Jõhvi Teataja 2011 Märts Eesti - Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi Teataja 2011 Märts Eesti - Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi Teataja 2011 Märts Eesti - Jõhvi Vallavalitsus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Nr. 3 (88) Märts <strong>2011</strong> Tasuta<br />
Arhitektid: promenaad suurendab Jõhvi omapära<br />
K eskväljakust kontserdimajani<br />
kulgeva promenaadi ja Keskväljaku<br />
uue kujunduse autorid, arhitektid<br />
Ra Luhse ja Tanel Tuhal usuvad,<br />
et nende looming lisab Jõhvi kesklinnale<br />
väärtust ja suurendab linna<br />
omapära.<br />
„Jõhvi on kujunemas nüüdisaegset<br />
disaini ja head kultuuri pakkuvaks<br />
linnaks,” ütles Luhse. „Keskväljakut<br />
kujundades oli meie soov linnasüdant<br />
väärtustada, muuta see väljak väärikamaks<br />
ja pidulikumaks,” sõnas Tuhal ja<br />
lisas: „Linnaruumis tekib uus kvaliteet<br />
– Keskväljak on edaspidi ainult jalakäijate<br />
päralt, seal on ruumi puhkamiseks<br />
ja jalutamiseks.”<br />
Arhitektide kava järgi kasutatakse<br />
promenaadi kolmanda etapi ehitusel ja<br />
Keskväljaku ümberkujundamisel põhiliselt<br />
<strong>Eesti</strong>s toodetud materjale – nii<br />
valmistatakse Keskväljakut katvad kivid<br />
Aseris ning väljakul ja selle servas<br />
kasutatavad valgustid, pingid ja prügikastid<br />
on <strong>Eesti</strong> disainerite tehtud.<br />
„<strong>Eesti</strong> disainerite töö on väga kõrgel<br />
tasemel ja unikaalne. Tulevasel<br />
Keskväljakul on paljud asjad sellised,<br />
mida kusagil mujal maailmas pole –<br />
olgu need jõhvikakujulised toolid või<br />
promenaadi kohal rippuvad rõõmupallidest<br />
valgustid,” rääkis Luhse. „Näiteks<br />
Keskväljakul kasutame Jõhvi kindamustrit,<br />
mis peaks linlaste identiteeti<br />
kinnitama. Väljaku kujunduselemente<br />
võib edaspidi meenete loomisel ideedena<br />
kasutada.”<br />
Tuhal arvab, et Jõhvi tulevased linnakujunduselemendid<br />
inspireerivad paljusid<br />
ja kutsuvad rahvast end vaatama.<br />
Vallavanem Tauno Võhmari sõnul<br />
peaks Keskväljaku ja kontserdimaja<br />
vaheline promenaadiosa ja uues kuues<br />
Keskväljak valmis saama järgmise aasta<br />
suveks. JT<br />
Punastes seest valgustatud<br />
jõhvikakujulistes toolides, mis<br />
pöörlevad 360 kraadi, saab<br />
end teisi segamata keerutada,<br />
aga ka lihtsalt istuda ja<br />
sõbraga juttu ajada.<br />
Keskväljakule planeeritakse<br />
kolmetasandilised valgustid.<br />
Purskkaev jääb alles.<br />
Jõhvikalehekujulised<br />
valgustid.<br />
Jõulukuuskede ümber saavad<br />
lapsed joosta ja tantsu lüüa.<br />
Keskväljakut katab Jõhvi<br />
kindakirjamuster.<br />
Plats on kujundatud kui<br />
kivitahukas, nii platsi<br />
pealmine pind kui ka<br />
küljed tulevad ühesugusest<br />
punasest kivist.<br />
Keskväljakut<br />
ümbritsevad<br />
piirded.<br />
Puhkealad eraldavad<br />
kergliiklusteid väljakust.<br />
2 x eskiis<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> otsib seltsimaja renoveerimiseks raha<br />
allavalitsus püüab leida võima-<br />
praegune seltsimaja reno-<br />
Vlusi<br />
veerida ja kolida vallavõimud paari<br />
aasta pärast sinna ümber.<br />
Üks viis vajalik summa saada on<br />
võtta laenu. Viimased kaks aastat lubati<br />
seda teha üksnes Euroopa Liidu<br />
tõukefondide rahastatavate projektide<br />
omafinantseeringu katteks, käesoleva<br />
aasta lõpus see piirang lõpeb – muidugi<br />
juhul, kui seadust ei muudeta. Jõhvi<br />
soovi järgi võiks laenu võtta kümneks<br />
aastaks ja tagasimaksed ei tohiks<br />
ületada 100 000 eurot (1,56 miljonit<br />
krooni) aastas, just nii palju, nagu<br />
makstakse vallavalitsuse ruumide üürimise<br />
eest Tsentraalis.<br />
„Nii läheks praegune üürisumma<br />
pangale, kuid oleks võimalik säilitada<br />
eelarve tasakaal ja vallaeelarves<br />
ei suureneks valitsemiskulud teiste<br />
valdkondade arvelt. Ent nagu alati, on<br />
asjaga seotud mõni aga – laenuvõtmise<br />
teeb keeruliseks vajadus rahastada<br />
promenaadi ja joogivee projektide<br />
omaosalust, mis on umbes 640 000<br />
eurot (10 miljoni krooni). Ka selleks<br />
tuleb raha laenata,” ütles vallavanem<br />
Tauno Võhmar. Nii et isegi kui laenuvõtmine<br />
on seaduse järgi võimalik,<br />
oleks see viimane laen järgmise viie<br />
aasta jooksul.<br />
„Kuid meil on praeguseks ette valmistatud<br />
ja rahastusotsuse ootel viis<br />
projekti, mille omafinantseering tuleb<br />
samuti tagada. Need on kunstikooli ja<br />
noortekeskuse renoveerimise projekt,<br />
erasektori soojustorustiku renoveerimise<br />
projekt, linnapargi projekt, jalgrattateede<br />
projekt. Kui tulevad soodsad otsused,<br />
võetakse laen esmalt nende projektide<br />
kaasrahastamiseks,” märkis Võhmar.<br />
Prügila aktsiad müüki<br />
Teine võimalus, mida kaalutakse, on<br />
Uikala prügila aktsiate müük. Jõhvile<br />
kuulub 52,5% Uikala aktsiapakist, teisteks<br />
aktsionärideks on Toila ja Kohtla<br />
vald ning ärimees Nikolai Ossipenko.<br />
Tauno Võhmari sõnul ei pea paika arusaam,<br />
et omavalitsus suudab prügihindu<br />
kontrollida: „Hinna dikteerib ainult turg.”<br />
Võhmar ütles, et muu hulgas lasub<br />
Uikala prügilal kohustus see kunagi ka<br />
sulgeda, ja see on väga kulukas ettevõtmine.<br />
„Näiteks ei saa omanik prügilast<br />
dividende välja võtta, vaid peab need<br />
hoopis sulgemiseks kõrvale panema.<br />
Pealegi on prügiturg viimastel aastatel<br />
väga kiiresti muutunud, juba praegu on<br />
tekkinud hulk alternatiive ja kokkuvõttes<br />
saab prügi endale see, kes pakub<br />
kõige soodsamat hinda. Seega muutub<br />
prügila sulgemiseks mõeldud kapitali<br />
kogumine aina keerulisemaks. Ei ole<br />
välistatud ka võimalus, et omanikel tuleb<br />
tulevikus prügila sulgemiseks hoopis<br />
raha juurde panna,” rääkis Võhmar.<br />
Tema sõnul peab prügila olema paindlik<br />
ja olukorrale kiiresti reageerima,<br />
mistõttu omavalitsus võib omanikuna<br />
muutuda hoopis pärssivaks teguriks,<br />
sest prügilaga seotud otsused tuleb<br />
vastu võtta volikogus, see aga võtab<br />
omajagu aega.<br />
Võhmar ütles naljatades, et tore<br />
oleks prügila aktsiate müügist saada<br />
nii palju raha, et terve linn korda teha.<br />
„Kui saaksime selle eest vallavalitsuse<br />
remonditud seltsimajja üle kolida,<br />
oleks hea.”<br />
Jätkub lk.2<br />
Promenaadi<br />
valgusteid nimetatakse<br />
rõõmupallideks.
2 Uudised JÕHVI TEATAJA Märts <strong>2011</strong><br />
LÜHIDALT<br />
Sotsiaalmajal uus juht<br />
Aprillis asub sotsiaalmaja<br />
juhtima Ralf Purk, kes esitas<br />
konkursil kindla ettekujutuse<br />
sotsiaalmaja arengust.<br />
„Purk pole küll varem sotsiaalvaldkonnas<br />
töötanud, kuid<br />
tal on juhikogemus ja konkreetne<br />
ettekujutus sellest, kuidas<br />
sotsiaalmaja edasi arendada,”<br />
põhjendas vallavalitsuse sotsiaalosakonna<br />
juhataja Sirli<br />
Tammiste tehtud valikut.<br />
Konkurss sotsiaalmaja juhi<br />
leidmiseks toimus teist korda ja<br />
sellel kandideeris kaks inimest.<br />
Viis kuud tagasi välja kuulutatud<br />
konkurss kukkus läbi, sest<br />
siis polnud sellele ametikohale<br />
ühtegi soovijat.<br />
Sotsiaalmaja senine juht<br />
Uno Sepp soovis ametist lahkuda<br />
tervislikel põhjustel.<br />
Kohtumajad müüdi<br />
esimesel katsel<br />
Narva maanteel ja Jaama tänaval<br />
tühjaks jäänud kohtumajade<br />
müügiks korraldatud<br />
enampakkumisele laekus Riigi<br />
Kinnisvara ASi andmetel<br />
kummagi hoone kohta üks<br />
pakkumine.<br />
Endistele töötukassa ruumidele<br />
aadressil Keskväljak 9<br />
ostuhuvilisi ei leidunud ja see<br />
enampakkumine tunnistati nurjunuks.<br />
Kolmekorruselise hoone<br />
osa alghinnaks küsiti 159 000<br />
eurot.<br />
Jaama tänava kohtumaja<br />
alghind oli 65 000 eurot ja Narva<br />
maantee kohtumaja alghind<br />
162 800 eurot.<br />
Muudeti valla piire<br />
Volikogu nõustus Kohtla-Järve<br />
ettepanekuga eraldada neile<br />
0,82 hektarit maad Sompa<br />
linnaosa ja Kahula küla vahel,<br />
sest sealne piir on koordineerimata<br />
ja kulgeb läbi maja.<br />
Volikogu otsustas omakorda<br />
küsida Kohtla-Järvelt Jõhvile<br />
Tammiku aleviku teeäärse piirkonna<br />
ja Tammiku tänava. Vastukaubaks<br />
pakutakse Kohtla-<br />
Järvele osa Kose ja Pargitaguse<br />
külast, kus praegu asuvad Kohtla-Järve<br />
linna Ahtme linnaosa<br />
elanike garaažid.<br />
Tammiku tänavat küsis Jõhvi<br />
endale juba 2008. aastal, kuid<br />
siis ei võetud ettepanekut vastu.<br />
JT<br />
Vennad Gordienkod<br />
medalikohal<br />
Spordiklubis Edu treenivad<br />
vennad Pavel ja Nikolai Gordienko<br />
said Tartus peetud <strong>Eesti</strong><br />
meistrivõistlustel tõstmises<br />
hõbe- ja pronksmedali.<br />
Kuni 56 kg võistluskategoorias<br />
osalenud vendade kohad<br />
selgusid väga tasavägises võistluses,<br />
kumbki sai kahe tõsteala<br />
peale kokku 137 kg. Hõbemedali<br />
teenis Pavel, kes on Nikolaist<br />
kilo võrra kergem.<br />
Kuni 77 kg võistluskategoorias<br />
sai hõbemedali Elmo Raudver,<br />
kelle tulemuseks oli 233<br />
kilogrammi.<br />
Tütarlaste arvestuses jõudis<br />
5. kohale Marianna Bogdanova.<br />
Kuni 62 kg kategoorias sai<br />
pronksmedali Ruslan Lebedev<br />
klubist Indevera.<br />
Aleksandr Rumjantsev<br />
Algus lk. 1<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> otsib seltsimaja renoveerimiseks raha<br />
Seltsimajast võiks saada Jõhvi raekoda.<br />
Ruumikasutus<br />
vaadatakse läbi<br />
Seltsimajast vallamaja tegemisel<br />
ei tohi seltsitegevus<br />
mingil juhul kannatada, toonitas<br />
Võhmar. „Analüüsitakse nii<br />
seltsimaja, huvikeskuse kui ka<br />
noortekeskuse praegust ruumikasutust<br />
ning võimalikke kokku-<br />
ja ümbertõstmisvõimalusi,<br />
et leida kõikidele asjaosalistele<br />
sobiv ja valla jaoks tõhusaim<br />
lahendus. <strong>Vallavalitsus</strong> ei võta<br />
kogu seltsimaja enda alla. Kooli<br />
tänava poolses küljes on perede<br />
tugikeskuse ruumid, mis on just<br />
nende jaoks projektirahaga korda<br />
tehtud. Nemad peavad seal<br />
oma tegevust vähemalt 2015.<br />
aastani jätkata saama. Uue tänavaga<br />
külgnev hoonetiib on kavandatud<br />
seltsitegevuseks, säilib<br />
eakate päevakeskuse tegevus<br />
ning saali ja lava saab ürituste<br />
Viadukti saatus selgub mais<br />
Maikuus otsustatakse, millise<br />
projekti järgi viadukti ehitama<br />
hakatakse.<br />
„Praegu veel paberil otsust<br />
ei ole, kuid arutelude käigus on<br />
suund võetud sellele, et ehitatakse<br />
uus sild,” ütles maanteeameti<br />
Ida regiooni direktori asetäitja<br />
Rainer Kuldmaa. Tema sõnul<br />
on paika pandud, et ehitushange<br />
kuulutatakse välja sügisel ning<br />
viadukti ja selle peale- ja mahasõitude<br />
ehituseks kulutatakse<br />
koos käibemaksuga 6,4 miljonit<br />
eurot (sada miljonit krooni).<br />
Viadukti projekteerimiseks<br />
kuulutati välja uus hange, sest<br />
läinud suvel toimunud esimene<br />
projekteerimishanke korraldamise<br />
katse nurjus. Hinnapakkumised<br />
olid nii suured, et väljusid<br />
kohaliku hanke mõõtmeist ja<br />
eeldasid rahvusvahelise hanke<br />
väljakuulutamist. Seetõttu lük-<br />
Juba üle aasta on kestnud OÜ<br />
Ekovir ja ASi Ragn-Sells kohtuvaidlus<br />
selle üle, kes saab<br />
endale õiguse jõhvilaste jäätmed<br />
prügimäele viia.<br />
Kuni lõplikku selgust pole,<br />
teeb seda tööd Ragn-Sells.<br />
Möödunud aasta algusest<br />
saati võinuks Jõhvi prügi vedada<br />
AS Ekovir, kelle vallavalitsus<br />
puhul kasutada. Seega päeval<br />
vallamaja, õhtul seltsimaja –<br />
usun, et saame hakkama küll.”<br />
Hoone ehitati 1929. aastal<br />
koolimajaks, hiljem on see olnud<br />
pioneeride ja koolinoorte maja,<br />
viimased kuus aastat aga olnud<br />
koduks seltsidele. Renoveerimine<br />
maksab hinnanguliselt kuni<br />
2 miljonit eurot (ligikaudu 32<br />
miljonit krooni).<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e rendileping<br />
Tsentraaliga kehtib 2012. aasta<br />
detsembrini. Lepingu ülesütlemisest<br />
peab vald teatama<br />
pool aastat varem. Praegu on<br />
vallavalitsusel Tsentraalis kasutada<br />
kabinetid 40 töötajale<br />
(töötab 37 inimest), suur saal,<br />
kus peab ka volikogu oma istungeid,<br />
väike saal, arhiiv ja<br />
väike puhkenurk. Ruumide<br />
rendiks kulub ligikaudu miljon<br />
eurot (1,56 miljonit krooni)<br />
aastas ehk 7989 eurot (125 000<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e plaan viadukti asemele tunnel rajada lükati<br />
liiga kulukana kõrvale. Nii läks vett vedama tunneli projektile<br />
kulutatud kaksteist miljonit krooni, millest lõviosa sai vald Euroopa<br />
Liidust.<br />
Prügifirmad käivad kohut<br />
tunnistas hankel paremaks. Ent<br />
vastaskandidaat kaebas hanke<br />
tulemuse kohtusse, väites, et<br />
Ekoviri kvalifitseerimine oli õigusvastane.<br />
Tartu halduskohus<br />
rahuldas Ragn-Sellsi kaebuse.<br />
OÜ Ekovir kaebas kohtuotsuse<br />
omakorda edasi ja märtsi keskel<br />
rahuldas Tartu ringkonnakohus<br />
selle kaebuse.<br />
Mida arvate plaanist müüa prügila aktsiaid?<br />
ASi Uikala Prügila juhatuse liige,<br />
tegevjuht Ervin Metsatalu:<br />
Omanikul on õigus müüa, kui<br />
ta seda vajalikuks peab. See küsimus<br />
pole minu kommenteerida.<br />
Tõsiasi on see, et eraomanik<br />
võib olla takistuseks, miks riik ei<br />
toeta omalt poolt prügila arendamist.<br />
Oleme viimase viie aasta<br />
jooksul esitanud Keskkonnainvesteeringute<br />
Keskusele tosin<br />
taotlust arenguraha saamiseks,<br />
kõik projektid on tagasi lükatud.<br />
Sel on läbinähtav põhjus, mis on<br />
tulnud sellest ajast, kui erakapital<br />
tuli aktsiapaki sisse. Ametlikult<br />
seda muidugi keegi ei tunnista,<br />
aga põhjust niimoodi arvata meil<br />
on. Nii on Uikalat arendatud<br />
Abivallavanem Priit Kesleri<br />
sõnul on riigihangete vaidlustamine<br />
<strong>Eesti</strong>s saanud pigem normiks<br />
ja see juhtum ei ole erandlik.<br />
„Eks masu ajal tahavad kõik<br />
tööd saada ja seepärast ollakse<br />
valmis lõputult vaidlema,” ütles<br />
Kesler. Nüüd ootab vallavalitsus<br />
kuu aega, et teada saada, kas<br />
Eskiis<br />
omakapitali või laenurahaga.<br />
Võimalik omanikuvahetus<br />
prügihinda mõjutada ei tohiks<br />
– seda siis, kui jätkatakse senist<br />
prügilapoliitikat, mis on suunatud<br />
rohkem taaskasutusele.<br />
Teeme jäätmekütust, mida põletatakse<br />
Kundas. See on täielik<br />
taaskasutus, isegi tuhka ei jää<br />
järele, sest see läheb omakorda<br />
tsemendi sisse. Möödunud aastal<br />
ladestasime vaid 4% meile<br />
toodud olmejäätmetest. Et uute<br />
ladestusalade ehitamine on kulukas,<br />
saame niimoodi kokkuhoidlikumalt<br />
toimetada. Oluline<br />
on ka see, et võimaliku omanikuvahetuse<br />
juures jätkaks Uikala<br />
ikkagi prügilana.<br />
krooni) kuus. Otsuse Tsentraali<br />
kolida tegi Jõhvi linnavolikogu<br />
juba selle sajandi algul,<br />
mil linnavalitsus töötas maavalitsuse<br />
hoones ja sotsiaalmaja<br />
ruumides. Hoone valmis<br />
2002. aastal.<br />
Erika Prave<br />
kas maanteeameti Ida regiooni<br />
kontor kõik pakkumised tagasi<br />
ja kuulutas välja uue, rahvusvahelise<br />
hanke.<br />
Viadukti projekteeriva ettevõtte<br />
Ramboll <strong>Eesti</strong> AS projekteerija<br />
Inga Kärg ütles, et<br />
praeguseks on ära otsustatud,<br />
et viaduktile tehakse uued pealesõidud<br />
– eraldi sõiduradadega<br />
ringristmikud, mis aitavad suurendada<br />
liikluse läbilaskevõimet.<br />
Vallavanem Tauno Võhmar<br />
selgitas, et kava kohaselt tuleb<br />
uus viadukt nelja sõidureaga,<br />
kusjuures eri sõidusuunad<br />
on üksteisest eraldatud. Selline<br />
lahendus nihutab viadukti<br />
14 meetri võrra Keskväljaku<br />
poole. Uue viadukti ehitamise<br />
kava näeb ette, et algul tehakse<br />
valmis üks pool sellest, seejärel<br />
lammutatakse vana ja ehitatakse<br />
teine pool.<br />
Millistele taladele sild rajatakse,<br />
pole veel otsustatud.<br />
Mais valivad viadukti projekti<br />
välja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi<br />
ametnikud,<br />
töörühma kuuluvad ka<br />
maanteeameti ja vallavalitsuse<br />
esindajad.<br />
Viadukti tellija on maanteeamet,<br />
peamised otsused tehakse<br />
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis.<br />
Valitsus eraldas 2008. aastal<br />
Jõhvile 272 miljonit krooni<br />
(17 miljonit eurot), et Jõhvi<br />
liiklussõlm ümber ehitada ja<br />
rajada viadukti asemele tunnel,<br />
kuid vald ei saa ise seda raha<br />
enam käsutada. Nimelt võttis<br />
valitsus vahepeal vastu seaduse,<br />
mille järgi on väga suurte eurotoetuste<br />
kasutamist võimelised<br />
haldama vaid maanteeamet ning<br />
omavalitsustest Tallinn ja Tartu.<br />
Väiksematel omavalitsustel<br />
puuduvat selleks pädevus. Nii<br />
kulutatakse Euroopa tõukefondidest<br />
Jõhvi liiklussõlme jaoks<br />
eraldatud 272 miljonist kroonist<br />
viaduktile vaid 100 miljonit<br />
krooni (6,4 miljonit eurot),<br />
lõviosa rahast läheb tõenäoliselt<br />
Jõhvi läänepoolse ümbersõidutee<br />
renoveerimiseks. JT<br />
Ragn-Sells kaebab viimase kohtuotsuse<br />
edasi või mitte.<br />
„Siis selgub ka, kas Ekovir<br />
on endiselt huvitatud meiega<br />
lepingu sõlmimisest. Kui mitte,<br />
siis tuleb meil uus hange<br />
välja kuulutada,” sõnas Kesler.<br />
JT<br />
Tänavate<br />
korrashoiuks<br />
tehakse uus hange<br />
Tõenäoliselt kuulutab vallavalitsus<br />
teede ja tänavate korrashoiuks<br />
välja uue konkursi,<br />
sest eelmise tulemused tühistas<br />
rahandusministeeriumi<br />
juures asuv riigihangete vaidluskomisjon.<br />
Sellele komisjonile tegi<br />
avalduse hankel teiseks jäänud<br />
firma N&V, kes väitis, et konkursi<br />
võitnud AS Coniery esitas<br />
oma töömahtude kohta valeandmeid.<br />
Jõhvi vallavalitsuse õigusnõuniku<br />
Indrek Armingu (fotol)<br />
sõnul tuli vallavalitsusel N&V<br />
pakkumine tagasi lükata, sest<br />
see ületas vallavalitsuse kehtestatud<br />
hinnapiiri. „Muidugi<br />
ei ole välistatud ka see, et N&V<br />
vaidlustab näiteks vallavalitsuse<br />
kehtestatud ülempiiri. Kui üks<br />
pool on valinud vaidlustamise<br />
taktika, siis võib ta vaidlustada<br />
ükskõik mida,” märkis Arming.<br />
Ta arvas, et tõenäoliselt kuulutab<br />
vallavalitsus tänavate ja teede<br />
hooldaja leidmiseks mõne<br />
aja pärast välja uue riigihanke.<br />
Enne tuleb aga oodata, kas Coniery<br />
vaidlustab komisjoni otsuse<br />
või mitte.<br />
Abivallavanem Priit Kesler<br />
lisas, et kõige halvem oleks see,<br />
kui edaspidi laekuks konkursile<br />
ainult üks pakkumine. „Siis<br />
võib selle töö eest kõrget hinda<br />
küsida.”<br />
Teehoiu ja haljasalade hoolduse<br />
nüüdseks nurjunud hankele<br />
laekus kaks pakkumist:<br />
OÜ Coniery soovitud summa<br />
oli 281 211 eurot (4,4 miljonit<br />
krooni) ja ASi N&V summa<br />
511 293 eurot (8 miljonit<br />
krooni) aastas. Väljakuulutatud<br />
hanketingimustes oli tööde<br />
maksumuse ülempiiriks määratud<br />
319 558 eurot (5 miljonit<br />
krooni).<br />
Jõhvi vallas tuleb hooldada<br />
41,5 kilomeetrit teid ja<br />
386 534 ruutmeetrit tänavaid.<br />
Haljasalade hooldus hõlmab<br />
põhiliselt muru korrashoidu ja<br />
teeäärte niitmist ning seda tuleb<br />
teha kokku 989 510 ruutmeetril.<br />
JT<br />
Märtsist juunini hooldab<br />
valla teid AS Coniery, kes<br />
tegi ajutisel, neljaks kuuks<br />
korraldatud hankel odavama<br />
pakkumise. Ta küsis<br />
tööde eest 54 200 eurot<br />
(849 097 krooni), samal ajal<br />
kui ASi N&V soovitud hind<br />
oli 79 200 eurot (1,23 miljonit<br />
krooni).
Märts <strong>2011</strong> JÕHVI TEATAJA<br />
Peagi pensionile jääv sotsiaalmaja direktor<br />
Uno Sepp kiidab oma töötajaid<br />
– naiskonda, kellega ühiselt püütakse<br />
karmi elukooli läbinud majaasukatele<br />
inimväärseid tingimusi luua ja samal<br />
ajal neid ohjata, et nende elustiil<br />
ei häiriks kaaskodanikke.<br />
Mis seisus sotsiaalmaja praegu<br />
on?<br />
Võiks öelda, et vahepealses seisus.<br />
Kui kaheksa aastat tagasi selle maja juhiks<br />
asusin, tegin endale selgeks, mida<br />
siin teha on vaja, ja võimalust mööda<br />
oleme plaane ka ellu viinud, kuigi sotsiaalsfääris<br />
napib alati raha. Pean ütlema,<br />
et selles majas tehtud esimene remont<br />
tõmbas sisekliima hoopis teiseks,<br />
paremaks. Toona värvitud koridoriseinu<br />
ei ole keegi täis sodinud, kuigi oli neid,<br />
kes arvasid, et nii juhtub.<br />
Kes sotsiaalmajas elavad?<br />
Väga erinevas vanuses inimesed,<br />
kes kõik on mingil moel elu hammasrataste<br />
vahele jäänud. Tavaliselt puudub<br />
neil igasugune lähedaste toetus. Siin on<br />
täiskasvanuks saanud lapsi, kelle vanemad<br />
ei taha neist midagi teada. Siin on<br />
lastele koormaks muutunud vanemaid<br />
või vanemaid, kellelt lapsed on korteri<br />
ära võtnud. On kodust välja löödud vabaabielus<br />
mehi... Tullakse ja öeldakse:<br />
„Teil on siin teisi samasuguseid, teie<br />
saate hakkama.”<br />
Üksi ei ole selles majas midagi<br />
võimalik ära teha, olen oma kollektiivi<br />
häälestanud nii, et majas oleks kord ja<br />
puhtus.<br />
Kas peate õigeks, et sotsiaalmajas<br />
elavad naabritena näiteks alkohoolikud<br />
ja tavalised pensionärid?<br />
Nad elavad küll meie majas, kuid<br />
mitte naabritena. Oleme teinud teatud<br />
selektsiooni, pensionäride toad on eraldi<br />
korrusel. Vaatame ikka, et inimesed<br />
Uudised<br />
Intervjuu<br />
Uno Sepp: hoiame sotsiaalmaja kontrolli all<br />
enam-vähem sobiksid kõrvu elama.<br />
Nooremate, põhiliselt narkomaanide<br />
eluruumid on esimesel-teisel korrusel.<br />
Algusajal käis neil tõsine liiklemine<br />
läbi akende, nii sisse kui ka välja, kuid<br />
nüüd oleme sellele kriipsu peale tõmmanud.<br />
Kui lihtne see kriipsu peale tõmbamine<br />
tegelikult on?<br />
Eks me räägime nendega. Tuleb<br />
inimestele sisendada, et ka teistmoodi<br />
saab elada. On neid, kes ei taha korrast<br />
kinni pidada ja lasevad ise jalga,<br />
sest neile meeldib vabadus rohkem.<br />
Inimese, kes loopis toidujäätmeid aknast<br />
välja, saatsin koristustoimkonda.<br />
Ja näiteks rauduks või trellid esimese<br />
korruse akende ees on eelkõige selleks,<br />
et neid endid sissetrügijate eest kaitsta.<br />
Nii mina kui ka kogu kollektiiv tunneme<br />
oma elanikkonda ja üldiselt me<br />
teame, mida neilt võib oodata. Muide,<br />
ka ümberkaudsetest majadest jälgitakse<br />
meie elanikke valvsalt ja antakse kohe<br />
korrarikkumistest teada.<br />
Kui sageli sotsiaalmajast nii-öelda<br />
välja kasvatakse?<br />
Kahjuks väga harva. Põhimõtteliselt<br />
peaks sotsiaalmaja oleme ajutine elamispaik,<br />
selleks ajaks, kuni inimene oma elu<br />
korda seab. Ka praegu sõlmime üürilepingu<br />
vaid kolmeks kuuks. Ja siis muudkui<br />
pikendame seda lepingut. Üks rõõmustav<br />
näide ka: üks alkohoolikust naine<br />
tegi paar aastat tagasi joomisele lõpu,<br />
nüüd on ta leidnud endale elukaaslase ja<br />
elu joonele saanud. Inimene muutub ja –<br />
muide – endine joodik siunab nüüd teisi<br />
sellepärast, et need joovad.<br />
Kui paljudele jagatakse supitalonge?<br />
Supitalonge saab 10–13 inimest.<br />
Neile, kelle pension on tõesti näiteks<br />
tuhat krooni ja kes ei tule sellest välja.<br />
Me ei anna supitalonge sakuskaks – kui<br />
on raha alkoholi jaoks, siis peab jaguma<br />
ka söögi ostmiseks.<br />
Kuidas te sotsiaalmaja elanikke<br />
iseloomustate?<br />
Need on inimesed, kellel<br />
on sageli abi vaja. Nad ei<br />
tea midagi seadustest ja<br />
on kaugel tavalisest elukorraldusest.<br />
On neid,<br />
kes tulevad siia vanglast.<br />
Aitame neil dokumente<br />
vormistada, selgitame<br />
seadusi, tõlgime ametlikke<br />
kirju. See on osa<br />
meie igapäevatööst.<br />
Mõnda neist on ära<br />
kasutatud mahhinatsioonides<br />
– näiteks on<br />
ühe meie elaniku nimel<br />
35 000 eurot laenu võetud,<br />
ehkki mees on paljas kui<br />
püksinööp. Sageli on nad purjus<br />
peaga saja krooni eest nõus allkirja<br />
andma kuhu tahes, saamata<br />
aru, millele üldse käe alla panevad.<br />
Seega peame suhtlema ka võlausaldajate<br />
ja juristidega.<br />
Mida soovitate uuele direktorile?<br />
Rahu, ainult rahu. Ja kainet<br />
meelt. Meeles tuleks pidada ka<br />
vanasõna, et ühtki suppi ei<br />
sööda kuumalt. Ta võiks toetuda<br />
kaastöötajatele, kes on<br />
asjadega väga hästi kursis.<br />
Kaadri voolavus on siin väga<br />
väike.<br />
Mida pensionile jäädes teha<br />
plaanite?<br />
Mul on tööstaaži üle 50 aasta,<br />
lõpmatuseni ei saa ametis olla.<br />
Lähen elama oma tallu, hakkan<br />
kartuleid kasvatama ja mesilasi<br />
pidama.<br />
Erika Prave<br />
Šarž:<br />
Kalev Prits<br />
Uno Sepp tõdeb, et on elu jooksul aluse pannud<br />
kolmele ametile: kunagi käima saanud rahvakontrolli,<br />
siis alustanud linnamajandusega ja<br />
viimasena pannud tööle sotsiaalmaja.<br />
1 küsimus<br />
3<br />
Millised on teatri Lepatriinu<br />
plaanid kevadeks?<br />
Jelena Vaher, teatri<br />
asutaja ja näitleja:<br />
Valmistame ette<br />
uut lavastust, see valmib<br />
muinasjutu „Helepunane<br />
lilleke” alusel<br />
ja kannab pealkirja<br />
„Kaunitar ja koletis”. Mängitakse vene<br />
keeles ja lavastaja on teatri Valged Ööd<br />
kunstiline juht Peterburist.<br />
Tegemist on eksperimentaaltükiga.<br />
See on nukkudega mängitav monoetendus,<br />
kus lavale astub noor näitleja, aga<br />
kuna me ei taha tulevast etendust ära<br />
sõnuda, jääb näitleja nimi esialgu saladuseks.<br />
Esietenduse kavandame mai<br />
lõppu.<br />
Maakonna memm tuli Illukalt<br />
Tammiku rahvamajas selgitati viiendat<br />
korda välja maakonna julgeim ja<br />
loomingulisim memm. Seekord läks<br />
tiitel Kaja Kurvele Illukalt.<br />
Jõhvit esindanud Helmi Müür teenis<br />
välja nooruslikema memme tiitli.<br />
„See on lustakas konkurss, kus hinnatakse<br />
osalejate julgust, fantaasiat,<br />
huumorimeelt,” loetles ürituse korraldaja<br />
Heli Vähk omadusi, mis memmedele<br />
edu tagavad.<br />
Võistlejaid oli kuuest vallast. Üheskoos<br />
läbiti käsitöövoor, kus toodi žüriile<br />
hindamiseks kodus tehtud näputöö,<br />
samuti tuli end proovile panna koolivoorus<br />
ja diskovoorus.<br />
Järgmisel aastal plaanib korraldaja<br />
seni võitnud memmed omavahel võistlema<br />
panna. „Siis valime supermemme,”<br />
lubas Heli Vähk. JT<br />
Foto: Erika Prave<br />
Sipsiku lapsed mängisid<br />
presidendi vastuvõttu<br />
Lasteaias Sipsik toimunud kodu ja<br />
kodumaad tutvustav nädal lõppes<br />
omanäolise sündmusega.<br />
Õpetajad tulid mõttele mängida presidendi<br />
vastuvõttu, et tutvustada lastele<br />
selle üritusega kaasnevaid kombeid. Nii<br />
tehtigi. Lõimisime palju mitmesuguseid<br />
tegevusi ja ühendasime nad üheks suureks<br />
pidulikuks mänguks – Jõhvi lasteaia<br />
Sipsik presidendi vastuvõtuks. Vanema<br />
rühma lapsed valisid presidendiks<br />
Denissi. Tema soovis endale kaaslaseks<br />
Ivikat. Teised lapsed said valida, kellena<br />
tuntud inimestest nad tahavad vastuvõtul<br />
esineda.<br />
Pidulik vastuvõtt algas presidendipaari<br />
saabumisega: kõlas presidendi<br />
marss ja seejärel salm hümnist, mida<br />
oskas suurem osa lastest ka ilusti kaasa<br />
laulda. Sellele järgnes lasteaia direktori<br />
pidulik kõne. Laulsime isamaalisi laule,<br />
tantsisime rahvatantse ja lugesime luuletusi<br />
kodumaast. Meie vastuvõttu külastasid<br />
muusikakooli õpilased ja oma<br />
oskusi näitasid peotantsijad. Siis tervitas<br />
presidendipaar oma külalisi, algas<br />
kätlemistseremoonia.<br />
Teadustaja tutvustas külalisi: peaminister,<br />
Jõhvi vallavanem abikaasaga,<br />
arhitekt, moelooja, baleriin, sportlased,<br />
tantsija, talupidaja, putukateadlane...<br />
„Tere! Head pidupäeva!” korrutasid<br />
kõik vilunult.<br />
Presidendi vastuvõtu lõpuks olid<br />
kõik oodatud tantsupõrandale. Kõigepealt<br />
palusime avavalsile presidendipaari<br />
koos peaministri ja tema kaasaga.<br />
Suupisteteks pakuti kamakokteili ja<br />
komme.<br />
OLGA JERŠOVA<br />
Lasteaia Sipsik direktor<br />
Foto: erakogu<br />
Enne kalendrikevadet<br />
algas konkursikevad<br />
Märtsikuu algus oli paljudele muusikakooli<br />
õpilastele ja õpetajatele tavapärasest<br />
pingelisem, sest ees ootasid<br />
osalemised <strong>Eesti</strong> muusikakoolide liidu<br />
korraldatava vabariikliku õpilaskonkursi<br />
regionaalsetes eelvoorudes.<br />
Virumaa I regiooni kuulub 13 muusikakooli<br />
Ida- ja Lääne-Virumaalt<br />
ning nende koolide puhkpilli- ja<br />
klaveriõpilased sel aastal omavahel<br />
muusikaliselt jõudu katsusidki.<br />
Jõhvi kontserdimaja kammersaalis<br />
peetud puhkpilliõpilaste konkursil<br />
osales 49 noort muusikut, nende seas<br />
6 õpilast Jõhvi muusikakoolist. Denni<br />
Karin (õpetaja Irina Jekimova, kontsertmeistrid<br />
Svetlana Ratsõborskaja<br />
ja Aleksander Bondarenko) saavutas<br />
plokkflöödil esimeses vanuserühmas<br />
I koha. Tublid olid esimese vanuserühma<br />
tromboonimängijad – Argo Ers<br />
I koht ja Ilja Gavrilov II koht (õpetaja<br />
Raivo Kallas, kontsertmeister Jelena<br />
Gromova). Trompetil esines Allan Vool<br />
(õpetaja Raivo Kallas, kontsertmeister<br />
Jelena Gromova) esimeses vanuserühmas<br />
tänukirja vääriliselt ning Robert<br />
Pollet saavutas kolmandas vanuserühmas<br />
III koha (õpetaja Raivo Kallas,<br />
kontsertmeister Riina Kull). Esimese<br />
vanuserühma saksofonimängijate seas<br />
tuli Gleb Šilov konkursi diplomandiks<br />
(õpetaja Raivo Kallas, kontsertmeister<br />
Larissa Šilova).<br />
Rakvere muusikakoolis korraldatud<br />
klaveriõpilaste konkursil osales<br />
31 noort pianisti, nende seas 5 õpilast<br />
Jõhvi muusikakoolist. Esimeses vanuserühmas<br />
saavutas Jelizaveta Rumjantseva<br />
III koha (õpetaja Jelena Anufrikova).<br />
Kiituskirja kogu kava hea esituse<br />
eest pälvisid esimeses vanuserühmas<br />
Laura-Liis Sootalu (õpetaja Irina Strelkova),<br />
teises vanuserühmas Aljona<br />
Gulevitš (õpetaja Jelena Anufrikova)<br />
ja kolmandas vanuserühmas Anne-<br />
Marie Kottise (õpetaja Larissa Šilova).<br />
Kiituskirja J. S. Bachi teose hea esituse<br />
eest sai kolmandas vanuserühmas<br />
osalenud Riina Petrova (õpetaja Jelena<br />
Gromova).<br />
Konkursikevad muusikakoolides ja<br />
muusikakoolide vahel aga jätkub.<br />
MARGIT RAAG<br />
Muusikakooli direktor<br />
Memmed enne diskovooru.<br />
Kümnes laulupäev<br />
Veebruari lõpus toimus Tammiku<br />
rahvamajas kümnes maakonna ansamblite<br />
ja solistide päev. Seitsmest<br />
omavalitsusest tuli kokku sadakond<br />
osalejat.<br />
Laulupäeva teema oli „Minu <strong>Eesti</strong>”.<br />
Et žanripäev oleks natuke põnevam,<br />
toimub alati ka konkurss, kus osalejad<br />
valivad endi seast päeva parima ansambli<br />
ja solisti. Seoses sellega on hakatud<br />
rohkem rõhku panema nii repertuaarile<br />
kui ka riietusele.<br />
Seekord said publiku lemmiku tiitli<br />
Iisaku segaansambel ja Maarja Murutalu<br />
Iisakust.<br />
HELI VÄHK<br />
Lasteaia õpetajate arvates õpetas üritus lastele kombeid ja viisakust.<br />
Vald ostab garaaži<br />
Volikogu otsustas osta ühelt eraisikult<br />
südalinnas Veski tänavas asuva<br />
garaažiboksi 7000 euro (109 000<br />
krooni) eest.<br />
Algul küsisid omanikud selle eest<br />
pool miljonit krooni. <strong>Vallavalitsus</strong> on<br />
arvamusel, et pärast garaažide omandamist<br />
tuleb need heakorra huvides lammutada.<br />
JT
4 Teated<br />
JÕHVI TEATAJA Märts <strong>2011</strong><br />
UUED VALLAKODANIKUD<br />
Veebruaris registreeriti järgmiste<br />
väikeste vallakodanike sünd:<br />
Angelina Pinežko<br />
Marii Toomel<br />
Maerold Meit Sildnik<br />
Christyan Väli<br />
Arseni Vassiljev<br />
Hendrik Konsa<br />
ÕNNITLEME!<br />
Märtsis tähistavad<br />
sünnipäeva järgmised<br />
väärikas eas<br />
vallakodanikud:<br />
98<br />
Velda Mägar 4. märts<br />
94<br />
Arnold-Johannes Laanjärv 7. märts<br />
90<br />
Marta Kalašnik 9. märts<br />
89<br />
Salme Porkol 6. märts<br />
Nina Volkova 14. märts<br />
Tatjana Palk 25. märts<br />
88<br />
Agafia Frolova 24. märts<br />
87<br />
Khristinya Kosenko 14. märts<br />
Antonina Prostokišina 24. märts<br />
Helju Parve 29. märts<br />
Jekaterina Aldahhonova 31. märts<br />
86<br />
Melaine Talli 8. märts<br />
Galina Lukk 13. märts<br />
Koidula Kõlvand 25. märts<br />
Liidia Olõkainen 26. märts<br />
Adam Habilainen 1. märts<br />
85<br />
Niina Popova 3. märts<br />
Lehte Kollo 4. märts<br />
Anastassia Vassiljeva 7. märts<br />
Aino Tarum 13. märts<br />
Elfride Kivikild 14. märts<br />
Maila Vallimäe 16. märts<br />
Elfride Paläk 23. märts<br />
Efrosiniya Sitchuk 25. märts<br />
Evgenia Pitkevich 28. märts<br />
Aleksandra Preiman 30. märts<br />
Aleksander Jakovlev 2. märts<br />
Vadim Zubarev 7. märts<br />
80<br />
Serafima Ryabkova 5. märts<br />
Maria Olikaynen 8. märts<br />
Nina Petrova 10. märts<br />
Nina Matveeva 11. märts<br />
Ekaterina Kuzmina 18. märts<br />
Jevgenia Ossi 20. märts<br />
Heino Pall 21. märts<br />
Aleksander Pupkevitš 23. märts<br />
75<br />
Tamara Novikova 1. märts<br />
Olga Elmik 4. märts<br />
Lilia Lillemäe 6. märts<br />
Saima Kihlefeldt 11. märts<br />
Kaja Põldroos 13. märts<br />
Reet Viira 16. märts<br />
Olga Kairo 27. märts<br />
Aino Kriis 27. märts<br />
Helga Elemaa 27. märts<br />
Helle Kästik 28. märts<br />
Vaike Köök 30. märts<br />
Anatoly Ustinov 10. märts<br />
Tõnu Müürsepp 15. märts<br />
Mikhail Chelobitchikov 17. märts<br />
Anatoly Kotenev 22. märts<br />
Valeri Ivanov 28. märts<br />
Endel Noorkull 29. märts<br />
Ivan Polkovnikov 29. märts<br />
Georgi Nabokov 31. märts<br />
Valentin Yakovlev 31. märts<br />
KULTUURITEATED<br />
KONTSERDIMAJAS<br />
„Buratino”<br />
esmaspäeval, 4. aprillil kell 11.<br />
„Nohkar kuubis”<br />
esmaspäeval, 4. aprillil kell 13.30.<br />
„HIS MASTER’S VOICE”<br />
teisipäeval, 5. aprillil kell 19.<br />
Kontsert Jazz F1 GUITARS<br />
neljapäeval, 7. aprillil kell 19.<br />
„Smaragdlinna võlur”<br />
(etendus on vene keeles)<br />
pühapäeval, 10. aprillil kell 16.<br />
FRANK SINATRA LAULUD<br />
neljapäeval, 14. aprillil kell 19.<br />
Eurovisiooni hitid<br />
reedel, 15. aprillil kell 19.<br />
Baltimaade muusika festival<br />
Peterburi Jaani kirikus. TALLINNA<br />
KAMMERORKESTER<br />
reedel, 29. aprillil kell 19.<br />
SELTSIMAJAS<br />
Eri rahvuste klubi LANDÕŠ<br />
esmaspäeval, 3. aprillil kell 14.<br />
Vestlusklubi AJARING<br />
neljapäeval, 21. aprillil kell 12.<br />
Pensionäride klubi HÕBEJUUS<br />
neljapäeval, 24. aprillil kell 13.<br />
Pereklubi SEENIOR<br />
kolmapäeval, 30. aprillil kell 18.<br />
TAMMIKU RAHVAMAJAS<br />
TANTSUÕHTU ansambliga<br />
Parvepoisid<br />
reedel, 8. aprillil kell 20.<br />
SPORDIHALLIS<br />
XII käsitöölaat „Viru nikerdaja” ja<br />
IV rahvusvaheline pitsiseminar<br />
laupäeval, 9. aprillil kell 10–17 ja<br />
pühapäeval, 10. aprillil kell 10–15.<br />
KULTUURI- JA HUVIKESKUSES<br />
Kammersaalis<br />
IV harrastusfilmifestivalil „LATERNA<br />
MAGICA <strong>2011</strong>” osalevate filmide<br />
ülevaatus ja hindamine<br />
laupäeval, 16. aprillil.<br />
Jõhvi laste ja noorte lauluvõistluse<br />
„JÕHVI LAULUKEVAD <strong>2011</strong>”<br />
LÕPPKONTSERT<br />
pühapäeval, 17. aprillil kell 12.<br />
IV harrastusfilmifestivali<br />
„LATERNA MAGICA <strong>2011</strong>”<br />
autasustamistseremoonia<br />
reedel, 29. aprillil kell 18.<br />
NÄITUSED<br />
LINNAGALERIIS<br />
Natalja Kapajeva ja Galina Kozulina<br />
lapitehnikas tööde näitus<br />
„MÄNG NELJAL KÄEL”<br />
4.–30.aprillini.<br />
Avamine esmaspäeval,<br />
4. aprillil kell 16.<br />
Euroapteek OÜ pakub<br />
tööd Ahtme apteegis:<br />
PROVIISORILE VÕI<br />
FARMATSEUDILE<br />
Pakume: motiveerivat töötasu<br />
paindlikku tööaega<br />
koolitusi<br />
Info telefonidel<br />
6675026 või 55566778.<br />
CV saata: e-postile CV@euroapteek.ee;<br />
või faksile 6675021.<br />
Vaegkuuljate abistamine<br />
kolmapäeval, 13. aprillil ja<br />
30. aprillil kella 12–14 Jõhvis Kooli 2.<br />
JÕHVI MUUSIKAKOOLI<br />
KORRALDAMISEL<br />
JÕHVI KONTSERDIMAJA<br />
KAMMERSAALIS<br />
6.APRILLIL <strong>2011</strong> KELL 13.00<br />
Virumaa I regiooni<br />
muusikakoolide<br />
MUDILASTE<br />
MUUSIKAPÄEV<br />
Esinevad 5 – 10-aastased noored<br />
muusikud<br />
Ida- ja Lääne-Virumaa<br />
muusikakoolidest<br />
KELL 15.30<br />
muusik Katri Hallik-Rebane<br />
ja kunstnik Kerstin Hallik<br />
kontsertprojektis<br />
„Klaveriloomade lood klaveril ja<br />
molbertil“<br />
Grillihooaeg avatakse Grillfestiga<br />
ai esimesel päeval pannakse<br />
Mviaduktialuses parklas üles<br />
grillipannid ja selgitatakse välja osavamad<br />
lihaküpsetajad.<br />
„Parimad lihaküpsetajad selguvad<br />
kolme vooru kokkuvõttes,” ütles valla<br />
kultuurijuht Anne Uttendorf. Nii panevad<br />
võistlejad end proovile Rakvere<br />
searibi voorus, Talleggi kanaliha voorus<br />
ja fantaasiavoorus. Kui kahe esimese<br />
võistluse nimetus reedab, mida selle<br />
käigus küpsetatakse, siis fantaasiavoor<br />
annab vabad käed. Möödunud aastal Jõhvis<br />
esmakordselt toimunud Grillfestil oli<br />
fantaasiavoorus võitjaks näiteks grillitud<br />
šokolaadikook.<br />
TÄHTPÄEVI JÕHVI AJALOOST<br />
1241. aastast pärineb esimene kirjalik<br />
teade Jõhvist. See on Taani hindamisraamatus<br />
Liber Census Daniae,<br />
kus märgitakse ära 10 adramaa suurune<br />
Gevi küla (1 adramaa – <strong>Eesti</strong> normaaltalu,<br />
mille põlde hariti ühe adraga).<br />
1491. aastal mainitakse esmakordselt<br />
Jõhvi mõisa ordumõisana.<br />
1851. aastal avas juut Lurje riidekaupluse,<br />
mis oli Jõhvi üks esimesi kauplusi.<br />
Hiljem jätkas kaubitsemist tema poeg,<br />
kuni kauplus natsionaliseeriti.<br />
1856. aastal ostis krahv Peter von<br />
Igelström Jõhvi mõisa.<br />
12. juunil 1866. aastal õnnistati ja<br />
päev hiljem tõsteti kohale Jõhvi kirikule<br />
kingitud kaks kella, millest üks kaalus<br />
25 ja teine 45 puuda.<br />
1881. aasta detsembris toimus ülevenemaaline<br />
rahvaloendus ja 28/29. detsembri<br />
seisuga oli Jõhvis 404 elanikku.<br />
1891. aasta <strong>Eesti</strong> IV üldlaulupeol<br />
sai Jõhvi mängukoor (tänapäeva mõttes<br />
puhkpilliorkester) 3. auhinna, eespool<br />
olid Iisaku ja Holstre.<br />
1901. aastal asutas Jõhvi päevapilditöökoja<br />
omanik (1899. aastast) Aleksander<br />
Danilevsky (hilisem Jõhvi alevi- ja<br />
linnapea) limonaadi ja seltersi valmistamise<br />
töökoja.<br />
Sama aasta 20. juunil avati Jõhvi postkontoris<br />
telegraaf, seni oli telegramme<br />
vastu võetud raudteejaamas.<br />
1916. aasta septembris saabus Jõhvi<br />
raudteejaama 200–300 hiinlast, kes olid<br />
sõja ajaks Venemaale värvatud. Et aga<br />
Venemaa neile tõenäoliselt rakendust ei<br />
leidnud, pandi nad siin metsa lõikama.<br />
1926. aastal oli külm talv ja vallavalitsus<br />
võttis vastu otsuse, et kui külma on üle<br />
TASUTA RAAMATU LAAT<br />
JÕHVI GÜMNAASIUMIS<br />
9. ja 10. aprillil<br />
gaühel meist<br />
Ion<br />
kodus<br />
raamatuid, mida<br />
me enam ei vaja,<br />
aga ära visata ka ei<br />
raatsi. Samas võib<br />
meile mittevajalik<br />
trükis teist raamatusõpra<br />
väga rõõmustada. „Viru nikerdajaga”<br />
samal ajal toimub Jõhvi gümnaasiumis<br />
järjekordne tasuta raamatu laat, mis<br />
pakub võimalust raamatud teisele ringile<br />
saata. Pole vahet, kas toote laadale ühe<br />
raamatu või mitu kastitäit või tulete lihtsalt<br />
ilma raamatuid toomata endale meelepärast<br />
lugemist valima. Oluline on see,<br />
et seni kasutult seisnud kirjavara leiaks<br />
enesele uue lugeja. Laadale võib tuua nii<br />
eesti- kui ka võõrkeelset kirjandust, eriti<br />
oodatud on lasteraamatud. Raamatuid<br />
saab juba varem tuua Jõhvi keskraamatukokku,<br />
et saaksime neid laada tarvis sorteerida.<br />
Lisateave telefonil 337 0773 või raamatukogu<br />
kodulehel http://rk.johvi.ee.<br />
KOHTUMISENI RAAMATULAADAL!<br />
Reeglite kohaselt annab esimese<br />
kahe võistlusvooru ribid ja fileed võistkondadele<br />
korraldaja ja nendes voorudes<br />
grillitakse ainult söegrillidel. Fantaasiavoorus<br />
võib võistkond grilliaparaadi vabalt<br />
valida.<br />
Võistlus peetakse pühapäeval, 1.<br />
mail, see algab kell 10 ja kestab kuni<br />
seitse tundi. Grillfestil osalemine ja sissepääs<br />
on kõigile prii. Osalejad saavad<br />
end registreerida alates esmaspäevast,<br />
21. märtsist e-posti aadressil anneuttendorf@hot.ee<br />
või Grillfesti kodulehel.<br />
Parim võistkond esindab Ida-Virumaad<br />
üle-eestilisel Grillfestil, mis korraldatakse<br />
11. juunil Türil.<br />
Möödunud aastal osales Ida-Virumaa<br />
võistlusel kümme võistkonda. JT<br />
20 kraadi Réaumuri skaalal (25 kraadi<br />
Celsiuse skaalal), siis koolitöö ei toimu.<br />
Et õpilased ja õpetajad sellest teada saaksid,<br />
tõmmati Jõhvi pritsimaja torni lipp<br />
ja asi oli kõigile arusaadav.<br />
25. juulil 1926. aastal peeti Jõhvi<br />
pargis härrastemaja verandal Jõhvi I<br />
laulu- ja muusikapäev, milles osales 14<br />
laulukoori 400 lauljaga ja 10 pasunakoori<br />
160 mängijaga. Saadud tulu läks Jõhvi<br />
kihelkonda rajatava Vabadussõja mälestussamba<br />
fondi.<br />
13. detsembril 1926. aastal sai Jõhvi<br />
Kohtla-Järve elektrijaamast elektrivalguse.<br />
21. märtsil 1931. aastal avati Turuplatsi<br />
ääres Schmidti-Abelovi kaubamaja,<br />
mis lammutati 1950. aastatel seoses<br />
väljaku ümberehitamisega.<br />
Oma väljakirjutuste alusel<br />
ARTHUR RUUSMAA<br />
HULKUVATE LOOMADE<br />
VÄHENDAMISE KAMPAANIA<br />
<strong>Eesti</strong> Loomakaitse Selts korraldab koostöös<br />
paljude kliinikute ja peatoetaja<br />
Royal Caniniga kampaania, mille raames<br />
on loomaomanikul võimalik oma<br />
kass (või koer) soodushinnaga steriliseerida/kastreerida.<br />
Operatsioonidele saab<br />
registreerida 31. märtsini ja operatsioone<br />
tehakse 21. märtsist 15. maini.<br />
Kampaania eesmärk on juhtida ühiskonna<br />
tähelepanu lemmikloomadega<br />
seonduvatele probleemidele, suurendada<br />
teadlikkust loomade heaolu parandamisest,<br />
kutsuda inimesi üles oma lemmikute<br />
eest paremini hoolitsema ning neid steriliseerima/kastreerima,<br />
et hoida ära hulkuvate<br />
loomade arvu kasvu ja soovimatutest<br />
järglastest vabanemist julmal viisil.<br />
Samuti on eesmärk vähendada tänavatel<br />
hulkuvate loomade arvu.<br />
Kampaanias osalevad Ida-Virumaa<br />
kliinikud:<br />
Vetdok OÜ – Kiviõli, Viru 3, tel 332<br />
2398; Kohtla-Järve, Maleva 31, tel 337<br />
7463; Kohtla-Järve, Kukruse, Jõhvi mnt<br />
9, tel 334 1350;<br />
Pets Planet OÜ – Narva, Kreenholmi<br />
9, tel 357 0466, 5698 9773. Kassi steriliseerimine<br />
47,20 eurot, kassi kastreerimine<br />
21,60 eurot, koera steriliseerimine ja kastreerimine<br />
sõltub koera kaalust, vastavalt<br />
alates 87,20 ja 40,80 eurost;<br />
Linnafauna loomakliinik – Narva,<br />
Joala 9–2, tel 5559 7317. Kassi steriliseerimine<br />
48 eurot, kassi kastreerimine 23<br />
eurot, koera steriliseerimine ja kastreerimine<br />
sõltub koera kaalust, vastavalt alates<br />
65 ja 35 eurost;<br />
Farmax Kohtla-Järve loomakliinik<br />
– Kohtla-Järve, Järveküla tee 64, tel 334<br />
7666. Kassi steriliseerimine 53,10 eurot,<br />
kassi kastreerimine 28 eurot, koera steriliseerimine<br />
ja kastreerimine sõltub koera<br />
kaalust, –10% lõpphinnast;<br />
Uus Ahtme Väikeloomade Kliinik –<br />
Kohtla Järve, Ahtme mnt 24–1, tel 332<br />
3131. Kassi steriliseerimine 35 eurot, kassi<br />
kastreerimine 19 eurot.<br />
Tiine või indleva kassi steriliseerimine<br />
kokkuleppel kliinikuga.<br />
Registreerimine ja lisainfo loomakaitseseltsi<br />
infotelefonil 5550 5009 või internetiaadressil<br />
http://www.loomakaitse.<br />
ee/?q=node/840. JT<br />
Reedel,<br />
1. aprillil kell 18<br />
kontserdimajas<br />
Jõhvi gümnaasiumi<br />
tantsupidu<br />
„MAA JA ILM”.<br />
Sissepääs tasuta.<br />
KESKRAAMATUKOGUS<br />
reedel, 1. aprillil kell 15<br />
MÕRVAMÜSTEERIUM raamatukogus.<br />
Tule ja hakka sinagi detektiiviks!<br />
Ida-Virumaa pensionäride ühendus<br />
korraldab 14.–16. juunil ekskursiooni<br />
Peterburi. Soovijatel palun ühendust<br />
võtta telefonil 516 6788 või tulla<br />
kolmapäeval või reedel kella 10–14<br />
Jõhvi seltsimajja (Kooli 2).<br />
JÕHVI GÜMNAASIUMI<br />
MEENEKONKURSS<br />
Et leida põnevaid ja samas praktilisi<br />
meeneid, mida kool võiks oma külalistele,<br />
vilistlastele, tublimatele õpilastele<br />
ja õpetajatele mitmesuguste sündmuste<br />
puhul kinkida, kuulutatakse<br />
välja meenekonkurss.<br />
TINGIMUSED:<br />
ideed esitada eskiisi ja kirjeldusena<br />
A4-formaadis;<br />
komplekt võiks koosneda 3–4 esemest;<br />
materjalile piiranguid ei ole;<br />
peab olema tehniliselt teostatav;<br />
esemel peab kindlasti olema kooli<br />
sümboolika;<br />
ühe eseme maksumus ei tohi ületada<br />
10 eurot;<br />
soovitav kasutada ka Jõhvi rahvuslikku<br />
ornamenti.<br />
Eskiisid esitada 15. aprilliks kooli kantseleisse.<br />
Konkursi võitja saab auhinnaks esimese<br />
meenekomplekti, mille autoriks ta ise on!<br />
Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE, tel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Pille Rüütel<br />
Trükkija: trükikoda TRÜKIS
Change language