4. Ehitusprojekt - tud.ttu.ee
4. Ehitusprojekt - tud.ttu.ee
4. Ehitusprojekt - tud.ttu.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
www.<strong>tud</strong>.<strong>ttu</strong>.<strong>ee</strong>/material/epi
Enne hoone ehitamist, tuleb taotleda kohalikust<br />
omavalitsusest PROJEKTEERIMIS TINGIMUSED, kui<br />
n<strong>ee</strong>d ei ole juba määra<strong>tud</strong> detailplan<strong>ee</strong>ringuga.<br />
S<strong>ee</strong>järel tuleb teha kavandatava HOONE PROJEKT, mis<br />
tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (näit.<br />
Päästet<strong>ee</strong>nistus, Tervisekaitse, Maant<strong>ee</strong>amet, jne.)<br />
S<strong>ee</strong>järel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse,<br />
kust väljastatakse EHITUSLUBA.<br />
Peale ehitusloa saamist võib hakata hoonet EHITAMA.
E H I T U S P R O J E K T<br />
On ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike<br />
dokumentide kogum, mis koosneb:<br />
- tehnilistest (arhitektuursetest) joonistest<br />
- seletuskirjast<br />
- muudest asjakohastest dokumentidest<br />
EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT<br />
- esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksemplaris<br />
- esitatav projekt koosneb minimaalselt:<br />
- asendiplaanist<br />
- hoone plaanid, vaated ja lõiked
Hoone ehitusprojekti staadiumid on põhjalikult<br />
väljatoodud EVS 811:2002 -s.<br />
<strong>Ehitusprojekt</strong> sisaldab üldjuhul järgmisi osasid:<br />
Asendiplaan<br />
Arhitektuur<br />
Sisearhitektuur<br />
Tarindid (konstruktsioonid)<br />
Soojusvarustus, küte ja ventilatsioon<br />
V<strong>ee</strong>varustus ja kanalisatsioon<br />
Elektri- ja nõrkvoolupaigaldus
Kõik ehitusprojekti osad (näit. arhitektuur, küte,…) võib<br />
jaotada järgmistesse staadiumitesse:<br />
Eskiisprojekt<br />
Eelprojekt<br />
Põhiprojekt<br />
Tööprojekt<br />
(Teostusjoonised)
Hoone arhitektuursed joonised etappide kaupa:<br />
1. E e l p r o j e k t (<strong>ee</strong>lkava, skits, vise)<br />
An<strong>tud</strong> ülesande katseline lahendus arhitekti poolt, mille<br />
alusel p<strong>ee</strong>takse läbirääkimisi ehituse omanikuga.<br />
Mõõtsuhe tavaliselt 1 :50 või 1:100; koosneb plaanidest,<br />
lõigetest ja vaadetest.<br />
Kujutamistehnika vaba.
2. P õ h i p r o j e k t (kava)<br />
An<strong>tud</strong> ülesande lahendus<br />
ehituse omaniku poolt<br />
heakskiide<strong>tud</strong> <strong>ee</strong>lprojekti<br />
alusel ja vastavalt<br />
projektide koostamise<br />
kohta käivatele<br />
<strong>ee</strong>skirjadele.
Mõõtsuhe asendiplaani jaoks 1 : 500 (1 : 1000).<br />
Asendiplaanil näidatakse ehitise püstitamiseks ettenäh<strong>tud</strong><br />
krundi piirid ja nn. Punased ehitusjooned, milledeni ehitis<br />
võib ula<strong>tud</strong>a.
Mõõtsuhe plaanidel, lõigetel ning vaadetel – 1 :100.<br />
Hoone plaanid koostatakse üldiselt horisontaalsete<br />
lõikepindadena 1,50 m kõrguses põrandapinnast ja sellele<br />
vastavalt kujundatakse allpool seda lõikepinda asetsevad<br />
aknad, uksed, ahjud, trepiastmed jms.; sellest lõikepinnast<br />
pealpool olevaid ehitisosi ei joonestata – või märgitakse<br />
kerge punktiiriga.<br />
Plaanidele tähendatakse ehitise s<strong>ee</strong>smised ja välimised<br />
peamõõdud, samuti kõik suitsu- ja ventilatsioonilõõrid.<br />
Lõigetele märgitakse korruste kõrgused, samuti<br />
katusekattematerjal.<br />
Pärast vastava asutuse poolt projekti kinnitamist töötatakse<br />
selle alusel välja tööjoonised.
3. T ö ö j o o n i s e d<br />
Nende korralikule väljatöötamisele pannakse eriti rõhku ning<br />
ilma nendeta pole võimalik mingi kõrgemaväärtusliku ehituse<br />
teostamine.<br />
Esimeses järjekorras täiendatakse projektjoonised<br />
installatsiooni- (kütte-, v<strong>ee</strong>varustuse-, elektri-) firmade poolt<br />
nende tööde jaoks vajalikkude märkidega, nagu:<br />
- puhtav<strong>ee</strong> ja kanalisatsiooni torud<br />
- keskütte ja ventilatsiooni torud<br />
- elektriseadmed, kilbid<br />
Sellega avaneb võimalus näha ette kõiki torustikkude ja<br />
juhtmestikkude jaoks vajalikke müürikanaleid ja –avasid juba<br />
konstruktsiooni tööjoonistel enne tööde alustamist.
Joonistel kasutatakse järgmisi leppemärke:<br />
Joonised valmistatakse selgete ja hästiloetavate<br />
pealkirjadega ja arvunumbritega.
Materjalid tähista<strong>tud</strong> leppemärkidega:
Akende leppemärke:
Teostus- ja detailjoonised koosnevad järgmistest osadest:<br />
A. H o o n e p l a a n i d mõõtsuhtes 1 : 50. Selline ülevaatlikum<br />
mõõtsuhe võimaldab täpsemalt läbi mõtelda ning lahendada<br />
ehitise kujundamise üksikasju. Plaanidele joonestatakse<br />
aknad, uksed (nende avamissuuna näitamisega), trepiastmed,<br />
ahjud, seinalõõrid, vaod, torustikkude kanalid, avad, nišid,<br />
sanitaarseaded (vannid, klosetid, kausid jne.). Punktiiriga<br />
antakse talade asetus.<br />
Samuti tuleb pöörata tähelepanu mööbli paigutusele tubades
Plaanid varustatakse piisaval hulgal vajalikkude mõõ<strong>tud</strong>ega,<br />
et ehituskohal oleks võimalik arvutusi tegemata kõikide<br />
ehitusosade mõõ<strong>tud</strong>e lugemine, väljamõõtmine ja<br />
ülesmärkimine.<br />
Plaanil pikkuste mõõtsuhte järgi mõõtmine annab tavaliselt<br />
ebatäpseid tulemusi ja ehituskohal tehtavad arvutused<br />
võivad osu<strong>tud</strong>a ekslikeks.<br />
Kogumõõdud on vajalikud üksikmõõ<strong>tud</strong>e summade<br />
kontrollimiseks.<br />
Mõõtjoonte ja –arvude paigutus joonistel peab olema kindla<br />
süst<strong>ee</strong>mi järgi, mis selgub an<strong>tud</strong> näidisest ja vastunäidistest.
•Müüride ja seinte paksuste märkimine peab olema<br />
täide<strong>tud</strong> samuti kindla korra järgi, kas krohviga või ilma,<br />
ning joonistel peab selle kohta leiduma vastav märkus.<br />
•Esimesel juhul oleks näiteks 2 tellise<br />
•paksuse müüri mõõduks:<br />
• 25+1+25 = 51cm,<br />
•teisel juhul aga:<br />
•2+25+1+25+2 = ~55cm.<br />
•Samuti tuleb jääda kindlasti selle juurde, kas müüri- ja<br />
seinaavade mõõdud kirjutatakse uste ja akende<br />
valtsimõõ<strong>tud</strong>e järgi või arvestatakse müüri või seina<br />
puhasava mõõte (esimesel juhul näiteks on ukse mõõt<br />
90x210 cm, teisel juhul tuleks aga arvata juurde 2 korda<br />
lengi paksust + tagavaraks ~2 cm ning üldmõõt oleks<br />
102x220 cm).
Plaanidele kirjutatakse korruste ja kõrgusmärgid, võrrelduna<br />
algnullpinnaga, mis valitakse olude kohaselt.<br />
Kõrgusmärgid asendavad teataval määral läbilõikeid,<br />
milliseid siis joonestatakse vaid piira<strong>tud</strong> arvul.<br />
Ruumide paremaks tähistamiseks tuleb n<strong>ee</strong>d kõik<br />
nummerdada, kirjutades numbrid ruumiplaani keskele.<br />
Ruumide plaanidele kantakse tarbekorral põrandate<br />
kattematerjalide leppemärgid, seletades samas nende<br />
tähendust; samuti märgitakse kuhu tulevad näiteks klaasi<strong>tud</strong><br />
uksed, nupud põrandatele uste lahtikäimise pidurdamiseks<br />
jms.<br />
Üldiselt püütakse plaane varustada kõigi vajalike andmetega,<br />
mis tunduvalt kergendab pärastist tööjuhtimist ehituskohal.
B. L õ i k e d valmistatakse harilikult mõõtsuhtes 1:20, kui<br />
täpsemalt tahetakse näidata üksikute ehitusosade<br />
ühendust.<br />
Toorehituse jaoks jätkub tavaliselt projektlõigetest 1 :100<br />
ja kõrgusmärkidest plaanidel.<br />
Vaated tehakse mõõtsuhtes 1 : 20, sel juhul, kui<br />
kujundusviis on näh<strong>tud</strong> ette harilikust krohvipinnast<br />
erinev, näiteks krohvimata tellistest või looduslikest<br />
raidkividest fassaad, graniitkivist sokkel jms.
C. V a a t e d või F a s s a a d j o o n i s e d<br />
mõõtsuhtes 1 : 50
D. A k e n d e-, u s t e-, k a t u s t e- ja k a r n i i s i d e,<br />
t r e p p i d e, mõnikord ka k a m i n a t e- ja<br />
k o r s t n a p e a d e- jms. d e t a i l j o o n i s e d<br />
valmistatakse mõõtsuhtes 1 : 50, 1 : 20, 1 : 10 ja 1 : 1.
<strong>4.</strong> Teostusjoonised<br />
on tegelikkusele vastavad joonised, mis koostatakse pärast<br />
kõikide ehitustööde läbiviimist. Kui ehitus teostati täpselt<br />
an<strong>tud</strong> jooniste järgi, langeb loomulikult ära teostusjooniste<br />
vajadus; kuid s<strong>ee</strong> on tavaliselt vaid erandjuhus ja praktiliselt<br />
kaldutakse kõrvale enam-vähem kõikidest joonistest.<br />
Kui aga tulevikus on tarvis teostada hoonele ümberehitust<br />
on vajalik oper<strong>ee</strong>rida ehitise täpsete joonistega, <strong>ee</strong>skätt<br />
plaanidega ja lõigetega
Enne hoone ehitamist tasuks väljaselgitada ka<br />
ehitusmaksumus. Ehitusmaksumuse täpseks hindamiseks<br />
peaksid olema olemas kõik eriosade projektid, koos täpsete<br />
lahenduste ja seadmetega.<br />
Eramu kogumaksumuse ligikaudne jagunemine:
!<br />
""
!<br />
""<br />
Hoone mahamärkimine<br />
Jooniste ülekandmiseks maastikule ja hiljem ehitisele on<br />
kõigepealt vajalik kindlaks määrata ehituskohal vähemalt<br />
kaks kindelpunkti või üks kindelpunkt ja mingi määrav suund.<br />
Asulais on sellisteks määrajates harilikult kas krundi piirid<br />
või nn. Punased ehitusjooned. Nende tegeliku asukoha<br />
looduses peab aga igal juhul andma või vähemalt kontrollima<br />
vastava omavalitsuse maamõõtja või muu esindaja;<br />
kontrolli<strong>tud</strong> piirjooned tikutatakse nüüd ehituskohal ning<br />
ehitise rajamine sünnib kas täpselt nendele joontele või<br />
nendest määra<strong>tud</strong> kaugusele.
Ehitise aluskuju märkimine maastikule toimub väljavali<strong>tud</strong><br />
kohal tikuta<strong>tud</strong> väljumispunktide või määravate suundade järgi<br />
ja geom<strong>ee</strong>triliste r<strong>ee</strong>glite kohaselt.<br />
Töötmisvahenditena kasutatakse sealjuures teodoliiti, ekkerit<br />
või laudadest kokkulöödud kolmnurka küljepikkuste<br />
vahekorraga 3 : 4 : 5, mille suurim nurk on s<strong>ee</strong>ga 90 kraadi.<br />
Väljatikuta<strong>tud</strong> ehitise piirjoonte järgi ehitatakse nn. nööristik.<br />
Nööristik peab tavaliselt jääma püsima kuni ehitise välisseinte<br />
alustamiseni, s.o. mulla-, alusmüüri- ja soklitööde ajal. Liiga<br />
madalale aseta<strong>tud</strong> nööristikud on tüliks töölistele ning neid<br />
võib kergesti umber ajada. Märkpingid peavad asetsema 2-3<br />
m kaugusel ehitise aluskontuurist. Lähemale aseta<strong>tud</strong><br />
märkpingid võiksid maha langeda koos juhuslikult<br />
sissevariseva mullakihiga.
Vundamendikraavi sügavuse määramine<br />
Ehitiste kõrguste mõõtmisel tuleb algpinna määramiseks<br />
valida mingi punkt, kui s<strong>ee</strong> juba pole vastavas asulas<br />
määra<strong>tud</strong> kõnnit<strong>ee</strong>- või karniisikõrgusega.<br />
Maapind ümber ehitise tuleb plan<strong>ee</strong>rida kallakuga väljapoole,<br />
et sademete v<strong>ee</strong>d <strong>ee</strong>malduksid paremini majast ning ehitus<br />
võidab välimuselt, olles oma ümbruskonnast veidi kõrgemal.<br />
Eriti sel juhul, kui ehitis asetseb 4-8 m t<strong>ee</strong>st <strong>ee</strong>mal, ei tohiks<br />
hoone seista t<strong>ee</strong>pinnalt madalamal.
Vastavad projektikohased kõrgused kantakse üle<br />
vähemalt ehitise igale nurgale, kasutades selleks nivelliiri.<br />
Ebatäpsed kõrguste ülekandmised või isegi<br />
mullakaevamised “silma järgi” on lubama<strong>tud</strong>; võimalikud<br />
liig sügavale kaevamised põhjustavad asjatult teh<strong>tud</strong> kulu<br />
mitte ainult mulla- vaid ka palju kallimate alusmüüritööde<br />
alal.<br />
Lubamatu on, kui äsja väljakaeva<strong>tud</strong> pinnasega hakatakse<br />
vea parandamiseks uuesti lünki täitma!<br />
Keldriteta hoonetel tuleb igal juhul välja kaevata hoone<br />
alla jääv huumusrikkam mullakiht, mis muidu võib tekitada<br />
põrandaaluses ruumis mädanemisprotsesse.
Alusmüüride kraavide kaevamisel tuleb pidada silmas, et<br />
kraav oleks vähemalt nii lai, et töölisel jätkuks ruumi<br />
(vähemalt 60 cm) müüri korralikuks ladumiseks või<br />
betooniraketiste tegemiseks (vähemalt 40 cm).<br />
Nõrgema pinnase-koosseisu juures tuleb kraavide küljed<br />
asukohaselt üksteise vastu tugistada. Kallakus maapinnal<br />
tuleb kujundada alusmüürikraavi põhi astmelisena.
# $$$% ## $%$$& '<br />
()( ##(
!$($$(# )#'*& # +<br />
# %&( ,#(%$% (%%$-<br />
.$$( ,))<br />
))$ $)&(#-<br />
!$#($$##( #<br />
## <br />
# (# #$$<br />
#& *& #+<br />
#$$<br />
*$$<br />
($$<br />
($$<br />
$$
($#$$$&$%#(/#'(%<br />
#$$$ # % (&( &%<br />
$$&# #0
*$$ # ($ #<br />
$$$% # 1#2#*'))<br />
))& <br />
$1#34$##(*%$<br />
#
($$#& )#(#* <br />
#( %<br />
*#( %<br />
#(<br />
##( <br />
.%*#(<br />
$ # <br />
##(%(&<br />
1#$$#'<br />
#
($$ $ $ $$% $(<br />
#*'))<br />
))&3%335/3%33<br />
($$#% )#(#( # %'# <br />
$(#($<br />
. ($# (%(# #$ ( &<br />
#(&% *#& ($$+<br />
(#( ,6/534#3%33 -<br />
#( ( ,53/634#3%33 -<br />
( ,7634#3%33 -
$ $$#& #(<br />
&$# $# ($$%<br />
#(63/34#3%35<br />
8)# #($$&$ ($$$<br />
(1# # ($$(<br />
(()(*$ (*$ ($$$ # <br />
.#$()(#( ($$ # '
#() #**#**$ #($$<br />
$ $$ **$ ()( ( #<br />
$#(/ ($$<br />
.$$% **$ $1#934$ ' <br />
$($(*& (% # <br />
# $(*#$ ()( #& <br />
#'$$#$<br />
8# <br />
*$$#+*<br />
) *$&%#% $<br />
/<br />
$&% <br />
#'( #<br />
#/*#%<br />
($
.$$( )'$(#$$$# <br />
$$&(# #(*$'# $():<br />
$$$<br />
<br />
#'$#<br />
**# <br />
$()<br />
# <br />
&#&# <br />
;;% #<br />
*& ** <br />
$# # <br />
$# <br />
%<br />
$$(%
&#&# ;;
#$$($(*&)&# #<br />
*& ()# # +<br />
$
8$$ 1&( ** $ #+<br />
.$$(<br />
.$$()&<br />
# $$ <br />
)&$$( ,####'<br />
$# #&#-$)<br />
*&$ =$ ) (( 1# $'<br />
#$$&()'1 '1 1# ) % ) '<br />
& <br />
*# ($$$#<br />
1&( 1&( 5%2,3%>-
# # # '$)& ()& <br />
(%#' &(&(# #<br />
# $ # +<br />
.$$$$<br />
,#$($%<br />
&%(' #&%$-<br />
)&$$$$<br />
,($$#$()<br />
$)$$$ <br />
$* #(&-<br />
$$<br />
,.* <br />
$()/;&-<br />
/;&-<br />
#$<br />
,.* ( #<br />
# &-<br />
#$;;#$<br />
,)'$*<br />
($$&( -<br />
.$$&($ $/<br />
&##(<br />
($$#