Jõulu-eri - Õhtuleht

ohtuleht.ee

Jõulu-eri - Õhtuleht

Kodu ABC

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Neljapäev, 30. oktoober 2008

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡


www.hansapost.ee

Jõulurõõm!

Imeline

jõulupakkumine!

0.-

Tavahind 249.-

Jõulu-eripakkumine!

Udusulepadi

125.-

Tavahind 349.-

Säästad

224.-

Terve pere kingivalik!

Kõik kaubad

järelmaksuga!

alates 105.-/ kuus

Otsepost

Telli jõulukataloog tasuta koju!


‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Tiina Kõrtsini

Sisukord


18

4 Uudisasjad

Lihtsalt lahedad asjad

6 Valgustidisain

Tõnis Vellama: näitused ja konkursid on

disainerile nagu sportlasele võistlused

11 Disainiauhind

Tekstiilidisainer Mare Kelpman sai Bruno

13 Katusel on asju

Mitte küll igal katusel – ehkki võiks.

Küsige asjatundjatelt, mis just.

Lehesadu

Toimetaja: Ia Mihkels | Reklaami projektijuht:

Märt Iital » 614 4043

Kujundaja: Kai Nõva | Makett: Risto Mandre

Väljaandja: AS SL Õhtuleht | Trükikoda: Kroonpress

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

Püüdke

valgust!

Puud poetavad viimaseid

lehti, õues läheb aina külmemaks

ja vihmasemaks, pimedus

võtab võimust juba varasel

pärastlõunal – nutuseks

kisub!

Esialgu on veel lootust pimeduse

varjus ligi hiilivast tusatujust

jagu saada: veetke nädalavahetusel

kogu valge aeg

õues. Näiteks tehke aed langenud

lehtedest puhtaks. Kui tavaline

rehitsemine liiga igav

tundub, astuge enne läbi mõne

ehituspoe aiakaupade osakonnast,

sealt leiab tehnikat ja masinaid,

millega aia koristamine

on selge lust. Enam-vähem kindel

on seegi, et kui reha ei tule

pere teismelised teilt naljalt

käest rebima, siis lehepuhuriga

tööle asudes kuulete õige varsti

karjatust: «Las ma ise!»

Õhtul aga, enne kui ennast

hea raamatu ja aurava teetassiga

tugitooli pleedi sisse kerite,

vaadake hindava pilguga

üle oma kodu valgustid: on teil

pimedateks õhtuteks piisavalt

mõnusat valgust?

≤ IA MIHKELS

käed riisumisest rakkus

3

Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC


4

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Uudisasi

Tootjate fotod


Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC

Loo

kontraste

radiaatoriga

Uusi Glamox H30 paneelradiaatoreid

võib sobitada sisustuse

värvidega või, vastupidi,

nende abil luua ruumis loomingulisi

kontraste.

Radiaatoril on lihtne reguleerimissüsteem:

+ ja – -nuppudega

saab valida soovitud temperatuuri.

Ka on hõlpsalt võimalik

käivitada öine või päevane temperatuuri

langetamine. Kergestiloetav

helendav number näitab,

millisele temperatuurile ja mis

ajaks on radiaator seadistatud.

Värvidest saab valida valge, punase,

musta või halli.

Allikas: www.glamox.ee

Midagi

lihtsalt

lahedat

Isegi WC-paberi saab nüüd interjööri põhivärvidega

kokku klapitada. Portugali tootja

Renova pakub lõhnastatud värvilist tualettpaberit,

Eestis müüb seda salong Gerhard Vanni-

toad Maakri tänavas. Värvivalikust seimana mõjub

ilmselt

must. Kujutlege vaid:

must valamu, must WC-pott, mustad plaadid

– isegi must tualettpaber. Või hoopis oranž,

neoonroheline või -roosa paber ainsa värvilai-

guna öömusta tualettruumi ilmestamas. WC-

paberiga samades ades toonides on ka majapida-

mispaberit ja pabertaskurätikuid.

≤ KODU eksklusiiv-

ABC

Trendilooja

Catalano

«MUSE»

Peagi on ostjateni jõudmas uus

kollektsioon «MUSE», mille mudelite

kerged vormid ühendavad

klassikalise harmoonia nüüdisaegsusega.

«MUSEi» kollektsioon

koosneb kolmest valamust, millest

üks on eraldiseisev, ning kahest

WC- ja bideekomplektist:

seina- ja põrandapealsed versioonid.

Näidised jõuavad Eestisse lähiajal.

Allikas: Gerhard Vannitoad


6

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Tegija


Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC

Vaata hindu uues valguses!

www.hektor.ee

KAUPLUSED

Tallinnas:

Rocca al Mare Keskus

F-korpus, II korrus

Järve Keskus

A-korpus, 0-korrus

Tähesaju Äripark

Tähesaju 31

Tartus:

Tartu Kaubamaja

III korrus

Narvas:

Fama keskus

Pärnus:

Papiniidu 5, II korrus

SALONGID

Tallinnas

Pärnu mnt 160

Maakri 19/21

Tartus

Sisutus E-kaubamajas,

Tehase 16

Ringtee 26

Valgusti võ

«Mulle tundub, et enamik minu valgustitest

on naissoost. Seepärast ka peamiselt

naisenimed. Nagu vanasti laevadele pandi,»

selgitab disainer Tõnis Vellama, kuidas

tema taiesed nime saavad.


KAIS ALLKIVI

KAIS.ALLKIVI@OHTULEHT.EE

Üks Eesti tunnustatumaid disainereid Tõnis Vellama on tuntud

oma isepäraste valgustite ja valgusprojektide poolest. Ta on kujundanud

valgustuse Berliini ja Helsingi Eesti saatkondades ning


7

TEET MALSROOS

Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC

Lüliti lisab Vellama sõnul

valgustitele juurde uue dimensiooni,

esitades väljakutse,

et ese peab olema

ilus ka välja lülitatuna. Autorist

vasakul on valgustid nimega

Dünamiit (esiplaanil)

ja Nele D, taamal seinal on

«Angeli» seeriasse kuuluv

Angel 22.

ib tulla «lambist»

tema loomingu paistel võtab külalisi vastu Eesti välisminister.

Vellama valgustid on olnud rohketel näitustel ja pälvinud

mitmeid auhindu.

Disainipisik maailmakuulsast büroost

Oma praegu SooSoo galeriis üleval oleva näituse avamisel ütles

Vellama: «Teeme oma ettevõttega palju projektivalgusteid,

aga mõned valgustid tulevad lihtsalt «lambist».» Näitus on

disainerile võimalus teha teoks uusi ideid, panna tehtu vaatamiseks

välja ja jälgida kõrvalt, mis nendega edasi juhtub.

Õppisite Tartu kunstikoolis puidueriala ning disainisite

algul hoopis mööblit, mitte valgusteid. Kuidas sattusite

kunsti juurde ja millal nakatas teid n-ö disaineripisik?

Läksin Tartu kunstikooli ilma ettevalmistuseta –

mingi sisetunde järgi, et see on õige tee. Sain sealt väga tugeva

põhja joonistamises ja ka materjalikäsitluses. Mulle

on alati meeldinud ise prototüüpe valmis teha. Puidu kui

materjali tunnetuse sain juba kodust kaasa. Edasi oli loomulik

proovida tollasesse ERKIsse disaini.

Juba siis seadsin endale ka eemärgi täiendada ennast

mujal maailmas – sel ajal oli see peaaegu võimatu. Pärast

kolmandat kursust tuligi aga võimalus pressida ennast

Taani kursustele. Seal sain ühe õpetaja kaudu kontaktid

maailmakuulsa disainibürooga Jacob Jensen Design.

JÄTKUB PÖÖRDEL »


8

Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC

2 x TEET MALSROOS

Vellama on disaininud

nii seina-,

laua- kui laevalgusteid.

Lühter

kuulub seeriasse

«Greta» ja on

vastavalt lampide

arvule – suuremaid

ja väiksemaid

on kumbagi

12 – nimeks saanud

Greta 12.

Kuigi enamik disainitud

valgusteid tunduvad

Vellamale olevat

naissoost, kinnitab

erand reeglit. Pildilolev

taies on

nimeks saanud

Albert D.

« ALGUS PÖÖRDEL

Lihtsalt külastusena mõeldud visiidist arenes

välja pikem koostöö. Ilmselt avaldasid minu

proovitööks tehtud eskiisid muljet. Õppisin seal

ka väga palju juurde tootedisaini protsessist,

osaledes reaalsetes projektides enamasti Saksa

ja Taani klientidele. Pean seda oma teiseks kõrghariduseks

disainialal.

Mis meelitas teid pärast viit Taanis veedetud

aastat tagasi Eestisse?

Siis hakkas Eestis just huvitavaks minema

ja avanesid uued võimalused. Jenseni büroos oli

ikkagi vaja järgida nende väljakujunenud käekirja.

Aga olen ka hiljem üksikutes projektides

kaastööd teinud ja suhtleme isiklikul tasandil

edasi. Timothy Jacob Jensen esines just hiljuti

Disainiöö seminaril Tallinnas.

Asutasime koos kolleegidega valgustite ja valgustuse

projekteerimise ettevõtte SEOS, täna SEOS

Valgustus, kus ka praegu töötan. Oli ambitsioon teha

oma asja ja olin ka juba vaikselt hakanud n-ö valgustiusku

ära pöörama. Olin teinud oma näitusi, põhiliselt

valgustitest, loogiline oli vahepeal vastu võtta

ka ettepanek hakata tööle Glamoxi Keila tehases.

Disainer jälgigu homseid vajadusi

Olete aastaid õpetanud EKAs tulevasi disainereid.

Milline on teie põhisõnum oma õpilastele?

Õpetamine on põnev ja vastastikune protsess

– ka ennast peab pidevalt täiendama. Ma ei

ole kindlasti mingi metoodiline õpetaja, aga ma

püüan teha teema huvitavaks, et see oleks neile

väljakutse. Koolis saab lubada ka rohkem julgeid

lahendusi, tegelikus disainerielus tuleb nagunii

palju kompromisse teha – muidugi parima tulemuse

nimel. Tegeliku tooteloome juures rõhutaksin

disaineri vastutust. Disainer peab olema

väga laia silmaringiga, olema kursis uute materjalide

ja tehniliste uuendustega, jälgima keskkonna

ja ühiskonna homseid vajadusi.

Arusaadavalt on teie kireks valgus. Mis võimalusi

see pakub, mille poolest on valgustid

näiteks mööblist köitvamad?

Valgustitel lisandub lülitile vajutades üks

dimensioon juurde. See on väljakutse – valgusasi

peab olema ilus ka siis, kui ta parajasti ei valgusta.

Tuleb lahendada nii tehnilised sõlmed kui

ka vormidisaini. See kõik kokku on põnev.

Kuidas sünnivad teie taieste nimed?

Nimedega on mul see imelik lugu, et need tulevad

kergelt. Eesti keeles puudub sooline eristus,

kuid mulle tundub, et enamik minu valgustitest on

naissoost. Seepärast ka peamiselt naisenimed. Nagu

vanasti laevadele pandi. Võib-olla on see ka disaineri

kui looja armastuse väljendus oma loomingule.

Näitus tähendab väljakutset

Mil moel suunab ruum toote stiili ja tehnilist

lahendust?

Üheks õnnestunud tööks pean näiteks

Mooste mõisale tehtud saalilühtreid. Vaja oli

koolitööks piisavat valgust ja samas ajaloolise

stiiliga sobivat vormi. Lahendasin otsast lõpuni

nii disaini kui ka valgustehnilised probleemid.

Palju olen valgusteid välja töötanud koostöös

sisearhitektidega – ruum, funktsioon ja arhitekti

nägemus on ette antud. Näiteks hotellid.

Briifi põhjal esitan siis oma eskiisid ja töötan välja

sobivaima tehnilise lahenduse. Tulemus peab

rahuldama kõiki osapooli.

Mis on näitustest või auhindadest teie enda silmis

suurim õnnestumine, olulisim saavutus?

Kuivõrd on edu ja tuntus olnud teie eesmärk?

Esimene näitus «Valgus.Asjad.» oli 1992.

aastal galeriis Molen. Sealt ostis Soome ettevõtja

ühe minu valgusti ja helistas kahe kuu pärast, et

luua Eestis valgustite müügiga tegelev ettevõte.

Sündis Moodne Valgustus, mis tähistas just läinud

neljapäeval oma täisealiseks saamist ehk 16.

sünnipäeva.

Näitus on minu jaoks väljakutsete tekitamine:

et peab valmis tegema need ideed, mida

muidu ei ole aega teha. Pealkirja all «Light.

Things.» olen teinud mitmeid näitusi ja ka näituste

sarja, kus tudengite tööd olid koos proffide

loominguga väljas Riias, Helsingis ja Berliinis. Ja

Disainiöö raames oli kolmandat korda «Light.

Things.Disainioksjon». Ka praegune näitus on

kontroll iseendale: mida ma olen vahepeal teinud,

mida uut võiks tootekollektsiooni võtta.

Tuntus ei ole eemärk, aga tagasiside on

tähtis – ka konstruktiivne kriitika. Näitused ja

konkursid on disainerile-kunstnikule nagu

sportlasele võistlused – näed ära, mis tasemel

parajasti oled ja mida peaks treeningukavas

muutma.


Õnnitleme Teid

meie 15. sünnipäeva puhul

juubelihindadega!

TALLINN

TARTU

PÄRNU

RAKVERE

Valdeku 132

Sõle 60

Võru 3

Suur-Jõe 60

Lai 15

tel 659 9230

tel 662 4050

tel 742 7537

tel 442 0400

tel 32 23786

plastmerk@plastmerk.ee

tartu@plastmerk.ee

parnu@plastmerk.ee

ivar@klaasmerk.ee

REKLAAMTEKST

Oma kodu 25000,- krooniga või vahetus kinnsvara vastu kohe kätte - kuidas ja kellele?

Oktoobrist 2008 võtab Elamufond vastu sooviavaldusi

kõigilt inimestelt kes korterit vajavad. Varem võeti

sooviavaldusi vastu ainult paljulapselistelt peredelt kes

taotlesid Kredexi kaudu riigitoetust ja pensionäridelt -

nüüd juba kõigilt järgi jäänud vabedele korteritele.

Korteri tervikmaksumuse ja sissemaksu on võimalik

tasuda mõne teise kinnisvaraga (sh maaga või majaga või

korteriga või isegi tootmishoonega) mis hetkel kasutamata

või ootab omakorda ostjat. Samuti saame vahetada

korteri või muu kinnisvara vastu millel on juba pangalaenu

hüpoteek ning millest soovitakse kiiresti loobuda

kasvõi laenukoormusest vabanemise eesmärgil ja siis

asume meie teenindama Teie laenumakseid. Juba on

inimesed ostmas kortereid lihtsalt raha turvalisemaks

paigutamiseks, sest korter olla elunäinud inimeste

arvates ikkagi kindlam kui mistahes rahatäht või hoius.

Ühtlasi on sellise hinnaklassiga korralikult renoveeritud

korterit alati võimalik rentida saades tulu 1% kuus ehk

12% aastas. Näiteks 200 000 kroonise korraliku korteri

eest 1% ehk 2000kr/renti kuus saada on vägagi lihtne

sama aga ei saa linnas kahjuks küsida 5 korda kallima

ehk miljonilise korteri eest!).

Elamispinna puudus Eestis on samuti jätkuvalt ning

vaatamata hindade langusele, ei saa paljud inimesed

endale päris oma kodu soetamist suuremates Eesti

linnades lubada. Elamufond pakub seekord ülisoodsa

hinnaklassi kortereid reeglina sissemaksuga vähemalt

25000kr. Erandina on sissemaksu osa ka vähendatud

kuni nullini kuid siis peaks olema lisatagatis (kinnisvara)

või avalduses kirjas võimalik sissemaksu summa ja

teatav põhjendus. Olenevalt korterist ja kokkuleppest

jääb edasine kuumaks 1000kr- 2900kr/kuus. Sellise

kuumaksuga ostetakse sageli kataloogikaupu.

Suurepärane võimlus neile, kes ilmtingimata ei

pea elama Tallinnas või Tartus. Elamufond pakub hetkel

kortereid, mis enamasti asuvad Koeru vallas ja Märjamaa

vallas ning Tamsalus. Suurim ja uuem projekt asub

kiiresti arenevas spordilinnas Tamsalus, kus on lähedal

uus spordihoone ja renoveeritud kümnaasium jne. Hea

bussi ja rongiühendus. Tamsalu sobib suurepäraselt

neile kelle peres käiakse tööl kas vahetustega või välislähetustes

ja siis ei tundu ca tunniajane autosõit sugugi

kauge.

Noored ostavad vanematele korteri maale jäädes ise

linna.

Paljud noored on juba broneerinud korteri oma vanematele

kelle palvel kavatsetakse osta ja kohendada esivanematele

värske ja mugava sisustusega kena kodu linna

saginast eemale. Samas saavad noored kasutada edasi

pere käsutuses seni olnud ja juba perele armsaks saanud

kodu. Ühtlasi kaob vajadus osta täiendav suurlinna

korter ca miljoniga vaid pääseb ca 200 000 krooniga

(olenevalt soovidest ja ümberehitusest ning sisustusest).

Sobilik pensionäridele

Hea lahendus pensionäridele kes võivad rahulikus

keskkonnas soodsalt vanaduspäevi veeta. Selleks on

võimalus oma vana linna korter kas müüja või rentida.

Kodutööl ja Interneti kaudu töötavad inimesed on

avastanud võimaluse

Kes ei pea iga päev sõitma näiteks Tallinnasse tööle ja

koju siis kodustöötajatele on mõistlik olla oma elamispinnal

mille soetamine osutub jõukohaseks. Paljud

pingutavad kogu jõuga Tallinna üürikorterit tasuda ning

selle lõppedes ei jää sellest kahjuks alles midagi - otsekui

linnuke peost läinud.

Välisriikides ja pikkades komandeeringutes töötajate

mõeldes.

Inimesed kes sageli peavad olema pikki päevi ja nädalaid

ning lausa kuid kodust eemal vajavad samuti kodu kus

oma asju hoida ja alati mugav naasta. Klassikalises

kortermajas tuleb aga arvestada küttekuludega mida

arvestatakse kõigile võrdselt. Küte aga aina kallineb ja

selle kulu toast enamasti reguleerida ei saa. Tamsalu

majas on igal oma arvesti ja reguleerides radiaatorid

miinimumile on kokkuhoid kordades ainult küttelt.

Kas jätkub kõigile kortereid ja 5,85 % aastaintressiga

intressiga järelmaksu?

Soovijad peaksid arvestama võimalusega, et kõiki soove

ei saa rahuldada kuna korterite arv ja krediidi maht on

piiratud. Elamufond saab pakkuda piiratud mahus

kiirematele 5,85% järelmaksu. Palgatõend ja senine

sissetulek ei ole sealjuures oluline, tähtis on taotleja

maksevõime veendumus tulevikus.

Hinnad 1-toaline 30m2 hinnaga 96000kr või 2-toaline

43m2 hinnaga 125000kr või 3-toaline 61m2

hinnaga 158000kr.

Pangalaenuga ostes (näiteks 25aastane leping 6%

intress) on kuumaksed vastavalt 619kr ja 805kr ja

1018kr. Majas on ühistu poolt korraldatud kõik üldised

uued kommunikatsioonid (vesi , küte, elekter, plastaknad,

trepikojd). Hetkel käivad majades veel mitmed maja

üld tööd. Deli uuringu kohaselt soovivad 85% inimesi

ise remonti teha. Pakutavates korterites saab remonti ja

viimistlust teha ise või tellida remondiirma. Korteri hind

ei sisalda sisetöid. Keskküte on igas korteris uudselt

mõõtja alusel ja seega on igaühel motivatsioon kütet ise

reguleerides küttekulusid vähendada. Lasteaed Krõll

asub ca 250meetri kaugusel ja Tamsalu Gümnaasium

asub ca 900meetri kaugusel.

Soovivaldused ja päringud registreeritakse

eelistatult e-mailiga: avaldus@elamufond.ee Sooviavalduses

märkida taotleja nimi kontakt (telefon / aadress /

e-mail) ja mitmetoalist korterit ja korrust eelistatakse.

Üldinfo Elamufond tel: 6813683


Õhk-õhk soojuspumbad

al. 17 700.- kr koos käibemaksu

ja paigaldusega

Õhk-vesi

soojuspumbad

al. 79 000 kr + km

Maasoojuspumbad

al. 65 000 kr + km

Konditsioneerid

al. 5 000 kr + km

Järelmaksuga ostes

hakkad maksma alles järgmisel aastal.

Kuumakse al. 460.- kr!

Samsung

17 700.-

koos käibemaksu ja

paigaldusega


‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Disain


MARE KELPMAN on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia

(EKA) tekstiilieriala 1990. aastal.

Praegu on ta EKA professor ja tekstiilidisaini

osakonna juhataja. Aastal 2004 pälvis Eesti

aasta tekstiilikunstniku preemia. Aastatel

2005 ja 2006 auhinnati Mare Kelpmani kangaid

rahvusvahelisel rõivakangaste disaini

konkursil «Japan Textile Contest» eripreemiaga

Superior Work.

11

Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC

Bruno!

2 x Vallo Kruuser (Eesti Ekspress) | erakogu

Helendavad padjad tõid Mare Kelpmanile disainiauhinna

Rahvusvahelise žürii otsusel pälvis tänavu

Eesti Disainerite Liidu tootedisaini auhinna

tekstiilidisainer Mare Kelpman oma

padjakollektsiooni «Light&Stripes» eest.

Tegemist on high-tech-materjalidest kootud

kangast patjadega. Osa materjalist on fosforestseeruv

– kogub endasse valgusenergiat

ja helendab pimeduses (vasakpoolsel pildil).

Nii on patjadel hämaras ruumis lisaks dekoratiivsusele

ka meeleolu loova valgusallika roll.

Kangast saab teha erinevate triipude ja/

või ornamentidega. Padjad, millel sisuks kerakiud,

on mõõtudes 30 x 30cm, 40 x 40cm ja

50 x 50cm.

Huvilistel tasub «Light&Stripesi» patju

otsida galeriist SooSoo, tellimusel võib patju

teha ka mistahes mõõtudes.

Parima disainiprojekti eest sai preemia

Tarmo Luisk valgustiga Led Stick. Žürii märkis

ära terve hulga võitlustöid.

≤ IA MIHKELS

Eesti Tekstiili kauplused:

Kadaka tee 44 Tallinn,

E-R 10.00-19.00;

L 10.00-17.00; P 11.00-16.00

Tartus Sepa keskuses, Sepa 21,

E-R 9.00-17.00; L-P 9.00-15.00

www.eestitekstiil.ee

SUUR VALIK JÕULUKANGAID!

PARIM VALIK KARDINA- JA

MÖÖBLIRIIDEID, PUUVILLASEID JA

LINASEID KANGAID, VOODI- JA

LAUAPESU! NIIDID, NÖÖBID!


Ruukki vihmaveesüsteem -

just, just mistahes katusele.

Just vihmaveesüsteem:

• rennid

• torud

• detailid ja kinnitid

• paigaldusvalmis komplekt







www.ruukki.ee


‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Katuse elu‡

13

Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC

Aldo Luud

Vihmaveerennide ja -torude, katuseredelite, käiguteede ja lumetõkete värvi saab igaüks valida vastavalt oma maitsele – kas toon toonis või,

vastupidi, hoopis kontrastse, kinnitab ASi Toode Tartu esinduse müügisekretär Karin Vehlmann.

Käime katuseid mööda

Majakatustelt vaatab vastu palju

kraami, mis pole seal kaugeltki

mitte toreduse pärast. Ei saa aga

salata, et õigetes toonides tarvikud

aitavad lisaks oma põhiülesande

täitmisele muuta ka maja väljanägemise

oluliselt ilmekamaks.


ANNA-LIISA MIHKELS

OMAKODU@OHTULEHT.EE

Tänavune sajune suvi on nii mõnelegi vihmaveerennide

ja -torudeta maja omanikule veenvalt selgeks

teinud, mis töö järgmisena ette tuleb võtta:

räästaalusest lillepeenrast on alles vaid kraav, kus

vesi lõbusalt vuliseb, taustaks poriplekiline vettinud

majasein.

Neil aga, kel vihmaveesüsteem ammu paigaldatud,

on praegu just õige aeg üle vaadata, kas kõik

on ikka korras, ja pisivead parandada, et suuri muresid

ennetada.

JÄTKUB PÖÖRDEL »


14

Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC

« ALGUS PÖÖRDEL

Uusi vihmaveetorusid tellima minnes

avastab nii mõnigi majaomanik, et valikut teha

on uskumatult raske – kes ütleks, missugune

värvitoon kõige paremini sobib, kui võimalusi

on veerandsaja ringis? Vähe sellest, lisaks tuleb

otsustada, kas majale passib paremini ümara

vormiga või kandiline vihmaveetoru, arvutada,

kui palju materjali kulub, mis see kõik maksma

läheb...

Värvikas vihmaveetoru

annab viimase lihvi

Sestap ongi mõistlik mitte hakata oma pead vaevama,

vaid minna kohe asjatundjate jutule, eriti

siis, kui tegemist on keerukama katusega. «Lihtsa

sileda katuse puhul kehtib kirvereegel – iga

saja ruutmeetri kohta üks allajooks,» märgib ASi

Toode müügijuht Erki Loigom. «Keerukate ehitiste

puhu, kus katusel on hulgaliselt väljaehitisi,

nõuab asi tõesti pisut rohkem nuputamist. See

käib spetside käes märksa kiiremini.»

Küsimuse, kas valida ümar või kandiline

vihmaveesüsteem, võib igaüks Loigomi kinnitusel

küll oma maitse järgi – paigalduse keerukuses

ja vee voolamises erinevusi ei ole. Ka jutte

sellest, et kandilisse renni koguneb rohkem sodi,

ei maksa tema sõnul ülearu tõsiselt võtta.

Küll aga tasub hoolikalt kaaluda vihmaveetorude-rennide

värvi – nende abil on võimalik

maja üldilmele viimane efektne lihv anda.

Näiteks võib valida rennid-torud katusekattega

täpselt sama värvi või toon toonis, võimalik aga,

ja

käiguteid ei saa

’’Katuseredeleid

paigaldada aastate

jooksul rabedaks

muutunud vanale

eterniitkatusele.

et parima ja efektseima tulemuse annab hoopis

mõni kontrastne värvitoon.

«Värve saab ka omavahel kombineerida,»

õpetab firma Rootsi Profiil müügiesindaja Agur

Visnapuu. «Näiteks võib tumeda katuse juurde

sobitada täpselt samas värvitoonis rennid, äravoolutorud

valida aga hoopis fassaadivärviga

klappivat heledat tooni.»

Rootsi Profiili pakutava värvivaliku seast

leiab ka eksklusiivsemaid värvitoone: näiteks

hõbe- ja vaskmetallik. «Vaskmetallik-toonis vihmaveesüsteem

sobib eriti hästi rõhutama vanemate

hoonete stiili,» märkis Visnapuu.

Terasharjastega katusel koosolekut

pidavate lindude vastu

Katuseharjal tundide kaupa sädistavad linnud,

kes ka uhiuue katusekatte kibekähku plekiliseks

kirjavad, teevad majaomanikele meelehärmi: vähemalt

järgmise paduvihmani näeb katus inetu

välja. Selle mure lahendamiseks on müügil linnutõke,

mis ei lase lindudel mugavalt platsi võtta:

roostevabast terasest peenikeste püstharjastega

riba, mille saab kinnitada katuse harjaplekile.

«Linnutõke on mõeldud ennekõike teraskatustele,

õigete kinnitustarvikute korral on see

aga kasutatav mis tahes katusel,» juhendab Erki

Loigom.

«Ka võib linnutõkke paigaldada rõdupiirdele

või mujale, kus lindudel on tavaks koguneda.

Käidavates kohtades, kus terasharjad võivad

inimestele ohtlikuks saada, ei maksa seda kasutada.»

Linnutõke koosneb meetristest moodulitest,

mille hind jääb 90 krooni kanti.

Ka kulub meie kliimas katusele ära lumetõke.

Pole ju võimatu, et vähemalt mõned korrad

aastas ikkagi ka meil kunagi veel lund sajab.

Kõigi tõkete-peletite-rennide puhastamiseks ja

kontrollimiseks on vaja aeg-ajalt katusel käia, ka

peab korstnapühkija turvaliselt sinna pääsema.

Selleks on mõistlik paigaldada katuseredel ja

käigutee.

Katuseredelile tasub ohutuse mõttes

minna kummitallaga jalatsites

Katuseredel saab alguse juba seinalt, kuhu kinnitatakse

redeliraam nii, et redel jääb sobivale

kõrgusele.

«Redel ei pea tingimata ulatuma harjani,

aga võiks,» märkis Loigom. «Siis saab selle kinnitada

harjapleki alla ja katus näeb parem välja.


15

Katuseredelid, käiguteed, lumetõkked, luugid,

läbiviigud – katustel toimuv on terve teadus.

Soomes (keskmisel pildil katus Helsingis) on

nõuded katustele täpselt paigas, meil on see,

kuidas näiteks korstnapühkijad-remondimehed

katuseharjani pääsevad, esialgu rohkem majaomaniku

enda mure. Aga tasub muretseda.

3 x Toode

Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC

Tulus teada

^ Järjest rohkem valmistatakse vihmaveerenne

ja -torusid vasest – seda materjali korrosioon

ei ähvarda. Vasest rennid-torud liidetakse

omavahel vasest neetide ja kruvidega, sobivad

ka roostevabad kinnitustarvikud. Mingil juhul ei

tohi koos vasega kasutada tsingitud terast jmt

metalle.

^ Vihmaveetoru maapinnapoolset osa saab

kaitsta vandaalide eest, kui paigaldada sinna

2 mm paksusest terasest turvatorud. Neid on

mõistlik kasutada ühiskondlike hoonete ja

kortermajade juures.

^ Mõni tootja pakub renne täpselt kliendi

soovitud pikkuses, et ei oleks tarvis neid ülearu

osta ega jätkata – iga jätkukoht tähendab ju

võimalikku läbitilkumise ohtu. Seetõttu tasub

uurida, kust tellida oma majale täpselt sobivad

rennid.

Ja kindlasti tuleb katusele mines panna jalga

kummitallaga jalanõud.»

Katustele kaldega alla 15 kraadi pole Loigomi

kinnitusel mõtet redelit panna, siis on mugavam

liikuda katusekattel, piisab seinaredelist.

Ka pole väikese kalde korral vajadust käiguteede

järele, mis peavad tekitama hooldust vajava detaili

juurde turvalise horisontaalpinna ja on järsema

kalde korral igati omal kohal.

Katuseredeleid ja käiguteid ei saa paigaldada

vaid aastate jooksul rabedaks muutunud

vanale eterniitkatusele.

Sügis kampaania 2008

Tutvu ka teiste kampaania mudelitega

www.ahjusepad.ee

Tallinn

Kunderi 37

Tel: 6338335

Ahi Antero 39100.-

Kaal:

900kg

Kõrgus:

1470mm

Tartu

Turu 51a

Tel: 7402001

Kampaania hind: 33600.-

(ahju hind koos paigaldusega)

Otsi koduteemasid Õhtulehest

igal reedel!


16

Koduõue võib abihoone kujundada ühtse värvilaiguna.

Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC

2 x Toode

Lumetõke turvab

ka vihmaveerenni

Katusele paigaldatavate lumetõkete

vajalikkus saab ilmsiks

kevadel – eriti siis, kui tõkkeid

pole ja talve jooksul katusele

kogunenud hanged hakkavad

sulama ning allapoole liikuma.

«Kuupmeeter märga lund kaalub tonni jagu, seega

pole raske ette kujutada, kui suurt ohtu see alla

kukkudes endast kujutab nii juhuslikele möödakäijatele,

majarahvale kui ka näiteks räästa alla

pargitud autodele,» hoiatab Erki Loigom. Lumetõkked

paigaldataksegi katusele selleks, et lumekuhilad

vabalt liikuma ei pääseks, tõkked

kaitsevad aga ka vihmaveerenne, et need lume

raskuse all ei puruneks.

Kasutusel on kahte tüüpi lumetõkked: torutõke,

mis sobib nii kivi- kui ka plekk-katusele,

ja nn valtsitud lumetõke profiilsetele teraskatustele.

Torutõkke kasutamise poolt räägib Loigomi

hinnangul tugevam kinnitus (lumetõkke kinnitused

kruvitakse roovlaudadesse), ka kogub see

katusel vähem sodi – okkaid, oksakesi ja puulehti

see kinni ei pea. Torutõke on aga hinnalt

kallivõitu: meeter maksab 200–250 kr.

Teraskatusele saab paigaldada ka profiili

laineharjadele kruvitava kolmnurkse lumetõkkepleki,

mille meetrihind on 80 krooni ringis.

«Selle miinuseks on pleki taha kogunev praht,

ka võib ohtra lume korral tõkkele suruv suur

mass selle katusest välja rebida või ära mõlkida,»

märgib Loigom.

Problemaatiline on tema sõnul lumetõket paigaldada

vaid vanale eterniitkatusele – materjal on

nii rabe, et ei luba kasutada ühtki üldlevinud lahendust.

Kõigile muudele katusekatetele on Eestis lumetõkkeid

müüvatel firmadel lahendus pakkuda.

Kindlasti tuleb jälgida, et ka vihmaveerennid

oleksid paigaldatud õigesti. Katusekatte serva

üle räästa mõtteliselt pikendades peaks renni

serv jääma sellest joonest allapoole – siis lendab

hooga allalibisev lumi üle renni. Kui serv on sellest

joonest kõrgemal, takerdub lumi renni ja

suure tõenäosusega lõhub selle.

≤ ANNA-LIISA MIHKELS

on

lumetõkkeplekist küll

’’Torulumetõke

kallim, aga ka märksa

vastupidavam.


TULEME KOHALE JA MÕÕDAME. VALMISTAME NING PAIGALDAME. ÜLE EESTI.

ROTO KATUSEAKNAD 20% SOODSAMALT

VÕTMED KÄTTE PLEKITÖÖD

WWW.TOODE.EE TASUTA INFOTELEFON: 800 7000


18

‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡‡

apple

Lehesadu ‡

Korteriinimesele pakub sügisene

puude otsast pudenev lehesadu

imekaunist vaatepilti, mis

parki lehtedesse sahistama

meelitab, majaomanikule aga

tähendab see ennekõike tõsiseid

tööpäevi ja rehavarrest

rakkus pihkusid.


ANNA-LIISA MIHKELS

OMAKODU@OHTULEHT.EE

«Kas lähme nädalavahetusel maale?» küsivad

entusiastlik elukaaslane ja aias ringilippamisest

äärmiselt huvitatud koer mu käest neljapäeva

õhtul. «Eeh... ei teagi nüüd...» venitan vastuseks

ja vaatan akna taga hõljuvaid vahtralehti. Teadagi,

mida maalesõit praegu tähendab: aina riisud.

Õhtuks on lihased raskest metallrehast ja harjumatust

koormusest valusad, kuid meel rõõmus,

sest õu on puhas. See puhtus aga, ütleb kogemus,

on petlik – hommikuks võib hoov välja näha

nii, nagu poleks seal keegi juba nädalaid aid reha

kätte võtnud.

Neid kogemusi meenutades poebki pähe

salakaval mõte venitada maaleminekuga seni,

kuni lumi maha tuleb, ja lükata lehtede kokku-

Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC

Rõõmu võitlusest

langevate lehtedega

Vanakooli õunakorjaja

uues kuues, kallimal

saab nurka varre

suhtes reguleerida.

35 kr

Treppide valmistamine

Are Trepid OÜ, Suur-Sõjamäe põik 9, tel 56 675 496, aretrepid@aretrepid.ee

www.aretrepid.ee


19

149 kr

kraapimine kevadesse. Leheriisumine on üks

nüri ja mõttetu töö!

Võib hoopis puhuda ja imeda

Vaevalt ma ainus inimene maailmas olen, kes

nürina tunduvast tööst viilida üritanud. Selgub

aga, et päästvat lund oodata pole sugugi ainus

võimalus. Tasub hoopis sisse astuda lähima ehituspoe

aiaosakonda ja esimese hinnalt sobiva reha

krabamise asemel seal natuke mõnda müüjat

pinnida. Selgub, et nürist tööst võib tänu tõhusatele

tööriistadele saada äärmiselt mõnus tegevus.

Mind tabas see üllatus K-rauta Tartu kaupluses.

Läksin sinna plaaniga küsida tõhusaimat

tööriista lehtede riisumiseks ja olin häälestatud

üsna skeptiliselt. Teadagi, kõigepealt pakutakse

mulle lehepuhurit (mille tõhususse ma absoluut-

selt ei usu), siis kindlasti mingit erakordselt vas-

tupidavat reha või luuda (mille hind silme ees

mustaks võtab) ja nii edasi.

Ega ma pidanudki pettuma. «Siin,» ütles

hetkegi mõtlemata klienditeenindaja Rainari

Argel, kellele oma soovi esitasin, «on meie üks

kõige minevam kaup: lehepuhur.»

JÄTKUB PÖÖRDEL »

Marianne Loorents | Aldo Luud

Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC


Ehitus

Autondus

Tööstus

ENERGIASÄÄSTLIKUD AKNAD

VÄÄRTUSLIKUM – SÄÄSTLIKUM –

KESKKONNASÕBRALIKUM

REHAU on aknaehituses juhtiv uuenduslike tehnoloogiate pakkuja.

Kõrgekvaliteetsed profiilisüsteemid täidavad kõik kaasaegsele aknale

esitatavad nõuded.

Suurepäraste soojapidavusomadustega aknad on energiasäästlikud

veel tulevastele põlvkondadelegi.

REHAU on juba üle 50 aasta väljapaistev spetsialist aknaprofiilide

alal ning jätkuvalt trendiloojaks energiasäästliku ehituse ning

renoveerimise vallas.

REHAU kui süsteemilahendusi pakkuv preemium-kaubamärk

tähistab kvaliteeti ja turvalisust, mida võib usaldada nii aknatootja

kui lõpptarbija.

REHAU innovatiivsed lahendused - energiasäästliku tuleviku nimel.

ABLOY RAHVUSVAHELINE

JUDOTURNIIR

1. november algus 11:00

Keila Tervisekeskus

( turniiri ametlik avamine kell 13:00)

Lisainfo: www.ookami.ee


21

« ALGUS PÖÖRDEL

Seda ma ei taha, kuulutasin. See on ju mõttetu

ost: lehti hunnikusse puhuda on muidugi

tore, aga enne, kui jõuan need kokku korjata, on

tuul selle hunniku uuesti laiali ajanud.

«Miks nii?» küsiti vastu. «Rehaga kokku

riisutud hunnik ei kao ju otsekohe kuhugi ja suisa

tormiga nagunii keegi lehti riisuma ei lähe.»

Lisaks, selgub, on olemas kogumiskastiga puhur,

mis sobib hästi väiksema hoovi omanikule.

Sel riistapuul on lisaks puhumisele ka imemisfunktsioon:

kõigepealt puhud lehed hunnikusse,

siis imed need kogumiskasti, ja hoov ongi puhas.

Oksalõikaja käbe abiline

Kellel on aias ohtralt puid-põõsaid, sel tuleb ühtelugu

saagida-lõigata kuivanud oksi. Aga mis

nendega edasi teha? Alevis või linna eramajade

rajoonis elav inimene teab hästi igasügisest ja varakevadist

aega, kui õues veedetud päev tähendab

kibedat kurku ja vesiseid silmi – igas aias

sussutatakse oksi põletada. Lakkamatu suitsuvine

sunnib teinekord naabrilegi mõne kõvema sõna

ütlema – mida siis, kui oma hoovis lõkke süütamiseks

tikku tõmbad, jälle kibedalt kahetseda

tuleb.

Tegelikult ei pea mõnest surnud

puu- või põõsaoksast vabanemine sugugi

nii vaevarohke olema, kinnitab Rainari

Argel ja näitab ilusat rohelise-oranžikirjut

kastikest: imepisikeseks kokkupakitav

oksapurustaja käib ühe lihtsa liigutusega

lahti ja teise sama lihtsaga jälle kokku.

Kokkupanduna võtab see väga vähe ruumi,

aga tööd teeb oma pisikesest kerest

hoolimata tõhusalt.

Lumepuhuriga lustima

4 690 kr

Kui lakkamatu lehesadu ükskord lõpeb,

võib korraks kergemalt hingata. Aga ainult

seni, kuni tuleb kõigi laste sõber lu-

peeneks puudelt-põõsastelt lõigatud

Käepärane oksapurustaja hekseldab

mi – kui ikka tuleb – ja hanged majahoovi oksajupid, kinnitab K-rauta klienditeenindaja

Rainari Argel. Plastkasti

kuhjuma hakkavad. Kui lumi kord juba

on, jätkub seda nii hoovile kui ka saapataldade

alla ning lõpuks esikussegi. Et mata. Kui töö tehtud, saab purustaja

on tühjendamiseks hõlpus välja tõm-

esikupõrandalt poleks vaja lumest sulanud

loike kuivatada, tasub välisukse kõr-

kokku pakkida kompaktseks kastiks.

vale muretseda harjaspuhastaja: kolmes küljes

paiknevad harjased tõmbavad saapad puhtaks –

ei mingeid loike põrandal.

«Meil on harjaspuhastid igal aastal müügil

olnud, aga praegu neid veel otsima tulla ei tasu,»

nendib Argel. «Liiga vara, talvehooaeg on alles

tulekul.» Samal põhjusel on ka näiteks lumelabidate

valik praegu kesisevõitu või mõnes poes

sootuks olematu.

«Üks asi on meil talvehooaja kaupadest küll

pakkuda,» märgib müüja. «Lumepuhurid on juba

müügil.» Ohoo, mõtlen – sellega saab siis lund teha?

Väga praktiline, viimastel aastatel pole seda ju

taevast kuigi palju tulnudki. Õnneks jätan oma

mõttevälgatuse välja ütlemata – lumepuhur osutub

hoopis muruniidukitaoliseks masinaks.

JÄTKUB PÖÖRDEL »

13 990 kr

« Lumepuhur, mis meie inimestele rohkem tuttav

Ameerika er

filmidest kui naabrimehe koduõuelt, ei ole

koduõue koristamiseks mõeldud abivahendite seas

just odavaimate killast. Lumerookimine on sellega

mõistagi puhas lust, iseasi, kui tulus investeering

see meie lumevaestes talvedes on.

Makita (roheline) 4taktilise mootoriga lehepuhur

sobib eramajaomanikule hästi – puhub lehed hunnikusse

ja lööb jalgraja ka värskelt sadanud lume sisse.

Partneri kogumiskotiga lehepuhur on hea valik

väiksemale krundile, suurel pinnal saab kott liiga

ruttu täis. * Soodushind K-rauta kauplustes, tavahind 3499 krooni.

«

2 990 kr

2 999 kr*

4 x Aldo Luud

Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC


22

Neljapäev, 30. oktoober 2008 KODU ABC

Fiskarsi rehad on tootmises olnud juba hulk

aega, eks seegi tõesta, et tegemist on tõhusa

tööriistaga. Pildil on hiljuti Tallinnas Fiskarsi

tooteid tutvustanud Aija Saha.

« ALGUS LK 18

Lükkad aga seda mööda hoovi, lumi lendab

kahte lehte laiali ja järele jääb puhas plats.

Olenevalt puhuri laiusest saab lumme lükata kuni

meetrilaiuse raja.

Muruniitmisfännidele erakordselt mõnus

võimalus ajaks, kui muru kusagilt võtta pole.

Väga odav selline lõbu pole: odavaim lumepuhur

maksab 7000 krooni ringis, kalleim

üle 30 000 krooni. Samas on lumerookimisega

nii palju vähem vaeva – eks mugavuse eest siin

elus tulegi maksta.

Plastreha, mis ei purune

Põhimõtteline tehnikavastane võib mõistagi lehtede

riisumiseks valida vana hea metallreha. Vana

selles mõttes, et reha on nagu reha ikka, aga

näiteks Fiskarsi toodangu hulgast leiab imekergeid

painduvaid rehasid, mis ei purune ka siis,

kui suurt kasvu mees kahe jalaga sellele peale

astub.

Rainari Argel, kes ka ise pole mingi päkapikk,

kinnitab, et on Fiskarsi lubaduse järele

proovinud ja võib kinnitada, et kõik vastab tõele.

Lisaks ei pea erinevate tööde jaoks ostma

koju mitut reha: üks vars sobib kõigi sama marki

rehaotsikutega, seega ei mingit rägastikku tööriistakuuris.

Tehnika soetamine läheb visalt

Kuigi kauplustes pole sügistalvisteks koristustöödeks

mõeldud aiatööriistade valik sugugi

napp, ei ole keskmine majaomanik tihtipeale

siiski nii edumeelne, et soetaks endale esimesel

võimalusel kõik uuemad töövahendid.

Terve elu Harjumaal oma majas elanud Katrin

riisub endiselt lehti vana metallrehaga, väravaesise

udjab puhtaks luuaga ja talvehommikuti lükkab

autotee lahti kõige tavalisema lumelabidaga.

Miks ta pole midagi moodsamat muretsenud?

«Ma ei usu sellesse tehnikavärki eriti,» tunnistab

Katrin. «Lehepuhur tundub äärmiselt ebamugava

tööriistana ja kõik lumekoristusvahendid

peale labida jäävad üle mõistuse kalliks.»

Ta arvab, et kui tegu oleks talumõõtu maatükiga,

tuleks ilmselt muretseda pisike traktor ja

sahk, aga et elu kulgeb alevikus, kus vald kõik

teed lahti lükkab, pole sellise asja järele vajadust.

Tairo Lutter | Aldo Luud

65–120 kr

Lumepuhurist pole Katrin

kunagi kuulnud. «Mis see on?»

muutub ta uudishimulikuks ja

arvab pärast põgusa selgituse

ärakuulamist, et sellise asja soetamise

peale võiks isegi mõelda.

Enne tuleks aga põhjalikumat infot

hankida.

«Käime küll aeg-ajalt uut reha või muud

vajalikku ostmas ja ikka jääb silma kõik see tehnika,

mida poes aiahoolduseks pakutakse, aga ei

hakka ju ostma, kui pole aimugi nende efektiivsusest,»

ütleb ta. «Enamasti pole see just kõige odavam

kaup – kust ma tean, kas on mõtet nii suur

summa välja käia, tasub see ennast ära?»

Seepärast ongi nende pere endiselt tavaliste

rehade-labidate juurde jäänud.

≤ ANNA-LIISA MIHKELS

Ostad odavat – maksad rohkem

Kui inimene poes kõigist uuematest-uhkematest

töövahenditest mööda kõnnib ja ikka tavalise

puitvarrega metallreha valib, ei hakka muidugi

keegi müüjaist teda ümber veenma.

«Ma ütlen alati, et kahtlemata

on iga klient meile tagasi

oodatud,» muigab

Rainari Argel, vihjates

odavama kauba lühemale

kasutuseale.

«Aga tihtipeale maksab

inimene niiviisi

kokku ikkagi suurema

summa, kui ta

maksab juhul, kui

valib kallima, aga

tõepoolest kvaliteetse

tööriista.»

Tegelikult polegi

kauplustel täpset ülevaadet,

kui heaks või halvaks

üks või teine tööriist osutub, eriti

odavamate osas. Küll tulevad tagasisidet

andma need, kes on endale muretsenud mõne

kallima masina või tööriista ja tahavad ostu kas

laita või kiita. Kaupluste rahvas aga oleks tänulik,

kui kliendid sagedamini teada annaksid, kuidas

nad on ostuga rahule jäänud. «Siis teaksime,

mida teistele ostjatele soovitada, milliseid plusse

ja miinuseid ühe või teise asja juures välja tuua,»

ütleb Argel.

More magazines by this user
Similar magazines