Sisukord Sissejuhatus

ee.maxit.cms.com

Sisukord Sissejuhatus

2

Sisukord

Sissejuhatus 2

Mis on Fibo kergkruus? 3

Fibo kergplokid 4

Kergkruus – sinu abiline aias 5

Kuidas saada lahti umbrohust? 5

Ilus roheline muruvaip –

unistus, mis sai teoks 5

Õige pinnas, hea saak 6

Lillesibulate istutamine ja

hoidmine 7

Juurviljade säilitamine 7

Näpunäiteid aiataimede istutamiseks 7

Kas trepp läheb üles või alla? 8

Aiaehitised 8

Kompostisalve ehitamine 8

Kiviaed – kindel kaitse sinu kodule 8

Teeme grilli 9

Veesilm aias 10

Valmistume talveks 12

Taimede kaitse külma eest 13

Toataimed vajavad hoolt 13

Tänapäeva hitt – murukatus 14

Keskkonnasõbralik reoveepuhasti 14

Fibo interjööris 15

Sissejuhatus

Tänapäeva kaubakülluses on paljudel

meist raske orienteeruda. Pakutakse

hulganisti erinevaid ehitus- ja aiakujundusmaterjale,

ka hinnad kõiguvad äärmusest

äärmusesse.

Kuigi infot on palju, võtab õige ja soodsa

leidmine tunde, kui mitte päevi.

Aeg on aga kõigile kallis. Selle raamatu

oleme koostanud selleks, et Sinu aega

kokku hoida.

Nende kaante vahelt leiad kogu info, mis

puudutab olulist ehitus- ja aiakujundusmaterjali

– Fibo kergkruusa. See on

materjal, millest ei saa üle ega ümber,

nii lai on kergkruusa kasutusvaldkond.

Ilus muru, õiged peenrad, hästi säilivad

juurviljad. Kompostisalve, reoveepuhasti,

välikamina või aiapiirde rajamine – kõikjal

aitavad Fibo kergkruus ja kergkruustooted.

Fibo Kergkruusa Ideeraamat annab Sulle

põnevaid ideid ja kasulikke näpunäiteid.

Jõudu tööle!


S

M

L

2-4mm

4-10mm

10-20mm

Mis is on Fibo

kergkruus?

Pärnumaal Häädemeeste vallas on maapõues

savi, millel on erilised omadused

– kõrge temperatuuri mõjul savi paisub.

maxit kaevandab ja kasutab seda

unikaalsete omadustega ehitusmaterjali

Fibo kergkruusa valmistamiseks.

Kergkruusa valmistamine meenutab

mõnevõrra popkorni tegemist, nii et kõva

koorikuga graanulid on seest õhulised ja

kerged.

Kergkruusa valmistamiseks segatakse

savi kõigepealt ühtlaseks massiks.

Seejärel savimass kuivatatakse ja põletatakse

pöördahjus. Savi kuumeneb

temperatuurini 1150°C ja paisub. Nii

tekivad poorse struktuuri ja tugeva

koorikuga graanulid – see ongi Fibo

kergkruus. Fibo kergkruus on valmistatud

vaid looduslikest lähteainetest.

Fibo kergkruus on:

põlematu ja külmakindel;

tugev vaatamata oma kergusele;

looduslikest materjalidest

u. neli korda kergem;

hea soojus- ja heliisolaator;

keemiliselt peaaegu neutraalne

(pH 8-9);

vastupidav hapete, soolade,

leeliste (nt õlide ja bensiini)

mõjudele;

vastupidav korduvatele jäätumis-

ja sulamisprotsessidele.

Oluline on ka see,

et Fibo kergkruus:

ei sisalda kahjulikke gaase

ega ühendeid;

ei karda niiskust;

ei hallita ega mädane;

ei meeldi närilistele ja putukatele.

Kas kergkruus imab vett?

Kergkruusas võib olla vett nii graanulite

pinnal kui ka neisse imendunult.

Millised on kergkruusa

fraktsioonid?

Fraktsioon on Fibo graanuli suuruse ühik,

mis tähistab vastavasse suurusesse

sõelutud kergkruusatera läbimõõtu.

Kergkruusa valmistatakse kolmes erinevas

fraktsioonis: S 2-4 mm, M 4-10 mm

ja L 10-20 mm.

3


4

Fibo ibo

kergplokid

Fibo kergkruusa kasutatakse Fibo kergplokkide

valmistamiseks. Fibo plokkide

valmistamise aastakümnete pikkune

kogemus on tõestanud selle materjali

erakordset vastupidavust.

Fibo kergplokid on:

tugevad;

kerged;

tulekindlad (võib ehitada

tuletõkkeseina);

külmakindlad, hea soojustusvõimega;

hea heli isoleerimise võimega;

väga hästi töödeldavad

(puiduga sarnaselt);

kerged viimistleda;

keemiliselt püsivad;

looduslikud.

Fibo kergplokke valmistatakse kahte

tüüpi: Fibo3 ja Fibo5. Number tähistab

ploki tugevust. Fibo5 on tugevaim. Fibo3

on pisut nõrgem, kuid see-eest kergem

ja soojapidavam.

Kõik Fibo plokid on 490 mm pikad ja

185 mm kõrged. Plokke toodetakse

kuues eri laiuses: 100 mm, 150 mm, 200

mm, 250 mm, 300 mm, 350 mm. Kõige

raskem Fibo plokk kaalub 25 kg, kõige

kergem 6 kg.

Lisaks tavaplokkidele on veel ka U-plokid

ning taldmiku plokk. Taldmiku plokki

kasutatakse 1-2 korruseliste hoonete

(eramud, kasvuhooned, aiamajad jne)

vundamendi taldmiku ehitamiseks.

U-plokke kasutatakse müüritises betooni

täis valatuna vahelagede ja/või katuste

toetamiseks. U-plokkidest saab ka

lihtsalt laduda nt aia poste. Viimistluseks

sobib krohv.


Kergkruus -

Sinu

abiline aias

Kergkruus on väga sobilik

materjal aiapidajale, kes tahab

lihtsate vahenditega värskendada

õue välisilmet ja kasutada uudseid

lahendusi taimekasvatuses.

Kuidas saada lahti

umbrohust?

Fibo kergkruusa on soovitatav kasutada

peenarde ja kiviktaimlate multškatteks.

Multšimine vähendab umbrohu teket,

mulla paakumist ning kooriku teket mulla

pinnale. Kate laseb läbi vihmavee, kuid

takistab niiskuse aurustumist, mulla

hingamist sealjuures segamata.

Mulla ööpäevane temperatuurikõikumine

väheneb ning see loob taimejuurtele

soodsa kasvukeskkonna. Taimedele

on kõige parem kasutada alumise

kihina orgaanilist multši (kompost,

puulehed, põhk, adru jmt) ning katta

see pealt kergkruusakihiga. Olenevalt

peenra suurusest tuleb kattematerjalina

kasutada M 4-10 mm või L 10-20 mm

fraktsioonilist kergkruusa. Erinevalt orgaanilistest

materjalidest on kergkruusast

kate vastupidav ega vaja sageli

uuendamist. Ka ei soodusta see kahjurite

pesitsemist ega taimehaiguste levikut.

Lisaks peenardele võib kergkruusaga

katta viljapuude ümbruse, see kaitseb

puid sammaldumise ja mädanike eest.

Multšimisel tuleb silmas pidada, et

kergkruus ei lagune mullas nagu orgaaniline

multš ja arvestada seda taimede

väetamisel. Ka ei sobi juurekaela katmine

kõikidele taimedele – näiteks aediiriste

juured tahavad osaliselt päikesevalgust.

Kergkruusa on lihtne kasutada ka taimekastide

või -konteinerite mullapinna

dekoratiivkattena, nii püsivad taimed ja

nende ümbrus puhtad ka tugeva vihma

korral.

I lus roheline muruvaip -

unistus, mis sai teoks

Inetud pruunid laigud annavad

märku, et muru rajamisel ja

hooldamisel saab teha midagi

paremini. Tõenäoliselt on puudus

veest, õhust või toiteainetest.

Muru kasvutingimuste parandamiseks

tehakse pruuniks muutunud

kamarasse labidaga 10-20

cm sügavused ja 1-2 cm laiused

lõiked ning kergitatakse pinnast.

Lõigetevaheline kaugus peaks

olema 10-20 cm. Lõiked täidetakse

kergkruusa fraktsiooniga

S

2-4 mm. Graanulid võimalda-

vad veel, õhul ja toitainetel

juurte ligi pääseda. Muru saab

tugevamaks ja pruunid laigud

kaovad aja jooksul.

Kõik murupinnad vajavad aegajalt

väetamist. Fibo kergkruus ja

sõnnik koos annavad laotamisel

topeltefekti – õhutavad ja väetavad

samaaegselt. Tasase murulapi

tegemiseks tuleb paigaldada um-

bes 1 cm paksune kiht S

2-4 mm

kergkruusa fraktsiooni vastpügatud

ja riisutud muru peale.

Kergkruusagraanul parandab pinnase

õhu- ja veetasakaalu,

samaaegselt saab muru juurestik

tugevamaks ja selle eluiga pikeneb.

Ilusa muru saamiseks soovitatakse

katta muru kergkruusaga üks

või kaks korda aastas. Sarnast

metoodikat kasutatakse ka erinevate

murukatete rajamiseks

golfi -, jalgpalli-, pesapalli-, tennise-

ja muruhokiväljakutel ning

linnaparkides.

5


6

Õige ige pinnas –

hea saak

Olenevalt pinnasest vajavad ka peenrad

drenaaži. Eriti saviste muldade puhul

juhtub sageli, et pinnas tiheneb liigselt

ning taimejuurtel pole arenemiseks

piisavalt õhku. Kuiva suve jooksul

paakub taoline muld kõvaks ning võib

isegi praguneda. Rohkete sademete

korral muutub savine pinnas tihedaks

ja hoiab vett kinni, paljudele taimedele

see ei sobi. Kergkruusaga kohevdatud

struktuur hoiab paremini niiskust ja

laseb läbi ka vett ning parandab seega

tunduvalt raske mulla omadusi.

Raske ja tiheda struktuuriga muldade

puhul on kasulik teha peenrad kihiti.

Taimejuurestiku tugevdamiseks tuleb

asetada põhja kuni 10 cm paksune kergkruusakiht

M

4-10 mm, seejärel muld ja

samasugused järgmised kihid. Kergkruusa

lisamine muudab mulla struktuuri

õhulisemaks ning vett läbilaskvamaks,

mis soodustab juurte arengut.

Täpselt sama skeem kehtib ka puude ja

põõsaste istutamisel rasketesse ja tihedatesse

pinnastesse. Raskesse mulda

istutamisel pannakse istutusaugu

põhja kergkruusakiht, istutusmuld segatakse

taime suuruse järgi valitud kergkruusa

fraktsiooniga.


LIllesibulate istutamine ja

hoidmine

Kergkruusa võib kasutada lillesibulate istutamiseks.

Siis on kindel, et närilised neid ära ei söö

ega aia teise nurka vii. Kergkruusa teradesse ei

ole närilistel lihtne käiku kaevata, sest käigu seinad

lihtsalt ei püsi koos.

Lillesibulad istutatakse reeglina kolme sibulasuuruse

sügavusele. Tee vastava suurusega

istutusauk, pane istutusaugu sisse kergkruusa

fraktsiooniga M 4-10 mm, siis lillesibulad ja muld

peale. Lillesibulad vajavad pärast istutamist

kastmist, kuid ei talu seisvat vett. Kergkruus

moodustab sibulate jaoks hea drenaažiga keskkonna,

mis hoiab eemale nii haigusi kui ka

kahjureid. Veel kindlam viis on panna lillesibulad

koos kergkruusaga plastikkorvi ja istutada mulda

koos korviga.

Fibo kergkruusas saab talvitada külmaõrnu

püsililli. Daaliate, mugulbegooniate ja kannade

mugulad või risoomid kaevatakse sügisel

maast üles, kuivatatakse, pakitakse kasti kuiva

kergkruusa sisse ning hoiustatakse sobival

säilitustemperatuuril.

Juurviljade säilitamine

Mitmeid juurvilju, mida hoitakse talvel keldris liiva sees, on lihtsam

ja puhtam säilitada kuivas, paraja suurusega kergkruusas. Juurviljad

pakitakse kastidesse kihiti kergkruusaga. Fibo kergkruus hoiab kastis

sobivat niiskust ja temperatuuri, see aga on juurviljade säilitamisel

esmatähtis.

7

Näpunäiteid

aiataimede istutamiseks

Kasvumuld on see osa mullast,

millest taime juured koguvad toitaineid.

Hea muld on taime pank

ja jooksevkonto. Muld kogub toitaineid,

vett ja õhku ning annab

selle taimedele sobivas koguses

edasi just siis, kui taimed seda

vajavad.

Sageli ostame kasvumulda juurde,

kui on vaja mõni taim istutada,

kuid alati pole seda vajagi. Sa

võid teha suurepärase kasvumulla

ise, kasutades juba olemasolevat

mulda. Alumise, toitainetevaese

mullakihi hulka võib segada komposti

või turvast, väetist, võibolla

lupja ja mikroväetisi. Need

kõik leiduvad sageli ka tavalises

aiaväetises. Peame ainult juurde

Kergkruus heki istutamisel

Kergkruusa võib kasutada istutusaugu

põhjas kuivenduskihina ja

mulla hulka segatuna muudab

see mulla kohevamaks. Taim

vajab tavaliselt 10-15 cm paksust

kasvumullakihti. Hekk vajab 30-

40 cm paksust mullakihti. Kui mulla

alumine kiht koosneb tihkest savist,

peab istutusauku kuivendama, et

vesi ära voolaks. Pane augu põhja

5-10 cm paksune kiht kergkruusa

ja kata fi lterkangaga.

segama midagi, mis savise mulla

kohevamaks muudaks. Raskesse

savimulda võid segada juurde kuni

50% kergkruusa M

4-10 mm.

Roosimuld ei tohi olla liiga happeline,

soovitatav pH on u. 6. Soodne

kasvupinnas on kergkruusa, savimulla

ja liiva segu. Kasuta mullas

väetist ja lubjatud kasvuturvast,

võta regulaarselt mullaproove ja

lisa lupja ainult siis, kui seda on

vaja.

Ka rododendron vajab õhulist mulda,

kuid see on happelise mulla

taim ja selle kasvupinnasele ei tohi

kunagi lupja lisada. Paigalda hea

kuivenduskiht ja sega kergkruusa

mulla hulka koos väetamata kasvuturba

ja kompostiga.


Kas trepp läheb

üles või alla?

Maapind on harva täiesti tasane.

Ka väike kõrguseerinevus võib

tekitada aias takistuse. Üheks

lahenduseks on ehitada trepp.

Sageli peab hea lahenduse saamiseks

künkaid, treppe ja müüre

omavahel kombineerima.

Trepp on tähtis väike rajatis,

mis endale tähelepanu tõmbab

– nii et mõtle hästi järele, enne

kui otsustad, kuidas seda ehitada.

Et trepp oma eesmärki täidaks,

peab sellel olema hea käia ja see

peab olema mõistlike mõõtmetega

(trepiastme kõrguse ja laiuse

soovitatav suhe on 1:2-le). Trepi

mõjuvus sõltub muuhulgas ka

sellest, kui kesksel kohal on trepp

aias, kui palju seda kasutatakse

ja kui hästi on see nähtav. Sama

kehtib materjalivaliku ja teostuse

kohta. Tagatrepp võib olla kitsas ja

lihtne, kuid peatrepp peaks olema

laiem ja uhkem.

Kui soovid, et trepp sobiks

ümbritsevasse maastikku loomulikult,

on oluline, et see ehitatakse

võimalikult madal ja ümbritsetakse

kivide ja taimedega. Kui soovid,

et trepp paistaks aias silma,

siis ehita suurem trepp, mis

asub maastiku suhtes kõrgemal.

Mõlemal juhul on oluline leida

trepilahendus, mis sobiks kokku

aia ja majaga.

NÕUANNE

Trepi ümber on oluline õige taimevalik.

Maran, kukerpuu ja kadakas

on suhteliselt vastupidavad ja

kuivataluvad taimed, mis nõuavad

palju päikest. Need sobivad päikesele

avatud künkale.

8

Aiaehitised

Kõikvõimalike õueehitiste rajamisel

on abiks Fibo kergkruus ja

-plokid. Ka kergete õueehitiste

püstitamisel tuleb järgida ehitusnõudeid.

Paljud aiapidajad soovivad õue piirata

kivimüüriga. Fibo kergplokist aeda on lihtne

ja kiire ehitada ning see on vundamendist

alates ühest materjalist. Aiamüüre on kaht

tüüpi: vabalt seisev kivimüür ja tugimüür.

Miks ehitada kivimüür?

Vabalt seisev kivimüür kaitseb võõraste

pilkude ja tuule eest, tekitades mugava

päikesevõtuplatsi vms. Külmakerkeohututes

pinnastes piisab aia ehitamiseks

tavaliselt 50 cm sügavusest vundamendikraavist.

Selle põhi täidetakse 15 cm

paksuse tihendatud liiva- või kergkruusakihiga.

Plokid müüritakse nii rõht-

kui püstvuugis müüriseguga Vetonit 100/

600. Krohvimiseks on hea Serpo 139,

vahel piisab ka tasandussegust (näiteks

Vetonit TT). Õhemate kui 200 mm

müüride ehitamisel tuleb teha tugipostid

Kompostisalve

ehitamine on

imelihtne!

Puulehtede ja niidetud muru komposteerimine

on aias laialt tuntud tava. Kergkruus

kiirendab kõdunemisprotsessi ja

muudab mulla õhulisemaks. Komposti

hoidmiseks tasub ehitada salv, nagu on

näha juuresoleval pildil.

Kuidas ehitada

kompostisalve?

Salv ehitatakse 150 mm laiustest Fibo

plokkidest.

Kompostisalve ava ette paigaldatakse

veekindlast vineerist luuk.

Kompostisalve valatakse 3 cm paksune

kergkruusa- S

2-4 mm või kergliivakiht.

Õhu ja niiskuse juurdepääs kiirendab

kõdunemisprotsessi, seetõttu võib ka

kompostile lisada kihiti kergkruusa.

Kiviaed - kindel kaitse sinu kodule

iga 3-4 m järel. Pikemate aedade puhul

ei tohi unustada ka deformatsioonivuuke.

Müüriga võib kujundada ka ilusa astme

püsikupeenra taga, kus kasvavad tugevad,

kergelt hooldatavad taimed. Peenar

või vabalt kasvavate põõsaste ja puude

rühmad vajavad müüri ääres suhteliselt

palju ruumi.

Mis on tugimüür?

Tugimüüri ülesanne on toetada pinnast,

et luua horisontaalne pind kallakutega

aiamaadele. Ehitamine toimub sarnaselt

tavamüüri ehitamisega. Vundamendi

rajamisel on mugav kasutada Fibo

plokke. Tugimüüri tagune tagasitäide on

soovitatav teha kergkruusast, kuna see

vähendab koormust müürile ja kindlustab

vihmavee kiire ärajuhtimise.


T eeme

grilli!

Eesti suvi on lühike ja sellest

tuleb võtta viimast. Kui ehitad

ilusa välikamina, saad

istuda mõnusalt naabrite

või sõprade seltsis hiliste

õhtutundideni. Välikamina ja

grilliga kasutad oma aeda

ja terrassi palju suuremas

ulatuses – võib-olla hoopis

teistmoodi kui varem.

Välikamin annab soojust ja

loob meeleolu. Õige grill, mis

kannatab ilmastikuolusid ja

tuult, ehitatakse aia sellisesse

kohta, kus me seda

kõige rohkem näha tahame.

Fibo plokkidega käib grilli

või õuekamina ehitamine

lihtsalt ja kiirelt. Kohta valides

tuleb võtta arvesse valdavate

tuulte suunda, et suits ei

rikuks enda ja naabrite elu.

See, mida Sa ehitad, ei ole

ainult välikamin. See on kogu

aiakeskkond.

Viisakas on ehitus naabritega

kooskõlastada.

NÕUANNE

Kõigi rõhtpindade valmistamisel

on oluline mõelda vee

vaba äravoolu peale! Pinnad

tuleb ehitada nii, et vesi saaks

ära voolata.

Vt. ka maxit Estonia AS bukletti

"Välikaminad. Väligrillid"

9


10

V eesilm aias


Tihti soovitakse, et aeda ilmestaks

veesilm – bassein või tiik.

Basseini ehitamisel on otstarbekas

kasutada soojustuseks kergkruusa ja

seinakonstruktsiooniks Fibo plokke.

Kui lihtsama ja madalama basseini

rajamisega saaks aiapidaja võib-olla ise

hakkama, siis sügavamate basseinide

ehitamiseks soovitame kasutada projekteerijate

ja ehitusspetsialistide abi.

Kui aias on väike, pehmete servadega

veekogu, siis kergkruusa abil saab

selle kaldaid tugevdada. Pehme pinnas

eemaldatakse nii kaugelt ja sügavalt kui

vaja. Seejärel rullitakse lahti geotekstiil,

paigaldatakse selle peale 15-30 cm kiht

L

10-20 mm fraktsiooniga kergkruusa

ja keeratakse geotekstiili servad kergkruusa

peale vaheliti.

Selle peale pannakse soovitud pinnakate,

näiteks puhas liiv, millele võib

paigaldada kõnniteeplaadid.

Uue veesilma rajamine käib analoogselt:

kaevata tuleb soovitud suuruse ja sügavusega

auk, seejärel rullitakse geotekstiil

kogu augu ulatuses laiali, paigaldatakse

kergkruus, keeratakse geotekstiili servad

tagasi ja puistatakse peale puhas liiv.

Selline süsteem aitab vältida külmakerkeid

ja kehtib ka teiste kergete õueehitiste

ja terrasside ehitamisel.

Miks katta

veekogu kergkruusaga?

Teatud kohtades pole veelinnud oodatud.

Sellisel juhul kasutatakse kergkruusa

veekogu katteks, et vähendada lindude

kogunemist. Kergkruus on veest kergem

ja katab veekogu ühtlase kihina. Linnud

sellisele pinnale ei lasku.

Samuti kasutatakse kergkruusa loomakasvatusfarmide

virtsakogumistiikides.

Kerged graanulid katavad tiigi kaanena,

mis vähendab ebameeldiva lõhna levikut.

Põldude väetamine kergkruusa ja virtsa

seguga parandab mulla õhulisust.

11


12

V almistume talveks

Aiapidajale on tihti suureks

probleemiks savised ja märjad

pinnased. Maapinna kerkimisega

seotud probleeme saab vältida,

kui isoleerida õued, teed ja

kerged õueehitised kergkruusaga.

1. Maapinna lähedal asuvad vee- ja kanalisatsioonitorud

kaitstakse külmariskide

eest. Pinnas kaevatakse lahti umbes 1 m

laiuselt ja kraav vooderdatakse fi lterkangaga

nii, et selle servadega saaks hiljem

katta kergkruusa. Seejärel täidetakse auk

Fibo kergkruusaga L 10-20 mm, silutakse

ja kaetakse uuesti fi lterkangaga. Kõige

peale laotatakse õhuke pinnasekiht kuni

15 cm.

2. Kõnniteeplaadid kipuvad aastaaegade

muutudes nihkuma. Probleemide ärahoidmiseks

kaevatakse mõlemalt küljelt 30-40

cm sügavuselt plaatide all olev pinnas välja

ning täidetakse süvend Fibo kergkruusaga

L 10-20 mm. Kõnniteeplaadid paigaldatakse

fi lterkangale laotatud liivapadjale.

3. Seinaäärne, plaatide või graniitkillustikuga

kaetud sillutusriba kaitseb putukate

eest ja takistab umbrohu kasvamist. Kergkruusast

isolatsioonikiht sillutusriba all

hoiab ära maapinna külmumise. See võimaldab

ehitada kergplokkidest vähendatud

sügavusega vundamente. Need rajatakse

samamoodi nagu punktis 2 kirjeldati.

Sillutusriba all olevat kergkruusakihti on

väga hea kasutada ka sadevete drenaažiks.

Kergkruusaga täidetud Fibo korstna

mantelplokk sobib ideaalselt vihmaveetoru

ette sadevete kogujaks ja äravooluks, seda

võib aga kasutada ka õues lillepotina.

4. Analoogselt kõnnitee soojustamisega

saab ehitada terrasse ja välipõrandaid.

Parima isoleerimisvõimega on fraktsioon

L

10-20 mm. Sõltuvalt pinnasest võib

kergkruusakihi paksus ulatuda kuni 50 cmni.

5. Kergplokist madala vundamendiga välistreppe

tuleb külma eest kaitsta. Isolatsioon

peab olema piisava laiusega, et külm ei

pääseks vundamendi alla.


T aimede

kaitse

külma eest

Aiapidajad igatsevad sageli huvitavaid,

ent külmaõrnu taimi, mida tuleb talve ja

kevadpäikese eest hoolikalt katta. Sügisel

kuhjatakse külma kaitseks juurekaela

ümber multši või kompostmulda. Selle

asemel võiks kasutada Fibo kergliiva

või kergkruusa S 2-4 mm või M 4-10

mm. Maapinna külmudes kaetakse taim

vastavalt vajadusele kuuseokste või

vihmapidava kattega. Fibo kergkruus

laseb kaetud taimel hingata, ka liigniiske

talve korral ei ole taime juurekaelal

mädanemisohtu. Samas stabiliseerib isolatsioonikiht

suuri kevadtalviseid temperatuurikõikumisi,

mis nii sageli põhjustavad

taimede hukkumist. Kevadel, kui

kasvuperiood algab, võib soojustusmaterjali

mulda segada või jätta see

multšina ümber taime.

T oataimed vajavad hoolt

Kas kergkruus sobib lillepotti?

Sobib küll. Poti põhja paigutatud kergkruusakiht

reguleerib mulla niiskustaset

ja õhusisaldust. Potti on soovitatav paigaldada

ka fi lterkangas, mis hoiab ära

pinnaseosakeste uhtumise kergkruusa

ning mis tagab niiskuse ühtlase jaotumise

potis. Kergkruusa segamisel mullaga saab

luua taime juurtele parema elukeskkonna.

Kuidas kasutada kergkruusa

hüdrokultuuris?

Viimasel ajal on hoogustunud hüdrokultuuride

kasvatamine kodudes. Lillepot-

tidesse pannakse M

4-10 mm fraktsioo-

niga kergkruus ja veenivoomõõdik, mille

kaudu toitelahused taime juurteni jõuavad.

Hüdrokultuur vajab vettpidavat välispotti,

perforeeritud sisepotti, veemõõdikut ning

väetisepatareid, millest jätkub umbes

kuueks kuuks.

Hüdrokultuuri on

mugav kasvatada, sest:

veenivoomõõdik näitab, millal tuleb kasta;

istikud saavad automaatselt õige

koguse väetist ja vett;

õhubalanss on alati õige ning see hoiab

eemale kahjurid;

harimine on kindel ja probleemivaba.

NÕUANNE

Orhideedele meeldivad kõige enam

spetsiaalsed mullasegud. Eri orhideed

vajavad erisuguseid kasvutingimusi, aga

enamus neist vajab kohevat mulda, suurt

õhuniiskust ja niiskust hästi hoidvaid

mullasegusid. Seepärast kasvavad orhideed

kõige paremini auguga või avatud

lillepotis. Tavalises toakliimas on õhk kuivem

kui orhideedele tegelikult meeldib.

Aseta orhideepott niisutatud kergkruusast

alusele. Siis saavad lehed niiskust,

kui vesi ära aurab. Kuid jälgi, et orhidee

juured ei jääks vette seisma. Üks variant

sobiva komposti segamiseks orhideedele,

mis vajavad kasvamiseks jämedat materjali,

on järgmine: 3 osa männikoort, 1 osa

Fibo kergkruusa, 2 osa turbasammalt ja

1 osa vanu puulehti.

13


14

T änapäeva hitt –

murukatus

Miks otsustada murukatuse

kasuks?

Eesti oludesse sobiva murukatuste tehnoloogia

on välja töötanud Ökoloogiliste

Tehnoloogiate Keskuse ja maxiti asjatundjad.

Kõnealuste murukatuste rajamisel

kasutatakse spetsiaalset kerghuumussegu.

Vihmamärg kerghuumussegu ei

koorma katust rohkem kui 60-100 kg/m².

Kuna katusekate koosneb erinevatest

taimeliikidest, siis muutub selle välimus

vastavalt aastaaegadele.

Miks on murukatus kasulik?

Kerghuumussegule rajatud murukate

pikendab katusekatte eluiga: kerghuumuskiht

kaitseb ka niiskena katusekatet

suurte temperatuurikõikumiste eest. Katmata

katusel võib temperatuur kevadeti

ööpäeva jooksul kõikuda -20°C kuni +60°C.

Kerghuumussegule rajatud murukatuse all

on kõikumine aga vaid -10°C kuni +20°C.

Murukiht kaitseb ka ultraviolettkiirguse

eest – see võimaldab kasutada soodsamaid

katusekattematerjale.

Kerghuumusmurukate suurendab katuse

soojapidavust, mis omakorda vähendab

talviseid energiakulutusi.

Murukatus toimib vihmajärgsetel palavatel

päevadel ruumide jahutajana –

kerghuumusest aurustub kuumuse tõttu

vesi, neeldades soojust. Nii ongi loodud

omamoodi ökokonditsioneer.

Katuse haljastus vähendab mürataset.

Tänu pehmele pinnasele ja taimkattele ei

peegeldu heli tagasi, vaid neeldub.

Murukatus väärtustab ka kinnisvara.

Hoonete katustele võib luua atraktiivseid

piirkondi, kus nõu pidada või lihtsalt

päikest võtta. Kerghuumusmuru kannatab

kõndimist ja suurema tallaga

mööblijalgade raskust.

Murukatused aitavad parandada hoone

ümbruse mikrokliimat. Niiskemas ümbruses

tekib vähem tolmu ja seega satub ka

siseruumidesse vähem häirivaid allergiat

tekitavaid tolmuosakesi.

Kui eesmärgiks on kahandada kanalisatsiooni

sattuva vihmavee hulka, siis on

murukatus parim lahendus, kuna suudab

siduda kuni 90% sajuveest. Sadevete

sattumine üldkanalisatsiooni tekitab häireid

reoveepuhastite töös. Ilmselt liiguvad

ka Eesti reoveekäitluse pakkujad suunas,

kus sadevete töötlemist hakatakse

maksustama eraldi tasuga. Sel juhul on

juba täna otstarbekas katta suuremad

lamekatused kerghuumusmuruga.

Tänu väikesele tihedusele saab kerghuumusmuruga

katta nii uuemaid kui ka

vanu katuseid. Silmas tuleks pidada seda,

et kasutatav katusekattematerjal oleks nn

juurekindel. Tänapäeval on soojakadude

vähendamise huvides levinud korruselamute

lamekatuste katmine viilkatustega.

Palju atraktiivsemaks võib kujuneda

lahendus, mil lamekatusele rajatakse

muruväljak ning piiratakse katus kaitsekonstruktsiooniga

nii, et tekib hubane ja

privaatne puhkepaik.

Vt. ka meie bukletti "Kergkruussoojustusega

katuste projekteerimisjuhis".

Keskkonnasõbralikreoveepuhasti

Mis on Filtralite® pinnasfi lter?

Pinnasfi ltertehnoloogia sobib reoveepuhastuseks

oludes, kus ei saa rajada odavat

imbsüsteemi. Viimast pole sageli võimalik

ehitada: hea veevastuvõtuga liivapinnas

ja püsivalt madal pinnaseveetase, mis

tagaksid imbsüsteemi pikaajalise töö,

on küllaltki haruldased. Sellisel juhul on

lahenduseks pinnasfi lter, kus puhastuspinnaseks

on valitud sobiv materjal.

Vajadusel saab selle põhjavee kaitseks

veetõkkekihiga isoleerida. Süsteemi töö

ei sõltu pinnasevee taseme kõikumistest

ning väljavool on kontrollitav. Puhastatud

vee saab juhtida näiteks olemasolevasse

kraavi ja sealt veekogusse.

Süsteemi saab panna tööle aastaringselt.

Filterkeha ehitatakse pinnasesse, mille

sügavus on umbes 1 m. Nii fi ltri ümber

kui ka peal asetsev pinnas pakub piisavalt

soojaisolatsiooni ja tagab selle, et

vesi ei jõua maha jahtuda ja külmuda.

Vesi imbub läbi fi lterpinnase vertikaal

ja horisontaalsuunas. Puhastus toimub

looduslike isepuhastusprotsesside tulemu-


sena. Niinimetatud „biokile“ ehk mikroorganismid,

mis on kinnitunud pinnaseosakestele,

on väga pikka aega veega

kontaktis. Vesi viibib süsteemis keskmiselt

10 päeva. Tulemuseks on tõhus ja stabiilne

puhastus.

Kuna vesi viibib süsteemis kaua, siis

jõuavad toimuda paljud puhastusprotsessid,

mis väiksemas kompaktpuhastis

jäävad puudulikuks. Nende hulka kuulub

nt lämmastiku ja fosfori kinnipidamine,

mis on tiigi, järve või jõe täiskasvamise

vältimise seisukohalt väga oluline. Pikk

ooteaeg aitab tõhusalt kõrvaldada ka

haigustekitajad ja aitab hoida veekogu

puhtana. Kogu süsteemi iseloomustab

madal energiakulu ja protsessi lihtsus.

Puhastis puuduvad liikuvad osad. Puhasti

ülalpidamiskulud on madalad ja hooldamine

lihtne, puudub vajadus keerukama

seadistuse või kontrolli järele. Puhasti projekteeritakse

tööle tavaliselt 20 aastaks.

Kohaliku loodusliku pinnase kasutamine

fi ltermaterjalina on alati seotud riskiga,

et materjal ajapikku ummistub, sest see

sisaldab peaaegu alati peenliiva ja

savi. Lisaks vee läbilaskvusele on hea

puhastuse saamiseks oluline ka materjali

keemiline koostis. Fosfori kinnipidamine

sõltub nt fi ltermaterjali raua-, alumiiniumi

ja kaltsiumisisaldusest.

Eelöeldu viitab, et hea tulemuse saamiseks

tuleb materjali väga hoolikalt valida.

Praktikas on osutunud heaks lahenduseks

Fibo kergkruus, mida veepuhastuses

tuntakse nime all Filtralite®.

15

Fibo interjööris

Fibo ploki struktuurne pind ei pea ruumis sugugi

alati krohvitud ja pahteldatud olema.

Fibo müüritisse võib ka

jätta avad ja kasutada neid

oma lemmikesemete esile

toomiseks. Jällegi tore leid

ruumide kujundamisel!

Vägagi huvitava ja efektse seina saab, kui jätta korralikult laotud Fibo

plokkidest müür interjööris mõjuma oma loomulikul kujul. Seina võib lihtsalt

üle värvida ja eksponeerida taotluslikult naturaalset graanulitest pinda.

Tulemus on väga omanäoline ja siit saab ka tuntava rahalise kokkuhoiu

kallite viimistlusmatejalide arvelt.


Kokkuvõte

Nagu eelnevast näha, on Fibo kergkruusa kasutusvõimalused

tõesti äärmiselt mitmekülgsed. Kergkruus aitab lahti saada umbrohust,

parandada muru kvaliteeti, säilitada juurvilju, rajada kiviaeda või

kompostisalve – ja see pole veel kõik.

Sinu aed on kõigi võimaluste maailm, mille ainsaks piiranguks võib

olla vaid Sinu enda mõttelend. Ja võib-olla ka rahakott. Aga Sul

pole vaja maailma kõige metsikumat mõttelendu ega kopsakaimat

rahakotti selleks, et teha teoks hea hulk mõtteid.

Et raha kokku hoida, on vaja innovatiivseid ideid ja aega nende

elluviimiseks.

Aga nagu kõik aiaomanikud teavad, aega on küll. Küsimus on pigem

selles, kuidas aega kõige paremini oma aia huvides ära kasutada.

Kui soovid maxiti toodete kohta

rohkem informatsiooni, siis leiad selle:

www.maxit.ee

maxit Estonia AS

Peterburi tee 75

11415 Tallinn

Tel. 620 9510

Faks 631 2633

www.maxit.ee

maxit@maxit.ee

03/08 1.0


KERG KERGKRUUS KRUUS

kodus ja aias

Kergkruus -

Sinu abiline aias

Aiaehitised

Valmistume talveks

Toataimed

vajavad hoolt

Tänapäeva hitt -

murukatus

Keskkonnasõbralik

reoveepuhasti

More magazines by this user
Similar magazines