You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Põlva</strong> vallavolikogu ja vallavalitsuse aja<strong>leht</strong> August 2012 Nr 7 (90)<br />
Vanaküla-Holvandi renoveeritud<br />
külakeskuse hoone taas kasutusel<br />
Vanaküla-Holvandi külakeskuses<br />
19. augustil<br />
toimunud perepäeva<br />
kava lõppes olulise<br />
sündmusega, pidulikult<br />
sai taasavatud<br />
külakeskuse hoone.<br />
Renoveerimise viimases<br />
etapis ehitati ümber<br />
hoone varem panipaigana<br />
ja sisuliselt<br />
kasutuna seisnud<br />
juurdeehituse osa,<br />
millest sai käsitöö- ja<br />
huviringide töötuba.<br />
Külakeskuse hoone renoveerimine<br />
sai alguse 2009, kui Vanaküla<br />
- Holvandi Külaseltsi<br />
MTÜ esitas taotluse PRIAle hoone<br />
renoveerimiseks MAK meetme<br />
3.2 raames. Selles etapis<br />
uuendati raamatukogu- ja teise<br />
korruse ruumid MTÜ tegevuse<br />
tarbeks, samuti vahetati välja<br />
elektrisüsteem, sanitaarseadmed<br />
ning paigaldati ventilatsioonisüsteem.<br />
Äsja lõppenud etapiga<br />
soojustati ka kogu hoone, selle<br />
tulemuseks on uus ja korralik<br />
välisilme ja viimistlus. Selle etapi<br />
rahastamine toimus samuti<br />
PRIA meetme 3.2 ja <strong>Põlva</strong>maa<br />
Partnerluskogu meetme 2 – „<br />
Elukvaliteedi parandamine“<br />
kaudu.<br />
Kokku Külaseltsi MTÜ eestvedamisel<br />
on rendile võetud vallavara<br />
külakeskuse hoone näol<br />
saanud investeeringut ca.<br />
133.500 euro eest, millest ca.<br />
35.000 eurot on valla vahendid<br />
omaosalusena. Rääkides külakeskuse<br />
hoonest, ei saa nimetamata<br />
jätta ka külakeskuse platsi<br />
projektipõhist väljaehitamist ja<br />
korrastamist.<br />
Lisaks haljastusele MTÜ on<br />
olnud taotlejaks ja projektijuhiks<br />
külaplatsi elektrivarustuse ja<br />
valgustuse realiseerimisel, lastemänguväljaku<br />
ehitamisel – mõlemad<br />
<strong>Põlva</strong>maa Partnerluskogu<br />
LEADER meetmete finantseerimine,<br />
millele lisandus ka valla<br />
omaosalus.<br />
Oluline panus külaplatsi kujundamisel<br />
on olnud KOP-i pro-<br />
Kunagisest prügimäest umbes<br />
poolteist kilomeetrit eemal, endise<br />
koolimaja lähedal, pidasid<br />
adistelased külaplatsi avapidu.<br />
„Mitugi naaberküla oli üllatunud,<br />
kuuldes, et väike 80 elanikuga<br />
Adiste külarahva esimesele<br />
koosolekule kahe aasta eest<br />
tuli üle 30 inimese ehk ligemale<br />
pool külaelanikest,” meenutab<br />
Kaire Lihtsa külaseltsi MTÜ<br />
Adiste sündi.<br />
Elanikud leidsid, et nad tahavad<br />
koos midagi oma küla<br />
heaks teha ja võtsid vastu küla<br />
arengukava aastani 2020. Selle<br />
üheks tähtsamaks punktiks pidasid<br />
nad koha leidmist, kus külarahval<br />
koos käia ja suhelda.<br />
Kaire Lihtsa pere oli nõus<br />
oma <strong>vald</strong>ustest külaplatsile vajaliku<br />
0,6 ha loovutama. Külavanem<br />
Eino Kuivalainen, kes kogu<br />
ettevõtmise oluline vedaja, kir-<br />
Vanaküla-Holvandi külakeskuse juurdeehituse saamisloost rääkis külavanem Leander Konks<br />
(keskel). Fotod Maarja Grünberg<br />
jektidest, need on <strong>leht</strong>la, välikäimla.<br />
Külakeskuse õppetoa inventari,<br />
arvuti, riist- ja tarkvara<br />
sisustamine ja soetamine toimus<br />
samuti KOP-i kaudu, ka nendes<br />
projektides <strong>vald</strong> osales omaosaluse<br />
maksetega.<br />
Eelpoolloetletud tegevused<br />
olid möödapääsmatud ja vajalikud<br />
külakeskuse kui koha füüsilisel<br />
kujundamisel, parendamisel<br />
ja arendamisel.<br />
Sellega sai loodud materiaalne<br />
baas ja eeldused peaeesmärgi<br />
saavutamisel, need on nö<br />
pehme poole tegevused.<br />
Hoone ja külakeskus on<br />
nüüdsest renoveeritud täies mahus<br />
ja kogukonna käsutuses.<br />
Uuenenud külakeskus pakub<br />
piirkonna elanikele häid tingimusi<br />
vabaaja sisustamiseks ja<br />
klubilisteks tegevusteks.<br />
Juba enne renoveerimistöid<br />
ja MTÜ asutamist tegutsesid siin<br />
Seltsing Virmalise, arendades<br />
käsitöö ja tantsuringi ning temaatilisi<br />
õpiringe.<br />
Paremad tegevusvõimalused<br />
nüüdsest suurendavad kogukon-<br />
jutas LEADERi meetmesse projekti,<br />
mille PRIA heaks kiitis.<br />
Külaplatsi tasandamine, murukülvamine,<br />
istepingid, lauad,<br />
välikäimla, laste liivakast, lõkkeplats<br />
ja grillimiskoht, lipuvarras<br />
ja murutraktor läksid ühtekokku<br />
maksma 3454 eurot, millest<br />
PRIA toetus oli 2896 eurot.<br />
Omaosaluse 557 eurot kandis<br />
suures osas <strong>Põlva</strong> <strong>vald</strong>.<br />
„Et külaplats valmis teha,<br />
võtsid neli peret lühiajalist laenu,<br />
igaüks 725 eurot. Raha saavad<br />
nad tagasi, kui PRIA toetusraha<br />
külaseltsile üle kannab,”<br />
räägib külavanem Kuivalainen –<br />
üks neljast, kes kogukonna<br />
heaks selle koorma kanda võttis.<br />
Eino Kuivalainen on seda<br />
meelt, et külaplatsi hooldamisega<br />
neil probleeme ei teki. „Palju<br />
saame ära tehtud talgute korras,”<br />
tunneb külavanem omasid.<br />
na koostööd ja annavad elujõudu.<br />
Renoveeritud külakeskus ilmestab<br />
ja värskendab ka küla<br />
elukeskkonda.<br />
Soovin kõigile oma külakogukondlastele<br />
saagirikast ja ilusat<br />
sügist, tugevat tervist ja ak-<br />
Adiste külaplats avati jaanipeoga<br />
Vanaküla-Holvandi külakeskuse käsitöö, kunsti- ja huviringide<br />
töötoa avamisel andsid üllatuskontserdi XIV rahvapilli- ja laululaagris<br />
Mõnistes osalenud Triinu ja Marii Piirsalu ning Henriette<br />
Liis Meeliste.<br />
tiivset kaasalöömist külaelu<br />
edendamisel. Suur tänu kõigile<br />
perepäeva korraldajatele ja osalejatele!<br />
MTÜ juhatuse nimel<br />
külavanem<br />
Leander Konks<br />
Adiste külaplatsi avamine. Lindi saevad läbi külavanem Eino<br />
Kuivalainen ja maaomanik Kalmer Lihtsa. Foto Kait Laine<br />
Suve- ja kodutundest<br />
Mati Meeliste<br />
<strong>Põlva</strong> vallavanem<br />
Viljaväljad on nii mõnusalt kollased,<br />
kollased. Vaatamata suurtele<br />
vihmadele oli lamandumine<br />
juulis siiski harv nähtus, <strong>vald</strong>av<br />
osa põldudest andis lootust kopsakale<br />
saagile. Lõppematu sadu<br />
ja ägedad tuulehood peremehetsesid<br />
aga pikalt ning nüüd anuvad<br />
mahakoolutatud kõrred<br />
kombaini järele.<br />
Kuulates pikse paukumist ja<br />
vihmaveerennides pidutseva vee<br />
helisid, taban end mõttelt: kui<br />
palju oli meil üldse seda igatsetud<br />
ilusat aega?<br />
Ja siis hakkavad meenuma<br />
pildikesed suvest. Vahetult enne<br />
jaanipäeva valmis Adiste külaplats.<br />
MTÜ Adiste juhi Kaire Lihtsa<br />
pere loovutas selleks vajaliku<br />
0,6 ha maad ning külavanem<br />
Eino Kuivalainen ja veel kolm peret<br />
võtsid laenu, mille PRIA pärast<br />
külaplatsi valmimist MTÜ-le<br />
toetusrahana üle kandis. Projekti<br />
kirjutamisel ja omaosaluse tasumisel<br />
oli toeks vallavalitsus,<br />
rahastati LEADER meetmest.<br />
Lähiajal on Adiste külas järjekordne<br />
avamispidu. <strong>Põlva</strong>–<br />
Mooste maantee veerel valmib<br />
Partnerluskogu LEADER meetme<br />
toel tenniseväljak. Projekti vedajaks<br />
on Meelis Madissoni poolt<br />
eestveetav Ropka Tenniseklubi<br />
MTÜ.<br />
MTÜ Vanaküla-Holvandi Külaselts<br />
korraldas 19. augustil külakeskuses<br />
perepäeva, mis päädis<br />
renoveeritud külakeskuse<br />
hoone taasavamisega. Hoone kapitaalremont<br />
ja külakeskuse platsi<br />
väljaehitamine kestis ligikaudu<br />
kolm aastat. Tööde organiseerija<br />
ja projektide vedaja oli MTÜ<br />
Leander Konksi eestvedamisel.<br />
Finantseerimine toimus PRIA,<br />
<strong>Põlva</strong>maa Partnerluskogu LEA-<br />
DER meetme ja KOP programmi<br />
abil. Omaosalust kattis <strong>Põlva</strong><br />
<strong>vald</strong>.<br />
25. juulil lõppesid <strong>Põlva</strong> valla<br />
I karikavõistlused võrkpallis.<br />
Osales 9 võistkonda kokku 60<br />
mängijaga. Esindatud olid pooled<br />
<strong>Põlva</strong> valla külad.<br />
Viiel õhtul, ka äikese ja vihma<br />
meelevallas, toimusid kolmel väljakul<br />
korraga võrkpallilahingud<br />
Aarna, Taevaskoja, Lutsu, Tännassilma<br />
ja <strong>Põlva</strong> ranna platsidel. Loodan,<br />
et samuti nagu <strong>vald</strong>av enamus<br />
külasid soovib rajada oma külaplatsi,<br />
on varsti normiks võrkpalliväljaku<br />
omamine.<br />
Tunnustust väärib Lauri Valge,<br />
kes tõi Adiste noorte meeskonna<br />
nii külapäevadele kui ka võrkpalli<br />
karikavõistlustele. Olen veendunud,<br />
et <strong>vald</strong> väärib üht tublit<br />
noorsootöötajat, kes aitaks noortel<br />
organiseeruda. Kuulutame lähiajal<br />
välja sellekohase konkursi.<br />
7. juulil toimusid <strong>Põlva</strong> valla<br />
IV suvemängud, milles oli esindatud<br />
17 küla. Pärast pikka võistluspäeva<br />
selgus viimase ala järel,<br />
et parim on seekord Aarna-Kiuma<br />
ühendvõistkond. Suurepärase<br />
korralduse eest aitäh külavanem<br />
Janno Rüütlele ja Lutsu külarahvale!<br />
Kohtumiseni uuel aastal<br />
Aarnas suvemängudel, mis on<br />
kord-korralt läinud aina paremaks<br />
ja millest osavõtvate külade<br />
hulk järjest kasvanud.<br />
Külapäev toimus Lutsu külaplatsil,<br />
mis tunnistati konkursil<br />
„Eesti kaunis kodu 2012” üheks<br />
neljast <strong>Põlva</strong> maakonna võiduobjektist.<br />
Teise esikoha tõi <strong>Põlva</strong><br />
<strong>vald</strong>a Partsi külas Pikajärve kaldal<br />
asuv Pinnamäe puhkemaja.<br />
Õnnitlused suure vaeva nägijaile,<br />
kelle aastatepikkune töö leidis<br />
äramärkimist!<br />
<strong>Põlva</strong> vallas on 27 küla. 18<br />
külakogukonda on valinud eneste<br />
seast eestvedaja külavanema<br />
näol. Kultuuri- ja sporditegevuse<br />
korraldamine on saanud külavanemate,<br />
MTÜ-de ja seltsingute<br />
pärusmaaks. Ülevallaliste ürituste<br />
korraldamise peakorraldaja<br />
rolli on üha enam võtmas külavanemate<br />
selts.<br />
Osalusdemokraatia edendamise<br />
järgmise sammuna kuulub<br />
käesoleva aasta juunist vallavalitsusse<br />
külavanem. Hetkel on<br />
hoogu võtmas valla arengukava<br />
kaasajastamine, milles osalevad<br />
ka külavanemad ja oodatud on<br />
iga vallakodaniku head mõtted.<br />
Käesoleva valimisperioodi lõpus<br />
sooviksime tõdeda, et kõik külad<br />
on valinud endale külavanema,<br />
kes saab oma tegemistes toetuda<br />
tegusale meeskonnale. Olen<br />
tänulik kõigile külavanematele,<br />
kes on panustanud ohtralt aega ja<br />
energiat külaelu edendamisse.<br />
Konkursi „Eesti kaunis kodu<br />
2012” võitjate tunnustamisel ütles<br />
Eesti Vabariigi President: „21.<br />
sajandi kodukaunistus on heas<br />
mõttes kodanikualgatus, mõistmine,<br />
et kodu ei lõpe koduukse<br />
lävepakul või koduvärava künnisel.<br />
Kodu on kogu see piirkond,<br />
kus me elame. Kodu on kogu<br />
Eesti.” On rõõm tõdeda, et <strong>Põlva</strong><br />
valla rahva tegemised samastuvad<br />
Eesti Vabariigi Presidendi<br />
öelduga.<br />
Mida enam me ise teeme, seda<br />
enam väärtustame tehtut.<br />
Omal algatusel rajatud hoone ei<br />
jää talveõhtutel pimedaks. Kui tänavavalgustus<br />
ei põle, siis oleks<br />
hea mitte arutleda isekeskis, et<br />
näe, vallal on raha otsas, vaid anda<br />
sellest teada ja viga saab parandatud.<br />
Kui märgatakse suuri<br />
masinaid lõhkumas valla teid, siis<br />
oleks vaja sellele reageerida, sest<br />
teame, et juba mitmeid aastaid<br />
on riik rahastanud teehooldust<br />
kordi väiksemalt, kui teede tegelik<br />
amortisatsioon seda nõuaks.<br />
Kodanikualgatus, ühistegevus,<br />
meie-tunne on see, mis viib meid<br />
läbi rasketest aegadest ja paneb<br />
vallamajja sisse astudes küsima<br />
mitte: „Kas teil raha on?”, vaid:<br />
„Kas meil raha on?”<br />
Algava kooliaasta puhul soovin<br />
edu kõigile <strong>Põlva</strong> valla 560le<br />
õpilasele. Sära silmadesse, võimet<br />
vaimustuda lastest soovin kõigile<br />
õpetajatele ja lastevanematele.<br />
Kannatlikku meelt ja vastupidavust<br />
soovin Mammaste lasteaiaalgkooli<br />
perele. Uue koolihoone<br />
ehitamine sunnib nii olemasolevates<br />
ruumides kui õuealal kitsamalt<br />
toimetama.<br />
Eks ikka selle nimel, et aasta<br />
pärast saaksid lapsed minna uude<br />
koolihoonesse ja renoveeritud<br />
lasteaeda. Käesoleval suvel<br />
tehti nii A- kui B-korpuse teisel<br />
korrusel ehitustöid 328 000 €<br />
väärtuses. Lisandus 20 uut lasteaiakohta.<br />
Nii võime tõdeda, et kuigi<br />
loodus kollendab, annab viimaseid<br />
vilju, tärkab ja valmib meie<br />
mõtetes ja meie ümber aastaringselt<br />
midagi uut. Midagi, mis<br />
aitab aina kindlamini säilitada<br />
üürikese suve sära ja põlistada<br />
<strong>Põlva</strong> rahvakodutunnet. Tegija ei<br />
hooli ilmast. Suvi elab südames.<br />
Hoiame ühte!
2<br />
<strong>Valla</strong> Teated<br />
Ahti Bleive<br />
vallavolikogu<br />
esimees<br />
Mammaste koolihoone ehitus on<br />
taas hoogu sisse saamas ja enamuses<br />
lasteaia ruumides on remont<br />
lõppemas. Lasteaia osas<br />
tehti hetkel põhjalikumalt ümber<br />
kütte-, ventilatsiooni- ja valgustussüsteem.<br />
Tingimused paranevad<br />
sellega märgatavalt.<br />
Ehitaja püsib ajakavas ja lasteaed-algkooli<br />
direktoril jagub<br />
hetkel neile vaid kiidusõnu. Ehituse<br />
arengut käisid ka volikogu<br />
liikmed enne augustikuu volikogu<br />
istungit koos vaatamas. Avanev<br />
pilt andis kindlust, et järgmisel<br />
aastal saab koolihoone tõesti<br />
valmis. Küsimus, mis vajab veel<br />
otsustamist ja linnaga läbirääkimist<br />
on see, kas kool tuleb kolme-,<br />
nelja- või kuueklassiline.<br />
Kõik variandid on hetkel võimalikud.<br />
Ringkäigule ehitusobjektil<br />
järgnes volikogu istung sealsamas<br />
lasteaia ruumides. Päevakorras<br />
olid mõned volituste andmised<br />
vallavanemale avaliku kasutamise<br />
lepingute sõlmimiseks<br />
(KÜ Himmaste 3 ja MTÜ K.O.I.).<br />
VOLIKOGU VEERG<br />
Samuti anti nõusolekud vee erikasutusloa<br />
väljastamiseks <strong>Põlva</strong><br />
Agro OÜle ja kasutusõiguse seadmiseks<br />
kinnisasjadele Eesti Energia<br />
Jaotusvõrk OÜle. Kinnitati ka<br />
kohanimede määramise eelnõude<br />
avalikustamise kord.<br />
Juuni lõpus enne volikogude<br />
nö puhkusele minekut oli taas<br />
põhjust kohtuda linna ja valla<br />
koostöökomisjonidel. OÜ Raideberg,<br />
kes ühinemise analüüsi<br />
koostab, oli valmis saanud kokkuvõtte<br />
küsitluse tulemustest.<br />
Paraku peab tõdema, et osavõtt<br />
küsitlusest jäi kesiseks.<br />
Samas pooldasid üle poole<br />
vastanutest kahe omavalitsuse<br />
ühinemist, mis annab kinnitust<br />
sellele, et teemaga tuleb aktiivselt<br />
edasi tegeleda. Koostöökomisjonide<br />
koosolekul otsustati<br />
edasi minna <strong>vald</strong>kondliku analüüsiga<br />
ja selleks moodustada<br />
töörühmad, mis koosneksid nii<br />
volikogude kui ka valla ja linnavalitsuse<br />
liikmetest. Samuti kaasatakse<br />
vastava ala kohalikke<br />
eksperte. Eeldatavalt peavad töörühmad<br />
tööd alustama juba augustis<br />
ja eesmärgiks on põhjalikumalt<br />
analüüsida, mis ühes või<br />
teises <strong>vald</strong>konnas omavalitsuste<br />
ühinemine kaasa tooks.<br />
Ahti Bleive<br />
<strong>Põlva</strong> vallavolikogu Mammaste uue koolihoone ehitusel 9.augustil.<br />
<strong>Põlva</strong> valla teede kapitaalremont<br />
Vastavalt <strong>Põlva</strong> valla teehoiukavale<br />
on käesoleval aastal plaanis<br />
kolme kruusatee kapitaalremont<br />
ning Järve teele (nr 71) mustkatte<br />
ehitamine.<br />
Tööd algavad augustis ning<br />
lõpptähtajaks on 30. september<br />
2012. Kapitaalremonti lähevad<br />
järgnevad kruusateed: Sooküla<br />
tee (nr 24); Sooküla põik (nr<br />
25); Andre – Veski (nr 78). Tee-<br />
de kapitaalremondil on peatöövõtjaks<br />
AS <strong>Põlva</strong> Teed. Omanikujärelevalvet<br />
teostab AS TELORA-<br />
E insener Urmas Mets.<br />
Palume inimestelt mõistvat ja<br />
kannatlikku suhtumist ning loodame<br />
meeldivale koostööle.<br />
Lisainfo: majandusnõunik<br />
Bert Prükk, tel 797 6363 ja 5397<br />
8153, e-post bert@polva<strong>vald</strong>.ee<br />
METSTE JA MEEMASTE<br />
KÜLAVANEMA VALIMINE<br />
Kolmapäeval, 12. septembril kell 18<br />
on oodatud kõik METSTE JA MEEMASTE küla<br />
elanikud üldkoosolekule külavanema valimiseks,<br />
mis toimub Metste külas PÄÄSO TALUS.<br />
Üldkoosolekul arutame lisaks arengukava koostamist<br />
ning seltside ja MTÜde loomise võimalusi.<br />
Arutelul osalevad <strong>Põlva</strong> vallavalitsuse esindajad.<br />
Lisainfo Tanel Kapp, tel 513 8044 ja<br />
Ago Pääso, tel 507 7046.<br />
KIUMA KÜLAVANEMA VALIMINE<br />
Teisipäeval, 11. septembril kell 18 on oodatud kõik<br />
KIUMA külaelanikud üldkoosolekule Kiuma Rahvamajja<br />
külavanema valimisele.<br />
Küla üldkoosolekul arutame lisaks külaelanike,<br />
seltside, MTÜde võimalusi rahvamaja<br />
aktiivseks kasutamiseks.<br />
Arutelul osalevad <strong>Põlva</strong> vallavalitsuse esindajad.<br />
Lisainfo tel 797 9023.<br />
Kuidas jagada raha<br />
Raha tundub alati vähe olevat,<br />
kuid seda enam tuleb hoolega<br />
läbi mõelda, kuidas olemasolevat<br />
raha kõige efektiivsemalt kasutada.<br />
<strong>Valla</strong> arengukava ja eelarve<br />
vastuvõtmise eel peaksime<br />
selle teema päevakorda võtma.<br />
Seni oleme harjunud, et<br />
<strong>vald</strong> eraldab raha kultuurimajale,<br />
klubile vm. Pahatihti on selle<br />
tulemuseks aga olukord, kus<br />
kogu raha kulub küttele, remondile<br />
jms ning tegevusteks ei jää<br />
midagi järele.<br />
Mis juhtuks aga siis, kui arvutada<br />
igas külas välja, kui palju<br />
sinna seni raha on eraldatud<br />
ja jätta edaspidi küla otsustada,<br />
kas nad kasutavad seda raha külakeskuse<br />
majandamiseks või<br />
leiavad nad mõned muud sobivad<br />
ruumid ja saavad selle raha<br />
eest korraldada erinevaid tegevusi<br />
(külapäevi, etendusi, õpitubasid<br />
vms)? Või jätta see iga küla<br />
otsustada, kas nad soovivad<br />
Rahvaküsitlus viidi läbi kahes<br />
vormis: e-keskkonnas ja paberkandjail.<br />
Trükiti ning jagati<br />
laiali 5 000 ankeediblanketti.<br />
Need saadeti laiali Eesti<br />
Posti kandega kõigile registris<br />
olevaile aadressidele.<br />
Kogumispunktid <strong>Põlva</strong> linnas:<br />
Linnavalitsuse ruumes,<br />
Edu kauplus, <strong>Põlva</strong> Kaubamaja,<br />
Selvehall.<br />
Kogumispunktid <strong>Põlva</strong> vallas:<br />
<strong>Valla</strong>valitsuse ruumes, 5<br />
valla raamatukogu, Kähri seltsimaja,<br />
Rosma koolihoone,<br />
Aarna külatuba.<br />
<strong>Põlva</strong> linnast koguti 204<br />
täidetud ankeeti, <strong>Põlva</strong> vallast<br />
55. Interneti kaudu oli vastama<br />
asunuid 196, lõpetas vastamise<br />
136 inimest. Kokku oli<br />
seega vastanuid 395, mis teeb<br />
vastanute protsendiks 7,9 %.<br />
Paberkandjail vastanute hulk<br />
oli oodatust väiksem, sest otsepostitusega<br />
saadakse tavaliselt<br />
veidi paremad tulemused,<br />
aga 5,2% pole samuti eriti halb<br />
tulemus. Enamasti jäävad Eestis<br />
erinevate vabaküsitluste tulemused<br />
1,5-6,3% vahemikku.<br />
Ilmselt töötas postiga koju toimetatud<br />
paberankeet osaliselt<br />
reklaammaterjalina, mille alusel<br />
(andmed olid sel olemas)<br />
täideti küsitlus e-keskkonnas.<br />
<strong>Põlva</strong> vallast (kogumispunktidest)<br />
tuli tagasi täidetud ankeete<br />
võrdlemisi vähe. Ilmselt<br />
pandi märkimisväärne osa vallaelanike<br />
ankeetidest kasti <strong>Põlva</strong><br />
linnas.<br />
Omaette teema on paberkandjal<br />
olevate vastuste pädevus.<br />
Kuna protestimeelsed on<br />
tavaliselt üsna aktiivsed, siis<br />
see tuli välja ka antud küsitlu-<br />
senise praktika jätkumist või ise<br />
otsustada raha kasutamise üle?<br />
Oluline on see, et küla tervikuna<br />
ei tohiks kaotada, kui nad<br />
suudavad kokkuhoidlikumalt<br />
majandada.<br />
Õnneks on vastav praktika<br />
maailmas ja Eestis juba olemas.<br />
Väimelas on külaraamatukogu<br />
kutsehariduskeskuse raamatukogus.<br />
Mitmel pool on ühendatud<br />
küla ja kooli raamatukogu, mille<br />
tulemusena saab raamatukogu<br />
olla kauem lahti ja seal on<br />
kokku rohkem raamatuid. Koolimaju<br />
ei panda peale tunde kinni,<br />
vaid need on laste ja täiskasvanute<br />
kasutuses.<br />
Külakoosolekud toimuvad<br />
„külakorras“, mitte külakeskuses,<br />
nii õpitakse naabreid paremini<br />
tundma.<br />
Selliste lahenduste eelduseks<br />
on aga loobumine senisest<br />
raha jagamise põhimõttest.<br />
se raames. Seda eriti valla vatustekogumi<br />
juures. Seal oli<br />
umbes 20 ankeeti selliseid,<br />
mis on äratuntavalt ühe isiku<br />
või isikute grupi poolt täidetud.<br />
Tegelikult täitmata jäetud,<br />
sest väheste erisustega/<br />
kombineerimistega (sugu, vanus,<br />
haridus jms) täitmisele<br />
päiseosas ja vastuoleku märkimisele,<br />
poldud viitsitud aega<br />
kulutada. <strong>Põlva</strong> linnas oli äratuntavalt<br />
ühesuguselt täidetud<br />
ankeete ca 10. Kuna need protestid<br />
aga ei suutnud hinnangut<br />
negatiivseks pressida, siis<br />
otsustasime vox populi=vox<br />
dei täies mahus arvesse võtta.<br />
Nagu võiski eeldada, oli<br />
paber- ja digiküsitluse vastanute<br />
osas küllaltki suuri erisusi.<br />
E-keskkonnas domineeris tööealine<br />
rahvas. Paberitega võttis<br />
vaevaks tegelda peamiselt<br />
pensionieelne või –ealine inimene.<br />
Naised olid (juba eeldatavalt)<br />
aktiivsemad ja vastanute<br />
haridustase oli üsna kõrge.<br />
Kokkuvõtvalt võib väita, et<br />
pensioniealine naine (isegi ilma<br />
hulgiarvamusa<strong>vald</strong>useta)<br />
oli pigem status quo säilitamise<br />
poolt. See kategooria inimesi<br />
on aga ka muudes küsimustes<br />
pigem konservatiivsete<br />
hoiakutega. Oma osa mängisid<br />
ilmselt ka <strong>Põlva</strong> vallavalitsuses,<br />
üsna värskelt, toimunud<br />
sündmused. Seda oli ka<br />
arvamusa<strong>vald</strong>usena korduvalt<br />
esile toodud.<br />
Elanikkonna rahulolu oli<br />
suurim peamiselt omavalitsusülestes<br />
küsimustes: päästeteenistus,<br />
korravalve, arstiabi.<br />
Väga heaks hinnati ka raamatukogusid.<br />
Valupunktideks ku-<br />
Tuleb välja, et kuigi <strong>vald</strong><br />
maksab spordiklubidele päris<br />
palju raha, ei ole sellest lapsevanematele<br />
mingit kasu Nad peavad<br />
oma laste eest maksma klubile<br />
sama palju, kui need lapsevanemad,<br />
kelle <strong>vald</strong> klubi ei toeta<br />
või kus toetus on palju väiksem.<br />
Miks mitte maksta toetust<br />
otse lapsevanematele? Aluseks<br />
on nende poolt klubidele makstud<br />
summad.<br />
Ametnikele on sellest ehk<br />
veidi rohkem tööd, kuid usun,<br />
et lapsevanemate võit oleks kordades<br />
suurem.<br />
Teine võimalus on seada<br />
klubide tegevuse toetamisel tingimuseks,<br />
et sel juhul on lapsevanematelt<br />
nõutav summa vastavalt<br />
väiksem. Sel juhul oleks<br />
ametnikel tööd vähem, rohkem<br />
tööd aga klubidel, kuna nad<br />
peavad hakkama pidama eraldi<br />
arvestust iga lapse kohta. Mõlemal<br />
juhul tuleks aga kõigepealt<br />
<strong>Põlva</strong> linna ja valla ühinemise rahvaküsitlusankeedi<br />
vastuste kokkuvõte<br />
I KLASSI<br />
ASTUMISE TOETUS<br />
Toetus makstakse kõigile vanematele,<br />
kelle laps asub sügisel<br />
esmakordselt õppima I klassi.<br />
Nimetatud toetuse taotlemise<br />
eelduseks on õpilase ja vähemalt ühe<br />
vanema kuulumine rahvastikuregistri<br />
andmetel <strong>Põlva</strong> valla elanike hulka.<br />
Taotlusi saab esitada vallavalitsusse<br />
kas vabas vormis kirjutatuna või<br />
<strong>Põlva</strong> valla kodulehelt<br />
www.polva<strong>vald</strong>.ee<br />
sotsiaaltöö lingi alt<br />
saadaval blanketil .<br />
Täiendav info: 797 6369<br />
junesid vastuste alusel peamiselt:<br />
tööhõive ja kultuurielu/<br />
meelelahutus. Juhtimisega<br />
jäädi üldiselt rahule. Kuigi ootuste<br />
osas oli domineeriv seisukoht,<br />
et see paraneb ühinemisjärgselt.<br />
Sama kehtib informeerituse<br />
kohta. Kaasamise<br />
osas ollakse pigem negatiivsel<br />
arvamusel ja loodetakse ka<br />
selle paranemist. Teede olukorra<br />
suhtes ollakse kriitilisemad<br />
kui transpordi osas ja mõlemas<br />
osas loodetakse asjade<br />
arengut. Sotsiaal<strong>vald</strong>konna<br />
osas ollakse üldiselt rahul,<br />
kuid oodatakse ühinemisjärgset<br />
arengut. Elukeskkonna<br />
osas (heakord, kommunaalteenused)<br />
ollakse üldjoontes<br />
rahul. <strong>Põlva</strong> linna küttehinnad<br />
võeti mitu korda arvamusea<strong>vald</strong>usena<br />
kritiseerida.<br />
E-keskkonnas oli kahe<br />
omavalitsuse pooldajaid 61%,<br />
<strong>Põlva</strong> linna kogumispunktidest<br />
saadud ankeetide alusel 51%<br />
ja <strong>Põlva</strong> vallast toodud ankeedide<br />
alusel 30%. Kui võtta maha<br />
nn protestihäädel, siis langevad<br />
ka <strong>Põlva</strong> valla kogumispunktidest<br />
toodud arvamused<br />
pooleks. Kokku pooldas küsitlustulemuste<br />
alusel <strong>Põlva</strong> linna<br />
ja valla ühinemist 52% vastanuist,<br />
45% oli vastu ja 3% jäi<br />
äraootavale seisukohale.<br />
TOIDUABI<br />
JAGAMINE<br />
Raul Raudsepp<br />
Raideberg OÜ<br />
<strong>Põlva</strong> <strong>Valla</strong>valitsus jagab<br />
Euroopa Liidu toiduabi<br />
(õli, makaronid,<br />
neljaviljahelbed, jahu)<br />
vähekindlustatud vallaelanikele<br />
Peri Sotsiaalkeskuses Andre külas<br />
(endine Peri kool)<br />
neljapäeval, 30. augustil<br />
kell 10.00–13.00<br />
6. septembril kell 10.00–13.00<br />
13. septembril kell 10.00–13.00<br />
Lisainfo 797 6369 ja<br />
797 6360,<br />
e-post kaia@polva<strong>vald</strong>.ee<br />
august 2012<br />
ARVAMUSTE VEERG<br />
muuta volikogu vastavat määrust,<br />
mis praegu reguleerib<br />
spordiklubide rahastamist.<br />
Mõelda võiks ka oma osaluse<br />
arvestamisele, st <strong>vald</strong> toetab<br />
tegevusi, mida osaliselt rahastavad<br />
inimesed ise. Sel juhul ei<br />
ole karta, et ehitatakse või remonditakse<br />
midagi, mida hiljem<br />
kasutama ei hakata. Teiselt<br />
poolt võimaldab see kokkuvõttes<br />
teha rohkem, kuna kaasatakse<br />
ka inimeste ja asutuste raha.<br />
Jüri Ginter<br />
<strong>Põlva</strong><br />
<strong>Valla</strong>valitsuse<br />
liige<br />
jyri.ginter@gmail.com<br />
Ootame arvamusa<strong>vald</strong>usi, soovitatavalt<br />
koos põhjendusega,<br />
kuna teema on oluline uue<br />
arengukava vastuvõtmisel.<br />
VT<br />
<strong>Põlva</strong> valla uued töötajad<br />
Majandusnõunik<br />
Bert Prükk<br />
Alates 16. juulist<br />
töötab <strong>Põlva</strong> vallamajandusnõunikuna<br />
Bert<br />
Prükk (pildil).<br />
Bert Prükk<br />
on sündinud<br />
1987, ning pärit Väimelast. Õppinud<br />
Parksepa Keskkoolis. Lõpetanud<br />
2011. aastal Eesti Maaülikoolis<br />
magistriõppes kinnisvara<br />
planeerimise erialal. Varasem<br />
töökogemus kinnisvaramaaklerina<br />
ning kohaliku omavalitsuse<br />
kogemus on olnud Võru Linnavalitsuse<br />
planeerimisosakonna<br />
praktikandina. Huvialadeks on<br />
rulluisutamine, lugemine ja aiandus.<br />
Esimesed tööd vallas on olnud<br />
valla teede seisukorraga tutvumine<br />
ning kõr<strong>vald</strong>atud on mõned<br />
kiiremat tähelepanu vajavad<br />
kahjustused. Teehoiutööde korraldamine<br />
jätkub jooksvalt. Augusti<br />
lõpul toimub ulatuslikum<br />
kruusateede hööveldamine, kokku<br />
ca 51 km ulatuses, ning teeäärte<br />
niitmine. Esimesed külastused<br />
on tehtud ka valla allasutustesse<br />
ja välja selgitatud asutuste<br />
murekohad.<br />
Vastuvõtuajad:<br />
T 8.30–12; N 14–16<br />
Telefon 797 6363 ja<br />
5397 8153,<br />
bert@polva<strong>vald</strong>.ee<br />
Finantsjuht<br />
Liina Maripuu<br />
Alates 18. juulist<br />
töötab <strong>Põlva</strong><br />
valla finantsjuhina<br />
Liina Maripuu<br />
(pildil).<br />
Liina sündis<br />
1978 Tallinnas.<br />
Lõpetanud 2008. aastal EBS<br />
rahvusvahelise ärijuhtimise majandusarvestuse<br />
suunal. On töötanud<br />
10 aastat ettevõtjana osutades<br />
raamatupidamise teenust<br />
ja teinud erinevatele programmidele<br />
rahataotluste finantsosade<br />
koostamist.<br />
Huvialad on mäesuusatamine,<br />
reisimine, lugemine ja waldorfpedagoogika.<br />
On abielus ning peres<br />
on kaks last, poeg ja tütar, kes õpivad<br />
Johannese koolis ja Lasteaias<br />
Rosmal. Nimetatud haridusasutus<br />
sai põhjuseks elukoha valikul. Liina<br />
elab koos perega <strong>Põlva</strong> vallas<br />
Uibujärve külas.<br />
Esimene tööülesanne vallas<br />
on finantsstrateegia koostamine.<br />
Vastuvõtuajad:<br />
T 8.30–12.00;<br />
N 8.30–12.00<br />
Telefon 797 6365,<br />
liina@polva<strong>vald</strong>.ee
august 2012 <strong>Valla</strong> Teated 3<br />
Käesoleval suvel 27. juunist kuni<br />
25. juulini toimusid <strong>Põlva</strong><br />
<strong>Valla</strong> I karikavõistlused võrkpallis,<br />
üks kord nädalas, kolmes<br />
erinevas külas korraga. Turniir<br />
oli korraldatud <strong>Põlva</strong> <strong>Valla</strong>valitsuse<br />
ja <strong>Põlva</strong> <strong>Valla</strong> Külavanemate<br />
Seltsi koostöös. Kokku osales<br />
9 võistkonda.<br />
Oma esinduse olid välja<br />
pannud Adiste, Andre, Kähri-<br />
Tännassilma-Puskaru, Aarna-<br />
Kiuma, Mammaste, Lutsu,<br />
Rosma, Taevaskoja ja Puuri külad.<br />
Kokku osales ligi 70 mängijat.<br />
Mängud toimusid külades<br />
kuhu on kogukonna algatusel<br />
rajatud võrkpalliplatsid. Nii olid<br />
võõrustajateks Aarna, Tännassilma,<br />
Taevaskoja, Lutsu ja<br />
Mammaste külad. Nimetatud<br />
viimasel, võitjakülal, puudub<br />
võrkpalliplats, seega tuli Mam-<br />
<strong>Põlva</strong> valla IV suvemängudel<br />
saavutasid sportlikuma<br />
küla tiitli aastaks ajaks<br />
ühisvõistkonnana Aarna ja<br />
Kiuma küla.<br />
Traditsiooniliselt juulikuu teisel<br />
laupäeval toimuvad valla külade<br />
suvemängud . korraldajaks<br />
on eelmiste suvemängude võitja.<br />
Suvemängudel kohtuvad peaegu<br />
kõik külad ja toimub ühine kultuuri<br />
- ja sporditegevus <strong>Põlva</strong> valla<br />
IV suvemängud algasid ja lõppesid<br />
suure kahuripauguga, mille<br />
korraldas sepp Mati Semm Vanakülast.<br />
IV suvemängud olid osavõtjate<br />
arvult rahvarohkemad kui<br />
varasemad, sest osales 11 külavõistkonda<br />
(Aarna–Kiuma, Adiste,<br />
Andre, Himmaste, Kähri–Tännassilma–Puskaru,<br />
Lutsu, Mammaste,<br />
Nooritsmetsa, Rosma,<br />
Taevaskoja, Vanaküla–Holvandi)<br />
kus esindatud oli viisteist küla, lisaks<br />
oli suvemängudel ka üksikuid<br />
esindajad nendest küladest,<br />
mis võistkondlikku arvestusse ei<br />
kuulunud. Esmakordselt osalesid<br />
Himmaste, Andre, Adiste ja Nooritsmetsa<br />
külad.<br />
Lisaks sportlikele võistlustele<br />
toimusid mitmed kultuurilised ja<br />
mängulised tegevused ning kõik<br />
võistlused ja esinemised olid vabatahtlikkuse<br />
alusel.<br />
Esimesena tuli testida oma<br />
teadmisi <strong>Põlva</strong> vallast. Küsimused<br />
koostas <strong>Põlva</strong> vallavalitsuse<br />
liige Andres Kund ja iga küla sai<br />
esitada ka oma külast ühe küsimuse.<br />
Viktoriini <strong>Põlva</strong> vallast viisid<br />
läbi Andres Kund ja vallavanem<br />
Mati Meeliste.<br />
Iga külavõistkond kujundas<br />
oma „ kodupesa“. Võeti osa sau-<br />
maste külal võõrustada <strong>Põlva</strong><br />
rannas. Samuti toimusid finaalmängud<br />
<strong>Põlva</strong> rannas, sest<br />
võistlusemängud toimusid kolmel<br />
võrkpalliväljakul korraga.<br />
Ühes võistkonnas võis olla<br />
kokku kuni 8 mängijat. Platsil<br />
oli korraga 2 naist ja 2 meest.<br />
Kõik võistkonnad mängisid korra<br />
omavahel läbi. Saadud tulemuste<br />
põhjal moodustus pingerida,<br />
millest 4 paremat mängisid<br />
finaalide õhtul võitjakarikale<br />
ja ülejäänud selgitasid kohad<br />
alates viiendast.<br />
Seekord viis võitjakarika koju<br />
Mammaste küla võistkond,<br />
kes oli ka eelmängude parim.<br />
Kui turniiri alguses võis märgata<br />
teatud tasemevahet, siis kohamängud<br />
olid kõik ääretult põnevad<br />
ja tasavägised. Teise ja<br />
kolmanda koha karikad said<br />
naviha valmistamises ja isetegevusprogrammis<br />
„ Film 100“ Mittesportlikke<br />
tegevusi hindas žürii,<br />
kuhu kuulus iga küla võistkonnast<br />
üks esindaja. Žürii hinnangul<br />
olid oma küla tutvustamisel<br />
aktiivsemateks küladeks:<br />
Adiste küla, kes kokkuvõttes saavutasid<br />
I koha, II Lutsu küla, III<br />
Himmaste küla, IV Vanaküla –<br />
Holvandi küla ning märkimist<br />
väärisid ka Taevaskoja, Nooritsmetsa,<br />
Kähri – Tännassilma –<br />
Puskaru ja Aarna – Kiuma külad.<br />
Huvitavalt lahendatud isetegevusprogrammi<br />
„Film 100“ etteasted<br />
sisustasid sportlikku päeva.<br />
Kõik neli küla kes oma versiooni<br />
Eesti filmist ettevalmistasid, väärivad<br />
esiletõstmist Esitati 2 – 3minutilised<br />
versioonid filmidest<br />
„Viimne reliikvia“ ( Vanaküla –<br />
Holvandi ), „ Kevade“ (Aarna –<br />
Kiuma), „Mehed ei nuta“ Lutsu<br />
küla ja Adiste küla esitus koosnes<br />
mitmest Eesti filmis tuntuks saanud<br />
kultuslausetest.<br />
Nooritsmetsa külavanem ja<br />
vallavalitsuse liige Kaido Arulepp<br />
korraldas paintballi ja õhupüssist<br />
laskmisvõistluse ning Mati<br />
Semm organiseeris puulõhkumisvõistluse.<br />
Eraldi toimusid kepphobuste<br />
võidujooks, karkudel kõndimine<br />
ja taluõues täpsusvisete võistlused<br />
lastele. Külaplatsil oli suur<br />
batuut, mis oli laste poolt hõivatud<br />
hommikust õhtutundideni.<br />
Individuaalaladest toimus<br />
traditsiooniliselt saapavise ja <strong>Põlva</strong><br />
valla rammumehe võistlus,<br />
mis seekord koosnes kolmest<br />
osast : sangpommi rebimine ühe<br />
minuti jooksul, kangil rippumine<br />
aja peale ja liivaga täidetud pii-<br />
Mammaste küla võiduka võistkonna koosseis:<br />
Arne Leib, Markel Padar, Ako Birnbaum, Andre<br />
Leib, Terje Oberg, Marjo Jürissaar, Jane Pillai<br />
ja külavanem Tiiu Linnas.<br />
<strong>Põlva</strong> valla I karikavõistlused võrkpallis finaalmängudel osalejad, keskel võitjavõistkond karikaga. Foto Taavi Nagel<br />
<strong>Põlva</strong> valla I karikavõistlused võrkpallis<br />
Puuri ja Taevaskoja külade<br />
võistkonnad.<br />
Kui tuli idee sellist turniiri<br />
korraldada, siis tegelikult ei olnudki<br />
eesmärk niivõrd võitja<br />
selgitamine, kui just see, et inimesed<br />
tulevad kodudest välja ja<br />
tegutsevad mõned õhtud pisut<br />
sportlikumalt.<br />
Mõte oli, saada kokku ja<br />
lihtsalt suhelda erinevates külades.<br />
Korraldajate arvates läks<br />
turniir korda. Esmane tagasiside<br />
on igati positiivne. Loodame,<br />
et tuleval suvel toimuvad II karikavõistlused.<br />
Juba praegu on<br />
mitmel pool märgata, et võrkpall<br />
ei lõppenud nende võistlustega,<br />
vaid seda mängitakse suveõhtutel<br />
ikka edasi.<br />
Aitäh võõrustajate külade<br />
külavanematele ja külavõistkondade<br />
esindajatele ( Erki<br />
makardade tõstmine piimapukile<br />
ja tagasi. Nii nagu ikka võitsid<br />
ka seekord suhteliselt saledad<br />
aga sitked mehed. Võistkondlikud<br />
alad lisaks viktoriinile olid:<br />
pime võrkpall, teatevõistlus,<br />
köievedu ja võistlusmäng<br />
„pliiats“.<br />
Päev oli palav ja Lutsu küla<br />
tiik oli kogu aeg sulistajatest hõivatud.<br />
Samuti sulpsasid üle Lutsu<br />
tiigi võistlusraja läbijad üksi<br />
või mitmekesi vette. Takistusraja<br />
mõtles välja ja seadis üles Virko<br />
Kukk, kes sai tunnustussõnu huvitava<br />
raja ja pealtvaatajatele<br />
põneva vaatemängu korraldamise<br />
eest. Takistusraja läbimine oli<br />
üks päeva põnevam ja nauditavam<br />
võistlus, mille ajal kõik teised<br />
võistlusalad peatasid oma tegevuse.<br />
Päikseline sportlik päev lõppes<br />
koos ansambliga Metsavennad.<br />
Kogu päeva juhtinud Ivari<br />
Saarel jätkus veel energiat ka<br />
laulda suvepäevalistele kuni kella<br />
poole üheni öösel. Esinesid Peri<br />
küla Line tantsijad (pildil), keda<br />
juhendab Ene Risttee. Koos<br />
on tegutsetud viis kuud ja sügisel<br />
alustavad nad oma tegevust<br />
taas Peri Külakeskuses.<br />
Kui palju osalejaid oli, ei oska<br />
täpselt öelda, aga lõuna ajal<br />
söödi ära 223 portsu kohvik AA-<br />
Li poolt valmistatud lõunasuppi<br />
Aitäh Lutsu küla rahvale, kes<br />
külalislahkelt teist aastat järjest<br />
suvemänge korraldasid ja tunnustussõnad<br />
ilusa ning heakorrastatud<br />
külaplatsi rajamise eest.<br />
Aitäh kõikidele külavanematele<br />
kes oma külavõistkonnaga<br />
suvemängudel osalesid<br />
Suvemängude korraldajad<br />
Rüütli, Kalmer Tint ja Kadri Plato,<br />
Ahti Bleive ja Mikko Reponen,<br />
Janno Rüütle, Roomet Rattus,<br />
Arne Leib, Tunne Piiper, Endel<br />
Ermel, Lauri Valge), võrkpalliklubi<br />
Volly liikmetele abi<br />
eest kohtunikutöös ja finaalmängude<br />
korraldamisel.<br />
Erilised tänusõnad Eduard<br />
Himmale; <strong>Põlva</strong>maa Spordiliidu<br />
peasekretärile ja <strong>Põlva</strong> valla<br />
haridus- ja kultuurinõunikule.<br />
Projekt „<strong>Põlva</strong> valla I karikavõistlused<br />
võrkpallis“ sai teoks<br />
tänu <strong>Põlva</strong> valla kultuuri- ja<br />
sporditoetusele.<br />
Janno Rüütle<br />
peakorraldaja,<br />
Lutsu külavanem<br />
Vaata tulemusi <strong>Põlva</strong><br />
valla kodulehelt www.polva<strong>vald</strong>.ee<br />
Sportlikumad külad on Kiuma ja Aarna<br />
olid Lutsu küla ja <strong>Põlva</strong> <strong>Valla</strong>valitsus<br />
koostöös <strong>Põlva</strong>maa Spordiliiduga.<br />
IV suvemängude toetajad<br />
olid: <strong>Põlva</strong> <strong>vald</strong>, <strong>Põlva</strong> Agro OÜ,<br />
Carstop-Kaguserv OÜ, Startergrupp<br />
OÜ, Swedbank, Endel Ermel,<br />
Ekseko AS, kes andis sportlikumatele<br />
küladele peaauhinnaks<br />
suitsupõrsa.<br />
Kohtumiseni 2013. aastal<br />
juuli teisel laupäeval<br />
Aarna-Kiuma külades.<br />
VT<br />
Heli – meie sõber ja kolleeg<br />
Konkursi „<strong>Põlva</strong>maa aasta<br />
õpetaja“ maakondlik hindamiskomisjon<br />
valis juunis<br />
2012 välja maakonna parimad<br />
õpetajad viies kategoorias.<br />
Heli Kudu - Johannese<br />
Kooli ja Rosma lasteaia<br />
õpetaja osutus valituks<br />
lasteaiaõpetajate kategoorias.<br />
Meie lasteaias töötab Heli.<br />
Töötab ei ole päris õige sõna,<br />
kõik meie kasvatajad lihtsalt ON<br />
lasteaias ja loovad laste jaoks<br />
ruumi, kus lapsed saavad teha<br />
laste kõige tähtsamat tööd –<br />
mängida. Kasvatajatel on laste<br />
mängu kõrval käed-jalad suurte<br />
inimeste toimetusi täis, et lapsed<br />
saaksid neid kõrvalt kogeda ja<br />
hiljem mängudes jäljendada. Nii<br />
on ka Heli: küpsetab ja koristab,<br />
õmbleb ja meisterdab, manitseb,<br />
lepitab ja silitab. Täpselt nii, nagu<br />
teised kasvatajadki. Ometi valisid<br />
Rosma Haridusseltsi õpetajad<br />
kandidaadiks endi seast välja<br />
just Heli Kudu. Põhjus on lihtne:<br />
kuigi Heli näeb oma nääpsukese<br />
keha ja heleblondi peaga<br />
päris plikaohtu välja, on ta tegelikult<br />
juba küpses keskeas naisterahvas<br />
ning tema kogemustepagas<br />
nii ema, kooli lapsevanema,<br />
õpetaja kui kasvatajana on nii<br />
suur, et Heli on seda aastaid lahkelt<br />
jaganud ka väljapoole. Heli<br />
on lapse kasvamise ja kasvatamise<br />
tarkust jaganud Rosma lasteaias,<br />
Rosma Haridusseltsi Vanemate<br />
Koolis, Tartu Waldorfpedagoogika<br />
Seminaris, teistes koolides<br />
ja lasteaedades. Ta on kaasa<br />
aidanud kasvatajakoolituse organiseerimisel<br />
Tartu Ülikooli juures.<br />
Möödunud sügisel Võru algatusgrupiga<br />
alanud koostöö oli<br />
nii viljakas, et Võrus otsitakse<br />
uue waldorflasteaia ruume. See<br />
tõestab, et lisaks igapäevatööle<br />
oskab Heli oma tööd mõtestada,<br />
talle meeldib lugeda ja uurida<br />
ning ise edasi mõelda. Jah, mõtted<br />
võivad Heli sedavõrd vaimustada,<br />
et ta lausa kibeleb neid<br />
edasi andma!<br />
Heli Kudu esinemiskostüümis-<br />
Johannese Kooli kevadkontserdil.<br />
Foto Mari Peetsalu<br />
Rosma kooli ja lasteaia juurde<br />
jõudis Heli kõigepealt lapsevanemana.<br />
Kõik tema kolm last<br />
on selle kooli kasvandikud, neist<br />
vanem seilab maailma meredel,<br />
keskmine õpib Võrumaa Kutsehariduskeskuses<br />
ja noorem jätkab<br />
klassikalise laulu õpinguid<br />
EMTAs. Ühel hetkel leidis Heli<br />
endas otsusekindlust hakata tööle<br />
äsjaloodud waldorflasteaias.<br />
Sisuliselt tähendas see uue lasteaia<br />
ülesehitust. Kui toonane waldorflasteaia<br />
rühm Mesimummi<br />
juurest ära kolis, proovis Heli neli<br />
aastat kooliõpetaja leiba. Ka<br />
sellega sai ta hakkama. Oleks<br />
edasigi saanud, kuid lasteaed vajas<br />
taasasutamist, sedakorda<br />
Rosmal. Jälle ülesehitustöö, maja<br />
kohandamine, meeskonna loomine,<br />
lastevanemate teavitus ja<br />
sada bürokraatlikku tõsiasja, mis<br />
seda toredust saadab. Töö kiidab<br />
tegijaid: Rosma lasteaial on järjekord<br />
ukse taga ning mujalt uudistama<br />
tulnud, olgu siis ülikoolist<br />
või naabermaakonnast, ainult<br />
imestavad ja ohkavad: kui oleks<br />
ise saanud sellises lasteaias käia!<br />
Aasta õpetaja tiitel pole aumärk,<br />
mida rinda pista. See on<br />
märk sellest, et Sinu poolt tehtut<br />
on märgatud ja tunnustatud. See<br />
on lootus, et Sa jätkad oma tööd<br />
<strong>Põlva</strong>maal. Soov, et helin Sinus<br />
paneks ka edaspidi kaasa helisema<br />
paljusid. Aitäh, Heli!<br />
MTÜ Rosma Haridusseltsi<br />
õpetajate nimel<br />
Külli Volmer<br />
Suvemängude võitjavõistkond suitsupõrsaga. Pildil on lisaks võitjatele kõikide teiste külade esindajad<br />
ja külavanemad. Foto Henriette Liis Meeliste<br />
Foto Jaan Koort<br />
Foto Marget Rüütli<br />
Mängivad Lutsu küla ja Aarna-Kiuma küla võistkond.<br />
Aarna võrkpalliplats valmis 27. juuni hommikuks, vahetult enne<br />
karikavõistluseid võrkpallis. Kogu Aarna küla spordikompleks<br />
on valminud mitme projekti toel.<br />
Esimesena sai valmis laste mänguväljak (2010), siis ehitati<br />
täismõõdus korvpalliplats ja käesoleval aastal sai lõplikult valmis<br />
võrkpalliplats, kogu palliplatside ala ümbritseb võrkaed ja<br />
palliplatside äärde on paigaldatud puhkemööbel.<br />
Toetust saadi Leader programmist külade arengu meetmest<br />
3.2. Kokku on kulutused olnud umbes 40 000 eurot.<br />
Erki Rüütli, Aarna külavanem
4<br />
<strong>Valla</strong> Teated<br />
Õnnitleme Õnnitleme<br />
sünnipäevalapsi<br />
sünnipäevalapsi<br />
septembris<br />
septembris<br />
97<br />
Hilda Hurt, 8.09<br />
Himmaste küla<br />
93<br />
Leida Raudam, 19.09<br />
Mammaste küla<br />
90<br />
Arved Visse, 5.09<br />
Partsi küla<br />
85<br />
Eha Vissov, 12.09<br />
Mammaste küla<br />
80<br />
Silvia Hunt, 11.09<br />
Lutsu küla<br />
Luule Sikkal, 19.09<br />
Kiuma küla<br />
Linda Kindsigo, 29.09<br />
Tännassilma küla<br />
Odo Kurvits, 30.09<br />
Mammaste küla<br />
70<br />
Ilmar Toomiste, 6.09<br />
Adiste küla<br />
Valve Toom, 17.09<br />
Himmaste küla<br />
65<br />
Harald Saks, 1.09<br />
Metste küla<br />
Agu Saava, 14.09<br />
Himmaste küla<br />
Edgar Keerd, 15.09<br />
Soesaare küla<br />
<strong>Põlva</strong> vallavolikogu ja vallavalitsus<br />
soovivad õnne ja<br />
tervist kõikidele septembrikuu<br />
sünnipäevalastele!<br />
Oktoobrikuu sünnipäevalastel alates<br />
65.eluaastast, kes ei soovi, et<br />
järgmises septembrikuu lehes teie<br />
sünnipäev ja elukoht a<strong>vald</strong>atakse,<br />
palume sellest teatada hiljemalt<br />
07.09.2012 telefonil 797 6369 või<br />
797 6370<br />
VT<br />
Õnnitleme pisikesi<br />
vallakodanikke ja<br />
nende vanemaid!<br />
LENNART JÄRVELA<br />
17.06.2012<br />
KARMEN LÕBU<br />
30.07.2012<br />
SILVEN OJAOTS<br />
06.08.2012<br />
LISETTE VEGNER<br />
15.08.2012<br />
ROMEK ILVES<br />
18.08.2012<br />
Meie külade jaanituli<br />
Eoste–Valgesoo küla jaanituli toimus<br />
22. juunil. Tantsuks mängisid<br />
ansamblid Lihtsad poisid ja<br />
Sinu naine. Osalejatel oli võimalus<br />
perede ja sõpradega külaplatsil<br />
olevate laudade ümber hea<br />
muusika saatel mõnusalt aega<br />
veeta. Kasutati ohtrasti grillimisvõimalusi.<br />
Soovijad said osaleda erinevates<br />
mängudes: noolemäng,<br />
teatevõistlused, kotipoks, köievedu,<br />
täpsusvise ja kotijooks.<br />
<strong>Põlva</strong> valla ja linna ühis<strong>leht</strong> ilmub üks kord kuus<br />
<strong>Põlva</strong> valla ajalehe toimetus: Eve Sokk, Andres Vijar, Mati Meeliste<br />
Telefon: 797 6370 Eve Sokk, e–post: eve@polva<strong>vald</strong>.ee<br />
kujundus ja trükkimine AS Ühinenud Ajalehed<br />
Kodulehekülg www. polva<strong>vald</strong>.ee<br />
Toimetusel on õigus vajadusel teksti lühendada.<br />
Õhtu tipphetkeks oli jaanitule<br />
süütamine ning keskööl korraldas<br />
külavanem Andu Hanson suurejoonelise<br />
ilutulestiku. Pidu vältas<br />
varajaste hommikutundideni.<br />
Ürituse läbiviimist toetasid<br />
Kasper Auto, Sale, Roosmashiin,<br />
<strong>Põlva</strong> TÜ, Hinkus, Raudnagel, Linaarus,<br />
Music Box, Espak ja <strong>Põlva</strong><br />
<strong>vald</strong>.Tänud abilistele ja kõigile<br />
osalejatele!<br />
Ruth Raudsepp<br />
Adiste jaanituli. Memmed <strong>Põlva</strong>st koos külarahvaga tantsuhoos.<br />
Foto Kait Laine<br />
Himmaste jaanitulel esinesid Himmaste Algkooli lapsed muusikaõpetaja<br />
Külli Leplandi juhendamisel.<br />
2012. a. jaanipäeva ja võidupüha tähistati <strong>Põlva</strong> valla mitmes<br />
külas Taevaskojas, Adistes, MTÜ Mammaste külaplatsil<br />
koos lõõtspillisimmaniga, Himmastes, Tännassilmas,<br />
Eostes, Vanakülas, Mammastes, Kiumas.<br />
Kloun Ummi külas Peri külakeskuses.<br />
HIMMASTE ALGKOOL<br />
alustab uut õppeaastat<br />
3. septembril kell 9 aktusega.<br />
Koolieelikuid koos vanematega ootame<br />
kooliga tutvuma<br />
11. septembril kell 12.<br />
Info tel 792 2976, 5148516<br />
MAMMASTE LASTEAIA-ALGKOOLI<br />
uus kooliaasta algab<br />
esmaspäeval, 3. septembril:<br />
9.00 klassijuhatajatund;<br />
9.30 rongkäik Intsikurmu;<br />
10.00 aktus Intsikurmus.<br />
Orienteeruv lõpp kell 11.30<br />
NB! Selga ilmastikule vastav riietus. Info tel 797 6271<br />
JOHANNESE<br />
KOOL JA LASTE-<br />
AED ROSMAL<br />
alustab uut õppeaastat aktusega 3. septembril kell 12.<br />
TÕNU KÄSK<br />
10.01.1959 – 08.08.2012<br />
Kodutütarde tegus suvi<br />
<strong>Põlva</strong> II rühma kodutütarde<br />
jaoks oli suve esimene pool<br />
üsna tegevusterohke.<br />
Juuni keskpaigas viidi <strong>Põlva</strong><br />
ja Võrumaa maleva tublid<br />
tammetõrukorjajad preemiareisile<br />
Riiga. Tõrusid korjati<br />
eelmise aasta sügisel Tallinna<br />
loomaaia asukatele. <strong>Põlva</strong> II<br />
rühmast osales vahval reisil 5<br />
kodutütart.<br />
Võidupühal võis linnarahvas<br />
näha meie rühma pidulikus<br />
vormis kodutütreid vabadussõja<br />
ausamba juures austust<br />
a<strong>vald</strong>amas vabadussõjas<br />
langenutele.<br />
Juuni viimasel nädalavahetusel<br />
toimus Leevil maakondlik<br />
Kodutütarde ja Noorte<br />
Kotkaste suvelaager. Kohale<br />
oli tulnud 120 last üle kogu<br />
KIUMA<br />
RAHVAMAJA<br />
TAAS KÕIGILE<br />
AVATUD<br />
REEDEL, 31. AUGUSTIL KELL 18 TOIMUB<br />
KIUMA RAHVAMAJA REKONSTRUEERIMISE<br />
JÄRGNE AVAMISPIDU.<br />
PÕLVA PUHKPILLIORKESTER, NAISANSAMBEL<br />
VISKA VIIS, ANSAMBEL K. O. I.<br />
INFO 5306 5118, RAIN<br />
august 2012<br />
maakonna. Laagrilised magasid<br />
telkides, sõid väliköögis<br />
valmistatud toitu, sportisid,<br />
pidasid fotojahti, orienteerusid,<br />
laulsid, tantsisid, tegelesid<br />
käelise tegevusega, osalesid<br />
viikingite lahingus jne. Põnevaid<br />
tegevusi ja vahvaid külalisi<br />
jätkus kolmeks päevaks.<br />
Meie rühmast osales laagris<br />
üheksa tüdrukut. Juuli teisel<br />
nädalal toimunud üleriigilisel<br />
kodutütarde ja noorkotkaste<br />
suurlaagris Harjumaal õnnestus<br />
osaleda ka meie rühma kahel<br />
tüdrukul. Neli laagripäeva<br />
möödus umbes 300 laagrikaaslase<br />
seltsis märkamatult.<br />
Võib öelda, et <strong>Põlva</strong> II rühma<br />
kodutütardel oli vahva ja tegus<br />
suvi.<br />
Aile Vals<br />
Kodutütarde <strong>Põlva</strong> II rühma<br />
rühmavanem<br />
Kadaja lasketiiru<br />
kasutusaegadest<br />
Seoses vajadusega laskeoskust<br />
parandada ning päevas etteantud<br />
laskude arvu piiranguga<br />
on lasketiiru kasutusajad<br />
eelregistreerimisega.<br />
Laupäeval erigraafik<br />
kella 10–16<br />
28. august<br />
Kaitseliidu õppepäev<br />
8. ja 22. septembril<br />
LASKEKATSE<br />
6. ja 20. oktoobril<br />
LASKEKATSE laskepäevad:<br />
Eelregistreerimine<br />
kolmapäeval 13–19<br />
reedel 16–19<br />
<strong>Põlva</strong> Jahiseltsi vastutav isik<br />
Anne Vasarik 529 6750
Nr 7 (62) August 2012<br />
Lõõtspillipidu Harmoonika<br />
II lõõtspillipidu Harmoonika<br />
toimus<br />
21. juulil <strong>Põlva</strong> Intsikurmu<br />
vabaõhulaval,<br />
kus korraga mängis<br />
orkestris 62 lõõtsa.<br />
Päeva ilmestasid teemakohased<br />
etteasted<br />
linna erinevates<br />
paikades.<br />
Päev algas <strong>Põlva</strong> Keskraamatukogu<br />
ees kui lõõtsamuusikud<br />
mängisid avatuks <strong>Põlva</strong> kihelkonna<br />
esmamainimise 560. aastapäevale<br />
pühendatud näituse.<br />
Välja olid pandud teemakohased<br />
trükised, kaardid, helikandjad,<br />
koopiad arhiivisäilikutest, fotod<br />
ja <strong>Põlva</strong> rahvarõivavööd.Näitust<br />
saab vaadata augusti lõpuni.<br />
<strong>Põlva</strong> Muusikakoolis said<br />
huvilised tutvuda lõõtspillimeisterdamise<br />
maailmaga, näha<br />
spetsiaalseid tööriistu ja detaile,<br />
erinevaid materjale ning palju<br />
muudki huvitavat ajaloolise pilli<br />
valmistamiskunstist.<br />
Samas oli välja pandud ülevaade<br />
siinsetest suurmeestest,<br />
<strong>Põlva</strong> rollist kultuuri- ja kihelkonnakeskusena<br />
ning ülevaade<br />
Teppo-tüüpi pillide ajaloost.<br />
Õhtuse kontserdi sissejuhatuseks<br />
ja meeleolu tekitamiseks<br />
toimusid taas eelmisel aastal<br />
suurt populaarsust võitnud päe-<br />
10.-11. augustil <strong>Põlva</strong>s toimunud<br />
muusika- ja visuaalkunsti<br />
festival Uue ajastu festival oli juba<br />
kolmas ning kandis sedapuhku<br />
alapealkirja „Õnne sagedus“,<br />
millega sai tervikuks omamoodi<br />
festivalitriloogia.<br />
Kahel eelneval suvel on juba<br />
võngutud armastuse ja rahu sagedusel.<br />
Festivali kahel laval astus<br />
üles kokku 18 artisti, lisaks<br />
Lõõtsameistrid ja -mängijad. Foto Evelin Pindmaa<br />
vased lõõtspilli lühiesinemised<br />
kaubanduskeskustes. Edu keskuses<br />
lõi vahetut meeleolu Pärnu<br />
ansambel Piccolo Folk, kelle<br />
esituses kõlasid kõigile tuttavad<br />
rahvalikud lood suupillide ja<br />
lõõtsalistega.<br />
<strong>Põlva</strong> Kaubanduskeskuse<br />
külastajate tähelepanu köitsid<br />
noored lõõtspillineiud, keskpargis<br />
lõõtsamängimise töötuba<br />
ning muusikud nii Soomest kui<br />
Ukrainast.<br />
Päev kulmineerus õhtuse<br />
kontsertosaga. Ain Mäeotsa Võrumaa<br />
päritolu ja muusikalembus<br />
andsid vahetu siduspunkti<br />
Harmoonika peo kokkusulandu-<br />
misel. Lõõtsameistri ja õpetaja<br />
Heino Tartese sõnul oli algne<br />
plaan saada sellel aastal mängima<br />
poolsada pillioskajat, kuid<br />
õnnestus üle kuuekümne mängija<br />
korraga musitseerima panna.<br />
„See on eriti tähtis, et mängijate<br />
hulka on lisandunud just<br />
nooremaid mänguhuvilisi,” kirjeldas<br />
Heino Tartes rahvakultuuri<br />
edasikandmise olulisust.<br />
Lõõtsaorkestri lõpulugu,<br />
lõõtsahümniks peetav ,, Pillimehe<br />
leib” tuli esitusele koos Ott<br />
Leplandiga.<br />
Kogu vaatemängu võttis<br />
kokku viimase ühisloo ajal süttinud<br />
tulepilt, mis põledes tõi vi-<br />
suaalselt esile lõõtsamängija<br />
näokujutise ja pilli kontuurid.<br />
Korraldajad tänavad veelkord<br />
kõiki esinejaid ja kaasaaitajaid,<br />
toetajaid <strong>Põlva</strong>maa Omavalitsuste<br />
Liitu, Eesti Kultuurkapitali<br />
ja Rahvakultuuri Keskust.<br />
Eriline kummardus lõõtsamängijatele.<br />
Kohtumiseni III Harmoonikal<br />
aastal 2013!<br />
Fotosid võimalik tellida<br />
aadressilt http://www.fotoprint.ee/et/tellimine<br />
ja<br />
vaadata <strong>Põlva</strong> linna kodulehe<br />
pildialbumist http://<br />
www.polva.ee/pildialbum.<br />
Festivalitriloogia sai tervikuks<br />
„Õnne sagedusega“<br />
Valgusinstallatsioon <strong>Põlva</strong> Kultuuri- ja Huvikeskuse seintel. Foto Silver Marge<br />
kodumaistele ka neli ansamblit<br />
Lätist ja üks Venemaalt. Õhtuhämaruses<br />
sai kontsertide kuulamisega<br />
samaaegselt nautida kultuuri-<br />
ja huvikeskuse hoonele<br />
projitseeritud visuaalide mängu.<br />
Festivali korraldamisse oli<br />
kaasatud grupp <strong>Põlva</strong> kandi<br />
noori, kes olid ühtlasi osalejateks<br />
Läti-Eesti koostööprojektis<br />
„Young Active Creative“, mille<br />
eesmärgiks oli koos Läti Ogre<br />
regiooni noortega õppida ühiste<br />
koolituste käigus festivali korraldamisega<br />
seonduvat, et elavdada<br />
kohalikku kultuurielu ning<br />
muuta see atraktiivseks ka teispool<br />
piiri.<br />
31. augustist 1. septembrini<br />
toimub esmakordselt Lätis, Ogre<br />
linnas Läti partnergrupi osalusel<br />
korraldatud muusika- ja<br />
kunstifestival „Cita Vide“, mis<br />
võimaldab kogeda vahelduseks<br />
igapäevale uut olemust urbanistlikus<br />
metsas. Ogre partnerite<br />
korraldatud festivalile sõidavad<br />
ka Uue Ajastu Festivali korraldanud<br />
<strong>Põlva</strong> noored.<br />
Kadri Pelisaar<br />
Uue Ajastu Festival 2012<br />
pressiesindaja<br />
Aja ja elu lugu vajab<br />
jäädvustamist<br />
Georg<br />
Pelisaar<br />
linnapea<br />
Juba traditsiooniliselt sügisehõnguline<br />
III Uue ajastu festival on<br />
möödanik. Kiitust väärivad seejuures<br />
mitte ainult korraldajad<br />
vaid ka publik, kes ilmaolusid<br />
trotsides kohale tuli. Ühelt poolt<br />
ju kurdetakse, et <strong>Põlva</strong>s nõnda<br />
vähe toimub, samas ei saanud<br />
festival, kus kõrgel tasemel esinejaid<br />
oli ligi kakskümmend, rahvarohkusega<br />
kiidelda. <strong>Põlva</strong> ajalukku<br />
peaks aga seesama festival<br />
jääma kindlasti, sest tegemist oli<br />
esmakordse ühisprojektiga, kus<br />
teiseks osapooleks olid meie lõunanaabrid<br />
lätlased Ogrest.<br />
<strong>Põlva</strong> suves oli tänavu mitmeid<br />
ettevõtmisi, mis positiivseid<br />
elamusi pakkusid. Ainult häid sõnu<br />
olen kuulnud <strong>Põlva</strong> päevade,<br />
Kagu-Eesti tantsupeo ja lõõtsapeo<br />
Harmoonika ning erinevate<br />
spordivõistluste kohta. Tänusõnad<br />
siinkohal kõigile korraldajatele<br />
ja toetajatele ning muidugi<br />
fantastilistele esinejatele!<br />
<strong>Põlva</strong> on linnana noor ja alles<br />
aasta pärast tähistame 20.<br />
sünnipäeva. Ajalooliselt on aga<br />
<strong>Põlva</strong> juba ammu olnud paljude<br />
algatuste paik. <strong>Põlva</strong>s toimus esimene<br />
Eesti laulupidu, just siinsete<br />
pastorite poolt anti välja esimest<br />
eestikeelset aja<strong>leht</strong>e ja<br />
koostati esimene eestikeeelne<br />
kooliraamat. <strong>Põlva</strong> kihelkonnast<br />
võrsus Jakob Hurt, kes sai tuntuks<br />
mitte üksnes kirikuõpetaja<br />
ja rahvusliku ärkamisaja tegelasena,<br />
vaid ka eesti rahvaluule koguja<br />
ja talletajana. Samas, kuipalju<br />
me sellest teame ja kust me<br />
seda teada saame? Ajaloohuviline<br />
põrkub tõigaga, et nii ammusest<br />
ajast napib teavet ja käepärast<br />
pole ka ühtegi raamatut <strong>Põlva</strong><br />
kihelkonna ajaloo kohta.<br />
Omaaegne väljaanne Võrumaa,<br />
mis ilmus trükist 1926. aastal<br />
ja milles on kirjutatud üksikasjalisemalt<br />
<strong>Põlva</strong> kihelkonnast,<br />
on muutunud nii haruldaseks, et<br />
teost pole isegi raamatukogudes.<br />
Teame, et käesoleval aastal möödub<br />
560 aastat <strong>Põlva</strong> kihelkonna<br />
esmamainimisest kirjalikes allikates.<br />
Väidetavalt märgiti <strong>Põlva</strong><br />
kirikut küll juba 13. sajandil, aga<br />
PÕLVA<br />
ÜHISGÜMNAASIUM<br />
<strong>Põlva</strong> Muusikakooli avaaktus<br />
toimub 03.09.2012 kell 16.00<br />
kooli saalis.<br />
Eelklassi avaaktus 01.10.2012<br />
kell 18.00 kooli saalis.<br />
kuidas asjad täpselt olid, vajab<br />
kindlasti veel põhjalikku arhiivimaterjalide<br />
uurimist. Selge on, et<br />
<strong>Põlva</strong> on olnud alates 1452. aastast<br />
kihelkonna kirikukeskus.<br />
Aegade jooksul on kihelkond<br />
olnud sõdade tallermaa, mille läbi<br />
on kannatanud ka <strong>Põlva</strong>, kuid<br />
tema areng pole peatunud. Ometi<br />
ei saanud temast isegi 18. sajandil<br />
alevit, ta arenes ise, kuid<br />
ilma omavalitsusliku staatuseta.<br />
Seega riik tema heaks palju ei<br />
kulutanud. Tsaariajal (1710 –<br />
1917) areng siiski hoogustus. 19.<br />
sajandi alguseks oli <strong>Põlva</strong> alevikuna<br />
saavutanud seesuguse<br />
arengutaseme, mis eristas teda<br />
külamiljööst. <strong>Põlva</strong>s olid kauplused,<br />
kool, erinevad töökojad, siin<br />
oli arst ja ämmaemad, siin peeti<br />
laatu ja pidusid.<br />
Teada on, et <strong>Põlva</strong>s kui alevikus<br />
peeti loomi, hariti põllulapikesi<br />
ja aiamaad, milleks piiranguid<br />
polnud, sest seesugune majandusosa<br />
oli kutsetöölistele ja<br />
päevilistele elatise hankimisel<br />
tähtis osa. 1910. aastal valmis<br />
<strong>Põlva</strong> Rahvahariduse Seltsi maja,<br />
mida hakati kutsuma lihtsalt<br />
seltsimajaks. Selle kultuuritempli<br />
püstitamine oli kohaliku eesti<br />
soost rahva algatus ja kõik see,<br />
mida siin harrastati – koorilaulmine,<br />
näitemäng, puhkpillimuusika,<br />
oli rahvusliku iseloomuga.<br />
Seega oli <strong>Põlva</strong> seltsimaja taidluskultuuri<br />
– laul, näitemäng,<br />
instrumentaalmuusika jms pakkumise<br />
keskuseks.<br />
Hoogsam <strong>Põlva</strong> edenemine<br />
toimus omariikluse ajajärgul<br />
(1918 – 1940), mil kihelkonda<br />
hakkas läbima Tartu – Petseri<br />
raudteeliin, hõlbustades liikumist<br />
mitte üksnes Tartusse, vaid<br />
ka Tallinna ja Petserisse. Teises<br />
maailmasõjas sai <strong>Põlva</strong> kahjuks<br />
kõvasti kannatada, hävis mitmeid<br />
kauneid hooneid, mistõttu<br />
ajaloolisi maju on <strong>Põlva</strong>s vähe.<br />
Tänases ja ka järgmistes lehenumbrites<br />
saab lugeda ajaloohuvilise<br />
Rein Kaldma ülevaadet<br />
<strong>Põlva</strong> ajaloost. Loodame, et koos<br />
naaber<strong>vald</strong>adega jõuame lähitulevikus<br />
ka kihelkonna ajalooraamatuni.<br />
Arvestada tuleb aga, et ka tänased<br />
tegemised ja tegijad on õige<br />
varsti ajalugu. Tehkem siis nii,<br />
et tulevastel põlvalastel oleks<br />
meie aja ja elu lugu ikka kättesaadav.<br />
PÕLVA KESKKOOLI<br />
2012/13 õppeaasta<br />
avaaktus toimub<br />
esmaspäeval,<br />
3. septembril kell 9.00<br />
kooli võimlas.<br />
alustab 2012/2013<br />
õppeaastat laupäeval,<br />
1. septembril.<br />
10.00 klassijuhataja tund,<br />
11.00 tarkusepäeva aktus Mesikäpa Hallis.<br />
Info kodulehel või tel 5330 7797.<br />
ROOSI KOOL<br />
avab uksed 03.09.2012<br />
kell 8.00.<br />
Kooli avaaktus toimub<br />
10.00 suures saalis.
2<br />
<strong>Põlva</strong> Linna Teataja<br />
Pole teada, milline oli ajaloolise<br />
aja lävel muinasmaakonna Ugandi<br />
kihelkondlik jaotus, samuti pole<br />
teada, millised muinaskihelkonnad<br />
ulatusid nüüdse <strong>Põlva</strong><br />
maakonna aladele.<br />
Kas me võime nüüdisajal juba<br />
kindlalt väita, et <strong>Põlva</strong> alad<br />
kuulusid noil ammustel aegadel<br />
ikka Ugandi muinasmaakonda?<br />
Sellele küsimusele pole sugugi<br />
lihtne vastata. Püüame leida vastuseid<br />
ajalookirjutustest.<br />
Ajaloodoktor Enn Tarvel kirjutab:<br />
„Muinas-Eesti territooriumi<br />
jaotuse kohta pole andmete kasinuse<br />
tõttu tänapäevani õiget seletust.<br />
Põhja-, Lääne- ja eriti Kesk-<br />
Eesti muistsetest kihelkondadest<br />
on saavutatud enam-vähem ülevaatlik<br />
pilt… Sakala ja Ugandi<br />
muinasaegsete kihelkondade arvu<br />
ja piire pole aga katsutudki kindlaks<br />
määrata.“ ( vt E. Tarvel. Sakala<br />
ja Ugandi kihelkonnad. Keel ja<br />
kirjandus 1968, nr, 10)<br />
Muinasajast selgem on keskaeg,<br />
sest <strong>Põlva</strong> kihelkonda on kirjalikes<br />
allikates esmakordselt<br />
mainitud aastal 1452, mil kihelkond<br />
kuulus Tartu piiskopkonna<br />
<strong>vald</strong>ustesse, hiljem aga Liivimaa<br />
koosseisu. Lisaks olgu märgitud,<br />
et kihelkond on kuulunud märksa<br />
hiljem, nagu Liivimaagi, veel<br />
Poola, Rootsi ja Vene võimu alla.<br />
Seegi on täiesti loomulik, et<br />
<strong>Põlva</strong> ala piiritlemiseks on võetud<br />
ikkagi kihelkond, sest kihelkonnad<br />
olid Eestis juba muinasajal<br />
maa piirkondliku liigendamise<br />
üksused – sellised üksused, mis<br />
oma suuruse poolest jäid veel igapäevaelu<br />
„haardeulatusse“.<br />
Pärast seda, kui oli toimunud<br />
ristiusustamine, hakkas sõna kihelkond<br />
tähistama piirkonda, mille<br />
elanikud moodustasid ühe kirikukoguduse.<br />
Seega muutusid<br />
muistsed kihelkonnad Liivimaa<br />
Ordu ja piiskoppide võimu kindlustudes<br />
uut tüüpi haldusterritoriaalseteks<br />
üksusteks – kirikukihelkondadeks<br />
ehk parohhiateks, mille<br />
keskuses asus kirik. Ent rahvas<br />
nimetas neid kirikukihelkondi tavapäraselt<br />
ikka kihelkonnaks. Haldusterritoriaalsete<br />
üksustena kehtisid<br />
kihelkonnad kuni 1925. aastani,<br />
siis muudeti luteri usu maakogudused<br />
territooriumiga seostamata<br />
usuühinguteks.<br />
Eeltoodu kinnitab, et kihelkonna<br />
nimetust tarvitatakse jätkuvalt<br />
ka 20. sajandil, seejuures<br />
on mõistetav, et iga kihelkonna<br />
piires on rahvas olnud tihedates<br />
suhetes, need omavahelised pidevad<br />
kokkupuuted on toimunud<br />
üksteisega igapäevases lävimises,<br />
kuid ka pühapäeviti kaugemate<br />
inimestega, kes kirikusse tulid.<br />
Külakõrtsid oli samuti kohtadeks,<br />
kus kokku saadi. Kirikut<br />
peetigi pikema aja jooksul kihelkonnakeskuseks.<br />
Ju on seegi asjaolu<br />
üks peamisi põhjusi, miks<br />
nõukogude ajal kihelkonnast ar-<br />
Esimene lugu<br />
muistsest<br />
<strong>Põlva</strong> kihelkonnast<br />
Teade puuetega inimestele<br />
gielu tasandil ei räägitud, sest tegemist<br />
oli ju „kirikliku“ nähtusega,<br />
millel ei saanud olla kohta<br />
uues sotsialistlikus ühiskonnas.<br />
Pärsiorjuse ajal, mil talurahva<br />
liikumine väljapoole kihelkonda<br />
oli teatud mõttes piiratud, toimus<br />
inimeste omavaheline elav suhtlemine<br />
ikkagi kihelkonna piirides.<br />
Valdade tekkega olid ka vallapiirid<br />
vastavuses kihelkonnapiiridega,<br />
sest igas kihelkonnas oli teatud<br />
hulk mõisaid, mille piirid oli ühteaegu<br />
algseteks vallapiirideks, millest<br />
kujunesidki mõisavallad. Kuna<br />
inimesed koondusid ühe tõmbekeskuse<br />
ümber, siis kujunes igas<br />
kihelkonnas omanäoline kultuuripilt,<br />
mis erines naaberkihelkondadest,<br />
sest omanäolisteks said rõivad<br />
ja keelemurre.<br />
Muinasmaakond Ugandi oli<br />
olnud pikka aega sõdade tallermaaks,<br />
olles kandnud koos Sakalaga<br />
palju aastaid muistse vabadusvõitluse<br />
pearaskust. Kuid kaalukamad<br />
sündmused seostuvad<br />
siiski ugalaste kahe tähtsama linnuse<br />
– Otepää ja Tartuga.<br />
Sakslased jõudsid oma esimese<br />
rüüsteretkega Ugandisse 1208.<br />
aasta hilissuvel, riisudes paljaks<br />
ugalaste külad ning tappes nende<br />
elanikud. Kõne all olev rüüsteretk<br />
lõppes Otepää linnuse mahapõletamisega.<br />
Kuid orduvennad jätkasid<br />
rüüsteretki ning 1224. aastal<br />
loodi Tartu piiskopkond – kiriklik<br />
feodaalriik, mille koosseisu kuulus<br />
ka peaaegu kogu <strong>Põlva</strong> ala, sest<br />
Pihkva <strong>vald</strong>usse jäid vaid Mikitamäe<br />
ja Värska ala. Tolle piiskopiriigi<br />
suuruseks on ajaloolased hinnanud<br />
9600 km².<br />
Seega veel enne Rootsi aega<br />
on <strong>Põlva</strong> kihelkond olnud oma<br />
piiridelt väga laialdane – kogu hilisema<br />
Räpina kihelkonna ala kuni<br />
Peipsini, siis pool hilisemast<br />
Kanepi kihelkonnast ja osa Võnnust<br />
ja Urvastest. Aastasadadega<br />
ongi <strong>Põlva</strong>st eraldunud ja iseseisvateks<br />
saanud Räpina kihelkond,<br />
Kanepi kihelkond ning Võru linn.<br />
14. sajandi alguses tugevdas<br />
Tartu piiskop Pihkva piiri ning rajas<br />
linnused Kirumpääle ja Vastseliina.<br />
Läti Henriku kroonikas ei<br />
ole seoses elanike ristimisega nimetatud<br />
otseselt <strong>Põlva</strong>t ja Ugandist<br />
kui suuremast alast on räägitud<br />
üldistavalt, kuna Henrik<br />
mainib, et 1220. aasta paiku viidi<br />
Ugandis ristimine lõpule Walgatabalwes<br />
põhja pool, pühitsedes<br />
ristimise sakramenti kõigis<br />
nende kõige äärmistes „külakestes.”<br />
Kui pidada tõenäoliseks, et<br />
Walgatabalwe nimi on seotud<br />
Valgepalu külaga, mis asus Vastseliina<br />
kihelkonna põhjaosas, siis<br />
on alust arvata, et <strong>Põlva</strong> aladel<br />
oli ristimine juba varem lõpule<br />
viidud. <strong>Põlva</strong>maa alad kuulusid<br />
ju Tartu piiskopi <strong>vald</strong>ustesse ja<br />
otseselt Kirumpää lossi täielikku<br />
mõjupiirkonda.<br />
Rein Kaldma<br />
Alates septembrist hakkab Sotsiaalkindlustusamet väljastama puudega isiku<br />
kaarti pensionitunnistust mitteomavatele puuetega inimestele. Kaardiga on oluliselt<br />
lihtsam tõendada õigust puuetega inimestele ettenähtud soodustustele,<br />
sh sõidusoodustusele. Taotluse kaardi saamiseks võib esitada juba praegu.<br />
Kaarti vajavad eeskätt koolilapsed, kellel on vaja tõendada puude raskusastet<br />
enamjaolt ühistranspordi sõidusoodustuse saamiseks. Eelkooliealised puuetega<br />
lapsed oma puude raskusastet eraldi tõendama ei pea, sest tulenevalt ühistranspordiseadusest<br />
on sõit riigisisestel liinidel kõigile koolieelikutele tasuta.<br />
Puudega isiku kaardi saamiseks tuleb esitada asjakohane taotlus, mis on kättesaadav<br />
Sotsiaalkindlustusameti kodulehe aadressilt http://www.ensib.ee/ekspertiisi-blanketid/<br />
Taotluse võib saata posti teel (sh e-postiga) piirkondliku pensioniameti büroo<br />
klienditeenindusele või täita see klienditeeninduses kohal käies.<br />
Taotluse esitab kaardi saaja või tema seaduslik esindaja.<br />
Sotsiaalkindlustusamet<br />
Tiiu Kiudorv on teinud<br />
suure töö noorte haridustee<br />
jätkamisel ja<br />
traditsioonide alleshoimisel,<br />
mille läbi<br />
on suurenenud põlvkondadevaheline<br />
sidusus.<br />
Talle on omistatud teenelise<br />
õpetaja nimetus (1973), vanemõpetaja<br />
(1978), Johannes<br />
Käisi nim preemia (1989), Jakob<br />
Hurda rahvuskultuuri auhind<br />
(1997) ja <strong>Põlva</strong>maa Elutöö<br />
preemia (2005).<br />
Tiiu Kiudorv töötas <strong>Põlva</strong><br />
Ühisgümnaasiumis (varem Keskkool)<br />
matemaatikaõpetajana<br />
1965 - 2011. Aastatel 1978-1990<br />
täitis ta ka direktori asetäitja kohustusi<br />
õppe- ja kasvatustöö alal.<br />
Ta on õpilaste poolt hinnatud<br />
matemaatikaõpetaja, kes oli täpne<br />
ja nõudlik, kuid samas mõistev<br />
ja uuendustealdis. Oskas luua<br />
tervendavat mikrokliimat ja näha<br />
õpetajate saavutusi.<br />
Tiiu oli kauaaegne maakonna<br />
matemaatikasektsiooni juhataja.<br />
Tiiu on andnud välja matemaatikaalaseid<br />
artikleid ja käinud<br />
pedagoogilistel lugemistel<br />
lektorina esinemas väljaspool<br />
Sel aastal toimus ühenduse igaaastane<br />
kokkutulek 5.-8. juulini<br />
Lätis Kandavas. <strong>Põlva</strong>st osles 10<br />
inimest, sh neli noort. Ürituse<br />
läbivaks teemaks oli „Kuidas<br />
kultuur mõjutab demograafilist<br />
arengut maapiirkondades”. Toimusid<br />
konverentsid, sportmängud<br />
ja saadi osa kohalikust kultuuriprogrammist.<br />
Euroopa Maapiirkondade<br />
Ühendus koondab endas 27 Euroopa<br />
Liidu liikmesriigi 27 väikest<br />
linnakest, igast riigist üks<br />
linn. Ühenduse eesmärgiks on<br />
kogemuste vahetamine, koostöö<br />
15. septembrini saavad vähekindlustatud<br />
ja toimetulekuraskustes<br />
perekondade üliõpilased<br />
ja kutseõppeasutuse päevases<br />
õppevormis õppivad õpilased<br />
esitada õppetoetuse a<strong>vald</strong>ust.<br />
Õppetoetus on linnavalitsuse<br />
poolt makstav igakuuline toe-<br />
Eestit. Ta on andnud näitlikke<br />
tunde vabariigi- ja maakonna<br />
õpetajatele ning TÜ üliõpilastele.<br />
Peaorganisaatorina oli ta<br />
üleriigiliste matemaatikapäevade<br />
toojaks <strong>Põlva</strong>sse (1991).<br />
Töötades endises <strong>Põlva</strong> rajooni<br />
haridusosakonnas metoodikuna,<br />
juhtis ta rajooni metoodikasektsiooni.<br />
Kolleegid ja noored<br />
pedagoogid on temalt saanud<br />
head nõu ja tuge õpetajatöös. Ta<br />
oli meisterlik aine edasiandja ja<br />
noorte pedagoogide juhendaja.<br />
Tiiu Kiudorv tegeleb tantsurühmadega<br />
1954. aastast. Ta oli<br />
<strong>Põlva</strong> Keskkooli (praegu PÜG)<br />
laulu- ja tantsupidude initsiaator<br />
ja traditsioonide kandja. Esimene<br />
kooli laulu- ja tansupidu toimus<br />
1966. a Keldrikaelas. Jätkus<br />
ülekooliliste pidude läbiviimine.<br />
Näiteks 1988. a. kevadel toimunud<br />
X <strong>Põlva</strong> Keskkooli peol osales<br />
ligi 700 õpilast ja õpetajat.<br />
See oli viimane pidu kooli staadionil,<br />
mis toimus sõprusfestivali<br />
raames. Ta on olnud maakonna<br />
tantsurühmade kuraator vabariiklike<br />
üld- ja koolinoorte<br />
tantsupidudel.<br />
Aastast 1980 tegeleb Tiiu lisaks<br />
lasterühmadele ka täiskasvanud<br />
tantsijatega. 1992. aastast<br />
on ta rahvatantsurühma<br />
<strong>Põlva</strong> Memmed juhendaja, kes<br />
võimaluste leidmine ja teistest<br />
kultuuridest parimate võimalike<br />
ideede saamine. Rahastamine<br />
toimub läbi Euroopa Liidu.<br />
Põhi teema rahastamise perioodil<br />
2011-2012 on demograafiline<br />
areng maapiirkondades.<br />
Ühenduse üks idee on – parimaid<br />
teadmisi ja kontakte<br />
luuakse hommikusöögilauas.<br />
Seega majutatakse Ühenduse<br />
ürituste ajal osalejad alati peredesse.<br />
Lätis võttis üritusest osa kokku<br />
ligi 300 inimest üle Euroopa.<br />
Programm oli jaotatud eraldi nii<br />
tus õpingutega seotud kulude<br />
kompenseerimiseks.<br />
Taotlust saab esitada kaks<br />
korda aastas: 15. septembriks<br />
(toetus määratakse 1. septembrist<br />
31. detsembrini) ja 15. jaanuariks<br />
(toetus määratakse 1.<br />
jaanuarist 31. maini).<br />
tänavu kevadel tähistasid 20. tegevusaastat.<br />
Samast ajast on<br />
Tiiu võtnud ka oma südameasjaks<br />
maakonna memmede tantsurühmade-<br />
ja koolirühmade juhendajate<br />
koolituse korraldamise.<br />
Kultuurikeskuse memmede<br />
rühma eestvõttel on tutvustatud<br />
maakonnas paikkonna rahvarõivaid<br />
ja nende kandmist loeng-<br />
kontsertidega. Rühmal on neljad<br />
rahvarõivad, mis on ise valmistatud<br />
Heli Raidla ja Tiiu Kiudorvi<br />
juhendamisel.<br />
Osaletud on käsitööpäevade<br />
ja rahvakalendri tähtpäevade tutvustamisel.<br />
<strong>Põlva</strong> memmed on<br />
tutvustanud <strong>Põlva</strong>maad ka väljaspool<br />
vabariiki (Lätis, Saksamaal,<br />
Soomes). Festivalil Baltica 2010<br />
aga omistati rühmale I kategooria<br />
folkloorirühmade hulgas.<br />
Tiiu on paljude traditsioonide<br />
algataja. Nii kasvas tema algatusel<br />
<strong>Põlva</strong>–Võru–Valga pensionäride<br />
peost (1993) Lõuna-<br />
Eesti memme-taadi pidu.<br />
Pidude repertuaari valik<br />
toimub Tiiu valvsa pilgu all.<br />
Tema lavastatud on memmede<br />
rühma repertuaar ja samuti<br />
ühistantsud. Tiiu on maakonna<br />
tantsupidude tulihingeline vedaja,<br />
kes pidude eel käib tantsurühmade<br />
proovides ühtlustamas<br />
repertuaari, et tulemus<br />
noortele kui täiskasvanutele.<br />
Toimusid töötoad, kus nii noored<br />
kui täiskasvanud arutasid<br />
kuidas kultuur ja teised avalikud<br />
teenused mõjutavad inimeste<br />
rännet väikeasulates. Õhtuti oli<br />
kultuuriprogramm kohalike etlejate<br />
esitluses. Samuti võeti<br />
üksteiselt sõbralikult mõõtu<br />
sportmängudes, kus <strong>Põlva</strong> linna<br />
esindus sai üldarvestuses Rootsi<br />
ees ja Leedu järel auväärse teise<br />
koha.<br />
Erik Valdmaa<br />
5558 1032<br />
erik.<strong>vald</strong>maa@polvalv.ee<br />
Toetuse suurus on 32 eurot<br />
kuus.<br />
Õppetoetuse taotlemiseks<br />
on vajalik esitada sotsiaalosakonda<br />
vormikohane a<strong>vald</strong>us.<br />
(www.polva.ee/kohalik-voima<strong>vald</strong>usevormid).<br />
A<strong>vald</strong>usele lisada õppeasu-<br />
august 2012<br />
<strong>Põlva</strong> linna aumärgi pälvis Tiiu Kiudorv<br />
vaatajateni jõuaks heal tasemel.<br />
Samal aastal said alguse<br />
heategevuskontserdid hoolde-<br />
ja vanadekodudes.<br />
Tiiu eestvedamisel alguse<br />
saanud maakonna folklooripäevade<br />
festival jätkub tänaseni.<br />
Tiiu ei ole kunagi mõõtnud<br />
tööd tundides, vaid tulemuste<br />
järgi. Seda on ta nõudnud kolleegidelt<br />
ja nüüd ka tantsijatelt.<br />
Tiiu teeb ilusat käsitööd.<br />
Valmistab ka rahvarõivastele<br />
vöösid ning vöökirjas meeneid<br />
(järjehoidjaid), mida on viidud<br />
kingitusteks välisriikidessegi.<br />
Tiiu on hea ema oma kahele<br />
tütrele ja vanaemaks neljale<br />
lapselapsele.<br />
Euroopa Maapiirkondade Ühenduse kohtumine Lätis<br />
<strong>Põlva</strong> linna sotsiaalosakonna uued töötajad<br />
Sotsiaalosakonna<br />
juhataja Helen<br />
Metsma on lõpetanud<br />
Tallinna Ülikoolisotsiaalteaduste<br />
eriala.<br />
Helen Metsmaga<br />
saab ühendust<br />
telefonil 799 9477<br />
või e-postil helen.<br />
metsma@polvalv.ee<br />
Lastekaitse spetsialist<br />
Hannela Teaste<br />
on lõpetanud<br />
Tallinna Pedagoogilise<br />
Seminari sotsiaaltöö<br />
erialal.<br />
Hetkel omandab<br />
Tallinna Ülikoolissotsiaalpedagoogika<br />
ja lastekaitse<br />
eriala. Hannela Taste<br />
telefon on 799 9476; e-post hannela.teaste@polvalv.ee<br />
Järgmine ühenduse üritus<br />
toimub 30. augustist<br />
2. septembrini <strong>Põlva</strong>s.<br />
Piirkondlikul koosviibimisel<br />
osalevad Eesti, Läti, Leedu,<br />
Taani, Rootsi ja Soome<br />
linnade delegatsioonid.<br />
Igast riigist viis esindajat, lisaks<br />
ühenduse president ja<br />
sekretär Hollandist.<br />
Teema on «Elanikkonna<br />
vananemine, vähenemine ja<br />
tööjõu olukord».<br />
Sotsiaaltööspetsialist<br />
Gerti Karilaid<br />
on lõpetanud<br />
Tartu Ülikooli sotsioloogia,sotsiaaltöö<br />
ja sotsiaalpoliitika<br />
erialal.<br />
Hetkel omandab<br />
Tallinna Ülikoolissotsiaalteadustemagistrikraadi.<br />
Gerti Karilaiu telefon on 799 9474; epost<br />
gerti.karilaid@polvalv.ee.<br />
Õppetoetus ülikoolis ja kutsekoolis õppijatele<br />
Tasuta koolitusel saab õppida tugiisikuks<br />
Tänavu sügisest kuni 2013. aasta oktoobrini on Sinu Koolituspartner<br />
OÜ rakendamas viies Eesti maakonnas uut ESFi projekti “Võimalus<br />
töötada tugiisikuna – võimalus hoida ja hoolida”, mis on suunatud kõigile<br />
50-74aastastele töötutele inimestele. Septembrist 2012 alustame<br />
koolitusprogrammiga <strong>Põlva</strong>maal. Projekti käigus on võimalik õppida<br />
tugiisikuks ning minna pärast koolitust tööpraktikale.<br />
Koolitused on kõigile osavõtjatele TASUTA, koolitusel ja tööpraktikal<br />
osalemise eest makstakse stipendiumi ja kompenseeritakse sõidukulud.<br />
Projekti partneriteks on <strong>Põlva</strong> maavalitsus, Pärnu maavalitsus,<br />
Rapla maavalitsus, Järva maavalitsus ja Lääne-Viru maavalitsus.<br />
Tihedat koostööd plaanitakse maakondade kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate<br />
ja maakonna tööandjatega.<br />
tuse tõend koolis õppimise kohta<br />
ning pere sissetulekut tõendavad<br />
dokumendid - töötavatel<br />
lapsevanematel viimase kuue<br />
kuu palgatõend, töötul vanemal<br />
tõend Töötukassast.<br />
Helen Metsma<br />
Sotsiaalosakonna juhataja<br />
Projekti tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.<br />
Projekti infopäev toimub 10. septembril kell 10 kohvikus Aal <strong>Põlva</strong>s<br />
F.Tuglase 2 II korrusel.<br />
Koolitustele registreeri: Merle Ruuda, tel 509 7753<br />
Projekti tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist<br />
Rohkem infot www.polva.ee .<br />
Ära jäta võimalust kasutamata!<br />
Mairi Tamm<br />
Sinu Koolituspartner OÜ
august 2012 <strong>Põlva</strong> Linna Teataja 3<br />
Konkursi parimad naishääled laulsid<br />
E STuudio tütarlastekooris<br />
E STuudio tütarlastekoor<br />
osales 12.–16. juulini<br />
Itaalias Gorizia rahvusvaheliselkoorikonkursil<br />
Seghizzi 2012.<br />
Konkursi korraldajad olid esitatud<br />
materjalide alusel valinud<br />
konkursile võistlema 16 koori<br />
üle maailma (Kanada, Indoneesia,<br />
Kolumbia, Itaalia, Ungari,<br />
Venemaa, Poola, Horvaatia), kes<br />
enamjaolt võistlesid mitmes kategoorias.<br />
E STuudio tütarlastekoori 27<br />
lauljat osalesid konkursil renessanssi,<br />
kaasaegse koorimuusika<br />
- ning folkmuusika kategoorias.<br />
2.–7. juulini väldanud <strong>Põlva</strong><br />
Kunstikooli suvisesse maalilaagrisse<br />
jõudsid tänavu suvel lisaks<br />
27 <strong>Põlva</strong> noorele kunstihuvilisele<br />
ka Iževski Kunstide Kooli 10<br />
õpilast ja kolm õpetajat.<br />
<strong>Põlva</strong> Kunstikool on varasematel<br />
aastatel olnud Saaremaa<br />
eri paigus laagris kahel korral,<br />
seekordne ühine vabas õhus<br />
maalimine oli sel saarel kolmas,<br />
peatuspaigaks Orissaare Ühisgümnaasiumi<br />
Õpilaskodu.<br />
Tänavusel laagril oli aga<br />
mitmeid toetajaid. Nii rahastas<br />
Eesti - Udmurtia kunstihuviliste<br />
noorte suvelaagrit Eesti Vabariigi<br />
hõimurahvaste programm<br />
kandes meie külaliste toitlustusmajutuskulud<br />
ning koostöös<br />
MTÜ–ga Munalinn toetas laagri<br />
läbiviimist majutus-toitlustuskulude<br />
osas SA Eesti - Hollandi<br />
Heategevusfond Päikeselill, toetuse<br />
majutusele said kõik laagris<br />
viibinud kunstikooli noored,<br />
lisaks osalise toetuse toitlustuse<br />
osas paljulapselistest peredest<br />
õpilased.<br />
Udmurtia noortele ja õpetajatele<br />
oli viibimine Saaremaal<br />
täiesti omaette elamus. Kui eelnevalt<br />
Tallinnas viibitud nädal<br />
oli täis emotsioone muuseumidest<br />
ja joonistamisest-maalimisest<br />
Tallinna vanalinnas, siis viibimine<br />
Saaremaal väikeses asulas<br />
viis muljed Eestist hoopis uude<br />
dimensiooni. „Siin on kõik<br />
nii seletamatult hele ja rahulik,”<br />
õhkas Ljubov Beltjukova, Iževski<br />
Kunstide Kooli direktriss. „Ja<br />
rohi ning puulehed on siin palju<br />
rohelisemad kui meil,” seletas<br />
mulle õhtul mere ääres kivi<br />
peal istudes Liza Januškevits.<br />
Ilm soosis maalilaagrit, ja<br />
vaid ühel päeval tuli trotsida<br />
vinget tuult ja peent uduvihma.<br />
Seda jätkuski vaid ekskursioonipäeva<br />
pealelõunani, mil käisime<br />
Renessanssi ja folgikategoorias<br />
saavutas koor III, II ja V koha,<br />
Võistluskavasid dirigeerisid<br />
Küllike Joosing ja Külli Lokko.<br />
Kaasaegse koorimuusika II<br />
koha punktid viisid E STuudio<br />
tütarlastekoori grand prix vooru,<br />
kus reglemendi järgselt pidi<br />
esitama kuni 25ne minutilise<br />
kava.<br />
Kava koosnes Arvo Pärdi,<br />
Egil Hovlandi, Vic Neesi ja Veljo<br />
Tormise koorimuusikast, mida<br />
dirigeerisid mõlemad E STuudio<br />
dirigendid. Meie koor osales GP<br />
voorus viie parima ( Indoneesia,<br />
Kanada, Ungari, Itaalia ja Eesti)<br />
konkursi koori hulgas.<br />
Muhu saarel Koguva külas Muhu<br />
muuseumis, jalutasime külavahel<br />
ning sealses sadamas, kus<br />
laevaehitus poole peal, uudistasime<br />
Ambla tuulikuid ning<br />
püüdsime üle ääre piiluda Panga<br />
pangal.<br />
Kokkuvõttena sai laagris<br />
loodud ligi paarsada tööd, millest<br />
mõlema kooli õpetajad valisid<br />
välja 50 paremat, mida eksponeerida<br />
kavandatud näitusel.<br />
Juba eelnevast kohtumisest aprillis<br />
2012, mil grupp <strong>Põlva</strong><br />
Kunstikooli õpilasi ja õpetajaid<br />
viibis Iževskis, sai kõneldud sellest,<br />
et suvine koostöö tipneb<br />
ühise näitusega, mida eksponeerime<br />
kõigepealt <strong>Põlva</strong>s ning<br />
mis seejärel rändab Udmurtiasse,<br />
et seal Iževski Kunstide Koolis<br />
eksponeeritud saada.<br />
Näituse pealkiri „Part paadis”<br />
on inspireeritud udmurtide<br />
rahvapärimusest, kus part – veelind<br />
on maailma looja, kokkukandja,<br />
ja seetõttu toob head<br />
õnne igaühele. On ju soome-ug-<br />
Konkursi grand prix anti PA-<br />
RAMABIRA koorile. Lisaks eelpool<br />
nimetatud saavutatud kohtadele,<br />
andis konkursi žürii välja<br />
PARIMATE NAISHÄÄLTEGA<br />
KOORI eripreemia, mille sai E<br />
STuudio tütarlastekoor.<br />
Konkursi žüriisse kuulus Jose<br />
Francisco Herrero ( Hispaania),<br />
Božidar Crnjanski (Serbija),<br />
Geert-Jan van Beijeren Bergen<br />
en Henegouwen, Paola<br />
Versetti (Itaalia) ja Sebastjan Vrhovnik<br />
(Sloveenia).<br />
Lõppenud konkurssreisi eest<br />
tahame palju tänu öelda Eesti<br />
Kultuurkapitali Rahvakultuuri<br />
sihtkapitalile ning <strong>Põlva</strong>maa ja<br />
ri rahvad ka veelinnurahvad. Nii<br />
siis oligi sel suvel udmurdi part<br />
meie paadis kui Saaremaale<br />
sõitsime, rääkimata sellest, et<br />
armsad suveniirid kõlisevate<br />
pardijalgadega on mälestuseks<br />
kaelas mitmel meie laagri lapsel<br />
ja õpetajal.<br />
Sõprussidemed hõimurahvaga<br />
ning loodud suhtluskanal<br />
Iževski Kunstide Kooliga pakuvad<br />
mõlemapoolselt uusi vaatenurki<br />
kunstihariduse edendamisele,<br />
võimaldavad omavahel kogemusi<br />
jagada ning valmistavad ette<br />
pinda uutele kunstialastele koostööprojektidele<br />
järgnevail aastail.<br />
Suvelaagri töödest sündinud<br />
näitus “Part paadis” on kõigile<br />
vaatamiseks avatud <strong>Põlva</strong> Kultuuri-<br />
ja Huvikeskuse II korrusel<br />
kuni 10. septembrini. Tulge,<br />
leidke aega vaadata ja rännata<br />
kaasa noorte kunstnikega suvistel<br />
kaunitel ranna- ja merevaadetel,<br />
märgata detaile ning tähelepanuväärset<br />
noorte joonistajate<br />
ja maalijate pilgu läbi!<br />
Tartumaa ekspertgruppidele;<br />
Hasartmängumaksu Nõukogule:<br />
<strong>Põlva</strong> Llinnavalitsusele ning<br />
<strong>Põlva</strong> Kultuurikeskusele; <strong>Põlva</strong><br />
<strong>Valla</strong>valitsusele; Kalju Albertile<br />
ja AS-ile Pakker Avoi; Kuldar<br />
Leisile ja OÜ-le Rododendron;<br />
Tiina Suijale ja OÜ-le Addinol<br />
Lube Oil; Tarmo Mõttusele ja<br />
AS-le <strong>Põlva</strong> Teed; Margus Timmole<br />
ja OÜ-le S-O-S ning Meelis<br />
Mälbergile.<br />
Täname kõiki lapsevanemaid<br />
toetuse ja abi eest ning<br />
oleme tänulikud <strong>Põlva</strong> publikule<br />
kaasaelamise eest.<br />
PART PAADIS ehk Eesti ja Udmurtia noored<br />
suvises maalilaagris Saaremaal<br />
Külli Lokko<br />
***<br />
<strong>Põlva</strong> Kunstikool alustab<br />
2012/2013 õppeaastat vastuvõtukatsetega<br />
4., 5., 6., ja 7. septembril<br />
kell 15.00 kunstikooli<br />
maaliklassis. Katsetele ootame<br />
õpilasi alates 11. eluaastast, oodatud<br />
on ka vanemad õpilased<br />
ja need noored, kes pole kunstikoolis<br />
eelnevalt õppinud, kuid<br />
soovivad osaleda vanema rühma<br />
töös, kus õppimise aluseks<br />
on vaba soov tegeleda kujutava<br />
kunsti eri ainetega ning omavahel<br />
suhelda, osaleda näituseprojektides<br />
ja omaalgatuses.<br />
<strong>Põlva</strong> Kunstikooli avaaktus<br />
toimub 10. septembril<br />
kell 16 <strong>Põlva</strong> Kultuuri- ja<br />
Huvikeskuse II korrusel.<br />
<strong>Põlva</strong> Kunstikooli eelkooli<br />
registreerumine toimub<br />
7. septembrini. Eelkooli<br />
võtame vastu õpilasi vanuses<br />
5-10 aastat.<br />
Info tel 527 2849 Anne<br />
Prangel ning Facebookis <strong>Põlva</strong><br />
Kunstikool.<br />
Sporditulemused<br />
Euroopa meistrivõistlustel juunioridele<br />
laskmises, mis toimusid<br />
Itaalias Bolognas, esines hästi<br />
Peeter Olesk. Noormeeste standardpüstoli<br />
harjutuses 20+20+<br />
20 lasku tuli Peeter 552 silmaga<br />
7. kohale. Võistkondlikult saadi<br />
4. koht. Olümpiakiirlaskmises<br />
tabas Peeter 548 silma ja oli 13.<br />
Spordipüstoliharjutus 30+30 lasku<br />
tegi jällegi eestlastest parima<br />
tulemuse 566 silma Peeter Olesk,<br />
olles sellega 14.<br />
Plzenis traditsioonilistel juunioride<br />
22. Meeting of the Shooting<br />
Hopes sai Peeter Olesk olümpiakiirlaskmises<br />
554 silmaga 6<br />
koha. Treener Maire Tiisler.<br />
Mikkelis toimus 41. Eesti-<br />
Soome juunioride maavõistlus<br />
laskmises, mille võitis Eesti tulemusega<br />
107:91. Võistluste edukamaks<br />
laskuriks oli Peeter<br />
Olesk, kes võitis neli esikohta,<br />
neist spordipüstolis ja olümpiakiirlaskmises<br />
Eesti rekordit tähistava<br />
tulemusega.<br />
Harjutuses 60 lasku spordipüstolist<br />
saavutas Mariliis Tiisler<br />
III koha ja püssiharjutuses 60 lasku<br />
Siim Tirp III koha. Treenerid<br />
Maire Tiisler ja Ain Kattai.<br />
Elvas toimunud Eesti meistrivõistlustel<br />
laskmises tegi Peeter<br />
Olesk järjekordse Eesti juunioride<br />
rekordi olümpiakiirlaskmises<br />
561 silmaga ja samas harjutuses<br />
sai Mihkel Kasemets II koha, 60<br />
lasku vabapüstolist meesjuunioridele<br />
saavutas Peeter Olesk I koha,<br />
20+20+20 lasku standardpüstolist<br />
meesjuuniorid-Peeter<br />
Olesk I ja Mihkel Kasemets II<br />
koht; 30+30 lasku standardpüstol<br />
meesjuuniorid Peeter Olesk I<br />
ja Mihkel Kasemets II koht. Samas<br />
harjutuses naisjuunioridele<br />
saavutas Mariliis Tiisler II koha.<br />
16.-17. juunini toimus Pärnus<br />
Rahvusvaheline Shell´i turniir<br />
rannavõrkpallis,kus osales 20<br />
võistkonda. Meie noored Ingris<br />
Suvi ja Andra Villems saavutasid<br />
U16 klassis neljanda koha. Treener<br />
Ingrid Mandel.<br />
Eesti noorte karikavõistluste<br />
I etapil rannavõrkpallis Tartus<br />
Laupäeval, 21. juulil toimus <strong>Põlva</strong>s<br />
Jaama 24c maja taga Sõpruse<br />
Perepäev, kus sai meisterda-<br />
da ehteid, võtmehoidjaid, punuda<br />
käepaelu ning põletada puidule<br />
pilte. Üritusel tehti ka näomaalinguid<br />
ning korraldati erinevaid<br />
võistlusmänge.<br />
Päeva kõige lõbusamaks<br />
osaks kujunes muruplatsile lastud<br />
vaht, kus kõik kohalviibijad<br />
lõbusalt aega veetsid. Kohale oli<br />
tulnud ligi 150 inimest kellest<br />
kõige noorim kohalviibija oli kahenädalane<br />
beebitüdruk ning<br />
kõige eakam 86aastane vanaproua.<br />
Kogu päeva vältel osaleti<br />
erinevates õpitubades ning meisterdamise<br />
kõrval mängis meeleolukat<br />
muusikat DJ Janek Tennosaar.<br />
Kaitseliidu <strong>Põlva</strong> Malevast<br />
oli kohal Ragnar Tagel, kes lastele<br />
ja noortele takistusraja võistlusi<br />
korraldas. Kõige kiirem oli<br />
5aastane Sven ning kõigi vanusegruppide<br />
kiiremaid premeeriti<br />
saavutasid Ingris Suvi ja Andra<br />
Villems II koha, samuti saavutasid<br />
nad II koha neljandal etapi,<br />
üldkokkuvõtte võideti III koht.<br />
Viljandis toimus Eesti-Rootsi-Soome<br />
mitmevõistluse maavõistlus<br />
täiskasvanutele, kus<br />
kümnevõistluses saavutas parima<br />
eestlasena Maicel Uibo III koha<br />
(7338 punkti).<br />
Rakveres toimusid Eesti<br />
noorsoo ja juunioride meistrivõistlused<br />
kergejõustikus. Maicel<br />
Uibo võitis kolm medalit: 110m<br />
tõkkejooksus I koht, teivashüppes<br />
II koht (4.70), kõrgushüppes<br />
III koht (2.03), MJ kõrgushüppes<br />
saavutas Rando Tamm II koha<br />
(1.90). Treener Sulev Arund.<br />
Valgas toimusid A-ja B-vanuseklassi<br />
meistrivõistlused kergejõustikus.NoormeesteA-vanuseklassis<br />
tuli kaugushüppes Ben-<br />
Ruuben Kaljuvee Eesti noorte<br />
meistriks tulemusega 7.17 ja<br />
200m jooksus saavutas III koha.<br />
Neidude kõrgushüppes saavutas<br />
Merili Ilves II koha tulemusega<br />
1.67.B-vanuseklassis tuli Eesti<br />
noorte meistriks odaviskes Carl-<br />
Eric Uibo tulemusega 54.02.<br />
Rootsimaal juunis toimunud<br />
käsipalliturniiril Eken Cup olid <strong>Põlva</strong><br />
Spordikooli noored võidukad.<br />
Poisid 1998 vanuseklassis II<br />
koht: Tõnis Kase, Marvin Liblik,<br />
Kristo-Siim Vidrik, Carl-Eric<br />
Uibo, Keiro-Peeter Kottisse, Martten<br />
Piibe<strong>leht</strong>, Eedi Jäger, Sander<br />
Sarapuu, Marken Järv, Markel<br />
Veiko, treener Kalmer Musting.<br />
Poisid 2000 vanuseklassis I<br />
koht: Jaanus Peeter Rüütli, Alfred<br />
Timmo, Sander Nemvalts, Ranar<br />
Pügi, Christofer Viilop, Kristo<br />
Toom, Karl Kannik, Mathias Rebane,<br />
Taniel Sermat, Kris Norman<br />
Lavrikov, Timo Panksepp, Nikita<br />
Ossimov, Erko Vanahunt, Kevin<br />
Klaus, Fred-Eric Kärblane, treener<br />
Kalmer Musting.<br />
Poisid 2003 vanuseklassis II<br />
koht: Bruno Ojatamm, Mihkel<br />
Maspanov, Lauri land, Kermo<br />
Saksing, Taavi Vool, Mathias<br />
Lass, Reno Meriroos, treener<br />
Rein Suvi.<br />
MTÜ Sõpruse esimene<br />
Sõpruse Perepäev<br />
auhindadega. Auhindu jagati<br />
veel korvpallivõistlusest osavõtnud<br />
noortele ning ära said märgitud<br />
ka aktiivsemad pered.<br />
Kõigi osavõtjate vahel loositi<br />
välja meie toetajate poolt väljapandud<br />
auhindu.<br />
Siinkohal suured tänud toetajatele,<br />
tänu kellele sai üritus<br />
toimuda. Samuti täname ka toredaid<br />
majaelanikke, kes olid abiks<br />
nii ürituse korraldamisel, kui ka<br />
ettevalmistamisel.<br />
Meie toetajad: Kohaliku<br />
Omaalgatuse Programm, <strong>Põlva</strong><br />
Linnavalitsus, Hawaii Express,<br />
Tööinspektsioon, <strong>Põlva</strong> Tarbijate<br />
Ühistu, Emer-Pen OÜ, Bürooteenuste<br />
OÜ, AS EMT, Swedbank<br />
AS, Würth, Kaitseliidu <strong>Põlva</strong> Malev,<br />
Politsei, Kevira OÜ, Kohvik-<br />
Klubi Aal, Värska Vesi AS, Silmand<br />
Service, Peetri Puit OÜ<br />
MTÜ Sõprus Eleri Haabma ja<br />
Piret Tammkõrv<br />
Pilt Kristiina<br />
Ilvese erakogust
4<br />
<strong>Põlva</strong> Linna Teataja<br />
<strong>Põlva</strong> eakad<br />
sünnipäevalised<br />
augustis<br />
85<br />
Helju Vassiljeva<br />
75<br />
Tiiu Kaljuvee<br />
Laine Tork<br />
Hilja Kesamaa<br />
Viivi Käärik<br />
Maimu Ellermaa maa<br />
70<br />
Lehte Filipovaa<br />
Linda Sau<br />
Arvi Toode<br />
Ülo Alver<br />
Madis-Riho Alep p<br />
septembris ri<br />
90<br />
Raimund Vist<br />
85<br />
Velisse-Efgeni Viiar<br />
Helene Karss<br />
Salme Kähr<br />
Valentine Adamson<br />
80<br />
Helve Sokk<br />
Anna Kiryushkina<br />
Asta Ermel<br />
Elmar Kuus<br />
75<br />
Jaan Sööt<br />
Salme Paabut<br />
Elvi Laansalu<br />
Virge Tuvi<br />
Ljubov Fenge<br />
70<br />
Aino Ilves<br />
Helgi Adamson<br />
Raivo Kallas<br />
Kalju Aasmets<br />
Elvi Hindrikson<br />
Tiiu Toss<br />
Henn Nõgel<br />
Kaie Sokk<br />
Juhan Härma<br />
Oktoobribrikuu juubilarid, kes ei soovi<br />
õnnitlemist lehes ega raadios, palume<br />
teada anda hiljemalt<br />
10. septembriks tel 799 9471.<br />
Palju Palju õnne! õnne!<br />
Vastsündinud<br />
<strong>Põlva</strong> linnas<br />
18.01.2012 Roman Tamilin<br />
15.06.2012 Helena Dudarev<br />
30.06.2012 Karmo Tolsting<br />
24.06.2012 Hanna Avikson<br />
06.07.2012 Hendrik Pavlov<br />
06.07.2012 Cristofer<br />
Prantsen<br />
08.07.2012 Hanneli Labat<br />
11.07.2012 Christen<br />
Kanarik<br />
13.07.2012 Keron Oja<br />
17.07.2012 Ats Pärniste<br />
01.08.2012 Karoliine<br />
Rehemets<br />
<strong>Põlva</strong>maal filmitud „Naerata<br />
ometi“ taaslinastub septembris<br />
7. septembri päeval taaslinastub<br />
Tilsi Põhikooli saalis ja sama<br />
päeva õhtul <strong>Põlva</strong> Kultuuri-<br />
ja Huvikeskuses Leida Laiuse<br />
ja Arvo Iho lavastatud mängufilm<br />
„Naerata ometi“.<br />
„Naerata ometi“ filmiti<br />
1985. aasta kevadel ja suvel<br />
peamiselt Tilsi lastekodus ja<br />
selle ümbruses, võtted toimusid<br />
ka <strong>Põlva</strong>s, Võrus ja Tallinnas.<br />
Filmi stsenaarium on kirjutatud<br />
Silvia Rannamaa omal<br />
ajal väga menuka noorsooromaani<br />
„Kasuema“ ainetel. Silvia<br />
Rannamaa romaani peategelasest<br />
Kadrist on filmis saanud<br />
Mari.<br />
Filmis on sündmustik toodud<br />
1960. aastate algusest<br />
1980. aastate keskpaiga Eestisse.<br />
Mari isa on pärast abikaasa<br />
surma andnud tütre kasvatada<br />
lastekodusse.<br />
Kuigi Mari põgeneb lastekodust<br />
tagasi Tallinnasse üsna<br />
varsti, peab ta siiski juba järgmisel<br />
päeval lastekodusse tagasi<br />
pöörduma.<br />
Leida Laiuse ja Arvo Iho<br />
Maarja koguduse<br />
teated:<br />
Missa (armulauaga<br />
jumalateenistus)<br />
igal pühapäeval<br />
kell 11 kirikus.<br />
Sügisene leerikursus<br />
(ka ristimata inimestele)<br />
algab 30. septembril.<br />
Koguduse kantselei on<br />
avatud kirikus<br />
pühapäeviti kell 10–11,<br />
esmaspäevast reedeni<br />
kl 9–13,<br />
laupäeviti kl 9–12.<br />
Annetusi (sh liikmeannetust)<br />
kogudusele<br />
saab teha ka ülekandega<br />
koguduse arveldusarvele<br />
(1120131214<br />
Swedbank,<br />
10402019627004 SEB).<br />
Värske info koguduse<br />
kodulehel www.eelk.<br />
ee/polva, Facebookis ja<br />
Twitteris.<br />
<strong>Põlva</strong> linna ja valla ühis<strong>leht</strong> ilmub üks kord kuus kolmandal nädalal.<br />
<strong>Põlva</strong> linna ajalehe toimetus: Janika Usin, Anu Olesk<br />
Telefon: 799 9470, e-post: info@polvalv.ee<br />
Küljendus: AS Ühinenud Ajalehed<br />
Toimetusel on õigus vajadusel teksti lühendada.<br />
film „Naerata ometi“ on väga<br />
valus lugu vanemateta kasvavate<br />
laste endaga ja ümbritseva<br />
maailmaga toimetulemisest.<br />
Film pälvis omal ajal<br />
suurt huvi niihästi Eestis, Nõukogude<br />
Liidu kinodes kui ka<br />
välismaal, seda näidati Prantsumaal,<br />
Soomes, Saksamaal<br />
jm. 1986. aastal kinodesse<br />
jõudnud noorsoofilm pälvis ka<br />
riikliku kultuuripreemia.<br />
Filmi peaosas, Marina näeme<br />
<strong>Põlva</strong> koolitüdrukut Monika<br />
Järve, teist peaosa filmis,<br />
Robit, mängib Hendrik Toompere<br />
Jr.<br />
„Naerata ometi“ on selle e<br />
poolest huvitav film, et kõiki i<br />
peamisi rolle täidavad lapsed, ,<br />
täiskavanud on kõrvaltegela-<br />
sed. See on lastekodulaste e<br />
oma maailm. Kaasa teevad d<br />
keskkooli lõpuklasside lapsed d<br />
Tallinnast ja Tartust, väikese e<br />
Kerttu osas näeme samuti Põl-<br />
vast pärit Kerttu Aavingut.<br />
Täiskasvanute rollides esi-<br />
nevad E<strong>vald</strong> Hermaküla, Ma-<br />
ria Klenskaja, Helle Kuningas, ,<br />
Rudolf Allabert, Mari Lill,<br />
E<strong>vald</strong> Aavik.<br />
Operatoritöö on teinud Arvo<br />
Iho, kunstnik on Tõnu Virve,<br />
helilooja Lepo Sumera.<br />
„Naerata ometi“ on digitaalselt<br />
taastatud programmi<br />
Eesti film 100 raames.<br />
Pärast Tilsi ja <strong>Põlva</strong> linastusi<br />
näidatakse seda veel ka<br />
Tartus ja Tallinnas, Eesti filmiklassika<br />
sarjas jõuab see<br />
peagi ka DVDle. „Naerata<br />
ometi“ taaslinastus on üks<br />
Eesti filmi 100. juubeli aasta<br />
tähtsündmusi.<br />
Katrin Maimik<br />
august 2012<br />
<strong>Põlva</strong> kultuuri- ja huvikeskuses<br />
Septembris<br />
NB! Alates septembrist taas igal pühapäeval kell 18 kinoseansid<br />
koostöös filmilevitajatega - Forum Cine<br />
Info tel 799 8230, www.kultuurikeskus.ee<br />
P 02.09 kl 18 Kinos kogupere seiklusfilm „JÄÄAEG 4“.<br />
Lustakas animafilm on järgmiseks peatükiks filmisarjale,<br />
mille eelmised kolm osa on Eesti kinodesse aastate<br />
jooksul meelitanud kokku ei rohkem ega vähem, kui 420<br />
841 kinokülastajat! Ühtlasi tähistab „Jääaja” neljas filmiseiklus<br />
omaette juubelit, sest möödub ju „Jääaja” esimese<br />
filmi kinodesse jõudmisest tänavu juba ümmarguselt<br />
10 aastat. Pilet 2 €.<br />
R 07.09 kl 19 Filmi „NAERATA OMETI“ taasesilinastus.<br />
Enne filmi näitamist kohtumine tegijatega (mõned<br />
meenutused ja kommentaarid restaureerimisest). Tegemist<br />
on taasesilinastusega 1986 aastal <strong>Põlva</strong>maal filmitud<br />
tolleaegse noorte hittfilmiga, mis on tänaseks resatureeritud<br />
projekti Eesti Film 100 raames. Pilet 2 €.<br />
P 09.09 kl 18 Kinos komöödiafilm „DIKTAATOR“.<br />
See on kangelaslik lugu diktaatorist (Sacha Baron Cohen),<br />
kes riskib eluga, kindlustamaks, et demokraatia ei<br />
jõua iialgi riiki, mida ta on kõik need aastad nii suure<br />
hoole ja armastusega rõhunud. Pilet 2 €.<br />
P 16.09 kl 18 Kinos perefilm „MADAGASKAR 3: Euroopa<br />
tagaotsituimad”. Lõvi Alex, sebra Marty, jõehobu<br />
Gloria ja kaelkirjak Melman püüavad ikka veel pääseda<br />
oma armastatud koju, New Yorgi loomaaeda. Loomulikult<br />
on nendega kaasas ka ennast kõigi maailmade valitsejaks<br />
pidav kuningas Julien, teda kõikjal saatev Maurice<br />
ning igast olukorrast võitjana väljuvad pingviinid.<br />
Läbi Euroopa rännates leiavad nad endale ideaalse peidupaiga<br />
rändtsirkuse näol. Milles tehakse suured Madagaskari<br />
stiilis ümberkorraldused! Pilet 2 €.<br />
R 21.09 kl 20 Kultuurihooaja AVAPIDU! Untsakate juubelituur<br />
UNTSAKAD 20. Külalisesineja ans K.O.I.<br />
Pilet eelmüügist 8 €, kohapeal 10 €.<br />
P 23.09 kl 18 Kinos actionfilm „PROMETHEUS“. See<br />
on lugu teadlastest, kes avastavad Maal niidiotsa, mis<br />
võib neid viia inimkonna algupära väljaselgitamiseni.<br />
Sellest saab alguse põnev teekond universumi kaugeimatesse,<br />
pimedaimatesse nurkadesse. Seal peavad nad<br />
alustama võitlust inimkonna tuleviku päästmise nimel.<br />
Pilet 2 €.<br />
P 30.09 kl 18 Kinos seiklusfilm „LUMIVALGEKE JA<br />
KÜTT“. Eepilises seiklusfilmis „Lumivalgeke ja kütt”<br />
mängib Kristen Stewart („Videviku” saaga) ainsat inimest<br />
kogu maal, kes on kaunim kurjast kuningannast<br />
(Oscari-võitja Charlize Theron), kes püüab teda seetõttu<br />
iga hinna eest hävitada. Julm valitseja ei oska aga aimatagi,<br />
et tema võimu ohustav südikas noor naine on<br />
asunud liitu sellesama kütiga (Chris Hemsworth,<br />
„Thor”), kelle kuninganna Lumivalgekest tapma saatis.<br />
Noor Briti staar Sam Claflin („Kariibi mere piraadid: võõrastel<br />
vetel”) kehastab prints Williamit, keda on pikka<br />
aega paelunud Lumivalgekese ilu. Lisaks neile teevad<br />
kaasa Ray Winstone („Hugo Cabret’ leiutis”), Bob Hoskins<br />
(„Hook”), Ian McShane („Kariibi mere piraadid”),<br />
Vincent Regan, Toby Jones („Harry Potter ja tarkade kivi”),<br />
Nick Frost („Shaun of the Dead”) jpt. Pilet 2 €.
Change language