Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium

More documents

Recommendations

Info

34 Teel tasakaalustatud ühiskonda: naised ja mehed Eestis II Joonis 4. Eesti hõivatute võimalus mõjutada töökorraldust (2005, %) Töö tempot Töömeetodeid Tööülesannete järjekorda Tööülesannete sisu Tööülesannete jaotust töötajate vahel Projektide tähtaegu, teenuste osutamise ja kaupade kohaletoimetamise graafikuid Tööpartnerite valikut tustab meeste tegutsemist avalikus sfääris, seal hulgas tööelus (Odih 2007). Naiste sagedasem töötamine mittetavapärase töökorraldusega, sealhulgas töötamine osaajaga ning hilisemal ajal või nädalavahetustel suurendab naiste võimalusi olla tööga hõivatud, hoolimata eraelulistest ja pereelulistest kohustustest ja vajadustest. Kuna naised on sageli leibkonnas teisesed leivateenijad, kelle sissetuleku panus leibkonna sisse tulekusse on sageli väiksem kui meestel, on nad peamised leibkonnaga seotud tööde ja tegevuste eest vastutajad (Tijdens 2002). Samas võib see mõjutada naiste töö iseloomu (sooline segregatsioon) ja eraelu ning pereelu ajalist struktuuri ning tuua kaasa näiteks laste heaolu languse, partnerlussuhte kvaliteedi languse, terviseprobleemid jne (Presser et al. 2008, 83–84). Naiste väiksem kontroll töökorralduse üle ning madalam töö autonoomia tuleneb pigem võimusuhetest töökohal, naiste positsioonist võimuhierarhias kui otseselt tööst, mida naine töökohas omal ametikohal teeb (Adler 1993, 461). Madalam töö autonoomia toob aga kaasa madalama motivatsiooni, tööga rahulolu, tööelu kvaliteedi, töö efektiivsuse (Sadler-Smith et al. 2003, 710), samuti tööstressi (Au 2004, 1342–1343). 6,3 11,1 6,8 9,6 12,9 14,7 26,0 26,5 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% Naised Mehed Allikas: Euroopa töötingimuste uuring 2005 ja autori arvutused 37,9 40,8 39,1 36,9 46,3 49,1 Töötasustamine ja sooline palgalõhe Oluline töötingimus, milles töötaja ja tööandja kokku lepivad, on töötasu. Töötajad nõustuvad tegema kindlat tööd ja saavad selle eest tasu. Järgnevalt vaadeldakse, kuidas erineb meeste ja naiste töötasustamine. Statistikaameti 2005. aasta Eesti mees- ja naispalgatöötajate tunnipalga võrdlusest ilmneb, et keskmiselt moodustab naiste töötasu meeste töötasust 74,6% ning aastate lõikes on selline suhe püsinud samas suurusjärgus (tabel 5). Samuti, jaotades täisajaga töötajad keskmise brutotöötasu alusel detsiilidesse (esimene detsiil näitab töötasu, millest 10% töötajad saavad väiksemat tasu jne), ilmneb, et naiste ja meeste detsiilide suhe väheneb suuremate detsiilide suunas (joonis 5). Teisisõnu, kõrgema palgatasemega kümnendikes teenivad naised meestest veel vähem kui madalama palgatasemega kümnendikes. Statistikaameti 2005. aasta andmetel teenis 10% naistest üle 12 000 krooni, samas kui 10% meestest teenis üle 17 200 krooni, mis tähendab, et naiste ülemine detsiil moodustab meeste ülemisest detsiilist 69,8%, samas kui 10% naistest teenis alla 3100 krooni ning 10% mees-
Märt Masso • Mehed ja naised tööelus Joonis 5. Täistööajaga töötajate brutokuutasu detsiilid soo lõikes (2005, kroonid) 20 000 18 000 16 000 14 000 12 000 10 000 8 000 6 000 4 000 2 000 0 87,3% 81,2% I detsiil II detsiil III detsiil IV detsiil V detsiil VI detsiil VII detsiil VIII detsiil IX detsiil test 3436 krooni kuus, mis tähendab, et naiste alumine detsiil moodustab meeste alumisest detsiilist 87,3%. Ühiskonnas tasustatakse erinevaid töötajaid ja töid erinevalt, tulenevalt nende tootlikkusest ning nendele omistatud väärtusest. Tabel 5 iseloomustab ametiala pearühmade lõikes naiste ja meeste keskmise tunnipalga suhet. Ilmneb, et sõltumata ametialast on naiste tunnipalk alati väiksem kui meestel, varieerudes 67,2%st keskastme spetsialistide ja tehnikute ametialal 93,4%ni põllumajanduse ja kalanduse oskustööliste ametialal. Lisaks töötasu suurusele on oluline vaadata töötasustamise viise. Järgnev töötasustamise viiside analüüsimine iseloomustab, millistest komponentidest koosneb palgatöötajate töötasu ning millised on siin soolised erinevused. 2005. aasta Euroopa töötingimuste uuringu andmetel (tabel 6) saavad Eesti naised meestega võrreldes sagedamini kindlaksmääratud põhipalka, seevastu Eesti mehed võrreldes naistega saavad sagedamini tükitöö- või töö tootlikkuse tasu, lisatasusid, näiteks lisa- ja ületundide eest. Sellised keskmised meeste ja naiste erinevad tasustamispõhimõtted võivad mõjutada ka meeste ja 79,2% 78,8% 79,1% 78,2% 76,9% Naiste töötasudetsiili suhe meeste töötasudetsiili Mehed Allikas: Statistikaamet. Palgastatistika andmebaas Kokku Naised 72,2% 69,8% 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% naiste võimalust teenida kõrgemat ning sama töö eest sarnast töötasu. Samas, toodud andmed ei anna tõsikindlat teadmist, et meeste ja naiste töötasu suurus ning töötasustamise põhimõtted on erinevad soo tõttu, kuna meeste ja naiste tööalane ning sotsiaalne taust erinevad oluliselt. Süvaanalüüsides püütakse arvutada ja tõlgendada erinevate tööalaste tegurite, näiteks oskused ja teadmised, kogemused, tegevusala, ametiala, ja sotsiaalsete tegurite, näiteks vanus, karjääripausid reproduktiivkäitumise tõttu, tööelu ja pereelu ühitamise jne mõju meeste ja naiste töötasu erinevustele (vaata näiteks Oaxaca 1973). 2004. aasta Praxise uuringus, mis põhines 1998.–2000. aastal kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetel, leidsid autorid, et tööjõukoosseisust ja -struktuurist tulenev palkade erinevus on 8,1%–9% ning teistest teguritest tulenev erinevus 20,5%–21,4% (Rõõm ja Kallaste 2004, 16). Seega naiste ja meeste palkade erinevus 8,1%–9% eksisteeriks ka siis, kui samade isikuomaduste ja töökohatunnustega naistele ja meestele makstaks võrdset tasu. 2010. aasta lõpuks valmib sotsiaalministeeriumi tellimusel uuem süvaanalüüs, mis taas põhjali- 35
Page 1: Teel tasakaalustatud ühiskonda Nai
Page 4 and 5: Käesolevas kogumikus avaldatud art
Page 6 and 7: 4 Teel tasakaalustatud ühiskonda:
Page 86 and 87:
84 Teel tasakaalustatud ühiskonda:
Page 88 and 89:
Page 90 and 91:
Page 92 and 93:
Page 94 and 95:
Page 96 and 97:
Page 98 and 99:
Page 100 and 101:
Page 102 and 103:
100 Teel tasakaalustatud ühiskonda
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
Page 122 and 123:
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
Page 140 and 141:
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
Page 176 and 177:
Page 178 and 179:
Page 180 and 181:
Page 182 and 183:
Page 184 and 185:
Page 186 and 187:
Page 188 and 189:
Page 190 and 191:
Page 192 and 193:
Page 194 and 195:
Page 196 and 197:
Page 198:
show all

Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?