Tule õppima maaülikooli! - Õhtuleht

ohtuleht.ee

Tule õppima maaülikooli! - Õhtuleht

Kooli ABC

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Teisipäev, 19. mai 2009

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Tule õppima maaülikooli!

Aiandus

Iluaiandus

Põllumajandussaaduste

tootmine ja turustamine

Põllumajandusettevõtete

majandamine

Taimekasvatus

Loodusturism

Maastikukaitse ja -hooldus

Linna- ja tööstusmaastike

korraldus

Taastuvenergia ressursid

Loodusvarade

kasutamine ja kaitse

Rakendushüdrobioloogia

Maastikuarhitektuur

Majandusarvestus

ja finantsjuhtimine

Ökonoomika ja ettevõtlus

Metsatööstus

Metsamajandus

Geodeesia

Kinnisvara planeerimine

Maakorraldus

Veemajandus

Maaehitus

Veterinaarmeditsiin

Kalakasvatus

Loomakasvatus

Liha- ja piimatehnoloogia

Tootmistehnika

Energiakasutus

Taastuvenergeetika

Ergonoomika

Kreutzwaldi 1, 51014 Tartu

Kas Sina oled

oma valiku juba teinud?

Avalduste vastuvõtt elektrooniliselt aadressil www.sais.ee või tööpäevadel kell 9.00-15.00 EMÜ

peahoones aadressil Kreutzwaldi 1a Tartus:

1. riigieelarvelistele õppekohtadele statsionaarses õppes 25.06. – 9.07.2009.

2. riigieelarvevälistele õppekohtadele statsionaarses õppes 25.06. – 23.07.2009.

3. avalduste vastuvõtt ja lepingute sõlmimine kaugõppes 15.06. – 23.07.2009 ja

29.07. – 14.08.2009.

Jälgi kindlasti ka maaülikooli kodulehe vastuvõtuinfot www.emu.ee/sisseastumine.

Küsimuste korral helista 731 3048 või kirjuta vastuv@emu.ee.


2

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Sisukord


18 Töötava koolilapse elu:

napid unetunnid ja kasin vaba aeg

4 Õpilasfirma 2009

Mida teha, kui saad ise ka aru, et oled oma tarbimisharjumustega

keskkonnale liiga teinud? Küsi õpilasfirmalt Roheline Jälg.

6 Õpetajaks kasvamise kool

Mis on programm «Noored kooli» ja kuidas tunnevad end selle vahendusel

mullu sügisel kooli tööle läinud noored õpetajad kooliaasta lõpuks.

10 Ära üle pinguta!

Mida süüa, mida juua, kuidas õppida, millele mõelda –

kuidas eksamite ajal ellu jääda.

16 Tahad põnevat ametit?

Valik kutsekoolide huvitavamaid erialasid.

Toimetaja: Ia Mihkels | Reklaami projektijuht: Grete Mäsak » 614 4042 | Kujundaja: Kai Nõva

Makett: Risto Mandre | Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress

Joosep Martinson | Andres Varustin

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Kooli ABC

kabuhirm

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Isa-ema

eksamipaanika

Juba siis, kui laps kooliteed alustab, on kõige

suuremateks pabistajateks emad-isad, mitte

asjaosalised ise. Eriti nõrga närvisüsteemiga

lapsevanem püüab veel koolikatsete ruumi

ukse taga veenduda, kas võsukesel ikka on

kõik tarkused meeles, kuni laps lõpuks järjekordse

küsimuse peale, kui palju on kolm

pluss viis, tüdinult küsib: «Kas see sulle ükskord

juba meelde ei jää?»

Mis siis veel rääkida lõpueksamitest! Tõsi,

kontrollküsimusi esitada vanemad üldjuhul

enam ei tihka, seda söakamalt jagavad aga ohtrasõnalisi

juhtnööre, mille sisu saab kokku

võtta ühe sõnaga: õpi!

Seda ei tee koolilõpetaja vanemate arvates

kunagi piisavalt, vastutustunnegi näib olevat

kadunud, miks ta muidu õppimise asemel hoopis

sõpradega kohtuma läheb. Nii ju ei saa!

Tegelikult nii just saabki. Enamgi veel:

tihtilugu peaks see olema just lapsevanem, kes

õppurile meelde tuletab, et ööpäev läbi ei suuda

ka treenitud gümnasistiaju tõhusalt töötada

– et kasulik oleks vahepeal trenni minna või

mõne hobiga tegelda, sõpradega värskes õhus

pisut ringi lonkida või lihtsalt natuke magada.

Oma ülearuse energia võiksid vanemad

suunata kööki: just nüüd on õige aeg teha lapse

lemmikroogi ja vaaritada magustoite – pingeline

vaimne töö ei lase kellelgi eksamite ajaga

paksuks minna. Kodus peaks varuks olema

mahlu ja kuivatatud puuvilju, kindlasti rosinaid

ja pähkleid.

Ennekõike aga tuleb vanematel iseennast

vaos hoida: ei maksa kogu aeg ahastada ja

närviliselt käsi murdes korrutada, kui oluline

on eksamil ilmtingimata hea hinne saada.

Täiskasvanuks ei muututa ju päev pärast koolilõppu

– miks peaksite oma arukaks ja vastutusvõimeliseks

kasvatatud lapses just nüüd

kahtlema hakkama? Ja kui juhtubki, et kõik ei

õnnestu päris nii nagu loodeti, pole seegi veel

maailma lõpp. Ükski tee ei tõuse sellest igaveseks

püsti ja kunagi ei või teada, mis milleks

hea on. Vanemad ei pea olema need, kes viltuvedamise

korral näägutavad ja parastavad –

kodu asi on olla toeks.

≤ IA MIHKELS,

toimetaja


MIKS JÄTKATA ÕPINGUID JUST TARTU ÜLIKOOLIS?

kõrgel tasemel õppe- ja teadustöö

võimalik võtta kursusi ülikooli eri teaduskondadest ja kolledžitest

õpingute ajal võimalik õppida ka välismaal

vilistlasuuringud näitavad, et Tartu Ülikooli lõpetajad on tööturul nõutud ja edukad

tänapäevased õppimis- ja elamistingimused

rohkesti traditsioone ja põnev üliõpilaselu

VASTUVÕTT PÄEVASESSE ÕPPESSE 2009

BAKALAUREUSE- JA RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPE:





sisseastumiseksamitele registreerumine 1.–26. juunini

sisseastumiseksamid 30. juunist 9. juulini

dokumentide vastuvõtt 29. juunist 24. juulini interneti-aadressil www.sais.ee

ja 20.–24. juulini ülikoolis kohapeal

vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 28. juulil

NB! Bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe päevasesse õppesse kandideerimisel

toimuvad sisseastumiseksamid enne dokumentide esitamist!

MAGISTRIÕPE:




dokumentide vastuvõtt 22. juunist 3. juulini interneti-aadressil www.sais.ee

ja 29. juunist 3. juulini ülikoolis kohapeal

sisseastumiseksamid 4.–10. juulini

vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 14. juulil

Sisseastumise lisainfo: www.ut.ee/sisseastumine

TULE ÜLIKOOLI!


4

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Õpilasfirma


Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Õpilasfirma 2009 «koristab» inimeste ökoloogilisi jalajälgi

29. aprillil peetud 14. õpilasfirmade võistluse võitis

Tallinna 21. kooli keskkonnasõbralikkust rõhutav

firma Roheline Jälg. Margus Potisepp (paremalt)

ja Sander Kaur XI klassist ning Kristina Õllek

(vasakult) ja Richard Pikmets XII klassist on

välja töötanud tasuta CO 2

kalkulaatori, mis arvutab

kliendi minimaalse ökoloogilise jalajälje suuruse ja

näitab, mitu puud peaks inimene selle neutraliseerimiseks

istutama. Määravaimad on transpordivahendite

kasutamine ja kütmine, päris detailidesse ankeet

ei lasku, et teenus poleks kliendile tüütu ega

aeganõudev. Näiteks ei arvestata kilekottide kasutamist.

Nelja ettevõtja enda tulemusteks andis kalkulaator

17–27 puud. «Kõige rohkem annavad juurde

lennusõidud,» ütleb Kristina.

Kasumit teenib firma istikute müügist: üks puu

maksab 20 krooni ja istutustöö teevad ära noored

ise. Pühapäeval pandi Kose vallas spetsiaalsel

RMK-lt saadud maalapil mulda 2000 esimest puud.

Idee said noored internetileheküljelt

globaltrees.co.uk, kus analoogne kalkulaator juba

olemas. Kuna Eestis veel midagi taolist ei olnud,

taotleti brittidelt luba ja koostöös Eesti Energiaga

loodi omaenda kodulehekülg www.rohelinejalg.ee.

Tairo Lutter

Läinud nädalal osaleti Norras rahvusvahelisel

õpilasfirmade laadal. 2.–6. juulini võisteldakse Hollandis

Rotterdamis Euroopa õpilasfirmade konkursil,

mille jaoks tuleb ette valmistada ingliskeelne aruanne

ja neljaminutiline lööv presentatsioon. «Raske

töö ootab ees,» kinnitab Margus.

Ühtekokku võistles tänavu 14 õpilasfirmat. Teise

koha sai Toila gümnaasiumi firma Aktsioon, kes pakub

kõigile soovijatele aktiivse puhkuse teenust, kolmandaks

tuli Kohila gümnaasiumi kapuutssalle

meisterdav Stuupak.

≤ KAIS ALLKIVI


5

Suur TTÜKK ajaks suu lõhki...

Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare Kolledž (TTÜKK) tähistas

mai algul oma 10. aastapäeva üliõpilaskonverentsi entsi ja aktusega.

Kolledži direktor Anne Keerberg meenutas, kuidas Saaremaa kõrg-

hariduse püsiva pesa loomine kümme aastat tagasi Pädaste

mõisas allkirjad sai. «Pädaste oli tollases situatsioonis

märgiline koht – ambitsioonikas, bravuurikas ja kõrgeid

eesmärke seadev, samas mõisahoone veel rää-ämas

ja ressursid eesmärkide täitmiseks küllalt napid.

Ometi on Pädastest praeguseks saanud pärl oma klassis,

samamoodi on oma loomist ja olemasolu õigustanud

ning kohta haridusmaastikul kindlustanud Kuressaare

kolledž. Oleme väiksed, aga tublid, ja meie

eesmärgid on kõrged. Meie üliõpilased on öelnud, et

suur TTÜKK ajab suu lõhki, sellepärast me väikesed ed

olemegi!» kinnitas Keerberg.

Üliõpilaskonverentsil «Ülikoolilt Saaremaa majandusele»

esinesid kolledži üliõpilased ja vilistlased.

Räägiti tudengielust ja selle mõjust noortele, e,

praktika osast eriala omandamisel, õppimisvajadusest

ettevõtte juhtimisel, tegelike ettevõtlusprobleemide

lahendamisest uurimistöös. Otsiti ka vastust

küsimustele: kuidas muudaksin Saaremaa atraktiivseks?

Saaremaa või Spaaremaa?

TTÜ Kuressaare Kolledži asutamisotsus kinnitati 18.

mail 1999, samal sügisel alustati õppetööd turismi- ja toitlustuskorralduse

erialal. Mõni aasta hiljem tulid juurde

elektroonika ja väikeettevõtluse eriala. Järgmisel aastal kavatseb

kolledž koos Eesti Mereakadeemiaga hakata at

koolitama

väikelaevaehitajaid.

Marianne

Loorents

TTÜ kutsub teenistujaid

magistriõppesse

«Õppida

ja juurde õppida ei ole kunagi hilja,» kinnitab

TTÜ avaliku halduse instituudi direktor, professor

Rainer Kattel.

^ Haldusjuhtimise magistriõpe on suunatud inimestele,

kes

tegutsevad avaliku haldusega seotud valdkonnas,

kuid

on

kõrghariduse omandanud mõnel muul, näiteks

loodusteaduslikul või humanitaarerialal. Õppetöö toimub

kahel korral kuus reedeti ja laupäeviti ning annab põhjaliku

ülevaate riigi toimimise aluspõhimõtetest, avalike

organisatsioonide juhtimise probleemidest ja nende

lahendustest. Erialaõppes saab spetsialiseeruda kas

haldusjuhtimisele või kriisireguleerimisele.

^

Avaliku halduse magistriõppesse on oodatud

need, kel on sotsiaalteaduslik haridus. Õpitakse

päevases vormis, s.t nädala sees pärast tööpäeva

lõppu. Avaliku halduse õppekava annab tervikliku

arusaama riigi ülesehitusest ja toimimisest, avalikust

teenistusest, poliitika kujundamise protsessidest

ning riigi osast majandusarengus.

^ Ingliskeelse tehnoloogia valitsemise magistriõppe

eesmärk on ette valmistada interdistsiplinaar-

se taustaga avalikke teenistujaid ja poliitikaanalüütikuid,

kes oleksid võimelised teadmistepõhist riiki ja

ühiskonda juhtima, analüüsima ning arendama. Lisainfot

jagab TTÜ avaliku halduse instituudi kaugõppe

projektijuht Aivi Remmelg (aivi@staff.ttu.ee, tel

620 2666 ja 529 1870). ≤ KOOLI ABC

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC


6

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Taas kooli!‡

Programm «Noored kooli»

toob lapsi õpetama neidki noori,

kes kõrgkooli astudes õpetajaametit

silmas ei pidanud ja

kel seetõttu puudus ka vastav

ettevalmistus.


IA MIHKELS

IA.MIHKELS@OHTULEHT.EE

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Õpetajaks

kasvamise

kool

«Otsime säravaid ja võimekaid inimesi,» märkis

sihtasutuse Noored Kooli tegevjuht Kaire Kroos.

«Peaasi on tahtmine – soov ise õppida, lastega töötada,

hariduselus oma sõna sekka öelda.» Programmi

valitud noored saavad õpetajakoolitust

kõigepealt kiirkorras viie nädala jooksul enne

kooliaasta algust, hiljem jätkub see paralleelselt

tööga. Nii, käigu pealt teooriat praktikaga klapitades,

õpetajaks ja eestvedajaks kasvataksegi.

Mõistagi teeb elu oma korrektiivid – ka

programmi «Noored kooli» vahendusel õpetajaks

läinuist ei jää kõik kooli püsima. Põhjused on mitmesugused,

kaks noort naist näiteks on praegu

lapsepuhkusel. Enamik alustanuist on aga ametis

ja sel kevadel saab projekti esimesel lennul ettenähtud

kaks aastat juba läbi. Neil tuleb nüüd otsustada,

mis saab edasi – kes jääb kooli, kes ütleb

õpetajatööle hüvasti.

«Oleme nende tulevikuplaane uurinud,» ütles

Kaire Kroos. «Umbes pooled arvavad, et tahaksid

koolis jätkata, pooled pole veel otsustanud.

Meie USA ja Inglismaa sõsarorganisatsioonide

kogemus näitab, et paljud jäävad – kui mitte otse

õpetajatööle, siis vähemalt ametisse, kus nad mõjutavad

kohalikku hariduselu.»

Programm vaatab tulevikku

Konkurss programmi «Noored kooli» on päris tihe

– tänavu kandideeris 109 inimest, välja valiti 17.

«Ei saa kuidagi väita, et noortel pole õpetajaameti

vastu huvi,» nentis Kroos.

Kui esimesel aastal võis kandideerida kõigi

koolis õpetatavate ainete õpetajaks, siis tänavu oli

valida matemaatika, keemia, füüsika, loodusteadusained,

eesti keel ja kirjandus, inglise keel

ning ajalugu ja ühiskonnaõpetus. «Neis ainetes on

riigieksamid, järelikult on oluline õpetada neid

igas koolis võimalikult heal tasemel, koolides on

aga õpetajatest puudus,» põhjendas Kroos.

«Siiski pole programmi eesmärk aidata igal

aastal koolidel tühje kohti täita. Kaheks aastaks

saadame küll noore inimese kooli igapäevasele

õpetajatööle, kuhu ta võib jääda ka kauemaks, aga

meie põhieesmärk on kasvatada eestvedajaid, kes

panustavad Eesti ühiskonda ja haridusse pikemas

perspektiivis, soovivad midagi muuta, millelegi

uuele aluse panna. USAs on sellise programmiga

paarikümne aasta pikkune kogemus ja seal on esimesed

alustanud jõudnud ka haridussüsteemis

juba väga mõjukatele kohtadele.»

Kes otsib, see leiab

Neil, kes tahaksid tuleval aastal kandideerida

programmi «Noored kooli», soovitab Kaire Kroos

kõigepealt tutvust teha sihtasutuse koduleheküljega

www.nooredkooli.ee, sealt leiab infot nii

programmi kui ka kandideerimise ja kandidaatidele

esitatavate nõuete kohta.

«Siis võiks meiega ühendust võtta,» räägib

Kroos. «Selgitame, kuidas kirjutada esseed ja motivatsioonikirja,

vastame tekkinud küsimustele.

Valiku tegemise käigus viivad kõik kandidaadid

läbi minitunni, teevad rühmatööd ja võimetetesti ,

täidavad isiksuseküsimustiku ning läbivad intervjuu.

Vaatame ka akadeemilisi tulemusi, aga kõige

muu kõrval on olulised isikuomadused: liidriomadustega

tarmukad ja tegutsemisindu täis inimesed

on alati oodatud end proovile panema.»

«Noored kooli»

teine lend alustas

viienädalase

õpetajakoolitusega

eelmisel

suvel Haapsalus.

Mati Hiis


7

Kuidas läheb,

õpetaja?

^ KAIA KAUTS,

Kadrina keskkooli matemaatikaõpetaja

Lõpetanud Tartu ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna,

õpib magistrantuuris. On töötanud noortelaagris

kasvatajana ja matemaatika koduõpetajana.

Pean tunnistama, et päris alguses oli tõesti raske,

isegi see mõte käis peast läbi, et miks ma üldse... Aga

nüüd, kui õpetajatunne on enam-vähem käes, tean, mida

teen, olen õppinud oma aega planeerima, jääb peale

kooli-kodu ikka vaba aega ka.

Alguses üllatavat ikka oli ja need üllatused polnud

just kõige meeldivamad. Ausalt, ma poleks iialgi arvanud,

et tundide ettevalmistamine nii palju aega võtab!

Ühtelugu ju kuuled: no mis õpetaja elul viga, annab oma

5–6 tundi ära ja läheb poolest päevast koju. Kui nad ainult

teaksid!

Seda, et õpilased on hästi erinevad, oskasin ma oodata,

ootamatu oli see, et n-ö raskeid lapsi on nii palju,

olgu siis tegemist käitumis- või õpiraskustega. Esimesel

veerandil oli küll tunne, et ma võin seal klassi ees

kas või pea peal seista, neid ei huvita miski.

Praeguseks siiski asjad sujuvad: lastel on kodutöödki

tehtud, kui tundi tulevad. Tore on ka see, et vastama tullakse

meelsasti, keegi ei punni vastu. Ma näen oma töö

vilju ja see on hästi hea tunne. JÄTKUB PÖÖRDEL »

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC


96 8

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

« ALGUS PÖÖRDEL

Mina olen oma otsusega kooli tööle minna

küll väga rahul. Muidugi on mul ka vedanud –

mul on suurepärased kolleegid, alati ja igas olukorras

nõu ja jõuga toeks, neist on olnud väga

palju abi. Pikki tulevikuplaane ma küll ei tee, noore

inimesena ei tea ju, mis elus ette võib tulla,

aga variant, et ma jäängi kooli, on täiesti olemas.

^ Kurvastab: Ebaõiglus, vägivald ja ülekohus

õpilaste omavahelistes suhetes. Kõik see kiusamine,

pahatahtlikkus – seda on liiga palju,

see hakkab silma ja teeb nukraks.

^ Rõõmustab: Annan ka matemaatika

eratunde neile, kes kipuvad hätta jääma.

Kord tuli üks noormees ja ütles:

mul on tunnid läbi, ma mõtlesin, et

tulen õige ka matemaatikat tegema.

Ja tegigi täiesti vabatahtlikult

terve tunni innukalt kaasa. See oli

hästi vahva. Üldse rõõmustab see,

kui lapsed tulevad küsima, kuidas

seda või teist ülesannet lahendada,

miks just nii – nad tahavad

teada, neil on huvi. See teeb alati

rõõmu.

Kadrina keskkooli matemaatikaõpetaja

Kaia Kauts on otsusega

kooli tööle minna siiani

väga rahul. Mati Hiis | 2 x Triin Noorkõiv

^ MARTIN OJALA, Tallinna ühisgümnaasiumi

inglise keele õpetaja.

Lõpetanud Tartu ülikooli õigusteaduse eriala bakalaureusekraadiga,

kõrvalainena õppinud inglise

keelt. Martini huvide sekka kuulub väitlemine, mida

ta on teistelegi õpetanud, ja fotograafia.

Läksin lapsi õpetama, sest tahtsin teha midagi sellist,

mis oleks huvitav ning pakuks pinget ja motivatsiooni

end arendada. Olin varemgi mõelnud, et see on

asi, mida ma kindlasti proovida tahaksin.

Sisseelamine oli kerge – natuke läks aega, kuni hakkasin

ise end õpetajana tundma; õpilased suhtusid algusest

peale positiivselt ja kolleegid olid vastutulelikud.

Raske oli alguses kõiki teadmisi rakendada: meile jagati

koolitusel tohutul hulgal väärtuslikku infot, aga esialgu

on tunnis väga raske teha asju, mida sa küll tead, aga

pole harjunud tegema – tegemist on tunnis nii palju.

Kui saaksin koolis kohe midagi teisiti teha, siis ei

paneks ma arvulisel ega tähelisel skaalal hindeid,

kindlasti mitte enne keskkooli. Maailmas (ja ka Eestis)

on koole, kus märgitakse õpilaste edusamme nooltega

– üles suunatud nool näitab jõudsat arengut, horisontaalne

taseme püsimist ja allapoole suunatud nool annab

märku, et õpilane ei arene vastavalt oma võimetele.

Selline süsteem võimaldab õpilaste arengut hinnata

ilma, et kedagi lolliks tembeldataks. Samuti saab

niisuguse hindamisega kiita õpilast, kes on küll kõvasti

pingutanud ja arenenud, aga praeguse skaala järgi

saaks näiteks hindeks kolme, ning andekale õppurile

näidata, et ta ei kasuta oma potentsiaali täielikult ära.

Haridusteaduskonna

bakalaureuseõppe erialad:








Salme 1a 50103, Tartu Tel: 737 6440 E-mail: haridus@ut.ee

www.ht.ut.ee , www.ht.ut.ee/opetajaks


699

Minu kaks aastat

saab kevadel

täis, praegu tundub,

et jään kooli

edasi – mulle

meeldib siin ja

tunnen, et võin

veel palju areneda.

Siiski ei saa ma väita,

et teen seda tööd elu

lõpuni. Võimalik, et proovin

ka midagi muud, aga tõenäoliselt

pöördun kunagi õpetamise

või millegi sarnase juurde tagasi.

^ Kurvastab: See, et kõike, mida tahaks,

lihtsalt ei jõua teha, näiteks tegelda õpilastega,

kelle teadmised on normist kolm

aastat maas. Niisugust juba alla andnud

õpilast aitaks ainult individuaalne töö, aga

seni pole nad järeleaitamistundi/suvetööle

tulnud. Ainetunnis tähendaks tema aitamine

teiste unarusse jätmist, mis oleks ebaaus, sest

nemad on pingutanud, et areneda ja ainest aru saada.

^ Rõõmustab: Ma tunnen, et saan üldiselt õpilastest

aru. Ma olen siiani nende suhtes positiivselt meelestatud,

ei hoia kinni negatiivsetest kogemustest, vaid õpin

neist ja liigun edasi. Rõõmustab see, kui lapsed suhtuvad

oma klassikaaslastesse hästi ja on abivalmis, või

kui õpilane ütleb või ma ise näen, et ta on mingist teemast

aru saanud.

^ MARKO RINGO, Nõo

põhikooli ajalooõpetaja

Õppinud Tartu ülikoolis politoloogiat,

magistrikraad

rahvusvahelises ajaloos ja

poliitikas Genfi Rahvusvaheliste

Suhete Instituudist.

On töötanud TÜ

eetikakeskuses

projektijuhina,

Euroopa Rahvusringhäälingus

uudistetoimetajana,

riigikantseleis

pressinõunikuna

ja Kanal 2-s

välisuudiste

toimetajana.

Mina tundsin

ühel hetkel, et olen

oma elu jooksul nii palju

saanud – riigilt, vanematelt, oma õpetajatelt –, ja

nüüd on aeg lõpuks midagi ka tagasi anda. Õpetajatöö

on minu meelest selleks suurepärane võimalus.

Sel ametil on palju plusse. Mu varasemates töökohtades

oli tulemus alati ikka hästi mitme sammu kaugusel.

Tuled õhtul töölt, mõtled, mis ma siis täna

head või halba ära tegin – justkui polegi midagi. Koolis

on aga tulemus kohe näha.

Enne tööleasumist saadud koolituse suurim pluss

oli see, et anti aimu olukordadest, mis võivad tekkida,

pakuti välja võimalusi nende lahendamiseks või ennetamiseks

ja üldse igasugu väikesi nippe. Aga see on

teooria. Esimene koolipäev... No julgen öelda, et see on

ikka päris müstiline tunne.

Hea on, et koolitus jätkub tööle asudes. Minu meelest

on see parim variant õpetaja ettevalmistamiseks:

puutud kokku igapäevaste probleemidega ja saad need

koolitusel koos kaaslastega läbi arutada, üksteisele nõu

anda, lahendusi pakkuda. Eriti hindan, et rõhk on inimkäitumisel,

et aine õpetamise metoodikast olulisem on

suhtlemisõpetus. Ennekõike ma suhtlen oma õpilastega,

alles seejärel õpetan neid. See annab hea tulemuse.

^ Kurvastab: See, kui palju on laste mõttemaailmas

kohta vägivallal. Kui palusin IV–V klassi lastel joonistada

koomiksi «Minu päev», tuli sealt nii palju kurjust ja

vägivalda, et seda oli lihtsalt kurb vaadata. See pole ju

lastel algusest peale sees, see tuleb ümbritsevast, kodust,

vanematelt, kaaslastelt. Kusjuures otsest koolivägivalda

pole ma selle aasta jooksul näinudki, korra olen

kaklust lahutanud, aga seda tuleb koolis ikka ette, see

polegi nii hull kui vägivaldsus mõttemaailmas.

^ Rõõmustab: Mind rõõmustas eelkõige kool kui

keskkond – et see on minu lõpetamisest, 1997. aastast

saati nii palju paremuse poole muutunud. Pelgasin

seisakuid, vananenud meetodeid, seisvat õhkkonda,

aga ei midagi sellist.

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Eesti Kunstiakadeemia

ootab uusi tudengeid!

Dokumentide vastuvõtt 2009/2010

õppeaastaks 25. – 27. juunil 2009.

Lisainfo: www.artun.ee, 6 267 305

EUROÜLIKOOL

Toimetulek haritud Euroopas

Bakalaureuseõpe

Keskkonnakaitse

Ärijuhtimine

Rahvusvahelised suhted

Sisekujunduskunstnik-disainer Magistriõpe

Moekunstnik-disainer

Tõlk/tõlkija, filoloog

Keskkonnakaitse

Ärijuhtimine

Kunstiteadus

Regionaalsed rahvusvahelised uuringud

Tõlk/tõlkija, filoloog

EKA Avatud Akadeemia kutsub

õhtusesse bakalaureuseõppesse!

Dokumentide vastuvõtt 2009/2010

õppeaastaks 6. – 21. juulil 2009.

Lisainfo: www.artun.ee/avatudakadeemia, 6 267 326

11 akrediteeritud õppekava

Infopäev 2009. aastal:

26.05 kell 17.00 Mustamäe tee 4 saalis.

Dokumentide vastuvõtt alates 1.06.2009.

Euroülikool

Mustamäe tee 4,

10621 Tallinn

Lisainfo: 611 5801

euro@eurouniv.ee

www.eurouniv.ee


10

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Marianne Loorents | Aldo Luud

Eksamid


Ära üle pinguta!

Tee õppimises pause

Õpi parasjagu, liigne usinus võib

kaasa tuua kurnatuse, väsimuse ja mälu

halvenemise. Öeldakse, et mälu on kõige

vastuvõtlikum 45 minutit järjest. Seejärel

võiks teha 15minutilise pausi ja selle ajal

end liigutada – teha kergeid võimlemisharjutusi

ja hingata kas või aknal värsket

õhku. Igaüks peab ise teadma, milline aeg

ööpäevast on talle õppimiseks sobivaim.

Öist õppimist tuleks siiski võimaluse korral

vältida – öö on magamiseks. Uneaega

vajab inimene 8–10 tundi, eksamite eel

võib unevajadus pinge ja koormuse suurenemise

tõttu muutuda suuremaks.

Kasuta aega arukalt

Aega – näiteks pool tundi päevas – on

võimalik juurde võita õige lihtsalt: lühendage

lõunapausi või lihtsalt tõuske

hommikul varem. Targalt aega kasutades

tuleb viie päevaga kokku kaks ja pool

tundi lisaaega õppimiseks, mis on endale

vaba õhtupooliku korraldamisel väga vajalik.

Õppimises tuleb kindlasti teha vaheaegu

– kolmetunnised ilma katkestuseta

maratonsessioonid ei pruugi anda

loodetud tulemust.

Tee kindel päevakava

Oluline on teha sessi ajaks kindel

õpinguplaan – siis ei juhtu, et ärkad päev

enne eksamit, kui enam nagunii midagi

ära teha ei jõua. Lisaks koosta endale

päevakava: märgi sinna, millal lõpeb

kool, kui palju jätad endale aega suhtlemiseks

ja huvitegevuseks, kui palju õppimiseks.

Pea oma päevakavast kinni!

≥ ≥ ≥



Loo õppimiseks süsteem

Kui eksamimaterjalid on jagatud piletitesse,

tuleb küll kasuks piletite järgi kordamine,

ent õppimisele tuleks läheneda

siiski sisuliselt ning lugeda materjali loogilises

järjekorras, siis ei ole ohtu, et tervik

kaob detailide taha ära. Alusta sellest,

mis on kõige vastumeelsem, et tekiks

motiiv jõuda viimaseni, mis peaks

meelepäraseim olema. Materjali mehaanilisest

läbilugemisest on vähe kasu. Enne

uue teema või peatüki juurde asumist

püstita endale eesmärk, mõtesta lahti,

mida tahad teada saada. Nii jääb loetu

paremini meelde. Tee märkmeid, kasuta

konspektis olulise rõhutamiseks värvilisi

allakriipsutusi või kleepse märksõnadega.

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Ole mõttega asja juures

Esita endale loetu kohta küsimusi,

proovi õpitut seostada eluliste nähtuste

või teiste ainetega. Pea meeles, et tõhus

õpilugemine on kolmekordne: kõigepealt

ülevaatlik ja tutvuv, siis süvenenud ja lõpuks

kordav. Kui mõni koht jääb arusaamatuks,

siis kirjuta kindlasti tekkinud

küsimused üles, et neid konsultatsioonis

õpetaja või mõne kaasõpilase käest uurida.

Õppimise ajal tehtud märkmeid tuleks

lühendada: kirjuta välja kuupäevad,

valemid, protsesside ja sündmuste peamised

elemendid. See võimaldab leida

olulist informatsiooni, ilma et peaks lehekülgede

kaupa materjali läbi lugema.


Üksi või üheskoos?

Õppimise kõrvalt ühe silmaga teleka

vaatamine või MSNis sõpradega vestlemine

on enesepettus, mitte eksamiks valmistumine.

Koos sõbraga õppimine võib

osutuda väga kasulikuks, mõttekas on

teha seda kordamisetapis, kui kõigil on

materjal läbi töötatud. Kaaslased peaksid

aga olema asjalikud ja motiveeritud, muidu

kujuneb koosõppimisest lihtsalt mokalaat.

Kuidas enda tervist turgutada

^ Rüüpa vitamiinivett. Pudelivett on poes

saada väga mitut sorti. Eksamite ajal võiks

eelistada vitaminiseeritud vett. Tavaliselt katab

100 ml vitaminiseeritud vett 15–25%

niatsiini, pantoteenhappe, B 6

-vitamiini ning

foolhappe päevasest vajadusest. Foolhape on

raua kõrval tarvilik punaste vereliblede moodustumisel,

mida vajatakse hapniku transpordiks

organismis. Aju varustatus hapnikuga

aga mõjutab õppimisvõimet. Seega tasub vett

ostes kindlasti lugeda infot pudelisildil.

^ Vali, kust saad magusat. Et mõte töötaks

ja vaim oleks terav, vajab aju kogu päeva jooksul

piisavas koguses glükoosi ehk suhkrut, mida

saab süsivesikutest. Siiski ei maksa pugida

kompvekke, tahvlite kaupa šokolaadi jms –

magusat süües tõuseb veresuhkru tase küll

kiiresti, kuid langeb sama ruttu, põhjustades

väsimust ja töövõime

vähenemist. Selle seisukoha

pooldajad

soovitavad süüa

maiustuste asemel

hoopis täisteraleiba

ja

hommikuhelbeid,

kaerahelbeid, müslit,

pruuni riisi või

makarone.

^ Anna ajule mineraalaineid ja rasvu. Aju

tööks on vaja üheksat mineraalainet: magneesiumi,

fosforit, rauda, mangaani, naatriumi,

kaaliumi, kaltsiumi, tsinki ja boori. Eksamiteaegne

menüü peab seepärast olema

äärmiselt mitmekülgne: leib, piim ja piimasaadused,

lahja liha ja kala, aed- ja puuviljad.

Kindlasti tuleks süüa rohkelt rasvast kala.

Oomega-3 rasvhape on peale aju tähtis ka

silmade tervisele. Kompvekkide asemel aga

krõbista kõrvitsa-, päevalille- ja seesamiseemneid

ning pähkleid. Vitamiinidest vajab

aju ennekõike B-grupi vitamiine, sest need

mõjutavad mälu erksust kõige rohkem.

^ Turgutust tervislikest ürtidest. Joo mineraalvett,

kerget taimeteed, puu- või juurviljamahla.

Piira kohvijoomist kahe tassini

päevas. Rohkelt kasuta tervislikke ürte: värsket

rosmariini, basiilikut, salveid ja ingverit.

^ Alusta ajuvitamiinikuuri. Apteegis müügil

olevate nn ajuvitamiinide tarvitamist tuleks

alustada kuu enne pingelist aega, siis jõuab

nende toime avalduda. Nonde koostisse võiks

kuuluda letsitiin, mis keskendumisvõime ja

mälu parandamise kõrval kaitseb ka südant.

Tarvitamisõpetusest tuleb täpselt kinni pidada,

muidu võivad tagajärjed olla soovitule vastupidised.


12

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Homme on eksam?

Rahu, ainult rahu!

Vana head murfoloogiat rakendades

võite end eksami eel rahustada

Matschi seadusega, mis ütleb,

et õudne lõpp on parem kui lõputa

õudus, või Hane’i seadusega: sellel,

kui sandisti võib minna, ei ole piire.

Läbi aegade on eksamitegijaile tavatsetud jagada

häid ja veel paremaid õpetussõnu. Kogusime neist

kimbukese kokku – juhuks, kui kellelegi peaks veel

viimasel minutil pisut hüva nõu ära kuluma, on see

eneseabi korras siitsamast võtta. Igatahes – head

põrumist!

≤ KOOLI ABC

Rakendusliku kabuhirmu seadused

1

2

Kui te enne eksamit konspekti uurite, on selles

kõige tähtsamad kohad loetamatud.

Mida rohkem te eksamiks õppisite, seda vähem

te teate, millist vastust teilt oodatakse.

80% lõpueksamist põhineb ühel puudutud

3

loengul, mis käsitles raamatut, mida te pole

lugenud.

4

Õhtul enne kontrolltööd Inglismaa ajaloost

käsib bioloogiaõpetaja teil läbi lugeda 200 lehekülge

ripsusside kohta.

Ääremärkus: Iga õppejõud eeldab, et teil pole midagi

muud teha, kui õppida tema ainet.

Kui te võite eksamil kasutada

raamatut, unustate

5

kabuhirm

teie vajaliku raamatu koju.

Ääremärkus: Kui te võite

eksamiks kodus ette valmistada,

läheb teil meelest,

kus elate.

Semestri lõpul

6

meenub teile, et

semestri algul panite end

kirja mingile kursusele — ega käinud seal

kordagi.

Õnnetoov vastutulija

Kuidas õnne tabada?

Riskantne on loota, et eksamile

minnes tuleb vastu

korstnapühkija. Sisendage

endale, et abi on

sellestki, kui:

^ esimene vastutulija

on mees;

^ vastu tuleb mõni

meeldiv inimene

(Kristjan Kasearu, Piret Järvis, hambaarst...);

^ vastu tuleb inimene.

Ajanappuses vaevleja pääseteed

Kui avastad, et eksamiks valmistumisel tuleb puudu

täpselt üks päev (nagu tavaliselt ikka), on sul asjatundjate

arvates neli pääseteed:

^ loomulik intelligents (kellel on, kellel pole);

^ õpetajate/õppejõudude äraostmine (õnnestub

harva, kindlam on korraldada see nii, et asjaosalised

ise arugi ei saa, et nad on ära ostetud);

^ spikerdamine (häid spikerdamisviise

asjatundjad mõistetavatel

põhjustel ei avalikusta, kehvi

pole aga mõtet avaldada);

^ hea õnne peale minek.

Teet Malsroos | 3 x Andres Varustin | Mati Kose

Aita ennast ise!

^ Pane viiesendine vasaku jala kinga

sisse (loodetavasti on ettenägelik vanaema

selleks otstarbeks mõne viiesendise

tallele pannud, muidu on küll

jama majas).

^ Pista kaseleht põue (needki, kes teavad, et nii

tuleb teha, pole iial kuulnud, miks; kui värskeid

kaski pole mahti rappimas käia, näpista leheke

saunaviha küljest).

^ Käi kõigil eksamitel samade riietega (juhul muidugi,

kui esimene eksam on õnnestunud). Loomulikult ei

tohi neid vahepeal pesta, kirtsutagu kaaslased kui

tahes paljutähendavalt nina.

^ Ära pese enne eksamit pead.

^ Pese tingimata enne eksamit

pead (muidu hakkab see

eksami ajal sügelema ja sa ei

saa keskenduda).

^ Võta pilet vasaku käega.

^ Võta pilet vasakul jalal seistes

vasaku käega.

^ Võta talisman eksamile kaasa.

^ Maga end enne eksamit korralikult

välja (puhanud loll on parem kui üleõppinud

tark).

^ Ära lase lollust välja paista

(kui ei tea ja otse ei küsita, ole

parem vait).


13

Kuidas end eksamiks

häälestada

Arutlege sõprade või kodustega, mida sa õigupoolest


kardad, mis teeb eksamist niisuguse stressiallika.

Püüa jõuda oma hirmu algpõhjusteni. Kardetakse ju seda, mida ei

tunta. Tuleta meelde, mida oled varem teinud pingelistes olukordades,

mida endale sisendanud, mida kaasa võtnud, mida ette kujutanud.

Ei pea häbenema ka psühholoogi või nõustaja poole pöörduda.

Mängi eksamiolukord mõttes läbi. Kujutle, kuidas sa


ruumi sisened, kohale istud, paberilehe ette võtad ja rahulikult

tööle hakkad. Kujutle eksamilehel neid küsimusi, millele

vastata oskad, neid ülesandeid, millega hõlpsasti toime tuled.

Suuliseks eksamiks valmistudes võid olukorra ka mõne sõbraga

läbi mängida, esitada üksteisele küsimusi ja ülesandeid.

Mine eksamile väljapuhanuna – maga selle eelsel ööl


piisavalt! Ei ole tark eelmisel päeval pidutseda, raskel

võistlusel osaleda või muul viisil energiat kulutada. Ka pole mõtet

viimaseid eksamieelseid tunde juhuslike faktide tuupimisele

pühendada – kütad asjata oma hirme üles ja sellise viimase hetke

õppimise kasutegur on väga väike.

Enese rahustamiseks eksami alguses sobivad mõned

≥ julgustavad ja rahustavad laused, mida mõttes korrata

(Saan hakkama! Olen kõvasti õppinud ja ootan võimalust vastata!

Tean kõike, mida küsitakse.). Kindlasti ei tohiks mõttes ega

valjusti korrata negatiivseid enesesisendusi (nagunii ma ei oska,

kindlasti kukun läbi, jne). Rahustavalt mõjub ka meeldivatele asjadele

mõtlemine, lemmikkommi suhupistmine jne.

Plusspunkte annab eksamil kindlasti see, kui räägid


kindlalt ja selgelt, kasutad ettevalmistuslehte vaid tugivahendina,

mitte mahalugemiseks, hoiad eksamineerijatega

silmsidet ja söandad mõnikord ehk naeratadagi – eksam on ju

vaid pidulik aruanne õpitu ja omandatu kohta.

Kuula

linnulaulu!

Kui tunned, et pea on faktidest-valemitest-aastaarvudest

lootusetult paks, võta

kätte, aja end ühel hommikul

varakult üles ja mine hoopis

linnulaulu kuulama. Saad teada,

kes ja kuidas linnas laulab – linnulaulutunde

pealinnas juhendavad Tallinna

linnuklubi liikmed. Usu, pärast sellist

varahommikut tundub elu jälle imeline.

Tallinnas on linnulauluhommik kolmapäeval, 20. mail

Nõmmel (kogunetakse kl 6.30 Nõmme turu väravas); neljapäeval,

21. mail Kadriorus (kl 6.30 Luigetiigi juures) ja reedel

Snelli tiigi juures (kogunemine kl 6.30 Balti jaama vastas

Nunne tn nurgal). Juhendab Tiit Vohta. Raha linnud oma etteastete

eest ei küsi.

≤ KOOLI ABC

Pärast eksamit

^ Unusta äsja tehtud eksam – läks nagu läks, seda

enam muuta ei saa. Pea meeles, et ühe eksami tulemus

ei näita sinu inimlikke väärtusi ega mõjuta teiste suhtumist

sinusse. Eksam on vaid üks samm tulevase elukutse

poole. Teid sinna on aga palju ja tegelikult võib ka viltuastutud

samm avada hoopis uusi võimalusi.

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Kas

tunneksid

käbliku

laulu järgi

ära?

Dokumentide vastuvõtt statsionaarsesse- ja kaugõppesse

25.06.–12.08.2009.

MEIL ON VÕIMALIK ÕPPIDA:

Majandusarvestus



spetsialiseerumistega:

• Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus NB! Ka vene keeles!

• Äriõigus

Sisseastumiseks piisab keskharidusest!

TTÜ Tallinna Kolledži lõppedes saate TTÜ diplomi.

Kui kahtled ikka veel…

… külasta meie kodulehte http://tk.ttu.ee või helista 627 2686

Ootame sind meie kolledžisse õppima!

2009/2010 ÕPPEAASTA

Akrediteeritud rakenduskõrghariduse õppekavad:

• sotsiaaltöö

• koolieelse lasteasutuse õpetaja (kõrvaleriala: sobitus- ja erirühma õpetaja)

• noorsootöö (kõrvalerialad: multimeedia ja disain; rahvusvaheline noorsootöö)

Kutsehariduse õppekavad:

• lapsehoidja

• sotsiaalhooldus

Dokumentide vastuvõtt:

• Paberkandjal 20.07–7.08, E–R 9.00–16.00.

• Elektrooniliselt 29.06–7.08, www.sais.ee

Täienduskoolitus:

Kava vaata: www.tps.edu.ee

USUS EST MAGISTER OPTIMUS – PRAKTIKA ON PARIM ÕPETAJA

www.tktk.ee

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL

riiklik kõrgkool

rakenduskõrgharidus

Pärnu mnt. 62, tel 666 4569

vastuvott@tktk.ee;

http://vastuvott.tktk.ee

TULE ÕPI INSENERIKS JA ARENDA EESTIT!

4 aastat, 240 Euroopa ainepunkti

• Autotehnika *

• Hoonete ehitus *

• Masinaehitus *

• Rakendusarhitektuur

• Rakendusgeodeesia

• Raudteetehnika *

• Rõivaste tehniline

disain ja tehnoloogia

Räägu 49, 11311 Tallinn

Tel. 639 1741, faks 639 1763

Alates 20.07 info tel. 639 1743

E-post: tps@tps.edu.ee

• Rõiva- ja tekstiiliala

ressursikorraldus *

• Teedeehitus *

• Tehnomaterjalid ja

turundus *

• Tehnoökoloogia

• Transport ja logistika *

* saab õppida ka kaugõppes

Avalduste vastuvõtt 26.06-8.07.2009.

Avaldusi saab esitada SAISi kaudu aadressil www.sais.ee


Ta legg

MATI H IS

Salvest

14

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

ENNUSTAJA EDGAR:

Võrno ja «Tõehetk»

satuvad kohtu alla

Eeskuju

NELJAPÄEV | 15. jaanuar 2009 | Hind 9 kr, Soomes 1.80 € | ohtuleht.ee

POHLA AHJUKANA 1 kg

küpsetuskotis

49. 90

90

ELU

MITMEVILJARÖSTSAI FAZER 300 g

v ilutatud

/kg 21.67/

6.

6. 50

50


VAPRAD

TÜDRUKUD

PÜÜDSID

RÖÖVLI

KINNI

PAKKUMISED KEHTIVAD KÕIGIS KONSUMITES JA MAKSIMARKETITES 15.01-18.01

TAIRO LUTTER

«Jooksime pätile

järele. Sellised ei

tohi ju niisama

pääseda!»

KERGE PEEDISUPP 530 g

/kg 23.58/

12. 50

ESIKULTURIST:

doping

viis mu

haua

äärele!

50

Jaanuarikuus nabisid neli

vaprat neidu Tallinnas Kristiine

keskuse lähedal kinni

väikeselt tüdrukult mobiiltelefoni

röövinud noormehe.

Kõik neli piigat õpivad

Tallinna tööstushariduskeskuses

ja olid nõus jagama

oma mõtteid koolist,

õpingutest ja elust üldse.

Helen, Karoliina, Annela ja Dagmar kinnitavad

nagu ühest suust, et on väga rahul

nii oma kooli kui ka erialaga, mida

õpivad. Kolm esimesed õpivad

õmblejaks ja valmistuvad suvel kooli

lõpetama, Dagmar alustas aga õpinguid

rõivamüügikonsultandi erialal

alles eelmisel sügisel.

Annela (18)

Annela on pärit Haapsalust. Kui ta

värskelt põhikooli lõpetanuna

oma tulevikuplaanidest rääkis,

polnud ema esiotsa sugugi nõus

tütart kodust kaugemale õppima

saatma. Tüdruk jäi aga ema muretsemisest

ja vastuseisust hoolimata

endale kindlaks. Tema esialgne

soov oli küll jätkata õpinguid Pärnus, lõpuks

langes aga valik siiski Tallinna kasuks,

kus vanem õde juba ees oli.

Sisseelamine uude kooli oli üsna

raske, tunnistab Annela, harjumist nõudsid

nii ühikaelu kui ka uued kaaslased.

Õige varsti loksus aga kõik paika. Emagi

on ammu uue olukorraga kohanenud,

ehkki helistab peaaegu iga päev. Nädalavahetusteks

sõidab tüdruk sageli koju.

Annela tahab kindlasti edasi õppida,

aga pole kindel, kas just moe ja disaini

valdkonnas. Õpingute ajal on huvitama

hakanud hoopis õigusteadus ja majandus.

«Ühte neist võiks ju ülikoolis

edasi õppida,» arvab ta.

Karoliina (18)

Karoliinal soovitas õmblejaks õppida tema

põhikooliaegne õppealajuhataja. Kutsekooli

kasuks otsustas neiu just seetõttu,

et siin saab keskhariduse kõrval ka

kutseoskused.

Et Karoliina on pärit Tallinnast, polnud

koolivahetus talle nii suur elumuutus

kui mujalt pärit õpingukaaslastele. Vanemadki

olid tema valikuga rahul, ainult

vend soovitas ikka kaks korda järele

mõelda, enne kui gümnaasiumi asemel

kutsekooli läheb. Karoliina ei lasknud end

sellest aga kõigutada ja pole siiani oma otsust

kordagi kahetsenud. Peale huvitavate

erialatundide kiidab ta kooli head sisekliimat

ja õpetajate mõistvat suhtumist. «Kui

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Fantastiline nelik

UUDISED

NÄDALALÕPUPAKKUMISED

NELJAPÄEVAST-PÜHAPÄEVANI

15. jaanuari Õhtuleht

SPORT

TUALETTPABER ZEWA DELUX 8 ru li

3-kihiline,

kummeli ekstraktiga,

virsikulõhnaline

/ru l 3.99/

31. 90

Alati kasulik!

ARNO SAAR

põhikooli ajal oli kooli minna vahel täitsa

masendav, siis nüüd sellist tunnet pole, lähen

hea meelega,» ütleb ta.

Helen (18) ja Dagmar (16)

Helen ja Dagmar on õed. Helen on kindel,

et tahab oma tuleviku siduda moekunsti

ja disainiga, just sellepärast valis

ta õmblemise eriala. Dagmar siirdus aga

õe soovitusel rõivaala õppima veidi teise

nurga alt – müügikonsultandi erialal.

Kaugemad tulevikuplaanid on temal veel

ebaselged. Ta ise ütleb, et on ehk nende

tegemiseks alles liiga noor, pealegi on ta

õppinud alles aasta – eriala meeldib talle,

aga mida ette võtta pärast kooli lõppu,

sellele pole veel olnud põhjust mõelda,

suur osa õpiaega on ju alles ees.

Eeskujud ja tulevik

Kõik neli kinnitavad, et noortele läheb

korda, mida nende tuntuks saanud eakaaslased

ette võtavad. Tihti virgutavad

just sellised omavanused eeskujud tulevikuplaane

tegema. Kuulsusi on tulnud

nendegi koolist, näiteks filmist «Klass»

tuntuks saanud Lauri Pedaja on siin

juuksuriks õppinud. «Minagi mõtlesin

mingil ajal juuksuriks õppimise peale,»

tunnistab Karoliina.

Mida võiks aga tulevane tööandja

noortes töötajates kõige enam hinnata?

Tüdrukud arvavad, et ausus ja kohuse-


põhikooli ajal

oli kooli minna vahel

’’Kui

täitsa masendav,

siis nüüd lähen

hea meelega.

Fotolavastus Arno Saar

15

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

tunne on kindlasti omadused, mis elus

edasi viivad. Töökoha valikul on aga

kõige olulisem see, et amet meeldiks –

pole mõtet teha päevast päeva tööd, mis

endale tegelikult üldse ei meeldi. Selle

järgi tuleks ka edasiõppimisplaane tehes

oma valikud langetada.

«Ja kui vahel väga raskeks läheb,

ei tohi alla anda,» on kõik ühel meelel.

«Kooli pooleli jätta ei tohiks.»

≤ EVA LADVA

www.innove.ee/uudiskiri

Dagmar (vasakult), Annela, Karoliina ja

Helen – need neli Tallinna tööstushariduskeskuses

õppivat tüdrukut tõestasid

jaanuaris, et kurikaelte taltsutamiseks

ei pea olema politseinik või õppima

sisekaitseakadeemias – piisab, kui

süda on õige koha peal. Ja sedagi, et

Õhtulehe esiküljele ei jõua vaid need,

kes midagi inetut või skandaalset korda

on saatnud – ka heategu märgatakse.

25.–26. augustil toimub vastuvõtt.

Sisseastumiskatseteks on essee ja vestlus.

Dokumentide vastuvõtt alates 10. augustist

tööpäeviti kl 10–15 aadressil Tartu Ujula 1a.

Täpsem info:

www.teoloogia.ee; info@teoloogia.ee; tel 742 0958

TARTU TEOLOOGIA AKADEEMIA

on rakenduslikku kõrgharidust andev akrediteeritud kristlik erakõrgkool.

Õppida saab nii teoloogia rakenduskõrgharidusõppes

kui praktilise teoloogia

magistriõppes järgnevatel erialadel:

hingehoid;

kristlik meedia;

kristlik noorsootöö;

vaimulik;

eetika- ja religiooniõpetuse õpetaja.

Õppetöö käigus läbitakse ka kaplanite baaskoolitus.

Et võimaldada õppimist ka pere ja

töö kõrvalt toimub õppetöö sessioonidena:

rakenduskõrgharidusõppes on aastas 4

kahe- ja 3 kolmenädalast õppesessiooni

ning ühenädalane suvelaager;

magistriõppes on igas kuus üks õppesessioon

reedest laupäevani.

VASTUVÕTT 2009/2010

KESKKOOLI BAASIL 2 A:

Arvutiteenindaja



Ehitaja

Arvutiteenindaja

KESKKOOLI BAASIL 6 KUUD

Algus 26.10.09 ja 1.03.10 (sesoonõpe)



Bussijuht

PÕHIKOOLI BAASIL 3 A:

Ehitaja


Ehitusviimistleja



Elektrik



PÕHIKOOLI BAASIL 3 A JA 6 KUUD:

Arvuteenindus



PÕHIHARIDUSETA ALATES 17 A:

Keevitaja - 6 kuud





Õpilaste vastuvõtt: 16.06–24.08.08, T–R 9–14, E 9–18

Õppetöö algab: 31.08.09. kell 9.00

SOODUSTUSED:






• Ühiselamu võimalus


VAJALIKUD DOKUMENDID









• Arstitõend


•-



16

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Eriala


SEPATÖÖ

^ Lõpetanu tunneb metalli sepistöötlemise

põhimõtteid ja sepistöö kujundamist, valmistab

töid kunstnike kavandite järgi ja

oskab lihtsamaid töid ka ise kavandada.

Lõpetanu saab kutsekeskhariduse

keskhariduse baasil ja soovi korral

B-kategooria mootorsõiduki juhiloa.

Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskool

http://web.vigalattk.ee

LOODUSRETKE JUHT

^ Retkejuht tunneb loodust ja ümbrust,

on sõber ja turvaja võõral

maastikul, aitab retkelisel saada loodusest

elamust. Koolitatud ja oskustega

retkejuht tagab ohutuse ja turvatunde.

Peale looduse tundmise saab retkejuht ettevõtluse

ja turismi baasteadmised. Luua metsanduskool

http://www.luua.edu.ee

MAATURISMI TEENINDUS

^ Õpitakse majanduse ja ettevõtluse aluseid

(s.h äriplaani koostamist), esmaabi, tööohutust

ja -tervishoidu, klienditeenindust, arvutiõpetust

ja asjaajamise aluseid, kutsealast inglise keelt,

kutsealast lisavõõrkeelt (soome, vene või saksa),

turismimajanduse aluseid, Eesti ja maailma

turismigeograafiat ning kultuurilugu, maaturismi,

maamajutust, toitlustusteenindust,

loodusturismi ja rekreatsioonikorraldust, turismiturunduse

aluseid, valikaineid. Kutsekeskhariduse

omandamiseks läbitakse üldharidusained.

Olustvere teenindus- ja maamajanduskool

http://www.olustvere.edu.ee

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Pisikesed poisid tahavad saada tuletõrjujaks või politseinikuks, tillukesed tüdrukud

müüjaks või baleriiniks. Suuremana ei taha aga enam sedasama ametit, mida naabripoiss,

vastupidi – tahaks õppida midagi põnevat.

Tahad põnevat ametit?

PALKMAJA EHITAJA

^ Töökohapõhine õpe põhihariduse baasil.

Aastase õpiaja jooksul õpitakse tundma palkmaja

ehituse tehnoloogiat ja ehituse üldmõisteid,

tutvutakse puitmaja ehituses kasutatavate

materjalidega, õpitakse töötlema puitpindu,

tegema ehitusmõõtmisi, käsitsema vajaminevaid

tööriistu ja masinaid. Valgamaa kutseõppekeskus

http://www.valgamaa.kok.ee/

HOBUMAJANDUS

^ Omandatakse teadmised hobuste tervishoiust,

hooldusest ja söötmisest, saadakse

elementaarne ratsutamisoskus ja teadmisi

noorhobuste väljaõpetamisest. Valikainetena

saab õppida talliehitust, sepatööd ja hobuturismi.

Õpitud teadmised majandusest ja ettevõtlusest

loovad eeldused oma ettevõtte

rajamiseks. Järvamaa kutsehariduskeskus

http://www.jkhk.ee

SISEVEELAEVA LAEVAJUHT

^ Siseveelaevajuhi eripära, võrreldes merel

sõitvate laevajuhtidega, on see, et nad

omandavad ka laevamehaanikule vajalikud

K

U

TSE

Pärnu, tel 442 7871, 442 7888

parnumaa@hariduskeskus.ee

www.hariduskeskus.ee

PÕHIHARIDUSE BAASIL

Kokk

Pagar-kondiiter

Laomajandus

Müüja

Rõivaõmblemine

Arvutid ja arvutivõrgud

Majutusteenindus

Metsamajandus

Tisler

Kivi- ja betoonkonstruktsioonide

ehitus

Ehitusviimistlus

Autotehnik

Niidupargi 8/12, 80047

H

EAST

K

O

O

LI

S

T

DOKUMENTIDE VASTUVÕTT:

Elektroonikaseadmete

koostaja

PÕHIHARIDUSE BAASIL

(hariduslike erivajadustega)

Majutusteenindus

Ehituspuusepp

KESKHARIDUSE BAASIL

Ärikorraldus

Sekretäritöö

(personalitöö lisaoskusega)

Juuksur

KESKHARIDUSE BAASIL

SESOONÕPE

Arvutid ja arvutivõrgud

Metsamajandus

Müügikorraldus

Hooldustöötaja

(lapsehoidja või tugiisiku lisaoskusega)

Majandusarvestus

25.06-27.07.09 (põhihariduse baasil)

25.06-19.08.09 (keskhariduse baasil)


17

teadmised mootorite käitusest ja remondist

kuni lukksepatöödeni välja, mis omakorda

annab võimaluse töötada maal mehaanikuna.

Siseveelaevajuhi diplom annab ainsana

õiguse sõita laevajuhina laevatatavatel sisevetel,

diplomit tunnustavad ka Euroopa Liit

ja Venemaa. Eesti Mereakadeemia Merekool

http://www.merekool.ee

RAHVUSLIK TEKSTIIL/KÄSITÖÖ

^ Õpitakse rahvakunsti aluseid, muinaskäsitööd,

tekstiilide kompositsiooni, tekstiilmaterjale,

heegeldamist, tikkimist, silmuskudumist,

kangakudumist, õmblemist, tootearendust,

tekstiilitrükki, viltimist, naha- ja puidutööd,

savi- ja klaasitööd, vööde ja paelte valmistamist.

Kooli lõpetanul on teadmisi ja oskusi käsitöövaldkonnas

tegutsemiseks ja selle arendamiseks,

leiab tööd käsitöövalmistajana või

käsitöö ettevõtjana. Haapsalu kutsehariduskeskus

http://www.hkhk.edu.ee ja Olustvere

teenindus- ja maamajanduskool http://

www.olustvere.edu.ee. Kuressaare ametikoolis

saab õppida nahatööd, tekstiilitööd ja

keraamikat. http://ametikool.ee

TRÜKITEHNOLOOGIA

^ Spetsialiseeruda saab ofsettrükkijaks või

trükiste ettevalmistajaks, arvutikujundajaks.

Õpitakse järgmisi aineid: arvutiõpetus, erialane

inglise keel, kunstiõpetus, värvusõpetus,

õigusõpetus, majandusõpetus, esteetika,

materjaliõpetus, paberiõpetus, trükitehnoloogia,

ladumisprotsessid, trükiste kujundamine,

trükiettevalmistus, trükiste järeltöötlus,

raster- ja vektorgraafika, kompositsioon,

montaaž, küljendus, värvilahutus. Tallinna

polütehnikum http://www.tpt.edu.ee

FOTOGRAAF

^ Õpitakse tundma ja kasutama erialatehnoloogiat,

fotoaparatuuri ja optikat, fotomaterjale

ja -keemiat, fotoretušši, videotehnika seadmeid,

videovõttetehnikat, teadmisi omandatakse

ka animatsiooni alustes, arvutikujunduses,

kunstiõpetuses, inglise, soome ja vene keeles,

majanduse ja õiguse alustes ning

klienditeeninduses. Tallinna polütehnikum

http://www.tpt.edu.ee

VÄIKELAEVAEHITUS

^ Väikelaevade ehitaja teeb puit-,

metall- või plastpaate, jahtlaevu,

kaatreid kerepikkusega kuni 24 m,

paigaldab sisustust ja lisavarustust. Kuressaare

ametikool on ainus kutseõppeasutus

Eestis, kus saab seda eriala õppida. Koolil on

nüüdisaegse sisseseadega õpitöökoda ja Saaremaal

on palju edukaid väikelaevu ehitavaid ettevõtteid,

kuhu õppijad saavad praktikale ning hiljem

tööle minna. http://www.ametikool.ee

≤ EVA LADVA

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Tairo Lutter | Tiina Kõrtsini

Pärnu mnt.162, Tallinn 11317

e-mail: kool@ehituskool.ee

http://www.ehituskool.ee

õppesekretär 651 9044

teabekeskus 651 9012

KUTSEKESKHARIDUSÕPE (põhihariduse baasil)

Õppeaeg 3 aastat


(eesti ja vene keeles)

(eesti ja vene keeles)

(eesti ja vene keeles)




KUTSEÕPE KESKHARIDUSE BAASIL

Õppeaeg 1–2 aastat

(maaler, plaatija) (eesti ja vene keeles)








TÖÖKOHAPÕHINE EHK „ÕPIPOISI“ ÕPE

Vajalik praktikakoha olemasolu




Õppetöö toimub riiklike õppekavade nõuete alusel.

Ehituskooli lõpetajaid hinnatakse tööturul!

TALLINNA POLÜTEHNIKUM

kutsub 2009/2010. õppeaastal õppima järgmistele erialadele:

Päevaõpe põhihariduse baasil:

Elektrik, eesti ja vene k.;

Automaatik, eesti ja vene k.;

Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist, eesti k.;

Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene k.;

Trükitehnoloogia, eesti k.;

Telefoniside ja signalisatsioon, eesti k.;

Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, eesti k.

Päevaõpe keskhariduse baasil:

Trükitehnoloogia, eesti k.;

Sessiooniõpe keskhariduse baasil:

Elektrik, eesti ja vene k.;

Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene k.;

Tarkvara ja andmebaaside haldus, eesti ja vene k.;

Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja, eesti k.

Dokumentide vastuvõtt:

Põhikooli baasil 7. juulini;

Keskkooli baasil päevaõppesse 25. augustini;

Sessiooniõppesse 25. septembrini.

Kontakt ja lisainfo: Pärnu mnt. 57, Tallinn, tel. 610 3601

www.tpt.edu.ee, info@tpt.edu.ee


18

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Kool + töö = ?


Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Töötav tudeng ei üllata ammu

enam kedagi, üha sagedamini

rabavad aga kooli kõrvalt

tööd teha ka gümnasistid.

Miks nad seda teevad, kuidas

mõjutab töötamine õpinguid

ning mida arvavad asjast

emad-isad ja õpetajad?

«Kui tihti teie oma bossil külas käite – või vastupidi – ja koos kõikvõimalikke lollusi teete?» küsib keskkooli lõpetamise kõrvalt Coffee In keti

kohvikus töötav Kristel. «Kellelgi pole tööl nii lahedat seltskonda kui meil!»

Marianne Loorents

PÕLTSAMAA AMETIKOOL

Kaasaegne kutseharidus järgmistel erialadel:

PÕHIHARIDUSE BAASIL:

• autotehnik - 3,5 a.

• ehitus - 3 a.

• kokk - 3,5 a.

• müüja - 3 a.

• põllumajandus* - 3,5 a.

• kodumajandus* - 3 a.

KESKHARIDUSE BAASIL:

• ehitus - 2 a.

• kelner-eekandja - 1 a.

• müügikorraldus - 1 a.

* ka erivajadustega ja põhihariduse

lihtsustatud

programmi alusel

Hea õppeedukuse korral on

õppetoetus 600.- kuus.

Põllumajanduse erialal on

lisaks võimalus hea õppeedukuse

korral saada põllumajanduslikku

õppetoetust

kuni 1000.- kuus.

PÕHIHARIDUSETA noortele koos põhihariduslike õpingute

jätkamise võimalusega Põltsamaa Ühisgümnaasiumi

Põltsamaa Amekooli juures tegutsevates klassides koolikohustusea

ületanud ja koolikohustuseas olevatele alla

17-aastastele noortele.

Kõikidele soovijatele kindlustatakse koht ühiselamus. Õpilaste

toitlustamiseks on koolis oma söökla. Vaba aja sisustamiseks

on õpilaste päralt täismõõtmetes spordisaal, jõuruum,

karoona ja lauatennise mängulauad, arvuklassid,

õppe-infokeskus ning võimalus osaleda huviringide töös.

Koolis tegutseb akivselt õpilasomavalitsus. Kool korraldab

täiskasvanutele täiend- ja ümberõpet. Kursuste raames on

võimalus omandada erinevate kategooriate mootorsõidukijuhi

lubasid.

Haridus on elu alus

Jõgevamaa, Põltsamaa vald, 48030

Väike-Kamari küla, Tel. 776 8888,

776 8889, e-post: kool@pkpk.ee

www.pkpk.ee


19

Töötava koolilapse elu:

napid unetunnid ja

kasin vaba aeg

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

«See raha, mis ise teenid, on

hoopis midagi muud kui see, mida

emmelt-issilt aeg-ajalt küsid

– oma raha kulutad millele tahad,

keegi ei saa midagi öelda,»

toob lõpuklassi kõrvalt töötav

Kristel välja peapõhjuse, mis

õppureid tööle ajab.


KAIS ALLKIVI

KAIS.ALLKIVI@OHTULEHT.EE

Kristel on terve gümnaasiumiaja olnud Viru keskuse

bussiterminali kohvikus Coffee In teenindaja.

Suviti täis- ja sügisest kevadeni poole kohaga.

«Läksin tööle, sest tahtsin vabadust, mille annab

oma raha. Mulle kohe üldse ei meeldi raha

küsida,» põhjendab neiu kolme aasta eest tehtud

otsust ja lisab, et kindlasti ei olnud tööleminek

möödapääsmatult vajalik.

«Vanemad on mulle alati kõike võimaldanud,

mis nende võimuses. Lihtsalt tuli idee, leidsin

sobiva tööpakkumise, kandideerisin ja võetigi

tööle.»

Mida vanemad asjast arvavad? «Ema sai

alguses lausa veidi kurjaks. Talle on laste haridus

loomulikult palju olulisem kui nende töölkäimine.

Isa oli pigem üllatunud,» meenutab

Kristel. Praeguseks on emagi olukorraga leppinud,

küll aga muretsevad vanemad, et ta ikka

kooli ilusti lõpetatud saaks ja endale liiga ei

teeks.

Topeltkoormus annab lõpuks tunda

Kristel on veendunud, et töötamine ja rahateenimine

muudab iseseisvamaks ning õpetab väärtustama

hoopis muid asju. Et iseseisev tüdruk

elab vanematest eraldi, kulub valdav osa palgast

arvete maksmisele, toidule, hädavajalikele tarbeesemetele

ja bensiinile. Kuna ta pole laristaja loomuga,

on tal õnnestunud ka säästa. Kindlat eesmärki

rahakogumisel veel pole: «Eks näis, ilmselt

ülikooliajal läheb seda tarvis.»

Tänavu annab topeltkoormus esimest korda

töötatud aja jooksul tunda. «Nüüd, kui neljal

päeval nädalas jõuan koju pool kümme ja ühel

päeval kell üksteist õhtul, tunnen, et päris kurnav

on,» tunnistab tüdruk. Lõpuklassiga seonduvad

eksamikursused ja konsultatsioonid, kõik

nädalavahetused on sisustatud tööga – vaba aega

enam sama hästi kui polegi.

Tööl on olulised head kolleegid

«Õppeedukus on mul küll halvem, kui oli üheksandas

klassis, kuid see on ilmselt rohkem enda

viga – gümnaasiumis on põhikooliga võrreldes

palju rohkem vabadust, ise tead, kui ei viitsi kooli

minna ja magad kodus päeva maha. Uneaega

jääb aga tõesti napiks – sageli lähen alles pool

kaks öösel magama, ärkan kell seitse hommikul

ja jooksen kooli. Reede õhtuks on teinekord ülepingest

meeletu peavalu. Aga ma ei kurda!» räägib

Kristel.

Tema kinnitusel korvab kõik ebameeldivused

ülimalt lahe töökollektiiv: «Kõik saavad super

hästi läbi, peavad üksteist meeles, tulevad

niisama läbi ja uurivad, kuidas läheb.» Oma tulevikku

Kristel siiski sama tööga ei seo, ta tahab

minna edasi õppima Tartu ülikooli. «Kui sisse ei

saa või suve alguseks kõigest liialt väsinud olen,

siis ilmselt teen aasta tööd ja lähen alles siis ülikooli,»

on neiul ka B plaan.

keskhariduse baasil:

• turismikorraldus

• sekretäritöö

• toiduainete tehnoloogia

• toitlustusteenindus

põhihariduse baasil:

• põllumajandus

• kokk

• maaturismi teenindus

• toiduainete tehnoloogia

• pagar-kondiiter

Toiduainete tehnoloogia erialal

võimalik spetsialiseeruda:

• piimatoodete tehnoloogia

• lihatoodete tehnoloogia

• jookide tehnoloogia

Pakume erinevaid võimalusi õppimiseks

töötamise kõrvalt, korraldame erinevaid

õppepäevi põllumajanduse, teeninduse

ja toiduainete tehnoloogia vallas.

Info: tel 43 74 244 • kool@olustvere.edu.ee

Pärnu mnt 130

11313 Tallinn, tel 655 5131

info@kosmeetikakool.ee

Eesti Esimene

Erakosmeetikakool

Rahvusvaheline CIDESCO-kool

Kool on tunnustatud

kutseeksamikeskusena.

Kosmeetiku kutseõpe

1,5 a (päevane); algus 01.09.2009, eesti ja vene grupp

2,2 a (õhtune); algus 23.11.2009, eesti ja vene grupp

Juuksuri kutseõpe

1,5 a (päevane); algus 01.09.2009, eesti ja vene grupp

2,2 a (õhtune); algus 23.11.2009, eesti ja vene grupp

Küünetehniku kutseõpe

1 a (päevane); algus 01.09.2009, eesti grupp

1,5 a (õhtune); algus 23.11.2009, eesti grupp

www.kosmeetikakool.ee

18.-22.05 lahtiste uste päevad. Dokumentide vastuvõtt E-R kl 9-18.

Kooli ilusalongis teenindavad teid kosmeetikud, juuksurid ja küünetehnikud E-R kl 9-20.

Kinkekaardid!


20

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Tallinna eliitkooli abiturient

Hanna restaureerib mööblit

Aldo Luud

«Sattusin sellele tööle juhuslikult 2007. aasta suvel:

kuulsin, et sõbranna teeb, tundus huvitav, ot-

sustasin ka proovida, sest tahtsin ise raha teenida.

Algul töötasin ainult vaheaegadel, aga eelmisel elmis

sügisel otsustasin ka kooli kõrvalt proovida. Selle

e

teeb võimalikuks vaba töögraafik – ma võin tööd ha siis, kui saan, peaasi, et tähtaegadest kinni i peaksin.

Nii saab kooli ja tööd kenasti klapitada.

te-

Tegelikult on vabal graafikul ka omad miinused –

kuna pole kindlat aega, millal töö lõpeb, võib juhtuda,

et töötan õhtul liiga kaua, siis ei jõua aga kodus

korralikult õppida ja järgmisel päeval on koolis väga

raske keskenduda. Paaril korral on juhtunud nii, et

jõuan töölt koju alles kesköö paiku, aga järgmisel

päeval on kontrolltöö. Loomulikult hakkan ma siis s

veel õppima, uneaega jääb aga vähe ja testi ajal

ei ole mõistus ikkagi nii ergas, kui olla võiks.

Eksamite ajaks otsustasin töö kõrvale jätta, ta,

keskendun vaid koolile. Saadud töökogemusega ega

olen väga rahul. Restaureerijaoskusi võib alati vaja

minna, lisaks sellele olen õppinud oma aega

planeerima ja vastutama ning muutunud hoolikamaks

ja tähelepanelikumaks. Igal juhul on see olnud

kasulik kogemus enne täiskasvanuellu astumist.»

Tallinna kesklinna gümnaasiumi

lõpetav Karin töötab restoranis

«Varem olin tööd teinud juhuslikult

siin-seal, näiteks

müünud Saku suurhallis kontsertide

ajal jooke ja snäkke.

Septembrist novembrini olin

agaa restoranis täiskohaga teenindaja:

ühel nädalal viis päeva

õhtupoolikul tööl, teisel kaks

päeva. Kiiresti mõistsin, et selli-

ne graafik hakkab kooli segama.

Seee mõjutas nii und kui ka

õppeedukust: südaööl koju jõu-

des olin tavaliselt nii läbi, et

ei suutnud midagi teha. Paa-

ril korral jäi kool seetõttu

järmisel päeval vahele.

Oleksin detsembrist ala-

tes tööst üldse loobunud,

kui tööandja poleks mulle

võimaldanud tavatut graafikut:

iga kuu tuleb tööl käia

kuus korda, üle nädala neljapäeval,

reedel ja laupäeval.

Neljapäeviti kestab vahetus

viis tundi, reedel ja

laupäeval kaheksa või kümme tundi, olenevalt

sellest, mis kellani on restoran

avatud. Kui mul on näiteks töönädala

reedel ühiskonnaõpetuse olümpiaad ja

kontrolltöö, siis saan neljapäevase tööaja

kellegagi ära vahetada.

Tahan järgmise aasta veeta Austraalias,

selleks vajaliku algkapitali,

30 000–40 000 krooni, loodan kooli kõrvalt

töötades kokku saada. Pean tunnistama,

et tööl käies olen õppinud raha

väärtust hindama. Klubides käimisele ja

pidutsemisele raiskan nüüd tunduvalt

vähem – tundub selge lollus kulutada

500 krooni ühe õhtu peale. Suurema osa

palgast panen Austraalia fondi, ülejäänu

läheb igapäevaste kulude ja mu nõrkuse,

šoppamise peale – aga seegi on

muutunud läbimõeldumaks.»

^ Mida arvavad vanemad? Emale-isale,

kes sügisel pelgasid, et kooliasjad

jäävad tööl käies tagaplaanile, on Karin

tõestanud, et saab mõlemal pool hakkama.

TALLINNA

TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS

2009/2010 õppeaastal võetakse vastu

õpilasi järgmistele erialadele:

Põhikooli baasil

Mehhatroonik

Autotehnik

Automaatik

Metallitöötleja

arvjuhtimisega

(CNC) pinkidel

Keevitaja

Müüja rõivaalal

Sisekujundaja

assistent

Rätsep - stilist

3,5 a.

3,5 a.

3,5 a.

3 a.

3 a.

3 a.

3,5 a.

3 a.

Keskkooli baasil

*

Mehhatroonik

2,5 a.

(kooli- ja töökohapõhine õpe)

Autotehnik

2,5 a.

Arvjuhtimisega

2 a.

*

(CNC) metallilõikepinkide

seadistaja (töökohapõhine õpe)

Keevitaja (poolautomaat)

1 a.

Juuksur

1,5 a.

Rätsep - stilist

2 a.

Automaaler

A.

keskkooli baasil

2 a.

B. auto eriala lõpetanutel

1 a.

Müügikonsultant

*

rõivaalal

A. töökohapõhine õpe

1,5 a.

B. õmbleja eriala lõpetanutel

0,5 a.

(Kutsekeskharidus)

Soovijatele koht renoveeritud õpilaskodus.

* töökohapõhise õppe korral vajalik praktikakoha olemasolu

TASEMEL KUTSEHARIDUS

Sõpruse pst 182, Tallinn 13424

Telefon 65 42 833, 65 45 026

e-post: info@tthk.ee, www.tthk.ee

Mõdriku, Lääne-Virumaa 46609, tel: 329 5950 faks: 329 5951

e-post: vastuvott@modriku.edu.ee

RAKENDUS-

KÕRGHARIDUS

õppeaeg 3–3,5 aastat

Sotsiaaltöö

Raamatupidamine

Kaubandusökonoomika

Ärijuhtimine

(õppeaeg 3,5 aastat)

KUTSEÕPE

keskhariduse baasil,

õppeaeg 2 aastat

Majandusinfo töötlemine

Majandusarvestus

Müügikorraldus

Ärikorraldus

Sekretäritöö

Õppevormid: päevane, õhtune ja kaugõpe.

Kutsekeskhariduse erialade lõpetajatel on võimalus jätkata

õpinguid rakenduskõrghariduse omandamiseks.

Kõikidel erialadel toimub vastuvõtt ka vene õppekeeles

keskhariduse omandanud noortele.

Õppeajale lisandub 0,5–1 aastane eesti keele süvaõpe.

DOKUMENTE VÕETAKSE VASTU:

6.07–19.08.2009

E-R kell 8.30–16.00 Mõdrikul

http://www.lvrkk.ee


21

Täiskasvanute

gümnaasiumis

õppiv Lauri on

lukufirmas müüja

«Peaksin tänavu lõpetama ühe Tallinna eliitkooli,

kuid pärast kümnendat klassi läksin sealt täiskasvanute

gümnaasiumi. Töötasin juba suvel pärast

põhikooli lõpetamist lukufirmas laotöölisena.

Sügisel aga, kui hakkasin koolis käima ja samal ajal

tööl laost müügileti taha ümber kolisin, tekkis ajaprobleem.

Tuli mingi otsus teha.

Muidugi oli mul raske oma koolist ära minna. Olin

algul väga õnnelik, et pärast põhikooli pääsesin sinna

gümnaasiumi. Kahju oli, aga ma lihtsalt ei jaksanud

enam. Olin väsinud ja närviline, vaba aega polnud

üldse. Olen pärit neljalapselisest perest ja tööle

läksin ennekõike sellepärast, et tahtsin teha oma

toas remonti, osta rõivaid, käia välisartistide kontsertidel.

Teisiti poleks see võimalik olnud. Palgast

panen raha kõrvale ka päris oma kodu tarbeks. Oma

tulevikku ma müügitööga ei seo, tahaksin hoopis

näitlejaks saada.»

^ Mida arvavad vanemad? Ühelegi Lauri otsusele

pole vanemad kätt ette pannud.

Kutsekeskkooli esmakursuslane

Margus töötab toitlustuses

«Pärast põhikooli läksin gümnaasiumi, käisin

seal kaks aastat. Kooli kõrvalt teenisin aeg-ajalt

raha restaureerimis- ja haljastustöödega. 11. klassi

kevadel otsustasin omaette elama kolida. Kodus

pidin imetillukest tuba jagama noorema vennaga.

Õhk oli paks, tahtsin iseseisvalt toime tulla. Läksin

tunnitasulisele tööle ja üürisin sõbraga kahe peale

korteri.

Et üüriks ja elamiseks vajalik raha kokku saada,

oli vaja tööd. Olen töötanud catering-firmas ja mitmes

söögikohas, nii pärastlõunati kui ka öösiti.

Lihtne see just pole: öine vahetus lõpeb kell 10

hommikul – kool oli selleks ajaks juba alanud ja

mina nii väsinud, et läksin koju ja vajusin magama.

Vahel tuli juba samal pärastlõunal jälle tööl olla,

õppimiseks aega ei jäänudki.

Mati Hiis

Töökoormus aina suurenes ja seetõttu otsustasin

mullu sügisel astuda kutsekeskkooli. Selgub

aga, et õppetöö on sealgi oodatust raskem ja mahukam.

Vahepeal ähvardas puudutud tundide tõttu

oht koolist üldse välja langeda, kuid õpetajad on olnud

mõistvad.

Nüüd on asjad pisut lihtsamaks läinud: vanemad

kolisid hiljuti ajutiselt välismaale ja korter jäi

vabaks, nii pole praegu elamispinnaga muret.

Püüangi nüüd rohkem õppetöösse panustada, saan

ju väga hästi aru, kui oluline on haridus saada.»

^ Mida arvavad vanemad? Ema ei suutnud algul

poja ärakolimisega leppida, ta oli valmis kõigeks, et

Margus koju tagasi läheks. Praeguseks on suhted

jälle laabunud. Isa tunnustas poja otsust algusest

peale.

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Dell Optiplex GX620 USFF Pentium 4 -

3,4 Ghz HT - kiire ja stiilne lauaarvuti!

• Pentium 4-3,4 Ghz

HyperThreading

• 1 GB DDR2; 80Gb SATA

• DVDR/CDRW-combo

• videokaart integr. 128 MB Intel

• Gigabit võrgukaart ja heli integr.

• 6X USB

• MS Windows XP Professional

litsents, tarkvara paigaldatud,

arvuti kohe kasutusvalmis.

• Hind ei sisalda monitori

Fujitsu Esprimo Celeron D 3 GHz - kompaktses

korpuses ja madala müratasemega arvuti!

• Celeron D 3 GHz

• 1 GB DDR2, 80GB SATA HDD

• DVD-ROM/CD-RW

• videokaart integr.

• võrgukaart ja helikaart integr.

• USB 2.0 4 tk + 2 tk esipaneelil,

kõrva- klapi ja mikrofoni pistik

esipaneelil

• COM, LPT, klaviatuur, optiline hiir

• Windows XP Professional litsents,

tarkvara paigaldatud, arvuti kohe

kasutusvalmis

• Hind ei sisalda monitori

20" LCD Philips Wide 200WP7

laiekraan!

17" LCD ViewSonic

VE710S

• Heledus 300cd/m2

• Kontrastsus 500:1

• VGA-sisend

4400.-

2490.-

• Reageerimisaeg 8 ms

• Kontrastsus 1000:1

• Heledus 300cd

• punkti suurus 0,25mm

• Maksimaalne resolutsioon

1680x1050

• 4X USB hub

• kaks sisendit: DVI ja VGA

• Pivot-funktsioon

Sülearvuti Fujitsu-Siemens Lifebook

C1320D - suur 15,4'' ekraan!

ML Pentium 4 - 3 GHz HT & uus DVD-kirjutaja!

• Celeron M 1,4 Ghz

• 1024 MB DDR2, 40 GB HDD

• 15,4" TFT (WXGA, resolutsioon1280 x 800)

• DVD-combo

• WIFI, võrk, heli

• 64Mb video, S-Video OUT

• Firewire

• 2X PCMCIA, 4X USB

• Windows XP Professional litsents, tarkvara

paigaldatud, arvuti kohe kasutusvalmis.

Sülearvuti Fujitsu-Siemens Celsius H210

• Pentium M 2.0G Hz, 1024 MB DDR2

• 60GB HDD

• 15" UXGA (1600x1200) LCD, 128 MB ATI

Mobility FireGL T2 videokaart

• DVD±RW, Modem, Võrgukaart, WIFI,

BlueTooth, Li-Ion battery

• Windows XP Professional litsents, tarkvara

paigaldatud, arvuti kohe kasutusvalmis

2490.- 1690.-

990.-

2990.-

1990.-

• Pentium 4-3 GHz HyperThreading

• 1 GB DDR; 80GB SATA HDD

• uus DVD-RW!, videokaart integreeritud

• vaba PCI-E siin, võrgukaart ja helikaart integreeritud

• USB 2.0 4 tk + 2 tk esipaneelil, kõrvaklapi ja mikrofoni pistik esipaneelil

• COM, LPT, klaviatuur, optiline hiir

• Windows XP Professional litsents, tarkvara paigaldatud, arvuti kohe kasutusvalmis

• Hind ei sisalda monitori

ARVUTIAIT: Luha 19, Tallinn, tel. 646 1341, www.arvutiait.ee

Garantii kõigil seadmetel 6 kuud. Arvutid on olnud kasutusel keskmiselt 3 a, seejärel meie poolt kontrollitud ja 100% töökorras!

Meie poolt ka hooldus ja oma vana arvuti vahetusvõimalus! Postiga saatmine kõikjale Eestis vaid 100.-


22

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

Eliitkooli abiturient

Liis töötab meedias

«Hakkasin juba 15aastaselt kooli kõrvalt ajalehele

lugusid kirjutama – nädala või paari kohta

mõni lugu. Sestpeale olen meediavaldkonnas

töötanud kord suurema, kord

väiksema koormusega. See

on andnud mulle võimaluse

end teostada ja

vaimselt areneda

tunduvalt efektiivsemalt,

kui see on

mõeldav Eesti haridussüsteemis.

Töötasu, mis on

lubanud reisida ja

mõnusamalt elada,

on olnud vaid lisaboonus.

Ma ei leia, et oleksin

töö pärast midagi olulist ohverdanud.

Kui oleksin tahtnud kuldmedalit,

siis ma ehk tõesti poleks pidanud kooli

kõrvalt tööle minema. Aga öelgu keegi, mida ma

selle medaliga elus peale hakkaksin.»

^ Mida arvavad vanemad? Ema-isa on tütart

väiksest peale piisavalt usaldanud, et mitte sekkuda

olulistesse valikutesse rohkem kui vaid nõuandvalt.

«Väga hea on, kui sul on oma raha, aga lisaks

sellele õpetab tööl käimine suhtlema

erinevate inimestega, kasvatab iseseisvust

ja toimetulekuoskust,» ütleb Tartu abiturient

Ida (istub) oma töökogemuse kohta õllekokteilibaaris

Place. Praegu töötab seal tema

klassiõde Leena, Ida on otsustanud keskenduda

lõpueksamitele.

Joosep Martinson | Marianne Loorents

Dokumente võtame vastu

29.06–26.08.2009.

aadressil Suuremõisa Hiiumaa,

info telefonil 46 94 391,

hak@hak.edu.ee

www.hak.edu.ee

PROFESSIONAALIKS!?

ALUSTA HIIUMAA AMETIKOOLIST!

HIIUMAA AMETIKOOL

KUTSUME SIND ÕPPIMA

vanusepiiranguta ja õppemaksuta:

PÕHIHARIDUSE BAASIL

päevane kutsekeskharidus

restauraator

3 a

plastitöötluse seadistamine 3 a

veoautojuht

(vähemalt 20,5 a. vanuselt)

raietööline

(hariduse nõudeta)

KESKHARIDUSE BAASIL

tsükliõpe

ettevõtlus

maastikuehitus

loodusturismikorraldus

väikesadama spetsialist

6 kuud

1 a

1 a

2,5 a

2 a

1 a

www.ak.rapina.ee

PÄEVANE OSAKOND

põhikooli baasil:

• AIANDUS

3 a

(puu- ja köögiviljandus, istikud ja lillekasvatus)

• AIANDUS

(aia- ja loodusmajandus)

3 a

• MAASTIKUEHITUS

3,5 a

(haljasalade rajamine ja hooldamine)

• MAASTIKUEHITUS

(väikevormide ehitamine)

• FLORISTIKA

• KÄSITÖÖ ETTEVÕTLUS

• AIANDUS

(põhi- ja keskhariduse baasil -

vene koolide lõpetajatele)

3,5 a

3 a

3 a

1 a

Räpina, Pargi 32, 64505

Põlva maakond

tel/faks: 796 1397,

kool@ak.rapina.ee

2009/2010 õppeaasta võtame õpilasi vastu järgmistele erialadele:

PÄEVANE OSAKOND

keskkooli baasil:

• FLORISTIKA

• KESKKONNAKAITSE

• MAASTIKUEHITUS

SESSIOONÕPPE OSAKOND

keskkooli baasil:

• AIANDUS

• KESKKONNAKAITSE

• MAASTIKUEHITUS

Sisseastumiseks vajalikud dokumendid:

lõputunnistus, 4 fotot 3x4 cm, arstitõend, passi koopia.

Istikute müük: 524 8301; Sessioonõppe osakond: 796 1157

2 a

2 a

2,5 a

2 a

2 a

2,5 a

• FLORISTIKA

2 a

Koolil on ühiselamud, spordisaal,

söökla. Head võimalused on huvitegevuseks,

keeleõppeks ja praktikaks

kodu- ning välismaa ettevõtteis.


23

ÕPETAJA SEISUKOHT

«Öötöö on lubamatu,

koolilaps väsib ära.»

KARIN LÄNTS,

Tartu kesklinna kooli õppealajuhataja

«Põhimõtteliselt ei poolda ma õpilaste töötamist. Erandiks

on tugevad isiksused, kes suudavad väga täpselt

oma aega planeerida ja teavad täpselt, mida teevad ja

milleks.

Muidugi on seegi positiivne, kui näiteks huvialadeta õpilane

sisustab oma vaba aja tööga, mitte ei longi ringi ega

tee lollusi, aga töötamine toob kaasa lisakoormuse: vaimu

ja keha taastamiseks ei jää enam aega. Hoopis lubamatu

on öötöö: lühike uneaeg mõjutab tervist, õpilane on

väsinud ja tekib oht, et sügavatest teadmistest ega parematest

hinnetest enam ei hoolita – peaasi, et kontrolltöö

kuidagi tehtud saaks.

Ohtu võivad sattuda noore väärtushinnangud: miks

käia iga päev koolis ja kulutada aega õppimisele, kui papp

jookseb taskusse ka ilma hariduseta? Samas õpetab tööl

käimine aega planeerima, arendab suhtemisoskust ja annab

sissetuleku. Tööd võiks kooliajal teha vaid mõnel õhtul

nädalas, kindlasti võiksid õpilased aga koolivaheaegadel

mingi tööga tutvust teha.»

«Suhtumine kooli

näitab töövõimet.»

TIIA VALDMETS,

Tallinna 21. kooli matemaatikaõpetaja

«Tänapäeval teeb raha võim oma töö ja eriti meestele on

haridusest tähtsam rikkus. Ülikooliajal töötamisega võrreldes

on keskkooli kõrvalt töötamine siiski midagi muud,

seda võivad endale lubada need õpilased, kes koolitööga

toime tulevad ja suudavad iseseisvalt õppida.

Kui mina oleksin tööandja rollis, arvestaksin ma just noore

inimese suhtumist kooli – see näitab tema kohusetunnet.

Kui on näha, et niipea, kui üks ülesanne juurde tuleb,

unustab inimene vanad kohustused sootuks, ei saa tema

õlule vastutusrikkaid ülesandeid laduda – ta ei tule kõigega

toime.»

«Õigustuseks on

majandusraskused.»

MERLE SILLA,

Rakvere gümnaasiumi huvijuht

«Õpilase töö peaks ennekõike olema ikkagi õppimine. Kui

aga keegi käib kooli kõrvalt tööl, sest pere on rahalistes

raskustes, on ta tubli. Kui ta suudab töö kõrvalt veel ka

õppimisega kenasti hakkama saada, tuleb koolilgi tema

tublidust tunnustada ja töölkäimisse mõistvalt suhtuda.

Ka sel juhul, kui noor inimene proovib kätt erialal, mille

kavatseb endale tulevikus valida, on kooli kõrvalt töötamine

õigustatud – nii saab ta aimu, kas see amet üldse

sobib talle.»

Teisipäev, 19. mai 2009 KOOLI ABC

GÜMNAASIUMI BAASIL: autodiagnostik, sepatöö, autovärvija, kivitöö.

PÕHIHARIDUSE BAASIL: automaaler, autotehnik, kokk, sepatöö arvutigraafika

lisaoskusega.

LIHTSUSTATUD PÕHIHARIDUSE BAASIL: automaaler, kokk, koduteenindus,

ehitusviimistleja.

PÕHIHARIDUSE BAASIL TOIMETULEKU ÕPPEKAVA ALUSEL: kodumajandus.

KOOLITUS ILMA PÕHIHARIDUSETA: Koolikohustusea ületanud (üle 17 a.) põhikooli

poolelijätnutele kutseõpe koos võimalusega jätkata põhiharidusõpinguid 8 või 9 klassis.

Koolikohustusealistele (alla 17 a.) õpiraskustesse sattunud noortel võimalus jätkata õpinguid

7; 8. või 9. klassis. Võimalik omandada ametialaseid oskusi kutsealase eelkoolituse korras.

KUTSEÕPE: põhiharidust mitteomavatel noortel võimalus omandada ametioskus

1 õppeaasta jooksul: autohooldusspetsialist.

Vana- Vigala; 78003 Raplamaa, tel 482 4454, faks 482 4450

kool@vigalattk.ee; www.vigalattk.ee

Kosmeetik – algus 24. august 2009

Juuksur – algus 1. september 2009

Maniküürija/pediküürija – september 2009

Küünetehnik – september 2009

EESTI

KOSMEETIKUTE

JA JUUKSURITE

ERAKOOL

DIARISS

UUTE ÕPILASTE VASTUVÕTT

Tule ja õpi oma ala professionaaliks parimas koolis!

Info: Tondi 8a, 11313 Tallinn, tel. 655 6185, ekjek@mail.ee www.ekjek.ee


AKADEEMIA NORD:

Siili 14, 13413 Tallinn

673 7542 (üldinfo)

673 7559 (vastuvõtuinfo)

Ainult haritud on vabad!

EESTI VAJAB UUT ELIITI!

Akadeemia Nord on on Balti regiooni üks vanimaid sõltumatuid

ülikoole, asutatud 1991.

MIKS ÕPPIDA AKADEEMIAS NORD?

• Võimalus õppida 1 semester Euroopa (Itaalia, Soome, Hollandi, Saksamaa, Türgi) ja Ameerika mainekates

ülikoolides (Visconsi Ülikool).

• Ettevalmistamisel on õigus – ja juhtimisteaduskonna bakalaureuse (inglisekeelne) ühisõppekava Buckhingami

Ülikooliga (Akadeemia Nord ja Buckhingami Ülikooli ühisdiplom).

• Võimalus õppida eesti-, vene- ja inglise keeles.

BAKALAUREUSEÕPE:

• psühholoogia

• marketing ja reklaam

• õigusteadus

MAGISTRIÕPE:

• isiksuse ja arengupsühholoogia, sh nõustamispsühholoogia

• sotsiaal- ja suhtlemispsühholoogia, sh õiguspsühholoogia ja kommunikatsioonijuhtimine

• Euroopa ja rahvusvaheline õigus

• lepingu- ja kommertsõigus

• menetlusõigus ja psühholoogia

info@nord.ee, www.nord.ee

More magazines by this user
Similar magazines