Lisa - Eesti Haigekassa

haigekassa.ee

Lisa - Eesti Haigekassa

Juhatuse esimehe pöördumine

Kui 2009. aastat saab tagantjärele meenutades nimetada

kriisiaastaks, siis 2010. aasta oli ettevaatlik kohanemise

aasta. Ettevaatlik selles mõttes, et kokkuhoiumeetmeid

küll ei lõdvendatud, kuid teenuste hindade ega mahtude

lisakärpeid ei tulnud ka teha.

Erinevate kokkuhoiumeetmete tagajärjed olid siiski märgatavad.

Arstiabi järjekorrad pikenesid: ambulatoorses

abis keskmiselt 20 päevalt 45 päevani, statsionaarses

ravis 30 päevalt 60 päevani. Meditsiini töötajate palgad

langesid 2009. aastaga võrreldes 4%.

2009.–2010. aasta jooksul kasvas erakorralise abi

osakaal kogu osutatud arstiabist, mis on otseselt seotud

ravijärjekordade pikenemisega: õigel ajal arsti juurde

pääsemine oli raskem, kergemad haigus seisundid muutu

vad keerukamaks ja inimesed vaja vad siis juba erakorralist

abi, mille osutamine on märga tavalt kallim kui

plaaniline arstiabi.

Meditsiinitöötajate palgalangus tundub protsen tuaalselt

küll väike, kuid paraku on neil alati võimalus otsida

paremaid tingimusi naabermaadest ning nende arv,

kes sellele võimalusele mõtlevad, on suurenenud. Eriti

tõsine on mure kvalifitseeritud õenduspersonali pärast.

Õdede suhtarv Eesti rahvaarvu kohta on niigi märgatavalt

väiksem kui Euroopa Liidu maades kesk miselt

ning nende tööleasumine naaberriikides mõjub meie

tervishoiusüsteemile kõige valusamalt.

Seetõttu pean väga vajalikuks raviteenuste hindade

tõstmist 2012. aasta eelarve menetlemise käigus

2009. aasta tasemele. See oleks signaaliks meditsiinikogu

konnale, et nende käekäik läheb otsus taja tele korda

ja neist hoolitakse. Siis vähenevad ka lahkumis meeleolud.

Teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi esmaseks tagajaks

on siiski meditsiinitöötajad, ilma nendeta ei ole mõtet

ka nüüdisaegsetel haiglahoonetel, tehno loogial ega

rahahulgal.

Tähtsaks saavutuseks pean aruande „Eesti tervishoiu

rahalise jätkusuutlikkuse analüüs 2010–2030“ valmi mist

koostöös Maailma Terviseorganisatsiooni ja Sotsiaalministeeriumiga.

Üle kümne aasta valmis uus võimalik

tegevusplaan, kus on modelleeritud erinevad võimalused

Eesti tervishoiusüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse

Hannes Danilov

Haigekassa juhatuse

esimees

tagamiseks. Eelmises tegevusplaanis, „Haiglavõrgu

arengukavas“, olid antud suunad tervis hoiusüsteemi

ümberkorraldamiseks, valminud aruan des on kaalutud

võimalusi, kuidas optimeeritud tervis hoiusüsteemi

tulevikus rahastada.

Analüüsi käigus võrreldi erinevaid võimalusi, lähtudes

Euroopa tervishoiusüsteemide põhiväärtustest: solidaarsus,

patsientide võrdne kohtlemine, kaitstus finantsriski

eest, läbipaistvus ühiskonna ees ja halduse tõhusus.

Töö tulemusena on kirjeldatud erinevaid ette panekuid

jätkusuutlikkuse tagamiseks, mille jõustamist saab

tulevikus kaaluda.

Väga palju energiat ja aega võttis 2010. aastal digiretsepti

projekti juurutamine. Pärast esialgseid raskusi

õnnestus haigekassa eestvedamisel aasta jooksul

süsteem siiski rakendada. Kogemusest õppides saab

öelda, et selline laiaulatuslik projekt, mis hõlmab nii

palju partnereid, puudutab iga Eesti inimest ning eeldab

väga keerulise ravimite kompenseerimise süsteemi n-ö

tõlkimist infotehnoloogia keelde, elluviimiseks väheste

vahenditega ja ebareaalselt lühikeste tähtaegadega ei

olnud valmis ei tellija ega arendajad. See seletab ka teiste

e-tervise projektide rakendumise takerdumist.

Aasta kokkuvõte sai küll veidi murelikus toonis, kuid

haigekassa kui avaliku sektori organisatsiooni peamine

ülesanne ongi leevendada ja lahendada inimeste

tervisemuresid. Mul on hea meel, et vaatamata kõikidele

raskustele, mis meie riiki ja tervisesüsteemi tabasid, ei

ole rahulolu süsteemiga vähenenud. See näitab, et kõik

osapooled on ennast pingutanud, et raskemad ajad üle

elada, ning lootus paremate aegade tulekuks on säilinud.

Tänan kõiki koostööpartnereid, kes aitasid meil eelmisel

keerulisel aastal oma ülesannetega toime tulla.

7

More magazines by this user
Similar magazines