Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
Kalakasvatus ja kalade tervishoid.indd - Eesti Maaülikool
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Vesiviljelus maailmas <strong>ja</strong> <strong>Eesti</strong>s<br />
12 miljonit kr. 2004. aasta toodangu kohta käivad ametlikud andmed pole täielikud.<br />
Lähtudes kalakasvata<strong>ja</strong>telt saadud informatsioonist kalakasvanduste tootmisvõimsuse<br />
kohta hindab <strong>Eesti</strong> Kalakasvata<strong>ja</strong>te Liit vabariigi kalakasvanduste tegeliku vesiviljelus -<br />
toodangu olevat üle 500 tonni.<br />
Looduslike vete kalavaru kalakasvatuslik taastootmine<br />
Veekogude kalaga rikastamiseks kasvatati 2000ndatel aastatel 8 kalaliigi (lõhe, meriforell,<br />
jõeforell, merisiig, haug, anger<strong>ja</strong>s, koha, linask) <strong>ja</strong> vähi noorjärke. Kõiki nimetatud liike<br />
ka püütakse. <strong>Eesti</strong>s looduskaitse <strong>ja</strong> seega ka täieliku püügikeelu all olevaid, kuid püügihuvi<br />
pakkuvaid kalu (säga, harjus, tõug<strong>ja</strong>s) meil praegu ei kasva tata. Nende kasvatamise<br />
tehnoloogia on mu<strong>ja</strong>l väl<strong>ja</strong> töötatud <strong>ja</strong> va<strong>ja</strong>dusel meil rakendatav. Looduslike veekogude<br />
rikastamiseks toodetud <strong>kalade</strong> arv on viimasel kümnel aastal oluliselt muutunud.<br />
2002. aastal Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud kalakasvatusliku taastootmise<br />
programmi alusel on riikliku finantseerimise prioriteedid nihkunud lõhe, meriforelli <strong>ja</strong><br />
anger<strong>ja</strong> asustamisele. Noor<strong>kalade</strong> tootmist looduslikesse veekogudesse asustamiseks on<br />
finantseeritud peamiselt riiklikult Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Riik on viimasel<br />
a<strong>ja</strong>l kulutanud kalavaru taastootmisele aastas üle 6 miljoni krooni, sellest valdava<br />
osa (85%) lõhe, meriforelli <strong>ja</strong> anger<strong>ja</strong> noorjärkudele. Lõhe <strong>ja</strong> meriforell kuuluvad just<br />
selliste <strong>kalade</strong> hulka, kelle arvukust määrab inimtegevusest mõjustatud kudemisedukus.<br />
Kudejõgede paisudega tõkesta mine vähendab kudealasid <strong>ja</strong> püük piirab kudematõusvate<br />
<strong>kalade</strong> arvu. <strong>Kalakasvatus</strong>lik taastootmine tugevdab nende <strong>kalade</strong> populatsioone <strong>ja</strong> suurendab<br />
püügivaru. Anger<strong>ja</strong>varu sõltub <strong>Eesti</strong> vetes suuresti asustamistest. Loodus likult<br />
satub anger<strong>ja</strong> noorjärke <strong>Eesti</strong>sse üsna vähe. Klaasanger<strong>ja</strong> saadavuse vähene mise <strong>ja</strong> hinna<br />
tõusu tagajärjel on anger<strong>ja</strong>maimude järelkasvatamine ainus säästliku anger<strong>ja</strong>ma<strong>ja</strong>nduse<br />
viis. Seepärast on Võrtsjärve <strong>ja</strong> <strong>Eesti</strong> väikejärvedesse asustatud peamiselt AS Triton PR<br />
soo<strong>ja</strong>veelises retsirkulatsioonikasvanduses toodetud anger<strong>ja</strong>id. Tavaliste püügi<strong>kalade</strong> jõeforelli,<br />
haugi, koha või linaski varu suurendamist peaksid rahastama püügist huvitatud<br />
isikud. Nende <strong>kalade</strong> asustamise maht on viimasel a<strong>ja</strong>l vähenenud. Seejuures on kahanenud<br />
eeskätt nooremate <strong>ja</strong> seetõttu väikest tagasisaaki andvate arengujärkude – vastsete <strong>ja</strong><br />
ühesuviste <strong>kalade</strong> asustamise mahud.<br />
<strong>Kalakasvatus</strong> väiketiikides<br />
Selle kalakasvatusharu osatähtsust <strong>Eesti</strong> kalanduses pole piisavalt uuritud. Kui meil oleks<br />
näiteks 200 kodutiikide omanikku, kellest igaüks toodaks 250 kg kala aastas, teeks see<br />
kokku 50 tonni, mis on sama palju kui kogu praegune <strong>Eesti</strong> karpkala kasvatuse toodang.<br />
Väiketiikides kala kasvata<strong>ja</strong>tele asustus<strong>kalade</strong> müümine on ka hea täiendav tuluallikas<br />
kutseliste karpkalakasvata<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong>oks. Tiikidest kala õngitsemise käive on kindlasti küllalt<br />
suur. Kui läbi õngitsemistiikide müüakse näiteks 200 tonni vikerforelli aastas <strong>ja</strong> kala väl<strong>ja</strong>müügi<br />
hind on 135 krooni, oleks kalaturismi käibeks 27 miljonit krooni. Sellele lisandub<br />
kalapüügi pakkumisega kohale toodud turistide teenindamisest saadav muu tulu.<br />
Arenguvõimalused<br />
<strong>Eesti</strong> kalakasvatuse praegune madalseis on subjektiivsetest teguritest tulenev juhus. Selle<br />
ma<strong>ja</strong>ndusharu arenguvõimalused on suured. <strong>Eesti</strong> vete looduslik kalavaru on täielikult<br />
kasutusele võetud <strong>ja</strong> kalandussektori peamine laienemisvõimalus on kalakasvatus.<br />
12
Change language