Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium

More documents

Recommendations

Info

36 Teel tasakaalustatud ühiskonda: naised ja mehed Eestis II Tabel 5. Naiste tunnipalga suhe meeste tunnipalka ametiala lõikes (2001–2005, %) 2001 2002 2003 2004 2005 Kokku 75,7 75,9 75,8 76,5 74,6 Seadusandjad, kõrgemad ametnikud ja juhid 83,5 78,3 79,6 81,9 80,7 Tippspetsialistid 74,3 72,8 73,1 75,4 76,2 Keskastme spetsialistid ja tehnikud 69,6 70,6 68,5 68,1 67,2 Ametnikud 74,3 73,8 73,1 77,6 81,8 Teenindus- ja müügitöötajad 73,0 66,7 72,7 75,0 78,8 Põllumajanduse ja kalanduse oskustöölised 91,6 86,7 79,6 84,4 93,4 Oskus- ja käsitöölised 78,0 77,1 76,3 74,9 67,6 Seadme- ja masinaoperaatorid 84,8 90,4 86,1 82,1 79,8 Lihttöölised 71,6 75,7 74,2 76,2 73,2 Relvajõud ... ... ... ... ... Tabel 6. Eesti palgatöötajate töötasu komponendid (2005, %) Mehed Naised Kokku Kindlaksmääratud põhipalk 71,5 87,1 79,5 Tükitöö- või tootlikkuse tasu 37,6 16,7 26,9 Lisatasu 60,5 49,5 54,8 Tulemustasu, nt osakonna töötulemuste eest 17,3 13,9 15,5 Allikas: Euroopa töötingimuste uuring 2005, autori arvutused kumalt vaatab töötajate, töökoha ja töötasustamisviiside mõju naiste ja meeste töötasu erinevustele. Süvaanalüüsidest ilmneb, et naiste ja meeste erineval tasustamisel on mitmeid põhjuseid (vaata ka Wharton 2005). Näiteks kui tagada meestele ja naistele võrdsed võimalused omandada vajalikud oskused ja teadmised, kogemused, kandideerida ning saada valituks ametikohale jne, väheneks ka tegevusalase ja ametialase segregatsiooni mõju soolisele palgalõhele. Palgalõhet vähendaks ka töötasustamissüsteemide kujundamine selliselt, et erinevad tegevusalad ning ametikohad ning tehtavad tööd ei oleks erinevalt väärtustatud soopõhiselt – teisisõnu, meeste tööd ei tohiks olla kõrgemalt väärtustatud ja seeläbi kõrgema tootlikkusega sellepärast, et need on meeste tööd. Töötasustamise põhimõtete mõju vähendamiseks peaksid need kujunema selliseks, et ei oleks mehi ja naisi ning meeste ja naiste töid ebavõrdselt kohtlevad. Näiteks sõltuks töötasustamine töötulemus- Allikas: Statistikaamet. Palgastatistika andmebaas test, mitte niivõrd meeste ja naiste puhul kasutatavatest tasustamissüsteemidest, meeste ja naiste erinevast käitumisest palgaläbirääkimistel või otsesest ebavõrdsest kohtlemisest, mille puhul meestele ja naistele makstakse erinevalt ja erineva suurusega palka just nende soo tõttu. Erinevatele soolise palgalõhe põhjustele tähelepanu pööramine peaks vähendama nii otsest kui kaudset ebavõrdset kohtlemist, mis meestele ja naistele tööelus osaks saab. Tööohutus ja töötervishoid Inimeste igapäevased tegevused, sealhulgas töötamine, mõjutavad inimeste tervist. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 2 järgi on töötervishoid tööohutusvõtete kasutamine, mis võimaldab töötajal teha tööd tervist ohtu seadmata. Kuna mehed ja naised teevad sageli erinevat tööd ning meeste ja naiste erinevatest väärtustest, hoiakutest, käitumisest ja kohtlemisest tulenevalt teevad mehed ja naised sama tööd sageli erinevalt, siis on oluline vaadata, kuidas töötamine meeste ja naiste tervist mõjutab. Töötamise ohtlikkust iseloomustavad toimunud tööõnnetused ning tööga seotud haiguste levik. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 22 järgi on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl. Tööinspektsiooni andmetel juhtus 2008. aastal 4059 tööõnnetust, neist meestega 2671 ja nais-
tega 1388. Seega kõigist juhtunud tööõnnetustest 66% juhtub meestega. Peamiselt ametialasest segregatsioonist tulenevalt juhtub naistel meestega võrreldes rohkem tööõnnetusi hotellides ja restoranides (76% tegevusalal juhtuvatest tööõnnetustest juhtub naistega), infos ja sides (53% tegevusalal juhtuvatest tööõnnetustest juhtub naistega), hariduses, tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (84% tegevusalal juhtuvatest tööõnnetustest juhtub naistega) ning muul ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus tegevusalal (70% tegevusalal juhtuvatest tööõnnetustest juhtub naistega). Tööga seotud haigused on kutsehaigused või tööst põhjustatud haigused. Need on haigused, mille on põhjustanud tervisele ohtlik töökeskkond või töölaad (vt ka TTOS § 23). Tööinspektsiooni andmetel 4 diagnoositi 2008. aastal 75 kutsehaigust, neist 28 meestel ning 47 naistel. Samuti diagnoositi 261 tööst põhjustatud haigestumist, neist 128 meestel ning 134 naistel. Seega kõigist diagnoositud kutsehaigusest 37,3% diagnoositi meestel ning ka tööst põhjustatud haigustest 48,8% diagnoositi meestel. Ühesõnaga, Tööinspektsiooni tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste statistika näitab, et aastate lõikes on suurenenud tööõnnetuste arv ning vähenenud tööga seotud haigestumiste arv. Andmetest ilmneb ka, et töötamine mõjutab meeste ja naiste tervist erinevalt – kui meestega juhtub rohkem tööõnnetusi ning mehed haigestuvad sagedamini tööst põhjustatud haigustesse, siis naised haigestuvad sagedamini kutsehaigustesse ja tööst põhjustatud haigustesse. Ajalooliselt on ohtli- 4 Tööinspektsioon. Töökeskkonna andmekogu. Märt Masso • Mehed ja naised tööelus Tabel 7. Tööõnnetused, kutsehaigused ja tööst põhjustatud haigused (2001–2008, tk) Tööõnnetused Kutsehaigused Tööst põhjustatud haigestumised 2001 2003 2005 2008 Mehed 2048 2273 2346 2671 Naised 1245 957 1085 1388 Kokku 3293 3230 3431 4059 Mehed 150 47 53 28 Naised 97 48 45 47 Kokku 247 95 98 75 Mehed - - 217 128 Naised - - 182 134 Kokku - - 399 262 Allikas: Tööinspektsioon. Töökeskkonna andmekogu kumad tööd olnud meeste tööd, näiteks tööd hankivas ja töötlevas tööstuses; kuid ohud, millega naised oma traditsiooniliste tööde juures kokku puutuvad, näiteks rutiinsed liigutused ja sundasendid, on sageli varjatumad, keerulisemalt välditavad ja mõjuvad kumulatiivselt. Seetõttu juhtub naistega küll vähem tööõnnetusi, kuid naised puutuvad meestest mõnevõrra sagedamini kokku tööga seotud haigustega, mis kujunevad välja pikema aja jooksul. Töötamise mõju tervisele tuleneb töökeskkonna ja töökorralduse ohtlikkusest. Mehed hindavad naistega võrreldes sagedamini oma töökeskkonda ning töölaadi ohtlikuks ning töötavad sagedamini töökeskkonnas, kus on ohutegurid. 2005. aasta Euroopa töötingimuste uuringu andmetel 5 on 42% meeste ning 34% naiste arvates nende tervis või turvalisus töö tõttu ohustatud. Viidatud uuringu andmetel 21% meestest ning 52% naistest töötab töökeskkonnas, kus nad mitte kunagi või peaaegu mitte kunagi ei puutu kokku füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste ohuteguritega. Väga ohtlikus keskkonnas, kus töötaja puutub üle 3/4 tööajast kokku nimetatud ohuteguritega, töötab 45% meestest ja 30% naistest, ohtlikus keskkonnas, kus nimetatud ohuteguritega puututakse kokku vähem kui 3/4 tööajast, töötab 34% meestest ning 18% naistest. Töötamise võib tervisele ohtlikuks muuta ka mitteergonoomiline töölaad, töökorraldus, näiteks valu tekitavad või väsitavad poosid, üksluised liigutused. Sama uuringu andmetel 17% meestest ning 24% naistest töötab viisil, kus töölaad või töökorraldus ei ohusta nende tervist. Kusjuures, kui väga ohtliku laadiga on töö 52% meestel 5 Autori arvutused. 37
Page 1: Teel tasakaalustatud ühiskonda Nai
Page 4 and 5: Käesolevas kogumikus avaldatud art
Page 6 and 7: 4 Teel tasakaalustatud ühiskonda:
Page 88 and 89:
86 Teel tasakaalustatud ühiskonda:
Page 90 and 91:
Page 92 and 93:
Page 94 and 95:
Page 96 and 97:
Page 98 and 99:
Page 100 and 101:
Page 102 and 103:
100 Teel tasakaalustatud ühiskonda
Page 104 and 105:
Page 106 and 107:
Page 108 and 109:
Page 110 and 111:
Page 112 and 113:
Page 114 and 115:
Page 116 and 117:
Page 118 and 119:
Page 120 and 121:
Page 122 and 123:
Page 124 and 125:
Page 126 and 127:
Page 128 and 129:
Page 130 and 131:
Page 132 and 133:
Page 134 and 135:
Page 136 and 137:
Page 138 and 139:
Page 140 and 141:
Page 142 and 143:
Page 144 and 145:
Page 146 and 147:
Page 148 and 149:
Page 150 and 151:
Page 152 and 153:
Page 154 and 155:
Page 156 and 157:
Page 158 and 159:
Page 160 and 161:
Page 162 and 163:
Page 164 and 165:
Page 166 and 167:
Page 168 and 169:
Page 170 and 171:
Page 172 and 173:
Page 174 and 175:
Page 176 and 177:
Page 178 and 179:
Page 180 and 181:
Page 182 and 183:
Page 184 and 185:
Page 186 and 187:
Page 188 and 189:
Page 190 and 191:
Page 192 and 193:
Page 194 and 195:
Page 196 and 197:
Page 198:
show all

Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?