teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
teaduslugu ja nüüdisaeg xi - Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
9<br />
Saateks<br />
Edge’i (kes, muide, tuli teaduse uuringutesse astronoomiast) ra<strong>ja</strong>tud<br />
Science Studies Unit niisuguste uuri<strong>ja</strong>tega, nagu sotsioloog Barry<br />
Barnes, filosoof David Bloor, teadusa<strong>ja</strong>loolane Steven Shapin jt. Rootsis<br />
hakkasid teaduse uuringud iseseisvuma teaduseteooria (vetenskapsteori)<br />
nime all. Göteborgi <strong>Ülikool</strong>is asutati 1963. a teaduseteooria professuur<br />
filosoofia instituudis; hiljem kujunes sellest omaette instituut. Praegu on<br />
mitmeid väikesi üksusi igas Rootsi ülikoolis. Suuremad uurimiskeskused<br />
on Göteborgis <strong>ja</strong> Linköpingis. Helsingi ülikoolis loodi eraldi teaduse<br />
<strong>ja</strong> tehnika uuringute keskus alles hiljuti, 2004. aastal, kuid see kujutab<br />
endast “vihmavarju” üle juba varem tegutsenud uurimisüksuste (teadussotsioloogia,<br />
innovatsiooniuuringud, teaduspoliitika uuringud, teadusfilosoofia,<br />
teadusa<strong>ja</strong>lugu jt).<br />
Teaduse uuringute tuntumad rahvusvahelised organisatsioonid on<br />
Teaduse <strong>ja</strong> Tehnika Uuringute Euroopa Assotsiatsioon (European Association<br />
for the Study of Science and Technology — EASST) <strong>ja</strong><br />
Teaduse Sotsiaalsete Uuringute Selts (the Society for Social Studies of<br />
Science — 4S). Olulisemad a<strong>ja</strong>kir<strong>ja</strong>d selles vallas on Perspectives on<br />
Science; Science as Culture; Social Studies of Science; Science, Technology<br />
and Human Values; Science in Context jt. 1<br />
Eestis on see suhteliselt uus ala. Metodoloogilises <strong>ja</strong> filosoofilises<br />
plaanis on teaduse uuringute ideestikku kasutatud ning analüüsitud <strong>ja</strong><br />
arendatud seoses T. Kuhni kontseptsiooniga ning teadusliku teadmise<br />
sotsioloogiaga. 2 Teaduse uuringute elemente on mitmetes uurimisvaldkondades<br />
ning on uurimisrühmi, mis vastavad rahvusvahelisele teaduse<br />
uuringute mudelile üsna hästi, nagu <strong>Tartu</strong> teadusa<strong>ja</strong>loolaste, semiootikute<br />
<strong>ja</strong> teoloogide teaduse <strong>ja</strong> religiooni seoste alaste uuringute projekt<br />
(Anne Kull, Kalevi Kull <strong>ja</strong> Erki Tammiksaar) ning mitmed <strong>Tartu</strong><br />
<strong>Ülikool</strong>i eetikakeskuse projektid. Kuid ühtegi teaduse uuringute üksust<br />
meil veel ei ole. Niisuguseks üksuseks on kavas väl<strong>ja</strong> arendada 2005.<br />
1 Viitame siin ka mõnele ülevaatlikumale raamatule, nagu eelkõige S. Sismondo<br />
(2004) “Sissejuhatus teaduse <strong>ja</strong> tehnika uuringutesse”, mis on ilmumas<br />
ka eesti keeles, aga ülevaatlikud on veel nt Ziman (1984), Biagioli (1999),<br />
Jasanoff et al. (2001), jpt.<br />
2 Vt nt Vihalemma ülevaadet (2003; 1995) <strong>ja</strong> viimase kohta eelkõige Endla<br />
Lõhkivi doktoriväitekir<strong>ja</strong> (2002), aga ka nt Lõhkivi artikleid aastatest 1998 <strong>ja</strong><br />
1995 jt.