23.08.2013 Views

värat Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob teile kaks korda aastas ...

värat Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob teile kaks korda aastas ...

värat Eesti Rahva Muuseumi ajaleht toob teile kaks korda aastas ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Arvamus Kogud Näitus Uurimisreisid Raamat Kalender<br />

<strong>Eesti</strong> <strong>Rahva</strong> <strong>Muuseumi</strong> uue<br />

hoone eelprojekt valmis<br />

ok<strong>toob</strong>ris<br />

LOE LK 2<br />

<strong>värat</strong> <strong>Eesti</strong><br />

NR 2 (4), NOVEMBER 2008<br />

Eripäraste esemete tee<br />

muuseumi<br />

LOE LK 3<br />

Mis kasu on rahvakultuurist<br />

tänapäeval<br />

LOE LK 4–5<br />

ERMi kogumisretked viisid<br />

<strong>Eesti</strong> eri nurkadesse<br />

LOE LK 6<br />

<strong>Rahva</strong> <strong>Muuseumi</strong> <strong>ajaleht</strong> <strong>toob</strong><br />

<strong>teile</strong> <strong>kaks</strong> <strong>korda</strong> <strong>aastas</strong> sõnu meid<br />

ja üle vaa teid ERM-i te gevusest.<br />

ERM-i <strong>ajaleht</strong> on kõi kide muu -<br />

seumi sõp rade väljaanne, mis kutsub<br />

kaasa mõtlema pü sivast ja<br />

kadu vast, suurest ja väikesest.<br />

16. ok<strong>toob</strong>ril allkirjastasid <strong>Eesti</strong> Posti juhatuse liige Aavo Kärmas ja <strong>Eesti</strong> <strong>Rahva</strong> <strong>Muuseumi</strong> direktor Krista Aru lepingu, mille tulemusel hakkab Postimuuseum alates 1. jaanuarist 2009 kuuluma<br />

eraldi osakonnana <strong>Eesti</strong> <strong>Rahva</strong> <strong>Muuseumi</strong> koosseisu. FO TO: ARP KARM, MARKIDE REPROD: MERYLIN SUVE<br />

Uurimused ja lillkirjad<br />

uutes trükistes<br />

LOE LK 7<br />

Mi da saab sügistalvel<br />

ette võtta?<br />

LOE LK 8


2 | Arvamus<br />

Tuleb töi ne ja tõsi ne<br />

muu seu miaas ta<br />

Sel le su ve, mil tae vas oli ena mas ti hall ja ma dal<br />

ning ere su vep äi ke oli pi gem harv kui sa ge da ne,<br />

muu tis eri ti rõhu vaks ke va dest sügi ses se jõud nud,<br />

va lit su sa su tus test al la poo le lii ku nud kuu lu tus, et ra ha<br />

on vä he ja jääb ai na vä he maks ning tu leb ha ka ta<br />

kõvas ti kok ku hoid ma. Al gas see ju ba ke va del: sea du -<br />

se jõu saa nud 2008. aas ta ne ga tiiv ne li saee lar ve nõudis<br />

aas tap laa ni de ümber te ge mist. Järg ne sid kin ni tu -<br />

sed, et lä heb veel gi ras ke maks ja vas tuo lu li sed tea ted,<br />

et 2009. aas ta ee lar ve saab ole ma tä na vu sest 10%,<br />

15% või ise gi 20% väik sem ning et ker ge maks ei lä he<br />

ka mit mel järg ne val aas tal. Nii tu li roh kem kui kord<br />

lä bi mõel da kõik asu tu se te ge vu sed, sel leks ja järg -<br />

mis teks aas ta teks, pan na pin ge rit ta lä he maid ja kau -<br />

ge maid et tevõtmi si, mõel da ku lu de kok kutõmba mi se -<br />

le ja koon da mis te le gi. Pi ka le ve ni nud ar vu tu sed kur -<br />

na sid sa mavõrd kui pi dev vih ma sa du.<br />

Muu seu mi de jaoks oli te ge vus ra ha vä he ne mi ne eri ti<br />

tröös ti tu, sest vaid mõni kuu va rem oli 2009. aas ta<br />

kuu lu ta tud muu seu miaas taks tun nus lau se ga „Muu -<br />

seum on EHE“. Ee lar ve te kär pi mi se taus tal ker kis põh -<br />

jen da tult küsi mus, kas ja kui das saab muu seu miaas tat<br />

üld se tä his ta da. Kus ja kel le le on see rõõm ja pi du?<br />

ER Mi puu du tas mee leo lu de ja võima lus te muu tu -<br />

mi ne eri ti isik li kult, sest muu seu miaas ta tähtsünd mu -<br />

seks Lõuna-Ees tis pi di saa ma ER Mi 100. aas tap äe va<br />

tä his ta mi ne 2009. aas ta ap ril lis. Kui muu seu miaas ta<br />

pi da mist võinuks veel tühis ta da, siis se da saa bu vat<br />

tähtp äe va ei ole võima lik muu ta ega pa re ma te ae ga de<br />

saa bu mi se ni eda si lüka ta, see on aja loo poolt et te an -<br />

tud.<br />

Es ma sest rea gee rin gust, mil pee ti õigeks ju tud tu le -<br />

vast muu seu miaas tast üld se lõpe ta da, jõud sid nii<br />

muu seu miaas ta juht ko mi tee, muu seu minõuko gu ja<br />

-ühing kui ka suur hulk muu seu me üsna pea aru saa -<br />

mi se le, et muu seu miaas -<br />

Jõud peab mi ne ma<br />

sel le le, et teoks te ha<br />

sa da aas tat püsi nud<br />

unis tus ER Mi oma<br />

ma jast.<br />

Muu seu miaas ta<br />

saab ole ma mit te<br />

niivõrd pi du- kui<br />

ras ke tö öaas ta.<br />

ta ärajät mi ne po le la -<br />

hen dus. See oleks oma<br />

nõrku se ja üht la si ka sel -<br />

le tun nis ta mi ne, et muu -<br />

seu mid po le veel val mis<br />

täit ma neid üle s an deid,<br />

mi da neilt tä na ses ühis -<br />

kon nas oo da tak se: muu -<br />

seum peaks oma võima -<br />

lus te ja polüfunkt sio -<br />

naal su se ga tu gev da ma<br />

ühis kon da, pak ku ma nii kind lus tun net ole mi seks kui<br />

ka kin ni tust aren guks. Meil on vaid üks võima lus:<br />

muu seu miaas ta tuleb mit te niivõrd peo- kuivõrd ras -<br />

ke tö öaas ta. Ilm selt ise gi sel li ne aas ta, mis peab tões -<br />

ta ma muu seu mi de va ja lik kust ja suut lik kust.<br />

Nen de ek sis tent siaal se te prob lee mi de kes kel saab<br />

Ees ti Rah va Muu seum sa ja-aas ta seks. Kui me sel tähtp<br />

äe val tor ti ei jõua tel li da, siis lei va ga tu le me ik ka toi -<br />

me. Nii vää ri ka tähtp äe va – sa da aas tat asu ta mi sest –<br />

tä his ta mi ne on ju en nekõike kum mar dus nei le, kes<br />

sa da aas tat ta ga si ot sus ta sid ja asu ta sid, mõist sid ja<br />

väär tus ta sid. See on tä nu nei le, kes asu ta tut sa ja aas -<br />

ta jook sul hoid sid ja aren da sid, tun nis ta des oma töö -<br />

ga os kust seis ta kõrge mal päe va po lii ti kast. Me pea me<br />

suut ma sel le sa ja aas ta tar kust eda si kan da ja jõud<br />

peab mi ne ma sel le le, et teoks te ha sa da aas tat püsi -<br />

nud unis tus ER Mi oma ma jast. Nii saa me kin ni ta da<br />

kõiki de le, kes ER Mi va na mood sust ja iga vust kuu lu ta -<br />

vad, muu seu mi os kust seis ta ja kas va da üldi nim li ke ja<br />

ae gu ma tu te väär tus te ja ela va kul tuu ri kaits ja na.<br />

Peatoimetaja Pille Runnel,<br />

toimetus Agnes Aljas, Tuuli Kaalep.<br />

e-post erm@erm.ee.<br />

Telefon 7350 400<br />

Krista Aru<br />

ER Mi uue hoo ne eelp ro jekt val -<br />

mib 2008. aas ta ok <strong>toob</strong> ris. Nii<br />

kin ni tab ajag raa fik, mis sai üle<br />

vaa da tud ja kok ku le pi tud käes -<br />

o le va aas ta ap ril lis, kui all kir jas -<br />

ta si me peap ro jek tee ri mi se ja<br />

erio sa de pro jek tee ri mi se le pin -<br />

gu rii gi han ke võit nud Ees ti pro -<br />

jek tee ri mis fir ma ga EA Reng. Eelp<br />

ro jek ti esit le mi ne ja tut vus ta -<br />

mi ne as ja hu vi lis te le ning ava lik -<br />

ku se le on pla nee ri tud 7. no -<br />

vemb riks.<br />

Eelp ro jek ti ga pan nak se pai -<br />

ka kõik uue ma ja konst ruk tiivja<br />

erio sad, mää ra tak se ruu mi de<br />

suu ru sed ja lii ku mis teed hoo -<br />

nes. Te ge li kult te hak se kõik olu -<br />

li sed ot su sed, mis puu du ta vad<br />

elu ja te ge mi si tu le va ses hoo nes.<br />

Seetõttu on muu seu mi rah vas lä -<br />

bi su ve te ge le nud küll üksi ku te<br />

ruu mi de funkt sioo ni de mää rat -<br />

le mi se, küll neis se ruu mi des se<br />

so bi va te teh no loo gi lis te la hen -<br />

dus te ot si mi se ga. On püütud et -<br />

te ku ju ta da ja en nus ta da külas -<br />

ta ja lii ku mist näi tu se saa li des,<br />

ko gu hoid ja toi me ta mist fon di -<br />

hoid las, raa ma tu hu vi lis te mu ga -<br />

vust lu ge mis saa lis, kon ve rent si -<br />

saa li ka su ta ja hu vi sid ja võima -<br />

lu si neid ra hul da da. Mi da täp se -<br />

malt suu da me prae gu muu seu -<br />

mi igap äe vae lu et te ku ju ta da,<br />

se da kii re mi ni saab uus ma ja<br />

ko du seks nii töö ta ja te le kui ka<br />

külas ta ja te le.<br />

Uues ER Mi hoo nes on ka su -<br />

tu sel mõned in no vaa ti li sed la -<br />

hen du sed, mil lest võik sid ka su<br />

NOVEMBER 2008<br />

<strong>Muuseumi</strong>hoone eelp ro jek ti<br />

esit lus on 7. no vemb ril<br />

Ees ti Rah va Muu seu mi uus hoo ne peab ole ma mõnus, hu vi tav,<br />

li gitõmbav ja haa rav koht nii va na le kui noo re le.<br />

Kee gi on ku na gi öel nud, et<br />

kul tuur on kõik see, mis meist<br />

pä rast maist elu jä re le jääb. Ja<br />

kui me ta ha me ol la kul tuu ri -<br />

rah vas, mis ik ka ju tõsi on, siis<br />

tõen äo li selt soo vi me ka meist<br />

jä re lejää va väär tu se täius lik -<br />

kust, süste ma ti see ri tust, aru -<br />

saa da vust ja võima li kult head<br />

säi li vust ning mõju sat eks po -<br />

nee ri mist tu le vas te le põlve de -<br />

le.<br />

Ma usun, et ER Mi le on just<br />

vii mas tel aas ta tel seo ses glo -<br />

ba li see ru mi se ga ning Ees ti<br />

ava ne mi se ga Eu roo pas ja<br />

maail mas li san du nud muu -<br />

seu mi klas si ka lis te funkt sioo -<br />

ni de täit mi se kõrval ka sel li se<br />

ra ja ti se uued (uue ne nud va -<br />

nad?) rol lid. Ees ti Rah va Muu -<br />

seum peab saa ma tä nu uue le<br />

lõiga ta ka tei sed, kes kord sar -<br />

nas te prob lee mi de ga vas ta ku ti<br />

sei sa vad.<br />

Näi teks peak sid fon di hoid -<br />

lad ta ga ma suu repä ra se säi li -<br />

tus reÏii mi, ol les sa maaeg selt<br />

vä ga ener giasääst li kud: kõik<br />

fon di hoid lad on koon da tud<br />

ühe le kor ru se le, kom pakt se te -<br />

na, võima li kult kau ge le ju hus -<br />

li kust lii ku mi sest ja vä lisõhust.<br />

Hoo ne tu leo hu tussüsteem<br />

peaks saa ma võima li kult liht ne<br />

ja loo gi li ne, hoi des ja hoia ta des<br />

õnnes tus test ja hä da dest ju ba<br />

et te. Juur depääs hoo ne le ning<br />

sel les lei du va te le te ge vus te le<br />

peaks ole ma liht ne, loo gi li ne ja<br />

kõigi le kät te saa dav.<br />

Miks peaks Ees til ole ma rah va<br />

muu seum ja miks on va ja uut hoo net?<br />

Jaan<br />

Tamm<br />

Uue <strong>Eesti</strong> <strong>Rahva</strong> <strong>Muuseumi</strong> hoone tulevane asupaik Raadi järve ääres. FOTO: ARP KARM<br />

hoo ne le olu li seks ins ti tut sioo -<br />

niks va ba aja veet mi se, ha ri du -<br />

se, ava li ku elu ja tu ris mi eden -<br />

da mi se sei su ko halt.Kind las ti<br />

peab ERM and ma uu si võima -<br />

lu si ka Tar tu le ja maa kon na le<br />

– et oleks põhjust rää ki da üli -<br />

koo li lin na uu test ja hu vi ta va -<br />

test tah ku dest.<br />

Sa mas tu leb kind las ti aru<br />

an da, et kõik see tä hen dab ka<br />

suu re mat töö koor must, ku lu -<br />

tu si, vas tu tust ava ne vaid võima<br />

lu si tar galt ra ken da da, sel -<br />

le sa ma rah va jaoks ka su ta da.<br />

Kas meie rii gi ja kul tuu ri -<br />

vald kon na ot sus ta jad suu da -<br />

vad ik ka lep pi da tõsias ja ga, et<br />

suu red ku lu tu sed uue mul ti -<br />

funkt sio naal se hoo ne ra ja mi se<br />

lõpu le vii mi se ga ei lõpe? Sel le<br />

hoo ne ga tu le vad kva li ta tiiv selt<br />

uued võima lu sed ja kui me<br />

neid ei akt sep tee ri ega teos ta,<br />

siis ei ole ka sel le suu re in ves -<br />

tee rin gu lõplik väär tus ühis -<br />

kon na le kau gelt ki see, mis ta<br />

saaks ja võiks ol la.<br />

Üks suu ri maid väl ja kut seid<br />

on uu te püsin äi tus te et te val mis -<br />

ta mi ne – ta ha me pak ku da<br />

võim sas ma jas võim sat näi tust<br />

ees ti ja su gu las rah vas te kul tuu -<br />

ri ruu mist ning ini me sest sel les<br />

ruu mis lä bi ae ga de ja olu de.<br />

Kui gi nen de näi tus te ga on seo -<br />

tud vä hem või roh kem ko gu<br />

muu seum, on mõle ma püsin äi -<br />

tu se et te val mis ta mi seks moo -<br />

dus ta tud ka eral di töög ru pid.<br />

Ees ti kul tuu ri loo püsin äi tu se<br />

töög rup pi ju hib juht tea dur Kris -<br />

tel Rat tus. Soo me-ug ri püsin äi -<br />

tu se ga te ge leb töög rupp tea dur<br />

Svet la na Kar mi eest ve da mi sel.<br />

Kõiki de plaa ni de ko ha selt<br />

peak sid uue ma ja uk sed ava -<br />

Kui kõrvalt vaa ta ja le võib esi me -<br />

sel pil gul tun du da, et mi nis tee -<br />

riu mis töö ta mi ne on igav ning<br />

bürok raa tia ta pab igal sam mul,<br />

siis mi nu viis ja pool aas tat kul -<br />

tuu riväär tus te osa kon na nõuni -<br />

ku na muu seu mi de alal oli kõike<br />

muud kui vai mu ahis tav ja iga -<br />

vust te ki tav.<br />

Ees ti Rah va Muu seu mi uue<br />

hoo ne pro jek ti ga olen seo tud<br />

ala tes 2003. aas ta ke va dest, mil<br />

ot sus ta ti, et uus hoo ne peab tu -<br />

le ma Raa di le ja alus ta ti taas -<br />

kord al gu sest uue hoo ne ra ja mi -<br />

se prot ses si.<br />

Olen osa le nud ar hi tek tuu -<br />

rivõist lu se et te val mis ta mi ses ja<br />

lä bi vii mi ses, pik ka des lä birää ki -<br />

mis tes võist lu se võit nud ar hi tek -<br />

ti de ga pro jek tee ri mis le pin gu<br />

sõlmi mi seks, peap ro jek tee ri ja<br />

ne ma 2012. aas ta sügi sel. Sel -<br />

leks ajaks peak sid muu seu mi -<br />

rah vas ja -vaim ole ma end<br />

uues ma jas ju ba mõnu sas ti sis -<br />

se sead nud.<br />

Sel le kõige ni ai ta vad meid<br />

ar hi tek tid ar hi tek tuu ribüroost<br />

Do rell Ghot meh Ta ne, peap ro -<br />

jek tee ri ja mees kond EA Ren -<br />

gist, tel li ja esin da ja in se ner teh -<br />

ni lis tes küsi mus tes OÜ Pro jek -<br />

ti pea ja Ees ti Rah va Muu seu mi<br />

Ehi ta mi se Sih ta su tus. Sel le aas -<br />

ta 22. juu list on sih ta su tu se ju -<br />

ha tu se liik meks en di ne kul tuu -<br />

ri mi nis tee riu mi muu seu minõunik<br />

Pee ter Mauer. Ju ha tu se esi -<br />

me ne lii ge Jaan Tamm siir dus<br />

eria la se le töö le Brüsse lis se.<br />

Miks ma nõus tu sin asu ma mi nis tee riu -<br />

mist ER Mi Ehi tu se Sih ta su tus se?<br />

Pee ter<br />

Mauer<br />

rii gi han ke ko mis jo ni töös jmt.<br />

Ame ti ko hus tus test tu le ne valt<br />

hoid sin mi nis tee riu mis ko gu<br />

prot ses sil „kätt pul si l“ – osa le sin<br />

ra has ta miss kee mi de väl jatöö ta -<br />

mi ses, hoo ne ra ja mi seks va ja li -<br />

ke prot se duu ri meh ha nis mi de<br />

väl jatöö ta mi ses, kir ju ta si me se -<br />

le tu si ja põhjen du si Va ba rii gi<br />

Va lit su se le ja Ra han dus mi nis -<br />

tee riu mi le.<br />

Olin ka ot se selt ER Mi Ehi tu -<br />

se Sih ta su tu se el lu kut su mi se<br />

juu res. See ga tun dus mul le ühel<br />

het kel suh te li selt sel ge ja loo gi -<br />

lne vas tu võtta pak ku mi ne asu -<br />

da juh ti ma sih ta su tu se igap äe -<br />

vast te ge vust.<br />

Va le tan! Te ge li kult haa ra sin<br />

kin ni suu rest võima lu sest osa le -<br />

da mil le gi tõeli selt suu re ja olu li -<br />

se loo mi ses. Ees ti Rah va Muu -<br />

seu mi uus hoo ne ei ole liht salt<br />

uus ma ja muu seu mi le. See on<br />

võima lus aren da da väl ja tä nap -<br />

äe va ne, tu le vik ku vaa tav, maail<br />

ma ta se mel muu seu mi kesk -<br />

kond.


NOVEMBER 2008<br />

Tek ke loo või säi li mi se<br />

poo lest ha rul da sed as jad<br />

Muu seu mis se jõuab pi de valt oo ta ma tuid ja ülla ta vaid, aga va hel ka tead ma ta<br />

otstarbega ese meid.<br />

Rii na Rein velt<br />

Vii ma sel paa ril aas tal Ees ti<br />

Rah va Muu seu mis se jõud nud<br />

me tal list ma tu sepär jad, ki ri -<br />

kuõpe ta ja hee gel da tud kar din,<br />

sa lapä ra ne laud ja vär vi li ne<br />

klaas ne ga tiiv an na vad tun nis -<br />

tust sel lest, et muu seu mis se<br />

jõuab pi de valt oo ta ma tuid ja<br />

ülla ta vaid, aga va hel ka tead -<br />

ma ta funkt sioo ni ga ese meid.<br />

Eripä ra ne võib ol la nen de<br />

ese me te val mi mi se lu gu või<br />

leid mi se koht, kuid ülla tav võib<br />

ol la ka as jao lu, et need as jad<br />

on säi li nud hoo li ma ta sel lest,<br />

et te ge li kult pi da nuks need ole -<br />

ma hä vi ta tud või loo mu li kul<br />

moel prügiks muu tu nud.<br />

Va hel juh tub, et muu seu mi<br />

jõuab as ju, mil le eri li sus on as -<br />

ja tund ja le ko he sel ge, ent sel -<br />

lest hoo li ma ta on ras ke mää ra -<br />

ta nen de ku na gist funkt sioo ni.<br />

Ena mas ti tu le vad sel li sed ese -<br />

med väl ja va na de ma ja de pöö -<br />

nin gu telt või keld ri test.<br />

MEO MUT TE LI MA TU SEPÄR JAD<br />

2006. aas ta su vel he lis tas Ees ti<br />

Rah va Muu seu mis se Kal li Kukk<br />

ja rää kis ühest leiust, mis tu li<br />

re mon di käi gus la ge da le te ma<br />

ma ja ve ran da ka tu se all asu vast<br />

pa ni pai gast. Te gu oli Alf red<br />

Meo mut te li ma tu sepär ga de ga<br />

– na tu ke tol mu nud me tallpär -<br />

jad, kuid siis ki häs ti säi li nud ja<br />

kõigil lin did küljes.<br />

Alf red Meo mut tel<br />

(16.02.1884–21.12.1931)<br />

lõpe tas 1909. aas tal Tar tu Üli -<br />

koo li pro vii so ri na. 1913. aas tal<br />

siir dus ta Pet se ris se, kus pi das<br />

ap tee ki ku ni oma sur ma ni, li -<br />

saks avas ta hil jem tei se ap tee gi<br />

Värs kas. Meo mut tel oli üks<br />

neist, kes al ga tas pet ser las te<br />

poolt Ees ti Aju ti se le Va lit su se -<br />

le pal ve kir ja saat mi se, mis soo -<br />

vis Pet se ri maa ühen da mist Ees -<br />

ti maa ga. Ta oli pi ke mat ae ga<br />

Pet se ri lin na vo li nik ja aas ta tel<br />

1923–30 lin na pea.<br />

Alf red Meo mut te li ära saat -<br />

mi ne toi mus Ees ti Üliõpi las te<br />

Selt si saa list, ta mae ti Tar tu<br />

Maar ja kal mis tu le. Me tal list<br />

ma tu sepär jad, mi da 1920.–30.<br />

aas ta tel val mis ta sid spet siaal -<br />

sed me tallpär ga de val mis ta mi -<br />

se töö ko jad, too di ilm selt va he -<br />

tult pä rast ma tust Alf red Meo -<br />

mut te li abi kaa sa le Lii na le kuu -<br />

lu nud maj ja Tar tus Kroo nuaia<br />

tä nav 64, kust nad 75 aas tat<br />

hil jem uues ti la ge da le il mu sid.<br />

Oleks need jäe tud sur nuae da<br />

haua pea le, oleks aeg pär jad<br />

kii res ti hä vi ta nud.<br />

KI RI KUÕPE TA JA KAR DIN<br />

Ei ole just ta va li ne, et me hed<br />

te ge leks naiskä sitöö ga, mil le<br />

hul ka kuu lu vad kind las ti tik ki -<br />

Vär vi li ne au tok room, sepistatud matusepärjad, kalavõrgust kardin<br />

ja tundmatu otstarbega laud on tunnistused sellest, kuidas muuseumisse<br />

jõuab pidevalt ootamatu loo või saatusega esemeid.<br />

FO TOD: ERM<br />

mi ne, ku du mi ne, hee gel da mi -<br />

ne ja muud teks tii litööd. Aga<br />

just sel li sed me he teh tud fi lee -<br />

teh ni kas kar di nad jõud sid Ees -<br />

ti Rah va Muu seu mi ko gu des se<br />

sel le aas ta ke va del.<br />

Kar di nad val mis tas en di ne<br />

ki ri kuõpe ta ja Jaan Mu ru<br />

(1900–1987) aas ta tel 1946–<br />

1947, kui ta var jas end Tar tus<br />

Laia tä na va pöö nin gul rep res -<br />

sioo ni de eest. Hil jem ta siis ki<br />

van gis ta ti, ku na lei dus üle sand -<br />

ja, ja saa de ti Si be ris se. Kar di -<br />

naid hak kas Jaan Mu ru val mis -<br />

ta ma sel leks, et mõtte te ge vus<br />

kor ras hoi da. Ma ter ja li na ka su -<br />

tas ta ka lavõrku, mil les se põimis<br />

ruu tu de täi di seks ha ru ta -<br />

tud lam bi ta hi abil must ri: ta lu -<br />

ma ja, aed ja kask ning tekst<br />

„Mu ter vi tus, Sul kuld ne, ko du -<br />

ko tu s“. Jaan Mu ru val mis tas<br />

sel li seid kar di naid mit meid,<br />

ühe nen dest ot sus tas te ma pal -<br />

vel ER Mi le kin ki da te ma tütar<br />

Reet Kaa ru puu.<br />

TÖÖ LAUD, AGA MIL LI SE<br />

TÖÖ TE GE MI SEKS?<br />

Käe so le val aas tal too di Tar tu<br />

Taas ka su tus kes ku ses se üks kä -<br />

sitöö na val mis ta tud laud, mi da<br />

mit med ini me sed taht sid os ta<br />

lil le lauaks. Seal sed töö ta jad<br />

aga ar va sid, et laual on suu rem<br />

väär tus ja pak ku sid se da an ne -<br />

tu se na Ees ti Rah va Muu seu mi -<br />

le. Mui du gi loot sid nad, et<br />

muu seu mitöö ta jad os ka vad ko -<br />

he öel da, mis laua ga on te ge -<br />

mist. Nii liht ne see aga po le ja<br />

muu seu mitöö ta jad ki vaid ole -<br />

ta vad, kas te gu on kä sitöö laua<br />

(nt tik ki mi seks), maa li mi se<br />

alu se, fo to de re tušee ri mi se<br />

laua või hoo pis mil le gi muu ga.<br />

VÄR VI LI NE KLAAS NE GA TIIV<br />

Vär vi li ne au tok room sat tus<br />

muu seu mis se kümme kond aas -<br />

tat ta ga si koos kat kis te ja val -<br />

da valt il ma ku ju ti se või emul -<br />

sioo ni ta klaas ne ga tii vi de kas ti -<br />

ga, mis too di muu seu mis se so -<br />

bi va te tu gik laa si de leid mi seks.<br />

Au tok roo mi avas tas fo to kon -<br />

ser vaa tor Jüri Karm kas tist mi -<br />

tu aas tat hil jem.<br />

Au tok room-me net lus on üks<br />

täius li ku maid vär vi ras ter-me -<br />

net lus test, mis pa ten tee ri ti<br />

1903. aas tal Pa rii sis (Au gust ja<br />

Louis Lu mière’ poolt) ja oli ka -<br />

Üleskutse<br />

Kui ole te sar na se laua ga va -<br />

rem kok ku puu tu nud ja os ka te<br />

pak ku da õige töö, mil le te ge -<br />

mi seks lau da ka su ta ti, pa lu me<br />

sel lest tea da an da te le fo nil<br />

7350 406<br />

su tu sel 1907. aas tast um bes<br />

1930. aas ta ni. Au tok roo mid on<br />

ta va li selt vä ga hal va säi li vu se -<br />

ga – vär vid tu me ne vad ja ku ju -<br />

tis on me haa ni lis te kah jus tus te<br />

suh tes vä ga tund lik. Sel lest tin -<br />

gi tu na on neid tä na seks suh te -<br />

li selt vä he säi li nud. Ees tis on<br />

neid koos siin kir jel da tu ga tea -<br />

dao le valt vaid viis tükki.<br />

Fo tol jääd vus ta tud ma ja<br />

koos sil di ga Päe va pilt nik Mih -<br />

kel son võib vii da ta 1920. aas -<br />

ta tel Vänd ras te gut se nud fo -<br />

tog raa fi le J. Mih kel so ni le. Sa -<br />

mu ti on J. Mic hel so ni ni me li ne<br />

fo tog raaf osa le nud 1912. aas -<br />

tal Ees ti Rah va Muu seu mi fo -<br />

tovõist lu sel ja saa nud kol man -<br />

da ko ha. Kas te ge mist on sa ma<br />

me he ga ja kas te ma on ka<br />

kõnea lu se vär vi li se au tok roo mi<br />

au tor?<br />

Ees ti Rah va Muu seu mi ja fo -<br />

tog raaf Alar Ma dis so ni koostööp<br />

ro jek ti „Ees ti tüübi d” raa -<br />

mes toi mu sid sel su vel vä -<br />

litööd kõigis Maar ja maa maa -<br />

kon da des.<br />

„Ees ti tüübi d” on kaa sae ga<br />

do ku men tee riv fo top ro jekt,<br />

mil le eesmär giks on tut vus ta -<br />

da Ees ti maa erin äo li sust siin<br />

ela va te ini mes te kau du. Vä -<br />

litöö del ko gu tud ma ter jal an -<br />

nab vas tu se küsi mu se le, mis -<br />

su gu ne on 21. sa jan di al gu se<br />

ees ti maa la ne, mil li ne on eri -<br />

ne va te Ees ti piir kon da de, eri -<br />

ne va te ge ne rat sioo ni de ja<br />

rah vus te et nog raa fi li ne port -<br />

ree.<br />

Mai kuust sep temb ri ni kest -<br />

nud vä litöö de käi gus teh ti<br />

ring pea le ter ve le rii gi le, sõltu<br />

valt maa kon na suu ru sest<br />

käi di ka hes ku ni nel jas val las.<br />

Vä litöö de tuu mikrühma moo -<br />

dus ta sid fo tog raaf Alar Ma -<br />

dis son ja ER Mi ko gu hoid ja<br />

Ma ris Ro sent hal, pro jek ti el -<br />

lu vii mi seks pa nid õla al la mit -<br />

med abi li sed. Pea mi selt kul -<br />

tuu ria lal töö ta vad ini me sed<br />

ai ta sid oma val las lei da ko ha -<br />

lik ke, ke da 3–4-liik me lis te<br />

grup pi de na pil dis ta ti. Ini mes -<br />

te va li kul jär gi ti põhimõtet, et<br />

ühest piir kon nast võima li kult<br />

eri ne va ole mi se ga – nii<br />

va nu se li ses, soo li ses kui ka<br />

te ge vu s a la mõttes – ini me sed<br />

do ku men tee ri tud saak sid.<br />

Ühte kok ku pil dis ta ti pro -<br />

jek ti käi gus 400 ini mest.<br />

Kõige noo re mad do ku men -<br />

tee ri ta vad olid <strong>kaks</strong> ühe-aas -<br />

tast pois si, üks Tal lin nast ning<br />

<strong>Eesti</strong> asjad | 3<br />

Kaa sae ga<br />

do ku men tee riv<br />

fo top ro jekt<br />

„Ees ti tüübi d”<br />

Ma ris Ro sent hal<br />

Omaet te loe te lu saab<br />

ini mes test, kel le jaoks<br />

oli pas sis kir jas olev<br />

rah vus ene se tut vus ta -<br />

mi sel tei sejär gu li ne.<br />

tei ne Em mas te val last Küla ma<br />

külast. Va ni maks pro jek ti raa -<br />

mes pil dis ta tud ees ti maa la -<br />

seks oli 92-aas ta ne Poo la pä -<br />

ri to lu nais te rah vas, kes jääd -<br />

vus ta ti het kel, mil ta oli Ab ru -<br />

kal külas oma tütretütrel. Li -<br />

saks mai ni tud poo la ta ri le olid<br />

mit tepõlis rah vus test esin da -<br />

tud veel ve ne la sed, un gar la -<br />

sed, soom la sed, ta tar la sed,<br />

aser baidžaan la sed, uk rain la -<br />

sed ja ma rid.<br />

VALMIV VÄLINÄITUS<br />

Omaet te loe te lu saab ini mes -<br />

test, kel le jaoks oli pas sis kir -<br />

jas olev rah vus ene se tut vus ta -<br />

mi sel tei sejär gu li ne, näi teks<br />

se tud, mul gid, ab ru ka la sed,<br />

hiid la sed, saar la sed ja va na -<br />

usu li sed. 400 ini me se seas lei -<br />

dus vä ga eri ne va ame ti te<br />

esin da jaid, juuk su rist puu se -<br />

pa ni, saa re va hist ma le va pea -<br />

li ku ni ning kõiki de teis te elu -<br />

kut se te esin da jad, kes sin na<br />

va he le jää vad.<br />

Vä litöö de käi gus ko gu tud<br />

fo to ma ter jal hakkab ole ma<br />

kät te saa dav kõigi le hu vi lis te le<br />

muu seu mi ar hii vis. Järg mi se<br />

aas ta ap ril li kuus, kui muu -<br />

seum tä his tab 100. aas tap äe -<br />

va, ava tak se Raa di mõisa par -<br />

gis en di se pea hoo ne aken del<br />

A. Ma dis so ni ku ree ri tud vä -<br />

lin äi tus, kus on va li ku li selt<br />

üles ri pu ta tud fo tod Ees ti maa<br />

ini mes test 2008. aas tal.<br />

Fotograaf Alar Madisson ja Maris Rosenthal otsivad <strong>Eesti</strong><br />

erinäolisust siinsete inimeste kaudu. FOTO ERAKOGU


4 | Näitus<br />

Sõna tu tead mi ne ehk Mis ka su on rah v<br />

Rehepeks Mesipuu talus, üritusel „Rehepapi seitse ametit“.<br />

KRIS TEL RAT TUS<br />

Näi tus val mib jät ku na<br />

2003.–2004. aas tal toi mu nud<br />

pro jek ti le „T ra dit sioo ni li sed<br />

töövõtted in ter ne ti s”, mil le eesmärk<br />

oli luua Ees ti Rah va<br />

Muu seu mi ko du le hekülje le eri -<br />

ne va te tra dit sioo ni lis te töövõte<br />

te prak ti list külge tut vus -<br />

tav rub riik ja mil le käi gus ri pu -<br />

ta si me vee bi mit me te liht sa ma -<br />

te teh no loo gia te kir jel du sed.<br />

Üks too na ne juhtmõte oli Ees -<br />

ti Rah va Muu seu mi ko gu de po -<br />

pu la ri see ri mi ne. Al lik ma ter ja -<br />

li na ka su ta si me Ees ti Rah va<br />

Muu seu mi ar hiiv raa ma tu ko gus<br />

lei du vaid kir jel du si, sa mu ti ot -<br />

si si me üles meist reid, kes veel<br />

tä nap äe val mõnda tra dit sioo -<br />

ni list töövõtet vil je le vad, et<br />

nen de te ge mi si fil mi da. Tõsi,<br />

mit med neist meist ri test on<br />

oma tead mi si ar hii vi kir jel dus -<br />

te abil täien da nud. Tei ne meie<br />

jaoks olu li ne as pekt oli see, et<br />

ini me sed ei loeks töövõte te kir -<br />

jel du si kui lu gu sid möö du nud<br />

ae ga dest, vaid hoo mak sid eeskätt<br />

nen de tä nap äe va seid ka -<br />

su tusvõima lu si. Siis ki jääb<br />

loen da ma tu te võima lus te maa<br />

Näi tus kes ken dub te -<br />

ge vu se le, külas ta ja te le<br />

luuak se võima lus liht -<br />

sa maid töövõtteid ise<br />

ko ha peal proo vi da.<br />

NOVEMBER 2008<br />

30. ok <strong>toob</strong> ril 2008 ava ti Ees ti Rah va Muu seu mis näi tus „Si ga see biks. Tra dit sioo ni li sed töövõtted kaa sa ja l“. Näi tus kä sit leb liht said<br />

in dust ria li see ri mi seel seid ta lu po ja teh no loo giaid ning nen de tä nap äe va seid ka su tusvõima lu si.<br />

in ter net mõne olu li se nüan si<br />

poo lest näi tu se saa li le al la –<br />

vee bi kesk kon nas po le võima lik<br />

ese meid ja ma ter ja li puu du ta -<br />

da, nuu su ta da ega as ju oma<br />

kä te ga val mis te ha. Se da lünka<br />

püüab näi tus „Si ga see biks.<br />

Tra dit sioo ni li sed töövõtted<br />

kaa sa ja l“ täi ta.<br />

Näi tus kes ken dub te ge vu se -<br />

le, külas ta ja te le luuak se võima -<br />

lus liht sa maid töövõtteid ise ko -<br />

ha peal jä re le proo vi da. Eks po -<br />

nee ri tak se suh te li selt liht said<br />

teh no loo giaid, mis ei eel da<br />

ee los ku si ega kee ru kaid töö va -<br />

hen deid ning nõua vad vaid tä -<br />

na päe val gi kät te saa da vaid ma -<br />

ter ja le (met sa tai med, puu pakk,<br />

vill, loo ma rasv jm). Li saks ise te -<br />

ge mi se ja kat se ta mi se võima lus -<br />

te le näi tu se saa lis toi mu vad näi -<br />

tu se lah tio le kua ja jook sul te -<br />

maa ti li sed õpi toad, kus kis tak se<br />

pil paid, vär vi tak se tai me de ga<br />

lõnga, kas te tak se ras vaküünlaid<br />

ja proo vi tak se ke der var re ga ket -<br />

ra mist. Õpi tu ba sid ju hen da vad<br />

Ees ti Rah va Muu seu mi kon ser -<br />

vaa to rid ja Tar tu Üli koo li Vil jan -<br />

di Kul tuu ria ka dee mia rah vus li -<br />

ku kä sitöö eria la üliõpi la sed.<br />

Miks rää ki da tä nap äe val tra dit -<br />

sioo ni lis test töövõte test? Pal ju<br />

aas ta sa du olid need võtted liht -<br />

salt ta va li ne viis tar be va ra val -<br />

mis ta da, sest nii oli käepä ra ne ja<br />

funkt sio naal ne. Ku ni in dust ria -<br />

li see ri mis pe rioo di al gu se ni 19.<br />

sa jan di vii ma sel vee ran dil val -<br />

mis tas Ees ti ta lu rah vas peaae gu<br />

kõik oma igap äe va sed tar bee se -<br />

med al gu sest pea le ko dus ise.<br />

Ko du ma ja pi da mi ses oli va ja tun -<br />

da ma ter ja li de oma du si ja as ja -<br />

de te ge mi se teh no loo giaid ala -<br />

tes re ha pul ka de voo li mi sest ku ni<br />

suur te pui dust sea del dis te val -<br />

mis ta mi se ni. Ae da de ehi ta mi sel<br />

ka su ta ti män di ja kuus ke, kor vi -<br />

pu nu mi seks va ja ti üheaas tast<br />

pa ju, na gi või uk sek äe pi de teh ti<br />

kaar du nud ok sast, ka ruä ke val -<br />

mis ta ti pain du vast ja oks li kust<br />

kuu sest. Toit kas va ta ti ko dus ise,<br />

loo du sest saa di ka ars ti mid. Va -<br />

ne mad õpe ta sid lap si loo dust<br />

tund ma, tut vus ta sid nei le tai mi<br />

ja loo mi, lõnga ket ra mist ja tõrvaa<br />

ja mist, saak loo ma de pei du -<br />

koh ti. Loo dust oli va ja tun da, et<br />

va li da toi duks või tar bee se me<br />

jaoks op ti maal ne too rai ne.<br />

Tä nap äe val on nii su gu se<br />

õppi mi se asen da nud tea du sel<br />

põhi nev, teist su gu seid eesmär -<br />

ke, väär tu si, seo seid rõhu tav ja<br />

ko gu maail ma aren gu ga seos -<br />

tuv õpe. Pal jud tä nap äe va lap -<br />

sed – seal hul gas ka mi nu omad<br />

– on sündi nud ja kas va nud lin -<br />

nas. Kas nad ik ka tea vad, mi da<br />

on ühist lam bal ja so kil? Seal ja<br />

see bil? Ja et ka nep ei ole gi tin -<br />

gi ma ta nar koo ti ku mi sünonüüm?<br />

Aru saam sel lest, mil li -<br />

sel moel ja mää ral on meie elu<br />

kõige ta va li se mad ja igap äe va -<br />

se mad as jad seo tud loo du se ga,<br />

kui das ja kui pal ju me ole me<br />

sel le loo du se osa, on mi da gi,<br />

mi da ta hak si me näi tu se ga lin -<br />

nas tu nud in foühis kon nai ni -<br />

mes te le mee nu ta da.<br />

RO HE LI NE TRA DIT SIOON<br />

Siis, kui ise te ge mi ne oli elu loo -<br />

mu lik osa, mit te eksk lu siiv ne<br />

ho bi või ideo loo gi li ne, tead lik<br />

maail ma vaa te li ne va li kuvõima -<br />

lus, oli ka teist su gu ne tar bi mi -<br />

ne. Kõik, mis ta lus too de ti, tar -<br />

bi ti seal ka ära ning mi da gi ei<br />

vi sa tud nii sa ma mi ne ma. Ras -<br />

ked sõja-aas tad 20. sa jan dil,<br />

vae sus ja puu dus kõigest and -<br />

sid põhju se esie ma de ja -isa de<br />

võte te poo le pöör du da. Ka siis,<br />

kui kõige ras ke mad ajad möö -<br />

da said, teh ti pal ju ko dus va ja -<br />

mi ne vat ise.<br />

Pal jud tä nap äe va lap -<br />

sed on sündi nud ja kas -<br />

va nud lin nas. Kas nad<br />

ik ka tea vad, mi da on<br />

ühist lam bal ja so kil?<br />

Aga mis tä hen dus on neil<br />

töövõte tel tä nap äe val, kui ole -<br />

me sil mit si pi gem võima lus te<br />

üliküllu se kui puu du se ga? Loo -<br />

du sel on uus tä hen dus – see on<br />

muu tu nud tö öand jast ja toit -<br />

jast va ba aja veet mi se ja niiöel<br />

da pa ta rei de laa di mi se ko -<br />

haks. Mar ja de ja seen te kor ja -<br />

mi ne on roh kem ho bi kui toi -<br />

du va ru de täien da mi ne. Met sa<br />

min nak se sel leks, et seal ja lu -<br />

ta da, pu ha ta, mat ka ta.<br />

Tei se ne nud on ka tra dit sioo -<br />

ni lis te töövõte te ka su ta mi se<br />

olu kor rad. Vä litöö del ko ha tud<br />

ea kas kor vi pu nu ja Lää ne maalt<br />

ja va ne mas kes keas lam ba niit ja<br />

Lõuna-Ees tist kan na vad eda si<br />

oma va ne ma telt saa dud tead -<br />

mi si. Mui nas laag ri tes se ko gu ne -<br />

vad ini me sed, kes ta ha vad ko -<br />

ge da ar gie lu toi me tu si „nii na gu<br />

va nas ti“. Pal ju des maa koh ta des<br />

de monst ree ri tak se va nu töö -<br />

võtteid ko du kan dip äe va de ja<br />

muu de ko ha lik ku iden ti tee ti tu -<br />

gev da va te üri tus te raa mes.<br />

Ta lu po jaühis kon nast pä rit<br />

kul tuu rinäh tu si ka su ta tak se<br />

laial da selt tu ris mis. Kui gi nä gi -<br />

me oma vä litöö del tra dit sioo ni<br />

eda siand mist põlvest põlve,<br />

koh ta si me siis ki sa ge da mi ni


NOVEMBER 2008<br />

a kul tuu rist tä nap äe val<br />

1 2 3<br />

4<br />

6<br />

sel le ümbermõtes ta mist. Ese -<br />

mest või te ge vu sest enam<br />

rõhu ta ti sünd must või lu gu,<br />

mil le ga se da seos ta ti. Ini mes te<br />

isik li ku tõlgen du se osa oli suur<br />

ja pol nud har vad ju hud, kui va -<br />

na de le kul tuu rinäh tus te le an ti<br />

uus, va ra se mast mär ga ta valt<br />

eri nev si su.<br />

Tra dit sioon seos tub ka öko -<br />

loo gi li se puh tu se ja sääst va<br />

aren gu ga, on kin del ja lä bi -<br />

proo vi tud ning loo dus lik. Hil -<br />

ju ti küsis üks vä lis maa kol leeg,<br />

kas ini me sed, kes meil tra dit -<br />

sioo ni li si töövõtteid vil je le vad<br />

ja pro pa gee ri vad, on ise tead -<br />

li kud, et te ge le vad el lujää -<br />

misst ra tee gia te har ju ta mi se ga<br />

tu le vi ku tar beks. Ta pi das sil -<br />

mas glo baal seid kesk kon nak -<br />

rii se, mis (võib-ol la?) meie elu<br />

ju ba lä hi tu le vi kus kar di naal selt<br />

muu da vad. Ei tea, kas Ees ti ini -<br />

me sed nii mus ta des vär vi des<br />

mõtle vad. Tra dit sioon seos tub<br />

eeskätt ik ka esi va ne ma te pä -<br />

ran di ga ja oma kul tuu ri lis te<br />

juur te ga. Aga öko loo gi li su se<br />

tee ma tu leb tä nap äe val tra dit -<br />

sioo ni lis te töövõte te ga seo ses<br />

üli tu ge valt sis se. Se da loo mu -<br />

li kult mit te ai nult Ees tis, vaid<br />

ka mu jal maail mas.<br />

7<br />

Os kust on liht sam<br />

oman da da tei se ini -<br />

me se tööd vaa da tes<br />

kui raa ma tust<br />

nä pu ga jär ge aja des.<br />

Kas meil tra dit sioo ni -<br />

li si töövõtteid vilje -<br />

levad inimesed on<br />

tead li kud, et te ge le -<br />

vad el lujää mise har ju -<br />

ta mi se ga tu le vi kuks.<br />

Kui sääs tev on tra dit sioon?<br />

Kas kee gi on se da ku na gi analüüsi<br />

nud? Kui aiae hi tu se kir jel -<br />

dus Ees ti Rah va Muu seu mi et -<br />

nog raa fi li ses ar hii vis al gab soo -<br />

vi tu se ga „võta sa da noort kuus -<br />

ke“, siis me te ge li kult ei tea, kui<br />

suur osa Ees ti ela nik kon nast<br />

võiks se da en da le lu ba da, il ma<br />

et meie te ge vus met si ohus ta ma<br />

hak <strong>kaks</strong>. Eri ti kui sil mas pi da -<br />

da, et ae du tu leb ju ai na uuen -<br />

da da. Ar ves ta da tu leb nii suu re -<br />

ne nud rah vaar vu ja tar bi -<br />

misvõima lus te ga kui ka tar bi -<br />

mis har ju mus te muu tu se ga.<br />

SÕNATU TEADMINE<br />

Os kus mi da gi val mis ta da tu gi -<br />

neb tead mi se le, mis põhi neb<br />

te ge vu sel. Se da laa di tead mi ne<br />

on eelkõige ol nud oma ne füüsi<br />

list tööd te ge va te le maai ni -<br />

mes te le, in foühis kon nas on sel -<br />

le osa väik sem. Maai ni me sed<br />

oman da sid oma tead mi sed te -<br />

ge vu se, mit te kuu la mi se käi -<br />

gus. Root si et no loog Jo nas<br />

Fryk man on se da ni me ta nud<br />

„sõna tuks tead mi sek s“ ja nen -<br />

ti nud sel le kuu lu mist suur de<br />

osas se kul tuu rist, mis ku na gi<br />

ar hii vi des se ei jõua. Ini mes te<br />

5<br />

igap äe vae lu sei su ko halt täht sa<br />

sõna tu tead mi se muu tu mi ne<br />

teks tiks <strong>toob</strong> en da ga pa ra ta ma -<br />

tult kaa sa olu lis te di men sioo -<br />

ni de kaot si mi ne ku. Iga vä litöö -<br />

del käi nud et no loog teab, et<br />

konk reet se tes si tuat sioo ni des<br />

va ja mi ne vad os ku sed ja te gu -<br />

vii sid on kõige pa re mi ni mõis -<br />

te ta vad siis, kui need on oma<br />

sil ma ga jäl gi ta vad. Os kust on<br />

liht sam oman da da tei se ini me -<br />

se tööd vaa da tes ja sel les osa -<br />

le des kui raa ma tust nä pu ga<br />

jär ge aja des. Vaa ti meis ter da -<br />

va pütt se pa või võrku ku du va<br />

ka lu ri töövõtted on nii la hu ta -<br />

ma tult seo tud toi min gu te ge li -<br />

ku soo ri ta mi se ga, et neid on<br />

peaae gu võima tu üks tei sest<br />

eris ta da ning abst rakt ses sõna -<br />

li ses kir jel du ses eda si an da. Mi -<br />

da gi te ge li kult te ha või sel lest<br />

üks nes rää ki da on <strong>kaks</strong> kva li ta -<br />

tiiv selt eri ne vat as ja.<br />

Ees ti Rah va Muu seu mi gi ar -<br />

hii vi des lei dub tra dit sioo ni lis -<br />

te töövõte te koh ta kaus ta de<br />

kau pa kir jel du si. Meie taht si me<br />

tea da, kui das neid as ju te ge li -<br />

kult te hak se. Näi tu sel eks po -<br />

nee ri me mõle mat – nii ar hii vil<br />

põhi ne vaid kir jel du si kui ka<br />

töövõte te uue uu ri mis prot ses -<br />

8<br />

si käi gus val mi nud fil me.<br />

Eelkõige aga püüame luua<br />

võima lu se ise oma käe ga jä re -<br />

le proo vi da ja kat se ta da. Tur -<br />

va li su se kaa lut lus tel ei saa pä -<br />

ris kõike näi tu se saa li tuua –<br />

näi teks tõrvapõle ta mist või see -<br />

bi keet mist. Sel li sel ju hul võib<br />

vaa da ta fil mi.<br />

Ke da me näi tu se le oo ta me?<br />

Mui du gi lap si, kuid kind las ti ka<br />

nen de õpe ta jaid. Just tra dit sioo -<br />

ni li se rah va kul tuu ri kau du on<br />

liht ne ja loo mu lik adu da seost<br />

loo du se ja ini me se (koos)toi mi -<br />

mi ses. Et met sa puust saaks aed<br />

või ka tus, peab tund ma te ma<br />

oma du si ja tead ma va ja lik ke kä -<br />

sitöövõtteid. Et saa da see pi või<br />

vär vi list lõnga, on va ja tun da<br />

bio loo giat ja kee miat.<br />

Sa mu ti oo ta me näi tu se le<br />

tra dit sioo ni-, ise te ge mi se- või<br />

liht salt kat se ta mis hu vi li si täis -<br />

kas va nuid, kes ta hak sid mõnd<br />

en di saeg set töövõtet ise jä re le<br />

proo vi da.<br />

Ah jaa, miks on näi tu sel nii<br />

kur ja kuu lu tav ni mi: „Si ga see -<br />

bik s“? Te ge li kult ei kut su me ke -<br />

da gi üles vä gi val lale. Pi da gem<br />

liht salt mee les meie igap äe vae lu<br />

si det loo du se ga. Lõpnud loo -<br />

mad kee de ti ik ka see biks.<br />

Näitus | 5<br />

1 – Lambapügamine<br />

2, 3 – Laastukatuse panemine<br />

4 – Laastu löömine<br />

5 – Lugadest korvi tegemine<br />

(põhja alustamine)<br />

6 – Tõrva segamine<br />

7 – Söepõletamine<br />

8 – Õlgkatuse tegemine<br />

FOTOD: LIISI JÄÄTS, KRISTEL RATTUS,<br />

ERAKOGU<br />

SIGA SEE BIKS.<br />

TRA DIT SIOO NI LI SED<br />

TÖÖVÕTTED KAA SA JAL<br />

Raa ma tu ja DVD koos ta jad: Kris -<br />

tel Rat tus, Lii si Jääts, An ge Vos -<br />

man, Mai do Selgm äe<br />

Ku ni 19. sa jan di vii ma se<br />

vee ran di ni val mis ta ti Ees ti<br />

ta lu pe res peaae gu kõik igap<br />

äe va seks eluks tar vi lik ise.<br />

Tut vus ta mi seks on va li tud<br />

igap äe va sed töövõtted, mi -<br />

da ka kaa sa jal oleks võima -<br />

lik ka su ta da, mis ei nõuaks<br />

kee ru li si eel tead mi si ning<br />

ma ter ja lid oleks ker ges ti<br />

kät te saa da vad. Eri ne vaid<br />

töövõtteid tut vus ta tak se nii<br />

ar hii vi kir jel dus te ja fo to de<br />

kui ka DVD-fil mi de abil.


6 | Uurimisreisid<br />

Kui das elad, maailm?<br />

<strong>Eesti</strong> <strong>Rahva</strong> <strong>Muuseumi</strong> 2008. aastal toimunud uurimisretked<br />

toovad muuseumi väärtuslikku materjali, millest kujuneb<br />

meie kultuuripärand.<br />

AG NES AL JAS<br />

Ees ti juu be liaas tal on Ees ti<br />

Rah va Muu seu mi ini me sed<br />

jõud nud eri ne va te uu ri mis tee -<br />

ma de tar beks ma ter ja li ko gu -<br />

des pal ju des se Ees ti maa pai ka -<br />

des se ning kau ge ma le gi. On<br />

käi dud lin na des kaa me ra ja<br />

dik to fo ni ga prügik äit le mist uu -<br />

ri mas, te has tes tööp rot ses se fil -<br />

mi mas ja töö ta ja te ga rää ki mas,<br />

Ees ti maa ini me si saar test Võru -<br />

ni fo toa pa raa di et te sät ti mas,<br />

Ka na das uu te vä li seest las te<br />

käek äi gu jä re le pä ri mas ning<br />

Ve ne maal hõimu rah vas te juu -<br />

res kaa saeg set ja va na rah va -<br />

kul tuu ri tal le ta mas. Vä litööd<br />

on osa igap äe va sest muu seu -<br />

mitööst, kus uu ri jad ko gu vad<br />

ko ha li ke ini mes te abi ga väär -<br />

tus lik ku ma ter ja li, mil lel põhi -<br />

ne vad edas pi di sed ar tik lid, näi -<br />

tu sed ja ko gud ning mil lest ku -<br />

ju neb meie kul tuu ripä rand.<br />

Sel le koh ta, kui das ini me sed<br />

2008. aas tal ela sid, saab mõis -<br />

ta gi tea vet ka liht sa mal moel kui<br />

mit menä da las tel vä litöö del vii -<br />

bi des. Ees ti Rah va Muu seum on<br />

aga pea 100 aas ta jook sul olu li -<br />

seks pi da nud oma ko gu des se ja<br />

ar hii vi des se tal le ta da just ini -<br />

mes te en di ko ge mu si ja mõtteid<br />

elust ning ümb rit se vast, mis<br />

sünni vad eelkõige va he tus ja<br />

usal dus li kus suht lu ses.<br />

MAAILM MEIE LÄ HE DAL<br />

Muu seu mi vä litöö de ga käi vad<br />

ala ti kaa sas tu den gid. Li saks vä -<br />

litöö ko ge mus te le saa vad nad<br />

tead mi si ka muu seu mi de uu ri -<br />

mis te ge vu sest ning õpi vad tund -<br />

ma Ees ti maa elu ja ini me si.<br />

Ki hel kon na val las Saa re -<br />

maal küsi ti vii ma ti 2000. aas -<br />

tal, mi da ar va tak se oma elust,<br />

Ees ti ja muu maail ma as ja dest.<br />

Sel leks, et tea da saa da, kui pal -<br />

ju on elu ja ini mes te aru saa -<br />

mad muu tu nud, kor ral das<br />

ERM sa mas se koh ta vä litööd ka<br />

2008. aas ta su vel, osa le ja teks<br />

grupp tu den geid nel jast üli koo -<br />

Ku ni veeb rua ri ni on vee bi por taa -<br />

lis Ees ti het ked (www.ees ti het -<br />

ked.ee) ava tud sel leaas ta sed<br />

Ees ti elu jääd vus ta va te fo to de<br />

ko gu mis tee mad.<br />

Vee bi por taal Ees ti het ked ja Ees -<br />

ti Rah va Muu seum ko gu vad fo to -<br />

sid Ees ti eluo lu koh ta. Kõik on<br />

kut su tud por taa li üles laa di ma fo -<br />

to sid Ees ti elust, pai ka dest, ini -<br />

mes test ja sünd mus test, mis ai -<br />

tak sid kir jel da da prae gust ae ga<br />

ka tu le vas te le põlve de le. Teh tud<br />

pil did ai ta vad täien da da Ees ti üht<br />

suu ri mat fo to ko gu Ees ti Rah va<br />

Muu seu mis.<br />

Fo to sid oo da tak se li saks va ba le<br />

tee ma le kol mel tee mal:<br />

1. Riik mi nu elus ja mi nu ümber.<br />

list. Võrrel des 2000. aas ta ga,<br />

olid hu vi pak ku vad tee mad<br />

mõnevõrra muu tu nud: nii tun -<br />

ti hu vi, kui das on in ter net ja<br />

Eu roo pa Lii du ga ühi ne mi ne<br />

maae lu muut nud. Sel li ne ühe<br />

piir kon na pi dev uu ri misp ro jekt<br />

on Ees ti ja maail ma kon teks tis<br />

harv ning an nab uu ri ja le hea<br />

võima lu se jäl gi da, mõis ta ja<br />

jääd vus ta da maae lu muu tu si.<br />

Tu den gid said nii moo di rän na -<br />

tes osa saar las te rõõmu dest ja<br />

maae lu võima lus test, mu re dest<br />

seo ses noor te lah ku mi se ga<br />

maalt, bus si liik lu se ja post kon -<br />

to ri te kao ta mi se ga, ki ru ti hi li -<br />

ne vat au to lahv kat ja ka la saa gi<br />

vä he ne mist ning loo de ti, et uus<br />

kul tuu ri ma ja ju ha ta ja elav dab<br />

soi ku ma kip pu vat kul tuu rie lu.<br />

Ees ti Rah va Muu seu mi vä -<br />

litöö del te gut se vaid noo ri uu ri -<br />

jaid võeti vas tu kui oo da tud<br />

küla li si, lah kelt ja sõbra li kult.<br />

Vä litööp äe vi ku tes koh tab tih ti<br />

kom men taa re: „Meis se suh tu ti<br />

na gu sõpra des se, kut su ti külla<br />

ka tei ne kord. Mõtle si me, et<br />

võiks min na küll, nad on nii to -<br />

re dad ini me sed.“<br />

Lah ke vas tuvõtt teeb au Ees -<br />

ti ini mes te le ning on ka mär giks<br />

muu seu mi te usal dusväär su sest.<br />

Eks ole muu seu mitöö ta jaid ko -<br />

ha tud pea igas Ees ti maa nur gas<br />

ju ba pal ju aas takümneid ning<br />

nii viiak se gi omai ni me se na võetav<br />

kaa sa jauu ri ja tih ti sis se ju ha -<br />

tu seks kä sitöö ka pi juur de või lil -<br />

le peen raid imet le ma.<br />

AEG, ILM JA PÕLD<br />

Li saks jalg rat ta ga küla tee del<br />

seik le mi se le, jõud sid uu ri jad ka<br />

sel su vel ise põldu ha ri ma. Alepõllun<br />

dus on Ees tis ol nud olu -<br />

li ne maa ha ri mis viis mit me te<br />

tu han de te aas ta te jook sul.<br />

Prae gu seks ak tiiv sest ka su tu -<br />

sest täies ti ka du nud põllu pi da -<br />

missüsteem on taas uu ri ja te tä -<br />

he le pa nu all. Ühelt poolt tu leb<br />

kont rol li da se ni ni ko gu tud ma -<br />

ter ja le ning tei salt on loo tus<br />

avas ta da ees ti alepõle tu sest ka<br />

mi da gi täies ti uut.<br />

Foto por taal Ees ti het ked<br />

(Mil li sed on teie ja teid ümb rit se -<br />

va te ini mes te kok ku puu ted Ees ti<br />

rii gi ga. Kus võib nä ha ot sest suht -<br />

lust rii gi ga?)<br />

2. Kool on lä bi!<br />

(Koo li ja õpin gu te lõpe ta mi ne ning<br />

sel le tä his ta mi se vii sid. Mi da koo -<br />

li või kur su se lõpe ta mi ne tä nap äe -<br />

val tä hen dab? Kui das se da tä his -<br />

ta tak se? Kes tä his ta mi sest osa<br />

võta vad?)<br />

3. Jaa mad ja pea tu sed – hoo ned<br />

ja elu nen de sees ning ümber<br />

(trans por disõlmed, jaa mad, sa da -<br />

mad, bus si pea tu sed, tei vas jaa mad<br />

ja suur hoo ned: ehi ti sed ning pai -<br />

gad, mis ühen da vad meid teis te<br />

koh ta de, lin na de või ka rii ki de ga).<br />

Li sain fo: www.ees ti het ked.ee<br />

Au to ga möö da Ees ti maad<br />

sõites ka he meet rist ru kist tih ti<br />

ei koh ta. Kuid just sel li se pik -<br />

ku se ga oli saak, mis saa di eel -<br />

mi sel aas tal Ka ru la rah vus par -<br />

gis et te val mis ta tud alepõllult.<br />

Juu li lõpus ko ris ta ti ru kis tra -<br />

dit sioo ni li sel vii sil sir pi de ga<br />

ning hak ki des se pan dud vi li jäi<br />

oo ta ma sügi sest koo ti de ga vil -<br />

ja pek su. Kui ERM te ge les ko gu<br />

prot ses si fil mi mi se ja do ku -<br />

men tee ri mi se ga, et täi ta lüngad<br />

alepõllun du se ga kaa sas<br />

käi va te tööp rot ses si de kir jel da -<br />

mi sel, said teis te vald kon da de<br />

tead la sed võtta mul la, õie tol -<br />

mu ja taim kat tea nalüüse jms.<br />

Va na kom be ko ha selt tul -<br />

nuks sel su vel ruk ki külva mi -<br />

seks et te val mis ta da ka tei ne<br />

põld, te ha uus ka ruä ke ning ol -<br />

la val mis põle tus tal gu teks.<br />

Kõik läks plaa nipä ra selt, ku ni<br />

sel gus, et au gus ti kui sed suu red<br />

vih mad ei lu ba põle tus tal guid<br />

kor ral da da. Kui vä litöö del Saa -<br />

re maal oli vih ma ne ilm uu ri ja -<br />

te le heaks mär giks, et ini me sed<br />

on ko dus ning neil on küla lis te<br />

tar vis roh kem ae ga, siis alepõllup<br />

ro jek ti ga te ge le ja te plaa nid<br />

nur jas ilm täie li kult ning uus<br />

põld jäi põle ta ma ta.<br />

Vä litöö le min nak se ka järg -<br />

mi sel aas tal, mit med pro jek tid<br />

jät ku vad ning nen de kõrva le tu -<br />

leb ka uu si põne vaid uu ri mis -<br />

tee ma sid ja ko gu mis ret ki. Jääb<br />

vaid soo vi da meel di vaid koh tu -<br />

mi si kaa me ra, dik to fo ni või fo -<br />

toa pa raa di ga va rus ta tud ER Mi<br />

uu ri ja ga igas se Ees ti maa pai ka.<br />

UUS LOEN GU SA RI<br />

TAL LIN NAS<br />

„ER MI VÄ LITÖÖ D“<br />

Aeg: ok too ber 2008 – mai<br />

2009, kord kuus<br />

18. no vemb ril rää gib Lii si Jääts<br />

alepõllun du se vä litöö dest Ka -<br />

ru las<br />

Koht: Tal lin na Rah vaüli kool,<br />

Es to nia pst 3/5, Tal linn<br />

Kor ral da ja: Ees ti Rah va<br />

Muu seu mi Sõpra de Selt si Tal -<br />

lin na osa kond<br />

To ron to peatä nav (Bloor), FO TO: PI RET NOOR HA NI<br />

1<br />

2<br />

3<br />

NOVEMBER 2008<br />

6 7<br />

Uued vä li seest la sed<br />

Pal jud eest la sed on lah ku nud Ees tist ise seis vu mi se taas ta mi -<br />

se eel ja jä rel töö tõttu, pe re kond li kel vm põhjus tel. Ko gu -<br />

misvõist lu se le “Uued vä li seest la sed” on oo da tud mä les tu sed<br />

nii nen delt, kes ela vad siia ni vä lis maal, kui ka nen delt, kes<br />

on ta ga si Ees tis se pöör du nud.<br />

Mä les tu si kir ju ta des võiks mõel da järg mis te le küsi mus te le:<br />

miks läk si te vä lis maa le ela ma, kas läk si te üksi või pe re ga, kui -<br />

das toi mus ümbe ra su mi ne, kas Teil oli tut ta vaid/abi li si uuel asu -<br />

ko ha maal, kui das kul ges sis se sead mi ne uues ko has, kui das/kas<br />

leid si te tööd/õppi misvõima lu se, kui das kor ral da si te las te ha ri -<br />

dus tee jät ka mi se, kui das õnnes tus võõras se kee le ruu mi sis see la -<br />

mi ne , kas osa le te eest las te ühis kond li kus te ge vu ses, mil li sed on<br />

kon tak tid Ees ti ga, kui das tun ne te en nast uuel asu ko ha maal, kui -<br />

das en nast mää rat le te (vä li seest la ne, Root si/Ka na da/USA jne<br />

eest la ne, eest la ne vms).<br />

Mä les tu si oo ta me 31. juu li ni 2009. Ko gu misvõist lus toi -<br />

mub koostöös Pos ti mees On li ne’i ja Del fi uu dis te por taa li ga.<br />

Li sain fo: pi ret.noor ha ni@erm.ee, tel. +372 7350 423<br />

5


NOVEMBER 2008<br />

Ees ti Rah va Muu seu mi<br />

iga-aas ta se ko gu misvõist<br />

lu se pea tee maks<br />

2008. aas tal oli „Tu rism nõuko<br />

gu de aja l“. Muu seu mi le<br />

saa de tud mä les tu sed kõne le -<br />

sid rei si mi sest pea mi selt en -<br />

di sel NSV Lii du ter ri too riu mil,<br />

sot sia lis mi maa des ja nn sõbra<br />

li kes rii ki des.<br />

„See oli 20. au gust 1968. a.<br />

ja oli me sat tu nud nõuko gu de in -<br />

va sioo ni kee ri ses se 400 km kau -<br />

gu sel pii rist. Ot si si me üles meid<br />

tee nin da ma pi da va rei sibüroo,<br />

kus meie ga kee gi ei taht nud te -<br />

ge le da ega an tud min geid soo -<br />

vi tu si eda si seks te ge vu seks. Pro-<br />

4<br />

Koostöö muu seu mi ga<br />

1–3 Alepõllutalgulised Karula<br />

rahvuspargis kahemeetriseks<br />

kasvanud alerukist<br />

koristamas<br />

FOTOD: ERM<br />

4–7 Tänavusuvised ERMi<br />

välitööd Kihelkonna vallas<br />

Saaremaal, kus tudengid ja<br />

antropoloogid rääkisid inimestega<br />

maaelu võimalustest<br />

Saaremaal, internetist,<br />

bussiliikluse ja postkontorite<br />

kaotamisest ning paljust<br />

muust.<br />

FOTOD: TIIT SIBUL, EVA-KIRKE AARMA,<br />

BIRGIT ROSENBERG, SONJA LAITINEN<br />

g ram mi olid jää nud eks kur -<br />

sioo nid ko ha peal ja veel kol me -<br />

päe va ne pea tus Tat ra tes. Oli me<br />

just kui lindp riid. Park las se oli<br />

meie au to de ümber ko gu ne nud<br />

kamp noo ru keid, kes vaat le sid<br />

nõuko gu de numb rimär ke ja<br />

aru ta sid et need au tod tu leks<br />

põle ma pan na ja ini me sed ma -<br />

ha lüüa. Hak ka si me nei le igas<br />

kee les sel gi ta ma, et ole me eest -<br />

la sed, mis oli tu gev ar gu ment, ja<br />

meid jäe ti ra hu le. Õn ne tu seks<br />

olid too kord nõuko gu de au to de<br />

numb rimär gid mus ta põhja ga ja<br />

see ga oli ju ba kau gelt nä ha, kust<br />

me pä rit ole me, “ mee nu tab üks<br />

kir ja saat ja test oma üle vaa tes rei -<br />

Aua si lä bi aas takümne te –<br />

ER Mi soo me-ug ri uu ri mis rei sid<br />

MARLEEN NÕMMELA<br />

Ees ti muu seu mil peaks ole ma<br />

ka va kind lalt hoi tud ja laien da -<br />

tud soo me-ug ri osa kond eri ti<br />

nen de su gu ha ru de jaoks, kes<br />

kul tuur rah vaiks po le tõus nud.<br />

Sel le ga võimal dub siin tea du sel -<br />

le uu ri mi sa la, mis geog raa fi li selt<br />

ula tub üle Uraa li mä ge de ku ni<br />

Jää me re ni. Tea dus saab ko loo -<br />

nia, kus tal töö ta mi sa la aas ta -<br />

sa da deks ees on. Väi ke rah vus<br />

tun neb sti mu lee ri vat ja süti ta vat<br />

suu ru se tun net, ala ti laiu pers -<br />

pek tii ve ot siv noor soo fan taa sia<br />

leiab se da, mi da ot sib ja mis<br />

reaal selt ole mas /…/.<br />

Nii kir ju tas soo me ar heo -<br />

loog ja ees ti mu seo loo gia le alu -<br />

se pa ni ja Aar ne Mic hael Tallg -<br />

ren 1923. aas tal. Viis aas tat hil -<br />

jem jõuti ER Mis sel les val las<br />

esi mes te mär ki misväär se te tu -<br />

le mus te ni – det semb ris 1928<br />

ava ti Raa dil muu seu mi hoo nes<br />

esi me ne üle vaat lik soo me-ug ri<br />

näi tus Ees tis. Sel le mär ki -<br />

misväär se sünd mu se tähtp äe -<br />

vaks ava me no vemb ris Ees ti<br />

Rah va Muu seu mis näi tu se<br />

„Aua si. 80 aas tat Hõimu rah vas -<br />

te osa kon na ava mi sest Raa di l“.<br />

ER MI SOO ME-UG RI<br />

KO GU DE VA NUS ULA TUB<br />

19. SA JAN DIS SE<br />

ER Mi ot se ne si de soo me-ug ri -<br />

lu se ga al gas 1910nda tel, kui<br />

muu seu mis se jõud sid esi me sed<br />

ko gud hõimu rah vas te ese meid.<br />

Muu seu mi en da kor ral da tud<br />

rei si de ni esial gu lää ne me re soo -<br />

me rah vas te juur de jõuti järg -<br />

mi sel kümnen dil.<br />

1920nda tel aas ta tel jõudis<br />

muu seu mis se ka Õpe ta tud Ees -<br />

ti Selt si soo me-ug ri ko gu, mis<br />

si sal dab 19. sa jan dist pä rit ole -<br />

vaid ese meid. Vii mas te saa mis -<br />

lu gu – küsi mus, kes ja miks<br />

neid as ju kau ge test pai ka dest<br />

ko gus ja Ees tis se tõi, on siia -<br />

maa ni sel gu se tu. Laiau la tus li -<br />

ke kõiki de soo meug ri rah vas te<br />

juur de jõud va te eks pe dit sioo -<br />

ni de ni jõuti ala tes 1960nda test<br />

aas ta test, mil nen de rah vas te<br />

sist Un ga ris se ja T‰eh hos lo vak -<br />

kias se 1968. aas tal.<br />

• Kok ku võist lu se le saa de -<br />

tud 250 tööst oli pea tee mal kir -<br />

ju ta tuid 164. Mä les tu sed ja uu -<br />

ri mistööd ai ta vad täien da da<br />

muu seu mi ar hii vi. 2008. aas ta<br />

võist lustööd jõua vad ava lik ku -<br />

se ni 2010. aas tal toi mu va te tu -<br />

ris mi tee ma lis te näi tus te ja raa -<br />

ma tu te vor mis.<br />

• Tu ris mi tee ma lis test töö -<br />

dest said I pree mia Val de ko<br />

Land ja Hel ju Vii res, II koht an -<br />

ti Ur ve Busch man ni le ja Ma ret<br />

Lu ha ri le, III ko ha said Tar mo<br />

Ah ven, Rein Kald ma ja Kal le<br />

Kesküla, er gu tusp ree mia ga<br />

kul tuu ri de uu ri mi ne ja ko gu -<br />

mistöö nen de ala del muu tus<br />

üheks prio ri teet seks suu naks.<br />

1990nda test on muu seu mi<br />

soo me-ug ri eks pe dit sioo nid<br />

küll peaae gu unehõlma va ju -<br />

nud, mis on ol nud seo tud po lii -<br />

ti lis te ja ra ha lis te tin gi mus te ga.<br />

Oma ta het fen noug ria tee ma -<br />

del kaa sa rää ki da ei ole muu -<br />

seum kao ta nud, lei des sel leks<br />

võima lu si nii näi tus te ja pub li -<br />

kat sioo ni de kau du kui ka nt<br />

hõimup äe va de kor ral da mi se le<br />

kaa sa ai da tes.<br />

VÄ LITÖÖ DE EK SOO TI KA<br />

JA „AUA SI“<br />

/…/ Ko ha li kud ela ni kud jäl gi -<br />

sid siis ki meid varg si kar di na -<br />

praost, küllap näi si me nei le kui<br />

mit te kilp las te na, siis nen de su -<br />

gu las te na, sest te hes et te üsna<br />

tar gad näod ja osu ta des nä pu ga<br />

igal ma ja le, kõndi des žes ti ku lee -<br />

ri des möö da tol ma vat muld teed<br />

(õnneks tol ma vat, sest ke va delsügi<br />

sel on siin po ri põlvi ni) võisi -<br />

me näi da tul nu ka te na mõnelt<br />

pla nee dilt, ütle me Kuult ja pea<br />

ees tul nu ka te na. Õn neks sel gus<br />

hil jem mõne ko ha li ku ga ves tel -<br />

des, et 99,9% ko ha li kest on ee l -<br />

ar va mus te va bad ja nõus mei le<br />

pa ja ta ma siin sest elust nüüd ja<br />

va nas ti. /…/<br />

Nii kir jel das fo tog raaf Jaak<br />

Ka da rik 1985. aas ta au gus tis<br />

vä litööp äe vi kus ER Mi (tol lal<br />

Et nog raa fia muu seu mi) soo meug<br />

ri eks pe dit sioo ni liik me te<br />

tut vu misk äi ku ühte kar ja la<br />

külla. Ar va ta vas ti on se da vei -<br />

di võõras ta vat tun net tund nud<br />

tei sed ki hõimu rah vas test ela ni -<br />

kud nen des pal ju des küla des,<br />

ku hu muu seu mi uu ri mis rei sid<br />

pea 90 aas ta jook sul on jõud -<br />

nud. Sa mu ti võib ar va ta, et ka<br />

eks pe dit sioo ni de liik meid ei<br />

jät nud tao li ne koh tu mi ne ükskõik<br />

seks. Jõudes jär je kord ses -<br />

se uu de pai ka võõras te (kuid<br />

sa mas oma na võetud) ini mes -<br />

te kes ke le, võidi tun da eba lust,<br />

kui das ko ha li ke ga sõbra li kult<br />

lä bi saa da ja nen de ko du dest<br />

muu seu mi le va ja lik ku lei da.<br />

Sa ge li käi di esial gu võõras tes<br />

koh ta des hil jem mit meid kor di,<br />

hin das töid lu ge nud ko mis jon<br />

El mar Joo se pi, Alf red Ots ta ve li<br />

ja Kau po Tõru ke se tu ris mia la -<br />

seid mä les tu si.<br />

• Õpi lastöö dest hin na ti pa ri -<br />

ma teks Tar tu Kom mertsgümnaa<br />

siu mi õpi las te Kaa rel Grünber<br />

gi ja Rai go Raag maa kir ju ti si.<br />

• Va ba tee ma lis test töö dest<br />

osu tus võidutööks Leo Pol ta ni<br />

„A ja kir jan dus ja mee dia ka su -<br />

tus“, II koht läks ja ga mi se le<br />

Karl All man ni „Vor ku ta“ ja Kal -<br />

ju Luu gi „Kui das Vi ru maal kae -<br />

vu sid puu ri ti ehk ve si – täht -<br />

sam kui lei b” va hel. III koht an -<br />

ti kol me le võist lustöö le: Hein -<br />

rich Kruup ”Ka he ke si le he kuu<br />

mistõttu nii muu seu mi- kui ka<br />

külai ni me sed oma va hel täit sa<br />

„o mak s“ muu tu sid ning üks tei -<br />

se ga rõõmsalt ja ko du selt su -<br />

hel di.<br />

Kom mu ni kat sioon uu ri ja<br />

(muu seu mi) ja uu ri ta va te (soo -<br />

me-ug ri rah vas te) va hel on ol -<br />

nud tu gev ja ti he. Puht mu seo -<br />

loo gi lis te eesmär ki de kõrval,<br />

mil leks on ese me te ning ma te -<br />

riaal se ja vaim se kul tuu ri koh ta<br />

käi va te tead mis te ko gu mi ne<br />

ning joo nis te te ge mi ne, on uu -<br />

ri jad hu vi tu nud ka soo me-ug ri<br />

rah vas te kul tuu ri li sest ja po lii ti -<br />

li sest olu kor rast ning on oma<br />

hu vi ülesn äi ta mi se ga ai da nud<br />

kaa sa uu ri ta va te ju ba ka du nud<br />

või ka du va rah vus li ku ja kul -<br />

tuu ri li se ene se tead vu se tõusu -<br />

le. Sel lest ka näi tu se peal ki ri<br />

„Aua si“ – eks pe dit sioo ne hõimu<br />

rah vas te juur de on muu -<br />

seum al gu sest pea le näi nud<br />

mis sioo ni na.<br />

„VA RAS JÄ TAB VAR NA SEI NA,<br />

ET NOG RAAF EI SE DA GI“<br />

Muu seu mis on tal le ta tud kõigi<br />

u 180 vä litöö ma ter ja lid – ko -<br />

gu tud ese med (u 10 000), kir -<br />

ju ta tud päe vi kud ja et nog raa fi -<br />

li sed kir jel du sed, joo ni sed, fo -<br />

tod, fil mid. Nii võib ki tun du da,<br />

et vä litöö del käi nud et nog raa -<br />

fi de ülal too dud ene sei roo ni li -<br />

ne na li vas tab tõele, te ki ta des<br />

kõrval seis ja tes mul je, just kui<br />

rei si de eesmär giks oleks ki ol -<br />

nud liht salt as ja de kok ku kuh ja -<br />

mi ne ja uu ri ta va te pal jaks rii su -<br />

mi ne.<br />

Vas tu ka jad uu ri ta va telt on<br />

aga sa ge li vas tu pi di sed. ER Mi<br />

suu re soo me-ug ri rah vas te ko -<br />

gu väär tu se on vii mas tel aas ta -<br />

tel avas ta nud muu seu mi külas -<br />

ta nud hõimu rah vas te esin da -<br />

jad, kes imes ta vad, kuivõrd pal -<br />

ju ja olu list ma ter ja li siin säi li -<br />

ta tak se. Üks hu vi tav seik muu -<br />

seu mi folk loo rist rää gib ka sel -<br />

lest, kui das muu seu mis se müüdud<br />

rin naeh te eest ole vat üks<br />

ud mur di pe re kond en da le lau -<br />

sa pool ma ja os ta saa nud.<br />

ER Mi soo me-ug ri ko gud ei<br />

ole sur nud, vaid ela vad uut elu<br />

ja oo ta vad avas ta mist.<br />

lum ma va loo du se ja lil lei lu kes -<br />

ke l“, Ma rii na Pae sa lu „Hai gu -<br />

sed, ars tid, haig lad ja surm mi -<br />

nu elu s“ ja Karl Pet tai „Jaa ni-<br />

Pee bu kal mis tu ma tu se kom -<br />

bes ti kust Rõuge ki hel kon na s“.<br />

2009. aas ta ko gu misvõist lu se<br />

tee ma deks on „Uued vä li s -<br />

eest la se d“, „Kol lekt sio nee ri mi -<br />

ne“ ja „Noor te rõivas tus Ees ti<br />

NSV s“.<br />

Ju hi seid töö de kir ju ta mi seks<br />

saab muu seu mi ko du le helt<br />

www.erm.ee või kir ja saat ja te<br />

võrgu ju hen da jalt e-pos ti aad -<br />

res sil tii na@erm.ee; pos tiaad -<br />

ress: Ves ki 32, 51014 Tar tu.<br />

Raamat | 7<br />

uued<br />

raamatud<br />

LÄBI LIL LE DE. LILL KI RI EES TI<br />

RAH VUS LI KUS TI KAN DIS.<br />

KA LEN DER 2009/2010.<br />

Flo wer Po wer. Emb roi de red Flo wers on<br />

Es to nian Folk Tex ti les. Ca len dar<br />

2009/2010<br />

Koos ta jad: Ee vi As tel, Rii na Rein velt,<br />

Ag nes Al jas, Mall Hiiem äe<br />

Ka heaas ta ka len der si sal dab<br />

kahtkümmend viit vär virõõmsat<br />

mak ro fo tot Ees ti ti kan di kuns tist.<br />

Ees ti Rah va Muu seu mi rik ka li kest<br />

ko gu dest on teks tii li ko gud ühed<br />

suu re mad, ti kand li sab iga le ese -<br />

me le oman äo li sust. Tai mor na -<br />

men ti de ehk lill kir ja ga kau nis ta tud<br />

ese med on ühed le vi nu mad Ees ti<br />

rah va kuns tis ning ka lend ris se on<br />

koon da tud nen de näi teid ala tes<br />

18. sa jan di al gu sest ku ni 20. sa -<br />

jan di kesk pai ga ni. Ka lend ri fo tod<br />

an na vad hea võima lu se imet le da<br />

ees ti rah vus li ku kä sitöö ilu ja<br />

meist ri te os ku si.<br />

EES TI RAH VA MUU SEU MI<br />

AAS TA RAA MAT NR 51<br />

Toi me tus: Pil le Run nel, Kris tel Rat tus,<br />

Toi vo Sik ka, Ivi Tam ma ru<br />

Aas ta raa ma tu ar tik lid too vad lu -<br />

ge ja ni lä bilõike Ees ti rah va kul -<br />

tuu riuu ri ja te 2007. ja 2008. aas -<br />

ta uu ri mis tee ma dest. Et no loog<br />

Kris ti Grünber gi mä lu-uu ri mus lik<br />

ar tik kel rää gib Nõuko gu de pe -<br />

rioo di mä lu ko gu kon da dest, folk -<br />

lo rist Ma dis Aru kask te ge leb au -<br />

dio vi suaal se do ku men tee ri mi se<br />

prob lee mi de ga vä litöö del veps -<br />

las te juur de. Kir ju ta tak se ka Ees -<br />

ti maae lu eri ne va test as pek ti -<br />

dest – ala tes maae lu rep re sen -<br />

tat sioo ni dest maae la ni ke en di<br />

sil mis (Lii si Jääts) ku ni maae lu<br />

ma te riaal se külje ni ees ti ki viae -<br />

da de (Ma dis Ren nu) ning ta luar -<br />

hi tek tuu ri säi li mi se ja kait se tee -<br />

ma del (Riin Ala ta lu). Li saks tea -<br />

dustöö de le ka jas ta tak se aas ta -<br />

raa ma tu üle vaa tear tik li tes muu -<br />

seu mis aset leid vaid muu tu si.


8 | Kalender<br />

Postimuuseum läks<br />

<strong>Eesti</strong> <strong>Rahva</strong> <strong>Muuseumi</strong> koosseisu<br />

16. ok<strong>toob</strong>ril allkirjastati Tartus <strong>Eesti</strong><br />

Posti ja <strong>Eesti</strong> <strong>Rahva</strong> <strong>Muuseumi</strong> vaheline<br />

leping, mille tulemusel hakkab<br />

<strong>Eesti</strong> Postimuuseum alates 1. jaanuarist<br />

2009 kuuluma eraldi osakonnana<br />

<strong>Eesti</strong> <strong>Rahva</strong> <strong>Muuseumi</strong> koosseisu, säilitades<br />

nii oma terviklikkuse.<br />

Üleminekuperiood, mil 1994. aastal<br />

taasavatud <strong>Eesti</strong> Postimuuseumi<br />

kogud vahetavad omanikku, on jäetud<br />

vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele<br />

teadlikult nii pikk, et kõik Postimuuseumi<br />

varad saaksid korralikult<br />

üle vaadatud ja korrektselt ERMile üle<br />

antud.<br />

<strong>Eesti</strong> <strong>Rahva</strong> <strong>Muuseumi</strong> uue maja<br />

valmimiseni Raadil jääb Postimuuseumi<br />

näitus avatuks senistes ruumides<br />

aadressil Rüütli 15. Samas on ka<br />

uurimiskohad neile, kes tahavad tutvuda<br />

postiajalooga. Postimuuseumi<br />

kogud paigutatakse ERMi hoidlatesse.<br />

<strong>Eesti</strong> <strong>Rahva</strong> <strong>Muuseumi</strong> ja <strong>Eesti</strong><br />

Posti juhtkonnal on hea meel, et pikkade<br />

läbirääkimiste tulemusena jõuti<br />

konstruktiivse lahenduseni ning Postimuuseum<br />

jääb riigile ja Tartusse ning<br />

tema kogud säilitavad oma terviklikkuse.<br />

<strong>Eesti</strong> Post lööb ka edaspidi kaasa<br />

kõikides Postimuuseumi tegemistes,<br />

toetades iga-<strong>aastas</strong>te kampaaniate<br />

korraldamist valdkonna tutvustami-<br />

Piltuudis<br />

seks ja populariseerimiseks. Samuti<br />

seisab <strong>Eesti</strong> Post hea selle eest, et kõik<br />

postiajaloo seisukohast olulised objektid<br />

jõuaksid muuseumi kogudesse.<br />

Liisi Toom<br />

<strong>Eesti</strong> Posti juhatuse liige Aavo Kärmas<br />

kinkis ERMile lepingu<br />

allkirjastamise päeval<br />

rahvarõivamarkide seeria.<br />

FOTO: ARP KARM<br />

200 aastat Karl Eduard von Lipharti sünnist<br />

200 aastat tagasi sündis Vana-Kuuste<br />

mõisas mees, kellest sai tunnustatud<br />

kunstiasjatundja, -koguja ja -nõunik,<br />

kelle Raadi lossi rajatud kunstikollektsioon<br />

oli üks esinduslikumaid<br />

Euroopas. See mees oli Karl Eduard von<br />

Liphart (1808–1891).<br />

Karl Eduard von Liphart sündis<br />

Tartu lähedal Vana-Kuuste mõisas.<br />

Noorukina õppis Karl Eduard meditsiini,<br />

matemaatikat ja loodusteadusi<br />

nii Tartus, Köningsbergis kui ka Berliinis,<br />

kus omandas meditsiinidoktori<br />

kraadi. Berliinis hakkas Liphart tegelema<br />

ka kaunite kunstidega.<br />

Reisidel Saksamaale tutvus Liphart<br />

erinevate kunstnike töödega. Eriti<br />

huvitasid teda Dresdeni ja Müncheni<br />

kunstiaarded. Edasi viis tema tee<br />

Itaaliasse, kus ta asus esialgu õppima<br />

Napoli Merebioloogia Instituudis,<br />

kuid kunst köitis teda aina rohkem ja<br />

rohkem.<br />

3. jaanuaril 1839. aastal abiellus ta<br />

Kölnis krahvinna Caroline von Bylan-<br />

diga (1809–1891). Aasta hiljem kolisid<br />

nad Bonni. Abielust sirgus neli last,<br />

nende hulgas hilisem kunstnik Ernst<br />

Friedrich von Liphart (1847–1932),<br />

kes oli Peterburis tsaari õuekunstnikuks<br />

ja Ermitaaži pearestauraatoriks.<br />

1844. aastal saabus Liphart koos<br />

perega <strong>Eesti</strong>sse tagasi, kus elas kuni<br />

1863. aastani. Pärast seda omandas<br />

Liphart villa Via Romana Firenze, kus<br />

ta 1891. aastal ka suri.<br />

Suur vene kirurg Pirogov kirjutab<br />

memuaarides oma sõbrast Liphartist,<br />

keda ta peab võrreldamatult haritumaks<br />

ja eriteadlasena enesest kaugelt<br />

targemaks, ka targemaks paljudest<br />

teistest õpetlastest:<br />

“Ma pole oma elus ühtegi inimest<br />

tundnud, kel oleks nii palju erinevaid<br />

teaduslikke ja seejuures nii põhjalikke<br />

teadmisi kui Karl Eduard Liphartil…<br />

Pärast seda, kui tast sai<br />

matemaatik – professor Bartelsi tunnistust<br />

mööda oli ta erakordselt<br />

andekas, õppis samasuguse eduga<br />

anatoomiat, füsioloogiat ja kirurgiat…<br />

Samal ajal pühendus ta kaunite<br />

kunstide – maalikunsti ja skulptuuri<br />

õppimisele. Seepeale läks ta<br />

Itaaliasse ja süüvis aastateks nende<br />

ainete uurimisse. Dorpatisse tagasi<br />

pöördunud, asus ta teoloogia ja<br />

muinsuste uurimisele… Terves Läänemere<br />

regioonis polnud kellelgi nii<br />

hiiglaslikku ja mitmekülgset raamatukogu<br />

ja sellist maalide, vasegravüüride,<br />

skulptuuride ja valandite<br />

kogu kui Liphartil. Kõige selle juures…<br />

ei märkigi pedantsusest, vaid<br />

ainult ebatavaline tagasihoidlikkus“.<br />

Ise ainsatki rida kirjutamata, ainuüksi<br />

isikliku läbikäimise kaudu mõjutas<br />

Liphart ka uut saksa kunstiajalugu.<br />

Peaaegu kõik selle aja tähtsamad<br />

kunstiteadlased austasid ”vana Liphartit”<br />

kui oma õpetajat. Teda jäi meenutama<br />

Raadi lossi kogutud kunstikollektsioon,<br />

mis oli üks hinnatumaid<br />

erakogusid tollases Euroopas.<br />

Ülo Siimets<br />

16. sep temb ril tut vus tas Ees ti<br />

Rah va Muu seum oma näi tu se ma -<br />

jas muu seu mi 100. te ge vu saas ta<br />

täi tu mist mär ki vat lo go. Vär vi li ne<br />

ka hek sa kan na ga lo go hak kab<br />

saat ma kõiki üri tu si ning trüki seid,<br />

mis on pühen da tud ER Mi 100.<br />

aas tap äe va le. Esit le ti ka esi mest<br />

juu be li lo go kand vat trükist – ER Mi<br />

2009/2010 esin dus ka lend rit „Lä bi<br />

lil le de. Lill ki ri Ees ti rah vus li kus<br />

ti kan di s“. Sa mas an dis teks tii li -<br />

kunst nik El na Kaa sik ER Mi le üle<br />

esi me se juu be li kin gi tu se. Kunst -<br />

nik kin kis muu seu mi le en da val -<br />

mis ta tud vai ba ning fo tod Kreen -<br />

hol mi vii mas test päe va dest.<br />

FO TO: ME RYLIN SU VE<br />

Ees ti Rah va Muu seu mi ka len der<br />

eeloleval sügis tal vel<br />

No vem ber<br />

4.–25.11 Mar ti de ja kad ri de töö -<br />

toad. Prog ramm tut vus tab mar di- ja<br />

kad rip äe va kom bes tik ku va nas ti ja<br />

tä nap äe val. Gii dip rog ramm näi tu se -<br />

ma jas et te tel li mi sel.<br />

16.11 Hea te ge vus li ku kont sert sar ja<br />

„Tu le vi ku muu seu mi hää l“ XX kont -<br />

sert. Esi ne vad Ma ri Kal kun ja sõbrad.<br />

ER Mi näi tu se ma jas ta su ta!<br />

20.11 Näi tu se „AUA SI. 80 aas tat<br />

Hõimu rah vas te osa kon na ava mi sest<br />

Raa di l” ava mi ne.<br />

Det sem ber<br />

4.12 Koo li de va he li ne võis tu joo nis -<br />

ta mi ne Ees ti Rah va Muu seu mi<br />

püsin äi tu sel. Eel re gist ree ri mi ne te le -<br />

fo nil 7350 445.<br />

7.12. Pe rep äev ”Jõuluoo tu se ta re”.<br />

Pe rep äe va raa mes õpi tak se val mis -<br />

ta ma iluküünlaid.<br />

8.–19.12 Gii dip rog ramm „Jõulunä -<br />

da la d“. Jõulunä da la tel tut vus ta tak se<br />

eest las te pä ri mus lik ku jõulu kom bes -<br />

tik ku. Prog ramm näi tu se ma jas et te -<br />

tel li mi sel.<br />

Jaa nuar 2009<br />

16.01 Kon ve rents „Tee Ees ti muu -<br />

seu mi ni III: sõjajärg ne pe riood.“<br />

Kon ve rent si sar ja eesmär giks on vaa -<br />

del da ees ti mõtte loo ja seal hul gas<br />

olu lis te mä lua su tus te – muu seu mi -<br />

de – aren gu lu gu 20. sa jan dil.<br />

Näi tu sed<br />

Püsin äi tus „Ees ti. Maa, rah vas,<br />

kul tuu r”<br />

30.10.–25.01.2009 „Si ga see biks<br />

– tra dit sioo ni li sed töövõtted kaa sa -<br />

ja l”<br />

20.11.–30.08.2009 „AUA SI. 80<br />

aas tat Hõimu rah vas te osa kon na<br />

ava mi sest Raa di l”<br />

27.09.–31.01.2009 „Mi nu klaas<br />

2008” Raa di mõisa par gi jää keld ris<br />

Ak tiivõppe<br />

prog ram mid<br />

Toi mu vad aas ta ring selt et te tel -<br />

li mi sel.<br />

ERM-i näi tu se ma ja:<br />

J. Ku per ja no vi 9, Tar tu.<br />

T–P 11–18, R pääs me va ba.<br />

In fo ja re gist ree ri mi ne te le fo nil 7350 445.<br />

ERM Raa dil:<br />

Nar va mnt 177, Tar tu.<br />

E–P 7–22. Raa di eks kur sioo nid ja näi tus -<br />

te külas tu sed eel re gist ree ri mi sel te le fo nil<br />

7350 445.<br />

ERM-i pea ma ja:<br />

Ves ki 32, Tar tu. E–R 8–17.<br />

In fo te le fo nil 7350 400.<br />

www.erm.ee<br />

NOVEMBER 2008<br />

Näi tu s „Si ga see biks –<br />

tra dit sioo ni li sed töövõtted<br />

kaa sa ja l”<br />

MEIST RI KO JAD 2008. AAS TAL:<br />

5. no vem ber kl 15–18 ta ra te ge mi ne<br />

12. no vem ber kl 15–18 tai me de ga<br />

lõnga vär vi mi ne<br />

19. no vem ber kl 15–18 pil pa kis ku mi ne<br />

26. no vem ber kl 15–18 ke der var re ga<br />

ket ra mi ne<br />

3. det sem ber kl 16–18 pil pa kis ku mi ne<br />

10. det sem ber kl 16–18 ke der var re ga<br />

ket ra mi ne<br />

17. det sem ber kl 16–18 tai me de ga<br />

lõnga vär vi mi ne<br />

MEIST RI KO JAD 2009. AAS TAL:<br />

10. jaa nuar kl 12–14 pil pa kis ku mi ne<br />

17. jaa nuar kl 12–14 ke der var re ga<br />

ket ra mi ne<br />

24. jaa nuar kl 12–14 tai me de ga lõnga<br />

vär vi mi ne<br />

Meist ri ko jad on eel re gist ree ri mi se ga<br />

tel. 7350 445.<br />

„Ta lu me he tööd ja te ge mi se d” –<br />

tut vu tak se ees ti ta lu me he tra dit -<br />

sioo ni lis te töö de ja te ge mis te ga.<br />

„Puu dest ja pui dus t” – tut vus tab<br />

met sa ja puukä sitöö tä hen dust va -<br />

na de eest las te elus.<br />

„Ta lu pe re tu ba sed töö d” –<br />

püsin äi tu se re he toas tut vu tak se rol -<br />

limän gu de kau du li na-, vil la- ja<br />

puutöö de ga.<br />

„Re he ta re lap se d” – püsin äi tu sel<br />

tut vu tak se Ees ti pe re, ko du, ta lutöö -<br />

de ja -rõivas te ga, rah vus toi tu de<br />

ning rah va ka lend ri ga.<br />

„Meie ko du on Ees ti s” – püsin äi -<br />

tu sel uu ri tak se 20. sa jan di eest las te<br />

ko du ses elus toi mu nud muu tu si.<br />

”Kir ju-mir ju vär vi maail m” – tut -<br />

vus tab vär vi de tä hen dust ees ti rah -<br />

va kul tuu ris ja vär visõna de moo dus -<br />

ta mist.<br />

„Mi nu muu seu mi vi hi k” – tut vus -<br />

ta tak se 19. sa jan di Ees ti rah va kul -<br />

tuu ri – ko du, pe ret, va nu ese meid,<br />

ar gi- ja pi dup äe vi.<br />

In fo ja tel li mi ne te le fo nil 7350 445 ja<br />

e-pos ti aad res sil gii did@erm.ee

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!