4 x kaitse sinu autole - Õhtuleht

ohtuleht.ee

4 x kaitse sinu autole - Õhtuleht

auto&tehnikaabc

Neljapäev, 10. mai 2007

www.valvoline.ee

4 x kaitse

sinu autole

• Mootoriõli

• Toitesüsteemi puhasti

• ATF käigukastiõli

• Jahutusvedelik

Valvoline on kindel valik

ka kõige karmimates

tingimustes,

kus võimsus ületab

1000 hobujõu piiri!

Kiire Camaro ja

Taavo-Erkki Vitsut

Kehtiv Eesti rekord

1/4 miilil on 9,2 sekundit

0-100 km/h ca 2 sekundit

Mootori võimsus 1033 hj


2

auto&tehnikaabc

G A R A N TII – 5 A A S TAT

L Ä B I S Õ I D U P I I R A N G U TA

Tähed on lähedal.

20 % võimsam 20 % kiirem 10 % ökonoomsem

Uus võimsam KIA Sorento on jõudnud orbiidile!

Sorento 170 hj diiselmootor on nüüd varasemast 20 % võimsam, 20 % kiirem ja

10 % ökonoomsem. Ja garantii on 5 aastat läbisõidupiiranguta!

CO 2 emissioon 209 g/km, keskmine kütusekulu kõigest 7,9 l/100 km.

edasimüüjad:

• TALLINN • Ülemiste Autokeskus, Ülemiste tee 1 ja Kadaka tee 72A • HAAPSALU • Tradilo, Tallinna mnt 73 • KOHTLA-JÄRVE • United Motors, Järveküla tee 22 • KURESSAARE • Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2

• NARVA • Analan Auto, Tiimani 5 • PÄRNU • United Motors, Tallinna mnt 64c • RAKVERE • Upper, Vabaduse 12 • TARTU • Autoring, Lõunakeskus, Ringtee 75H • VILJANDI • Rael, Tallinna tn 97

Neljapäev, 10. mai 2007

UUS

www.kia.ee

START


Neljapäev, 10. mai 2007 auto&tehnikaabc

San Antonio (Texas, USA) teadlased on

ilmselt tondipüüdja-teemalistest filmidest

saanud idee, kuidas aidata märulipolitseinikel

ohjata märatsevaid rahvahulki, kes kipuvad

suurlinnades Bossi ja Armani esinduspoode

rüüstama. Seljakotimõõtu ja aiapidajate

mürgipritsi meenutavas seadmes seguneb

vesi eripulbriga, moodustades löga, mis

peaks muutma mässajate jalgealuse imelibe-

«Venemaa – imede maa!» ohkasid kaks

eesti meest mai alguses, avastades, et kaardile

joonistatud Nižnii Novgorodi–Lipetski

maantee katkeb tegelikult Muromi linna

külje all Oka jõeni jõudes nagu noaga lõigatult.

Ju oli lihtsalt unustatud sild ehitada…

Mitmesaja meetri laiust jõge polnud siiski

tarvis oma Land Rover Discovery 3-ga ületama

asuda, sest peagi randus eestlaste nina

ees üks maailma imelikumaid ujuvvahendeid

(pildil). Pool tosinat autot mahutav praam

oli ehitatud kättesattunud jubinatest nagu

Ehtsad õhumüüjad

Alles me narritasime neid tibisid, kes tavatsesid

palaval päeval näo värskendamiseks osta Stockmannist

paarisaja krooni eest aerosoolpakendisse

villitud puhast vett. Nüüd on kodanikud Ameerikas

läinud niikaugele, et pakuvad aerosoolpakendis

ka puhast õhku. Kümnest liitrist, mis alumiiniumsilindrisse

surutud, peaks tootjate sõnul jätkuma

30–40 mehiseks sõõmuks. Komplekt, millest

saab nautida kahe erineva lõhnaga (!) gurmeehingetõmmet,

maksab netipoes ligi 30 dollarit.

WWW.MONTYSGOURMET.COM

Pipragaasisõrmus

Mõeldes neile, kes peavad rahututel aegadel

üksi väljas liikuma, on leiutatud sõrmus, kust päästikule

vajutamisel vallandub pipragaasipilv, mis ulatub

ligi poole meetri kaugusele. Sõrmuse vahetatavates

balloonides kasutatav gaas ei tekita püsivaid

tervisekahjustusi, kuid lööb ründaja kuni kolmveerand

tunniks rivist välja. Ja loomulikult on päästikul

kaitseriiv.

WWW.ENDGADGET.COM

Märulipolitsei libelögaga mässajate vastu

daks. Poerüüstajad pääseksid

sündmuspaigast vaid roomates.

Paremini ei lähe ka autodega –

kui peaksite oma Ferrariga libedale

pinnale sattuma, on unustamatu

jäärajakogemus sealt samast võtta.

Želee ei ole mürgine ega tekita

inimestele mingeid kahjustusi.

WWW.THINKGEEK.COM

Roomiktraktorvesirataspraam

idanaabritel kombeks. Alust käitas vana

roomiktraktor, mis oli upitatud kõrge teraskonstruktsiooni

otsa, et kaptentraktoristil

oleks kõigest võimas ülevaade. Traktori roomikuid

käitavad veohammasrattad ajasid

jämeda keti abil ringi aluse tagaossa monteeritud

kaht suurt vesiratast. Roomiktraktor-vesirataspraami

juhiti samamoodi nagu

roomiktraktorit – juhtkangiga parempoolset

vesiratast pidurdades pööras laev paremale,

ja vastupidi. Viis minutit väldanud praamisõit

maksis 60 rubla (27 krooni). SLÕL


sisukord

4 Kahel rattal ja üksteise

taga 625 km/h

On see auto, tsikkel või rakett?

6 Urmas Põllu

uus eksklusiiväri

Eksvormelisõitja hakkab kauplema

eksklusiivautodega

8 Virtuaalne surm

Autofirmad saadavad virtuaalinimese

surmavasse avariisse

11 Kondoom kaitseb

telefoni haiguste eest

Nõuanded matkajaile: kuidas säästa

oma mobiili liigsest niiskusest

12–13 Kõige-kõige

väiksem auto

Ämbrisuurune neljarattaline –

tuled on, numbrid on, turvavööd ka

14 Kas ka DVD on

määratud hukule?

Harjunud plaadikese asemele asuvad

sootuks uued salvestusstandardid

auto&tehnikaabc

väljaandja SL Õhtuleht AS

internet http://www.sloleht.ee

aadress 10 502 Tallinn pk 106

reklaam 6 144 043 faks 6 144 050

projektijuhid Elmar Ots

elmar.ots@sloleht.ee,

Urmo Pihel, Romeo Smirnov (reklaam)

urmo.pihel@sloleht.ee,

romeo.smirnov@sloleht.ee

trükk Kroonpress AS

3

URMAS LAANSALU


4

auto&tehnikaabc

Kas see on auto, mootorratas

või hoopis maismaarakett?

Kaherattaline maanteesüstik

Acabion suudab

700hobujõulise mootori jõul

kihutada 625 km/h, kuid

tarvitab mõistlikuma kiirusega

sõites 100 kilomeetri

läbimiseks kõigest mõne

liitri bensiini.

Šveitsi firma Acabioni jutt endaleiutatud

imesõidukist tundub

hullumeelse sonimisena. Šveitsi,

Itaalia ja USA insenerid olla

15 aastat üritanud omavahel ristata

lennukit ja superbike’i ning

tulemuseks on Acabion GTBO,

mille jaoks pole mingi probleem

kihutada vajadusel kas või 625

km/h (teisisõnu läbib süstik iga

sekundiga 174 meetrit!), kuid samas

on sõiduriista euronormijärgne

keskmine bensiinikulu

kõigest 2,5 l/100 km. Ning kõige

tipuks on tegu hübriidsõidukiga,

sest sel on nii sisepõlemis-

kui ka elektrimootor!

«550 km/h tuleb kätte juba

siis, kui vajutad gaasipedaali

kõigest 55%. Kiirendus 190–290

km/h vältab ainult kuus sekundit,

200–300 km/h aga alla viie

sekundi. Ja 175 km/h sõites on

kütusekulu ning süsinikdioksiidisaaste

alla kolmandiku diiselmootoriga

Toyota Corolla

omast,» ülistab Acabion oma

leiutist.

Hiidturbo abiga 700 hj

Kaherattalist maanteesüstikut

lähemalt takseerides selgub, et

see on tõepoolest kokku ehitatud

lennukist ja supertsiklist.

Voolujooneline kabiin, kus

kaaslane istub juhi taga, lubas

sõiduki lauppinna ja õhutakistuse

vähendada tavalise auto

omast 2–3 korda kasinamaks.

Oma osa annavad ka tsiklisar-

naselt ühel joonel paiknevad

kaks ratast.

Ülikergest ja -tugevast süsinikkiust

kandevkere tagaosas

on sitkest lennukiterasest ja titaanist

abiraam, millele kinnitub

üle 300 km/h sõitva supertsikli

Suzuki Hayabusa neljasilindriline

1,3liitrine mootor. Selle

standardsed 175 hobujõudu

muutuvad aga firma KKK väge-

va turbokompressori ning kahe

vahejahuti abiga kas 550 või koguni

700 hobujõuks (vastavalt

mudelil Acabion GTBO 55 ja

GTBO 70).

Pöörane võimsus kantakse

kuuekäigulise käigukasti vahendusel

tagarattale. Samas

suudab dragster-rakett tõelise

hübriidina sõita ka hääletult ja

tilkagi bensiini küsimata, sest

MITTE LIHTSALT SPI-

DOMEETER: Acabioni kokpit

sarnaneb lennuki omaga,

sest teavitab juhti nii ilmaoludest,

abimootoriaku laetusest,

kütusevaru suurusest kui loomulikult

ka kiirusest.

selle abijõuallikaks on kaks

paarihobujõulist elektrimootorit,

mille jõul liigeldakse parkimisplatsil

ning linnaummikus,

kus vaja aeglaselt sõita.

Pöörane võimsus, napp õhutakistus

ja üliväike mass (GTBO

70 kaalub ainult 300 kg) annavadki

Acabionile uskumatu kiiruse

ning teisalt ka suhteliselt

uskumatu ökonoomsuse. Näi-

teks 100 km/h sõites on keskmine

bensiinikulu ainult 4 l/100

km, 200 km/h juures 6 ning 400

km/h sõites 14 l/100 km ehk lausa

kordades vähem kui tavalisel

supersportautol, mis samamoodi

kõigest kahekohaline.

Noh, mingi 30 milli…

Sama uskumatu kui Acabioni

suutlikkus, on ka selle hind.

GTBO alghinnaks nimetavad

šveitslased pilku langetamata…

30 miljonit krooni. Röögatu

summa eest saad vastu tapva

dünaamika ning küllap igavesti

ülisuureks harulduseks jääva

sõiduki, sest aastail 2007–2011

peaks Luzerni autotööstus valmis

jõudma kõigest 26 Acabioni.

Neljapäev, 10. mai 2007

ABIRATTAD: 5,1 meetrit

pikk kaherattaline maanteesüstik

toetub aeglasel sõidul

abiratastele nagu maanduv

lennuk telikule. 3 X ACABION

30 miljonit krooni ja 625 km/h

ERITI JULGETELE: Šveitslased näevad vaimusilmas Acabioni lausa uue transpordiliigina,

millele võiks omaette teed ehitada. Kas sina julgeksid näiteks kiirusel 600 km/h sellist tasakaalu-

ja täpsusharjutust teha?

Kui need on omaniku leidnud

ning nõudlust jätkub, võib töötempo

hiljem kiireneda.

Järgmiseks lubab Acabion

hakata ehitama voolujoonelisi

elektriautosid, mis olevat märgatavalt

odavamad eespool kirjeldatud

hübriidsõidukist. Hinnaks

võib-olla siis ainult mingid

närused 10 miljonit…?

2009. aastal valmiv esikeksemplar

suutvat kihutada 240

km/h, aastal 2012 valmiks 400

km/h tippkiirusega sõiduriist

ja aastaks 2020 tuiskavat

Acabioni elektriauto juba koguni

720 km/h! Huvitav, millises

riigis sellise kiiruse arendamiseks

ruumi leitakse?

ELMAR OTS


Neljapäev, 10. mai 2007 auto&tehnikaabc 5

Pildil on illustreeriv tähendus.

Erimudel Megane GT

võtmed kätte 219 900.-

Megane Grandtour on mugav, turvaline ning tänu uutele võimsatele mootoritele

dünaamiline ja esmaklassiliste tehniliste parameetritega.

Varustuses: elektriliselt juhitavad aknad ja peeglid, kliimaseade, CD-raadio,

ARK-registreerimine, alarm, talverehvid, metallikvärv, katusereelingud,

ABS, 6 turvapatja, udutuled, välitemperatuuri näidik.

Autosid on piiratud koguses.

Keskmine kütusekulu 4,5-8,4 l/100 km; CO 2 heitmekogus 120-201 g/km.

Renault esindused: Tallinn: ABC MOTORS AS, Tallinn, Paldiski mnt. 105, tel. 674 7700, www.abcmotors.ee. Rakvere: WIRU AUTO OÜ, Kreutzwaldi 5B, tel. 329 5560.

Viljandi: AS RAEL, Tallinna mnt. 97, tel. 433 0986. Pärnu: KALEV HOLZBERG OÜ, Tallinna mnt. 91a, tel. 447 7300.


6

auto&tehnikaabc

Löödi autoalpinismirekord

Kahe Jeep Wrangleriga püstitatud autoalpinismirekord

jõudis püsida kõigest 18

päeva. Peaaegu standardseades Jeepid

tõusid 3. aprillil maailma kõrgeima vulkaani

Ojos del Salado külge mööda 6646

meetri kõrgusele, kuid jäid sinna varinguohu

pärast toppama. 21. aprillil jõudsid

tšiillased Gonzalo Bravo ja Eduardo Canale

autoga sama mäe otsa turnides juba tervelt

6688 meetri kõrgusele merepinnast.

Neid jäi tipust lahutama 204 meetrit. Meeste

sõidukiks oli maastikuvõimekamaks ehitatud

ning kompressormootoriga varustatud

20 aastat vana Suzuki Samurai (pildil),

millega suudeti Jeepi rekord lüüa kolmandal

katsel. Võidu märgiks rebiti mäeküljelt

maha ka Jeepi-meeste ülbe tekstiga plakat,

mis väitis, et ühelgi teisel autol pole

nii kõrgele asja.

REPRO

Citroën

2 CV tuleb tagasi

Citroën kavatseb 2009. aastal müügile

tuua Fiat 500, Mini, VW uue põrnika ja

teiste selliste retroautode konkurendi, mis

sarnaneb 1948. aastal ilmavalgust näinud

ning aastakümneid tootmises püsinud

omaaegse legendaarse elementaarautoga

2 CV. Plastkere ja diiselhübriidjõuallikaga

uus 2 CV (pildil) ehitatakse ilmselt väikeauto

C3 põhjal.

Nissan viimistleb

nelikveolist superautot

Nissan annab parajasti viimast lihvi

superauto GT-R uue põlvkonna esindajale,

kuid 450 hj nelikveoline poolautomaatkäigukastiga

sportkupee ei pruugi Euroopas

üldse müügile jõuda. Põhjusel, et kalli

ümberehitustöö tasateenimiseks ei pruugi

siin piisavalt ostjaid jätkuda.

Naelakindel rehv

on mõttetu?

uudised

Torkekindel runflat-rehv lubab küll õhust

tühjenenuna aeglaselt rehviremontlasse sõita,

kuid kas selliseid rehve on üldse hädasti

tarvis, küsib Suurbritannia suure rehviparandustöökodade

võrgustiku pealik Mike Wise.

Torkekindel rehv maksab nimelt vähemalt

20% rohkem kui tavaline, samas aga kulub

30% kiiremini. Ning statistika väitel tabab

rehvipurunemine keskmist sohvrit kõigest

korra kümne aasta jooksul.

Audi Q5: kas tõesti

maastikukupee?

Audi väiksema linnamaastikuauto Q5

prototüüp Cross Coupé quattro (pildil)

üritab omavahel taas kord ristata kupeed

ja džiipi. Pideva nelikveoga sõiduki

kapoti all on 204 hj keheliitrine turbodiisel

ning juhil on vastavalt teekattele

valida kolme nelikveorežiimi

vahel. Krossikupee

sarnane

seeriamudel

peaks poes

olema juba

järgmisel

aastal. SLÕL

AUDI

REPRO


Endine vormeliäss ning

aastaid mitmesugust autoäri

ajanud Urmas Põld

arvab, et Eestis ja lähiriikides

leidub nüüd juba piisavalt

rikkureid, kelle jaoks

tavaline mersu-BMW-

Porsche pole piisavalt

haruldane ja kallis sõiduk

ning kelle rahakott lubab

osta ka midagi enamat.

Kui 500 hj mootori ning 1,5–2

miljoni kroonise hinnasildiga

mersu tundub liiga lahja ja rahvalik,

leiab sellise mure vastu

rohtu. Näiteks Saksamaa tuntud

tuuningufirma Brabus

pigistab väärilise tasu eest mootorist

välja kas või 730 hj, mis

annab auto tippkiiruseks üle

350 km/h. Lisaks ollakse valmis

järele aitama auto veermikku ja

välimust ning soovi korral topitakse

ka sõitjateruum arvuteidtelereid

jms täis. Piiriks on enamasti

vaid kliendi fantaasia ja

rahakott.

Umbes selliseid hüperautosid

hakkabki rahakatele ostjatele

vahendama eksvormelisõitja

Urmas Põllu (46) peagi avatav

eksklusiivautopood Tortugacars.

Peugeot` asemel superautod

Varem muuhulgas näiteks tuhandeid

Peugeot’sid itta

ja läände vahendanud

Põld on

Brabuse

tuunitud

Mercedeste,

Tech-

Artis järe-

leaidatud Porschede ning

Hamanni viilitud BMWdega

(lisaks täiustab Hamann muide

ka Ferrari ja Lamborghini

mõningaid mudeleid) kauplemiseks

Krediidiinfo andmetel

selja kokku pannud ärimees

Anton Suvoroviga (29).

Põld lubab, et varsti lööb

Tallinnas Paldiski maanteel

uksed lahti nende autopood. See

hakkab tegutsema kunagises

nn Automi majas, kus erinevad

firmad on aegade jooksul kaubelnud

muuhulgas nii BMW

kui ka Chrysleri-Jeepiga.

Esimene avalik etteaste tehti

aprilli lõpus Riia autonäitusel,

kuhu oli rivistatud esinduslik

väljapanek kangetest ja veel kangematest

superautodest: Roosa

TechArt Magnum (aluseks džiip

Porsche Cayenne), kollane

Porsche Cayman S Widebody,

must Brabus Mercedes-Benz ML

63 Widestar B 63 S (juba nii pikk

nimi maksaks mõne silmis vist

miljoni), järeleaidatud välimusega

süsimust SsangYong

Rexton Noblesse…

«Kõik need on

müügiks. Välja

arva-

Neljapäev, 10. mai 2007

VORMELIST KIIREM: Endise võidusõitja Urmas Põllu omaaegne vormel jääks vist kiiruse poolest alla taustaksolevale Brabuse tuunitud

M-mersule (550 hj, 275 km/h). Hinnast rääkimata…

Eksvõidusõitja lükkab

käima eksklusiivautoäri

VÄGE JA VÄLIMUST JUURDE: Porsche

Cayman S kaunistatakse TechArtis 20tolliste

velgede, spoileritega jms

ning 295 hj mootorist väänatakse

parimal juhul välja 90 lisajõudu.

tud musta värvi BMW Z8, mille

tellisime ühe väga pikka kasvu

kliendi jaoks. Tarviliku juhiistme

otsinguks kulus ligi aasta,»

räägib Põld. Aga ei taha siiski

öelda, kas too Z8 on viimasel

ajal BMW fänniks hakanud

korvpallur Martin Müürsepa

uus suveauto.

Mitmemiljoniline impulssost

«Selline auto on suuresti impulsiivne

ost,» avab Põld 3–6 miljonit

krooni maksva auto ostja

hingeelu. «Paljalt pildi järgi autot

tellides ja seda siis pool aastat

oodates võib ostuisu vahepeal

üle minna…» põhjendab ta,

miks Tortugacars pidas vajalikuks

kümnete miljonite eest

kaubanäidiseid soetada. Tänu

sellele saab miljonäri hetketuju

silmapilkselt rahuldada, kui

poes seisev auto ikka väga meele

järele tundub olevat.

Mullu osteti Eestis vähemalt

400 autot, mis maksid miljon

krooni või enam, kuid Riia

tänavapilti seirates tundub, et

Läti ärihaid on veel rohkem autoedvikud.

Sellegipoolest kinnitab

Põld, et vähemalt esialgu ei kavatse

ta äri Lätti laiendada. Enne

vaatab, kuidas see kodumaal

minema hakkab.

ELMAR OTS

ET

KLAA-

SIRAAM

POLEKS

PILGU

EES: Süsimusta

BMW Z8

kõige erilisem

osa peaks

olema eriti madalale

sätitud juhiiste, et

hiiglasekasvu omanik esiklaasist

välja näeks. 3 X ELMAR OTS


Neljapäev, 10. mai 2007 auto&tehnikaabc 7


8

auto&tehnikaabc

Et päris inimene pääseks

autoõnnetusest võimalikult

väheste vigastustega, loovad

üheksa suurt autotootjat

ühiselt virtuaalset inimkeha,

mis aitaks detailselt

mõista, mis juhtub inimesega

raskes avariis. Sel moel

hangitava teabe toel saaks

autod tulevikus veelgi

turvalisemaks muuta.

Virtuaalne inimkeha aitaks ehitada

autosid senisest veelgi turvalisemaks,

sest päris inimesega

väga sarnane katsejänes annaks

senistest kokkupõrketestimannekeenidest

10–30 korda

rohkem teavet, mis juhtub inimesega

raskes avariis.

Virtuaalinimese abil ammutatav

teave võimaldaks auto turvavarustust

täiustada ning

kokkupõrketeste teha senisest

hulga kiiremini ja odavamalt,

sest enam ei peaks vastu seina

purustama päris autosid, milles

istuvad miljoneid maksvad

mannekeenid – kogu see ülikallis

töö tehtaks ära võimsas arvutis,

kus virtuaalseid inimesi

täis virtuaalne auto rammib

virtuaalset seina kas või 1000

korda päevas.

Üheksa suurt autofirmat

üheskoos

2011. aasta märtsiks tahab Fordi,

DaimlerChrysleri, General

Motorsi, Honda, Hyundai, Nissani,

PSA Peugeot-Citroëni, Renault’,

Toyota ning autotööstuse

allhankijate Takata ja TRW

asutatud konsortsium valmis

saada väikese, keskmise ja

suurt kasvu virtuaalse mehe ja

naise.

Järgmise sammuna tahetakse

õpetada arvuteid looma ükskõik

mis kasvu ja vanuses virtuaaltäiskasvanuid

ning ülejärgmiseks

konstrueeritakse ka

virtuaalsed lapsed. Kõik nad

oleksid võimalikult päris inimese

sarnased – neil oleks luustik,

aju, vereringe, lihased, siseorganid

jne.

Eespool loetletud autofirmadest

on virtuaalsurmasõitja loomisega

kõige kaugemale jõudnud

Ford. Seal asuti arvutiinimest

tükikaupa looma juba

1993. aastal. Esmalt tehti valmis

pea, siis kael, rindkere, alakeha,

selgroog, siseorganid, käed-jalad,

peaaju ning 2004. aastal

pandi virtuaaltükkidest esimest

korda kokku terve virtuaalinimene.

Fordi arvutites eksisteeriv

keskmist kasvu virtuaalmees

loodi päris inimkeha põhjaliku

arvutiskaneerimise ja anatoomiliste

uuringutega hangitud

teabe põhjal, kuid lisaks oli

vaja ka vabatahtlikke katseisikuid,

kellega ilmselt siiski

päris kokkupõrketeste ei tehtud.

Ford väidab, et taipas juba 14

aastat tagasi, et ainult virtuaalinimesega

suudavad insenerid

lõpuni mõista, mis inimesega

autoavariis tegelikult juhtub

ning tehtud järeldused viivad

senisest veelgi ohutumate autode

konstrueerimiseni.

Veresoonestik on

ikka veel puudu

«Tulevikus virtuaalinimesele

loodav virtuaalne veresoonestik

annaks meile veelgi täiuslikumat

teavet, mis juhtub inimese

siseorganitega erinevat sorti

kokkupõrgetes,» ütleb Fordi

passiivse ohutuse uuringukeskuse

juht Saeed Barbat, et vir-

Neljapäev, 10. mai 2007

PLÄRAKI! JA MILJONID LENDAVAD: Juba mõne aasta pärast tehakse paljud kokkupõrketestid mitte enam päris auto ja miljoneid maksvate mannekeenidega, vaid virtuaalselt arvutis.

EURO NCAP

Virtuaalinimene saadetakse surma

TEHISINIMENE: Inimorganismi

andmete arvutissesisestamisega

on praegu kõige

kaugemale jõudnud Ford.

KANGIGA KÕHTU:

Arvutiinimene talub kõikmõeldavaid

brutaalsusi valust

karjumata, sest teda piinatakse

ju päris inimese elu

säästmise nimel.

3 X FORD

tuaalmehega on veel palju vaeva

näha, enne kui ta päris valmis

saab.

Barbat lisab, et virtuaalsurmasõitja

ei asendaks siiski täielikult

praegu kasutatavaid testimannekeene.

Loodava automudeli

lõplik turvaproov tehakse

siiski ka tulevikus päris auto

ning võimalikult inimesesarnaste

mannekeenidega. Virtuaalinimesega

kogutav teave

aitab aga ka neid, tundlikke andureid

täis topiseid, aina rohkem

päris inimese sarnaseks

ehitada. ELMAR OTS


10

auto&tehnikaabc

Neljapäev, 10. mai 2007


Neljapäev, 10. mai 2007 auto&tehnikaabc 11

Suvistel matkaradadel

jäägu telefon kuivaks

Saabuv suvi meelitab kodumaa

metsadesse ja jõgedele matkama.

Mobiilimaias eestlane ei

oska rohelusse minnes mobiiltelefoni

koju jätta. Mis aga

matkal kaasas, võib kergesti

jõkke kukkuda või tugeva

vihmasaju kätte jääda.

Just suvel pöördutakse mobiilimüüjate

poole märjaks saanud telefonidega.

Tuhandeid väärt kõneriista

remont võib sel juhul maksta

vähemalt mõnisada krooni, halvimal

korral lahkub antenniga sõber

teist igaveseks. Sestap on targem

järgida paari lihtsat näpunäidet.

Vanad telefonid

on niiskuskindlamad

Mobiilitehnoloogia areneb imekiiresti.

Suhtlusvahendist on saanud

multimeediapleier, fotoaparaat ning

interneti kasutamise riistapuu. Ent

mõnes vallas teevad telefonid ka üllatavat

vähikäiku. Selgub, et kanuumatkale

võib rahuliku südamega

kaasa võtta pigem vanema ja lihtsama

telefoni.

«Kaasaegsed väiksemõõtmelised

ja õhukese korpusega telefonid on

niiskuse suhtes tundlikumad kui

aastatetagused mudelid. Meie esindustesse

jõuab ikka ja jälle mobiilikasutajaid,

kelle telefonil tuvastatakse

küll niiskuskahjustus, kuid kes on

kindlad, et nende telefon pole vette

ODAV VEEKAITSE: Rahva

seas on levinud kanuumatkal mobiiltelefon

näiteks lihtsa kilekoti

või kondoomi sisse panna.

2 X ALDO LUUD.

kukkunud,» räägib Elisa Eesti hooldustoe

juht Risto Taliaru.

Tema sõnul ei tajuta tihti, et niiskuskahjustused

ei pruugi tekkida

vaid telefoni vettekukkumisest.

«Telefon võib rikutud saada ka vihma

või veeauru tõttu. Ka niiske õhk

võib telefoni kahjustada, kui paadi-

või purjetamisretkel telefoni sagedasti

kasutada,» loetleb Taliaru. Välistatud

pole seegi, et moodne telefon

saab niiskuskahjustusi näiteks

siis, kui mobiiliomanik trenni tehes

korralikult higistab.

Ligi 70 protsenti mobiiltelefonide

niiskuskahjustustest on EMT infojuhi

Kaja Pino sõnul tekitanud siiski

otsene kokkupuude vedelikuga.

Seepärast peaks telefoni hoidma

spetsiaalses kotis ning vältima niisketes

oludes, eriti just vihma käes,

mobiiliga rääkimist. «Kui igapäevatöö

või hobid seda ei võimalda, tuleks

muretseda niiskuskindel mobiiltelefon,

mis ei kannata küll lausvett,

kuid jääb niiskes õhus ja väiksema

vihma käes siiski töökindlaks,»

soovitab Risto Taliaru.

Vett saanud mobiiltelefon

vajab oskuslikku kiirabi

Tele2 süsteemiadministraatori

Oliver Ojamaa sõnul on nutikad

leidnud kalli telefoni kaitsmiseks

sootuks lihtsama ja odavama meetodi

– kondoomi. Eriti populaarne

on see kanuumatkajate seas. Sest

kui pole karta, et telefon just iga

päev märjaks saab, tuleb preservatiiv

spetsiaalsest veekindlast kotist

märgatavalt odavam. Odav ja lihtne

variant on ka plastkinnitusega

kilekott.

«Niiskus mobiiltelefoni trükkplaadil

põhjustab telefoni detailide

vahel elektrilisi ühendusi. Seetõttu

on telefoni töö häiritud ja tarkvara

rikneb,» ütleb Kaja Pino. Sõltuvalt

sellest, milline osa trükkplaadist

või komponentidest kahjustada sai,

võib niiskuskahjustusega telefon

lakata normaalselt töötamast ühe

päeva jooksul või hiljem.

«Põhiviga on see, et niiskust saanud

telefoniga ei pöörduta kohe

hooldusse, vaid lastakse veal süveneda,»

selgitab Pino.

Tihti üritatakse telefoni ka ise

kuivatada ja hoitakse seadet sisselülitatuna.

«Matk on muidugi erijuhus – seal

tuleb niiskust saanud mobiil paraku

maha kanda. Või loota, et juhtub

ime ja telefon kuivab ise ära,» lisab

EMT esindaja.

Pikemale metsamatkale võta

kaasa laetud lisaaku

Oliver Ojamaa sõnul saab sellise

ime sünnile matkal ise kaasa aidata:

«Kui aku saab niiskust, tuleb see

kohe telefonil tagant ära võtta, korpust

võimalikult palju avada ning

telefon kuivama panna. Võib juhtuda,

et telefon kuivab ära ning jääb

tööle. Merevette kukkunud telefon

lakkab küllaltki suure tõenäosusega

töötamast, sest soolane vesi

hävitab kiirelt mikroskeemi kontaktid.

Kui telefon kukub merevette,

siis võib proovida seda mageda

ja puhta vee all puhtaks pesta ning

siis kuivama panna.»

Risto Taliaru Elisast tuletab

meelde ka seda, et niiskuskahjustused

ei käi telefoni garantii alla.

KÕIGE KINDLAM:

150 krooni eest saab telefonipoest

osta spetsiaalse veekaitse,

mis igal juhul telefoni kuivaks

ning vee peale jätab.

Matkal tekib mobiiltelefoniga teinegi

probleem – laadimine. «Laadimisega

on asi keeruline. Kui just

keemik ei ole ja ise elektrolüüsi tegema

ei hakka, siis on ainuke võimalus

teist akut kaasas kanda,» selgitab

Tele2 arendusdirektor Tarmo

Osman. Odavamad akud maksavad

telefonipoes 100 krooni kanti, mistõttu

ei tee paha osta mõni selline

matkale kaasa.

«Võib muidugi minna ka seda

teed, millega arengumaade poisid

kommiraha teenivad – ühendada telefon

jalgratta dünamoga ja siis niikaua

ringi sõita, kuni telefon laetud,»

naljatab Osman.

Tagavaraakut tuleb samuti hoolega

hoida. «Kindlasti ära hoia tagavaraakusid

taskus koos müntide

või muude metallesemetega – akuklemmide

vahel võib tekkida lühis,»

manitseb Oliver Ojamaa Tele2st,

lisades, et parematel akudel on

sisse ehitatud ka lühisekaitse.

«Pikema matka puhul on tehnika

laadimisel abiks päikesepatareid,

aga Eestimaal saab kindlasti hakkama

ka siis, kui enne matka telefoni

aku täis laadida,» selgitab

Kaja Pino. «Oluline on hoida telefoni

soojas taskus, siis kestab aku

kauem. Lihtne nipp aku säästmiseks

on ka telefoni ööseks välja

lülitamine.»

MARTTI KASS

Kuidas mobiiliga

metsas veebi saab

«Maakodus, matkal või lihtsalt puhkusel

tahavad inimesed ikka olla kursis

ka maailmas toimuvaga. Tallinnas on internet

ja WiFi täiesti igapäevased teenused

ning paljudel ei teki enam mõtetki,

et see võiks olla teisiti. Maapiirkondades

ja väikelinnades on olukord

hoopis teine,» räägib Elisa Eesti hooldusjuht

Risto Taliaru.

Püsiinterneti väljaehitamine on kallis

ning paljudes kohtades on see võimatu

just kõrge hinna tõttu. Paljudele võiks

siin olla lahenduseks mobiilne internet,

mis EDGE-levi korral tagab andmeside,

mille kiirus võrreldav tänase püsiinternetiga,»

selgitab Taliaru.

Kaja Pino EMTst soovitab sama võimalust

ning kiidab ka MMS-sõnumeid,

mis võimaldavad sõpradega kiirelt pildimuljeid

jagada. «Miks mitte pildid näiteks

matkalt otse ka oma ajaveebi saata?»

pakub Pino.


12 auto&tehnikaabc

Kõige

väiksem

auto

Kahekohaline bagi PGO

on küllap väikseim meil

saadaolev autosarnane

sõiduriist – nääpsuke küll,

aga neli ratast, rool, tuled,

turvavööd ja numbrimärkki

küljes. Kasinavõitu võimsuse

kiuste saab sellega

kenasti hakkama ka päris

autode vahel liigeldes, kuid

sarnaselt mootorrattaga

kipub harjumatult tilluke

sõiduk paljudel sohvritel

kahe silma vahele jääma.

Pisikese bagiga sõitma asutades

peab autosseistumise järjekorra

varem kokku leppima. Enne ko-

bigu istmele suurem sõitja, sest

siis on tal lootust neljapunktiturvavööd

endale vähema vaevaga

ümber pusserdada. Kuni 170

cm pikk inimene saab tolle ülesandega

hakkama suhteliselt vähese

vaevaga, kuid 10–15 cm pikem

ning vastavalt ka kogukam

tegelane poeb bagisse nagu liiga

väiksesse ülikonda.

See-eest ei häiri kahekesi

kruiisides vakstuistme lame

kuju, sest sõbra õlg on vähemalt

ühtpidi kurvides alati tihedalt

toeks.

BugRider ärkab elule nagu

päris auto – keerad süütevõtit

ning neljataktiline sundõhkja-

hutusega mootorike turtsatabki

käima. Tühikäigul vuriseb

see üpris vagaselt, kuid gaasi

andes joriseb nagu keskmine

muruniiduk. Sestap on kiivrikandmiskohustus

isegi hea,

sest see säästab peale pea (noh,

avariis, kui see juhtuma

peaks…) ka kõrvu.

Ka siledal pinnasel

saab kinni jääda

Bagi rool on sama raske ja napi

käiguga nagu kartautol, kuid

muskliramm pöörab esirattaid

siiski hammaslattajami kaudu

nagu päris autolgi. Juhi elu on

lihtsaks tehtud, sest parema ja-

Neljapäev, 10. mai 2007

POWERSLIDE: Oleks

rohkem powerit, oleks ka

slide veel laiem. Kui 200kuubikulise

bagi võimsus jääb napiks,

leidub kallima hinna

eest ka 250- ja 500kuubikulisi

suuremaid vendi.

la all on gaasi-, vasaku all aga

piduripedaal. Edaspidi sõites

peab lihtsalt gaasi vajutama,

sest sobiva ülekande eest hoolitseb

variaator, kuid tagurpidikäigu

peab sisse sikutama põrandal

turritavast kangist.

Enne liiklusse tormamist sai

üritatud mikroautoga sõprust

sõlmida metsavahelisel krossi-


Neljapäev, 10. mai 2007

rajal. Märjas tihkes liivas rattaid

blokki pidurdades ja seejärel

kohalt võtta proovides jäi

bagi siledal pinnasel lihtsalt…

kinni. Lohapidurdamisega rataste

ette kuhjunud liivahunnikud

osutusid autokesele nimelt

ületamatuks katsumuseks, sest

variaator ainult libistas sidurit

ehk auto lihtsalt undas kohapeal.

Uuesti liikvele sai alles pärast

meetripikkust tagurpidisõitu

ja hoovõttu.

Kui hoog aga sees, tuiskab

BugRider kurvis uhkelt, külg

ees, ning pillub muda kahte lehte.

Libedal-ligasel pinnal on autokääbus

oskaja juhi jaoks lõ-

bus kann, sest jäik ja diferentsiaalita

tagasild laseb tagaveost

tunda ehedat rõõmu. Sarnaselt

hingetu hobikardiga on peaasi

mitte kiirust kaotada, sest selle

taaskogumine pärast «spinni»

võtab pehmepoolsel pinnasel

ohtralt aega.

Seega pole ime, et juba pärast

pooletunnist tiirutamist vaatasid

sõitjad üksteisele otsa ja ütlesid

ühest suust: «Jõudu oleks

juurde vaja!» Koos sõitjaga ligi

350 kg kaaluva liikuri jaoks pole

10 kW tõesti kuigi pöörane

võimsus.

Rängalt treppisõidetud rajal

raputab BugRider sohvrit kogu

KEVAD ON TULNUD!

ASKEETLIK: Bagijuhi komandopunkt koosneb ainult hädavajalikust

– spidomeeter, mõni lüliti ning voolupistik. Näputäis

signaallambikesi on koondatud kiirusemõõdiku allserva. Lihtsuse

kiuste tundub sõiduriist olevat tehtud üpris hoolikalt ja

kvaliteetselt.

raha eest. Turvavööta kutsar

lendaks ilmselt lõpuks sadulast,

sest sõiduki vedrustus pole siiski

mõeldud nii jubeda katsumuse

jaoks.

Miks küll keegi

mind ei märka?!

Käsi soe, pole enam hirmu ka

päris autode vahele keerata. Tuled

põlema, kiivrivisiir porist

puhtaks ja gaasi. Tänaval tunneb

BugRider end selgelt paremini.

Jämedavõitu mustriga

rehvid hoiavad märjast asfaldist

vapralt kinni ning piduripedaali

tundlikkus lausa üllatab

– imepisikesed esiratastes-

GARMIN GPS

UUS! NÜVI 250

Teejuht kodus ja välismaal!

Majutus, tanklad, vaatamisväärsused...

Eesti- ja venekeelne menüü!

Hind: 4900.-

Jakari Marine OÜ

Regati pst 1, 11911 Tallinn

Tel 639 8993, faks 639 8994

www.jakari.ee

se peidetud ketaspidurid ning

kolmas, suurem, tagateljel peatavad

bagi nagu maa külge imedes.

Vedrustus saab tänavaaukudega

kenasti hakkama ning

sõidukit võib lausa mugavaksmõnusaks

kiita.

Pikemal sirgel väidab spidomeetri

vedelkristallnäidik

suurimaks kiiruseks koguni

79 km/h ning Pärnu uimasevõitu

nädalavahetuseliikluses

kipub BugRider päris autosid

isegi edestama.

Bagi juht peab aga silmad kogu

aeg pärani hoidma, sest alatihti

tuiab mõnest kõrvaltänavast

autokääbuse ette uneräh-

maste silmadega mossemehi,

kes ei taha enda omast väiksemat

autot läbi uduse klaasi kuidagi

märgata. Signaalitörtsatuse

peale avaneb tavaliselt siiski ka

hooletu sohvri teine silm ning

viimasel hetkel tallatakse piduripedaal

põrandasse.

BugRider oleks kaasliiklejale

ilmselt tublisti paremini märgatav,

kui selle tavaliste hõõglampidega

esilaternad (kust selliseid

seasilmi tänapäeval üldse

veel hangitakse?) asendada

halogeentuledega ning kergitada

need maapinnast paari vaksa

jagu kõrgemale.

ELMAR OTS

auto&tehnikaabc

L7e-kategooria sõiduk

Kõnealune bagi on seadusandja silmis L7e-kategooria

sõiduk ehk neljarattaline sõiduriist, mille tühimass on

alla 400 kg ning mootori võimsus kuni 15 kW (20 hj).

Tippkiirusel piiri pole ja käbedamad L7e-d suudavad

sõita üle 100 km/h. Kui L7e-sõidukil on tüübikinnitus,

spidomeeter ning maanteesõiduki valgustusseadmed

(suuna-, piduri-, park-, ohu-, lähi- ja kaugtuled), annab

autoregister sellele tänaval sõitmiseks tsikli numbrimärgi

ning bagile peab hankima ka liikluskindlustuse.

Kuigi sõidukil on neljapunktiturvavööd, peab juht

lisaks kandma tsiklikiivrit ning rooli võib ronida ainult

B-kategooria juhiloa omanik. Bagiga peab käima

tehnoülevaatusel nagu tavalise auto ja mootorrattaga

(uue bagi puhul esimest korda pärast kolme aasta möödumist,

edasi üle aasta ning üle kümne aasta vanuse

sõiduriistaga igal aastal). ALLIKAS: ARK

HALLOO, MINA TULEN! Nääpsuke bagi kipub

paljudel sohvritel kahe silma vahele jääma, sõida sa päise

päeva ajal kas või kaugtuledega. 3 X SANDER GRÜN

74 995

krooni

PGO

BUGRIDER 200

Mootor 1sil. 199 cm³

Võimsus,

kW (hj)/p/min 10 (14)/7000

Maks. pöördemoment,

Nm/p/min 15/6000

Mõõtmed

p x l x k, cm 221 x 136 x 148

Teljevahe, cm 151

Kliirens, cm 20

Tühimass, kg 275

Kandevõime, kg 150

Rehvimõõt 20x7R8, 255/60R10

Tippkiirus, km/h 70

Keskm. kütusekulu,

l/100 km 4

13


14

auto&tehnikaabc

Just nüüd, kui ka eestlane

on jõudnud kodust viimase

videomaki välja visata ja

harjunud filme DVD-plaadilt

vaatama, on siia jõudmas

taas uus tehnoloogia.

Kas see tähendab, et

varsti muutub ka DVDmängija

kasutuks?

Aastate eest peeti ka DVD-mängijat

pigem luksusvidinaks ega

nähtud selles vana hea videokassettmaki

hukutajat.

Tootjate esimesed katsetused

DVD vallas olid

kohmakad. Arenguga

on raske sammu pidada.

Tänaseks on videokassetid,

kus keegi ninahäälne

ja venekeelne

meesterahvas loeb USA

märulifilmidele teksti

peale, lõbus nostalgia.

Ajaga kaasas käiva eestlase

riiulis on VHSkassetilsäilinud

ehk vaid

perevideod

(neidki töödeldakse üha sagedamini

ümber paremini säilivateks

DVD-plaatideks).

Kümneid kordi mahukam

2004. aastal hakati rääkima aga

uuest revolutsioonist, mille pidid

kaasa tooma kaks DVDst oluliselt

mahukamat formaati – HD

DVD ning Blu-ray. Esimene neist

mahutab 15 või 30 gigabaiti andmeid,

tavalisest DVDst ligi kuus

korda rohkem. Blu-ray-plaadile

mahub 25 või 50 gigabaiti, mis

üle kümne korra DVDst rohkem.

Vähe sellest, et kaks uut formaati

pakuvad tõsist konkurentsi

DVDle. Tihe rebimine käib ka

kahe uustehnoloogia vahel.

Tundub, et kiirema stardi sai

HD DVD, seda eelkõige odavama

hinna tõttu. Nimelt on HD

DVD näol põhimõtteliselt tegemist

tavalise DVD-formaadi otsese

järeltulijaga. Blu-ray-seade

aga kasutab punase laserkiire

asemel sinist, mille madalam

lainepikkus võimaldab kettale

salvestada rohkem andmeid.

Mängumasinad andsid tõuke

HD DVD tee tarbijani sai alguse

31. märtsil 2006, mil Toshiba tuli

välja esimese seda formaati

toetava mängijaga. HD DVD for-

maadile tuli kasuks ka Microsofti

möödunud aasta lõpus tehtud

otsus lisada just selle formaadi

tugi oma mängukonsoolile

Xbox 360.

USAs maksid esimesed mängijad

ligi 10 000 krooni, mitukümmend

korda rohkem kui tavaline

DVD-mängija.

Blu-ray jõudis turule samuti

möödunud aasta alguses, kui

mitu elektroonikatootjat oma

mängijaid tasapisi müüma hakkas.

Olulisem start anti tehnoloogiale

siiski Sony Blu-ray-

pleieri turulejõudmisega möödunud

aasta lõpus. Maailmavallutusretkele

asus see formaat

aga Sony mängukonsooli

Playstation 3 väljatulemisega.

Praegu on see ligi 11 000 krooni

maksev seade üks vähestest

Blu-ray-mängijatest, mida saab

Eestist osta.

Esimesed Blu-ray-mängijad

maksavad USAs aga veelgi rohkem.

Näiteks DELLi sülearvuti

koos Blu-ray-lugejaga maksab

seal ligi 50 000 krooni. Ehkki ka

arvutiriistvara tootjad pakuvad

Neljapäev, 10. mai 2007

Blu-ray ja HD DVD: kas

tavaline DVD on surmatõves?

EESTIS MÜÜGIL:

Elektroonikapoodidest saab Eestis ühe vähese Blu-ray

formaati mängiva seadmena osta Sony Play-station 3

mängukonsooli. 3 X AP/SCANPIX

MAHUKAM JA TIHEDAM: Blu-ray-plaadile mahub

25 või 50 gigabaiti, mis on üle kümne korra DVDst rohkem.

täna mõlemat formaati lugejaid

ja kirjutajaid ning väljas on ka

mõlemat formaati toetavad

combo-mängijad, on praegu veel

vara ennustada tava-DVD lõplikku

hävingut.

Tehnika ebainimlikult kallis

Uue formaadiga seonduv riistvara

on lihtsalt ebainimlikult

kallis ning väidetav parem kvaliteet

ei veena lihtsat filmivaatajat

kümneid kordi rohkem raha

välja käima. Ent hinnad on

asunud langusele ning nelja

aasta pärast võime seda artiklit

lugedes oma armastatud DVDplaate

ehk juba nostalgiaga

meenutada.

Muide, uute formaatide esimesed

arvustajad ei olnud laidusõnadega

kitsid: nii HD

DVDd kui Blu-ray’d sõimati

kohmakaks ja ebapraktiliseks.

Näiteks maineka arvutiportaali

C-net arvustus ühelt USA suuremalt

tehnoloogiamessilt algas

lausega: «Kui keegi tahtis siit

leida 1980. aastate videosalvestustehnoloogiat,

siis oleks ta pidanud

pöörduma HD DVD ja

Blu-ray väljapanekute juurde.»

Tänaseks on uued Hollywoodi

filmid saadaval juba siiski mõlemas

formaadis. MARTTI KASS


Neljapäev, 10. mai 2007 auto&tehnikaabc

15


VÕITJATELE LOODUD

Classic Team X-O oli ratas millega

eestlased Priit Salumäe ja Margus Püvi

tõid kaksikvõidu Pariis-Dakar rattarallilt.

Esmakordselt toimunud ekstreemne

7000-kilomeetrine võidusõit

Pariisist Dakari kestis 69 päeva.

Eiffeli torni jalamilt startinud 30 eri

riigi jalgratturi võistlus kulges läbi

Prantsusmaa, Andorra, Hispaania,

Maroko, Mauritaania ja Senegali.

dakar.hawaii.ee

Laste- ja noorterattad BMX Mägirattad Linnarattad Cruiserid Elektrirattad

Dirt Jump Maanteerattad

990.- kuni 5 490.- 2 790.- kuni 7 990.- 1 990.- kuni 89 900.- 2 490.- kuni 19 400.- 2 490.- kuni 8 990.- 14 900.- kuni 24 900.- 3 790.- kuni 34 900.- 5 990.- kuni 159 000.-

TALLINN Hawaii Express Pirita Regati 1, 639 8507, Hawaii Express AlMare Paldiski mnt 96, 656 3031, Hawaii Express Järve Pärnu mnt 186, 655 8900, Hawaii Express Kristiine Endla 45, 665 0590, Dünamo* Liivalaia 5, 646 3256, Spantal Sport* Rocca al Mare Paldiski mnt 102, 665 9128, Spantal

Sport Järvet* Pärnu mnt 238, 608 8233, Tallinna Kaubamaja* Gonsiori 2, 667 3320 TARTU Hawaii Express Zeppelin Turu 14, 744 1216, Hawaii Express Lõunakeskus Ringtee 73, PÄRNU Hawaii Express Lao 8 Reldori Äriküla 446 8495, NARVA Hawaii Express Linda 1, 356 9422 RAKVERE Hawaii

Express Laada 14, 322 3910 VILJANDI Hawaii Express Lossi 22, 433 3443 KURESSAARE Hawaii Express Tallinna tn 58, 453 3042 HAAPSALU Hawaii Express Tallinna mnt 1, 473 3046 OTEPÄÄ Hawaii Express Tartu mnt 1a, 766 1523 PAIDE Hawaii Express Pärnu 73c, 385 0220 VÕRU Hawaii Express

Lembitu 4, 742 9064 VALGA Maraton Spordikaubad Raja 5, 766 1248 PÕLVA Maraton Spordikaubad Tuglase 1, 799 4945 JÕGEVA Estem Kesk 3, 505 8386 JÕHVI Hawaii Express Lille 3, 332 5759 KÄRDLA Kerttu Sport Vabriku v.1, 463 2130 KEILA Rõõmu kaubamaja* Haapsalu 57, 678 1551

(*hooldus ja garantii Hawaii Expressi kauplustes) Kõik pildid on illustreeriva tähendusega. Kaubavalik kaupluste lõikes erinev. Kõik hinnad kehtivad Hawaii Expressi kauplustes. Hawaii Express jätab õiguse hinnamuutusteks.

www.hawaii.ee

More magazines by this user
Similar magazines