Tartu - Linnaleht

linnaleht.ee

Tartu - Linnaleht

Pakkumised kehtivad

27.04. - 29.04.

www.selver.ee

64 90 Tallegg Apelsinid võrgus,

Zewa

Maheda maitsega kg

kanašašlõkk,

14 90 900 g/neto 676 g

(96.01/kg)

majapidamispaber

Deluxe,

2 kihiline,

2 rulli/pk

(5.45/rull)

10 90

Järve Selver - Pärnu mnt 238; Tondi Selver - Tammsaare tee 62; Pirita Selver - Rummu tee 4; Kadaka Selver - Kadaka tee 56A; Merimetsa Selver - Paldiski mnt 56; Punane Selver - Punane 46; Torupilli Selver - Vesivärava 37; Pelgulinna Selver - Sõle 51; Mustakivi Selver - Mustakivi tee 3A;

Suurejõe Selver - Pärnu, Suur-Jõe 57; Mai Selver - Pärnu, Papiniidu 42; Krooni Selver - Rakvere, F.G.Adoffi 11; Männimäe Selver - Viljandi, Riia mnt 35; Vilja Selver - Võru, Vilja tn 6; Jõhvi Selver - Jõhvi, Narva mnt 8; Valga Selver - Valga, Raja 5; Saare Selver - Kuressaare, Tallinna tn 67;

Anne Selver - Tartu, Kalda tee 43; Ringtee Selver - Tartu, Ringtee 78; Sõbra Selver - Tartu, Sõbra 56; Veeriku Selver - Tartu, Vitamiini 1; Jaamamõisa Selver - Tartu, Jaama 74.

Fotodel on illustreeriv tähendus. Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub.

Reede

27. 04. 2007

nr 16 (401)

tasuta nädalaleht

ilmub reedeti

www.linnaleht.ee

Tartu

Fotomontaaž

Mai toob

laevad

Emajõele

lk 3

Tantsulaste

kevadkontsert

Foto: Raigo Pajula / EPL

Auto-show

Lõunakeskuses

Sigaretist

loobumise

lood

lk 4

lk B2-B3

Foto: Bulls

Foto: Mihkel Maripuu / EPL

Superstaar Taaralinnast?

Kolm andekat Tartumaa lauljat konkureerivad

telesaadete ajaloo kõige hinnalisemale plaadilepingule.

Foto: Arvo Uustalu

Lk 1-2

Esmaspäeval toimub Vanemuise

kontserdimajas tantsulaste

kevadkontsert. Osalevad

kõik Tartus tegutsevad paremad

tantsustuudiod: Ida tantsukool,

Vanemuise tantsu- ja

balletikool, tantsuklubi Shaté,

tantsustuudio Error, tantsustuudio

Attitude, tantsustuudio

Senza, tantsustuudio

GaLeRii, tantsustuudio Tokra,

H Stuudio ja FG tantsustuudioning

VK Rütmika, VK Janika

ja Tantsukeskus.

Tartus on palju noori tantsijaid,

kes on pika hooaja kõvasti

harjutanud. Nüüd on kätte

jõudnud kevad ja paras aeg

oma oskusi näidata. Lavale

astuvad mudilased, lapsed,

noored ja peaaegu professionaalid.

Näha saab palju erinevaid

stiile: show-tants, vaba tants,

estraad, klassikaline tants, rahvatants,

võistlustants, võimlemine

ja breiktants. Esitlusele

tuleb iga stuudio tantsude

paremik. Kontserdi lõpetavad

Koolitantsu finalistid. LL


tähtis

inimene

toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee

Foto: arhiiv

Eesti maaülikool avab uue peamaja

Täna kell 15 avatakse

pidulikult Eesti maaülikooli

uus õppe-administratiivhoone.

Pärast lindi

läbilõikamist on huvilistel

võimalik põhjaliku noorenduskuuri

läbinud majaga

tutvuda. Kreutzwaldi 1A

hoones asuvad maaülikooli

raamatukogu, aula, arhiiv,

majandus- ja sotsiaalinstituudi

õppe- ja tööruumid,

haldusüksused. Tudengite

käsutuses on viis auditooriumi

(120- ja 60-kohaline

ning kolm 30-kohalist)ja

kolm arvutiklassi. Majas on

pinda 5597 m2. LL

Foto: arhiiv

linnaleht reede, 27. aprill 2007

Tartu muuseuminädal sai avastardi

Eile läks Tartus lahti

muuseumiürituste maraton,

mis loosungi all “Tartu

muuseumid – Emajõelinna

pärlid” kestab mai

lõpuni. Muuseumikuul

leiavad meelalahutust kõik

- alates lastest ja mõnusat

äraolemist otsivatest linlastest,

kelle päralt on teatrietendused,

filmiõhtud,

õpikojad, loengud ja ekskursioonid,

ning lõpetades

erialaspetsialistidega,

kelle päralt on muu hulgas

muuseumipäeva tähistamisega

seotud üritused

18. mail. LL

Staarisaate tüdrukud tundi

Alanud on talendisaate „Eesti otsib superstaari”

kaheksa võistleja hulgas säravad poole miljoni

kolm Tartumaa noort. Linnaleht tegi juttu Luisa

Foto: 2 x Fotogeen

Millised on olnud

varasemad kokkupuuted

muusikaga?

Anna-Liisa: Olen õppinud

klaverit ja kitarri, kuid mõlemad

õpingud on püsimatuse

tõttu pooleli jäänud. Praegu

õpin kolmandat aastat Ülenurme

muusikakooli laulustuudios

pop- ja džässlaulu Ursel

Oja juhendamisel. Osalesin

Eesti Eurolaulu eelvoorus aastal

2006 lauluga „Sweet Separation”,

mida laulsin koos Fredi

Kaasikuga.

Luisa: Varasemad kokkupuuted

on muusikaga väga

suured. Olen käinud Elva lastemuusikakoolis

– õppisin seal

klaveri erialal. Samuti käisin

Elva huvikoolis laulmist õppimas

ning selle kõrval tegin

kaheksa aastat võistlustantsu.

Suuremad konkursid on

olnud Tähtede Laul, Laulukarussell,

Kaks Takti Ette ja viimane

oli Estvocal Tartus. Iseenda

jaoks on olnud kõige olulisem

võit Tartus toimunud R.

Valgre nimeline võistlus aastal

2002, kui saavutasin B-kategoorias

parima naissolisti ja

parima vabalt valitud laulu esitaja

tiitli.

Miks tahad saada

superstaariks?

Anna-Liisa: Muusika – eelkõige

laulmine – on see, millega

tahan alati tegeleda. See

tuleb hingest. Kuid alati peab

olema mingi varuvariant, kui

kõik ei lähe nii, nagu loodad.

Naudin ka seda, mida ülikoolis

õpin (ajakirjandust – toim).

Võit ongi see, miks selles saates

osalen. Loomulikult läheb

elu ka ilma selleta edasi, kuid

võiduga oleks parem

Luisa: Superstaariks tahan

saada sellepärast, et mulle

meeldib muusikat teha, laval

esineda ja midagi kuulajatele

anda. Võitmine on kindlasti

kõigile osalejatele sama oluline

kui mulle, kuid usun, et kui ma

ei osutu esimeseks, siis ei ole

sellest ka midagi katki ja ma

teen oma muusikat ikka edasi.

Laulmist ei kavatse ma pooleli

jätta.

Kuidas näeb välja

üheks finaalsaateks

ettevalmistumine?

Anna-Liisa: Finaalsaate ettevalmistuseks

kulub täpselt

nädal. Esmaspäeval alustame

ja pühapäeval enne saadet

lõpetame. Toimuvad laulu- ja

tantsutunnid, stilistiga kohtumised,

fonode salvestused

ja ühisüritused. Kooli jaoks

praegu aega eriti ei jää, kuna

iga päev peab Tallinnas olema.

Loengutesse pole ma jõudnud

juba mitu nädalat. Sõpru nägin

viivuks pühapäevasel otsesaate

salvestusel, telefonitsi oleme

ikka suhelnud.

Luisa: Esiteks valime endale

loo, mis meeldib ja mida

tahaksime esitada. Hetkel on

tegemist filmimuusikaga. Siis

õpime seda natukene ja otsustame,

mis helistikus seda laulda.

Kõiges selles aitab meid

Maiken (Kadri Koppel) ja liikumises

aitab kaasa Tanja

(Tatjana Mihailova). Hetkel

ei ole eriti kooli ja kõige

muu jaoks aega jäänud, kuna

proovid on hommikust õhtuni,

lisaks on finalistidel ühised

üritused.

Kui palju jääb saate

kaadri taha seda, mis

vaatajateni ei jõua?

Luisa: Loomulikult on lindistatud

materjali palju rohkem,

kui seda vaataja näeb. Sel

lihtsal põhjusel, et saateaeg on

piiratud. Kuid midagi näitlema

otseselt pole pidanud, kuna

kaamerad on meiega pea igal

sammul kaasas.

Millised on finalistide

omavahelised suhted?

Anna-Liisa: Omavahel saame

väga hästi läbi. Meil on

koos tore.

Luisa: Finalistide suhted on

omavahel väga soojad. Anname

ikka üksteisele nõu ja aitame

õppida, kui vaja. Konkurentsitunnet

ei ole. Usun, et

olen saanud endale kaheksa

uut sõpra – kes suurem, kes

vähem – see sõltub sellest, kellega

me rohkem koos oleme

olnud.

Mis on saates kõige raskem?

Aga kõige lõbusam?

Anna-Liisa: Selle saate juures

käib töö ja lõbu koos. Õhtul

magama minnes tunnen, et

päev oli raske, kuid uinun hea

tujuga, sest ümbritsevad inimesed

on ülitoredad ja teen

asja, mida naudin.

Luisa: Saates on kõige raskem

see, et päevad on pikad

ja väsitavad ning laulu õppimine

käib suhteliselt kiiresti,

kuid kõik see kuulub ju laulu

ja tantsu juurde ning seega

on omamoodi lõbus. Usun, et

lõbusad on lindistused, proovid

ja see õhkkond, mis meie

vahel on tekkinud. Naljast

puudust ei tunne.

Milline superstaar

sinust saaks?

Anna-Liisa: Esialgu tuleb

mõelda Eesti piirides, kuid

kahtlemata oleks Eesti piiri

ületamine muusikalises mõt-

Rokkiv bändimees

19-aastane tartlane Taavi

Peterson kuulutas intervjuus

SL Õhtulehele: „Maailm on

suur, ma võin end liigse

tähelepanu eest kus tahes

peita.” Linnalehel temalt vastuseid

saada ei õnnestunud.

Taavi tahab saada superstaariks

seepärast, et „see miski”

temas vajab vallapäästmist.

Ta on algklassidest saadik

kooris laulnud ning talle

meeldib üle kõige vabal ajal

kitarri mängida. Praegu ta

ongi end täielikult muusikale

pühendanud, ei õpi ega

tööta, vaid teeb kodulinnas

bändi, laulab koorides ja

luuletab.

Iseloomult peab ta end vaikseks,

sõbralikuks, tundeliseks

ja kohati hullumeelseks. Taavi

otsib saatest uusi väljakutseid

ning ootab võimalusi, et

keegi teda „üles korjaks”.


eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Arvo Uustalu arvo.uustalu@linnaleht.ee uudised

3

Raadios otseülekanne Püssirohukeldrist

Täna kell 23 saab raadios

Sun FM esimest korda kuulata

kontserti, mis samal ajal

toimub Püssirohukeldri laval.

Esimesel üritusel sarjast „Sun

FM Live” astub üles ansambel

Blacky. Kontserti saab samal

ajal jälgida Beer Colors Place’i

teleekraanidel. „Sun FM Live”

on Tartu ja Pärnu raadiojaama

Sun FM ning Tartu Püssirohukeldri

ja Pärnu Kuursaali uus

koostööprojekt, mille eesmärk

on tuua heade Eesti esinejate

etteasted suurema rahvahulgani

kui need kuni tuhat

inimest, kes korraga õdusasse

kõrtsisaali mahuvad. LL

Foto: Arvo Uustalu

Tartu väike nukuteater kutsub karnevalile

5. mail toimub Sadamateatris

karneval, kuhu on

oodatud kuni12-aastased

lapsed ja nende vanemad.

Rahvale pakutakse kloune,

mängulist tegevust, linetantsu,

limbot, karaoket ja

näomaalinguid. Karnevalil

esinevad Hetero tantsustuudio

tüdrukud, stuudio

Duende flamenkolapsed ja

trio Tres Gracias.

Kui kohaletulnul ei olnud

kodus midagi, millest endale

kostüümi teha, siis saab

abi kohapealt. Korraldab

Damaso Dominguez

(pildil). LL

desse ei jõua

finaalvoorud. Järelejäänud

kroonise plaadilepingu nimel

Värgi ja Anna-Liisa Supiga.

tes lihtsalt super. Stiil võiks jääda

maitsekuse ja popmuusika

valdkonda. Muusikas peab

olema rütm, kuid see ei tohi

olla labane, ning sõnum on ka

alati oluline.

Luisa: Minust saab laulja,

kes teeb muusikat, mida ta ise

naudib ning mis loodetavasti

ka kuulajatele meeldib.

Loomulikult tahab iga laulja

välismaal läbi lüüa, kuid arvan,

et alustada tuleb ikka kodust –

kui kodupublik sind armastab,

siis on kergem nende toetusel

edasi minna. Muusikastiililt ei

oska ma öelda, kuhu ma liigitun.

Ehk sarnanen pisut Sofia

Rubinaga. Pean teda hetkel

Eestis parimaks naissolistiks,

ta on väga andekas ja sõbralik

tüdruk.

Usun, et oleksin laulja nagu

praegu, ja ma ei usu, et ma oluliselt

muutun – loodan esitada

tulevikus oma lugusid, mitte

kavereid.

Küsis Triin Kalter

Jõmmu

põrutab

suvel

Pihkva

EMAJÕGI

Emajõe-linna esinduslodi

Jõmmu sõidab juuni esimestel

päevadel Pihkvasse

ning tahab kahe linna

vahel seilamist ka pileti

eest pakkuda.

„Tuuliste ilmade kiuste oleme

kümmekond sõitu juba sel

kevadel Emajõel teinud. Seega

võib meie teise hooaja alguse

edukaks tunnistada. Korrapäraste

reiside jaoks ei jagu piisavalt

soovijaid, aga suurematel

Tartu üritustel, nagu üliõpilas-

ja hansapäevad ning Emajõe

festival, pakume kindlasti

võimalust lodjaga sõita. Reedest

pühapäevani oleme Jõmmuga

Atlantise ees, kus koostöös

kinobussiga laeva trümmis

rahvale filme näitame.

Enne käisime Laia tänava silla

ehitajatega rääkimas, et nad

meid ikka läbi laseksid. Augustis

kolib kinobuss aga hoopis

lodjale ning hakkab Peipsi- ja

Võrtsjärve-äärsetes paikades

filme näitama,” rääkis Tanel

Laan Emajõe lodjaseltsist.

Kas läheb õnneks?

Kui Venemaa vahepeal oma

meelt ei muuda, siis sõidab

lodi neljandal juunil Tartust

otse Pihkvasse. Nii-öelda katseprojekti

raames saavad pardale

siiski vaid linnaametnikud

ja teised ametiisikud. Plaanid

on aga veelgi suursugusemad.

Nimelt tahetakse lodjaga piki

ajaloolist kaubateed augustis

ka tavainimestega ja raha eest

idanaabri juurde sõita.

On lootust, et Venemaa

jätab lõpuks oma pipardamise

ja läbi Storoženetsi jõesadama

inimesed liikuma laseb. Kuigi

Pihkva ise oli ammugi valmis

laevaliiklust taastama, keelas

Moskva selle karmilt ära.

Pegasus tegi nädalavahetusel oma proovisõidu ära.

Foto: 2 x Arvo Uustalu

Veeliiklus Venemaaga katkes

1990. aastate esimesel poolel

pärast Eesti okupatsiooni alt

pääsemist. Taastamisprotsess

sai alguse juba üksteist aastat

tagasi ning Tartu sadama omanik

Rein Kilk on kõik need aastad

lootnud regulaarliini Tartu

ja Pihkva vahel käima lükata.

Eesti laevaliikluseks takistusi

ei sea. Praagale teisaldatav piiri-

ja tollipunkt on kasutamiseks

valmis.

Lodjakino

Tudengipäevade

kino Jõmmu trümmis

Reedel algusega kell kuus

õhtul uued Eesti animafilmid,

kell kaheksa palad

Hamburgi lühifilmide festivalilt

ja kell kümme dokfilm

„Vastutuulesaal”.

Laupäeval kell kuus Sleepwalkersi

valikprogramm, kell

kaheksa poliitiline animafilm

ja kell kümme Eesti muusikavideote

programm.

Pühapäeval kell kuus lühifilmid,

kell kaheksa mängufilm

„Võõras” ja kell kümme

taas animafilmid.

Peipsil vesi põlvini

Peagi läheb sõiduks ka teistel

Tartu alustel. Ööklubi Atlantise

renditav Pegasus tegi nädalavahetusel

proovisõidu ära

ning hakkab kliente teenindama

hiljemalt mai keskel. Tänavu

siis Pegasus Laia tänava silla

ehituse tõttu Võrtsjärve poole

sõita ei saa.

Probleem laevade silla alt

läbipääsemisega jääb püsima

ka tulevikus. „Sillapostide vahe

on kümme meetrit ja need ei

asu veel voolu suhtes ühtlaselt

ka. Kui Jõmmuga pääseme ehk

osava siksakitamisega uue silla

alt läbi, siis suurema lodjaga

sealt enam mööda ei saa,” rääkis

Laan.

Olukord ei ole väga roosiline

ka veetasemega. „Kui Emajõel

on vett küll, siis Eesti väravate

suhtes ei ole nõnda kindel.

Võimalik, et Piirissaarde

sõiduks tuleb taas Venemaalt

luba küsida,” rääkis Tartu sadama

kapten Aivar Kuusik.

Esimene tiiburlaeva Polarise

Peipsi poole sõidu tähtaeg oli

teine mai. Samas on esimesed

paar reisi huvi puudusel enamasti

ära jäänud. Kümnendast

maist peaks Laaksaarest Koidu

praamiga Piirissaarde pääsema

ning peagi saab ka Polarise

tiiburlaevaga Tartust Piirissaarde.

Arvo Uustalu


4 Tartu toimetaja Arvo Uustalu arvo.uustalu@linnaleht.ee

Tudengite kuumaastikud

Eesti maaülikooli

metsandusmajas

võivad huvilised

vaadata, milline

näeb Kuu pind välja

tulevikus. Nimelt on

maastikuarhitektuuri

eriala tudengid valmistanud

kümneid

selleteemalisi makette.

Kas Kuul peale

üksikute turistide

kunagi keegi käima

hakkab, pole kindel,

kuid miks mitte

ulmelist maastikukujundust

ka Maa peal

kasutada. LL

Fo to: arhiiv

Tartu linnapeaks sai Urmas Kruuse

Urmas Kruuse esitas linnapea

kandidaadiks volikogu

Reformierakonna fraktsioon.

Kruuse poolt hääletas 27

volikogu liiget. Opositsioon

esitas linnapea kandidaadiks

Peeter Laursoni (Isamaa

ja Res Publica Liit), kelle

poolt oli 16 volinikku.

linnaleht reede, 27. aprill 2007

Kruuse on sündinud

14. juulil 1965 Elvas. Ta on

lõpetanud Elva keskkooli

ning 2004. aastal Audentese

ülikooli ärijuhtimise erialal.

1999. aastal valiti Kruuse

Elva linnavolikogu liikmeks,

2002. aastal sai ta Elva linnapeaks.

LL

Tartus avatakse nädalavahetusel

Lõuna-Eesti suurim automess

Sel nädalavahetusel

toimub Lõunakeskuse

jääväljakul „Lõuna autoshow

2007”, kuhu on

vaatamiseks-katsumiseks

kohale toodud ligi 50

automudelit.

Messi väljapanekule on

koondatud nii lihtsad kui praktilised,

samas ka kiired, elegantsed

ja luksuslikud masinad.

Korraldajate sõnul on väljapanek

suunatud kogu perele,

sest autodega ei sõida ju ainult

mehed. Korraldajafirma OÜ

Orangetime Expo juhataja

Jane Tiro kommenteeris: „Enamik

mudeleid on mõeldud

keskmise ostujõuga inimesele.

Naistele, kes armastavad võibolla

veidi pisemaid, praktilisi,

turvalisi ja säästlikke linnamasinaid,

on täiesti korralik valik

kohapeal olemas. Kohe kõrval

ilutsevad ka sportlikud luksusautod

ja suured maasturid, aga

ka kaubikud – valitakse pigem

ikka vajaduste, maitse ja võimaluste

järgi.”

Ühed põnevamad mudelid

on kindlasti veidi ulmelise välimusega,

kuid jõulisusega pilku

püüdev maastikuauto Dodge

Nitro ning kõvakatusega kabriolett

– suvemasin Mazda

MX-5. Viimane on kantud

Guinessi rekordiraamatusse

kui kõigi aegade edukaim lahtine

kahekohaline sportauto.

Eestis on selliseid kõvakatusega

sõidukeid vaid

üks näidiseksemplar.

Uuematest mudelitest

näeb veel Mercedese-valikust

uut C-

klassi stiilset sõidukit

Nissan Quashqaid.

Võimalus on tutvuda suure

neljaveolise maasturi Landrover

Discovery 3-ga ja uue

Porche Cayenne’ga.

Kõige suursugusem väljapanek

on seitsmest haruldasest

luksusautost, mida tänavapildis

kohtab suhteliselt harva –

valik Hummeri, Jaguari, Porche

ja Land Roveri portfooliost.

Lisaks sõidumasinatele on

Lõunakeskuse ees väljas maastikuautod,

kaubikud ja haagised.

Kokku on 10

autofirmat

toonud rahvale näitamiseks

42 automudelit. Kohal on ka

müügiinimesed, kes tunnevad

neljarattaliste iga detaili ja vastavad

kõikidele küsimustele.

Lastele on eraldi batuutidega

mängunurk, kus asjatundliku

järelevaataja valvsa pilgu all

on mõnus eakaaslastega aega

veeta, kui emme-issi autouudistega

tutvuvad.

Triin Kalter

Homme Karlovat

kenamaks tegema!

Kõiki karlovalasi oodatakse

eesoleval laupäeval

heakorrastama oma linnaosa

aiaäärseid, tänavaid,

siseõuesid ja parke – kogu

Karlovat!

“Karlova kultuuri selts korraldab

koos Tartu linnavalitsusega

heakorrapäeva, mis

algab laupäeva

hommikul,

28. aprillil kell

11 ajaloolise

munakiviteena

tuntud Pargi

tänaval. Korda

tahetakse teha

nii tänavaäärsed

kui ka sellega

piirnevad

rohealad. Igaüks

on oodatud appi oma töövahenditega,

samuti võib tööriistu

ja värskes õhus kosutavat

snäkki saada kohapeal,”

ütles Linnalehele seltsi juhatuse

liige, Karlova pastor Meego

Remmel. Temalt on võimalik

saada ka lähemat infot telefonil

552 5854.

Kolme nädala pärast, laupäeval,

19. mail toimub Pargi

tänaval Karlova päevade raames

suurem vabaõhulaat. Siis

ootab ees huvipakkuv kultuuriprogramm

ja kõigile on

Foto: Tiina Viirelaid

kauplemiseks avatud

eluks vajalike

asjade turg. Saadaval

on nii uhiuued

tooted (näiteks

säästva taastamise

vahendid

või saunakaubad)

kui ka poolelijäänud

asjad (kodune

käsitöö) ja

vanakraam (mööbel

ja muu põnev). “Turumiljöös

ei puudu korralike kasutatud

riiete soodusmüük, kehakinnitus

ja rõõmus muusika,”

lubas Meego Remmel. LL


eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Arvo Uustalu arvo.uustalu@linnaleht.ee uudised 5

Täna valitakse välja kauneim tudeng

Reedel valitakse Club

Tallinnas Tartu tudengimiss.

Kui Tallinnas

on analoogset üritust

korraldatud juba seitse

aastat, siis Emajõe-linnas

on tegemist esmakordse

üritusega. Kandidaadid

on pärit Tartu

Fototeraapiaga pereõnne poole

Homme pakub Tartu

rahvaülikool koolitust

neile, kes on huvitatud

enda ja peresuhete analüüsimisest

fototeraapia

meetodi abil. Kursuse

korraldajate sõnul aitab

loov lähenemine avada

emotsioonide ja mälestuste

maailma. Kohaletulnuile

räägitakse

fotode teraapilisest jõust

ning sümboolsusest ja

seostest fotodel.

Samuti analüüsitakse

kaasavõetud piltidel

ennast üksi ja koos teistega.

LL

Laulvad kirjanikud esitlesid plaati

Kirjandusfestival Prima

Vista esitleb 5. mail

Athena keskuses tuliuut

vinüülplaati „Laulvad

kirjanikud”, millele on

jõudnud näiteks Merca,

Aleksander Müller ja Jüri

Kaldmaa.

ülikoolist ja Eesti maaülikoolist

ning võistlustulle

astub kaheksa neidu.

“Loodame sellest

Tartus traditsiooni teha

ning kaasata tulevikus

ka heategevusliku poole,”

lisas peakorraldaja

Oliver Tampuu. LL

Autorilaulu plaate on kirjanikud

välja andnud ennegi,

aga nii esinduslikku koosseisu

pole varem helikandjale püütud.

CDle

on

koondatud

eelmistel aastatel Prima

Vista kontsertidel üles astunud

kirjanike Lauri Sommeri,

Jüri Kaldmaa, Aapo Ilvese, Jan

Rahmani, Merca, Jaan Pehki,

Aleksander Mülleri, Jürgen

Rooste ja Vahur Afanasjevi

laulud.

Ülevaatliku helikonservi

koostanud Aapo Ilvese sõnul

annab lugudele erilise väärtuse

nende tekstide teravus. Ta selgitas,

et laulud räägivad ausalt

ja ilustamata elust endast kirjanike

kriitilise pilgu kaudu.

Salvestusi on väga erinevaid:

kirjanikud on mikrofoni ette

sattunud nii köögis, kontserdilaval

kui ka profistuudios.

Vanemad lood pärinevad

2005. aastast, uuemad on lindile

püütud paar nädalat tagasi.

Ilvesel on eriti hea meel, et

esinevad ka lauljatena vähem

tuntud Afanasjev ja Kaldmaa.

„Tahamegi näidata, et paljud

kirjanikud on ka väga head

muusikud,” sõnas Ilves. Vaid

paari loo puhul on sulesepad

Foto: Arvo Uustalu

abi küsinud tuttavatelt heliloojatelt

ja pillimeestelt. Ilvese

kinnitusel oli laule raske

välja valida seetõttu, et näiteks

Mercal jätkuks häid lugusid

suisa sooloplaadi jaoks. Palju

on neidki kirjanikke, kes laulda

oskavad, aga seekord CDle

lihtsalt ei mahtunud, näiteks

Mathura ja Kauksi Ülle.

Kitarriga kirjaniku Jüri Kaldmaa

hinnangul annab omakirjutatud

tekstide laulmine neile

erilise väe. Kaldmaa jutustas,

et hoolimata sellest, et ta

lapsepõlves lootusetult ebamusikaalseks

tunnistati, on tal

muusika alati südames olnud.

Laulu kaudu viib plaat uuema

luule ka nende inimesteni,

kes seda seni veel kirjasõnas

avastanud pole. Prima

Vista juhatuse liikme

Linda Jahilo sõnul võiksid

üllitise sihtrühmaks olla

eelkõige kirjandushuvilised

noored.

Tuhandest väljaantud

heliplaadist saadetakse

osa suurematesse raamatukogudesse.

Plaati saab osta

kirjandusfestivali Prima Vista

ajal 3.–5. maini pargiraamatukogust,

pärast festivali Tartust

linnaraamatukogust ja Eesti

kirjanduse seltsist, aga ka Eesti

suurematest muusikapoodidest.

Triin Kalter

MIS TOIMUB!

Tartut ootab ees teatrisadu

Tartus on juba praegu neli teatrit: Vanemuine, üliõpilasteater,

Emajõe suveteater ja Vilde rahvateater. Tillukesi

truppe, nagu Tartu väike nukuteater, veel käpaga peale.

Suuremate mängukohtadena lähevad arvesse Sadamateater,

Vanemuise väike maja ning kontserdimaja.

Juba lähiajal lisanduvad neile hetkel restaureeritava Jaama

teatrimaja (fotol) ja Lutsu tänava teatrimaja trupp.

„Jaama tänaval hakkab tegutsema nii-öelda majateater, kas

selle nimeks saab Koidula teater, praegu veel ei tea. Tartust

veidi palju suuremas Turu ja Tampere linnas on mõlemas

üle kümne teatri, meil arenguruumi veel on. Ja miks mitte

siia luua ka linnateater? Vähemalt arutatud seda juba on,”

rääkis Emajõe suveteatri juht ja teatriideoloog Andres Dvinjaninov.

Teatrit tehakse meie maal ikka maksumaksja raha

eest, kuid Dvinjaninovi arvates ei vajakski väiketeater tegevustoetust

enam kui miljon või kaks aastas.

„Praegu on Tartu natukene veel hell väikeste teatrite

suhtes, kuna sealsamas Jaama tänaval läksid hingusele nii

lasteteater kui teatrilabor,”

ütles Dvinjaninov.

Jaama tänava

teatri järel on oodata

oma truppi Lutsu

tänava teatrimajja.

Tartu mänguasjamuuseumile

kuuluva

Lutsu teatrimaja

projekt liikus pisut

kaugemale.

„Praegu on lood nõnda, et esimene katse euroraha saada

luhtus. Esialgne plaan oli, et teatriga võiks algust teha aastal

2010, praegu nihkub asi siis vähemalt aasta võrra edasi. Lutsu

teatrimajas hakkavad pärast remonti aga kindlasti külalisetendused

toimuma. Meie majja tulev teater peab enda

peale võtma ka teatrihuviliste laste koolitamise ja nendega

tegelemise,” selgitas Tartu mänguasjamuuseumi direktor

Triin Vaaro.

Teiste hulgas loodab oma trupiga Lutsu tänava teatrimaja

tiiva all edaspidi peavarju saada ka Tartu väikese nukuteatri

esimees Damaso Dominguez. LL

Aknad

&Santorini

Osale

loosimises ja puhka!

Glaskek

Tartu

saadab

koostöös

Embach Toursiga

juunikuus

6 oma

klienti

Santorinile

puhkama

Loosirattasse pääsevad kõik eraisikud,

kes tellivad 5 maini aknad Glaskek

Tartu müügiesindustest

Tartus, Võrus, Valgas, Pärnus, Jõgeval, Põlvas.

KÕIK

ERAISIKUST

AKNATELLIJAD

SAAVAD KINGITUSEKS

EMBACH TOURSI.

KLIENDIKAARDI!

UUE PÕL VKONNA AKNAD

Tartus: Riia tn 140 ja Anne tn 44

Jõgeva: Pargi tn 4

Põlvas: Oja tn 7

Võrus: Jüri tn 27

Valgas: Vabaduse tn 12

Pärnus Lai 10


6 toimetaja Jüri Leesment juri.leesment@linnaleht.ee

linnaleht reede, 27. aprill 2007

arvamus

PLUSS

Hiinalinna kasarmu asemele haljasala

Valitsus kiitis heaks Kui Saksamaa vabandab ilmasõja ühe

ja otsustas saata riigikogule

arutamiseks pärast suure konflikti lõppemist, siis Ven-

põhjustajana ette ja taha veel 60 aastat

Kasarmu 3 ja 11 territooriumil maa-ala tasandamine ja haljastamine,

et linnaelanikud saaksid

karistusseadustiku emaa avaldab oma kahetsust miljonite

asub 29 endist sõjaväehoonet,

muudatused, millega inimeste tapmise ja Siberis sandistamise

millest enamik on määratud piirkonda ajutiselt kasutada

sätestatakse vaenu eest erilisel viisil.

lammutamisele. Tänaseks on linn sportimiseks ja jalgpalli mängimiseks.

Hetkel on kahe hoone

õhutamisega seotud See eriline viis on kalasaaduste ja veini

lammutanud endise kasarmu

okupatsioonirežiimide

sümbolite avaliku kuste järjekordade tekitamine, gaasih-

oma riiki mittelaskmine, piiril nädalapik-

ning lähiajal on sama plaanis ka kaotamiseks ja territooriumi

ühiselamuga. Pärast hoonete korrastamiseks ette nähtud pool

kasutamise ja levitamise

eest karistus. nõuannete

inna tõstmine ja naabritele tungivate

lammutamist on planeeritud miljonit krooni. LL

jagamine.

ARU SAAMATUS

Foto: Priit Simson / EPL

“Bussiga sõitjale on

ühe sõidu hind praegu

absurdselt soodne.”

Abilinnapea Margus Hanson põhjendab,

miks bussipiletite hinnad

tõusevad.

Postimees 25.04

TOIMETAJA VEERG

Maiselt, maist ja meist

Mai tuli meile juba aprillis,

kui ilma ja inimesi vaadata.

Vähemalt siin, Tartus.

Volbriööl vastu 1. maid tippu

jõudev tudengitrall on osake selle

linna olemusest. Ent eks sel 1. mail

ole tegelikult terve hulk tähendusi,

mis ajas muutunud ja mida erinevad

põlvkonnad veidi erinevalt

tajuvad.

Kindlasti ei kao vanemal rahval

meelest too töörahva püha tähistamine

koos punalaiguliste paraadide ja

piinlike kõnedega. Ent ega see pidutsemist takistanud. Kevadpüha

niikuinii. Noorem rahvas on juba ammu harjunud volbriöö

ja mõnusa mölluga. Ja alati on ajajõel mõned kummalised

üleminekukohad, mis mällu tiksuma jäävad.

Alati on

ajajõel mõned

üleminekukohad,

mis mällu

tiksuma jäävad.

Jüri Leesment

Tartu Linnalehe peatoimetaja

Iseloomustagu seda üleminekuaega

üks lustakas lugu, mis juhtus

1. mail 1989. Tegelikult oli see juba

neljas aasta, kui Tallinnas meie

aias 1. mail sõpradega lõket tegime

ja õlut rüüpasime. Selline lahe

päevane istumine. Õhtu lähenedes

otsustasime poistega siiski linna peal väikese tiiru teha.

Nii me siis neljakesi rõõmsalt lonkisime ja lobisesime, Peter

Panov, Mart Nutt, Mait Raun ja mina. Linn oli ootamatult tühi.

Kuni korraga peatus meie kõrval kollane miilitsaauto ehk “sidrun”,

millest kolm kurja vene võmmi välja kargasid. Said aru

küll, et ega me purjus ole, ent õiendama hakkasid ikkagi, sest

eks mõned õlled olid ju meil kõhus ka. Üks meist laskus nendega

vaidlusse, mille peale otsustati ta kongi pista. Otsustasime,

et kui, siis läheme kõik koos.

Kaineris küsiti kõigepealt töökohti. Kuuldes järjest nimetusi

rahvaloomingu keskus, vabaõhumuuseum, rahvakultuurikeskus

ja puhkeparkide direktsioon, röögatas tige miilits, et

“kurat, teist pole ju keegi isegi mitte tööline, ja joote töörahva

pühal!” Meie muudkui itsitasime. Siis lonkis kohale arst, kes

vaatas meid viivu ja raputas vaid pead. Pahura pilgu saatel tehti

uks lahti ning olimegi taas vabad mehed.

Muideks, tol kevadel 18 aastat tagasi elasid meist kolm Tallinnas,

üks Tartus. Nüüd kolm Tartus ja üks Tallinnas. Nii et

liigutakse mõlemas suunas ses väikeses riigikeses.

Tänavu paraku pikki pühi pidada ei saa, vaid üks tore teisipäev

tõotab tulla. Seega väga juuniselt töörahvas seda võtta ei

või, parem maiselt selle sõna tegelikus tähendus. Või õigemini...

võtku igaüks, nagu tahab.

Lugeja pahandab

Anne 30 maja muruplats on aastaid välja

näinud nagu rallimeeste kaapekoht.

Paneelmaja parkimisplats ei ole pelgalt ühistu mure!

Nõukogude ehitus- ja planeeringukunst

jättis tulevastele

põlvedele pureda

mitmeid probleeme. Üks

neist on parkimiskohtade

nappus kortermajade

juures.

Sundüürnike arutelu

Ühelt poolt on tegu eravaldusega

ja ei linnakodanikel,

-valitsusel ega politseil tohiks

nagu pistmist olla, kuhu ma

oma maal auto panen. Kas

murule või kahe trepikoja

vahele külje peale püsti. Teisalt

on enamasti tegu avaliku ruumiga,

kus käivad ka teised linnakodanikud.

Kui kümned ja

kümned autod pargivad majaesisele

muruplatsile pesunööride

ja laste mänguväljakute

vahele, siis ei riiva neist järelejäävad

porimülkad ainult

majaelanike silma. Rääkimata

sellest, et mudaaugust lendub

kuivema ilmaga õhku ka tolmu,

mis Tartul pea et kaubamärgiks

kujunenud.

Põhjused, miks ühistud parkimiskohtade

loomisega hakkama

ei saa, on erinevad. Kes

ei ole endale piisavalt mururiba

erastanud, kus ei saada lihtsalt

raha kokku. See rahapool

on aga suhteliselt nõrk argument,

kuna suure osa ühistu

juurde ehitatavast parklast

maksab kinni linn ehk siis

Eesti üürnike liidus on praegu

käsil projekt „Registrilehed”

(www.kodueest.ee), mille

käigus on oodatud registrilehti

täitma omandireformi käigus

erastamisvõimalusest ilma

jäänud isikud.

Lähtudes sundüürnike erinevast

saatusest ning registrilehtedel

esitatud täiendustest

ja ettepanekutest, püütakse

projekti käigus luua koos linnaametnikega

uusi meetmeid

sundüürnikele tekitatud otsese

varalise kahju ja määratlemata

mittevaralise (moraalse)

kahju heastamiseks. 4. mail

kell 15 algab aadressil Raekoja

maksumaksja. Teema on keerukas

ka seetõttu, et politseil

on liiga palju muud tegemist,

et selliste asjadega tegeleda.

Linn ja politsei on kokku leppinud,

et parkimisrikkumistel

hoiavad silma peal palgatud

inspektorid, keda vajadusel

politsei aitab.

Tartul on niigi kehv maine

oma tänavaaukude, puuduvate

kõnniteede, liivatormide ja

ebaseaduslike prügilademete

tõttu. On keeruline sekkuda

eramaal toimuvasse, kuid

üldise heakorra huvides peaks

linn jõulisemalt ka erakruntide

heakorda nõudma.

Anu Lepa

plats 12 II korruse saalis kohtumine

projekti eestvedajatega

– Eesti üürnike liidu esinaise,

riigikogu liikme Helle Kalda ja

liidu tegevjuhi Peeter Tedrega.

Ootame rahva aktiivset osalemist.

Evi Pärnits

Tartu sundüürnike seltsingu juhatuse liige

Lugeja küsib

Kus Tartus saab lugeda

venekeelset Linnalehte?

Kas venekeelset Tallinna

Linnalehte oleks võimalik ka

kuskil Tartus saada, kas või

raamatukogus lugeda? Tallinnas

käies loen seda suure huviga

ja ka mu tuttavad väga kiidavad

teie lehte.

Veronika K.

Linnaleht vastab

Lehte saab tellida või

lugeda internetis

Teatavasti on võimalik Linnalehte

tellida. Ka venekeelset

Tallinna Linnalehte. Seega

saaksid Tartu raamatukogud

vene Linnalehe tellida,

kui huvilisi jagub. Samuti võivad

need, kes Tartus tahaksid

vene lehte lugeda, tellida selle

koju või firmasse.

Tellimishinnad on meie

kodulehel üleval. Ainuke probleem,

et Tartu tellijatele jõuab

vene Linnaleht postkasti ilmumisjärgsel

päeval.

Lisaks sellele võib soovitada

lugeda lehte kodulehelt, seal

on ka arhiiv, kus saab lugeda

vanemaid numbreid alates

märtsist 2006.

Kui omal arvuti või internetiühendus

puudub, saab seda

teha avalikus internetipunktis,

mida Tartus paljudes kohtades.

LL

Linnaleht

Väljaandja: AS Linnaleht

Aadress: Lutsu 14, 51006 Tartu

Faks: 744 1306

Trükk: AS Kroonpress

Trükiarv: 27 000

Kojukanne: Express Post

Peatoimetaja: Jüri Leesment (tel 744 1218, e-post juri.leesment@linnaleht.ee)

Toi me tajad: Arvo Uustalu (tel 744 1160, e-post arvo.uustalu@linnaleht.ee)

Triin Kalter (tel 744 1160, e-post triin.kalter@linnaleht.ee)

Reklaam ja erakuulutuste vastuvõtt toimetuses Lutsu 14 E-R 9-17

Büroojuht/müügijuht: Marika Kiiker (tel 744 1223, e-post marika.kiiker@linnaleht.ee)

Reklaam: Jane Jürgenson (tel 744 1097, e-post jane.jyrgenson@linnaleht.ee)

Kujundaja/küljendaja: Kristiina Zadin (tel 744 1160, e-post kristiina.zadin@linnaleht.ee)

Kirjuta

toimetusele

Kirjuta toimetusele, kui tunned, et sinu arvamus on oluline. Mida

lühemalt ja selgemalt kirjutad, seda kiiremini pääseb sinu arvamus

ajaleheveergu dele. Toimetusel on õigus kirju lühendada. Kirjutada

võib ka varjunime all, kuid toimetusel peavad olema autori õige

nimi ja kontaktandmed. Lugeja kirjade eest toimetus honorari ei

maksa.

Saada oma arvamus Linnalehe aadressile Lutsu 14, 51006 Tartu,

meiliaadressile tartu@linnaleht.ee või faksile 744 1306

müüa krundid ja

valmivad majad Tartumaa,

Ülenurme vald,

Ränikülas,Tartust 1,5 km

kaugusel, elekter, vesi,

gaas, kanalisatsioon,

asfaltteed, tänavavalgustus

hinna sees,

kõrghaljastus,

privaatasukoht.

Hind: 785 000 kr.

Tel: 744 1684, 512 7392

aivo@haaberstimaja.ee

müüa 3- toaline korter

Tartumaa, Tõrvandi, 2/5,

paneelmaja, 65 m², wc ja

vann eraldi, internet, kaabel

TV, parkett, toad eraldi,

trepikoda lukus, teed

heas seisukorras.

Hind: 840 000 kr.

Tel: 744 1684, 512 7392

aivo@haaberstimaja.ee

müüa maatükk, elamumaa

Tartumaa, Ülenurme

vald, krunt 1569 m²,

detailplaneering tehtud,

elekter, vesi, 24st

elamukrundist koosnev

kompleks. Hind: 520 000 kr.

Tel: 744 1684, 512 7392

aivo@haaberstimaja.ee

müüa korter Tartu,

Karlova, 1/3, 25 m², uus

elamu. Hind: 750 000kr.

Tel: 744 1684, 522 5642

ermo@haaberstimaja.ee

Haabersti Maja kinnisvarakool

Tartu filiaal (2867 HTM) korraldab

kinnisvara maaklerite põhikursuse

21. mai - 21. juuni 2007 (53t)

E T K 16.30-19.30,

info ja reg. 7441684, 5194 5145,

www.haaberstimaja.ee.

müüa maja Tartu, N. Lunini,

6 tuba, 2 korrust, elamispind

180 m², kogupind

290 m², krunt 600 m²,

gaasiküte, mbl võimalus,

tööstusvool, kanalisatsioon.

Hind: 2 590 000 kr.

Tel: 744 1684, 5225642

ermo@haaberstimaja.ee


eede, 27. aprill 2007 linnaleht kodu/kinnisvara

7

Ridaelamu Puhja vallas, Tartumaal!

120 m 2 , renov., suur terrass, rõdu,

saun, puhkeruumid, lok-keskküte,

avar õueala, kõrghaljastus, aed, rahulik,

hubane,Tartusse 15 min.

asfalteeritud teed.

HIND MUUTUNUD!

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Müüa 2- toaline korter Filosoofi 2, 2/2,

54 m 2 , kesklinna läheduses, kauakestvas

puumajas, Maja juurde kuulub suur

krunt. Hind 835 000.-

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Ahiküttega korterid Lootuse tänaval.

Heas seisukorras, san-remont teostatud,

vesi ja kanalisatsioon korteris, õueala.

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

Müüa 2-toaline Ülejõe, 46,5 m 2 , 5/5.

Korter on keskmises seisukorras, läbi

maja projektiga, WC ja vannituba eraldi.

Hind 690 000.-

Tel 1310, 513 8876 Jürjo Tuvi

Maja rahulikus kõrghaljastusega

piirkonnas, ehitatud 1980ndatel.

Üp 219,5 m 2 elp 139 m 2 . Täiskelder +

2 korrust. Maja puitsõrestik va

garaaziosa. Vesi salvkaevust, kanalisatsioon

- oma mahuti, kesk- kui ka

ahiküte.

Tel 1310, 513 8876 Jürjo Tuvi

Tartu lähedal, Üleväljal elamukrunt.

2063 m 2 , hinna sees liitumised

tsentraalse vee, kanalisatsiooni, gaasi

ning elektriga. Piirkondlik teedevõrk on

asfalteeritud ning tänavatel on

tänavavalgustus.

Hind 990 000.-

Tel 1310, 5564 9260 Heli Lanemann

2-toaline krt uues majas Mõisavahe

tänaval. Üp. 46 m 2 , 2/3, rõdu, kelder.

Hind 1 190 000.-

Tel 1310, 5138876 Jürjo Tuvi

Maja Uus-Ihastes Nurme teel. Krunt

2853m 2 , üp.155 m 2 , 4 tuba, saun,

terrass, kamin, õliküte, kivikatus,

el-garaaz, ilus haljastus!

Hind 3 750 000.-

Tel 1310, 534 74769 Rene Vähi

Müüa 2-toaline kesklinnas Küüni 5.

3/4, 56 m 2 , avara rõduga, vaatega

kesklinna pargile. Hind 1 950 000.-

Tel 1310, 5347 4769 Rene Vähi

Väiksem maja Heina tänavas.

Krunt 578m 2 , üp.99,2m 2 , 2 korrust, 3 tuba,

majal vahetatud fassaad, el.juhtmestik,

kanalisatsioon, veetorustik ja soojustatud

vundament! Hind 2 800 000.-

Tel 1310, 534 74769 Rene Vähi

2-toal ahik korter Kallastel

(renoveeritud, KIIRE).

Hind 315 000 kr.

Tel 529 1441 Raissa Romanovið

Talu Laeva vallas, Väinikvere

külas (kinnistu 3,7 ha, Tartust

30 km, saun, tiik).

Hind 600 000 kr.

Tel 529 1441 Raissa Romanovið

Maja Vana-Ihastes parkmetsa

vastas (ü-p 150 m 2 , katus

vahetatud, tööstusvool, kamin) .

Hind 2 200 000 kr.

Tel 508 1039 Eve Avi

Elamukrundid Lohkva külas

Keldriaugu uuselamurajoonis.

Hind 420 kr/m².

Tel 528 6175 Christel Blaubrük

2-toal mug korter Kalda teel

(37,5 m 2 , Vk, san. remont

tehtud 2a tagasi )

Hind 715 000. kr

Tel 534 351 85 Marko Kiik

Väikeelamumaa Tartu linna

piiril uues elamurajoonis (kinnistu

2800 m 2 , vesi, elekter, kanalisatsioon).

Hind 880 000 kr.

KIIRE. Tel 506 4094 Nelli Popova

Ehitusjärgus maja Tartust ca

18km (kinnistu 1,7 ha, ü-p 277 m 2 ,

maja soojustatud, vesi, kanalisatsioon).

Hind 1 650 000 kr.

Tel 506 4094 Nelli Popova

2-toal mug korter Võnnu alevikus

(III k, heas korras).

Hind 340 000 kr.

Tel 529 1441 Raissa Romanovið

Maja Tamme pst 102A (kinnistu

889 m 2 ü-p 334,4 m 2 ,

keskküte, 2 korralikku garaazi).

Hind 3 300 000 kr.

Tel 508 1039 Eve Avi

1-toal korter Kulli tn

(ü-p 30,7 m 2 , köök ja elutuba

eraldatud, keskküte) .

Hind 810 000 kr.

Tel 508 1039 Eve Avi

Eramu Lõuna uuselamurajoonis

Luunja aleviku piiril (131 m 2 ,

kivimaja, keskküte, saun,

4 tuba, köök). Hind 2 250 000 kr.

Tel 528 6175 Christel Blaubrük

2-toal ahik korterid

(ü-p 50 m 2 , 52 m 2 ja 54 m 2 ,

renoveerimata).

Tel 534 351 85 Marko Kiik

Müüa 4-toal. korter Mõisavahe

tn.VIII k, 79 m 2 . 2 rõdu, kvaliteetne

viimistlus, korralik köögisisustus,

aurusaun-mullivann, ilus vaade.

Puhas trepikoda, korralik ühistu.

Hind: 1 350 000 kr.

Tel. 502 9505 Erki Räni

Müüa 2-toal. korter Võru tn.I k,

40 m 2 . Vajab remonti. Aknad hoovi

poole, oma duðinurk, wc 2 korteri

peale. Hind: 650 000 kr.

Tel. 508 6185 Peeter Lääne

Müüa 2-toal. korter Kaunase pst.

II/V k, 49 m 2 . Läbi maja planeering,

rõdu, 2 pakettakent, vajab sanremonti.

Hind: 795 000 kr.

Tel. 506 6173 Mart Metsnõmm

Müüa elamu Kambja vallas, 20 km

Tartust. Renoveeritud 2000.a., üldpind

100 m 2 . Kinnistu 10 ha,

kõrvalhoonetest saun, ait ja kuur,

sauna kõrval tiik. Helista ja tule seda

ilusat kohta vaatama!

Tel. 506 6173 Mart Metsnõmm

Müüa 3-toal. ahiküttega korter Eha tn

II/II k. Pakettaknad, nat-puidust

siseuksed, korralik köök ja vannituba,

san-ruumides sundventilatsioon. Korter

ja elamu on heas seisukorras, majal uus

katus. Hind: 1 200 000 kr.

Tel. 508 6185 Peeter Lääne

Müüa majakarp Tähtvere vallas, 6 km

Tartust. Ehitusalune pind 66 m 2 , kinnistu

2500 m 2 . Olemas elekter, puurkaev

naaberkinnistul (võimalus liituda), bussipeatus

ja järv 500 m kaugusel.

Hind: 1 200 000 kr.

Tel. 520 5853 Piret Arvi

Müüa maja II korrus Maarjamõisa

piirkonnas, üldpind 58 m 2 , 2 tuba. Vajab

remonti, elamispinda võimalik laiendada

katusealuse arvelt, sauna ehitamise

võimalus. Hooldatud aed, eraldi

sissepääs. Hind: 990 000 kr.

Tel. 520 5853 Piret Arvi

Müüa kinnistu Elvas, kaunis

parkmetsas Arbi ja Verevi järve

vahel. Kinnistul elamu, kõrvalhoone

(saun ja suvetoad) ja kuur, kompleks

vajab renoveerimist. Elamu üldpind

250 m 2 , kinnistu 1289 m 2 .

Hind: 1 600 000 kr.

Tel. 502 9505 Erki Räni

Müüa 3-toal. korter Ilmatsalus, 7 km

Tartust. Täielikult renoveeritud, toad

eraldi, rõdu, juba tühi!.

Uus hind: 815 000 kr.

Tel. 506 6173 Mart Metsnõmm

KINNISVARA HINDAMINE laenu tagatiseks ja finantsaruandluseks. ERAVARA hindamisakte

aktsepteerivad kõik pangad. Hindajad: Heilin Reimand tel 511 3931, Margit Petrova tel 5333 8354

Üldtelefon 742 7730, hindajad@eravara.ee

1-toal. mug. korter Tartus Mõisavahe

65, korralik korter Annelinna Keskuse

lähedal, maja on 5 aastat vana,

põrandatel laminaatparkett, seinad

värvitud, koridorsüsteem, akendest

vaade rohelusse

TULE TUTVUMA!

Tel. 508 3406 Anne Heinlo

anne.heinlo@arcovara.ee

Maja Ropka linnaosas, maja on

ehitatud 1956 aastal, üp: 149 m 2 ,

4 tuba, lokaalne keskküte ja

tahkeküte, maja läheduses pood ja

bussipeatus, roheline ja vaikne

piirkond.

Tel. 51 08 118 Kristina Maksimov

kristina.maksimov@arcovara.ee

6-toal. mug. korter Tartus Mõisavahe

60, väga heas korras, II korrus,

111,5 m 2 , 2 parkimiskohta ja 2 keldriboksi,

köögimööbel ja-tehnika, luksuslik

vannituba, UUS HIND 1 850 000.-.

Tel. 50 83 406 Anne heinlo

anne.heinlo@arcovara.ee

3-toal. renoveeritud korter Tartu

vanalinnas,elutuba, söögituba, köök,

magamistuba, valgusküllane pesemisruum,

saun, vanaaegne mööbel,

põrandal puitparkett

Tel. 53 311 718 Kaire Nirk

kaire.nirk@arcovara.ee

Pooleli olev majakarp Tartu linna

piirist 1,5 km kaugusel Õssu külas.

Tel. 51 3 3297 Kai Muiste

kai.muiste@arcovara.ee

1-toal. mug. korter TartusKaunase

pst, 5/5, korter on keskmises seisukorras,

33,7 m 2 , 575 000.-

Tel. 51 33 297 Kai Muiste,

kai.muiste@arcovara.ee

2-toal. ahik. korter Tartus Kastani tn,

korteris on vahetatud el.juhtmestik

ja veetorustik, 63,6 m 2 , heas korras,

vannituba plaaditud.

Tel. 51 08 118 Kristina Maksimov kristina.maksimov@arcovara.ee

Majad Kõrveküla alevikus, eramud

valmivad 2007 a augustis, 4 tuba,

eraldatud kööginurk, saun, 126,8 m 2 ,

terrass, tsentraalsed kommunikatsioonid.

Tel. 53 311 718 Kaire Nirk

kaire.nirk@arcovara.ee


8 sport toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee

Sinimäe triatlon toimub 4. mail


Iga-aastane Sinimäe minitriatlon

toimub sel aastal

4. mail. Osaleda saavad 1988.

aastal ja varem sündinud

noored, kes vastavalt võistlusklassile

läbivad ujudes,

rattaga sõites ja joostes 5,1

või 10,2 kilomeetrit. Triatlonile

registreerimine toimub võistluspäeva

varahommikul Tallinna

saksa gümnaasiumis, kus

viiakse läbi ujumine. Parimaid

ootavad loomulikult auhinnad

ning medalid. Läbi aegade on

võistlusel kaasa teinud mitmed

tuntud sportlased. Lisainfot

saab töö päevadel kella

9–14 telefonil 6 522 247. M. K.

Kepikõndi harrastab Eestis

25 000 tervisesportlast

SPORTIVAD MASSID

Kuigi uue moodsa spordiala,

kepikõnni harrastajate

arvu kohta statistikat ei

peeta, on Eesti kepikõnni

liidu hinnangul ala

harrastajaid siinmail

20 000 – 25 000.

Kes kevadiste ilusate ilmadega

metsa alla satub, peab

tõdema: kepikõndijaid on pea

sama palju kui jalgrattureid.

Aga põhjanaabrite kepikõnnifanatismini

on siinmail veel

pikk maa minna, sest Soomes

on vähemalt korra nädalas

treenijaid terve miljon.

Milles siis peitub ala võlu?

“Lihtsuses. Kepikõndi saavad

harrastada ükskõik missuguses

füüsilises vormis inimesed

Tartu Kalevi kepikõnnak

Tartu Spordiseltsi Kalev korraldusel

toimuv kepikõnniretk

algab 28. aprillil kl 11.30 A.

Le Cog (Ihaste tee 7) juurest.

Samas paigas on ka finiš. EMT

tervisekõnnisarja “Käime koos”

avaetapina peetav kepikõnniretk

on ühtlasi ka “Eestimaa

liigub” avaüritus.

Tartlaste kõrval kutsume retkele

liikumisharrastajaid üle Eesti.

Kepikõnniretke distants kulgeb

ja peaaegu igal pool. Looduses

liikumine on värskendav,”

tõdeb Marti Soosaar kepikõnni

liidust.

Aga milleks kepid, kas ei piisaks

lihtsalt värskes õhus jalutamisest,

võib nüüd kohe küsida.

Loomulik liikumisviis

Soosaarel on ka siin vastus

olemas: “Kepikõnd on oluliselt

efektiivsem treeningvahendina.

Kepikõnd paneb tööle ka

ülakeha lihased ning suurendab

seetõttu oluliselt südame

löögisagedust ja hapnikutarbimist.

Subjektiivne väsimustunne

kepikõnnil on väiksem

võrreldes mitmete teiste sama

energiakuluga aladega. Ilmselt

seepärast, et see on inimese

jaoks loomulik liikumisviis.”

Kevin Korjus võidutses Põltsamaa kardirajal

Põltsamaal Kuningamäe

kardirajal toimunud hooaja

avavõistlusel oli eestlaste hetke

tugevaimas klassis Rotax

Junior parimaks Kevin Korjus.

Võistlejaid oli kokku 13.

Rahvusvaheliste tiitlivõistluste

hinnalist kogemust omav

piki Emajõe kallast, sildade

alt läbi kuni Laia tänava sillani

ja tagasi. Rada on tähistatud,

pikkuseks 5,5 km. Osavõtt on

kõigile tasuta. Aega ei võeta ja

paremusjärjestust ei selgitata,

sest retke eesmärk on tervislike

eluviiside propageerimine ja

inimeste loodusesse kutsumine.

Registreerimine kohapeal 1

tund enne starti, osalejate vahel

toimub auhindade loosimine.

Kevin Korjus ei jätnud teistele

erilisi võidušansse, kuigi võidud

ei tulnud temalegi kergelt,

vaid pika ja põneva võidukihutamise

järel. Korjuse tõsisemad

konkurendid olid Karl

Oscar Liiv ning Läti võidusõitja

Renards Ekis, kes vastavas

Soosaare sõnul peaks kepikõnni

harrastamiseks soetama

endale ka spetsiaalsed kepid.

Kas või seepärast, et spetsiaalkeppidel

on otsas asfaldil käimiseks

mõeldud kummist

otsikud, mis suurendavad oluliselt

nende kasutamisvõimalusi,

teab ala eestvedaja. Paljud

kasutavad suusakeppe, kuid

need on kepikõnni jaoks liiga

pikad ja rikuvad loomulikku

kõnnitehnikat ning võivad

tekitada vaevusi.

Jääb veel küsimus tehnikast.

Selgub, et õiget tehnikat on

lihtne omandada. “See on peaaegu

nagu tavalise kõnni tehnika,

kuid intensiivsema kätetööga.

Õige kätetöö ongi see,

mis eristab kepikõndi tavalisest

kõnnist,” annab Soosaar

hüva nõu. Õige tehnika omandamiseks

on alati võimalik

soovi korral ühineda kas või

ajutiselt mõne treeningrühmaga,

nende kohta saab infot

Eesti Kepikõnni Liidu koduleheküljelt.

Kepikõnniga algust tegevale

inimesele veel üks nõuanne:

algajale sobiv koormus on analoogne

kõigi teiste spordialadega

– hea oleks alguses treenida

kaks-kolm korda nädalas

30 kuni 60 minutit. Kindlasti

ei tohiks treeningu ajal hingeldada.

Kristjan Roos

järjekorras jagasid ka ülejäänud

pjedestaalikohad.

Põnevat võidusõitu pakkus

ka Nanci Ristla, kes kahel korral

sattus rajal avariisse. Ristla

asus oma positsiooni taastama,

kuid teine kokkupõrge jättis

ta raja äärde. LL

Foto: EPL

Veel saab registreeruda noorte teatejooksule

Neljapäeval, 17. mail Tallinnas,

Tartus, Pärnus ja Paides

toimuvale heategevuslikule

teatejooksule saab registreeruda

teisipäeva, 1. maini, osalema

on oodatud kõik põhikoolinoored.

Teatejooksuga toetatakse

õnnetuse läbi liikumisvõime

kaotanud laste ravi. Registreeruda

saab kodulehel www.

teatejooks.ee. Teatejooksust

osavõtt on kõigile tasuta.

Loosi teel selgitatakse välja

üks võistkond, kes saab võimaluse

võtta osa Norras toimuvast

TineStaffeteni teatejooksust.

Lisaks kingib Rademar igale

võistkonnale kinkekaardi. LL

Tänavusele Tallinna kepikõnnisarja avaetapile Pirital oli tulnud hulgaliselt

ala fanatte. Foto: Boris Mäemets

Kas Kristina jätab hooaja vahele?

Kõik märgid osutavad, et

Sapporo MM-il medalita jäänud

ja eelmise hooaja kripeldustundega

lõpetanud suusakuninganna

Kristina Šmigun

võtabki plaanitud vahehooaja

ning kavatseb emaks saada.

Eesti suusarahva kõige paremini

hoitud saladus on see, et

numbriliselt maagilisel päeval

— 7.07.2007 — leiab Otepääl

aset kahekordse olümpiavõitja

Kristina Šmiguni ja tema elukaaslase

Kristjan-Thor Vähi

pulmapidu, kirjutab Eesti Päevaleht.

LL

linnaleht reede, 27. aprill 2007

LÜHIDALT

ManU ja Chelsi

olid võidukad

Teisipäeva õhtul tehti

algust UEFA Meistrite

Liiga poolfinaalidega

— Old Traffordil lõppes

Manchester Unitedi ja AC

Milani vaheline avakohtumine

inglaste 3:2 võiduga.

Põnevusmängus läks

ManU küll juhtima, kuid

poolaeg lõppes 2:1 Milani

kasuks. Otsustavaks

said kaks Wayne Rooney

kaks väravat, millest teine

sündis kohtumise esimesel

lisaminutil. Londoni

Chelsea võitis kolmapäeval

Meistrite Liiga teise

poolfinaali avamängus

Stamford Bridge’il Liverpooli

1:0. Kordusmängud

peetakse järgmisel nädalal.

LL

Veerpalu läheb

uuesti lõikusele

Kahekordne olümpiavõitja

Andrus Veerpalu

läheb uuesti lõikusele.

Mais opereeritakse Tartus

tema “rahvuslikku” põlve

ja aastaid vaevusi tekitanud

hüppeliigest, kirjutas

Eesti Päevaleht. LL

Läti sõdurid

võitsid inglasi

Läti kaitseväelased

purustasid Riias Keizarmezsi

spordibaasis toimunud

jalgpalli sõprusmängus

Briti õhujõudude

meeskonna 6:1. LL

Foto: Kristo Nurmis / EPL

Vajad katust?

Aga palun - Ruukki meestelt abi saad!

Tuleme ja vaatame Teie katuse üle

ning kui vaja - teeme korda!

• teraskatused • vihmaveesüsteemid • plekksepatööd • katuste paigaldus

Ringtee 26, Tartu

tel 733 9909, faks 733 9909, gsm 518 9280

ilmatsalu@ruukkiexpress.ee, www.ruukkiexpress.ee


eede, 27. aprill 2007 linnaleht

reklaam

B1


toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee

linnaleht reede, 27. aprill 2007

kolm

linna

Mida teeksid

suitsudest

vabaneva

rahaga?

• Marje (34): Mul pole küsimust ka, kõik

läheb magusa peale – kommid, šokolaad,

rosinad. Jätsin selle pahe alles hiljuti maha

ja mul on vaja nüüd ennast

meelepärase asendustegevusega

lohutada. Loodan

väga, et saan varsti pidama

ega teki vajadust mõne aja

pärast sedasama vabanenud

raha kaalujälgijatele

viima hakata.

• Kristjan (26): Ma olen mõelnud nii, et

kui ma ükskord selleni jõuan, siis jääb mul

iga kuu umbes 1000 krooni üle.

See pole teab mis palju, aga aasta

peale on see 12 000 krooni. Selle

eest saaksin teha juba ühe üsna

korraliku reisi. Küsimus on ainult,

kuidas õnnestuks seda raha alles

hoida. Võib-olla peaks säästukonto

avama kuskil pangas, ehk

nii õnnestub koguda?

• Andres (46): Algul kulub

vaat et rohkemgi plaastritenätsude

peale, siis hakkab

teoreetiliselt üle jääma,

aga kahjuks mina küll seda

raha kusagil näinud ei ole.

Ikka rändab ta rahakotist

ära, aga lohutada võib

end sellega, et küllap siiski

mõnel paremal otstarbel, näiteks toidupoodi

tervislikuma toiduvaliku peale.

Elu võimalikkusest ilma suitsetamiseta

• PUHAS ÕHK

Kaotasin suitsud ära

ja nii ta siis läkski

Käime sõpradega tihti pikkadel

matkadel. Siberis, Kreekas,

Aafrikas, isegi Lõuna-Ameerika

vihmametsades oleme

käinud. Seljakott selga ja paariks-kolmeks

nädalaks eemale

tsivilisatsioonist. Kõik vajalik

kotiga kaasas. Minul suitsetajana

alati paar plokki sigarette

ka muu nodi seas.

Aga oh õnnetust, järjekordsel

matkal avastasin esimese

päeva lõpus, et peale taskusse

pandud sigaretipaki olid kõik

ülejäänud koos osaga toidumoonast

jäänud kohaliku giidi

autosse, kes meid matka alguspunkti

oli toonud. Kui toidumoona

probleemi sai kamba

peale ära lahendada, siis suitsetajaid

meie seltskonnas rohkem

polnud. Ees ootas kaks

nädalat sundloobumist.

Esialgu tundus see perspektiiv

jube. Ainuüksi teadmine,

et järgmise kahe nädala jooksul

pole ilmselt mitte ühtegi

sigaretti võtta, tekitas minus

hullutava suitsunälja. Tagasi

ka ei saanud minna, sellega

rikkunuksin nii enda kui ka

reisikaaslaste matka.

Abiks tuli reisikaaslaseks

olev naine, kes oli paari kuu

eest ise suitsetamisest loobumise

ette võtnud ja kelle pagasis

seetõttu leidus 15 nikotiini

sisaldavat nätsu. Tema oli

arvestanud, et igaks juhuks iga

päeva jaoks üks. Tegime kaupa

ja ta loovutas esialgu viis nätsupadjakest

minule.

Algul oli masendus

Esimene päev suitsudeta oli

masendav. Ainus viis, millega

sundisin ennast mitte mõtlema

sigarettidele, oli matka

raskus ise. Katsusin rada enese

jaoks võimalikult raskeks ja

keeruliseks mõelda, et mingil

juhul mõtted sigarettidele ei

läheks. Lõunani pidasin vastu,

kuid lõunapaus lausa röökis

sigareti järele. Võtsin nätsu.

Esialgu see aitas. Pärast lõunapausi

edasi liikudes oli aga

suitsunälg taas platsis. Ilmselt

ka seepärast, et rada oli hommikusest

märksa kergem.

Õhtul võtsin teise nätsu ja

mõtlesin õudusega eelseisvatele

päevadele.

Teisel päeval ärkasin aga

üllatuslikult ilma suitsunäljata.

Tavaline hommikune rituaal ei

tuletanud ennast meelde. Tõsi,

mitte kauaks. Lõunapeatuses

oli ta taas platsis, kuid seekord

pidasin vastu, niisamuti õhtul.

Liiatigi märkasin, et juttudel

kergemast hingamisest ja füüsilisest

jõudlusest on tõsi taga.

Sigarettideta matkamine oli

kergem. Matka lõpuks olime

koos nätsuomanikust matkakaaslasega

hävitanud siiski pea

kõik varud, eelkõige muidugi

mina, sest minu päästeingel

piirdus vaid kolme padjakesega

ja sedagi ilmselt minu kannatusi

vaadates. Ühe nätsupadja

jätsin enesele targu viimaseks

päevaks.

See näts on mul siiamaani

alles. Juhuks kui peaksin kunagi

veel sigarettidest karjuvat

puudust tundma. Need kaks

nädalat andsid mulle aga erilise

matkaelamuse. Kui nüüd

vahel tulebki õhtul pubis suitsunälg

peale, siis mõtlen seljakoti

küljetaskus olevale nätsule

ja kinnitan enesele, et asi see

mul need mõned tunnid vastu

pidada ja kui koju jõudes kohe

kuidagi ei saa, võtan nätsu

kotist välja. Seni olen saanud.

Jaanus (2 aastat sigarettideta)

Tagantjärele vaadates võivad suitsust loobumise lood olla vahel üsna naljakad. Foto: Priit Simson / EPL

Saada oma lugu,

endine suitsetaja!

Kirjuta meile, kuidas sinul õnnestus

suitsetamine maha jätta. Paremad lood

avaldame lehes. Lugusid ja lisaküsimusi ootame

meiliaadressile suits@linnaleht.ee.

Täieliku loobumiseni

on jäänud veel aega

Me suitsetasime 90. aastatel

päris palju. Tööruumides oli

suitsetamine sallitud ja tuhatoos

paiknes arvutiklaviatuuriga

sõbralikult küljetsi. Õhtul

koju minnes riided haisesid,

aga seda ei pannudki tähele.

Lühidalt, eelmisel kümnendil

olid suitsetamiseks kõikjal

piiramatud võimalused

olemas. Mäletan, et restoranis

tegid meile nalja kõrvallauast

kurje pilke ja lõpuks ka

märkusi tegevad välismaalased,

kes ei soovinud suitsetajaid

enda lähedal näha. Täiesti

vaenuliku riigina tundus USA.

Wa shingtonis käies nägin

büroomaja ukse taga külmas

üles tõstetud kraega suitsetavaid

inimesi. Seal olid kõvad

piirangud, hoonetes sees olid

lausa suured keelusildid.

Tasapisi olen aastatega suitsetamist

piiranud ja jõudnud

paari-kolme suitsuni kuus.

Mõned suitsud kuus tegevale

suitsumehele ei ole täielik loobumine

raske, niisugune on

minu seisukoht. Suitsetamata

on kuidagi parem enesetunne,

aga mõttetöö tegijana vajan

vahel pisukest vaheldust, et

töökeskkonnast välja saada ja

teistmoodi mõelda.

Suhteliselt hea tulemuse

loobumiseks annab näts, minu

puhul eriti lahjem.

Olen sigarettide asemel

pruukinud nii piipu kui ka

rootslaste snussi ja võin öelda,

et viimasest tekib veelgi

suurem sõltuvus kui sigarettidest.

Samas on takistav asjaolu,

et seda peab piiri tagant

ise või sõprade abiga hankima.

Mõnes mõttes sarnasus

narkootikumidega. Mäletan,

et mu isa lõpetas suitsetamise

täielikult 40-aastaseks saades,

ja seega on mul veel paar aastat

aega. Mu isa lõpetas tervist

silmas pidades ning niimoodi

mõtlen ka mina. Heikki (37)

Vähenda suitsetamist ja siis loobu!

1. etapp

Eesmärk:

vähenda sigarettide

arvu poole võrra.

Suitsetaja seab eesmärgi, mitme sigareti võrra

peab ta päevas suitsetamist vähendama (soovitavalt

50% võrra) ning ühtlasi kuupäeva eesmärgi

saavutamiseks.

Vähendamise protsess algab ning Nicorette

Freshmint Gum (nikotiin) kasutatakse loobutud

sigarettide asemel.

2. etapp

Eesmärk:

jätka vähendamist,

kuni oled valmis sigarettide

suitsetamisest

lõplikult loobuma.

Suitsetaja jätkab Nicorette Freshmint

Gum (nikotiin) kasutamist, kuni tunneb,

et on valmis suitsetamisest lõplikult

loobuma.

3

3. etapp

Eesmärk:

loobu täielikult

suitsetamisest.

Näidustus: tubakasõltuvuse raviks. Päevas ei tohi kasutada üle 24 ravimnärimiskummi.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Olles loobunud suitsetamisest, vähenda

Nicorette Freshmint Gum (nikotiin)

närimiskummi kasutamist kuni ei vaja ka

seda enam.

Samas hoia ravimnärimiskummi käepärast

ka siis, kui oled suitsetamisest loobunud.

Kasuta neid, kui tunned tungivat vajadust

taas sigareti järele.

3 etappi

suitsetamisest

loobumiseks

018-NIC0307-EST


eede, 27. aprill 2007 linnaleht

Teaduse populariseerimise auhinnad said jagatud

• Haridusministeerium, teaduste

akadeemia ja Sihtasutus Archimedes

andsid eile välja auhinnad

möödunud aasta parimatele projektidele,

mis tutvustavad teadlaste

tegemisi. 40 000 krooni suuruste

peapreemiate omanikeks said Haridusmeedia

toodetud 16-osaline

telesari “BioNina”, mida ETV näitas

mullu sügisel, ning Tallinna tehnikaülikooli

emeriitprofessor Leo

Võhandu, keda austati pikaajalise

tegevuse eest matemaatika- ja

informaatikateaduste populariseerimisel

noorte hulgas. Konkursist

võttis osa 28 projekti.

Telesarja “BioNina” iga osa vaatas

ligi 100 000 inimest. LL

toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee

Foto: Nukufilm

Algab unenägude animeerimise võistlus

• Tiigrihüppe Sihtasutus ja Nukufilmi

lastestuudio kuulutasid välja

unenägude animeerimise konkursi.

Idee selleks andis lähenev

Nukufilmi 50. sünnipäev ja poole

sajandi möödumine Eesti esimese

nukufilmi “Peetrikese unenägu”

loomisest.

Võistlusele oodatakse kolme-

kolm linna

B3

kuni kuueliikmeliste koolilaste

autorikollektiivide erinevates animatehnikates

valmistatud klippe.

Töid hinnatakse kolmes vanusekategoorias:

algkool, põhikool ja

gümnaasium. Filme saab esitada

30. oktoobrini ja konkursitingimused

on kirjas lehel www.htk.tlu.

ee/animatiiger. BNS

Suitsetamisvõistlus viis

peaaegu hinge seest

Oli mul kord sõber, kes mingil

põhjusel armastas Priimanimelist

suitsu kiskuda. Ta oli

isegi tehnikad välja arendanud,

kuidas seda ilma filtrita

sigaretti võimalikult lõpuni

ära saaks suitsetada. Igal juhul

peeti tema harjumust isegi

teiste suitsetajate seltskonnas

veidraks, sest ammuilma olid

olemas filtriga ja märksa parema

maitsega sigaretid.

Igatahes sai ühel pühapäevaõhtul

mõeldud, kui jube see

Priima ikka olla saab, ja veetud

kasti suvise märjukese peale

kihla, et suudan sõbraga neid

suitsetades sammu pidada.

Võtsime siis pakid pihku ja

hakkasime suitsetama. Samal

ajal puhusime seltskonnaga

niisama juttu ja ainus, mis

viitas võistlusmomendile, oli

minu üha närvilisemaks muutuv

olemine. Alguses tõmbasin

lihtsalt vastikut suitsu, kuid

sõbra tempos püsimine tähendas

peaaegu ahelsuitsetamist.

Juba kolmanda suitsu ajal

tundsin, et hästi see ei lõpe.

Edasi läks asi kiiresti käest ära.

Seitsmenda suitsu jõudsin läita,

siis loobus keha seda hullust

kaasa mängimast ja ladus

välja kõik, mis ta asjast arvas.

Järgmised kolm päeva olin

tõsiste mürgitusnähtudega

pikali. Ma ei mäleta, et mul

kunagi varem oleks nii halb

olnud. Need seitse sigaretti

olid ka minu viimased. Nüüd

läheb mul paljast suitsulõhnast

süda pahaks. Tuttav tohter

oleks mulle selle võistluse

eest peaaegu kere peale andnud.

Tagantjärele mõeldes

muidugi asja eest.

Kui peaksin kunagi veel tubakast

loobuma (aga ma ei kavatse

enam ühtegi sigaretti süüdata),

siis katsuksin seda teha

mõnel muul viisil. Kuuldavasti

olla selleks isegi nõustamiskabinetid

loodud. Tanel (33)

Võltsmälestused aitavad

joomisega võidelda

Kanada Kwantleni

ülikooli kolledži uurija

Dan Bernsteini juhitav

uurimisrühm näitas katsete

käigus, et inimestele

valemälestuste sisendamine

võib neil ennetada hilisemas

elus välja kujunevat

alkoholi kuritarvitamist,

teatas ABC.

Eksperimentide käigus

sisendati 142 18–20-aastasele

noorele inimesele, et neil on

omal ajal hakanud väga halb,

kui nad jõid rummi sisaldavaid

alkohoolseid jooke. Sel eesmärgil

teatati katsealustele, et

arvutiga on loodud nende isiklik

profiil, mis põhineb küsitlustulemustel

seniste joomisja

söömisharjumuste kohta.

Teadlased väitsid, et arvutianalüüsi

andmeil hakkas katses

osalenud inimestel minevikus

rummi tarvitades halb,

ning nad palusid vabatahtlikel

seda kogemust meenutada

ja kirjeldada. 30–40 protsendil

eksperimentides osalenutest

meenus seepeale, et neil

on tõepoolest olnud rummiga

halbu kogemusi.

Kui neil paluti seejärel hinnata,

kui meeldivaks joogiks

nad rummi peavad, andsid

nad sellele madalama hinnangu

kui enne võltsmälestuste

sisendamist.

Heatahtlik vale?

Bernsteini arvates võiks sellist

valemälestuste sisendamist

kasutada riskigruppi kuuluvatel

inimestel alkoholismi tekke

ennetamiseks ning põhimõtteliselt

saab samal moel ennetada

ka ülesöömist. New Yorgi

ülikoolis võltsmälestusi uuriva

professor Mike Toglia hinnangul

kerkib ses vallas siiski esile

Fotomontaaž, fotod: EPL ja arhiiv, joonistus Indrek Kuus

arvukaid eetilisi küsimusi ning

selliseid protseduure võidakse

pidada ajupesuks. Samas leidis

ta, et vähemalt sel juhul tooks

valemälestused kaasa palju

enam head kui halba. kliinik.ee

Sünnist surmani kulub meil ära 10 800 porgandit

• Keskmine inimene sööb

oma elu jooksul ära 10 000

tahvlit šokolaadi, valab 5678

liitrit pisaraid ja seksib üle

4200 korra, on kokku arvutanud

Inglise telejaama Channel

4 dokumentaalsarja “Human

Footprint” tegijad.

Eile eetris olnud saade kinnitab

muuhulgas, et üks tavaline

britt kasutab sünnist surmani

keskmiselt 123 205 750 sõna,

käib 7163 korda vannis, sööb

ära 5272 õuna, joob 74 802

tassi teed ja 486 497 liitrit õlut,

loeb läbi 533 raamatut ning

käib 59 korral mõnes välisriigis

puhkamas, tutvustas Briti

päevaleht The Daily Telegraph

hämmastavat statistikat. Sellise

statistika kogumiseks kulus

saate produtsendil, Nick Wattsil

ja tema meeskonnal tervelt

kaks aastat. LL

PÕRAND SOODSALT SOOJAKS!

Mis võiks olla lihtsam, kui osta kõik selleks vajalik ühes komplektis:

küttekaabel Deviflex DTIP-18 + termostaat Devireg 530 + 2,5 m anduritoru

soodushinnaga –10%

kuni jaanipäevani

Kingituseks kaasa 5m mõõdulint!

Info telefonidel 65 65 325, 65 56 477

DEVI küttekaablitel ja -mattidel on 10-aastane garantiiaeg

Saadaval hästivarustatud ehitusmaterjalide ja elektritarvikute kauplustes


B4 kolm linna

toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee

linnaleht reede, 27. aprill 2007

Välismaale tööle – kes oskaks anda nõu?

Lisaks töövahendusele

Eestis jagab tööturuamet

infot ka töövõimaluste

kohta Euroopa majanduspiirkonna

riikides – EL-i

liikmesriikides, Šveitsis,

Norras, Islandis

ja Liechtensteinis.

Konsultatsiooni pakutakse

nii tööotsijaile, kes plaanivad

mõnda välisriiki tööle minna,

kui ka ettevõtetele, kes sooviksid

endale välismaalt tööjõudu

leida. Teenus kannab nime

EURES ja selle kohta saab

lugeda ka internetist veebilehelt

www.eures.ee.

Info saamiseks ei ole vaja

registreerida end töötuks ega

tööotsijaks. Samuti ei pea teenuse

eest midagi maksma ja

tööturuamet rõhutab, et kehtiv

seadusandlus keelab tööotsijailt

töövahenduse eest igasuguse

tasu küsimise.

Ent millised on välismaale

tööle tahtjate põhilised küsimused?

Linnaleht uuris asja tööturuameti

spetsialistilt Martin

Tahvonenilt.

INTERVJUU

Millised on suurimad

ohud ja väärarusaamad

seoses välismaale tööle

minemisega?

Suurimateks ohtudeks on

valitsevad väärarusaamad

maksude osas. Sageli ollakse

mures, kuidas leida välismaal

elamisvõimalust, mida peaks

teadma kultuurilistest erinevustest

jne. Kõige selle juures

saame huvilisi abistada.

Mis nõu inimene

tööturuametist saab?

EURES-e nõustajad oskavad

anda nõu elu- ja töötingimuste

kohta erinevates riikides,

samuti vabade töökohtade

osas. Nende käest saab

küsida, kuidas vormistada elamis-

ja töölubasid, leida majutusvõimalust,

kust täpsemalt

tööd otsida, milline on erinevates

riikides tööseadusandlus,

kus tunnustatakse milliseid

kutsekvalifikatsioone,

millised on ühel või teisel maal

töötuhüvitised, sotsiaaltoetused,

peretoetused, kindlustus,

maksud, haridussüsteem, kuidas

tegutsevad ametiühingud

jne. Samuti oskavad nad välismaale

minejale kaasa anda

hulga kontaktaadresse ja telefoninumbreid,

mida võib võõral

maal elades vaja minna.

Samuti viime läbi töövahendusprojekte.

Päris individuaalselt

me ei otsi inimestele töökohti,

EURES-e spetsialistid

on siiski nõustajad, mitte töökoha

otsijad.

Millised on vanusepiirid

välismaale tööle minnes?

Euroopa Liidu riikidesse

otsitakse inimesi, kes on vähemalt

18 aastat vanad. Tööandjatel

ei ole kasulik võtta

noori vanuses alla 18 aasta,

kuna noortel on lubatud töötada

ainult piiratud arv tunde

tööpäevas. Mitmetes riikides

tähendab see tööandjatele

ka lisamaksukoormust. Kuid

samas on olemas mitmeid

programme, mis on suunatud

noortele ja mille raames pakutakse

nii keelepraktikat kui ka

osalise tööajaga tööd.

Kui populaarne see

teenus on ja kas infot saab

igas teie esinduses?

Esmainfot saab igas regionaalses

tööturuameti büroos,

põhjaliku info saamiseks tuleks

pöörduda EURES-e spetsialisti

poole Tallinnas, Tartus, Pärnus,

Jõhvis või Narvas.

Millise riigi kohta teilt

kõige enam uuritakse?

Soome, Inglismaa, Norra,

Iirimaa, Rootsi, Saksamaa,

Hispaania, Itaalia. Kusjuures

pole haruldased ka juhud, kui

inimene, olles saanud põhjaliku

ülevaate välismaal töötamise

tingimustest, ümber mõtleb

ja otsustab siiski Eestimaale

jääda.

Meie soov on, et inimesed

teeksid teadlikke valikuid

ning omaksid enne välismaale

minekut riigi ja eesootavate

töötingimuste kohta piisavalt

infot. Tiina Kangro

Enne välismaale tööle minemist oleks tark endale selgeks teha, missugune

on sihtmaa maksusüsteem. Fotod: Bulls

Tööturuamet toetab

Kontaktid

• infotelefon 15 501 (tööpäeviti

kl 9–17)

• veebileht www.tta.ee

• esindus Tallinnas: Endla 4,

tel 6 263 252

• esindus Tartus: Riia 35,

tel 7 427 155

• esindus Pärnus: Ringi 12,

tel 4 472 183

Teenused

• teavitamine tööturu olukorrast,

tööturuteenustest ja

-toetustest

• tasuta töövahendus

• info ja tööpakkumised välismaal

töötamiseks

• karjäärinõustamine

• koolitused

• tööpraktika, tööharjutus ja

avalik töö

• palgatoetus

• ettevõtluse alustamise toetus

• puuetega inimestele mõeldud

tööturuteenused

Hommikukohvi

asemel seep

• ABIKS ÄRIINIMESTELE

Tööinimesed ei pea varsti

enam hommikuti unisena

tööle minema, kui neil

enne autosse istumist

kohvi joomiseks aega ei

jää.

Nüüd

piisab vaid

käte pesemisest

spetsiaalse

seebiga,

millele on

lisatud ohtralt kofeiini, teatas

uudisteagentuur Reuters.

Selle eriseebiga pestes saab

inimene kätte sama suure

kofeiinikoguse, kui ta saaks

pärast kahe tassitäie kohvi

joomist. Seebist saadav kofeiin

imendub organismi läbi naha.

Tootjad lubavad ka, et kofeiiniseebiga

pestes on inimene

erk juba viie minuti pärast.

Imeseep ei lõhna siiski kohvi

järele, vaid on päris tavalise

piparmündiõlilõhnaga. LL

Eestlane teenib mujal

21 400 krooni kuus

• Ajutiselt raja taga töötavate

eestlaste tulu oli mullu

kahes viimases kvartalis 1,14

miljardit krooni ja 911 miljonit

krooni, ütlevad Eesti Panga

andmed. Kui võtta arvesse

see summa ja töötajate arv (ligi

16 000 inimest), siis tuleb keskmiseks

teenistuseks 21 400 krooni

kuus, kirjutas Eesti Ekspress.

Tegemist on töötajatega, kelle

leping kehtib alla aasta (ajutised

töötajad), ning tuluga, mis

sisaldab ka palgast arvestatud

ja kinni peetud makse.

2004. aastal oli selliseid eestlasi

5100, tunamullu 10 600

ning mullu juba 16 000. LL

Aeg lugeda linnalehte

www.linnaleht.ee

HUMANA

Ostes meilt...

...säästad loodust,

...säästad raha,

...oled isikupärane

30. aprillist kõigis kauplustes soodusmüügitunnid!

1.mail töötavad Tallinna kauplused pühapäevase graafiku alusel.

Tartu ja Pärnu kauplused on suletud.

KAUPLUSED Tallinnas:

Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel 6 691 323, Tartu mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17,

tel 58 059 204, Mustamäe tee 18, E-R 10-19, L 10-17, P 11-16, tel 55 43 690,

Õismäe tee 107, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 6 512 837, Jaama 2 (Nõmme), E-R 9-19, L 9-17,

P 9-15, tel 6 504 122, Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel 55 612 372, Kotzebue 27, E-R 10-20,

L 10-17, P 10-15, tel 58 181 852, Pallasti 1, E-R 10-20, L 10-17, P 10-15, tel 55 541 102

Pärnus:

Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 671 419, Jannseni 2a, E-R 9-19, L 9-17, P 10-15,

tel 55 608 454

Tartus:

Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 55 626 634, Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16,

tel 55 39 237

HULGIMÜÜK Betooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel 6 012 955, www.humanae.ee

Kõik Humana kauplused

võtavad vastu kasutatud riideid,

jalatseid ja mänguasju

OOTAME KÜLASTAJAID!

Ei mingeid dokumente ega lisaküsimusi. Laenu saab

taotleda ka meie web-i leheküljel www.ferratum.ee

Ferratum Estonia OÜ tagatiseta kiirlaen on mõeldud Eesti

Vabariigis alaliselt elavatele eraisikutele vanuses 20 aastat

kuni 70 aastat. Sissetulekute tõestusi ega mingite muude

lisadokumentide esitamist laenutaotlejalt ei nõuta. Laenusumma

on personaalne ja väljastatakse ainult laenutaotleja

enda isiklikule pangakontole. Taotletav laenusumma saab

olla ainult kas 1000 EEK, 2000 EEK või 3000 EEK. Ühe

SMS sõnumi hind on 5 EEK.

Enne laenutaotluse saatmist palume tutvuda

meie laenulepingu tingimustega web-i lehe

aadressil www.ferratum.ee

Laenu on võimalik taotleda esmaspäevast reedeni

8.00-20.00 ning laupäeval ja

pühapäeval 10.00-18.00.

Klienditeeninduse telefon: 6 318 160,

e-mail: ferratum@ferratum.ee

Taotlege laenu SMS sõnumi kaudu:

1. Saatke laenutaotlus numbrile 17100 alljärgeval

kujul:

Laen (kirjutada sõnana) Laenusumma

1000/2000/3000) Tähtaeg (15/30) Eesnimi Perekonnanimi

Isikukood Elukoht Pangakonto number

Näide: Laen 1000 15 Jaan Orav 30201301030

Taeva 50-1 Tallinn 221001517122

2. Mõne minuti jooksul saate laenuot-suse SMS

sõnumi kaudu.

Kui laenuotsus on positiivne, siis 1 tunni jooksul saatke

omapoolne sõnumvastus kujul Sobib

3. Saatke sõnumvastus Sobib numbrile 17100.

Laenusumma makstakse mõne minuti jooksul Teie

pangakontole.


eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Jüri Leesment juri.leesment@linnaleht.ee kultuur 9

KOLHOOS

Nõukogude majandushooned

rikuvad külade

ja linnade ilmet ning on

sageli lagunemise lõppstaadiumis.

Veneaegsed hooned

reostavad

Eestit

Äsjasel maaülikooli maastikuarhitektuuri

osakonna

ettekandepäeval arvas tudengipõlves

ehitusmalevlasena

kolhooside-sovhooside tootmishooneid

rajanud justiitsminister

Rein Lang, et suures

osas võiks sellistele majadele

läheneda buldooseriga. Selline

arvamus tekitas saalis elavust

ja vastuväiteid, kuid fakt

on see, et omaaegsetel lautadel

ja töökojakompleksidel ripub

hing niidiga kaelas.

Maaülikooli põllumajandusja

keskkonnainstituudi maastikuarhitektuuri

osakonna dotsendi

Mari Nõmmela sõnul ei

saa öelda üheselt, et kõik tootmishooned

tuleks lammutada.

„Olukorrad on erinevad. Kõigele

ei saa buldooseriga kallale

minna. Tõsi on see, et elumajad

ehitati tavaliselt nõnda,

et need peaksid vastu poolsada

aastat, tootmishooned aga

kolmkümmend. See aeg hakkab

toonastel ehitistel läbi saama.

Suuri probleeme tekitab

ka tõik, et ehitiste kompleksid

on erastamise ja müümise

stiihia käigus läinud erinevatele

inimestele. Nõnda võib üks

nõukogudeaegsete hoonetega

läbipikitud mõisakompleks

kuuluda kuuele-seitsmele

omanikule ning neid objekte

säilitada või korrastada on

väga keeruline. Näitena võib

tuua Väike-Maarja vallas asuva

Vao, kus ei saa muinsuskaitse

all olevate vanade mõisa

abihoonete kaitsmiseks midagi

teha, kuna need on erakätes

ning pealegi veel mitme omaniku

käes,” rääkis Nõmmela.

Suurima segapuntrana tõi

Nõmmela välja omaaegse

Veneaegsed majandushooned

ehitati nõnda, et nad peaksid vastu

kolmkümmend aastat. See aeg on möödas.

Tartu lihakombinaadi hooned,

mille tohutu suurel territooriumil

on mitukümmend

omanikku, kes kõige tipuks ei

saa ka omavahel asju selgeks

räägitud.

Segapudru sees teeb asja

keerulisemaks see, et paljudel

nõukogudeaegsetel hoonetel

puuduvad projektid ja need

pole arhiivi kantud. Ka vallavalitsustel

puuduvad andmed

kolhooside-sovhooside ruumilisest

kujunemisest.

„Kuna allikad olid lünklikud,

kirjutasid tudengid projekti

raames üles palju suusõnalisi

mälestusi põlvkonnalt,

kes veel mäletab kolhooside ja

sovhooside hoonestuse kujunemist,”

rääkis Nõmmela.

Ettekandepäeva näitus on

maaülikooli metsandusmajas

üleval. Näha saab seal muu

hulgas Reola, Harjumaal asuva

Valkla ja Viljandi kandis paikneva

Viiratsi laudakompleksi

kujunemist ning Vao mõisakompleksi

ja Polümeeri tehase

saatust. Arvo Uustalu

Foto: Arvo Uustalu

Lätlased Tartus – Brainstorm!

Läti menubänd Brainstorm

annab homme kontserdi

Tartu klubis Illusioon. Täna

astutakse üles Tallinnas,

MTV Estonia Live Event’il,

klubis Hollywood.

Brainstorm ehk Prata Vetra

on Läti menubänd, kelle muusika

köidab nii lätlasi kui ka

teisi rahvaid. Praegu on Brainstorm

üks Läti kalleimaid

gruppe kes iga kontserdi eest

saab rohkem kui 10 000 latti

ehk Eesti rahas üle 226 000

krooni.

Bändi algusaeg ulatub tagasi

1989. aastasse, mil Renars

Kaupers (fotol), Gundars

Mausevics, Kaspars Roga ja

Janis Jubalts olid kõik alles

14-aastased Jelgava koolipoisid.

Maris Mihelsons on nendest

aasta noorem ja tema liitus

bändiga mõni kuu hiljem.

1995. aastal tõusis “Lidmazinas”

(Lennumasinad), vana

laul algusepäevadest, kõige

müüdavamaks singliks Lätis

ja Radio Super FM-i aasta lauluks.

Aastal 2000 Stockholmis,

mil Läti pääses esmakordselt

Eurovisioonile, võitis Brainstorm

seal oma hitiga “My Star”

kolmanda koha. Maksimumpunktid

saadi Eestilt, Norralt,

Belgialt ja Soomelt. Sealtpeale

kuulsaks saanud Läti bändist

Prata Vetrast, mida Euroopa

tunneb kui Brainstormi, hakkas

huvituma meedia üle terve

Euroopa.

Lätikeelne album “Četri

Krasti” (Neli Kallast) pälvis

Lätis aasta albumi preemia

ning plaadi nimilooga võideti

aasta rokilaulu tiitel.

Läinud aasta 2. novembril

Kopenhaagenis toimunud

MTV Music Awardsil pälvis

Brainstorm parima Balti artistid

tiitli. See tiitel on ajalooline

ning sellepärast on Brainstorm

esimene Balti parim artist,

kuna varem pole Balti riikide

muusikat niimoodi pärjatud.

Brainstorm esitab Eesti multifilmis

“Leiutajateküla Lotte”,

mis valmis Eesti ja Läti koostöös,

oma kaks lugu, mille

Renars Kaupers ise välja

on mõelnud: “Tere tulemast”

ja “Läheme koos”. Kuid need

laulud on siiski inglise keeles,

ehkki bändi solist proovis neid

alguses eesti keeleski laulda.

Tänane kontsert Tallinnas

ja homne Tartus on ainsad

Brain-stormi ülesastumised

Eestis sellel aastal. Mullu esines

bänd Eestis samuti aprillis,

andes kontserdid Tallinnas ja

Pärnus. Tänavu esinevad nad

kodumaal Lätis vaid ühe kontserdiga,

augustikuus Sigulda

linnapäevadel.

Brainstormil on olemas

muidugi ka ametlik fänniklubi,

kuhu on oodatud kõik bändi

austajad. Hetkel seal käsil

muudatused ja seega uusi liitujaid

vastu ei võeta. Kodulehel

on aga kirjas lubadus, et

pärast ümberkorraldusi on

uued brainstormlased jällegi

oodatud.

Anna Rosalie Uudre (14)

Brainstormi fänniklubi liige


10 ilu/tervis

Uuritakse eestlastele omaseid pärilikke geenimutatsioone

toimetaja Ada Maltseva ada.maltseva@linnaleht.ee

Vähiuuringute kliinik koostöös biotehnoloogiafirmaga

Celecure ja vähiuuringute

tehnoloogia arenduskeskusega alustas

eestlastele iseloomulike rinnavähi pärilike

geenimutatsioonide uuringut. Uuring kestab

aasta ja selle tulemusena saab koostada

veelgi täpsemaid onkogeneetilisi

teste perekondliku vähiriski hindamiseks.

Uuringu tulemused aitavad suurema kindlusega

hinnata rinnavähki haigestumise

võimalust neil naistel, kelle perekonnas on

esinenud rinnavähki.

Uuringusse sobivust hindavad vähiuuringute

kliiniku arstid, kes võtavad

patsiendilt tolle nõusolekul proovid ja

saadavad need analüüsimiseks laborisse.

Uuringus osalemine on patsientidele

tasuta. LL

Foto: Bulls

Briti teadlased leidsid tüseduse geeni

Briti teadlased on leidnud tõendi sellest,

et üks kindel geen määrab, millised

inimesed võtavad kergesti kaalus juurde

ja millised mitte, vahendas Reuters

ajakirjas Science avaldatud uurimust.

39 000 eurooplase uurimisel õnnestus

teadlastel tuvastada spetsiifiline

geen FTO. 63 protsendil uuritud inimestest

oli selle geeni üks või kaks varianti.

linnaleht reede, 27. aprill 2007

Nii täiskasvanud kui ka lapsed, kelle

genoomis on FTO-geeni teatud variant

esindatud kahekordselt, kaaluvad

keskmiselt kolm kilo rohkem kui need,

kel seda geenivarianti ei ole. Samuti on

neil inimestel, kel on FTO geenivariant

olemas kahekordselt, 70 protsenti suurem

oht paksuks minna kui neil, kel see

geen puudub. LL

Ühekülgne toit ja mugav eluviis toovad kilosid juurde

Ülekaalulisus on viimase

15–20 aastaga muutunud

arenenud riikides tõsiseks

probleemiks ning ka Eesti

ei ole siin erand.

Inglismaal, Saksamaal,

Ungaris ja Soomes on rasvunud

(kehamassiindeks ehk

KMI on üle 30) umbes viiendik

elanikest. Vahemere maades

on aga ülekaalulisi vähem

– umbes kümnendik rahvastikust.

Eestis pole küll ülekaalulisus

võrreldes teiste Euroopa

riikidega nii terav probleem,

kuid ka meil tuleb ülekaalulisi

järjest juurde.

Eestis täiskasvanute seas läbi

viidud tervisekäitumise uuring

näitas, et 2004. aastal olid

16–64-aastaste hulgas ülekaalulised

46 protsenti meestest

ja 43 protsenti naistest. Neist

rasvunuid (KMI üle 30) oli nii

naiste kui ka meeste hulgas ligi

14 protsenti.

Samuti on Eestis kolmel viimasel

aastal oluliselt suurenenud

ülekaaluliste õpilaste arv.

Kui 2004. aastal oli ülekaalulisi

õppureid kuus protsenti, siis

mullu juba 7,5 protsenti.

Geenid pole süüdi

“Valdavalt on ülekaalulisuse

põhjus siiski elustiilis,” tõdeb

perearstikeskuse Sinu Arst

perearst Kristi Parts. Pärilikkus

mängib tema sõnul rolli

vähem kui pooltel juhtudel

Eesti Diabeediliidu tegevjuht Ulvi Tammer (vasakul) hindab targa aparaadi Geniuse abil patsient Ulvi

Lindenbaumi seisundit. 37-aastane Lindenbaum on saanud kaalukabinetist tõhusat abi, võttes aastaga

alla 35 kilo. Kaalukabinetis analüüsib masin keha rasvasisaldust, valgusisaldust, lihasmassi, mineraalide

kogust ning trükib tulemused paari minutiga välja. Foto: Marko Mumm / EPL

ning endokrinoloogilised haigused

on ülekaalulisuse põhjuseks

harva. Seega ei ole tõepõhja

all väidetel nagu “juba

minu vanaema oli paks, ema

oli paks, kuidas mina siis saan

kõhn olla”.

Ülekaalulisuse peapõhjuseks

on valed toitumisharjumused

(vähe puu- ja juurvilju,

palju rasvu ja süsivesikuid),

mis sageli saadakse kaasa

juba vanematekodust. Samuti

mängib rolli vähene kehaline

aktiivsus.

Paksule lapsele või teismelisele

toob ülekaalulisus sageli

kaasa narrimist ja tõrjutust,

kuid ülekaalulisusega käivad

kaasas ka arvukad tervisehädad.

Ülekaalulistel on tunduvalt

suurem oht haigestuda

diabeeti, vähki, kõrgvererõhutõppe

ja südamehaigustesse.

Sellele vaatamata ei teadvusta

eestlased ülekaalulisust

kui terviseriski. Sageli tullakse

arsti juurde siis, kui ilmnevad

ülekaalulisusest tingitud haigused,

see tähendab, et tullakse

ravima tagajärgi, mitte põhjust,

nendivad meedikud.

Kuidas probleemi lahendada?

“Tähtis on langetada kaalu

tervislikult,” rõhutab perearst

Kristi Parts. “Igasugused

imedieedid või paastud võivad

lõppeda sellega, et kaotatud

kilod tulevad mõne aja pärast

topelt tagasi – kaotatud viiest

kilost saab pluss kümme kilo,

kaotatud kümnest kilost pluss

kakskümmend kilo,” nendib

Eesti diabeedikeskuses tegutseva

kaalukabineti endokrinoloog

Marju Past. Lisaks võivad

imedieedid tervisele hoopis

kahju teha.

Kaalulangetamine algab

söömisharjumuste muutmisest

ning füüsilise koormuse

järkjärgulisest suurendamisest.

“Toitumisharjumuste

muutus tähendab eelkõige

oskust valida,” rõhutab kaalukabineti

endokrinoloog Marju

Past.

Stress ajab sööma

Mustamäel Eesti diabeedikeskuses

töötavas kaalukabinetis,

mis ametlikult avati

nädal tagasi, on tegelikult juba

paar aastat käinud nõu ja abi

saamas arvukalt ülekaalulisi.

Patsientide söömisharjumusi

uurides selgus, et ülesöömine

on tihti seotud negatiivsete

emotsioonidega. “Vihastasin

ja sõin šokolaadi sellepärast,

et oli raske päev ning ei jõudnud

midagi teha – oli tüüpiline

põhjendus ülesöömisele.

Siit ilmneski, et söömine on

seotud päevapingete, stressi,

meeleolude ja emotsioonidega,”

nendib Marju Past.

Lisaks õigele söögivalikule

peab saleneda soovija ka end

füüsilise koormusega harjutama.

Sportides peaksid ülekaalulised

vältima jooksmist

ja hüppeid. Treeningut võiks

alustada vähemalt poolest

tunnist ning suurendada seda

kümne minuti kaupa. Iga päev

oleks vaja treenida vähemalt

40–60 minutit.

Ada Maltseva

Kas ma olen paks?

Lihtne viis täiskasvanutel

kehamassi hindamiseks on

kehamassiindeks (KMI), mida

arvutatakse valemiga:

KMI = kehakaal (kg) : pikkus

(m) ruudus

Tulemus:

Alla 18,5 – alakaal

18,5–25 – normaalkaal

25–27 – kerge ülekaal

28–29 – mõõdukas ülekaal

Üle 30 – rasvtõbi, kaalu alandamiseks

peaks arstiga nõu

pidama

Üle keskea inimestele on

soovitatav KMI 20–27

Mõõda oma kõhtu

Rasvumist on kahte tüüpi:

õunakujuline rasvumine

(liigne rasv on koondunud

kõhupiirkonda) ning pirnikujuline

rasvumine (rasv on

peamiselt puusadel ja reitel).

Kõhupiirkonda kogunev

rasv on tervisele kõige ohtlikum,

sest sealne rasvkude

on teistsuguse koostisega,

hormonaalselt aktiivne ja

toodab põletikufaktoreid.

Tervisele ohtlikuks peetakse,

kui meestel on vööümbermõõt

üle 102 sentimeetri ja

naistel üle 88 sentimeetri.

Huvitavat

Mida kõrgem on naiste

haridustase ja sissetulek,

seda vähem on nende hulgas

ülekaalulisi. Meeste

puhul on vastupidi – kõrgema

sissetulekuga meeste

hulgas on ülekaalulisi rohkem.

Allikas: tervise arengu instituudi

vanemteadur Mare Tekkel eestlaste

tervisekäitumise uuringu põhjal


eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee ilu/tervis 11

Fo to: Priit Simson / EPL

Anne saunas käis mullu 49 000 inimest

Linnavalitsus kinnitas

osaühingu Anne

Saun 2006. aasta

majandusaasta aruande,

mille kohaselt oli

firma mullune puhaskasum

pisut üle 200

000 tuhande krooni.

Saunateenust kasutas

ligi poolsada tuhat

klienti. Anne sauna

kogutulu oli veidi üle

kolme miljoni krooni,

millest müügitulu

moodustas veidi üle

kahe miljoni. LL

Tartu teadlased kloonivad ravimilehma

Tartu teadlased on seadnud

sihiks kloonida lehm,

kelle piimast saaks ravimeid.

Sellise lehma turuväärtus

on maailmas kuus miljardit

krooni. Loom hakkaks tulevikus

andma piima, milles on

neeruhaigetele hädavajalik

valk – erütropoietiin. Pole veel

kindel, kas kloonitav lehm

hakkab välja nägema Holsteini

tõugu mustavalgekirju või

Eesti maakarja tõugu hele veis,

see sõltub, milliselt lehmalt

võetakse naharakk ja millisesse

embrüoossa siidatakse. Kloonitava

lehma piima võib oodata

umbes kolme aasta pärast. LL

Nägemispuudega lapsed

saavad raamatuid katsuda

Tuleva nädala neljapäeval

oodatakse kõiki laste arendamisega

tegelevaid inimesi

mänguasjamuuseumi

ja Tartu linnakodaniku

muuseumi puuteraamatute

esitluspäevale.

Üritusel tutvustatakse nägemispuudega

lastele mõeldud

kombatavaid teoseid, mida

saab kasutada õppevahendina

ka tervete silmadega väikelaste

vaatlemisoskuse arendamisel.

Mittenägemise erinevaid vorme

edasi andvate prillide abil

saab igaüks kohapeal kogeda,

kuidas puuteraamatuid loetakse

ja miks neid vaja on.

Päeval räägib puuteteostest

Sülvi Sarapuu, kes nende kogenud

valmistajana ja ise nägemispuudega

inimesena on öelnud

järgmist: „On palju lapsi,

kelle jaoks kauplustes ja raamatukogudes

olevad raamatud

on lihtsalt kogum paberilehti,

sest nendeni ei jõua tavaliste

köidete ilusad värvilised

illustratsioonid. Samuti ei saa

nad neid lugeda, sest puudub

nägemine.”

Tekstiilikunstnik Reet Talimaa

esitleb omavalmistatud

puuteraamatut, mille eesmärk

on anda nägemispuudega lastele

võimalus saada osa mänguasjamuuseumi

välja pandud

esemetest. Arvo Uustalu

Spaahooldus turgutab

talvest väsinud ihu

Lõõgastumiseks ja enese

eest hoolitsemiseks ei pea

sugugi kaugele spaahotelli

sõitma, võib ka argipäeval

paar tundi varuda ning leida

mõnusa kehahoolduse

kodulinna ilusalongidest.

Salon Gildi juhataja Jane

Truuts selgitas, et spaa-kehahoolduse

puhul saab valida

kahe põhilise eesmärgi vahel:

naha süvaniisutus või võitlus

tselluliidiga.

Protseduurile kulub aega

umbes 1–2 tundi. Alustatakse

naha koorimisega, seejärel

kantakse soovitud kehapiirkonnale

mähis, kaetakse

klient fooliumi ja käterättidega

ning lastakse toimeainetel

10–15 minutit soojas mõjuda.

Viimaks pestakse mähis maha

ning selle toime tugevdamiseks

tehakse massaaži. Protseduuri

lõpus kantakse nahale

hoolduskreem. Hooldust saab

teha tervele kehale või keskenduda

näiteks ainult probleemsematele

kohtadele, nagu

dekoltee või jalad.

Salon Gildis pakutakse tselluliidihoolduseks

vetikamähist,

mis pinguldab ja parandab

naha elastsust, samuti kiirendab

see naha ainevahetust

ning ahendab veenilaiendeid.

„Kuiv ja ketendav nahk on

paljudele probleemiks eriti

peale talvehooaega,” rääkis

Truuts. Kindlasti sobib niisutav

hooldus ka suvel peale päevitamist.

Näiteks toitev piimamee

kehahooldus, mis sobib

kõikidele nahatüüpidele ning

on ühtlasi rahustava, niisutava

ja jahutava toimega.

Palju põnevaid spaahooldusi

leiab ka Tartu tervisekeskusest,

kus võib proovida näiteks

šokolaadimassaaži või eksootilist

linasest riidest kubude

ja surnumeresooladega tehtavat

Tiibeti massaaži. Mõne

hooldusega käib kaasas koguni

romantiline legend, näiteks

põhineb jogurtihooldus

Lulur iidsel kombetalitlusel,

mida kasutati Bali ja Java saartel

pruudi ettevalmistamiseks

pulmadeks.

Tropicu terviseklubis saab

spaamõnusid nautida spetsiaalsetes

tervisekapslites, kus

saab mõnuleda erineva intensiivsusega

veejugade all, lasta

ennast üle piserdada vitamiinidega

ning ravida enesetunnet

aroomi-, muusika- või värviteraapiaga.

„Spaa ei tähenda

ainult konkreetset kohta,

vaid keha ja vaimu tasakaalu.

Kehahooldus maandab pingeid

ning lõõgastab,” kirjeldas

Truuts.

Tema soovitusel tasuks protseduure

teha kord kuus, paremate

tulemuste saavutamiseks

võiks hooldust teha kuurina

6–10 korda. „Näo eest hoolitseme

me iga päev, aga salongi

kehahooldus on lõõgastavam

ja efektiivsem kui igapäevased

kodused iluprotseduurid,” lisas

Truuts.

Triin Kalter

Foto: Triin Kalter


toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee

linnaleht reede, 27. aprill 2007

vaba

aeg

Kas olete

kunagi

tee ääres

hääletanud?

Liisi Koikson:

Ei ole. Isegi kooliajal

ei tulnud

ette, praegu oleks

see juba natuke

imelik. Ega ma ei

julgeks ka, aga kui

ise kellegagi koos

autoga sõidan, siis

vahel ikka võtame

hääletaja peale.

Indrek Ojari: Möödunud

suvel hääletasime

sõbraga kaks nädalat

jutti. Korra tekkis kummaline

situatsioon: kõndisime

tee ääres, auto

tuli vastu ning peatus.

Autost väljus mees, raamat

käes, seletas midagi

ning läks siis tagasi

autosse ja sõitis minema

– veider lugu.

Evelyn Toomistu:

Muidugi! Tudengina

Tartust Tallinna sai

pidevalt hääletatud ja

juhtus igasugu imelikke

asju ka. Näiteks ütles

üks peatunud autojuht,

et kui mul midagi selle

vastu pole, et ta püksata

roolis istub, siis võin

LINNALEHT SOOVITAB

Ekraan 1

Mr. Beani puhkus kell 12, 16, 18,

20

Äss mättasse kell 22

Ekraan 2

Norbit kell 12.15, 14.30, 19

2. V kell 19 Teatriparadiis

3. V kell 19 Giselle

Sadamateater

28. IV kell 19 Potteri lõpp

30. IV kell 19 Vanaema juures

(Rakvere teater)

ümbermaailmareisist Adam

Johann von Krusensterni juhtimisel

Kuni 29. IV Gintautas Vaicyse

maalide näitus

Kuni 6. V näitus Uued võimalused

taastuvenergia kasutamiseks:

Islandi kogemus

Eesti rahva muuseum

Kuni 27. V gobelääninäitus Ellen

Hansen: kavandist vaibani

Kuni 26. VIII näitus Karbid ja küübid:

kiri, muster, ornament

Vanemuise kontserdimaja

28. IV kell 19 vokaalansambel

King’s Singers (Suurbritannia)

Vana anatoomikum

Kaarina Ormio reisib

läbi installatsiooni

Y-galeriis näeb Kaarina Ormio installatsiooni „Chinoiserie,

Baltiquerie”, milles kunstnik reisib printsessiks riietatuna läbi

taideetenduse.

Näituseruumis riidepuudele riputatud kleite on Ormio

kasutanud Läänemere ümbrusesse tehtud reisidel. Ormio

on teinud koostööd eestlase Jaan Pärnamäe ja norralase Elin

T. Sørenseniga. Nad külastasid eri riike Läänemere rannikul,

maakohtades, linnades ja festivalidel, muinasjutuprintsessideks

ja -printsiks riietatuna. Taideetenduse abil lõid kunstnikud

elavaid pilte lapsepõlve muinasjutumaailmast. Lisaks

rõivastele on näitusel reisidest jutustav dokumentaalvideo.

Reisiva printsessina on ta nagu Lääne imperialist ekspeditsioonil,

kuid südamlikult ja natuke mänguliselt. Printsessirõivad

teeb ta tihti kohalikust maitsest lähtudes, tahtes

kohaneda võõra kultuuriga. Ormio kirjeldab: “Vallutades

maa, vallutatakse samas ka mind ennast. Õmmeldes võõral

maal rõivad ja riietudes nendesse, püüan pääseda sellesse

võõrasse.”

Õmmeldes näitusel esil olevad chinoiserie-rõivad, valmistub

Ormio Hiina-reisiks, mis toimub järgmisel sügisel.

Kõrvalises Yunnani maakonnas kavatseb ta õmmelda uue

versiooni hiina printsessikleidist, mille abil lääne ettekujutustel

oleks võimalus sulanduda kaugema maa omadega. Yunnani

maakonnas elab palju hiina vähemusrahvusi. Ormio

kavatseb tutvuda nende traditsiooniliste kehakatetega ja luua

sellest oma ettekujutus.

Aga milline on päris hiina printsess, kas ta on üldse olemas?

Vähemalt tema pead ei kaunista kroon, vaid juuksepael.

Metsikud tsiklivennad kell 16.45,

21.15

Genialistide klubi

27. IV kell 18 Mika Kaurismäki film

Moro no Brasil

28. IV kell 18 Raivo Kanniku triloogia

Minu filmid ning Tõnis Aaliste

Võimlev jänes ja teised asjad

30. IV kell 18 Martti Savi Tänu võti

ja muusikavideod

1. V kell 18 Erkki Hyva eri. Film,

kontsert ja tasuta supp

Keemiaring, Jakobi 2-226

2. V kell 18 filmiõhtud inimkehast:

Aeg möödub ja Elu lõpp

Vanemuise suur maja

27. IV kell 19 Nahkhiir

28. IV kell 19 Chess

30. IV kell 19 Kuidas elad?...Ann?!

(Rakvere teater)

3. V kell 12 Kass, kes kõndis omapead

Genialistide klubi

28. IV kell 16 Shakespeare’i Lõpp

hea, kõik hea (T-Teater)

Tartu kunstimuuseum

Kuni 29. IV Läti kunstniku Kurts

Fridrihsonsi näitus Vaikuse tsoonis

Tartu mänguasjamuuseum

Kuni 3. VI näitus Svetlana Vetrova

kunstnikunukud

Eesti postimuuseum

Kuni 29. IV näitus Vaat, kus siga!

Valik postkaarte Imants Viiksnise

kogudest

Kuni 29. IV näitus Kirjad nabamaadelt

(Eesti polaarklubi)

Kuni 29. IV näitus Aasta lind – luik

Eesti spordimuuseum

Püsinäitus Hortus Atleticus

Kuni 29. IV Arvo Leki fotonäitus

TÜ ajaloomuuseum

Kuni 29. IV näitus 200 aastat

Kuni 31. XII TÜ arstiteaduskonna

meditsiinikollektsioonid

TÜ kunstimuuseum

Kuni 1. VI näitus Meistriteoste lummus.

Koopia Eestis 19. sajandil

Tartu kunstimaja

Kuni 13. V Valeri Vinogradovi Kultuuriuudised

Tampere maja

Kuni 13. V Toomas Altnurme näitus

Tartu linnaraamatukogu

Kuni 28. IV näitus Leedu kaasaegset

graafikat Matti Miliuse

kogudest

Kuni 18. V raamatunäitus Lindude

kirju maailm

Kuni 18. V juubelinäitus Heino Kiik

ilusas hoos

Kuni 18. V mälestusnäitus Kurt

Vonnegut

A. Le Coqi spordimaja

28. IV kell 11.30 Tartu Kalevi kepikõnniretk

29. IV kell 11.30 EMT tervisekõnni

Käime koos! avaetapp

Turu spordihoone

28. IV kell 10 Tartu aeroobikafestival

30. IV kell 18 Tartu tantsulaste suur

tantsupäeva kontsert

3. V kell 19 Vivacello. Kavas: Eller,

Valgre, Rimski-Korsakov, Rossini,

Miller, Mancini, ABBA

TÜ aula

28. IV kell 18 Åbo Akadeemia

meeskoori Brahe Djäknar kontsert

29. IV kell 16 neidudekoori Kurekell

25. sünnipäeva kontsert

Genialistide klubi

27. IV kell 22.30 ansambel Viihdeimperiumin

Rock-Trio (Soome)

28. IV kell 20 Jaan Pehk ja Aapo Ilves

Raekoja saal

27. IV kell 17.30 Helsingi akordionistid

Atlantis

27. IV Cosmodrome Marathon.

DJ-d Kolzar, Aav, Hirmo, Yep ja

Lang

28. IV kell 18 Koolinoorte pidu

– edetabeli eri! DJ-d Veiko Värv ja

Karl Kukke, õhtujuht Ervin Hurt

28. IV kell 22 Clubgirl of April

2007! DJ Raul Rooma

Club Illusion

27. IV Ice Cream – 80 Minutes of


eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Triin Kalter triin.kalter@linnaleht.ee vaba aeg / raamat

13

DEF – mixtape tour! DJ-d Defkut

(Fin), Rahim (Tansaania) ja MVP

28. IV MTV Brainstorm live.

DJ Easy-G

Club Tallinn

27. IV Tartu tudengimiss 2007.

DJ-d Aasorg ja Emerson

Koomiks

Sudoku

Raskemuusikakontserdile vanusepiiranguta

28. IV R2 Live Extra. Chalice live,

Liisi Koikson ja bänd.

DJ Hannes Kalamäe

Maasikas

27. IV Öödisko – oksjoni eri.

DJ Rauno Salumets

28. IV Maasika moemaja. Pille

Tartu tudengite kevadpäevade

raames esinevad

eesoleval pühapäeval suures

ja väärikas Vanemuise

kontserdimajas raskemat

muusikat viljelevad vokaalinstrumentaalansamblid

Metsatöll, Pedigree, Finish

Me Off ja Taak. Kuigi tegu

on äärmiselt valju ja jõulise

etteastega, lubavad

korraldajad kõik soovijad

ilma vanusepiiranguta sisse

lasta.

“Üritus tuleb suurejooneline

nii sisult kui ka vormilt.

Hea toodang ning mõnus

ja loodetavasti arvukas

publik,” toonitab Metsatöllu

trummar Marko Atso. LL

Luksepa õhtukleitide kollektsioon

Red Passion. DJ Lauri Herrmann

Pattaya

27. IV Terminaator live.

DJ Sven Arusoo

28. IV Junglehunt.

DJ Vaido Pannel

Sudoku on Jaapani numbrimõistatus, mis

lööb laineid kogu maailmas. Sudoku üks ja

ainus reegel on see, et tühjad kohad tabelis

tuleb täita numbritega 1–9. Numbrid peavad

paiknema aga igas veerus, reas ja 3x3-

ruudus nii, et nad ei korduks.

20. aprillil Linnalehes ilmunud

mõistatuse õige lahendus

© Bulls

Inglise keele õpik algajale ja

taasalustajale.

Autor: Ingrid Ant

Kirjastus: TEA

Pehme köide+CD

Lehekülgi: 176

Basic Everyday English”

“ on igapäevase inglise

keele õpik täiskasvanutele: õpihimulistele

algajatele ja taasalustajatele, eelkõige

iseõppijaile, kuid sobib ka individuaal- ja

rühmaõppeks. „Basic Everyday English”

katab igapäevaelu puudutavad põhiteemad.

Iga teema kohta on antud põhjalik

sõnavara, valik väljendeid, dialooge, tekste

ning harjutusi õpitu kinnistamiseks. Et õpiku

fookuses on suhtluskeel, on grammatika

minimaalne. Õpiku lõpus on inglise-eesti

sõnastik, harjutuste vastused ning ebareeglipäraste

tegusõnade tabel. Õpiku juurde

kuulub audio-CD, mille abil on võimalik

õppida hääldamist ning kuulata väljendeid,

dialooge ja tekste.

Prantsuse keele

kursus iseõppijale.

Algajale ja taasalustajale.

Kirjastus: TEA

Pehme köide+3 CD-d

Lehekülgi: 200

ursus koosneb õpikust

Kja kolmest CD-st. Kuulamisharjutustel

on eestikeelsed vahetekstid, mis suunavad

õppijat ja võimaldavad harjutada inglise

keelt ka siis, kui õpikut käepärast pole.

Kursus on jagatud kuude peatükki, igas

peatükis käsitletakse lühidalt kolme erinevat,

ent omavahel seotud teemat. Lühidalt

on tutvustatud ka prantsuskeelsete maade

tavasid, kultuuriaspekte ja viisakusnorme, et

suhtlemist hõlbustada. Keele õppimine on

innustav seiklus – uus keel annab võimaluse

näha maailma uue vaatenurga alt.

Kummaline kuju.

Autorite kogumik

Kirjastus: TEA

Kõva köide

Lehekülgi: 56

uturaamatus on väi-

lugejatele päris Jkestele

lühikesi, aga ka pisut pikemaid

lookesi, mis räägivad laste mängudest

ning suhetest sõprade ja pereliikmetega, on

turvalist kodusoojust ning südamehellust,

sekka ka lahedat nalja ja rõkatavat rõõmu.

„Kummalises kujus” pajatatakse ka tähtpäevadest

– põnevast jõuluootusest, emadepäeva

meeldejäävast tähistamisest ning

lustakast mardi- ja kadripäevast.

Laulud emast.

Autorite kogumik

Kirjastus: TEA

Kõva köide

Lehekülgi: 80

õik seni on lapsed, kui elavad

Kemad. Valikkogus on luuletusi

Ellen Niidult, Viiu Härmilt, Viivi

Luigelt, Lehte Hainsalult, Katre Ligilt, Heljo

Männilt, Leelo Tunglalt, Ave Alavainult, Silvia

Rannamaalt jt. Raamat sisaldab sügavalt

mõtlikke ning siiralt südamlikke luuletusi

emast ja vanaemast, meie esiemadest. Luulekogus

on helget rõõmu ja vaikset nukrust

ning tõdemust kõige lähedasema inimese

– ema – alatisest ligiolekust.

Röövlilaev.

Autor: Henno Käo

Kirjastus: TEA

Kõva köide

Lehekülgi: 48

isult mitmekülgne ja ülla-

luuleraamat. Stusterohke

Kirjanik kõneleb lapsega ka kaugematel,

vähem tuntud teemadel, nagu maakera

nabad, külgetõmbejõud, minevik ja tulevik,

uskumine ja kahtlemine. Luuleraamatus on

veel meeleolukaid pilte loodusest: vihma

kodust, pilvest, kel hakkas taeva all igav,

herilasest, kes trollibussis lendab õlalt õlale

ega mõtle sõiduvõlale. Raamatu lõpuosast

leiab lugeja toredaid talve- ja jõululuuletusi.

Seitse paid.

Autorite kogumik

Kirjastus: TEA

Kõva köide

Lehekülgi: 40

aamatus on luuletusi

Remast ja vanaemast, lapse ja ema suhetest,

milles lapse pilgu läbi nähtuna on oma

ema kõige parem, kõige ilusam ja kõige

tähtsam inimene maailmas. Tõsisemate ja

südamlike luuletuste kõrval on raamatus ka

lõbusamaid värsse väikesest jorrupõrnikast,

kes ema äiutamisele vaatamata ei taha

magama jääda, ning jonnipusast, kellega

ema jonnijoru pärast hädas

Tuukerkoer Torru

ja teised loomad.

Autor: Jaan Rannap

Kirjastus: TEA

Kõva köide

Lehekülgi: 136

aan Rannapi ülipõnevas

Jjutuvalimikus “Tuukerkoer Torru ja teised

loomad” kohtub lugeja segaverelise kutsika

Torruga, kellest koeraomanik julge ja ustava

sõbra ning abilise kasvatab. Torru vägiteod

algavad korterivaraste ja kaubalattu tunginud

sulide tabamise ning röövitud poisi

jälile jõudmisega. Sündmustik on seikluslik

ja haarav ning koera ja peremehe sõprus

liigutav. Raamatus on põimunud kirjaniku

mõnus jutustamislaad rikkalike sügavate

teadmistega loodusest ja loomadest.

Suleline, Puhuja ja must munk.

Autor: Aino Pervik

Kirjastus: Tänapäev

Kõva köide

Lehekülgi: 352

Suleline, Puhuja ja must

“ munk” jätkab nelja väikese

tüübi seiklusi, keda

lugeja tunneb raamatust

“Maailm Sulelise ja Karvasega”. Lugu hakkab

peale sealt, kuhu ta eelmises raamatus jäigi:

Suleline ja Puhuja jõuavad tagasi linna.

Linnas hakkab juhtuma koledaid asju. Must

munk otsib uusi sulaseid, kelle kätega saaks

kurja teha. Ise on ta ju vaid paljas kummitus,

paljalt kuri mõte. Munk tahab toimetada

lapsi musta auku. Kui enam lapsi ei ole, siis

saavad ka inimesed maailmast otsa, ja see

ongi musta munga õel siht. Kõikjale hakkavad

ilmuma kirjad LLMA! LÜKKA LAPSED

MUSTA AUKU! Siis röövitakse ära väike Ernst.

Baskini kogutud anekdoodid 3.

Autor: Eino Baskin

Kirjastus: Tänapäev

Kõva köide

Lehekülgi: 380

olmas osa Baskini kogu-

anekdoote tuntud Ktud

headuses. Poeg uurib isalt:

“Issi, kas sa veel kasvad?”

“Ei, ma olen juba täiskasvanud.”

“Aga miks sa siis nii palju sööd?”

Elsa- talutüdrukust bussijuhiks.

Ühe eesti naise

elu läbi XX sajandi.

Autor: Peter Kuus

Kirjastus: Klugerat

Kõva köide

Lehekülgi: 164

aamat kajastab Tallinna

Resimese naisbussijuhi Elsa Pihelga ja tema

lähedaste elu ning saatust läbi XX sajandi

sündmustekeerise. Elsa lapsepõlv Eesti Vabariigis,

valikud sõja-aastatel, eneseleidmine

ebatavalises ametis, töökangelase staatus

„uuel kodumaal”... Muu hulgas meenutatakse

värvikaimaid juhtumisi bussijuhi töös, Tallinna

bussitranspordi arengut ning omaaegseid

bussimarke, mille kohta raamat sisaldab

rikkalikku ja unikaalset pildimaterjali.

Tardunud helide maailmas.

Autor: Heino Pedusaar

Kirjastus: Koolibri

Kõva köide+CD

Lehekülgi: 192

Tardunud helide maailm”

“ on raamat, mis viib meid

haaravale teekonnale helisalvestuse ajalukku.

Heino Pedusaar toob meie silme ette

helitehnika arenguloo selle algusaastaist

üle-eelmise sajandi lõpus kuni tänapäevani

välja tehes, seda õige mitme kandi pealt ja

sageli mõnusa muige saatel... Vaadeldavale

ajajärgule omast hõngu lisavad rohked

väljavõtted tolleaegsetest ajalehtedest ja

reklaamidest, mis enamasti pärinevad küll

20. sajandi esimesest poolest. Kõik see on

koondatud haaravaks looks, mida täiendavad

arvukad fotod ja helinäited CD-l. Jääb

vaid lisada, et paljud plaadile kogutud helikillud

kuuluvad üsna haruldaste hulka.

Tuulevaikus.

Autor: William Golding

Kirjastus: Eesti Raamat

Kõva köide

Lehekülgi: 220

aamatu tegevus toimub

RAustraaliasse purjetaval

kirju seltskonnaga vanal sõjalaeval.

Peategelane on noor lüüriline, ambitsioonikate

tulevikuplaanidega Edmund

Talbot. Pehkinud lekkival laeval satuvad

alkoholist, oopiumist ja hirmust pooleldi

segased inimesed aegamööda konflikti nii

iseenda kui laeva kapteniga. Siis kohtuvad

tuulevaiksel udusel merel ootamatult kaks

Inglise laeva, koos laevadel peetakse ball,

mis toob elevust mererutiini. Laevade

lahkumineku järel painajalik olukord aina

süveneb…

Matemaatika.

Autor: Lehte Vihand

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Pehme köide

Lehekülgi: 343

ogumikus on 1997. aas-

toimunud katselise Ktal

riigieksami ülesanded ning

aastatel 1997-2006 toimunud riigieksami

ülesannete põhi- ja lisavariandid. Nende

lahendused on antud põhjalike seletuste ja

lahendamiseks vajalike valemite, vajadusel

ka nende teisendustega. Väljaanne on

iseseisvaks valmistumiseks riigieksamiks,

samuti ka abimaterjaliks algajale gümnaasiumiõpetajale.

Taskusudoku.

Autor: Rauno Pärnits

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Pehme köide

Lehekülgi: 96

aapani päritolu loogika-

on maail-

Jmõistatused

mas väga populaarsed ning nende lummus

on haaranud ka Eestit. Taskusudoku, nagu

ka juba raamatu nimi reedab, on käepärase

formaadiga ning mugav lahendada. Raamatust

leiate ligi 100 sudokut viies erinevas

raskusastmes, lisaks 10 auhinnasudokut.

Kõigil mõistatustel on raamatu sabas täielikud

lahendid ning raamat on varustatud

sudokude lahendamise juhendiga. Loogikamõistatused

on koostanud Ristiku ristsõna-

ja sudokumeister Rauno Pärnits. Sobib

lahendamiseks algajale, kuid pakub pinget

ka kogenud lahendajale.

Uued ankdoodid. 2. osa.

Autor: Erkki Kõlu

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Pehme köide

Lehekülgi: 80

esti ühe tuntuima

Eanekdoodivestja ja

-koguja uusim naljakogu

koosneb neljast osast: rahvaste

naljad, arsti juures, uusrikkad ja must

huumor. Nalja nabani ja enamgi. “Maailm

meie ümber on ju jube,” tunnistab musta

huumorit armastav mees. “Paljud katsuvad

probleeme lahendada kas alkoholi, usu või

enesetapuga. Üks võimalus on aga huumor.

See on minu lahendusviis.”

100 taime. 100. maitsetaime.

Autor: Ulve Pihlik

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Pehme köide

Lehekülgi: 116

jakirja AED raamatusari.

AMaitsetaimede kasvatamine

on väga moes. Ja pole

selleks ju ka vaja enamat kui

rõdu või potti aknalaual. Väike ürdipeenar

on aga lisaks praktilisusele ka üks aia kaunistaja.

Eestis kasutatavate maitsetaimede

maailm on rikas. Paljud neist on ühtlasi ka

ravitoimega ja sobivad tee valmistamiseks.

Mitmed on aga tuntud ka ilutaimena. Ulve

Pihlik on aastaid kirjutanud maitsetaimedest

ajakirjas AED. Raamatusse on ta kogunud

suurema osa Eestis kasvatatavaist ja

kasutatavaist maitsetaimedest. Käepärane

teatmeraamat tuletab kindlasti lugejale

meelde nii mõnegi põneva taime, mida ta

on igatsenud oma aeda kasvama panna.

Lisaks nõuandeid maitsetaimede valikuks,

kasvatamiseks ja hooldamiseks.

Aedniku ABC. Laisa aedniku aed.

Autor: Jüri Annist

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Kõva köide

Lehekülgi: 100

RAKVERE TEATER

16.mai 19:00 Tartu Sadamateater


14

jakirja AED raamatusari. Paljudel aia-

on üks ühine unelm: tahaks,

Aomanikel

et aed oleks ilus ja et sellega oleks vähe

tööd. Paraku kipub elus kehtima reegel, et

mida ilusam aed, seda rohkem nõuab see

tööd. Hoolitsemata aed näitab aga vähese

vaevanägemise kohe välja. Siiski on võimalik

mõnd lihtsat tõde arvestades kujundada

”laisa mehe aed”. Need tõed on oma pikast

töökogemusest välja sõelunud tuntud

aednik Jüri Annist. Ta soovitab raamatus

vähe tööd nõudvaid aiakujunduselemente

ja taimi, mida on Eesti eri tüüpi aedades

kõige mugavam pidada. Uus sari ”Aedniku

ABC” on mõeldud eelkõige noortele aiapidajatele,

kuid samas ka praktiline ja mõnus

lugemismaterjal igale rohenäpule.

Ürdiaed. Ideid kaunitarbeaia

kujundamiseks.

Autor: Evely Karvak

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Kõva köide

Lehekülgi: 100

jakirja Kodukiri raamat.

AÜrdiaed ei pea sugugi

tähendama sirgete peenardega aialappi.

See võib olla hoopis mõnusalt lõhnav

rõdu või terrass, pilkupüüdev ilupeenar või

koguni moodne pergola ja puhkemööbliga

aiatuba. Pealegi levib Eestis järjest enam

roheline mõtteviis, mis innustab supirohelist

ja köögiviljagi jälle ise kasvatama.

Aiakujundaja Evely Karvak esitab raamatus

veerandsada erineva suuruse ja kujuga

ürdiaeda. Aednikule annavad praktilisi ideid

nii aiaosade ja peenarde plaanid kui ka erinevate

ürdipeenarde loomiseks soovitatud

taimekooslused. Raamatu lisaväärtuseks on

Rein Kuresoo kaunid joonistused.

Katedraalide aeg.

Kunst ja ühiskond.

Autor: Georges Duby

Kirjastus: Kunst

Kõva köide

raamat

Lehekülgi: 436

untud prantsuse ajaloo-

ja kirjaniku Georges Tlase

Duby mahukas essee kunstiloomingu

sotsioloogiast on privileeg, lugejale antud

eelis osata lugeda märke, mis jäävad

massikultuurist kaugele eemale. Õhtumaa

kujunemise lugu kirjeldatakse kunsti kaudu,

metafooriks täiuslik ehitis – katedraal. Tohutul

teadmistehulgal põhinev ja nauditavalt

kirjutatud raamat on Euroopa kultuuri asendamatu

teejuht.

Püha Franciscius assisist.

Autor: Gilbert Keith Chesterton

Kirjastus: Eesti Raamat

Kõva köide

Lehekülgi: 192

nglise esseisti ja poeedi G.K.

IChestertoni käsitlus Assisi

Franciscusest, ühest olulisemast

isiksusest Kiriku ajaloos,

näitab pühakut ja tema ideaale realistlike

ja inimestele lähedastena. Püha Franciscus,

õieti Giovanni Francesco Bernardone (1181

või 1182 – 1226) oli kaupmehe poeg, kes

hakkas rändjutlustajana kuulutama patukahetsust,

vaesust, alandlikkust ja ligimesearmastust.

Oma poolehoidjad koondas

ta frantsisklaste ehk vähemate vendade

orduks, mis tegutseb tänapäevani.

Front Line English.

English Tenses.

Autor: Ken Singleton

Front Line English.

Modal Verbs.

Autorid: Diane Hall,

Mark Foley

Front Line English.

Prepositions.

Autor: Paul Seligson

Front Line English.

Reported Speech

Autor: Ken Singleton

Kirjastus: Koolibri

Pehme köide

Lehekülgi: 64

irjastus Koolibri on Eesti inglise keele

Kõppijatele välja andnud Suurbritannia

kirjastuse Zastrugi Books grammatikasarjast

Front Line English õpikud English Tenses,

Prepositions, Modal Verbs, Reported

Speech.Võõrkeele õpetamise kõige efektiivsemaks

meetodiks peetakse võimalikult

vähest emakeele kasutamist õppeprotsessis.

Grammatika õpetamisel soovitatakse

aga paralleelide toomist emakeelega, et

mõista keele omapära ja tunnetada võõrkeele

sarnaseid jooni emakeelega. Õpetajad-praktikud

soovitavad ja kasutavad seda

meetodit üle maailma..Autorid Ken Singleton,

Diane Hall, Mark Foley ja Paul Seligson

on õppematerjalid koostanud õppijatele,

kelle emakeel ei ole inglise keel. Seetõttu

on materjalid juba algselt koostatud nii, et

ruumi jääks ka selle maa keelsete selgituste

toimetaja Meelis Linke meelis.linke@linnaleht.ee

ja näitelausete tõlgete jaoks, mis materjali

tõlkimise on ette võtnud. Raamatuid võib

kasutada ka teatmematerjalina. Raamatud

on oma põhistruktuurilt sarnased:

sissejuhatus, kus on antud kasutusjuhend,

põhiosa temaatiliste õppetükkidena, iga

õppeteema on varustatud grammatikaharjutustega,

kus kinnistatakse äsjaõpitut.

Kokkuvõttes võetakse veel kord läbi kõik

teemad ja põhireeglid. Lisatud on enesekontrollitestid,

mis võimaldavad iseseisvat

tööd, kuna vastused nii harjutustele kui ka

testidele on antud raamatu lõpus. Mõne

keerukama teema nagu Reported Speech

või Modal Verbs kohta on lisaks veel arvukalt

kinnistavaid harjutusi koos vastustega.

Need grammatikateemasid üksikasjalikult

käsitlevad õppematerjalid on suureks abiks

mitte ainult õpetajatele, vaid ka õpilastele

alates 8.–9. klassist.

Pulmatort.

Autor: Bladine Le Callet

Kirjastus: Eesti Raamat

Kõva köide

Lehekülgi: 176

érengère on Vincent’i

Barmastus esimesest

silmapilgust. Vincent teab,

et sellelt naiselt tahab ta kuulda jah-sõna.

Bérengère omakorda teab, et pulmapeost,

etendusest, mille nimitegelased neist

Vincent’iga saavad, peab kujunema igas

mõttes õnnestumine. Ent oma kordaminekuid

ootavad sellest sündmusest kõik,

ka kõrvalosatäitjad: rohked lähikondsed ja

kaugem rahvas, kes juba paaris, kes veel

üksi ilma peal.

Valmistume kooliks.

Kirja eelharjutused.

Autor: Pilvi Kula

Kirjastus: Koolibri

Pehme köide

Lehekülgi: 56

irja eelharjutuste vihik on mõeldud 5–7-

Kaastastele lastele kirjutama õppimise

algperioodil. Lapsed hakkavad vihikus

tegema harjutusi, mis aitavad omandada

edaspidi õpitavate joonis- ja hiljem ka kirjatähtede

õigeid kirjutamisliigutusi. Erisuguste

liigutuste suund on iga harjutuse juures

näidatud noolega. Vihikusse on koondatud

õige mitmekesiseid kirja eelharjutusi:

kopeerimis- ja lõdvestavad harjutused, tähtede

ja numbrite kirjutamise eelharjutused

ning lihtsustatud võte kirjatähtede kirjutama

õppimiseks.

Valmistume kooliks.

Kõnearenduspildid.

Autorid: Pilvi Kula, Joonas Sildre

Kirjastus: Koolibri

Pehme köide

Lehekülgi: 12

õnearenduspiltide komplekt koosneb

K12-st suures formaadis lehest, mille järgi

saab jutustada järgmistel teemadel: Kodus,

Suvi, Laste mängud, Sügis, Metsas, Jõulud,

Talvelõbud, Eestimaa, Minu päev. Tervitused,

Kevad, Emadepäev, Muinasjutud

Koer, kes oli näinud jumalat.

Autor: Dino Buzzati

Kirjastus: Koolibri

Pehme köide

Lehekülgi: 112

ino Buzzati on kahtlema-

üks omapärasemaid, Dta

hinnatavamaid ja tõlgitavamaid

itaalia kirjanikke. Eesti

lugeja tunneb Buzzatit siiani “Tatarlaste kõrbe”

(1991, 2005) ja jutukogu “Merekoll”(1988)

autorina. Käesolev tõlkevalik on mõeldud

lugupidamisavaldusena kirjanikule tema 100.

sünniaastapäeva puhul. Buzzati lemmikzanr

on fantastiline jutustus - tegemist pole mitte

teaduse või tehnika valdkonda kuuluva fantastikaga,

vaid psühholoogilise fantastikaga.

Tema jutustus on kord muinasjutt, kord allegooriline

mõistujutt, kord filosoofiline essee.

Ehkki Buzzati puhul on räägitud mitmetest

mõjudest (Kafka ja Dostojevski looming,

Skandinaavia kirjandus), on ilmselt õigus ühel

prantsuse kirjandusteadlasel, kes nimetab

Buzzati loomingut müütide teadlikuks või

ebateadlikuks edasiarenduseks. Müüdid on

aga alati toitnud inimeste ettekujutust, seda

eriti Itaalias, antiigi kodumaal, mille pinnasest

on võrsunud nii paljud müüdid. Käesolev

valik on tehtud “Saladuste poe” (/La boutique

del mistero/) 31 jutu hulgast. Viimased valis

Buzzati ise välja oma rikkaliku jutuloomingu

seast, “soovides tutvustada lugejatele parimat”,

mis ta on kirjutanud. Meie valisime neist

omakorda 13, seega need kõige säravamad

säravate pärlite seast.

Hollywood. Charles Bukowski.

Autor: Mihkel Mõisnik

Kirjastus: Hotger

Pehme köide

Lehekülgi: 284

hinaski elu on just rahu-

rööpasse saanud, Clikku

kirjutamine, tore naine

ja hipodroom sisustavad

kenasti ta päevi. Siis aga helistab filmirežissöör

Jon Pinchot ja teeb ettepaneku

kirjutada stsenaarium. Selle afääriga nõustumine

tõmbab Hanki tema jaoks täiesti

uude maailma, seiklusse, millega kaasneb

kolimine, uus auto, väga palju sekeldusi ja

veidraid filmiinimesi.”Hollywood” on irooniline

pilguheit Hollywoodi võlumaailma, selle

narridele ja narrikestele. Nagu Bukowski

romaanid enamasti, põhineb see loomulikult

reaalsetel sündmustel ja isikutel autori

elust: film, mille tegemisest raamatus juttu,

“Baarikärbes”, vändati aastal 1987, režissööriks

Barbet Schroeder ning peaosades

Mickey Rourke ja Faye Dunaway.

Eesti Entsüklopeedia.15. köide.

Maailma maad

Kirjastus: Eesti

Entsüklopeediakirjastus

Kõva köide

Lehekülgi: 704

aamat kuulub sarja

R“Eesti entsüklopeedia”

“Maailma maad” lõpetab “Eesti entsüklopeedia”

sarja, mille algus ulatub aastasse 1985.

Entsüklopeedia talletab suurima väärtusena

püsiteadmisi, ent muutuv maailm nõuab

iga teatmeteose pidevat uuendamist. Just

sellist maailma hetkeseisu vaatlevat käsitlust

pakub EE viimane, viieteistkümnes köide.

• 194 riiki, lisaks sõltuvad ja tunnustamata

alad; nende poliitiline süsteem, sümboolika,

loodus, rahvastik, majandus ja ajalugu, lisaks

kõikide riikide lipud ja vapid ning skeemkaardid,

rohkesti illustratsioone ning tabelid

riikide haldusjaotuse, suuremate linnade,

geograafiliste objektide, majandusnäitajate,

riigipeade ja valitsusjuhtide kohta

Tordid.

Autor: Maria Öhrn

Kirjastus: Tänapäev

Kõva köide

Lehekülgi: 64

ee on raamat ahvatlevatest, maitsvatest

Sja nägusatest tortidest, kus tordiilma

klassikud nagu printsessitort ja vahukooretort

vahelduvad niisuguste uudistega nagu

tomatitort ja mooniseemnetort. Retsepte

on siin nii lihtsaid – näiteks beseeparfeetort

– kui ka keerulisi – näiteks vaarikavahutort

neile, kes otsivad uusi väljakutseid.

Caesar ja Kleopatra.

Autor: Maria Helleberg

Kirjastus: Eesti Raamat

Kõva köide

Lehekülgi: 240

rintsess Kleopatra, keda

Pegiptlased kummardavad

nagu jumalannat, on juba lapsena

võimuahnete ülikute meelevallas ja ta

elu on ohus. Tal õnnestub pääseda Julius

Caesari, maailma mõjukaima mehe jutule

ja siit saab alguse üks ajaloo tuntumaid

armastuslugusid. Kahe valitseja, kahe jõulise

isiksuse armastus trotsib suurt vanusevahet,

kultuurierinevusi ja poliitilisi intriige. Haarav

ajalooline romaan on ühtlasi ajatu lugu

mehe ja naise kirglikust ja keerukast suhtest.

Marukoer.

Autor: Jaan Tangsoo

Kirjastus: Eesti Raamat

Pehme köide

Lehekülgi: 192

omaan on erandliku

Rainekäsitlusega, sest tegu

on inimese ning Rexi, raevuka viiekümnekilose

eluka, pooleldi rotveileri, pooleldi

hundikoera veidra suhtega, kus loomale

on määratud muutuda peremehe pikka

aega haudutud kättemaksu tööriistaks süütute

inimeste vastu. See on karm raamat,

sealhulgas vangla ja ka sõja muserdavast

mõjust inimloomusele.

Merevaigutuba.

Autorid: Catherine Scott-Clark,

Adrian Levy

Kirjastus: Tänapäev

Kõva köide

Lehekülgi: 400

erevaigutuba oli

Minimkonna suurimaid

aardeid. Selle tellis 1701. aastal Preisimaa

kuningas Friedrich I, kuid peenelt töödeldud

suured, kullast palju kallimad paneelid

saadeti 1717. aastal kingituseks Venemaa

tsaarile Peeter Suurele. Venemaa hiilguse

sümbol Merevaigutuba jäi Tsarskoje Selosse

peaaegu kahesajaks aastaks. Kui natsiarmee

1941. aastal Nõukogude Liitu tungis,

Merevaigutuba peideti. Kuid see leiti üles,

pakiti kastidesse ja viidi Balti mere äärde

Königsbergi. Sestpeale pole Merevaigutuba

enam nähtud. Merevaigutoa otsingud viisid

raamatu autorid Catherine Scott-Clark ja

Adrian Levy Ida-Euroopasse ning luure ja

vastuluure ohtlikku maailma. Peterburi ja

Berliini arhiividest, seni nägemata päevikutest,

kirjadest, salastatud ettekannetest

toovad nad päevavalgele jahmatava ning

hoolikalt varjatud tõe.

Muistne Ameerika.

Autor: Nicholas J. Saunders

Kirjastus: Tänapäev

Kõva köide

Lehekülgi: 275

Muistne Ameerika” on

“ ülevaade Meso-Ameerika

ja Lõuna-Ameerika vanadest tsivilisatsioonidest.

Sageli arvatakse üleolevalt,

nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas

tekkinud alles Kolumbuse retkede järel.

Tegelikult olid Ameerikas välja kujunenud

mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos

oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri

ja religiooniga. Meso-Ameerika

ehk Kesk-Ameerika osas tutvustatakse

peamiselt olmeeke, sapoteeke, maiasid,

asteeke ja Teotihuacáni kultuuri. Lõuna-Ameerikast

on põhjalikumalt juttu

inkadest ning Chavíni, Moche, Nasca, Wari,

Tiwanaku ning Sicáni ja Chimú kultuurist.

Raamat on illustreeritud kaartide, jooniste

ja värvifotodega.

Issanda loomaaed. Viru sektor.

Autor: Kaja Saaber

Kirjastus: Eesti Raamat

Kõva köide

Lehekülgi: 360

aamat sisaldab jüripari-

muhedat lühi-

Rjõelikku

proosat, aineks lähimineviku

olud ja inimsaatused; jutustuse

„Päeva variserid”, mis räägib veidrikustteadlasest;

samuti näidendi „Koduvõõrad”,

alapealkirjaga „Ohudraama Virumaa põuest”,

mis lavastati Rakvere Teatris nn fosforiidisõja

haripunktis 1987. aasta sügisel. See on üle

paljude aastate esimene raamat kunagiselt

poleemiliselt ja produktiivselt autorilt, ehk

Saaber nagu Saaber ikka – eluline ning

huvitav.

Asunikud.

Autor: Vilhelm Moberg

Kirjastus: Eesti Raamat

Kõva köide

Lehekülgi: 480

etraloogia kolmas

Tromaan (kaks esimest

“Väljarändajad” e. k. 2002,

“Sisserändajad” 2005). Karl Oskar ja Kristina

rajavad kodu Uues Maailmas. Ajal, kui mees

püüdleb jõuliselt edasi, künnab ja ehitab,

süveneb naises igatsus kaotatud kodumaa

järele. Karl Oskari luuletajahingega vend

läheb kullaväljadele ja jääb aastateks kadunuks.

Rootslaste kogukond hakkab aga

ehitama oma esimest kirikut ja valib välja

maalapi oma esimeseks surnuaiaks: Uude

Maailma ei tuldud mitte ainult elama, vaid

ka surema...

Ameerika.

Autor: Jean Baudrillard

Kirjastus: Eesti Raamat

Pehme köide

Lehekülgi: 160

ean Baudrillard’i (1929-

J2007), üleilmselt tuntud

prantsuse filosoofi ja kulturoloogi tähtsust

tänapäeva filosoofilises mõtlemises on raske

üle hinnata. Teda on nimetatud postmodernismi

guruks. Tuntuse tõi talle teooria,

mis põhineb hüperreaalsuse kontseptsioonil;

temalt pärinevad mõisted „tarbimisühiskond”,

„simulatsioon”. Baudrillard’i „Ameerika”

kohta, mis avab sügavuti Ameerika olemuse,

on öeldud, et seal ühineb matkaja

vaimustunud jutt filosoofi kaine häälega.

Surm võõral maal.

Autor: Donna Leon

Kirjastus: Kunst

Pehme köide

Lehekülgi: 296

arasel hommikutunnil

Vleitakse Veneetsia kanalist

noore mehe surnukeha. Kui selgub, et

tegu on tapetud ameeriklasega, viib juhtumi

uurimine komissar Brunetti Vicenzas

asuvasse Ameerika sõjaväebaasi, kus aga

ei olda kuigi abivalmid. Peagi varastatakse

ühelt tuntud itaallaselt kolm hinnalist

maali ning kahtlastel asjaoludel sureb veel

üks Ameerika sõjaväebaasi töötaja – aga

juhtumitega tegelevale Brunettile antakse

kõrgemalt poolt käsk uurimine lõpetada.

Otsustanud omal käel jätkata, jõuab ta

välja uskumatute seoste ja üllatavalt kõrge

mänguni…Kirjastuse Kunst väljaandel on

ilmunud ka Donna Leoni esimene Brunettiraamat

“Surm La Fenices” (2006).

Miks kukub võileib alati võise

poolega allapoole?

Murphy seaduse

toimimise põhjused.

Autor: Richiard Robinson

Kirjastus: Kunst

Pehme köide

Lehekülgi: 276

iks meiega juhtub alailma just nii, nagu

Mjuhtub? Nina hakkab sügelema, kui

mõlemad käed on kinni, vajalikud asjad

tulevad meelde kaks sekundit enne uinumist,

bussid kas ei tule üldse või tulevad

kolmekaupa. Kuhu aga vaatad, Murphy on

igal pool hakkamas. Miks nii? Millega seda

seletada? Richard Robinson toob hulga

naljakaid ja vähem naljakaid näiteid selle

kohta, kuidas Murphy seadused meid päevast

päeva kimbutavad, ning seletab nende

toimimise reaalseid mehhanisme. Ja ennäe

– kõige taga on teaduslikud ja psühholoogilised

tõsiasjad

Arvuta arvu.

Autor: Jonny Ball

Kirjastus: Koolibri

Kõva köide

Lehekülgi: 96

atemaatika ei tegele

Müksnes arvude ja

arvutamisega. Raamatus

„Aruta arvu” avaneb lugejale imemaailm,

kust võib leida mõistatusi, maagilisi trikke,

äraarvamismänge ning probleeme, millega

on jännis olnud maailma kõige hiilgavamad

matemaatikud. Autor viib lugeja jalutuskäigule

läbi kummalise matemaatika maailma.

“Olen kindel, et seal on palju paeluvaid asju

alates maagilistest trikkidest ja nuputamisülesannetest

kuni asjadeni, mida saad ise

teha.” Jonny Ball on Inglismaal hästi tuntud

matemaatika ja loodusteaduste populariseerija

ning teaberohke reis koos temaga

lõpmatusse ja kaugemalegi, labürintides

ekslemine ja kalkulaatori ülekavaldamine

pakub lugejale, noorele ja vanale, kindlasti

nii huvi kui ka lõbu.

Susi jutud.

Autorid: Tõnu Trubetsky,

Anti Pathique

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Kõva köide

Lehekülgi: 36

Sügavas metsas suure kuuse all elas Ott.

” Läbi kuuseokste ja tiheda udu valgustasid

kuuseokastega kaetud maapinda õhtused

päikesekiired. Just sellistel õhtutundidel

korraldas Ott oma hiliseid jalutuskäike

koduses prügimägede ja võsatihnikutega

palistatud XXI sajandi laanes…” Nii algab

Tõnu Trubetsky ”Susi juttude” esimene

lugu ”Puugid ja teod”. Kes on Ott? Ja kes

Susi ning Ketu? Mida tehakse Dolorese

kuuris? Mida kirjutab Susi vanaonu Columbiast?

Sellest juba tuntud muusiku uues

vaimukas ja värvikate karakteritega jutukogus

täiskasvanutele.

Sõrmepere seiklused.

Autor: Valli Vilu

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Pehme köide

Lehekülgi: 32

jakirja Pere ja Kodu uus raamat. Sõr-

ja käe liikuvus on otseselt seo-

Amede

tud aju ja kõne arenguga. Seega mõjub

sõrmede liikuvuse ja koordinatsiooni

parandamine soodsalt lapse kõne arengule.

Väike raamat on mõeldud 9 kuu

kuni 6 aasta vanuste laste peenmotoorika

ja kõne arendamiseks. Sisuks lihtne

lugu sõrmepere seiklustest, mida võib

lapsele lihtssalt ette lugeda, kuid veelgi

kasulikum on ühendada jutt sõrmede ja

käte silitamise, massaaži ja harjutustega.

Lihtne, paljude korduste ja trükitähtedega

tekst pakub võimalust ka lugema

õppimiseks.

Robot Robin saab

südame.

Autor: Hille Karm

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Kõva köide

Lehekülgi: 64

jakirja Pere ja Kodu

Auus raamat. Armas ja soe, koolieelikule

ettelugemiseks sobiv kogupereraamat,

milles tegelikkus põimub muinasjutulisusega.

Peategelasteks on viieaastaseks saav

Kristjan ja tema lemmiklelu, robot Robin.

Raamat pakub mõtlemist ka ettelugejatele

– isadele ja emadele, vanaisadele ja vanaemadele,

onudele ja tädidele...Vahvad pildid

on joonistanud autori tütar Reet Helisabeth

Karm.

100 rooga.

Eesti perepeod.

Autorid: Lia Virkus, Harri Ilves,

Tiina Väljaste

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Kõva köide

Lehekülgi: 248

aamatus on juttu kõigist meie täht-

pühadest. Kõigepealt kirjel-

Rsamatest

datakse vanu ja uusi kombeid, mis antud

päevale iseloomulikud. Seejärel pakub

meisterkokk Harri Ilves välja lihtsaid ideid

peomenüü koostamiseks koos retseptide

ja valmistamisõpetustega. Samuti antakse

nõu peoruumide kaunistamiseks ja laua

katmiseks. Raamat on pildirohke, elav

ja praktiliselt kasutatav ning nii eesti kui

ka inglise keeles, sobides nii koduseks

kasutamiseks kui ka kingituseks välimaal

elavatele sõpradele.

Värvimängud aias.

Autor: Rein Kuresoo

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Kõva köide

Lehekülgi: 116

odukirja uus raamat.

KKes ei tahaks endale

värvimängul põhinevat aeda, mis püüab

silma salapära ja tasakaalutundega. Rein

Kuresoo on oma aias korraldanud värvimänge

juba kümmekond aastat. Selle aja

jooksul saadud kogemusi vahendabki ta

selles raamatus, mille sadakonnast illustreerivast

pildistki on tubli kolmandik tehtud

tema enda mängumaadel. See on esimene

omamaine aia värvidele pühendatud raamat

Eestis.

100 rooga. Pannkoogid, krepid,

vahvlid.

Autorid: Maire Suitsu,

Heivi Peterson

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Kõva köide

Lehekülgi: 116

annkoogid ja vahvlid võiksid ilmuda

Plauale senisest palju tihedamini. Raamatust

leiate tervelt 70 retsepti, millest

peaaegu kõik sobivad ühtviisi hästi nii

pannile kui ka vahvlimasina plaatide vahele.

Eraldi peatükki on koondatud ligi 40 valmispannkookide

ja -vahvlite juurde pakutavat

lisandit ning arvukalt trendikaid ja põnevaid

serveerimisviise koos atraktiivsetega

fotodega.

15 minutit

hispaania keelt.

Autor: Sylvia Goulding

Kirjastus: Koolibri

Pehme köide

Lehekülgi: 160

linnaleht reede, 27. aprill 2007

15 minutit saksa keelt.

Autor: Sylvia Goulding

Kirjastus: Koolibri

Pehme köide

Lehekülgi: 160

arja „Oma silm on kuningas”

Skuuluvad õpikud aitavad

keeli õppida kiiresti ja vähese vaevaga.

Varem ilmunud inglise, itaalia ja prantsuse

keele õpikutele on lisandunud hispaania ja

saksa keele õpik. Tegelikult ei olegi tegemist

päris õpikutega, vaid kombinatsiooniga

keeleõpikust, vestmikust, sõnastikust ja

mõnel määral ka reisijuhist. Kõik see on

osavalt põimitud kompaktseks tervikuks ja

täiendatud paljude fotodega. Raamatud on

mõeldud inimestele, kes keelt üldse ei valda

või tunnevad end suhtlemisel ebakindlalt,

ja seepärast on kogu materjal õpikutes

antud lihtsustatult. Ära on toodud eelkõige

see, mida võib nimetada suhtluskeeleks ehk

siis see osa keelest, mida eestlane vajab, et

võõrkeelses keskkonnas end väljendada.

Õpikud on sobivaks stardipakuks ka neile,

kes hiljem soovivad keeleõppes argipäevasuhtlemisest

kaugemale minna. 15 minuti

keeleõpiku teeb raskesti asendatavaks tema

kompaktsus, lihtsus, kaasaegsus –väikeseformaadilise

raamatu 160 leheküljel oleva

materjali omandamiseks ei ole vaja midagi

muud kui vaid 15 minutit teie päevast – ei

keeleõpetajat, suuri ja raskeid sõnastikke

ega lisamaterjale. Väike raamat ja 15 minutit

teie päevast.

Suusatamine-

Eesti rahvussport.

Autor: Tiit Lääne.

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Kõva köide

Lehekülgi: 320

oostöös Eesti Suusalii-

Suusatamisest, Kduga.

mille edukuses veel kümmekond aastat

tagasi kaheldi, on Eestis saanud tõeline rahvusspordiala.

Torino olümpiavõitude aastal

täitus Eesti suusaspordil 85 tegevusaastat.

Kõigest sellest, kes või mis neisse aastatesse

mahub, räägibki see raamat. Lisaks põhjalik

kronoloogia suusaspordi algusaegadest

kuni tänase päevani ja täiuslik statistika,

kus kirjas kõik Eesti meistrid, eestlaste

esinemised üleliidulistel tippvõistlustel,

samuti olümpiamängude ja MM-võistluste

medalikolmikud.

Värvid kodus.

Autor: Ülle Linnuste

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Kõva köide

Lehekülgi: 124

jakirja Kodukiri raamat.

ARõõmsad värvilised

kodud on jälle moes. Kuidas aga leida oma

kodule sobivaimad toonid? Disainer Ülle

Linnuste kirjutab raamatus “Värvid kodus”

lihtsas keeles lahti teoreetilised alustõed,

mis aitavad kodukujundajal leida õnnestunud

värvilahendused nii suurtesse kui ka

väikestesse ruumidesse. Juttu on ka vana

mööbli ülevärvimisest ja maja välisvärvi

valimisest. Selgituste juures on abiks värvitabelid

ja -kaardid ning arvukad fotod.

Raamatu lisaväärtus on lihtsad spikrid disaineripraktikast

neile, kel seni olnud värvidega

vähe kogemusi. Kasulik raamat kõikidele

kodusisustajatele.

Nukuraamat.

Autorid: Mai Sein,

Sandra Urvak, Jaanus Vaiksoo

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Pehme köide

Lehekülgi: 100

arjast Teeme koos lap-

Raamat õpetab täiskasvanuid val-

Ssega.

mistama koos lapsega erinevast materjalist

ja eri keerukusega nukke. Nukke võib teha

looduslikest ja kunstmaterjalidest, viltida ja

paberist välja lõigata. Nukkude valmistamine

on näidatud etappide kaupa. Iga nuku

juures on ka lühike teda iseloomustav lõbus

ja lastepärane lugu eelkooliealisele lapsele.

100 rooga. Riisiraamat.

Autor: Rudolf Visnapuu

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Kõva köide

Lehekülgi: 116

iis on suurema osa

RAasia toitja, kuid ka

meie söögilaual kartulite

ja tainatoodete kõrval eelistatuim toidukomponent.

Suures osas on raamatus

kasutatud lihtsaid toiduaineid, kuid leidub

ka keerulisemaid ja põnevamaid retsepte.

Tähelepanu on pööratud ka sellele, et uue

roa saab väga lihtsalt teha näiteks eelmisest

toidukorrast järelejäänud riisist, st riisipudrust

või sõmerast riisist – tuleb vaid kasutada

natukene fantaasiat.

100 rooga. Rohelised salatid.

Autor: Monika Kelle

Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus

Kõva köide

Lehekülgi: 80

aamatust leiavad üle 30

Rrohelise salati retsepti

nii toidunautlejad, kaalujälgijad

kui ka moeteadlikud inimesed. Need

on salatid, mis täidavad kõhtu, teevad saledaks,

turgutavad vitamiinidega ja panevad

naha särama. Valmivad kiiresti ja on parimad

värskelt. Lisaks mitmekülgsele retseptivalikule

hulk huvitavat ja kasulikku lugemist

salatiliikidest, kastmetest ja lisanditest.


eede, 27. aprill 2007 linnaleht toimetaja Jane Jürgenson jane.jurgenson@linnaleht.ee töö/kuulutus 15

KINNISVARA OST

1-2-toal korter, tel 511 5949

2-3-toal korter omanikult, tel 503 2345

2-3-toal korter, tel 515 3773

3-4-toal korter, tel 515 3688

ENNUSTUSE KINNISVARA võtab omanikult

lepinguga müüki KINNISVARA. Hea hind ja

kiire müük, tel 5348 2672, www.ennustus.ee

Maamaja Tartust kuni 40 km,

tel 5561 4114

Maad Tartust kuni 20 km, tel 5373 6343

Võtame müüki kinnisvara!

www.estproperty.com +372 528 8784

KINNISVARA MÜÜK

1-4-toal korterid. Fotodega andmebaas

www.tartukinnisvara.ee,

tel 742 0240 Robinson KV

1- ja 2-toal rõduga korterid Jõgeval 1-t 3. k

ja 2-t 5. k. Tel 5650 9218

Maja, 280 m2, 5 tuba, 2 k,

siseviimistluseta, kommunikatsioonid

olemas, saun, garaaþ, tel 504 7530

Parimad müügipakkumised leiate:

www.ennustus.ee

Uued korterid Valga kesklinnas.

Vaata www.henningu.ee

RENDILE VÕTTA

1-2-toal korter omanikult, tel 5561 4114

Otsime oma klientidele erinevaid üürikortereid.

Oodatud kõik pakkumised,

tel 742 0656, 511 5949 Robinson KV

RENDILE ANDA

Erinevad üürikorterid. Fotodega andmebaas

www.tartukinnisvara.ee,

tel 742 0500 Robinson KV

OST

Kasutatud raamatute ost linna piires.

Tulen kohale. Raha kohe, tel 734 1901

Võtame mööblit komisjonimüüki,

Puiestee 114, tel 5391 2169

ÄRITEENUS

PANDITA KIIRLAENUD kuni 7000 kr,

laenud auto ja maa tagatisel (auto jääb

teile), www.lounalaenud.ee,

Lõunalaenud OÜ, tel 5680 8188

Uus mugav väikebuss (8 kohta) koos professionaalse

juhiga, tel 514 6262

Veoteenus, kraanaga kallur k-v 12,25 t,

kaubik 2,6 t 15 m 3 , tel 502 4710

MÜÜK

Kasutatud el-pliidid, külmikud, pesumasinad.

Garantii kuni 12 kuud.

E-R 9-18 L 10-15, Tartu, Vaksali 25,

tel 742 1639, OÜ Tarvi

Kuivad lepapuud, vedu al 2 rm-st Tartu

prk-s tasuta, tel 557 0850

Kuiv kütteklots 40-l võrkudes, vedu,

tel 384 7010

Küttepuud, tel 523 8674, 744 6656

Müüa kuivad pakitud kütteklotsid ja

kaminapuud 40-l võrkkottides. Transport

tasuta, tel 523 8503, 433 3130

Müüa liimpuitu (männist, pöögist,

tammest, kasest) - trepiastmed,

trepipõsed, aknalauad, tööpinnad,

mööblikilbid erinevates mõõtudes,

tel 5397 5262, www.hot.ee/Liistukeskus/

Rulluisud Oxygen, nr 41,5. Tel 5621 0702

Uus ja vähekasutatud nahk- ja plüüsmööbel

Soomest, voodid, madratsid.

Komisjonimüük. Narva mnt 149,

tel 733 3833

EHITUS JA REMONT

Fassaaditööd. Töö kiire ja korralik, tel 5563 9555

Killustiku ja kruusa müük + vedu, tel 5666 7528

OÜ Liimak Grupp teeb ehitustöid: nii sisekui

ka välistöid. Tehtud töödele garantii,

tel 5343 1009

KOOLITUS

PAKUN TÖÖD

1a ja 7k tüdruk vajab hoidjat 4-5 h tööpäevadel.

Tel 507 9610

95-aastase kogemusega rahvusvaheline

firma võtab tööle seoses laienemisega

Euroopa turule (Sveits, Austria, Soome)

energilisi ja positiivseid inimesi

müügiesindajateks, kes on huvitatud

karjäärist välismaal (firmapoolne tasuta

väljaõpe). Kasuks tuleb keeleoskus. Vajalik

sõiduauto olemasolu. Töösoovijatel

registreeruda E-R kella 10.00-16.00

tel 512 6648

AS Valumehaanika võtab tööle

valujaoskonda metallivalajaid, vormijaid

(vajadusel väljaõpe kohapeal), sildkraanajuhi,

lukseppi, treiali ja

elektriku. Ühiselamu võimalus.

Teguri 32, tel 747 4702

Ennustuse Kinnisvara pakub tööd kinnisvaramaaklerile

(FIE-le).Vajalik oma auto

ja netiühendus. Tel 5348 2672

Otsitakse koristajat, kes töötaks osalise

tööajaga. Sobib pensionärile, tel 742 7290

OÜ Ropka Autopood vajab autode

remondilukkseppi ja automaalreid,

tel 5664 9236

Pakun tööd töölisele maasikakasvatuse

talus Soomes alates aprilli lõpust, tel 511

7160

Pakun tööd väikekopa juhile.

Tel 524 1760

Põltsamaa Meierei Juustutööstus Rannus

pakub tööd piimakogumisautojuhile.

Info tel 526 4471, 735 3802

Rahvusvaheline firma võtab tööle 5 aktiivset

müügiesindajat, kes on huvitatud

karjäärist (firmapoolne tasuta väljaõpe ja

töötasu alates 7000 krooni kuus). Vajalik

sõiduauto olemasolu. Töösoovijatel

registreeruda

E-R kella 9.00-17.00 tel 512 6614

Restoran Tartu kesklinnas vajab

nõudepesijat.Tel 5556 5211

Seoses tootmismahu suurenemisega

vajatakse kummidetailide töötlejaid

(naised) ja meestöötlejat kummi-,

metall-ja plasttoodetele.

Tööaeg E-R 8.00-16.30. Tel 517 2264

Taksodispetðerile, tel 501 0362

Toredale juuksurile. KIIRE! Tel 5342 3848

Tublidele ehitusmeestele Tartus,

tel 5843 8212

Võtame tööle kütte-, veevarustus-,

kanalisatsiooni- ja vent-süsteemide

paigaldajaid, montaaþielektrikuid -

elektri-montaaþitööd ehitusobjektidel,

tel 507 2669

TEENUS

Akende pesemine, kevadkoristus,

tel 5843 8212

Boilerite puhastus, veemõõtjate vahetus, santehnilised

tööd, tel 734 8044, 5646 9025

Fekaaliauto, tel 520 5904

KAARDID ENNUSTAVAD, tel 900 1727

24 h, h 17 kr/min

Kasside Turvakodu otsib häid kodusid

kassidele ja kassipoegadele, kes on arstlikult

kontrollitud, vaktsineeritud ja steriliseeritud/kastreeritud.

Vajadusel toome

kohale üle Eesti. Aitame leida just Teile

sobiva kassi! Info tel 528 4680 ja 517 0272

Kaubavedu, kolimine, kv 1,7 t,

tel 521 8217

Kullassepa- ja kellassepatööd. Saurus,

Küütri 2, tel 742 3335

Kunstküünte paigaldus ja hooldus,

tel 5396 4944

Kvalifitseeritud pottsepatööd, tel 502 5424

Massaaþ Ropka Perearstikeskuses, hinnad

soodsad, tel 527 3600

Pakume veoteenust kraanaveokiga, kandevõime

13 tonni, linnas 350 kr/h, linnast

väljas 10 kr/km. Tel 5819 4088, 518 8080

Polsterdame uksi, tel 5370 3971

Pottsepatööd, tel 5800 2782

Pottsepatööd ja -materjalid, kollete rem.,

ahjukestad, tel 503 2665

San-tehnilised tööd (garantii) ja

kanal-ummistused, tel 521 4808

VANAVARA

Antiigiäri Saurus ostab antiiki ja vanavara

(maalid, lauahõbe, ehted, mündid,

ordenid, portselan, postkaardid jne.),

Küütri 2, tel 742 3335, 505 2148

E-Kunstisalong uues kaubamajas võtab

müügile vanemat kunsti. Hindamine,

oksjonid, tel 506 4555

Kunstisalong Allee, Pikk 30, Tallinn.

Kunstiklassika ost-müük, näitused,

oksjonid, konsultatsioonid, virtuaalgalerii.

Avatud E-R 10-17, L 11-15,

tel/faks 646 4500, 512 7677,

info@allee.ee; www.allee.ee

TEATED

Marika Naadeli graafika näitusmüük.

Kuni 01.06.07, Desiree, Tiigi 57

Kadunud 9-kuune beeþ Lääne-Siberi

laika. Sõbrad ootavad.

tel. 5804 5265


Üks tund Tartus

Eile kella viie paiku

nägi Tartu välja just

selline – nooruslik

ja täis kevadet.

Linnapilti olid lisaks Pirogovi

platsil õlut kaanivatele üliõpilastele

siginenud ka hakid,

välikohvikud ja jalgratturid.

Viimased samuti enamasti

tudengid. Kel raha kesvamärjukese

tarvis nappis, võis end

ümberseisjate rõõmuks segaseks

keerutada.

Kui tegu polnud silmapettega,

siis seisis eile keset Raekoja

platsi ka rattahoidla. Huvilised

võivad täna selle kindluse

mõttes üle tšekata.

Silmapiirile oli tõusnud ka

üks torn. Paistab, et kevad on

totaalselt käes. LL

Foto: 6 x Arvo Uustalu

More magazines by this user
Similar magazines