Sissejuhatus radioloogiasse Radioloogia ajalooline areng
Sissejuhatus radioloogiasse Radioloogia ajalooline areng
Sissejuhatus radioloogiasse Radioloogia ajalooline areng
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Sissejuhatus</strong><br />
<strong>radioloogiasse</strong><br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>ajalooline</strong><br />
<strong>areng</strong><br />
Pilvi Ilves<br />
200 2008<br />
Tänapäev<br />
Radioloogiliste uuringute, sealhulgas ioniseerivat<br />
kiirgust kasutavate uuringute plahvatuslik kasv<br />
Positiivne<br />
Kiiremini diagnoos ja ravi algus, igas<br />
maakonnahaiglas kompuutertomograaf<br />
Negatiivne<br />
Elanikkonna üldise kiirguskoormuse kasv<br />
Kas saame liiga palju teada? Kõrvalleiud<br />
Kas arstikunst kui kunst hakkab kaduma?<br />
Kasutatava elektromagnetkiirguse energia<br />
järgi jaotatakse radioloogilised uuringud<br />
Ioniseerivat kiirgust kasutavat meetodid<br />
kasutavad valgusest suuremat energiat<br />
kandvat kiirgust (röntgen (röntgen- ja gammakiirgus),<br />
mis ioniseerivad kudesid ja inimene saab<br />
mingi kiirgusdoosi<br />
röntgenuuringud,<br />
röntgenuuringud,<br />
kompuutertomograafia,<br />
kompuutertomograafia,<br />
isotoopuuringud<br />
isotoopuuringud<br />
Mitteioniseerivat kiirgust kasutavad meetodid:<br />
magnetresonantstomograafia<br />
Erand UH: mehhaaniliste võngete registreerimine<br />
<strong>Radioloogia</strong><br />
<strong>Radioloogia</strong> on arstiteaduse haru ja<br />
eriarstiabi valdkond, mis hõlmab haiguste<br />
diagnoosimist, kasutades ioniseerivat või<br />
mitteioniseerivat kiirgust, lahtisi<br />
kiirgusallikaid või ultraheli, ning tegeleb<br />
haiguste ravimisega, kasutades<br />
menetlusradioloogia võtteid või lahtisi<br />
kiirgusallikaid.<br />
Radioloogilised visualiseerimismeetodid<br />
Kõik ik meetodid meetodid, , kus kudedest ja j organitest saadakse<br />
informatsiooni pildi kujul,<br />
Röntgenoloogilised meetodid: kasutatakse<br />
röntgenkiirguse neeldumist e. absorbeerumist aines<br />
Magnetresonantstomograafia: (MRT) kasutatakse<br />
ergastatud aatomituumadest lähtuvat raadiosageduslikku<br />
elektromagnetkiirgust<br />
Isotoopuuringud: kasut. radioaktiivsetest isotoopidest<br />
lähtuvat gammakiirgust<br />
Ultraheli (UH (UH): ): kasut. kudedelt tagasi peegelduvat<br />
mehhaanilist võnkumist<br />
<strong>Radioloogia</strong> alavaldkonnad<br />
Kasutatavate meetodite ja seadmete järgi<br />
röntgenoloogia (tegeleb radiograafia ja<br />
fluoroskoopiaga),<br />
kompuutertomograafia,<br />
sonograafia,<br />
Magnetresonantstomograafia,<br />
nukleaarmeditsiin,<br />
menetlusradioloogia<br />
13.05.2009<br />
1
<strong>Radioloogia</strong> alavaldkonnad<br />
käsitletava elundsüsteemi järgi<br />
neuroradioloogia,<br />
kardiovaskulaarradioloogia,<br />
muskuloskeletaalradioloogia,<br />
pea ja kaela piirkonna radioloogia,<br />
rindkere radioloogia,<br />
urogenitaalradioloogia,<br />
seedetrakti radioloogia<br />
käsitletava elundsüsteemi järgi<br />
Röntgenikiirte avastamine<br />
Crookes’ toru<br />
8. november ovember 1895 avastas<br />
saksa füüsikaprofessor<br />
Wilhelm Conrad RRöntgen<br />
ntgen<br />
(1845 (1845-1923) 1923) uued kiired, mis<br />
avastaja auks nimetati hiljem<br />
röntgenikiirteks<br />
röntgenikiirteks,<br />
ise kutsus ta neid ” X-<br />
kiirteks”, kuna ta ei teadnud<br />
algul algul, , mis nad on ja kust nad<br />
tulevad.<br />
Paljud teadlased katsetasid<br />
Crookes toruga<br />
(gaaslahendustoru)<br />
Pirnikujuline vaakumtoru,<br />
kus katoodilt paiskuvad<br />
elektronid vastu laiemat<br />
klaasi otsa, kus tekivad<br />
kiired<br />
<strong>Radioloogia</strong> alavaldkonnad<br />
kliinilise objekti vanuse järgi:<br />
lasteradioloogia,<br />
täiskasvanute radioloogia,<br />
vanurite radioloogia<br />
kliinilise objekti vanuse järgi:<br />
Röntgenikiirte avastamine<br />
Würzburgi Ülikooli<br />
füüsikainstituudi hoone<br />
1986. aastal aastal, , kus prof. W.<br />
C. Röntgen oli<br />
füü füüsika sikainstituudi instituudi juhataja<br />
Esimene Nobeli preemia<br />
füü üüsika sika alal on antud<br />
1901. aastal W.C.<br />
Röntgenile<br />
Röntgenkiirte avastamine<br />
Üks esimesi röntgeniaparaate<br />
http://www.4to40.com/earth/science/index.asp?article=earth_science_xray<br />
Röntgen uurides<br />
nn.katoodkiiri leidis leidis, , et<br />
mõned ned fotograafilised<br />
plaadid lauasahtlis olid<br />
muutund ähmaseks ähmaseks.<br />
Leid on tehtud enam-<br />
vähem juhuslikult juhuslikult, , kuid<br />
Röntgen sai esimesena<br />
aru leiu uudsusest<br />
Röntgen ei patenteerinud<br />
oma avastust, seega vvõi<br />
õis s<br />
neid igaüks kasutada<br />
teaduslikes uurimustes,<br />
meditsiinis ja tehnikas<br />
13.05.2009<br />
2
Röntgenkiir<br />
Röntgenkiirte te avastamine<br />
Röntgeni tegi avastuse 8. nov 1895. aasta õhtul<br />
Toru kiirgab mingeid tudnmatuid kiiri, mis<br />
tekitavad fluorestsenssi barium arium platinotsü<br />
tsüani aniidiga idiga plaadil.<br />
Röntgen ntgen ütles ainult oma sõbrale Boverile:” Boverile:”I<br />
I<br />
have discovered something interesting but I do<br />
not know whether or not my observations are<br />
correct correct”, , peale selle märkuse ei teinud ta<br />
avastusest 7 nädalat ühtegi märkust, vaid uuris<br />
kiirte omadusi.<br />
Röntgenkiirte avastamine<br />
Röntgeni avastuse väljakuulutamine<br />
Esimest artiklit “ “preliminary preliminary communication” communication avastuse kohta<br />
käsitleti Wurzburgi Füüsika ja Meditsiini Ühingus 28. dets. 1895.<br />
“Uued kiired töötavast vaakumtorust lähevad läbi klaasi, musta<br />
paberi ja vähemalt 2m õhust”<br />
Röntgen oli uurinud kiirte läbitungimist eri tihedusega<br />
materjalidest.<br />
Kiired tulevad kohalt, kus katoodkiirte vool tabab klaasi ja nad<br />
levivad igas suunas.<br />
Oma artiklis loetleb ta “ “shadow shadow-pictures pictures” ” nn. varjupilte, mida ta<br />
on fotografeerinud.<br />
Röntgen ntgeni i artikkel trükiti ja levitati kohe.<br />
Ingliskeelne tõlge avaldati ajakirjas “ “Nature Nature” 23 23. . jaanuaril<br />
1896 ja mõne nädalaga levis informatsioon üle maailma.<br />
Vastukaja Röntgeni avastusele<br />
Vähe avastusi on levinud nii kiiresti.<br />
igal füüsika laboratooriumil oli Crookes toru olemas olemas: :<br />
Röntgentoru kirjeldus ilmus “ “Roentgen Roentgen Ray Apparatus‘”, Apparatus‘ ”, mis anti<br />
välja American General Electric Company poolt sügisel 1896.<br />
Röntgentorude tootmine läks käiku kommertsiaalselt: toodeti<br />
üksikosi: poolid , toru voolukatketsa ja jne. mitte kompleksset toru toru.<br />
Suur vastukaja teaduslikus ja populaarteasuslikus<br />
kirjanduses<br />
1896 1896. . a. 50 raamatut, 1000 artiklit meditsiini-, meditsiini , üldteaduslikes<br />
ja fotograafia ajakirjades.<br />
Röntgenkiirte avastamine<br />
http://www.scienceandsociety.co.uk/<br />
X-kiirte kiirte fotograaf võetud<br />
Wilhem Conrad RRöntgen<br />
ntgen’i ’i<br />
poolt oma naise käest<br />
detsembris 1895 ( 22 22. . ddecember<br />
ecember<br />
1895 1895?). ).<br />
Esimest korda muutusid<br />
nähtavaks luud keha sees.<br />
See on vanim teadaolev<br />
elava keha kujutis.<br />
Sõna “s “skiagraph kiagraph” (kr. kr. k. vari)<br />
anti 1896 röntgenkiirgusega<br />
saadud varjupildile<br />
Röntgenkiirte nimetus<br />
Röntgen ntgen demonstr demonstreeris eeris oma<br />
avastust ainsal avalikul loengul<br />
Wurzburg Wurzburgi i Füüsika ja Meditsiini<br />
Ühingus on 23 23. . jaanuaril 1896 1896.<br />
Röntgen ntgen tegi seal X-kiirtega X kiirtega<br />
fotograafia anatoomi A. von<br />
Kolliker käest<br />
von Kolliker pani ette nimetada<br />
uusi kiiri röntgenkiirteks ja see<br />
ettepanek võeti soojalt vastu.<br />
ingliskeelsetes riikides on enam<br />
kasutusel nimetus “X –rays” rays” ( võib<br />
olla ei suuda nad “rö “röntgen ntgen” ” välja<br />
õelda<br />
Esimesed röntgenpildid:<br />
Mõne kuu jooksul pildid<br />
katkistest luudest ,<br />
võõrkehade lokalisatsioonist,<br />
kuulide asukohtast<br />
liigeskahjustustest artriidi korral<br />
Eksperimendid, et leida vedelikku, millega täita magu ja<br />
soolestikku , mis oleks röntgenkiirtele röntgenkiirtele läbimatu läbimatu ja jätaks<br />
varju: maovähk radiografeeriti juunis 1896<br />
Algul oli arstil kõrval ka füüsik, et ta võtaks radiograafe.<br />
Varsti hakkasid arstid üles seadma oma aparatuuri<br />
Belglased otsustasid 1 veebr.1896 veebr. 1896 aparaadid panna kõigisse<br />
haiglatesse.<br />
13.05.2009<br />
3
Rö kiirte kahjulikkust ei hinnatud<br />
õigesti<br />
Esimesi füüsikalaboreid oli A.A. Campbell Swinton<br />
poolt Suurbritannias asutatud märtsis 1896.<br />
Üks esimesi kliente oli mees kuuliga peas.<br />
Kuul leiti edukalt , aga juuksed hakkasid välja langema<br />
Juuksed kasvasid tagasi ja mingeid järeldusi ei tehtud<br />
“The The Electrical World” tegi juunis 1896 ettepaneku , et kiiri võib<br />
kasutad habemeajamiseks<br />
Igaüks võis teha pilte, meditsiinilist näidustust polnud<br />
Lord Salisbury, peaminister, külastas Swinton's laboratoorimi ja tegi<br />
enda käest ka fotograafi, seepeale tahtis ka Lady Salisbury saada<br />
radiograafi radiograafi.<br />
Fluorestseruv ekraan<br />
T.A. Edison , esimesi uurijaid<br />
Ameerikas, soovitas kasutada<br />
fluorestseeruvat ekraani ekraani, mitte<br />
fotograafilist plaati.<br />
Arst nägi luumurdu ekraanil kohe, mitte<br />
ei pidanud ootama plaadi ilmumist.<br />
Edison oli esimesi , kes märkas<br />
kiirguse toimet,<br />
tal tekkis tugev valu silmades pärast<br />
mõnetunnist eksperimenteerimist.<br />
Edisson jättis röntgenkiirte uuringud<br />
1903 1903. . pärast oma klaasipuhuja surma<br />
vähki<br />
Röntgenikiirte võidukäik<br />
Reklaam “X “X-kiirte kiirte<br />
stuudiole” New Yorgis<br />
Populaarsed<br />
“luuportreed” igaühele<br />
Meditsiinilist näidustust<br />
ülesvõtte tegemiseks<br />
polnud vaja<br />
Rö kiirte kahjulikkust ei hinnatud<br />
õigesti<br />
Algul ei olnud mingit põhjust arvata, et tegemist<br />
võiks olla tervisele ohtliku kiirgusega, seega ei<br />
kaitstud ennast<br />
Röntgen ise tegi katsetusi tsink kambris , kus rö<br />
toru oli väljaspool.<br />
Röntgen kaitses ennast mitteteadlikult, kuid<br />
tegelikult metallkamber selleks, et saada puhtaid<br />
eksperimendi tulemusi<br />
<strong>Radioloogia</strong> algusaastad<br />
Kiirguse kahjustavast toimest<br />
polnud veel aimu<br />
Korraldati hulgaliselt<br />
erinevaid katsetusi ja<br />
demonstratsioone<br />
“oma nahal” arvutati välja<br />
erüteemdoose kiirgusraviks<br />
tavaline uuring oli<br />
fluoroskoopia e. läbivalgustus<br />
Röntgenikiirte võidukäik<br />
Näide angiograafiast<br />
1896 1896.a. .a. jaanuaris tehtud<br />
ülesvõte laiba käest<br />
Surmajärgselt on<br />
veresoonde süstitud<br />
kontrastainet (selleks oli<br />
elavhõbedaühend)<br />
13.05.2009<br />
4
Müncheni Museum . Surnud sõduri radiograaf radiograaf, , 1896 1896.<br />
http://www.scienceandsociety.co.uk/results.asp?image=10315195&wwwflag=2&imagepos=5<br />
See kogu keha radiograaf<br />
võeti üles 9 osas surnud<br />
sõdurist Ludwig Zehnder i<br />
poolt Freiburg Freiburgi i Ülikoolis<br />
Saksamaal 1896. Keha oli<br />
1.84 m pikk ja iga osa<br />
pildistamiseks kulus 5 min<br />
filmi kohta kohta. .<br />
Stomatoloogiline röntgenoloogia<br />
Esimene hamba ülesvõte tehti 1896. aasta aprillis<br />
Üldises stomatoloogilises praktikas kasutusel ca 1916<br />
Rö ülesvõte aitas avastada kaariesega hambaid , kuid<br />
detailid väiksed ja ka fookus , kus tulevad rö kiired peab<br />
olema väike väike. .<br />
Rö toru peale väga lähedal, kaasnes elektrilise shoki oht.<br />
Esimene Esimene spetsiaalselt stomatoloogidele disainitud aparaat<br />
1923.<br />
Kaasaegses stomatoloogilises aparatuuris on rö toru ja<br />
kõrgepinge transformaator ühes väikses aparaadid koos,<br />
disainitud 1933.<br />
Tartus esimesed katsed<br />
röntgenkiirtega 1896. jaanuaris<br />
Röntgenikiirte võidukäik<br />
Teadusuuringud ja<br />
võltsingud<br />
Ülesvõttel on “esimene<br />
röntgenogramm inimese<br />
ajust”<br />
Tegelikult on pildistatud<br />
kassi soolestikku<br />
<strong>Radioloogia</strong> erialana<br />
Varsti avastati, et rö rö-kiirte kiirte abil saab panna diagnoosi ja<br />
ka ravida<br />
20 sajandi algus – radioloogia kui eriala sünd<br />
1920 1920-ndatest ndatest lülitati röntgenoloogia arstiõppe<br />
programmidesse<br />
Samal ajal võimaldati ka elektrikutele ja fotograafidele<br />
täiendõpet meditsiiniliste teadmiste omandamiseks<br />
1896. a. märtsis kasutati Tartus röntgenikiirgust<br />
esimest korda arstiteaduslikuks otstarbeks<br />
13.05.2009<br />
5
l897.a. kevadel sõjaväerongi õnnetus Puka ligidal ligidal: :<br />
Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemiast saadeti Tartusse<br />
röntgeniaparaa<br />
röntgeniaparaat, t, mis töötas töö as Tartus juuni alguseni<br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>areng</strong> Eestis<br />
J. Haldre ja ülikooIi mehaaniku Jaan Muuga<br />
eestvõttel hakati ehitam ehitama a kodumaist aparatuuri<br />
1929. a. valmis naistekliinikule J. Muuga ehitatud<br />
röntgensüvaravi aparaat, mis töötas 1958. aastani<br />
J. Muuga ja peenmehaanik Hugo Masingu<br />
valmistatud röntgenaparaate oli veel teises<br />
sisehaiguste kliinikus, närvi närvi- ja lastekliinikutes<br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>areng</strong> Eestis<br />
1931. a. kaitses J. Haldre doktoridissertatsiooni<br />
röntgenoloogia alal<br />
1932. a. sügissemestrist radioloogiakursus tulevastele<br />
arstidele<br />
1935. a. õnnestus ülikoolil osta Kanadast esimene<br />
raadiumikogus, algasid katsetused raadium raadiumiraviks raviks<br />
1937. a. teostas prof. J. Haldre esimese<br />
raadium raadiumiraviseansi raviseansi<br />
Tartust kujunes vähihaigete röntgen röntgeni- ja raadiumiravi<br />
raadium ravi<br />
keskus Eestis<br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>areng</strong> Eestis<br />
Kõrvuti röntgendiagnostikaga arenes kiiritusravi<br />
Tartu ÜIikooIis peetakse röntgen röntgenisüvaravi süvaravi alguseks<br />
1922. a., mil patsiendile naistekliinikus aistekliinikus tehti esimene<br />
kiirgusravi seanss seanss.<br />
Röntgen Röntgeniravile ravile naistekliinikus pani aluse hilisem<br />
oftalmoloog Ernst Saareste Saareste-Saarberg Saarberg<br />
1926. aastast töötas samas radioloogina Jüri Haldre Haldre-<br />
Grünthal<br />
Jaan Muuga ehitatud<br />
röntgenaparaate<br />
30 30-ndad ndad aastad, närvikliiniku<br />
röntgenkabinet<br />
13.05.2009<br />
6
1930 1930-ndad ndad röntgenabinet<br />
haavakliinikus<br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>areng</strong> Eestis<br />
1950. -80. 80. a. toimus radioloogia-alane radioloogia alane uurimistöö<br />
sisehaiguste prope propedeutika eutika kateedri koosseisus<br />
aparatuur pärines Nõukogude vabrikutest,<br />
kasutati ka gammakiiritusravi seadeldisi, mis olid<br />
valmistatud Narva tehases "Baltijets“<br />
Muud uuringumeetodid Eestis<br />
Isotoopuuringud 60 60-ndate ndate lõpust - 70 70-ndate ndate<br />
algusest<br />
Ultraheliuuringud - 70 70-ndate ndate lõpust<br />
KT – 80 80-ndate ndate algusest<br />
MRT – 90 90-ndate ndate algusest<br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>areng</strong> Eestis<br />
J. Haldre initsiatiivil rajati 1939. a. naistekliiniku<br />
ruumes <strong>Radioloogia</strong> instituut ja –kliinik kliinik<br />
Pärast sõda hakati röntgenravi teostama ka 1946. a.<br />
avatud onkoloogia hospitalis<br />
1949. a. moodustati ühtne radioloogia ja onkoloogia<br />
kateeder<br />
Pärast prof. J. Haldre surma 1949. a. suleti<br />
<strong>Radioloogia</strong> instituut ja -kliinik kliinik ning ühendati<br />
onkoloogia ja sisehaiguste kliinikutega<br />
<strong>Radioloogia</strong> <strong>areng</strong> Eestis<br />
1980. a. sügissemestrist taastati iseseisev<br />
radioloogia ja onkoloogiakateeder<br />
juhatas aastail 1980 1980-90 90 prof. Kaljo Villako<br />
1990 1990-ndatel ndatel a. prof. Erich Kuus<br />
peale reorganiseerimist praegune radioloogia<br />
õppetool Onkoloogia Onkoloogia-Hematoloogia Hematoloogia Kliiniku<br />
juures, juhataja kuni 2004 Vladimir Järv<br />
“S “Shoe hoe fitting fluoroscope”<br />
fluoroscope<br />
Veel rohkem kui pool<br />
sajandit pärast kiirte<br />
avastamist ei saadud lõplikult<br />
aru röntgenkiirguse<br />
ohtlikusest, näiteks<br />
1946 1946. kinnitas Ameerika<br />
Standardite Assotsiatsoon<br />
standardid nn. kingade proovimise<br />
fluoroskoobile<br />
jalad ei tohi saada rohkem kui 2 R<br />
/ 5s jooksul<br />
lapsed ei tohi saada rohkem kui<br />
12 sellist doosi aastas<br />
Kasutusel 50kV rö toru ,<br />
ekpositsioon 20s, mille peal<br />
sisuliselt seisti<br />
Kiirguskahjustus kingamüüjatele<br />
http://www.orau.org/ptp/collection/shoefittingfluor/s<br />
hoe.htm<br />
13.05.2009<br />
7
Radioaktiivse kiirguse<br />
rahvusvaheline hoiatusmärk<br />
http://www.pp.okstate.edu/ehs/images/modules/XRAY.JPG<br />
Crookes’ toru<br />
Alles 2005.a. on<br />
röntgenkiired USA<br />
valitsuse poolt kantud<br />
kartsinogeensete<br />
ainete nimekirja<br />
Pirnikujuline vaakumtoru, kus<br />
katoodilt paiskuvad elektronid<br />
vastu laiemat klaasi otsa, kus<br />
tekivad kiired<br />
Varju saamiseks peab kiirte<br />
allikas olema väike, selleks pandi<br />
torule ümber pliikate väikse<br />
avaga<br />
Ainult need kiired, mis august<br />
läbi läksid, olid kasutusel, seega<br />
oli vaja pikka ekspositsiooniaega.<br />
Röntgenkiir<br />
Röntgenkiirte te avastamine<br />
Ka Röntgen eksperimenteeris Crookes toruga<br />
Toru vooluvõrku ühendades hakkasid mõned kristallid<br />
barium platino platino-tsüaniidist, tsüaniidist, mis olid juhuslikult kõrvallaual,<br />
fluorestseeruma.<br />
Kui ekraan bbarium<br />
arium platino platino-tsü tsüani aniidiga idiga hoida toru juures,<br />
hakkas ta ta fluorestseeruma, metallist objekt toru ja ekraani<br />
vahele tekitas ekraanile varju. varju..<br />
Röntgeni tegi avastuse 8. nov 1895. aasta õhtul<br />
Röntgen ntgen leidis, et toru kiirgab mingeid tudnmatuid kiiri,<br />
mis tekitavad fluorestsenssi.<br />
Röntgen ntgen ütles ainult oma sõbrale Boverile:” Boverile:”I<br />
I have<br />
discovered something interesting but I do not know<br />
whether or not my observations are correct correct”, , peale selle<br />
märkuse ei teinud ta avastusest 7 nädalat ühtegi<br />
märkust, vaid uuris kiirte omadusi.<br />
Röntgenkiir<br />
Röntgenkiirte te avastamine<br />
Inglise füüsik Crookes avaldas seeria töid nn. katoodkiirtest<br />
1879.<br />
Paljud teadlased katsetasid Crookes toruga<br />
Ka Röntgen eksperimenteeris Crookes toruga<br />
Toru vooluvõrku ühendades hakkasid mõned kristallid barium platino-<br />
tsüaniidist, mis olid juhuslikult kõrvallaual, fluorestseeruma.<br />
Kui ekraan bbarium<br />
arium platino platino-tsü tsüani aniidiga idiga hoida toru juures, hakkas ta<br />
fluorestseeruma, metallist objekt objekt toru ja ekraani vahele tekitas ekraanile<br />
varju. varju..<br />
Röntgeni tegi avastuse 8. nov 1895. aasta õhtul<br />
Röntgen ntgen leidis, et toru kiirgab mingeid tudnmatuid kiiri, mis<br />
tekitavad fluorestsenssi.<br />
Röntgen ntgen ütles ainult oma sõbrale Boverile:” Boverile:”I<br />
I have discovered<br />
something interesting interesting but I do not know whether or not my<br />
observations are correct correct”, , peale selle märkuse ei teinud ta<br />
avastusest 7 nädalat ühtegi märkust, vaid uuris kiirte omadusi.<br />
Röntgenkiirte avastamine<br />
Üks esimesi röntgeniaparaate<br />
http://www.4to40.com/earth/science/index.asp?article=earth_science_xray<br />
Röntgen uurides<br />
nn.katoodkiiri leidis leidis, , et<br />
mõned ned fotograafilised<br />
plaadid lauasahtlis olid<br />
muutund ähmaseks ähmaseks.<br />
Leid on tehtud enam-<br />
vähem juhuslikult juhuslikult, , kuid<br />
Röntgen sai esimesena<br />
aru leiu uudsusest<br />
Röntgen ei patenteerinud<br />
oma avastust, seega vvõi<br />
õis s<br />
neid igaüks kasutada<br />
teaduslikes uurimustes,<br />
meditsiinis ja tehnikas<br />
13.05.2009<br />
8
Change language