeldi jõululilledele kuumust

õhkavad radiaatorid, kaminad

ja ahjud ning isegi televiisori

naabrus.

Lilli ei maksa sättida ka puuviljakorvide-kausside

juurde

– õunad ja paljud teised puuviljad

eritavad nimelt etüleeni,

mis kiirendab taimede kasvamist

ja närtsimist!

Lisaks armastavad jõululilled,

välja arvatud jõulutäht,

jahedamat keskkonda. Näiteks

võiks lillekompositsioonid,

kus on okaspuud või kuuseoksad,

viia ööseks jahedamasse

ruumi. Sama kehtib asaleade,

alpikannide, hüatsintide, nartsisside,

tulpide, ratsuritähtede

ja jõulurooside kohta. Alla

kaheksateistkümnekraadises

ruumis kestavad ja õitsevad

lilled kauem.

Hüatsinte ja muid sibullilli

ostes arvestage, et nad avavad

toasoojas õie paari päevaga.

Seega tasub need muretseda

kinnise nupuga. Lisaks tulevad

madalad sibullilled toime

vähese veega.

Merike Kungla

merike.kungla@linnaleht.ee

Jõulutäht – kõige

enam ostetud jõululill

n Heades tingimustes õitseb

jõulutäht umbes kuu. Lill vajab

sagedast, aga kerget kastmist.

Mullapalli läbikuivamist ja

liigniiskust ta ei kannata. Jõulutäht

tahab sooja ja valgust

ega talu tuuletõmmet. Talle

sobib normaalne toatemperatuur,

liiga palavas toas kaotavad

värvilised ülalehed sära,

sama juhtub, kui lill on otsese

päikesevalguse käes. Taim

ei talu külma kastmisvett, vesi

peab olema toasoe.

Muide, jõulutähed on väga

külmaõrnad, seega tuleks vaadata,

et lill teel poest koju või

külla külma ei saaks. Ärge jätke

lille auto pakiruumi.

Jõulutähe piimmahl on mürgine

ning võib silma või suhu

sattudes põhjustada põletikku.

Seega püüdke jälgida, et jõulutäht

lastele ja koduloomadele

suhu ei satuks.

Lõhnav hüatsint ja

uhke ratsuritäht

n Mõlemale lillele meeldib

jahe ruum ja tagasihoidlik

kastmine. Ratsuritäht tahab

kõvasti valgust, hüatsint saab

hakkama ka hämaramas

kohas.

Hüatsindi kastmisega peab

ettevaatlik olema. Liigse vee

käes venib tema vars liiga

pikaks. Tegelikult saab hüatsint

hakkama sibula enda niiskusega.

Asalea mullapalli

kuivamist ei talu

n Potiasalea vajab palju valgust

ja vett, aga otsest päikesekuumust

ta siiski ei talu. Kui asalea

mullapall ära kuivab, viskab

taim lehed maha ja lõpetab

õitsemise. Kastke teda korraga

põhjalikult, vajaduse korral

uputage pott lausa vette.

linnaleht reede, 15. detsember 2006

Talveroos kasvab

toas ning aias

n Muude tavapäraste jõululillede

seast võib leida potilillena

veel õrna talveroosi. Ka tema

puhul peab meeles pidama, et

mullapall ei tohi ära kuivada.

Talveroosi tuleb hoida ühtlaselt

niiskena. Lill tunneb end

hästi jahedas ja valges.

Pärast õitsemist tuleks talveroos

viia jahedasse kevadet

ootama. Kevadel võib roosi

aiamulda istutada.


eede,15. detsember 2006 linnaleht reklaam

9


10 kodu/kinnisvara

Lootuse tänaval müügil 1-toalised korterid

(ka kööktoad) I ja II korrusel:

1) 18,3 m 2 Hind 370 000.-

2) 17,3 m 2 Hind 375 000.-

3) 15,9 m 2 Hind 365 000.-

4) 18,2 m 2 Hind 390 000.-

5) 26,3 m 2 Hind 265 000.- (rem. vajav

saun-pesuköök). Majas uued

el.juhtmed, suur aed, parkimiskohad.

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Vanalinnas renoveeritud majas.

40m 2 . Huvitava planeeringuga korter:

elutuba - köök, eraldi töönurk ja magamisnurk

kõrgemal tasapinnal. WC ja

dushiruum on koos. Hind sisaldab

kogu sisustust. Sauna kasutamise võimalus.

Hind: 1 400 000.-

Tel 1310, 53342 8446 Marge Saaremets

Vaba 28, kööktuba , 2/1, 17 m 2. Korteris on

uus pliit soojamüüriga, soojaveeboiler, panipaik,

kuur ja suur aed puhkamiseks. Korter

on soe, valgusküllane. Hind 340 000.-

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Turu 19, keskküttega kesklinna korter,

1/5, 36 m 2 . Korter asub Turu tn. majade

vahel, suurest teest kaugemal, heas

korras, uued aknad, vabaneb kiiresti!

Tel 1310, 527 4186 Jelena Smertina

Riia tn korter puumajas. 40,8 m 2 .

Pakett-aknad, turvauks. Soe vesi boileriga.

Ahi ja pliit. Vajab remonti.

Kesklinna lähedal. Hind 765 000.-

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Lootuse tänaval müügil 2-toalised

korterid I ja II korrusel:

1) 37,3 m 2 Hind 710 000.-

2) 35 m 2 Hind 790 000.-

3) 37,8 m 2 Hind 740 000.-

4) 23,2 m 2 Hind 480 000.-

5) 23,2 m 2 Hind 465 000.-

6) 40,7 m 2 Hind 800000.- Majas uued

el.juhtmed, suur aed, parkimiskohad.

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Anne tn. keskk., 5/5, 47 m 2 .

Remonti vajav. Hea planeering, kaks

rõdu. Majas ühistu. Kaunis vaade.

Hind 800 000.-

Tel 1310, 53428 446 Marge Saaremets

Lääne tn, 46,5 m 2 , 5/5. Korter on

keskmises seisukorras, läbi maja projektiga,

WC ja vannituba eraldi.

Hind 700 000.-

Tel 1310, 513 8876 Jürjo Tuvi

Malmi 2, 41 m 2 2/2. Korteris on esik,

köök, 2 tuba, WC ja dushinurk. Plastikpakettaknad,

ahiküte (kamin),

soojaveeboiler, uus torustik

ja elektrijuhtmestik. Hind 935 000.-

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Nõlvaku 15 keskk 6/4, 46 m 2 . Korter

on heas seisukorras, puhas. Võib kohe

sees elada või teha väike remont.

Hea planeeringuga. Toad asetsevad

eraldi. Aknad ida-lõuna suunas,

lodza. Majas väga tugev ühistu.

Hooldustasud läbi aasta stabiilsed

(nov 650 kr !!!).

Internet 50 kr kuus. KIIRE!

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Nõva tn. 2, keskk korter, 5/3, 65,7m 2

. Väga hea asukohaga korter, kesklinna

lähedal. Korter vajab san remonti.

Hind 1 080 000.- Tel 1310, 527 4186

Jelena Smertina

Jaama 181, 9/5, 64 m 2 , vajab san.

remonti. Toad eraldi. Turvauks. Rõdu

klaasitud. Juurde võib osta

kõrvalkorteri kolm tuba. Majas ühistu.

Hind 905 000.-

Tel. 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Kastani tn.Uues majas keskk. 4/3,

65,7 m 2 . Korter on valgusküllane ja

avar. Vannitoas mullivann ja punasest

klaasist mööbel. Lisaks panipaik,

katuseterrass ja auto

parkimiskoht. Korter vaba.

Hind 2 000 000.-

Tel 1310, 5342 8446 Marge

Saaremets

Jaama 89, keskk, 5/2, 67,8 m 2 .

Põrandatel laminaatparkett ja

vaipkate, kahes toas pakettaknad,

elutuba läbikäidav, kuid 28m 2 . 5korrusel

ruum pesu

kuivatamiseks.

Hind 1 215 000.-

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Eerikal. Korteris on ahi- ja elektriküte.

Hinnas sisaldub enamus korteri mööblist.

Põrandatel on lamin.parkett, seintel

tapeet ja värv. Aknad lõunasse. Majas

on kokku kaheksa korterit.

Lõunakeskusse 10 min jalutamise tee.

Hind 900 000.- Tel 1310, 5564 9260

HeliLanemann

Anne 2, keskk, 5/2, 61 m 2 . Kesklinnale

lähedal. Vajab remonti. Võimalik

ümber kujundada planeeringut.

Elutuba läbikäidav. Panipaik.

Hind 1 115 000.-

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Kaunase pst. 56. 76 m 2 , 5/4.

Paneelmaja, g.pliit, kilpparkett,

koridoris ja köögis linoleum. Heas

korras, võib kohe sees elada, kuid

võib remondi teostada oma maitse

järgi. 3 akent vahetatud.

Korteriühistu. Hind 1 195 000.-

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Puhja vald. Rämsi. Üldpind 120 m 2 .

Renoveeritud. Avara planeeringuga.

Pakettaknad, laminaatparkett. Saun

koos puhkeruumidega, kelder. Terrass

ja rõdu. Kõrghaljastus, väike aed.

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Ridaelamuboks Tammelinnas, 90

m2, 4 tuba. Täielikult renoveeritud

(uus el. süsteem, kütte-, vee- ja

kanal.torustik vahetatud, uued

uksed, aknad). Uus köögimööbel

integreeritud tehnikaga. Parkimine

maja ees, maja taga terrass ja muruplats!

Hind 1 900 000.-

Tel 1310, 517 4752 Kadri Narits

Aasa elamurajoonis Kurekella tn.

Krunt 998 m2, elamispind 140 m 2 , üldpind

210 m2. Majas 3 magamistuba,

avatud koridor-köök-elutuba, saun,

mullivann, terrass! Hind 3 000 000.-

Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi

Tartu piiril Lohkvas. Krunt 1001

m 2 , üp 252 m 2 . Maja on kolme korruseline.

Majas on täiskelder, saun,

puhkeruum, 3 WC, 2 vannituba, 2

garaazi, tööstusvool. Esimesel korrusel

on köök, elutuba, terrass. Teisel

korrusel asuvadmagamistoad ja

rõdu. Hind 2 600 000.-

Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi

Tartust 18 km asuv eramu. Üp 127

m 2 , 5 tuba. Lintvundamendil, väikeblokkidest,

soojustatud, eterniitkatusega

maja. Täiskeldriga, garaaz,

saun. Maja kütab ahi ja pliit. Väga

kaunis ümbrus, tiigi kaldal. Tule

tutvuma! Tel 1310, 5342 8446

Marge Saaremets

Jaama tn. Tartus, kesklinnas, uus

kivimaja, suure hooviga, avara terrassiga,

maja üp.483,3 m 2 , majas kuus

magamistuba, köök, kabinet, saun,

linnaleht reede, 15 detsember 2006

bassein, abiruumid, garaaz. Eraldi

kividest grillmaja ja kasvuhoone.

Hind 6 300 000.-

Tel 1310, 527 4186 Jelena Smertina

Tartu linna piirlt 5 km, Külitsel.

Uus kivimaja avara terrassiga. Kinnistu

2126 m 2 , maja üp. 210 m 2 .

Majas kolm magamistuba, köök,

kabinet, saun, abiruumid, garaaz.

Hinnas vee, kanalisatsiooni- ja

elektriliitumised.

Hind 2 650 000.-

Tel 1310, 527 4186 Jelena Smertina

Tartumaa, Ülenurme vald, Külitse

küla, Haage krunt 25h. Valmimisjärgus.

Kinnistu 2446 m 2 , elamispind

73,8m 2 . Majas on avatud köök-elutuba,

2 magamistuba, kabinet, terrass.

Majja planeeritud el.küte ja

kaminaküte.

Hind 1 650 000.-

Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi

Uus-Ihastes Andrese uuselamurajoonis

paarismajaboksid. Üp.176 m 2 ,

krunt 1635 m 2 . Majal kivikatus ja

vesipõrandaküte. Hind 2 350 000.-

Tel 1310, 513 8876 Jürjo Tuvi

Palkmaja Tartu linnast ca 5 km

kaugusel Tartu vallas, Kõrvekülas.

Maja üp.104 m 2 , kinnistu 2145 m 2 ,

siseviimistlus tehtud. Väga hea

pakkumine!

Hind 2 300 000.-

Tel 1310, 527 4186 Jelena Smertina


eede, 15. detsember linnaleht kodu 11

Nulg ja torkav kuusk

peavad kauem vastu

JÕULUPUUD OTSIMAS

Hariliku kuuse asemel

on jõulupuuna võimust

võtmas nulg. Põhjus on

lihtne: nulg on tihedam kui

tavaline kodune kuusepuu

ning püsib kaua kena.

“Nulg on kodustes tingimustes

perenaise jaoks palju

mugavam, sest see ei lase ka

kuivades okkaid lahti,” selgitab

Hortese tootejuht Kersti

Rannamäe nulu populaarsuse

kasvu. “Kui nulg tuppa tuua, ei

pea jaanipäevani okkaid koristama.”

Lisaks on see katsudes

pehmem ega torgi nii kui

kuusk.

Samas puudub nulul Rannamäe

sõnul see ehe jõululõhn,

mis on kuusele omane.

Tavaline kuusk kipub aga teadagi

hõredavõitu olema.Lisaks

hakkab see väga kiiresti okkaid

pillama, eriti siis, kui pererahvas

puu kastmise ära unustab.

“Tuppa toodud nulg püsib veeta

mitu nädalat värske,” kinnitab

Kersti Rannamäe.

Nulg on harilikust kuusest

pisut kallim. Näiteks Horteses

jäävad nende hinnad 160

ja 400 krooni vahele, kuused

maksavad aga 90–290 krooni.

Hind sõltub puu pikkusest.

Väiksemad on umbes meetrikõrgused,

suuremad küü-

nivad kolme meetrini. Meie

harilikul kuusepuul on teisigi

konkurente. Näiteks müüakse

jõulupuudena torkavat kuuske,

serbia kuuske ning pisikesi

potti istutatud kanada kuuski.

Milline neist siis kõige kauem

jõuluilu pakub?

“Harilik kuusk, ka istanduses

kasvatatuna, on kõige

heledam ja laseb kõige kergemini

okkad lahti,” räägib Kersti

Rannamäe. “Torkav kuusk,

mis meenutab paljudes aedades

kasvavat hõbekuuske, on

tugeva okkaga, tihedam. Torkav

kuusk näeb välja kui see

postkaartide jõulupuu. Serbia

kuusk on aga natuke hariliku

kuuse sarnane, kuid pisut sellest

tumedam.” Kersti Rannamäe

hinnangul peab just see

torkav kuusk toas kõige paremini

vastu.

Hästi talub toasoojust ka

potikuusk. Nende hinnad

on Horteses olenevalt potist

150–190 krooni. Mida sellega

pärast jõuluaega peale hakata?

Rannamäe sõnul ei kannata

paraku enamikku potti pandud

kuuski kevadel aeda istutada.

Mõned potipuud võib pärast

jõule õue viia, kuid toasoojaga

harjunud taimi tuleb enne külmaga

harjutada.

Merike Kungla

merike.kungla@linnaleht.ee

Torkav kuusk on harilikust kuusest tugevama okkaga ning tihedam

ja vastupidavam. Foto: Pille-Riin Pregel / EPL

Foto: repro

TÄHELEPANU KÕIK, KES ARMASTAVAD ISE ÕMMELDA!

Ärge laske mööda oma võimalust!

AINULT KOLM PÄEVA TARTUS

VOODRILAUAKESKUS

KVALITEETNE VIIMISTLUSPUIT OTSE TOOTJALT

• välisvoodrilauad

(lai valik profiile ja laiuseid)

• seina- ja aknakarniis

• sisevoodrilauad - sooduspakkumine:

STP 12x60 lepp AB

STP/STV 12x85 lepp AB

• põrandalauad

• sügavimmutatud sae- ja terrassimaterjal

• saematerjal

• kaminapuud

• puidukaitse- ja kinnitusvahendid jpm

Alates 9. detsembrist ka Tartu Voodrilauakeskus

avatud laupäeviti kella 10-15

Tallinn

Järve Keskuses

Pärnu mnt 238, tel 501 5799,

tel/faks 672 3006

E-R kl 9-18, L kl 10-15

Võimalusel saab igaüks teist õmmelda

kodus oma perele

ilma pika õppimiseta,

ilma professionaalse seadmeta,

ilma eriteadmisteta.

Kui teie suurus on 42–48, teil on laiad või

kitsad õlad ning keha pikk või lühike jne,

siis on see teie võimalus.

Isegi XL ja XXL juurdelõikuste suurused on olemas.

10 minutiga õpite vesti juurde lõikama.

JUURDELÕIKAJA KURSUSED

Lutterloh’ süsteemi presentatsioon 19.–21. detsembrini

kl 10.30, 12.30, 15, 17

Kangas ja Nööp

Turu 14, Zeppelini kaubanduskeskus, tel 7 303 115

Kestus: 1 tund. Piisab ühest korrast

Vajaliku materjali saate esindaja käest

Iga osaleja saab kingituseks

kolm näidisjuurdelõikust

IMB

www.imb.ee

Tartu

Ringtee 8, tel 510 5334,

tel/faks 736 2231

E-R kl 9-18, L kl 10-15


12 kodu/kinnisvara

1-toal ahik korter Vanemuise

tn (üp 24,2 m 2, II k, võimalik

ehit WC ja duððsisse).

Hind 435 000 kr.

Tel 506 4094 Nelli Popova

1-toal mug korter Puiestee

tn (I k, üp 37 m 2, trepikoda

lukus, gaasipliit).

Hind 535 000 kr.

Tel 506 4094 Nelli Popova

müüa 3-toal korter

Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvandi,

Ringtee, 65 m 2 , 5/2, parkett,

Tartust 2km. Läheduses kool,

lasteaed, kauplused jateenindusettevõtted.Hind:

895 000 kr.

744 1684, 512 7392

aivo@haaberstimaja.ee

müüa 1-toal korter Karlova, Võru

mnt, 15 m 2 , 2/2, puumaja, san.

remont tehtud, uus pliit soojamüüriga,

vesi sees, dushinurga

paigalduse võimalus. Korter tühi.

WC veega koridoris, puukuur, suur

sisehoov. Hind: 280 000 kr.

744 1684, 512 7392

aivo@haaberstimaja.ee

1-toal ahik korter Filosoofi tn

(II k, üp 24,2 m 2, WC, duðikabiin,

2 puukuuri).

Hind 650 000 kr.

Tel 506 4094 Nelli Popova

Mõisavahe tn 28 (üp 33,7 m 2,

IV k, maja renov, vaade

rohelusele). Tingimisvõimalus!

Hind 660 000 kr. Tel 529 1441,

Raissa Romanovitð

müüa maja Tartumaa, Tartu vald,

Maramaa, kogupind 390 m 2 , krunt 1,6

ha, Tartust 6 km, kivimaja, saun,

keskküte, külmik, rõdu, kamin, mbl

võimalus, Amme jõgi 200m.

Hind: 2 700 000 kr.

744 1684, 554 4005

mati@haaberstimaja.ee

müüa 3-toal korter Variku, Timuti,

79m 2 , 1/3, elektriküte, külmik,

pesumasin, rõdu, kamin, parkett,

pakettaknad, mbl võimalus, toad eraldi,

lükandustega garderoobikapid jäävad

korterisse. Parkimine maja ees hoovisliiklusest.

Hind: 1 590 000 kr.

744 1684, 554 4005

mati@haaberstimaja.ee

3-toal mug remonditud korter

Pärna tn (üp 50,9 m 2, III k, kesklinna

lähedal, vannituba remondijärgus).

Hind 1 040 000 kr.

Tel 528 6175 Christel Blaubrük

2-toal mug korter Pärna tn 4

(toad eraldi, uued aknad, WC ja

vannituba renov, IV k).

Hind 790 000 kr. Tel 529 1441

Raissa Romanovitð

müüa maja

Võrumaa, Rõuge vald, Saarlasõ,

elamispind 110 m 2 , krunt 5 ha,

puumaja, keskmises seisukorras,

piirneb Pärlijõega. Kelder, mille

peale ehitatud kaminaruum ja ait.

Laut, puukuur ja suitsusaun.

Hind: 615 000 kr.

744 1684, 503 5599

kylli@haaberstimaja.ee

müüa krundid Tartumaa, Ülenurme

vald, Räni, Kaval-Antsu, krunt 1 256 -

1600 m 2 , detailplaneering tehtud,

elekter, vesi, gaas, kanalisatsioon.

Vaba veel 7 krunti.Hinna sees vee-ja

kanalisatsiooni, elektri, gaasi liitumised.

Tänavavalgustus ja asfald-

Talu Põlvamaal, Orava vald

(kinnistu 4 ha).

Hind 525 000 kr.

Tel 529 1441

Raissa Romanovitð

2-toal mug korter Põhja pst

(üp 48 m 2, II k, 2 rõdu, toad

eraldi, planeeringut muudetud).

Hind 720 000 kr.

Tel 508 1039 Eve Avi

1-toal mug korter Jaama

tn, V korrus, 30,3 m 2 , rõdu,

aknad vahetatud.

Hind 585 000 kr.

Tel 51 33 297 Kai Muiste

kai.muiste@arcovara.ee

2-toal ahik korter Tartust

12 km kaugusel, keskmises

seisukorras, hinna sees

köögimööbel, pakettaknad,

265 000 kr.

Tel 50 83 406 Anne Heinlo

anne.heinlo@arcovara.ee

2-toal mug korter Tartus

Alasi tn, rõdu, 50,5 m 2 ,

köögimööbel,

795 000 kr.

Tel 51 33 297 Kai Muiste

kai.muiste@arcovara.ee

4-toal mug korter Tõrvandis,

renoveeritud, korter

müüakse koos sisustusega,

korter tühi! TINGI!!

Tel 51 08118

Kristina Maksimov

kristina.maksimov@arcovara.ee

linnaleht reede, 15 detsember 2006

teed. Kõrghaljastus.Abistan pangalaenu

taotlemisel.744 1684, 512

7392

aivo@haaberstimaja.ee

müüa maja Jõgevamaa, Palamuse

vald, Kudina, elamispind 100 m 2 ,

krunt 4 000 m 2 , puumaja,

ahjuküte, Tartust 35 km kaugusel.

Tööstusvool. Kõrvalhooneteks on

kanaliga garaaþ, puukuur, ait, saun.

Vesi kaevust. Hind: 320 000 kr.

744 1684, 503 5599

kylli@haaberstimaja.ee

müüa 2-toal korter Tammelinn,

Tamme, 45 m 2 , 2/2, puumaja,

san. remont tehtud, ahjuküte,

avatud köök, kamin, mbl

2-toal mug korter Uus-

Veeriku teel (üp 51,8 m 2,

tammeparkett, rõdu).

Hind 1 196 580 kr.

Tel 508 1039 Eve Avi

3-toal mug korter 2004. a

renov elamus Pepleri tn 23

(üp 97,7 m 2).

Hind 2 550 000 kr.

Tel 528 6175 Christel Blaubrük

2-toal mug korter Tartus

Väike-Kaare tn, IV korrus,

ühiselamutüüpi maja,

köögimööbel, 590 000 kr.

Tel 50 83 406 Anne Heinlo

anne.heinlo@arcovara.ee

Maja (pooleliolev) Külitsel,

vundament soojustatud,

plekk-katus, tsentraalne

vesi, oma imbkaev, el. 16V,

Tartusse 6 km.

Tel 50 83 406 Anne Heinlo

anne.heinlo@arcovara.ee

võimalus, Keldris saun 2-le

perele. Õues puukuur ja suur

aiamaa.Korter vabaneb 2007

a.mais. Hind: 970 000 kr.

744 1684, 554 4005

mati@haaberstimaja.ee

müüa krundid. Tartumaa, Haaslava vald,

Mõra külas, krunt 2 191 - 2827 m 2 ,

detailplaneering tehtud, elekter, vesi, 8

km kaugusel Tartust. Paisjärv 500 m

kaugusel. Hinna sees liitumine elektriga,

vesi puurkaevust.

744 1684, 503 5599

kylli@haaberstimaja.ee

müüa kruntTartumaa, Ülenurme vald,

Soinaste, Enelase, krunt 1 360 m 2 ,

detailplaneering tehtud, elekter, vesi,

gaas, kanalisatsioon. Elioni sidekaabli ja

tänavavalgustuse eest väike lisatasu.

Hind: 950 000 kr.

744 1684, 503 5599

kylli@haaberstimaja.ee

müüa krunt Tartumaa, Ülenurme

vald, Laane, Loojangu, krunt 1

569m 2 , detailplaneering tehtud,

elekter, vesi. Veega liitumine makstud,

el.kilp krundi piiril.

Hind: 520 000 kr.

744 1684, 512 7392

aivo@haaberstimaja.ee

2-toal mug korter Uus-

Veeriku teel (üp 61,4 m 2,

tammeparkett, rõdu, kamin).

Hind 1 950 000 kr.

Tel 508 1039 Eve Avi

1-toal mug korter Vaksali

tn 3 (III k, üp 28 m 2).

Hind 595 000 kr.

Tel 506 4094 Nelli Popova

1-toal ahik korter Tartus Kastani

tn, Toomemäe ja kesklinna

lähedal, WC ja duðiruum korteris,

elektriküte, ahju taastamise

võimalus, 625 000 kr.

Tel 50 83 406 Anne Heinlo

anne.heinlo@arcovara.ee

Maakodu Laeva vallas,

hooned vajavad renoveerimist,

looduskaunis koht,

tööstusvool, vesi kaevust,

mets, maakodu asub Tartust

27 km kaugusel.

Tel 50 83 406 Anne Heinlo

anne.heinlo@arcovara.ee


eede, 15. detsember linnaleht toimetaja Heli Jõemaa heli.joemaa@linnaleht.ee kuulutused 13

KINNISVARA OST

1-toal korter, tel 528 6523

2-toal korter, tel 515 3773

3-toal korter, tel 515 3688

4-toal korter, tel 511 5949

Võtame omanikult müüki kinnisvara,

tel 5348 2672, www.ennustus.ee

KINNISVARA MÜÜK

1-, 2-, 3-, 4-toal korterid. Suur fotodega

andmebaas www.tartukinnisvara.ee,

tel 742 0240 Robinson KV

Müügipakkumised: www.baltlux.ee

Parimad müügipakkumised leiate:

www.ennustus.ee

RENDILE VÕTTA

1-toal korter, tel 528 6523

2-toal korter, tel 511 5949

RENDILE ANDA

1-, 2-, 3-toal üürikorterid. Suurim fotodega

andmebaas www.tartukinnisvara.ee,

tel 734 3762 Robinson KV

3-toal v heas korras krt (soov perekond)

Jõgeval, tel 5615 1028

Üürikorterid www.baltlux.ee,

tel 5819 1705

OST

Kasut raamatute ost, tel 734 1901

Ostan Eesti kunstnike õlimaale,

tel 5673 0936

Ostan vanu maale, tel 5358 4320

MÜÜK

Kaminapuud, kask, lepp, 40-l kotis, vedu

Tartus tasuta, tel 5194 3567

- Kerge kütteõli 7.50 kr/l

- Rapsipellet/küttegraanul (kütteväärtus

7 kw/kg) 1,5 kr/kg

Kohaletoomise võimalus, info tel 517 9034

Korvid ja korvikesed nüüd kaupluses

Varalaegas, Gildi 2. Vaata ka

www.zone.ee/punutised

Kuivad küttepuud, lahtiselt ja võrgus,

www.daago.ee, tel 557 6177

Küttepuud, tel 523 8674, 744 6656

Müüa kuivad kütteklotsid 40-l võrkudes,

koos veoga, tel 384 7010

Müüa kuivad kütteklotsid (kask) 40-l

võrkudes, kojuvedu alates 20 võrgust Tartu

linnas tasuta, tel 5333 3425

Müüa kuivad pakitud kaminapuud ja kütteklotsid

40-l võrkkotis, kohalevedu,

tel 5383 9215

Müüa kuivad, pakitud kütteklotsid ja

kaminapuud 40-l võrkkottides, transpordiga,

tel 523 8503, 433 3130

Müüa küttepuud, tel 501 9328

Müüa jalatsite parandamise ja võtmete

valmistamisega tegelev OÜ koos materjalide

ja OÜ-ga (1 tööline), Tallinna kesklinnas,

Selveris, 360 000, info tel 511 1156'

Pianiino Ukraina, hind kokkuleppel,

tel 5567 2889

TEENUS

Boilerite puhastus, veemõõtjate vahetus,

san-tehnilised tööd,

734 8044, 5646 9025

KAARDID ENNUSTAVAD, tel 900 1727, 24h,

h 17 kr/mi

Diskor jõulupeoks, tel 5594 1753

Fekaaliauto, tel 520 5904

Kullassepa- ja kellassepatööd. Saurus,

Küütri 2, tel 742 3335

Kunstküünte paigaldus (350 kr), hooldus,

tel 5396 4944

Kvalifitseeritud pottsepatööd,

tel 502 5424

Pottsepatööd ja -materjalid, kollete

remont ning ahjukestad, tel 503 2665

San-tehnilised tööd (garantii) ja kanalummistused,

tel 521 4808

Valmistame puidust uksi, aknaid ja treppe,

tel 5567 9995

Veo- ja kolimisteenus pika, kõrge kaubikuga,

kandevõime 1,5 t, võimalik järelhaagis.

Hind kokkuleppel, tel 5564 4641

Õmblemine ja juurdelõikustööd,

tel 740 6587, 5662 1292, FIE Inga Tagel

VANAVARA

Antiigiäri Saurus ostab antiiki ja vanavara

(maalid, lauahõbe, ehted, mündid,

ordenid, portselan, postkaardid jne.),

Küütri 2, tel 742 3335 ja 505 2148

E-Kunstisalong uues kaubamajas võtab

müügile vanemat kunsti. Hindamine,

oksjonid, tel 506 4555

ÄRITEENUSED

Laenud alates 20 000 kr, tel 501 8507

Võlgade sissenõudmine, tel 730 0818

www.raidman.ee

EHITUS JA REMONT

OÜ Liimak Grupp teeb ehitustöid: nii sisekui

ka välistööd. Tehtud töödele garantii,

tel 5343 1009

Oü Lonefor teeb sise- ja san-tehnilisi töid.

Kontakt 554 9707, 521 6011

AUTOD

Sõiduautode kere- ja värvimistööd,

stangede remont ja väiksemad avariid,

tel 5673 8437

ILU JA TERVIS

Meditsiiniliste verekaanide müük,

tel 5553 8059

MTÜ SHRÜ LOOTUS JA OÜ LY CHINI

pakuvad efektiivset ja alternatiivset

idamaist abi alkoholi-, nikotiini-,

hasartmängusõltuvuse puhul. Hiina

prof. Ly Chini meetodil. Garantii 98%

Tartus E-P, tel 748 4677

või 505 8381

KOO LITUS

PAKUN TÖÖD

AS Valumehaanika võtab tööle valujaoskonda

metallivalajaid, vormijaid,

sildkraanajuhi,

remondilukkseppi, elektriku,

treiali, katlakütja ja koristaja. Töötamine

antud kutsealadel annab

õiguse pensioneile soodustingimustel.

Teguri 32, tel 747 4702

Firma pakub alalist tööd kopplaaduri

juhile, soov. kogemustega,

tasu korralik, tel 5800 5693. KIIRE!

ISS Eesti AS-i Lõunaregioon võtab

tööle koristajaid, töö graafiku

alusel. Tel 731 4370 või tulla kohale

aadressil Soola 3, Tartu

Pakkuda tööd Londonisse naistele

vanuses 18 - 45, väljaõpe kohapeal,

tel 5910 5803

Pakume tööd kojameestele (ka naisterahvastele)

kesklinna ja Ropka

piirkonnas. Napsitajatel mitte tülitada,

korralikule inimesele korralik

palk. Tel 5326 7767

Pakume tööd objektijuhile ja üldehitustöölistele.Konkurentsivõimeline

palk ja püsiv töö, tel 520 0734

Vajame väikesesse kauplusse müüjat

ja pagarit, omaette töö, sobib ka

pensionärile, tel 520 4692

OTSIN TÖÖD

Hoian üks kord nädalas ühte last (2-7 a),

10 kr/h, tel 5353 6794

Raamatupidamine väikefirmadele,

tel 5560 0397


vaba

aeg

LINNALEHT SOOVITAB!

Kas esitad

jõulutaadile

oma

loomet?

Saali siseheitlused

kunstimuuseumis

toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee

Tartu kunstimuuseumis avati intrigeeriva kunstniku

Johannes Saali suur ülevaatenäitus „Elu metamorfoosid”.

Saal ei ole eesti kunstiajaloos tundmatu nimi, kuid tema

loomingust teatakse enamasti vaid üksikuid töid, nt portreed

Juhan Liivist „Lumi kogub aia äärde, valu minu südame”

ja „Viglameest”. Tema looming on tegelikult aga tunduvalt

mahukam, huvipakkuvam ja mitmetahulisem. Väljapanek

toob vaatajateni 200 maali, akvarelli ja joonistust nii

muuseumi kui ka erakogudest. Näituse pealkiri on laenatud

J. Saali joonistuselt „Elu metamorfoosid”, mis iseloomustab

hästi kogu kunstniku loomingut, peegeldades inimese heitlusi

iseenese ja väliste jõududega.

Johannes Saali võib nimetada Eesti Goyaks ja Vincent van

Goghiks, kes sotsrealismi kõige rängematel aastatel lõi tööd,

milles on peidus hukkamõist ja iroonia totalitarismi ning neil

aastatel lokanud inimliku nõmeduse aadressil. J. Saal oli tunduvalt

jõulisema, väljendusrikkama maalilaadiga kui enamik

Pallase lõpetanud eesti kunstnikke. Tema tööde aines

puudutab eksistentsiaalseid teemasid, kus surmal on oluline

roll. Oma piltidel kujutatavad rahvatüübid võttis Johannes

Saal kaasa kodutalust, mis asus Tartu lähistel Luunjas. Ajal,

mil eesti kunstis oli päevakorral esmalt taastamine, kolhoseerimine

ning tööstustemaatika, kujutas Saal talle tuttavat

külaolustikku. Tema piltides saavad aga need argised teemad

eksistentsiaalse varjundi ning põimuvad kunstniku sisemaailma

apokalüptiliste painete ja kriisidega. LL

Vanemuise suur maja

15. XII kell 19 Peer Gynt

17. XII kell 16 Pähklipureja

19. XII kell 12 Lumekuninganna

20. XII kell 12 Lumekuninganna

21. XII kell 19 Kõik aias

Vanemuise väike maja

19. XII kell 19 Sekstett a la carte

20. XII kell 19 Mesimees

Sadamateater

15. XII kell 19 Tähed hommikutaevas

Tartu saksa kultuuri instituut

19. XII kell 19 Elling

Genialistide klubi

16, 19, 20, 21. XII kell 19 Sortsid

(Tartu Üliõpilasteater)

Ekraan 2

Vesi peale kell 12.30, 14.30, 16.30

007: Casino Royale kell 18.30, 21.30

Sadamateater

Vaiko Eplik:

(Väga konkreetselt)

Ei, sest jõuluvana

pole olemas,

ja jutul lõpp! Ma

loodan, et olen piisavalt

hea olnud,

nii et saan ka ilma

esinemata kõik

selle kola kätte.

17. XII kell 19 Aristokraadid

17. XII kell 17 Torm

18. XII kell 17 ja 19 Torm

Ekraan 1

Kinos Ekraan 1

Eragon kell 12, 14,

16, 18

Hea aasta kell 20

Borat kell 22.15

Eesti rahva muuseum

Kuni 21. I. 2007 Pilt kangal – maa

ja ilm, Aet Ollisaare ja Aino Kajaniemi

gobeläänid

Kuni 10. XII Jõulunädaladaprogramm

Kuni 3. III näitus Valge pluus ja

must pluus

Spordimuuseum

Kuni 10. XII korvpallinäitus Tähtede

mäng

Kuni 21. I näitus Eesti Spordiveteranide

Liit 40

Eesti postimuuseum

Kuni 21. I. 2007 näitus Soome

kunstnike jõulukaardid

Leelo Tungal: Jah, loen

pea alati oma luuletusi.

Neid on nii palju kirjutatud,

et midagi on ikka

meelde ka jäänud. Muidugi

pean lugu ka teiste

autorite loomingust,

näiteks Ellen Niidu

luuletusi on jõuluvana

minu käest kuulnud.

Tartu kunstimuuseum

Kuni I 2007 Tartu Ülikooli rektorite

portreed

Kuni 14. I Jaan Punga näitus

eestartutaga

Kuni 25. II Johannes Saali retrospektiivinäitus

Elu metamorfoosid

Y galerii

Kuni 24. XII Mart Lepa kogu näitus

Tallinna motiivid

TÜ ajaloomuuseum

Kuni 17. XII Erich Lessingi fotonäitus

Fotod 1956. aasta Ungari

revolutsioonist

Kuni 7. I Andres Sütevaka isikunäitus

Manemaastiku kõikuvad väljad

Tartu mänguasjamuuseum

Kuni 12. I suur päkapikunäitus

Tartu linnaraamatukogu

Kuni 31. XII Andreas W kuraatoriprojekt

Päeva Riismed

Kuni 3. I raamatunäitus Eesti tänased

kirjandusauhinnad

Kuni 14. I näitus Esimene muusikaliteater

Eestis

Kuni 14. I Mati Upruse maalinäitus

Kuni 26. I Tartu kunstigümnaasiumi

foto- ja videoringi õpilaste

fotokollaažide näitus Püsivad

mälestused

Kuni 31. I raamatunäitus Eesti Kirjanduse

Seltsi raamatusarjast Elav

teadus

Tammelinna raamatukogu

Alates 18. XII näitus Tammelinna

telg ja kaared

linnaleht reede, 15. detsember 2006

Rein Rannap: Ei oskagi

kohe öelda, tuletan

meelde, kuidas ma

seni teinud olen. Üldiselt

ikka igal aastal

erinevalt, mõnikord

olen salme lugenud,

mõnikord muusikapalu

mänginud 3

sõltuvalt tujust nii

enda kui teiste omi.

Vanemuise kontserdimaja

21. XII kell 19 Bachi jõuluoratoorium

15. XII kell 19 TÜ akadeemilise

naiskoori ja Tartuakadeemilise

meeskoori jõulukontsert

Tartu ülikooli kohvik

14. XII kell 20 Džässineljapäev

– Rubina-Talt-Maaker

Tartu ülikooli ajaloomuuseum

16. XII kell 16 puhkpilliorkestri

Tartu puhkpillistuudio jõulukontsert

Tartu saksa kultuuri instituut

15. XII kell 18 kontsert – Aare Tammesalu

(tšello)

Tartu raekoja saal

17. XII kell 16.30 Arsise kellade

koori Tartu ansambli kontsert

Klubi Maailm

15. XII kell 22 „[ndiesh]t*ee”. Talvine

indieshit-pidu. Genialistide klubi

16. XII kell 22 esineb kollektiiv

Külm Mai

Tartu Jaani kirik

16. XII kell 17 Eesti segakooride

liidu advendikontsert

17. XII kell 14 TÜ akadeemilise

naiskoori vilistlaskoori ja Eesti

meestelaulu seltsi Tartu mees-


eede,15. reede, 15. detsember 2006 linnaleht toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee vaba aeg 15

koori advendikontsert

17. XII kell 18 ETV tütarlastekoori

kontsert

20. XII kell 20 jõulukontsert:

InBoil ja Jaan Sööt

21. XII kell 19 kontsert Uued ja

vanad jõululaulud

Tartu Peetri kirik

17. XII kell 18 Moskva patriarhaadi

koor

20. XII kell 17 jõulukontsert-teenistus

21. XII kell 19 Noorkuu ja Uno

Loobi jõulukontsert

Tartu Salemi kirik

16. XII kell 17 Jõulujazz 2006: Aeg

on olla püha. Rebecca Kontus ja

Henri Peipman trio

17. XII kell 17 Emajõe Laulikute

jõulukontsert

Tartu Pauluse kirik

17. XII kell 17 Tartu ülikooli kammerkoori

jõulukontsert

Atlantis

15. XII kell 22 Konjakitüdrukud.

DJ Kolzar

16. XII kell 23 Lase vaim vabaks!

17. XII kell 17 Mudilaste disko.

DJ Veiko Värv

Pattaya

15. XII Friday @ Jungle.

DJ Erki Ohmann

16. XII Terminaator. DJ Vaiko Pannel

Club Illusion

15. XII Cream with hiphop.ee DJs.

Quest DJ Ai-Va (Lat)

16.XII Groove agents! DJ-d Widenski,

Chris Mil, JP

Maasikas

15. XII Öödisko – oksjoni eri!

DJ Margus Teetsov

16. XII Maasikadessert. DJ Felix

Club Tallinn

Koomiks

Foto: Triin Kalter

16. XII Tallinn Express. Rulers of

the deep.

Tartu linnaraamatukogu

16. XII kell 11 muinasjututund

lastele. Kavas on lugu „Mutiaugu

jõulud” ning värvitakse muinasjututeemalisi

pilte

17. XII kell 16.30 päkapikkude

töötuba. Etenduse annavad näitemängupäkapikud

Mäe 33

15. XII kell 18-19.30 Aktiivsus ja

tähelepanuhäiretega laste vanemate

tugirühm

Tartu ülikooli spordihoone

19. XII kell 19 SEB Ühispanga

korvpalli meistriliiga, TÜ/Rock

– BC Kalev/Cramo

Turu tn spordihoone

17. XII kell 11 VK Janika jõuluturniir

A Le Coq Sport spordihoone

16. XII kell 11 laste jõuluturniir judos

Lõbus päkapikumaailm mänguasjamuuseumis

Suurele päkapikunäitusele tuli

kokku üle punamütsilise väikemehe,

kelle seltsis saab meisterdada

ja mängida.

Talvise muinasjutupildina

lavastatud näitusel saab uudistada

päkapikkude igapäevaseid toimetusi

ning vaadata multifi lme.

Väljapaneku teeb eriliseks seegi,

Sudoku

Sudoku on Jaapani numbrimõistatus,

mis lööb laineid kogu

maailmas. Sudoku üks ja ainus

reegel on see, et tühjad kohad

tabelis tuleb täita numbritega

1–9. Numbrid peavad paiknema

aga igas veerus, reas ja 3x3-ruudus

nii, et nad ei korduks.

8. detsembri Linnalehes ilmunud

mõistatuse õige lahendus

et muuseumi punamütsidele on

nii lapsed kui ka täiskasvanud külla

toonud oma päkasid. Eakamad

nukud on 50-aastased ja paar tükki

on kohale tulnud riigikogust.

Eraldi vitriinis on väljas üks tore

erakogu, mille päkade arvu kõik

mõistatada saavad. Näitus jääb

avatuks 4. veebruarini 2007. LL

Eesti Segakooride Liit

esitleb

Advendikontsert

16. detsembril 17.00

Tartu Jaani kirikus

Osalevad:

Vanemuise Seltsi segakoor • Tõravere segakoor Vega •

Tartu Üliõpilassegakoor • Tartu kammerkoor Soli Deo Gloria

• Rakvere segakoor Vironia • Viljandi segakoor Koit •

Jõhvi segakoor Heli

Toetavad:

Eesti Kultuurkapital • Tallinna Kultuuriväärtuste Amet

©Bulls


MAKSETÄHTAEG

15 VÕI 30 PÄEVA

Ei mingeid dokumente ega lisaküsimusi.

Laenu saab taotleda ka meie web-i leheküljel www.ferratum.ee

Ferratum Estonia OÜ tagatiseta kiirlaen on mõeldud Eesti Vabariigis alaliselt elavatele

eraisikutele vanuses 20 aastat kuni 70 aastat. Sissetulekute tõestusi ega mingite muude

lisadokumentide esitamist laenutaotlejalt ei nõuta. Laenusumma on personaalne ja

väljastatakse ainult laenutaotleja enda isiklikule pangakontole. Taotletav laenusumma saab

olla ainult kas 1000 EEK, 2000 EEK või 3000 EEK. Ühe SMS sõnumi hind on 5 EEK.

Enne laenutaotluse saatmist palume tutvuda meie laenulepingu tingimustega web-i lehe

aadressil www.ferratum.ee

Laenu on võimalik taotleda esmaspäevast reedeni 8.00-20.00 ning laupäeval

ja pühapäeval 12.00-18.00.

Klienditeeninduse telefon: 6 318 160, e-mail: ferratum@ferratum.ee

Taotlege laenu SMS sõnumi kaudu:

1. Saatke laenutaotlus numbrile 17100 alljärgeval kujul:

Laen (kirjutada sõnana) Laenusumma (1000/2000/3000) Tähtaeg

(15/30) Eesnimi Perekonnanimi Isikukood Elukoht Pangakonto number

Näide: Laen 1000 15 Jaan Orav 30201301030 Taeva 50-1

Tallinn 221001517122

2. Mõne minuti jooksul saate laenuotsuse SMS sõnumi kaudu.

Kui laenuotsus on positiivne, siis 1 tunni jooksul saatke omapoolne

sõnumvastus kujul Sobib

3. Saatke sõnumvastus Sobib numbrile 17100.

Laenusumma makstakse mõne minuti jooksul Teie pangakontole.

Laenusumma Tähtaeg

Käsitlemise

kulud

1000 kr

Esimene kord

15 päeva 200 kr

1000 kr 30 päeva 300 kr

2000 kr 15 päeva 400 kr

2000 kr 30 päeva 600 kr

1000 kr

Teine kord, jne.

15 päeva 175 kr

1000 kr 30 päeva 250 kr

2000 kr 15 päeva 350 kr

2000 kr 30 päeva 500 kr

3000 kr 15 päeva 525 kr

3000 kr 30 päeva 750 kr

Detsembris selle reklaami esitajale prillide tellimisel

Vaata rõõmsalt maailma koos Nordoptikaga!

üllatus firmalt

Jaanuari lõpuni

JÕULUSOODUSTUSED

KÕIK RAAMID

–50%*, –60%*,

–70%*

* pakkumine kehtib plastikklaaside tellimisel 1.12.06–31.01.07

Arsti vastuvõtt (info telefoni teel)

NORDOPTIKA KAUPLUSED

TARTUS: KIVILINNA KAUBAKESKUS,

Jaama 173, tel 7 420 533

TALLINNAS: IDAKESKUS (Rimi), Punane 16, tel 6 333 350

LÕUNA OSTUKESKUS, Vana-Lõuna 4, tel 6 257 805

KADRIORU KESKUS, Narva mnt 90, tel 6 015 782

EUROMEKKA, Punane 52, tel 6 264 813

BALTI JAAM, Toompuiestee 37, tel 6 310 170

BENTON KAUBANDUSKESKUS,

Õismäe tee 107A, tel 6 512 823

Tammsaare tee 94 (MAXIMA), tel 6 556 649

TELLISKIVI KAUBANDUSKESKUS,

Telliskivi 61, tel 6 484 359

EHA KESKUS, Tartu mnt 49, tel 6 030 081

VILDE TEE 73, tel 6 506 088

PÄRNU MNT 22, tel 6 484 360

Jaanuari lõpuni

JAAMA 173 kaupluses

(Tartu Kivilinna Kaubakeskus)

Tel 7 420 533

Avatud T-R 11-19 (lõuna 14-15), L 11-16

KÕIK RAAMID

–70% *

* pakkumine kehtib plastikklaaside tellimisel kuni 31.01.2007

Reklaami esitamisel ja prillide tellimisel

KINGITUS!

More magazines by this user
Similar magazines