TERE TULEMAST VIRU FOLGILE! - Viru Folk

virufolk.ee

TERE TULEMAST VIRU FOLGILE! - Viru Folk

TERE TULEMAST VIRU FOLGILE!

6.–8. august 2010 Käsmu

www.virufolk.ee


8.-15. juuni

Kaunid

kontserdid

Käsmus

8.06 Marko Matvere & “Mustlasvanker”

Õhtu mustlasmuusikaga, kuhu mahub ka juttu ja meenutusi.

9.06 Jaak Joala 60. Juubelikontsert

Jaak Joala repertuaari kullafondi esitavad Ivo Linna, Marten Kuningas,

Liisi Koikson, Märt Avandi, Marju Länik, Birgit Varjun ja Luisa Värk.

10.06 tõnis Mägi & ChaliCe

11.06 ultiMa thule & Jäääär

Thule on taltunud, Jäääär rokib!

12.06 birgit õigeMeel, uku suviste & noorkuu

13.06 l. saatpalu, p. rebane & r. tafenau “sa oled hea”

Kontserdil kõlab Eesti kuue- ja seitsmekümnendate aastate laulu-

meistrite väärtlooming.

14.06 rannap & MaarJa

Rein Rannapi loomingu pärleid esitavad koos autoriga

Maarja-Liis Ilus ja keelpillikvartett.

15.06 eesti filMiMuusika õhtu

Eesti filmimuusika pärleid esitavad Ott Lepland, Hanna-Liina Võsa,

Maria Listra, Kene Vernik, Margus Vaher, Getter Jaani,

Jalmar Vabarna ja Toomas Krall.

Käsmu asukoht

Mõnus Muusika kaunis keskkonnas

kutsuvad:

Täpsem info: kkk.virufolk.ee

Koostööpartnerid:

Kontserdid toimuvad

Käsmu meremuuseumi

tagusel Ingmani Merelaval.

Kontsertide algus kl 20:00

Piletid müügil Piletilevi

müügipunktides ja

internetis www.piletilevi.ee

Piletid müügil soodushindadega

31. märtsini.

Pileteid on müügil

piiratud arv!

Kuni 12-aastastele (k.a)

lastele sissepääs tasuta.

Tallinna ja Käsmu vahel

sõidavad kontsertsarja ajal

eribussid.


Laevamäng

Laevakippar, poisikane,

tie sina laeva luikeluista,

luikeluista, puikepuusta,

pääsükäse pääsulista,

küüdü härja küljeluista,

pane sina piale purjesida

nagu neiu pollesida,

pane sina piale söisijäsä

nagu neiu listisida!

Laevakippar, poisikane,

ülendä, alenda laeva –

ku­i ülenda, siis alenda,

ku­i alenda, siis ülenda!

soua, laeva, ja joua, laeva,

soua sinne Suomemaale,

joua sinne Ruotsimaale –

sinna oskad raiutanne,

venna latvad laasitanne.

Laevakippar, poisikane,

tuo sina laevale vedäjäid!

Väljaandja: MTÜ Viru Folk

http://www.virufolk.ee/kontakt

Toimetajad:

Tiit Lepik tiit@virufolk.ee 51992928

Tuuli Potik tuuli@virufolk.ee 55591032

Keeletoimetajad: Tiiu Kukk

Kujundaja: Heiko Kruusi

Trükk: AS Rebellis

Üks mängijatest on laeva ehitaja,

kes laulja sõnade järele laeva ehitab.

Ehitamine: üks istub maha, järgmine

tema põlvede peale, kolmas teise põlvede

peale jne. Sellejuures esimene

hoiab teise, teine kolmanda jne. keha

ümbert kõvasti kinni. Kui laev valmis

ehitatud ja laevale vedajaid kutsutakse,

siis asuvad mõned mängijad

selle “laevaosa” juurde, kes viimasena

istus, võtavad selle kätest kinni

ja hakkavad laeva vedama. Veetakse

nõndakaua kui “laev” mõne koha

päält rebeneb.

EÜS II 552/3 (57) < Simititsa –

K. Luud < Els Vaagiström ja

Ann Mikiver (1905).

Laeva tegemine + Laevamäng.

Viis EÜS II 732 (36) – P. Penna < Ann

Mikiver (1905).

Allikas Vana KaNnel III 1938

Välja valinud Jaak Johanson

Juhtkiri

Mis on Viru Folk? Viru Folk

on sõbrad, hää muusika,

Käsmu valged kaptenimajad,

loodus, värskelt suitsutatud

lõhe, ahjusoe mustikakook, pikad

sumedad augustikuuõhtud, meri,

hommikused loengud Aleksei

Turovskiga, lõõmav päike, sagin Käsmu

peatänaval, rahvarohked kontserdid,

üks lemmikartist järgneb teisele,

meresinistes särkides Viru Folgi meeskond,

sõit rikšaga merelavalt metsalavale,

imelised ööd, Meremuuseum,

laevad ja paadid, mis tund tunni järel

viivad huvilisi lainetesse looklema,

rõõmust kiljuvad lapsed.

Vähemalt need on esimesed mälestused,

mis mulle seoses Viru Folgiga

meelde tulevad. Kuid see ei ole veel

kõik: iga nädal ilmub ka Viru Folgi

nädalakiri, mis toob lugejani kuumemad

folgiuudised ja parimad plaadid

ning tutvustab augustikuise festivali

programmi. Ning et folgipalaviku kätte

mitte lämbuda, leevendab folgilembust

Rock Café, kus igakuiselt astuvad

üles Viru Folgi sõprade lemmikud.

Viru Folk – mõnus muusika kaunis

keskkonnas!

PEEP VEEDLA,

Viru Folgi peakooraldaja

peep@virufolk.ee

Viru Folgi nädalakirja on toetanud kirjasõnaga:

Contra, Aarne Ruben, HeikiValk, Mari-Ann Remmel, HannesVarblane, Margus Kasterpalu, Hendrik Relve,

Toomas Raudam, Jaak Allik, Jaak Prozes, Ott Sandrak, Aarne Vaik, Anzori Barkalaja, Aivar Ruukel, August

Kilk, Mare Kõiva, Elle-Mari Talivee, Astrid Böning, Jaak Johanson, Urmas Tamm, Jaanika Saar, Priit Pramann,

Raul Altmäe Heili Vaus-Tamm, Peeter Laurson, Aarne Valmis, Aivar Tõnso, Kaido Einama, Peep

Ilmet, Maian Kärmas, Ain Mäesalu, Mart Jüssi, Art Leete, Katrin Kumpan, LeeloTungal,Tiit Kändler, Neeme

Punder, Kristi Jagodin, Thea Kristal, Jaan Pehk, Taive Särg, Ivar Sild, Peeter Vähi, Kalle Kurg, Madis Veskimeister,

Jüri Kaldmaa, Indrek Jääts,Veiko Pesur, Kalle Suuroja, AuneVeersalu, Ave Alavainu, Eino Pedanik,

Kutt Kommel, Kadri Kask,Tiit Sibul, Õie Sarv, Mikko Savikko, Rein Maran, Juhani Püttsepp, Risto Järv jt.

Viru Folgi

FOtotiim:

ToomasTuul

Heiko Kruusi

Kristjan Sulõnd

Kaia Kaskla

Kauri Lemberg


Kaastegevad

akordionist Tiit Kalluste ja

Kihnu Virve pereansambel

kontserdid algavad kell 19:00.

piletid müügil piiratud koguses piletilevi

müügipunktides üle eesti hindadega 135-195.kontserdiklubi

berit liikmetele piletid soodsamalt!

Täpsem info:

www.beritkontsert.ee

kutsub:

annab teada:

Marko Matvere &

Kihnu Virve ühistuur

Merelaulud

K 10.03 Põlva kultuurikeskus

N 11.03 Tartu, Vanemuise

kontserdimaja

P 14.03 Viljandi, Ugala Teater

E 15.03 Pärnu kontserdimaja

T 16.03 Tallinn, Nokia

Kontserdimaja

K 17.03 Jõhvi kontserdimaja

Koostööpartnerid:

Väike

Öömuusikal

Kontserdil “Väike Öömuusikal” tulevad esitusele armastatud muusikalihitid läbi aegade. Ettekandele tulevad

palad muusikalidest “Ooperifantoom”, “West Side Story”, “Kabaree”, “Rent”, “Miss Saigon”, “Hüljatud”, “Salaaed”,

“Annie”, “Aida”, “Kaotajad”, “Chess”, “Cats”, “Jesus Christ “Superstaar”, “Sunset Boulevard” jne.

26.04 Vanemuise

kontserdimaja,

Tartu

28.04 Pärnu

kontserdimaja

03.05 Nokia

Kontserdimaja, Tallinn

Koostööpartnerid:

Solistideks on Hanna-Liina VõSa, Lauri LiiV, JaniKa SiLLamaa,

miKK Saar Ja neLe-LiiS VaiKSoo. Klaveril saadab Jorma TooTS.

Kontserdid algavad kell 19:00.

Piletid müügil Piletilevi ja Ticketpro

müügipunktides.

Täpsem info:

www.beritkontsert.ee


Folgiroki eri esimene number koostatud ansambli Zetod poolt!

Folgiroki ERI!

Teise päeva maitse! „Tuleb, tuleb, tuleb…!“ Linnus…Artur Linnus!

Viruka nael 2009! Mis toimus?

Kes jõi ära Karjalaineni konjaki?

Ühel õigel folgil peab ka sekeldusi olema – kes

teab, kuidas oleks läinud Viru Folgi esimese päeva üks

menukamaid kontserte, kui korraldajad poleks

õigel hetkel avastanud, et keegi on nahka pannud

J. Karjalaineni konjaki.

Konjak asendati kiirelt uuega ning folgil sahistati

kahtlustest, et konjaki hävitasid Viljandi bändi

Gjangsta poisid.

Õhtuleht , 10.08.2009

Nagu kaks tilka… …Madist!

Aga

tegelikult?

Kes jõi

konjaki ära?

... MEIE!

TRAHHHH….

Mina!

ja...

Anna raisale!


Puhkus looduses

RMK looduses liikumise süsteemi kuuluvad 13 puhkeala, 5 rahvusparki ning arvukalt

looduses liikumise võimalusi teistel kaitsealadel – ligi 2000 km matkaradu, 23 teabepunkti,

16 looduskeskust, 5 loodusmaja, 26 metsaonni, 15 metsamaja, 41 telkimisala.

RMK TEABEPUNKT

RISTNA

VILSANDI

MÄNDJALA

MUSTJALA

NÕVA

MATSALU

VARBLA

HARJUMAA Tallinna 502 0564

Aegviidu 604 7212

Viimsi 676 7842

IDA-VIRUMAA Kauksi 339 3833

LÄÄNE-VIRUMAA Oandu 676 7010

Lahemaa 329 5555

JÕGEVAMAA Saare 507 6608

PÕLVAMAA Kiidjärve 799 2122

Ilumetsa 676 7830

VÕRUMAA Pähni 501 9564

Karula 782 8350

Haanja 782 9090

VILJANDIMAA Aimla 676 7505

Soomaa 435 7164

LÄÄNEMAA Matsalu 472 4236

Nõva 508 1180

PÄRNUMAA Kabli 505 8242

Varbla 676 7161

SAAREMAA Mustjala 457 9737

Mändjala 676 7762

Vilsandi 454 6880

HIIUMAA Ristna 676 7499

TALLINN

KABLI

TARTUMAA Emajõe-Suursoo 735 3999

VIIMSI

SOOMAA

LAHEMAA

AEGVIIDU

AIMLA

KARULA

OANDU

SAARE

LOODUSSÕBRALIKUD KÄITUMISREEGLID:

• Kavanda matk hoolega

• Arvesta igaüheõigusega

• Liigu jälgi jätmata

• Korista prügi

PÄHNI

KAUKSI

KÜSI

NÕU!

EMAJÕE-

SUURSOO

KIIDJÄRVE

ILUMETSA

HAANJA

• Pese kuival maal

• Tee tuld, kus tohib

• Hoia koer rihmas

• Vaata, kuhu pargid

INIMENE VAJAB LOODUST, LOODUS MÕISTLIKKU INIMEST www.rmk.ee


Kolm taevast lugu

Muinasjutukogumiku „Taevane pulm“ (Tallinn

2006) nimiloos kutsutakse kangelane oma pulmast

võõra poolt ära, hetkeks kuulama taevaseid

viise. Taevasse minnes leiab mees, et pole midagi nii ilusat

varem kuulnud, ta tahab kuulata veel teisegi loo ja, vaatamata

kutsuja manitsusele, kolmandagi. Kui kangelane siis

enda arvates pärast kolme loo ärakuulamist taevast pulmamajja

naaseb, leiab ta eest tühja talu ja muutunud küla –

kodupaigas on möödunud kolmsada aastat.

Justkui lühikest aega äraolek siinsest maailmast, ent tegelik

naasmine alles pika aja järel esindab rahvajuttudes valitsevat

arusaama, mille järgi liigub aeg siin­ ja sealpoolses

maailmas eri kiirusega. Muinasjuttudele ja muistenditele

on üldse tunnuslik seesugune vastandamine, meie ja „sealpoolset“

maailma kujutatakse mitmes mõttes pöördvõrdelisena

– näiteks „sealt poolt“ saadud kuld muutub siin maailmas

väheväärtuslikuks ja vastupidi, kaasa saadud praht

maa peal kullaks.

Maailmas on see lugu üsna levinud ning Eestis samuti –

kahest sarnasest süžeest on meie rahvaluulearhiivis kokku

ligi poolsada üleskirjutust üle maa. Sageli võib neis lugudes

olla kaasakutsujaks sõber, kes vastavalt kokkuleppele kutsub

meest pulma oma surma järel, või siis kutsub meest surnuaial

jalaga tonksatud pealuu kaasa maa­alusesse pulma.

Loo teine seletusvõimalus olekski panna kuulajat/lugejat

mõtlema sureliku igapäevase elu kaduvuse üle ning külaskäik

taevasse (või maa­alusesse) maailma oleks kohtumine

surnuteilmaga. Enamik ülalkirjeldatud lugusid lõppeb mällusööbiva

kirjeldusega, kuidas sadu aastaid ära olnud kangelane

oma tegelikust vanusest teada saades põrmuks variseb.

Nii pidi ka pulmaline mõtlema, et tema rõõmupidu on

igaviku seisukohalt tühine. Rahvajuttude taustsüsteem on

pärit reaalsest ühiskonnast, muinasjutt võib tunduda meile

väljamõeldud loona, lastejutuna, mil pole seost tänapäevase

täiskasvanute maailmaga, ent endisaegses ühiskonnas

on muinasjutt olnud täiskasvanute jutt ja ümbritseva

maailma ning väärtuste süsteemiga vägagi seotud. See on

tinginud ka lugude olustiku – talupere elamu ja ümbruskonna

ning kangelased talurahva seast (nõnda pole ime,

et tänapäeva lapsed kirjutavad muinasjutte, mille kangelased

on tuntud reklaamidest ja kaasaja ühiskondlikest sündmustest).

Enamikes muinaslugudes peegeldub reaalne täiskasvanute

kogemusi peegeldav maailm, ja talu­kontekstile

vaatamata räägib muinasjutt tegelikult ka tänapäeva inimese

üldinimlikest probleemidest.

Nagu head lood ikka, on ka muinasjutud avatud tõlgendusvõimalustega

ning pakuvad meile seletuseks väga mit­

muusikat

Julius Reepärg paneb kirja Jaan Muruvälja

jutte. Eesti rahvaluule arhiiv (1937)

meid variante. Loo kolmas seletusvõimalus võiks olla näiteks

muinasjuttude sisu üldisest reeglistikust, muinasjutu

„poeetikast“ tulenev – lugu on võrdpildiks inimese kokkupuutele

millegi erilisega. Taevaseid lugusid kuulava mehe

kogemusele võib tuua paralleele arvukate elamuskogemustega

– olgu tänapäeval näiteks reisimisega võõrale maale,

erakordse sündmuse läbielamisega või mingi muu erilise

hetke kogemisega – miks mitte ka teatri­ või kontserdielamusega.

Kindlasti taipas endisaegne talumees, et on hetki,

mida kogedes toimub inimese mõttemaailmas muutus

ning ta ei jää enam endiseks. Mõistagi ei pea see muutus

olema selline, mille järel inimene põrmuks variseb, vaid see

võib olla kogejale ka positiivne. Sellest annab tunnistust, et

mõned jutustajad on selle loo traditsioonilise lõpu ümber

teinud. Meie muinaslugudest ülevaadet andev imemuinasjuttude

antoloogia (Tartu, 2009) toob ära rahvaluulekoguja

Julius Reepärgi poolt Virumaalt Aasperest pärit jutustajalt

Jaan Muruväljalt (Mahkveilt) üles kirjutanud variandi,

kus samal moel pulmas kogemuse läbi elanud mees naaseb

seitsmekümne aasta järel oma pruudi juurde, taskus

tükk kaasa võetud sepikut. Kui ta vanaks jäänud naine seda

sööb, muutub temagi uuesti nooreks ning nad elavad edasi

õnnelikku elu. „Võib olla, et elavad praegu veel”.

Nii võime kolme taevast lugu kuulanuna elada ka meie

reaalses maailmas edasi ehk natuke teistsugusena, ereda

elamuse läbi pisut muutununa. Sarnaselt jutustaja Mahkvei

variandiga – ehk isegi veidi nooremana. Risto Järv

armastab

SUVE

ja ‘i


8

Deltabluusi kuningas Charley Patton

Kuuekümnendatel armastasid

bluusilegendid Bukka White

ja Howlin’ Wolf rääkida sellest,

kuidas nad poisikestena ihkasid saada

”suurmeesteks nagu Charley Patton”.

Bob Dylan on plaadistanud loo ”High

Water (For Charley Patton)”, J. Karjalaise

alter-ego Lännen­Jukka jutustab

Pattonist laulus “Minä, Vili ja Charlie”

ja Creedence Clearwater Revivali

solist John Fogerty on võrrelnud oma

esimest Pattoni­kogemust suisa Surnumere

käsikirjade leidmisega: ”Ja siin

on Moosese hääl!”

Kes oli see Charley Patton? 1991.

aastal suuresti tänu Fogertyle paigaldatud

hauakivil seisab: ”Charley Patton,

aprill 1891 – 28. aprill 1934”. Sünniaastatena

on käibel ka 1881 ja 1887,

mees ise kirjutas oma nime “Charlie”,

tema esitatud spirituaalid ilmusid

pseudonüümi all ”Rev. Elder J.J. Hadley”,

ning loo “Mississippi Boweavil

Blues” esialgse 10 000­se tiraaži etikettidel

kasutas plaadifirma Paramount

1929. aastal sootuks varjunime ”The

Masked Marvel” (“Maskiga ime”),

pakkudes esitaja ära arvanud kuulajaile

auhinnaks tasuta plaate.

Sõjaeelse Mississippi staar

Kui deltabluusi isaks saab Charley

Pattonit pidada sama vähe kui ükskõik

millist 20. sajandi pillimeest, siis

deltabluusi kuningas oli ta omas ajas

kindlasti: tema jüngrite hulka kuulusid

näiteks Son House, Willie Brown,

Tommy Johnson, Howlin’ Wolf ja John

Lee Hooker. Tänu nende loomingule

ja plaaditööstusele tegid Pattoni ideed

peagi maailmale tiiru peale, ja nii ulatuvad

Fleetwood Maci 1967. aasta pala

“Long Grey Mare” juured üle Howlin’

Wolfi tagasi Charley Pattoni 1910.

aastal kirjutatud ja 1929. aastal tema

esimese heliplaadina välja antud looni

“Pony Blues”. Pattoni repertuaar koosnes

võrdsetes osades omaloomingust

ning Mississippi Deltas levinud teemadest

– lisaks bluusile on esindatud spirituaalid

(“Prayer of Death”), folk­laulud

(“Frankie And Albert”) ning toonaste

pophittide töötlused, nagu versioon

Pattoni poolvendade ansambli

The Mississippi Sheiks hitist “Sitting

On Top Of The World” (“Some Summer

Day”).

See Paramount Recordsi promopilt

on ainus foto Charley Pattonist,

mille autentsus seni kinnitust on

leidnud.

Tekstifraase, ­ridu ja mõtteid on

Pattonilt laenanud paljud hilisemad

laululoojad – kui nimetada tähtsamaid,

siis lugudest “Banty Rooster

Blues”, “A Spoonful Blues”, “Pony

Blues”, “Down The Dirt Road Blues”,

“Bird Nest Bound”, “Circle Round The

Moon”, “Pea Vine Blues”, “Poor Me” ja

“High Water Everywhere” on ammutanud

näiteks Willie Dixon, Howlin’

Wolf, Muddy Waters, John Lee Hooker

ja Bob Dylan. Tekstiloomes sarnanebki

Patton pigem Dylani ja Tom

Waitsi kui tavaettekujutusega bluusist:

Pattoni tekste iseloomustavad nii

ebatavaline, sürrealistlik kujundlikkus

kui päevakajalisus ja detailsus (“High

Water Everywhere” kirjeldab 1927.

aasta suurt üleujutust Louisianas,

“Tom Rushen Blues” paneb laulu sisse

kohalikud võimukandjad, jne).

Hendrixile trikid, Handyle meloodiad

Muusikaliselt oli Charley Pattoni

improviseeritud mängustiil nii keerukas,

et kui tema loodud käike on esitatud

juba sada aastat, siis ühtegi 1:1 jäljendajat

pole leidunud: komplitseeritud

rütmid ning tänapäeva standardiseeritud

bluusis tundmatud struktuurid

ja taktimõõdud koos keelte släppimise

ja poolikuid lauluridu ootamatult

lõpetavate slaidikäikutega teevad

ulatuslikuma kopeerimise peaaegu

võimatuks. Samas on mõned Pattoni

kaasaegsed imestanud, et ta pillimäng

heliplaatidel nii hästi kõlab – nimelt oli

1910. aastast surmani mööda Mississippi

Deltat rännanud Patton eeskätt

meelelahutaja, ületamatu showman,

kes tantsis ümber kitarri, mängis seda

kukla taga, selja taga, jalgade vahel,

roomas käpuli ringi jne. Kuigi säärased

trikid ei pruukinud esituste muusikalisele

kvaliteedile hästi mõjuda, ei

jäänud need Howlin’ Wolfi­sugustel

usinatel õpilastel kahe silma vahele ja

kandusid Jimi Hendrixi kaudu lõpuks

ka rockmuusikasse.

Muide, kitarrimängu õppis noor

Charley mehelt nimega Henry Sloan –

väidetavalt võis just Sloan olla see salapärane

slaidkitarrist, kellega kohtumine

1903. aastal inspireeris tulevast

”St. Louis Bluesi” autorit W.C. Handyt

bluusiheliloojaks hakkama. Seda teooriat

näib kinnitavat ka fakt, et Handyle

toona Tutwileri raudteejaamas mällusööbinud

laulurida ”Goin’ where the

Southern cross the Dog” esineb ka Pattoni

hilisemas ”Green River Bluesis”.

1916. aastal pakkus W.C. Handy Pattonile

oma orkestris tööd, kuid improviseerima

harjunud kitarrist ei sobinud

rangelt noodi järgi mängivasse

ansamblisse.

Noaarmiline indiaani jutlustaja

Ühest küljest vastas Charley Patton

igati bluusimehe stereotüübile: oli kõva

napsi­, naiste­ ja löömamees, kandis

kalliskividega sõrmuseid ja uhkeid ülikondi

ning uuriketi otsas nuga. Risti

üle tema kõri jooksis arm – kas ründas

teda habemenoaga mõni raevunud

abielumees või üks Pattoni rohkem kui

neljateistkümnest abikaasast, on seni

teadmata. Teisest küljest oli Patton

pärit jõuka maaomaniku perest, oskas

lugeda ja kirjutada ning oli välimuselt

pigem valge kui afroameeriklane –

kindel on, et nagu Hendrixil, voolas

ka Pattonil soontes veidi tšerokiide

verd. Olles sisustanud oma viimased

päevad jumalasõna kuulutamisega,

suri see väikest kasvu, kõhetu ja suurte

kõrvadega mees mõni kuu pärast

viimast salvestussessiooni rahulikult

omas voodis, diagnoosiks südamepuudulikkus.

ANDRES ROOTS


Ülo Vinter. Foto: Eve Kask

Viru Folk kutsub

muusikuid vinterdama!

Helilooja Ülo Vinteri (3.01.1924

– 2.07.2000) sünnist on taas

aasta möödunud. Käsmu ei

unusta omakülameest Vinterit, samuti

ei unusta teda Käsmus toimuva folgifestivali

korraldajad. Kui eelmisel

festivalil toimus helilooja juubeliaasta

puhul suur galakontsert, siis alates

tänavusest aastast kannab Vinteri

nime väike vabaõhulava Käsmus Neeme

teel Tallinki maja hoovil, üpriski

Ülo endise elukoha, Paujaagu talu

naabruses.

Vinteri lavale ootavad folgipeo korraldajad

vinterdama kõiki asjast huvitatud

muusikuid, olgu siis üksikesinejaid

või suuremaid, kuni kuueliikmelisi

kollektiive. “Vinterdamine” on

uus mõiste eesti keeles, mis tähendab

Vinteri loomingu töötlemist esitaja

nägemuse kohaselt. Igal aastal pakub

Viru Folk välja kolm lugu Ülo Vinteri

mahukast loomevaramust. Esimeseks

vinterdamiseks on festivali Viru Folk

tegijad välja valinud kolm teada­tuntud

lugu: “Kas vana arm ka roostetab”

(kuulsaks laulnud Lauri Nebel ja Väino

Puura filmis “Siin me oleme”), “Tootsi

marupolka” (“Kui tantsid sa võõra poisi

pruudiga”­ muusikalist “Kevade”) ja

“Lõputa laul” (“Sellest, et ma tahtsin

lennutada lohet” ­ kuulsaks laulnud

Heli Lääts).

Vinterdamise REEGLID:

www.virufolk.ee/vinter

Miks peaks vinterdamine

muusikutele huvi pakkuma,

selgitab idee autor, festivali

Viru Folk peakorraldaja Peep

Veedla: “Minu poole on esinemissooviga

Viru Folgil pöördunud paljud

muusikud, kelle repertuaar oma stiililt

meie põhiprogrammi ei sobi. Vinterdamine

annabki võimaluse Käsmus

esinemiseks erinevate muusikastiilide

viljelejatele, sest vinterdused pole stiililiselt

piiritletud, nõutav on vaid piisava

musikaalse taseme olemasolu. Oma

demod vinterdustega õigeaegselt esitanud

ja professionaalsetelt hindajatelt

heakskiidu saanud muusikud pääsevad

kolmepäevasele festivalile Viru Folk

2010 tasuta. See, kes on saanud maha

parima vinterdusega, selgub kohapeal,

ja otsuse teeb auväärne Käsmu Küla

Komisjon. Võitjaks kuulutatud muusik

või muusikakollektiiv saab Tallinkilt

auhinnaks Stockholmi kruiisi.”

Muidugi on vinterdama oodatud ka

festivali põhiprogrammi esinejad, nii

senised, tänavused kui ka tulevased.

Kindlasti annab vinterdamine Ülo

Vinteri unustamatule heliloomingule

palju uusi elusid ja äratab ellu unustusse

vajunud heliteoseid.

Elagu Vinter!

Vinterdamise eestvedaja:

Ylle Rajasaar

55577787

ylle@virufolk.ee

Nädal pärast Viru

Folki Haapsallu

Augustibluusile!

n Festival Augustibluus toob sel aastal

13. - 14. augustil hea muusika austajad

Haapsallu juba 17. korda, muutes linna

kaheks päevaks bluusisõprade paradiisiks.

Lisaks bluusiõhtutele Piiskopilinnuses

toimub bluusijämm kultuurikeskusesse

loodavas ööklubis. Avatud

on kitarri- ja suupilliõpitoad, kus saab

hüva nõu tuntud tegijatelt. Vanas

Raudteejaamas ja värskenduskuuri

läbinud Kuursaalis toimuvad akustilised

kontserdid. Festival pakub huvitavaid

eriprojekte, tuues bluusilavale tuntud

eesti lauljad ja pillimehed, kes igapäevaselt

sootuks teistsugust muusikat

viljelevad. Lisaks kodumaistele artistidele

sisaldab programm Venemaalt,

Lätist, Soomest, Itaaliast, Hispaaniast ja

loomulikult bluusi sünnimaalt USA-st

pärit muusikute etteasteid. Täpsem

ajakava tehakse teatavaks märtsikuu

alguses www.augustibluus.ee

Korpiklaani

Karkelo

n Vaheldumisi inglise

ja soome keeles

mõnusale napsutamisele

au andes

põrutab Korpiklaani

ei tea kui mitmes

plaat koduselt nagu

külapeo laval. Polkaseguse

folgi ja metali segamisel on

soomlased jõudnud tasemini, kus kõik

tundub väga loogiline. Just nagu oleks

selline muusika alati olemas olnud.

Ühelt maalt nagu ei taipagi, et mismõttes

on tegemist metalbändiga. Või

süvenedes jälle kitarridesse, ei ole aru

saada, et seal kusagil akordion domineeriks

või viiul liiga palju kääksutaks.

Hevi mis hevi. Koduküla hevi.

Veiko Pesur


10

OÜ SONICTEST

on VIRU FOLGI

tehnoloogiapartner

Meilt saate

professionaalset abi

WiFi võrkude seadmete

ja paigalduse alal.

oÜ SoniCTeST

WiFi seadmete

internetipood:

www.sonictest.ee/epood

e-post:

sonictest@sonictest.ee

Tähtvere 56/62

Tartu

Tel 7449766

Rein Marani uus loodusfilm

ärgitab tutvuma ravimtaimedega

Kevade hakul jõuab vaatajate ette

tunnine loodusfilm „Üheksavägised“.

Filmi kangelasteks

on paarkümmend Eestimaal vast kõige

enam tuntud ravimtaime. Kellele

tuttavad koduse ravivahendina, kellele

pakendatuna apteegiletilt, kellele

tarkadest raamatutest, kellele isikliku

kontakti kaudu loodusest. Aga kui

palju me neid ikkagi tegelikult tunneme,

palju me neist ravimtaimedena

teame? Film püüabki lähendada osakest

sellest justkui lähedasest ja samal

ajal tundmatust maailmast.

See film ei õpeta ravimtaimi kasvatama,

korjama, kasutama. Selleks on

õpetlikud raamatud, teadjad ja taimetargad.

Pigem ärgitab ta meid lähemalt

tutvuma taimedega, meie vaikivate

kaaslastega, kelle poole me ikka

ja jälle pöördume, kui hinge­ ja ihuhädad

vaevavad. Võib­olla nad polegi

nii tummad, kui neid lähemalt tundma

õpime. Võib­olla nad räägivad meiega,

ainult et mingis teises keeles.

esindaja kontaktandmed:

Beta Group OÜ

Peterburi tee 46

11415 Tallinn

Tel:+3725083626

www.mx-network.net

info@mx-network.net

Paiselehe õis

Mobotixi uue põlvkonna

veebikaamera on

ilmastikukindel ja

diskreetne kompleksne

valvekeskus

Uus ajastu

videovalves


12

Lainela puhkekülas

asub Viru Folgi

pealava

OÜ Lainela tegutseb alates

1999. aastast ja haldab

omaaegset Käsmu pioneerilaagrit,

mille kolme hektari

suurusel territooriumil on üle

300 meetri rannajoont, pallimänguplatsid,

400 ruutmeetri

suurune söögisaal ja baar­kohvik,

suur saun, 180 voodikohta majades

ja suur hulk vaba pinda, kuhu

saab telke püsti panna.

Lainela on hea koht firmaüritusteks.

Külalisi saame vastu

võtta maist septembrini. Meie

juures on käinud suvepäevi pidamas

Sampo Pank, Viru Hotell,

Reformierakond, Isamaa ja Res

Publica Liit, MicroLink, Eesti Rahvusringhääling

ja teised. Suuremate

ürituste puhul oleme teenindanud

1200-1300 inimest.

Et firmade suvepäevad toimuvad

enamasti nädalavahetustel,

siis nädala sees on Lainelas spordi-

ja huvilaagrid nii lastele, noortele

kui ka täiskasvanutele.

Lainela OÜ

puhkeküla asukoht: Neeme tee 70,

Käsmu, Vihula vald, 45601 Lääne-Virumaa

postiaadress: Laada 10-48,

44310 Rakvere

telefon: 323 8133

Mobiil: 508 9110

e-post: lainela.puhkekyla@gmail.com

www.lainela.ee

käsmu meremuuseumi suvi

on pühendatud meresõidule

Esimese üritusena on kavas

5.­6.juunil korraldada Vana­

Jüri neemel muinaskultuuri

päevad. Muinasaja elu­olu tutvustava

ürituse tähtsaim sündmus on

viikingilaeva vettelaskmine. Käsmu

Meremuuseumis ehitatud 9m

ja 8­aerulise laeva auks tuleb ÄGE

pidu, muusikat teeb “Oort” ja paljude

külaliste seas on ka tartlaste aastaseks

saav viikingilaev “Turm”. See on

ettevalmistus Käsmu kevadkontsertidele,

mille ajal saab mõlema laevaga

merel ka lõbusõitu teha.

viikingilaev “turm”

Meremuuseumi õuel on üks Käsmu

vanadest laevaehitusplatsidest –

Kaevu Valgam, siit on 1898–1900

vette lastud kolm kahemastilist purjekat

– “Polaris”, “Egmund” ja “Agina”.

Nüüd, 110 aastat hiljem, läheb

samast kohast vette viikingiaegsete

eeskujude järgi ehitatud viikingilaev,

mille nimepanek leiab aset 6.juunil.

Kas siis on taastatud Käsmu laevaehituse

traditsioon?

Kevadel jätkub täie hooga sadama

täiustamine. Eelmisel aastal võis siin

näha korraga 22 alust. Loodame, et

see arv ületatakse sel suvel.

www.kasmu.ee

käsmu sadam

Eelmisel aastal taasalustatud Tallinn­Käsmu

regatt jätkab traditsioone

ja toimub kindlalt ka sel aastal,

täpsemalt sellest ja kõigest muuseumis

toimuvast saab lugeda muusemi

kodulehelt: www.kasmu.ee.

Ludmilla Ervini korraldatud “Optitimistide”

purjelaager kõige pisematele

on andnud aastaid eesti purjetajatele

järelkasvu.

aarne vaik

Suve lõpetame muinastulede ööga,

mis on ühtlasi teaduspäevade traditsiooniline

lõppakord. Loe sellest

lähemalt: www.teadus.ee.

Igapäevases muuseumielus jätkuvad

laste­ ja täiskasvanute programmid

täie hooga, unustada ei saa ka

kontserte.

laevameister

anti kreem

Keda vähegi huvitab laevaehitus,

tulgu seda maikuus vaatama – siis

antakse viikingilaevale viimast lihvi.

Kindlasti korraldame ühel maipäeval

ka laevatõrvamise talgud.

Nagu ikka on muuseumi uksed

lahkelt avatud – kui viitsimist on, siis

astuge sisse. Aarne Vaik


Roheliste 21. rattaretk

“Kuidas elad, Vooremaa?”

roheliste rattaretked said

alguse fosforiidisõja päevil

1988. aastal ning nüüd,

21. sajandil on tulemas juba

21. rattaretk. “Sõjad” on

jäänud seljataha, kuid rattaretked

püsima.

Tänavune retk toimub 7.–9.05

marsruudil Palamuse – Luua –

Raigastvere – Elistvere – Maarja-

Magdaleena – Saarjärve – Kaiu

järv – Kääpa – Koseveski – Omedu

– Kasepää – Mustvee – Võtikvere

– Linnutaja – Torma – Laiusevälja

– Laiuse – Kuremaa –

Kassinurme – Palamuse.

kolme päeva jooksul tutvume

kohaliku kultuurilooga ja huvitavate

keskkonnateemadega, meelt lahutavad

nolens volens, nikns suns, vägilased,

ultima thule jt.

Täpsem info: www.rattaretked.ee

REGIO NÄITAB TEED

5

Neeme Neeme Neeme me me me me tee tee tee

Kaardid ja atlased on müügil Rahva Raamatu ja Apollo raamatupoodides ning internetis.

va

ve vet ve vet ve vet ve et t Pi P Pi Piiri Pi Piiri Pi Piiri ii iir

iri ri

Peal Pea P Pea ea eal al

l 2

2

35A 35A 35A

35 35

eko ekod ek ko kodu ko kod kkodu

kod kodu

du ddu

d u

Pe Pea Pe Peal ea eal ea eea

e al

kül ül üla ül üla la

78

80

3

Põhja Põhja Põ Põh õhj hja ja

76

74

UUS!

78A

7

70

70A

333333

3A

29

28

27

26

25

24

23

22

18

5

17

4

MMaj Ma Maj Ma Ma Ma Ma Ma Ma MMMMM Maj Maj Ma Ma Ma Ma MMMMMMa Ma Ma Ma Ma MMMMMMMMMa Ma Ma Ma Ma MMMMMM MMMMMMMMMMM MMMMa Ma Ma Ma Ma Ma MMMMMMMM Maj Maj Maj Ma Ma Ma Ma Ma MMM aj aj aj aj aj aj aj aj aj aj aj aj aj jjj

jj aka ak ak ak aaaaa ak ak ak aaaaa aka ak ak aka ak ak aka ak ak ak aaaaa ka ka ka kk

ka

KÄSMU

FESTIVALIKÜLA

Lainela

baar-kohvik-ööklubi

baar-ko kohvikk-ööklubi

meditsiiniab

meditsiiniabi bi bbi

Viru Va Valge Valge baar

baar

pangabuss

saun, pakihoid,

pakihoid,

massaaž ssaaž

Raplamaa Tr Trahter,

Trahter, r,

Siilikese Siilike kese Pannkoogitelk

Pannko koogitelk

käsitöötänav

kä käsitöötänav

Vaabu Va Vaabu avatud aed

aed

Ingmani mani Merelava

Merel Merelava

muuseumi puhvet puhve vet

Turm

Blue e Sirius Si Siriu


14

Muusika on parim insener ja teadlane

Katkend ilmumisel olevast

Tiit Kändleri raamatust

„Laulukajaks ja trummirähn”

Kui Sirbi muusikatoimetaja Igor

Garšnek tegi mulle 2006. aasta

kevadel ettepaneku hakata kirjutama

lehes kord kuus kõlakoja sarja,

kus räägiksin füüsikast ja elektroonikast

ja muust teaduslikust, mis muusikaga

värkvarana või tarkvarana seotud,

siis ei osanud alul midagi kosta.

Tundus nii pelutav – mis ma siis ikka

mõistan muusika kohta öelda, kes ma

võibolla et paar duuri kitarril ja mõned

noodid plokkflöödil mängida oskan.

Kuid samas tõmbas see teema ka ligi

justkui mingi senikuulmatu ja selgelt

tabamatu heli.

Hakkasin asja uurima, ja see hakkas

vaata et minust sõltumatult mängima

kui kellegi käe poolt ei­tea­millal ja eitea­kus

üles keeratud mängutoos.

Ja nüüd on küll nõnda, et ma ikkagi

ei tea, mis on muusika, kuid tean, et see

on ainus meie meelte kaudu meile külla

tulev välismaailma ilmutus, mis saadab

meid sünnist surmani. Isegi enne

sündi. Ja ka pärast võimalikku kurdistumist.

Silmad saab sulgeda, et mitte

näha, hinge saab kinni pidada, et mitte

haista, käed saab eemal hoida, et mitte

kompida, suu saab kinni hoida, et

teadus.ee suvekool: energia

n Kes Käsmut teab, see teab sedagi, kuidas

see energiat annab. Sellegi aasta hilissuvel,

augusti viimasel nädalavahetusel, 27.- 29.

augustil, toimub Käsmus teaduse suvekool.

Meie suvekooli mõte on ikka olnud see, et

näidata, kuidas eri teadused ja muud kaunid

kunstid ühes koos kõlavad.

n Eelmised teemad on olnud tuli, vesi,

maa, õhk ja eeter. Nüüd siis ühendab

erinevate valdkondade teadlaste ettekandeid

energia. Pole veel täpselt teada,

kes esineb, kuid meie raudvaraks, kes

kindlasti kõnelevad ja tegutsevad, on füüsik

Jaak Kikas, teadusloolane Ülo Kaevats,

helilooja Urmas Sisask, klimatoloog Rein

Rõõm, loodusfotograaf Tiit Hunt, teoloog

Toomas Paul. Tuleb ka tuliseid teaduskatseid

ning üht-teist huvitavat laste töötuppa.

Kindlasti lisandub väärikaid ja huvitavaid

esinejaid, sest on ju meie idee anda

võimalust eri erialade inimestel üksteisega

kokku saada ning kõnelda ka mujal kui

Käsmu rahvamajas, kasvõi näiteks meie

mitte maitsta, kuid kuulma peab alati

– isegi kui kõrvad sulged, oskab helide

maailm su sisse sõrmede ja kõhu, naha

ja karvade kaudu pugeda.

Muusika on kunstidest ehk enim

teadusega seotud. Muusika oskab

arvutada parima matemaatikuna ja

leida üles kõige keerulisemate mittelineaarsete

diferentsiaalvõrrandite

lahendid või siis arendada kõige hullemad

funktsioonid Fourier´ ridadesse.

Muusika oskab korraldada füüsikakatseid

kui nupukaim füüsik ja tões­

lahke kostitaja Aarne Vaigu ja tema sõprade

küpsetatud roogi mekkides.

n Meie kõlahüüd on: igaüks on teadlane,

ja on ka eelmistel aastatel leidnud oma

osa mistahes vanuses osaleja.

n On heameel, et sel aastal leidis meie

kooli rahaliseks toetamiseks jaksu ka Hari-

tada oma ehedal kujul nii klassikalise

akustika kui kvantmehaanika seadusi,

tungides otsapidi koguni relatiivsusteooriasse

ja algosakeste maailma.

Muusika saab hakkama keemiaga kui

usinaim keemiatudeng kunagi, osates

luua parimad keemilised ained, misläbi

end veenvamalt kõlada lasta. Muusika

on osav bioloog, tehes meile selgeks

loomariigi käitumise ja arengu viise ja

vorme.

Muusika võib tahtjale õpetada kaootilise

maailma käitumist, seda, kuidas

kaosest ikka ja jälle kord luuakse.

Ta laseb teil mitte ainult näha, vaid ka

kuulda enesesarnase fraktaalse maailma

võlu ja tajuda keerulise maailma

paratamatust.

Muusika on parim insener, mis

on inspireerinud sadu, tuhandeid ja

tuhandeid katedraale, kontserdisaale

ja kõlakodasid. Ja justkui sellest kõigest

veel vähe oleks, siis laske pilk ringlema

toas oma ümber. Kas pole kõik need

raadiod ja televiisorid, plaadimängijad

ja telefonid mitte siia ilma tekkinud selleks,

et teenida muusikat – ja arenenud

selliseks just nimelt muusika survel?

Ja seda kõike teeb muusika meile

vaid tosina noodi vahendusel. Seda

suudab ta teha, kuna mängib mitte sellel,

millised noodid kõlavad, vaid sellel,

millised ei kõla.

Tiit Hundi fotol: katkend 2007.

aasta suvekoolist, mis võimaldas

näha ja kuuldagi Käsmu suve.

dus- ja Teadusministeerium. Mis tähendab,

et küllap oleme õigel teel. Kes saab tulla,

on oodatud. Lähemalt saab leida infot alates

jaanipäevast meie leheküljel teadus.ee


TAASAVASTA PALMSE MÕIS

Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end

külastajatele seninägematus ilus.

Härrastemaja taga avaneb 1753a. jooniste põhjal rajatud

regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse

seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnase linnaserehes on

valminud koolituskeskus.

Kogu mõisakompleks on ideaalne deaalne koht nii asjalike

koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja

vastuvõttude korraldamiseks.

Härrastemajas ootab Teid iidne jahisaal ja rikkalik

veinikelder, kus nautida erinevate piirkondade parimaid

veine.

Mõisas toimuvad põnevad õnevad näitused, etendused, kontserdid

ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele,

ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikut romantikutele.

23.juuni SUUR JAANIPIDU

rahvamuusikud, ans.Karavan, PS Troika, öine klassikakontser

klassikakontsert,

lasteprogramm. Pidu mitmel erineval alal.

24.juuli VEINIFESTIVAL

veinikaupmehed, mehed, koolitused, degusteerimised, meeleahutusprog

meeleahutusprogramm

5.sept SÜGISLAAT

sügisannid taluõuelt, käsitöömeistrite näputöö, vanavara, suur simman.

Kõik meie üritused leiad: www.palmse.ee

PALMSE MÕISA KÕRTS

See on kõrts, kus iseäranis häid esivanemate roogasid

pakutakse: ehtne moonaka kört, kohapeal tehtud leib ja või

on alati laual.

Soovi korral saab ka priskemat kehakinnitust, sest

kõrtsirahvas võtab iga teelise vastu kui kalli ja kkauaoodatud

sugulase ning kedagi ei lasta a ära minna tühja kõhu ega

januse suuga!


PALMSE MÕISA KÜLALISTEMAJA

Külalistemaja „Külas mõisavalitsejal” asub Palmse mmõisa

territooriumil endises valitsejamajas. Meie külalistemaja

mahutab

kokku 44 inimest


TAASAVASTA PALMSE MÕIS

Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end

külastajatele seninägematus ilus.

Härrastemaja taga avaneb 1753a. jooniste põhjal rajatud

regulaarpark. Palmimajas on end lisaks taimedele sisse

seadnud eksootilised linnud ja kalad. Vanas linnase linnaserehes on

valminud koolituskeskus.

Kogu mõisakompleks on ideaalne deaalne koht nii asjalike

koolituste ja konverentside kui ka pidulike pulmade ja

vastuvõttude korraldamiseks.

Härrastemajas ootab Teid iidne jahisaal ja rikkalik

veinikelder, kus nautida erinevate piirkondade parimaid

veine.

Mõisas toimuvad põnevad õnevad näitused, etendused, kontserdid

ja meelelahtusprogrammid. Meeliköitvad üritused lastele,

ajaloohuvilistele, seiklushimulistele ja romantikut romantikutele.

23.juuni SUUR JAANIPIDU

rahvamuusikud, ans.Karavan, PS Troika, öine klassikakontser

klassikakontsert,

lasteprogramm. Pidu mitmel erineval alal.

24.juuli VEINIFESTIVAL

veinikaupmehed, mehed, koolitused, degusteerimised, meeleahutusprog

meeleahutusprogramm

5.sept SÜGISLAAT

sügisannid taluõuelt, käsitöömeistrite näputöö, vanavara, suur simman.

Kõik meie üritused leiad: www.palmse.ee

PALMSE MÕISA KÕRTS

See on kõrts, kus iseäranis häid esivanemate roogasid

pakutakse: ehtne moonaka kört, kohapeal tehtud leib ja või

on alati laual.

Soovi korral saab ka priskemat kehakinnitust, sest

kõrtsirahvas võtab iga teelise vastu kui kalli ja kkauaoodatud

sugulase ning kedagi ei lasta a ära minna tühja kõhu ega

januse suuga!


PALMSE MÕISA KÜLALISTEMAJA

Külalistemaja „Külas mõisavalitsejal” asub Palmse mmõisa

territooriumil endises valitsejamajas. Meie külalistemaja

mahutab

kokku 44 inimest

Similar magazines