Kodu ABC - Õhtuleht

ohtuleht.ee

Kodu ABC - Õhtuleht

koduabc

31. märts 2006

Your No.1Entertainer


SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006 koduabc 3

SISUKORD

4, 10-13

Pihtimus

Iseehitaja argipäev

18–20 Vana mööbel

6-7

Uus asi

Ionisaator

15-17

Sisustus

Milline on moodsalt

sisustatud köök?

22-25

Koristustarbed

Uudsed töövahendid, millega

töötamine on lust.

27 Aknad särama!

Kui tihti peab koristama?

28 Tee ise!

Pane ette välisuks.

29 Kipsplaat

Paar nippi paigaldamiseks.

koduabc

väljaandja SL Õhtuleht AS

internet http://www.sloleht.ee

aadress 10 502 Tallinn pk. 106

reklaam 6 144 100

faks 6 144 050

projektijuhid Regina Hansen,

Heiki Liias (reklaam)

trükk Kroonpress AS

Kalev Lilleorg

LIUGUKSED • GARDEROOBID • VOLDIKUKSED

UUDIS! RUUME JAOTAVAD LIUGUKSED

KIRENA salong

Mustamäe tee 50

tel 655 3660

www.kirena.ee


4 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

Iseehitaja argipäev

Paljud ehitajad on

öelnud, et endale teed

alles kolmanda maja –

kaks esimest lähevad

tavaliselt aia taha ja

tuleb seetõttu maha

müüa. Meie perel pole

niisugust mõtet küll tekkinud,

kuigi meeleolusid

on ehitamise ajal olnud

rõõmuhõisetest kuni

sügava masenduseni.

Neil hetkedel, kui jälle koperdad

kõikjal roomavatesse pikendusjuhtmetesse,

hingad sisse

lihvimistolmu ja jälgid lapse

kõõlumist liftišahtis, tahaks vahel

hirmsa häälega ulguda. Ja

mõnel päeval, kui näed valmis

trepikarkassi või oled näiteks

välja mõelnud, kuidas varjutaluvate

puudega varjata vaadet

naabri puukuurile, tõused

maast mitu sentimeetrit õhku.

Õnneks toob iga raske ülesande

lahendus robinal vastuseid

ka tuhandele väiksemale

probleemile. Ja lahendus tuleb

alati – see on kindel.

Kes pärast kümnendat valusat

tagasilööki veel alla ei anna,

sellele peaks iseehitamine sobima.

Teistel soovitaks valida kas

võtmed-kätte variant või vähemasti

palgata inimene, kelle

peale saaks näpuga näidata –

omanikujärelevalve.

Ise võtaks tagantjärele selle

viimase variandi.

Eeltöö aitab

põhivigu vältida

Maja valmissaamise järel oleks

vist üsna masendav tõdeda, et

selle asukoht on ebaõnnestunud.

Endal seda tunnet õnneks

tekkinud ei ole. Krundiost, tundub,

läks täkkesse – see on peaaegu

vahetult pärast linnapiiri

ja jõe naabruses, maja taga kasvavad

suured puud. Projekti lasime

joonistada arhitektil, mistõttu

on maja põhiplaan ilmakaartega

kooskõlas – roheline

eluruum on suunaga lõunasse

ja läände, sissepääs ja autovarjualune

jäävad põhjakaarde

ÕPETLIK IVA Sobiva

krundi ja ilmakaari arvestava

projekti valik on äärmiselt

olulised.

Tiina Kõrtsini

JÄTKUB LK. 10


• PVC-aknad ja -uksed

• Puit- ja puitalumiiniumaknad

• Alumiiniumist aknad,

uksed ja fassaadid

• Klaaspaketid

• Akende, uste ja

fassaadide paigaldus

Täiuslikud aknad

igale kodule

www.glaskek.ee

KVALITEETSED JA TURVALISED AKNAD


6 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

Ionisaator aitab toaõhku tervi

uus asi

Praegusaja korralikult

suletavad aknad ja õhutihe

soojustamine muudavad

värske välisõhu

jõudmise ruumidesse

peaaegu võimatuks.

MUGU 1010: Õhuionisaatorsteriliseerija

puhastab kahjulikest

bakteritest nii toaõhku kui

ka hambaharjad.

MUGU CP-20: Kasutamiseks

kuni 40m 2 siseruumides.

«Kui inimene ärkab tihti hommikul

üles, silmad vesised ja

huuled katki, siis on enamasti

põhjuseks just halb ruumiõhk,

täpsemalt negatiivsete õhuioonide

vähesus,» selgitab OÜ

Airvitamin juht Valdur Kaus.

Suur positiivsete õhuioonide

hulk on Valdur Kausi sõnul

saastatud linnaõhule omane.

«Kui õhk on saastatud, sisaldab

see lisaks gaasidele ka

aerosoolset ollust – tolmuosakesi,

tehismaterjalide eritisi, tööstusest

ja transpordist tekkivat ja

lihtsalt pihustunud tänavasodi

– ja see on rikas plussioonidest.

Segunedes hapnikuga võtavad

saasteained (CO2, tahm jms.)

värskest õhust elektronid omale

ja nii ruumidesse negatiivselt

laetud ioonid ei satugi,» ütleb

Kaus ja lisab, et paraku ei taga

kvaliteetset õhku ka õhutihedate

majade kunstlik ventilatsioon.

«Kunstliku ventilatsiooni

puhul peab välisõhk enne ruumidesse

sisenemist läbima hulga

metalltorusid ja kaotab teel

oma negatiivsed elektronid.»

Miinusmärgiga õhk

kosutab

Loomulikul teel tekib looduslikus

õhus 1 cm³ 2000–4000 negatiivset

õhuiooni, linnades aga

on see tase langenud tihtipeale

500 või isegi alla selle. Ruumis,

mis asub näiteks saastunud linnaõhu

keskel ning mida tuulutatakse

harva, võib see arv olla

koguni 200 ja vähem.

«Kui ruumiõhk on halb, hakkab

inimene sügavat sissehingamist

vältima. Pidev pindmine

hingamine toob kaasa tervisehäired,»

ütleb Valdur Kaus.

Pluss-ioonid on seotud süsinikdioksiidiga

ja mõjuvad inimesele

nagu hapnikupuudus.

Selle tagajärjel tunneb inimene

end rusutult ja kärsituna; ta võib

olla väsinud ja stressis, pea ning

liigesed võivad valutada. Et

pluss-ioonid tekivad ka tänapäeva

kodu- ja kontoritehnika kasutamisel,

sest neid toodavad näiteks

televiisor, mikrolaineahi ja

arvuti, tasuks Kausi sõnul ioonide

tase ruumides kontrolli all

hoida.

Samas tajutakse suuresti just

tänu negatiivsetele õhuioonidele

erilist värskust metsas, kõrgmägedes

või koskede läheduses.

Seepärast tuntakse negatiivseid

õhuioone ka õhuvitamiinide nime

all: «Miinus-ioonid, olles grupeerunud

ümber hapnikumolekuli,

soodustavad rakulist ainevahetust,

suurendavad elujõudu

ja söögiisu, puhastavad verd ja

rahustavad närve.»

Seadmest oli abi

Negatiivseid õhuioone toodavad

ruumi näiteks saunaleil ja

siidkardinad, kuid selleks on

loodud ka spetsiaalne seade –

Milline on tervislik õhk?

Õhuionisaatori

toime:

eemaldab sigaretisuitsu, lõhnad,

bakterid ja hallituse;

tõhustab ja kiirendab ajutegevust

ning parandab

õppimisvõimet;

leevendab kurnatust, stressi

ja väsimust;

eemaldab allergiat, astmat ja

bronhiiti põhjustavaid aineosakesi;

puhastab verd ja reguleerib

kesknärvisüsteemi;

ravib efektiivselt närvivalu ja

närvihaigusi;

eemaldab õhusaastust, tolmu;

hoiab ära arvutikiirgusest

põhjustatud peavalu

(VDT sündroomi).

leevendab hingamisteede

haigusi;

vähendab alkoholi järelmõju.

ionisaator. Selle tööprotsessi

käigus eemaldatakse õhust nii

sigaretisuits, väävelhappegaasid,

lämmastikuühendid, vingugaas

kui ka tolmuosakesed.

Negatiivne õhuioon annab laengu

tolmuosakestele, mis imetakse

positiivselt laetud tolmukorjeplaadile.

Tolmuosakesed põletatakse

12 000 V pinge juures. Negatiivsed

õhuioonid lagunevad keemiliselt

ning eemaldavad ebameeldiva

lõhna. «Pärast seda, kui

muretsesin koju õhuionisaatori,

magan palju paremini,» kinnitab

kolm nädalat tagasi seadme

soetanud Kaidi. «Varem oli mul

krooniline nohu ja uni vilets.

Nüüd tunnen end hommikuti

puhanuna. Ruumis on kerge

kvartslambi lõhn.»

«Mõnele inimesele tundub see

lõhn algu isegi häiriv, sest ruumiõhk

muutub täiesti, kuid lõhn

Toaõhu sisekliima kolm sammast:

MIKROKLIIMA normaalseks

elukeskkonnaks peetakse mikrokliimat,

mille puhul temperatuur on

20–21 °C, suhteline niiskus 40–

60% (soovitatavalt vähemalt 50%)

ja õhu liikumiskiirus alla 0,1 m/s;

selles leviv soojuskiirgus on normi

piires 30 W/m²;

PARAKLIIMA muude tingimustega

kaasnev elektrimehaanilise

lainetuse keskkond, õhu saastatus,

õhu keemiline koostis, valgus

ehk valgustihedus (luksides), müra

(dB), radiatsioon (0,15 mikrosv/h

(siivert)) ja õhu gaasiline molekulaarkoostis

(mitte segamini ajada

õhu kui gaaside segu mahulise

koostisega, mis on teadaolevalt

suurtes piirides 78% lämmastikku,

21% hapnikku, 1% inertgaase);

ELEKTROKLIIMA tähistab õhu

elektrikeemilist koostist; otsustav

on selle puhul hapnikumolekul,

KOMMENTAAR:

Kaidi Tamme, seadme kasutaja:

Kuna olen seda imeasja kasutanud

alles paar nädalat, siis ei oska

päris kindlalt öelda, kas mu tervis

on paranenud just tänu ionisaatorile

või on see lihtsalt kokkusattumus.

Minu hommikud talvisel kütteperioodil

on seni alanud nii 20 aevastusest

koosneva turtsumisseeriaga,

nüüd on see peaaegu kadunud.

Vahest paar korda aevastan, aga

ikka oluliselt vähem kui varem.

Eelmisel nädalal suutsin endale

jälle hankida kurguvalu ja nohu, aga

tavapärase 10 päeva asemel kestis

tõbi seekord vaid kolm päeva.

Hommikuti on oluliselt kergem

tõusta, ei ole enam seda väsimuse

tunnet, et «oota, ma magan viis minutit

veel». Seejuures kuulub minu

tavapärasesse öösse rahuliku magamise

kõrval tihtipeale ka seik, et

üks põnn on teises toas 3–4 paiku

potil käinud ja siis seisab seal kõrval,

püksid ja pampers rebadel, ja

karjub, et paberit on tarvis, et seda

ise kapi ääre pealt võtta.

kaob pärast mõnenädalast töötamist

peaaegu jäljetult,» räägib

Kaus. Küll võib seadme miinuspoolele

kanda asjaolu, et ventileerimisseadmeta

õhutihedates

ruumides ei pruugi sellest suvel

kasu olla: «Kui korteris on õhuniiskus

90–100%, siis ioni-saatoris

tekkiv osoon laguneb aeglasemalt.»

Mingeid müraprobleeme

aga pole: «Õhu-ionisaator on

hääletu seade, sest selles pole

liikuvaid osi nagu näiteks konditsioneeril

– nii võib seda julgelt

ka magamistuppa soovitada.»

Sobiva võimsusega ionisaatori

ostmiseks tuleb teada ruumi

suurust; võimalik on soetada näiteks

ka õhupuhastisse integreeritud

mudeleid. Valmistatakse

ka autodesse mõeldud ionisaatoreid.

«Lexuse ja Audi uuematel

mudelitel kuulub ionisaator

standardvarustusse,» teab Kaus.

Regina Hansen

mille elektronkat(ete)s on elektronide

arv väga kergesti muutuv –

muutub hapniku kokkupuutel

keskkonna materjalide ja näiteks

inimorganismi hingamistegevusega;

muutumisel ta kas annab elektrone

ära või saab juurde. Kui hapnik

on neutraalne või pluss-ioonne,

siis pole see inimesele sissehingamiseks

soodne, miinus-ioonse puhul

on aga tegemist nn. aerovitamiiniga.

Allikas: Airvitamin


SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006 koduabc 7

slikuks muuta

ÜKS KÜSIMUS:

Kas õhuionisaator ja ultrahelipuhasti

on kodumajapidamises vajalikud?

Eli Lilles, tervisekaitseinspektsiooni

pressiesindaja:

Vastavalt toote nõuetele vastavuse

tõendamise seadusele» (§§ 4 ja

5) peab toode läbima nõuetele vastavuse

hindamise protseduuri, mille

kohta väljastatakse nn. vastavusdeklaratsioon.

Soovitame müüjalt ka

nende toodete puhul küsida

vastavusdeklaratsiooni

ning tähelepanelikult seda

uurida. Samuti peaks tarbija

tähelepanu pöörama toote kasutusjuhendile

ja vastavalt käituma.

Õhuionisaatorid ioniseerivad ruumide

õhku kunstlikult negatiivseteks ja positiivseteks

ioonideks ja nende mõju organismile

sõltub ioonide kontsentratsioonist

siseõhus.

Ionisaatorid on erinevate filtritega,

mõned filtreerivad õhku selles sisaldavatest

tolmuosakestest.

Ultrahelipuhasti steriliseerib ning desinfitseerib,

hävitades bakterid ja pisikud.

Mis puudutab taimekaitsevahendite

eemaldamist, siis siin avaldub tavaline

pesemisefekt.

Ultrahelipuhasti

hävitab

puuviljadelt

kemikaalijäägid

Puu- ja juurvilju tuleb enne

söömist hoolikalt pesta, et

eemaldada neilt kemikaalid.

Uhtumine eemaldab

keemilised ained vaid koore

pinnalt, kuid pooridesse

jäävad need alles. Appi

tuleb ultrahelipuhasti.

Seadme kasutamiseks

tuleb sellesse panna puhastamist

vajavad viljad,

valada neile peale vesi

ning ühendada seade

vooluvõrku.

Seadmes saab puhastada

ka lauanõusid, lutipudeleid ja

köögitarbeid. Puuviljade puhastamisele

kulub 5–10, nõude puhastamisele

15–20 minutit. SLÕL

3 x Airvitamin


Turu parim pinnakate nüüd ka matina

PURAL on aastaid olnud turul pakutavatest

katuse pinnakatetest kõige nõutum, vastupidavam

ja oma tehniliste omaduste poolest parim.

Samad esmaklassilised omadused on ka PURAL

matil, mille läiketa pind lisab katusele vaoshoitud

väärikust.

Vastupidav värvipind

PURAL matt on läiketa pinnakate terasest

katuseplaatide jaoks. See on kulumiskindel lume

ja jää suhtes ning talub suurepäraselt päikese

ultraviolettkiirgust. Teraskatte vormitavus

(painutatavus) ka madalate temperatuuride

juures, kriimustuskindlus ning katuseplaatide

pikaealisus ja määrdumiskindlus on PURALIL

turul pakutavast kõige paremad.

Stiilne läiketa katus

Värvipindade omaduste hulka kuulub alati läige.

Tehnoloogiliste võtetega saab läiget reguleerida

ja valguse peegeldust vähendada. Selle

tulemusena saame peaaegu läiketa pinna, kus

peegeldused ei häiri. Läiketa pind hajutab ka

võimalikke ebatasasusi, mis peegeldumise tõttu

sageli välja paistavad. Uutel hoonetel mõjub

PURAL matt vaoshoitult ja stiilselt, renoveeritud

majadel lõimub matt pind hästi vana fassaadiga.

Täiendav turvalisus

Enamasti on värvitud katusepind niiskena libe.

Paigaldustööde ajal on terasplaat sageli hommikusest

kastest märg ja libisemisoht suur.

Tavalistest pinnakatetest karedam PURAL matt

tagab märjalt jala all peaaegu sama hea haakumise

kui kuivalt. See asjaolu on katusetööde

tööturvalisuse seisukohast väga oluline.

Karedam pind hoiab lund katusepinnal paremini,

vähendades nii katusele kogunenud lumemassi

varisemisohtu.

Sobib kõikideks katusetöödeks

Kui pinnakatteks on PURAL matt, võib katust

paigaldada aastaringselt. Hea vormitavus tagab

pinnakatte töödeldavuse ja vastupidavuse ka

keerukate ühenduste puhul. Samuti ei ole

mingeid piiranguid katusetüübi valikul.



Pinnakate

Kruntvärv

Passiveerimiskiht

Tsingikiht

Terasplaat

Tsingikiht

Passiveerimiskiht

Kruntvärv

Tagakülje kaitsevärv

Katuse pinnakatete omadused

PURAL matt PURAL POLÜESTER POLÜESTER

matt

Pind matt sile matt sile

Vormitavus (painutatavus)

Min. lubatud painutamisraadius

Madalaim painutamistemperatuur

Kriimustuskindlus

Pinnakatte vastupidavus

Kuumakindlus

UV-kiirguse taluvus

Korrosioonikindlus

Välimus

Määrdumiskindlus

Kokku

suurepärane, väga hea, hea, rahuldav


PURAL

matt

Stiilne mattpind teraskatustele

PURAL matt on uus läiketa pinnakate terasest katuseplaatide jaoks. See on

kulumiskindel lume ja jää suhtes ning talub suurepäraselt päikese

ultraviolettkiirgust. Materjali vormitavus, kriimustus-ja määrdumiskindlus

ning pikaealisus on PURAL´il turul pakutavatest kõige paremad.

katuseprofiil Classic

Uutel hoonetel mõjub PURAL matt vaoshoitult ja stiilselt, renoveeritavatel

majadel lõimub matt pind hästi olemasoleva fassaadiga.

Ruukki Products AS (endine Rannila Profiil)

Turba 7, 80010 Pärnu, tel.: 447 9900, faks: 447 9999

tasuta infotelefon 1914 www.ruukki.com/ee ehitus.ee@ruukki.com


10 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

ÕPETLIK IVA Tubade

suurused tuleks hoolega üle

vaadata, et need oma ülesannet

täidaks. Arvestama peaks

pere loomulikke kulgemissuundi,

loogilist ruumipaigutust

ja sedagi, et vajalik

mööbel ikka tuppa mahuks.

Tõrked algasid hilissuvel

Kolisime sisse niipea, kui majakarp

valmis sai. Ise sees elades

lootsime pooleliolevad tööd

kiiremini lõpetada. Läks veidi

teisiti.

Tüüpiline asjade käik: telefoni

teel oli kokku lepitud ehitusbrigaadiga

kohtumise aeg, iga

teine selle liige tuli pärast kolmandat

telefonikõnet ka kohale,

sai löödud käed ja siis – tühjus.

Must auk, kuhu mehed kadusid,

oli loomulikult kas rajatagune

tööots või mõne järjekordse

tähtajaga kõrbeva kortermaja

ehitus. Nii kaotigi – ette

hoiatamata, sest meie pakutud

tasu polnud enam konkurentsivõimeline.

Ei tasunud

äraütlemise vaevagi.

Naabermaja juures tegutses

üks noor ja käbe müürimees,

keda lausa salaja piilumas käisime,

niivõrd uskumatu tundus

tema ind. Ta ei kõndinud, vaid

peaaegu jooksis oma tööd tehes

– ja nii päikesetõusust kuni pimedani.

Loomulikult tekkis meil küsimus,

miks siis nii tubli mees

võõrsil ei rassi. Hind peaks ju

töö eest ikka palju kõvem olema.

Aseri vend kukkus kohe kaebama, et möödunud ööl

olla tõesti imelugu juhtunud ja välisuks maha murtud.

Ning tehtud puhas vuuk. Soomes õppinud spetsialisti

ebalev olek ei tekitanud kaksipidi mõtlemist, et ta

ise just pisuhänd oligi.

Müürsepp raputas pead, et

vale puha: ei Itaalias, Norras

ega Soomes, kus ta juba 14 aastat

kive ladunud oli, ei makstavat

sama töö eest nii palju kui

praegu siin, Eestis.

Ühtäkki olime meiegi mitme

ehitustöö hinda pakkudes täiesti

pinna jalge alt kaotanud: see

oli 4–5 korda suurem kui kevadel.

Mingi ime läbi õnnestus

meil enda eelarvet siiski mitte

päris kummuli keerata.

Otsustasime oodata ja tegijaid

rahulikult valida, mitte rapsides

jah-sõna öelda. Vahel see

läks see korda, vahel lõppes

allaandmisega.

ÕPETLIK IVA Järeleandmistest

kas ühes või

teises suunas pole pääsu.

Odavalt (ehk siis enda arvates

normaalse hinna eest)

leiad ehitaja, kui oled valmis

terve igaviku ootama ja edasi

otsima. Seni tähendab see

igapäevast kõõlumist mööda

redeleid, leppimist uskumatu

tolmukihiga toas ja plekkidega

riietel.


12 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

Valmis tuleb olla ka pikkadeks monoloogideks

pereelu detailidest, sest

kauged ehitusmehed on kui üksikud

hundid, kes näevad vaid oma paarimeest

ja naise-laste juurde pääsevad

üksnes nädalalõppudel.

Paarkümmend tuhat välja

makstud töötasu, millest kasu

polnud sendigi eest. Rahaline

kahju umbes 60 000. Plusspoolel

teadmine, et ehitada tuleb

täpselt nii, nagu käskis raudne

Feliks Dzeržinski: usalda, aga

kontrolli. Ka kõige süütumate

silmadega sellil tuleb pidevalt

kahe jalaga seljas olla.

Ah et miks me politseisse ei

teatanud? Me tegime seda, aga

ilmselt poleks tasunud vaeva.

Saime vaid teada, et tegemist

on endise korterivargaga. Tunnistama

ei kutsutud, kohale ei

tulnud keegi.

Tragikoomiline oli see, et

mundrikandjad ei suutnud

omavahel kokku leppida isegi

selles, kes uurimisega tegeleb.

Saime järjest uusi andmeid ja

lõpuks jõudsime ringiga jälle

selle inimese juurde tagasi, kes

järgmise juurde juhatas.

ÕPETLIK IVA Eks ikka sama

Dzeržinski kuulus lause.

Ehitajad kui pereliikmed

Selge, et pooleliolev ehitus on

koht kõigele muule, ainult mitte

pereidüllile. Alati on su elamises

keegi võõras, kes võib koputamata

sisse tulla magamistuppa,

kus ehitussegaduses kolmanda

päeva sokid või peenem

pitspesu ripakil on. Või satud

ühel ajal kempsu koos maalritüdrukuga.

Valmis tuleb olla ka pikkadeks

monoloogideks pereelu

detailidest, sest kauged ehitusmehed

on kui üksikud hundid,

kes näevad vaid oma paarimeest

ja naise-laste juurde pääsevad

üksnes nädalalõppudel.

Meie esimese maalritüdruku

peika läks purjuspäi jääauku ja

uppus. Kurb lugu. Lein vajas

lohutust ja lohutajat. Nii tuligi

nädalapäevad olla perepsühholoog,

matusekõneleja ja pihiisa

ühes isikus. Kuulata aina pikantsemaid

seiku, kuidas nendel

koos hea oli. Kuivatada pisaraid

ja leida elust veidigi

naermapanevaid seiku. Nii kestis

see matusepäevani. Siis oli

tüdruk kadunud. Kui lõpuks

südame rindu võtsime ja paari

nädala pärast jälgi ajama hakkasime,

kostis telefonist õõnes

hääl, et meie, venelased, peame

leina 40 päeva. See enam naerma

ei ajanud.

Teine maalrineiu, malbe venelanna,

oli suur muusikahuviline.

Nii kui kohale jõudis, pani

krapile hääled sisse ja kõvaduse

nupu põhja. Raadiojaam oli

alati sama: Russkoje Radio. Nii

rõkkakski maja pika päeva

pesnist ja pljaskist ja just tänu

temale sain viimase aja vene

popmuusikast ammendava ülevaate.

Ka müürsepp oli omaette

tüüp. Kui kive ladus, polnud

väga vigagi. Maamees, rääkis

oma jutte ja rüüpas õlut. Kummaline

seepärast, et teinekord

võis ta õllepudelist silmini täis

jääda.

Vead algasid sellest, et mingi

valemiga oli ta meelitatud Savisaare

parteisse. See oli ilmselt

terve tema elu tähthetk, sest

aatelisemat ja andunumat eeskõnelejat

Savisaare ideedest ja

täiuslikkusest pole kohata õnnestunud.

Mees oli seatud isegi kohalikel

valimistel kandideerima

valla volikokku, sest tal oli partei

ees hindamatud teened – ta

viis Tallinnast maainimestele

Kesknädalat.

Valimiste päevaks valmistus

ta tõsisemalt kui leeri minekuks.

Sealt pidi algama tema

raske, aga meeldiv tee ladvikusse.

Ühesõnaga – paradiisi.

Juba terendas lehejagajale ka

koht Tallinna linnavalitsuses,

mida keegi oli mokaotsast lubanud.

Järgmisel päeval rääkis ta juba

Pärnu linnapea kohast…

Riho Lumi

MAJA KEVADE

OOTEL: Tuleb

sula, algab kõik

otsast. Ja järgmine

sügis tuleb

loodetavasti

juba senisest

rõõmsam.

Tiina Kõrtsini

Kogemus on õpetanud

Ära lase töömehi endale liialt lähedale.

Riskid sellega, et südamepuistamised hakkavad

töötegemist varjutama.

Ära iial võta koos töömeestega napsi. Ja

ära osta ka pudelit, ükskõik kui ilusate sõnadega

sind anutakse. Kord sai see viga tehtud,

mis tähendas ühtlasi pikema tööseisaku

algust.

Ära iial, mitte iial tee ettemaksu.

Parem on välja paista range sellina kui

omamehena.

Kui töö tempo mitte kuidagi ei rahulda, on

targem sellest kohe rääkida kui oodata, et

ehk asi paraneb. Tavaliselt ei parane.

Ära lase töömehel endale pähe istuda.

Seegi viga sai omal nahal läbi põetud, kui

märkamatult olingi saanud ühele töömehele

taksojuhiks.

JA LÕPUKS Ära ole kunagi kindel, et

koputad panga uksele laenusummat suurendama

viimast korda. Tavaliselt lähed veel.


SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006 koduabc 13


koduabc

14 SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

Uut köögisisustuses

Kui moodsas elutoas

on võimalikult vähe

asju, et saavutada õhku

ja avarust, siis köögis

on vastupidi – see ruum

peab mahutama otstarbekalt

kõik praktilises

elus vajamineva.

Köögis on iga sentimeeter arvel

ja ära kasutatud. Materjalivaliku

määrab selle otstarbekus ja

võimalus kõiki pindu võimalikult

kergesti puhastada.

Köögi praktiline külg ei sega

sel ruumil aga veel tore välja

näha. Sisustuse efektne välimus

on eriti oluline avatud köögis,

kus see ruum on elutoa loomulik

jätk.

Avatud köök

tähendab avarust

«Avatud köögi puhul on kodus

rohkem avarust ja õhku,» toob

salongi House of Designi juht

Tarmo Karama välja põhjuse,

miks enamiku eelistus siiski

just selle variandi kasuks langeb.

Eraldatud köögi pooldajate

kõige sagedasem argument on

söögilõhnade imbumine tuppa.

Tarmo Karama leiab, et selle

probleemi lahendamisega

peaks ventilaator küll hakkama

saama. Ka õhupuhastaja müra

ei tohiks olla probleemiks, kui

selle mootor on oskuslikult paigutatud.

Saarekest tahavad

peaaegu kõik

Uute majade puhul eraldatakse

köök ja tuba tavaliselt juba

arhitektuurse lahendusega

– selleks on mitmeid võimalusi.

Tüüpkorteri puhul saab

kompromissi suletud ja avatud

köögi vahel tekitada näiteks

liuguste või kõrgete kappidega.

Samas sobib mõtteliseks eraldajaks

ka köögisaareke. «Köögisaart

tahab enamik inimesi,

kellel on kodus selleks piisavalt

ruumi,» teab klientide eelistusi

ka salongi kliendinõustaja

Elinor Kimmel.

JÄTKUB LK. 16

MIDAGI NEILE, KES KANDI-

LISTEST VORMIDEST TÜDINE-

NUD: Effeti kõrgläikeline kaarja

kujuga köögimööbel on tavapärasest

pehmema joonega –

maast laeni karussellkapp on

nii nägus kui ka praktiline.

Marianne Loorents


<

SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006 koduabc 15

Massaazhivann

mõõtmed: 150x70

komplektis esipaneel, 9990.-

4 seljadüüsi, 6 küljedüüsi

6990.-

11900.-

Massaazhikabiin

mõõtmed: 90x90x215

mattklaasid,

6 seljamassaazhidüüsi, laevalgus,

ventilaator, FM-raadio,

lae- ja seinaduss, segisti, peegel,

sifoon, katus.

7790.-

SAN.TURG

Lõunakeskus

Vana -Lõuna 4 • Tel. 6257 812

Telliskivi keskus

Telliskivi 61• Tel. 6417 300

1990.-

WC-pott

2-süsteemne

(hispaania)

1299.-

649.-

akrüül 150x70

Komplektis sifoon

ja esipaneel 1790.-

SBT-1001 Lihtvann 2990.-

79.-

Keraamiline plaat

15x15cm

(soome)

al. 49.-

KSC-901T-S

Dushikaar

karastatud klaas 4mm,

tekstuurne pind

2990.-

Vannisegisti + dushilift

vannisegisti,

40mm dushiliftiga

komplektis

399.-


16 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

Milline näeb välja

viimase moe järgi

sisustatud köök?

Kantmööbli asemel voolavad

vormid ja ümarnurgad Pikka

aega võidutsenud kandiliste

vormide kõrvale ja asemele on

ilmunud kurvid ja pehmed jooned.

Komposiitkivist valamu

Roostevaba terast kasutatakse

moodsas köögis ehk ainult siis,

kui see on eraldi ruumis. Kivist

valamu eelis on see, et see sulab

paremini kokku ülejäänud

sisustusega ja paistab ka korrektsem

välja – iga veepiisk ei

torka silma.

Mööblivärvina kõrgläikeline

«mustikas» Mustikakarva

läikivad köögikapid on praegu

eestlaste lemmikud – eriline

lemmik on mustikatooni ümarate

nurkadega köögisisustus.

Kulla- ja hõbedakarva detailid

Näiteks võivad ülemised

köögikapid olla lihvitud hõbedased

või kaunistatud kullatükikestega.

Komposiitkivi töötasapinna

materjalina Tänuväärsemat

materjali on keeruline leida.

Kui looduskivi on poorne ja

muutub seetõttu hõlpsasti plekiliseks,

siis komposiitkiviga

seda muret ei ole.

Liimiga segatud kvartsliiva

baasil valmistatud töötasapind

on sile, väga vastupidav ja ka

efektne. Värvivalik on suur, samas

võib sellesse materjali sisse

segada näiteks bambuse või

värvilise klaasi tükke. Valges

köögis mõjub väga efektselt

valge töötasapind, milles on

hõbedased peeglikillud.

Värvitud klaas töötasapinna

tagusena Keraamilistest

plaatidest tuleksid moodsas

köögis kõne alla ehk vaid

Biazza plaadid, mis koosnevad

väikestest ruutudest, kuid üldiselt

on needki oma ebapraktilisuse

tõttu veidi ajale jalgu jäänud

– plaadivuuke on üpris ebamugav

puhastada.

Üks praeguse aja lemmikuid

on värvitud klaas – pritsmed

saab sellelt ära ühe käeliigutusega,

samas näeb klaaspind ka

ilus välja.

KÖÖGISAAREKE: Loob elutoa ja köögi vahele mõttelise eraldusjoone.

LIUGUKS: Üks võimalus kööki eraldada. 2 X KATALOOGID

Kõrgläikeline polüester Selline

praegu maailmas järjest

populaarsem köögimööbli viimistlusviis

– poleeritud lakk

puidul – näeb välja nagu klaveri

pealispind. Paljud eestlased

ehmatavad sellest nõuka-aegsest

stiilist algul ära. Toibudes

on mitmed kahetsenud, et vanad

koledana tundunud kapid

omal ajal prügimäele saatsid.

Kui köök tundub

liigagi avatud

eralda köök elutoast lahtiste

või mattklaasist ustega kappidega

kasuta köögi varjamiseks

kardinaid

paigalda avausse liug- või

voldikuksed

Väikesed

olulised asjad

Kui võimalik, siis paiguta

pliit ja kraan vastu sama seina.

Ära paigalda külmkappi

pliidi vahetusse lähedusse.

Mõtle hoolega läbi uste

avanemissuund.

Hoolitse, et väikestel masinatel

oleks kindel hoiukoht.

Nõudepesuvahendid ja

-nuustikud võiks olla kraanikausikapis.

Leia koht kokaraamatutele.

Eri kõrgused töötasapinnad

kergendavad tööd.

Lauanõusid on mugav

hoida töötasapinna all asuvates

sahtlites.

Feng shui

köögitarkused

Köök peab olema alati puhas ja

asjad omal kohal.

Köögi parim asukoht on kas maja

ida- või kagukülg.

Hommikupäike soojendab ja täidab

ruumi energiaga.

Ära koorma kööki üle liiga suure

hulga esemetega – need röövivad

energiat ja takistavad roa valmistamist.

Kokale peab näha olema köögiuks.

Teravnurkadele lisaks peab olema

köögis ka kaarjaid pindu, see

aitab energial ruumis ringelda.

Pliidi koht ei ole akna all, sest läbi

akna kaob tuleenergia.

Parimal juhul moodustab pliidi,

kraanikausi ja külmkapi asukoht

võrdkülgse kolmnurga.

Puu-, tule- ja vee-energia püsivad

tasakaalus, kui pliidi ja kraanikausikapi

vahel on puidust töötasapind.

Gaasituli on parem kui elektrituli.

Tähtis on hea ventilatsioon. SLÕL


SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

Vana mööblitükk

paneb moodsa

sisustuse elama

Vana mööbel läheb aina enam hinda. Seda otsitakse

näiteks ajaloolistesse majadesse, et sisekujundussegi

tuua endiste aegade hõngu. Üha

sagedamini sobitatakse aga üksikuid asju ka

modernse sisustusega kodudesse – seal võib

ju kõik olla justkui paigas, aga mis puudu jääb,

on isikupära ja vaimsus.

«Mõnikord piisab

ainsast vanaaegsest

esemestki, et moodsasse

interjööri elu

tuua,» ütleb vana

mööbliga umbes

kümme aastat tegelnud

Urmas Koorits.

See võib olla näiteks

mõni lapsepõlvekoduga

seotud asi

või talukraami seast

leitud mööblitükk.

Aga miks mitte ka

mõni selline, mis pärit

vana mööbli

poest.

Sauel asuva Mööbliaida

valikus pole

ühtki Eestist pärit

eset – kõik on laiast

Euroopast siia kokku

toodud.

«Enamik siinset

vanakraami on kas

endale juba õige koha

leidnud, sõjaajal

ahju aetud või muul viisil hävinud,»

selgitab poe omanik.

«Veel kümmekond aastat tagasi

ju vanu asju eriti ei hinnatud

– siis maksis terve

koorem mööblit

sama palju kui

praegu üksainus

kapp. Nüüd on

meie inimeste maitse

tohutu arengu

läbi teinud. Ebakvaliteetset

asja

müüa ei saa. Samas

ostetakse vana

mööblit ikka väga

palju.»

Südame hääl

ei eksi

«Mingeid kindlaid

reegleid, kas vana

mööbliese ikka koju

sobib, pole minu

arvates olemas.

Kahtlen koguni selles,

kas õige valiku

tegemisel sisekujundaja

ikka suudab

aidata.»

Kooritsa arvates on

vana mööblit ostes kõige kindlam

usaldada oma südamehäält:

«Käid poes ringi, vaatad

üht ja teist, ja tunne lihtsalt kas


SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

koduabc 19

tekib või ei teki. Mõni asi ei räägi

sinuga – olgu ta pealegi ilus

ja ka ruumi pealtnäha sobiv.

Siis tuleb veel edasi otsida.»

«Miks näiteks seda peeglit

või seda lauda pole veel ära ostetud?»

ei saa SL Õhtulehe fotograaf

Kalev pihta ja hellitab

asju silmadega. Imestus kasvab

veelgi, kui ta ka hinnasilte vaatab.

«Just fotograafid on meil

ühed suuremad kliendid. Neile

kohe meeldivad sellised efektsed

ja läikivad asjad,» muheleb

Koorits. Piltniku elevuses pole

talle midagi üllatavat. Vana

nõks on ju kas või portree lavastamine

vana mööbli taustal

– see lisab pildile sügavust.

Vana mööbel on Urmas

Kooritsa kinnitusel koju viiduna

enamasti efektsemgi, kui

tundus poes: «Seal on kardinad,

taust ja kõik muu tarvilik

selle esilepääsemiseks. Poes on

soliste liiga palju koos. Vaid proportsioonide

arvestamisega

minnakse mõnikord alt.»

Eesti vanakraami

tuleks kriitiliselt hinnata

Mööbliaida omanik Koorits ei

arva kaugeltki, et esemel oleks

väärtus ainuüksi seetõttu, et

see on vana. Kõdust ega lihtsalt

viletsast tööst lihtsalt asja ei

saa:

«Eesti vanakraamist tasub

säilitada seda, millel on emotsionaalne

väärtus. Kui asi on

halvas seisukorras ja selle kordategemise

eest tuleb 10 000

krooni peale maksta, siis ei

pruugi see olla mõttekas, kui

see ese pole perekonna varandus.»

Targem on osta ikka asi,

mis silmailu pakub ja tuju ülendab.

Mööbel, mis Mööbliaidas väljas,

on küll laitmatult puhas ja

korralik – valmis kojuviimiseks.

Urmas Kooritsa sõnul ei saa vana

mööbli pood lihtsalt endale

lubada, et asjad on hunnikusse

surutud, seinanurkades kiiguvad

ämblikuvõrgud ja ruumis

hõljub kopitanud lõhn: «Raske

uskuda, et sellises poes tahaks

keegi pikalt peatuda või veel

vähem – sealt midagi endale

koju viia.» JÄTKUB LK. 20

MÖÖBLIAIDA OMANIK: Urmas

Koorits ütleb, et vana mööbliga

tegelemine on üks tänuväärne

ala, millega ainult leiva pärast

ei tegelda – see tõstab kõrgustesse.

2 x Kalev Lilleorg


20 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

Rahuliku otsingu taustaks

kuuleb Sinatra vaikset laulu,

pakutakse kohvi.

«Mõnikord juhtub küll nii, et

inimene on siin juba paar tundi

ringiratast kõndinud. Ta on

väsinud, silmaga näha – jalad

käivad lausa risti all.

Pakud talle tassikese, siis vabandab,

et pidigi kohe minema

hakkama,» on poepidaja natuke

kurb, kui tema sõbraliku žesti

peale selliselt reageeritakse –

ilmselt häbenetakse või arvatakse,

et see on sissejuhatus

müügitööle. Mis on küll alusetu

kartus, sest see ei ole ju saiapood,

kus asi hopsti! letilt haaratakse.

Vanamööbliäri

pole päris tavaline

Mööbliaida omanik ei salga, et

on selle tegevusala juurde tulemisega

äärmiselt rahul: «Reisin

väga palju, vahel lausa kord nädalas.

Aga veelgi tähtsam on, et vana

mööbliga tegelemine tõstab su

uutesse kõrgustesse.

Juba kliendid on erilised –

nad võivad olla jõukad või ka

kesise sissetulekuga, aga nad

on väärikad inimesed.»

Ehk needsamad, keda

Einstein kunagi silmas pidas,

kui ütles, et 99% inimestest käitub

seaduspäraselt, vaid üks

protsent teeb teisiti. Need inimesed

käituvad loominguliselt,

usaldavad iseennast, ei lähe iga

moevooluga kaasa.

«Samas on vanamööbliäri ka

üsna intiimsete tunnetega seotud.

Pettumust ei tohi tekitada

ei mööbli müüjale ega ka ostjale,

sest hiljem ta siis enam sinu

juurde ei tule,» ütleb Koorits.

Rahulolev klient satub aga

sõltuvusse. Ja kui koju enam

ühtki eset lisada ei õnnestu, läheb

vana mööbli poodi lihtsalt

ennast laadima.

«Ükskord sattusin lugema

intervjuud ühe daamiga, kes

ütles, et käib halba tuju ravimas

Mööbliaidas. Siis oli küll

tunne et, Jaak, kurat, jalad põhjas,»

ütleb poe omanik. «Just

selleni olen tahtnud kõik need

kümme aastat jõuda.»

Regina Hansen

TÜKIKE EUROOPAT: Mööbliaidas

pole ühtki Eestist pärit

eset, sest enamik siinseid

kobedamaid asju on endale

juba koha leidnud. Kalev Lilleorg

Mööblit nii mõisasse kui paneelmajja

Urmas Kitsingut võib kergesti

pidada mööblifänniks.

Kappide ja toolidega on ta askeldanud

nii kaua kui mäletab.

Algul oma lõbuks, siis

hakkas hobi võtma juba äri

mõõte. Nii sündiski firma

Amader Mööbel.

Et Eesti uue aja alguses oli

meie mööblivalik üsnagi kitsuke,

otsustati veidi laiemalt ringi

vaadata terves Euroopas. Uuele

disainmööblile eestlase hammas

tollal veel peale ei hakanud,

aga polnud tarviski. Kõikjal valitses

modernne, minimalistlik

suund. Järelikult jäi hulganisti

üle Lääne mööbelseppade tehtud

väga korralike mööblitükke.

Tasahilju tekkisid tutvused, arenes

välja omamoodi agentide

võrk, asutati vahelaod.

Nüüdseks on äri kerkinud nii

suureks, et vähemalt korra kuus

vurab Rannamõisa teel üsna ilmetusse

tellisangaari suur veok,

mille sõit on alguse saanud kas

Saksamaalt, Prantsusmaalt,

Hollandist või Belgiast. Või on

ta jõudnud ringi teha koguni

kõikides riikides. Lastiks kerge

minevikuhõnguga mööbel, lambid,

kellad – kõik, mis sobib

kodu sisustamiseks.

«Meilt leiab kindlasti midagi

meelepärast igaüks. Nii tõsine

antiigifriik kui ka paneelmagalate

elanik. Teatud osa meie ülimalt

suurest valikust kuulub

kindlasti tõelise antiikmööbli

hulka. Ja Lasnamäele sobib näiteks

imehästi tammepuust uste

ja lamineeritud karkassiga

sektsioonkapp. Hinna pärast ei

peaks keegi kindlasti ukselt tagasi

põrkama. Oma soovi saab

täita nii 500, aga miks mitte ka

50 000 krooni eest,» räägib poeomanik.

Samas ei unusta ta kohalikegi

mööblimeistrite näputööd.

«Oleme tõesti palju ringi

liikunud ka Eesti maakodudes

ja ülejäänud mööblit kokku ostnud.»

Sellist mööbliküllust kui

Rannamõisa tee algul ei näe

üheski oma- ega võõramaises

kaubamajas. Ainus, mis soovida

jätab, on üsna vilets eksponeerimispind.

Firmajuht lubab

sellegi iluvea lähemas tulevikus

parandada. Nii kui ilm vähegi

lubab, läheb suuremaks

ehitamiseks lahti. Riho Lumi


LUGUPEETUD KÜLASTAJAD!

Meie väga laiast sortimendist

peaks igaüks leidma endale mõne

sobiva mööblieseme või

komplekti.

Pakume:

- alati soodsaid hindu

2

- 6100 m müügipinnal kõiki mööbliliike

üle 5000 tootenäidisega

- kodumaist ja importmööblit enam

kui 30 riigist ja 200 hankijalt

- tasuta kojuvedu Tallinnas

- sisearhitekti konsultatsiooni

- mööbli kokkupaneku teenust

- kaupade ostmise võimalust otse

internetist

- hulgimüüki täiendava

hinnasoodustusega

APRILLIS KÕIK KÖÖGIKOMPLEKTID

SOODUSHINNAGA -15-25% !

OLETE ALATI OODATUD!

AVATUD E-R 10-20

L 10-18 P 10-16

MÖÖBLIMAJA AS

Mulla tn 1 10611 Tallinn

Infotelefon 650 9006

Faks 650 9000

info@mooblimaja.ee

www.mooblimaja.ee


22 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

Tõhusad

«Kui koristamine tundub

raske ja ebameeldivana,

siis tehakse seda lihtsalt

valesti – kas kasutatakse

viletsaid töövahendeid

või valesid töövõtteid.

Selle töö puhul

on omal kohal positiivne

laiskus,» ütleb koristuskoolitaja

Helge Alt.

OÜ Puhastusekspert koristuskoolitaja

Helge Alt ütleb, et koristamine

on mõnus ja võtab

vähe aega vaid siis, kui kodus

segadus üle pea ei kasva: «Üks

asi on koristamine, teine asi on

profülaktika. Sissekuivanud

mustust on raske eemaldada.

Kui söök on valmis, tuleks pliit

puhtaks teha ja duši alt tulles

kabiin kuivatada – see võtab ainult

hetke ja mingit suurpuhastust

pole vajagi.»

Tänapäevaseid koristustarbeid,

mis tööl lennata lasevad,

soovitab ta eelkõige otsida profitarvete

poodidest – sealne

kaup on küll kallim, kuid ka

vastupidavam ja tunduvalt mugavam

kasutada. Peamiselt küll

puhastusfirmade varustamisele

spetsialiseerunud poest saavad

osta ka eraisikud – uurida

tasub üksnes seda, milline on

ostusumma alammäär.

Kodumajapidamises ei lähe

kahtlemata vaja siiski enamikku

asju, mida puhastustarvete

poe valikust leida võib. «Korraliku

komplekti saab kokku juba

umbes tuhande krooniga,»

hindab koristamisekspert. Raha

kokku hoida soovitab koristamisõpetaja

aga hoopis puhastusvahendite

arvelt – tänu kvaliteetsetele

koristustarvetele läheb

edaspidi vaja vaid vett.

Koristustarbed on

hea kingiidee

«Need on asjad, mida paljud

inimesed endale ise osta ei raatsi

või ei oska,» arvab Helge Alt

ja lisab: «Olen isegi selliseid

kingitusi teinud – näiteks kin-

TEEB KORISTAMISE PALJU

KERGEMAKS: Annely Puhastusimpordist

kiidab koonusekujulise

harjastikuga vuugiharja,

mis plaadivahed ilma

igasuguse vaevata säravpuhtaks

nühib.

3 x Arno Saar (kauplus Puhastusimport)


SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006 koduabc 23

abilised kodusel koristamisel

kinud klaasilina.

Ainult et

sellisel juhul tuleb alati lisada

kasutusjuhend.»

Kena praktiline kingitus on

Alti arvates ka nõudepesuhari,

mis on igasugustest käsnadest

ja lappidest hügieenilisem ja

esteetilisem. Koristamistarvete

poest võib leida nõudepesuharja,

mis kannatab kuuma vett,

selle harjased ei tõmbu krussi.

Põranda- ja

aknakuivatuskumm

«Põrandakuivataja on küll asi,

millest ma oma kodus püssi ähvardusel

ka ei loobuks,» ei ole

Alt abivahendi kiitmisega kitsi.

Ta peab liigendiga põrandakuivatuskummi

eeliseks, et sellega

saab hõlpsasti igale poole ligi.

«Sellega võib pühkida kokku

nii liiva kui ka vett ja võib panna

lapi otsa kui vaja.» Alt lisab,

et Soomes on paljud perenaised

üldse loobunud põrandaharjast.

«Kummiga pühkimine ei keeruta

tolmu üles. Pealegi on põ-

randakui-

vatajat palju

hõlpsam puhastada kui

harja.» Põrandakuivataja

kumm on vahetatav – töövahend

on eluaegne.

Valida on pehme ja jäiga

põrandakuivatuskummi vahel.

«Pehme kummiga on hea vett

kokku pühkida, jäiga kummiga

saab paremini liiva kätte,» selgitab

Alt ja soovitab tavalisse

kodumajapidamisse pigem jäika

põrandakuivatuskummi. Põrandapesuks

võib sellele panna

kergelt niisutatud froteelapi.

Kui kodus suuri põrandapindu

ei ole, pole moppi osta vajagi.

Neil, kes eelistavad tavapärast

põrandaharja, soovitab

Helge Alt osta poolpika varrega

harja ja kühvli – nii ei pea kummardama.

Harjaseid peaks saama võimalikult

kergesti puhastada

(hõredate harjastega hari on parem)

ja kühvel olema pealt kaetud

(tolm ei pääse õhku keerlema).

JÄTKUB LK. 24

Et koristamine oleks lust ja rõõm…

Olgugi, et ka tavakauplustest

võib leida korralikke

koristusvahendeid, ei saa

neid võrrelda spetsiaalsetes

poodides pakutavaga.

Puhastuseksperdist leidsime

näiteks nõudepesuharja,

mille kleeps muudab värvi,

kui vee temperatuur on sobiv

ja mille harjased kannatavad

ka keeva vett. On olemas spetsiaalne

vuugihari plaadivahede

nühkimiseks; kutselise aknapesijaga

võrdses tempos

klaase küürida aitab teil edaspidi

korralik klaasikuivatuskumm;

veel on puhastustarvete

poes olemas näiteks spetsiaalne

svamm mustade triipude

kõrvaldamiseks linoleumilt.

Kui tundub, et senised koristustarbed

on suuremaks

küürimistööks kehvakesteks

jäänud, tasub sisse põigata koristamisfirmasid

varustavatesse

poodidesse ja puhastusala

asjatundjatelt nõu küsida.

Regina Hansen

«Põrandakuivataja on küll asi,

millest ma oma kodus püssi

ähvardusel ka ei loobuks.»

OÜ Puhastusekspert koristuskoolitaja Helge Alt


24 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

«Aknapesulapp ei ole imelapp, see ei ole suurpuhastuse

lapp, vaid mõeldud igapäevaseks jooksvaks puhastuseks.»

Korralik aknakuivatuskumm

kiirendab oluliselt aknapesu.

Töökorras aknapesija kumm ei

laineta, samuti peab seda saama

vahetada.

Plaatmopp

Tõhus abimees tolmuvõtmisel

sileda põrandapinna puhul.

Pintslikujulisel nöörmopil Helge

Alt aga erilisi voorusi ei näe

– suure vee kokkupühkimisel

on põrandakuivatuskumm mugavam,

pealegi on pintslikujulist

moppi korralikult puhastada

praktiliselt võimatu.

Puhtust on aga võimalik saavutada

vaid puhaste töövahenditega,

nagu koristamiskoolitaja

rõhutab.

Plaatmoppidest on kutselistele

koristajatele mõeldud takjapaelaga

kinnituv mopp mugavam

kui taskutega variant,

mida on käte abita üpris keeruline

varre otsa kinnitada.

Spetsiaalses ämbris saab

mopi puhtaks käsi märjaks tegemata.

«Kuid võib ka varuda mitu

moppi ja ilma vahepeal loputamata

põrand puhtaks saada,»

annab Alt nõu töö hõlbustamiseks.

Tolmuvõtmise eel tuleb kuiva

moppi paar korda mööda põrandat

edasi-tagasi hõõruda,

et tekiks staatiline elekter.

Põrandat puhastatakse

mopiga S-kujulisi liigutusi tehes.

Niiske puhastuse puhul pole

veeämbrit vajagi: piisab kui

moppi niisutada pihustiga pudelist.

Tugevamate pesulahuste

kasutamise järel tuleb põrand

kindlasti ka puhta veega

loputada, sest vastasel korral

hakkab tolm põrandale kergesti

külge.

MUGAV PÕRANDAHARI:

Kui põranda kuivatuskumm

tundub harja

asendajana

võõras, tasuks

eelistada vähemalt

mugavamat

varianti

– muretseda

lisaks varrega

harjale ka varrega

kühvel. Põranda

pühkimisel pole

vähimatki põhjust

küürutada.

Kui põrand jääb peale puhastust

niiske ning kuivamine võtab

aega üle poole minuti, siis

sellised pinnad tuleb kuivatada.

Kui laseme pindadel ise kuivada,

siis sinna jääb koos veega

setteid, mustust, mikroobe.

Pindadele jääb hallikas kiht.

Pärast koristamist tuleb

mopid kindlasti pesumasinas

puhtaks pesta.

Mikrokiudlapp

Mikrokiud on muudest kiududest

tunduvalt peenem ja suudab

mustuse pinna küljest lahti

lõigata. Seetõttu saab toa

mikrolapiga ka ilma pesuaineta

puhtaks.

Mikrokiudlappe on nii pehmemaid,

mis mõeldud peeglite

ja mööbli puhastamiseks, kui

ka jämedamaid, mis sobivad

põrandapesuks.

Mikrokiudlappi ei loputata

nagu tavalist lappi. Alt toob näite

ühest koristajast, kes kurtis,

et tema meelest pole klaasilapp

küll suurem asi.

«Klaasi peale jäävat jutid, lisaks

muutuvat lapp kasutades

kõvaks. Palusin siis lappi näha.

See oli nagu seakamar, lihtsalt

seest paksult mustust täis.»

Nii juhtub mikrokiudlapiga,

mida üritatakse puhtaks saada

niisama kraani all loputades –

see on võimatu.

«Aknapesulapp ei ole imelapp,

see ei ole suurpuhastuse

lapp, vaid mõeldud igapäevaseks

jooksvaks puhastuseks.

Sellega on hea klaas-, nikkel- ja

kroompindu läikima lüüa.»

TOLMULAPP: Voltida algul

pikuti ja seejärel S-tähe kujuliselt

kokku. Nii saab kogu toa

lappi loputamata puhtaks.

WC JA VANNITOA TARVIS:

Suurte aukudega antibakteriaalne

lapp kogub endasse

selle saasta, mis meid näiteks

WC kõige mustemas kohas –

loputuskasti nupu küljes

varitseb.

Lapp volditakse pooleks ja

seejärel S-kujuliselt kokku. Nii

tekib 12 puhast poolt ja kaob

vajadus lappi pidevalt loputada

ning oma aega kulutada.

Mikrokiudlappi tuleb pesta

pesumasinas, kõrgel temperatuuril,

teistest esemetest eraldi.

Ei tohi kasutada valgendus- ja

loputusaineid.

Lapi ressurss on 500 masinpesukorda,

sellest võib järeldada,

et kui peseme nädalas kaks

korda lappi masinas, siis jätkub

seda viieks aastaks.

Helge Alt peab pesumasina

puudumisel targemaks

mikromoppidest ja -tolmulappidest

üldse loobuda.

Mikrosukk on painduva varre

otsa tõmmatud pehme mikrokiudlapp,

mis on mõeldud

tolmu pühkimiseks kõrgetelt

kapipealsetelt ja mööblivahedest.

Mingit redelit appi võtta pole

vaja, piisab, kui mikrosuka vart

painutada.

Trepikäsipuude pühkimiseks

on aga mugav kasutada spetsiaalset

mikrokiust kinnast.

LAUAVAHEDE PUHASTAJA:

Veel üks nutikas abivahend,

mis kulub ära näiteks sauna lavalaudade

küürimiseks. Kui

küürimisplaat nühib puhtaks istumisaluse,

siis hari teeb samal

ajal lauavahesid hõõrudes puhta

töö.


SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006 koduabc 27

Külmal ajal

tasub aknapesul

kasutada

aknapesuvedelikku,

soojal

ajal piisab ka

puhtast veest,

korralikust

aknakaabitsast

ja aknakuivatuslapist.

Tiina Kõrtsini,

repro

Aknapesuks sobib kõige

paremini pilvine ilm. Kui pole

mahti seda oodata, peaks

valima kellaaja, kui päike otse

klaasidele ei paista.

Ajalehe kasutamine aknapesu

abimehena ei ole kuigi

hea mõte – trükimust määrib

raamid. Sobilik on vaid kätekuivatuspaber.

Töövahenditest on veel

vaja korras aknakuivatajat

(kummiserv ei laineta) ja lappi

selle kuivatamiseks; töö

lihvimiseks on parim spetsiaalne

aknapesulina (kas

mikrokiust või seemisnahast

lapp).

Aknapesuveele võib vajadusel

(kui aken on väga

must) lisada puhastusainet

(näiteks tavalist nõudepesuvahendit).

Pesemist alustatakse (välimistest)

aknaraamidest, et

mustus nendelt klaasidele ei

kanduks.

Aknapesu algab välimistest

klaasidest, et mustus

vastu valgust välja paistaks.

Pärast akna pesemist tuleks

see hoolsalt kuivatajaga

üle tõmmata – suunaga ülalt

alla, ilma seda vahepeal klaasilt

tõstmata, seejärel tuleb

kumm kuivatada.

Nurkade ja servade lihvimiseks

ning veetriipude

eemaldamiseks sobib spetsiaalne

mikrokiust või seemisnahast

lapp. Kui neid ei

ole, siis tükk kätekuivatuspaberit.

SLÕL

Klaasid

särama!

Kui sageli peaks

koristama?

IGAPÄEVANE KORISTUS:

tee ära voodid ja tuuluta tuba;

pane oma kohale rõivad ja

laste mänguasjad;

pese nõud ja puhasta pliit

ning töötasapind;

vii välja prügi;

vaheta kassiliiv;

kuivata vannitoapõrand ja

dušikabiin.

IGANÄDALANE KORISTUS:

korista põhjalikult köök, WC ja

vannituba (esimesena köök, et

kergem töö jääks viimaseks);

võta tolmu;

puhasta tolmuimejaga vaibad;

pühi mopiga põrandad;

vaheta voodipesu;

pese ukseesine, esik ja trepp.

KORISTUS IGA KAHE

NÄDALA JÄREL:

raputa puhtaks uksematid

ja porivaibad;

võta tolmuimejaga tolm

varjatud nurkadest, näiteks

diivanite alt ja kapipealsetelt.

IGAKUINE KORISTUS:

puhasta seestpoolt aknaklaasid

ja peeglipinnad;

pese puhtaks köögi prügikast

ja selle ümbrus;

küüri puhtaks külmkapp;

puhasta köögimasinad;

eemalda kardinatelt tolm.

SLÕL


2.

3.

4.

5.

6.

7.

9.

28 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

Tee ise!

Tiina Kõrtsini, 7 x repro

Nii paigaldad ise uue välisukse

VAJALIKUD

MATERJALID:

uksekomplekt

(uks, piit, piida liistud,

lävepakk),

PU-vaht

(Makroflex vms.),

puidust kiilud,

kruvid,

dekoratiivnaelad.

VAJALIKUD

TÖÖRIISTAD:

lood,

nurgik,

mõõdulint,

haamer,

kang (sõrg),

trell, puurid,

kruvikeeraja,

rauasaag.

Tööjuhis:

1.

Lõika lahti tapeet ja eemalda

värv uksepiida liistu küljest,

sest muidu võid liistu eemaldades

tõmmata kaasa ka suure tüki seinakatet.

Selleks tööks sobib vahetatavate

teradega nn. vaibanuga või muu

õhukese teraga väga terav tööriist.

Eemalda kangi abil uksepiida

2. liistud mõlemalt poolt piita.

Kui kasutad sõrga, ära toeta sõra

kumerust seinale, vaid torka vahele

piisavalt suur plaadi- või lauatükk.

Eriti ettevaatlik ole kipsplaadist

seina puhul.

Pärast liistude eemaldamist

peaksid nägema naelu või kruvisid,

mis hoiavad uksepiita seinakarkassi

küljes. Ära parem üritagi neid

kätte saada, vaid sae nad lihtsalt

rauasaega läbi. Kui saag vahele ei

mahu, kasuta lahtist rauasaelehte.

Kui sind vana uksepiit aga üldse ei

huvita, siis sae ta lihtsalt paarist kohast,

soovitatavalt naeltest ca 10 cm

kauguselt, pooleks.

Kanguta tükid välja, võta üles ka

lävepakk ja puhasta ukseauk prahist.

Kui tegemist on

3. puitkarkassil

seinaga, uuri hoolega,

et silma ei jääks

hallitust, seent või

muid niiskuskahjustusi.

Võid tööd jätkata,

kui seinakonstruktsioonid

ja põrand

lävepaku all

tunduvad olevat ilusad

ja kuivad.

Tõsta uks koos

4. piidaga auku ja

sea see nii, et piida ja

seinakarkassi vaheline

kaugus oleks

igalt poolt võimalikult

sarnane, ideaalis

1–2 cm külgedel

ja kuni 3 cm ülaservas.

Kui vahed jäävad

liiga laiaks, kinnita

seinakarkassi

külge sobiva paksuse

ja laiusega

laud.

Aja uks paika

5. kiiludega, paigaldades

need paarikaupa

(seest- ja

väljastpoolt) üksteise

peale, mõlemasse

külge vähemalt

kaks komplekti.

Ka ukse kõrgus

säti paika piida

alla seatud kiilude

abil. Pane oma kohale

ka uksepakk.

NB! Ära löö kiilu paika haamriga,

vaid suru käega; äärmisel vajadusel

võid kiilu vaid väga nõrgalt koputada.

Nüüd kõige olulisem – mõõda

6. üle, et uks koos piidaga oleks

igati loodis, et piida nurgad oleks

täisnurgad jne. Lisaks peaks piidad

ja uks veel ka mõlema seina suhtes

paralleelselt paiknema.

Ukse ja piida vahe peaks olema

igast küljest vähemalt 3 mm. Ära

kasuta ühtegi naela ega kruvi enne,

kui uks on perfektselt oma kohal.

Niikaua mängi ainult kiiludega. Ka

ülasuunas kinnitamise eel paigalda

sinna kindlasti kiilud.

Lõpuks fikseeri piit kruvide

7.

abil – keera need läbi kiilude

keskkoha. Kruvid peaksid olema

loomulikult peitpeaga ja lisaks puuri

peade jaoks piida sisse 2–3 mm

süvised (läbimõõt napilt suurem

kruvi pea läbimõõdust), mille saad

hiljem pahtliga täita või spetsiaalse

korgiga katta.

8.

Nüüd kontrolli veel kord, kas

uks ikka käib vabalt piita puudutamata

lahti-kinni ja ega ta iseseisvalt

kinni ega lahti vajuma ei kipu.

Sel ajal peaks haamri ja puuklotsi

abil asendit veel veidike parandada

saama. Kui kõik on korras,

kinnita ka lävepakk. Välisukse

puhul ära unusta piida alla panna

niiskustõket.

9.

Järgmiseks tööks on soojusisolatsioon,

mis on mõistagi eriti

oluline just välisuste puhul. Kasutada

võib järgmist meetodit:

Pane paika välimised uksepiida

katteliistud ja seejärel lase tekkinud

prao põhja seestpoolt PU-vahtu.

Vahu «peale» (tegelikult küll sissepoole)

võib toppida riba kivivilla

ja selle peale veel teise kihi vahtu.

Kui vaht on kuivanud, lõika

seestpoolt üleliigne vaht ära ja kinnita

sisemised liistud.

Üsna ohtlik on vahtu täis lasta

kogu piida ja seina vahelist pragu –

sel juhul lükkab kuivav vaht piida

suure tõenäosusega kummi. Nii või

teisiti on soovitatav hoida vahu kuivamise

ajal ust kinni ja ukse ning

piida vahel kasutada sobiva jämedusega

kiile (näiteks 3kihiline vineer

sobib väga hästi).

Näpunäide: Uksepiida katteliistudest

müüakse päris mitmeid erinevaid

kahest pikast ja ühest lühemast

liistust koosnevaid valmiskomplekte,

kus kolm nurka on juba

ette sobivalt 45kraadiseks saetud.

Kui kodus pole korralikku

raamsaagi, siis tasuks neid kasutada.

Liistude kinnitamiseks sobivad

näiteks dekoratiivnaelad.

Allikas: Angroo Ehitus


Leia pildilt

naeratus!

Building Value

Võid vaadata nii lähedalt kui tahad. Aga võid ka astuda paar

sammu eemale. Kui tahad, siis kalluta pead natuke paremale.

Toob ju naeratuse näole kui pildil on Porotherm kärgtellistest müür.

Kõigekindel ja parima sisekliimaga!

Sellistest tellistest majas on lihtsalt lust elada.

Tellis. Inimesele loodud.

Wienerberger AS, Peterburi tee 75, 11415 Tallinn

Tel: 620 9530, Fax: 620 9527

www.wienerberger.ee


30 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

Kuidas kipsplaate õigesti paigaldada

Ehitajate kinnitusel on

kipsplaatide paigaldamine

üks neid töid,

millega osavam majaperemees

ise toime

tuleb. Paar väikest nippi

on aga loomulikult siingi.

Tassimisele ja paigaldamisele

tasub ka

sõber appi võtta, sest

standardne 120x120

plaat kaalub 25 kg.

Tööriistad ja abivahendid: Jäme

liivapaber ja klots, raspel

või kipsplaadihöövel plaadiservade

mahalihvimiseks, lisaks

nuga, augufrees ja kruvitrell.

LÕIKAMINE Esmalt tuleb läbi

lõigata kartongikiht kipsi pealmisel

poolel, seejärel murda

plaati lõikekohast ja lõpuks lõigata

läbi ka alumise poole kartongikiht.

Tükki välja saagides

kasutatakse lühema lõike tarvis

kipssaagi, pikema jaoks nuga.

Ilma kartongita külgmiste

äärte jätkamisel tuleks plaadiserva

teha noa või faasihöövli

abil V-kujuline vuuk.

MONTEERIMINE Plaate võib

seina paigaldada nii vertikaalselt

kui ka horisontaalselt. Tähtis

on vaid jälgida, et plaadivuugid

ei ristuks (see kehtib ka

mitmekihilise paigalduse puhul).

Samuti tuleb kahe tahvli

vahele jätta umbes 2-3 mm laiune

vuuk. Plaate omavahel nende

ühenduskohtades kokku suruda

ei tohi.

LOODIMINE JA KINNITAMINE

Aeg-ajalt tuleb kontrollida, kas

plaadid on loodis ja vajadusel

neid nihutada.

Kruvi kaugus plaadi kartongiga

kaetud äärest peab olema

min 10 mm ja lõigatud äärest 15

mm. Kruvid keeratakse veidi

plaadi pealispinna sisse, kuid

selliselt, et kartong kruvi all ei

rebene. Naeltena kasutatakse

spetsiaalseid kipsplaadinaelu.

Nende sisselöömisel peab haamer

jätma naelapea ümber

väikse lohu, mis pahteldatakse

täis. Kartongi rebenemist tuleb

ka naelu kasutades vältida.

Monteerides kipsplaate seina võib plaate kinnitada nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt.

Mitte mingil juhul ei tohi plaate omavahel nende ühenduskohtades kokku suruda!

Õige oleks jätta u 2-3 mm vuuk kahe tahvli vahele.

MONTEERIDES

HORISONTAALSELT

Plaadid kinnitatakse

karkassile nii, et iga

järgneva plaadi otsaserv

oleks eelneva rea suhtes

vähemalt 300mm nihkega.

Kui vooderdus on mitmes

kihis, ei tohi kattuda ka

plaadi pikema serva vuugid,

st et ülemise ja alumise

plaadikihi vuugid peavad

olema teineteisest

vähemalt 300 mm

kaugusel.

PLAADITUD SEINA

PAHTELDAMINE

Lühemad plaadiservad tuleb

jätkamiseks faasida, et pahtlit

seinale kanda. Selleks kasutatakse

nuga, höövlit, rasplit või

jämedat liivapaberit ja klotsi.

Vuuk kahe plaadi vahel peab

olema 5–10 mm. Paberijäänuste

eemaldamiseks tasub seda

töödelda lihvimisklotsiga.

Tolmu eemaldamiseks kasutatakse

tolmuimejat või märga

lappi.

Vuugi katteks pannakse paks

Lõigake läbi kartongi kiht

kipsplaadi pealmisel

poolel.

MONTEERIDES

VERTIKAALSELT

900 MM LEHT - KAKS KIHTI

Karkassipostide vaheline samm (posti tsentrite vaheline

kaugus) 900 mm ja karkassi horisontaaldetailide samm

1200 mm esineb kõige sagedamini keskel. Monteerides

vooderdust kahes kihis, peavad ühe kihi vuugid teise suhtes

olema nihutatud 450 mm võrra. Karkassielementide kohal

peavad asetsema pealmise kihi plaatide servad.

Murdke plaat lõikekohast

ja lõigake läbi ka plaadi

tagumise poole

kartongikiht.

- VÄGA KÕRGETELE

SEINTELE

Kipsplaadi vertikaalsed servad kinnitatakse karkassile

teineteise suhtes nihkega ka juhul kui, vooderdatakse mitme

kipskartongi kihiga. Kui seina kõrgus ületab plaadi pikkust,

siis ka kõrvutiasetsevate tahvlite horisontaalne vuuk peab

olema vähemalt 300 mm nihkega naaberplaadi suhtes.

Vooderdades mitme kipsplaadi kihiga, pole plaatide otste

kinnitamiseks mõeldud nurka vaja kasutada.

EI TOHI RISTUDA

ÜHENDUSKOHTADES!

Ei tohi monteerida plaate

nii, et kõrvutiasetsevate

plaatide liitekohad

moodustaks risti.

kiht pahtlit laiusega vähemalt

10 cm.

Katteks läheb märja pahtli

peale paberteip – see takistab

hilisemat pahtlikorra lõhenemist.

Plaatide jätkukoht peab

olema täpselt teibi keskel.

Teip silutakse pahtlilabidaga,

sest selle alla ei tohi jääda õhumulle.

Vajadusel kantakse

Lõigates plaadist välja tükki,

kasutage lühema lõike

tegemiseks kipssaagi,

pikema jaoks nuga.

TULEKINDLAD SEINAD

ÜHE PLAADIKIHIGA

Ainult ühe plaadikihiga

tuleohutuse nõuetele

vastava seina paigaldamisel

tuleb kõik plaatide servad

kinnitada karkassi

elementidele või kasutada

selleks mõeldud

nurgadetaile.

>100mm

Plaatide ühenduskohti ei

tohi moodustada otse

uksepiitade kohale ega

teiste avade servadele.

Graafika: Ingvar Meen

teibile uus kiht pahtlit, aga mitte

enne, kui eelmine on kuiv.

Kui pahtel on täiesti kuiv, lihvige

pinda peene liivapaberiga.

Vältige kartongi lihvimist.

Kui ruumis on väga tugev

valgustus, võib viimase pahtlikihi

kanda pinnale ka pärast

seina kruntimist.

Allikas: Norgips Estonia


30 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 31. märts 2006

Kuidas kipsplaate õigesti paigaldada

Ehitajate kinnitusel on

kipsplaatide paigaldamine

üks neid töid,

millega osavam majaperemees

ise toime

tuleb. Paar väikest nippi

on aga loomulikult siingi.

Tassimisele ja paigaldamisele

tasub ka

sõber appi võtta, sest

standardne 120x120

plaat kaalub 25 kg.

Tööriistad ja abivahendid: Jäme

liivapaber ja klots, raspel

või kipsplaadihöövel plaadiservade

mahalihvimiseks, lisaks

nuga, augufrees ja kruvitrell.

LÕIKAMINE Esmalt tuleb läbi

lõigata kartongikiht kipsi pealmisel

poolel, seejärel murda

plaati lõikekohast ja lõpuks lõigata

läbi ka alumise poole kartongikiht.

Tükki välja saagides

kasutatakse lühema lõike tarvis

kipssaagi, pikema jaoks nuga.

Ilma kartongita külgmiste

äärte jätkamisel tuleks plaadiserva

teha noa või faasihöövli

abil V-kujuline vuuk.

MONTEERIMINE Plaate võib

seina paigaldada nii vertikaalselt

kui ka horisontaalselt. Tähtis

on vaid jälgida, et plaadivuugid

ei ristuks (see kehtib ka

mitmekihilise paigalduse puhul).

Samuti tuleb kahe tahvli

vahele jätta umbes 2-3 mm laiune

vuuk. Plaate omavahel nende

ühenduskohtades kokku suruda

ei tohi.

LOODIMINE JA KINNITAMINE

Aeg-ajalt tuleb kontrollida, kas

plaadid on loodis ja vajadusel

neid nihutada.

Kruvi kaugus plaadi kartongiga

kaetud äärest peab olema

min 10 mm ja lõigatud äärest 15

mm. Kruvid keeratakse veidi

plaadi pealispinna sisse, kuid

selliselt, et kartong kruvi all ei

rebene. Naeltena kasutatakse

spetsiaalseid kipsplaadinaelu.

Nende sisselöömisel peab haamer

jätma naelapea ümber

väikse lohu, mis pahteldatakse

täis. Kartongi rebenemist tuleb

ka naelu kasutades vältida.

Monteerides kipsplaate seina võib plaate kinnitada nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt.

Mitte mingil juhul ei tohi plaate omavahel nende ühenduskohtades kokku suruda!

Õige oleks jätta u 2-3 mm vuuk kahe tahvli vahele.

MONTEERIDES

HORISONTAALSELT

Plaadid kinnitatakse

karkassile nii, et iga

järgneva plaadi otsaserv

oleks eelneva rea suhtes

vähemalt 300mm nihkega.

Kui vooderdus on mitmes

kihis, ei tohi kattuda ka

plaadi pikema serva vuugid,

st et ülemise ja alumise

plaadikihi vuugid peavad

olema teineteisest

vähemalt 300 mm

kaugusel.

PLAADITUD SEINA

PAHTELDAMINE

Lühemad plaadiservad tuleb

jätkamiseks faasida, et pahtlit

seinale kanda. Selleks kasutatakse

nuga, höövlit, rasplit või

jämedat liivapaberit ja klotsi.

Vuuk kahe plaadi vahel peab

olema 5–10 mm. Paberijäänuste

eemaldamiseks tasub seda

töödelda lihvimisklotsiga.

Tolmu eemaldamiseks kasutatakse

tolmuimejat või märga

lappi.

Vuugi katteks pannakse paks

Lõigake läbi kartongi kiht

kipsplaadi pealmisel

poolel.

MONTEERIDES

VERTIKAALSELT

900 MM LEHT - KAKS KIHTI

Karkassipostide vaheline samm (posti tsentrite vaheline

kaugus) 900 mm ja karkassi horisontaaldetailide samm

1200 mm esineb kõige sagedamini keskel. Monteerides

vooderdust kahes kihis, peavad ühe kihi vuugid teise suhtes

olema nihutatud 450 mm võrra. Karkassielementide kohal

peavad asetsema pealmise kihi plaatide servad.

Murdke plaat lõikekohast

ja lõigake läbi ka plaadi

tagumise poole

kartongikiht.

- VÄGA KÕRGETELE

SEINTELE

Kipsplaadi vertikaalsed servad kinnitatakse karkassile

teineteise suhtes nihkega ka juhul kui, vooderdatakse mitme

kipskartongi kihiga. Kui seina kõrgus ületab plaadi pikkust,

siis ka kõrvutiasetsevate tahvlite horisontaalne vuuk peab

olema vähemalt 300 mm nihkega naaberplaadi suhtes.

Vooderdades mitme kipsplaadi kihiga, pole plaatide otste

kinnitamiseks mõeldud nurka vaja kasutada.

EI TOHI RISTUDA

ÜHENDUSKOHTADES!

Ei tohi monteerida plaate

nii, et kõrvutiasetsevate

plaatide liitekohad

moodustaks risti.

kiht pahtlit laiusega vähemalt

10 cm.

Katteks läheb märja pahtli

peale paberteip – see takistab

hilisemat pahtlikorra lõhenemist.

Plaatide jätkukoht peab

olema täpselt teibi keskel.

Teip silutakse pahtlilabidaga,

sest selle alla ei tohi jääda õhumulle.

Vajadusel kantakse

Lõigates plaadist välja tükki,

kasutage lühema lõike

tegemiseks kipssaagi,

pikema jaoks nuga.

TULEKINDLAD SEINAD

ÜHE PLAADIKIHIGA

Ainult ühe plaadikihiga

tuleohutuse nõuetele

vastava seina paigaldamisel

tuleb kõik plaatide servad

kinnitada karkassi

elementidele või kasutada

selleks mõeldud

nurgadetaile.

>100mm

Plaatide ühenduskohti ei

tohi moodustada otse

uksepiitade kohale ega

teiste avade servadele.

Graafika: Ingvar Meen

teibile uus kiht pahtlit, aga mitte

enne, kui eelmine on kuiv.

Kui pahtel on täiesti kuiv, lihvige

pinda peene liivapaberiga.

Vältige kartongi lihvimist.

Kui ruumis on väga tugev

valgustus, võib viimase pahtlikihi

kanda pinnale ka pärast

seina kruntimist.

Allikas: Norgips Estonia

More magazines by this user
Similar magazines