Kodu ABC - Õhtuleht

ohtuleht.ee

Kodu ABC - Õhtuleht

koduabc

27. oktoober 2006

Kuumakse alates

566.-

sissemakse

SUPER-

PAKKUMINE

42” PLASMA

Plasmateler PHILIPS 42PF5321

0%

Sääst 10 000.-

Vana hind 29999.-

13996.-

19999.-

42" (107cm) plasmateler, Digital Crystal Clear pildiparanduse programm,

Progressive scan, Virtual Dolby Surround heli, 3D filtrid, resolutsioon

852 x 480 pikselit, Dvi sisend, kontrast 10000:1, valgustugevus

1500 cd/m2, teletekst, 2 scart liidest. Komplekti kuulub lauaalus.

Kood 35987

UUS

MUDEL

LCD-Teler SONY KDL-26U2000

0%

26” LCD

26" LCD-teler, HD Ready, Resolutsioon 1366 x 768 pikselit, BRAVIA

pildiparandus tehnoloogia, 3D kammfiltrid,PIP, BBE ViVA Digital HD3D

heli, HDMI liidesed, teletekst, lapselukk.

Kood 43115

Kuumakse alates

396.-

sissemakse

32” LCD

0%

LÕPU-

PAKKUMINE

LCD-Teler PHILIPS 32PF3320

Sääst 4000.-

Vana hind 17996.-

Kuumakse alates

368.-

sissemakse

12996.-

32" (82cm) LCD-teler, HD Ready, resolutsioon 1366 x 768 pikselit,

Crystal Clear III pildiparandus programm, progressive scan,

smart picture & sound, Dolby Virtual Surround heli, kontrast

800:1, heledus 500 cd/m2, teletekst, unetaimer, 2 scart-liidest,

Dvi/PC sisendid, komplektis lauaalus.

Kood 40577

UUS

MUDEL

Sääst 400.-

Vana hind 1296.-

25996.-

LCD-Teler SONY KDL-40U2000

0%

40” LCD

40" LCD-teler, HD Ready, Resolutsioon 1366 x 768 pikselit, BRAVIA

pildiparandus tehnoloogia, 3D kammfiltrid,PIP, BBE ViVA Digital HD3D

heli, HDMI liidesed, teletekst, lapselukk.

Kood 44114

896.-

DVD-mängija PHILIPS DVP-3040

DVD-mängija, Progressive scan, mängib DIVX/MP3/JPEG/WMA plaate, digitaalne väljund, scart-liides, lapselukk, ultraõhuke disain.

Kood 42435

SUPER-

PAKKUMINE

Kuumakse alates

735.-

sissemakse

ONOFF-i kauplused Tallinnas Sikupilli Keskuses, Tartu mnt. 87 ja Mustika Kaubanduskeskuses, Tammsaare tee 116.


SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006 koduabc 3

koduabc

väljaandja SL Õhtuleht AS

internet http://www.sloleht.ee

aadress 10 502 Tallinn pk. 106

reklaam 6 144 043

faks 6 144 050

projektijuhid Regina Hansen

regina.hansen@sloleht.ee,

Heiki Liias (reklaam)

heiki.liias@sloleht.ee

trükk Kroonpress AS

PEEGELKERA:

FontanaArte

värske uudis

(Hektor Light,

9000.-)

Arno Saar

SISUKORD

8 Viimistlusplaat

Üks võimalus kiiresti ja raha säästes

ise remondiga toime tulla.

9 Uudised

Lukk, mida ei pea võtmega keerama.

Uudne kuivati saab ise triikimisega hakkama.

11–17 Tolmuimeja

Kuidas leida nii hinnaklassilt kui ka omadustelt

sobivaim mudel? Odavad robotid internetipoest.

Vaikne ja võimas kesktolmuimeja.

18–21 Kas maja peab sooja?

Uusi võimalusi maja soojapidavuse mõõtmiseks.

22–27 Soojuspump

Õhksoojuspump aitab külmal ajal elektrikulusid

kontrolli all hoida.

29–30 Katusele abiks

Igal katusetarvikul on täita oluline ülesanne.

33–34 Televiisor

Mis on HDTV? Mõistete sõnastik,

mis aitab kaupluses toime tulla.

4–7

Valgustimood

Sügisõhtutesse

toovad valgust,

soojust ja silmailu

dramaatilised mustad

ja klassikalised valged

lambikuplid, kuid uuesti

on soosingu võitnud

ka kullasära.


4 koduabc SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006

NII PÕRANDALAMP KUI ÜLDVALGUSTI: Marset, Camp (Inspira, 9120.-)

Valgustimaailm

2007

«Nii nagu rõivamoele,

on ka praegusele valgustimoele

iseloomulik dekooride

rohkus, mustrilisus.

Seevastu materjalid ja

uus tehnoloogia rõhutavad

just kergust ja lihtsust,»

vahendab AS-i Hektor-

Light tegevjuht Ülle Jõks

hiljuti Pariisi ja Londoni

mitmel sisustusmessil

ning kevadisel valgustimessil

nähtut.

Minimalismi kõrval on näha jõuliselt

toretsevat stiili, tihtipeale on

need kaks vastandit koos ühes valgustis.

Nii kohtuvad moodsa valgusti

puhul klassikalised lühtrid

uute tehnoloogiatega ja käsitöö on

saanud elegantsema viimistluse.

Võib kohata väga erinevaid vorme,

alates kandiliste nurkadega

klaaskuplist kuni vatimaterjalist

pilvekeseni, mis mootori abil ehtsa

pilve kombel ka hõljuma on

pandud.

Lühtritele lisab sära nendes kasutatud

lisahalogeenvalgustus.

MIS ISELOOMUSTAB

MOODSAID VALGUSTEID?

Lambitrend on naiselik ja võib

öelda, et ka eheterohke. Nii võib

lampide kaunistustena üsna sageli

näha kõikvõimalikke ripatseid,

säravaid kuulikesi ja sulekesi.

Teine suund, mis praegust valgustimoodi

iseloomustab, on vastupidine

– kerguse ja lihtsuse taotlus.


SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006

5

Palju on appi võetud uusi tehnoloogiaid,

näiteks laseriga lõigatud

mustreid.

Värvidest on selle aasta inspiratsiooniallikad

klassikaline

valge ja eriti must, kuid ka dramaatilist

musta värvi valgustid

jäävad siiski mõnusalt läbipaistvaks.

Silma torkab valgustite ökosõbralikkus

ja etnilise joone järgimine.

Käsitöömeistrite hõng

on tuntav, sageli võib valguskuplitel

kohata maalitud mustreid

– ornamente, lilli.

Tekstiilidest on au sisse tõusnud

voogavad kangad, näiteks

siid, samet ja pits.

Kalli ja luksusliku mööbli vahele

on taas sobitatud kristallidega

valgustid.

LAMPI POLE, ON AINULT

VARI: Ligne Roset, Louis 5D

(Inspira, 3500.-)

Üle hulga aja on au sees kullakarva

toon.

Kestab ja kasvab huvi retrohõnguliste

valgustite vastu.

Valgustid näevad välja senisest

kergemeelsemad ja ka väheke

sürrealistlikud.

Kasutatakse innovaatilisi materjale,

nagu näiteks akrüül, helenduvad

reflektorpaberid,

plast.

Trükitehnikat kasutatakse

nii kangal kui plastpinnal.

Metallosade külma kargust

püütakse hajutada nende katmisega.

Selleks kasutatakse siidi

ja sametit või hoopis kipsi ja

pärgamenti. Regina Hansen

JÄTKUB LK. 7

PRO-

PELLER:

Studio

Design

Italia,

valgusti

Tris

(Hektor

Light,

10 000.-).

5 x Arno Saar


AURUSAUNAD, MASSAAŽIVANNID

Uudne puutetundlik (touch-screen) juhtpult. Komplekti kuuluvad aur, vesimassaaž,

elektrooniline juhtimine, lae- ja käsidušid, lae- ja taustavalgustus, raadio, kaugjuhtimispult.


SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006 koduabc 7

ALGUS LK. 4

NAGU

PILV:

Studio

Design

Italia,

valgusti

Nuvola

(Hektor

Light,

14 000.-)


MUSTAD

TAHU-

KAD:

Murano-

Due,

Deluxe

(Hektor

Light,

10 400.-)

PIILUAUKUDEGA METALL-

KERA: Terzani, Magdalena

(Hektor Light, 27 000.-)

KLAASMULLID: MuranoDue,

Ether (Hektor Light, al 35 000.-)

RÄTIK-

VALGUSTI:

Ingo Maurer,

Delight (Inspira,

2100.-)

OPTILISE EFEKTIGA: Kartell,

Gè (Inspira, 2630.-)

KIRJADEST KUPPEL: Ingo Maurer, Fettel 26

(Inspira, 10 580.-) 7 x Arno Saar


8 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006

Viimistlusplaadid

hõlbustavad

remonti

Mida teha, kui sein on

lootusetult kõver või lagi

hukas? Üks võimalus

ruumi korrastamisel

aega ja energiat säästa

on kasutada siseviimistlusplaate.

Hinnalt on need suhteliselt

soodsad ning lisapluss on see,

et nende taha on mõnus peita

kõikvõimalikke juhtmeid, torusid

ja voolikuid. Kõigele lisaks

on plaadid ka soojapidavad ja

helisummutavad.

NORRA LAEPLAAT: Kena

välimusega, plaatidest saab

moodustada kenasid mustreid.

Nõuab hoolikat paigaldamist –

saepuruserv on habras.

Kalev Lilleorg

PÄRNUS TOODETUD ISOTEXplaati

on saada vähemalt kümnes

variandis. Reljeefse tekstiil-

või paberkattega puitkiudplaati

võib kasutada nii lagede

kui ka seinte lõppviimistluseks.

Laeplaate toodetakse kolmes

ning seinaplaate kümnes eri disainis

paber- ja tekstiilkattega.

Uuendatud kattega seinaplaadid

on hea valguskindlusega

ning kannatavad harjapesu

ja puhastamist koduste pesemisvahenditega.

Tootja kinnitusel võib neid siseviimistlusplaate

kasutada sellisteski

ruumides, kus õhuniiskuse

amplituud on küllaltki

suur, näiteks suvilates, sest valmistamisel

kasutatud looduslik

puit mängib kaasa ruumi niiskuse

muutumisega.

Kui kustunud on lambis jõud...

AASTANE

3 GARANTII

Vaata www.osram.ee,

kui palju saad

säästa raha!

Siis võid sõita

ka soojale maale!

DAN DULUXSTAR

sul annab hüva nõu!

“Vaheta

vana hõõglamp uue,

OSRAM DULUXSTAR

energiasäästulambi vastu!”


SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006

koduabc 9

KIIRE JA KORRALIK

REMONT: ISOTEX-iga

viimistletud tuba.Viisnurk

POOLA PÄRITOLU laeplaat

põhineb MDF-alusel (soome

papp), mis teeb selle toote

kaalult eelmainitust veel

kergemaks. Saadaval on

plaate kahes mõõdus. Puitkarkassile

saab seda kinnitada

klambripüstoli või väikeste

kruvikestega, betoonlae

puhul tuleb karkass ehitada.

Plaat on nii pestav kui ka

ülevärvitav. Vähesel määral

kannatab see ka niiskust.

NORRA LAEPLAAT tundub

välimuselt üks elegantsemaid,

kuid sel on ka väikesed

vead – see on teistega

võrreldes hinnalt kallis ja

kaalult raskem. Mis ühtlasi

tähendab, et paigaldamisel

tasub olla eriti hoolikas –

vastasel juhul võib lagi kaela

kukkuda.

Kõigele lisaks võtab see

suhteliselt kergelt külge ka

mustust. Samas on plaati

lihtne pesta ja võimalik ka

üle värvida. SLÕL

Elektroonilised

lukud

Kaba

Eesti ehitusturule on jõudnud

unikaalsed kõrgtehnoloogilised

turvalukud, mille ainulaadsus

peitub neile paigaldatud mikrokiibis.

Võtit ei pea enam isegi

keerama − uks avaneb, kui puudutada

luku pinda võtmepeaga.

Šveitsi firma Kaba Groupi toodetud

luku võtmepea konstruktsioonis

on kasutatud elektroonilist turvaelementi

Elolegic, mis võimaldab

võtmel asendada näiteks magnetja

distantskaarte ning avada tõkkepuid

ja väravaid. Sama võtmega

saab avada näiteks nii aiavärava-,

maja-, korteri-, keldri-, taba- kui ka

mööblilukke. Võtme kadumisel või

varastamise korral on võimalik see

turvalisuse tagamiseks lasta süsteemist

eemaldada.

Lukku on kerge paigaldada,

sest see ei vaja eraldi kaabeldust

ning funktsioneerib patareide jõul.

Ohust patareide tühjenemise kohta

annab lukk teada hoiatava signaaliga

ning rikke korral saab ukse

alati avada

traditsioonilisel

moel võtmega.

Toodet on

võimalik tellida

12 erinevas

lustlikus

värvitoonis.

Veel saab

elektroonilisel

võtmel

seadistada

näiteks kellaegu

ning näha viimase 200 kasutaja

statistikat.

Eestis vastutab Kaba lukustuse

projekteerimise, müügi, paigalduse,

võtmete valmistuse ning hoolduse

korraldamise eest AS Valnes.

SLÕL

Uus kuivati

triigib ise pesu

Electrolux

Kodumasinatootja Electrolux

tõi turule revolutsioonilise Iron

Aid pesukuivati, mis vabastab

perenaise tüütust triikimise kohustusest.

Seadme uudne aurufunktsioon

vähendab ja eemaldab riidekortse

ja volte. Tänu sellele on Iron Aid

trummelkuivati võimeline vähendama

pesu triikimisele kuluvat aega

orienteeruvalt poole võrra. Tihtipeale

ei vaja kuivatist võetud riideesemed

enam üldse täiendavat

triikimist. Enne Iron Aidi turuletoomist

viis Electrolux läbi tervet Euroopat

hõlmava tarbijauuringu.

Bonni ülikooli poolt läbiviidud kasutusuuring

näitas, et üle 98%

uuringus osalenud inimestest kannaksid

Iron Aid kuivati läbinud vaba

aja riideid, ilma et peaks vajalikuks

neid hiljem üle triikida. 77%

inimestest ei näinud vajadust üle

triikida ka Iron Aid kuivati läbinud

tööriideid ja triiksärke.

Iron Aid’is on viis erinevat aurutsüklit.

Näiteks on eri aurutsüklid

särkidele, voodiriietele ja laudlinadele.

Eraldi aurutsükkel on mõeldud

rõivaesemetele, mis kannatavad

ainult keemilist puhastust.

Spetsiaalsete sensoritega varustatult

kuivatab masin automaatselt

märjad riided enne lõplikku kortsude

eemaldamist. Aurutsükkel kasutab

ära kondenseerunud vee, mida

kasutatakse Iron Aidi triikimisprotsessis.

Alates novembri keskpaigast

saadaval ka Eestis. SLÕL

Andur

Pole oluline, mis

Küttekaabel

Isolatsioon

Alumiiniumteip

läbimõõduga on Teie

veetorud, peaasi, et

neile oleks paigaldatud

külmumise kaitseks

DEVI küttekaabel!

DEVI Eesti AS

Pärnu mnt 127B

11314 Tallinn

Tel: 65 65 325

65 56 477

Fax: 65 65 326

www.devi.ee

devi@devi.ee

DEVI küttekaablitel ja -mattidel on 10-aastane garantiiaeg!

Saadaval hästivarustatud ehitusmaterjalide kauplustes üle Eesti!


AUSTATUD KÜLASTAJAD

Lisaks sellele...

Pakume:

- alati soodsaid hindu

2

- 6100 m müügipinnal kõiki mööbliliike

üle 5000 tootenäidisega

- kodumaist ja importmööblit enam

kui 30 riigist ja 200 hankijalt

- tasuta kojuvedu Tallinnas

- sisearhitekti konsultatsiooni

- mööbli kokkupaneku teenust

- kaupade ostmise võimalust otse

internetist

- hulgimüüki täiendava

hinnasoodustusega

Komplekti hind 6950.- kr

AVATUD E-R 10-20

L 10-18 P 10-16

... leiate meilt veel sadu erinevaid diivaneid.

Olete alati oodatud!

MÖÖBLIMAJA AS

Mulla tn 1 10611 Tallinn

Infotelefon 650 9006

Faks 650 9000

info@mooblimaja.ee

www.mooblimaja.ee


SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006 koduabc 11

Kuidas valida

tolmuimejat?

Tolmuimeja ostmisel

tuleb uurida masina

imemisvõimsust, aga

ka tolmukottide kättesaadavust,

annab nõu

Omega Kodumasinate

müüja Georgi Tsedenov.

TÕHUS

ABILINE:

Tarbijakaitseameti

koduleheküljel

toodud testi

võitja on Miele, mis

säilitab teistest tolmuimejatest

parema

imemisvõimsuse

ka pooltäis filtriga.

Tiina Kõrtsini

10 küsimust

enne tolmuimeja

ostu

Millist hinnaklassi peate

tolmuimeja ostu puhul endale

sobivaks?

Kui suurt ja millist pinda soovite

puhastada?

Kui suur on tolmuimeja imemisvõimsus

(hea näitaja on 300 W ja üle selle)?

Milline on tolmuimeja filter (kui palju

satub õhku tagasi peent tolmu)?

Milline on tolmukott (kui palju mahutab,

kas võimalik mitu korda kasutada)?

Kui pikk on tolmuimeja juhe?

Kui kerge on masinat teisaldada ja

millised on selle mõõtmed (oluline näiteks

siis, kui peate tolmuimejat trepist

üles-alla tassima)?

Kas teie toapõrandakatte või sisustuse

puhul on tähtis, et tolmuimejal oleksid

pehmed rattad või pehmenduspadjad?

Kas tolmuimejal on kaasas kõik vajalikud

lisatarvikud?

Kui palju teeb tolmuimeja müra?

SLÕL

Tolmuimejate puhul ei kehti

Tsedenovi kinnitusel raudne

reegel, et kallim on ilmtingimata

parem. Vajadused on erinevad.

Nii peab võimsuse ja erinevate

lisavõimaluste kõrval näiteks

väikese korteri elanik mõtlema

sellelegi, et tolmuimeja

panipaika ära mahuks.

Oluline on keskmine

imemisvõimsus

Tolmuimeja andmetest tasuks

Georgi Tsedenovi soovitusel otsida

eelkõige imemisvõimsuse

näitajat. Seejuures ei tohiks tema

soovitusel imemisvõimsust

segamini ajada maksimaalse

võimsustarbimisega – ühesuguse

võimsuse tarbimise juures on

erinevatel tolmuimeja mudelitel

eri imemisvõimsus.

Koduseks kasutamiseks mõeldud

tolmuimejate mootorivõimsus

ulatub keskmiselt 1000–2000

ning imemisvõimsus 250–450

vatini. Imemisvõimuse puhul tasuks

omakorda tähelepanu pöörata

just keskmisele imemisvõimsusele,

sest osa mudelite

jõudlus langeb märgatavalt, kui

filtrisse on juba veidi tolmu kogunenud.

JÄTKUB LK. 12


12

SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006

KÕIGE

VÕIMSAM:

Omega Kodumasinate

müüja

Galina sõnul on

poe kõige kallim

tolmuimeja 2400-

vatise võimsusega

Siemensi

Dynapoweri tolmukotiga

mudel

(4990 krooni).

Vastavalt tolmuimeja mudelile

võib see näitaja olla maksimaalsest

imemisvõimsusest

kuni kolmandiku väiksem.

Filtrid põhjustavad

segadust

Iga tolmuimejate tootja kasutab

oma filtrikonstruktsioone,

mis teeb tolmuimejate võrdlemise

keeruliseks.

«Tolmuimeja valikul tuleks

eelistada tuntud firmasid ja viimaste

hulgast selliseid, kelle

tolmuimejatele on ka aastate järel

võimalik asendusfiltreid leida

– tolmuimeja eluiga on

pikk,» juhib kodumasinate

müüja tähelepanu. Riidefiltrit

Tsedenov paberfiltri asendajaks

ei pea, need sobivad tema

hinnangul üksnes ajutiseks

abinõuks, kui paberfiltrid on otsas

– pole nii efektiivsed.

Samas tuleb kasutada just

konkreetsele mudelile sobivaid

filtreid. Võimas masin nõuab

ka mitmekordsest paberikihist

val-

mistatud filtrit,

et see ei

puruneks.

Odava, ühekordsest paberist

valmistatud tolmukoti kasutamine

võib kokkuhoiu asemel

kalli masina ära lõhkuda.

Veefiltriga tolmuimejate osas

Tsedenov arvamust avaldada ei

soovi, kuid annab veidi mõtlemisainet:

«Reklaam väidab, et

selline tolmuimeja on väga hügieeniline,

kuid seda reklaam

ei näita, kui hügieeniline on

veenõu pesemine pärast tolmuvõtmist.»

Igaks otstarbeks

ise masin

KAS FILTRIT PEAB VAHE-

TAMA? Boschi filtrinäidikuga

tolmuimejad maksavad

3190–3390 krooni.

Ei saa väita, et odav tolmuimeja

oleks kindlasti kehvemate

näitajatega, näiteks, et

see on väikese imemisvõimsusega.

Tsedenov osutab

vähem kui 1000 krooni

maksvale Bosch BSD 2600-

le ja kommenteerib: «Sellel

tolmuimejal on korralik

võimsus, 1600 W. Kallimatest

mudelitest eristavad seda, nagu

teisigi odavamaid mudeleid,

kõvad rattad ja pisike otsik,

kuid väikese korteri puhul võib

olla nendest näitajatest tähtsamgi,

et tolmuimeja võimalikult

vähe ruumi võtaks.»

Parkettpõrandaga korterisse

on otstarbekas muretseda suurte

ratastega mudel, et hoida ära

põranda kriipimist. Samuti tasuks

eelistada parketiotsikuga

tolmuimejat või osta spetsiaalne

otsik.

Parketiotsikul on lisaks puhastusharjadele

ka väikesed

rattad, mis hõlbustavad liikumist.

Vaipade puhastamist kergendab

turbohari.

Sobiv on näiteks võimas

Bosch Ergomaxx (4590 krooni).

Suure imemisvõimsusega (2000

W), mahuka konteineri ja «kolm


SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006 koduabc 13

Tolmuimeja

filtrid – mis

on mis?

MITMEKIHILINE PABER-

KOTT peab kinni jämedama

mustuse ja kuulub peaaegu

kõikide tolmuimejate standardvarustusse.

Aja jooksul ummistab

peentolm paberfiltrite poorid

ja tolmuimeja võimsus väheneb.

MOOTORIKAITSEFILTER

kunstkiust või mikrokiududest

filter takistab mustuse sattumist

mootorisse.

PEENFILTER asub väljapuhumisava

ees ja peab kinni

peened tolmuosakesed, mis läbisid

paberkoti poorid. Veel parem

on S-klassi filter (High

Efficiency Particulare Air) filter.

Tänu siksakikujulisele kokkuvoltimisele

on selle tööpind

suurem ja nii suudab filter kinni

pidada ka bakterid ja viirused.

AKTIIVSÖEFILTER aitab

vältida nii peene tolmu kui ka

orgaaniliste ainete lagunemisel

tekkivat ebameeldivat lõhna,

mida tekitab kauaks tolmuimejasse

seisma jäänud tolm.

Allikas: Tarbijakaitseamet

ühes» lisaotsikutega mudel –

ühe ja sama otsikuga saab puhastada

rõivaid, raamatuid kui

ka diivanivahesid. Tunduvalt

odavam alternatiiv on parketiotsikuga

AEG viva quickstep

(1690 krooni).

Poest võib leida ka kivipinna

puhastamiseks mõeldud otsikuid,

millele kinnitatakse ühekordne

paberist puhastuslapp.

1

2

3

4 5

Kallimatel tolmuimejate mudelitel

on kaitsev plast- või

kummiääris, et masin mööblit

ei kriimustaks.

Neile, kes peavad lugu kasutusmugavusest

ja tolmukottidega

jännata ei soovi, peaks sobima

ilma tolmukotita Electroluxi

mudelid (3890–4890 krooni),

mida saab juhtida toru

pealt. Regina Hansen

1 KOLM ÜHES:

Lisaotsikuga saab puhastada

nii kangaid, raamatuid kui

ka kitsaid mööblivahesid.

2-3 PARKETI-

OTSIKUD:

Lisaks puhastusharjadele

on neil

ka väikesed rattad,

mis hõlbustavad

liikumist.

4 KIVIPINNA

OTSIK: Liiva kokkupühkimiseks

kinnitatakse

sellele ühekordne

paberist puhastuslapp.

5 HEPA-FILTER:

Erinevatel mudelitel

isesugune, kuid põhimõte

on üks – lõõtsakujuliselt

kokkuvolditud

filter suudab kinni pidada

suure hulga peent tolmu.

7 x Arno Saar

2 x netikuller

Põrandapesurobot

inimliku

hinnaga

Interneti vahendusel võib

soetada nii robot-tolmuimeja

kui ka põrandapesuroboti.

Robot-tolmuimeja Roomba

4100 on praegu Netikulleri üks

populaarsemaid tooteid (3151

krooni). Põranda tolmust puhtaks

imemiseks piisab vaid roboti

nupule vajutamisest, ülejäänuga

saab tark kodumasin

ise hakkama.

Roomba sugulane, põrandapesurobot

Scooba (5990 krooni)

seevastu suudab põranda

veelgi puhtamaks kasida.

Esmalt pühib ta kokku põrandal

vedeleva sodi, seejärel

küürib põranda vee ja puhastusvahendi

abil ning lõpuks

kuivatab. Loomulikult tasub

Scoobat rakendada vaid pesu

taluva põranda puhul. SLÕL


14 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006

Kesktolmuimeja on

mugav ja võimas

Kui oled tüdinenud tolmuimejat mööda maja

enda järel lohistamast ja mõelnud alternatiivsele

võimalusele, võib kesktolmuimeja olla sinu jaoks

just see õige. Lisaks suuremale mugavusele lubab

lahendus ka väiksemat müra, vähem mustust

ja suuremat võimsust.

LISAVÕIMALUS:

Sodi saab köögipõrandalt

kokku pühkida

ka ilma voolikut seina

panemata – selleks on

prügiluuk.

Tavalise tolmuimejaga saab

eemaldada küll nähtava tolmu,

kuid silmale nähtamatud kahjulikud

mikroosakesed pääsevad

läbi filtri tagasi ruumi ja

võivad põhjustada allergilisi

reaktsioone. Kesktolmuimeja

seevastu

suunab sama

kvaliteediga

NII VAIKNE: Toakoristamine

lapse und ei sega.

2 x Beam

õhu, mille tavaline tolmuimeja

tuppa puhub, majast välja. Selle

tulemusena langeb kesktolmuimeja

pideval kasutamisel

kahjulike mikroosakeste hulk

ruumis puhta välisõhuga samale

tasemele (alla 100 000 mikroosakese

ühe õhu kuupmeetri

kohta), kinnitab Helsingi keskhaigla

allergiauuring.

Suures majapidamises teeb

kesktolmuimeja koristamise

tunduvalt mugavamaks – puudub

vajadus tolmuimejat näiteks

mööda treppe üles-alla

tassida. Selle käivitamiseks

piisab ainult vooliku

ühendamisest tõmbepesasse.

Vaikne ja puhas

koristamisviis

Kesktolmuimeja

puhul suunatakse

tolm imemiskeskuse

tekitatud

alarõhu

mõjul tolmukogumisnõusse,

tervisele

kahjulikku

mikrotolmu

sisaldav

õhk aga hoonest

välja.

Tolmuimeja

keskseade

koos tolmumahutiga

paigaldatakse

garaaži,

keldrisse või majapidamisruumi.

Kuna müraallikas –

mootor – asub elutsoonist

väljaspool, võib see

olla suuremamõõduline

kui tavatolmuimeja, samas

pole koristamise ajal kuulda

mingit müra.

Eluruumides asuvad kesktolmuimeja

torustik, tõmbepesad

ja 8–12 m pikkune tõmbevoolik.

Panipaigas tuleb leida vaid koht

tolmuimeja otsikutele.

Prahi kokkupühkimiseks põrandalt

pole aga üldse vaja voolikut

tõmbepesasse ühendada,

puru pühitakse otse prügiluuki.

JÄTKUB LK. 16


Softcare hooldekomplekt

aiamööblile

Softcare aiamööbli hooldekomplektis

on kõik, mida vaja

kõvapuidust aiamööbli

hooldamiseks. 500 ml

kõrgeklassilist õli, 500 ml

efektiivset pesuvahendit,

millega on võimalik eemaldada

koguni nõge, ning lisaks

lihvimispadjake, millega saab

hõlpsalt kõrvaldada puidu

pinnale vee mõjul üles

kerkinud ebatasasused.


16 koduabc SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006

ALGUS LK. 14

Kesktolmuimejat on tavaliselt

võimalik kasutada ka samas

ruumis, kuhu see on paigaldatud,

garaaži paigaldatuna näiteks

auto puhastamiseks.

Millal paigaldamisele

mõelda?

Parim aeg kesktolmuimeja paigaldamiseks

on siis, kui maja

on alles ehitusjärgus – sel juhul

on kanistrile kõige hõlpsam sobivat

asukohta leida.

Torustik on otstarbekas paigaldada

enne vaheseinte katmist

plaatidega. Puitsõrestikseina

puhul kulgevad hargnemisteed

plaatide vahel, kiviseinte

puhul selleks otstarbeks

jäetud kanalis.

Valmis maja puhul ei nõua

kesktolmuimeja samuti ulatuslikku

remonti, sest tõmbepesad

võib paigaldada põrandatesse,

samuti saab torustiku varjatud

paigutamiseks ära kasutada

seinakappide ja -riiulite sokleid

ja kergete vaheseinte tagust

ruumi.

Süsteemi projekteerimisel

tasub küsida asjatundjalt nõu,

kuid paigaldamisega võib hakkama

saada igaüks, kui juhendi

appi võtab.

Regina Hansen

Mis räägib

kesktolmuimeja

kasuks?

SEE ON:

vaiksem

tervislikum

puhtam

universaalsem

lihtsam

mugavam

ökonoomsem

võimsam

Kesktolmuimeja ehitus

TORUSTIK (1) paigaldatakse põrandatesse, vahelagedesse või

seintesse.

Ühest hästi paigaldatud TÕMBEPESAST (2) piisab kuni 100 m 2

koristamiseks.

SEADME TÕMBEPESAST (3) on võimalik koristada nii garaaži kui

ka autot.

PRÜGILUUK (4) on kiire abivahend esiku või köögi koristamiseks,

ilma et peaks voolikut kasutama.

EELERISTI (5) tuha, ehitusprahi ja niiske prügi imemiseks.

VÄLJAPUHKEOTSIKU (6) kaudu viiakse majast välja

mikrotolm ja bakterid.

LIHTSALT VOOLIK

SEINA: Tolmuimejat

enda järel vedada pole

vaja.

KOGU KOMPLEKT: Kesktolmuimeja koosneb keskseadmest,

torustikust, tõmbepesadest ja erinevatest otsikutest. 6 x Beam


SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006 koduabc 17

Kommentaar

Kesktolmuimeja mõju kohta

tervisele on tehtud mitmeid

uuringuid, kuid lõpptulemus on

üldjoontes kõikjal sama – selle

kasutamine vähendab tunduvalt

kaebusi, nagu allergiline nohu,

silmade kipitamine jmt.

Soomes on kesktolmuimeja paigaldamine

eramajja pigem reegel

kui erand – erinevatel andmetel

paigaldatakse kesktolmuimeja

75–90% eramajadesse. Enamikus

eramajades on kesktolmuimejad

ka Rootsis, Iirimaal ja Norras, kusjuures

Norra on ka suurim kesktolmuimejate

müüja.

Äsja lõppenud Tartu Ehitusmessi

kogemus näitab, et huvi kesktolmuimejate

vastu on ka Eestis suur.

Praegu on kesktolmuimejad hinnanguliselt

15% Eesti eramajadest,

kuid viimasel ajal on hakanud

arendajad mõtlema ka kesktolmuimejate

paigaldamisele korterelamutesse.

Näiteks on praegugi

Tallinnas ehitamisel kaks korrusmaja,

kuhu on projekteeritud ka

kesktolmuimeja. Arendaja poolt on

see väga arukas samm, sest projekti

maksumusega võrreldes on

kesktolmuimeja paigaldamine tühine

lisakulu, kuid pakub lisaeelise

teiste arendajate ees.

Korteriostja ei

ole ju kohustatud

kesktolmuimejat

kasutama, väike

klapp seinal teda

tõenäoliselt ei häiri.

Samas võib kesktolmuimeja

olla näiteks

allergiku jaoks tähtis tegur,

miks ta üldse just

konkreetse korteri valib.

Valmis korterisse või majja

kesktolmuimeja paigaldamine on

samuti võimalik, aga keerukam.

Mõnikord jääb valmis saanud

maja omanikul kesktolmuimeja

soetamine just selle taha, et tal

pole soovi hakata seinu lammutama.

Vahel tuleb leppida, et vähemärgatavas

kohas jääb tolmuimeja

voolik nähtavale, kuigi on

õnnestunud ka valmis majades

voolik täiesti ära peita.

KUI PALJU KESKTOLMUIME-

JA MAKSAB?

Rusikareegel on, et kesktolmuimeja

hind on 1% maja maksumusest,

kuid hinnad algavad umbes

kümnest tuhandest kroonist.

Lõpliku hinna määravad eelkõige

torustiku pikkus ja kaugeima

tõmbepesa vahemaa tsentraalseadmest.

Mida suurem

maja, seda pikem

peab olema

torustik ja

võimsam kesktolmuimeja

mootor.

Hind oleneb ka

lisatarvikutest. Näiteks

on võimalik valget

värvi plastpesade asemel

valida ruumi täpselt sobivas

toonis, näiteks metallist katteid.

Veiko Trink,

OÜ Nordium

ULATUB KÕIKJALE:

Kapipealsetele on lihtne

ligi pääseda.

EELERISTI: Selle abil on võimalik

koristada nii tuhka, niisket prügi kui

ka ehitusprahti.


Rääma 31, 80044

Pärnu, Eesti

Tel: +372 44 51 800

Faks: +372 44 51 810

E-post: isotex@viisnurk.ee

www.viisnurk.ee


SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006 koduabc 19

Energiaaudit –

mõttetu või kasulik?

Energiaaudit

«Kuna see pidi nagunii

kohustuslikuks minema,

eks me peame siis selle

energiaauditi ka ära

tellima…»

Sarnaseid pöördumisi klientide

poolt on tulnud meile viimase

aasta jooksul kümneid. Energiaaudititest

ja sertifitseerimisest

e. energiapassistamisest on

räägitud palju, kuid ilmselt on

selgusetust selles temaatikas

veel omajagu. Seetõttu proovin

lahti seletada, mis on ühe või

teise termini taga ning mida

klientidel tasub silmas pidada.

Spetsialisti soovitus

aitab säästa

Energiaaudit – see on põhjalik

analüüs hoone energiakasutusest,

mis hindab senist energiakasutust,

püstitab optimaalsed

energiasäästu eesmärgid ja kavandab

vajalikud investeeringud.

Energiaaudit annab selge

tegevuskava, kui palju on vajalik

(ja mõistlik) antud majas vahendeid

energiasäästu planeerida,

millises järjekorras on õigem

tööd ette võtta ning ka selle,

kui palju raha iga renoveerimisele

kulutatud kroon hiljem

küttearvetest maha näpistab.

Nii on tegemist spetsialistihinnanguga,

mis abistab hoone

valdajat oma investeerimistegevuse

kavandamisel.

Audit tasub tellida, kui on olemas

plaan hakata oma kodumaja

energiasäästlikumaks muutma.

Kui sellist kava ei ole, ei ole

mingit põhjust auditit «igaks

juhuks» riiulile seisma tellida.

Kas hoone säästab

või hoopis raiskab?

Tähelepanelikul lugejal peaks

siinkohal tekkima küsimus, et

ometi on ju räägitud viimasel

ajal ka millestki kohustuslikust

seoses energiasäästuga. See kohustuslik

osa on kavandatav

nõue, et kinnisvaratehingute

teostamiseks peab hoonetele

olema hangitud energiapass e.

siis dokument, mis näitab, kui

energiasäästlik (või raiskav) on

konkreetne hoone.

Energiapassistamise eesmär-

«PUHUV PÕRAND»: Näide sellest, kuidas alarõhu all külm õhk

blowerdoor’i katse käigus põranda vahelt hoonesse sisse tungib,

seda on visualiseeritud termokaameraga. 2 x Termopilt

giks on esiteks riigi soov majaomanike

tähelepanu täiendavalt

juhtida energiasäästu olulisusele

(kuigi seda tööd teeb viimasel

ajal vägagi tõhusalt küttehindade

tõus) ja teiseks soov

anda kinnisvara soetajale selge

ülevaade, kas ostetav/renditav

kinnisvara on kõrgete või madalate

ülalpidamiskuludega.

Energiapasse täna veel Eestis

ei väljastata. Praegu toimuvad

ettevalmistustööd, nagu

seadusandlusesse vajalike

muudatuste tegemine ja hindamispõhimõtete

väljatöötamine.

Üheks tööversiooniks on, et

energiapasse hakatakse väljastama

energiaauditite põhjal

(eks siit ka ilmselt see arusaam,

et energiaaudit on nüüd kohustuslik),

teine võimalus on täiesti

iseseisva ja sõltumatu ekspertiisimeetodi

kehtestamine.

Sertifitseerimine peab algama

hiljemalt 2009. aastal – seega

peavad põhimõtted selguma

peagi.

Termopildistamine ja

audit on kaks ise asja

Segadust on veel tekitanud,

mis vahe on energiaauditil ja

termopildistamisel. Energiaauditist

oli eelpool juba juttu.

Üheks auditi käigus tehtavaks

tööks on hoone välispiirete (seinad,

katus, sokkel, uksed, aknad)

soojusjuhtivuse hindamine.

Seda on võimalik teha hinnanguliselt

(projektdokumentatsiooni

põhjal või ka audiitori

kogemuste põhjal, lähtudes

kasutatud ehitusmaterjalidest)

või siis reaalselt mõõtes. Reaalseks

määramiseks sobivaimaks

Sagedasemad

probleemid

ehituskvaliteediga:

isolatsioonimaterjalide mittenõuetekohane

paigaldus,

lubamatu materjalide

asendamine,

soojustuse ja terve hoone

ebapiisav kaitstus tuule eest

Allikas: Toomas

Rähmonen

abivahendiks on termopildistamine.

See on siis meetod, kus

spetsiaalse «soojust nägeva»

termokaameraga uuritakse

hoone piirete soojuslikku olukorda.

Saadud pildid annavad

väga hea ülevaate piirete soojapidavuse

(eba)ühtlusest ja võimaldavad

määrata piirete tegelikud

soojuspidavused (lisaks

kasutatud materjalidele sõltub

soojapidavus palju ka ehitustööde

kvaliteedist).

Meie oleme ka termopildiraportites

määranud nii piirete

soojuspidavused kui ka andnud

soovitused, kas ja mida on antud

piirdega vajalik ette võtta ning

milline oleks renoveerimistööde

efekt. Termopildistamise raport

piirdub siiski üksnes hoone piiretega,

samas kui energiaaudit

käsitleb kogu hoone energiakasutuse

temaatikat laiemalt.

Igaks juhuks pole

auditit mõtet teha

Loodetavasti aitab see kirjatükk

klientidel pisutki paremini

orienteeruda terminites ja

tellida teenuseid tegeliku vajaduse,

mitte eksliku kohustuslikkuse

tõttu.

Ehkki selle soovituse tulemusena

võib väheneda energiaauditite

tellijate arv, siis oma

kogemuste põhjal võin kinnitada,

et kõige meeldivam on koostööd

teha just nende klientidega,

kes teavad, milleks nad auditit

vajavad ning on igati huvitatud,

et töö saaks kvaliteetne

ja teostatav.

Toomas Rähmonen,

energiasäästu konsultant,

OÜ Termopilt juhataja


20 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006

Energiaaudit

Kas termokaamera

või

blowerdoor?

Eestis tuleb eluhooneid kütta keskmiselt

septembri lõpust kuni mai alguseni. Kulutused

energiale on sel perioodil konkurentsitult suuremad

kõigist teistest hoone haldamisega seotud kululiikidest.

Energiahinnad on ka selgelt tõusuteel,

mistõttu on hoonete energiasäästlikkuse

suurendamine üha päevakajalisem.

Termopildistamine

Spetsiaalse

kaamera abil

mõõdetakse ja

salvestatakse

pildina infrapunakiirgus,

mille põhjal

on võimalik

suure täpsusega

hinnata objektide

pinnatemperatuure.

Termopiltidel

määratakse erinevatele

temperatuuridele

eri värvid,

nii on objekti

temperatuuriväljad

väga hästi

visualiseeritavad.

Salvestatud termopildid

võimaldavad

tulemuste

põhjalikku digitaalset

järelanalüüsi.

Hoonete

puhul kasutatakse

termopildistamist

probleemsete

kohtlekete

(külmasildade)

leidmiseks,

samuti piirete

soojapidavuse

kontrollarvutuste

tegemiseks.

Erivarustusega spetsialistid

suudavad anda hoone soojapidavusele

hinnangu juba ehitamise

käigus.

Termokaamera

on hästi tuntud

Kaamera aitab nähtavaks teha

ja hinnangu anda puudustele

hoone soojustuses. Sel moel

saab kontrollida nii uuselamute

soojustuskvaliteeti kui ka

hinnata olemasolevate hoonete

renoveerimisvajadusi. Kuivõrd

kaamerat kasutatakse hoonest

läbi välispiirete õue kanduvate

energiahulkade jälgimiseks, on

mõõtmine võimalik üksnes

kütteperioodi ajal ning köetud

hoonetes.

Sobivaim aeg piirete soojuspidavuse

määramiseks on peale

konstruktsiooniliste tööde

valmimist, kuid enne piirete

viimistlemist. Probleemide ilmnemisel

on siis nende kõrvaldamine

lihtne ning teostatav viimistlust

kahjustamata. Uusehitiste

puhul võib kontroll termokaameraga

aga osutuda keeruliseks,

sest hoone konstruktsioonilise

osa valmides ei ole

mõõtmine temperatuurierinevuste

puudumise tõttu võimalik.

Sellisel juhul saab piirete ehituskvaliteeti

kontrollida

blowerdoor’i nimelise seadmega,

mis tekitab uuritavas hoones

ohutu üle- või alarõhu ning

võimaldab seejärel uurida õhu

liikumist läbi välispiirete.

Blowerdoor’i meetodi abil

saab avastada nii piirete vähese

tuulepidavuse kui ka soojustuse

ebapiisava kaitstuse tuule

eest. Hoone välispiirete üldise

õhutiheduse määramine aitab

otsida ka konkreetseid lekkekohti.

Kuigi blowerdoor ei mõõda

otseselt soojapidavust, siis uusehitiste

puhul, kus piirete soojustusmaterjali

tüüp ja paksus

on täpselt teada, võib õhutihedat

piiret pidada üldjuhul ka

soojapidavaks. Blowerdoor’i

testi eeliseks on, et seda on võimalik

läbi viia aastaringselt.

Ehituse konstruktsiooniline

osa peab olema valmis ja avatäited

paigas, siis on võimalik

õhutihedust kontrollida.

Õhutihedus näitab

ka soojapidavust

Eriti oluline on blowerdoor’i

abil sõrestikmajade ja teiste vill

+ tuuletõke seina- või katusesoojustuslahendusega

hoonete

kontrollimine. Kui ka piirete

materjal läbipuhutavust ei võimalda,

võib siiski tõsiseid defekte

esineda akende ja uste

ümbruses.

Blowerdoor’i ning termokaameraga

varustatud pädev spetsialist

suudab lisaks probleemide

avastamisele hinnata ka

nende tõsidust ja pakkuda välja

lahendused. Sõltuvalt kliendi

soovidest ja vajadustest kujuneb

ka töö ulatus: alates hoone

üksikute sõlmede kontrollimisest

kuni energiakasutuse ja

parendusinvesteeringute põhjaliku

käsitluse e. energiaauditini.

Toomas Rähmonen,

OÜ Termopilt


SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006

BLOWERDOOR’I SEADE: Punane õhutihe

kangaskate käib välisukse ette. Sinna sisse

on paigaldatud suur ventilaator, mis hoones

alarõhku tekitab. Seadme tööd juhib arvuti,

mis on ühendatud vastava mõõteriistade

komplektiga (pildil ventilaatori kohal, ukse-

Blowerdoor

Arvuti juhtimisel

tekitatakse välisukse

või akna ette paigaldatud

ventilaatorpaneeli

abil hoones väike ülevõi

alarõhk. Rõhuerinevuse

tulemusena

hakkab õhk liikuma läbi

piirete. Spetsiaalse

arvutiprogrammi abil

on võimalik hoone piirete

üldise õhutiheduse

määramine (väärtused

on normeeritud)

ja lekkekohtade kontroll.

Lekkekohtade

visualiseerimiseks võib

kasutada nii termokaamerat

kui ka nn.

suitsutesti (hoonesse

tekitatakse ülerõhk

ning ruumidesse lastakse

konstruktsioonidele

ohutut indikaatorsuitsu,

mis rõhuerinevuse

mõjul läbi piirete

ebatiheduste välja

tungib, tehes lekkekanalite

asukohad

nähtavaks). Iga lekkekoha

intensiivsust

saab määrata anemomeetri

(õhu liikumise

kiiruse mõõtja) abil.


22 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006

Masin, mis

teeb külmast

õhust toasooja

Õhksoojuspumbad

on viimastel aastatel

hakanud koguma suurt

populaarsust. Tänaseks

on neid Eestis paigaldatud

juba tuhandeid.

Et lähenev talv tuletab

kõigile meelde vajadust

küttekuludelt säästa,

on soojapumpade

soovijate järjekorrad

veninud enam kui

kuupikkuseks.

Õhk-õhksoojuspump suudab

külmast välisõhust efektiivselt

sooja toota. Oma tööks vajab

pump küll ka elektrienergiat,

kuid tavalise elektrikatla või radiaatoriga

võrreldes on selle

energiatarve siiski poole kuni

kahe kolmandiku võrra väiksem.

Kui soojuspump toodab näiteks

4 kWh energiat ja tarbib

vaid 1 kWh, siis ülejäänud osa

3 kWh on tasuta energia. Suvisel

ajal suudab õhksoojuspump

erinevalt teistest lisaküttealli-

EI RIKU REMONTI: Elektrijuhtmest

on näha vaid väike

jupp seinakontakti läheduses.

Kalev Lilleorg

katest pakkuda ka täiendavat

jahutust.

Kuhu õhksoojuspump

sobib?

Õhksoojuspumpa tasub paigaldada

kõikjale, kus küttekulud

on ebamõistlikult suured või

kütmisel jääb vajaka kasutusmugavusest.

Kõige enam tõuseb

soojuspumbast tulu kodudes,

kus on elektri-, õli- või ahjuküte.

«Kui varem kasutati

kütmiseks ainult elektriradiaatorit,

siis koos õhksoojuspumbaga

kasutatakse radiaatorit juhul,

kui väljas läheb väga külmaks

ja õhksoojuspumba tootlikkus

hakkab langema. Ahikütte

puhul tasub õhkküttepumba

paigaldada eelkõige

mugavust silmas pidades,» annab

nõu OÜ Imantron juhatuse

liige Ivo Kõpper.

Kuna seadet on lihtne ja kiire

paigaldada, siis sobib see ka

vanematesse majadesse, suvilatesse,

olemasoleva küttesüsteemi

säästjaks või olmemugavuste

parandajaks.

Kui kiiresti

tasub end ära?

«Sõltuvalt maja tüübist, soojustusest,

kasutatavast küttest

keskmiselt kolme aastaga,»

vastab Ivo Kõpper.

Sääst sõltub konkreetsest

majapidamisest. Näiteks ei tasu

õhksoojuspumbale erilisi

lootusi panna, kui maja on kehva

soojustusega, märgivad nii

Kõpper kui ka ABC Kliima

spetsialistid.

Kui selgub, et soojuspump ei

anna oodatud efekti, on senise

kogemuse põhjal süüdi just maja

kehv soojustamine või õhksoojuspumba

vale kasutamine.

Üks sagedasemaid eksiarvamusi:

inimesed arvavad, et soojuspumpa

aeg-ajalt välja lülitades

saavutavad nad kulude kokkuhoidu,

tegelikult kulutab pump

toa ülessoojendamisele palju

enam energiat, kui seda läheks

toas sama temperatuuri hoidmisele.

Küll aga võib küttekulusid

täiendavalt kokku hoida

näiteks sellega, et tööle minnes

seada õhksoojuspump paar

kraadi madalamale temperatuurile.

Kõik soojuspumbad on varustatud

ka taimeriga, mis annab

võimaluse panna õhksoojuspump

tööle just endale sobival

ajal ja temperatuuril.

Sobib just

lisakütteallikaks

Ainsaks kütteallikaks meie kliimaoludes

soojuspumpa soetada

ei tasu, sest väga käreda pakasega

see toasooja pakkuda ei suuda.

Kõige efektiivsem on õhksoojuspump

välistemperatuurivahemikus

–7 °C kuni +7 °C.

Sõltuvalt seadmest saab soojust

toota ka –15 °C kuni –20 °C

pakasega, kuid käreda külmaga

kulub pumbal ka elektrit

tunduvalt rohkem – seega on

mõistlikum leida mõni teine

kütmisviis. Kui aga miinuskraade

on enam kui paarkümmend,

tasuks õhksoojuspump

hoopis välja lülitada, lisab Ivo

Kõpper.

Soojuspumba valimisel tasuks

tähelepanu pöörata konkreetse

mudeli kasutegurile. Kasutegur

(COP) näitab, kui palju

suudab soojuspump anda energiat

oma tööks vajaliku energia

vastu.

Mudeli sobivus

on oluline

Ivo Kõpper lisab, et soojuspumba

valikul on äärmiselt oluline

leida sobilik seade sobiva võimsusega.

Liiga suure võimusega

seadme puhul muutub selle

tasuvuse aeg pikemaks, liiga

lahja võimusega soojuspump ei

anna aga soovitud tulemust ja

tarbib ettenähtust rohkem

elektrit. Sellepärast tasub siin

kuulda võtta spetsialistide

nõu.

Soojuspumpade paigaldamisega

tegeleva firma hooleks

peaks jääma ka sobivaima koha

valik, mis tagaks soojuse

jõudmise kõigisse ruumidesse.

Koht, kuhu õhksoojuspump

paigaldatakse, peaks olema

avatud siseplaneeringuga – nii

pääseb soojus ringi liikuma.

Sõltuvalt majast või koha iseärasusest

saab reeglina hakkama

ühe seadmega.

Kohavalikul tuleks arvestada

sedagi, et soe õhk liigub üles ja

külm allapoole.

Soojuspump on töökindel ja

lihtne hooldada, kinnitavad paigaldajad

senise kogemuse põhjal.

Kui seade on soetatud usaldusväärsest

kohast või maaletooja

käest, siis ei teki hiljem

probleeme ka garantiiküsimuste

lahendamisega. Soovitav on

tellida seadme müüja käest

korra aastas regulaarne hooldus,

mis aitab vältida hilisemaid

ootamatuid kulutusi. Soojuspumba

normaalne tööiga on

15–20 aastat. Regina Hansen


SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006 koduabc 25

Pump

tõi

õhtuks

sooja

majja

Hommik enne soojuspumba

paigaldamist:

väljas õhusooja 4–5

ja toas 15 kraadi. Mis

seal salata, külma toa

põhjuseks on sulaselge

laiskus – ei viitsi ahju

kütta ja kõik! Aga häbi

ka ei ole, sest möödunud

talv hoolitses juba

ise selle eest, et meie

perele piisavalt tuhka

pähe raputada – niimoodi,

põsk nõgine,

tukk tahmane, liikusime

kordamööda kodus ringi

kogu külma aja.

Tuleb tõdeda, et maja kavandades

oli meist natuke liiga optimistlik

ainult keskkütteahjule

lootma jääda – üks asi on suvilas

ajaviiteks halge pliidi alla

toppida, teine asi tulla iga päev

pärast tööd koju teadmisega, et

võimalus kampsun seljast visata

tuleb välja lunastada tundide

viisi rassimisega – ja seega

jagub katla juures askeldamist

kuni magamaminekuni.

Kellel tahkekütteahju (veel)

pole, teadku, et seda tuleb ka

üpris sageli puhastada ja nõgiseks

saamisest pole selle töö

juures pääsu. Keskküttega

korterist tulnute jaoks oli see

üsna mõru pill alla neelata.

Niisiis sai juba eelmisel talvel

otsustatud lisakütteallika, täpsemalt

õhk-õhk-soojuspumba

kasuks.

Lõpliku otsuse tegemisega

venitasime siiski septembrini,

sest eks oma miinused tundusid

olevat sellelgi variandil.

JÄTKUB LK. 26

Kalev Lilleorg


26 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006

TÄHTIS HETK: Soojuspumba välisseade upitatakse paika. Kalev Lilleorg

Mida näiteks peale hakata toa

kujundamisega, kui seinale on

paigaldatud üks kobakas kast?

Ja kas nüüdsest tuleb igavesti

leppida, et diivanil istudes juuksed

tuules lehvivad? Ja lõpuks

kõige olulisem, et kas masin

üldse suudab maja soojaks kütta

või on tegu siiski rohkem

mänguasjaga ja raha saab vastu

maad visatud (eks põhjusi, miks

asi ei toimi, õnnestub ju müüjal

ikka leida).

Aga juba esimese külma ilmaga

sai ette võetud tee lähima

pumpade paigaldaja juurde –

järjekorda, enne kui on hilja!

Kas masin kütab?

Vastus on kindel jah. Õhksoojuspump

sai seinale lõunaks ja

õhtuks oli maja soe. 22 kraadile

reguleeritud seadme läheduses

on paika pandud soojuskraadid

olemas, maja kaugemates

soppides – katusekorruse

magamistubades on õhk

paar kraadi jahedam. (Et tegu

on magamistubadega, on see

pigem pluss kui miinus.)

Masin on hoopis targem, kui

oleks võinud arvata – et enamasti

on õhksoojuspumpa


SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006 koduabc 27

iseloomustatud kui tagurpidi

külmutuskappi, siis pidasin seda

primitiivseks. Tegelikult pakub

see võimalusi peale talvise

soojenduse ja suvise jahutuse

veel terve rea. Õhku saab kuivatada,

ventileerida ja õhujuga

soovitud suunda juhtida… Lühidalt

– tundub, et masin lubab

aasta ringi ideaaltingimustes

elada.

Õhu ringlemine ei tekita tuuletõmbuse

efekti, vaid samasuguse

tunde, nagu oleksid soojal

suvepäeval õues. Müra ei ole –

kui masin tuurid üles võtab, on

see nagu õhu vuhin konditsioneeriga

autos, aga kui temperatuur

on enam-vähem saavutatud,

peab õhuvoolu tajumiseks

kõrvu kikitama. Kes aga eriti

erksa kõrvaga või soovib seadme

kõrval uinakut teha, võib lülitada

seadme ülivaiksele režiimile.

Üks asi, mida enne unustasin

mainida, kuid mida veel pelgasin,

on hais. See kvartslambi

oma, mis minu lemmikute hulka

päris kindlasti ei kuulu –

meenutab liialt elektriravi kabinetti.

Tegelikult pole toas tunda

mingit võõrast lõhna, hoopis

vastupidi – õhk tundub värskem.

Paistab, et lubadus, et soojuspump

ka õhku puhastab, ei

olegi lihtsalt reklaamitrikk.

Ka järeleandmisi tuli teha

Seadme kohavaliku osas nimelt.

See on paraku asi, mida

ise ette ära otsustada ei saa. Enne,

kui konsultandid kütteseadmele

sobivat kohta otsimas käisid,

olin kindel, et kast (ehk

ametlikus keeles siseseade)

leiab oma koha trepikojas –

sealt peaks ju õhk vabalt ülesalla

liikuma. Spetsialistid ABC

Kliimast aga laitsid selle mõtte

maha. Nimelt liiguks suvise jahutuse

puhul õhk allapoole,

ehk siis niigi jahedasse keldrisse

ja esimese korruse elutoas

tuleks ikkagi higi pühkida.

Õigeks paigaks osutusid tehnikute

arvates minu silmis kaks

kõige hullemat varianti – avatud

elutoa kõige silmanähtavam

koht või siis telekanišš. Ja paraku

jäi ka siin teine ja nägusamana

tundunud variant puhttehnilistel

põhjustel kõrvale. Pole

lihtsalt täpselt teada, kui hästi

kaks elektril töötavat kodumasinat

üksteise lähedust taluvad.

Toataime seadme lähedusse küll

paigutada ei saa ja ka raamatut

lugeda pole selle all kuigi mugav,

aga tont sellega.

Kui selgub, et mitte – kas siis

toppida välisseintes augud täis

ja teha teise kohta uued?

Pärast karbi seinale kinnitamist

ei nõudnud sellega harjumine

vastu ootusi üldse pingutust.

Toataime sinna küll paigutada

ei saa ja ka raamatulugemiseks

pole seadme all parim

paik, aga tont sellega.

Õnneks ei tulnud ka siseseadme

juhtmeid ülalt alla üle

seina vedada, nähtavale jäi vaid

väike kaablijupp seinakontakti

juurest. Välisseadme voolikud

looklevad üle tumeda tellisseina

ja seda küll ei ehi, kuid õnneks

saab need varjata spetsiaalse

kattega.

Kuni järjekordse tasumise

tunnini jääb mõistatuseks, kui

suureks paisub tulevikus meie

elektriarve. Kuid teisalt – miks

peaks see mingeid kosmilisi üllatusi

pakkuma, kui masin vaevata

toa soojaks kütab ja seejuures

kahtlaselt ei kõõksu?

Regina Hansen


SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006 koduabc 29

Igal katusetarvikul on

oma ülesanne

Kuulus prantsuse

arhitekt Le Corbusier

on öelnud: «Maja on

elamise masin.»

Kuigi Le Corbusier’ tuntud

lause kontekst on

mõnevõrra erinev, võib

analoogiat masinaga

kasutada ka ses mõttes,

et kõik selle osad

peavad üksteisega sobima

ja töötama just nii,

nagu nad on planeeritud-projekteeritud.

Vaatame näiteks elumaja katust.

Selge on, et katuse esmane

ülesanne on selle all asuva hoone

kaitsmine vihma ja lume

eest – et sademed ei pääseks

hoonesse koos kõigest sellest

tulenevate hädadega. Samas

peab paratamatult läbi katuse

midagi ka välja pääsema. Suits

peab pääsema välja korstnast ja

õhk ventilatsioonist. Ventileerimist

vajavad nii hoone sisemus

kui tihtipeale ka katusekonstruktsioon.

Lisaks peab katus

juhtima vihmavee mõistlikult

torudesse ja hoidma kinni lume,

et see takistamatult sissepääsude

ette ei kukuks ega

läbikäike ei ummistaks.

Kõik loetletud elemendid ei

tohi mingil määral kahjustada

katuse peamist funktsiooni –

ehk teisiti öeldes, ei tohi nende

kinnitamise tulemusel tekkida

ja jääda katusekattesse parandamatut

auku, millest vesi läbi

mahuks. Seega tuleb kõiki neid

tarvikuid paigaldada nii nagu

ette nähtud. Õnneks on tänapäeval

enamik katusetarvikuid

komplekteeritud ka piisavalt

täpse ja selge paigaldusjuhendiga.

Lisaks üksikute tarvikute

paigaldamisele on oluline eelnevalt

hästi läbi mõelda, kuhu

neid täpselt panna ja kuidas

nad peaksid omavahel paiknema.

TÄHTSAD PISIASJAD:

Katus hoiab maja kuivana,

katusetarvikud aitavad suitsul

majast välja pääseda, niiskust

hoonest eemale juhtida ja

turvalisust tagada. Arhiiv

JÄTKUB LK. 30


30 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006

LUMETÕKE: Vajalik eelkõige

uste ja maja ääres kulgevate

läbipääsude kohal.

Korsten suitsulõõriga

Korsten peaks paiknema võimalikult

katuseharja lähedal.

Kõige parem oleks, et korsten

oleks servapidi lausa katuseharja

«küljes». Sellisel juhul on

katuse ja korstna ühendus kõige

lihtsamini teostatav. Plekkkatuse

korsten on tavaks vooderdada

väljast katusekatte

materjaliga. Igal juhul soovitame

katta korstna nn. mütsiga,

mis kaitseb korstnat meie kliimas

nii tüütute ja kive lõhkuvate

jäätumis-sulamistsüklite

eest. Ja kõige olulisem korstna

puhul – selle juurde peab olema

juurdepääs korstnapühkijal.

Käigutee

Tarviku eesmärk on võimaldada

katusel ohutult liikuda, katusekatet

kahjustamata.

KORSTEN: Soovitav katta

mütsiga, mis kaitseb korstnat

meie kliimas nii tüütute ja kive

lõhkuvate jäätumis-sulamistsüklite

eest.

See peab tagama juurdepääsu

katusel olevatele regulaarset

hooldust vajavatele seadmetele

ja konstruktsioonidele nagu

näiteks mitmesugused antennid.

Enamasti on käigutee ka

korstnapühkija jalgealune, kui

ta katusel toimetab. Käiguteele

peab pääsema kas katuseluugist

või redelilt. Kurioosumina

on käiguteed kasutatud ka

katusele rõdu ehitamiseks,

paigaldades neid kaks tükki

kõrvuti.

Katuseredel

Redelitel loomulikult ronitakse.

Peamiselt on ronimise põhjuseid

kaks – redeli kasutamine

käiguteena, evakuatsiooniks

või mõlemad. Siinjuures tuleb

jälgida, et tavaline katuseredel

ei kvalifitseeru evakuatsiooniteeks

ühiskondlikel hoonetel.

Puudu jääb nii vajalikust tugevusest

kui ka nõutavast laiusest.

Katuseredeli asukoht katusel

tuleb määrata enne katusekatte

paigaldamist, sest redel

kinnitatakse vastaskelba katusekatte

alla. See-eest ei ole katuseredeli

paigaldamisel vaja

puurida katusekattesse ühtegi

auku.

Katuseluuk

Sarnaselt redeliga

on ka luugil

kaks funktsiooni.

Luuk on hea

nii juurdepääsuks

katusele

kui ka evakuatsiooniks

ja päästeks.

Viimaste

päästeameti normide

järgi nõutakse,

et luuk

oleks avatav ka

väljastpoolt. Seda

just inimeste evakueerimiseks

tulekahjude

või ka üleujutuste korral.

Kuna luugi jaoks on katusekatet

vaja lõhkuda pea sama

palju kui korstna jaoks, on ka

luuk soovitav paigutada

võimalikult

harja lähedale.

Siinjuures tuleb kindlasti

tagada, et luugile pääseks

ligi ka maja seest.

Nii katuseluuk kui ka -redel

aitavad katusele pääseda. Täpset

olukorda tundmata on lausa

võimatu hinnata, kumb variant

on parem. Arvata võib, et

madala kaldega katuste puhul

on sobivam luuk ja järsema kalde

puhul redel, ent kõik sõltub

konkreetsest situatsioonist ja

mis seal salata – ka majaomaniku

maitsest ja harjumustest.

Lumetõkked

KATUSE-

LUUK: Olgu

avatav ka

väljastpoolt.

Vajadus lumetõkete järele selgub

tavaliselt peale tugevamat

sadu – välisuks ei avane, sest

hang on ees. Seega on lumetõkkeid

vaja eelkõige uste ja maja

ääres kulgevate läbipääsude kohale.

Enimkasutatavaid lumetõkkeid

on kahte tüüpi – ovaaltorudest

kronsteinidele toetuvad

ja tavaliselt katusekattega

samast materjalist painutatud.

Kuigi kronsteinidele toetuvat

tüüpi tõkked on ilmselt tugevamad

ja võimelised

kinni

püüdm

a

k a

katuselt

juhuslikult

kukkuva

pereisa, täidavad ka kergemat

tüüpi lumetõkked õigesti paigaldatuna

oma ülesannet. Lumetõkete

puhul tulekski eelkõige

tähele panna, et need

oleksid kinnitatud piisavalt tugevalt

– mitte lihtsalt plekikruvidega

kattepleki külge, vaid

kindlasti katusekonstruktsiooni

külge. Õige koht lumetõkke

jaoks on välisseina kohal. Lumetõkkeid

kasutatakse ka keset

katust paigutatud ventilatsioonitorude

kaitseks.

Ventilatsioonitorud

Viivad majast välja läbitöötatud

õhku, tuulutavad kanalisatsioonisüsteemi

või katusekonstruktsiooni

ennast. Kui viimasel

juhul võib kasutada lihtsaid

õhukeseseinalisi läbiviike, siis

ruumide ja kanalisatsiooni ventileerimiseks

soovitame soojaisolatsiooniga

läbiviigukomplekte.

Põhjus on õhuniiskuse

omaduses kondenseeruda piirkondades,

kus on suured temperatuurierinevused.

Tugeva

külma korral selline kondensvesi

jäätub ja võib moodustada

katusele ohtlikke jääkamakaid.

Läbiviigukomplektid on saadaval

kõigi vajalike paigaldusdetailidega.

Peep Siimon,

AS ESCO/WECKMAN

juhataja

KÄIGUTEE: Võimaldab

katusel ohutult liikuda.

VENTI-

LATSIOONI-

TORUD:

Soojaisolatsiooniga

läbiviigukomplekt

on parem.

5 x Weckman


Uus kaasaegne soojuspump toodab

turvaliselt soojust aastakümneid.

Vanast katlamajast on saanud puhas

ja vaikne ruum. Ole hea, vii unistused ellu.

IVT soojuspump säästab selle jaoks raha.

Tee unistused teoks!

Soojuspump OÜ I Regati pst. 1 I Tallinn 11911

tel. 639 6799 I www.ivt.ee I info@soojuspump.ee


DDB Eesti

Lilli pole kunagi küll

Kui toataimed on sinu kirg ja sa oled valmis täitma nende

iluga kogu maailma, siis tea, et meie jagame sinu kirge.

Horteses on müügil suurim valik toalilli.

Avatud E-R 10-20 · L,P 10-18 · Tallinna piiril, Laagris


SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006 koduabc 33

Hakkavad vist jah. Kuigi

mitte veel homme ega

ülehomme. Meile tuttavate,

mõneti müstiliste

(PAL – Lääs ja

SoomeTV, Secam –

«Vremja» ja punane

propaganda) asemele

on tulemas HDTV.

Igal juhul anti 19. jaanuaril 2005

avapauk, et Euroopa on uudse

süsteemi juurutamiseks valmis

ja kehtestati mängureeglid,

millistel tehnilistel tingimustel

võivad teleri- ja DVD-tootjad

oma mänguasjadele HD-märgi

lüüa.

HD on lühend sõnadest

high definition

Kõige otsesemalt võiks seda

tõlkida kõrglahutusena. See tähendab

televisioonisignaali

edastamist tunduvalt kõrgema

eraldusvõimega, kui seda võimaldavad

traditsioonilised analoogsüsteemid.

Nagu PAL ja

Secam seda olidki. Seepärast

seostataksegi HD-d eelkõige digitaaltelevisiooni

lõpliku läbimurdega.

Spetsialistid ütlevad, et HDpilt

on analoogsetest lahendustest

rohkem kui viis korda teravam.

Spetsialistid on väitnud

sedagi, et HDTV tulek saab

suursündmuseks tarbeelektroonikas

pärast värvitelevisiooni

tulekut.

Märgistuses pole veel

kokku lepitud

HD-maailm on praegu veel üsnagi

segane. Turunduseesmärkide

täitmiseks kasutatakse

märgistuses termineid HD

ready (kõrglahutusega TV valmidus)

ja HD compatible (kõrglahutusega

TV-ga ühilduv).

Need terminid väljendavad,

et vastava märgistusega teler

või ekraan on võimeline vastu

võtma pildisignaali üle HDMI

ühenduse (high definition

multimedia interface), mis tõlgituna

võiks tähendada kui

kõrglahutusega multimeedia

liides.

See on uut tüüpi pistik, mille

põhiline eesmärk on kindlustada

digitaalse pildisignaali

edastamine ainult üle selle liidese,

mis kinnitab autorikaitse

õiguse. Ühtlasi on HDMI ka

meile ammu tuttava scart-liidese

hauakaevaja.

JÄTKUB LK. 34

Kas PAL ja Secam

hakkavad tõesti

vajuma ajalukku?

Corbis/Scanpix


34 koduabc

SL ÕHTULEHT Reede, 27. oktoober 2006

ALGUS LK. 33

Ehivad end

võõraste sulgedega

Isegi mõned HD-seadmed ei

pruugi omada vajalikku pikselite

arvu, et kuvada 1080-

realist (1920x1080) või 720-

realist (1280x720) standardpilti

ilma muundamata. Tegelikult

ongi nad tarbijat eksitavad,

sest tegemist on kahe

põhimõtteliselt erineva

asjaga.

HD compatible nime taga

peituvadki tavaliselt standardlahutuse

seadmed, millele

on lisatud vaid HDMI

liides. Veel enamgi, mõned

firmad reklaamivad isegi

576 vertikaalreaga monitore

kui HD ready seadmeid, mis

on küll juba ostjate puhas

pettus.

Ka Eesti turul on hulgaliselt

HD ready tähistusega

seadmeid, millest vaid mõni

üksik vastab tõelise HDTV

normidele ja on täiesti teisest,

mõistagi kallimast hinnaklassist.

On selge, et ainult 1920x

1080 ekraanid võivad auga

kanda HD kuldset logo –

nemad suudavad ainsana

edastada seda õiget HD 1080

signaali.

HDTV meile veel

niipea ei jõua

Eestis kõrglahutusega saateid

ei edastata ja nendeni

on veel väga pikk maa. Kui

seda aega üldse tulebki.

Kindlasti võivad aga uuest

tehnoloogiast rõõmu tunda

Soome TV fännid.

Kui järgmisest aastast

alustatakse digiTV saadete

edastamist, tulevad need ka

HD resolutsiooniga. Praegu

saab HD lahutusega saateid

näha vaid mõne satelliitkanali

vahendusel (nt Pro 7)

või siis mitmete kanalite demoprogrammidel.

Hoopis kõrgemal tasandil

on HD aga USA-s (käivad

kõlakad, et 2008. aastaks on

suurem osa ameeriklaste kanalitest

juba HD tasemel)

ning arenenud Aasia riikides.

HD võib välja suretada ka

harjumuspärased DVD-d.

USA-s on HD tasemel lindistatud

juba tuhatkond filmi.

Euroopas alles esimesed.

Riho Lumi

Telekapoe

vestlussõnastik

Tehnikavõõras inimene

satub telekapoodi kui

džunglisse, kus nagu

käisest puistatakse ta

üle kõikvõimalike tähtja

numberlühenditega.

Mis ühele loomulik,

see teisele imelik ja

nii ei ütle mingid HD-d

ja DSP-d tavainimesele

küll midagi. Püüame

lihtsas keeles mitmesugustele

koduseadmetele

sagedamini peale

löödud kleepsude

mõisted lahti seletada.

100 HZ Niinimetatud tavaliste telekate

ekraanisagedus on 50 Hz, sajahertsilistel

siis poole suurem. Suurendab

kindlasti pildi kontrastsust ja vähendab

värelemist. Aga kas just poole

võrra… Parima võrdluse saab kindlasti

telekapoes, kus kaks erineva sagedusega

telekat mängivad kõrvuti. Küsige

müüjalt pult enda kätte ja pange mõlemasse

aparaati sama programm, mitte

mingi demo- või reklaamvideo. Kui erinevusest

aru ei saa, pöörduge silmaarsti

poole. Mainitud süsteem ei mängi

rolli plasma- ega LCD-telekate puhul.

100 HZ DIGIPURE PRO Pildiparanduse

süsteem, mis omakorda parendab

veelgi pildi kvaliteeti, vähendab

värelemist ja teravdab liikuvaid

objekte.

3XSCART Tänu kolmele SCART

pistikule võib teleka taha üheaegselt

liita nii DVD-mängija, digiboksi kui

videomaki.

CD-R/RW PLAYBACK Seadmega

võib taasesitada isekopeeritud CD-

R ja -RW plaate.

DATA BATTERY See lisaseade

võimaldab videokaamera aku allesjäänud

kapatsiteeti täpsustada ühe sõrmevajutusega,

ilma et kaamera peavoolu

oleks tarvis sisse lülitada.

DIGITAL COLOUR NIGHTSCOPE

Tugevdab kaamera valgustundlikkust

ja võimaldab teha kirgast ning loomulike

värvidega pilti ka hämaras.

DIVX DivX on videopildi pakkimismeetod.

DSP Selle lisaseadmega lood oma

autosse erilise ruumilise heliefekti.

Ühekordse talletusvõimalusega

DVD-plaat.

Kasutades sellist

DVD-plaati, on võimalik

samal ajal

salvestada üht

programmi ja vaadata teist.

DVD-RX DVD-plaat, millele saab

salvestada ja mida tühjendada peaaegu

piiramatu arv kordi.

DynaPix HD omadustega

varustatud LCD laiekraantelekad saavad

selle lisaseadme läbi erilise kvaliteediga

pildi, seal kasutatakse D.I.S.T

pildiparandustehnoloogiat, mis kindlustab

ülipildi. DynaPix HD on spetsiaalselt

välja töötatud kõrglahutus televisiooni

tarvis.

ESIPANEELI PISTIKUD Telekate

esipaneelil asuvad pistikud hõlbustavad

eelkõige videokaamerate ja mängukonsoolide

liitmist.

EXPRESS PLAY START Filmi

esimene stseen ilmub ekraanile juba

nelja sekundi pärast peale puldi playnupule

vajutamist. Tiitreid välditakse.

MP3/WMA faile saab taasesitada ka

DVD-R/RW plaatidelt,

kusjuures ühele plaadile (4,7 Gt)

mahub vähemalt 1000 muusikapala.

HD valmidusest on

pikemalt juttu kõrvalolevas

artiklis.

FULL HD Teler, mis on võimeline

otse vastu võtma kõrglahutuse telesignaali.

Digitaalse HDMI liidese

kaudu on võimalik üle kanda nii pilti

kui häält.

Võimaldab digitaalset

kopeerimist näiteks videokaamerast

salvestavale

DVD-le. i.LINK on ka parim

võimalus videopildi

«imemiseks» arvutisse.

Seadet tuntakse

ka nime all FireWire.

JPEG PLAYBACK Seadme abil

võib digifotokaga võetud pilte salvestada

CD-R/RW plaadile.

COMPONENT VIDEO OUT Komponentvideoliides

on kõige mõistlikum

viis analoogsüsteemis ühendada

DVD-mängija ja kuvar.

PICTURE&TEXT DUAL SCREEN

Telepilt on üheaegselt ekraani paremal

ja tekstiTV vasakul küljel.

MaxxBass tõstab esile madala sagedusribaga

häält stimuleerides sel

moel tugevalt kuulmisaistingut. Tulemuseks

endisest tunduvalt parem

häälevõimendus, mida ennem ei olnud

tavalistest kõlaritest võimalik kuidagi

kuulda.

MEGABRID ENGINE Võimaldab

nii liikuvat pilti kui stoppkaadreid salvestada

eriliselt hea kvaliteediga.

On eriline

muusikapakend,

mis

võimaldab

CD-R/RW

plaadile

salvestada tavalisest mitmeid kordi

suurema mahu muusikat.

MP3 CHANGER CONTROL MP3

plaadiboks. Seadmesse mahtuvale 12

plaadile võib talletada peaaegu keskmise

raamatukogu täie informatsiooni.

MPEG4 MPEG4 (asf) videofailide

taasesituse seade. Enamik praegu käibel

olevatest videokaameratest talletavad

videopilti just selles formaadis.

OMNI DIRECTIONAL SPEAKER

Ilma suunata tagakõlar loob laia helivälja

ja ruumikuse.

Arvutipistik ka teleka küljes on üks

väga mugav ja praktiline asi.

PICT Pict-seade võimaldab äsja

võetud digipilte näidata juba autoteleka

ekraanil.

Juba vana tuntud seade autoraadiost.

Just tema läbi ilmub raadiojaama

nimi ja muu info autoraadio ekraanile

ja tema abiga püsib valitud jaam

peal kogu sõidu – ta oskab ise valida

võimsaima selle jaama saatja.

SCART LIIDES Praegu kõige tavalisem

ja lihtsaim liides teleka ja võimalike

lisaaparaatide vahel.

Kodukino ja -teatri kõlarite omavahelise

kauguse reguleerimine vaid

käeplaksutusega. Kõlaritesse paigutatud

protsessorid mõõdavad omavahelise

kauguse ja teevad helitugevusse

vastavad korrektiivid.

SVCD SVCD = Super Video CD,

MPEG2 pakendatud videopilt. Kvaliteedilt

parim võimalus talletada oma

koduvideoid.

TRACK ADJUST Koduelektroonikas

üsna uus relv. Võimaldab ka kannatada

saanud, isegi pragunenud heliplaatidelt

kuulata muusikat moel, nagu

poleks kunagi midagi juhtunudki.

TWIN TUNER Võimaldab kahe eri

kanali üheaegset salvestust.

Võimaldab arvuti liita ükskõik millise

koduelektroonilise seadmega. Nii võid

näiteks arvutist tulevat muusikat kuulata

läbi sootuks kvaliteetsema stereosüsteemi.

USB2 Kasutades seda liidest, toimub

näiteks videokaadrite siirdamine

arvutisse rohkem kui neli korda tavalisest

kiiremini.

Allikas: JVC


TARTU KONTOR

Tel 736 6803

info@felistra.ee

Tähe 114, Tartu 51013

TARTU SALONG (Decora )

Tel 736 2057

salong@felistra.ee

Riia mnt128, Tartu 51011

TALLINNA SALONG-ESINDUS

Tel 666 1661

tallinn@felistra.ee

Pärnu mnt 160E, Tallinn 11317

More magazines by this user
Similar magazines