Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium
Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium
Teel tasakaalustatud ühiskonda - Sotsiaalministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
millesse kuulutakse, vaid pigem kui lähisuhete sümbolit<br />
(Järve 2006).<br />
Peresisene rollijaotus<br />
Peresiseste rollide ja kodutööde jaotumisest saame rääkida<br />
eeskätt nende pered puhul, kus on kaks abikaasat/<br />
partnerit. Edasises analüüsis on TLÜ RASI elanikkonnaküsitluste<br />
„Eesti ‘98“ ja „Eesti 2008“ andmebaasidest<br />
selekteeritud paarisuhtes elavad naised ja mehed. 2008.<br />
aasta küsitluse valimis oli selliseid vastajaid 1002 ja<br />
1998. aasta valimis 1549. Püsisuhtes elavad paarid jaotuvad<br />
nelja põhilisse rühma. Esimese rühma moodustavad<br />
paarid, kellel pole lapsi. 2008. aasta elanikkonnaküsitluses<br />
moodustasid lasteta paarid kõikidest kooselava test<br />
paaridest 17% (1998. aastal 11%). Teise rühma moodustavad<br />
paarid, kelle lapsed on juba kodust lahkunud, vastavalt<br />
siis 23% ja 22%. Kolmanda rühma moodustavad<br />
alaealiste lastega pered, st paarid, kelle kodus elavatest<br />
lastest vähemalt noorim on alaealine. 2008. aastal oli selliseid<br />
paare 43% ja 1998. aastal 50%. Neljanda rühma<br />
(17% mõlemas küsitluses) moodustavad vanemate kodus<br />
elavate täiskasvanud lastega pered. Nimetatud rühmad<br />
erinevad mitte üksnes koosseisu ja perekonnatsükli<br />
poolest, vaid ka abikaasade/partnerite perekonnaseisu<br />
ja keskmise vanuse poolest. Näiteks lasteta paaridest<br />
olid 2008. aastal abielus 30% ja vabaabielus 70% ning<br />
abikaasade või partnerite keskmine vanus oli 30 aastat.<br />
Alaealiste lastega peredest oli 60%-l partnerid abielus<br />
ja 40%-l vabaabielus ning partnerite keskmine vanus<br />
oli 36 aastat. Perede puhul, kus elati koos täiskasvanud<br />
lastega või lapsed olid kodust lahkunud, oli abikaasade<br />
või partnerite keskmine vanus 54–57 eluaastat ning enamikel<br />
juhtudel oli tegemist abielupaaridega. Alljärgnevas<br />
analüüsis on põhirõhk kahe vanemaga alaealiste lastega<br />
peredel, ent võrdlusena on vaadeldud ka lasteta peresid<br />
ja peresid, kus kodus elav laps või lapsed on täiskasvanud.<br />
Kodutööd<br />
Eesti perekonnaseaduse kohaselt on abikaasade ja lapsevanemate<br />
õigused ja kohustused võrdsed. Viimastel<br />
aasta kümnetel läbi viidud erinevad sotsioloogilised uurimused<br />
on näidanud, et tegelikkuses on suuremal osal<br />
Eesti peredest välja kujunenud teatud rolli- ja tööjaotus.<br />
Pere majandusliku toimetuleku osas loodetakse endiselt<br />
rohkem mehele (Hansson ja Kelam 2004, Derman et al.<br />
Leeni Hansson • Töö- ja pereelu ühitamine<br />
2005). Kas tänastes Eesti peredes, kus mehe sissetulek<br />
on enamasti kõrgem kui naise oma, ent põhiliselt naise<br />
poolt tehtavad kodutööd võimaldavad perel loobuda<br />
mitmete oluliste teenuste ostmisest, on naise panus<br />
pere majandusliku toimetuleku kindlustamisel mehega<br />
võrreldes väiksem või mitte (vt nt Laidmäe 2006), on<br />
omaette teema ja vajaks edasistes uurimustes rohkem<br />
tähelepanu. Ometi ka suurem osa alaealisi lapsi kasvatavatest<br />
naistest töötab, enamus nendest ka täistööajaga<br />
ning nagu omane suuremale osale postsotsialistlikest<br />
riikidest, jääb naiste teha peale igapäevase palgatöö veel<br />
hulk tasustamata tööd, mida Arlie Hochs child (1989) on<br />
tabavalt ka naiste „teiseks töövahetuseks” nimetanud.<br />
Meie varasemad uurimused, näiteks 2005. aastal läbi<br />
viidud soolise võrdõiguslikkuse monitooring, on näidanud,<br />
et mehed on kodus vastutavad eeskätt selliste tööde<br />
eest nagu auto sõidukorras hoidmine ja kodused remonditööd,<br />
st tööd, mis ei nõua igapäevast ajakulu, vaid<br />
pigem teatud perioodilist suuremat ettevõtmist. Teisalt,<br />
nimetatud tööde puhul kasutatakse sageli kõrvalist abi<br />
või leitakse inimene või firma, kes suuremahulisemad või<br />
keerulisemad tööd ära teeb. Seevastu naiste õlule jäävad<br />
enamasti igapäevaselt aega ja tähelepanu nõudvad<br />
kodutööd nagu söögitegemine, nõude pesemine, riiete<br />
korrashoid ja tubade koristamine. Kokkuvõtvalt võib<br />
öelda, et naiste õlul olevad kodutööd ehk Hochschildi<br />
(1989) väljendit kasutades naiste „teine töövahetus” on<br />
suuremas osas Eesti peredes endiselt oluliselt pingelisem<br />
ja aeganõudvam kui meeste kodutöödega seonduv<br />
koormus. Kodutööde koormuse ühtlasem jagamine abikaasade/partnerite<br />
vahel võiks parandada peresiseseid<br />
suhteid, vähendada konfliktide tekkepõhjuseid ja kokkuvõttes<br />
lubaks naistel ka oma kutsetöös paremini toime<br />
tulla.<br />
olulised otsused<br />
Kuidas aga tänased Eesti pered toimivad, kuidas võetakse<br />
vastu peret ja pereliikmeid puudutavad otsused,<br />
kellele jääb oluliste otsuste tegemisel viimane sõna? Nii<br />
meie varasemad elanikkonnaküsitlused (vt nt Hansson<br />
ja Kelam 2004) kui ka 2008. aasta küsitlus näitasid,<br />
et valdavas osas Eesti peredes otsustatakse pereelu<br />
puudutavaid olulisemaid küsimusi, nagu näiteks pere<br />
juurdekasvu küsimused ning laste haridustee ja kooli<br />
valik, pereliikmete vaba aja sisustamine ja perekonnatuttavate<br />
valik jne abikaasade või partnerite poolt ühiselt.<br />
Nendel juhtudel, kui põhiliseks otsustajaks on üks<br />
abikaasadest või partneritest, on otsustamisõigus seo-<br />
43
Change language