You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ÄRIPÄEV 2. august 2013<br />
toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post anu.jogi@aripaev.ee<br />
LUUBI ALL 7<br />
Paberimajandus<br />
tüütas FIEd ära<br />
Nokia-raamatu mitmed endised<br />
FIEd on loobunud sellest<br />
ettevõtlusvormist, sest tüütu<br />
aruandlus hakkas põhitööd<br />
segama.<br />
“Minu eest aetakse nüüd<br />
kõik ametlikud asjad ja paberid<br />
ära,” räägib vanamuusikapillide<br />
meister Peeter Talve. “Minule on<br />
firma juhtimine täiesti vastuvõetamatu.<br />
Ma armastan küll tööd<br />
teha, aga mitte juhtida.”<br />
Varem FIEna tegutsenud Talve<br />
on juba mitu aastat palgatöötaja<br />
Tapal orelitega tegelevas<br />
ette võttes OÜs Olev Kentsi Orelitöökoda.<br />
“Olev Kents tegeleb<br />
oma asjadega ja mina oma asjadega<br />
ning vahepeal aitame teineteist<br />
ka,” sõnab Talve ning lisab,<br />
et viimasel ajal on ta peamiselt<br />
valmistanud klavessiine. “Jänedal<br />
mul enam oma töötuba ei<br />
ole, sest seal ei mahtunud suuri<br />
pille tegema.”<br />
Talve on vanamuusikapille,<br />
nagu näiteks lautosid, rataslüürasid,<br />
klavessiine ja muud valmistanud<br />
1986. aastast alates.<br />
Meister on rõhutanud, et ta peab<br />
pillide tegemist elustiiliks, mitte<br />
rahateenimise vahendiks.<br />
Müüb leiutist hobi korras. “Mina<br />
ei viitsinud enam aruandeid<br />
esitada,” põhjendab Tartu Ülikooli<br />
emeriitprofessor Toomas<br />
Karu, miks ta ei tegutse enam<br />
FIEna ja müüb oma leiutist – karvadeta<br />
pintslit ehk vahutit – vaid<br />
hobi korras. “Kui sõbrad küsivad<br />
vahutit, siis müün. Imelik oleks<br />
vahuteid minna turu peale müüma,<br />
seisus ei lubaks seda.”<br />
Karu patenteeris 2001. aastal<br />
habemeajamise abivahendi – jäiga,<br />
sileda ja kumerapinnalise vidina,<br />
mis sai nimeks vahuti. Selle<br />
tootmise käivitamiseks ja turustamiseks<br />
pani omal ajal õla alla<br />
Tartu ärimees Juhan Kolk.<br />
Karu sõnul läks vahutite<br />
müük kõige paremini Estonian<br />
Airi lennukitel, ent soikus, kui<br />
lennufirma raskustesse sattus.<br />
Praegu on vahutid müügil vaid<br />
Tartu spordimeditsiinikeskuses<br />
Vomax, kus Karu töötab spordiarstina.<br />
“Omaaegsest esimesest<br />
partiist on vahuteid veel alles ja<br />
neid ma hobi korras müün, nii<br />
paarsada tükki aastas,” seletab<br />
Karu. “Suured kaupluseketid ei<br />
taha üksiktoodet sisse võtta. Nad<br />
tahavad, et tooteid oleks erinevat<br />
värvi, et saaks terve riiuli täis.”<br />
Karu tunnistab, et tal pole olnud<br />
aega ja raha turustamisega<br />
tegeleda. “Vahuti valuvormid on<br />
tegelikult alles ja võib-olla üritan<br />
kunagi tootmise taaskäivitada,”<br />
unistab Karu. “Mulle endale<br />
tundub, et vahuti on kõige<br />
kasulikum asi, mis ma teinud<br />
olen. Ma mõtlesin, et kogu maakera<br />
meessugu võiks vahutit kasutada,<br />
aga nad ei tea sellise asja<br />
olemasolust.”<br />
Meenutus<br />
Ära kunagi unusta, et ka minimaalsete<br />
vahenditega võib teinekord saavutada maksimaalse<br />
tulemuse. Ka vanasõna ütleb, et nälg<br />
on kõige parem kokk.<br />
vanamuusikapillide tegija Peeter Talve soovitus ettevõtlusega<br />
alustajale aastal 2003<br />
PILLIMEISTER<br />
Peeter Talve<br />
valmistas 10<br />
aastat tagasi<br />
umbes 100<br />
000 krooni<br />
eest vanamuusikapille<br />
aastas. Oma<br />
tööd elustiiliks<br />
nimetanud<br />
mehele<br />
ettevõtlus<br />
ei sobinud,<br />
praegu töötab<br />
ta teise<br />
mehe firmas.<br />
FOTOD: RAUL MEE<br />
Maarjakase kohin<br />
kui puhas rõõm<br />
Olen oma ühe eesmärgi täitnud,<br />
sest maarjakasehuviliste<br />
ring on Eestis aastatega jõudsalt<br />
kasvanud ning meil on tekkinud<br />
teadlikke väärispuuistanduse<br />
omanikke, ei varja<br />
MTÜ Maarjakase Seltsi asutaja<br />
ja juht Ivar Sibul heameelt.<br />
Eesti Maaülikooli metsandusja<br />
maaehitusinstituudi dotsent<br />
Ivar Sibul oli esimene, kes rajas<br />
1996. aastal maarjakasekultuuri<br />
ning asus propageerima maarjakase<br />
kultuurpuistuna kasvatamist<br />
just väheviljakal maal. Tema<br />
eestvõttel asutati 2000. aastal<br />
Maarjakase Selts, mis praegu<br />
koondab üle saja huvilise. Sibula<br />
hinnangul on maarjakase kultuurpuistute<br />
kogupindala Eestis<br />
praegu 500–750 hektarit.<br />
“Ettevõtmine edeneb, kohe<br />
kindlasti ei ole tegu sellise mulliga,<br />
nagu kunagi oli astelpajuistikute<br />
buum,” kinnitab Sibul.<br />
“Oleme maarjakase istanduse<br />
omanikke harinud ja seltsis on<br />
inimesi, kes on seda õpetust väga<br />
hästi vastu võtnud ning ka edasi<br />
kandnud, ja kellel on juba päris<br />
ilusad ja hästihooldatud maarjakasesalud.<br />
Samuti on tekkinud<br />
üksjagu taimmaterjali müüjaid.<br />
Üha rohkem leiab seda kaunist ja<br />
omapärast arukase vormi ka haljastusest<br />
ja eraaedadest.”<br />
Eesti üks tuntumaid põllumehi<br />
Johannes Valk on üritanud<br />
turustada näiteks maarjakasevihtasid,<br />
mis pidavat tervisele<br />
hästi mõjuma. Pärast Laheotsa<br />
talu müüki 2008. aasta kevadel<br />
pühendus Valk maarja kasele.<br />
Talle kuulub maailmas kõige<br />
suurem ühes tükis maarja kase<br />
kasvandus – 55 hektarit.<br />
Valgu sõnul on ta käinud seltsi<br />
korraldatud õppepäevadel ja<br />
näinud teiste maarjakasehuviliste<br />
istandusi. “Kõikjal on olnud<br />
probleeme ja nii ka minul,” ütles<br />
Valk. “Küll aga olen ma püüdnud<br />
oma puid ehk paremini hooldada<br />
ja kahjuritõrjet teinud.”<br />
Maarjakase kirimustriline<br />
puusüü meenutab marmorit<br />
ja maarjakask on ainus põhjamaine<br />
väärispuit, mida müüakse<br />
kilohinnaga. Kõige kallim on<br />
maarjakase spoonipakk, mille<br />
kilo maksab 2–5 eurot ehk 1800–<br />
4500 euro/m 3 . Maarjakask saavutab<br />
raieküpsuse viljakatel muldadel<br />
30–35 aastaga.<br />
“Oma istanduses olen kõik<br />
see aeg tarvilikke hooldustöid<br />
teinud, seega väikeseid kulutusi<br />
tuleb kogu aeg kanda,” räägib Sibul.<br />
“Tulu pole ma veel istandusest<br />
saanud, ehkki kümneaastase<br />
maarjakase oksi võib juba realiseerida.”<br />
Puitlelude nikerdaja<br />
sai Soomes kõrvetada<br />
Puitmudelite valmistaja Boris<br />
Puusepp lootis Soome kolides<br />
äri laiendada, aga sattus bürokraatiavõrku<br />
ja nüüd teeb mudeleid<br />
vaid hobi korras.<br />
Seni FIEna tegutsenud Puusepp<br />
kolis Soome kaks aastat tagasi<br />
ning alustas hoogsalt samaga,<br />
mida ta oli Eestis teinud<br />
veerand sajandit – puust auto- ja<br />
muude sõidukite originaalilähedaste<br />
mudelite valmistamise<br />
ning müügiga. Kuni eelmise aasta<br />
lõpus saatsid Soome ametnikud<br />
Puusepale ähvardava kirja.<br />
Sest tema toodetel pole ohutust<br />
märkivat CE-märgist.<br />
“Ühel minu tehtud traktoril<br />
tuli mänguhoos ratas alt ära ja<br />
ilmselt keegi koputas, kuhu vaja,”<br />
räägib Puusepp. “Ma olen 25<br />
aastat mudeleid teinud ja mitte<br />
ükski laps pole viga saanud. Justkui<br />
CE-märk kaitseks.”<br />
Intsident tõmbas Puusepa aktiivsele<br />
tegevusele kriipsu peale.<br />
“Nüüdseks olen välja uurinud, et<br />
tark on oma toodet müüa mitte<br />
kui mänguasja, vaid kui mudelit,”<br />
selgitab Puusepp. “Mudel on<br />
kaminameene.”<br />
Puusepa kinnitusel pole ta<br />
tänavu Soomes oma mudeleid<br />
müüa pakkunud. “Kui keegi midagi<br />
tellib, olen talle teinud,”<br />
täpsustab ta. “Ma arvan, et eks<br />
ma neid mudeleid hobi korras<br />
tegema jään, kui mul aega ja tellimusi<br />
on.”<br />
Eestis müüs Puusepp aastaid<br />
oma puitautosid ja muid puitmudeleid<br />
Rocca al Mare vabaõhumuuseumi<br />
müügipunkti<br />
kaudu. Mudelite peamised ostjad<br />
olid turistid.<br />
“Ainuke koht, kus mu asju<br />
veel Eestis müüakse, on Sagadi<br />
metsamuuseum. Teen sinna metsaveoautosid,<br />
traktoreid ja muud<br />
seesugust,” lisab Puusepp.<br />
Ardo Reinsalu: me pole edulugu<br />
Meie telemeditsiiniprojekti<br />
ei saa nimetada edukaks, sest<br />
meie plaanid olid suuremad,<br />
on OÜ Curonia Research juht<br />
Ardo Reinsalu veendunud, et<br />
pikemat edulugu pole neist<br />
põhjust kirjutada.<br />
“Meie Inglismaa sidusettevõtte<br />
Docobo UK aastakäive on<br />
praegu umbes kaks miljonit<br />
eurot, aga me oleksime tahtnud,<br />
et käive oleks 20 miljonit eurot<br />
või rohkemgi,” räägib Reinsalu.<br />
“Seega meie ootused pole realiseerunud.<br />
Samas pole sidusettevõte<br />
ka hingusele läinud ja saab<br />
iseseisvalt hakkama ning raha<br />
sinna juurde pole me juba aastaid<br />
pannud.”<br />
Reinsalu lisab, et Suurbritannias<br />
on Docobo-laadsete ettevõtet<br />
nišis hakanud toimuma<br />
positiivseid muutusi ja ettevõtte<br />
juhtkond on veendunud suures<br />
tulevikus.<br />
Rainer Nõlvakule kuuluv tehnoloogia<br />
arendusfirma Curonia<br />
Research töötas 2001. aastal väl-<br />
Meie<br />
ootused<br />
pole realiseerunud.<br />
telemeditsiini<br />
pakkuva<br />
OÜ Curonia<br />
Research juht<br />
Ardo Reinsalu<br />
ja koduse tervisemonitooringu<br />
süsteemi doc@HOME. 2002.<br />
aastal registreeriti kaubamärk<br />
doc@HOME Inglismaal, USAs ja<br />
mujal. Sama aasta sügisel registreeriti<br />
Inglismaal ettevõte Docobo<br />
UK, millest pool kuulub Curonia<br />
Researchile ja ülejäänud<br />
osanikud on kohalikud väikeinvestorid<br />
ning ettevõtte juhtivtöötajad.<br />
“Patsientide kaugjälgimise<br />
süsteemi müüakse ja arendatakse<br />
edasi Inglismaal, Eestis me sellega<br />
ei tegele,” selgitab Reinsalu.<br />
“Curonia Research on litsentseerinud<br />
oma tehnoloogia Inglise<br />
ettevõttesse. Me oleme jäänud<br />
pelgalt passiivseks investoriks<br />
ja tehnoloogia litsentseerijaks.”<br />
Eestis tegeleb Curonia Research<br />
arendusprojektidega<br />
elektrisõidukite valdkonnas ja<br />
meditsiiniga seotud projektide<br />
haldamisega.<br />
Ettevõtte käive oli 2011. aastal<br />
0,12 miljonit eurot ja mullu 0,05<br />
miljonit eurot.
Change language