Kvaliteet on parim retsept! - Õhtuleht

ohtuleht.ee

Kvaliteet on parim retsept! - Õhtuleht

Maitse ABC

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Esmaspäev, 19. mai 2008

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡


‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

4 Helsingis mägihõrnast mekkimas

Põhjanaabrite paremast olukorrast kalagurmee vallas

6 Tee ise värske pesto

Itaaliapärane basiilikumaitseline taimne pasteedisegu

saab parem, kui seda ise teha

8 Südamlik lõunasöök

Itaalia moodi

Sisukord ‡

Itaalia köök on laialt tuntud ja maitseb enamasti

kõigile. Sobib alati suuremale ringile. Juhendab

Itaalia köögile pühendunud kokk Kaire Raba

16 Maitseained

Kas eelistada maitseainesegusid või üksikainet?

19 Jaapanis

tuntud

Kombuvetikas, bonitohelbed

ja mirin

20 Selle

suve vein

Roosa veini

võidukäik

jätkub

Kalev Lilleorg

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Maitse ABC

Mis annab

toidule hea

maitse?

Kui elu näib igav ja pole võimalust hoogsateks

kannapööreteks, võib alati elamusi otsida

toidust. Maitseelamus puudutab sööjat sügavuti

ja ulatub nii intellekti kui ka ürgsete instinktideni.

Hea toit garanteerib võltsimatu rahulduse.

Mis annab toidule hea maitse?

Muidugi korralikud värsked ained, millest

toitu valmistada. Alati pole seda siiski võimalik

korraldada, eriti kui püüad Eestis valmistada

mõne rahvusköögi rooga, mis kohal olles tundus

nii lihtne, maitsev ja kergesti jäljendatav.

Siis peaksid puuduvat korvama teised olulised

komponendid.

Õige valmistusviis. Kokk Kaire Raba märgib,

et Itaalia kokad saavad parima tulemuse,

lähtudes sisetundest ehk vaistust.

Enne vaistule toetumist peab

aga oskama valmistada õpetuse- ja

retsepti järgi. Lihtsus saabub ikkagi

alles pärast põhitõdede õppimist

ja harjutamist. Samuti

mõjutavad toitu valmistaja

mõtted ja meeleolu. Peab leiduma

nii tahtmist kokata kui ka piisavalt

aega.

Maitseainete õige kasutamine.

Maitseained peavad esile tõstma

põhiaine omadusi parimal moel, mitte

neid lämmatama.

Maitsetu toidu ketšupiga üle valamine,

et see kuidagi suust alla läheks, on hoiatav

näide, mitte ideaal.

≤ JUUNE HOLVANDUS

Toimetaja: Juune Holvandus | Reklaami projektijuht: Margit Sprengk » 614 4096

Kujundaja: Kai Nõva | Makett: Risto Mandre

Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress

Toimetaja

3

Esmaspäev, 19. mai 2008 MAITSE ABC


4

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Kalaelamus


Tulel küpsetatud nieriä kalamarja ja valge veini kastmes.

Helsingis

mägihõrnast

söömas

Põhjanaabrite restoranide

kalavalik on sama rikkalik

nagu meie oma vaene.

Õnneks on Helsingi nii lähedal

ega peta gurmaanide

ootusi.

Laupäevahommikune Tallinn. «Sööge rohkem

kala, see on tervisele kasulik,» kuulutavad ajalehed

ja ajakirjad üksteise võidu. Järve Selveris

on värske kala lett kaupluse remondi tõttu täiesti

kinni pandud ning keskturul ootavad lolli ostjat

– ilmselt juba mitu päeva – vaid kolm närakat

lõhefi leed. Sööksin ju küll kala, aga …

Laupäevahommikune Helsingi, nädal varem.

Vanast kaubahallist ja Kauppatorilt ninna imbuv

Esmaspäev, 19. mai 2008 MAITSE ABC

värske, suitsu-, soola- ja mis kõik veel muu kala

lõhn ajab pea sassi kohe, kui laevalt Lõunasadamas

maha tulen. Turu ümber tiirutavate kajakate

kombel kriiskamast hoiduda aitab vaid teadmine,

et minul ja mu kaaslasel on õhtusöögiks

reserveeritud laud Kosmose restoranis. Mis seal

salata, mul on ka pearoog juba välja valitud.

Internetis Helsingi restoranide menüüsid lapates

olemegi võtnud eesmärgiks süüa head kala –

soovitavalt midagi huvitavamat kui lihtsalt lõhe-

või forellifi leed. Soome lahe põhjakaldal on probleemiks

hoopis võimaluste rohkus: siig, ahven,

koha, merikeel, räimed, muidugi ka lõhe jne. Nii

mõnegi restorani menüüs torkab kalatoitude hulgas

silma mitmel eri viisil valmistatud nieriä, ingliskeelse

nimega Arctic char. Mis see küll on?

Forelli moodi, kuid rasvasem

Pisike uurimistöö selgitab välja nieriä eestikeelse

nime: mägihõrnas ehk Arktika paalia. Teisalt: kuna

Eestis pole saada ka oluliselt rohkem levinud

kalu, jääb nieriä minu jaoks ikka nieriäks. Põhja-

ja Ida-Soomes, Rootsi suurtes järvedes, Šotimaal

ning Kesk-Euroopa mäestikujärvedes elavat kala

peavad paljud soomlased maitsvaimaks, mis nende

maal saada. Ja see juba ütleb midagi!

Välimuselt meenutab nieriä lõhet ja forelli,

kuid tema liha on tumedam, tugevasti punane.

See eelteadmine saab kinnitust kohe, kui meie

pearoad lauale jõuavad.

Minu nieriä saabub suitsutatult, laimivõi ja

kevadsibularisoto saatel. Jah, üsna forelli moodi,

aga rasvasem kui tema tuntum sugulane, nendin

ma pärast esimest suutäit. Kuidagi tihe, tugev ja

toitev on see kala, tõepoolest. Aga ka väga maitsev

– sellesse annavad oma panuse nii sidrunimahl

kui ka laimivõi. Lohutan end kuskilt loetud

tarkusega, et kala on ainus toit, mille puhul

kehtib tõde – mida rasvasem, seda kasulikum –,

ning loodan, et see laieneb seekord ka laimivõile.

Mu kaaslase valik on tulel küpsetatud nieriä

kalamarja ja valge veini kastmes, selle kõrvale

tuuakse eraldi kausikeses munarisoto. Tolles

versioonis on kala rasvasust vähem tunda, võibolla

ka tugeva kastme tõttu. Kuid tihedaks tunnistab

oma kala ka mu sõber, lisades mõtlikult,

et nieriä tundub rohkem liha kui kalana.

Liiga palju oleks vist loota, et mägihõrnas ka

Tallinna kalalettidele ilmuks, aga värske kala valiku

laienemise imele hoian mina küll jätkuvalt

pöialt.

2 x Koidu Raudvere

Nieriä saabub suitsutatult, laimivõi ja kevadsibularisoto

saatel

≤ KOIDU RAUDVERE


Sama maitsev kui

tõelises itaalia

pizzerias

Maitsvad Ristorante pitsad

toovad Sinu koju tõelise

itaalia pizzeria õhkkonna,

aroomid ja maitsed. Valida

on viie erineva pitsa vahel,

et igaüks Sinu peres võiks

leida endale meelepärase.

Ristorante Pizza on just

selline nagu peab: alt krõbe

ja peal rohkelt katet.

Tule Ristorante lauda -

Buon Apetito!

ong>Kvaliteetong> on parim retsept!


6

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Pesto ‡

Valmista ise

värsket pesto’t

Kirjutatud on, et kes kord värskelt

tehtud pestot maitsnud, ei

see enam konservitust lugu pea.

Klassikaline pesto koosneb värsketest basiilikulehtedest,

piiniaseemnetest, parmesanist ja

külmpressitud oliiviõlist. Soola ja pipart lisatakse

maitse järgi.

Igaühel oma retsept

Kindlasti on igal itaalia mammal oma kodune,

aastakümneid emalt tütrele pärandatud retsept,

kus iga komponent lisatakse järjekorras, nagu

seda maakonnas juba sajandeid tehtud on. Kogu

protsess peab toimuma ilmtingimata uhmerdades,

köögikombaini lahket abi vaja ei lähe. Mõni

perenaine lisab peale parmesani ka killukese

pecorino-juustu, teine suskab küüslauku, kolmas

sidrunit koos koorega, see aitab säilitada basiiliku

erkrohelist värvi.

Et keskmise eestlase maitsemeeled pole sajandite

vältel itaalialikult tundlikuks muutu-

nud, siis võib võtta ikka oma hea köögikombaini,

panna sellesse kõik eelnimetatud komponendid,

õli soovitatavalt viimasena ja juustutükid

ikka murendatud kujul. Küüslaugu ja sidruniga

peaks esimesel korral olema üsna ettevaatlik,

sest need kipuvad õrna basiiliku maitset ülearu

tapma.

Proovi, kuidas välja kukub

Koguseliselt võiks ühe koheva basiilikupoti küljest

nopitud lehtede kohta võtta peotäie piiniaseemneid,

sama palju juustu, pool väikesest

küüslauguküünest ja natuke suurema tükikese

sidrunikoort koos sisuga. Õli ja meresool lisada

viimasena.

Järgmistel kordadel saate juba retsepti oma

maitse järgi kohendada, lisada eri pähkleid ja

juustuliike ning arutada, kas ehk omakasvatatud

basiilik poleks äkki siiski poe omast parem

ja lõpuks isegi võib-olla uhmerdamise juurde tagasi

pöörduda.

≤ MARTA MAURER

Esmaspäev, 19. mai 2008 MAITSE ABC

Läheb vaja

VÕTA:

ühe basiilikutaime

lehed, peotäis riivitud

parmesani, peotäis

piiniaseemneid, pool

väikest küüslauguküünt,

pisut riivitud pecorinojuustu.

LISA:

külmpressi-oliiviõli

niipalju, et tekib pastataoline

mass. Mõni

tera meresoola.

AP/Scanpix | Tiina Kõrtsini


8

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Rahvusköök


Reisil olles kohalikku kööki nautides

tekib alati tunne, et nüüd

saan kodus ju sama head rooga

valmistada. Paraku ei tule sellest

alati sarnast elamust välja

– pole kõiki aineid ja puudu jääb

just see miski ülimalt oluline.

Kliima pole see ja viriseda võiks

ka edasi.

Itaalia kööke on maailmas ühtekokku rohkem

kui emamaal Itaalias, kuid kui palju neist õigupoolest

itaaliapärast maitset esindab?

Eestis pakutav pitsanimeline küpsetis on tihti

rohkem lihtsalt vorstipiruka moodi.

Nii või teisiti – hea itaaliapärane söök algab

paigast, kus kokk Itaalias õppinud või vähemasti

asja vastu tõsist huvi tundnud. Allpool pakub

Itaalia köögi huviline Fra Mare peakokk Kaire

Raba näidislõunamenüü asjahuvilistele.

Itaalias ei peeta hommikusööki oluliseks.

Väike kohv ja saiaviil moosiga ajavad asja ära.

Põhiaeg ja -energia kulub lõunasöögi valmistamisele

ja selle nautimisele. Toidu hankimine,

valmistamine ja söömine on üks itaallase tähtsamaid

toiminguid, mis sageli vältab tunde.

Lõunasöök Itaalia moodi

Ehtsa Itaalia lõuna valmistamiseks pole vaja

keerukat köögitehnikat ega meetodeid, sealne

köögikunst lähtub vaistust. Kokast saab hea

kokk hetkel, kui ta enesekindlus ja julgus lubavad

tugineda vaistule. Itaallased armastavad

hõrgult süüa, nende kokad ei rahuldu keskpärase

tulemusega.

Õhtusöögiks on kerge eine, tavaliselt hilisel

kellaajal, mis koosneb külmadest singilõikudest,

juustust, puuviljast ja vahetevahel kergest salatist.

Juurde juuakse meeleldi ohtralt veini.

Itaalia lõunasöögikäigud

ANTIPASTI – külm eelroog

IL PRIMO – esimene käik, tavaliselt kuum supp

IL SECONDO – teine käik on alati pasta

LA VERDURA – köögiviljad, kala- või liharoad

IL FORMAGGIO – juustuvoor, aga sellega söömaaeg

veel ei lõpe!

LA FRUTA E IL DOLCE – puuviljad ja magustoit

CAFFE – kohv paneb toidukorrale punkti.

Esmaspäev, 19. mai 2008 MAITSE ABC


kestab kaua ja südamest

Petab kõhtu, kuni roog valmib,

sobib iga toidu juurde

ANTIPASTI – otsetõlkes tähendab see «enne

pastat», meie mõistes eelrooga.

Enamasti on eelroaks kuklid, neid valmistatakse

sadu eri sorte, täidisega ja ilma. Täidiseks

kasutatakse spinatit, ürte, eriti basiilikut ja peterselli,

lisatakse oliive ja tomateid.

Antipastina serveeritakse veel erinevaid juustu-

ja singisorte. Sinkidest kõige enam prosciutto

grudot (kuivatatud soolasingiviilud) ja prosciutto

gottot (keedetud soolasingiviilud).

Juustudest pakutakse eelroana tihti ricottat,

mis on valge ja värske ning mõnikord nagu meie

kodujuust. Samuti hallitusjuustusid ning mozzarellat

– nii tavalist kui ka pühvlipiimast valmistatut.

Väga sageli pakutakse eelroaks erinevaid

värskeid rohelisi kergeid salateid, segamiseks

laual lihtsalt oliiviõli ja palsamiäädikas.

JÄTKUB PÖÖRDEL »

Tomatisegu bruscetta ja focaccia-leib.

Corbis/Scanpix | Mati Hiis

9

Esmaspäev, 19. mai 2008 MAITSE ABC


10

Parma sinki ja melonikuulid sobib eelroaks.

« ALGUS PÖÖRDEL

IL PRIMO – tavaliselt supp

Itaalia supid on vedelad liha-, kala- või nuudlisupid,

püreesuppe keedetakse harvem.

Tuntuim on minestrone ehk köögiviljasupp,

mille koostisse kuulub kindlasti juust (nt parmesan)

ja sink ning värsked tomatid.

IL SECONDO – pasta või risotto

Itaallased valmistavad pastat enamasti ise, seda

tehakse väga erineva kujuga ja sellest ka eri nimetused.

Pastat valmistatakse erilisest nisujahust

durumnisust. Taina valmistamiseks tuleb

vesi ja jämejahvatatud kõvatera- ehk durumnisujahu

õigetes kogustes kokku segada. Tainas peab

olema pehme, elastne ja hästi vormitav. Järgnevalt

pressitakse tai nas läbi eriliste vormide.

Vormid annavad pastatoodetele soovitud kuju.

Valmistatakse täidisega pastatooteid, ravioole ja

täidetakse ka ise, nt cannellonesid.

Pastale lisandiks sobivad kastmed, mida tehakse

eri sorti juustust, singist, köögiviljadest,

eriti tomatist, mereandidest jm.

LA VERDURA – köögivili

Meie mõistes on tegu tavalise pearoaga, kuigi

itaallased serveerivad seda veidi teisiti. Aed-

ja köögiviljad on Itaalia köögis alati olnud väljapaistval

kohal, hinnatud on nii nende värv kui

ka maitse. Varem ei söödud liha, eriti veiseliha,

nii palju kui praegu, see oli kallis ja säilitada kuival

ja kuumal suvel raske. JÄTKUB PÖÖRDEL »

Mati Hiis | Fra Mare

Suitsuliha ja punase sibula pasta. Kui kõht

täis, võib juustule üle minna. Itaallased valmistavad

enamasti ka pasta ise.

Esmaspäev, 19. mai 2008 MAITSE ABC

ANTIPASTI

Kukkel

kirsstomatitega

^ 1 kg jahu

^ 500 ml vett

^ 6 g pärmi

^ 150 g kirsstomateid

Kõik ained pane segajasse ja sega 7 minutit.

Seejärel võta tainas välja ja lase 4 tundi

kerkida.

Nüüd saab hakata voolima kukleid, täpselt

sellise kujuga nagu näib ilus serveerida.

Igasse kuklisse pista üks kirsstomat,

suuremasse võib ka kaks.

Kui saiad valmis vormitud, pane need 30

minutiks veel kerkima ja küpseta siis.

Valmis kuklid on kergelt pruunikad ja

mõnusalt krõbeda koorikuga.

Tomatite asemel sobib ka spinat või

muu ürt (nt basiilik, petersell, rosmariin).

IL SECONDO

Suitsuliha ja

punase sibula

pasta

^ 50 g suitsutatud seapõske

^ 30 g punast sibulat

^ värsket basiilikut

^ 4 cl valget veini

^ 100–120 g värskelt valmistatud pastat

või 60 g poest ostetud pastat (parim

on penne)

^ 100 g valminud tomateid

Pastat keeda 8 min, nii et oleks al dente.

Mõiste tuleb samuti Itaalia köögist ja

tähistab pasta (makaronide) ja köögiviljade

valmidusastet, kui keedus veel õige pisut

hambale kerget vastupanu osutab.

Seapõsest lõika u 1 cm laiused, 2–4 mm

paksused ja 3 cm pikkused laastukesed.

Sibul lõika ribadeks. Suitsutatud seapõse

laastud pane kuumale pannile särisema, lisa

sibul. Vajadusel lisa oliiviõli. Maitsesta

soola ja värskelt jahvatatud pipraga. Kui liha

praetud, lisa valget veini ja kuumuta.

Kui vein on kokku keenud, lisa tükeldatud

värsked küpsed tomatid, keeda tasasel

tulel paar minutit, kuni moodustub enamvähem

ühtlane mass.

Nõruta sõelal keedetud pasta ja lisa

kastmesse, kuumuta. Lisa sõrmedega peeneks

rebitud basiilikulehti ja – valmis see

ongi.


12

Al dente – pasta valmidusaste, kui keedus veel õige pisut hambale vastupanu osutab.

köögikunst toetub

vaistule – kokast saab

’’Itaalia

hea kokk hetkest, kui ta

enesekindlus ja julgus

lubavad järgida vaistu.

Corbis/Scanpix | 2 x Fra Mare

Esmaspäev, 19. mai 2008 MAITSE ABC

Praetud võikala köögiviljalisandiga.

Veisefi lee luuüdiga punases veinis hautatud

pirnide ja paksoisalatiga.

« ALGUS LK 8

Itaalia köögi omapära on see, et praele ei lisata

lopsakat garneeringut, tihti on taldrikul vaid

lihatükk, lisandid tuuakse eraldi nõudes. Artišokid,

sparglid, spinat, paprika, tomatid, suvikõrvits,

baklažaan, loomulikult oliivid. Enam levinud

töötlemisviis on hautamine omas mahlas

või õlis, mis on kindlasti oliiviõli, samuti köögiviljade

lühiajaline keetmine või aurutamine.

Keedus valatakse üle kvaliteetse oliiviõliga, lisatakse

soola ja pipart, vahel ka pisitilluke küüslauguküüs.

Naturaalsed maitsed ja maitseained

on liiga head, et neid teiste maitsetega segada.

Itaallased eelistavad

veise- ja vasikaliha

Üks enam valmistatavaid veiseliharoogi osso

bucco valmib veisekoodi tükkidest või lihtsalt

veiselihakuubikutest. Liha pruunistatakse ja

hautatakse kastrulis pehmeks, lisatakse hakitud

sibul ja porgandikuubikud, siis värsked küpsed

tomatid ning lastakse toidul veel haududa. Maitsestatakse

sidrunimahla ja värske peterselliga.

Palju rohkem kui liha süüakse kala ja mereande

– eriti forelli, sardiini, tuunikala.

JÄTKUB PÖÖRDEL »


14

Ripassa. Punane

vein kalatoidule

Restoran Gianni baarmen Nikolai soovitab:

klientidele, kes tellivad kala, kuid sinna juurde

jooksid meeleldi punast veini, ehkki entsüklopeedia

järgi kuulub see liharoa juurde. «Ripassa

on küllalt tihe, sametine, esimese sõõmuga

sügav punane vein. Järelmaitse pole

vürtsikas ja seetõttu minu arust mitte nii hea

kaaslane liharoale. Ripassa sobib pehmesse

õhtusse, rahuliku mõtiskelu ja meelisklemise

juurde. Kui ihkate kirgi, jooge midagi muud.»

Vein Valpolicello maakonnast, oktoobrikuisest

hiliskorjest, serveerida 18 kraadi juures.

JUUNE HOLVANDUS


Tiramisu.

5 x Mati Hiis, pildistatud restoranis Gianni | Aldo Luud

Pecorino – kirbemaitseline talupojajuust.

Gorgonzola – aromaatne, pehme, kollase sisuga

sinihallitusjuust.

Montasio – värske kreemjas määrdejuust.

TIRAMISU kuuele

Klassikaline Itaalia dessert

^ 6 munakollast

^ 5 sl suhkrut

^ 500 g mascarpone toorjuustu

^ 1 tl vanillsuhkrut

^ 250 g degestive küpsiseid

^ peale ja kihtide vahele puistamiseks kakaopulbrit

või šokolaadi riivimiseks

SIIRUP

^ 3 dl vett

^ 0,5 dl kohvipulbrit

Keeda valmis tugevamaitseline tume kohv ja

jahuta maha. Vahusta munakollased ja suhkur

kohevaks vahuks. Lisa munavahule mascarpone

ja vanillsuhkur ning sega. Kasta küpsised

kergelt kohvisse ja lao kihiti kreemiga mitmesse

väiksemasse nõusse. Tee nii mitu kihti,

kuni aineid jätkub.

Kata vormid kilega ja pane külmkappi vähemalt

2 tunniks, veel parem terveks ööks.

Enne serveerimist puista üle kakaopulbriga

või riivitud šokolaadiga.

« ALGUS LK 8

IL FORMAGGIO – mitmed

juustusordid eri maakondadest

Igas Itaalia maakonnas tehakse omapärast juustu,

olgu lehma-, lamba- või kitsepiimast. Vägagi

populaarne on pühvli-mozzarella.

Itaalia paljudes maakondades on tuntud parmigiano

reggiano – parmesan, peetakse Itaalia

uhkuseks. Noorelt pehme, mahe, vananedes väga

vürtsikas juust. On kasutusel peaaegu kõikides

rahvustoitudes. Itaallane ei osta poest valmisriivitud,

ammugi mitte jahvatatud parmesani,

vaid riivib juustu ise vahetult enne tarvitamist,

saavutades nii maksimaalse maitseelamuse.

Väga sageli on laual pecorino , nimetatud talupojajuustuks,

sest värskena, kui ta pole veel lambapiimast

kirbe, panid talupojad teda nisuleivale.

Siis gorgonzola – aromaatne, poolpehme, marmorja

sisuga, sinise hallitusega kreemjas juust

ja fontina, samuti poolpehme juust, kasutatakse

toiduvalmistamisel ja fondüüs, kergelt pähklimaitsega.

Kreemjas värske dessertjuust mascarpone,

millest itaallased tiramisut valmistavad, sobib

samahästi kohvi ja konjaki juurde.

LA FRUTA E IL DOLCE –

magustoit või puuviljad

Pärast sööki on kombeks serveerida parajasti sel

aastaajal valminud puuvilju.

Eriliste sündmuste puhul, nagu juubelid,

sünnipäevad, jõulud ja lihavõttepühad, serveeritakse

kindlakskujunenud magustoite, maiustusi

ja kooke aga tavapäraselt nädalavahetuste õhtusöökidel.

Magustoitudes on palju pähkleid ja mandleid,

tehakse ise martsipani ja siis sellest kooke, täidiseks

on veel magusamad moosid, nt aprikoosimoos.

Tuntumaid Itaalia magustoite on tiramisu,

paljudes eri variatsioonides kuni tordini välja.

Olulised komponendid ühes heas ja magusas

tiramisus on mascarpone toorjuust, kanamunad,

espresso, küpsised või biskviitpõhi ja veidike

rummi.

Eine lõpetab kohvijoomine. Päeva teisel poolel

juuakse espressot.

Buon appetito!

Esmaspäev, 19. mai 2008 MAITSE ABC

≤ KAIRE RABA

Itaalia köögile pühendunud restoran Fra Mare peakokk

Lõunasöögile

paneb punkti

tass espressot.


16

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Ehe maitse‡

Helle Ehrberg soovitab

pipraveskit valmisjahvatatud

segu asemel.

Kas osta või ise segada

Kes armastab ise süüa teha,

peab oluliseks toidu õiget maitsestamist.

Köögiriiulile koguneb

ikka arvestatav kogu maitseaineid,

enamik suurtootjatelt.

Mõni aga ostab oma vürtsid

hoopis eripoodidest ja kiidab,

et pidavat hoopis erksama

mõjuga olema.

MERIT PETTAI ≤ MERIT.PETTAI@SLOLEHT.EE

Mis vahe on «kommertsvürtsidel» ja «päris õigetel»

maitsetaimedel? Ning kas peaks kasutama

segusid või üksikvürtse?

«Vürtsitaimed peaksid olema n-ö puhtad,

need sisaldagu ainult üht maitsetaime. Segud

koosnevad mitmest komponendist, nagu nimigi

vihjab,» on Piprapoe juhi abi Helle Ehrberg

konkreetne. Piprapood müüb Saksamaa fi rma

Hela maitsetaimi, ehkki sealt saab osta eri tootjate

maitsesegusid, soolasegusid, teed jms.

Vürtsi osta kindla toidu juurde

«Niisama mõnd kellegi kiidetud vürtsi pole

mõtet endale koju osta,» arvab Helle Ehrberg.

«Ostja peaks ikkagi teadma, millise toidu val-

Esmaspäev, 19. mai 2008 MAITSE ABC

vähe nii häid

maitsesegusid, mida

’’On

üldse maksab osta.

mistamiseks ta seda kasutada tahab. Tuleb retsept

ette võtta ja uurida,» ütleb Ehrberg ja lisab,

et loomulikult antakse nõu ka kaupluses.

Selget joont kaubamajades müüdava ja

vürtspoes pakutava vahele tõmmata ei annagi.

Oleneb täiesti tootjafi rmast ning kvaliteedist,

mida see pakub. Sageli pole segudel Ehrbergi

sõnul täit koostist välja toodudki: midagi peab


maitseaineid?

jääma ka tootja enda teada.

«Üheainsa valmismaitseaineseguga on kõige

lihtsam toitu maitsetada. Kes aga on juba

rohkem spetsialist ja kellel on arenenum maitse,

eelistab pigem puhtaid taimi,» usub ta.

Ta möönab, et on siiski välja kujunenud segud,

mida kõik kokkajad tunnevad ja mille

koostise mõjust tasub oodata kindlat tulemust,

nagu näiteks erinevad curry`d.

Eakamad ei hooli vürtsist

Eriti eakamad inimesed ei soovi toidutegemist

kirjuks ajada. Saadakse hakkama tavalise soola

ja musta pipraga küüslaugusoola ja valge pipra

asemel. «Tore, et on hakatud rohkem huvi

Margit Hakomaa

maitsetaimedest

17

«On väga kurb, et kommertseesmärkidel tehakse

inimestele selliseid naljakaid maitseaineid,

nagu hakkliha üldmaitseaine, liha üldmaitseaine,

kala üldmaitseaine. Siis peaks

igasugune liha, samuti kala olema ühe ja sama

maitsega. Üldiselt peidavad need segud

lihtsalt ebakvaliteetse toidutoorme maitset.

Mina valmistan alati segud ise. Parem on kasutada

ükshaaval tilli, pipart, soola. Ainukesed

segud, mis mulle istuvad, on väga kvaliteetsed

Tai ja India maitsesegud.»

tundma,» nendib Ehrberg.

«Vanasti tunti paprikapulbrit lihtsalt punase

pipra nime all, nüüdsel ajal on teadmisi ürtide

kohta rohkem. Paprika ei ole seesama, mis

punane pipar.» On teada, et ka väiksed lapsed

ei armasta viineris ega hakklihasoustis tunda

maitseaineid.

Kolmas võimalus – eelkülmutus

Maitsetaimi saab kasutada nii värskelt kui ka

kuivatatult. Kolmas võimalus on ju veel – külmutatult.

Sügavkülmas hoitud maitsetaim

muutub välja võttes nätskeks, ehkki sobib kohe

kasutada. Eelkülmutatud taim säilitab kõik

värskelt nopitud taime omadused.

Esmaspäev, 19. mai 2008 MAITSE ABC

Mati Hiis | Teet Malsroos


Leiburii uus kaubamärk E

rahvaste laualt. Sa

RIESKA on Soome põhjapiirkondade traditsiooniline kergitamata

taignast lameleib, millel eri maakondades erinevad retseptid.

Peamiselt küpsetati seda odra-, kaera- või rukkijahust, millele

lisati nisujahu ja kartulit ning söödi kohe kuumalt või ja piimaga.

Etnia sarjas on kaks toodet – Lapi leib nisujahuga ja rukkijahuga.

BAGUETTE on

Prantsusmaalt pärit lihtne

nisusai, mille iseloomulik

pikkus võib ulatuda isegi

kuni meetrini. Traditsiooniliselt

vastupandamatult

lõhnav ja krõbeda

koorikuga, on ta sealse

toidulaua lahutamatu osa

lihtsast hommikueinest

õhtuse pidusöögini.

Etnia sarjas on kaks

toodet – klassikaline ja

seemnetega baguette.


‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Tiina Kõrtsini | 2 x erakogu

Eksootika ‡

Mõnda Jaapani

köögi maitsetest

Traditsioonilised ida köögid

on välja töötanud Lääne inimese

jaoks vastuvõetavad

maitsed, mis poleks liiga

vürtsikad, hapud ega muidu

eriskummalised.

Siiski on välja kujunenud kindlad maitseained,

mis roale just selle maa ainuomase

maitse lisavad. Jaapani köögis on väga olulised

bonitohelbed, kombuvetikas ja mirin.

Dashi e jaapanipärane puljong

Dashi keetmiseks kulub ainult mõni minut.

Külma vette pandud kombuvetikas tuleb

keema ajada, seejärel tulelt tõsta ja hoida

mõne minuti. Vetikas välja, bonitohelbed

sisse ja uuesti keema. Leotada veel mõni

minut, sest pikemal leotamisel läheb vedelik

kibedaks.

Korrates protseduuri puhta vee ja samade

ainetega saadakse teine dashi, mis pole

küll nii kvaliteetne, kuid sobib näiteks misosupi

valmistamiseks.

Dashit kasutatakse mitmesuguste suppide

ja kergete liharoogade valmistamiseks.

Bonitohelbed on merekalast

Kuivatatud merekala laastud, sageli tuunikalast.

Sobivad dashisse, kiirsuppidesse,

-ppuljongisse, peotäis annab leemele mõne

minuti keemise järel tugevat maitset. Ehkki

näevad välja nagu höövlilaastud, ei ole

bonitohelbed kiirtoit, neil on ka toiteväärtus.

Kombuvetikas e kuivatatud merevetikas

ongi dashi valmistamiseks

teine komponent. Tume kuivatatud

riba on umbes tollilaiune, paarkümmend

cm pikk ja krussis. Eestis seni

müügil ei ole.

Mirin maitseb nagu cherri

Mirin on magus riisivein, mis sobib

paljude eri roogade maitsestamiseks,

nagu sushi-riis, kalamarinaad, erinevad

salatikastmed. Seda lisatakse ka

lihatoitudele.

Maitselt meenutab

mirin veidi cherry`t. t.

Sobib ka muudest

rahvusköökidest pä- ä-

rit salatisegude ma-

gus-hapustamiseks. s.

Mirinit kulub ter- r-

ve roa jaoks ainult

paar teelusikatäit,

niisiis jätkub pudelist

kauaks. Mõnikord

võib leida

Stockmannist.

MARTA MAURER


KOOS KEVADEGA on uuenenud

MARMITONI

ka MARMITONI tooteportfell

UUED SEFIIRID

Müügile on jõudnud uus 190 g sefiiride

tooteperekond, mis asendab seniseid 100 g

pakendeid. Tooteseeria koosneb uutest maasika-

ja jogurtimaitselistest sefiiridest ning lisaks

kuulub sarja ka klassikaline vanillimaitseline sefiir.

Jogurtimaitselistes sefiirides on kaks maitset ja värvi

ühendatud ning on sellisel kujul hetkel ainulaadsed

tooted Baltikumis. Õuna-jogurtimaitseline sefiir leidis

ka äramärkimise konkursil “Parim Toiduaine 2008”.

Tooted saanud uue nägusa kujunduse ning kogu ühtse näo.

Sefiir on hea kerge suvine maius kuna ei sisalda rasva.

19

GLASUURITUD VAHVLIBATOONID:

JÄNKUJUSS JA JÄNKUJOHANNA

Koostöös lastekas.ee veebilehega tõi Marmiton

aasta alguses turule kaks 25g glasuuritud

vahvlibatooni: vanillikreemiga JÄNKUJUSS

ja vaarikakreemiga JÄNKUJOHANNA.

Batoonid on lastele suupärased ning

parajaks magusaampsuks pikal

lasteaia-koolipäeval või lihtsalt

väikseks maiustamiseks.

Esmaspäev, v, 19. mai 2008 MAITSE ABC

UUED VAHVLID

Vahvlite perekonda lisandusid uued 90 g “Wafflid”:

vanillikreemiga vahvel ja kakaovahvel kondenspiimamaitselise

kreemiga. Vahvlid on lõigatud suupärasteks

vahvlipulkadeks ning pakendid saanud uued kujunduse.

Lisaks värskele väljanägemisele on tooted pakendatud

kaasaegsetesse flow-pakenditesse, mis tagab toote

pikema säilivuse ning parema kvaliteedi.


20

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Suvevein ‡

Põhitrend nii suvel kui ka talvel

on kergemad veinid. Soojal

ajal on omal kohal värskemad

veinid, miks mitte ka mulliga,

ja endiselt kuuluvad suvesoosikute

hulka juba kuus aastat tagasi

oma võidukäiku alustanud

rose´d.

Kui kuumimad koti- ja kingamoed tulevad

Londonist, siis veinimaailmas nii konkreetset

trendidikteerijat Liviko impordijuhi Erbi Kildjeri

sõnul välja tuua ei saa. «Tulevad küll uued

suunad, aga kuna tootjaid on ülipalju, siis väiksemad

uustulnukad ei paista eriti välja.» Kildjeri

kinnitusel kuulub vein pigem klassika kui moejookide

kilda.

Saabuvalgi suvel jätkub

roosa veini võidukäik

Jätkuvalt kuuluvad suvesoosikute hulka 2002.

aasta sooja suvega oma võidukäiku alustanud

rose`d ehk roosad veinid.

«Põhiline trend nii suvel kui ka talvel on kergemad

veinid. Tarbija soovib vähem alkohoolseid,

vähem pargiseid veine. Suvel toimivad

kindlasti hästi värskemad veinid, miks mitte ka

mulliga. Sellised, mis ei tüki esile, vaid on lihtsalt

mõnusad kaaslased,» rõõmustab Kildjer, et

üha enam on meil saada häid veine, seda ka magusate

seas.

Kerget valget veini otsides soovitab ta tähelepanu

pöörata Bordeaux` piirkonnale ja

Loire`orule, samuti Languedoc’i Sauvignon

Blanc’idele.

Kergeid valgeid veine leiab ka Portugali

Vinho Verdede ning Hispaania Ruedade hulgast,

samuti Itaaliast, Saksamaalt ja Austriast.

Aasta ringi on omal kohal vana hea klassika –

Alsace ja Burgundia.

Hea vein ei tüki esile, vaid

Rose eelistajatel tasuks pilk pöörata vana

maailma poole. «Itaalia lõunaosa sarnaneb juba

uue maailmaga, kust tulevad tõeliselt alkohoolsed

ja tihedad nn. kontsentratsioonipommid,

nende puhul tuleks juba nuga-kahvlit kasutada,»

muigab mees. Tõenäolisemalt tuleb siiski

neid veega lahjendada.

Punaveinide pooldajatele soovitab Kildjer valida

midagi Itaalia Chianti, Valpolicella, Bardolino,

Barbera, Dolcetto või Nebbiolo hulgast või panustada

Prantsusmaa Beaujolais`, Burgundia ja Bor-

Esmaspäev, 19. mai 2008 MAITSE ABC

Mis värvi on suvevein? Kui aasta keskmisest veinita

lisamine tapab

veini ja siis pole

’’Jää

enam vahet, mis

hinnaklassist pudeli

olete soetanud.


imisest rääkida, siis 65% eelistab juua punast, 2% rose´d ja 33% valget veini. «Kuid viimaste trend kasvab,» ütleb Erbi Kildjer. Marianne Loorents

on lihtsalt mõnus kaaslane

deaux` piirkonnale, Hispaanias ehk Riojale.

Kui viinamarjade, mitte piirkondade järgi valida,

siis valgetest soovitab Kildjer saabuvaks suveks

Sauvignon Blanc’i, Rieslingut, Grüner Veltlinerit

ja Verdejot ning punastest Pinot Noiri,

Gamay’d, Sangioveset ja Tempranillot.

Jää lisamine tapab parimagi veini

Piknikukorvi sisustamine veinidega sõltub eelarvest

ja enamasti kallid joogid jäävad siiski ko-

ju. Aga kui raha pole probleem ja eriti kui piknikuplats

on kogemata koduaias, siis miks mitte

rüübata korralikest klaasidest champagne`i ja

burgunderit.

Kui enamik raha on kulunud toidule, aga

veini tahaks ka, siis Kildjeri sõnul leiab soodsa

hinnaga häid jooke Hispaania punaveinide ja

uue maailma sauvignon blanc’i või chenin blanc’i

seast.

«Eelistada tasuks Tšiilit või Lõuna-Aafrikat,

teistes uue maailma riikides kipub kliima valge-

te viinamarjade jaoks olema nigel või siis on tegu

juba kallimate veinidega,» soovitab ta. Ka Itaalia

prosecco frizzante on tema sõnul ilus ja mitte väga

kallis suvevein.

Kes kokku hoidma just ei pea, aga priiskama

ka ei kipu, siis alati passiks piknikule kaasa võtta

vahuvein – vahet pole, kas cava, cremanti või

prosecco. «Veinidest on sel juhul pea alati lollikindel

valik Riesling.

JÄTKUB PÖÖRDEL »

21

Esmaspäev, 19. mai 2008 MAITSE ABC


Nauding

Elamus

Nautimus

Pinot Rosa Frizzante

esindab Nautimuse

veinivalikus kerget,

kuiva, Itaalia kihisevat

rosé veini. Aroomis

on tunda vaarikat,

mustsõstart.

Maitse on kerge,

värske, puuviljane.

www.nautimus.ee

22

« ALGUS PÖÖRDEL

Korralikud kerged suvejoogid on ka Itaalia Soave

Classico, Gavi di Gavi, Trentino, Friuli piirkondade

veinid,» soovitab Kildjer saapamaa suunas

vaadata. Kui kuni 80krooniste veinide puhul

ei puudu ka oma riskifaktor, siis kallimatega sealkandis

enam alt minna ei tohiks.

Valikuraskuses veiniriiuli ees tammudes

võib keskenduda ka korkidele – kui 15 aastat

tagasi oli keeratav kork lihtsa veini märk, siis

praegu viitab see pigem aromaatsele noorele

veinile. «Värskel veinil pole veinivigu küljes

ning keeratav kork on liiga kallis lihtsatele veinidele,»

kõlab väike korgikavalus. Piknikul on

plussiks seegi, et avajat pole vaja.

Olgu tegu pikniku või grilliõhtuga, kõige

tähtsam on, et vein oleks korralikult jahutatud.

«Jää lisamine tapab veini ning siis pole enam

Veiniekspert

KALEV KESKKÜLA:

Soovitan räime juurde kindlasti noort värsket

mahlakat veini, mis pole tammevaati näinud.

Uue maailma veinid jätaksin hoopis kõrvale

ja otsiksin sobivad pudelid Euroopast. Kõige

lihtsam on neid leida Itaaliast, kus valge vein pole

pealetükkiv, vaid hästilibisev toidukaaslane.

Kui lähtume sellest, mida saab supermarketitest leida,

siis täiesti probleemitu valik on Orvieto. Parim tootja on Bigi, aga teised

sobivad ka. Väga head on ka Soave (näiteks Masi toodetud), Vernaccia di

San Gimignano, Verdicchio dei Castelli di Jesi, Lugana, Frascati, Vermentino

di Sardegna. Kõik need on mõõduka hinnaga, nagu räim isegi.

Kui olete Prantsusmaa fänn, siis proovige Viognier´ viinamarjasorti,

ning kui kalli veini jooja, sobib Pouilly-Fumé või Sancerre – mõlemad Sauvignon

Blanci viinamarjast

Esmaspäev, 19. mai 2008 MAITSE ABC

vahet, mis hinnaklassist pudeli te olete soetanud,»

hoiatab Kildjer.

Eestlase eelistused sarnanevad

pigem soomlase kui lätlase omadega

Kui eestlase veinieelistusi võrrelda lähinaabrite

Läti ja Soome omadega, siis soomlaste maitse on

üldjoontes üsna sarnane – hästi lähevad Tšiili,

Lõuna-Aafrika, Itaalia veinid. «Üldmahus aga

tõuseb meil vana maailma osa kiiremini kui Soomes.

Kindlasti aitab ka turist sellele usinalt kaasa,»

tõdeb Kildjer. Läti veinisõber on meist veidi

teistsugune – Chardonnay töötab seal siiani hästi

ning kasvav trend on hoopis uus maailm, jättes

Saksamaa ja Austria veinide osa endiselt no-

minaalseks.

Mida rahvuskala räime

peale rüübata?

Mati Hiis | Andres Treial

≤ KERSTI EERO


Tallinn:

ARENS MÖÖBEL: Pärnu mnt 139E/2, Tartu mnt 24, Luise 40

IDEMA KÖÖGID: Maakri 19/21, Mustamäe tee 5, Pärnu mnt 130

GRAND MÖÖBEL: Sõpruse pst 159A

VISARON: Pärnu mnt 110

RIZ KÖÖGID: Tuukri 54

PALAZZO: Ahtri 6

KÖÖGIMAAILM: Sõpruse pst 25

EXPERT KÖÖGID: Pärnu mnt 186, Kadaka tee 70C

TEHNIKASTUUDIO: Tehnika 2

E-LUX KODUTEHNIKA: Sõpruse pst 145, Mustamäe tee 24,

Pärnu mnt 238 (Järve keskuse 0 korrus)

SCHMIDT KÖÖGID: Pärnu mnt 82/88

POWERDESK BALTIC: Rävala pst 19B

Tartu:

ARENS MÖÖBEL: Fortuuna 1B

STUUDIO MASTERBERG: Riia mnt 15B

EXPERT KÖÖGID: Teguri 37

Rakvere:

EXPERT KÖÖGID: Koidula 2

Pärnu:

IDEMA KÖÖGID: Kilgi 4

PALAZZO: Papiniidu 58

EXPERT KÖÖGID: Riia mnt 106

FALMEC MIRABILIA

DETAIL, MILLEST SAAVAD ALGUSE IDEED

FALMEC MIRABILIA ei ole lihtsalt õhupuhastaja vaid multifunktsionaalne kunstiteos ja köögi pärl. Ta on ühtlasi võimas

tõmbekapp samas valgusti, mille valgustugevust saab muuta vastavalt meeleolule. Perimeetertõmbega õhupuhastaja

töötab tõmbetugevusega 800 m 3 /h. Mirabilia õhupuhastajad on kaetud trendikate klaaskatetega.

www.falmec.ee falmec@falmec.ee

More magazines by this user
Similar magazines