20.02.2014 Views

4. Ehitusprojekt - tud.ttu.ee

4. Ehitusprojekt - tud.ttu.ee

4. Ehitusprojekt - tud.ttu.ee

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

www.<strong>tud</strong>.<strong>ttu</strong>.<strong>ee</strong>/material/epi


Enne hoone ehitamist, tuleb taotleda kohalikust<br />

omavalitsusest PROJEKTEERIMIS TINGIMUSED, kui<br />

n<strong>ee</strong>d ei ole juba määra<strong>tud</strong> detailplan<strong>ee</strong>ringuga.<br />

S<strong>ee</strong>järel tuleb teha kavandatava HOONE PROJEKT, mis<br />

tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (näit.<br />

Päästet<strong>ee</strong>nistus, Tervisekaitse, Maant<strong>ee</strong>amet, jne.)<br />

S<strong>ee</strong>järel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse,<br />

kust väljastatakse EHITUSLUBA.<br />

Peale ehitusloa saamist võib hakata hoonet EHITAMA.


E H I T U S P R O J E K T<br />

On ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike<br />

dokumentide kogum, mis koosneb:<br />

- tehnilistest (arhitektuursetest) joonistest<br />

- seletuskirjast<br />

- muudest asjakohastest dokumentidest<br />

EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT<br />

- esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksemplaris<br />

- esitatav projekt koosneb minimaalselt:<br />

- asendiplaanist<br />

- hoone plaanid, vaated ja lõiked


Hoone ehitusprojekti staadiumid on põhjalikult<br />

väljatoodud EVS 811:2002 -s.<br />

<strong>Ehitusprojekt</strong> sisaldab üldjuhul järgmisi osasid:<br />

Asendiplaan<br />

Arhitektuur<br />

Sisearhitektuur<br />

Tarindid (konstruktsioonid)<br />

Soojusvarustus, küte ja ventilatsioon<br />

V<strong>ee</strong>varustus ja kanalisatsioon<br />

Elektri- ja nõrkvoolupaigaldus


Kõik ehitusprojekti osad (näit. arhitektuur, küte,…) võib<br />

jaotada järgmistesse staadiumitesse:<br />

Eskiisprojekt<br />

Eelprojekt<br />

Põhiprojekt<br />

Tööprojekt<br />

(Teostusjoonised)


Hoone arhitektuursed joonised etappide kaupa:<br />

1. E e l p r o j e k t (<strong>ee</strong>lkava, skits, vise)<br />

An<strong>tud</strong> ülesande katseline lahendus arhitekti poolt, mille<br />

alusel p<strong>ee</strong>takse läbirääkimisi ehituse omanikuga.<br />

Mõõtsuhe tavaliselt 1 :50 või 1:100; koosneb plaanidest,<br />

lõigetest ja vaadetest.<br />

Kujutamistehnika vaba.


2. P õ h i p r o j e k t (kava)<br />

An<strong>tud</strong> ülesande lahendus<br />

ehituse omaniku poolt<br />

heakskiide<strong>tud</strong> <strong>ee</strong>lprojekti<br />

alusel ja vastavalt<br />

projektide koostamise<br />

kohta käivatele<br />

<strong>ee</strong>skirjadele.


Mõõtsuhe asendiplaani jaoks 1 : 500 (1 : 1000).<br />

Asendiplaanil näidatakse ehitise püstitamiseks ettenäh<strong>tud</strong><br />

krundi piirid ja nn. Punased ehitusjooned, milledeni ehitis<br />

võib ula<strong>tud</strong>a.


Mõõtsuhe plaanidel, lõigetel ning vaadetel – 1 :100.<br />

Hoone plaanid koostatakse üldiselt horisontaalsete<br />

lõikepindadena 1,50 m kõrguses põrandapinnast ja sellele<br />

vastavalt kujundatakse allpool seda lõikepinda asetsevad<br />

aknad, uksed, ahjud, trepiastmed jms.; sellest lõikepinnast<br />

pealpool olevaid ehitisosi ei joonestata – või märgitakse<br />

kerge punktiiriga.<br />

Plaanidele tähendatakse ehitise s<strong>ee</strong>smised ja välimised<br />

peamõõdud, samuti kõik suitsu- ja ventilatsioonilõõrid.<br />

Lõigetele märgitakse korruste kõrgused, samuti<br />

katusekattematerjal.<br />

Pärast vastava asutuse poolt projekti kinnitamist töötatakse<br />

selle alusel välja tööjoonised.


3. T ö ö j o o n i s e d<br />

Nende korralikule väljatöötamisele pannakse eriti rõhku ning<br />

ilma nendeta pole võimalik mingi kõrgemaväärtusliku ehituse<br />

teostamine.<br />

Esimeses järjekorras täiendatakse projektjoonised<br />

installatsiooni- (kütte-, v<strong>ee</strong>varustuse-, elektri-) firmade poolt<br />

nende tööde jaoks vajalikkude märkidega, nagu:<br />

- puhtav<strong>ee</strong> ja kanalisatsiooni torud<br />

- keskütte ja ventilatsiooni torud<br />

- elektriseadmed, kilbid<br />

Sellega avaneb võimalus näha ette kõiki torustikkude ja<br />

juhtmestikkude jaoks vajalikke müürikanaleid ja –avasid juba<br />

konstruktsiooni tööjoonistel enne tööde alustamist.


Joonistel kasutatakse järgmisi leppemärke:<br />

Joonised valmistatakse selgete ja hästiloetavate<br />

pealkirjadega ja arvunumbritega.


Materjalid tähista<strong>tud</strong> leppemärkidega:


Akende leppemärke:


Teostus- ja detailjoonised koosnevad järgmistest osadest:<br />

A. H o o n e p l a a n i d mõõtsuhtes 1 : 50. Selline ülevaatlikum<br />

mõõtsuhe võimaldab täpsemalt läbi mõtelda ning lahendada<br />

ehitise kujundamise üksikasju. Plaanidele joonestatakse<br />

aknad, uksed (nende avamissuuna näitamisega), trepiastmed,<br />

ahjud, seinalõõrid, vaod, torustikkude kanalid, avad, nišid,<br />

sanitaarseaded (vannid, klosetid, kausid jne.). Punktiiriga<br />

antakse talade asetus.<br />

Samuti tuleb pöörata tähelepanu mööbli paigutusele tubades


Plaanid varustatakse piisaval hulgal vajalikkude mõõ<strong>tud</strong>ega,<br />

et ehituskohal oleks võimalik arvutusi tegemata kõikide<br />

ehitusosade mõõ<strong>tud</strong>e lugemine, väljamõõtmine ja<br />

ülesmärkimine.<br />

Plaanil pikkuste mõõtsuhte järgi mõõtmine annab tavaliselt<br />

ebatäpseid tulemusi ja ehituskohal tehtavad arvutused<br />

võivad osu<strong>tud</strong>a ekslikeks.<br />

Kogumõõdud on vajalikud üksikmõõ<strong>tud</strong>e summade<br />

kontrollimiseks.<br />

Mõõtjoonte ja –arvude paigutus joonistel peab olema kindla<br />

süst<strong>ee</strong>mi järgi, mis selgub an<strong>tud</strong> näidisest ja vastunäidistest.


•Müüride ja seinte paksuste märkimine peab olema<br />

täide<strong>tud</strong> samuti kindla korra järgi, kas krohviga või ilma,<br />

ning joonistel peab selle kohta leiduma vastav märkus.<br />

•Esimesel juhul oleks näiteks 2 tellise<br />

•paksuse müüri mõõduks:<br />

• 25+1+25 = 51cm,<br />

•teisel juhul aga:<br />

•2+25+1+25+2 = ~55cm.<br />

•Samuti tuleb jääda kindlasti selle juurde, kas müüri- ja<br />

seinaavade mõõdud kirjutatakse uste ja akende<br />

valtsimõõ<strong>tud</strong>e järgi või arvestatakse müüri või seina<br />

puhasava mõõte (esimesel juhul näiteks on ukse mõõt<br />

90x210 cm, teisel juhul tuleks aga arvata juurde 2 korda<br />

lengi paksust + tagavaraks ~2 cm ning üldmõõt oleks<br />

102x220 cm).


Plaanidele kirjutatakse korruste ja kõrgusmärgid, võrrelduna<br />

algnullpinnaga, mis valitakse olude kohaselt.<br />

Kõrgusmärgid asendavad teataval määral läbilõikeid,<br />

milliseid siis joonestatakse vaid piira<strong>tud</strong> arvul.<br />

Ruumide paremaks tähistamiseks tuleb n<strong>ee</strong>d kõik<br />

nummerdada, kirjutades numbrid ruumiplaani keskele.<br />

Ruumide plaanidele kantakse tarbekorral põrandate<br />

kattematerjalide leppemärgid, seletades samas nende<br />

tähendust; samuti märgitakse kuhu tulevad näiteks klaasi<strong>tud</strong><br />

uksed, nupud põrandatele uste lahtikäimise pidurdamiseks<br />

jms.<br />

Üldiselt püütakse plaane varustada kõigi vajalike andmetega,<br />

mis tunduvalt kergendab pärastist tööjuhtimist ehituskohal.


B. L õ i k e d valmistatakse harilikult mõõtsuhtes 1:20, kui<br />

täpsemalt tahetakse näidata üksikute ehitusosade<br />

ühendust.<br />

Toorehituse jaoks jätkub tavaliselt projektlõigetest 1 :100<br />

ja kõrgusmärkidest plaanidel.<br />

Vaated tehakse mõõtsuhtes 1 : 20, sel juhul, kui<br />

kujundusviis on näh<strong>tud</strong> ette harilikust krohvipinnast<br />

erinev, näiteks krohvimata tellistest või looduslikest<br />

raidkividest fassaad, graniitkivist sokkel jms.


C. V a a t e d või F a s s a a d j o o n i s e d<br />

mõõtsuhtes 1 : 50


D. A k e n d e-, u s t e-, k a t u s t e- ja k a r n i i s i d e,<br />

t r e p p i d e, mõnikord ka k a m i n a t e- ja<br />

k o r s t n a p e a d e- jms. d e t a i l j o o n i s e d<br />

valmistatakse mõõtsuhtes 1 : 50, 1 : 20, 1 : 10 ja 1 : 1.


<strong>4.</strong> Teostusjoonised<br />

on tegelikkusele vastavad joonised, mis koostatakse pärast<br />

kõikide ehitustööde läbiviimist. Kui ehitus teostati täpselt<br />

an<strong>tud</strong> jooniste järgi, langeb loomulikult ära teostusjooniste<br />

vajadus; kuid s<strong>ee</strong> on tavaliselt vaid erandjuhus ja praktiliselt<br />

kaldutakse kõrvale enam-vähem kõikidest joonistest.<br />

Kui aga tulevikus on tarvis teostada hoonele ümberehitust<br />

on vajalik oper<strong>ee</strong>rida ehitise täpsete joonistega, <strong>ee</strong>skätt<br />

plaanidega ja lõigetega


Enne hoone ehitamist tasuks väljaselgitada ka<br />

ehitusmaksumus. Ehitusmaksumuse täpseks hindamiseks<br />

peaksid olema olemas kõik eriosade projektid, koos täpsete<br />

lahenduste ja seadmetega.<br />

Eramu kogumaksumuse ligikaudne jagunemine:


!<br />

""


!<br />

""<br />

Hoone mahamärkimine<br />

Jooniste ülekandmiseks maastikule ja hiljem ehitisele on<br />

kõigepealt vajalik kindlaks määrata ehituskohal vähemalt<br />

kaks kindelpunkti või üks kindelpunkt ja mingi määrav suund.<br />

Asulais on sellisteks määrajates harilikult kas krundi piirid<br />

või nn. Punased ehitusjooned. Nende tegeliku asukoha<br />

looduses peab aga igal juhul andma või vähemalt kontrollima<br />

vastava omavalitsuse maamõõtja või muu esindaja;<br />

kontrolli<strong>tud</strong> piirjooned tikutatakse nüüd ehituskohal ning<br />

ehitise rajamine sünnib kas täpselt nendele joontele või<br />

nendest määra<strong>tud</strong> kaugusele.


Ehitise aluskuju märkimine maastikule toimub väljavali<strong>tud</strong><br />

kohal tikuta<strong>tud</strong> väljumispunktide või määravate suundade järgi<br />

ja geom<strong>ee</strong>triliste r<strong>ee</strong>glite kohaselt.<br />

Töötmisvahenditena kasutatakse sealjuures teodoliiti, ekkerit<br />

või laudadest kokkulöödud kolmnurka küljepikkuste<br />

vahekorraga 3 : 4 : 5, mille suurim nurk on s<strong>ee</strong>ga 90 kraadi.<br />

Väljatikuta<strong>tud</strong> ehitise piirjoonte järgi ehitatakse nn. nööristik.<br />

Nööristik peab tavaliselt jääma püsima kuni ehitise välisseinte<br />

alustamiseni, s.o. mulla-, alusmüüri- ja soklitööde ajal. Liiga<br />

madalale aseta<strong>tud</strong> nööristikud on tüliks töölistele ning neid<br />

võib kergesti umber ajada. Märkpingid peavad asetsema 2-3<br />

m kaugusel ehitise aluskontuurist. Lähemale aseta<strong>tud</strong><br />

märkpingid võiksid maha langeda koos juhuslikult<br />

sissevariseva mullakihiga.


Vundamendikraavi sügavuse määramine<br />

Ehitiste kõrguste mõõtmisel tuleb algpinna määramiseks<br />

valida mingi punkt, kui s<strong>ee</strong> juba pole vastavas asulas<br />

määra<strong>tud</strong> kõnnit<strong>ee</strong>- või karniisikõrgusega.<br />

Maapind ümber ehitise tuleb plan<strong>ee</strong>rida kallakuga väljapoole,<br />

et sademete v<strong>ee</strong>d <strong>ee</strong>malduksid paremini majast ning ehitus<br />

võidab välimuselt, olles oma ümbruskonnast veidi kõrgemal.<br />

Eriti sel juhul, kui ehitis asetseb 4-8 m t<strong>ee</strong>st <strong>ee</strong>mal, ei tohiks<br />

hoone seista t<strong>ee</strong>pinnalt madalamal.


Vastavad projektikohased kõrgused kantakse üle<br />

vähemalt ehitise igale nurgale, kasutades selleks nivelliiri.<br />

Ebatäpsed kõrguste ülekandmised või isegi<br />

mullakaevamised “silma järgi” on lubama<strong>tud</strong>; võimalikud<br />

liig sügavale kaevamised põhjustavad asjatult teh<strong>tud</strong> kulu<br />

mitte ainult mulla- vaid ka palju kallimate alusmüüritööde<br />

alal.<br />

Lubamatu on, kui äsja väljakaeva<strong>tud</strong> pinnasega hakatakse<br />

vea parandamiseks uuesti lünki täitma!<br />

Keldriteta hoonetel tuleb igal juhul välja kaevata hoone<br />

alla jääv huumusrikkam mullakiht, mis muidu võib tekitada<br />

põrandaaluses ruumis mädanemisprotsesse.


Alusmüüride kraavide kaevamisel tuleb pidada silmas, et<br />

kraav oleks vähemalt nii lai, et töölisel jätkuks ruumi<br />

(vähemalt 60 cm) müüri korralikuks ladumiseks või<br />

betooniraketiste tegemiseks (vähemalt 40 cm).<br />

Nõrgema pinnase-koosseisu juures tuleb kraavide küljed<br />

asukohaselt üksteise vastu tugistada. Kallakus maapinnal<br />

tuleb kujundada alusmüürikraavi põhi astmelisena.


# $$$% ## $%$$& '<br />

()( ##(


!$($$(# )#'*& # +<br />

# %&( ,#(%$% (%%$-<br />

.$$( ,))<br />

))$ $)&(#-<br />

!$#($$##( #<br />

## <br />

# (# #$$<br />

#& *& #+<br />

#$$<br />

*$$<br />

($$<br />

($$<br />

$$


($#$$$&$%#(/#'(%<br />

#$$$ # % (&( &%<br />

$$&# #0


*$$ # ($ #<br />

$$$% # 1#2#*'))<br />

))& <br />

$1#34$##(*%$<br />

#


($$#& )#(#* <br />

#( %<br />

*#( %<br />

#(<br />

##( <br />

.%*#(<br />

$ # <br />

##(%(&<br />

1#$$#'<br />

#


($$ $ $ $$% $(<br />

#*'))<br />

))&3%335/3%33<br />

($$#% )#(#( # %'# <br />

$(#($<br />

. ($# (%(# #$ ( &<br />

#(&% *#& ($$+<br />

(#( ,6/534#3%33 -<br />

#( ( ,53/634#3%33 -<br />

( ,7634#3%33 -


$ $$#& #(<br />

&$# $# ($$%<br />

#(63/34#3%35<br />

8)# #($$&$ ($$$<br />

(1# # ($$(<br />

(()(*$ (*$ ($$$ # <br />

.#$()(#( ($$ # '


#() #**#**$ #($$<br />

$ $$ **$ ()( ( #<br />

$#(/ ($$<br />

.$$% **$ $1#934$ ' <br />

$($(*& (% # <br />

# $(*#$ ()( #& <br />

#'$$#$<br />

8# <br />

*$$#+*<br />

) *$&%#% $<br />

/<br />

$&% <br />

#'( #<br />

#/*#%<br />

($


.$$( )'$(#$$$# <br />

$$&(# #(*$'# $():<br />

$$$<br />

<br />

#'$#<br />

**# <br />

$()<br />

# <br />

&#&# <br />

;;% #<br />

*& ** <br />

$# # <br />

$# <br />

%<br />

$$(%


&#&# ;;


#$$($(*&)&# #<br />

*& ()# # +<br />

$


8$$ 1&( ** $ #+<br />

.$$(<br />

.$$()&<br />

# $$ <br />

)&$$( ,####'<br />

$# #&#-$)<br />

*&$ =$ ) (( 1# $'<br />

#$$&()'1 '1 1# ) % ) '<br />

& <br />

*# ($$$#<br />

1&( 1&( 5%2,3%>-


# # # '$)& ()& <br />

(%#' &(&(# #<br />

# $ # +<br />

.$$$$<br />

,#$($%<br />

&%(' #&%$-<br />

)&$$$$<br />

,($$#$()<br />

$)$$$ <br />

$* #(&-<br />

$$<br />

,.* <br />

$()/;&-<br />

/;&-<br />

#$<br />

,.* ( #<br />

# &-<br />

#$;;#$<br />

,)'$*<br />

($$&( -<br />

.$$&($ $/<br />

&##(<br />

($$#

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!