SL Õhtulehe eriprojektid

ohtuleht.ee

SL Õhtulehe eriprojektid

Rattamaratoni

juubelileht

Rattaleht

11. september 2007

AJALUGU

1

MEEDIAPARTNER

AUTOPARTNER

RATTAPARTNER

PEASPONSOR

MAAILMATASE:

Mullu võitis rattamaratoni

norralasest maailmameister

Gunn-Rita Dahle-Flesjaa. Aldo Luud

SISUKORD:

2–3 Ajakava ja informatsioon 6–7 Maastikuratas tõi eestlastele tervise

8–9 Raja kaardid 11–13 Maastikusõidu ärkamisaeg 15 Lätlased ootavad külla


2 AJAKAVA

10. Tartu Rattamaraton

SEB Ühispanga

10. Tartu

Rattamaraton

Reede, 14. september

ja laupäev, 15. september

Tartus Raekoja platsil rattamaratoni telgis

9–19 avatud võistluskeskus.

Registreerimine lõpeb 15. septembril kell 17.

Laupäev, 15. september

Tartus Tähtvere spordipargis

10.30–12.00 eliitvõistlejate mandaat

Tillusõit

11.00 kuni 4aastased u 300 m

11.10 5-6aastased u 1 km

11.25 7-8aastased u 2–3 km

11.45 auhindade loosimine

Minimaraton

11.40 8aastased ja vanemad 5,7 km

12.15 auhindade loosimine

7. Tartu mägirattasprint

12.30 eelsõidud

12.50 lohutussõidud

13.10 poolfinaalid

13.25 finaalid

13.45 autasustamine

Tartu LV kultuuriosakonna saalis

(Raekoja plats 12)

15.00–17.00 eliitvõistlejate mandaat

18.00 meeskondade esindajate koosolek

Tartus Raekoja platsil rattamaratoni telgis

19.30 SEB Ühispanga 10. Tartu Rattamaratoni

juubelivastuvõtt

mägirattasprindi autasustamine

rattamaratonide võitjate presentatsioon

Elion Estonian Cup 2007 autasustamine

21.00 SEB Ühispanga 10. Tartu Rattamaratoni

soojenduspidu

Pühapäev, 16. september

SEB Ühispanga 10. Tartu Rattamaraton

Otepääl Tehvandi spordikeskuse staadionil

8.00–9.50 stardimaterjalide väljastamine

10.00 87 km start

10–12.50 stardimaterjalide väljastamine

40 km sõidule

13.00 40 km start

Elvas Tartumaa tervisespordikeskuses

(Elva jahilasketiir)

12.50 võitja finiš

13.00 lilleautasustamine

13.05 intervjuu võitjatega/pressikonverents

14.30 autasustamine

15.00 vanusegruppide autasustamine

16.00 vanusegruppide autasustamine

17.00 vanusegruppide autasustamine

18.30 finiš suletakse

KORRALDAJA:

MTÜ Klubi Tartu Maraton

Aadress: Laulupeo pst 25,

51007 Tartu

Tel: +372 7 421 644,

faks: +372 7 422 536

Kodulehekülg:

http://www.tartumaraton.ee

E-post:

tartumaraton@tartumaraton.ee

Registreerimine ja osavõtumaksud

REGISTREERIDA SAAB:

INTERNETIS Klubi Tartu Maraton veebiküljel

www.tartumaraton.ee kuni 14. septembril kella 17ni.

HAWAII EXPRESSI KAUPLUSTES Kõigis

Eesti kauplustes kuni sulgemiseni 14. septembril.

KLUBIS TARTU MARATON Aadressil

Laulupeo pst 25, Tartu kuni 13. septembril kella

17ni (info tel 7 421 644, faks 7 422 536).

TARTUS RAEKOJA PLATSIL Võistluskeskuses

Tartus Raekoja platsil rattamaratoni

telgis 14. ja 15. septembril kella 17ni.


10. Tartu Rattamaraton

TEAVE

3

Nõuandeid

pealtvaatajatele

LIIKLUSKORRALDUS

Võistlustrass on liikluseks suletud.

Kõik võistluspiirkonnas liiklejad peaksid

arvestama, et Otepää–Rõngu maanteel on

remont.

Alternatiiv on liigelda mööda Otepää–

Kintsli–Laguja–Elva kaudu kulgevat kruusateed

või Otepää–Pangodi–Elva kaudu kulgevat

asfaltteed.

TRANSPORT JA ERIBUSSID

Stardipaika maksab bussipilet 25 krooni

ning tagasi saab tasuta (nii Otepääle kui ka

Tartusse).

87 km starti väljuvad bussid Tartu Vanemuise

alumisest parklast kell 7.15 ja Elva finišiparklast

kell 7.45.

40 km starti väljuvad bussid Tartu Vanemuise

alumisest parklast kell 10.15 ja Elva finišiparklast

kell 10.45.

Jalgrattaga bussi ei lubata. Jalgrataste

transpordiks on bussipeatuses veoautod.

PARKIMINE

Parkimine stardipaikade parklates on tasuta.

Autod suunatakse parklatesse vastavalt liikluskorraldusele

ja parklate täituvusele.

Finišiparkla Elva–Hellenurme mnt 2. kilomeetril

on tasuline – autodele 30, väikebussidele 50

ja bussidele 90 krooni. Pääsmeid müüakse

parkla sissepääsus.

Aldo Luud

RAJAL TOIMUVA JÄLGIMINE

Pealtvaatajad, kes soovivad võistlejatele raja

ääres vahetult kaasa elada, peaksid liikuma 15

minutit pärast starti Munamäe juurest üle raja

ning suunduma Sangaste peale viivale teele.

Rada n-ö väljastpoolt (rada kulgeb kaarjalt) jälitades

on võimalik käia kõikides teeninduspunktides

ning lõpetada finišis.

Stardist otse finišisse saab kõige mugavamalt,

kui suunduda Otepäält Pangodile ning

sealt omakorda pöörata Elva peale.

Teeninduspunktide juures tuleb kinni pidada

liiklusreguleerijate korraldustest ning järgida

mahasõitude tähistusi ja suunaviiteid.

Rajal toimuvat vahendab otselülituste ja

erisaate kaudu Sun FM sagedusel 101,2 MHz.

STARDIMATERJALIDE VÄLJASTAMINE

14. ja 15. septembril Tartus Raekoja platsil

rattamaratoni telgis kella 9–19 ja võistluspäeva

hommikul stardipaigas.

LISAINFO

Telefonil 7 421 644 ja

veebilehel www.tartumaraton.ee

OSAVÕTUMAKSU TASUMISEL

PEA MEELES:

kõigile kuni 18aastastele ja Eesti vabariigi

pensionäridele kehtib 50% hinnasoodustus;

osavõtust loobumisel osavõtutasu ei

tagastata, kuid arstitõendi esitamisel enne

15.09.2007 saab 2008. a rattamaratonile

registreeruda poole hinnaga;

rattamaratoni ärajäämisel korraldajatest

mitteolenevatel põhjustel osavõtutasu

ei tagastata.

OSAVÕTUMAKSUD

87 km 40 km

Kuni 24.08 400 krooni 250 krooni

25.08–10.09 550 krooni 350 krooni

11.09–15.09 700 krooni 450 krooni

NB! Võistluspäeva hommikul registreerimist

ei toimu!


SEB ÜHISPANGA 10. TARTU RATTAMARATONI AMETLIK RATTAPARTNER


10. Tartu Rattamaraton

HARRASTAJA

5

Harrastaja

jaoks on iga

rattamaraton

unikaalne

Suurt pingutust

nõudvad tõusud, mis

pulsi lakke ajavad, ning

närvekõditavad laskumised

kiiretesse kurvidesse

ühes puhkust lubavate

lõikudega üle

heinamaade korduvad

aastast aastasse, kuid

ometi on neis iga kord

midagi uut. Ratturi jaoks

muudavad sõidu kordumatuks

erinev ettevalmistus,

varustus ning

ilmataat, kellel on alatihti

üllatusi varuks.

Sellel aastal kümnendat korda

võistlustulle astuva Anti Ooti sõnul

mängib just viimane igas

sõidus üht olulisemat rolli. «Suur

vihm teeb raja libedaks ja mudaseks

ning muudab sõidu adrenaliinirohkemaks.

Kuum päike kütab

temperatuuri väga üles, mis

lõpetab paljude sõidu enne finišit,

kuna keha ei pea sellisele

saunale vastu. Külm toob endaga

kaasa jälle potentsiaalsed lihasekrambid

ja kuivus silmi

matva tolmu,» selgitab Oot.

Päris äärmusi on viimase

kümnendi jooksul tulnud Tartu

rattamaratonidel osalejatel

läbi elada harva. Vaid esimesel

aastal

tuli ligi tuhandel

pikema

distantsi ette võtnud

võistlejal kannatada lausvihma,

mis muutis Ooti sõnul

Harimäe tõusud porimülgasteks,

kust vaid hambad ristis

ennast üles pressiti.

Muudatused rajal

Aastatega on märgatavalt muutunud

ka rada – see nõuab praegustelt

osavõtjatelt võrreldes

1998. aastal startinutega oluliselt

suuremat pingutust. Algselt 63

km suusamaratoni trassi järgiv

sõit on kasvanud praeguseks 87

kilomeetrini ning on konkurentsitult

Eesti suurim maastikurattavõistlus.

Ümberkorraldustega

on muudetud võistlusrada ka

oluliselt turvalisemaks – lõigatud

on võsa ning pinnast on

muudetud toekamaks.

Rattasõit kui elustiil

Üheksa aastat tagasi organiseerima

hakatud Tartu rattamaraton

tekkis peakorraldaja Indrek

Kelgu sõnul praktiliselt tühjale

kohale, kuna maratonitüüpi

võistlust meie kodumaal sel ajal

ei pakutud. Esimese maastikumaratonina

mäletab seda ka

Anti Oot,

kelle sõnul olid

just sõidu uudsus ja

kasvav huvi jalgrattaspordi

vastu põhjused, miks end ühes

tuttavatega registreeriti. Sellest

ajast peale on rattapisik nakatanud

juba tervet keha ja paljusid

sõprugi ning sellest on saanud

elustiil. Lisaks Tartule

käiakse sõitmas mujalgi Eestis

ja nii tihti kui vähegi võimalik.

«Kui on tulemas võistlus, siis

seatakse oma tegemised ikka

selle järgi. Puhkama ei sõideta

ja midagi suurt ette ei võeta, ka

sünnipäevad jäävad täpselt nii

lühikeseks, kui kohe saabuv

mõõduvõtt lubab,» lisab Oot.

Läbi aastate on hea olnud ka

üldine atmosfäär ja seda eriti

just harrastussportlaste hulgas.

«Kui juhtub kumm purunema

või kett katkema ning oma jõud

või varustus sellest üle ei käi,

siis ikka leidub keegi, kes abistava

käe ulatab,» kiidab Oot.

Samuti ei kujuta külg-külje

kõrval sõitmine endast vihast

võistlust ja tõuklemist, vaid pigem

ollakse üksteise vastu aupaklikud

ja arvestatakse kõigi

võistlejatega. «Teinekord tehakse

grupis sõites naljagi, näiteks

räägitakse anekdoote, mille

tulemusena kõik naerust

vappuvad,» muigab kõigil Tartu

rattamaratonidel osalenu.

Võistlusele esirattata

Sarnaselt teiste eluvaldkondadega

ei ole ka rattaspordis tundmatud

erinevad äpardused. Kõige

levinum on võistluseks vajalike

detailide koju unustamine

alates kinnastest kuni esirattani

välja. Viimane kipub meelest

minema eelkõige neil, kes tulevad

kohale oma autoga ning on

jalgratast auto külge kinnitades

unustanud alt võetud esiratta

autosse panna. Uko Urb

Margus Ansu (Postimees)


6 AJALUGU

10. Tartu Rattamaraton

Kui ameeriklased

kaheksakümnendate

alguses maastikuratta

välja mõtlesid, polnud

neil vähimatki aimu, et

tegu on revolutsiooniga,

ja mitte ainult nende

kodumaal. Veerandsada

aastat hiljem võib öelda,

et peaaegu igal eestlasel,

kes vähegi oma

tervise eest hoolt viitsib

kanda, on olemas

maastikuratas. Ja neid

lisandub jõudsalt.

«Üha enam eestlasi otsustavad

uue arvutimängu asemel jalgratta

soetada. Rahvas saab seeläbi

tervemaks,» kinnitab

Hawaii Expressi tootejuht Enn

Rohtla (pildil), kes on oma

sõnul üle poole eluea rattasadulas

veetnud.

Maastikurattad ehk bike’id ilmusid

Maarjamaale kümmekond

aastat tagasi. «Sinnamaani

sõideti metsade vahel tänavasõidurataste

või nende modifikatsioonide

ehk cyclocross-ratastega,

millel oli muudetud pidureid,

esikahvlit, kumme,»

kirjeldab Rohtla siinset maastikusõidu

ajalugu.

Terasmonstrumist

kerge süsinikrattani

Maastikuratas tõi

eestlastele tervise

Kui aga rääkida maastikuratta

üleilmsest ajaloost, siis mõtlesid

ameeriklased bike’i välja

selleks, et ka suviti saaks sõita

mäesuusatrassidel. Selleks

leiutati sõiduvahend, millel on

amordid, et liikumine maastikul

oleks võimalikult mugav ja

sujuv, ning laiad mustriga rehvid,

mis pidasid ka mudas.

Esimesed bike’id olid 25kilosed

terasraamiga monstrumid,

kuid areng jätkus kiires tempos.

Varsti valmistati raame

kroom-molübdeenist, siis alumiiniumisulamitest

ning praegu

juba süsinikkiust. Kõik muidugi

selleks, et ratta kaalu vähendada.

Nii saab kergemini

mäest üles ja lihtsamini mäest

alla – kergem sõiduvahend on

paremini juhitav.

«Ainuüksi viimasel kümnendil

on maastikurataste ehk raami

ja komponentide kogukaal

vähenenud mitte sadade grammide,

vaid kilode võrra,» tõdeb

Rohtla ja toob võrdluse:

kergeim alumiiniumraam kaalub

1,2 kilo, Scotti süsinikraam

980 grammi. Maastikurattal pole

ka kaalupiiranguid nagu

maanteerattal, mis UCI reeglite

järgi ei tohi olla kergem kui

6,4 kilo.

Üheksakümnendate keskel

hakkasid maastikurattad viimaks

Eestisse jõudma. Esimese

bike’i tõi siiamaile Hawaii

Express 1994. aastal. Alates

Atlanta olümpiast 1996, kus

osales ka tuntud tipprattur

Alges Maasikmets Scotti rattal,

kuulub mägirattakross mängude

kavva. Kaks hooaega hiljem

olid juba kõik Eesti maastiku-


10. Tartu Rattamaraton

AJALUGU

7

on teisigi. Näiteks on bike’i puhul

sõiduasend mugavam – sa

ei lama nii-öelda, nagu maanteerattal,

sest raami kuju on

langev ja võimaldab sõita sirge

seljaga.

Esimese hooga osteti poed

tühjaks odavamatest jalgratastest

ja metsa ilmusid seenelistele-marjulistele

lisaks ka tervisesportlased.

Õige pea selgus,

et 2500–3000kroonised odavrattad,

millel küll kenad kirjad

peal, pole parimad.

«Inimesed hakkasid mõtlema,

milleks tal jalgratast vaja

on. Kas poodi piima järele sõitmiseks,

treeninguks või tõsiseks

treeninguks ja võistlemiseks,»

räägib Rohtla. «Selgus,

et odava sõiduvahendiga ei tasu

väga metsa treenima minna.

Ka pidas kallim jalgratas märgatavalt

kauem vastu.»

Rohtla sõnul on rahvas muutunud

teadlikumaks ja osatakse

öelda, mida tahetakse:

«Enamasti soovitakse, et

rattal oleks alumiiniumraam,

esiamort ja vähemalt 21 käiku.

Kvaliteedi ja mugavuse nimel

ollakse valmis rohkem kulutama.

Neile tingimustele vastava

korraliku sõiduvahendi saab

kätte umbes 7000 krooni eest.

Kehva varustusega ei teki head

emotsiooni. No kuidas sa

rattasõitu naudid, kui ratas ei

veere sujuvalt, käigud ei vahetu

ja pidurid käivad vastu

ratast.»

Maastikurattaid

ostetakse üha enam

sõidu meistrivõistlustel osalejad

vahetanud cyclocross-ratta

bike’i vastu.

Harrastajad unustasid

maanteeratta

Peagi hakkasid maastikurattad

vallutama Eestimaad. Rahvas

avastas, et müügil on sõiduvahendid,

millega saab liikuda nii

maanteel, kruusal kui ka metsas

ja põllul. Ka hind oli enamvähem

taskukohane.

«Tõsi ta on, et tervisesportlased

unustasid vahepeal maanteerataste

olemasolugi,» muigab

Rohtla. «See on ka mõistetav,

sest meil pole praegugi

suurtes linnades ja nende lähistel

teid, kus rattaga sõita. Vaid

tõsisportlased julgevad liiklusse

sukelduda. Õigupoolest neil

Margus Ansu (Postimees), Arno Saar

pole teist valikut. Selleks, et

kodust läbi linna maanteele

jõuda, peab olema väga julge,

osav rattavalitseja ja loov. Eesti

rattateid ei anna Hollandi ja

Taani omadega võrreldagi.

Ja asi pole niivõrd selles, palju

teid on, vaid rattateede võrgus.»

Põhjusi, miks rahvas maastikuratta

kiiresti omaks võttis,

Tulevik? «Rattad muutuvad

kergemaks ja vastupidavamaks,»

pakub Rohtla. «Hinnad

– kui tõusevad, siis keskmiselt

viis protsenti aastas tänu nafta

hinna kasvule.»

Ent mis puutub maastikurataste

turgu, siis plahvatust

Rohtla Eestimaal ei oota: «Tõus

on stabiilne, sest inimesed muretsevad

üha enam tervise pärast.

Muidugi, kui Tallinna ja

selle ümbruse rattateed arenevad,

Pirita jõe läheduses maastikurajad

valmivad ning Nõmme

ja Harku omad täisvalgustuse

saavad, tuleb see rataste

müügile, aga eelkõige Eesti

rahva tervisele kasuks.»

Jaan Martinson


8 RAJAKAART

10. Tartu Rattamaraton

SEB ÜHISPANGA 10. TARTU RATTAMARATON - 16. SEPTEMBER 2007

PUKA TP

36,7 km

ANDE TP

22,7 km

MATU TP

12,5 km

VF1

KANNISTIKU TP

10 km

N

87 km

40 km

START

OTEPÄÄ


10. Tartu Rattamaraton RAJAKAART

9

OTEPÄÄ MATU TP ANDE TP PUKA TP ASTUVERE TP PALU TP HELLENURME TP ELVA

START 12,5 km 22,7 km 36,7 km 48,0 km 65,5 km 76,5 km FINIŠ 87 km

200 m

150 m

100 m

50 m

0 m

0 km 10 km 20 km 30 km 40 km 50 km 60 km 70 km 80 km

RAJAPROFIIL

ASTUVERE TP

48,0 km

PALU TP

65,5 km/18,5 km

VF2

HELLENURME TP

76,5 km/29,5 km

FINIŠ

ELVA

87 km/40 km

REGIO

MÄRKUSED 87 KM PIKKUSE RAJA KOHTA

10 km on väike rajauuendus, kus varasema põlluületuse asemel

läheb trass mööda põlluäärt.

14 km algab esimene tõsisem tõus, mis viib ratturid Harimäele. Raja

esimese kolmandiku kõige raskemale osale järgneb järsk laskumine.

52-56 km liigub rada pidevalt ülesmäge.

67 km, pärast Palu teeninduspunkti, läbib tee tunneli!

73,5 km on Elva jõe ületus betoontammil. NB!


KAS MÄLETAD VEEL, KUIDAS SU SÜDA

LÕI ESIMESE KORRA EEL?

www.suunto.com

Uued Suunto südamemonitorid tabavad iga

Sinu südamelöögi. Nad kalkuleerivad välja

tõelise treeningu efektiivsuse näitaja –

reaalajas, Sinu enda randmel, veendumaks,

et Sinu pingutusel on tulemus.

Teised mõõdavad, meie inspireerime.

MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT PULSIMÕÕTJA.

Suunto randmekompuutreid müüvad: MATKaSPORT kauplused, Sportland Ülemiste: Ülemiste Kaubanduskeskus, Suur Sõjamäe 4, 11415 Tallinn, Sportland Järve: Järve Keskus,

Pärnu mnt.238, 11622 Tallinn, Sportland Zeppelin: Turu 14, 50105 Tartu, Rakser Sport: Karja 20, 90503 Haapsalu, Silja Sport: Lõunakeskus, Ringtee 75, 51014 Tartu, Tallinna

kaubamaja: Gonsiori 2, 10143 Tallinn, Tartu Kaubamaja: Riia 1, 51013 Tartu, A&T Sport: Mustamäe tee 50, Tallinn, Extreme Sport Tartu: Tähe 98, 50107 Tartu


10. Tartu Rattamaraton TIPPSPORT

11

Peeter Kümmel (Sakala)

Maastikusõidu

ärkamisaeg

Maanteesõitjad on Eestis ammugi

tegijad, pääsevad aina olümpiale ja

sõidavad tiitlivõistlustel medalitele.

Pekingi OMil stardib üle mitmesetme

aasta taas eesti trekirattur.

Maastikusõit aga… Maastikusõit

on ärkamas, kinnitavad asjatundjad.

JÄTKUB LK 12


12 TIPPSPORT

10. Tartu Rattamaraton

Eesti noored maastikuratturid sih

Maanteeratturid Rene

Mandri ja Rein Taaramäe

võidutsesid vastavalt

mullu ja tänavu

U23 EMil. Trekirattur

Daniel Novikov võitis

B-grupi MMil kulla ja

hõbeda ning sai olümpiapileti.

Ühesõnaga

neil aladel on tulevikku.

Maastikusõitjad ei pääse paraku

rahvusvahelisele pildilegi,

rääkimata medalivõitudest. Pekingi

metsades võisteldakse

eestlasteta. Ometi on maastikusõit

Maarjamaal ülekaalukalt

populaarseim rattaala.

Maastikusõit ei ela varjusurmas,

arvab Eesti Jalgratturite

Liidu peasekretär Urmas

Karlson, vaid pole veel õide

puhkenudki. Aga potentsiaali

olevat. Ja kõvasti.

Maastikurattaga

sõidavad massid

«Maastikurattaga sõidavad

massid,» selgitab Karlson.

«Eestis on mitu sarja, tuhande

osavõtjaga võistlus pole üllatav.

See tuleb kanda plusspoolele.»

Ent plusside kõrval on ka

miinuseid: «Bike’is pole noorsportlasi

just palju. Suurem osa

tõsitegijaid on 25–40aastased.

Nende ambitsioon on võita kodus

ja osaleda korra-kaks piiri

taga, aga mitte pürgida maailma

tippu.»

Tuleb olla kannatlik ja oodata,

kinnitab Karlson, küll noorte

arv kasvama hakkab. Olevat

ju maastikusõit perekondlik tegevus

– kui mees sõidab, on

naine ja lapsed raja ääres. Tuleb

lihtsalt oodata, millal lapsed

suuremaks kasvavad. Tingimused

selleks, et noored hakkaksid

maastikurattasõitu kui tippsporti

võtma, on kõik loodud.

Karlson: «Ma arvan, et protsessi

pole vaja kunstlikult kiirendada.

Mullu oli mõõna tipp

– uusi pealetulijaid praktiliselt

polnud –, kuid nüüd algab tõus,

seda on märgata. Maastikuratas

on Eestis olnud ju vaid

kümnendi ja nii ruttu ei teki

traditsioone, metoodikat, knowhow’d

ega treenerite kaadrit.

Arvestage: maanteel on Eestis

rattaga sõidetud 120 aastat.»

Uus põlvkond

alistas veteranid

«Tänavu võttis uus põlvkond

ohjad veteranidelt üle,» näeb

Alexela Pro Agency Teami juht

Allar Tõnissaar kindlat märki

maastikurattaala taseme tõusust.

«Martin Loo ja Taavi

Selder sõitsid üle ammused tegijad

Sigvard Kuke, Allan Orase,

Alges Maasikmetsa ja Helmet

Tamkõrva.»

Teisalt – üle keskmise häid

maastikusõitjaid on meil varemgi

olnud, paraku on nad kõik varem

või hiljem, pigem siiski varem,

maanteele siirdunud.

«Taaramäe ja Tanel Kangert,

kes on osalenud ka bike’i tiitlivõistlustel,

ei sidunud iial oma

tulevikku maastikurattaga,»

räägib Karlson. «Ootame säärast

põlvkonda, kes võtakski

eesmärgiks olla tegija just

maastikul, mitte maanteel. Loo

ja Selderi eesmärk just selline

ongi.»

Karlsson selgitab, miks enamik

rattureist kipub lõpuks ikkagi

maanteele: «Maastikul on

jõuvahekorrad täpselt paigas –

sa saad sellise koha, milliseks

jõudu jätkub. Kui oled maailmas

30.–40. kohal, siis oled.

Tõusta pole naljalt võimalik.

Maanteel seevastu võivad kõik

võita, sest mängivad taktika ja

muud tegurid. Kehva vormiga

võid olla pjedestaalil, tippvormiga

viimaste seas. Nii lähevadki

need, kel pole maastikul

maailma kümne sekka asja, viimaks

maanteele.»

Tõnissaar lisab aga, et üha

enam noori vormuvad tipptegijaks

maastikuratta kaudu ja

triumfeerivad hiljem maanteel,

ka Tour de France’i etappidel,

näiteks Michael Rasmussen.

Maanteerattur

on multimiljonär

Vähe tähtis pole ka asja rahaline

pool. Karlsoni sõnul tuleb selleks,

et Eesti maastikusõitja

Londoni olümpiale pääseks, sõita

kaks-kolm hooaega mööda


10. Tartu Rattamaraton

TIPPSPORT

13

ivad lähitulevikus maailma tippu

MK-etappe ja reitingupunkte

koguda. Ühe inimese eelarve

oleks 500 000 krooni. Maanteeratturitel

on kordades lihtsam –

noor läheb Prantsusmaa amatöörklubisse,

tõuseb sealt profiks

jne. Ühesõnaga elatab end

noorest peast ära.

Maailma 40.–50. maastikurattur

elatavat end samuti korralikult

ära, aga võrdluseks: maailma

40.–50. maanteerattur on

multimiljonär.

Siiski kavatseb rattaliit toetada

Loo ja Selderi pürgimist

Londoni olümpiale ning nii

Karlson kui ka Tõnissaar loodavad,

et peagi on eestlased maastikusõidus

sama kõvad tegijad

kui maanteel.

Jaan Martinson

Aldo Luud

Eestimaa on liiga lame

Allar Tõnissaar (pildil), kelle Alexela Pro

Agency Team panustab maastikusõidule,

kurdab, et Eestimaa pole piisavalt

mägine. «Meie ratturid ei oska laskumistel

sõita. Mitte seepärast, et ei suudaks

ratast valitseda või kardaks, aga

lihtsalt pole piisavalt treeninud. Sest

pole, kus treenida. Eestis pole vastavaid

mägesid.»

Kui piiri taga võisteldes on trassil tõsised

laskumised, kaotavad eestlased seal

kokkuvõttes minuteid, tunnistab Tõnissaar:

«Kivisel serpentiinil kaljude vahel kaotavad

meie mehed iga laskumisega 10–15 sekundit.

Ringi kohta on keskmiselt viis laskumist,

sõidetakse viis ringi. Kaotust kokku viie minuti

ringis. Meil ei jää muud üle, kui minna laagritesse

laskumisi õppima, muidu on raske

maailmas tippu jõuda.»

Martin Loo on

tulevikustaar

Erakogu

Eesti maastikusõidu tulevikulootus

on asjatundjate sõnul

19aastane Martin Loo

(pildil), kes on tasapisi tõusnud

Maarjamaa esinumbriks.

Kui kõik läheb nii, kuis peab,

stardib Loo Londoni olümpial,

ja mitte autsaiderina.

Loo alustas rattasõiduga

hilja, kõigest kolm aastat tagasi,

kuid vastukaaluks on

noormees väga andekas. «Tal

on looduse poolt antud võimas

mootor ja kõrge pulsi taluvus,»

väidab Alexela Pro

Agency Teami juht Allar

Tõnissaar. «Kui Loo jalgadesse

jõudu lisandub, võib ta

maanteel eraldistardiga sõidus

50 kilomeetrit tunnis

keskmist välja kihutada ja see

on kõva sõna.»

Loo kogemused suurenevad

iga päevaga. Ta olevat

kiire õppija ja omandas kiiresti

rattavalitsemise. Nüüd tuleb

vaid treenida ja võistelda,

ühesõnaga pühenduda

maastikusõidule, küll siis

ka tulemused tulevad.


14 NELIKÜRITUS 10. Tartu Rattamaraton

TIITLIKAITSJA: Katrin Mauring

võitis mullu Tartu nelikürituse ja

on ka tänavu enne rattamaratoni

liider. Elmo Riig (Sakala)

Rattamaraton lõpetab Tartu Nelikürituse 2007

Tartu rattamaraton paneb

traditsiooniliselt punkti ka 2007.

aasta SEB Ühispanga Tartu

Neliküritusele.

Nüüd, kui on läbitud 37. Tartu

suusamaraton, 25. Tartu jooksumaraton

ning 26. Tartu rattaralli,

on viimane aeg teha vahekokkuvõtteid

enne viimast otsustavat

maastikurattasõitu.

Kolme etapi kokkuvõttes on

praegu liider eelmise aasta võitja

Rait Pallo, kes edestab napilt parimat

välismaist võistlejat Jani

Peltotalot Soomest. Kolmanda koha

on hõivanud tuntud rattasõitja

Allan Oras.

Naistest on seni parimat minekut

näidanud Viljandist pärit Katrin

Mauring, kellele järgnevad Tea

Pärnik Tartust ning Siiri Nurk Saaremaalt.

Sellel aastal toimunud kolmest

Klubi Tartu Maraton korraldatud

võistlusest on osa võtnud 684 tunnustust

väärivat sportlast Eestist,

Lätist, Soomest ja Venemaalt.

TARTU NELIKÜRITUSE VÕITJAD LÄBI AEGADE:

Aasta Võitja M Võitja N

2001 Raimo Raudik Ene Aigro

2002 Anti Arak Ene Aigro

2003 Margus Püvi Signe Parm

2004 Margus Püvi Signe Parm

2005 Margus Püvi Anu Taveter

2006 Rait Pallo Katrin Mauring

Neliküritusele on neist registreerunud

472, mis on ligi sadakond

võistlejat enam kui eelmisel aastal.

Seega võib öelda, et ühes teiste

sportlike ettevõtmistega kogub populaarsust

ka Tartu sarivõistlus.

Seekordse Tartu nelikürituse auhinnalauale

kuuluvad kaks tünnisauna,

millest ühe saab omale

sarja võitja ning teise õnneliku otsustab

loos. Lisaks neile leiavad

omaniku Fischeri võistlussuusad,

Hawaii Expressi maastiku- ja linnarattad,

Asicsi jooksukomplekt ning

Swixi suusakepid.

Hooaja pidulik lõpetamine toimub

22. septembril Tartus Püssirohukeldris

algusega kell 17.

Ametlik osa kestab kella 19ni ning

pärast seda jätkub pidu vabamas

vormis.

Juba on avatud registreerimine

ka Tartu 2008. aasta neliküritusele,

kuhu saab ennast kõige mugavamalt

kirja panna neti teel aadressil

www.tartumaraton.ee. Kuni

01.12.2007 saab ennast registreerida

tuleva aasta sariürituse pikematele

distantsidele soodushinnaga,

milleks on 1000 krooni. See tagab

õiguse asuda starti suusa-,

jooksu-, ratta- ja maastikurattamaratonil.

Uko Urb


10. Tartu Rattamaraton

NAABRID

15

KALLIS KÜLALINE: Lätlane

Aleksejs Saramotins on kahel

korral rattamaratoni esikoha

eestlaste eest endale näpsanud.

Margus Ansu (Postimees)

Lätlased ootavad

maastikurattureid külla

Nagu Eestis, on maastikurattasõit

jõudsalt

arenenud ka Lätimaal.

Samas on lätlased rohkem

matkajad, eestlased

aga võistlejad.

Maastikurattaga sõitmine on

eestlastele meeldinud juba aastaid

ning selle ala populaarsus

kasvab pidevalt. Inimestel on

enam aega ja raha, et spordiga

tegeleda, ning linnad ja linnaosad

investeerivad aina rohkem

vahendeid paremate sportimistingimuste

loomisesse.

Lätis põhiliselt

matkatakse

Tundub, et sarnaselt liiguvad

asjad ka meie lõunanaabrite lätlaste

juures, kus kohaliku rattamaailma

asjatundja Igo Japinsi

sõnul on harrastajate hulk viimase

nelja aastaga hüppeliselt

suurenenud ja erinevatele võistlustele

lisandub tihti värskelt

komplekteeritud võistkondi.

Läti suurim rattasari on SEB

MTB Maratons, mis koosneb

kuuest osavõistlusest: Cesis–

Valmiera UCI klassi võistlus,

Sigulda maraton, Kandava maraton,

Cesis UCI ja Ergli UCI

klassi sõit ning Smiltene maraton.

Osavõtjaterohkeim on neist

Cesis–Valmiera, kus sellel aastal

kihutas ligi 1800 võistlejat.

Kõik teised SEB MTB sarja

kuuluvad etapid kogusid samuti

üle tuhande sõitja.

Kui tuua siinkohal võrdlusi

kodumaisest maastikurattamaailmast,

siis tuleb lõunanaabritel

meile kohati alla vanduda.

Näiteks Tartu rattamaratonil

väntas eelmisel aastal

3900 ratturit ning sel aastal on

oodata võistlejatearvu märgatavat

kasvu.

Eesti suurimas maastikurattasarjas

Elion Estonian Cup

võistles sellel aastal keskmiselt

1214 ratturit, mis on ligi kümme

protsenti enam kui mullu.

Osavõtjaterohkeima etapi tiitli

nimel käib Elion Estonian Cupi

peakorraldaja Allar Tõnissaare

sõnul tihe rebimine Mulgi (1686

sõitjat) ja Tallinna (1689) maratoni

vahel. Tõnissaare sõnul on

Eesti ja Läti suurima rattasarja

osavõtjatearvud suhteliselt sarnased.

«Suur erinevus Eestis toimuvate

maratonidega on aga see,

et Lätis sõidab suurem mass

matkasõitu ehk lühikest distantsi

ning põhisõitu maksimaalselt

300 inimest. Meil on

aga risti vastupidi,» selgitab

Elion Estonian Cupi peakorraldaja.

Lätlane võidutses

Eestimaal

Kõige enam osaleb välismaiseid

rattureid Läti võistlustel

Eestist, Valgevenest, Soomest

ning Leedust. SEB MTB peakorraldaja

Igo Japinsi sõnul

võiks piiritaguseid sõitjaid veelgi

enamatest riikidest olla ja

töö selle nimel käib.

Lätis sageli võistleva Raivo

Maimre sõnul leiab sealsetelt

võistlustelt ka eestlasi, kuid

massiliselt lõunanaabrite organiseeritud

rattasõitudest veel

osa ei võeta. Sageli on takistuseks

samale ajale langevad

stardid, mis sunnivad Eesti paremaid

sportlasi valikuid tegema.

Raskusastme poolest on

Läti sõidud tema sõnul mõnevõrra

kergemad kui kodusel

Elion Estonian Cupil.

Järgmine Lätis toimuv võistlus

on Riia rattamaraton, mis

saab teoks 16. septembril lõunanaabrite

pealinnas. SEB

MTB sari jõuab võiduka lõpuni

23. septembril Smiltenes.

Läti edukaim maastikurattur

on Aleksejs Saramotins, kes

saavutas 2004. aastal 6. koha

Europe MTB Championshipil

ja tuli selle aasta augustis maastikurattamaratoni

MM-etapil

Belgias 15. kohale. Sama mees

on teinud kõigile tuule alla kahel

korral ka Tartu rattamaratonil

(2003. ja 2005. aastal).

Uko Urb

More magazines by this user
Similar magazines