Parlamendiliikmete käsiraamat - Inter-Parliamentary Union
Parlamendiliikmete käsiraamat - Inter-Parliamentary Union
Parlamendiliikmete käsiraamat - Inter-Parliamentary Union
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Kahe noore riigi kodakondsuse seaduste kohaselt olid enne 1954. aastat<br />
sündinud isikud ehk need, kes olid vähemalt 15-aastased ajal, kui Tšehhoslovakkia<br />
Sotsialistlik Vabariik sai kahe vabariigi liitriigiks, olid nende<br />
riikide kodanikud, kui nad olid sündinud nende riikide territooriumidel<br />
(jus soli). Peale 1954. aastat sündinud isikuid loeti riikide kodanikeks kas<br />
jus soli põhimõttel (isikud, kelle ühel vanemal oli Tšehhi kodakondsus ja<br />
teisel Slovakkia kodakondsus, omandasid oma kodakondsuse üldjuhul<br />
oma sünnikoha järgi) või läbi oma vanemate kodakondsuse (jus sanguinis),<br />
tingimusel, et mõlemal vanemal oli sama kodakondsus. Selle tulemusena<br />
anti paljudele inimestele, kes olid elanud kogu oma elu Tšehhi<br />
Vabariigis, Slovakkia kodakondsus ja vastupidi. Suurem osa Tšehhi Vabariigis<br />
elavast mustlaste rahvusvähemusest jäid sellesse õiguslikku vaakumisse,<br />
kuna enamik neist oli sündinud Slovakkia territooriumil või olid<br />
Slovakkias sündinud esiisade järeltulijad.<br />
Samas kui Slovakkia uus kodakondsuse seadus andis kõikidele endise<br />
Tšehhoslovakkia kodanikele piiramatu õiguse saada Slovakkia kodakondsus,<br />
kehtestas uus Tšehhi kodakondsuse seadus ranged nõuded Tšehhi<br />
kodakondsuse omandamisele. Tšehhi kodakondsuse omandamiseks:<br />
• pidi isiku registreeritud alaline elukoht olema olnud Tšehhi Vabariigi<br />
territooriumil vähemalt kaks aastat enne liitriigi lagunemist;<br />
• tal ei tohtinud olla Slovakkia kodakondsust;<br />
• viimase 5 aasta jooksul ei tohtinud ta olla mõistetud süüdi tahtliku<br />
kuriteo eest.<br />
1990ndate keskel pöördusid Tšehhi ja Slovakkia valitsused UNHCR-i<br />
poole sooviga aidata neil lahendada tuhandeid kodakondsusetuse juhtumeid,<br />
mis tekkisid seaduste vastuolude tõttu. UNHCR viis piirkonnas läbi<br />
kaks uurimismissiooni ja konsulteeris valitsustega nende kodakondsuse<br />
seaduste üle.<br />
1996. aastal aitas UNHCR asutada kodakondsuse nõustamiskeskuse<br />
asukohaga Prahas. Keskus pakub juriidilist ja sotsiaalset nõustamist endistele<br />
Tšehhoslovakkia kodanikele, kes on kodakondsusetud ehkki neil<br />
võib olla pikaajalised ja olulised seosed Tšehhi Vabariigiga. Ühe aasta<br />
jooksul nõustas keskus umbes 6000 inimest, sealhulgas peaaegu 900<br />
last, kes olid kasuperedes, rohkem kui 3500 isikut, kes viibisid Tšehhi<br />
vanglates ja rohkem kui 2000 inimest, kes ei suutnud määratleda oma<br />
kodakondsust.<br />
Järgides UNHCR-i ja Euroopa Nõukogu poolt tehtud ettepanekuid hakkas<br />
Tšehhi valitsus lõdvendama oma kodakondsusnõudeid. 1996. aasta<br />
aprillis võttis Tšehhi parlament vastu kodakondsuse seaduse muudatuse,<br />
mis andis siseministeeriumile õiguse loobuda nõudest, et kodakondsuse<br />
taotlejatel, kes olid Slovakkia kodanikud ja olid alaliselt elanud Tšehhi<br />
Vabariigis ning kellel oli sellise elukoha kohta tõendusmaterjal, ei tohtinud<br />
olla kriminaalkorras süüdi mõistetud.<br />
37
Change language