Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
Raamatu e-versioon - Sulev Nurme
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
P – pastoraalsus<br />
pastoraalsus<br />
(< lad pastoralis karjase-) karjaselaadsus, idüllilisus. Pastoraalne maastik meenutab<br />
Arkaadiat, kus kariloomad söövad rohtu ning näha on varemeid või maalilisi<br />
taluhooneid. Inglise pargikunstis on pastoraalsus üks maastiku kujundamise<br />
tähtsaimaid esteetilisi lähtekohti. Iseloomulikud on avarad sügavale maastikku<br />
ulatuvad vaated, tähelepanu suunatakse rohkem maastiku üldpildile, vähem<br />
detailidele.<br />
Pastoraal on karjaselaul või -luuletus vm karjase- ja maaelu idülliliselt kujutav<br />
kirjandus- või kunstiteos (enamasti maastikumaal). Pastoraalset kirjandust viljeldi<br />
antiikkirjanduse eeskujul Euroopas 14.–18. sajandil. Pastoraalsete maalide keskmes<br />
on karjused (koos loomadega), talupojad on sageli esitatud stafaažina. Rokokookunstis<br />
olid armastatud nn lamburitseenid, kus õukondlasi kujutati mitmesuguseid<br />
maatöid tegemas.<br />
Pastoraalne vaade Inglismaa Roushami<br />
pargi esiväljakult<br />
Vt ka Arkaadia, ferme ornée<br />
patte d’oie<br />
(pr ’hanejalg’) teehargmik, kus teed lähtuvad ümmarguselt platsilt kolmes suunas<br />
üksteise suhtes teravnurga all, tüüpiline barokile. Eesti mõisaansamblites oli seda<br />
suhteliselt vähe. Patte d’oie motiivi on kasutatud nt Maidla (Ida-Virumaa) mõisaansambli<br />
esiväljakule suunduvate teede ning Kostivere ja Purila ansambli tagaväljaku<br />
teede skeemis. Eesti 18. sajandi mõisaansamblites oli levinud peahoonele suunatud<br />
peatee ja sellega enamasti täisnurga all kulgevate kõrvalteede ristumisel esiväljaku<br />
ette tekkiv kolmetine ristmik (nt Palmses, Sagadis, Suure-Lähtrus).<br />
Vt ka étoile<br />
paviljon<br />
(< pr pavillon < lad papilio liblikas; telk) algselt telk või telkmaja, hiljem kergema<br />
konstruktsiooniga ja enamasti ajutine ehitis pargis, näitustealal vm. Barokkarhitektuuris<br />
nimetati paviljoniks ka hoone fassaadi keskel või hoone nurgal asuvat ja<br />
sellest eristuvat kergema konstruktsiooniga iseseisvalt kasutatavat hooneosa.<br />
18.–19. sajandi Euroopa pargikunstis oli paviljon põhiplaanilt ümar või hulknurkne<br />
väike aia- või pargihoone. Suuremad paviljonid olid kasutusel ka tee- ja<br />
kohvijoomiskohana (teemaja) ja kontsertide paigana, paviljonis võis ka üksinduses<br />
ja vaikuses mõtiskleda. Paviljonid kujundati klassikalisest arhitektuurist jt ajaloolistest<br />
stiilidest või ehitistest inspireeritult allegooriliste templitena (nt antiiktemplite<br />
vähendatud koopiatena), haudehitistena, varemetena jm. Avatud paviljoni, mis<br />
paiknes kõrgemal kohal pargi piiril ning kust avanesid vaated pargile ja/või ümbritsevale<br />
maastikule, nimetati gloriette’iks (pr). Inglise park laenas ideid ka Hiina<br />
aiakunstist, hiinapärast aiaehitist (enamasti pagood) nimetati chinoiserie’ks (pr).<br />
Argikeeles nimetatakse paviljoniks igasugust aiamajakest, rotundi jms varjualust.<br />
Säilinud või restaureeritud paviljone on Eestis mitmes mõisapargis. Nt Palmse<br />
mõisas on restaureeritud Bresti paviljon, rotund, Allikapaviljon ja Kaevupaviljon,<br />
Vastse-Kambja mõisapargis on säilinud historitsistlik rotund. Antiiktempli motiividel<br />
on kujundatud Saue pargi paviljon, rotundilaadne paviljon on ka Seli ja Koluvere<br />
pargis.<br />
Patte d’oie Maidla (Ida-Virumaa) mõisa<br />
esiväljakul (fragment 1879. a Maidla<br />
mõisa plaanist). EAA 2486-1-3406-278<br />
Vt ka lehtla, rotund, tempel<br />
peatelg<br />
ansamblisiseste või ümbritseva maastiku maamärkidega piiritletud mõtteline<br />
suund, mis määrab pargi vm haljasala peamised vaated ja liikumisteed ning ruumilise<br />
jaotuse.<br />
Vt ka telgsümmeetria, teljelisus, vaade<br />
Paviljon Soome presidendi suveresidentsi<br />
Kultaranta pargis<br />
45
Change language