Juhatuse esimehe pöördumine Kui 2009. aastat saab tagantjärele meenutades nimetada kriisiaastaks, siis 2010. aasta oli ettevaatlik kohanemise aasta. Ettevaatlik selles mõttes, et kokkuhoiumeetmeid küll ei lõdvendatud, kuid teenuste hindade ega mahtude lisakärpeid ei tulnud ka teha. Erinevate kokkuhoiumeetmete tagajärjed olid siiski märgatavad. Arstiabi järjekorrad pikenesid: ambulatoorses abis keskmiselt 20 päevalt 45 päevani, statsionaarses ravis 30 päevalt 60 päevani. Meditsiini töötajate palgad langesid 2009. aastaga võrreldes 4%. 2009.–2010. aasta jooksul kasvas erakorralise abi osakaal kogu osutatud arstiabist, mis on otseselt seotud ravijärjekordade pikenemisega: õigel ajal arsti juurde pääsemine oli raskem, kergemad haigus seisundid muutu vad keerukamaks ja inimesed vaja vad siis juba erakorralist abi, mille osutamine on märga tavalt kallim kui plaaniline arstiabi. Meditsiinitöötajate palgalangus tundub protsen tuaalselt küll väike, kuid paraku on neil alati võimalus otsida paremaid tingimusi naabermaadest ning nende arv, kes sellele võimalusele mõtlevad, on suurenenud. Eriti tõsine on mure kvalifitseeritud õenduspersonali pärast. Õdede suhtarv <strong>Eesti</strong> rahvaarvu kohta on niigi märgatavalt väiksem kui Euroopa Liidu maades kesk miselt ning nende tööleasumine naaberriikides mõjub meie tervishoiusüsteemile kõige valusamalt. Seetõttu pean väga vajalikuks raviteenuste hindade tõstmist 2012. aasta eelarve menetlemise käigus 2009. aasta tasemele. See oleks signaaliks meditsiinikogu konnale, et nende käekäik läheb otsus taja tele korda ja neist hoolitakse. Siis vähenevad ka lahkumis meeleolud. Teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi esmaseks tagajaks on siiski meditsiinitöötajad, ilma nendeta ei ole mõtet ka nüüdisaegsetel haiglahoonetel, tehno loogial ega rahahulgal. Tähtsaks saavutuseks pean aruande „<strong>Eesti</strong> tervishoiu rahalise jätkusuutlikkuse analüüs 2010–2030“ valmi mist koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni ja Sotsiaalministeeriumiga. Üle kümne aasta valmis uus võimalik tegevusplaan, kus on modelleeritud erinevad võimalused <strong>Eesti</strong> tervishoiusüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse Hannes Danilov <strong>Haigekassa</strong> juhatuse esimees tagamiseks. Eelmises tegevusplaanis, „Haiglavõrgu arengukavas“, olid antud suunad tervis hoiusüsteemi ümberkorraldamiseks, valminud aruan des on kaalutud võimalusi, kuidas optimeeritud tervis hoiusüsteemi tulevikus rahastada. Analüüsi käigus võrreldi erinevaid võimalusi, lähtudes Euroopa tervishoiusüsteemide põhiväärtustest: solidaarsus, patsientide võrdne kohtlemine, kaitstus finantsriski eest, läbipaistvus ühiskonna ees ja halduse tõhusus. Töö tulemusena on kirjeldatud erinevaid ette panekuid jätkusuutlikkuse tagamiseks, mille jõustamist saab tulevikus kaaluda. Väga palju energiat ja aega võttis 2010. aastal digiretsepti projekti juurutamine. Pärast esialgseid raskusi õnnestus haigekassa eestvedamisel aasta jooksul süsteem siiski rakendada. Kogemusest õppides saab öelda, et selline laiaulatuslik projekt, mis hõlmab nii palju partnereid, puudutab iga <strong>Eesti</strong> inimest ning eeldab väga keerulise ravimite kompenseerimise süsteemi n-ö tõlkimist infotehnoloogia keelde, elluviimiseks väheste vahenditega ja ebareaalselt lühikeste tähtaegadega ei olnud valmis ei tellija ega arendajad. See seletab ka teiste e-tervise projektide rakendumise takerdumist. Aasta kokkuvõte sai küll veidi murelikus toonis, kuid haigekassa kui avaliku sektori organisatsiooni peamine ülesanne ongi leevendada ja lahendada inimeste tervisemuresid. Mul on hea meel, et vaatamata kõikidele raskustele, mis meie riiki ja tervisesüsteemi tabasid, ei ole rahulolu süsteemiga vähenenud. See näitab, et kõik osapooled on ennast pingutanud, et raskemad ajad üle elada, ning lootus paremate aegade tulekuks on säilinud. Tänan kõiki koostööpartnereid, kes aitasid meil eelmisel keerulisel aastal oma ülesannetega toime tulla. 7